RUP kaitsevooru hindamiskomisjoni ja hindamismetoodika kooskõlastamine

Sandra Särav-Tammus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn [email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/25/44962 Meetme „Ettevõtjate rakendusuuringute määrus“ tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamine“ tingimuste kooskõlastamine Lugupeetud Sandra Särav-Tammus Määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute määrus“ (edaspidi määrus) § 18 lg 2 kohaselt edastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastamiseks kaitsevaldkonna taotlusvoorus taotlusi hindava hindamiskomisjoni koosseisu. Samuti palub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tulenevalt määruse § 18 lg 14 kooskõlastada kaitsevaldkonna taotlusvooru hindamismetoodika. Samuti palub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastada temaatilise kaitsevaldkonna taotlusvooru fookusteemad: 1. droonitehnoloogiate lahendused, kuluefektiivsed droonide tootmistehnoloogiad; 2. linnakupõhised elektroonilise sõjapidamise (EW) kaitselahendused; 3. lahingsüsteemide arendused; 4. üksuste olukorrateadlikkust tõstvad lahendused; 5. lõhkeainete ning -materjalide, laske- ja lahingumoona tootmise arendamine; 6. pettevahendid (imitatsioonivahendid, elektroonilised peibutusvahendid); 7. taktikaline toidumoon ja sõdurivarustus (sh. meditsiin); 8. siseturvalisuse lahendused; 9. mehitamata sõidukid; Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Sepise 7 www.eis.ee Registrikood / Registry code 90006012 11415 Tallinn [email protected] KMKR / VAT EE100698600 ESTONIA +372 672 9700 10. küberturvalisus ja tarkvara (nt. simulatsioonikeskkonnad, side). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige Lisa 1 Tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamine“ kaitsevaldkonna taotlusvooru hindamiskomisjoni koosseis Lisa 2 Tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamine“ kaitsevaldkonna taotlusvooru hindamismetoodika Gerly Põder Rakendusuuringute programmi koordinaator +372 627 9333, [email protected]  Lisa 1 Määruse „Ettevõtja rakendusuuringute määrus “ (edaspidi määrus) tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamine“ hindamiskomisjoni koosseis Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kaitsevaldkonna taotlusvooru hindamiskomisjon järgmises koosseisus (põhiliikmed): Eero Liivandi – komisjoni esimees, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Vaido Mikheim - komisjoni liige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Sigrid Harjo – komisjoni liige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutu s Kaarel Aus – komisjoni liige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Sigrid Rajalo – komisjoni liige , Majandus - ​ ja Kommunikatsiooniministeerium Martin Karner - komisjoni liige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaja Kuivjõgi – komisjoni liige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Madis Raukas – komisjoni liige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaarel Piip – komisjoni liige , Kaitseväe akadeemia Markus Otsus – komisjoni liige , Kaitseväe akadeemia Ettepanek komisjoni asendusliikmeteks Erki Varbola – asendusliige , Ettev õ tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Riin Roosalu – asendusliige , Ettev õ tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Jaak Tikko – asendusliige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Monica Hankov – asendusliige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kristo Kraanat – asendusliige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kati Pärn - asendusliige , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaie Nurmik – asendusliige , Majandus - ​ ja Kommunikatsiooniministeerium Mikk Vahtrus – asendusliige , Majandus - ​ ja Kommunikatsiooniministeerium Tootearendus t või rakendusuuringut hõlmava taotluse hindamismetoodika 1. Taotlus t e hindamise kord 1. 1. Määruse „Ettevõtja rakendusuuringute määrus “ tegevuse “Ettevõtjate rakendusuuringute ja rakendusuuringutele järgneva tootearenduse toetamine” (edaspidi tegevuse ) kaitsevaldkonna taotlusvoor RE.5.4. 1 . raames esitatud ja vastavaks tunnistatud tootearendust või rakendusuuringut hõlmavaid taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud valiku kriteeriumite alusel. 1.2. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastatud ja EIS kinnitatud hindamiskomisjon, kes lähtub enda töös EISi hindamiskomisjoni töökorrast . 1. 3 . E IS kaasab hindamise protsessi täiendavalt sõltumatuid eksperte. 1. 4 . Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. 1. 5 . H indamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide liikmed ja sõltumatud eksperdid hindavad taotlusi määruses toodud valiku kriteeriumite alusel , vastavalt käesoleva hindamismetoodika Lisas 1 täpsustatud valiku kriteeriumite ja nende alakriteeriumite lõikes. 1. 6 . Iga valiku kriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne . 1. 7 . Taotluse koondhinne on nelja valiku kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja valikukriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. 1. 8 . Taotlusi hinnatakse alakriteeriumite lõikes skaalal 0-4 sammuga 0,5 punkti. Valikuk riteerium it “Projekti mõju säästva arengu eesmärkide saavutamisele hinnatakse skaalal 0 ; 2 ja 4. Säästva arengu eesmärgid , millele projekti mõju hinnatakse on: 1. 8 .1. e esmärk nr 7 - j ätkusuutlik energia 1. 8 9.2. eesmärk nr 3 – hea tervis ja heaolu 1. 8 9.3. e esmärk nr 12 - s äästev tootmine ja tarbimine 1.9 8 .4. e esmärk nr 13 - k liimamuutuste vastaste lahenduste arendamine . 1. 9 10. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse d taotlusvooru eela rve piires , mis valiku kriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 0 ja valiku kriteeriumi te 2 -3 osas hindeks vähemalt 2,0 0 ning valikukriteeriumi 1 osas hindeks vähemalt 2,5 . 1.11 0 . Vastavaks tunnistatud taotluste hindamine toimub järgnevates etap p i des lähtudes Lisas 1 toodud valiku kriteeriumitest : 1.1 0 1.1. hindamise esimeses etapis annavad taotlusele ekspert hinnangu koos hinnete ja põhjendustega sõltumatu d eksperdid ; 1.1 0 1.2. hindamise teises etapis on E I Sil õ i gus moodustada taotluste hindamise ks hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest ekspertkomisjon e , kes hindavad taotlusi võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja E I Si töötaja poolt koostatud hindamisaruannet. 1.1 1 2. Valikukriteeriumi 4 hindamine toimub kõikide taotluste puhul ühtlase lähenemise saavutamiseks eelhindamise käigus, eelhindamispaneeli poolt , ilma välis eid eksperte ja hindamiskomisjoni kaasam ata. 2 . Taotluste hindami ne ekspertide poolt 2.1. Iga taotlust hindavad vähemalt kaks sõltumatut eksperti . 2.2. Taotlust hindavad eksperdid täidavad iga nende poolt hinnatud taotluse osas hin damisaruande vormi. 2.3. Taotlust hindavatel ekspertidel on võimalus teha vajadusel ettepanek taotluse või selle osa ümberkvalifitseerimiseks rakendusuuringust tootearenduseks ja vastupidi. Samuti saavad taotlust hinnanud eksperdid avaldada arvamust, kas taotluse raames on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning teha ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega või etapiviisiliseks rahastamiseks. 2.4. Juhul kui t aotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lisas 1 toodud kriteeriumi 2 või 3 kaalutud keskmine hinne on alla 2,0 punkti või hindamiskriteeriumi 1 kaalutud keskmine hinne on alla 2,5 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni kaasamata. 3. Taotluste hindamine ekspertkomisjoni poolt 3.1. Ekspertkomisjon hindab taotlusi , tuginedes taotluses toodud materjalidele , hindamisse kaasatud sõltumatute ekspertide hinnangute le ja E I Si töötaja poolt koostatud hindamisaruandele , mis koondab kaasatud ekspertide hinnangud ja hinnete keskmised valiku kriteeriumite alakriteeriumite lõikes. 3.2. Ekspertkomisjonil on õigus kutsuda taotleja vajadusel taotlust kaitsma või esitada taotlejale täpsustavaid küsimusi . Küsimustele vastates ei saa taotleja juba esitatud taotlust muuta , ainult taotluses toodud asjaolusid selgitada. 3.3. Ekspertkomisjon kinnitab lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku , mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel , või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks . Viimasel juhul annab iga komisjoni liige oma hinde koos põhjendustega sellele a lakriteeriumile . Sellisel puhul kujuneb h indamis e tulemusena alakriteeriumi hinne komisjoni liikmete hinnete keskmisena. 3.4. Iga valiku kriteeriumi hinne kujuneb ekspert komisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena . 3.5. Ekspertkomisjonil on õigus teha ettepanek taotlejale taotluse täiendamiseks ja parendamiseks . 4. Rahastamisettepaneku tegemine 4.1. Voorulise taotlemise puhul reastab EIS hindamise tulemusena kõik taotlusvooru esitatud ja punktis 1. 10 toodud lävendit ületanud taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks ekspertkomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt . Lisa 1. Valiku kriteeriumid 1 . P rojekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada (sh hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist ): 45% koondhindest; 1 .1. Äriplaani v astavus taotleja ( partneri ) vajadustele, äriplaani relevantsus (osakaal 60 % alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt on innovatiivne ning selle elluviimine toob kaasa konkurentsieelise. Projekti ärilised eesmärgid on konkreetselt määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreet ne. Finantsprognoosid on väga selged, reaalsed ja ambitsioonikad ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes väga tõenäoline. Uue, innovaatilise, toote ja/või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on selgelt ja realistlikult toodud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud). Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid ja tõendatud nende huvi. Riskianalüüs on sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on ka riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs on asjakohane ja annab hea ülevaate turuolukorrast. Konkurentide analüüs toob välja otsesed ja kaudsed konkurendid, nende eelised ja puudused. Hinnastamismudel on relevantne ja arvestab turutingimusi ja tehnoloogilise valmisoleku taset . Projektiga elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse oluline suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on kindlasti saavutatav , väga ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik. 3 Projekti vajalikkus on põhjendatud, laias laastus on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus toodud, kuid mitte väga selgelt. Projekti ärilised eesmärgid on määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetselt kajastatud, kuid eesmärkide ja tegevuskava vahel on möödarääkivusi. Finantsprognoosid on toodud, kuid nende realistli k kus nõuab täiendavat selgitust või finantsprognoos ei ole ambitsioonikas ja selle saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, vajab lisaselgitusi. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see vajaks täiustamist. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus vajaks lisaselgitusi. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud, kuid selle realistlikkus vajab lisaselgitusi. Riskianalüüs on toodud, kajastab põhilisi riske, kuid kohati on ebaselged riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs on toodud, kuid ei anna väga head võimalust selgelt hinnata toote ja/või teenuse positsiooni . Konkurentide analüüs toob välja ainult mõne otsese konkurendi ja nende eelised ning puudused on üldiselt kirjeldatud. Hinnastamismudel on üldiselt arusaadav ja lähtub üldiselt tehnoloogilise valmisoleku tasemest, , kuid võib vajada täiustamist. Projekti elluviimisega kaasneb toimub loodava lisandväärtuse suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on saavutatav, ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik. 2 Projekti vajalikkus on kaudselt põhjendatud, probleemi olemus on lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust. Projekti ärilised eesmärgid on liiga üldised ja ebaselged ja tegevusplaan nende saavutamiseks on hajus ning liiga üldine. Finantsprognoosid on esitatud väga üldiselt ega võimalda hinnata antud projekti realistlik k ust ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes ebaselge. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud liiga üldisel tasandil, mis ei anna võimalust antud selgelt aru saada, kas turule jõudmine on realistlik. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see on liiga üldine. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus ei ole veenev. Riskianalüüs on väga üldine, kajastamata on paljud olulised aspektid. Turuanalüüs on liiga üldine ja ei võimalda aru saada turu tegelikust olukorrast. Konkurentide analüüs liiga üldine, välja on toomata otsesed konkurendid, ei ole hinnatud nende eeliseid ja puuduseid. Hinnastamismudel on küll toodud ja lähtub üldiselt tehnoloogilise valmisoleku tasemest , kuid sellisena ei pruugi see turul toimida. Projekti elluviimise tulemusena loodav lisandväärtus on tagasihoidlik. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on tagasihoidlik ja väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine küsitav. 1 Projekti vajalikkus on põhjendamata, kajastamata on probleem, pole välja toodud kitsaskohti või kasutamata arenguvõimalus. Projekti ärilised eesmärgid on määratlemata ja puudub konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks . Finantsprognoosid on esitamata või ebarealistlikud ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes ebatõenäoline. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldamata. Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Turuanalüüs on esitamata või nii üldine, et see ai anna võimalust hinnata turuolukorda. Konkurentide analüüs ei ole esitatud või ei ole see asjakohane. Hinnastamismudel ei ole esitatud või ei ole adekvaatne. Projektiga elluviimisega kaasnev lisandväärtus on kasin. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on ebarealistlik, väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine realistlik. 0 Projekt ei vasta taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaan ei ole relevantne . Projektiga ei kaasne lisandväärtuse suurenemist. 1 .2. Taotleja ja olemasolul partneri finants - ja organisatsiooniline võimekus projekti ellu viia (osakaal 40 % alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Taotlejal ja partneritel on väga hea potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on kõik vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on selgelt välja toodud taotleja ja partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja partnerite finantsvõimekus projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on suurepärane. Kui projekti tulemuste tootestamiseks/eesmärkide saavutamiseks on vajalikud täiendavad tegevused projekti lõppedes , on taotleja ka need tegevused kirjeldanud ja võimeline neid ellu viima. 3 Taotlejal ja partneritel on olemas potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on valdavas osas vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on minimaalselt välja toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks piisav. 2 Taotlejal ja olemasolul partneritel on vähene potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on vähesel määral esindatud vajalikud kompetentsid, mis võib ohtu seada projekti juhtimise ja vajadusel allhanke kvalitee d i kontrolli . Taotluses ei ole piisavalt välja toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ebapiisavalt kirjeldatud. 1 Taotlejal ja olemasolul partneritel on väga väike potentsiaal ja võimekust projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas ei ole esindatud vajalikud kompetentsid, et juhtida projekti ja kontrollida allhanke kvaliteeti. Ei ole selge taotleja ja olemasolul partnerite panust ja vastutust projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ei ole selgelt kirjeldatud. 0 Taotlejal ja olemasolul partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust projekt ellu viia. 2 . P rojekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus (sh hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust , tegutsemisvabadust – freedom to operate , projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust ): 35% koondhindest; 2 .1. Arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika (osakaal 30% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Projekti arenduslik eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud - on olemas selgelt määratletud probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt vastab hästi teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, ettea imamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaanis toodud meetodid on asjakohased ja kaasaegsed . Arendusplaani tehnoloogiline tase on silmapaistev ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib oluliselt uuene nud t oode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaan on terviklikult läbimõeldud, vastab täielikult tellija vajadustele ning selle eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes reaalselt saavutatavad. Projekti tulemust on võimalik tootestada ja reaalselt toota/luua. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja hästi läbimõeldud , tehtud on tegutsemisvabaduse uuring (freedom to operate scouting) . Projekt või projekti le eelnenud tegevused on saanud tunnustuse rahvusvahelisel tasandil (n: Horizon 2020 , Horizon Europe , Innovation A w ard jne). 3 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on realistlikud, ent kohati ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajaks lisaselgitusi. Arendusplaani tehnoloogiline tase on hea ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib ettevõtte jaoks uus toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja läbimõeldud Projekti tulemust on tõenäoliselt võimalik to otestada ja toota/luua, kuid selleks on vaja luua eeltingimusi. 2 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on kohati ebarealistlikud ja ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajab lisaselgitusi. Arendusplaani tehnoloogiline tase on keskpärane ning arendusplaani elluviimise tulemusel uueneb ettevõtte olemasolev toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole selge või vajab see projekti majanduslike tulemustega võrreldes liiga suuri investeeringuid. Intellektuaalomandi strateegia asjakohasus vajab täiendavaid selgitusi ja läbimõ tlemist 1 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on suures osas ebarealistlikud ja ebaselged. Projekt ei vasta mõnele teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei ole taotleja jaoks uuenduslik ning arendusplaani elluviimise tulemusel täiustatakse mõningal määral ettevõtte olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on ebaselged, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia vajab täiendavat läbimõtlemist . Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole realistlik või vajab see projekti potentsiaalsete majanduslike tulemustega võrreldes ebamõi s tlikke investeeringuid. 0 Projekti arenduslikud eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud. Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei hõlma endas uuenduslikkust ning tegemist on tavapärase olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi arendava tegevusega, mis ei eelda spetsiifilise kompetentsi kaasamist. Arendusplaan ei vasta tellija vajadustele ning selle eesmärkide saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, ei ole tõenäoline. Intellektuaalomandi strateegia ei ole ei asjakohane ega läbimõeldud või ei ole seda projektiplaanis kirjeldatud . Projekti tulemust ei ole võimalik tootestada, toota/luua. 2 .2. Uuringu läbiviijate tase ja kogemused (osakaal 40% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 T eadus- ja arendustegevuste läbiviijad on äärmiselt võimekad, motiveeritud ja omavad oskusi , mis tagavad arendusplaani eesmärkide täieliku elluviimise ning jätkusuutlikkuse. T eadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas projektiga analoogseid t eadus- ja arendustegevus i , sh olulisi tegevusi rahvusvahelisel tasandil. Teadus- ja arendustegevuste juhil on varasem kogemus koostöö edendamises ettevõtjate ja/või teiste organisatsioonide vahel. Projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne. Taotlejal või t eadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on olemas arendusplaani elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus sellesse investeerida. 3 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on võimekad, motiveeritud, kuid ei oma kõiki oskusi tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas teadus- ja arendustegevusi . Projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on oluline osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas või omatakse võimekust sellesse investeerida . 2 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel ei ole piisavalt võimekust tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate kogemus valdkonna teadus- ja arendustegevuste osas on vähene. K omplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimise l mõnes valdkonnas esineda riske , võib olla vajalik täiendavate kompetentside kaasamine . Komplekteeritud meeskonnaga ei ole projekti elluviimise võimekus täies ulatuses kindel. Taotlejal või teadus- ja arendustegevus te teenuse osutajal on osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas, kuid edasine investeerimisvõimekus on piiratud. 1 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate võimekus, motivatsioon ja oskused tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust on väga madalad. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub oluline osa projekti elluviimiseks vajalikust taristust ja võimekus sellesse investeerida on madal. 0 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad ei oma võimekust, motivatsiooni ega oskusi tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas Teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub projekti elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus sellesse investeerida. 2 .3. Läbiviidavate tegevuste kirjeldus ja ajakava ning projekti eela r ve põhjendatus planeeritud tegevuste elluviimiseks (osakaal 30% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud, põhjendatud ja tagavad projekti eesmärkide saavutamise. Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline. Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks läbipaistev ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks. 3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus, tegevused on omavahel seotud. Osade tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline. Projekti eelarve on mõistlik, kuid ei ole läbipaistev ega kuluefektiivne. Mõned olulised tegevused projekti tervikust on eelarvestamata. 2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisav ad , tegevused on omavahel vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on vähe tõenäoline. Projekti eelarve on suures osas põhjendamata. Ei ole selge, kas projekti eelarve võimaldab projekti tervikuna läbi viia. 1 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole piisavad projekti eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Projekti tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on enamjaolt ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada. 0 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei võimalda eesmärke saavutada. Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia. Projekti tegevusteks planeeritud kulud ei ole kuluefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada. 3 . P rojekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele ( hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti mõju ja olulisus t üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle, projekti mõju TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse ): 20 % koondhindest; 3 .1. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute ja võimekuse kasvatamine (osakaal 3 5 % alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Projektiga kaasneb oluline investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse , mis on oluliselt suu rem eelnevatest investeeringutest ja projekti tulemusena on näha ka ettevõtte edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse . Projekt nõuab olulisel määral teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab oluliselt ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. 3 Projektiga kaasneb investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse , see on vaid veidi suurem kui ettevõtte tavaline investeering . Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse . Projekt nõuab teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. 2 Projektiga kaasneb tagasihoidlik investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevuste . Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teataval määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab mõningal määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. 1 Projektiga kaasneb kasin investeering teadus- ja arendustegevusse , on näha, et puudub edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse . Projekt nõuab vähesel määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab vähesel määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. 0 Projektiga ei kaasne investeeringut teadus- ja arendustegevuste tegevusse, on näha, et puudub edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse . Projekt ei nõua teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena ei kasva ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. 3.2. Projekti tegevuste mõju TAIE fookusvaldkondade arengule (osakaal 35% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab olulisel määral ühte või enamat fookusvaldkonda. 3 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab ühte või enamat fookusvaldkonda. 2 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga, kuid valdkonna (valdkondade) arenduspotentsiaal on tagasihoidlik. 1 Projekt on kaudselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga . 0 Projekt ei ole seotud TAIE fookusvaldkondadega. 3 . 3 . Seotus Eesti majandusega ja mõju valdkondlikule arengule (osakaal 30% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Taotlejal ja partneritel on suurepärane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, suurendades oluliselt Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule on märkimisväärne ning projekt panustab olulisel määral valdkondade-ülesesse koostöösse. 3 Taotlejal ja partneritel on mõningane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, suurendades Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on olemas. 2 Taotlejal ja partneritel on vähene potentsiaal ja vähene võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, kuid on potentsiaal mõjutada sektori arenguid Eestis. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on piiratud. 1 Taotlejal ja partnerite potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid nii globaalselt kui Eesti-siseselt on väga väike. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on kasin. 0 Taotlejal ja partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust mõjutada sektori arenguid globaalselt ega ka Eesti-siseselt. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle puudub. 4. P rojekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele : lisapunktid, kaaluga 10%; 4 Projekt on seotud ja omab olulist positiivset mõju vähemalt kahele järgnevatele säästva arengu eesmärkidele : jätkusuutlik energia; säästev tootmine ja tarbimine; kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine , hea tervis ja heaolu . 2 Projekt on seotud ja omab olulist positiivset mõju vähemalt ühele säästva arengu eesmärkidest: jätkusuutlik energia; säästev tootmine ja tarbimine; kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine ; hea tervis ja heaolu . 0 Projekt ei ole seotud ja ei oma positiivset mõju ühelegi säästva arengu eesmärkidest : jätkusuutlik energia; säästev tootmine ja tarbimine; kliimamuutuste vastaste lahenduste arendamine ; hea tervis ja heaolu