Leo Filippov Teie 04.03.2025
Rannarahva Selts
[email protected] Meie 12.05.2025 nr 13-3/373-24
Vastuskiri
Täname seisukoha esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu
trassialternatiivide kohta.
Hetkel oleme Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapis, mille
käigus kaalutakse tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks
võimalik asukohti omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele
tõhusad võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.
Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta
esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe
õhuliini asemel ühe rajamiseks.
Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes
võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke
saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama
ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori
laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli
trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus
arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.
Maakaabli ettepaneku osas selgitame, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu
raames kogu trassi ulatuses maakaabli alternatiivi sisse ei tooda. Küll aga koostatakse
planeeringulahendusse kirjeldus, kus selgitatakse, miks ei saa ühe krundi piires minna
maakaablisse ja miks ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik, kui 330 kV liin on suures osas
maakaablis.
Lisaks selgitame, et õhuliine kasutatakse kõrgepinge elektrisüsteemides eelkõige järgmistel
põhjustel:
Õhuliinid on pikema elueaga. Nimelt projekteeritakse ja rajatakse õhuliine 60 aastase
elueaga, samal ajal kui maa- või merekaabli eluiga ei ületa 40 aastat.
Õhuliin on palju vastupidavam ja lihtsamini parandatavam. Õhuliini saab parandada
tundidega, kaableid nädalatega. Kaablite parandamiseks ning ühendamiseks kasutatakse
ühendusmuhve, mille tegemine kõrgepingetaristus on pikk ja aeganõudev töö.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Õhuliini läbilaskevõime on kaks korda suurem kui maakaablil. Kaablite isoleerivate
omaduste tõttu ei saa sama energiahulka kanda üle kaablis.
Sama läbilaskevõime juures on õhuliin maakaablist 10 korda odavam. Kuna taristut
rajatakse ühiskonnale, siis eeldus on, et rajatav taristu mõju elektri koguhinnale on
võimalikult väike. Ühendus tuleb luua ühiskonnale kõige mõistlikuma kuluga.
Võttes arvesse eelpool toodud loetelu, eelistatakse õhuliine.
Nõustume, et metsa raadamine peaks olema võimalikult väike ning seetõttu eelistame planeeringus
ka olemasolevat trassi ning metsamaadele põllumaid.
Selgitame, et ühendus otse Lätti ei lähe, vaid ühendatakse ka olemasoleva Saaremaa võrguga
Lääne-Saaremaa uues alajaamas. Täpsemalt saab kirjeldada, et kõik jaotusvõrgud ühenduvad ka
ülekandevõrguga ning jaotusvõrkude pudelikaela leevenedes liigub pudelikael ülekandevõrku.
Elering on tänaseks hetkeks ehitanud uued 110kV liinid mandrilt üle Muhumaa Saaremaale, kuid
ka nende ülekande võimsus on juba hetkel piiratud nii, et üheski saartel asuvas alajaamas ei ole
võimalik liituda rohkem kui 4MW võimsusega (täpsem teave Eleringi vabade võimsuste
kaardirakenduses: vla.elering.ee). Võrdluseks, et ainuüksi jaanuar 2024 andmetel on Saaremaal
Elektrilevi võrku ühendatud 29MW päiksetootmist (allikas: https://elektrilevi.ee/et/uudised/2023-
aasta-tootmisrekordid-elektrilevi-vorgus) ja seega saaks tootmine tõusta kokku u 15% ka kõigi
jaotusvõrgu tugevduste tegemisel, kuna siis muutub piiravaks ülekandevõrk. Peale Eesti-Läti
neljanda ühenduse rajamist ei ole enam pudelikaelaks ülekandevõrk ja Eleringi hinnangul
suureneb Saaremaal olemasolevas 110kV võrgus summaarne liidetav koguvõimsus tootmiseks 50-
100MW. Samal ajal tekib ka võimalus ühenduda 330kV võrguga, kus energiahulgad on piisavad
toetamaks veel suurusjärgu suuremahulisemat tootmist ja/või tarbimist.
Biosfääri programmiala ei esita meie hinnangul tegevuse kavandamisele konkreetseid nõudeid.
Kindlasti ei ole see võrreldav direktiivide või õigusaktidega, millel põhinevad muud tegevusi
reguleerivad dokumendid. Biosfääriala kuulub UNESCO valitsustevahelisse teadusprogrammi ja
seda võib sisuliselt võrrelda strateegia või arengukavaga, millel on oma missioon ja visioon.
Programmiala eesmärgid on suhteliselt üldiselt sõnastatud ning annavad tegevustele indikatiivse
suuna. Õigusaktidega kehtestatud nõuded seavad tegevuse kavandamisele oluliselt rangemad
piirid. Eeltoodust tulenevalt ei ole biosfääriala kajastamine planeeringu kaartidel põhjendatud.
Elering AS on toonud välja elektrivõrgu 2025-2034 arengukavas analüüsi “Eesti - Läti neljanda
ühenduse trassikulgemise valik” ning koos arvutustega argumenteerinud, miks on üle saart kulgev
trassiühendus parim võimalik lahendus.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on
visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid
hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Alternatiivide
võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon. Uuringute läbiviimise, alternatiivide
võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad eksperdid välja sobivaima trassikoridori
alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta alguses. Sobivaima trassikoridori
planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja arutelul, mille toimumisest teavitame
nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.
Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas
turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob
see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel, tagades
energiajulgeolekut saarel.
2 (3)
Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt
täiendatakse.
Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse
erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:
Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
juhataja
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Monika Korolkov
+372 5884 7055
[email protected]
3 (3)