Teie 04.03.2025
[email protected]
Meie 12.05.2025 nr 13-3/983-2
Vastuskiri
Täname Teid arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide
kohta.
Hetkel oleme Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapis, mille
käigus kaalutakse tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks
võimalik asukohti omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele
tõhusad võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.
Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta
esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe
õhuliini asemel ühe rajamiseks.
Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes
võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke
saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama
ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori
laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli
trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus
arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.
Elektrivõrgus olev elekter on tootjaneutraalne ja loob võimalusi igasuguseks tootmiseks ning
tarbimiseks ning antud projekt ei sõltu ühestki tuulikutega seotud arendusest. Eelkõige on
ühenduse vajadus seotud sellega, et Eesti ja Läti vaheline elektrienergia ülekandevajadus suureneb
ning uue liini rajamine vähendab tulevikus tekkivat pudelikaela. Elektrienergia päritolu on
tõenäoliselt 8-10 aasta pärast kas põhjamaade hüdroenergia või Leedu tuuleenergia.
Kohalik Saaremaa võrk ja kogu suursaarte võrk on täielikult sõltuv Lihula alajaamast, kuna sealt
saavad alguse kõik saarte ühendused. Uute liinide rajamisega tekib täiendav alajaam mandril ning
ühendus Lätiga, mis võimaldab vajadusel saartele elektrienergiat anda.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Elektrivõrgu kättesaadavus on kahe tasandi (ülekande ja jaotusvõrgu) küsimus. Kõik jaotusvõrgud
ühenduvad ka ülekandevõrguga ning jaotusvõrkude pudelikaela leevenedes liigub pudelikael
ülekandevõrku. Elering on tänaseks hetkeks ehitanud uued 110kV liinid mandrilt üle Muhumaa
Saaremaale, kuid ka nende ülekande võimsus on juba hetkel piiratud nii, et üheski saartel asuvas
alajaamas ei ole võimalik liituda rohkem kui 4MW võimsusega (täpsem teave Eleringi vabade
võimsuste kaardirakenduses: vla.elering.ee). Võrdluseks, et ainuüksi jaanuar 2024 andmetel on
Saaremaal Elektrilevi võrku ühendatud 29MW päiksetootmist (allikas:
https://elektrilevi.ee/et/uudised/2023-aasta-tootmisrekordid-elektrilevi-vorgus) ja seega saaks
tootmine tõusta kokku u 15% ka kõigi jaotusvõrgu tugevduste tegemisel, kuna siis muutub
piiravaks ülekandevõrk. Peale Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamist ei ole enam pudelikaelaks
ülekandevõrk ja Eleringi hinnangul suureneb Saaremaal olemasolevas 110kV võrgus summaarne
liidetav koguvõimsus tootmiseks 50-100MW. Samal ajal tekib ka võimalus ühenduda 330kV
võrguga, kus energiahulgad on piisavad toetamaks veel suurusjärgu suuremahulisemat tootmist
ja/või tarbimist.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on
visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid
hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Trassialternatiivide
valimisel soovime võimalusel vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju
olemasolevaid trasse, et oleks võimalikult väike mõju inimestele, kinnistute väärtusele ja
looduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon.
Uuringute läbiviimise, alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad
eksperdid välja sobivaima trassikoridori alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta
alguses. Sobivaima trassikoridori planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja
arutelul, mille toimumisest teavitame nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.
Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas
turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob
see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel.
Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt
täiendatakse.
Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse
erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:
Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
juhataja
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Monika Korolkov
+372 5884 7055
[email protected]
2 (2)