Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

-864235 -144145 0 0 Ministeeriumid delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 12.05.2025 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-6/3142-1 delta_docName \* MERGEFORMAT Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Igor Taro delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT siseminister Lisa d : 1. eelnõu 2 lehel 2. eelnõu seletuskiri 2 2 lehel 3. eelnõu seletuskirja lisa 2 lehel. Arvamuse avaldamiseks : delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Andmekaitse Inspektsioon delta_additionalRecipientName_2 \* MERGEFORMAT Eesti Linnade ja Valdade Liit delta_additionalRecipientName_3 \* MERGEFORMAT Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit delta_additionalRecipientName_4 \* MERGEFORMAT RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus delta_additionalRecipientName_5 \* MERGEFORMAT Õiguskantsleri Kantselei delta_ownerName \* MERGEFORMAT Annika Nõmmik Aydin delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6125184 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Nime seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise s eaduse e elnõu seletuskir i Lisa KAVAND 06 . 0 5 .202 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruse nr 45 „ Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm “ muutmine Määrus kehtestatakse nime seaduse § 16 lõi ke 9 alusel. § 1. Siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruses nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 3 lõike1 teises lauses asendatakse sõnad „elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult“ sõnadega „rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas“; 2 ) määrust täiendatakse §-ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Uue eesnime, perekonnanime ja isikunime andmise automaatse otsustamise ja uue eesnime, perekonnanime ja isikunime rahvastikuregistrisse automaatse kandmise kord (1) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise l automaatse ks otsustami seks ja uue eesnime, perekonnanime või isikunime rahvastikuregistrisse automaatse ks kandmiseks kontrollitakse karistusregistri ja rahvastikuregistri andmete alusel, kas on täidetud järgmised tingimused: 1) uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlejal ei ole karistusregistri andmetel kehtivat karistust karistusseadustiku sätestatud ja karistusseadustiku § s 89, 90, 91, 91 1 , 92, 93, 95, 96, 97, 98, 98 1 , 99, 100, 100 1 , 101, 102, 102 1 , 102 2 , 102 3 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1 või §-s 143 2 , 145, 145 1 , 146, 175, 175 1 , 176, 177, 177 1 , 178, 178 1 , 179, 184, 185, 187, 231, 232, 233, 234, 234 1 , 234 2 , 235, 235 1 , 235 2 , 235 3 , 236, 237, 237 1 , 237 2 , 237 3 , 237 4 , 237 5 , 237 6 , 238, 255, 256, 268, 394, 403, 404, 405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest, välja arvatud, kui süütegu pandi toime alaealisena; 2) uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas; 3) uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotleja ei ole alaealine ega piiratud teovõimega täisealine isik; 4) soovitud eesnimi on rahvastikuregistri andmetel kasutuses ja vastab taotleja soole, koosneb kuni kolmest lahku kirjutatud eesnimest või sidekriipsuga seotud kahest eesnimest; 5) vanema, vanavanema või vanavanema perekonnanimena soovitud perekonnanime kandmine nendel isikutel on tõendatud rahvastikuregistri andmetega ; 6) abikaasa perekonnanimena soovitud perekonnanime kandmine abikaasal on tõendaud rahvastikuregistri andmetega . (2) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmine otsustatakse automaatselt ja uu s eesnimi, perekonnanimi või isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui on kontrollitud käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud tingimuste täitmist ja tehtud kindlaks, et: 1) on täidetud nimeseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud uue eesnime, perekonnanime ja isikunime andmise eeldused ja 2) ei esine alust keelduda uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisest. (3) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise automaatse l otsustamisel ja uue eesnime, perekonnanime või isikunime rahvastikuregistrisse automaatsel kandmisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse esitajat, et uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisel on otsus tehtud ja uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi kantud rahvastikuregistrisse automaatselt ja et selleks kasutati rahvastikuregistri ja karistusregistri andmeid. “; 3 ) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „esitati“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva määruse §-s 8 1 sätestatud juhul , kui nimeõigusliku muudatuse teeb Siseministeerium “ . § 2 . Määrus jõustub 1. detsembril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits k antsler EELNÕU 0 8 .0 5 .2025 Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Nimeseaduse muutmine Nimeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 j ärgmises sõnastuses: „ ( 1 1 ) Käesoleva paragrahvi alusel ei anta u u t eesnime, perekonnanime või isikunime isikul e , kes on täisealisena toime pannud karistusseadustiku § s 89 , 90, 91, 91 1 , 92, 93, 95 , 96, 97, 98, 98 1 , 99, 100, 100 1 , 101, 102, 102 1 , 102 2 , 102 3 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1 või §-s 143 2 , 145 , 145 1 , 146, 175 , 175 1 , 176, 177, 177 1 , 178, 178 1 , 179, 184, 185, 187, 231 , 232, 233, 234, 234 1 , 234 2 , 235, 235 1 , 235 2 , 235 3 , 236, 237, 237 1 , 237 2 , 237 3 , 237 4 , 237 5 , 237 6 , 238, 255, 256, 268, 394, 403 , 404, 405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo ja kelle karistusandmed selle eest ei ole karistusregistrist kustutatud. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud isiku l e uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus jäetakse l äbi vaatamata. “ ; 2) paragrahvi 16 lõi k e 2 sissejuhatava lause osa tei ses lause s asendatakse sõnad „ elektrooniliselt digitaalal lkirjaga kinnitatult“ sõnadega „rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas“; 3) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Rahvastikuregistri t urvalises veebikeskkonnas ei või esitada alaealise le lapse le või piiratud teovõimega täisealise le isiku le uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldust . “; 5) paragrahvi 16 lõi g e 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6 1 ) Isiku soovil uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise , sealhulgas endise nime taastamise , otsustab : 1) valdkonna eest vastutav minister ; 2) valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi ametnik ; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuse perekonnaseisuametnik , kellel on perekonnaseisutoimingute seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus, sealhulgas õigus anda isiku soovil uus ees nimi, perekonnanimi või isikunimi , või 4) käesoleva paragrahvi lõikes 6 4 sätestatud juhul Siseministeerium.“; 6 ) paragrahvi 16 täiendatakse lõi ke ga 6 4 jä rgmises sõnastuses: „ (6 4 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus on esitatud rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas ja selle vastavust lõike 9 alusel kehtestatud korrale on kontrollitud andmekogudest automaatselt, otsustab Siseministeerium uue ees nime , perekonnanime või isikunime andmise ja kannab selle rahvastikuregistrisse automaatselt . “ ; 7 ) paragrahv 1 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 19. Isiku soovil uue eesnime andmine (1) Uu s e esni mi an takse , kui see vastab käesoleva seaduse § 7 nõuetele. (2) Uut e esnime ei an t a , kui selle võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elav a isik u isikunime ja sünniaastaga . “. § 2. Riigilõivuseaduse § 48 muutmine Riigilõivuseaduse § 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Riigilõivu ei võeta nimeseaduse § 17 1 lõike 1 punktis 5, 6, 7 või 8 sätestatud juhul uue perekonnanime andmise avalduse läbivaatamise eest. “. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 5 . aasta 1. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025 Nime seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse nimeseadust (edaspidi NS ) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS ) . Muudatusi on vaja teha , et saaks kasutusele võtta e- teenuses avalduse esitamise ning luua õiguslikud raamid isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise (edaspidi nime muutmi n e ) menetluses automaat otsuste ja - kannete võimaldamiseks. Automaat otsused ja - kanded toimuvad ametniku sekkumiseta. Näiteks saab tingimustele vastamise puhul turvalises veebikeskkonnas esitatud nime muutmise menetluste puhul teha automaat otsuse ja - kande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ning andmed kantakse rahvastikuregistrisse (edaspidi RR ) automaatselt. RLS-i muudatused on tingitud asjaolust, et NS-is muudetakse eesnime taotlemise põhjuste paragrahvi, millele on viide ka RLS- is . Samuti täiendatakse NS-i seoses teatud karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepannud isikute nime muutmise keeluga kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni. See piirang on vajalik avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimesi, takistades neil varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid karistuse kehtivuse ajal. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on mõju perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 3 2 punktides 4, 9, 12 ja 13 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi MK KOV ) ning sotsiaalne mõju inimestele. E elnõuga tehtav ad muudatus ed ei suurenda ettevõtjate ega isikute halduskoormust, vaid pigem vähendavad seda ning teevad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna järgmised teenistuja d : õigus nõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected] ), osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected] ), perekonnaseisutoimingute talituse juhataja Karin Saan (tel 5308 8393, [email protected] ) ja nõunik Ulvi Klaar ( tel 612 5168, [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5 184 annika .n õmmikaydin @siseministeerium.ee). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse : 1) NS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 57 ; 2) RLS -i avaldamismärkega. RT I, 17.04.2025, 33. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus , sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 kohaselt vaja Riigi kogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus Eelnõu on vajalik, et oleks võimalik nime muutmise menetluses kasutusele võtta e-teenus ning automaat otsused ja - kanded ja vähendada isikute halduskoormust ja teha riigiga suhtlemine kiiremaks ja lihtsamaks . Samuti on eelnõu vajalik, et piirata nimemuutmise õigust teatud karistusseadustikus sätestatud süüteo toime pannud isiku tel , kelle karistusregistri andmeid ei ole kustutatud, välja arvatud siis, kui see süütegu on toime pandud alaealisena. 2.2. Olulisemad muudatused Eelnõuga lisatakse NS-i õiguslik alus uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse esitamiseks RR-i turvalises veebikeskkonnas (edaspidi turvaline veebikeskkond ) ning selles menetluses automaatotsuse ja -kande tegemiseks . Eelnõuga piiratakse t eatud kehtivate karistustega kurjategijatel õigu s t nime muuta kuni isiku karistusandme te karistusregistrist kustuta miseni . Nendeks on süüteod, mis on loetletud karistusregistri seaduse §-s 28. Sel juhul jäetakse taotlus nime muutmiseks NS-i § 16 lõike 1 2 ja haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkti 2 kohaselt läbi vaatamata. Selline piirang on vajalik avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimesi, takistades neil oma identitee d i varjamist . Samuti lihtsustatakse eelnõuga NS-is isiku soovil uue eesnime andmist. Sellega seoses muudetakse ka RLS-i. 2.3. Eelnõu koostamine 2015. aastal oli kooskõlastamisel NS i väljatöötamiskavatsus . Pärast seda on olnud kooskõlastamisel erineva d NS-i eelnõu versiooni d . Kuna NS-i eelnõu tervikteksti läbirääkimistega läheb veel aega, kuid nime muutmise e-teenus on võimalik kasutusele võtta juba 2025. aasta lõpus, tehakse see muudatus NS-i kehtivas versioonis. Samuti kehtestatakse teatud kuritegudes süüdi mõistetud isikute le nime muutmise keeld, mis oli kirjas 2015. aastal kooskõlastamisel käinud NS-i väljatöötamiskavatsuses. Justiitsministeerium juhtis sellele VTK- le antud tagasisides tähelepanu, et neile jäi karistusõiguslikust aspektist arusaamatuks, mida annaks süüdimõistetud inimeste nimevahetusõiguse piiramine või keelustamine, kuna näiteks karistusregistrist päringu tegemisel on vaja teada inimese isikukoodi. Eelnõu seletuskirja on lisatud analüüs seoses süüdimõistetud isikute nime muutmise piiranguga. Selles eelnõus olevad muudatused seoses e-teenusega on aegkriitilised, kuna nime muutmise e-teenuse loomist rahastatakse sündmusteenuste loomiseks ja Euroopa Liidu välisvahenditest ( Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ( RRF ) ) ning toetuse abikõlblikkuse periood lõppeb 31. detsembril 2025. aastal. Toetuse kasutamise aluseks on järgmised dokumendid: 1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi määrus nr 2021/241 ), artikli 18 lõike 1 alusel kinnitas Euroopa Komisjon 5.oktoobril 2021. aastal ning Euroopa Nõukogu 29. oktoobril 2021. aasta rakendusotsusega Eesti taaste- ja vastupidavuskava järgse reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ (edaspidi reform ); 2. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. aasta määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus ), mis kehtestab nõuded määruse nr 2021/241 järgsete investeeringute ja reformide rakendamisele Eestis; 3. Siseministeeriumi (toetuse saaja partner) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (reformi tegevuste elluviija) vahel 22. augustil 2022. aastal sõlmitud leping reformi elluviimiseks: 3.1 Leping on sõlmitud tegevuste elluviimiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 9. märtsi 2022. aasta käskkirja nr 78 “Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel; 3.2 kulude hüvitamise aluseks on Euroopa Komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta ning Euroopa Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsusega kinnitatud taastekava määrus ; Siseministeerium teeb toetatavaid tegevusi Vabariigi Valitsuse poolt 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ alusel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse NS-i , §-ga 2 muudetakse RLS-i ning §-ga 3 nähakse ette jõustumine. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse NS § 16 lõigetega 1 1 ja 1 2 . NS-i § 16 lõikega 1 1 sätestatakse, et NS -i § 16 alusel ei anta uut eesnime, perekonnanime või isikunime isikule, kes on täisealisena toime pannud karistusseadustiku § s 89, 90, 91, 91 1 , 92, 93, 95, 96, 97, 98, 98 1 , 99, 100, 100 1 , 101, 102, 102 1 , 102 2 , 102 3 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1 või §-s 143 2 , 145, 145 1 , 146, 175, 175 1 , 176, 177, 177 1 , 178, 178 1 , 179, 184, 185, 187, 231, 232, 233, 234, 234 1 , 234 2 , 235, 235 1 , 235 2 , 235 3 , 236, 237, 237 1 , 237 2 , 237 3 , 237 4 , 237 5 , 237 6 , 238, 255, 256, 268, 394, 403, 404, 405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo ja kelle karistusandmed selle eest ei ole karistusregistrist kustutatud. S ee piirang kehtib vaid isikutele, kes on eespool nimetatud süüteo toime pannud täisealisena. Seega see nime muutmise keeld ei kohaldu isikutele, kes on selle süüteo toime pannud alaealisena. Karistusseadustiku paragrahvide loetelu on sama, mis karistusregistri seaduse §-s 28. Karist u sregistri seaduse § 28 sätestab , et pärast registrist isiku karistusandmete kustutamist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1, §-s 143 2 , §-s 145–146, 175–179, 184, 185, 187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Need süüteod, mille korral ei ole isikul õigust karistusregistrist andmete kustutamiseni nime muuta , on järgmised: § 89. Inimsusvastane kuritegu; § 90. Genotsiid; § 91. Agressioonikuritegu; § 91 1 . Välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osalemine ja selle toetamine; § 92. Sõjapropaganda; § 93. Keelatud relvade väljatöötamine ja käitlemine; § 95. Tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjategevus; § 96. Sõjapidamisvahendite ebaseaduslik kasutamine tsiviilelanike vastu; § 97. Tsiviilelanikuvastane rünne; § 98. Kinnipeetud isiku õigusvastane kohtlemine; § 98 1 . Tsiviilelaniku ja sõjavangi õiguste piiramine; § 99. Kinnipeetud isiku vastane rünne; § 100. Haige, haavatu ja merehätta sattunu abita jätmine; § 100 1 . Võitleja reeturlik ründamine; § 101. Võitlusvõimetu võitleja ründamine; § 102. Kaitstud isiku vastane rünne; § 102 1 . Armuandmatu käitumise kuulutamine; § 102 2 . Inimkilbi kasutamine; § 102 3 . Lapse kaasamine relvakonflikti; § 103. Keelatud relvade kasutamine; § 104. Keskkonna kahjustamine sõjapidamisviisina; § 105. Rahvusvahelist kaitset tähistavate embleemide ja märkide väärkasutus; § 106. Mittesõjalise objekti ründamine; § 107. Kultuuriväärtuste vastu suunatud rünne; § 108. Varavastane süütegu sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil; § 109. Marodeerimine; § 110. Piraatlus; § 111. Õhusõiduki kaaperdamine; § 112. Lennuohutusvastane rünne; § 113. Tapmine; § 114. Mõrv; § 118 1 . Naise suguelundite sandistav moonutamine; § 133. Inimkaubandus (lõige 2); § 134. Isikuvabadust piiravasse riiki toimetamine (lõige 2); § 135. Pantvangi võtmine; § 141. Vägistamine; § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine; § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (lõige 2); § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine (lõige 2 punkt 1); § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades; § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega; § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine; § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega; § 175. Inimkaubandus alaealise suhtes; § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine; § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine; § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel; § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel; § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine; § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks; § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine; § 184. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine; § 185. Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule; § 187. Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele; § 231. Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus; § 232. Riigireetmine; § 233. Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus; § 234. Salakuulamine; § 234 1 . Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine; § 234 2 . Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine; § 235. Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus; § 235 1 . Eesti Vabariigi vastane suhe; § 235 2 . Eesti Vabariigi vastane võltsimine; § 235 3 . Ametiisiku riigivastane mõjutamine; § 236. Üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu; § 237. Terrorikuritegu; § 237 1 . Terroristlik ühendus; § 237 2 . Terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele; § 237 3 . Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamine ning toetamine; § 237 4 . Kuritahtlik sisenemine Eesti Vabariiki; § 237 5 . Terroristlikul eesmärgil reisimine; § 237 6 . Terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, rahastamine ja toetamine; § 238. Massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemisele ; § 255. Kuritegelik ühendus;; § 256. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine; § 268. Ebaseadusliku tegevuse võimaldamine; § 394. Rahapesu;; § 403. Üldohtlik mürgitamine; § 404. Süütamine; § 405. Plahvatuse tekitamine; § 414. Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine; § 415. Lõhkeseadeldise , lahingumoona ja nende olulise osa ebaseaduslik käitlemine; § 418. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Kui lubada selles loetelus nimetatud süüteo toimepanemise eest karistatud isikul nime muuta, ei ole võimalik täita karistusregistri seaduses sätestatud nimede avalikustamise eesmärki nende suhtes, kes on need süüteod toime pannud . Karistus registri seaduse § 28 loetelu muudeti viimati karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seadusega , mis jõustus 1. oktoobril 2022. a astal . Nimetatud seaduse seletuskirjas on tapmise koosseisu lisamist põhjendatud järgnevalt: Samuti lisatakse loetelusse KarS § 113 (tapmine), kuivõrd tegemist on süüteoga, mis on suunatud kõige tugevamat kaitset vääriva õigushüve (elu) vastu ning mille puudumine sätete loetelust ei ole põhjendatud. Isikuandmete avalikustamine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Isikuandmete avalikustamise eesmärk KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne. Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik panna toime uusi (samalaadseid) kuritegusid. Seega on meede sobiv. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Kuigi isiku karistatust on võimalik kontrollida ka karistusregistri päringu teel, on isikuandmete avaldamine KarRS § 28 alusel vajalik meede, kuna praktikas ei ole paljud inimesed teadlikud karistusregistri kasutamise võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli internetiotsingu teel. Samuti tuleb karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale on võimalik, et isikul pole võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava dokumendi puudumise või tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll vajalikuks sekundaarseks mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel. Meetme mõõdukus on tagatud läbi selle, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete tahtlike kuritegudega, mille toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel põhjendatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on oma otsuses nr 3 4 1 6 01 öelnud: Põhiõiguse riivet saab lugeda põhiseaduspäraseks vaid siis, kui riivel on legitiimne eesmärk, „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“ ( PS i § 11). Teisisõnu, vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on järgitud põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Samuti on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma otsuses nr 3 4 1 6 01 öelnud: Perekonnanimi kujutab endast tähtsat osa inimese identiteedist. Selle kaudu isik samastab end teatud inimeste grupiga – pere- või sugukonnaga. Nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määratleda isiku perekondlik kuuluvus. Süütegusid toime pannud inimeste nime muutmise keeld ehk eneseteostusvabaduse riive on sobiv, et piirata rasketes süütegudes süüdi mõistetud isikute nime muutmist, et rasketes süütegudes süüdi mõistetud isikud ei saa ks end uue nime taha ära peita. Süütegusid toime pannud inimeste nime muutmise keeld ehk eneseteostusvabaduse riive on vajalik, pidades silmas avalikkuse huvi rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimeste vastu. Piirangu aluste kehtestamisel on lähtutud nendest süütegudest, mida loetakse rasketeks kuritegudeks. Kui võimaldada raskes kuriteos süüdimõistetud inimestel muuta isikunime, on neil võimalik uue isikunimega varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid ajal, kui karistus veel kehtib. Nagu ka Riigikohus on öelnud, et nimi on tähtis osa inimese identiteedist. Seega, nime muutes on võimalik üritada oma identiteeti varjata. Kuigi karistusregistrisse võivad huvitatud isikud päringuid teha, kasutatakse inimese kohta info saamiseks eelkõige internetiotsinguid, sisestades otsingukasti inimese nime. Avalikkuse huvi alla langenud kohtuprotsesse ja selle tulemust kajastavad tihti veebiväljaanded, kus on esile toodud ka süüteo toimepannud inimese nimi, mistõttu leiab internetiotsingu teel, kasutades inimese isikunime otsingu alusena, viited tema toime pandud süütegudele. Samuti on rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimeste kohta tehtud kohtuotsused avalikud, süüdimõistetud isiku nimi ei ole varjatud tema isikunime initsiaalidega. Selleks, et mitte võimaldada rasketes kuritegudes süüdimõistetud isikutel toimepandud süütegusid varjata, tuleb süüdimõistetud isikutel piirata võimalusi taotleda uus isikunimi. Riive on seega mõõdukas, sest süüdimõistetud isiku nime muutmise keeld ei ole täielik, nagu varem mainitud, vaid teatud raskete kuritegude puhul, kus karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, tohivad isikud oma isikunime muuta vaid abiellumisel ja lahutamisel, samuti siis, kui karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Eesmärk on takistada karistuse kehtimise ajal süüdimõistetud inimestel oma identiteeti varjamast, et sellega teistele inimestele potentsiaalselt ohtlikud olla, sest teised ei pruugi teada nime muutmise järel, et tegemist on ohtliku kurjategijaga ning sellega seoses ei oska nad ka võimalikku ohtu ette näha. Seega kaitseb seadusandja selle piiranguga avalikku korda, tagades sealjuures ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning püüdes nime muutmise piiranguga ennetada kuritegelikku käitumist. Euroopa Kohus on 2004 . a Omega kohtuasjas öelnud: „Seega saab avalikule korrale tugineda vaid siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on reaalne ja piisavalt tõsine.“. Antud juhul on tegemist reaalse ja piisavalt tõsise ohuga inimestele, kes ei tea, et raskes kuriteos süüdimõistetud isikud on nime muutmisega endale uue identiteedi loonud ning saavad nii oma tegevust varjatult jätkata ja teisi oma tegudega ohtu seada. Seega peab seadusandja seesugusel juhul peale süüdimõistetud isikute õiguste lähtuma ka avaliku korra kaalutlustest, sest see on reaalne ja piisavalt tõsine oht, mis õigustab isikunime muutmise piirangut. Nime muutmise piirang ei ole eluaegne , sest isikule antakse võimalus oma vigadest õppida . Kui isik käitub pikka aega seaduskuulekalt ning tal on siiski karistuse kehtimise järgselt soov oma nime muuta, siis antakse talle see võimalus. Aga see võimalus ei tohiks aidata isikul süüteo toimepanemise järgselt oma identiteeti varjata, et ta saaks uusi süütegusid toime panna selle tõttu . Seega süüteo toime pannud isik saab oma nime muuta pärast seda, kui tema karistusandmed nimeseaduses nimetatud süüteo eest on karistusregistrist kustutatud. Sam uti on süüdimõistetud inimestel võimalik võtta endale uus perekonnanimi abiellumisel või võtta tagasi oma endine perekonnanimi abielu lahutamise korral. Kui inimese jaoks on oluline abiellumisel ühine perekonnanimi ja abielu lahutamisel näiteks oma neiupõlvenime taastamine, siis tehakse see otsus üldjuhul abiellumisel ja abielu lahutamisel, mitte hiljem nime muutmisega. See võimalus säilib ka edaspidi, kaasa arvatud teatud süütegudes süüdi mõistetud ja kehtiva karistusega isikutele. Kuna teatud süütegudes süüdimõistetud isikute õigust nime muuta on eelnõuga piiratud, siis peavad nad enda jaoks otsuse, kas nad soovivad kanda oma abikaasa nime, tegema kohe abiellumisel või abielu lahutamisel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseaduse koostamisel selgitas Põhiseaduse Assamblee liige L. Hänni § 12 lg 1 sõnastust nii: „Küll aga tuleb selgituseks öelda, et avatud loetelu ei tähenda, et me ei tohiks siiski isikuid eristada. Tuleb teha vahet diskrimineerimise ja diferentseerimise vahel. Diskrimineerimine on see, kui isikute vahel tehakse vahet põhjendamata.“ Seega on lubatud isikuid eristada, kuid seda ei tohi teha põhjendamata. PS § 12 lõikes 1 tagatud võrdsuspõhiõigus keelab kohelda sarnases olukorras isikuid ebavõrdselt . Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks määrab üldkogu kindlaks võrdluse lähtekohad ja toob välja võrreldavad grupid. Antud juhul on võrreldavateks gruppideks NS-is nimetatud süütegusid toime pannud isikud, kellel ei ole õigust nime muutmise menetluses vabalt valitud perekonnanime võtta ning teiselt poolt samades süütegudes süüdi mõistetud isikud, kellel on õigus abiellumisel võtta oma abikaasa perekonnanimi ning abielu lahutamisel taastada oma perekonnanimi. Ühel juhul isik saab endale uue perekonnanime ning teisel juhul mitte. Seega piiratakse vabalt valitud perekonnanime sooviva teatud kehtiva karistusega isiku õigusi rohkem kui abiellumisel ja abielu lahutamisel perekonnanime vahetava isiku õigusi. Riigikohus on siiski leidnud, et PS § 12 puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis on piiratav igal PS- ga kooskõlas oleval põhjusel, nt riigi raha otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks, menetlusökonoomia tagamiseks, maksu lihtsaks administreerimiseks jne. Seega võrdsuspõhimõtte piiramine ei ole iseenesest veel selle põhimõtte rikkumine. Seadusloome võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus ebavõrdseks kohtlemiseks, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes õigustatud. Seega tuleb välja selgitada, kas ebavõrdseks kohtlemiseks ehk õiguste piiramiseks on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus. Antud juhul tuleb analüüsida, miks teatud süütegudes süüdi mõistetud kehtiva karistusega isikutel on õigus vahetada abiellumisel ja abielu lahutamisel perekonnanime, kuid nime muutmise menetluses nad vabalt valitud perekonnanime võtta ei saa. Abiellumisel ja abielu lahutamisel tuleb lisaks PS-i §-s 19 sätestatud õigusele vabale eneseteostusele vaadata ka PS-i §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Riigikohus on oma praktikas enesemääramis- ja enesekujutamisõigusega seotud olukordi käsitlenud sageli seoses mõlema konkureeriva paragrahviga. Kas riivatud on PS § 19 l õikes 1 tagatud isiksuspõhiõiguse või PS §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse esemelist kaitseala, on sõltunud konkreetse juhtumi asjaoludest ja sellest, milline tähendus on antud mõistele „eraelu“. Kohus on leidnud, et nii PS § 19 l õike 1 kui ka § 26 kaitsealasse võib kuuluda isiku õigus muuta oma perekonnanime, kuna kohtuasjas soovis inimene lisada oma perekonnanimele suguvõsanime, paigutas kohus selle olukorra PS § 26 kaitsealasse. Nime muutmise menetluses vabalt valitud nime võtmise keeld teatud süütegudes süüdi mõistetud ja kehtiva karistusega isikutele on nende vaba eneseteostuse piirang. Kuid see piirang on sobiv, vajalik ja mõõdukas nagu on leitud antud analüüsi käigus eespool. Samas, kui keelata teatud süütegudes süüdi mõistetud ja kehtiva karistusega isikutel ka abiellumisel ja abielu lahutamisel perekonnanime vahetada, siis on see riive veel intensiivsem ning eelnõu koostajate arvates ei ole sel juhul riive enam mõõdukas. Nime muutmise keeld on sel juhul küll sobiv ja vajalik meede, kuid see keeld sekkub liialt isikute perekonnaellu. Eestis on traditsioon abikaasadel kanda ühist perekonnanime ning ka lahutusel soovitakse tihti vallalisena kantud perekonnanime tagasi võtta. Perekonnanime ei vahetata sel juhul selleks, et oma identiteeti varjata, vaid selleks, et luua perekonna identiteet, kus nii vanemad kui ka lapsed saavad kanda ühist perekonnanime. See on perekonnaõiguse vaates oluline väärtus, mida tuleb kaitsta. Seetõttu lubatakse ka teatud süütegudes süüdi mõistetud ja kehtiva karistusega isikutel perekonnanime vahetada abiellumisel ja abielu lahutamisel, kuigi neil ei ole lubatud nime muutmise menetluses valida endale vabalt valitud nime. Teatud süütegudes süüdi mõistetud ja kehtiva karistusega isikute nime muutmise p iirang ei kohaldu isikutele, kes on süüteo toime pannud alaealisena. sest alaealised on erigrupp, kes nõuavad oma haavatavuse tõttu kriminaalõiguse valdkonnas tavalisest kõrgemat kaitset. Sätte rakendamiseks kontrollitakse kõigi nimemuutmise avalduse esitajate karistusandmeid karistusregistrist. Kui karistusregistri kohaselt on isikul kehtiv karistus karistusregistri seaduse §-s 28 loetletud süüteo eest, siis tema taotlus nime muutmiseks jäetakse läbi vaatamata. Järeldus. Antud meede on proportsionaalne, sest aitab kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ning kaalub üles riive õigusele vabale eneseteostusele ning perekonna- ja eraelu puutumatusele. Tervikuna saab eelkirjeldatut arvestades kinnitada, et eelnõus toodu on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse NS-i § 16 lõi ke 2 sissejuhatava lauseosa teist lauset. NS-i § 16 lõike 2 kohaselt saab nimemuutmise a valduse esitada elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult või perekonnaseisuasutuses . Eelnõu kohaselt esitatakse avaldus edaspidi kas turvalises veebikeskkonnas või perekonnaseisuasutuses . Seega edaspidi saab avaldust esitada e-teenuse vahendusel, mis muudab nime muutmise protsessi mugavamaks ja kiiremaks nii inimesele kui ka ametnikule. Samas loobutakse eelnõuga viisist, mille kohaselt saab nime muutmise avalduse esitada ka elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult, see asendatakse turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisega. Turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisel kontrollitakse menetluses vajalikke andmeid automaatselt, mis esmalt annab avalduse esitajale teadmise, et avalduse menetlemine on võimalik, teisalt vabastab ametniku samade andmete kontrollimisest. A utomaatselt saab kontrollida taotleja õigust nime muuta, st kontrollida vanust, teovõimet, kodakondsust ja kehtivat karistatust teatud kuritegude toimepanemise eest. Samuti saab kontrollida, kas RR i andmed toetavad avalduse esitaja soovi, näiteks isik soovib kanda vanavanema perekonnanime (NS § 17 1 lõige 1 punkt 1) ja RR-is on olemas põlvnemise seos ja soovitud nime kasutamine. S ellised kontrollid loovad ka eelduse automaatotsusteks , kui otsustamiseks ei ole vaja kaalutlusõigus t ning otsus tehakse üksnes RR-i andmetele tuginedes. Enne nimemuutmise avalduse kinnitamist turvalises veebikeskkonnas teavitatakse avaldajat, et menetlus võib lõppeda automaatotsuse ja -kandega, mis annab võimaluse avalduse esitamisest loobuda ning esitada avaldus MK KOV-is kohapeal. Automaatotsuse tegemisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas nimemuutmise avalduse esitajat, et tehtud on automaatotsus ja uus isikunimi on kantud RR-i ja tuuakse välja, et automaatotsuse ja -kande tegemisel kasutati RR-i andmeid. Samuti on seal ka vaidlustamisviide. Pärast uue isikunime kandmist RR-i väljastatakse isikule otsus uue nime kohta kas paberkandjal või elektroonilises vormis. Otsus vormistatakse haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt ning selles on märge, et otsus on tehtud automaatselt. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks NS § 16 lõike 2 punkt 2 . Kõnealuse punkti kohaselt tuleb uue perekonnanime taotlemisel märkida avaldusele ka isiku alaealiste laste eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kontaktandmed, kodakondsus ning perekonnaseis, kui alaealised lapsed kannavad avalduse esitajaga ühist perekonnanime ja soovivad oma vanema uut perekonnanime. Kuna iga isiku, sh alaealise nimemuutmiseks tuleb esitada eraldi avaldus ning tasuda riigilõiv, ei ole küsitavatel andmetel tähtsust ning nende alusel ei alustata alaealise isikunime muutmist. Seetõttu tunnistatakse see punkt kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse NS § 16 lõikega 2 1 . Eelnõu kohaselt ei ole t urvalises veebikeskkonnas võimalik esitada NS § 16 lõikes 1 nimetatud avaldust alaealisele lapsele ja piiratud teovõimega täisealisele isikule uue isikunime andmiseks. N S-i § 16 lõikes 1 nimetatud avalduse saab alaealise ja piiratud teovõimega täisealise isiku kohta esitada üksnes perekonnaseisuasutuses kohapeal , st nende isikute puhul ei ole võimalik esitada nime muutmiseks avaldust turvalises veebikeskkonnas, kuna menetluses tuleb koguda täiendavaid tõendeid. Nii tuleb alaealise lapse nime muutmiseks esitada alaealise lapse teise hooldusõigusliku vanema nõusolek nime muutmiseks ning lapse enda nõusolek. NS-i § 4 lõike 5 kohaselt kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise lapse nõusoleku selgitab välja avaldust menetlev ametnik . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse NS § 16 lõi get 6 1 , kuna eelnõuga jäetakse NS-i § 19 lõike st 1 välja eesnime taotlemise põhjuste loetelu , siis ei saa selles sättes olla viidet NS-i § 19 lõikes 1 nimetatud alustele mitmuses. Samuti lisatakse eelnõuga NS-i § 16 lõike 6 1 esimesse lausesse viide NS-i § 16 lõikele 6 4 , sest NS- i § 16 alusel uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamis t saab otsust ada ka NS § 16 lõikes 6 4 sätestatud juhul Siseministeerium ametniku vahetu sekkumiseta ehk automaatselt . Kuna otsustajate nimekiri laieneb Siseministeeriumiga, siis sätte selguse ja parema arusaadavuse huvides esitatakse i siku soovil uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise, sealhulgas endise nime taastamise , otsus tajate loetelu punktidena. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse NS-i § 16 lõikega 6 4 . Lisa tava sättega luuakse alus nimemuutmise menetluses a utomaaotsuse ja -kande tegemiseks , kui NS-i § 16 lõikes 1 nimetatud avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja avalduse menetlemiseks vajalikke asjaolusid on kontrollitud andmekogudest automaatselt ehk selle avalduse vastavust NS-i § 16 lõike 9 alusel kehtestatud korrale on kontrollitud andmekogudest automaatselt , otsustab Siseministeerium nime andmise automaatselt ja kannab selle RR-i automaatselt. Automaatselt andmekogude vahendusel saab andmete kontrolle teostada kõigi avalduste puhul, kuid olukordades, kus seadusest tulenevalt on vajalik hinnata nimemuutmise põhjuseid või soovitud nime vastavust nimeseaduse nõuetele, ei tehta automaatotsuseid, vaid menetlus liigub ametniku töölauale kaalutlusotsuse tegemiseks . Automaat saab teha RR-i päringuga kindlaks, kas taotletud nimi on vanaema perekonnanimi ja karistusregistri päringuga on võimalik kindlaks teha isiku karistatus , kuid automaat ei saa teha kaalutlusotsust näiteks selles, kas soovitud nimi vastab headele kommetel e . Seetõttu ei ole sättes eraldi välja toodud, et automaatset kontrolli ei saa teha kaalutulusotsuste puhul, sest kaalutlusega seotud juhtumitel ei ole võimalik automaatset kontrolli teha . S ättes on öeldud, automaatotsus- ja kanne tehakse vaid sellisel juhul, kui andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel , mis välistab kaalutluse. Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud nimemuutmise avalduses toodud andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, viiakse nime muutmise menetlus läbi automaatselt, ametniku sekkumiseta. Automaat otsus- ja - kanne loetakse Siseministeeriumi tehtud otsuseks ja kandeks. Praegustes nimemuutmise menetlustes on ametnike ülesanne kontrollida avalduses esitatud asjaolud üle RR-ist , kui avaldust menetletakse NS -i § 17 1 lõike 1 alusel . Kui avaldust menetletakse NS -i § 17 1 lõike 2 alusel kaalutlusõigust rakendades, kontrollitakse vajadusel ka muid andmeid (näiteks avalduse esitaja karistatuse andmeid avalikult kättesaadavatest dokumentidest, sh Riigi Teatajas kohtulahenditest). Enamikul juhtudel on asjaolud võimalik kontrollida tarkvara abil ja kui kontrollimise tulemus on positiivne, teha kohe ka otsus ja kanne. Kontrollivõimalused saab ehitada e-teenus esse , kus andmete esitamine ja seosed RR-iga on võimalik integreerida juba andmete esitamise käiku. Kehtiva NS -i § 16 lõike 6 1 sätestab , et NS -i § 17 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning § 19 lõikes 1 sätestatud alustel uue eesnime andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud Siseministeeriumi ametnik või tema volitatud NS -i § 16 lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuses töötav perekonnaseisuametnik. Eelnõu kohaselt NS-i § 16 alusel uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud Siseministeeriumi ametnik või valdkonna eest vastutava ministri volitatud NS-i § 16 lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuse perekonnaseisuametnik või NS- i § 16 lõikes 6 4 sätestatud juhul Siseministeerium . Kui otsuse teeb Siseministeerium , siis sel juhul tehakse otsus ametniku vahetu sekkumiseta . Kui menetleda nime muutmise avaldust kehtiva seaduse kohaselt, on nime muutmise avalduse menetlusaeg võrreldes automaatotsuse ja -kande tegemisega pikem, sest ametnik kontrollib kõik nime muutmise eeldused manuaalselt üle ja teeb nende põhjal otsuse ja kande RR-i . Avalduse menetlemise aeg sõl tub ametniku töökoormusest ja töökorraldusest . Kui kontrollida automaatselt, RR-i vahendusel, nime muutmise eeltingimusi ja nime muutmis eks keeldumise aluseid ei esine, tehakse otsus ja kanne automaatselt, edastamata e-teenuse kaudu esitatud nime muutmise avaldust menetlemiseks ametnikule. Kui avalduses on andmeid, mida RR-i andmete põhjal ei ole võimalik kontrollida , näiteks soovib isik vanaema perekonnanime, aga RR-i andmed soovitud nime kandmist ja põlvnemise seost ei näita, katkeb avalduse automaatmenetlus ja avaldus liigub ametniku töölauale asjaolude selgitamiseks ja võimalusel nime muutmise otsuse tegemiseks. Automaatotsuse tegemise loogika on sama mis näiteks perekonnaseisutoimingute seaduse alusel sünni registreerimise automaatmenetlustes – kui RR avalduse andmeid ei toeta, liigub avaldus ametniku töölauale, kes selgitab asjaolud ja registreerib sünni. Automaatne menetlus on nime muutmise avaldust esitavale inimesele kiire ja ka tema nimi saab RR-is kiiremini muudetud . Eelkirjeldatud tegevusega hoitaks kokku ka ametnike tööaega. Seega väheneb nii inimese halduskoormus kui ka ametnike töökoormus. Turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduses automaatotsuse tegemiseks on vajalik, et andmeid on võimalik kontrollida RR-ist ning et RR-i andmed on vastavuses isiku sooviga, näiteks soovib isik kanda vanaema perekonnanime Tamm ja RR- i andmetel on tema vanaema kandnud perekonnanime Tamm. Samuti kasutatakse karistusregistri andmeid isiku karistatuse kontrollimiseks. Kui eeltingimused turvalise veebikeskkonna vahendusel automaat otsuse ja - kande tegemiseks ei ole täidetud, edastatakse nime muutmise avaldus MK KOV -ile , kes menetleb nime muutmise avaldust tavapärasel viisil. Nime muutmise menetluses automaatotsuse ja -kande tegemise täpse korra ja tingimused ning loetelu nimetatud otsustest ja kannetest kehtestab valdkonna eest vastutav minister NS § 16 lõike 9 alusel määrusega. Automaat otsuse ja - kande tegemise puhul on tähtis viidata ka isikuandmete kaitse üldmäärusele . Automaat otsuste ja - kannete tegemine ei ole isikuandmete kaitse üldmäärusega vastuolus. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 63 sätestab: Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks andmesubjektil olema õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema kohta kogutud, ja seda õigust lihtsalt ja mõistlike ajavahemike järel kasutada. /…/ Igal andmesubjektil peaks seega olema õigus teada eelkõige isikuandmete töötlemise eesmärke, võimaluse korral isikuandmete töötlemise ajavahemikku, isikuandmete vastuvõtjaid, isikuandmete automaatse töötlemise loogikat ja sellise töötlemise võimalikke tagajärgi (vähemalt juhul kui töötlemine põhineb profiilianalüüsil) ning saada eelneva kohta teate. Võimaluse korral peaks vastutav töötleja saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele süsteemile, kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma isikuandmetega. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 71 on kirjeldatud, missugusel juhul ei tohiks isiku suhtes tehtav otsus põhineda üksnes automaatotsusel. Need on eelkõige juhud, kui isikule kaasnevad otsusega õiguslikud tagajärjed. Automaat otsuste ja - kannete puhul võivad õiguslikud tagajärjed kaasneda seetõttu, et nimest sõltuvad teised teenused . Teisalt aga on nime muutmise avalduse esitanud isik ise, menetlus tehakse inimese enda algatusel. Ainus erinevus tavapärasest otsusest ja kandest on see, et kontrolle ning otsust ja kannet ei tee ametnik, vaid andmeid kontrollitakse automaatselt andmekogu vahendusel ning seejärel tehakse ametniku vahetu sekkumiseta automaatselt otsus ja kanne. Kui esineb mingi tõrge, siis menetleb nime muutmise avaldust edasi ametnik. Seega on tagatud kõik isiku õigused ning andmeid töödeldakse turvaliselt. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt on andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine nõutud, kui hinnatakse füüsilisi isiklikke aspekte süstemaatiliselt ja ulatuslikult. Hindamine põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil. Hindamisel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad füüsilist isikut oluliselt. Automaat otsuste ja - kannetega tekib suhe Siseministeeriumi ja isiku vahel, see on automaatne isikuandmete töötlemine, mis mõjutab füüsilist isikut oluliselt ning sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Siin aga ei hinnata füüsilisi isiklikke aspekte süstemaatiliselt ja ulatuslikult, sest protsessi käivitab isik ise, kui nime muutmise avalduse esitab , mõne inimese puhul võib see toimuda kord elus, mõne l inimese l paar korda , aga süsteemsust ei ole selles olukorras võimalik tuvastada, samuti mitte ulatuslikkust. Seega ei ole vaja koostada ka andmekaitsealast mõjuhinnangut. Kuna otsus ja kanne RR-i on haldusakt, siis loetakse neid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 tähenduses automaatseks otsuseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 22 käsitletakse automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemist. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 22 lõike 2 punkti b kohaselt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõiget 1 ei kohaldata, kui otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. NS -i muudatused loovad õigusliku aluse nime muutmise menetluses automaat otsuseid ja - kandeid teha. Automaatkannete tegemisel tagatakse andmesubjekti õigused ja vabadused ning õigustatud huvid. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse NS -i § 19 . Praegu on NS-i § 19 kohaselt eesnime muutmiseks kaheksa erinevat alust ja kolm erinevat piirangut. Praktika näitab, et eesnime muutmise soov on tavaliselt sügavalt isiklik. On ebamõistlik , et ametnik hindab nimemuutmise põhjuse mõjuvust, nagu NS praegu eeldab. Laps saab eesnime sünni registreerimisel, eesnimi väljendab vanemate soove, vanemad valivad lapsele oma hinnangul sobivaima eesnime. Ometi võib ette tulla olukordi, kus sünnist alates kantav eesnimi ei ole isikule meelepärane. Kuna isik kasutab eesnime igapäevases suhtlemises, võib sobimatu eesnimi tekitada talle palju probleeme. Seega võib isik soovida oma eesnime muuta . Eelnõuga loobutakse nõudmast eesnime taotlemisel põhjuseid, miks kantav eesnimi isikule enam ei sobi. Nii nagu vanemad on lapsele eesnime valikul suhteliselt vabad (arvestada tuleb nimeseaduse § 7 nõuetega) ega pea nime valiku põhjendada, nii on ka eesnime muuta sooviv isik oma valikus suhteliselt vaba ega pea oma valikut põhjendama. NS-ist välja jäetavad § 19 lõike 1 punktid es 1-4 ja 9 nimetatud alused eeldavad väga isiklike põhjuste avaldamist, s a mas võivad need põhjused olla emotsionaalsed ja avalduse esitajale endale väga olulised. On ebamõistlik, kui ametnik hakkab põhjuste mõjuvust kaaluma, kui soovitud eesnimi vastab NS-i nõuetele. Välja jäetakse ka punkt 6, mida rakendatakse olukordades, kus isiku kantav eesnimi erineb sünnidokumenti kantud eesnimest üksikutes tähemärkides (näiteks kannab Lilli, sünniaktis Lilly) . Kui sellised juhtumeid veel esineb, teavitatakse isikut andmete erisusest, kuid enam ei suunata andmeid korrastama . Välja jäetakse ka punkt 7, mille alusel oli isikul riigilõivuta võimalus vabaneda sulgudest eesnimes – eesnimes on sulud kahel RR-i kantud isikul ning ainult nii piiratud arvu võimalike juhtumite jaoks ei ole seaduse regulatsioon vajalik . Välja jäetakse ka punkt 8, mida rakendatakse olukordades, kus isiku kantav eesnimi erineb sünnidokumenti kantud eesnimest ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu (näiteks kannab J üri, kirillitsas sünniakt Юри ). Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga on selliste andmetega isikutele antud võimalus andmete korrastamiseks riigilõivuta nimemuutmise menetluses, enamik sellistest juhtumistest on avastatud ning vajadust sellise sätte järele enam ei ole. Eelnõu kohaselt on u ue eesnime andmisel vaid kaks piirangut – taotletav eesnimi peab vastama NS-i § 7 nõuetele ning uue eesnime andmisega ei saa tekitada isikunime, mis on RR-i andmetel elava isiku isikunimi , kui sel isikul ja uue eesnime taotlejal on sama sünniaasta . Esimese piirangu eesmärk on hoida eesti keelt ja kultuuri, mille oluline osa on ka eesnimed. Teise p iirangu eesmärk on vältida segadusi isikunimedega kui erinevatel isikutel on sama isikunimi , aga välistada ka identiteedivarguse d . Juba o lemasoleva isikunimega sama isiku nimi saab tekkida näiteks sünni registreerimisel, abielu või kooselulepingu sõlmimisel, kuid ühtivaid isikunimesid ei soovita juurde tekitada nimemuutmise menetlus ega . Eesnimede valik on väga lai, vajadusel saab piirangu alla langeva eesnime juurde võtta teise eesnime ning sellega vältida olemasoleva isikunimega sama isikunime tekkimist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses nr 3 4 1 6 01 on öeldud: Teisisõnu, vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on järgitud Põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.“ Siinse sätte puhul on eesmärk kaitsta soovitavat nime juba kandvate teiste inimeste identiteeti. peavad piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandja on kehtestanud selle piirangu, et kaitsta teiste inimeste õigusi ja vabadusi, sh ennetada kuritegelikku käitumist. Tallinna Ülikooli tudengid viisid 2025. aastal läbi uuringu seoses nimedega. Kahjuks ei ole need uuringu tulemused veel avalikult kättesaadavad, kuid eelnõu koostajatele on teada esialgsed tulemused. Selles uuringus küsit i ka, m illiseid eesnime paneku või selle muutmisega seotud aspekte peaks riik reguleerima . Vastajate arvates olid olulised nime tähenduse, hääldatavuse , õigekirja ja pikkuse reguleerimine. Samuti peeti oluliseks, et nimedes ei oleks numbreid ja sümboleid ning ei pandaks vastassoole juurdunud nimesid. Seega uuringu kohaselt on vastajatele olulised NS- i §-s 7 kehtestatud nõuded eesnimedele. Neist eelnõuga ei loobuta. Eelnõu kohaselt peab taotletav eesnimi vastama ka edaspidi NS-i § 7 nõuetele . Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i §- i 48 . Muudatused on vajalikud kuna eelnõuga muudetakse NS- i § -i 19 . NS-i §-s 19 ei ole eelnõu kohaselt enam punkte . Eelnõu kohaselt ei võeta riigilõivu NS-i § 17 1 lõike 1 punktis 5, 6, 7 või 8 sätestatud juhul uue perekonnanime andmise avalduse läbivaatamise eest.“. . Eelnõu §-ga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. detsembril. Eelnõu jõustumise aeg on sätestatud lähtuvalt sellest, millal muudatustega seoses vajalikud IT arendustööd jõu takse valmis teha. Jõustumisaega on seotud ka Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise tähtaegadega. Samas tagab pikem jõustumisaega ka isikutele ja ametnikele piisava aja, et uue regulatsiooniga tutvuda. Eelnõu vastavus ja kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ga . Rahvusvahelisi kohtulahendeid eelnõus käsitletud teemadel Eesti kohta ei ole. Eelnõu koostamisel on analüüsitud selle kooskõla PS-iga , sealhulgas isikuandmete töötlemise põhimõtetega ning vastav analüüs on lisatud võrdleva analüüsi vastava punkti alla. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse nime muutmise menetluses kasutusele uued terminid automaatotsus ja automaatkanne. Need on nime muutmise menetluses otsused ja kanded ilma ametniku sekkumiseta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärus ega . 6. Seaduse mõjud 6.1. Võimaldada nime muutmise menetluses võtta kasutusele e-teenus ja aut omaatotsus ja -kanne 6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele I Mõju sihtrühm : 4 MK KOV- i nimemuutmise õigusega ametnikud Sihtrühm on väike . Muudatus mõjutab nelja MK KOV-i (Jõhvi, Pärnu, Tallinn, Tartu) ametnikke, kes tegelevad nime muutmise menetluse läbiviimisega. Nimemuutmise õigus on kuni 20 ametnikul, kellest 10 tavapäraste tööülesannete hulka kuulub nende menetlust e läbiviimine. Mõju ulatus on väike . Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi , sest ametnikule menetlemiseks jõudvate nime muutmise menetluste puhul muudatusi ei tehta . Muutub see, et kõik nime muutmise menetlused, mis varem MK KOV-i ametnikuni jõudsid, tulevikus sinna enam ei jõua. Seega MK KOV-i ametnike l tuleb õppida üks kord uued reeglid selgeks ja neist edaspidi lähtuda. Kuna tekivad automaatkanded, väheneb MK KOVi ametnike töökoormus. Mõju esinemise sagedus on keskmine . Mõju avaldub regulaarselt tööpäeviti. Nime muutmiseks esitatakse MK KOV-idele aastas kokku üle 2000 avalduse vt nime muutmiseks esitatud avalduste arvu ja nime muutmiste kohta statistikat tabelitest 1 ja 2. Tabel 1. Aastatel 2022 – 2024 nime muutmiseks esitatud avalduste arv MK-KOV- ide kaupa RR- i andmetel Asutus/avalduste arv 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta Jõhvi Vallavalitsus 187 213 201 Pärnu Linnavalitsus 142 112 137 Tallinna Perekonnaseisuamet 1601 1723 1718 Tartu Linnavalitsus 364 324 389 KOKKU 2294 2372 2445 Tabel 2. Nime muutmisete arv aastatel 2022 – 2024 RR-i andmetel Ajaperiood Uue eesnime saajad Uue perekonnanime saajad Uue ees-ja perekonnanime saajad MK KOV otsusega SiM otsusega KOKKU 2022. aasta 447 1462 209 1802 316 2118 2023. aasta 521 1464 234 1884 335 2219 2024. aasta 552 1491 271 1982 332 2314 Seni ei ole eraldi arvestust peetud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduste ja asutuses kohapeal paberil esitatud avalduste üle, hinnanguliselt on viimaseid avalduste koguarvust umbes viiendik. On ootuspärane, et seni digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise viisi asendamine e-teenuses avalduse esitamise viisiga ei mõjuta oluliselt paberil esitatavate avalduste hulka. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Mõju on positiivne, sest ametnike töökoormus väheneb. Kuna osa nime muutmise avaldustest esitatakse edaspidi turvalises veebikeskkonnas, siis on väiksem võimalus, et isik tuleb kohapeale avaldust esitama , see omakorda võimaldab ametnikel oma töös suuremat paindlikkust . Lisaks, kuna automaat otsuse ja - kande puhul kontrollitakse eeldused ilma ametniku sekkumiseta, siis jääb ametnikul rohkem aega keerulisemate juhtumite lahendamiseks, kus on vaja inimesega suhelda ning täiendavaid dokumente või küsimusi esitada . II Mõju sihtrühm : SMIT Sihtrühm on väike , hõlmates SMIT-i st mõned RR-i menetlustega seotud teenistujat. Muudatus mõjutab SMIT-i , kes loob nime muutmise e-teenuse ja teeb teisi vajalikke IT arendustöid, et võimaldada nime muutmise menetluses automaat otsuseid ja -kanded teha. Mõju sagedus on väike . E-teenuse luuakse ühe korra ja sellel on SMIT-ile ühekordne mõju. Mõju ulatus on väike . E-teenuse loomiseks on vaja selgitada välja, mida on vaja muuta, ja seejärel teha vajalikud IT arendustööd . V õib olla vaj adus nõustada ametnikke, kuidas uus teenus töötab . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib avalduda siis, kui IT arendustööde käigus võib uuenduste tegemisel häiruda mõne olemasoleva e-teenuse töö, kuid vea avastamisel saab SMIT selle korda teha. III Mõju sihtrühm : Siseministeerium Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab paari Siseministeeriumi ametnik ku , kes tegelevad nime menetlusega seotud teemadega. Mõju ulatus on väike . Muudatusega ei kaasne suuri muudat usi sihtrühma käitumises . Muudatusega võib kaasneda suurem vajadus selgitamise järele, näiteks, millisel juhul tehakse nime muutmise menetluses automaat otsus ja - kanne . Nime muutmise menetlust läbi viivate ametnike juhendmaterjale tuleb muuta ning vajadusel ka neid koolitada. Mõju esinemise sagedus on pigem keskmine . Mõju võib avalduda igal tööpäeval , sest igal tööpäeval võivad inimesed esitada küsimusi ja Siseministeeriumi ametnikud peavad tegema selgitustööd ning nõustama ka MK KOV-i nimemuutmise õigusega ametnikke. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Muudatus on Siseministeeriumile positiivne. Muudatus lihtsustab Siseministeeriumi ametnike tööd , sest eeldatavasti selgitustöö osakaal väheneb. 6 . 1 .2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm : isikud , kes soovivad oma nime muuta Sihtrühm võib olla potentsiaalselt suur, hõlmates järgmisi isikuid: 1) Eesti kodanik ud ; 2) Eestis elamisloa alusel viibiva d isiku d , kes ei ole ühegi riigi kodanik ud . Mõju ulatus on pigem väike . Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. Praegu on võimalik isikul esitada nime muutmiseks avaldus neljas perekonnaseisu asutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna , eelnõuga asendub viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Kui isik on esitanud avalduse turvalises veebikeskkonnas, siis teatud juhtudel tehakse nime muutmise menetluses automaat otsus ja - kanne ehk isik saab kiiremini teada otsuse, sest eeldused nime muutmiseks kontrollitakse üle automaatselt ilma ametniku sekku miseta . Mõju esinemise sagedus on väike , sest üldjuhul ei muuda isik on nime üldse või ei tee seda rohkem kui üks kord elus. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Muudatus on sihtrühmale positiivne, sest loodav e-teenus muudab nime muutmise menetluse inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks. Väheneb inimese halduskoormus. Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud nime muutmise avalduse puhul ei ole võimalik teha automaat otsust ja - kannet, siis liigub nime muutmise avaldus ametniku töölauale menetlemiseks ning jätkub tavapärane nime muutmise menetlus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on sihtrühmadele positiivse mõjuga , sest vähen eb inimese halduskoormus ning ametniku töökoormus . Samuti muu tub nime muutmise menetlus teatud juhtudel kiiremaks ja mugavamaks. 6. 2 . Teatud süütegudes s üüdimõistetud isikute isikunime muutmise piirangud karistuse kehtimise ajal 6. 2 .1. Mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele I Mõju sihtrühm : 4 MK KOV-i nimemuutmise õigusega ametnikud Sihtrühm on väike . Muudatus mõjutab nelja MK KOV-i (Jõhvi, Pärnu, Tallinn, Tartu) ametnikke, kes tegelevad nime muutmise menetluse läbiviimisega. Nimemuutmise õigus on kuni 20 ametnikul, kellest 10 tavapäraste tööülesannete hulka kuulub menetlust e läbiviimine. Mõju ulatus on keskmine . Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. MK KOV-i ametnike l tuleb õppida üks kord uued reeglid selgeks ja neist edaspidi lähtuda. E-teenuses esitatud avalduse asjaolud kontrollitakse automaatselt ja teatud menetlustes tehakse otsus automaatselt, mis vähendab ametnike töökoormust ning võimaldab keskenduda keerulisematele juhtumitele. Kui nime muutmiseks esitatud avaldust menetleb ametnik, siis täiendava ülesandena lisandub paberil esitatavate avalduste puhul karistusregistrist nime muutmist sooviva isiku karistatuse kontrolli teostamine ja teatud juhtudel avalduse läbi vaatamata jätmiseks haldusakti vormistamine . Mõju esinemise sagedus on väike . Mõju avaldub regulaarselt tööpäeviti. Nime muutmiseks esitatakse MK KOV-idele aastas üle 2000 avalduse vt tabel 1. Kuna kehtivas nimeseaduses puudub kriminaalkorras karistatud isikutele uue isikunime andmise keeld, siis ei ole võimalik täpselt välja selgitada, kui palju avaldusi on esitanud kõnealusesse sihtrühma kuuluvad isikud ega prognoosida, kui suure hulga tulevikus esitatavate avalduste puhul tuleb keelduda menetlusse võtmisest. Statistika selle kohta, kui palju isikuid on viimasel kolmel aastal nime muutnud on tabelis 2. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Muudatusega avalduv mõju seisneb karistusregistrisse päringu tegemises, mis varem ei olnud menetlevale ametnikule kohustuslik ülesanne . Samas ei ole karistusregistrisse päringu tegemine ei ajakulukas ega keerukas tegevus. Teatud juhtudel peavad nime menetlusi läbi viivad ametnikud tegema nime muutmise avalduse läbi vaatamata jätmise kohta haldusakti, sest teatud süütegudes süüdi mõistetud isikutel ei ole õigust eelnõu kohaselt enam oma nime muuta, välja arvatud juhul kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine. Samuti võib teatud määral suureneda selgitamisvajadus , vähemalt esialgu muudatuse jõustumise järgselt . Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel võimalik mõju hinnata ebaoluliseks. II Mõju sihtrühm : SMIT Sihtrühm on väike , hõlmates SMIT-ist mõned RR-i menetlustega seotud teenistujat. Muudatus mõjutab SMIT-i , kes loob võimaluse teha karistusregistrisse automaatpäringud eespool nimetatud kehtiva karistuse kontrollimiseks nime muutmist sooviva isiku kohta . Mõju sagedus on väike . E-teenuse luuakse ühe korra ja sellel on SMIT-ile ühekordne mõju. Mõju ulatus on väike . E-teenuse loomiseks on vaja selgitada välja, mida on vaja luua ja muuta , ja seejärel teha vajalikud IT arendustööd. Võib olla vajadus nõustada ametnikke, kuidas uus e- teenus töötab. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Ebasoovitav mõju võib avalduda siis, kui IT arendustööde käigus võib uuenduste tegemisel häiruda mõne olemasoleva e-teenuse töö, kuid vea avastamisel saab SMIT selle korda teha. III Mõju sihtrühm : Siseministeerium Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab paari Siseministeeriumi ametnikku, kes tegelevad nime menetlusega seotud teemadega. Mõju ulatus on väike . Muudatusega ei kaasne suuri muudatusi sihtrühma käitumises. Muudatusega võib kaasneda suurem vajadus selgitamise järele, näiteks, milliste süütegude puhul ei ole kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni võimalik nime muuta ning miks . Nime muutmise menetlust läbi viivate ametnike juhendmaterjale tuleb muuta ning ametnikke vajadusel ka koolitada. Mõju esinemise sagedus on pigem väike . Mõju võib avalduda igal tööpäeval , kuid eeldatavasti kõik esitatavad küsimused ei ole seotud süütegusid toime pannud isikute nime muutmisega. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Muudatus on Siseministeeriumile positiivne. Muudatus lihtsustab Siseministeeriumi ametnike tööd , sest selgesisuline piirang seaduses lihtsustab selgitamistööd. 6. 2 .2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm : isikud, kes soovivad oma nime muuta , kuid kes on süüdi mõistetu d karistusseadustiku § s 89, 90, 91, 91 1 , 92, 93, 95, 96, 97, 98, 98 1 , 99, 100, 100 1 , 101, 102, 102 1 , 102 2 , 102 3 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1 või §-s 143 2 , 145, 145 1 , 146, 175, 175 1 , 176, 177, 177 1 , 178, 178 1 , 179, 184, 185, 187, 231, 232, 233, 234, 234 1 , 234 2 , 235, 235 1 , 235 2 , 235 3 , 236, 237, 237 1 , 237 2 , 237 3 , 237 4 , 237 5 , 237 6 , 238, 255, 256, 268, 394, 403, 404, 405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteos ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Käesoleval juhul on piiratud teatud süütegusid toimepannud isikute vabadust oma nime muuta ehk on piiratud nende isikute põhiõigust vabale eneseteostusele. Sihtrühma suurus on väike , sest karistusseadustiku § s 89, 90, 91, 91 1 , 92, 93, 95, 96, 97, 98, 98 1 , 99, 100, 100 1 , 101, 102, 102 1 , 102 2 , 102 3 , 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1 või §-s 143 2 , 145, 145 1 , 146, 175, 175 1 , 176, 177, 177 1 , 178, 178 1 , 179, 184, 185, 187, 231, 232, 233, 234, 234 1 , 234 2 , 235, 235 1 , 235 2 , 235 3 , 236, 237, 237 1 , 237 2 , 237 3 , 237 4 , 237 5 , 237 6 , 238, 255, 256, 268, 394, 403, 404, 405, 414, 415 või 418 sätestatud sätestatud süütegude eest süüdimõistetud inimesi on vähem kui 5% elanikest. Isikuid, kellel on 2020. aasta mai seisuga kehtiv karistus eelpool välja toodud kvalifikatsioonide alusel, on kokku u 6000. Täieliku statistikat selle kohta, kui palju taotlusi esitasid uue isikunime saamiseks inimesed, kes on süüdimõistetud eespool nimetatud süütegudes, ei ole võimalik olnud teha, kuivõrd andmeid uue isikunime taotleja karistuste kohta ei kogutud ega arvestatud uue isikunime andmise menetluses. Mõju ulatus on pigem keskmine, sest piirangu jõustumisel ei ole nendel inimestel, kes on vastavates süütegudes süüdi mõistetud ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud, võimalik uut isikunime nime muutmise korras saada . Samas on süüdimõistetud inimestel võimalik võtta endale uus perekonnanimi abielu sõlmimisel või lahutamisel, kooselulepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel. Piirang ei kohaldu juhul, kui süütegu on toime pandud alaealisena. Mõju esinemise sagedus on väike , sest üldjuhul ei muuda isik on nime üldse või ei tee seda rohkem kui üks kord elus. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk võib olla suur . Muudatusega kaasneb sihtrühmale ebasoovitav mõju, sest see piirab teatud rasketes süütegudes süüdimõistetud inimesi – pärast muudatuse jõustumist ei ole neil nime muutmise menetluses võimalik uut isikunime saada seni, kuni nende karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata suureks, sest tegemist on olulise piiranguga inimese enesemääramise õigusele. Samas ei ole kehtestav piirang absoluutne piirang . Piirang on vajalik, et kaitsta nii avalikkuse kui ka eraisikute huve. Õigust uuele isikunimele nimemuutmise menetluses ei ole üksnes neil isikutel , kes on teatud rasketes süü tegudes süüdi mõistetud. Piirang ei kohaldu mistahes süüteo toime pannud isikute suhtes. Eespool nimetatud r askes süü teos süüdi mõistetud isik või b uut isikunime taotleda pärast seda, kui andmed tema karistuse kohta on karistusregistrist kustutatud. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel on teatud raskete kehtivate karistusega isikutele oluli ne koormav mõju , sest neil ei ole võimalik kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni oma nime muuta . Nime muutmist otsustavatele ametnikele võib muudatus tuua kaasa vähese töökoormuse kasvu, sest ametnikel tuleb edaspidi nime muutmise menetluses kontrollida isiku karistatust. 6.3. Koondmõju isikute ja ettevõtjate halduskoormusele Eelnõuga vähendatakse isikute halduskoormust. Nime muutmise menetlust tehakse ökonoomsemaks , et muuta nii isiku kui ka ametniku elu mugavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks võimaldatakse nime muutmiseks esitada taotlus turvalises veebikeskkonnas ning kui nime muutmise taotluses esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb Siseministeerium otsuse ja kande RR-i ametniku vahetu sekkumiseta. Seega saab isik nime muutmise otsuse ja kande RR-i kiiremini kui juhul, kui ametnik teeb menetluses otsuse ja kande. Kuna teatud rasketes süütegudes süüdi mõistetud kehtiva karistusega isikul ei ole võimalik kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni oma nime muuta, siis nime muutmist otsustavatele ametnikele toob see muudatus kaasa vähese töökoormuse kasvu, sest ametnikel tuleb edaspidi nime muutmise menetluses kontrollida isiku karistatust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna e-teenuse loomiseks ning automaat otsuste ja - kannete võimaldamiseks tuleb teha infotehnoloogilisi arendustöid RR-is , kaasnevad eelnõuga tehtavate muudatusega rahalised kulutused. Arendused valmivad hiljemalt 2025. aasta 1. detsembriks . Automaat otsuste ja - kannete võimaldamise korral peab turvalises veebikeskkonnas olema võimalik teha kõik eelkontrollid automaatselt ära, praegu kontrollib andmete vastavust kehtestatud nõuetele ametnik isiklikult. Need kontrollid tuleb e-teenusesse sisse viia, et automaat otsuste ja - kannete tegemine oleks võimalik. E-teenuste loomiseks ning edasiseks haldamiseks ja arendamiseks vajalik raha on tagatud Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest. Samuti on Siseministeeriumil vaja muuta MK KOV-i ametnikele koostatud juhendmaterjale ja koolitada ametnikke seoses eelnõuga tehtavate muudatustega. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta siseministri 12 . detsembri 201 7. aasta määrus t nr 45 „ Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. detsembril. Erisus üldises jõustumises on ette nähtud selleks, et muudatustega seoses vajalikud IT arendustööd saaksid valmis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu es itatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, S otsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile , Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, SMIT-il e ja Õiguskantsleri Kantseleile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................202 5 (allkirjastatud digitaalselt) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0507 - Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 02.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5f40905-d18c-4826-9c4f-40c0a98ca349 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5f40905-d18c-4826-9c4f-40c0a98ca349?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main