Saatja: "Külli Kraner" <
[email protected]>
Saaja: "Anneli Arro", "Ede Teinbas"
Teema: FW: Riik suunab 2 miljonit eurot erialaliitude eksporditoetusesse - EHRL kommentaarid ja küsimused
Kuupäev: 2025-05-12 11:07
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastan Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu nimel küsimused ja
kommentaarid erialaliitude eksporditoetuse eelnõule:
* Kas meetmest on võimalik saada toetust ka sellisteks uuringuteks
ja analüüsideks, mis on vajalikud Eesti kui turismisihtkoha
ekspordivõimekuse analüüsimiseks (st turismi puhul on eksportiva turu osas
veidi vastupidine olukord – turismiettevõtjad ei vii oma teenuseid või
tooteid välisturule vaid panus eksporti tuleb sellest, kui meie tooted ja
teenused on rahvusvaheliselt atraktiivsed väliskülastajatele, kes oma
tarbimisega siin toovad välisriikide raha meile Eestisse)?
* Teiseks palume selgitust turismisektorit arvesse võttes
seletuskirjas lk 2 punktis 1.4. olevale tekstile: „Oluliseks kriteeriumiks
on, et taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks, kuidas toetatava
tegevuse toetus koosmõjus muude tegevustega võimaldab prioriteetturgudel
ekspordi kasvu tuua. Enim hinnatakse loodavat lisandväärtust, sektori
mahtu ning sektori teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekust.“
EHRL kommentaar: Selgitame, et kõiki sektoreid ei saa hinnata ühtsete
kriteeriumide alusel, kuna iga sektoril on oma eripärad. Eesti majandusedu
saavutamiseks on oluline, et ka madalama lisandväärtusega sektorid
suudaksid kasvada ja panustada majandusse. Toetuse mõju hindamisel tuleb
arvestada mitte ainult lisandväärtuse kasvu, sektori mahu ja teadus- ning
innovatsioonivõimekuse arengut, vaid ka tegevuste koosmõju. Turismisektori
teenused, nagu restoranid ja hotellid, peavad olema kõrgtasemel
horisontaalselt teisi sektoreid toetavana. Kui turismi infrastruktuur on
tasemel, mõjutab see ka teiste sektorite arengut ja vastupidi turismi edu
sõltub teiste sektorite edust – keegi ei taha investeerida riiki, kus pole
korralikke hotelle ja rahvusvaheliselt tunnustatud restorane. Kas on
võimalik sellest tulenevalt ka toetuse sisu muuta?
* Seletuskirjas lk 6: Eestis tegutseb üle saja erialaliidu. Selle
toetuse fookuses on ühendused, mis tegutsevad järgmistes valdkondades: 1)
IKT (sh elektroonika); 2) tervisetehnoloogiad; 3) rohetehnoloogiad (sh
energia); 4) toidu- ja joogisektor; 5) puittooted, sh mööbel ja
puidukeemia; 6) masina- ja metallitööstus (omatooted, tehnoloogiad,
insener-tehnilised teenused); 7) kaitsetööstuse innovaatilised lahendused;
8) merendussektori innovaatilised lahendused (laevaehitus, seadmed,
tehnoloogiad, varustus); 9) transpordisektori innovaatilised lahendused.
EHRL küsimus: Mis põhjusel on välja jäetud hotellinduse sektori liidud?
Kas Restoranide sektor läheb toidu- ja joogisektori alla? Miks on välja
jäetud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL)? EHRL esindab üle 200
liikme, mis on oluline osa Eesti turismisektorist, mis omakorda moodustab
olulise osa Eesti teenuste eksporti panustavast osast.
* Peatükk 3 § 10: Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda ettevõtjaid
sektoripõhiselt esindav sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kes
esindab sektoripõhiselt vähemalt kümmet partnerit. Lõige 2 kehtestab, et
taotletavasse projekti peab olema kaasatud vähemalt kümme Eestis
registreeritud äriühingut, kes on ka projekti lõppkasusaajad ning kelle
vahel jagatakse võrdselt ära vähese tähtsusega abi.
EHRL küsimus: Millest tuleneb vähemalt 10 partneri nõue? Kuidas lahendada
neid probleeme, mis puudutavad kogu liikmeskonda? Et tagada toetuse
õiglane jaotamine kõigi liidu liikmete vahel, soovitame muuta meetme
tingimusi nii, et toetus ei sõltuks üksnes projektis osalevate 10 partneri
olemasolust, peaks olema võimalus viia läbi ka analüüse, mis mõjutavad
kogu sektorit. St toetuse jaotamine võiks põhineda analüüsil, mis hindab
tegevuste mõju kõigile liikmetele, arvestades sektoripõhist kasu, teadus-
ja arendustegevuse toetamist ning koostöövõimaluste loomist. Kuidas saaks
laiem huvitatud liikmeskond osaleda ja kasu saada?
* Peatükk 4 §15 ja üldse kogu toetusskeem: Hotelli- ja
restoranisektor vajab toetust, et luua ettevõtetes võimalusi, mis aitavad
neil olla võimelised pakkuma rahvusvaheliselt konkurentsvõimelisi
teenuseid külalistele välisturgudelt (nt Eesti järgmise eesistumise
raames), luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid (täna toimub nii hotelli- kui
ka restoranisektoris kiire digitaliseerimise võimaluste areng, kestlikkuse
osas edasi liikumine ning innovatsiooni otsimine, kuid paraku ei pruugi
see olla kõikidele kättesaadav) ning tugevdada Eesti toidu ja hotellinduse
positsiooni globaalses konkurentsis (võttes siin eeskujuks näiteks Taani
kui toiduturismi eesvedaja maa vms). Eesti hotellide ja restoranide
ekspordivõimekuse hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalikud mitmed analüüsid,
et luua eeldusi uuteks investeeringuteks ja koostöö tekkimiseks ning
meelitada siia rohkem külastajaid.
EHRL küsimus: Praegusest eelnõust ei tule selgelt välja, kas näiteks Eesti
restoranituru ekspordivõimekuse kasvuks vajalike kitsaskohtade uuring
oleks abikõlblik, st et saaksime tagada, et ka 10. aasta pärast on
Michelini giidil huvi meie turu vastu, st siin on piisavalt restorane, mis
on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja pakuvad huvi välituristidele
vms?
Oleme valmis ka kohtuma, et meie seisukohti teile selgitada.
Tervitades
Külli
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia
E-mail: <mailto:
[email protected]>
[email protected], +372 5322 5988
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.ehrl.ee/> www.ehrl.ee
From: Riina Soobik - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>
Sent: Tuesday, April 29, 2025 1:28 PM
Subject: Riik suunab 2 miljonit eurot erialaliitude eksporditoetusesse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
29. aprill 2025
Riik suunab 2 miljonit eurot erialaliitude eksporditoetusesse
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamisele
erialaliitude eksporditoetuse tingimused. Toetus on mõeldud
erialaliitudele, et valmistada ette uutele turgudele laienemist või edasi
arendada tegevusi juba sissetöötatud turgudel.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab eksporditoetus
ettevõtetel erialaliitude kaudu teha selliseid eeltöid, mis ettevõtetele
eraldi käivad üle jõu.
„Kasvavatel välisturgudel on oluline kohal olla, sest 80 protsenti meie
majandusest on eksport ja kui soovime majandust kasvatada, siis selleks
tuleb suurendada meie ettevõtete ekspordivõimekust. Ka kevadine
äridelegatsiooni visiit Hannoveri tööstusmessile näitas selgelt, et
Saksamaa on meie ettevõtete jaoks oluline turg ning selleks, et oma
tegevust laiendada või uuele turule siseneda saame riigi poolt ettevõtjaid
toetada turu-uuringute, messidel osalemise ja seeläbi kontaktvõrgustiku
kasvatamisele suunatud meetmetega, mida on hõlpsam teha üheskoos,
kasutades selleks erialaliidu või EIS-i abi. Praegune toetusmeede on
pikalt oodatud ning vajalik selleks, et ettevõtjad saaksid panna seljad
kokku uutele turgudele minekul.“
Toetust on võimalik kasutada sihtturu- või sektoripõhise äriarenduse
kompetentsiga ekspordinõunike värbamiseks, kaardistuste, uuringute ja
analüüside tegemiseks; teekaartide, kontseptsioonide ja väärtuspakkumiste
arendamiseks; eksperditeabe, nõustamise ning turundus- ja
kommunikatsioonialase toe tellimiseks ning ürituste, messide ja teiste
sarnaste sündmuste korraldamiseks ja nendel osalemiseks.
Toetuse maksimaalne suurus on150 000 eurot ühe projekti kohta, millele
lisandub vähemalt samas summas omafinantseering. Projektide elluviimiseks
on aega 24-36 kuud, kõik tegevused peavad olema tehtud 31. oktoobriks
2029.
Toetuste taotlemine hakkab toimuma voorupõhiselt, uute voorude avamisest
teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus enne vooru avanemist.
Tagasisidet ettepanekute kohta oodatakse 13. maini 2025.
Lugupidamisega
Riina Soobik
meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 5340 0736 <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn