Kristen Michal Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 77 Tööandjate kaasamine haridusreformidesse Austatud pea minister , Eesti Tööandjate Kesklii t pöördub Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega . Tunnistame, et Eesti haridussüsteem vajab reforme. Oleme kiiresti vananev ühiskond ja saame konkurentsivõimeline olla vaid väga efektiivse ja nutika rahvastikuga. Keskliidu hariduse töörühma hinnangul ei ole tööandjate arvamust haridus reformide s piisavalt arvestatud ja planeeritud kujul ei pruugi reformid Eesti majanduse konkurentsivõimet parandada . Tööandjad soovivad olla Valitsusele konstruktiivseks koostööpartneriks ja aidata kaasa majanduskasvuks vajalike spetsialistide juurdekasvule. Tööandjate kaasamine on siiani pahatihti olnud pigem vastuvõetud otsuste informeerimise vormis, mis pole vastuvõetav. Tööandjatena oleme haridussüsteemi põhiline kl ient ja pea me olema otsustamise juures. Akadeemilisele haridusele ja üldoskustele lisaks oskuste andmine või hariduse ja teaduse pragmaatilisemaks muutmine tagab, et haridus- ja teadussüsteemil on ka positiivne mõju majandusele. Esiteks näeme potentsiaalseid probleeme kutseharidusreformide puhul : Üleminek nelja-aastasele kutsekeskharidusele /rakenduslikule keskharidusele: Esiteks on k utsesüsteemi osaliste hinnangul oht, et kolme-aastase kesk- ja kutsehariduse kõrval poleks nelja-aastane kutsekeskharidus põhikoolilõpetajatele piisavalt atraktiivne alternatiiv. Teiseks suurendaks kutsekeskhariduse a asta pikem kestus ning õppurite arv u kasv (osaliselt ka õppimis kohustuse pikendamise tõttu) tõenäoliselt ka hariduskulusid ja õpetajate puudujääki . Teeme ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-aastase õppekava vahel. Edasiõppimiseks luua vajadusel vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. IKT erialal võib nelja-aastane skeem olla piisavalt atraktiivne, kuid nt ehituse erialal võib see sisseastujate arvu kahandada. Vanu ja uusi kutsekeskhariduse õppekavu tuleks igas õppekavarühmas vähemalt ühe stuudiumi jooksul rakendada paralleelselt, kuni on võimalik piloodi tulemit ja mõju võrdluses 3 aastase kutsekeskhariduse õppega hinnata . See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga). Tallinna k utsekoolide võrgustiku konsolideerimine : Mõistame, et reformi eesmärk on muuta kutseharidust paremini juhitavaks ja efektiivsemaks, vähendada selle killustatust ja dubleerimist . Samas on kaheldav, kas reform seda eesmärki täidab, arvestades, et liidetavate koolide tasand jääb planeeritava reformi puhul al l es kolledžitena. Kõigi koolide puhul ministeeriumi adresseeritavat probleemi nii tugevalt ka ei eksisteeri, nt Tallinna E hituskool. Oleme nõus, et koolid, kus liitmisega koolijuhtimise kvaliteeti või efektiivsust annaks parandada, ühendatakse. Ülejäänutes ei välista koostööd efektiivsuse suurendamiseks. Oleme vastu selgelt eristuva spetsiifika ja väljakujunenud ökosüsteemiga Tallinna E hituskooli tööstuskoolidega liitmisele. Me ei näe selles efektiivsuse kasvu. Juhime ka tähelepanu, et võrgustiku konsolideerimise idee toetuseks ei ole senini esitatud korrektset analüüsi, kust tekib rahaline kokkuhoid (mis on toodud reformi põhjenduseks). Kutsesüsteemi reform : Kutse te andmise süsteem on olnud üks hästi töötavaid tööandjate ja koolide vahelise koostöö ja tööturu tellimuse edastamise vorme. Kahju oleks seda koostöösuhet rikkuda – kaotajaks jääks hariduse kvaliteet, õppejõududega mehitatus ja praktikad. Siin on haridus- ja teadusministeerium kokku kutsunud töörühma, kus mitmed kutseandjad on kaasatud ja loodetavasti leiame kompromissi. Palume enne nende reformidega jätkamist tööandjaid kindlasti sisuliselt kaasata , mitte piirduda teavitamisega juba vastuvõetud otsustest . Kutsehariduses on koostöö töö- ja haridusasutus te vahel suhteliselt hästi välja kujunenud ja selle koostöö kahjustamisel oleks kindlasti negatiivsed tagajärjed hariduse kvaliteedile . Teiseks , l isaks kutseharidusreformidele oleme mures koalitsioonileppe sõnastuse osas, mille kohaselt on plaanis arvestada ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi vaid „ kutse- ja rakendushariduses “ . Kui rakendushariduse all on mõeldud vaid rakenduskõrgharidust on see määratlus selgelt liiga kitsas. OSKA uuringute järgi on kõige suurem puudujääk kõigi alade inseneride , IKT ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide järele, kelle väljaõpet pakuvad peamiselt kõrgkoolid . Samuti on küsimus, kas riigirahanduse tänases olukorras saame üldse lubada, et maksumaksja kulul pakutakse haridust või teadust , mida praktikas ei kasutata. Meie hinnangul on Eesti kõrghariduse rahastusmudelit kindlasti vaja muuta. Suurenema peab ka s üliõpilaste omaosalus, mis paneks neile erialavaliku eest suurema vastutuse , või muut um a tasuliseks õpe erialadel või mahus, mille järele tööturul /innovatsiooniks vajadust ei ole. Võime olla ükskõik kui haritud - kui meie haritus ei jõua majandustegevusse, ei paranda see toimetulekut ega ole jätkusuutlik . Riik on samaaegselt võtnud eesmärgiks riigi hariduskulusid vähendada, kõrgharidusega inimeste osakaalu tõsta ja kutsekeskhariduse kestust pikendada. Ilma selgete fookuste seadmise ja haridus- ning teaduspoliitika pragmaatilisemaks muutmiseta ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine realistlik. Samas kui õnnestub haridus- ja teaduspakkumine muuta võimalikult rakenduslikuks, suudavad tööandjad ka rohkem lisandväärtust toota ja makse maksta, et oleks võimalik haridusinvesteeringuid edaspidi suurendada. Kolmandaks oleme murelikud seoses plaani ga muuta vabatahtlikuks põhikooli lõpueksami te lävendid . Lõpueksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis annavad õpilastele fookuse ja motivatsiooni aineid õppida. Oleme mures, kas eksami lävendite kaotamine veelgi ei vähenda lastes motivatsiooni õppida reaalaineid. Loodusteaduste mõistmine on absoluutne eeldu s, et juhtida tehnoloogia arengut. Näeme nõrkade eksamitulemuste probleemi lahendusena r eaalainete kvaliteedi parandami st põhikooliastmes – ennekõike tehnoloogiaõppe atraktiivsemaks muutmine , tehnoloogiaõpetajate paremat ettevalmistamist ja „kitsa matemaatika“ õpetamise lõpetamine – see takistab noori edaspidi tasuvamatel erialadel õppimast. Kokkuvõttes s oovime, et viiksite tööandjate ja majandusarengu vaate haridusele selgemalt valitsusse, nagu olete selge fookuse pannud halduskoormuse vähendamisele ja konkurentsivõime parandamisele. Usume, et haridus on tegelikult Eesti konkurentsivõime võtmeteema , mille täpsustamine koalitsioonilepingus on töö turu ja majandusarengu seisukohast oluline . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hando Sutter Veljo Konnimois Tegevjuht Hariduse töörühma juht Koopia : Haridus- ja teadusminister Majandus- ja tööstusminister
Saatja: "Eesti Tööandjate Keskliit" <
[email protected]>
Saaja: "Kristen Michal"
Teema: Tööandjate kaasamine haridusreformidesse (Eesti Tööandjate Keskliidu pöördumine)
Kuupäev: 2025-05-09 16:53
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud peaminister
Eesti Tööandjate Keskliit pöördub Teie poole seoses Haridus- ja
Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega.
Lisas leiate allkirjastatud pöördumise.
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht/Office manager
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.employers.ee/> www.employers.ee |
<https://www.facebook.com/Employers.Confederation> facebook/tooandjad |
<https://www.linkedin.com/company/estonian-employers'-confederation>
linkedin/tooandjad | <https://twitter.com/tooandjad> twitter/tooandjad
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja
paljusid Eesti suurettevõtteid.
Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti
ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on
apoliitiline mitteriiklik organisatsioon
<https://www.innotrepp.ee/>