Kaitseministri määruse "Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord" eelnõu

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitsevägi Kaitsepolitseiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet 09.05.2025 nr 5-2/25/10 Kaitseministri määruse "Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastada ja arvamus esitada hiljemalt 23.05.2025.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. Kaitseministri määruse eelnõu - 19 lehel 2. Kaitseministri määruse seletuskiri - 33 lehel 3. Määruse lisa 1 Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse määramine Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 09.05.2025 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3, § 8340 lõike 2, § 8349 lõike 3, § 8350 lõike 3, § 8352 lõike 5, § 8353 lõike 2, § 8354 lõike 3, § 8358 lõike 2 ja § 8359 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määruses reguleeritakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi ettevõtja/ettevõte) poolt. (2) Määrust kohaldatakse ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulistele osadele, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona olulistele komponentidele ja osadele ning relvaseaduse § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tulirelvadele. § 2. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise korraldamine (1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist ettevõttes korraldab selle juht, kes määrab muu hulgas ka käitlemise eest vastutava isiku. (2) Ettevõtte juht kehtestab ettevõttes käitlemisnõuete kontrollimise ja sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud vahejuhtumite, sealhulgas lõikes 3 nimetatud juhtumi, lahendamise korra. (3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona või nende olulise osa või komponendi kadumisest teavitatakse viivitamatult vastutavat isikut ja ettevõtte juhti ning esimesel võimalusel Politsei- ja Piirivalveametit. 2. peatükk SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKEMOONA JA LAHINGUMOONA ARVESTUSE PIDAMINE NING SELLE KORRALDAMINE § 3. Arvestuse pidamine sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade käitlemistoimingu kohta (1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade või komponentide ja poolvalmis oluliste osade käitlemisega seotud arvestuse pidamine ning dokumentide registreerimine toimub ettevõttes kehtiva korra kohaselt. 1 (2) Arvestus peab andma teavet sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade ja komponentide vastuvõtmise, väljastamise, käitlemiskohaväliste vedude ja hoidmise (edaspidi käitlemistoiming) ning selle toimingu teinud isiku ja aja kohta. (3) Arvestust tuleb pidada elektroonselt nii, et igal ajal on tagatud andmete säilimine ja ülevaade arvestuse pidamisest. (4) Käitlemistoimingu kohta käivaid andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat pärast toimingu tegemist. (5) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona arvestust korraldatakse järgnevalt: 1) arvestust, sealhulgas koguste üle, tuleb pidada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kõikide identifitseerimisandmete kohta koos asjakohase teabega, sealhulgas sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kogused, nimetused ja seerianumbrid; 2) koguselist arvestust tükkides peetakse käsitulirelvade ja raskerelvade oluliste osade, sealhulgas kasutuskõlbmatute ja poolvalmis oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona oluliste osade ja komponentide üle; 3) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestusse kantakse käitlemiskohaväliste, seahulgas tehaseväliste, vedude sissekanded ainult alusdokumentideks olevate saatelehtede põhjal; 4) andmed peavad olema kaitstud juhusliku või tahtliku kahjustuse või hävimise eest; 5) arvestuse pidamise süsteemi teeb kandeid ainult selleks volitatud isik. § 4. Soetatud ja valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona arvele võtmine ning andmete esitamine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (1) Soetatud või valmistatud sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon või lahingumoon võetakse ettevõttes arvele vastavalt kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vastuvõtmisest või valmistamisest. (2) Sõjarelva ja relvasüsteemi arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) relva liik; 2) teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmete kandmise kuupäev; 3) mark ja mudel; 4) seerianumber; 5) kaliiber; 6) valmistamisaasta; 7) soetamisaeg, kui sõjarelv või relvasüsteem soetatakse; 8) teenistus- ja tsiviilrelvade registrist kustutamise aeg ja põhjus; 9) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste oluliste asjaolude kohta. (3) Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 2 1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number); 2) toote täisnimetus; 3) laskemoonal kaliiber; 4) toote allklass (edaspidi ohuklass) ja sobivusrühm; 5) toote lõhkeaine netomass ühes tootes; 6) toote üldkogus ja üldkoguse lõhkeaine netomass. (4) Soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona andmed esitatakse pärast sõjarelva, sõjarelva laskemoona või lahingumoona soetamist või valmistamist 24 tunni jooksul relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. (5) Kui toodetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi osasid või komponente, võetakse need arvele juhul, kui neid müüakse eraldi tootena. 3. peatükk SÕJARELVA JA RELVASÜSTEEMI HOIDMINE § 5. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmise üldnõuded (1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende olulisi osasid hoitakse selleks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud ruumis või hoones (edaspidi relvahoidla) või relvakapis. (2) Kui ettevõtja käitleb ainult raskerelva või sellel põhinevat relvasüsteemi või nende olulisi osasid, võib raskerelva ja sellel põhinevat relvasüsteemi või nende olulisi osasid hoida relvatehases. (3) Sõjarelva ja relvasüsteemi võib hoida ainult tühjaks laetuna. (4) Kasutuskõlblikud, kasutuskõlbmatud ja poolvalmis sõjarelva olulised osad hoitakse üksteisest eraldatult. 4. peatükk NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI JA SÕJARELVA LASKEMOONA HOIDMISELE RELVAKAPIS § 6. Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmine relvakapis (1) Relvakapp peab vastama relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele. (2) Relvakapis võib hoida üheaegselt nii sõjarelvi, relvasüsteeme, tsiviilkäibes lubatud relvi kui ka laskemoona. (3) Relvakapis võib hoida sõjarelva laskemoona lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 1 punktis 6 lubatud koguse piires. (4) Relvakapis võib hoida sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui sõjarelva laskemoon on eraldi paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist. 3 (5) Relvakapis võib hoida sõjarelva ja relvasüsteemi juurde kuuluvaid tööriistu ja puhastusvahendeid. § 7. Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool relvakappi hoidmise tingimused Sõjarelva, relvasüsteemi ning nende olulisi osasid võib hoida väljaspool relvakappi relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva või relvasüsteemi valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks. 5. peatükk NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI JA SÕJARELVA LASKEMOONA HOIDMISELE RELVAHOIDLAS § 8. Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmine relvahoidlas (1) Relvahoidlas on lubatud hoida relvasüsteeme, sõjarelvi ning nende juurde kuuluvaid tööriistu ja puhastusvahendeid, sõjarelva osasid, sealhulgas olulisi osasid, sõjarelva laskemoona ning tsiviilkäibes lubatud relvi ja laskemoona. (2) Sõjarelva laskemoona võib hoida relvahoidlas lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punktis 6 lubatud koguses. (3) Relvahoidlas võib hoida sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui sõjarelva laskemoon on paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist eraldi. Sõjarelva laskemoona hoitakse eraldi pakendatult. § 9. Relvahoidla ehituslikud nõuded (1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad vastama siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatud tuleohutusklassile TP 1. (2) Vastavalt lõikes 1 nimetatud määrusele peavad ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus olema tehtud vähemalt B-klassi tuletundlikkusega materjalist. (3) Avatäited peavad vastama vähemalt standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. (4) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik väljastpoolt ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (5) Relvahoidla seinad peavad vastama ühele alljärgnevatest tingimustest: 1) silikaattellistest sein paksusega vähemalt 380 mm; 2) raudbetoonsein paksusega vähemalt 150 mm, mis on armeeritud ühes või kahes kihis armatuuri võreavaga 200 x 200 mm ning armatuuri ühe või kahe varda summaarse ristlõikepindalaga vähemalt 175 mm²; 4 3) betoon-õõnesplokkidest sein paksusega vähemalt 190 mm, mis on armeeritud ühes või kahes kihis armatuuri võreavaga 200 x 200 mm ja armatuuri ühe või kahe varda summaarse ristlõikepindalaga vähemalt 175 mm² ning mille õõned on betooniga täidetud; 4) muu materjal, mis on sama tugev kui käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud materjal. (6) Kui lõikes 5 nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, võib seinad seestpoolt katta võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 22 500 mm². Võresein peab olema kindlalt kinnitatud seina külge. (7) Muude ruumide paiknemisel relvahoidla all või peal tuleb välistada nendest läbitungimine läbi põranda või lae. § 10. Nõuded relvahoidla ustele (1) Relvahoidlal peavad olema topeltuksed. (2) Relvahoidla välimine uks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) ukse tulepüsivus peab olema vähemalt EI 30, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 2) uks vastab standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 3) uksel on kaks siselukku, millest vähemalt üks on mehaaniline ja vastab standardi EVS-EN 12209 turvalisuse ja puurimiskindluse klassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 4) ühel siselukkudest võib kasutada elektrilist juhtimist, automaatset tuuleriivistust või muid kasutamist hõlbustavaid funktsioone, kui lukk vastab vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvaklassi 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 5) lukuvõtme turvalisus vastab vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 6) ukselengid on kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge; 7) uks avaneb ainult väljapoole. (3) Relvahoidla sisemine uks võib olla standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastav uks või võreuks, mis peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) sisemine võreuks peab koosnema nurkrauast ukseraamist, mille seina paksus on vähemalt 8 mm ja külje pikkus vähemalt 60 mm; 2) ukse võre peab olema vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 22 500 mm²; 3) ukse võre kõik terasvardad peavad olema kinnitatud ukseraami külge; 4) kinnitushinged peavad olema sellised, et on välistatud nende kahjustamine või ukse mahatõstmine väljastpoolt; 5) uks võib avaneda sissepoole või liuguksena küljele; 6) võreuksel peab olema mehaaniline siselukk, mis peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvaklassi 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele ning mida opereeritakse väljast- ja seestpoolt võtme abil; 7) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 5 8) ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge. § 11. Nõuded relvahoidla akendele ja muudele avadele (1) Relvahoidlal ei ole aknad lubatud. (2) Muud avad, sealhulgas ventilatsiooniavade, mis avanevad väliskeskkonda ning mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm, tuleb katta metallvõrede või -restidega. (3) Avade kindlustamiseks kasutatavad metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred või avatavate metallvõrede raam peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (4) Avade kindlustamiseks kasutatavad metallrestid peavad olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest terasplaadist, mille avade suurus ei tohi olla suurem kui 400 mm². Restid peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (5) Avatavate metallvõrede või -restide lukustus peab asuma ruumis seespool ning vastama vähemalt standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. (6) Kindlustama ei pea avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees oleva võreseina taga. Sellised tehnilised agregaadid peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (7) Avasid katvad metallvõred, -restid või tehniline agregaat tuleb varustada nende avamist või eemaldamist tuvastavate anduritega. § 12. Nõuded relvahoidla territooriumile ja piirdeaiale (1) Relvahoidla territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvahoidla territooriumile. (2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 turvaklassile 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastava häireseadmestiku või standardi EVS-EN 62676 turvaklassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastava jälgimisseadmestikuga . (3) Relvahoidla ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust vähendada. (4) Ettevõtja peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik siseneda relvahoidla territooriumile ilma saatjata. (5) Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, ei kohaldata relvahoidlale käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2. (6) Kui relvahoidla asub relvatehases, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiked 1–4. 6 § 13. Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool relvahoidlat hoidmise tingimused (1) Sõjarelva ja relvasüsteemi võib hoida väljaspool relvahoidlat relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks. (2) Relvatehase territooriumil võib hoida raskerelvi või sellel põhinevaid relvasüsteeme, kui raskerelvalt või sellel põhineval relvasüsteemilt on eemaldatud oluline osa, mis muudab raskerelva või relvasüsteemi kasutamise võimatuks. (3) Kui ettevõtja hoiab raskerelvi või sellel põhinevaid relvasüsteeme relvatehase territooriumil, peab raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi ning piirdeaia vahele jääma vähemalt 15 m. (4) Relvatehase territooriumil hoitav raskerelv ja relvasüsteem peavad olema kaitstud ilmastiku mõju eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud raskerelva ja relvasüsteemi piisav hooldatus ja säilimine. (5) Kui relvatehase territooriumil hoitakse raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi, peab ligipääs relvatehase territooriumile olema kontrollitud samaväärselt ligipääsuga relvatehasele. 6. peatükk NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI JA SÕJARELVA LASKEMOONA HOIDMISELE RELVATEHASES § 14. Relvatehas ja relvatehase territoorium (1) Relvatehas käesoleva määruse tähenduses on ehitis või osa ehitisest, kus toimub sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamine, parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. (2) Relvatehase territoorium on ehitise ja relvatehase piirdeaia vahele jääv ala, millele ligipääs on kontrollitud. § 15. Relvatehase ehituslikud nõuded (1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema tehtud vähemalt A2 tuletundlikkusega materjalist, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. (2) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik ilma erivahendeid kasutamata väljastpoolt eemaldada. (3) Avatäited peavad vastama standardi EVS-EN 1627 klassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. § 16. Nõuded relvatehase akendele ja muudele avadele 7 (1) Relvatehase aknad tuleb katta turvaklaasi või -kilega, turvarulooga või metallvõrega, mis on valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud ja mille võreava suurus ei ületa 10 000 mm². (2) Kui relvatehase aknad varustatakse turvaklaasi või -kilega, peavad need vastama vähemalt standardi EVS-EN 356 või EVS-EN 12600 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi miinimumnõuetele. (3) Muud avad, sealhulgas ventilatsiooniavade, mis avanevad väliskeskkonda ning mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm, tuleb katta metallvõredega. (4) Muude avade kindlustamiseks kasutatavad metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (5) Muude avade kindlustamiseks kasutatavad metallrestid peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (6) Avatavate metallvõrede või -restide lukustus peab asuma ruumis seespool ning vastama standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. (7) Kindlustama ei pea avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees oleva võreseina taga. Sellised tehnilised agregaadid peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa ilma tööriistu kasutamata eemaldada. (8) Avasid katvad metallvõred, -restid või tehniline agregaat tuleb varustada nende avamist või eemaldamist tuvastavate anduritega. § 17. Nõuded relvatehase uksele (1) Relvatehase uks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) uks peab vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 2) uksel peab olema vähemalt üks mehaaniline siselukk, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvalisuse ja puurimiskindluse klassi 5 nõuetele; 3) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 4) ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge; 5) uks võib avaneda ainult väljapoole. (2) Relvatehases on lubatud kasutada tõstuk- ja voldikuksi, kui see on vajalik suuremõõtmeliste toodete käitlemiseks. Sellised uksed peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) uksel peab olema vähemalt kaks lukustuspunkti lukkudega, mis vastavad vähemalt standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 2) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. 8 (3) Uksed peavad olema varustatud avamist tuvastavate anduritega, mis on ühendatud valvesüsteemiga. § 18. Nõuded relvatehase territooriumile (1) Relvatehase territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase territooriumile. (2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetelevastava häireseadmestiku või standardi EVS-EN 62676 klassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetelevastava jälgimisseadmestikuga. (3) Relvatehase ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust vähendada. (4) Ettevõtja peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik siseneda relvatehase territooriumile ilma saatjata. (5) Relvatehase piirdeaiast võib loobuda, kui: 1) relvatehas asub ehitise ühes osas; 2) ehitise ümber, milles relvatehas asub, ei ole võimalik ega mõistlik piirdeaeda ehitada; 3) relvatehase seinad, laed ja põrandad on varustatud häireseadmestikuga; 4) relvatehasel on topeltuksed, mis vastavad standardi EVS-EN 1627 turvalisusklassile RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele, ning uste vahele moodustub lüüs; 5) relvatehases käideldakse kuni 100 käsitulirelva või 10 raskerelva või relvasüsteemi. 7. peatükk RELVAHOIDLA, RELVAKAPI JA RELVATEHASE TURVALISUSE TAGAMISE NÕUDED § 19. Sõjarelvade ja relvasüsteemi turvamise korraldamise üldnõuded (1) Relvahoidla ja relvatehas ning nende territoorium ja relvakapp peavad olema ööpäevase turvamise all. (2) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase turvamise korraldamisel peab arvesse võtma selles hoitavate sõjarelvade ja sõjarelva laskemoona ohtlikkust ning maksimaalset hoitavat kogust. (3) Ettevõtja peab arvestust relvatehase ja relvahoidla territooriumil viibivate külaliste kohta. Arvestus peab sisaldama käesoleva määruse § 20 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud andmeid. (4) Ettevõtte juht kehtestab sõjarelvade vastuvõtmise, väljastamise, saadetisi saatvate isikute ning töötajate relvahoidla ja relvatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra. § 20. Külaliste viibimine territooriumil (1) Käesoleva määruse tähenduses on külaline isik, kellel puudub ligipääsuõigus relvahoidla või relvatehase territooriumile. 9 (2) Külalise ligipääsuõigus relvahoidla või relvatehase territooriumile hõlmab ka ligipääsuõigust relvahoidlasse või relvatehasesse. (3) Külalised võivad siseneda ja liikuda relvahoidla või relvatehase territooriumil ainult koos saatjaga, kes on ettevõtte töötaja ja omab ligipääsuõigust relvahoidla või relvatehase territooriumile. (4) Saatjata võib külaline relvahoidla ja relvatehase territooriumil liikuda vaid ettevõtja väljastatud loa alusel. (5) Saatjata liikumisõiguse andmise korra kehtestab ettevõtja juht. (6) Relvahoidla või relvatehase territooriumil viibivate külaliste arvestus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) külastuse kuupäev; 2) relvahoidla või relvatehase territooriumile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg; 3) saatja ees- ja perekonnanimi; 4) külastajate arv, ees- ja perekonnanimed ning nende isikukoodid või sünniajad. (7) Lõikes 6 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest. (8) Ettevõtja esindaja peab tutvustama külalistele ohutusnõudeid. § 21. Nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele (1) Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste turvalahendustega: 1) läbipääsusüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. 2) sissetungihäiresüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 50131 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 3) videovalvesüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 62676 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 4) esmased tulekustutusvahendid; 5) piksekaitsesüsteem; 6) tuletõrjesignalisatsioon; 7) varuvalgustusseadmed. (2) Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral relvahoidla ja relvatehase elektrooniliste turvalahenduste töö vähemalt 48 tundi. (3) Relvahoidla territooriumil peab olema lisaks elektroonilistele turvalahendustele tulirelvastatud mehitatud turvamine, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse: 1) üle 100 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) üle 10 raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 3) üle 1000 sõjarelva olulise osa; 4) üle 100 000 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 5) üle 500 ühiku raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi laskemoona. 10 (4) Relvahoidla ja relvatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud turvatöötaja või turvameeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega. (5) Tulirelvastatud alalise mehitatud turvamise võib asendada tulirelvastatud patrulliga juhul, kui patrulli reageerimisaeg on alla 15 minuti. (6) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 4 sätestatud mehitatud valve suuruse. § 22. Nõuded relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete hoidmisele (1) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmeid hoiustatakse eraldi turvalises hoiukohas. (2) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase tagavaravõtmeid hoiustatakse lõikes 1 nimetatud võtmest eraldi. (3) Võtme asemel võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku, kui on tagatud ligipääs relvahoidlasse ja relvatehasesse käesoleva määruse §-is 21 sätestatud meetmete abil. (4) Ettevõtja peab arvestust isikute üle, kellele on antud iseseisev ligipääsuõigus relvahoidlasse või relvatehasesse sisenemiseks. Ettevõtja peab arvestust ka ligipääsuõiguse loomise ja lõppemise üle. (5) Võtmete väljastamine ja tagastamine peab olema registreeritud ja vastavaid andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest. (6) Relvahoidla, relvakapi või relvatehase võtme kaotamisel või kahtluse korral, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle relvahoidla, relvakapi või relvatehase lukk või lukukombinatsioon. 8. peatükk SÕJARELVA LASKEMOONA JA LAHINGUMOONA HOIUSTAMISE NÕUDED § 23. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona klassifitseerimine (1) ÜRO numbri järgi kuulub laskemoon ja lahingumoon 1. ohuklassi. (2) Ladustamisel tekkiva võimaliku avarii iseloomule vastavalt jaotatakse laskemoon ja lahingumoon kuude ohuklassi, mis on sätestatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisas A. (3) Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavaid vahendeid ei liigitata lõikes 2 viidatud ohuklassidesse. Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid ohtlikke aineid sisaldatavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud. § 24. Laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine 11  (1) Kooshoidmise ja -veo lubatavuse järgi jaotatakse laske- ja lahingumoon järgmistesse sobivusrühmadesse: 1) A – initsieeriv lõhkeaine. Sellesse sobivusrühma kuuluvad paukelavhõbe, pliiasiid ja muu selline; 2) B – initsieerivat lõhkeainet sisaldav laske- ja lahingumoon, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Sellesse sobivusrühma kuuluvad detonaatorid, sütikud ja muu selline, samuti detonaatorite rakised isegi siis, kui need ei sisalda initsieerivat lõhkeainet; 3) C – paiskelõhkeaine või paiskelõhkeainet sisaldav toode, laske- või lahingumoon. Sellesse sobivusrühma kuuluvad suitsuta püssirohi, tahkekütusega raketimootorid, tulirelvade laskemoon ja muu selline; 4) D – brisantlõhkeaine, nagu näiteks trotüül, tööstuslikud lõhkeained, must püssirohi või brisantlõhkeainet sisaldav toode, laske- või lahingumoon, milles ei ole initsieerimisvahendit, nagu näiteks detonaatorit, sütikut ega paiskelaengut, samuti initsieerimisvahendit sisaldav toode, laske- ja lahingumoon, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist, nagu näiteks pommid, miinid, süvaveepommid; 5) E – brisantlõhkeainet sisaldav laskemoon, milles puudub initsieerimisvahend, kuid on paiskelaeng. Paiskelaengus ei tohi olla kerg- ega isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad suurtükiväe sütikuta laskemoon, fugasslaenguga raketid ja muu selline; 6) F – brisantlõhkeainet ja initsieerimisvahendit sisaldav toode, laskemoon või lahingumoon. Võib sisaldada paiskelaengut. Paiskelaengus ei tohi olla kerg- ega isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad käsigranaadid, püssigranaadid, miinipildujamiinid, tankitõrjegranaadiheitja granaadid ja muu selline; 7) G – pürotehniline aine, pürotehniline lahingumoon; toode või lahingumoon, mis sisaldab nii pürotehnilist ainet kui ka valgustussegu, süütesegu, pisaraid või suitsu tekitavat ainet. Lahingumoon ei tohi sisaldada veega aktiveeritavat ainet, valget fosforit, fosfiide, kerg- ja isesüttivaid vedelikke ega geele. Sellesse sobivusrühma kuuluvad valgustusraketid, signaalraketid, süüte- või valgusttekitav laskemoon, suitsu või pisaraid tekitavat ainet sisaldav lahingumoon ja muu selline; 8) H – lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valget fosforit. Sellesse sobivusrühma kuuluvad valge fosfor, valget fosforit ja teisi isesüttivaid aineid sisaldav lahingumoon; 9) J – laske- ja lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka kerg- või isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad vedela või sültja laenguga süüte-lahingumoon, vedelkütuse- rakettmootorid ja muu selline; 10) K – laske- ja lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka mürkkemikaali. Sellesse sobivusrühma kuuluvad toksilise või psühhotroopse ainega täidetud laskemoon, lahingumoon ja muu selline; 11) L – eriti ohtlik laske- ja lahingumoon, mille iga komponent tuleb eraldi isoleerida. Sellesse sobivusrühma kuuluvad isesüttiva kütusega vedelkütuserakettmootorid, veega aktiveeritavad seadmed, vigastatud või kahtlane laske- ja lahingumoon; 12) N – eriti vähese tundlikkusega lõhkeainet sisaldav toode, laske- või lahingumoon. Sellesse sobivusrühma kuuluvad sütikuteta pommid ja lõhkepead ja muu selline; 13) S – lahingumoon, mis on sellise ehituse või pakendiga, et mistahes ohtlikud efektid toimuvad pakendi vigastamisel ainult pakendi sees. Plahvatusefekt või laialipaiskumine võimalikus tulekahjus on niivõrd väikese ulatusega, et see ei takista kustutustöid ega muude ekstreemabinõude rakendamist pakendi vahetus läheduses. Sellesse sobivusrühma kuuluvad käsisignaalseadised ja muud sarnased seadised. (2) Samas laos või veokil võib erinevate sobivusrühmade laske- ja lahingumoona koos hoida ja vedada vastavalt määruse lisale. § 25. Laske- ja lahingumoona hoidmine lahingumoonalaos 12 (1) Laskemoona- ja lahingumoonaladu (edaspidi lahingumoonaladu) on lukustatud ja valve all. (2) Laske- ja lahingumoon tuleb paigutada lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja ohutus. (3) Laske- ja lahingumoon tuleb ladustada, arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja selliselt, et hoitava laske- ja lahingumoona ohuklass oleks tuvastatav. Laske- ja lahingumoona kastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laske- või lahingumoona hulk. (4) Laskemoona- ja lahingumoonakaste võib laos ladustada virnas või riiulitel. Raskeid kaste, mis virnas hoides allolevaid kaste ning neis olevat laske- ja lahingumoona võivad deformeerida, tuleb hoida põrandal või riiulil. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide märgistus oleks nähtav ja loetav. (5) Osaliselt täidetud kastid peavad olema varustatud ohuklassi ja täidetuse astet näitava sildiga või olema muul viisil arusaadavalt märgistatud. 9. peatükk LASKEMOONA- JA LAHINGUMOONALAO NING LASKEMOONA- JA LAHINGUMOONATEHASE TURVALISUSE TAGAMISE NING EHITUSNÕUDED § 26. Lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvamise korraldamise üldnõuded (1) Lahingumoonaladu ning laskemoona- ja lahingumoonatehas (edaspidi lahingumoonatehas) peavad olema ööpäev läbi turvatud. (2) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvamise korraldamisel peab arvesse võtma selles hoitava laske- või lahingumoona ohtlikkust ja maksimaalset hoitavat kogust. (3) Ettevõtja peab arvestust lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumil viibivate külaliste kohta. Arvestus peab sisaldama käesoleva määruse § 20 lõike 3 punktides 1–4 toodud andmeid. (4) Laske- ja lahingumoona vastuvõtmise, saadetisi saatvate isikute ning töötajate lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra kehtestab ettevõtja juht. § 27. Külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil (1) Käesoleva määruse tähenduses on külaline isik, kellel puudub iseseisev juurdepääs lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile. (2) Külaliste omavoliline liikumine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on keelatud. (3) Külalised võivad liikuda lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumil ainult koos saatjaga, kes on ettevõtja töötaja ja omab juurdepääsuõigust lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile. 13 (4) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil viibivate külaliste arvestus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) külastuse kuupäev; 2) lao või tehase territooriumile sisenemise ja väljumise kellaaeg; 3) saatja ees- ja perekonnanimi; 4) külastajate arv, nimed ning nende isikukoodid või sünniajad. (5) Lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest. (6) Ettevõtja esindaja peab tutvustama külalistele ohutusnõudeid. (7) Laske- või lahingumoona saadetisi saatvate isikute kohta tehakse märge arvestuses, kui isikud on lubatud lahingumoonalao või lahingumoonatehase territooriumile. § 28. Nõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ning tuleohutuse tagamisele (1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste turvalahendustega: 1) läbipääsusüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. 2) sissetungihäiresüsteem, mis vastab EVS-EN 50131 standardi turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 3) videovalvesüsteem, mis vastab EVS-EN 62676 standardi turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele; 4) esmaste tulekustutusvahenditega; 5) piksekaitsesüsteemiga; 7) tuletõrjesignalisatsiooniga; 8) varuvalgustusseadmetega. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud videovalvesüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada isikuid ning sõidukite numbrimärke, samuti peab kaameratel olema sisseehitatud infrapunavalgustus, et oleks võimalik tuvastada pimedas ruumis või territooriumil viibivad isikud ja sõidukid. (4) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral elektrooniliste turvalahenduste töö vähemalt 48 tundi. (5) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laske- ega lahingumoona. (6) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil peab lisaks elektroonsetele turvalahendustele olema tulirelvastatud mehitatud turvamine, kui seal käideldakse: 1) üle 100 000 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 2) üle 500 ühiku raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 3) üle 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona. 14 (7) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega. (8) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 6 sätestatud mehitatud valve suuruse. § 29. Ehitusnõuded lahingumoonalaole ja lahingumoonatehasele Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas tuleb rajada lõhkematerjaliseaduse §-s 24 ja selle alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt. § 30. Ehitusnõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale (1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase territooriumile. (2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassile 3 vastava häireseadmestiku või standardi EVS-EN 62676 klassile 3 vastava jälgimisseadmestikuga. 10. peatükk NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKE- JA LAHINGUMOONA KATSEPAIGALE § 31. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona katsepaiga üldnõuded (1) Ettevõtja võib rajada käitlemiskohta katsepaiga, kus on lubatud katsetada ettevõtja omanduses või valduses olevaid sõjarelvi, laske- või lahingumoona. Katsepaiga rajamisel tuleb arvesse võtta ka relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid. (2) Katsepaigas on lubatud katsetada: 1) kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudseid käsitulirelvi, sealhulgas nende laskemoona; 2) pürotehnilisi tooteid; 3) käsigranaate; 4) inertset laske- või lahingumoona; 5) mitteinertset laske- või lahingumoona kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti, mida on võimalik katsepaika statsionaarselt paigaldada. (3) Katsepaik peab asetsema selliselt, et katsete toimumise ajal on tagatud katsepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus, välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade juurdepääs katsetamise piirkonda ning takistatud juhuslike kuulide, haavlite, rikošettivate kuulide, kildude ja muude lendkehade katsepaigast väljumine. (4) Katsepaik tähistatakse piiritähiste või ohutuslindiga, mis tagavad katsepaiga eristamise ümbritsevast. Piiritähised või ohutuslindid tuleb paigaldada viisil, mis tagab tähistuse püsimise katsepaiga kasutusaja kestel. (5) Katsepaika valdav ettevõtja peab kehtestama katsepaiga kasutuseeskirja. Katsepaiga kasutuseeskirjas sätestatakse: 15 1) katsepaiga skeem ja juurdepääsutee; 2) ohuala paiknemine ning ohualasse jäävad teed ja hooned; 3) katsetatava sõjarelva, laske- ja lahingumoona loetelu; 4) laskerajatise skeem ja elementide tähistamine; 5) liikumispiirangud; 6) kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord katsetuste läbiviimise ajal; 7) kasutus- ja ohutusnõuded; 8) kasutamise eest vastutava isiku kohustused ja vastutus; 9) õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord; 10) päästetöö ja arstiabi korraldamise kord; 11) keskkonnakaitse korraldus; 12) lõhkemata laske- või lahingumoona tähistamise ja demineerimise kord; 13) muud katsepaiga kasutamisele esitatavad nõuded. (6) Ettevõtja esitab käitamisloa andjale katsepaiga kasutuseeskirja kooskõlastamiseks enne selle kehtestamist. 11. peatükk SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKEMOONA JA LAHINGUMOONA VEDU § 32. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona veo korraldamine (1) Käesoleva määruse tähenduses on sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (edaspidi vedu), kui veetakse vähemalt: 1) viit või enamat käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) 100 käsitulirelva olulist osa; 3) ühte või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 4) 10 raskerelva olulist osa; 5) 1000 ühikut käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 6) üle ühe ühiku raskerelva laske- või lahingumoona vedamist või pukseerimist sõidukiga käitlemiskohast väljapoole või käitlemiskohta. (2) Vedu korraldatakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) nõuete kohaselt, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. (3) Veetav sõjarelv ja relvasüsteem peavad olema tühjaks laetud. Veetav raskerelv või relvasüsteem peab olema rännakuasendis ning hoitud selliselt, et kõrvalistel isikutel puuduks juurdepääs veetavale sõjarelvale või relvasüsteemile. (4) Sõjarelvad, relvasüsteemid, sõjarelva laske- ja lahingumoon peavad veo ajal olema pakitud ning veoseruumis peab olema tagatud tuleohutus, arvestades veetavate sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laske- ja lahingumoona omadustega. (5) Vedamisel peab tagama sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona pakendite sulgemise nii, et kõrvaliste isikute ligipääs oleks takistatud. (6) Veo korraldaja peab tagama saateauto või -autod ja relvastatud saatjad vastavalt §-s 34 sätestatule. 16 (7) Ettevõtja peab teavitama enne sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu Politsei- ja Piirivalveametit. Teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) veo sihtkoht ja kavandatav marsruut; 2) veetavate sõjarelvade, laske- ja lahingumoona nimetus ja kogus; 3) veost saatvate isikute arv ja nende relvastus; 4) muu oluline info veo või veose kohta. (8) Ettevõtja ei või vedu alustada enne, kui on saanud lõikes 7 sätestatud teavitamise järel Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku kasutada teates kirjeldatud marsruuti. Kui Politsei- ja Piirivalveamet määrab veoks teise marsruudi, peab ettevõtja kasutama Politsei- ja Piirivalveameti määratud marsruuti. (9) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona vedav sõiduk peab olema varustatud GPS-süsteemiga. § 33. Veose julgestamiseks vajaliku saatemeeskonna suurus ja relvastus (1) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud tulirelvaga, või tulirelvastatud turvateenistuja, kes võib viibida veosega samas autos, kui veetakse: 1) üle 10 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) üle 100 käsitulirelva olulise osa; 3) kuni viit raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 4) üle 10 raskerelva olulise osa; 5) 1000–10 000 ühikut käsitulirelva laskemoona; 6) üle 10 ühiku raskerelva laskemoona ja lahingumoona, mille lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg. (2) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt kaks isikut, kes on relvastatud tulirelvadega, või kaks tulirelvastatud turvateenistujat, ja liiguvad eraldi saateautoga, kui veetakse: 1) kuni 150 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) kuni 500 000 ühikut käsitulirelva laskemoona; 3) kuni 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoona; 4) kuni 10 raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi. (3) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt neli isikut, kes on relvastatud tulirelvadega, või neli tulirelvastatud turvateenistujat, ja liiguvad kahe eraldi saateautoga, kui veetakse: 1) üle 150 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) üle 500 000 ühiku käsitulirelva laskemoona; 3) üle 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoona; 4) 10 või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi. (4) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona vedamisel peab autojuhile olema sõidu ajal tagatud sidepidamine kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga. 12. peatükk 17  SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKEMOONA JA LAHINGUMOONA HÄVITAMINE NING SÕJARELVA LAMMUTAMINE JA LASKEKÕLBMATUKS MUUTMINE § 34. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine (1) Sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ja nende oluliste osade hävitamine käesoleva määruse tähenduses on relva, laskemoona või lahingumoona, samuti kasutute valmistamis- või parandamisjääkide ja pooltoodete füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine. (2) Ettevõtja võib hävitada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade valmistamise käigus tekkinud tootmisjääke, poolvalmis olulisi osasid ja praaktooteid. (3) Ettevõtja võib hävitada teenuse osutamise korras teiste ettevõtjate või Kaitseväe sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende olulisi osasid ainult tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all. (4) Sõjarelv ja selle osad ning relvasüsteemi ja lõhkematerjali mittesisaldavad laske- ja lahingumoona osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all purustamisega. (5) Laskemoon ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel. (6) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse: 1) hävitamise kuupäev; 2) hävitatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nimetus ja kogus; 3) hävitamise viis; 4) hävitamise koht; 5) hävitamise põhjus; 6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri. (7) Sõjarelva, selle oluliste osade, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamise järel tuleb 24 tunni jooksul esitada hävitatud sõjarelva, selle osade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale andmete registrist kustutamiseks. § 35. Sõjarelva lammutamine (1) Sõjarelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on relva osadeks lahtivõtmine viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise. (2) Sõjarelva lammutamisel tuleb mittesäilitatavad osad ja ained hävitada § 34 lõigetes 2‒4 sätestatud viisil. (3) Lammutamisel järelejäänud kasutuskõlblikke sõjarelvaosi võib kasutada teise sõjarelva parandamiseks või ümbertegemiseks. Kasutuskõlblikud osad võetakse arvele sarnaselt uute osadega. 18 (4) Sõjarelva lammutamise järel tuleb 24 tunni jooksul esitada lammutatud sõjarelva andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale selle relva andmete registrist kustutamiseks. § 36. Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine toimub strateegilise kauba seaduse § 831 lõikes 1 kehtestatud nõuete kohaselt. 13. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 37. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ (RT I, 13.07.2018, 8) tunnistatakse kehtetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Minister /allkirjastatud digitaalselt/ Kaimo Kuusk Kantsler Lisa. Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse määramine 19  Kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ kehtestatakse relvaseaduse (edaspidi ka RelvS) § 832 lõike 3, § 8340 lõike 2, § 8349 lõike 3, § 8350 lõike 3, § 8352 lõike 5, § 8353 lõike 2, § 8354 lõike 3, § 8358 lõike 2 ja § 8359 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise (näiteks valmistamine, parandamine, hooldus, remont, hävitamine) miinimumnõuded. RelvS-i1 § 3 lg 3 alusel on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi oluline osa.2 Kõik muud relvad, mis ei vasta sõjarelva tunnustele, on mittesõjarelvad. Sõjarelva puhul tähendab see RelvS § 833 lõikes 1 nimetatud relvade (käsitulirelvad, raskerelvad ja muud relvad, mis ei ole tulirelvad) ja nende olulisi osi. Sõjarelvaks muutub ka selline relv, mida valmistaja ei ole esialgu valmistanud sõjarelvaks, kuid mida saab selleks kohandada. Näiteks muudetakse ühelasuline või poolautomaatne vintpüss snaiprirelvaks, mida kasutatakse erioperatsioonidel või lahingus. Sõjarelvade hulka arvatakse see relv pärast muudatuste tegemist. Õigusselguse huvides on oluline märkida, et RelvS § 832 lõike 1 alusel tuleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona olulisi osi käsitleda samaväärselt sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoonaga. Kõik nõuded, mis kehtivad sõjarelvadele, kehtivad ka sõjarelva olulistele osadele. Samamoodi kehtivad kõik relvasüsteemile, sõjarelva laskemoonale ja lahingumoonale kehtivad nõuded ka nende olulistele osadele, kui RelvS-is ei ole sätestatud teisiti. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemine RelvS 111. peatüki tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. Määruse ülesehitus järgib RelvS § 833 struktuuri, kus on välja toodud sõjarelvade liigitus ning seejärel relvasüsteemi, lahingumoona ja sõjarelva laskemoona mõisted. Sõjarelvad liigitatakse nende kaliibri ja kasutuseesmärgi järgi. RelvS-i tähenduses jagatakse sõjarelvad omaduste järgi kolmeks: 1) käsitulirelvad, 2) raskerelvad ja 3) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.3 Uues relvaseaduse 1 Relvaseadus, RT I, 12.12.2024, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 2 RelvS § 3 lõige 3. 3 RelvSi § 833 lõige 1. Seletuskiri on leitav leheküljel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075- 47fd-b7dd- %20cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%20t eiste%20sea%20duste%20muutmise%20seadus. 1 redaktsioonis4 on muuhulgas sisustatud relvasüsteemi mõiste, seega tuleb käesolevas määruses sätestada ka relvasüsteemi käitlemise tingimused ja kord.5 Käsitulirelv on kuni 40 mm (kaasa arvatud) kaliibriga tulirelv, mida inimene suudab kanda ja käsitseda täiendava varustuseta või püsivalt relvaalusele kinnitamata. Käsitulirelv on üks sõjarelva liik, mis on nimetatud RelvS § 833 lg 1 p-s 1. See võib olla nii automaat- või poolautomaattulirelv, sile- või vintraudne tulirelv. Relva käsitulirelvana määratlemisel on määravaks kaks asjaolu. Esiteks relva kaliiber, mis jääb vintraudse relva puhul alla 12,7 mm (kaasa arvatud) ja siledaraudse relva puhul alla 20 mm. Ainus erand on 40 mm ühelasuline või poolautomaatne madala algkiirusega püstolgranaadiheitja, mida saab käsitseda üks inimene käest laskmiseks ning mida samuti käesoleva määruse tähenduses peetakse käsitulirelvaks. Automaatne kõrge algkiirusega 40 mm granaadiheitja, mille kasutamine eeldab püsivat kinnitust relvaalusele, kuulub antud määruse mõttes raskerelvade hulka. Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvasüsteemi ja selle oluliste osade valmistamine on RelvS § 8333 lg 1 p 4 alusel loakohustusega tegevus. Relvasüsteemi valmistamine tähendab seda, kui relvasüsteemi oluline osa ehk RelvS § 83 3 lg-s 1 nimetatud sõjarelv (käsitulirelv, raskerelv või muu relv, mis ei ole tulirelv) integreeritakse relvaplatvormiga (näiteks droon, paat, auto või muu platvorm) ning sihtimis- ja tulejuhtimisseadmetega, mis on füüsiliselt ühendatud relvasüsteemi sõjarelva ja relvaplatvormiga, misjärel on tegemist tervikliku relvasüsteemiga RelvS § 833 lg 11 tähenduses. Teisisõnu, relvasüsteemist saab rääkida siis, kui sõjarelv ning selle toimimiseks vajalikud sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed on integreeritud relva platvormile. Raskerelvadeks võivad olla tulirelvad, millel on kas vint- või sileraudne relvaraud, aga ka näiteks raketiheitjad või -kompleksid, millel on relvaraua asemel laskeseade. Raskerelvad on käsitulirelvadest suurema massiga, tugevama tulejõuga, pikema laskeulatusega, enamasti paigaldatud relvaplatvormile või alusvankrile ning käsitsetavad üldiselt meeskonna poolt. Käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamisel on juhindutud standardimisvõimalustest. Selline lähenemine võimaldab täpsustada relvahoidlate ja -tehaste ehituslikke, turvalisuse ning muid nõudeid, tuginedes asjakohastele standarditele. See loob selge ja üheselt mõistetava regulatiivse raamistiku nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele, kes saavad lähtuda konkreetsetest ja kontrollitavatest nõuetest. Konkreetsetest standarditest ei ole alati võimalik või otstarbekas lähtuda, seega on sisse toodud võimalus kasutada viidatud standardis toodud lahendusega samaväärset lahendust. Määruse eesmärk on eristada relvahoidla ja relvatehase ehituslikke ja turvalisuse nõudeid ning luua paindlikumaid võimalusi sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona käitlemiseks. Kavandatavate muudatustega täpsustatakse, millistel juhtudel tuleb sõjarelva hoida üksnes relvahoidlas ja relvakapis, ning millistel juhtudel on lubatud sõjarelva hoida relvatehases ja selle territooriumil. Selliselt nähakse ette senisest suuremat paindlikkust ja alternatiivide kasutamise 4 Relvaseadus, RT I, 12.12.2024, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 5 RelvS § 833 lõige 11. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 2 võimalust turvalahenduste rakendamisel, arvestades muuhulgas tehnoloogia arengut. Muudatus toetab sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laske- ja lahingumoona sektori arengut, säilitades samas kõrged julgeoleku ja ohutuse standardid. Määruses viidatud standarditega on võimalik tutvuda Eesti Standardimis- ja Akrediteerimisbüroo kodulehel.6 Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Elise Saar ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]). Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Kaitseväe, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbija- ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Eesti Kaitse- ja kosmosetööstuse Liidu, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Eesti Turvatöötajate Ettevõtete Liiduga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 37 paragrahvist, mis on koondatud kolmeteistkümnesse peatükki. Eelnõu ülesehitus on järgmine: • 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒2) • 2. peatükk. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine ning selle korraldamine (§-d 3‒4) • 3. peatükk. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine (§ 5) • 4. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis (§-d 6 ja 7) • 5. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas (§-d 8–13) • 6. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehases (§-d 14–18) • 7. peatükk. Relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumi ning relvakapi turvalisuse tagamise nõuded (§-d 19‒22) • 8. peatükk. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded (§-d 23‒25) • 9. peatükk. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded (§-d 26‒30) • 10. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona katsepaigale (§ 31) • 11. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (§-d 32– 33) • 12. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine (§-d 34–36) • 13. peatükk. Rakendussätted (§ 37) 6 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. – Kontakt - EVS standard evs.ee | et. 3 Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 lõikega 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse ettevõttes (nt relvatehases, laskemoonatehases, lahingumoonalaos) käideldava sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded. See tähendab, et määrusega kehtestatakse miinimumnõuded sellele, kuidas sõjarelva, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käidelda, kui seda näiteks valmistatakse, hooldatakse, veetakse või hoitakse. Võrreldes RelvSi § 11 lõikes 2 sätestatud relva ja selle laskemoona käitlemisega7 ei käsitle RelvS 111. peatüki tähenduses käitlemisena hooldamist ega valdamist. Nimetatud tegevuste jaoks peab olemas olema tegevusluba. Näiteks, kui ettevõtjal on olemas tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks, annab see ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.8 Samuti, kui ettevõtja osutab sõjarelvade parandamise teenust.9 Määrust kohaldatakse lisaks sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale ja lahingumoonale ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulistele osadele ning sõjarelva laskemoona ja lahingumoona olulistele komponentidele ja osadele (§ 1 lõige 2). See tähendab, et määrus ei kohaldu mitte ainult valmistootele (nagu automaat või padrun), vaid ka kõikidele selle olulistele osadele ja komponentidele, sealhulgas poolvalmis olulistele osadele. Lõpuni töötlemata toorikute mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse definitsioonist, mille kohaselt on poolvalmis olulised osad (ingl semi-finished essential components) sellised olulised osad, mis ei ole valmis vahetuks kasutamiseks ja mille kuju või kontuur sarnaneb vastava valmis olulise osa omaga ning mida saab, välja arvatud erandjuhtudel, kasutada üksnes selleks, et ehitada neist välja valmis olulised osad. RelvS § 21 lõikes 11 on sätestatud, et tulirelva oluliste osadena käsitletakse ka lõpuni töötlemata toorikuid. Sarnaselt tulirelva lõpuni töötlemata toorikutega kohaldatakse samu põhimõtteid ka sõjarelva ja relvasüsteemi lõpuni töötlemata osadele ja olulistele osadele. Näiteks võib olla poolvalmis oluline osa automaatrelva vintraud, mille puhul on raua mõõtmed sarnased vintraua lõplike mõõtmetega ning rauda on puuritud auk, millesse on juba ka vint lõigatud. Samas vintraua mõõtmetega metalltoru, millele ei ole vinti sisse lõigatud, ei saa pidada veel poolvalmis vintrauaks ega seega vintraudse tulirelva oluliseks osaks. Poolvalmis oluliste osade puhul tehakse erisus raketikompleksi ja raketiheitja laskeseadmele. Kuna raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade on oluline osa ainult sellisel juhul, kui tegu on tervikliku 7 RelvSi § 11 lõige 2: „Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.“ 8 RelvS § 8333 lõige 2. 9 RelvS § 8333 lõike 1 punkt 2. 4 tootega10, siis raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade ei saa olla oluline osa poolvalmis toote kujul. Seega ei ole poolvalmis raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade sõjarelva oluline osa. Samuti kohaldatakse kõnesolevat määrust RelvS § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tulirelvadele. Eelnimetatud punktides 5 ja 7 on välja toodud tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon. Automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu (RelvS § 20 lg 1 p 5) on käsitletav käsitulirelvana RelvS § 833 lg 1 p 1 alusel. Samuti RelvS § 20 lg 1 p-s 7 nimetatud sõjarelv ja granaadiheitja. Need on tulirelvad, mille käitlemine on ühiskonnas enamohtlik tegevus, nagu sõjarelvade, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või relvasüsteemide puhul. Paragrahviga 2 sätestatakse üldised nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise korraldamiseks. Tavapäraselt korraldab ettevõtjas tegevust ettevõtja juht. Nii sätestatakse ka selle eelnõuga, et ettevõtja juht peab muu hulgas oma kirjaliku korraldusega määrama sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemise eest vastutava isiku (lõige 1).11 Nimetatud isik võib olla väikese ettevõtte puhul ka ettevõtja juht ise, kuid oluline on, et isik vastaks vastutavale isikule kehtestatud nõuetele. Vastutav isik on ettevõtjas määratud isik, kes teeb, kontrollib või juhib ettevõtja pädevusse kuuluval tegevusalal tööd.12 Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava isiku teadmiste ja pädevuse tõendamiseks töötatakse välja tõendamise kord. Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.13 Lõike 2 järgi kohustub ettevõtja kehtestama käitlemisnõuete kontrollimise ja vahejuhtumite lahendamise korra. Arvestades sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona suuremat ohtlikkust ja julgeolekuriski võrreldes tsiviilotstarbel kasutatavate relvade, sõjarelva laskemoona või lõhkematerjalidega, on oluline, et ettevõtja näeb ette nende käitlemisel tekkivaid võimalikke probleeme ja ohukohti, mille minimeerimiseks ning riskide vähendamiseks võtab ta kasutusele abinõud. Muu hulgas tuleb tal kehtestada kord, kuidas toimub teavitamine (kes keda ja millal teavitab) ja milline näeb välja ettevõtjasisene menetlus, kui relv, selle oluline osa, laskemoon või lahingumoon on kadunud (lõige 3). Kuigi ettevõtja peab kehtestama asjakohase korra, sätestatakse määrusega, et ettevõtja peab relva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoona kadumisest teavitama viivitamatult vastutavat isikut ja esimesel võimalusel PPAd14. Ettevõtja peaks samal ajal algatama ka ettevõttesisese menetluse kadumise asjaolude selgitamiseks. Kiire teavitamine on oluline selleks, et saaks kohe võtta kasutusele meetmeid kadunud või varastatud sõjarelva, laskemoona või lahingumoona leidmiseks ning selle illegaalse kasutamise või Eestist illegaalse väljaviimise takistamiseks. 10 Vastavalt kaitseministri määrusele „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“. 11 Nõuded vastutavale isikule on sätestatud RelvSi § 8325. 12 RelvSi § 8325 lõige 1: „Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.“ 13 RelvS § 8325 lõiked 4–43. 14 PPA jääb ettevõtja jaoks kontaktiks. PPA teavitab ise Kaitsepolitseiametit. 5 2. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine ning selle korraldamine Paragrahviga 3 seatakse miinimumtingimused sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamiseks. Lõike 1 kohaselt toimub ettevõttes (nt relvatehases, lahingumoonalaos) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamine ettevõtja kehtestatud korra järgi. Korra kehtestamine on tarvilik, et kõik käitlemisega seotud inimesed teaksid täpselt, millised õigused ja kohustused neil on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisel. Lõikega 2 sätestatakse, milliste käitlemistoimingute kohta tuleb vähemalt arvestust pidada. Eesmärk on tagada, et sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine, hoidmine ning ettevõttest või tehasest väljavedu kajastub arvestuses, sealhulgas on dokumenteeritud. See tähendab, et on oluline, et iga toiming, selle tegemise aeg ning selle teinud isik on dokumentaalselt kajastatud. Toimingute ja isikute üle arvestuse pidamine on oluline, et näiteks tuvastada, millal tehti käitlemises viga, et relv sai kaduda, või kes tegi vea. Sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon ja lahingumoon on kõrgema ohutasemega tooted, mistõttu järelevalveasutustel peab olema vajaduse korral võimalik arvestusest üheselt tuvastada kogu käitlemisega seonduv info. Lõikega 3 seatakse kohustus pidada arvestust elektroonselt nii, et on tagatud andmete säilimine ja arvestuse pidamise ülevaade igal ajal. Ettevõtjal peab olema täielik ülevaade käitlemistoimingutest, mida sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoonaga tehakse, ning samas võimaldatakse seeläbi loaandjale ja teistele asjakohastele järelevalveasutustele saada reaalajas ülevaade nii ettevõtja laoseisust kui ka minevikus toimunud kauba (toodete) liikumistest. Lõige 4 kohustab ettevõtjat säilitama arvestuse pidamise andmeid vähemalt kümme aastat pärast sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemistoimingu lõpetamist. See tähendab, et andmeid tuleb säilitada kümme aastat kalendripäevast, mil konkreetse relva, laskemoona või lahingumoona käitlemistoiming (valmistamine, soetamine, tehaseväline vedamine ja hävitamine) tehti. Vähemalt kümneaastane andmete säilitamise kohustus on seotud ühest küljest järelevalve tegemisega, teisalt aga esimese astme kuriteo aegumise tähtajaga. Võimalike esimese astme kuritegude toimepanemist sõjarelva, laskemoona või lahingumoona ebaseadusliku käitlemise teel saab ettevõtja andmetest ka näiteks kümne aasta pärast tuvastada, kas kuriteo toime panemiseks kasutatud materjalid, komponendid, osad või muud objektid võisid pärineda konkreetse ettevõtja valdusest. Lõikega 5 kehtestatakse nõuded, kuidas peab sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestus korraldatud olema ning mida peab ettevõtja arvestuse korraldamisel arvesse võtma. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestust tuleb pidada kõikide identifitseerimisandmete kohta, sealhulgas kogused, nimetused ja seerianumbrid (punkt 1). Sõjarelva oluliste osade, kasutuskõlbmatute ja poolvalmis oluliste osade kohta ning sõjarelva laskemoona ja lahingumoona oluliste osade ja komponentide arvestust peetakse ainult tükkides (punkt 2). See tähendab, et nimetatud oluliste osade ja oluliste komponentide üle ei pea kajastama 6 identifitseerimisandmeid koos asjakohase teabega. Oluline on, et arvestust tükkides ei peeta RelvS § 833 lg 1 p-s 4 nimetatud sõjarelva oluliste osade kohta. Tegu on relvaga, mis ei kuulu lõike 1 eelnevate punktide ja sõjarelva liikide alla, ent mida käsitletakse sõjarelvana. Selline sõjarelv võib olla näiteks laserrelv või relv, mis kasutab laskmiseks elektromagnetvälja (ingl k rail gun). Seadusandja on jätnud nimetatud punktiga sõjarelva liikide loetelu lahtiseks, võimaldades liigitada sõjarelva alla ka selliseid tulirelvade hulka mittekuuluvaid relvi, mis ei ole tänasel hetkel tehnoloogiliselt välja arendatud või on senini tundmatud. Seetõttu ei ole võimalik ka sellise sõjarelva osasid, sealhulgas olulisi osasid, välja tuua ega nõuda ettevõtjalt nende üle koguselist arvestuse pidamist. Sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestusse tehakse tehase- ja hoidlaväliste (käitlemiskohaväliste) vedude sissekanded ainult alusdokumentideks olevate saatelehtede põhjal (punkt 3). Alusdokumenti on vaja, et tuvastada, mis ajal ja mis põhjusel on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona veetud käitlemiskoha territooriumilt välja. Liikumise või veo aluseks dokumentaalse põhjenduse loomine peab välistama kellegi isikliku huvi alusel sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona liigutamist tehase või hoidla territooriumilt välja. Arvestust ei ole vaja pidada vedude ja liikumiste kohta, mis toimuvad ühe käitlemiskoha piires (nt tehas, hoidla ja tehase territoorium). Kui aga näiteks tehas ja hoidla asuvad eraldi asukohtades, mitte ühel territooriumil, siis tuleb nendevaheliste sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedude ja liikumiste üle arvestust pidada. Oluline on, et arvestuse andmed oleksid tõesed. See tähendab, et ettevõtja peab võtma kasutusele meetmeid, et juhuslikult või tahtlikult ei oleks võimalik andmeid kahjustada ega hävitada (punkt 4). Selleks saab ta kasutada näiteks pidevat varukoopiate tegemist arvestusest. Niisamuti on oluline, et arvestusse kannete tegemiseks on ettevõtja näinud ette konkreetse(d) volitatud isiku(d), ehk kõrvalised isikud ei saa ega tohi arvestusse sissekandeid teha (punkt 5). Arvestuses igasuguse muutuse tegemine peab olema fikseeritud kuupäeva täpsusega ja selliselt, et kande tegija oleks tuvastatav. Seda on vaja samuti tagantjärele kontrollimiseks, kas arvestuses on andmeid muutnud ainult volitatud isiku(d) ning kas seda on tehtud õigeaegselt ja korrektselt. Paragrahviga 4 sätestatakse nõuded ettevõtja soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise ja andmete esitamise kohta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Lõike 1 kohaselt on ettevõtja kohustatud soetatud või vastuvõetud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona võtma oma raamatupidamises või muus sarnases korras arvele 24 tunni jooksul alates soetamisest või vastuvõtmisest. Ajaline piirang on seotud eesmärgiga saada igal ajal arvestuse pidamisest ülevaade. Eesmärk on tagada, et ettevõtja ei viivitaks põhjendamatult arvele võtmise toimingute tegemisega ning ettevõtte laoseis vastaks tegelikkusele, millega ühtlasi vähendatakse võimalust, et sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon, lahingumoon või nende olulised komponendid või osad „ära kaovad“. Sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse andmete loetelu, mida peavad arvele võtmise dokumendid sisaldama. Arvestades sõjarelva ja sõjaväerelva omaduste suhtelist kattuvust, on nimetatud loetelu sarnane sõjaväerelvade registrisse kantavate andmete loeteluga.15 15 Vt kaitseministri määruse „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ eelnõu § 9 lõike 1 loetelu. Eelnõu on leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1dd88e48-37e9-4980-99a6-b8cababe6a34. 7 Ettevõtja peab sõjarelva ja relvasüsteemi arvele võtmiseks esitama teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse järgmised andmed: 1) relva liik (näiteks kuulipilduja); 2) teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise kuupäev (näiteks 02.07.2018); 3) mark ja mudel (näiteks AG-3); 4) seerianumber (näiteks 313649); 5) kaliiber (näiteks 7,62 x 51 mm); 6) valmistamisaasta (näiteks 1975); 7) soetamisaeg, kui sõjarelv soetatakse (näiteks 01.07.2018); 8) teenistus- ja tsiviilrelvade registrist kustutamise aeg ja alusdokument; 9) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise kohta; Lõikega 3 sätestatakse loetelu laske- ja lahingumoona arvele võtmisel esitatavate andmete kohta. Need on: 1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number) (näiteks UN0297); 2) toote täisnimetus (näiteks haubitsa valgustusmürsk); 3) laskemoona korral kaliiber (näiteks 155 mm); 4) toote ohuklass ja sobivusrühm (näiteks 1.4G); 5) lõhkeaine netomass ühes tootes (näiteks NEQ16 500 g); 6) toote üldkogus ja üldkoguse lõhkeaine netomass (näiteks 50 tk, NEQ 25 kg); Ettevõtja on kohustatud esitama soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona andmed alates soetamisest või valmistamisest 24 tunni jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (lõige 4). See tähendab, et samal ajal kui ettevõtja võtab sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulised osad oma raamatupidamises või muus sarnases korras arvele, peab ta andmed esitama ka teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmete kandmise kohustus tuleneb RelvSi § 24 lõikest 2, mille kohaselt peab tagama sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse, kandes teatud andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri asjakohasesse ossa. Kui toodetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi osasid või komponente, võetakse need arvele juhul, kui neid müüakse eraldi tootena (lõige 5). 3. peatükk. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine Eelnõu paragrahv 5 sätestab üldnõuded sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmiseks. Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende olulisi osasid tuleb hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või hoones (edaspidi relvahoidla) või relvakapis tühjaks laetuna (lõiked 1 ja 3). See tähendab, et enne relva või relvasüsteemi relvahoidlasse või relvakappi panemist tuleb alati veenduda, et relv või relvasüsteem on tühjaks laetud, sõltumata sellest, kas relva või relvasüsteemiga tehti enne näiteks kontroll-laskmist või seda käideldi muud moodi. 16 NEQ – Net Explosive Quantity. NEQ näitab laskemoona, lahingumoona, pürotehnika jms ainete veol veose lõhkematerjalide kogukaalu ilma pakendite, kestade ja muu selliseta. 8 Relvahoidla võib olla selleks ehitatud või kohandatud ruum hoones või eraldiseisev hoone. Üldjuhul on relvahoidla ette nähtud käsitulirelvade või väiksemate raskerelvade hoidmiseks, sest käsitulirelvad ja väiksemad raskerelvad on hõlpsamini kaasa võetavad ja kasutatavad kuritegelikel eesmärkidel kui suurte mõõtude ja massiga raskerelvad või relvasüsteemid. Relvahoidla mahutavus sõltub ettevõtja vajadusest. Juhul, kui ettevõtja käitleb väikeses koguses käsitulirelvi, või mõnda väiksemat raskerelva (nt Carl-Gustavi granaadiheitja), mis mahub relvakappi, siis võib ettevõtja kasutada relvade hoidmiseks vaid relvakappi või -kappe. Kuigi relvasüsteemid on üldiselt suuremõõtmelised seadmed, mis relvakappi ei mahu, siis relvakapi kasutamist ei ole välistatud relvasüsteemi puhul, mis relvakappi mahub. Võib ette kujutada käsitulirelval põhinevat väiksemat relvasüsteemi, mis võib relvakappi mahtuda. Lõikega 2 tehakse oluline erand ettevõtjale. Kui ettevõtja käitleb ainult raskerelvi ja raskerelval põhinevaid relvasüsteeme või nende olulisi osi, ei pea ettevõtjal olema relvahoidlat ega relvakappi. Üldiselt on raskerelvad ja raskerelval põhinevad relvasüsteemid suurte mõõtude ja massiga ning ei mahu tavapäraste mõõtmetega relvahoidlasse. Selline erand on põhjendatud, kui ettevõtjal ei ole planeeritud hakata tootma selliseid relvi, mis mahuks tavapäraste mõõtmetega relvahoidlasse. Sellisel juhul on ettevõtjal võimalus kohe loobuda relvahoidla või relvakapi nõudest. Lisaks peavad kasutuskõlblikud ja -kõlbmatud relvaosad olema hoiustatud eraldi teistest osadest (lõige 4). Ka selle nõude eesmärk on, et relvahoidlas valitseks kord ning kasutuskõlblike ja kasutuskõlbmatute oluliste osade segamini ajamine oleks välistatud. Järgmistes peatükkides on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib sõjarelva, relvasüsteemi ja nende olulisi osasid hoida väljaspool relvahoidlat või relvakappi. Eelkõige nähakse ette võimalus hoida nimetatud relvi, relvasüsteeme ja nende olulisi osi relvatehases või selle territooriumil. 4. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis Paragrahv 6 käsitleb sõjarelva ja laskemoona hoidmist relvakapis. Lõike 1 kohaselt kehtivad relvakapile samad nõuded, nagu on kehtestatud RelvSi § 46 lõike 10 alusel määrusega.17 Lõike 2 järgi lubatakse relvakapis hoida nii sõjarelvi, tsiviilkäibes lubatud relvi kui ka laskemoona. Lõikega 3 sätestatakse piirang sõjarelva laskemoona hoidmiseks relvakapis. Koguseline ja lõhkeaine ohuklassiga seotud piirang tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punktist 6. Selle kohaselt on lubatud hoida relvakapis vaid 1.3C või 1.4S ohuklassi sõjarelva laskemoona, mille lõhkeaine netokogus ei ületa 50 kilogrammi. Relvakapis on võimalik hoida sõjarelvi, relvasüsteeme ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui ettevõtja tagab sõjarelvade ja relvasüsteemi eraldatuse sõjarelva laskemoonast (lõige 4). Siinjuures ei ole seatud piirangud, kuidas ettevõtja seda korraldab. Relvakapis võib hoida lisaks relvadele nende puhastusvahendeid ja relva juurde kuuluvaid tööriistu, mis olemuslikult kuuluvad relvakomplekti (lõige 5). Relva juurde kuuluv tööriist võib olla näiteks 17 Vt siseministri 27. novembri 2001. a määruse nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ III peatükki. Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12819852 9 sihiku reguleerimise võti või võti vintraua eemaldamiseks. Relvad tuleb ladustada süsteemselt, et iga üksik relv oleks hõlpsasti leitav ning laos valitseks kord. Paragrahviga 7 tehakse erand sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade hoidmiseks väljaspool relvakappi. Ettevõtjal, kes valmistab või parandab sõjarelvi, võib tekkida vajadus hoida relva tööprotsessi vältel relvakapist väljaspool. Sellisel juhul on põhjendatud, et relv on mõistliku aja jooksul relvatehases ka pärast konkreetse tööetapi lõppu, kui töö jätkub lähiajal. Selline lähenemine võimaldab tagada tööprotsessi katkematust. 5. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas 5. peatüki eesmärk on sätestada ettevõtjatele tingimused, millal peab hoidma sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona relvahoidlas või väljaspool seda. Kõnesolevas peatükis on toodud miinimumtingimused relvahoidla ehituslikele nõuetele, et tagada relvahoidla tuleohutus ning toodete säilimine. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võib relvahoidlas hoida sõjarelvi koos nende juurde kuuluvate tööriistade ja puhastusvahenditega. Sealjuures on lubatud hoida relvahoidlas nii relvasüsteeme kui ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulisi osasid koos tsiviilkäibes lubatud relvade ja sõjarelva laskemoonaga. Relvahoidlas võib hoida lisaks relvadele ka nende puhastusvahendeid ja relva juurde kuuluvaid tööriistu, mis olemuslikult kuuluvad relvakomplekti (lõige 1). Lõike 2 alusel võib relvahoidlas hoida sõjarelva laskemoona lõhkeaineseaduse (LMS) § 25 lõike 2 punktis 6 toodud lubatud koguste piires ehk 50 kilogrammi lõhkeaine netokogusega 1.3C või 1.4S ohuklassiga laskemoona. Tuleb järgida, et laskemoon oleks pakendatud ja eraldatud (vt lõike 3 põhjendust), et tagada selle säilivus ja kaitse väliste mõjude eest. Lõike 3 kohaselt tuleb laskemoona hoiustada selliselt, et sõjarelva laskemoon asub kas relvahoidla eraldi ruumis või sõjarelvadest eraldatud hoiukohas ning soovitatavalt suletud laskemoonakastides. See tähendab, et laskemoon ei tohi olla vahetult ja lahtiselt sõjarelvade juures, mis võimaldaks ebaseadusliku ligipääsu puhul nii sõjarelvi kui ka laskemoona kiirelt kasutusse võtta. Sealjuures on lubatud hoida relvahoidlas üheaegselt sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui sõjarelva laskemoon on eraldi paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist. Paragrahviga 9 kehtestatakse relvahoidla miinimumnõuded ehitusele. Sealjuures on arvesse võetud nii tuleohutuse tagamise kui ka sissemurdmiskindluse standardeid ja klassifikatsioone. Relvahoidla ruumide ehituslikud ja sisekujunduslikud nõuded on suunatud kõrge tuleohutustaseme tagamisele, arvestades relvade ja laskemoona hoiustamisega kaasnevaid riske. Eelnõu kohaselt peavad relvahoidla ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus vastama tuleohutusklassile TP1, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (lõige 1). Tuleohutusklassid tähistatakse TP1, TP2 ja TP3. TP1-klassi kuuluvad mittepõlevad konstruktsiooniga hooned, üldjuhul kivi- ja betoonhooned, TP2- 10 klassi kuuluvad hooned, mille konstruktsioonid võivad osaleda põlemises, nn segahooned (aga ka puithooned), ja TP3-klassis on tuldkartvad hooned, üldjuhul puithooned.18 Lõikes 1 nimetatud elemendid peavad olema valmistatud vähemalt B-klassi tuletundlikkusega materjalidest (lõige 2), millel on piiratud osavõime leegi levikule ning mis aitavad vältida tule levikut hoone sees. Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes süttida, levitada tuld, eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku.19 Materjalide all peetakse silmas kõiki sisustus-, viimistlus- ja ehitusmaterjale, mida hoones kasutatakse. B-klassi tuletundlikkusega materjal on tuletundlik, materjal on süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine.20 Relvahoidla hoone kandekonstruktsioonid peavad olema tulepüsivad, st konstruktsioonid ei tohi ettenähtud tulepüsivusaja jooksul variseda. Relvahoidla ruumide avatäited peavad vastama standardi EVS-EN 162721 turvaklassile RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (lõige 3). EVS-EN 1627 määratleb hoonete avatäidete vastupanuvõime erinevat tüüpi sissemurdmiskatsetele, klassifitseerides need kuue turvaklassi alusel (RC 1–RC 6). Standard kohaldub käiguustele, akendele, rippfassaadidele, võredele, sulustele, sealhulgas ventilatsioonivõredele ja luukidele. Turvaklass RC (ingl k resistance class, RC) näitab toote võimet vastu panna sissetungile. Turvaklass RC 3 tähendab, et avatäide peab suutma takistada professionaalse vähemalt viie minuti jooksul ligipääsu sissemurdja, kes kasutab tavapäraseid murdvahendeid nagu kangid, kruvikeerajad ja haamrid. Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik väljastpoolt ilma erivahendeid kasutamata eemaldada (lõige 4). Ehituslikult peavad relvahoidla piirdekonstruktsioonid olema monoliitselt valmistatud, mis tähendab, et näiteks kergmaterjalist seina, mida on võimalik hõlpsasti eemaldada, ei tohi kasutada. Lõikes 5 sätestatakse relvahoidla seintele esitatavad minimaalsed konstruktsioonilised nõuded, mille eesmärk on tagada piisav turvalisus relvade ja laskemoona säilitamisel. Nimetatud ehitusmaterjalide – silikaattellise (punkt 1), raudbetooni (punkt 2) ja betoon-õõnesploki (punkt 3) valikul on lähtutud nende materjalide tuntud vastupidavusest ja mehaanilisest tugevusest. Lisaks on sätestatud võimalus kasutada muid materjale (punkt 4) eeldusel, et need tagavad relvahoidla seintele samaväärse tugevuse ning kaitse- ja kandevõime. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii seina paksust ja survetugevust kui ka läbistamiskindlust ja tulepüsivust. Lõikega 6 sätestatakse alternatiivne tehniline lahendus juhuks, kui relvahoidla sein ei vasta eelmises lõikes sätestatud materjali-, paksuse- ega tugevusnõuetele. Sellisel juhul on lubatud seina sissemurdmiskindlus tagada siseküljele paigaldatava täiendava kaitsekihi – võreseinaga. Võresein on konstruktsioon, mis koosneb vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on paigutatud võrgustikuna nii, et võreava ei ületa 22 500 mm². Selline tihedus ja varraste läbimõõt tagavad, et 18 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele, seletuskiri lk 19. – Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele – EIS. 19 Ibid, lk 6. Termini avamisel on kasutatud standardi EVS 812-1 käsitlust. 20 Siseministri 1. märtsi 2021. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1 p 3. 21 EVS-EN 1627:2021. Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon. – https://www.evs.ee/et/evs-en-1627-2021. 11 inimene ei saa võrest läbi tungida ega esemeid läbi anda. Võreseina eesmärk on tugevdada nõrgema seinakonstruktsiooni sisemist kaitsekihti ning saavutada turvalisus samal tasemel kui punktides 1–3 nimetatud seinte puhul. Seetõttu peab võresein olema mehhaaniliselt tugev ja püsiv, olles kindlalt kinnitatud olemasoleva seina konstruktsiooni külge (nt tugevdatud kinnitussüsteemide abil). Võreseina kasutamine on kompenseeriv turvalahendus, mis võimaldab tagada nõutava sissemurdmiskindluse. Muude ruumide paiknemisel relvahoidla all või peal tuleb välistada võimalus tungida nendesse läbi põranda või lae (lõige 7). See tähendab, et nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed piirded peavad olema projekteeritud ja teostatud viisil, mis välistab sissemurdmise või ligipääsu alternatiivsete suundade kaudu (nt altkaevamine või ülalt sisenemine läbi nõrga laekonstruktsiooni). Paragrahviga 10 sätestatakse nõuded relvahoidla ustele. Lõike 1 kohaselt peavad relvahoidlal olema topeltuksed. Sisemine uks võib olla RC 3 turvaklassile vastav uks või võreuks. Võreuks võib olla vajalik näiteks juhul, kui relvahoidlal puuduvad piisavad ventilatsiooniseadmed, et ruumi ventileerida. Lõikega 2 kehtestatakse nõuded välimisele uksele. Välimise ukse tulepüsivus peab vastama vähemalt EI 30-klassile, mille tingimused on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Sissemurdmiskindluse poolest peab uks vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1).22 Lisaks on uksel nõutud kahe siseluku olemasolu (punkt 2), millest vähemalt üks peab olema mehaaniline ning vastama standardi EVS-EN 1220923 turvalisus- ja puurimiskindluse klassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. EVS-EN 12209 käsitleb mehhaaniliste lukumehhanismide üldnõudeid, survetugevust ja vastupidavust sissemurdmisele. Turvalisusklass 5 tähistab kõrgeimat taset, mis tähendab, et lukk on vastupidav jõulisele rünnakule ja keerukale avamistehnikale, olles sobilik kasutamiseks kõrge riskitasemega kohtades, sh relvahoidlates.24 Teise siseluku puhul on lubatud kasutada elektrilist juhtimist või automaatseid funktsioone (punkt 3), näiteks tuuleriivistust, kui see vastab vähemalt sama standardi turvalisusklassi 3 nõuetele. Konstruktsioonilise tugevuse tagamiseks on nõutud, et ukselengid oleksid tugevalt kinnitatud seina, põranda või lae külge (punkt 4), vältimaks võimalust lenge lihtsalt eemaldada. Uksel kasutatava lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 6), mis tähendab, et võti peab olema kaitstud kopeerimise, avamisjäljendite ning muude manipuleerimisvõtete vastu. Punktis 7 on sätestatud, et uks peab avanema ainult väljapoole, et raskendada ukse sissemurdmist. 22 EVS-EN 1627 RC 3 turvaklassi kohta lähemalt käesoleva seletuskirja lk 10. 23 EVS-EN 12209:2025. 24 Ibid., lk 70. 12 Lõikega 3 kehtestatakse nõuded relvahoidla sisemisele võreuksele. Ettevõtja võib kasutada sisemise uksena ka EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastavat ust. Võreukse kasutamine võib olla vajalik ruumi ventileerimise eesmärgil juhul, kui relvahoidlal puudub muu ventileerimisvõimalus või see ei ole piisav. Sisemine võreuks peab olema valmistatud nurkrauast ukseraamist, mille seina paksus on vähemalt 8 mm ja külje pikkus vähemalt 60 mm, et tagada konstruktsiooni jäikus ja tugevus (punkt 1). Ukse võre peab koosnema vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahel kokku keevitatud kõikides ristumiskohtades, moodustades võreava suurusega mitte üle 22 500 mm² (punkt 2). Nimetatud tihedus välistab võimaluse inimeste või esemete läbipääsuks. Kõik terasvardad peavad olema kinnitatud ukseraami külge, et vältida nende eemaldamist või välja painutamist (punkt 3). Ukse kinnitushinged peavad olema paigutatud ja teostatud viisil, mis välistab nende lõhkumise või ukse eemaldamise väljastpoolt (punkt 4). Uks võib avaneda sissepoole või olla külgsuunaline liuguks, et sobituda erinevate ruumiplaneeringutega (punkt 5). Võreuksel peab olema vähemalt mehaaniline siselukk, mis vastab standardi EVS-EN 12209 turvalisusklassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele, ja mida avatakse võtmega nii seest- kui väljastpoolt, tagades turvalise juurdepääsukontrolli (punkt 6). Lukuvõti peab vastama standardi EVS-EN 1303 (või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele) turvalisusklassile 5, mis nõuab tugevat kaitset võtme kopeerimise ja erinevate murdvõtete vastu (punkt 7). Ukselengi konstruktsioon peab olema kindlalt kinnitatud seintele, põrandale või lakke, et vältida lengi eemaldamist (punkt 8). Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded akendele ja avadele. Relvahoidlal ei ole aknad lubatud (lõige 1). Eesmärk on hoida relvahoidla avade arv minimaalsena, et vähendada relvahoidlasse tungimise ja relvahoidlas hoitavatele esemetele ligipääsu võimalusi. Kui määruse jõustumise hetkeks on relvahoidlal aknad, tuleb need kinni ehitada. Kuna relvahoidlas püsivalt ei töötata, siis ei ole päevavalguse tagamine relvahoidlas vajalik. Muude väliskeskkonda avanevate avade puhul, tuleb need katta metallvõrede või -restidega (lõige 2). Sellised avad võivad olla näiteks ventilatsiooniavad. Kindlustamise kohustus on nende avade puhul, mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm. Avasid võib kindlustada metallvõre või -restiga. Metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud ja võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred või avatavate metallvõrede raam peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge (lõige 3). Lõikes 4 sätestatakse nõuded metallrestile. Metallrestid peavad olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest terasplaadist, et tagada piisav mehaaniline vastupidavus. Restidel on maksimaalne lubatud avade suurus 400 mm², mis välistab ka väiksemõõtmeliste esemete ja objektide võimaliku läbipääsu. Lisaks on sätestatud, et restid peavad olema kinnitatud viisil, mis välistab nende eemaldamise ilma erivahendeid kasutamata. Lõikega 5 kehtestatakse avatavate metallvõrede või -restide lukustusmehhanismile täiendavad turvanõuded, mille eesmärk on välistada loata juurdepääs relvahoidlale läbi turvatud avade. Nõutud on, et lukustusmehhanism peab paiknema ruumis seespool, et vältida lukustuse avamist väljastpoolt. Nii nagu relvahoidla ukse puhul peab ka muude avade lukustus vastama vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvaklassile 5. Avatavate metallvõrede või -restide puhul võib kasutada ka tabalukku, mis 13 vastab vähemalt standardi EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Nõue lukustuse asukoha ja kvaliteedi kohta on vajalik, tagamaks, et avamisfunktsiooniga (nt hoolduse või ventilatsiooni tarbeks) metallvõresid või -reste ei saaks kasutada sissemurdmiseks või varjatud ligipääsuks. Täiendavalt ei pea kindlustama avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees paikneva võreseina taha (lõige 6). Sellises paigutuses on tagatud lokaalselt füüsiline tõke, mis piirab ligipääsu. Samas on seatud tingimus, et tehniline agregaat peab olema paigaldatud viisil, mis välistab selle eemaldamise käepäraste töövahenditega, tagades, et seda ei saa kasutada sissemurdmise läbipääsuna. Lõikes 7 on sätestatud elektroonilise valvesüsteemi nõue kõigile avadele, mis on kaetud metallvõrede, metallrestide või tehnilise agregaadiga. Sellised elemendid tuleb varustada avamist või eemaldamist tuvastavate anduritega, mis võimaldavad avastada võimaliku sissetungi. Andurite ja valvesüsteemide valik ei ole sealjuures määratud. Paragrahviga 12 sätestatakse nõuded relvahoidla territooriumile ja piirdeaiale. Relvahoidla territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvahoidla territooriumile (lõige 1). Piirdeaia kõrguse sätestamisel on lähtutud Kaitseväe piirdetara kõrgusest. Nimetatud kõrgus on minimaalne, et takistada kõrvalistel isikutel üle piirdeaia ronida ning territooriumile pääseda. Piirdeaed peab olema varustatud valveseadmestikuga, mis võimaldab ettevõtjal või tema turvateenuse pakkujal reageerida vastavalt ettevõtte turvaplaanile. Valveseadmestik võib olla kas häireseadmestik, mis vastab vähemalt standardisarja EVS-EN 50131 turvaklassi 3 tasemele, või jälgimisseadmestik, mis vastab vähemalt standardisarja EVS-EN 62676 turvaklassi 3 tasemele, või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Võib kasutada häire- ja valveseadmestikku ka kombineeritult koos (lõige 2). Oluline on, et ettevõtja või tema turvateenuse pakkuja saaks esimesel võimalusel võimalikule sissetungile reageerida. See on valve kihilisuse põhimõtte rakendamine, mille kohaselt on esimeseks sissetungi takistavaks meetmeks piirdeaiaga kaitstud välisperimeeter. Relvahoidla ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 meetrit. Minimaalne vahekaugus on vajalik, et raskendada ligipääsu relvahoidlale piirdeaialt ning vähendada võimalusi relvahoidlat mõjutada piirdeaia tagant. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust relvahoidlast vähendada (lõige 3).25 Meetme eesmärk on võimaldada ja motiveerida ettevõtjat tagama valve kihilisuse põhimõtte rakendamist. Selliselt on ettevõtjal võimalik valida sobivaid vahendeid, süsteeme ja lahendusi, mis lähtuvad objekti geograafilisest asukohast ning muudest asjakohastest näitajatest, et maandada riski relvahoidlale. Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, siis ei ole relvahoidlale eraldi piirdeaeda vaja (lõige 4). Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, ei kohaldata relvahoidlale käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 (lõige 5). Relvahoidla territoorium on kaitstud sellisel juhul relvatehase piirdeaiaga. 25 Lähtealuseks on võetud lõhkematerjalitehase piirdeaia nõuded, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005 määrusest nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“. – https://www.riigiteataja.ee/akt/125082017004. 14 Kui relvahoidla asub relvatehases, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 (lõige 6). Paragrahviga 13 sätestatakse erand sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool relvahoidlat hoidmise tingimustele. Sõjarelva, relvasüsteemi ning nende olulisi osasid võib hoida väljaspool relvahoidlat relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osade valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks (lõige 1). Eelkõige tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt võib relvi hoida väljaspool relvahoidlat üksnes juhul, kui see on otseselt seotud konkreetse eesmärgi täitmise või tööprotsessist tuleneva ajutise vajadusega. Relvatehase territooriumil võib hoida raskerelvi või neil põhinevaid relvasüsteeme, kui raskerelval või sellel põhinevalt relvasüsteemilt on eemaldatud oluline osa, mis muudab raskerelva või relvasüsteemi kasutamise võimatuks (lõige 2). Tulenevalt asjaolust, et määrusega võimaldatakse suuremõõtmeliste raskerelvade ja relvasüsteemide alaline hoiustamine väljaspool relvahoidlat ja relvatehast, tuleb tagada nende vahendite piisav turvalisus ning riskipõhine kaitsemeetmete rakendamine. Vajalik on rakendada tehnilisi ja korralduslikke abinõusid, mis välistavad raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi funktsionaalsuse, eemaldades sellelt olulise osa (nt relvaluku), mis muudab relva või relvasüsteemi kasutuskõlbmatuks. Eemaldatud olulist osa tuleb hoida relvatehases või relvahoidlas. Raketiheitjat või raketikompleksi võib hoida juhul, kui selle laskeseade ei ole terviklik ehk tegemist ei ole olulise osaga. Kui ettevõtja hoiab raskerelvi või neil põhinevaid relvasüsteeme relvatehase territooriumil, peab raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi ning piirdeaia vahele jääma vähemalt 15 m (lõige 3). Väljaspool relvahoidlat hoitav raskerelv ja relvasüsteem peab olema kaitstud ilmastiku mõju eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud raskerelva ja relvasüsteemi piisav hooldatus ja säilimine (lõige 4). Kui relvatehase territooriumil hoitakse raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi, peab ligipääs relvatehase territooriumile olema kontrollitud samaväärselt ligipääsuga relvatehasele (lõige 5). 6. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehase territooriumil Paragrahviga 14 sätestatakse relvatehase definitsioon, mille kohaselt on relvatehas käesoleva määruse tähenduses ehitis või osa ehitisest, kus toimub sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamine, parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine (lõige 1). Sealjuures võib relvatehas hõlmata üht või mitut ehitist, mis võivad olla omavahel ühendatud. Relvatehas võib olla ka üks osa ehitisest. Relvatehase juures asuvad ruumid, ehitise osad või ehitised, kus relvi ei käidelda, ei pea olema relvatehased, see tähendab, et neile ei rakendu relvatehase nõuded. Selliste hulka võivad kuuluda näiteks kontoriruumid, abihooned, aga ka laod ja tehased, kus relvi ei käidelda, jne. Relvatehase territooriumina käsitletakse käesoleva määruse tähenduses ala, mis jääb relvatehase ja piirdeaia vahele (lõige 2). Sealjuures ei hõlma relvatehase territooriumi mõiste relvatehast kui ehitist 15 ennast. Kui relvatehas on osa ehitisest, siis võib relvatehase territooriumina käsitleda ehitise ja piirdeaia vahelist ala. Sealjuures on oluline, et relvatehase territooriumile oleks ligipääs kontrollitud. Paragrahviga 15 kehtestatakse miinimumnõuded relvatehase ehitusnõuetele. Lõikega 1 kehtestatakse nõue relvatehase konstruktsioonidele. Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema tehtud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega materjalist. Relvahoidla ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema valmistatud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega materjalidest. Tuletundlikkuse klass A2-s1,d0 vastavalt standardile EVS-EN 13501-1:2019 tähendab, et materjal on väga piiratud põlevusega, ei põhjusta leeke ega olulist suitsu, ning tule levik on minimaalne.26 Sealjuures peavad piirdekonstruktsioonid olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik ilma erivahendeid kasutamata väljastpoolt eemaldada (lõige 2). Võrreldes relvahoidla ehitusnõuetega on relvatehase nõuded paindlikumad. Piirdekonstruktsiooni materjali ja selle läbimõõtu ei ole otseselt määratud, kuid materjal peab vastama vähemalt tulekindluse klassile A2 ja piirdekonstruktsioonid peavad olema piisavalt tugevalt valmistatud, nii et detaile ei saa ilma erivahenditeta eemaldada. Piirdekonstruktsioonid peavad tõkestama sissemurdmist vähemalt samal tasemel kui relvatehase avatäited. Relvatehase avatäited (sh aknad, uksed, luugid jms) peavad vastama vähemalt standardi EVS-EN 1627 turvaklassile RC 3 (lõige 3). Paragrahviga 16 kehtestatakse nõuded akendele ja muude avadele. Relvatehases on aknad lubatud. Aknaid tuleb kaitsta, et takistada nende kaudu sissetungimist või relvatehasele ja seal viibivatele inimestele ohtlike esemete sisenemist relvatehasesse. Ettevõtjal on võimalus valida, kas ta varustab aknad metallvõredega, mis on valmistatud vähemalt 10 mm ristlõike läbimõõduga terasvarrastest ning mille ava suurus ei ületa 10 000 mm², paigutab akendele turvarulood või paigaldab akendele turvaklaasi või -kile (lõige 1). Lõike 2 kohaselt peavad relvatehase aknad olema varustatud turvaklaasi või -kilega, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN 356:2000 või EVS-EN 12600 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi miinimumnõuetele. Nimetatud Euroopa standardid annavad ettevõtjale põhimõtte, mille kohaselt peab klaas või kile olema purunemiskindel ning takistama aknast läbipääsu. Lõigetes 3–8 sätestatud nõuded on samad kui relvahoidlatel (vt selgituste kohta relvahoidla peatükist). Paragrahviga 17 sätestatakse nõuded relvatehase ustele. Relvatehasel ei ole nõutud topeltust erinevalt relvahoidlast. Relvatehase uks peab vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1), uksel peab olema vähemalt üks mehaaniline lukk, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN 12209 klassi 5 nõuetele (punkt 2). Ukse võti peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 3). 26 Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1. 16 Ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge (punkt 4) ning uks võib avaneda ainult väljapoole (punkt 5). Lõikega 2 võimaldatakse relvatehastes kasutada tõstuk- ja voldikuksi juhtudel, kus see on tehniliselt põhjendatud, näiteks suuremõõtmeliste raskerelvade, relvasüsteemide, relvaosade, aga ka seadmete, töövahendite sisse- ja väljaviimiseks. Selliste uste kasutamine on paratamatu suuremõõtmeliste kaupade liikumise korral. Suurte tõstuk- ja voldikuste sissemurdmiskindlusele ei ole sobivat standardit, küll aga on nõutud, et sellised uksed peavad olema lukustatud vähemalt kahest eraldiseisvast lukustuspunktist, et tõkestada uksest sissemurdmist. Lukud peavad vastama vähemalt EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1). Samuti on määratud, et lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 2). Lõikega 3 sätestatakse täiendav julgeolekumeede, mille kohaselt peavad kõik relvatehase uksed, sõltumata tüübist, olema varustatud avamist tuvastavate anduritega, mis on ühendatud valvesüsteemiga. Nõue tagab, et igasugune juurdepääs tootmishoonetele oleks reaalajas jälgitav ja kontrollitav, võimaldades kiiret reageerimist ligipääsuõiguseta isikute sisenemise korral. Paragrahviga 18 sätestatakse nõuded relvatehase territooriumile. Relvatehase territooriumi turvamisele kehtivad samad nõuded kui relvahoidla puhul. Ettevõtja on kohustatud lähtuma turvalisuse tagamisel kihilisuse põhimõttest, mille eesmärk on tagada mitmetasandiline turvalahendus, alustades välimisest kaitsekihist. Esmane välisperimeetril asuv füüsiline turvakiht on piirdeaed, mille puhul on oluline, et selle konstruktsioon, sh kõrgus, takistaks efektiivselt üleronimist või volitamata isikute muul viisil sisenemist relvatehase territooriumile (lõige 1). Turvalisuse tagamisel on keskse tähtsusega ka piirdeaial paiknev valveseadmestik. Ettevõtjal on kohustus rakendada kas vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassile 3 vastavat häireseadmestikku või EVS-EN 62676 klassile 3 vastavat jälgimisseadmestikku (lõige 2). Tänapäeval kasutataks neid sageli kombineeritult ning tulenevalt videotuvastuse ja -töötluse tehnoloogia arengust peetakse viimast isegi tõhusamaks lahenduseks. Nimetatud süsteemid peavad võimaldama viivitamatut häiresignaali edastamist ettevõtja turvalisuse eest vastutavale isikule või turvateenuse osutajale, tagades sellega võimalikult kiire reageerimise potentsiaalse turvariski korral. Selleks, et raskendada ligipääsu relvatehasele piirdeaialt ning vähendada võimalusi relvatehast mõjutada piirdeaia tagant on määratud piirdeaia ja relvatehase vaheliseks vähimaks kauguseks 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust relvatehasest vähendada (lõige 3). Ettevõtjale on jäetud võimalus rakendada ohtude maandamiseks täiendavaid riskipõhiseid meetmeid relvatehase territooriumi sees. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta objekti geograafilist paiknemist (nt asula sees või väljaspool seda), kasutatava turvamislahenduse iseloomu ja korraldust (nt kas tegu on ööpäevaringse mehitatud turvamisega). Ettevõtjal on samuti võimalus põhjendada järelevalveasutusele, millistele objektiivsetele asjaoludele tugineb hinnang, et väline ohtlik mõju on kõrvaldatud. Sellisteks asjaoludeks võivad olla looduslikud 17 kaitset soodustavad eripärad, näiteks kraavid, kaitsevallid, relvatehase asukoha kaugus võimaliku ohu allikast jms. Alternatiivina võib ettevõtja olla otsustanud rakendada täiendavaid tehnilisi kaitsemeetmeid, nagu näiteks lisaokastraatvõrgu paigaldamine piirdeaiale või kombineeritud häire- ja valveseadmestiku kasutamine piirdeaial, tagades kogu perimeetri, sealhulgas visuaalselt raskesti jälgitavate tsoonide, põhjaliku valve. Ettevõtjal lasub kohustus tagada, et kõrvalistel isikutel puuduks igasugune omavoliline juurdepääs relvatehase territooriumile (lõige 4). Kõrvaline isik võib siseneda relvatehase territooriumile ainult koos saatjaga või muu selleks volitatud isikuga.27 Relvatehase piirdeaia kohustusele on sätestatud erand lõikes 5. Lõike 5 punktides 1–5 on sätestatud tingimused, mida RelvS § 8336 lõikes 1 nimetatud komisjon peab arvesse võtma, et lubada ettevõtjal ehitada relvatehas hoonesse, mille ümber ei ole võimalik paigaldada piirdeaeda (punktid 1 ja 2). Selle erandi mõte on võimaldada alustavatel või väiksematel kaitsetööstusettevõtetel teha sõjarelvade arendust ja luua prototüüpe ilma, et neil oleks veel seeriatootmise võimekusega relvatehast. Sellisel juhul on ettevõtjal kohustus tagada punktides 1–5 sätestatud nõuded. Ehk sel juhul tuleb relvatehase seinad, laed ja põrandad varustada häireseadmestikuga, mis annaksid võimalikust sissetungist viivitamatult märku (punkt 3). Kuna välisperimeeter ei ole turvatud piirdeaiaga, tuleb tagada tugevam siseperimeetri turvamine. Selleks peavad relvatehases olema topeltuksed koos nende vahele moodustuva lüüsiga. Uksed peavad vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassile RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 4). Piirang on seatud ka relvade kogusele, mida ettevõtja võib käidelda, et loobuda relvatehase piirdeaia nõudest (punktis 5). Sellisel juhul tohib relvatehases käidelda maksimaalselt 100 käsitulirelva või 10 raskerelva või 10 relvasüsteemi. 7. peatükk. Relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumi ning relvakapi turvalisuse tagamise nõuded Paragrahviga 19 kehtestatakse üldnõuded sõjarelvade turvamise korraldamisele. Turvamine on vastavalt turvategevuseseaduse § 5 lõikele 1 mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine. Relvade hoiustamiseks kasutatav relvahoidla, relvatehas ja nende territoorium ning relvakapp peavad olema ööpäevase turvamise all (lõige 1). Ööpäevane turvamine tähendab, et kasutatakse kas mehitatud või elektroonset valvet või mõlemat. Ettevõtja ülesanne on turvamise korraldamisel arvestada relvahoidlas, relvakapis või relvatehases hoitavate sõjarelvade ja laskemoona ohtlikkuse ning maksimaalse hoitava kogusega (lõige 2). See tähendab, et eelkõige peab ettevõtja võtma kasutusele proportsionaalsed meetmed tema relvahoidlas, relvakapis või relvatehases hoiustatavate relvade kaitseks. Ettevõtja vastutab relvatehase, relvahoidla, kogu nende territooriumi ja kõikide sissepääsude turvamise, mitte ainult näiteks peavärava turvamise eest. Juhul kui ettevõtja võtab vastu külalisi, on oluline tagada, et kõik relvatehases ja selle territooriumil viibivad isikud oleksid nõuetekohaselt registreeritud ning nende andmed kajastuksid külaliste 27 Täpsemad nõuded külaliste viibimisele relvatehase territooriumil on sätestatud käesoleva määruse §-is 21 jj. 18 arvestuses (lõige 3). Ettevõtjal on õigus valida endale sobiv arvestusviis tingimusel, et see vastab kehtivatele andmekaitse- ja julgeolekunõuetele. Arvestust võib pidada näiteks füüsilises vormis külalisteraamatus või kasutada selleks elektroonilisi lahendusi, sealhulgas spetsiaalseid tarkvarasüsteeme või muid andmekandjaid, mis võimaldavad teabe turvalist kogumist ja säilitamist. Oluline on, et andmed oleksid säilitatud viisil, mis võimaldab nende taasesitamist järelevalve käigus. Andmeid külastuste kohta tuleb säilitada vähemalt üks aasta peale külastuse toimumist. See võimaldab tagantjärele välja selgitada külalistega seotud võimalike vahejuhtumite asjaolud. Samuti peab olema tagatud, et ligipääs andmetele peab olema piiratud volitatud isikutega ning andmekandjad peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest. Külastajate registreerimine ei tohi piirduda üksnes formaalse nõude täitmisega. Ettevõtja esindaja peab olema valmis esitama järelevalveasutuse ametnikule andmed tegelike külastuste kohta, kui seda nõutakse. Lõike 4 kohaselt peab ettevõtja juht kehtestama sõjarelvade vastuvõtmise, väljastamise, relvasaadetisi saatvate isikute ja töötajate territooriumile lubamise (kirjaliku) korra. Selle korra eesmärk on reguleerida seda, kuidas ettevõttes sõjarelvi vastu võetakse ja väljastatakse. Eesmärk on tagada, et sõjarelvade vastuvõtmine ja väljastamine on korrektselt vormistatud ja tehniliselt läbi viidud. Territooriumile sisenemise, väljumise ja seal liikumise korra eesmärk on sätestada töötajate õigused liikuda. Näiteks, mis kellaaegadel võivad territooriumil liikuda töötajad või millistes ruumides ja hoonetes on neil lubatud viibida. Samuti peab korraga olema reguleeritud, kuidas ja mis tingimustel saavad territooriumil viibida külalised, nagu näiteks relvasaadetisi saatev turvameeskond, kui need ei ole ettevõtte enda töötajad. Paragrahviga 20 sätestatakse külaliste viibimise nõuded relvatehase ja relvahoidla territooriumil. Külaline on isik, kellel puudub ligipääsuõigus relvahoidla või relvatehase territooriumile (lõige 1). Kui külalisel ei ole ligipääsu relvatehase või relvahoidla territooriumile, siis eeldatakse käesoleva määruse tähenduses, et nimetatud isikul puudub juurdepääs ka relvatehasesse või relvahoidlasse (lõige 2). Külaliste omavoliline liikumine territooriumil on keelatud (lõige 3). Külalised võivad territooriumil viibida ainult koos ettevõtte töötajaga, kes omab ligipääsu relvahoidla või relvatehase territooriumile. Lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erand. Saatjata võib külaline relvahoidla ja relvatehase territooriumil liikuda vaid ettevõtja pool väljastatud loa alusel (lõige 4). Näiteks, kui relvatehase territooriumil on vaja muru niita, teostada näiteks heakorra toiminguid või teostada taristu hooldustöid. Saatjata liikumisõiguse andmise korra kehtestab ettevõtja juht (lõige 5). Külastuste registreerimine peab ühest küljest tagama inimeste sisenemise territooriumile läbi kindla koha (nt pääsla) ning teisalt võimaldama kontrollida ja tuvastada territooriumil viibivaid või viibinud isikuid, nende andmeid ja viibimise põhjuseid (lõige 6). Punktides 1–4 sätestatud nõuded on minimaalsed, mida ettevõtja peab enda arvestuses kajastama ja talletama. Ettevõtja võib sätestada vastavalt enda kehtivale sisemisele korrale ka lisanõudeid. Lõikes 6 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest (lõige 7). 19 Ettevõtjale on jäetud valikuvabadus otsustada, millisel viisil ta tutvustab külalistele relvatehases kehtivaid ohutusnõudeid (lõige 8). Valitud teavitamisviis peab olema sisuline ja arusaadav, võimaldades külastajatel omandada piisavad teadmised objektil viibimise ajal esineda võivate riskide ja nõuete kohta riskide ennetamiseks. Kohustuslik on, et külalisi saatev töötaja teavitab külastajaid võimalikest ohtudest, mis võivad kaasneda relvatehase territooriumil liikumise või viibimisega. Samuti peab töötaja andma lisajuhiseid ja -selgitusi, kuidas käituda ohuolukorras ning milliseid ennetus- ja abimeetmeid tuleb järgida riskide vältimiseks või nende mõju vähendamiseks. Oluline on tagada, et ohutusnõuete selgitamine ei oleks pelgalt formaalsus, vaid sisuline turvameede, mille eesmärk on kaitsta nii külastajaid kui ka relvatehase julgeolekut. Ettevõtja vastutab selle eest, et juhised oleksid edastatud viisil, mis arvestab külastajate arusaamise ja keelelise võimekusega ning võimaldab neil potentsiaalsete ohtude suhtes adekvaatselt reageerida. Paragrahviga 21 seatakse nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ning tuleohutuse tagamisele. Lõikega 1 kehtestatavad nõuded hõlmavad elektroonilisi lahendusi, mille töö- ja tuvastusfunktsioon võib varieeruda. Loetletud turvanõuded täiendavad relvahoidla ja relvatehase ehituslikke nõudeid, et vältida relvahoidlasse või relvatehasesse omavolilist sisenemist ning tagada kõikide relvade, erivahendite ja laskemoona säilimine, sealhulgas vältida nende vargust. Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste turvalahendustega: • Läbipääsusüsteem, mis võimaldab kontrollida ja piirata juurdepääsu relvatehasele, relvahoidlale ning nende abiruumidele (nt relvahoidla, tootmisruumid, ladustusalad) ja relvatehase territooriumile. Süsteem peab vastama standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 nõuetele (punkt 1). Turvalisusekategooria 3 tähistab riskianalüüsi mõttes keskmise kuni suure riskiga rünnakumeetodeid. Nimetatud kategooria puhul on sissetungija kursis läbipääsu kontrollsüsteemiga ning tal on olemas laialdane valik tööriistu ja kaasaskantavaid elektroonikaseadmeid. Riskianalüüsi alusel on asukohas olevatel varadel suur väärtus ning füüsiline julgeolek on tagatud selleks, et heidutada, viivitada ja avastada vastaseid. Sealjuures on kasutusele võetud meetmed, mis aitavad identifitseerida vastaseid.28 • Sissetungihäiresüsteem, mille eesmärk on tuvastada loata sisenemiskatsed hoonetesse või territooriumile. Süsteem peab vastama standardi EVS-EN 50131 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele, mis hõlmab andurite paigutust, häirete edastamise viivitust, vastupidavust saboteerimisele ning süsteemi üldist töökindlust (punkt 2). • Videovalvesüsteem, mis peab vastama standardi EVS-EN 62676 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Videovalvesüsteem peab võimaldama kvaliteetset reaalajas jälgimist ja salvestamist ning olema piisava salvestusperioodiga, et võimaldada hilisemat analüüsi ja tõendamist (punkt 3). • Esmased tulekustutusvahendid, mis peavad olema kättesaadavad relvatehase või -hoidla erinevates ruumides ning vastama tuleohutusnõuetele (punkt 4). 28 EVS-EN 60839-11-2:2015. Riskianalüüsi tabel, joonis 2, lk 15. – https://www.evs.ee/et/evs-en-60839-11-2-2015. 20  • Piksekaitsesüsteem, mille ülesanne on kaitsta relvatehase ehitisi ja seadmeid atmosfäärielektri põhjustatud kahjustuste eest. Süsteemi puudumine võib põhjustada olulisi riske nii varale kui ka inimeludele, eriti arvestades relvatehases kasutatavate ainete tundlikkust (punkt 5). • Tuletõrjesignalisatsioon, mille eesmärk on võimalikult varajane tulekahju avastamine ja vastava häire edastamine asjakohasele reageerimisüksusele. Süsteem peab võimaldama automaatset tuleohu tuvastamist ja edastust valveteenistusele või päästemeeskonnale (punkt 6). • Varuvalgustusseadmed, mis tagavad piisava nähtavuse ja evakuatsioonivõimaluse elektrikatkestuse või muude avariide korral. Varuvalgustus peab katma evakuatsiooniteed, hädaväljapääsud ja muud strateegilised tsoonid, et võimaldada ohutu lahkumine ja tagada jätkuv turvasüsteemide toimimine (punkt 7). Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis peab tagama elektrikatkestuste korral elektritoite jätkumise näiteks generaatori abil, et kõik turvalisust ja tuleohutust tagavad seadmed (valvesignalisatsioonid, valgustid, videokaamerad jms) töötaksid vähemalt 48 tundi (lõige 2). Relvahoidla territooriumil peab olema lisaks elektroonilistele turvalahendustele tulirelvastatud mehitatud turvamine, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse suuremaid koguseid, kui punktides 1–5 sätestatud (lõige 3). Nõude eesmärk on tagada võimalikult kiire ja asjakohane reageerimine ohu korral, kui suurem kogus sõjarelvi võib sattuda valedesse kätesse. Relvahoidla ja relvatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud turvatöötaja või turvameeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega (lõige 4). Selle asendamiseks on sätestatud nõue lõikes 5, mille kohaselt võib tulirelvastatud alalise mehitatud turvamise asendada tulirelvastatud patrulliga juhul, kui patrulli reageerimisaeg on alla 15 minuti. Selle eesmärk on võimaldada kiiret reageerimist ohu ilmnemise korral, saavutada seda erinevate vahenditega ning pakkuda seeläbi ettevõtjale paindlikkust turvalisuse tagamisel. Lõike 6 kohaselt on käitamisloa andjal õigus julgeolekuriskide hindamise tulemusena nõuda käitamiskohal mehitatud valve isikkoosseisu suurendamist. Nagu eespool mainitud, võib mehitatud valveks kasutatavate valvurite arvu suurendamise vajadus tuleneda näiteks käideldavate relvade või laskemoona kogusest või iseloomust. Niisamuti võib valvurite arvu suurendamist vaja olla relvahoidla või relvatehase asukoha tõttu. Näiteks, kui see asub sedavõrd eraldatud kohas, et võimaliku ebaseadusliku sissetungi korral võib politsei või turvaettevõtja patrulli kohalejõudmine võtta liiga kaua aega, mistõttu on oluline, et kurjategijaid takistataks ning seeläbi võidetaks aega politsei kohale jõudmiseni. Paragrahviga 22 sätestatakse nõuded relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete hoidmisele. Vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu relvahoidlale või relvakapile, peab sõjarelvade hoiustamiseks kasutatava relvahoidla ja relvakapi võtmeid hoiustama eraldi turvalises hoiukohas (lõige 1). Olukorras, kus relvahoidla või relvakapi võtmed ei ole kättesaadavad või on kadunud, peavad relvahoidla ja relvakapi lukkudel olema tagavaravõtmed, mis peavad asuma põhivõtmetest eraldi (lõige 2). 21 Lõikes 3 sätestatu lubab kasutada mehaanilise luku asemel ka vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku, millega võimaldatakse relvahoidlale või relvatehasesse juurdepääsuks kasutada elektroonset süsteemi. Sealjuures on oluline, et hoones oleks käesoleva määruse § 21 lõikes 2 sätestatud varuelektritoitesüsteem, mis suudab tagada ligipääsu relvahoidlasse või relvatehasesse vähemalt 48 tunni jooksul. Ettevõtja peab arvestust isikute üle, kellele on antud iseseisev ligipääsuõigus relvahoidlasse või relvatehasesse sisenemiseks. Ligipääsuõiguse loomise ja lõppemise kohta peab ettevõtja samuti arvestust (lõige 4). Ülevaate saamiseks ja kontrolli tagamiseks, kelle käes on võtmed ning kes sisenevad relvahoidlasse, peab ettevõtja registreerima võtmete väljastamise ja tagastamise ning säilitama vastavaid andmeid vähemalt ühe aasta jooksul pärast kande tegemist (lõige 5). Elektroonse luku korral peaks igal isikul olema oma kood. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb tagada muul viisil, et relvahoidlasse sisenev isik oleks tuvastatav. Olukorras, kus relvahoidla või relvakapi vähemalt üks võti on kadunud või on oht, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, peab vahetama relvahoidla ja relvakapi luku või lukukombinatsiooni (lõige 6). 8. peatükk. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded Määruse § 24 sätestab laskemoona ja lahingumoona jaotuse ÜRO numbri29 järgi ohuklassidesse. Laskemoon ja lahingumoon kuuluvad ÜRO numbri järgi 1. ohuklassi, mis tähendab, et tegemist on kõrge riskiastmega ohtlike ainetega, mille väärkasutamisel, näiteks hooletusest või pahatahtlikkusest, võivad olla tulemuseks rasked tagajärjed inimese elule, tervisele, taristule ja transpordivahenditele. Ohuklass jaguneb omakorda kuude ohuklassi. Ohuklassidesse jaotumine võimaldab ettevõtjal hinnata ja võtta kasutusele ohutusmeetmeid laskemoona ja lahingumoona ladustamiseks ja veoks. Ohuklasside jaotus tuleneb ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkuleppe lisa A peatükist 2.2.30 Selle järgi on võimalik liigitada laskemoon ja lahingumoon kuude ohuklassi: 1.1 – massplahvatusohtlik laske- ja lahingumoon, mille eripäraks on plahvatada kogu massiga, mis tähendab, et hetkeliselt plahvatab kogu veoses või hoidlas olev lõhkematerjal. Peamiseks kahjustavaks faktoriks on plahvatusel tekkiv lööklaine; 1.2 – laske- ja lahingumoon, mis ei plahvata kogu massiga, vaid paiskub plahvatusel laiali, kahjustades tekkivate kildude, tükkide ja plahvatamata esemetega ümbritsevat keskkonda ja objekte. Plahvatusel tekkiva lööklaine toime piirdub vahetu lähialaga; 1.3 – laske- ja lahingumoon, mis tekitab põlemisel suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega. Massplahvatuse puudumise tõttu on lööklaine toime tühine; 1.4 – laske- ja lahingumoon, mis võib süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult pakendi sisemuses ega kandu edasi teistele pakenditele. Pakendi sisu laialipaiskumine, kildude ja tükkide tekkimine ning laialipaiskumine on vähetõenäoline. Välispidine kuumutamine ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatamist; 29 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber. 30 Nimetatud kokkulepe ja selle lisad A ja B on leitav leheküljel: Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR) [seisuga 01.01.2021]–Riigi Teataja. 22 1.5 – vähetundlikud massplahvatusohtlikud ained, mille plahvatamine või põlemise üleminek plahvatuseks normaalsetel veo- ja ladustamistingimustel on vähetõenäoline; 1.6 – üliväikese tundlikkusega massplahvatusohutud tooted, mis sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende plahvatamine või plahvatuse levik on äärmiselt ebatõenäoline. Ohuklassides on üldjuhul selline laske- ja lahingumoon, mis võivad reageerida omavahel või kokkupuutel õhu või muu keemilise ainega või kokkupõrke tagajärjel ja nii edasi. Sellist laske- ja lahingumoona nimetatakse ka mitteinertseks laske- või lahingumoonaks. Olemas on ka inertne laske- ja lahingumoon, näiteks pommide, padrunite ja mürskude imitatsioonivahendid (õppe- ja harjutusmoon), mida kasutatakse sõjaliseks väljaõppeks. Kuna need ei sisalda lõhkeainet ega muid ohtlikke aineid, ei kuulu need ühtsesse klassifikatsioonisüsteemi (§ 23 lõige 3). Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid ohtlikke aineid sisaldavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud. Paragrahviga 24 kehtestatakse laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine ehk koosveo ja kooshoidmise lubatavus. Sobivusrühma tunnuse alusel on võimalik ettevõtjal tuvastada, millisesse sobivusrühma kuuluvat laske- ja lahingumoona võib ta ühes laos koos hoida (ladustada) või samas sõiduvahendis vedada. Määruse lisas oleva tabeli abil saab ettevõtja planeerida, millist liiki laske- ja lahingumoona võib ta koos ühes laos hoida ja samas veokis vedada (lõige 2). Lisaks sobivusrühmale on oluline, mis ohuklassi laske- või lahingumoon kuulub. Nii tuleb laske- ja lahingumoona klassifikatsioonikoodis märkida laske- või lahingumoona ohuklassi number ja sobivusrühma tähis. Näiteks detonaatorite puhul „1.1 B“. Eesmärk on tagada ohutus laske- ja lahingumoona hoiustamisel, veol või muul käitlemisel. Paragrahviga 25 seatakse minimaalsed nõuded, millega peab ettevõtja laskemoona- või lahingumoonalaos (edaspidi lahingumoonaladu) moona ladustamisel arvestama. Nagu relvahoidlale esitatud nõuete puhul, nii peab ka lahingumoonaladudes olema välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs, mistõttu peavad need olema lukustatud ja valve all (lõige 1). Lõike 2 kohaselt peab laske- ja lahingumoona paigutama lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja ohutus. See tähendab, et laske- ja lahingumoon tuleb ladustada organiseeritult. Näiteks peab olema välistatud laske- või lahingumoona riiulilt maha kukkumine kui pakendile juhuslikult vastu minna. Laske- ja lahingumoona peab hoiustama selliselt, et esmalt on arvestatud kooshoidmise sobivusrühmi ning samal ajal on võimalik pakenditelt visuaalselt tuvastada ohuklass ning pakendis olev kogus (lõige 3). Eesmärk on ohutuse tagamine. Lõike 4 kohaselt peab ettevõtja tagama, et laske- ja lahingumoon oleks ladustatud virnas, riiulitel või põrandal ning selliselt, et oleks välistatud kastide või pakendite valesti asetamise tõttu nende deformeerumine. Ülioluline on kastide õige märgistamine. Seda on vaja ohutuse tagamiseks (näiteks Päästeameti päästjatele). Nii on võimalik tulekahju korral lattu sisenedes kergelt tuvastada, millise ohuklassiga laske- või lahingumoon on laos ladustatud ning sellele tuginedes saab kasutusele võtta asjakohased abinõud tulekahju kustutamiseks. Veel kehtestatakse lõikega 5 nõue osaliselt täidetud kastide märgistusele. Osaliselt täidetud kastid peavad olema tähistatud samamoodi täiskastidega. Sõltumata asjaolust, kas kast on täidetud osaliselt või on täis, on see endiselt ümbritseva jaoks ohtlik. Osaliselt täidetud kastide tähistamine tagab selle, et laos ei hoitaks osaliselt täidetud kaste, mille sisu kohta teave puudub. Korrektse tähistuse puudumise tõttu võib osaliselt täidetud kastides oleva laske- või lahingumoona valesti käitlemine põhjustada õnnetuse. 23 9. peatükk. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded Paragrahviga 26 sätestatakse lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase (edaspidi lahingumoonatehas) turvamise tagamise korraldamise. Eesmärk on tagada, et ettevõtetes oleks kehtestatud piisav ja sisuline turvakorraldus, mis on proportsionaalne seal hoitavate ainete ohtlikkusega (lõige 2). Sarnaselt relvahoidla ja -tehasega peab olema välistatud kõrvaliste isikute viibimine territooriumil või kui seda on vaja (näiteks lahingumoonaveo saatmiseks, remonttöödeks vms), siis peab see olema külastuste arvestuses fikseeritud (lõiked 3 ja 4). Paragrahviga 27 sätestatakse külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil. Regulatsiooni eesmärk on vältida volitamata isikute juurdepääsu relvade ja laskemoonaga seotud aladele ning kindlustada iga külalise liikumise jälgitavus ja kontroll. Külaliseks loetakse käesoleva määruse tähenduses isikut, kellel puudub iseseisev juurdepääs lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile (lõige 1). Külaliste omavoliline liikumine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on keelatud (lõige 2), sarnaselt relvatehase ja relvahoidla regulatsiooniga. Sarnaselt relvahoidla ja relvatehasega peab ka olema välistatud kõrvaliste isikute viibimine territooriumil või kui seda on vaja (näiteks lahingumoonaveo saatmiseks), siis peab see olema fikseeritud (lõiked 3, 4 ja 6). Oluline on, et ettevõtja on tutvustanud külalistele ohutusnõudeid (lõige 5). Kui relvahoidla ja relvatehase puhul peab ettevõtja arvestama peamiselt RelvSi ja selle määruse nõuetega, siis lahingumoonalao ja lahingumoonatehase puhul peab ettevõtja arvestama lisaks RelvSis ja selles määruses sätestatule LMSi asjakohaseid nõudeid (§-id 28 ja 29). Paragrahviga 28 sätestatakse lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse miinimumnõuded. Esiteks peavad lahingumoona ja lahingumoonatehase turvalisuse ja ohutuse nõuded vastama lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti (lõige 1). Lisaks peab lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas olema varustatud turvalahendustega, sh elektroonilistega (lõige 2 punktid 1–8). Kehtivad samad nõuded kui relvatehase ja relvahoidla turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele. Lisaks on sätestatud nõue (lõige 4), et lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis peab tagama elektrikatkestuste korral elektritoite jätkumise näiteks generaatori abil, et kõik turvalisust ja tuleohutust tagavad seadmed (valvesignalisatsioonid, valgustid, videokaamerad jms) töötaksid vähemalt 48 tundi. Ettevõtjale on jäetud paindlikkus turvalahenduste valiku osas (lõiked 6–8). Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega (lõige 7). 24 Lisatud on nõue, et lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laske- ja lahingumoona (§ 28 lõige 5). Tehnosüsteemide näiteks on lao või tehase elektrisüsteem, sealhulgas valgustid, ja torustik (nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik). Vigasest elektrisüsteemist võib tekkida lühis, mis võib esile kutsuda mitteinertse laskemoona või lahingumoona süttimise, plahvatuse vms. Valest maandusest või valest materjalist riiete ja jalanõude kandmisest tekib staatiline elekter, mis võib samuti õnnetuse. Ka lekkivad torud võivad põhjustada õnnetuse, kui vesi puutub kokku laskemoona, lahingumoonaga või nende oluliste osadega. Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama LMSi § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole ja lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui selle määrusega ei ole sätestatud teisiti (paragrahv 29). Uue regulatsiooni loomine pelgalt laskemoona või lahingumoona kontekstis ei ole mõistlik, kuivõrd oma omadustelt ja ohuallikatelt saab neid käsitleda sarnaselt lõhkematerjalidega. Sama põhimõtet on järgitud ka ehitusnõuete puhul – lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas tuleb rajada LMSi §-s 24 ja selle alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt (§ 29). Sama nõue sätestatakse lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale, nagu on ka relvahoidla ja relvatehase puhul. Paragrahviga 30 sätestatakse lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaia nõue. Selle kohaselt peab lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase territooriumile (lõige 1). Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klass 3 vastava häireseadmestiku või standardisarja EVS-EN 62676 klass 3 vastava jälgimisseadmestikuga (lõige 2). 10. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona katsepaigale Ettevõtjal, kes tegeleb sõjarelva, laskemoona või lahingumoona valmistamisega, on tihti vaja nii tootearenduse kui ka tootmise käigus paratamatult katsetada tooteid ja nende funktsionaalsust. Niisamuti on seda vaja näiteks relvade parandamise ja hoolduse korral, kui hoolduse või parandamise järel võib olla vaja katsetada relva korrasolekut laskemoonaga, s.o teha kontroll-laskmine. Kui tegemist ei ole käsitulirelvaga, ei piisa kontroll-laskmiseks lihtsast liiva täis tünnist või muust sarnasest seadmest, vaid kontroll-laskmine tuleb teha muul viisil. Seni on ettevõtjad kasutanud kontroll-laskmisteks ja toote arendustegevuses toote katsetamiseks Kaitseväe harjutusvälju. Kuna aga Kaitseväe polügoone kasutavad Kaitsevägi ja Kaitseliit väga aktiivselt, on ettevõtjal keeruline broneerida Kaitseväe harjutusväljal või lasketiirus aega selliseks tegevuseks. See eeldab väga pikalt ette planeerimist, mis seab sageli tugeva piirangu tootearenduse kiirusele, sest arendusega ei saa jätkata seni, kuni ei ole tehtud piisavalt katsetusi. Tsiviilrelvade jaoks ehitatud lasketiirude kasutamine ei ole samuti enamasti probleemi lahenduseks, sest need tiirud ei ole mõeldud sellist liiki relvade, laskemoona ja lahingumoona jaoks, mistõttu neid ei saa kasutada. Sellest tulenevalt antakse ettevõtjale võimalus rajada käitlemiskohta või eraldiseisvasse kohta katsepaik, kus ettevõtja saab tema omanduses või valduses olevaid sõjarelvi, laskemoona või 25 lahingumoona katsetada. Katsepaiga rajamisel on ettevõtja kohustatud võtma aluseks ka RelvSi § 85 lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ehk Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ning lasketiirule kehtestatud nõudeid31. Viimati nimetatud määrus kehtestab nõuded Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule, mis oma olemuselt sarnanevad enim katsepaigaga. Oluline on märkida, et ühe ettevõtja katsepaika võib kasutada ka teine ettevõtja, kuid nõuded ja loetelu toodetest, mida võib katsetada, jäävad samaks. Sellisel juhul loetakse, et teise ettevõtja toode on selle ettevõtja, kellele kuulub katsepaik, valduses. Katsepaiga omanik vastutab katsete eest ja tagab ohutuse, nagu katsetataks enda arendatavat toodet. Samuti peab katsepaiga omanik tooma käitamisloa taotluses välja, et plaanib teha koostööd selle ja selle ettevõtjaga, kelle tooteid ka selles katsepaigas soovitakse katsetada. Paragrahvi 31 lõikega 2 sätestatakse ammendav loetelu, milliseid relvi, laskemoona ja lahingumoona on lubatud katsepaigas katsetada. Esmalt on lähtutud tsiviilkäibes lubatud relvade kaliibrist (punkt 1), teisalt lubatakse ettevõtjal katsetada tooteid, mis plahvatavad kohapeal ning ümbritsevale keskkonnale suurt kahju ei tekita või on sellise kahju tekkimise tõenäosus väike. Näiteks pürotehnilised tooted, käsigranaadid ning inertne laske- ja lahingumoon (punktid 2‒4). Peale selle lubatakse katsetada mitteinertset laske- ja lahingumoona kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti32 (punkt 5). See tähendab, et ettevõtja võib lõhata ükskõik millist lõhkeainet sisaldavat lahingumoona, kuid selle kogus ei tohi olla suurem kui 10 kg trotüüli ekvivalenti.33 Teiseks tingimuseks on see, et seda toodet tohib katsepaigas katsetada ainult selliselt, et lahingumoon on katsepaigal lõhkamiskohta paigaldatud. Selle all võib mõista näiteks miinipilduja miini, mis tavapäraselt lastakse miinipildujast sihtmärgialasse, kuid antud juhul võib ettevõtja oma katsepaigas katsetada miinipilduja miini lõhkemist, kui ta paigaldab selle statsionaarselt lõhkamisalasse ning initsieerib plahvatuse muid meetodeid kasutades. Veel saab katsetada mõnesid tankitõrjemiine, milles ei ole rohkem kui 10 kg trotüüli ekvivalenti. Kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti sisaldava mitteinertse laske- ja lahingumoona katsetamise lubamine katsepaigas vähendab ühtlasi survet Kaitseväe polügoonidele ja harjutusväljadele, mis on kogu aasta broneeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste väljaõppe- ja lahingharjutusteks. Sellegipoolest, kui ettevõtjal on soovi katsetada muid tooteid, mida ei ole loetelus, tuleb katsetusi läbi viia Kaitseväe harjutusväljadel eelnevalt Kaitseväega kokku leppides, või siis kasutades teistes riikides nende relvajõudude harjutusvälju. Lõikes 3 sätestatakse katsepaiga ohutusnõuded. Ettevõtja peab katsepaika rajades hindama katsepaiga ümbrust ja tagama, et katsetuste läbiviimisel ei oleks katsepaiga läheduses segavaid faktoreid ning ohutus on tagatud. See tähendab, et ettevõtja peab tagama, et juhuslik inimene või loom ei satuks näiteks keset laskeala või granaadiheite platsile. Niisamuti on oluline võtta kasutusele meetmed pärast laskmist või plahvatust võimalike laiali lendavate kuulide, kildude ja muude projektiilide väljumise takistamiseks katsepaigas ettenähtud alast. 31 Vt kaitseministri 28. oktoobri 2010. a määrust nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“. Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011009 32 Trotüüli ekvivalent on kokkuleppeline tava, millega väljendatakse plahvatuse käigus vabanevat energiat ning mis on võetud aluseks teiste lõhkeainete plahvatusjõu iseloomustamiseks. Arvestades, et maailmas kasutatakse erinevat sorti lõhkeaineid, mille omadused erinevad väga suurel määral, on nende plahvatusjõu võrdlemise aluseks võetud enimlevinud lõhkeaine ehk trotüül. 33 Käitamisloa andja võib seda kogust vähendada, kui selles katsepaiga asukohas ei ole julgeoleku ja ohutuse eesmärkide tagamiseks võimalik nii suure koguse lõhkeainega laske- või lahingumoona katsetada. 26 Lõike 4 kohaselt peab katsepaik olema märgistatud piiritähiste või ohutuslindiga. Märgistuse täpsem kujundus on küll ettevõtja otsustada, kuid märgistuse loomisel peab ettevõtja tagama, et nendest saadakse üheselt aru ning kõik katsepaiga lähedusse jõudvad inimesed märkavad neid. Selleks võib kasutada näiteks erksates värvides hoiatavaid tähiseid ja linti. Lisaks on ettevõtja kohustatud tagama tähistuse säilimise katsepaiga kasutamise eluea vältel, mis tähendab, et ilmastikutingimuste tulemusena tuhmunud ja lagunenud või ka päikese käes pleekinud tähised peab perioodiliselt üle kontrollima, vajadusel üle värvima või asendama. Lõikega 5 seatakse ettevõtjale kohustus katsepaiga kasutuseeskirja kehtestamiseks. Kui ettevõtja koostab kasutuseeskirja, järgides täpselt nimekirjas loetletud punkte, peaks ettevõtja suutma võimalikke ohtusid tuvastada ning neid minimeerida. Kasutuseeskirja üks eesmärke on sisuliselt fikseerida illustreerivalt (kaardil) erinevate rajatiste ja piirkondade, sh kaitserajatiste, asukoht (punktid 1‒2, 4). Kasutuseeskiri peab andma kõikidele katsepaigas viibivatele isikutele teabe, kus on ohtlik või ohutu viibida, mis teid pidi võib näiteks katsepaika liikuda või ohualast eemalduda. Täiendavalt peab kasutuseeskiri sätestama lubatavate katsetatavate toodete34 (relvad, laskemoon ja lahingumoon) loetelu (punkt 3), selliselt, et kõigile on üheselt selge, milliseid tooteid on katsepaigas lubatud katsetada. See nõue muutub oluliseks juhtudel, kus ettevõtja lubab oma katsepaigas teistel ettevõtjatel oma tooteid katsetada. Teine olulisem kasutuseeskirja kohustuslike sätete loetelu puudutab ohutust (punktid 6‒7). Nagu eespool mainitud, peab katsepaigas olema välistatud kõrvaliste isikute pääs katsetamispiirkonda. Seega peab ka kasutuseeskiri nägema ette, milliseid meetmeid peab katsetamise läbiviija konkreetselt rakendama, et tõkestada kõrvaliste isikute pääs katsetuste alale (näiteks eraldi tõkestusmeeskonna kasutamine, punased hoiatuslipud jms vahendid). Niisamuti peab eeskiri sellisel juhul nägema ette silmapilkse katsetamiste katkestamise ning kõrvaliste isikute alalt ära saatmise. Katsetuse läbiviimisel peab olema määratud vastutav isik, kes peab tagama kasutuseeskirjas sätestatud nõuete täitmise (punkt 8). Tema ülesanne on tagada muu hulgas ohutus, et katsepaigas katsetataks ainult lubatud tooteid ning õnnetusjuhtumite korral võetakse kasutusele tarvilikud meetmed. Õnnetusjuhtumi kohta peab seega kasutuseeskiri andma vastuse, kuidas sellisel juhul tegutseda (punkt 9). Sõltuvalt juhtunust võib see tähendada näiteks kiirabi või Päästeameti väljakutsumist (punkt 11). Samuti peab ettevõtja korraldama katsepaigas keskkonnakaitse (punkt 10), mis võib hõlmata näiteks pärast katsetust tekkivate jäätmete koristamist, aga ka suurema saastamise korral kasutusele võetavaid abinõusid. Katsetuste käigus võib paratamatult tekkida olukordi, kus katsetused mingil põhjusel ebaõnnestuvad ja selle tulemusena ei täida laske- või lahingumoon ei täida oma eesmärki ehk ei plahvata. Näiteks katsetamisel käsigranaat ei plahvata pärast splintide eemaldamist ja selle heitmist. Sellisteks puhkudeks peab kasutuseeskiri nägema ette demineerimistööde korra, sealhulgas selle, millisel juhul ja millal Päästeameti demineerijad kutsutakse (punkt 12). Peale selle peab kasutuseeskirjas olema sätestatud lõhkemata laske- ja lahingumoona tähistamise kord. See tähendab, et katsetuste ajal peab kogu tegevus olema kontrollitud ja jälgitav. Mainitud näitlikus olukorras, kus käsigranaat ei lõhke, peavad katsetuste läbiviijad suutma fikseerida selle käsigranaadi võimalikult täpse asukoha ning selle vastavalt markeerima, et 34 Märkusena, et lisaks selles määruses sätestatule, võib käitamisloa andja seada täiendavaid piiranguid katsepaigas kasutada lubatavate relvade, laskemoona või lahingumoona suhtes (näiteks lubatakse kasutada kuni 5 kg trotüüli ekvivalenti). 27 demineerijatel oleks võimalik sellele ohutult läheneda ning see ohutult lõhata. Vastasel korral on katsetuste läbiviijate ja demineerijate jaoks tegemist määramata ohualaga, st et lõhkemata käsigranaadi asukoha tuvastamisele kuluks tarbetult aega. Ettevõtja saab kasutuseeskirjaga kehtestada veel muid eespool nimetamata nõudeid katsepaiga kasutamiseks. See sõltub paljuski katsepaiga asukohast ja sellest, mida selles katsepaigas katsetada on lubatud. Lõike 6 kohaselt on ettevõtja kohustatud esitama katsepaiga kasutuseeskirja käitamisloa andjale kooskõlastamiseks enne selle kehtestamist. Selline nõue võimaldab käitamisloa andjal hinnata, kas ettevõtja on detailselt analüüsinud ning rajanud katsepaiga nii, et on arvestatud erinevate ohtudega ja nende minimeerimisega. 11. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisel on oluline tegevus selle vedu. Ettevõtja võib vedada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona oma käitlemiskohas, käitlemiskohtade vahel, kliendi juurde või kliendi juurest tagasi (näiteks garantii korras). Antud määruse tähenduses on tegu veoga vaid siis, kui sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoona ja lahingumoon viiakse käitlemiskohast välja või tuuakse käitlemiskohta (nt Kaitseväe territooriumilt või välismaalt). See tähendab, et näiteks sõjarelva vedu ühel territooriumil paiknevast relvahoidlast relvatehasesse või lahingumoona vedu moonahoidlast hoidla territooriumil asuvale katseplatsile ei ole antud määruse tähenduses vedu. Kui ettevõttel on mitu erinevas asukohas paiknevat käitlemiskohta, mis ei asu ühel territooriumil, siis nende käitlemiskohtade vaheline sõjarelva või laskemoona liigutamine on vedu, isegi kui tegu on kauba liigutamisega ettevõtte sees. Arvestades eelkõige sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ohtlikkust, on §-des 32 ja 33 kehtestatud nõuded, mida peab sõjarelvi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedades täitma. Muu hulgas defineeritakse, mis on sõjarelva, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (§ 32 lõige 1). Käesoleva määruse tähenduses on sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (edaspidi vedu), kui veetakse vähemalt: 1) viit või enamat käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) 100 käsitulirelva olulist osa; 3) ühte või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 4) 10 raskerelva olulist osa; 5) 1000 ühikut käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 6) üle ühe ühiku raskerelva laskemoona või lahingumoona vedamist või pukseerimist sõidukiga käitlemiskohast väljapoole või käitlemiskohta (lõige 1). Käsitulirelvi, laskemoona ja lahingumoona ainult veetakse, raskerelvi ja suuremaid relvasüsteeme kas veetakse või pukseeritakse. Kas tegu on raskerelva või relvasüsteemi veo või pukseerimisega, sõltub sellest, kas raskerelva või relvasüsteemi veetakse veoki kastis või sõiduki järel. Kui raskerelva või relvasüsteemi veetakse (asjakohase) sõiduki järel, siis tuleb vaadata, kas raskerelv või relvasüsteem vastab haagise mõistele või mitte, see tähendab, kas raskerelval või relvasüsteemil on rattad, pidurid ja muud olulised osad, mis haagisel olema peavad. Juhul kui raskerelv või relvasüsteem ei vasta haagise mõistele, liigitatakse see pukseeritavaks seadmeks,35 ning seda relva 35 Pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub (liiklusseaduse § 2 punkt 58). 28 pukseeritakse. Liiklusseaduse § 2 punkti 57 kohaselt on pukseerimine mootorsõidukiga teise mootorsõiduki, autorongi36 või masinrongi37 järelvedamine. Haagise ja pukseeritava seadme järelvedamisele on kehtestatud liiklusseadusega erinevad nõuded. Iga sõjarelva ja laskemoona vedamine ei ole vedu käesoleva määruse tähenduses. Veetavate toodete kogus määrab, kas tegevusele rakenduvad veo nõuded. Ühe kuni nelja käsitulirelva vedamine ei ole veel vedu, nagu ei ole seda ka kuni 1000 ühiku käsitulirelva laskemoona vedamine. Nende vedamine ei too endaga kaasa olulisi riske ning seega ei vaja see reguleerimist. Raskerelvade ja raskerelvade laskemoona, samuti lahingumoona puhul, on veoga tegu juba alates ühest tootest, arvestades nende toodete suuremat ohtlikkust. Samuti on veoga tegu alates 100 käsitulirelva olulisest osast ja 10 raskerelva olulisest osast. Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt peab ettevõtja lähtuma veo korraldamisel ohtlike veoste rahvusvahelise Euroopa kokkuleppe nõuetest (ADR). Arvestades eelkõige laske- ja lahingumoona ohtlikkust inimesele, omandile või keskkonnale, on mõistlik, et veod toimuksid samade nõuete alusel, mis on kehtestatud teistele ohtlike ainete vedudele. Vedamisel peab tagama sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona pakendite sulgemise nii, et kõrvalistele isikutele oleks ligipääs takistatud (§ 32 lõige 5). Ettevõtja peab enne vedu teavitama kavandatavast veost PPAd (§ 32 lõige 7). Oluline on siinjuures, et ettevõtja ei plaaniks ad hoc vedusid ega teavitaks PPAd vahetult enne vedu. Seetõttu on ta kohustatud ära ootama PPA nõusoleku veoga alustamiseks (§ 32 lõige 8). Oluline on, et vedu korraldav sõiduk on varustatud GPS-süsteemiga, et tagada sõiduki liikumise ja marsruudi reaalajas jälgimise võimaluse. See on oluline eelkõige juhtudel, kui mingil põhjusel ei ole sõiduk näiteks jõudnud sihtkohta ja sellega on side kadunud, või vältimaks olukorda, kus sõidukijuht otsustab järsku marsruuti muuta seda kooskõlastamata. Sellisel puhul on võimalik tuvastada, kas sõidukil on näiteks tehnilised probleemid või on kurjategijad sõiduki röövinud (kui sõiduk on jäänud GPS-andmete järgi liiga pikaks ajaks ühte kohta seisma või on äkitselt marsruuti muutnud). Paragrahvi 32 lõikega 6 sätestatakse veo korraldajale kohustus tagada saateauto(d) ja saatjad. Nõuded veo julgestamiseks vajalikule saatemeeskonnale sätestatakse §-ga 33. Saatemeeskondade suurus ja nende varustatus autodega on jaotatud veetava sõjarelva, laskemoona või lahingumoona koguste alusel tinglikult kolmeks. Lõikega 1 seatakse nõue nõue, et saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud tulirelvaga, või tulirelvastatud turvateenistuja, kes võib viibida veosega samas autos, kui veetakse : 1) üle 10 käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi; 2) üle 100 käsitulirelva olulise osa; 3) kuni viit raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 4) üle 10 raskerelva olulise osa; 5) 1000–10 000 ühikut käsitulirelva laskemoona; 36 Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend (liiklusseaduse § 2 punkt 4). 37 Masinrong on traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon (liiklusseaduse § 2 punkt 38). 29 6) üle 10 ühiku raskerelva laskemoona ja lahingumoona, mille lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona kogused on juba piisavaks ohuallikaks, mistõttu vajavad need veosed rohkem saatjaid koos saateautodega, kes saavad reageerida nii liiklusohtlikele olukordadele (vajadusel kasvõi liiklust reguleerides vms) kui ka võimalikele kuritegelikele kavatsustele. Lõike 4 kohaselt peab sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona vedava sõiduki juhil olema sidepidamise võimalus kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga. Sidepidamiseks võib kasutada näiteks mobiil- või raadiosidet. Sidepidamist on vaja eelkõige selleks, et teavitada võimalikest ohuolukordadest või probleemidest, mis võivad veost teel sihtkohta mõjutada. 12. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine 11. peatükk käsitleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona eluea lõppu, kui on vaja need hävitada, osadeks lammutada või laskekõlbmatuks muuta. Hävitamise all mõistetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende oluliste osade muutmist selliselt, et on võimatu neid taastada algsesse seisukorda või kasutada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoonana (§ 34 lõige 1). See kehtib ka sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona oluliste osade kohta. Toodete grupp, mida võib hävitada, on jagatud kaheks. Esiteks võib ettevõtja hävitada tema enda poolt valmistamise käigus tekkinud tootmisjääke, poolvalmis olulisi osasid ja praaktooteid (lõige 2). Ettevõtja peab oma arvestuses selliste toodete hävitamise dokumenteerima juhul, kui tegu on määruse § 3 lõike 5 punktides 1 ja 2 mainitud toodetega. Ettevõtja võib teenuse osutamise korras hävitada teiste ettevõtjate või Kaitseväe sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende olulist osa ainult loaandja või Kaitseväe järelevalve all (§ 35 lõige 3).38 See on oluline vältimaks olukorda, kus aktis on näidatud, et relv on hävitatud, kuid tegelikult seda tehtud ei ole, ent järelevalveasutusel ei ole võimalik seda kontrollida, kuid hiljem „ilmub“ relv välja kurjategijate valduses. Seega lähtutakse hävitamisel tugevast riigipoolse kontrolli vajalikkusest. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse viisid, kuidas tuleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitada. Regulatsiooni aluseks on sõjaväerelvade käitlemise kord33 ning on mõistlik kehtestada ettevõttes samaks tegevuseks samad nõuded. Sõjarelva ja lõhkematerjali mitte sisaldava laskemoona ja lahingumoona puhul võib selle hävitamiseks valida kolme viisi vahel. Kõikide viiside eesmärk on tükeldada või moonutada relv kui selline väikesteks tükkideks, mille taastamine on võimatu või nii kallis, et relva taastamine ei ole otstarbekas. Laskemoon ja lõhkematerjali sisaldav lahingumoon hävitatakse kas põletamise või lõhkamise teel. Otsuse, millist viisi valida, teeb ettevõtja, kuid siin on oluline laske- või lahingumoona ohuklass, ehk valida tuleb ohutuim viis. Vale hävitamismeetod võib esile tuua kordades suurema kahju läheduses asuvatele inimestele, seadmetele ja keskkonnale. Lõikega 6 sätestatakse ettevõtjale kohustus fikseerida aktiga iga kord relva, laskemoona või lahingumoona hävitamine. Sama akt on lõike 7 kohaselt ettevõtjale aluseks, et teavitada teenistus- ja tsiviilrelvade registrit hävitatud sõjarelvast, selle olulisest osast, laskemoonast ja lahingumoonast, misjärel register kustutab vastavate toodete andmed. 38 Sama nõue kehtestatakse ka RelvSi § 8359 lõikes 2. Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c383c03b- 29e4-4bf4-9543-0111ae8eb2e6. 30 Paragrahviga 35 kehtestatakse nõuded sõjarelvade lammutamiseks.39 Sõjarelva lammutamine on relva lahtivõtmine osadeks viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise (lõige 1). Lammutamise ja hävitamise vahe seisneb selles, et lammutamise järel on üldjuhul võimalik relv lammutamisel saadud osadest uuesti kokku panna, hävitamise tulemusena on aga relvaosad moonutatud selliselt, et relva uuesti kokku panna ei saa. Relvade lammutamist võib olla vaja juhul, kui mõne relvaosa vigastus välistaks relva kasutamise eesmärgipäraselt (tulistamiseks), selle osa vahetamine terve vastu ei võimaldaks ka siis relva kasutada eesmärgipäraselt või on selle osa vahetamine liiga kallis, mistõttu on otstarbekam relv osadeks võtta ning kasutada terveid osasid teiste relvade parandamiseks (lõige 3). Näiteks mõne automaattulirelva puhul ei ole vintraua läbikulumisel mõistlik kulunud vintrauda uuega asendada, kuna ka relvaraam võib olla mehaaniliselt n-ö väsinud, mistõttu saab antud relva muid osasid (sihikud, kaba, püstolkäepideme detailid jne) kasutada teiste relvade parandamiseks. Lõike 2 kohaselt peab lammutamise käigus mittesäilitatavad osad hävitama samal viisil nagu eespool kirjeldatud. Sarnaselt hävitamisega on ka pärast relva lammutamist ettevõtja kohustatud teavitama teenistus- ja tsiviilrelvade registrit relva lammutamisest, misjärel kustutatakse registrist selle relva andmed. Paragrahv 36 käsitleb sõjarelva laskekõlbmatuks muutmist, mis on relva oluliste osade mehaaniline töötlemine viisil, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime. Sõjarelvad tuleb laskekõlbmatuks muuta strateegilise kauba seaduse (StrKS) kohaselt (vt kaitsetööstuse seaduse eelnõu § 2 punkti 28, StrKSi § 831 lõige 1). StrKS käsitleb laiemalt sõjalise kauba demilitariseerimist, mille alla kuulub ka sõjarelv kui üks sõjalise kauba alaliike. Ehk kui sõjarelval ei ole enam lasu sooritamise võimet, tähendab see relva sõjalise funktsiooni eemaldamist. Kuna StrKSi § 831 lõike 1 alusel kehtestatava kaitseministri määrusega sätestatakse muuhulgas tehnilised nõuded demilitariseerimisele ehk antud kontekstis relva laskekõlbmatuks muutmisele, ei hakata kõnealuses määruses nimetatud tehnilisi nõudeid kehtestama, vaid lisatakse üksnes viide õigusaktile, kust need (tulevikus) leida võib. 13. peatükk. Rakendussätted Paragrahviga 37 tunnistatakse kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ (RT I, 13.07.2018, 8) kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub vahetu kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju ning rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõukohase määruse kehtestamisega seatakse nõuded ja põhimõtted ettevõtetes sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiseks. 39 Laske- ja lahingumoona üldjuhul ei lammutata, vaid ainult hävitatakse. 31 Valdkonnas tegutsema hakkavatel ettevõtjatel tekivad alguses kulud. Sõltuvalt tegevusalast peab ettevõtja näiteks relvahoidlat või laskemoonatehast ehitades arvestama käesolevas määruses sätestatud ehituslike ja ohutusnõuetega. Niisamuti tekivad vähesel määral lisakulud ettevõtjatele, kellel on täna olemas asjakohane taristu, kuid selle tingimused ei pruugi siiski vastata kõikidele eelnõukohase määruse nõuetele, sest selliseid nõudeid ei ole varem sarnastel tegevusaladel (nagu näiteks tsiviilotstarbel lõhkematerjalide tootmisel) kehtestatud. Veel võib tekkida kulu käitlemise korraldamise nõuete kehtestamisega, näiteks asjaomaste sisekordade loomise tulemusena tekkivate erinevate digitaalsete lahenduste kasutusele võtmine (eelkõige sõjarelvade arvele võtmise ja arvestuse pidamise jaoks). Sellised kulud on vältimatud määrusega reguleeritaval tegevusalal tegutsemiseks. Seda eelkõige käitlemise kontrolli tagamiseks, arvestades sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ohtlikkust inimestele ja keskkonnale, aga ka nende võimaliku ebaseadusliku käitlemise kontekstis ehk ettevõtjatel on palju olulisi riske, mida nad peavad määruse kohaselt hajutama. Kulude suurust on väga keeruline prognoosida, sest see sõltub paljuski ettevõtja olemasolevast taristust ja sellest, milliseks tegevuseks ettevõtja tegevusluba taotleb (tehtavad kulutused erinevad oluliselt eri tegevuste puhul). Määruse kehtestamise järel tõuseb loaandjate (PPA ja TTJA) töökoormus, sest nende ülesanne on muu hulgas kontrollida ettevõtjates kõnealuse määrusega kehtestatavate käitlemisnõuete täitmist. Vähesel määral tõuseb esimestel aastatel töökoormus ka Kaitseväe jaoks, kelle ekspertteadmisi võib PPA või TTJA algul vajada sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seonduvates küsimustes, kuni asutustes oma teadmiste ja oskuste saamise ja kinnistumiseni. Lisaks võidakse Kaitseväge kaasata sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona hävitamisel või järelevalvesse40. Ettevõtjate halduskoormus seisneb eelkõige arvestuse korraldamises, sh andmete esitamises teenistus- ja tsiviilrelvade registrile, selliselt, et laoarvestus oleks igal ajahetkel täpne ja vastaks tegelikkusele. Kuna tegemist on uuel tasemel ettevõtluse tekkimisega ja ettevõtjad ei ole seda varem teinud, ei saa hinnata ettevõtja halduskoormuse kasvu või vähenemist. Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu või kulu. Kaudselt tekib riigile tulu määrusega kehtestatava käitlemiskorra alusel tegutsema hakkavate ettevõtjate võimalikust käibest tasutavatest maksudest. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu järgmistele ministeeriumidele ja asutustele: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, 40 Järelevalveasutusel tekib kaitsetööstuse seaduse eelnõu § 1 punkti 33 järgi õigus kaasata teisi tegevusloa andmise komisjoni liikmeid või muid eksperte järelevalvesse, sealhulgas kutsuda ametnikud kaasa ettevõttesse. 32 Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu ettevalmistamise käigus on peetud avalikke konsultatsioone määruse peamise sihtrühma – Eesti Kaitsetööstuse ja -Kosmose Liiduga. Lisaks on määruse koostamisse kaasatud eksperdid järgmistes asutustest: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, sh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kaasatud asutuste ja sihtrühmade esindajatega on toimunud sisulised arutelud, mille tulemusel on määruse regulatsiooni täiendatud ja täpsustatud, et tagada selle rakendatavus praktikas ning kooskõla kaitsetööstusvaldkonna vajaduste ja julgeolekuhuvidega. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kaimo Kuusk Kantsler 33  Kaitseministri xx. xxxxxxxxx 2025. a määruse nr xx „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ lisa Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse määramine Sobivusrühm A B C D E F G H J K L N S A X B X * * * X X C X X X ** X ** X X D * X X X ** X ** X X E * X X X ** X ** X X F * ** ** ** X ** X X G X X X X X X H X X X J ** ** ** ** X X X K X L X N X X X X X X X X X X S X X X X X X X X X X Tähistused tabelis: X ‒ kooshoidmine ja vedu on lubatud lisatingimusteta; * ‒ B-sobivusrühma kuuluvaid sütikuid võib hoida ja vedada koos nende materjalidega, mille juurde need kuuluvad (miinid, mürsud, granaadid ja muu sarnane). Sellisel juhul tuleb neid käidelda nagu F-sobivusrühma materjale (brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode); ** ‒ kooshoidmine ja vedu on lubatud tingimusel, et tehniliste meetmetega (tuletõkkekonstruktsioonid) on efektiivselt ära hoitud põlemis- või plahvatusefekti levik teiste sobivusrühmade materjalidele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/25-0499 - Kaitseministri määruse "Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e0b096-77ad-4042-96e7-807c0a3d0ffc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e0b096-77ad-4042-96e7-807c0a3d0ffc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main