Projekteerimistingimused - Pelguranna trammitee

Saatja: "Merlin Laur" <[email protected]> Saaja: "Maarja Allmaa" <[email protected]> Teema: Projekteerimistingimused - Pelguranna trammitee Kuupäev: 2025-05-14 06:46 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame projekteerimistingimused nr 2511802/05045 Pelguranna trammitee rajamiseks. Lugupidamisega Merlin Laur ehitusõiguste menetleja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Harju 13, 10130 Tallinn +372 5911 6505 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR 2511802/05045 Digitaalse allkirjastamise kuupäev Ehitustegevuse liigi täpsustus Avalikult kasutatava tee rajamine ja ümberehitamine, viadukti rajamine, elektripaigaldise rajamine Projekteerimistingimuste andja Asutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Asutuse registrikood 75014913 Ametniku nimi Tiina Leetmaa Ametniku ametinimetus ehitusõiguse ja tegevuslubade teenusejuht Taotluse andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2411002/06851 Kuupäev 17.02.2025 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 78401:101:4569 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 92 78408:805:0066 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 94a 78408:807:0061 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tänav T4 78401:101:1602 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 23e // Ristiku tn 86 // Telliskivi tn 57a // Tallinn-Kopli raudteejaam 78401:101:0382 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Manufaktuuri tänav T4 78401:101:6075 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Manufaktuuri tänav T5 78401:101:4959 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paavli tänav T2 78401:101:4074 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelgurand 78401:101:1636 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tänav T3 78401:101:1635 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tänav T4 78408:805:0001 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 53 78408:805:0029 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 55 78408:805:0920 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 59 78408:805:0051 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tänav 78408:805:0750 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 1 78408:805:0600 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 5 78408:805:1280 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 24 78408:805:1890 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 25 78408:805:0770 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 26 78408:805:0004 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 28 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA 78408:805:0027 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 29 78408:805:0180 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 3 78408:805:0810 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 30 78408:805:0640 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 31 78408:805:1050 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 32 78408:805:1580 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 34 78408:805:0250 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 53 78401:101:0917 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 61a 78408:805:1370 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 67 78408:805:2220 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 69 78408:805:1160 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 71 78408:805:2230 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 73 78408:805:2080 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 75 // 77 78408:805:0050 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 79 78408:805:0030 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 81 78408:805:1070 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 85 78408:805:0019 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 87 78408:805:2300 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 91 78401:101:2623 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 93 78401:101:0557 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ristiku tänav T3 78401:101:3865 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ristiku tänava raudteeviadukt 78401:101:1692 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ristiku tn 97 78408:805:0054 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tänav T4 78401:101:2974 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 49 78408:806:0008 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sõle tn 54 Projekteerimistingimuste andmise alused ja lähtedokumendid: Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/06851, ehitusseadustiku § 27 lg 1, § 83 lg 1 ja § 99 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 34 lg 2. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused: Projekteerimistingimuste alusel kavandatakse rajada Pelgulinna trammitee, kontaktvõrk ja Ristiku tn viadukt, sh uuendada sõidutee konstruktsioon, tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon ning rajada jalgratta- ja jalgteed, haljastus ja vajadusel veoalajaam. Kavandatava tegevusega kaasneb tehnorajatiste ümberehitus. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi kättesaadavust. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on oluline ettenägelikult planeerida ja edendada muust liiklusest eraldiseisvat ühistransporti, et leevendada arengualade elluviimisel lisanduvate elanikega kaasnevaid liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Põhja- Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Kavandatav tegevus on kooskõlas linna arengustrateegiatega, luues uued ühistranspordiühendused Balti jaama ja kesklinna suunal ning kasvatades ühistranspordi kasutajate arvu. Trammitee trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm). Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest), et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Tallinna Linnavolikogu võttis 16.11.2023 vastu määruse nr 24 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035", milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Liikuvuskava on kättesaadav määruse lisana: https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Kavandatav on määrusega kooskõlas. Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering, mis määrab piisavas mahus ära maakasutuse ja ehitustingimused, arvestades üldplaneeringu üldistusastet. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1 „Üldosa“ kohaselt: üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Vajaliku üldistamisastme põhjendatus on piisavalt tagatud detailsema ainekäsitlusega üldplaneeringu lähte- ja abimaterjalidena koostatud töödes. Tallinna üldplaneeringu teedevõrgu ja transpordi arengusuundade tekstilises osas on muuhulgas välja toodud vajadus transpordisüsteemi arendamiseks piirkonnas, koostades kergrööbastranspordi tasuvusuuringu ning ühiskondliku transpordi arengukava. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 on algatatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, milles määratletud nõuded ei ole sisuliselt uued, vaid ajakohastavad ja täpsustavad kehtiva Tallinna üldplaneeringu põhimõtteid. Selliselt tagatakse Põhja-Tallinna linnaosas ehitus- ja planeerimispõhimõtete järjepidevus. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus tuginetakse transpordisüsteemi arendamisel erinevatele läbi viidud uuringutele, mh koostatud Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüsile. Trammitee kavandatakse vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule (ühistranspordi kaart) rajada Kopli tänavast kuni Pelgurannani mööda Puhangu tänavat. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes kehtivate õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega, et vältida vastuolulist tegutsemist (haldusmenetluse seadus § 4 lõige 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 20. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13). Selleks, et täita haldusmenetluse põhimõtteid, tuleb projekteerimistingimuste andmisel lähtuda kehtivast Tallinna üldplaneeringust, koostamisel olevast Põhja-Tallinna üldplaneeringust ning linna arengusuundadest ja -vajadustest. Vastavalt kehtivas Tallinna üldplaneeringus määratud tänavavõrgule kavandatakse trammitee Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee (Tallinna üldplaneeringu raudteevõrgu skeem). Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA olemasolu. Trammitee mööda Puhangu tänavat Pelgurannani kavandatakse osaliselt jaotusmagistraaltänavale (Tallinna üldplaneeringu tänavavõrgu skeem). Seega vastab kavandatav Tallinna üldplaneeringu põhimõtetele. Trammitee rajatakse Puhangu tänava lõigus olemasolevale väljakujunenud tänavale, mh valdavalt linnale kuuluvale transpordimaale ja üldkasutatavale maale. Trammitee rajamiseks tuleb võõrandada Puhangu tn 29 kinnistu (100% elamumaa). Trammitee rajamist planeeritavale asukohale toetab ka koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering, mille kohaselt on alale ette nähtud eraldiseisev (rööbas) ühistransport (ühistranspordi kaart). Planeeritava kavandamisel tuleb tagada kehtivas Tallinna üldplaneeringus ette nähtud haljaskoridorid ning arvestada Putukaväila pargi lahendusega. Kavandatava rattatee asukoht vastab kehtiva Tallinna üldplaneeringu jalgrattateede skeemi kohaselt ette nähtud perspektiivsele jalgrattateekoridorile. Kavandatav rattatee on alale ette nähtud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga (rattateede kaart, planeeritav rattatee tervise- ja tugivõrk). Lisaks ehitatakse võimalusel koos trammitee projektiga ümber Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule (tänavavõrgustiku kaart). Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus. Eelnevast lähtuvalt vastuolud kehtiva Tallinna üldplaneeringuga ja koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga puuduvad. Vastavalt ehitusseadustiku § 99 lõikele 1 on projekteerimistingimused nõutavad ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Kehtivas Tallinna üldplaneeringus ei ole trammitee asukoht määratud, seega on vajalik anda projekteerimistingimused. Ühtlasi on projekteerimistingimused nõutavad mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks, v.a juhul kui ehitamise näeb ette detailplaneering (ehitusseadustik § 83 lg 1 p 2 ja lg 2). Alal kehtib alates 25.03.2010 Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneering (DP026280) ja alates 13.06.2019 Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP012900). Kavandatavaga soovitakse täpsustada kehtivaid detailplaneeringuid. Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lõikele 1 ja selle punktidele 1-3 võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste alusel kavandatav on ehitusseadustiku lisa 1 mõistes ehitusloakohustuslik tegevus ning seda käsitletakse kui olulise avaliku huviga rajatist, sest kavandatav ulatub mitmele kinnisasjale ja mõjutab piirkonda laiemalt, mistõttu on selle ehitamise osas ka suur avalik huvi. Lähtudes ehitusseadustiku § 27 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning lõike 4 punktist 7, otsustab pädev asutus projekteerimistingimuste andmise, mis viiakse vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 1 läbi avatud menetlusena. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA Menetluse tulemused: Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõike 4 punktile 2 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Projekteerimistingimuste eelnõu kohta küsiti arvamust taotluses esitatud mõjutatud kinnistute omanikelt (sh piirinaabritelt) ja asjaomastelt asutustelt, kelle arvamused on lisatud arvamuste koondtabelisse (lisa 1). Ühtlasi teavitati kaasamisel kinnistute omanikke vastavalt ehitusseadustikule (§ 26 lõige 5 ja § 27 lõige 5), et koostatud projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Esialgsele (27.11.2024) taotlusele ning sellega esitatud lahendusele esitatud arvamused: Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet (04.12.2024 kiri nr 6-2/24/24318-2) andsid nõustuva seisukoha. Puhangu tn 25 kinnistu omanik esitas tingimustega nõusoleku 08.12.2024. Otseselt mõjutatud kinnistute omanikest ei nõustunud kavandatavaga Pelguranna tn 53, Puhangu tn 24, 26, 30, 32, 69, 73 ja 87. Piirinaabritest ei nõustunud kavandatavaga Puhangu tn 12 ning mõned eraisikud. Projekteerimistingimuste alusel tuleb kavandatava rajamiseks võõrandada Puhangu tn 29 kinnistu (100% elamumaa), kinnistuomanik esitas tingimustega nõusoleku 08.01.2025. Taotleja korrigeeris 20.01.2025 projekteerimistingimuste taotlust vastavalt linnaasutuste (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Põhja-Tallinna Valitsus) ettepanekutele ning võimalusel ehitatakse trammitee projektiga ümber Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule (tänavavõrgustiku skeem). Muudatusega lisandusid mõjutatud katastriüksustena (6): Manufaktuuri tänav T4 ja T5, Puhangu tn 1 ja 3, Sõle tn 49 ja 54. Manufaktuuri tänav T4, T5 ja Sõle tn 49 kinnistud kuuluvad Tallinna linnale. Ristmiku ümberehitamise realiseerumine toob kaasa Puhangu tn 1 (100% elamumaa) võõrandamise ning võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse järgmistel kinnistutel: Puhangu tn 3 (100% elamumaa) ja Sõle tn 54 (95% elamumaa, 5% ärimaa). Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Mõjutatud kinnistute omanikud kaasati 21.01.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele: Puhangu tn 1, Puhangu tn 3 ja Sõle tn 54 kinnistute omanikud ei nõustunud kavandatavaga. Piirinaabritest ei nõustunud kavandatavaga Vihuri tn 8. Taotleja korrigeeris 17.02.2025 projekteerimistingimuste taotlust vastavalt menetluse käigus ja Pelguranna trammiprojekti infotunnis, mis toimus 27.01.2025 Põhja-Tallinna kogukonnamajas, esitatud ettepanekutele säilitada rohkem rohelist puhkeala Stroomi ranna piirkonnas. Sellest lähtuvalt arvestatakse taotluse menetlemisel trammitee tagasipöörde lahenduses kolme võimaliku variandiga, PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA millele oli võimalik avaliku väljapaneku ajal arvamusi ja vastuväiteid esitada. Lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde osas selgub projekteerimise käigus. Tagasipöörde variandi 1 realiseerumine on võimalik Puhangu tn 91 (100% elamumaa) kinnisasja omandamisel kokkuleppel kinnistuomanikuga. Tagasipöörde variandid 2 ja 3 võivad kaasa tuua Puhangu tn 91 kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, et laiendada avalikult kasutatavat tänavaruumi ja rajada ohutud jalg- ja jalgrattateed. Muudatusega lisandus mõjutatud katastriüksusena Pelguranna tn 55 (riigiomand, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet). Muuhulgas lisas taotleja Tallinna Transpordiameti ettepanekul ristmiku ümberehituse realiseerumisel mõjutatud kinnistuna Puhangu tn 5 (100% elamumaa), kus kavandatav võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Lisaks täpsustas taotleja 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja kavandatavat laiendati, mis võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise vajaduse järgmistel kinnistutel: Puhangu tn 25, 31, 32 ja 34 ning Pelguranna tn 53. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. Mõjutatud kinnistute omanikud kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele: Pelguranna tn 53 ja Puhangu tn 91 ei nõustunud kavandatavaga. Kinnistuomanikke, kes tähtajaks arvamust ei avaldanud, teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal. Juhime tähelepanu, et tagasipöörde variantidest on ilmselt perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 hõlmaks 1,1% pargi pindalast, variant 3 hõlmaks 3,4% pargi pindalast. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonikollektorit ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehnilised tingimused nr PR/2510951-1), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1 ning Puhangu tn 91 kinnistu tuleb võõrandada või sundvõõrandada, sest mõistlikku alternatiivset varianti tagasipöördeks linna maal ei ole. Kui kinnistu on vajalik tööde teostamiseks võõrandada, siis antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 91 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku võõrandamise tingimused või viiakse läbi muu vastav menetlus. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Projekteerimistingimuste andmise hetkel ei ole teada, millisel viisil ja mis ulatuses on vajalik maaomandi ümbervormistamine. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus ning lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde ja jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb kinnistute omanikega koostööd teha ning kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse korral sellest esimesel võimalusel kinnistute omanikke teavitada ning tingimused kokku leppida. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA Kokkuvõtlikult võimalikud kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajadusega kinnistud: 1. Puhangu tn 29 – võõrandamine (kinnistuomaniku tingimustega nõusolek esitatud 08.01.2025) 2. Puhangu tn 69 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 03.12.2024) 3. Puhangu tn 71 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistu omanikud (2) tähtajaks arvamust ei avaldanud. Kinnistu omanikke teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal. Üks kinnistuomanikest ei nõustunud kavandatavaga 04.03.2025) 4. Puhangu tn 73 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 07.12.2024, 08.01.2025 ja 23.03.2025) 5. Puhangu tn 75 // 77, 79, 81, 85 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistute omanik tähtajaks arvamust ei avaldanud. Kinnistute omanikku teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.) 6. Puhangu tn 87 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 06.12.2024) Ristmiku ümberehitamine: 7. Puhangu tn 1 – võõrandamine (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 09.02.2025 ja 04.03.2025) 8. Puhangu tn 3 – võõrandamine või sundvalduse seadmine (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 10.02.2025 ja 24.03.2025) 9. Sõle tn 54 – sundvalduse seadmine (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 31.01.2025, 07.02.2025 ja 13.03.2025) 10. Puhangu tn 5 – sundvalduse seadmine (kinnistuomanikule saadetud arvamuse avaldamiseks 18.02.2025 ja 03.03.2025 - tähtajaks arvamust ei avaldatud. Kinnistuomanikku teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.) Trammi tagasipöörde ja nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamine: 11. Puhangu tn 91 – trammi tagasipöörde variandi 1 kohaselt kinnisasja omandamine kokkuleppel kinnistuomanikuga, variandi 2 ja 3 kohaselt sundvalduse seadmine kuni hooneni. (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 12.03.2025) Juhime tähelepanu, et kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonikollektorit ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehnilised tingimused nr PR/2510951-1), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1 ning Puhangu tn 91 kinnistu võõrandada. 12. Puhangu tn 25 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanikule saadetud uuesti arvamuse avaldamiseks 18.02.2025 - tähtajaks arvamust ei avaldatud; infoks: esitatud 08.12.2024 tingimustega nõusolek esialgsele lahendusele. Kinnistuomanikku teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.) 13. Puhangu tn 31 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik andis 19.02.2025 e-posti teel põhimõttelise nõusoleku) 14. Puhangu tn 32 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik edastas 24.03.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele ettepanekud eelnõule, infoks: kinnistuomanik ei nõustunud esialgse lahendusega 09.12.2024) 15. Puhangu tn 34 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanikule saadetud uuesti arvamuse avaldamiseks 18.02.2025 – tähtajaks arvamust ei avaldatud; infoks: samuti ei PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  avaldatud tähtajaks arvamust ka esialgsele lahendusele. Kinnistuomanikku teavitati 03.03.2025 e-posti teel, et arvamust on võimalik avaldada ka avaliku väljapaneku ajal.) 16. Pelguranna tn 53 – sundvalduse seadmine kuni hooneni (kinnistuomanik ei nõustunud kavandatavaga 27.02.2025; infoks: kinnistuomanik ei nõustunud ka esialgse lahendusega 09.12.2024) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused: Projekteerimistingimuste taotlus ja eelnõu Pelguranna trammitee, kontaktvõrgu ja Ristiku tn viadukti rajamiseks, sh sõidutee konstruktsiooni, tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni uuendamiseks ning jalgratta- ja jalgtee ja haljastuse rajamiseks oli avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti veebilehel ajavahemikus 11. kuni 25.03.2025. Projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu toimus 06.05.2025 Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi ruumides. Avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul esitatud arvamuste ja ettepanekute põhjal on koostatud koondtabel (lisa 1), mis on lisatud projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused antakse rajatiste ehitusprojekti koostamiseks vastavalt projekteerimistingimuste taotlusele ja sellele lisatud asendiskeemil näidatud asukohale: uute rajatiste maht ja olemasolevate rajatiste ümberehitamise vajadus selgitada välja projekteerimise käigus, kavandades terviklik lahendus. Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga: 1. Projekteerida vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Projekti koostamisel arvestada Tallinna arengustrateegiaga „Tallinn 2035“ ja Tallinna rattastrateegiaga 2018-2027. 2. Projekt koostada ja vormistada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“, Eesti standarditele EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määruse nr 32 lisale „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määrusele nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusele nr 13 „Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete delegeerimine ja Tallinna linna ehitusmääruse muutmine ning ettevõtlusvaldkonna määruste kehtetuks tunnistamine“, Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrusele nr 6 „Heakorra eeskiri“ ja Tallinna Kommunaalameti 19.11.2018 käskkirjale nr 97 „Teehoiutööde täiendavad nõuded“. 3. Asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan peavad olema vormistatud aktuaalsel topo- geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Esitada ehitusprojekti mahus. 4. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud, vastuvõetud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Vajadusel teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja EHR-is. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA 5. Keskkonnakaitselised tingimused: 5.1. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia vajalikud uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada ehitusprojektiga rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Koostada liiklusest tuleneva müra prognoos päevase ja öise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide ning müra tasemetega hoonete fassaadidel. Taotleja on projekteerimistingimuste menetluse ajal tellinud sõltumatu osapoole poolt koostatava müra ja vibratsiooni uuringu. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada mõlema uuringu põhjal vajalikud rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Leevendusmeetmetena kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid, nt kummimatid, kus paindlik isolatsioonimatt eraldab rööbasteede alusplaadi maapinnast allpool ja külgnevatest tänavapinna konstruktsioonidest, määrdejaamade kasutamine kõveratel, haljasribade rajamine, rööbaste regulaarne lihvimine vm. 5.2. Projekteerimisel arvestada, et müratase ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada kaasaegseid ja kvaliteetseid leevendusmeetmeid. Ehitustööde teostamisel: Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb ehitustöid teostada päevasel ajal (soovitavalt 09.00 kuni 18.00). Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest tuleb teavitada lähedal asuvaid elanikke. 5.3. Projekteerimisel arvestada, et rajatise paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel tekkiv vibratsioon ei ületaks elamutes ja ühiskasutusega hoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ sätestatud piirväärtusi. Vajadusel tuleb rakendada kaasaegseid ja kvaliteetseid leevendusmeetmeid. 5.4. Teostada projektiga hõlmatud alal ja sellest 10 meetri raadiuses (sh naaberkinnistutel) Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võra ulatusega. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on allkirjastatud töö teostaja poolt. 5.5. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. 5.6. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestust, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Juhul kui seda tagada ei suudeta, esitada selgitused ja kohtlõiked, millest järeldub, et töödega puude kasvutingimusi ei kahjustata. 5.7. Juhul kui nähakse ette puude raiet, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutused kavandada maksimaalselt samale kinnistule. 5.8. Kavandada tehnovõrgud maksimaalses ulatuses käiguteede alla, valgustuse projekteerimisel arvestada olemasolevate puude võra ulatusega. 5.9. Esitada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse lahendus. Haljastusprojektis tuua välja nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv), istutus- ja hooldustöödele. Kaasata projekteerimistöödesse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  5.10. Tulenevalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu rohevõrgustiku joonisest on projekteeritaval alal ettenähtud 100 m laiune ülelinnalise tähtsusega rohekoridor. Projekteerimisel arvestada linnaosa üldplaneeringuga. 5.11. Käsitleda projektis ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama arborist. 5.12. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kuna nimetatud projekt ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik, siis tuleb anda KMH eelhinnang selle kohta, kas KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 4 ja 8 kohaste tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. 6. Jäätmekorralduse tingimused: 6.1. Juhime tähelepanu, et tööde teostamise piirkonnas (Puhangu ja Pelguranna tänaval) võib esineda keskkonnareostust. Aastatel 2022-2024 teostati Stroomi ranna- ja pargialal jääkreostuse likvideerimistöid, mille käigus likvideeriti kuni Puhangu tänavani ~100 cm siseläbimõõduga vana mittekasutusel olev betoonist sademeveetorustik, mille kaudu jõudis Stroomi randa naftasaaduste (raske kütteõli) reostus, mis pärines lähedalasuvatest õliküttega katlamajadest. Lisaks likvideeriti sademeveetorustikust pinnasesse lekkinud naftasaaduste reostuskolle kogu sademeveetorustiku ulatuses. Ei saa välistada, et keskkonnareostus pärineb Puhangu tänaval asunud katlamajast ning on liikunud mööda Pelguranna tänavat Stroomi rannaalani. Kemikaalide, naftasaaduste, asbestiga saastunud pinnase, pinnases paikneva põhjavee (pinnasvee) või materjali, raudtee puitliiprite, maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb kohe teavitada Tallinna Strateegiakeskust ([email protected]) ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit ([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada. Vajadusel tuleb läbi viia reostusuuring tuvastatud reostuse ulatuse määramiseks. Tuvastatud reostus likvideerida kogu ulatuses ning pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab peale ehitustööde teostamise lõppu vastama keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvudele. 6.2. Anda ülevaade ehitusel tekkivate jäätmete liigiti kogumisest Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE, vastu võetud 09.03.2023) nõudeid arvestades. Tuua projektis välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). 6.3. Betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed, sh pakend, elektrikaablite jäägid, tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse, vt www.tallinn.ee/ehitusjaatmed. Asbesttorude ja -isolatsiooni purustamine, lõikamine ja taaskasutamine ei ole lubatud. Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ladestamiseks prügila operaatorile. Torude ja muude jäätmete jätmine maa alla pole lubatud. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  6.4. Ehitus- ja lammutustöödel juhinduda Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded". Asbesti sisaldavad ehitusjäätmeid (eterniit) ei tohi lõikuda, purustada ega taaskasutada, vaid tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks (nt prügilasse). Järgida nimetatud määruse § 3 lõikeid 1 ja 5: Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid – konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Kui kogumise käigus on võimalik asbestikiu või -tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite korduval avamisel ja sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu lendumise vältimiseks niisutada. 6.5. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/maapou/kaevise- voi-katendi-kasutamine#karjrist-katendi-v). Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. 7. Linnaruumilised tingimused: 7.1. Puhangu tänaval näha ette pikiparkimise kohti. Tegemist on rattastrateegia tugivõrguga, kuhu võimalusel näha ette eraldatud rattateed. 8. Liikluskorralduslikud tingimused: 8.1. Arvestada Tallinna Transpordiameti tingimustega (esitatud 13.02.2025, vt lisa 2). Tingimuste muutmise vajaduse korral täpsustada Tallinna Transpordiametiga tehnilise lähteülesande koostamisel. 8.2. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. 9. Arvestada ASi Tallinna Linnatransport tingimustega (esitatud 26.03.25). Tingimuste muutmise vajaduse korral täpsustada ASiga Tallinna Linnatransport tehnilise lähteülesande koostamisel. 10. Arvestada Põhja-Tallinna Valitsuse tingimustega: 10.1. Projekti mahus analüüsida Puhangu tn ja Putukaväila garaažide kinnistuid läbivad jalakäija läbipääsud ning võimalusel ühildada need trammitee ületuskohtadega. Avalike läbipääsude osas tuleb sõlmida eraldiseisvalt linnaga isikliku kasutusõiguse lepingud. 11. Arvestada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tingimustega: 11.1. Arvestada peatuste asukohtade ja profiilide valikul erivajadustega inimestega, sh liikumisabivahenditega. Peatuste tasapinnad projekteerida trammi põrandaga ühele tasapinnale. 12. Arvestada ASi Eesti Raudtee 09.12.2024 kirjaga nr 13-8/5397-1. 13. Arvestada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve tingimustega: Töötamiseks/ehitustöödeks raudtee kaitsevööndis peab olema luba töödeks raudtee kaitsevööndis raudteevaldajalt ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA) vastavalt EhS § 73. Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan. 14. Arvestada ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehniliste tingimustega nr PR/2510951-1. 15. Arvestada Elektrilevi OÜ tingimustega: Elektrilevi OÜ liinide kaitsevööndis projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused: https://www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused/tellimine. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Projekt on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe. 16. Arvestada Elering ASi 07.03.2025 tehniliste tingimustega nr 12-9/2025/119. 17. Arvestada ASi Gaasivõrk tingimustega: Antud projekteerimisalasse jääb AS Gaasivõrk gaasipaigaldisi. Projekti koostamiseks taotleda eelnevalt tehnilised tingimused ASilt Gaasivõrk. Selleks saata päring e-posti aadressile [email protected]. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA 18. Arvestada ASi Utilitas Tallinna Soojus 09.04.2025 tehniliste tingimustega nr 25TT-11694. 19. Arvestada Maa- ja Ruumiameti tingimustega: 19.1. Kooskõlastada projekt Maa- ja Ruumiametiga ning kaasata ehitusloa andmise menetlusse. 19.2. Juhul kui valituks osutub tagasipöörde variantide skeemil (17.02) kujutatud variant nr 1, siis tuleb enne ehitusloa menetlust sõlmida Maa- ja Ruumiametiga trammitee rajamiseks maakasutusõigus. 19.3. Infoks, et Maa-amet (alates 01.01.2025 MaRu) on 23.09.2022 kirjaga nr 6-1/22/12969-2 kooskõlastanud Paavli tn 5a katastriüksusele juurdelõike tegemise maakorralduskava. 20. Arvestada Tallinna Linnavaraameti tingimustega: 20.1. Trammitee rajamine Puhangu tn 29 kinnistule eeldab kinnistu linnale omandamist ning Sõle-Puhangu ristmiku rajamine võib eeldada Puhangu tn 1 ja 3 kinnistu linnale omandamist, milleks tuleb välja selgitada maaomanike arvamus ja tingimused. Ehitusprojekti koostamisel trammitee rajamiseks riigi omandis Kopli tn 23e // Ristiku tn 86 // Telliskivi tn 57a // Tallinn- Kopli raudteejaam kinnisasjale, teha koostööd kinnistu valitseja Kliimaministeeriumiga ning hoonestusõiguse omaniku Eesti Raudteega. 21. Projektalale jäävad kohaliku võrgu polügonomeetria märgid 3513 (GPA ID 45997), 3509 (GPA ID 51238), 3523-1 (GPA ID 51537), 3523-2 (GPA ID 51538) ja 12336 (GPA ID 226698). Geodeetiliste märkide 3513 ja 3509 kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Geodeetiliste märkide 3523-1 ja 3523-2 kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. Geodeetilisel märgil 12336 kaitsevöönd puudub. Punktid tuleb säilitada. Juhul kui geodeetilisi punkte ei ole võimalik säilitada või kui punkt hävineb, tuleb tellida selle taastamine. Taastamiseks ja kontrollmõõtmiseks tuleb ehituse töövõtjal pärast ehitustööde lõppu tellida vastav töö maamõõdufirmalt, kus töötab vastavat kutsestandardit omav geodeesiainsener. 22. Arvestada projekteerimistingimustele lisatud arvamuste koondtabeliga lisa 1. 23. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi konstruktsioon ning ristlõiked. 24. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademe- ja liigvee ärajuhtimine ei tohi muuta naaberkruntide veerežiimi. Välistada sademevee valgumine teemaalt tänavaga piirnevatele kinnistutele. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda kõrvalolevate kinnistute niiskusrežiim. 25. Ehitusprojektis lahendada nõuetekohane tänavavalgustus. 26. Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Esitada olemasolevate ümbertõstmist vajavate tehnovõrkude lahendus. 27. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest. 28. Ehitusloa taotlemisel tuleb koos ehitusprojektiga eraldi failis esitada kaasamist vajavate võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile. 29. Kaasata ehitusloa taotluse menetlusse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud. 30. Ehitusprojektile on vajalikud järgnevad arvamused/kooskõlastused: • Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakond, Tallinna Transpordiamet, Tallinna PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Maa- ja Ruumiamet, Tallinna Linnavaraamet, AS Eesti Raudtee; Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AS Tallinna Linnatransport; • tehnilised tingimused väljastanud ja olemasolevate/projekteeritud tehnovõrkude valdajad, kelle tehnovõrkude kaitsetsoonis kavandatakse töid; • kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. 31. Ehitusloa saamiseks esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile elektroonseks menetlemiseks ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuete juhendile. Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste andmisest arvates või pöörduda kaebusega Tallinna halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Tiina Leetmaa ehitusõiguse ja tegevuslubade teenusejuht Lisad: 1. Arvamuste koondtabel 2. Tallinna Transpordiameti tingimused (2 faili) Merlin Laur 59116505 [email protected] PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  TLT Tehnilised tingimused - Pelguranna trammile 26.03.25 1. TRAMMITEE Projekti koostamise käigus on vaja arvestada: a. Projekteerimistöödel täpsustada pöörangute asukohad. Pöörangud ei tohi jääda rööbasteta transpordivahendite intensiivse liikluse alale, jalakäijate ülekäigurajale, jalgrattateedele. Liikluse all ei ole võimalik Tallinna Linna teeolusid arvestades tagada pöörangute stabiilset tööd. b. Täpsustad seisuteele ja sealt põhiteele liikumisvõimalused, c. Leida pöörangute hooldamiseks iga pöörangu lähedal hooldusauto paigalduse võimalus. (Pööranguid peab saama hooldad ilma tänavaliiklust sulgemata).Hooldusvoolikute pikkus on kuni 10 m, d. Paigaldada kõrghaljastus selliselt et puude võrad ei ulatuks trammide ega kontaktvõrgu gabariiti ega halvendaks trammiliikluse ohutust, e. Täpsustada trammitee pöörangute drenaaži lahendused (kogujakaevud peavad võimalusel paiknema väljaspoole liikluse all olevat teed) f. Põhiprojekti koostamise käigus täita kõik TLT AS poolt väljastatud projekteerimistingimuste nõuded. g. Eelistame tagasipöörderingi varianti nr.3 (joonisel sinine) Ummiku korral on siis trammidel koht kus seista. h. Paralleeltee pikkust peaks peatuste tsoonis pikendama. i. Võimalusel lääne suunale projekteerida lisa paralleeltee trammide tuleviku perspektiivi arvestades. Eskiisid ja põhiprojekti kooskõlastada TLT AS 1.1. Trammitee projekteerida betoonalusel. Betoonalus tuleb rajada rööbaste vahele ja minimaalselt 20 cm rööbaste kõrvale. Trammitee tuleb projekteerida rööpalaiusega 1067 mm. Mõlema suuna trammiteed projekteerida ühte trammiteede koridori. Tagasipöörde piirkonda projekteerida võimalusel rööbasteedele paralleellõigud. 1.2. Kõik trammitee elemendid peavad oma tugevuselt, püsivuselt ja tehnilistelt näitajatelt vastama ohutu ning sujuva trammiliikluse nõuetele, arvestades antud liini teenindavale veeremile lubatud kiirust ja koormust. 1.3. Trammitee betoonaluse ja pealisehituse projekteerimisel tuleb lähtuda allpool toodud trammi parameetritest: 1.3.1. Täismass 70 tonni 1.3.2. Teljekoormus 10,8 tonni 1.3.3. Maksimaalne kiirus 50 km/h 1.3.4. Trammi laius 2,4 m 1.3.5. Trammi pikkus 30,8m 1.3.6. Alusvankrite arv 4 1.4. Trammitee projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada rööpaid profiiliga 60R1 ja 62R1 pikkusega vähemalt 15m. 62R1profiiliga rööpad tuleb projekteerida kõveratel kuni R=350m sisemiseks rööpaks ja pikisuuna kaldel üle 2% mõlemaks rööpaks. 1.5. Projekteerimisel tuleb valida järgmised Brinelli pinnakõvadusega (HB) rööpad: 1.5.1. Sirgetel lõikudel Brinelli pinnakõvadus (HB) 260 . 1.5.2. Tõusudel üle 2%, ristmikel ning lõikudel, mida lisaks ühistranspordile (trammid, bussid) sõidavad ka rööbasteta liiklusvahendid, mõlemad rööpad Brinelli pinnakõvadusega (HB) vähemalt 340. 1.5.3. Kõveratel kuni R=350 sisemine rööbas Brinelli pinnakõvadusega (HB) vähemalt 290. 1.6. Rööpad tuleb pikisuunas ühendada keevisühendusega. Tagatud peab olema keevisühenduse kohas materjali Brinelli pinnakõvadus (HB) samal tasemel ülejäänud rööpaga. 1.7. Projektis peab olema kirjeldatud keevisühenduste tehnoloogia ja kasutatavad materjalid. Samuti töö teostaja kvalifikatsiooninõuded. 1.8. Rööpapaarid tuleb ühendada omavahel rööbaste stabiilse asendi tagavate vaheraudadega sammuga 3 meetrit sirgetel ning 1,5 meetrit kurvides. Kasutatavad kinnituspoldid, reguleerseibid ja mutrid peavad olema ette nähtud vaheraudade kinnitamiseks. 1.9. Rööpad tuleb kiilankrutega kinnitada betoonaluse külge. 1.10. Rööbastee peab kogu ulatuses olema varustatud piisava veeärastuse võimega drenaažisüsteemiga. 1.11. Trammiliiklusest tuleneva müra, vibratsiooni ja uitvoolude vähendamiseks näha betoonis paikneva rööpaosa ja betooni vahele elastne isoleermaterjal. 1.12. Trammiteele ei tohi projekteerida kurve väiksema raadiusega kui R=25m 1.13. Projektis ära näidata tee kõveratel lõikudel rööpa painded 1m sammuga ja põhikõvera nihkumine bisektori suunas. 1.14. Rööbastee sirged lõigud peavad kõveratega ühinema siirdekõveratega. 1.15. Kõveratel näha võimalusel ette välimise rööpa kõrgendused sisemise rööpa suhtes, üleminek kõrgendusele peab toimuma sujuvalt vastavalt olemasolevatele normidele. 1.16. Arvestades antud piirkonnale esitatavaid kõrgendatud elukvaliteedi nõudeid ja selleks et viia trammide tekitatud keskkonda risustava müra miinimumi, tuleb näha ette kõikidele kõveratele mille raadius on väiksem kui 100m statsionaarsed automaatsed rööpamäärimise seadmed. 1.17. Muu rööbasteta transpordi poolt kasutatavale trammitee alale tuleb näha ette ülemiseks kattekihiks sobiva koostisega ja vajaliku paksusega betooni kiht (vaata ka punkti 4.8). 1.18. Ette näha rööpa välimise serva äärde elastne kummibituumeni või sobiva komposiitmaterjali riba. 1.19. Trammitee telgede vahe tuleb projekteerida arvestades trammide dünaamilise gabariidi mõõtmetega. Kandemastide paiknemisel kahe trammitee vahel peab jääma lisaks dünaamilisele gabariidile kandemasti ja trammi välimise gabariidi vahele piisav ohutusvahe. 1.20. Trammitee paiknemisel trammiteeväliste objektide suhtes tuleb arvestada trammide dünaamilise gabariidi mõõtmetega, kliirensiga ja vajaliku piisava ohutusvahega. 1.21. Trammitee kõverate projekteerimisel arvestada trammide tehnilisi võimalusi ja iseärasusi kõverate ja eriti “S” kurvide läbimisel. Vertikaalsuuna raadiused ei või olla väiksemad kui 500m. 1.22. Trammitee ala äärekividena kohtades kus need projekteeritakse tuleb kasutada tardkivimist äärekive 1.23. Pöörangud ja pöörangute ristkohad valida konstruktsioonilt, mehhaanilistelt omadustelt, kasutatavate ajamite ehituselt ja juhtimispõhimõttelt analoogsed ülejäänud trammiteel kasutusel olevatega. Pöörangute juhtimissüsteem peab omama valmisolekut tulevikus üleminekuks distantsjuhtimisele trammidele paigaldatavatest juhtimismoodulitest.. Praegu on Tallinnas kasutusel kahe tootja juhtimiskilbid: Contec TCS300 ja Elektroline TSC3. 1.24. Trammipöörangud peavad olema varustatud rööbaste automaatjuhitava elektrilise küttega, kasutada tuleb piisava võimsuse ja toitepingega (toide kontaktvõrgust), kolmesoonelise toitejuhtmega, kütteelemente. 1.25. Pöörangute projekteerimine ja ehitamine üle 2% kallakuga tee osale ei ole lubatud. 1.26. Pöörangud ei või paikneda rööbasteta liiklusvahendite liiklusega haaratud sõidutee alal. Pöörangufooride asukoht tuleb valida selliselt et juhtidel oleks õigeaegselt näha pöörangu lubatud läbimine soovitud suunas. 1.27. Igal pöörangul peab olema piisava veeärastusvõimega veeärastusrajatis (drenaaž), 1.28. Pöörangu piirkonnas peab olema välisvalgustus, mis tagab pöörangu hea nähtavuse ja hoolduse ning remondi võimaluse pimedal ajal, 1.29. Pöörangute alale peab olema igapäevaste hoolduste ja remonditööde teostamiseks juurdepääs pöörangute teenindusautole ja selle paigutamise ja parkimisvõimalus ilma trammi ja rööbasteta transpordi liikluse takistamist. 1.30. Pöörangute alal ei tohi paikneda jalakäijate ülekäigukohad. 1.31. Trammitee koridoris peavad paralleelsete rööbasteede kõik rööpad olema omavahel ühendatud elektriliselt sobiva ristlõikega painduva vaskkaabliga iga 250 – 300m järel. Samamoodi peavad olema ühendatud trammitee pikisuunas pöörangute kõik osad. 1.32. Projekteerida ette nähtud kohtadesse sobivate parameetritega ooteplatvormid koos ootepaviljonidega. Trammipeatuste platvormide kõrgus peab vastama trammi sisenemise kõrgusele. Kõrguse valimisel arvestada trammiratastele ja rööbastele lubatud kulumist. 1.33. Pöörangute automaatjuhtimise kilpide, pööranguajamite ja küttesüsteemi toitepinge on 600V DC. 1.34. Automaatjuhtimise kilpideks tuleb valida keskkonnatingimustele vastavad, alt sisestusega maapinnale (vundamendile) paigaldatavad ja maksimaalselt vandaalikindlad kilbid. Välistatud peab olema kondensatsiooni tekkimine kilbi sisemuses. 1.35. Juhtimiskilpide toitesisendid peavad olema varustatud atmosfäärinähtustest põhjustatud liigpinge piirajaga. 1.36. Trammiteele lubatud hälbed 1.36.1. Raja laius 1.36.2. Rööbaste horisontaalasend (cant) ja rööbaste nurgiasend ristauk (twist) 0mm 1.36.3. Välimise rööpa kõrgendus sisemise suhtes kõveratel (cant) 1.37. Üleminekud 1.37.1. Välimise rööpa kõrgenduse ülemineku kalle kõveratel ei tohi olla üle 2,5 ‰. 1.37.2. Kõveratel laiendatakse rööpavahet üleminekukõvera piires, selle puudumisel aga kõveraga ühineval sirgel lõigul mitte üle 1 mm / 1m kohta (välja arvatud S-kurvid, mille rööpavahede laiendamise kohta tehakse eriarvestus) 1.38. trammide dünaamilise gabariidi mõõdud, millega on vajalik projekteerimisel arvestada, Põhiprojekti trammiteed käsitlev osa osa tuleb kooskõlastada TLT AS Trammiteenistusega 2. Kontaktvõrk Põhiprojekti koosseisus tuleb lahendada kontaktvõrgu kandemastide paigutus kogus ja konstruktiivne osa : 2.1. Trammide tööks vajalik nimipinge on +/-600VDC. Et tagada selline nimipinge tuleb projekteerida sobivate parameetritega kontaktvõrk. Kontaktvõrgu kontaktjuhe on ühendatud veoalajaama(de) plusspooluse ja trammitee rööpad miinuspoolusega. 2.2. Elektrilisel ehk regenereerival pidurdusel, s.t. energia regenereerimisel on lubatud maksimaalne pinge kontaktjuhtmes +720VDC. Pingestandard [EN 50163] lubab 600VDC nimipinge korral lühiajalist ülepinget kuni 800VDC. 2.3. Lühiajaliselt on lubatud 600VDC nimipingega kontaktvõrgus pingel langeda kuni 420VDC. 2.4. Kontaktvõrgu kontaktjuhtme normikohane kõrgus trammirööbaste pealispinnast peab olema 5,7 (+0,10/-0,10) m. 2.5. Kontaktvõrgu riputuse kinnitamiseks näha ette vajaliku pikkusega, mehhaanilise tugevusega ning horisontaalsuunas mõjuvaid jõude kompenseerida võimaldavate parameetritega vundamentidele paigaldatud kuumtsingitud torumastid (Võib kasutada soovi korral eridisainiga kandemaste). 2.6. Kandemastid peavad võimaldama kontaktvõrgu nõutava gabariitkõrguse saavutamiseks vajaliku tõmbejõu rakendamist . 2.7. Lisaks kontaktvõrgust tulenevatele jõududele peavad kandemastid taluma mastile ja tänavavalgustuse armatuurile mõjuvaid tuulekoormusi ning võimalikust kontaktjuhtme katkemisest tekkida võivaid dünaamilisi lisakoormusi. 2.8. Kandemastidel millistele on vajalik paigaldada tänavavalgustuse armatuur, peab konstruktsiooniliselt olema selline võimalus. 2.9. Kontaktvõrgu kontaktjuhtme ühe visangu pikkuseks näha ette mitte rohkem kui 30 – 35 m 2.10. Konsoolide kasutamisel tuleb näha ette isoleermaterjalist(fiibrist) konsoolid 2.11. Riputustrossidena näha ette reeglina sünteetilisest isoleermaterjalist (parafilist) trossid, kohtades kus on vajalik kasutada terastrossi, näha ette happekindel terastross. 2.12. Kontaktjuhtme riputuseks valida kronsteinidel „MINOROC“ riputus, kõveratel lahendada kontaktjuhtme riputus kõõludena arvestades kõõlu pikkuse määramisel trammitee telje raadiust ja kasutades tõmbeisolaatoreid kandvatel isoleermaterjalist trossidel. 2.13. Põikkandurite projekteerimisel arvestada kontaktjuhtme suurimaks lubatud kõrvalekaldeks trammi vooluvõtja teljest 0,3m. 2.14. Kontaktjuhe peab paiknema vooluvõtja teljest mõlemas suunas (vooluvõtja söe ühtlase kulumise tagamiseks) +/- 0.3m (ZIG-ZAG paigutus). 2.15. Arvestada horisontaalsuunas trammi kontaktvõrgu pingealuste isoleerimata osade võimalikuks vähimaks kauguseks 1,5m kandemastidest ja puutüvedest ning 0,2m muude tehnovõrkude metallosadest. 2.16. Kontaktvõrgu projekteerimisel tuleb arvestada kaheastmelise isolatsiooni nõudega tasemel 2x1500 VDC trammi kontaktvõrgu kontaktjuhtme ja maaühenduses või puuteulatuses olevate elektrit juhtivate osade suhtes. 2.17. Kontaktjuhtmeks näha ette kõrgendatud kuumuskindlusega CuAg0,1 või VALTHERMO, profiiliga AC kontaktjuhe, ristlõikega 120 mm2. 2.18. Kontaktvõrgu toitepunktide lähedusse tuleb projekteerida keskkonnatingimustele vastavad toitekilbid lahklülititega mis taluvad DC600VDC pinget ja toitekaabli nimivoolu, jõukaablite ja kontaktvõrgu toitepunkti ühenduskaablite elektrilise lahutamise võimaluseks koormuseta olukorras. 2.19. Kontaktvõrgu toitepunktides tuleb ette näha toitekilbi väljundi ühendamiseks kontaktjuhtme ja rööbastega sobiva ristlõikega, sobiva isolatsiooniklassiga, ilmastikukindla isolatsiooniga, painduv, paljukiuline vaskkaabel. Praegu on kasutusel kaablid margiga NSGAFÖU. 2.20. Toitepunktidesse tuleb ette näha veoalajaamade elektroonikaseademete kaitseks atmosfäärinähtustest tekkiva liigpinge piirajad. 2.21. Uue projekteeritava kontaktvõrgu eraldamiseks eraldi üheks või mitmeks toitepiirkonnaks tuleb projekteerida sobivatesse kohtadesse kontaktvõrgu liinilahutajad. Liinilahutaja asukoht tuleb valida selliselt, et ei satuks kohta kus tramm peab peatuma või kiirendama. 2.22. Konsoolidele kinnituva kontaktjuhtme puhul tulevad konsoolid kindla vahemaa tagant ankurdada. Selleks näha ette sobivad ankurduskohad. Samuti on vaja ette näha ankurduskohad kontaktjuhtmele. 4.2.18 Projekteeritava kontaktliini lõigu kontaktjuhtme toitepinge ja soojenemise vastavust nõuetele tuleb kontrollida igas kontaktvõrgu punktis, kas arvutuste või arvuti simulatsiooniprogrammi kasutades. Tuleb kontrollida ka mõju projekteeritava kontaktvõrgu lõigu mõju külgnevatele kontaktvõrgu lõikudele. 4.2.19 Tuleb kontrollida pingelangud ja kontaktvõrgu soojenemine tingimusel kus kolm trammi üheaegselt stardivad kontrollitava lõigu suvalises punktis ja ülejäänud liiklus olemasoleval trammiteel toimib vastavalt käesoleval ajal toimivale liiklusgraafikule. Trammi stardivooluks tuleb võtta 1000A. Pinge ei tohi langeda alla 450V DC ja kontaktjuhtme temperatuur ei või ületada valitud kontaktjuhtme margile lubatud temperatuuri mille juures juhtme materjali struktuur ja mehhaanilised omadused muutuvad. 4.2.19 Arvestama peab ka sellega, kui VAJ9 või VAJ1 on tööst on väljas siis peab olema olema tagatud projekteeritava kontaktvõrgu lõigu selle naaberlõikude toide nõuetele vastava toitepingega. 4.2.20 Vajadusel näha ette kas kogu lõigu ulatuses või osaliselt tugevduskontaktjuhe. Mastide asukohad ja kontaktvõrgu konstruktsioon tuleb põhiprojekti koostamise käigus kooskõlastada TLT Elektritranspordi taristu osakonnaga. Põhiprojekti kontaktvõrku puudutav osa tuleb kooskõlastada AS TLT Trammiteenistusega 3. Pelguranna trammitee ja sellega piirnevate trammitee alade elektrivarustuse lahenduse valik. Põhiprojekti koostamisel koostada elektrivarustussüsteemi terviklahendus: a. kontaktvõrgu elektrivarustuse arvutused (või elektrikoormuste simulatsioon arvutiprogrammiga), mille alusel peab selguma kas trammiliikluse jaoks nõutavate parameetritega toitepinge on olemas projekteeritava trammiliini kontaktjuhtme igas punktis,  b. teha kindlaks täiendava veoalajaama ehitamise vajadus ja kui on vajalik uus alajaam selle asukoht ja projekt, c. teha kindlaks kontaktjuhtmetele vajalik ristlõige ja materjal , tugevdus(lisa) kontaktjuhtme(-te) vajadus, d. teha kindlaks uute(lisa) +/-600 VDC kaabelliinide vajadus olemasolevatest veoalajaamadest ja nende trassid ja parameetrid, e. Lahendused tuleb projekteerimise käigus kooskõlastada TLT AS-ga. 3.1. Projekteeritava kontaktliini lõigu ja kontaktliini varemehitatud projekteeritava lõiguga seotud liinilõikude kontaktjuhtme toitepinge ja soojenemise vastavust nõuetele tuleb kontrollida igas kontaktvõrgu punktis kas arvutuste või arvuti simulatsiooniprogrammi kasutades. 3.2. Tuleb kontrollida pingelangusid ja kontaktjuhtme soojenemist tingimusel, kus kolm trammi stardivad üheaegselt projekteeritava lõigu suvalises punktis ja ülejäänud trammiteel liiklus toimib vastavalt käesoleval ajal kehtivale liiklusgraafikule. Trammi stardivooluks tuleb võtta 1000A. 3.3. Pinge kontaktjuhtmes rööbaste suhtes ei tohi langeda lühiajaliselt alla 450V DC ja kontaktjuhtme temperatuur ei või ületada valitud kontaktjuhtme margile lubatud temperatuuri, mille juures juhtme materjali struktuur ja mehhaanilised omadused muutuvad. 3.4. Arvutuste või simulatsioonide tulemusena ette näha kas on vaja ehitada uus veoalajaam, koos vajalike kaabelliinidega. 3.5. Pingelangude vähendamiseks võib paigaldada sobiva ristlõikega tugevduskontaktjuhtmed. 3.6. Alternatiivina võib kaaluda piisava võimsusega energiasalvestus-/väljastusjaama ehitust antud trammitee lõigul. Põhiprojekti elektrivarustuse osa tuleb kooskõlastada TLT AS Trammiteenistusega Tehnilised tingimused kehtivad üks aasta alates väljastamisest. Koostasid: Raido Rüütel. mobiil 51 40 161 [email protected] Avo Marmor. mobiil 530 99 819 [email protected]  Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet Mündi 2- 15197 Tallinn 18.03.2025 PR/2510951-1 TEHNILISED TINGIMUSED Teema: Tehnilised tingimused Asukoht: Pelguranna, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn Käsitletud: Pelguranna trammitee Tööde piirkonnas paiknevad AS-i Tallinna Vesi olemasolevad torustikud: Pelguranna tn ja Stroomi rannaala – Kanalisatsiooni Tunnelkollektor 3., veevarustuse ja sademeveetorustikud. Puhangu tn – veevarustuse ja sademeveetorustikud. Sõle tn ja Putukaväile osa kuni Paavli tn-ni – Kanalisatsiooni Peakollektor nr 2, veevarustuse, reovee ja sademeveetorustikud. Ristiku tn ja kopli kaubajaam – Kanalisatsiooni tunnelkollektor Sõle- Kaera- Erika, veetorustikud. Arvestades kollektorite sügavust ja suurust, siis ei ole nende ümbertõstmine antud juhul mõeldav. Seega tuleb projekti kaasata geotehnika spetsialist, kellel on varasemaid kogemusi kilpläbindusmeetodil tunnelkollektorite kaitsmisel ning ka konstruktor, kes on võimeline teostama vastavad arvutused hindamaks trammiteest tingitud võimalikku ohtu tunnelkollektoritele ja peakollektorile nr 2. Kanalisatsiooni Tunnelkollektor nr 3 kaudu juhitakse reoveepuhastusjaama ligi poole Tallinna ja lähiümbruse reoveest. Kollektor on rajatud geoloogiliselt keerulistes oludes ning käesoleval hetkel on selles asukohta planeeritud trammi tagasipöörde koht. Arvestades asjaolu, et samal kollektoril on eelnevalt olnud Haabersti poolses osas avarii, siis tuleb väga kriitiliselt suhtuda nimetatud kollektori läheduses ehitamisse. Kollektor on rajatud kilpläbindusmeetodil ning arvestades selle olulisust on Põhja-Tallinna üldplaneeringus ette nähtud ka uue kollektori rajamise võimalus perspektiivis. Seega palume mitte planeerida trammitee paralleelkulgemist nimetatud kollektori peale või vahetusse lähedusse. Ristumise korral kollektoriga on vajalik koostöös spetsialistidega hinnata võimelike riske ning näha ette kõik meetmed kollektori kaitseks. Kanalisatsiooni Peakollektor nr 2 – on neljakandilise konstruktsiooniga ning rajatud elementidest ning millega ristumisel tuleb kollektor selles lõigus ilmselt asendada kuivõrd selle paigaldamine olemasoleval kujul hülssi ei ole võimalik. Kanalisatsiooni tunnelkollektor Sõle- Kaera- Erika – samuti rajatud kilpläbindusmeetodil ja geoloogilised olud selles piirkonnas on küll veidi paremad kui Stroomi ranna lähedal. Siiski tuleb täiendavalt hinnata ohtu kollektori püsivusele ning näha ette meetmed selle kaitseks. Projekteerimisel koostada kõigi kolme kollektoriga ristumise kohta seire- ja kriisikava koos seirevõrgustiku rajamise detailse kirjeldusega. Valdavalt on piirkonnas torustikud juba eelevalt asendatud ning seoses linnaruumi muutuse ja trammiteega tuleb ette näha nende ümber tõstmine. Selleks on vajalik sõlmida eraldi ümbertõstmise kokkulepe enne ehitustöödega alustamist. Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonitorustikud projekteerida avaliku kasutusega transpordimaale, eelistatult mitte suure liikluskoormusega alale. Ühisveevärgi- ja – kanalisatsioonirajatistele tagada ligipääs hooldustehnikaga. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustike projekteerimisel näha ette olemasolevate kinnistutorustike ümberühendamine projekteeritavatele torustikele. Arvestada sellega, et ehitustööde teostamise ajal peab olema tagatud töömaa-alaga piirnevate kinnistute olme- ja tuletõrjeveega varustamine ning kanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse säilimine. Vajadusel projekteerida ajutised torustikud ning projekti etapiviisilisel realiseerimisel – ajutised ümberühendamise lahendused. Projekteerimisel peab projekteerija hindama töösse jäävatel torustikel paiknevate kaevude ja sulgeseadmete luugikomplektide (kapede) asendamise vajalikkuse ning uuele projekteeritud teekatte tasapinda tõstmisega/langetamisega seotud töid ning lisama need projekti mahtu. Kasutusest väljajäävad torustikud ja kaevud likvideerida vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele nõuetele. Projektlahenduse väljatöötamiseks peab olema eelnevalt teostatud ehitusgeoloogiline uuring (piisavas sügavuses, et hinnata mõju kollektoritele). Kõik trammiteega ristuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud paigaldada hülssidesse. Veetorustikele näha ette mõlemale poole trammiteed sulgeseadmed. Hülsside projekteerimisel, sh survetoru sulgeseadmete asukoha määramisel arvestada torustike paigaldussügavusega, tagada piisav töömaa hülsis paiknevate torustike avarii- ja hooldustööde teostamiseks, hülssides paiknevate torude asendamiseks. Trammiteega ristuvad olulise tähtsusega vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb trammitee aluses osas dubleerida. Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustikele näha ette vajalikud kaitsemeetmed vibratsiooni ja koormuse negatiivse mõju vastu. Trammitee konstruktsioon projekteerida selliselt, et torustike lahtikaevamise vajadusel ei saaks trammitee kahjustada ning oleks tagatud selle püsivus. Teiste tehnorajatiste, teerajatiste ja trammitee projekteerimisel, samuti ka kõrghaljastuse projekteerimisel arvestada projekti ala piiridesse jäävate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ja nende kaitsevöönditega. Vertikaalplaneerimisel tagada ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile nõuetekohane maandamissügavus allpool külmumispiiri. Tagada kõikide töömaal paiknevate vee ja kanalisatsiooni kaevude luukide ja kapede jäämine projekteeritava katendi tasapinda, asfalteeritud pindadel paiknevad kaevuluugid ja kaped näha ette ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvate kaevuluukide ning kapedega. Äärekivide projekteerimisel vältida lõikumist kaevuluukide ja kapedega. Tänavavalgustuse, valgusfooride ja kontaktvõrgu mastide, kaablite ja teiste rajatiste, ootepaviljonide ning haljastuse projekteerimisel arvestada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevöönditega, tagada vee- ja kanalisatsioonitorustikest nõuetekohased kujad (puhas vahekaugus) vertikaal-ja horisontaalsuunas. Samuti tagada EVS 843:2016 toodud minimaalsed kujad trammi rööbastest ja betoonalusest VK torustikeni. Projektile tuleb koostada eksperthinnang. Lisaks ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 62 (vastu võetud 08.06.2015) „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ nõutule tuleb hinnata projekteeritud trammitee ehitustööde ning trammitee ekspluateerimise mõju töö maa-alal paiknevatele (säilitatavatele ja projekteeritud) vee- ja kanalisatsiooni torustikele (eriti kollektorid) ning kaevudele, kas on ette nähtud kõik vajalikud kaitsemeetmed vibratsiooni ja koormuse negatiivse mõju vastu, kas on tagatud vee- ja kanalisatsiooni rajatiste püsivus ning nende teenindamise võimalus, samuti hinnata kas torustike võimalike lahtikaevamise korral saab välistada trammitee kahjustamist ning tagada trammitee püsivust. Ekspertiisi koostamisse kaasata ehitusinsenerid, kellel on vajalikud pädevused ja kogemused valdkonnas mille kohta ekspertiis tehakse: volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (tase 8), konstruktor, teedeinsener ning geotehnika insener. Sademevee lahendamisel on aluseks Põhja-Tallinna lahkvoolseks viimise skeemiga. „SEEVALDI JA PÕHJA-TALLINNA VALGALADE SADEMEVEE KANALISATSIOONI MODELLEERIMINE JA LAHKVOOLSE SADEMEVEE KANALISATSIOONI SKEEMI KOOSTAMINE“ Altren Projekt OÜ töö nr 24013. Sõle ja Pelguranna tn ristumisel paigaldada trammitee alla perspektiivsed hülsid hilisemaks sademeveetorustiku paigaldamiseks. Vastavalt kehtivale Tallinna ÜVK arengukavale tuleb linnatänavatele sademevee lahendusi projekteerides jälgida põhimõtet, et vihmapeenrad või immutuskraavid kataks vähemalt 11% valgalade tänavate pindalast. Sademevesi juhtida võimalusel esmalt läbi rohelahenduse mille kaudu sademevesi puhastatakse ning peale seda restkaevu. Projekteerimisel võtta teadmiseks, et AS Tallinna Vesi on kaalumas paralleelselt trammitee projekti koostamisega ka täiendava ÜVK torustike rekonstrueerimise projekti tellimist antud piirkonnas. Ehitusprojekt koos eelnimetatud lisadega esitada AS-ile Tallinna Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse/nõusoleku saamiseks aadressile [email protected]. Projekteerimisel arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste tingimuste ja nõuetega. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta. AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded ja servituutidega seonduv informatsioon on leitav aadressil: https://www.tallinnavesi.ee. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Koor Tehniline konsultant 626 2200  Arendusobjekti torustik Teiste seotud Joonise nimetus: Dokumendi nr: arendusobjektide torustik 25TA-14885 Projekteeritav Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Planeeritav Olemasolev Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Lammutatav Pelguranna trammitee Arenduseväline torustik Muu info Mõõtkava: 1:585 0 0,01 0,01 km Koostatud: Olemasolev Planeeritav hoone 09.04.2025 12:47  Arendusobjekti torustik Teiste seotud Joonise nimetus: Dokumendi nr: arendusobjektide torustik 25TA-14885 Projekteeritav Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Planeeritav Olemasolev Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Lammutatav Pelguranna trammitee Arenduseväline torustik Muu info Mõõtkava: 1:340 0 0,01 0,01 km Koostatud: Olemasolev Planeeritav hoone 04.04.2025 10:44  Arendusobjekti torustik Teiste seotud Joonise nimetus: Dokumendi nr: arendusobjektide torustik 25TA-14885 Projekteeritav Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Planeeritav Olemasolev Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Lammutatav Pelguranna trammitee Arenduseväline torustik Muu info Mõõtkava: 1:672 0 0,01 0,02 km Koostatud: Olemasolev Planeeritav hoone 04.04.2025 11:40  Arendusobjekti torustik Teiste seotud Joonise nimetus: Dokumendi nr: arendusobjektide torustik 25TA-14885 Projekteeritav Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Planeeritav Olemasolev Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Lammutatav Pelguranna trammitee Arenduseväline torustik Muu info Mõõtkava: 1:3 792 0 0,05 0,1 km Koostatud: Olemasolev Planeeritav hoone 09.04.2025 12:59  Tallinna Keskkonna- ja Komunaalamet Teie 31.03.2025 avaldus Harju 13, Tallinn Meie 0 9 .04.2025 nr 25TT-11694 Tehnilised tingimused AS Utilitas Tallinn Soojus väljastab tehnilised tingimused Tallinnas, Pelguranna trammitee projekteerimiseks: Projekti raames tuleb ümbertõsta järgenevad torud : maa-aluse d eelisoleeritud soojustorustiku d Randla ja Puhangu tänavate ristmikul. ; Puhangu tn 53 ja Vihuri tn 7 vahel Puhangu tänavat risti läbiv maa-alu ne eelisoleeritud soojustorustik DN300 ; Sõle ja Paavli tänava maa-aluse d eelisoleeritud soojustorustiku d DN400, DN600 ja DN800 ; Torustike ümbertõstmiseks tuleb taotleda eraldi tehnilised tingimused. Projektis tuleb arvestada järgnevaga : kaugküttetorustiku projekt Puhangu tänaval (AS Utilitas Tallinn Soojus, töö nr ST2315); kaugküttetorustiku ümbertõstmise projekt Puhangu tn 53 ja Vihuri tn 7 vahel (HeatConsult, töö nr 24029); maa-aluses kanalis asuv soojustorustik DN500 Kolde pst 92 kinnistul; maa-alused eelisoleeritud soojustorustikud Angevraksa tänaval. Trammitee alla jääv soojustorustik tuleb projekteerida paigaldamiseks kaitsehülssidesse. Hülside otste juurde tuleb kavandada konstruktsioonid (nt tugiseinad või muud lahendused), mis välistavad trammitee aluste teekonstruktsioonide kahjustumise ning täitematerjali (nt liiv, killustik jms) äravajumise kaevetööde korral hülsi otstes. Hülside otsad peavad ulatuma trammitee servadest kaugemale vähemalt äravajumist takistavate konstruktsioonide ulatuses. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel tuleb arvestada, et Ehitusseadustikuga on kehtestatud kaugküttetorustiku kaitsevöönd ning sellega kaasnevad kitsendused. Rajatiste projekteerimisest soojustorustiku peale tuleb hoiduda. Rajatiste projekteerimisel ja haljastuse planeerimisel tuleb tagada ligipääsud tavapärasele kaevetehnikale ja autotranspordile ning arvestada võimalike kaevetöödega torustiku remondi ja ehituse ajal (vahetamise ajal). Projekti plaanidel tuleb määrata soojustorustiku kaitsevööndi vahetusse lähedusse projekteeritavad kommunikatsioonid ja muud rajatised. Anda paigaldussügavusi, katete konstruktsiooni ja kaevetööde maksimaalset ulatust määrav info vastavatel iseloomulikel profiilidel/lõigetel. Koostada vertikaalplaneering ja anda sadevete äravoolu määrav info (kõrgusmärgid). Vertikaalplaneeringuga vältida sadevete kogunemist kaugküttetorustiku kohale. Kontrollida soojustorustikule mõjuvaid koormusi ja pingeid. Tagada kaugküttetorustiku tavapärane paigaldussügavus (ca 1m). Soojustorustikule mõjuvad jõud/pinged ei tohi üheski töö staadiumis ületada lubatavaid - eriti tuleb arvestada tee-ehituse freesimis- ja kaevetööde käigus muutuva paigaldussügavusega ja tee-ehitustehnika koormusega/ vibratsiooniga. Jälgida vähemalt minimaalse lubatava pinnasekatte olemasolu torustiku kohal. Planeeritava töö igas ehitusfaasis peab olema tagatud torustiku katkematu töö ja soojustorustikku ning tema juurde kuuluvaid rajatisi ei tohi tööde käigus vigastada. Tagada ehituseaegsed nõutava tugevusega ja ohutud üle- ning möödasõidud. Üle- ja möödasõidud kooskõlastada täiendavalt AS-ga Utilitas Tallinn Soojus. Projektlahendus ja tööde teostamise ajagraafik kooskõlastada AS Utilitas Tallinn Soojus võrgu ehituseosakonnaga ([email protected], tel. 5045 724). Soojusvõrgu kaitsevööndis tööd tuleb teostada AS-i Utilitas Tallinn tehnilise järelevalve all ja selleks tuleb tööde teostajal enne tööde alustamist vormistada kirjalik tööluba ([email protected], tel 5099 251). Tehnilised tingimused on kohustuslikud tellijale ja projekteerimisorganisatsioonile. Tehniliste tingimuste kehtivusaeg: 0 9 .04.2027. Lugupidamisega Elis Fels Võrgujuht /allkirjastatud digitaalselt/ Marleen Juhandi tel 56926971 Lisa: Põhimõtteline skeem nr 1 Põhimõtteline skeem nr 2 Paavli tn skeem Puhangu tänava ületus skeem Puhangu-Randla ristmiku skeem AS Utilitas Tallinn Soojus, töö nr ST2315 HeatConsult, töö nr 24029 Arendusobjekti torustik Teiste seotud Joonise nimetus: Dokumendi nr: arendusobjektide torustik 25TA-14885 Projekteeritav Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Planeeritav Olemasolev Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Lammutatav Pelguranna trammitee Arenduseväline torustik Muu info Mõõtkava: 1:3 792 0 0,05 0,1 km Koostatud: Olemasolev Planeeritav hoone 09.04.2025 12:50  ELERING AS TEHNILISED TINGIMUSED nr 12-9/2025/119 07.03.2025 Kooskõlastuse taotleja: Põhja-Tallinna Valitsus Taotleja E-Mail: [email protected] Objekti iseloomustus: Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõu Kooskõlastatud tingimustel: 1. Projekti alal paiknevad Elering AS-le kuuluvad 110kV maakaabelliinid Veskimetsa – Kopli L8017 ja Veskimetsa - Volta L8025. Kaabelliini kaitsevöönd on äärmisest kaablist 1,0 m mõlemale poole; 2. Tee-ehitusprojekti ning muude kommunikatsioonide projektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"; 4. Täiendavalt kooskõlastada tööprojektid kui on selgunud täpne kaabelliini sügavus, mis peavad lisaks sisaldama ka 110kV maakaablite ja rajatavate kommunikatsioonide ristumiste täpseid pikiprofiile (ristlõike jooniseid); 5. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Täidetud taotlusvorm esitada e-posti aadressile [email protected]; 6. Kutsuda kohale Elering AS esindaja kaablite täpse asukoha näitamiseks tel. 715 1310. Tööde perioodiks tellida järelevalve. Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel meie esindaja juuresolekul; 7. Kaablite sügavus, mõõtetuna kaabli pealt, peab rajatava ehitatava sõidutee, parkla, laoplats vms maapinnalt olema vähemalt 1,5 m; 8. Kommunikatsioonide ristumised teostada alt- või pealtpoolt 110kV kaabelliine, puhasvahega vähemalt 0,5 m kaablist; 9. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused; 10. Kaevetöid maakaablite kaitsevööndis tuleb teostada käsitsi. Pinnase eemaldamisel lähemal kui 1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat – mehhanismide ja löökriistade (kangid, kirkad, kiilud, suruõhu-või elektritööriistad) kasutamine on keelatud ja eluohtlik. Külmunud pinnas tuleb eelnevalt ulatada. Kuumutusvahendit ei tohi lähendada kaablile lühemale kui 15 cm; Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected] 11. Pinnase tihendamisel 110kV kaablite lähedal kuni 1m kaugusel kaablitest, tuleb kasutada 60 kg ja 1 kuni 5 m kaugusel 100-120 kg vibroplaati. 10 m raadiuses kaablitest ei tohi kasutada üle 3000 kg teerulle; 12. Tööde käigus tagada kaablite püsikindlus ja liikumatus. /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Autalu Elering AS Liinide hooldusjuht tel. 5394 4581 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teie 29.11.2024 nr 449366 [email protected] Meie 04.12.2024 nr 6-2/24/24318-2 Arvamus Pelgulinna trammitee projekteerimistingimuste eelnõule Küsisite Keskkonnaametilt1 ehitisregistri kaudu arvamust projekteerimistingimuste eelnõule (projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/06851, menetlus nr 449366). Ehitisregistris on arvamuse küsimise põhjusena märgitud: „Kitsendused - ranna või kalda piiranguvöönd“. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt projekteeritakse Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna trammitee koos kontaktvõrgu ja Ristiku tn viadukti rajamisega sh sõidutee konstruktsiooni ja tänavavalgustuse uuendamine, sademeveekanalisatsiooni, jalgratta- ja jalgteede ning haljastuse rajamine ehitusprojekt. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Projektala jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse, kuid väljapoole ehituskeeluvööndit. Piiranguvööndis ei ole ehitustegevus keelatud2. Keskkonnaametil puuduvad vastuväited kavandatavale tegevusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.11.2024 kirjana nr 6-2/24/24318. 2 Looduskaitseseaduse § 37. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Projekteerimistingimuste nr 2511802/05045 lisa 1 (Pelguranna trammitee) ARVAMUS JRK NR ARVAMUSE ESITAJA KUUPÄEV NR VASTUS A Projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatud arvamused Avalikuks kasutuseks mõeldud rajatised mahutada linna kinnistutele. Arvestada võimalusel tehnilise lähteülesande koostamisel. Tallinna Keskkonna- ja 1. 02.12.2024 1.1. Kommunaalamet Ehitustegevus korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, samuti imbumine pinnasesse. Garanteerida trassile jäävate kraavide ja tehnovõrkude Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel. 09.12.2024 1.2. pidev toimimine tööde ajal. Vältida pinnase sattumine kraavidesse ja truupide-torude suudmetesse. Kaevetöödel pinnase või pinnases paikneva põhjavee (pinnasevee) reostusnähtude ilmnemisel tuleb hinnata reostuse suurus ja ulatus. Olenevalt reostuse iseloomust ja ohtlikkusest see Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel. 1.3. lokaliseerida või likvideerida. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad tegevused. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada tehnilise lähteülesande koostamisel ja ehitustööde teostamisel. nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on Tarbija- ja Tehnilise ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. 2. 05.12.2024 2.1. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Järelevalve Amet Mitte kavandada avalikke rajatisi eramaadele, kui vajadus pole piisavalt põhjendatud, vaid mahutada rajatised linna kinnistutele. Kui avaliku kasutusega teerajatised on vajalik Arvestada võimalusel tehnilise lähteülesande koostamisel. 16.12.2024, projekteerida eramaadele, näidata ehitusprojekti asendiplaanil ja leppemärkides eramaale jääva avalikku kasutusse antava ala põhjendus, piir ja pindala. 3. Tallinna Linnavaraamet 3.1. 31.01.2025 Eramaadele projekteeritud avaliku kasutusega rajatiste aluse maa omandamiseks või isikliku kasutusõiguse seadmise korraldamiseks esitada Tallinna Linnavaraametile ehitusprojekti Arvestada ehitusprojekti koostamisel. Projekteerimistingimustes on nõue kooskõlastada projekt Tallinna Linnavaraametiga. 3.2. asendiplaan koos avalikku kasutusse antava ala piiriga dwg formaadis ning kinnistu omanike arvamus. Kopli kaubajaama osas projekteerida ja välja ehitada Putukaväila jalg- ja rattatee vähemalt trammitrassi liitumiskohani Kopli tn-l. Jalg- ja rattatee kavandamisel lähtuda Putukaväila välja Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Tallinna ehitatud lõigu (Ristiku - Kolde pst) parameetritest ja materjalidest. Erinevaid tee osi (jalgtee, rattatee) liigendada/eraldada madalhaljastuse vm-ga. Kavandatav tee viia kokku 2025. 4. Linnaplaneerimise 23.12.2024 4.1. aastaks planeeritud pop-up ratta-ja kõnniteega. Amet Endise kaubajaama juhtimishoone esisel lõigul arvestada 3 m hooneesise jalakäijate alaga ning trammivööndi kavandamisel lähtuda miinimumlaiusest (6,5 m). Kaubajaama lõigul Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Projekteerimistingimustesse on lisatud ASi Eesti Raudtee tingimused ning nõue kooskõlastada 4.2. arvestada Eesti Raudtee vähendatud rööbasteede projektiga ning uue piiri ja piirdeaia asukohaga. nendega projekt. Ristiku tn-le kavandada Putukaväila lineaarparki ühendav sild. Võimalusel korraldada silla osas konkurss, mis pakuks asukohalt olulisele taristuobjektile parima linnaehitusliku lahenduse. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Projekteerimistingimustes on nõue kaasata projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekt Silla lahenduse väljatöötamisel kaasata arhitekt ja/või maastikuarhitekt (tase 7), et tagada silla arhitektuurne kvaliteet. vähemalt tase 7. 4.3. Paavli trammipeatust nihutada silla poole, et vähendada trammitee ületuskohti. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 4.4. Sõle tn ristmiku piirkond lahendada terviklikult, kaasates töömaa piiri sisse ka Puhangu tänava ots, mis viia kokku Manufaktuuri tänavaga. Taotleja on projektala suurendanud ning korrigeerinud 20.01.2025 taotlust vastavalt. Mõjutatud kinnistuomanikud kaasati 21.01.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks korrigeeritud lahendusele. 4.5. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Võimalusel lahendatakse ristmiku väljaehitamine koos trammitee projektiga. Trammiplatvormide sillutiskivi valik teha analoogselt olemasolevatele Põhja-Tallinna trammipeatustele. Erilahendusega mustrite sisendi annab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 4.6. ruumiloome osakond. Et efektiivsemalt teenindada piirkonna koole, kavandada peatus Putukaväilale enne Puhangu tn-le pööret (Lähtuda Ruumiloome osakonna analüüsi skeemist VARIANT A). Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 4.7.  Peatuste paiknemisel toetuda Ruumiloome poolt koostatud skeemile A Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 5. Põhja-Tallinna Valitsus 23.12.2024 5.1. Punagu tänava lõigus arvestada minimaalselt ca 17 meetri laiuse tänavakoridoriga. Projekteerimisalasse kaasata Pelguranna tn 53, Puhangu tn 34 ja Puhangu tn 32 kinnistutest Puhangu Taotleja on hoonestusala piire ja projektala suurendanud ning täpsustanud 17.02.2025 taotlust vastavalt. Mõjutatud kinnistuomanikud kaasati tänavapoolne lõik. Vt skeem. 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. 5.2. Puhangu tänaval trammitee lõigus arvestada rattatee vajadust, kuna ratturid muutuvad sõiduteel trammiliiklusele takistuseks ja ratturitele on trammirööbaste vahel liikumine ohtlik. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. Pelguranna asum on suure elanike tihedusega ala ja tänav on tihedalt jalakäijate poolt kasutuses. Arvestada, et jalakäijate osakaal kasvab trammitee kavandamisel veelgi. Puhangu 5.3. tänav on oluline siht Putukaväila ja Stroomi ranna vahel liikumiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ratturite ja jalakäijate kokku viimine selles lõigus. Eraldatud rattatee on ainus võimalik lahendus. 4.Puhangu tänaval trammitee lõigus kõige kitsamas osas mahutada eritasapinnas minimaalselt järgmised ruumivajadused tänavaristlõikes: Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 1.Kõnnitee (min 2m) 2.Jalgrattatee (min 1,5m) 3.Trammitee/ ÜT/ sõiduk (min 6,5m) 5.4. 4.Parkimine/haljastus (min 2,5/3 m) 5.Jalgrattatee (min 1,5m) 6.Kõnnitee (min 2m) Kokku 16,5-17m Randla ja Puhangu tn ristis arvestada liigendbusside pöörderaadiusega linna suunal. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 5.5. Vastavalt skeemile A (p 5.1.) kavandada Puhangu tn 25 küljel peatuse koht koos ülekäiguga. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 5.6. Projekteeritavasse töömahtu lisada Puhangu, Manufaktuuri ja Sõle ristumine ning vajadusel piirnevad kinnistud, et luua kompaktne ja terviklik nelja tänavaharuga ristmiku lahendus. Taotleja on projektala suurendanud ning korrigeerinud 20.01.2025 taotlust vastavalt. Mõjutatud kinnistuomanikud kaasati 21.01.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks korrigeeritud lahendusele. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Võimalusel lahendatakse ristmiku väljaehitamine koos trammitee projektiga. 5.7. Viia kokku Pelguranna trammitee projekti raames kõnni- ja rattateed Ristiku tänava rekonstrueerimis projektiga, Kopli kaubajaama ajutise lahenduse ning Heina tänavaga. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 5.8. Nihutada Paavli trammipeatus Ristiku tänava poole, et ühildada peatus ja Erika tn sihi ülekäigu rada. Täpsustamiseks tehnilise lähteülesande koostamisel. 5.9. Tööde teostamise ajal on ehitaja kohustus tagada jäätmeveoki ligipääs jäätmemahutitele. Informatsioon takistatud ligipääsu, teetööde ja tänavate sulgemise kohta tuleb saata e-postile Nõue lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel. Tallinna [email protected]. NB! Antud e-postile muud infot saata ei tohi. Erinevates piirkondades on erinevad vedajad. [email protected] on Mustamäel, Kesklinnas, Nõmmel. 6. Strateegiakeskuse 27.12.2024 6.1. [email protected] on Pirita, Kristiine, Haabersti, Lasnamäe, P-TLN. ringmajanduse osakond  Mina olen ühistranspordi kasutaja. Mööda Puhangu tänavat liiguvad bussid nr. 35 ja nr. 40, mööda Pelguranna tn. ja Kolde pst. liigub buss nr.66, samuti on lähedal bussi nr.3 peatus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee kavandatakse Trammi liiklus antud variandis ei ole otstarbekas. hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna 7. Eraisik T. N. 02.12.2024 7.1. üldplaneering). Ettepanek: Teen ettepaneku ehitada trammiteed uue Hipodroomi Kvartali ja Mustjõe suunas. Hipodroomi Kvartalit ja Mustjõe suunda teenindab Paldiski mnt ühistransport. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 7.2. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Я против,так как и так достаточно автобусов,которые едут на пляж. Не обдуманная трата денег, которых и так нет. Лучше отдайте детям и пенсионерам. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike Mitteametlik tõlge: Olen selle vastu, sest randa sõidab juba piisavalt busse. Mõttetu raha raiskamine, mida nagunii ei eksisteeri. Parem andke lastele ja pensionäridele. arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 8. Eraisik F. U. 02.12.2024 8.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Наш дом против трамвайных путей по улице Puhangu. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja 1. У нас все спальни выходят на улицу. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb (puudub, valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. arvamus esitatud 8.2. Mitteametlik tõlge: Meie maja asub Puhangu tänaval trammi rööbaste vastas. LOVis kohapeal) 1. Kõik meie magamistoad on tänava poole. 2. По нормам у улицы не хватает ширины для 2-стороннего трамвайного пути Eskiisi järgi, mis on koostatud vastavalt standarditele, on Puhangu tänav trammiteede jaoks piisavalt lai. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mm ja abihooneni 2200 mm. 8.3. Mitteametlik tõlge: 2. Standardite järgi ei ole tänav piisavalt lai 2-suunalise trammitee jaoks 3. Достаточно автобусов ходят на пляж Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna Mitteametlik tõlge: 3. Busse sõidab piisavalt randa üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 8.4. 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 4. Между гаражами, когда идти к Сельверу уже готова дорога для трамвая. Осталось положить рельсы, там нет домов и никому не будет мешать трамвай. И площади т.е. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. ширины достаточно. С уважением • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt Mitteametlik tõlge: 4. Garaažide vahel Selverisse minnes on tee trammi jaoks juba valmis. Jääb vaid rööpad maha panna, maju seal pole ja tramm ei sega kedagi. Ja pindala ehk laius on omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst piisav. Lugupidamisega otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 8.5. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Kü Puhangu 69 elanikud ei ole nõus sellega, et projekteeritav trammiliin hakkaks kulgema mööda Puhangu tänavat. Juba praegu on vibriatsioon ja müra suur. Majale on tekkinud praod. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja Mis saab veel siis kui hakatakse rajama trammiteed ja trammid hakkavad sõitma. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb Projekteerimisel tuleb arvestada elanike arvamuse ja heaoluga. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on Puhangu tn 69 9. 03.12.2024 9.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu korteriühistu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Hetkel on läbivaatamisel projekti tingimuste nr taotlus 2411002/06851, millega taotletakse seal hulgas projekteerimistingimusi Pelgulinna trammi- ja kontaktvõrgu ehitus. Pelguranna Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja tramm hakkab liikuma Puhangu tänaval, lõpp-peatusega Stroomi rannas. Korteriühistu juhatus arutas seda küsimust oma koosolekul ja esitas küsitluse korteriomanikele. Leiame, et uue vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb trammiliini rajamine Puhangu tänava äärde rikub oluliselt kinnistu asukohaga Puhangu tn.87 kaasomanike õigusi ja huve. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul Shtrommi piirkond on oma elanikele alati atraktiivne olnud kesklinnast kauguse, minimaalse liiklus- ja ühistranspordi, kauni rohelise puhkeala ja ranna poolest. Nüüd, uute bussiliinide kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata (66, 35) ja trammiliini kasutuselevõtuga, muutub see keskkond Pelgulinna piirkonnas elavatele elanikele eluks ja puhkamiseks vähem sobivaks. Müra tase tõuseb liiklustiheduse trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on suurenemise tõttu, mis ei saa jätta mõjutamata inimeste tervist. Ja kõik selleks, et keegi saaks Beckeri sadamast Strommi randa tulla. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu Puhangu tn 87 saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus 10. 06.12.2024 10.1. korteriühistu trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, mitte Bekkeri sadamani. Tulevikus trammiliini pikendamisel (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering) tehakse seda teise projekti alusel.  Uue liini rajamine raskendab kinnistuomanikel ja elanikel oma territooriumi kasutamist. Tuleb märkida, et Puhangu tänav on üsna kitsas ja seal pole parkimiskohti. Omanikud kasutavad Nõue tagada ehitusaegne liikluskorraldus ja juurdepääsuvõimalused naaberkinnistutele lisada ehitusprojekti, arvestada ehitustööde teostamisel. oma autodele parkimist maja sisehoovis, kuhu sissepääs on ainult Puhangu tänavalt. Tekib küsimus, kuidas korteriomanikud ja maja elanikud oma autosid pargivad ehitustööde ajal, mis Ehitustööde-aegsed juurdepääsu- ja parkimislahendused täpsustatakse projekteerimise käigus. 10.2. tõenäoliselt kestavad kaua. Meie maja, nagu ka teisi lähedalasuvaid maju, eraldab sõiduteest vaid kitsas kõnnitee. Transport läbib otse maja omanike ja elanike akende alt. Juba aastaid on mööda meie tänavat Vt vastust punktis 10.1. sõitnud buss 40 ja eelmisest aastast hakkas sõitma buss 35. Mis suurendas liiklusvoost tulenevat müra. Nüüd hakkavad nad rajama trammiliini, mis muudab elukoha veelgi mürarikkamaks tänu suurele hulgale ühistranspordile. 10.3. Loodame, et meie arvamust arvestatakse ja linnavalitsus ei kinnita projekti tingimusi, mis näevad ette Puhangu tänavat mööda kulgeva trammiliini rajamist. Ettepanek: Palju mõttekam on rajada trammiteed elumajadest eemale ja kindlasti mitte Puhangu tänava äärde. Selleks on “Serveri” ja Kolde tänava läheduses vaba krunt. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 10.4. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Korteriühistu Puhangu 73 on üksmeelselt vastu trammiliini rajamisele Puhangu tänava äärde. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja Keeldumise põhjusteks on korteriomanike arvamus. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb 1. Suurenenud müra ja maja lähedus trammiliinist. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. 2. Mööduva trammi vibratsioon võib kahjustada maja konstruktsioonide tugevust. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul 3. Oht lastele, kuna joon möödub sealt, kus lapsed sageli müra teevad. kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata Puhangu tn 73 07.12.2024, trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 11. 11.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu korteriühistu 08.01.2025 saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 4. Korterite maksumus väheneb tänu trammiliini lähedusele. Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad - tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid mõjusid uuringutest leitud siiski rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust 11.2. ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi. Siin on mõned soovitused, mida saate oma ülevaates kasutada: Vt vastust punktis 11.1. 23.03.2025 Müra suurenemine: Trammitee tulek toob kaasa olulise mürataseme tõusu, mis mõjutab negatiivselt elanike elumugavust. (edastatud ka 11.3. LOVile) Keskkonnaprobleemid: Trammiliin võib kaasa tuua puude raiumise ja õhu kvaliteedi halvenemise, mis avaldab negatiivset mõju naabruskonna ökoloogiale. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. 11.4. Jalakäijate ohutus: Suurenenud liiklusvoog tekitab täiendavaid riske jalakäijatele, eriti lastele ja eakatele, mis suurendab õnnetuste tõenäosust. Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). 11.5. Parkimisprobleemid: Trammi kasutuselevõtuga võib elanike jaoks tekkida parkimiskohtade puudus, mis raskendab juurdepääsu oma autodele. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma 11.6. kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Kinnisvara väärtuse vähenemine: Trammiliini rajamine elamute lähedusse võib põhjustada kinnisvara väärtuse vähenemist, mis mõjutaks negatiivselt elanike rahalist olukorda. Vt vastus punktist 11.2. 11.7. Puhangu 25 hoone, ei ole leitav Teie joonisel, jääb kavandatavast trammiteest ainult 6 meetri kaugusele. Seepärast trammitee projekteerimisel arvestada tehnoloogiatega, et Arvestatakse märkusega. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal Santeh-Ehituse minimaliseerida müra ja vibratsioon. tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav 12. Osaühing (Puhangu tn 08.12.2024 12.1. uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke 25) tehnoloogiaid. Projekteeritava trammitee absoluutkõrgus on kõrgem, kui Puhangu 25 hoone esimese korruse põrand. Projekteerimisel välistada võimalus sademete ja lume sulamis vee sattumine Arvestatakse märkusega. Projekteerimistingimustes on nõue lahendada sademevee ärajuhtimine, kus sademe- ja liigvee ärajuhtimine ei tohi Puhangu 25 kinnistule. muuta/halvendada naaberkruntide veerežiimi. Palun Sadevee projekt enne ehitusloa saamist ka meile tutvumiseks saata. Projekteerimistingimustes on nõue kaasata kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab, mh 12.2. projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud ehitusloa taotluse menetlusse. Lisaks on teil võimalik osa võtta projekteerimise järgmistes etappides: osaleda projekteerimistingimuste avalikul arutelul, avaldada arvamust eskiisprojektile ning osaleda selle tutvustusel. Juhime tähelepanu, et taotleja täpsustas 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja laiendas kavandatavat, mis võib kaasa tuua teie kinnisasja osas vajaduse seada sundvaldus kuni hooneni. Teid 12.3. kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus.  Tere! Puhangu tänava majade elanikud ja ka kõrval tänavatel asuvate majade elanikud on paanikas! Juba nädala jooksul helistavad ja paluvad infot kuidas saab projekti peatada! Korteriühistu esindajat teavitatud 02.01.25 e-posti teel, millised on taotluse järgi Puhangu tn 26 kinnistul planeeritavad tööd ning informeeritud, et neil on Elanikel puudub informatsioon projekti suhtes ja ei ole võimalik anda projekteerimistingimustele elanike kooskõlastust. Mida võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise võimalik esitada põhjendatud arvamus/ettepanekud ka hiljem (nt vajadusel pärast üldkoosolekut) avaliku väljapaneku ajal. Puhangu tn 26 kinnistu jääb Puhangu tn 26 vajadus? Kas on võimalik organiseerida rajoonis avalik hääletus selle projekti käivitamiseks / peatamiseks. planeeritavate tööde alast välja ning seetõttu ei ole ka vajadust kinnisasja suhtes sundvaldust seada. 13. 08.12.2024 13.1. Projekteerimistingimuste kooskõlastamisel palume arvestada ka kohaliku elanikke arvamustega. korteriühistu KÜ Puhangu 24 ei ole kooskõlas Puhangu tänava trammiliini ehitamisega ja üldiselt selle piirkonna trammide vastu. See on väga ebamõistlik rahainvesteering, mis kahjustab majade Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea konstruktsioone ning inimeste rahu ja tervist. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema Kolde, Sõle ja Puhangu ristmiku rekonstrueerimine on hiljuti lõppenud, piirkonnas on veel parendustöid ja selle projektiga purustatakse kõik tehtu uuesti. Miks raha nii rumalalt raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik kulutatakse? Linnal, piirkonnal pole muid probleeme niipea, kui tehtu ümber teha ja kellelegi mittevajalikku teha? täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee Puhangu tn 24 ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused 14. 08.12.2024 14.1. korteriühistu ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Liikluskorralduses tehakse muudatusi vastavalt vajadusele, mis muutub ajas - praegusel juhul on vajadus tingitud trammitee rajamisest. Seoses rahastusega, mille puhul positiivse otsuse laekumine ei pruugi alati olla etteennustatav, võib olla ka plaanide ühildamine raskendatud. Puhangu tänav on üsna kitsas, sellel on kaks bussi, sellest piisab, naabertänavatel on veel kaks bussi ja tramm on täiesti tarbetu. Puhangu tänava ääres asuv maja 24 on üle 50 aasta Vt ka vastust punktis 14.1. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal vana ja vibratsioon võib kahjustada maja konstruktsiooni. Inimestel on teelt juba piisavalt müra, keegi ei vaja trammilt lisamüra. tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 14.2. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kõik elanikud (4 in) aadressil Puhangu 87 on vastu, et Puhangu tänaval ehitatakse trammiteed. Manuses Te leiate digiallkirjastatud dokumendid meie arvamusega. Me ei anna Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja nõusoleku, et siin ehitatakse trammiteed. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Oleme vastu sellepärast, et Puhangu tänav on väga kitsas ja ühesuunaline, majad asuvad tihedalt tee ääres. Sellest tulenevalt toob trammiliini rajamine kaasa suurenenud müra ja Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul vibratsiooni hoonetes. kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata Eraisikud (4), esindaja 08.12.2024, trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 15. 15.1 võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu E.P. 05.01.2025 saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Lisaks lõpeb tänav tupikuga ning trammiliini edasine kavandatav pikendamine Koplisse rikuks parki ja rohealasi. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani. Tulevikus trammiliini pikendamisel (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering) tehakse seda teise projekti alusel. Ühtlasi informeerime, et taotleja on menetluse käigus ja Pelguranna trammiprojekti infotunnis, mis toimus 27.01.2025 Põhja-Tallinna 15.2. kogukonnamajas, esitatud ettepanekutele (säilitada rohkem rohelist puhkeala Stroomi ranna piirkonnas) lisanud projekteerimistingimuste taotluse 17.02.2025 juurde kolm võimalikku trammi tagasipöörde varianti. Lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde osas selgub projekteerimise käigus. Tõenäoliselt ei teki kellelgi vajadust sõita Koplist kesklinna “siksakides”, sest vahepeatuste järele ei ole nõudlust. Seega ei lahenda see trammiliin mingeid probleeme. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering 15.3. näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Lisaks on meie maja (Puhangu 87) ehitatud pinnasele, mis koosneb uhtliivast (pinnas, mis võib olla ebastabiilne), ning tõenäoliselt on ka mõned teised majad samasugusel pinnasel. Vt ka vastust punktides 15.1 ja 15.3. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni Trammitee rajamine võib põhjustada hoonete kokkuvarisemise. Trammiliini rajamine kitsale tupiktänavale, rikkudes sealjuures inimeste rahu ja hoonete stabiilsust, ainult selleks, et vähendamiseks. kulutada Euroopa Liidu rahastust, on ebaotstarbekas ja läbimõtlemata otsus. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal 15.4. väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Küsimusi tekitab ka kaasnev taristu ning plaan likvideerida bussiliiklus, kuna katkine tramm peataks kogu liini töö. Bussiliiklust ei likvideerita, kuid trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (busside liiklustihedus väheneb), et ka teised tänavad Igaksjuhuks kordan veel üks kord - me kõik oleme vastu ja meie arvamus ei muutu. oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse 15.5. operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni. Ettepanek: Kui see projekt on tõesti vajalik, siis palun kaaluda trammiliini rajamist Kolde pst-le: seal on ühest küljest elamud teest kaugel ja eraldatud muruplatside ning puudega, ning Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete teisest küljest on olemas mets, mis aitaks vähendada müra ja vibratsiooni mõju. Või läbi putukaväili (Pelgulinna Selveri kõrval asuv suur tühi ala) Kolde pst suunas. reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, 15.6. mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Me ei saa aru, miks peame järjekordselt selgitama ilmselget: Põhja-Tallinn ei vaja trammi! See on vaikne ja roheline piirkond, kus inimesed on harjunud rahulikult elama. Meil on siin Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 15.1. ja 15.3. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud kolm bussi – kas tõesti arvate, et see pole piisav? võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning Trammide lisamine tooks kaasa pideva müra, vibratsiooni ja rahu kadumise. Kas tõesti keegi soovib, et meie promenaad kaotaks oma väärtuse? Miks peaksime leppima sellega, et meie trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava jalutuskoht muudetakse ehitusplatsiks ja hiljem transpordikoridoriks? 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust maksimaalselt säilitada, luues koos 13.03.2025 15.7. Kui eesmärk on linna ühistransporti parandada, siis miks mitte investeerida olemasolevate bussiliinide arendamisse? Aga ei – lihtsam on võtta midagi, mis toimib, ja muuta see trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, kasutuskõlbmatuks. Meie piirkond ei vaja tramme. Meie piirkond vajab rahu ja rohelist keskkonda. Loodame, et seekord võetakse kohalike inimeste arvamus ka päriselt arvesse. esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Meie, Põhja-Tallinna elanikud, oleme siiralt hämmeldunud teie järjekindlusest rikkuda vaikne ja hubane piirkond, mille paljud meist on valinud just rahu ja vaikuse pärast. Meil on juba Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 15.1. ja 15.3. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud kolm bussiliini – see pole lihtsalt piisav, vaid suurepärane! Aga ei, ilmselt on kellelgi vaja ka trammi, mis hakkab akende all kolisema, justkui meil ei olekski õigust rahulikule elule. võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava Me ei hakka teile meenutama, et siin on rohelus ja park. Seda on kaardilt isegi liiga hästi näha. Aga ilmselt pole puud ja loodus enam moes? Sest miks muidu peaks keegi tahtma neid 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust maksimaalselt säilitada, luues koos asendada rööbaste ja betooniga? trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Eraisik M. T. 13.03.2025 15.8. Ja mis saab promenaadist? Kas tõesti arvate, et keegi tahab jalutada, kui kõrval käib igapäevane lakkamatu ehitustöö ning hiljem hakkavad trammid lärmi tegema? Kes iganes selle idee peale tuli, ilmselt pole siin kunagi elanud ega kogenud selle paiga rahu ja võlu. Me oleme kategooriliselt selle vastu, et meie kodukohta rikutakse. Linnas on küllalt kohti, kuhu tramme planeerida – miks just siia? Või on probleem selles, et meid, kohalikke elanikke, lihtsalt ei kuulata? Meil on Pelgulinnas, Puhangu tänaval neli korralikku bussiliini. Need töötavad. Need teenindavad elanikke. Need on piisavad. Miks peab keegi järjekindlalt tõestama, et “veel rohkem” Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 15.1. ja 15.3. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud tähendab automaatselt “paremat”? võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning Tramm, mille ehitust meile peale surutakse, ei ole vajalik. See on rohelist keskkonda kahjustav projekt, mis ei too piirkonnale midagi head. Meil on siin puud, jalutusrajad ja vaikne trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava elukeskkond – miski, mida linnas järjest vähemaks jääb. Aga ilmselt on tähtsam see, et saaks kuhugi jälle rööpad maha panna. 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust maksimaalselt säilitada, luues koos Promenaad? Mis promenaadist räägime, kui sellest saab järjekordne ehitustanner, kus tolm ja müra võtavad võimust? Ja hiljem saame nautida katkematut trammi kolinat ja trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, Eraisik K. P. 13.03.2025 15.9. vibratsiooni. Suurepärane vaikus ja roheline linnakeskkond, eks? esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Loodame, et mõtlete enne otsuste langetamist ka neile, kes siin tegelikult elavad. Meil on piisavalt ühistransporti, meil on piisavalt rahu – ja meil on piisavalt põhjust sellele arutule ideele vastu seista. Pelguranna tn 53 korteriühistu juhatuse hinnangul käesoleva arvamuse esitamine kuulub üldkoosoleku pädevusse mida ette valmistada ja läbi viia 10 päeva jooksul ei ole praktiliselt Korteriühistu esindajat teavitatud 02.01.25 e-posti teel, et neil on võimalik esitada põhjendatud arvamus/ettepanekud ka hiljem (st vajadusel pärast Pelguranna tn 53 võimalik. Sellest tulenevalt ka vastav seisukoht " ei nõustu kavandatuga ". üldkoosolekut) avaliku väljapaneku ajal. 16. 09.12.2024 16.1. korteriühistu Juhime tähelepanu, et taotleja täpsustas 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja laiendas kavandatavat, mis võib kaasa tuua teie kinnisasja osas vajaduse seada sundvaldus kuni hooneni. Teid 16.2. kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus.  Kehtiva Tallinna üldplaneeringuga ja koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ei nähta ette antud alale rööbasühistransporti nagu seda väidab projekteerimistingimuste Projekteerimistingimustega täpsustatakse vastavalt Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneeringut (DP026280, kehtiv alates 25.03.2010) taotleja. Sellest tulenevalt trammitee rajamiseks projekteerimistingimuste taotlemine muuta kehtivat detailplaneeringut ei ole kooskõlas Planeerimisseadus §125 p1(4). Pelguranna tn ja Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringut (DP012900, kehtiv alates 13.06.2019), lähtudest ehitusseadustiku § 27 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning 53 korteriühistu juhatus lõike 4 punktist 7. Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 4 ütleb, et detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Kehtivas üldplaneeringus ei ole trammitee asukoht määratud, mistõttu on vaja anda projekteerimistingimused vastavalt ehitusseadustiku § 99 lõikele 1. Samas puuduvad kavandatava rajamisel vastuolud kehtiva Tallinna üldplaneeringuga, kuna vastavalt Tallinna üldplaneeringus määratud tänavavõrgule kavandatakse trammitee lõigus Kopli tn kuni Puhangu tn alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee (Tallinna üldplaneeringu raudteevõrgu skeem) ja trammitee mööda Puhangu tänavat Pelgurannani osaliselt põhi- ja osaliselt jaotusmagistraaltänavale (Tallinna üldplaneeringu tänavavõrgu skeem). Trammitee rajatakse Puhangu tänava lõigus olemasolevale väljakujunenud tänavale, mh valdavalt linnale kuuluvale transpordimaale ja üldkasutatavale maale. Tallinna üldplaneering määrab piisavas mahus ära maakasutuse ja ehitustingimused, arvestades üldplaneeringu üldistusastet. Üldplaneeringu seletuskirja 27.02.2025 16.3. punkti 1 „Üldosa“ kohaselt: üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Vajaliku üldistamisastme põhjendatus on piisavalt tagatud detailsema ainekäsitlusega üldplaneeringu lähte- ja abimaterjalidena koostatud töödes. Tallinna üldplaneeringu teedevõrgu ja transpordi arengusuundade tekstilises osas on muuhulgas välja toodud vajadus transpordisüsteemi arendamiseks piirkonnas, koostades kergrööbastranspordi tasuvusuuringu ning ühiskondliku transpordi arengukava. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 on algatatud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, milles määratletud nõuded ei ole sisuliselt uued, vaid ajakohastavad ja täpsustavad Tallinna üldplaneeringu põhimõtteid. Selliselt tagatakse Põhja-Tallinna linnaosas ehitus- ja planeerimispõhimõtete järjepidevus. Koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu ühistranspordi skeemi kohaselt on trammitee asukoht määratud ning alale ette nähtud planeeritav eraldiseisev (rööbas) ühistransport. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule jäetud võimalus trammiliini pikendada Meeruse-Bekkeri suunal. Puhangu tänaval tõuseb liikluskoormus ja jalakäiatel, eriti lastel, vanuritel, vankritega emadel, lemmikloomadel ei ole enam turvaline jalutada oma kodust mereäärsele puhkealale. Selle Ühes trammitee rajamisega rajatakse ka korralikud ja turvalised jalgteed ning säilib ligipääs mööda Puhangu tänavat mere äärde. Seejuures jalgtee kompenseerimiseks tuleb trammitee rajamise projekti raames kvartali sisse, teisele poole Puhangu tänava äärseid maju kavandada ja rajada jalakäiatele alternatiivne tee, mis lõppeb kvaliteet paraneb just Puhangu tänaval Randla ja Pelguranna tänavate vahel paarisnumbritega hoonete poolel, sest sinna saame rajada laiema jalgtee kui Puhangu tn 32 ülekäigurajaga mereäärsele puhkealale. Peame silmas lasteaia ja Puhangu 32 vahelist ala. täna. Kuna turvaline ligipääs on tagatud, ei arvestata alternatiivse tee ettepanekuga käesolevas projektis, küll aga võimalusel arvestatakse selle 17. 09.12.2024 17.1. korteriühistu ettepanekuga tulevikuperspektiivides/projektides. Juhime tähelepanu, et taotleja täpsustas 17.02.2025 vastavalt Tallinna Transpordiameti ja Põhja-Tallinna Valitsuse märkustele nõuetekohase jalg- ja jalgrattatee rajamiseks hoonestusala piire ja laiendas kavandatavat, mis võib kaasa tuua teie kinnisasja osas vajaduse seada sundvaldus kuni hooneni. Teid 17.2. kaasati 18.02.2025 (uuesti) arvamuse avaldamiseks võimalikule täpsustatud lahendusele. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. Põhja-Tallinna Valitsus! Vt vastust punktis 17.1. 24.03.2025 KÜ Puhangu 32 on mures oma elanike, nende väikeste laste ja lemmikloomade turvalisuse pärast. Meie ettepanekud eelnõule: (edastatud 17.3. 1. Rajada teisele poole Puhangu 32 maja, paralleelselt Puhangu tänavaga, kus liikluskoormus suureneb tublisti, jalakäijate tee nii, et vanurid, väikesed lapsed ja lemmikloomad saavad LOVile) turvaliselt mereäärsele puhkealale minna. 2. Palun mitte rikkuda trammide ümberpööramisalaga meie puhkeala! Ettepanek, et lammutada garaažid Puhangu tänava äärest Puhangu 32 maja kõrvalt ja rajada sellele alale, kus Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu varasemalt olid kõrgepingeliinide postid, trammide ümberpööramise ala. See on juba aastaid olnud kole ala. omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 17.4. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 3. Samuti võiks kaaluda varianti, et tramm teeb aasa Supelranna peatusest Rannapargi peatusesse ja sealt keeraks tagasi putukaväila poole ja Ehte peatuse poole. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, 17.5. mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. KÜ Puhangu 30 juhatus ei ole nõus projekteerimistingimuste nr 2411002/06851 eelnõuga. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja KÜ Puhangu 30 juhatus arutas projekteerimistingimuste eelnõud ja leidis, et kuivõrd planeeritav trammitee jääb Puhangu 30 elamule lähemale kui 10 m, toob see kaasa elamu vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb elutingimuste halvenemise eelkõige müra ja vibratsiooni näol. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on Puhangu tn 30 18. 09.12.2024 18.1 võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu korteriühistu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Ettepanek: Palume kaaluda trammitee projekteerida Stroomi randa piki Kolde puiesteed, kus tänava koridor on laiem (Pelguranna tänava ja Putukaväila vahelises lõigus on tänava Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete koridor kõige kitsamas kohas 32 m) ja trammitee jääks elamutest kaugemale. reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on 18.2. väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Kui trammitee trassi muutus ei ole võimalik, siis palume projekteerimistingimustes täpsemalt kajastada nõudeid trammiteega kaasneva müra ja vibratsiooni vähendamiseks Puhangu Märkusega arvestatakse. Vt ka vastust punktis 18.1. 18.3. tänava lõigul Pelguranna tänavast kuni Puhangu tn 12 elamuni. Mure on tohutu mürataseme tõus, mis akna all sõitva trammiga kindlasti kaasneb. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on Puhangu tn 12 19. 16.12.2024 19.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu korteriühistu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Juhul, kui otsustatakse trammitee ehitus üle meie kinnistu, on Hooneühistu Puhangu 29A valmis kaaluma tervikkinnistu võõrandamist kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse Arvestada ehitusprojekti koostamisel. Kinnisasja võõrandamise tingimused täpsustada koostöös Puhangu tn 29 kinnistu omanikuga ehitusprojekti paragrahvide 11-21 kohaselt. koostamisel. Hooneühistu Puhangu 20. 08.01.2025 20.1. tn 29A Samuti juhime Teie tähelepanu sellele, et käesoleval ajal toimib Puhangu 31 kuni Puhangu 43 garaažihoonete elektrivarustus meie kinnistul paikneva elektrikilbi kaudu. Tere! Meie majas on paanika ja inimesed ei ole selle projektiga nõus!!! Nii Puhangu tänav kui ka ranna territoorium ei sobi trammiliini jaoks. Kas on võimalik organiseerida rajoonis Täname arvamuse eest, teie meelsus on teadmiseks võetud. Informeerime, et taotleja on menetluse käigus ja Pelguranna trammiprojekti infotunnis, mis avalik hääletus selle projekti käivitamiseks / peatamiseks. Projekteerimistingimuste kooskõlastamisel palume arvestada ka kohaliku elanikke arvamustega. toimus 27.01.2025 Põhja-Tallinna kogukonnamajas, esitatud ettepanekutele (säilitada rohkem rohelist puhkeala Stroomi ranna piirkonnas) lisanud 21. Vihuri tn 8 korteriühistu 29.01.2025 21.1. projekteerimistingimuste taotluse 17.02.2025 juurde kolm võimalikku trammi tagasipöörde varianti. Lõplik lahendusvariant trammitee tagasipöörde osas selgub projekteerimise käigus. Korteriühistu Sõle 54 on vastu sellele, et suur osa kinnistu territooriumist võetakse ristmiku alla. Lähiajal korraldame ühistu liikmete koosoleku selles küsimuses.. Täname arvamuse eest! Võimalusel ehitatakse koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda Korteriühistu on antud projekti vastu, sest oluliselt väheneb ühistule kuuluv kinnistu. Plaanitava võõrandatava ala sees on territooriumile sissesõidu liugvärava tööpiirkond ja ühistu nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks poolt rajatud kõrghaljastus. ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus. Võimalusel arvestatakse teie seisukohaga. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus 31.01.2025, 22. Sõle tn 54 korteriühistu 22.1 selgub projekteerimise käigus. Linna soov ei ole liikuda ristmikuga Sõle tn 54 kinnistule ega puid eemaldada, mistõttu võimalusel korrigeeritakse ristmiku 07.02.2025 lahendust projekteerimise käigus nii, et sundvalduse seadmise vajadust Sõle tn 54 kinnistul ei teki. Kui ristmik ehitatakse ümber ja ümberehituseks peaks ehitustehniliselt siiski mingis osas vajadus tekkima, antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Sõle tn 54 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku sundvalduse seadmise tingimused. Käesolevaga Tallinn, Sõle tn 54 korteriühistu, teatab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, et KÜ on tutvunud esitatud eelenõuga ning ei ole pakutud lahendusega nõus. Vt ka vastust punktis 22.1. Ehitusseadustik näeb ette kohustuse teavitada kinnisasja omanikku, kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et KÜ ei ole kategooriliselt nõus meie maja kõrval asuva tee/ristmiku laiendamisega KÜ territooriumi (kinnistu katastrinumber 78408:806:0008) arvelt, nagu on näidatud lisatud plaanil. nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse Juhime Teie tähelepanu kõigepealt järgmistele asjaoludele: seadmise vajaduse. Võimalusel arvestatakse teie seisukohaga. Linna soov ei ole liikuda ristmikuga Sõle tn 54 kinnistule ega puid eemaldada, mistõttu võimalusel korrigeeritakse ristmiku lahendust projekteerimise käigus nii, et sundvalduse seadmise vajadust Sõle tn 54 kinnistul ei teki. 1. Eeldatav planeering riivab olulisel määral KÜ majaelanike (korteriomanike huvisid), kuna pakutud lahendusega eeldatakse KÜ-le kuuluva kinnistu oliline vähendamine. EV Põhiseaduse § 32 kohaselt: Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Seoses sellega KÜ teaetab, et ta ei ole nõus oma osa territooriumi sunvõõrandamisega (Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 mõttes). 2. Tuleb arvestada samuti sellega, et kõnealusel KÜ maatükil meie KÜ territooriumile paigaldatud liugväravate tööpiirkond. Väärib märkimist seejuures, et KÜ liikmed on soetanud väravate puldid, samuti väravad on liitunud maja korterites olevate fonolukudega. 22.2. 3. Tee lähedus majale häirib ristmiku vastas asuvate korterite elanike rahu ja privaatsust. KÜ plaanides on rekonstrueerida õueala. 4. Nimetatud krundil on eriline sihtotstarve. Sellel krundil on meie KÜ poolt istutatud mitmeaastased puud, oleme nende likvideerimise vastu. Seoses sellega toome välja, et Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 on sätestatud, et keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Samas lg 2 sätestatakse millisel juhul eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Tuleb arvestada, et teatud mahus keskkonnahäiringuid tuleb taluda, samas keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmetevõtmisega võimalikult suurel määral vähendada ning keskkonnaohtu tuleb vältida (KeÜS § 10 ja § 11). Üldjuhul keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja (KeÜS § 12 lg 1). Lisaks peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada (KeÜS § 14).  Ettepanek: Alternatiivse lahendusena teeme projekteerijatele ettepaneku nihutada Manufaktuuri tänava teekate Pavli tänava poolele, mis võimaldab pöörata teed soovitud nurga all. Ettepaneku võimalikkust kaalutakse projekteerimise käigus, mil lahendus täpsustub. 22.3. Seoses avaldatud KÜ arvamusega, palume arvesse võtta meie KÜ majaelanike (korteriomanike) seaduslikud õigused ja huvisid. Tuletame Teile meelde, et § 26 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt: Vt ka vastust punktis 22.1. Võimalusel arvestatakse teie seisukohaga. Linna soov ei ole liikuda ristmikuga Sõle tn 54 kinnistule ega puid eemaldada, Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse: mistõttu võimalusel korrigeeritakse ristmiku lahendust projekteerimise käigus nii, et sundvalduse seadmise vajadust Sõle tn 54 kinnistul ei teki. 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 22.4. Vajaduse korral oleme valmis kohtumiseks ja tekkinud küsimuste või lahkarvamuste arutlemiseks kohtuväliselt. Meie KÜ esindajate huvide ignoreerimise korral oleme valmis samuti pöörduma ka kohtu poole. По поручению собственников К/Т Сыле 45 правление письменно выражает своё мнение по строительству трамвайной линии в Пыхья районе: Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, Считаем, что в нашем районе достаточно транспорта для передвижения в любую часть города. В данный момент транспорт успешно справляется с потоком пассажиров и kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. учитывая плотность застройки нашего района появление дополнительных жителей вообще не предполагается. С постройкой трамвайной линии будет нагрузка как Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel физическая так моральная на нас - жителей района. К/Т Сыле 45 категорично против проведения трамвайной линии в нашем районе, как и большинство жителей нашего liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud района. В нашем проживает 90 квартир, в которых проживает более 150 человек. https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt Mitteametlik tõlge: Juhatus avaldab K/T Sõle 45 omanike nimel kirjalikult arvamust trammiliini rajamise kohta Põhja piirkonda: Usume, et meie piirkonnas on piisavalt transporti, et on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel 22.5. sõita ükskõik millisesse linnaossa. Hetkel tuleb transport reisijatevoogudega edukalt toime ja arvestades meie piirkonna arengutihedust, ei ole täiendavate elanike juurdetulekut üldse on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada E. K. 13.03.2025 (edastatud oodata. Trammiliini rajamisega kaasneb nii füüsiline kui ka moraalne koorem meile, piirkonna elanikele. K/T Sõle 45 on kategooriliselt vastu trammiliini rajamisele meie piirkonda, nagu ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus LOVile) enamik meie kandi elanikke. Meil on 90 korterit, kus on rohkem kui 150 inimest. pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Hooneühistu Puhangu 1 (registrikood 80018787) arutas kiirkorras jooksvalt Hooneühistu Puhangu 1 liikmetega linna esitatud projekti kavatsust ning plaani Hooneühistu Puhangu 1 Täname arvamuse eest! Võimalusel ehitatakse koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel kuuluva garaažihoone likvideerida ja Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn, katastritunnus: 78408:805:0750 sundvõõrandada ning annab teada, et ei nõustu oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda linna pakutud lahendusega. Hooneühistu Puhangu 1 on linna kavandatud projektile kategooriliselt vastu. Mitte ükski Hooneühistu Puhangu 1 liige ei ole nõus loovutada enda kasutuses nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks olev garaaž linnale kavandatud eesmärgil. ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus. Seda põhjusel, et Hooneühistu Puhangu 1 liikmed hoiavad antud piirkonna püsielanikena oma sõidukeid enda kasutuses olevates garaažides. Paljudel Hooneühistu Puhangu 1 liikmetel Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Ristmiku on Hooneühistul Puhangu 1 olev garaaž ainus koht, kus on võimalik sõidukit hoida, ning sõiduk on liikumiseks vajalik. Linnale on väga hästi teada, et antud piirkonnas on ümberehitamise realiseerumine toob kaasa Puhangu tn 1 kinnistu võõrandamise. Kui ristmik ehitatakse ümber ning kinnistu on vajalik tööde teostamiseks parkimiskohtadega väga raske olukord. Hooneühistu Puhangu 1 liikmetel ei ole muud kohta oma sõidukeid turvaliselt majade lähedal hoida ja parkida peale endi garaažide. Linna peaks võõrandada, siis antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 1 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku võõrandamise teadma, et Põhja-Tallinnas on püsivad probleemid tänavakuritegudega ning selle asemel, et jätta autod lumevabalt ja valvesignalisatsiooniga garaažiboksidesse sunnitakse Hooneühistu tingimused. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Puhangu 1 liikmeid Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn sundvõõrandmise korral otsima igal õhtul vabu kohti autode jaoks erinevates hoovides ning loota, et pätid jätavad seekord sõidukid puutumata. Linn on suurepäraselt teadlik, et õhtuti peale kella 20:00 on antud piirkonnas vabu parkimiskohti õues praktiliselt võimatu leida. Paljudele Lisades Puhangu tn 1 garaažide kinnistu projekti mahtu, tekib võimalus muuta Sõle-Puhangu-Manufaktuuri ristmik kompaktsemaks, lihtsamaks ja Hooneühistu Puhangu 1 liikmetele on garaaži kasutamine hädavajalik ning garaaži sundvõõrandmise korral ei ole võimalik loobuda ka ühtlasi sõidukist, kuna see on jällegi vajalik turvalisemaks. Luues terviklahenduse, mis vastab piirkonna arengu suunistele, soovitakse rajada kahe ristmiku asemel üks, kus tekib võimalus lühendada liikumiseks. Ehitatav trammiliin ei lahenda Hooneühistu Puhangu 1 liikmete isikliku sõiduki omamise vajadust. fooritsükleid kõigi kasutajagruppide jaoks, luua jalakäijale ülekäigukoht Manufaktuuri tn sihis ning sõidukitele turvalisem otsesiht Paavli keskuse ja Hooneühistu 09.02.2025, Pelguranna asumi vahel. 23. 23.1. Puhangu 1 04.03.2025 Hooneühistu Puhangu 1 kinnitab, et kõik temale kuuluvad garaažis on pidevas kasutuses. Hooneühistu Puhangu 1 pöörab ka linna tähelepanu, et mõned liikmed kasutavad oma garaaže juba 50 aastat järjest ning neid on ka ise endale ehitanud omal ajal. Linn oma sundvõõrandamise sooviga ei arvesta mh ka seda, et kõrvalolevate majade korterid on väga väikesed (ehitatud 1960-1970.aastatel tollel ajal kehtinud elustandardite kohaselt) ning juhul, kui toimub Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn sundvõõrandamine, Hooneühistu Puhangu 1 liikmed jäävad ilma garaažidest, siis ei ole Hooneühistu Puhangu 1 liikmetel enamasti kohti oma kitsastes korterites, kus hoida spordi, kodu ja olme inventari, varusid talveks ja kriisiajaks, kelke, pere jalgrattaid jms. Hooneühistu Puhangu 1 liikmed on valmis koos oma peredega kategooriliselt vastu astuma sellele projektile, mis sisaldab Hooneühistu Puhangu 1 kuuluva kinnisasja Puhangu tn 1, Tallinn sundvõõrandamist. Hooneühistu Puhangu 1 liikmed on valmis avaldama oma seisukohti ja meelsust pakutud projekti vastu nii meedias kui ka Tallinna Linnavalitsuse ees avaliku üritusena. Hooneühistu Puhangu 3 (registrikood 80119991) annab teada, et kuna projekteerimistingimusi saadeti Hooneühistule Puhangu 3 2025.a jaanuari lõpus ja linn soovib saada Hooneühistu Täname arvamuse eest! Võimalusel ehitatakse koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik vastavalt koostamisel Puhangu 3 seisukohta juba 2025.a veebruaris alguses, ei jõudnud Hooneühistu Puhangu 3 läbi viia oma liikmete üldkoosoleku seisukoha moodustamiseks sellel teemal. Kui Hooneühistu oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Ristmik hakkab tulevikus olema oluline ühendus Manufaktuuri, Paavli keskusala ja Pelguranna asumi vahel – seda Puhangu 3 küsitles oma liikmeid ja saadud liikmete arvamuste kohaselt ei nõustu Hooneühistu Puhangu 3 ja selle liikmed linna kavandatud projektiga kategooriliselt, kuna see tähendab nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka sõidukijuhtidele. Ristmiku ümberehitamine on vajalik liiklusohutusest tulenevalt, tagamaks Hooneühistu Puhangu 3 kuuluva kinnistu sundvõõrandamist. ristmiku kompaktsus ning ohutu ja sujuv liiklus. Hooneühistu Puhangu 3 liikmed, ehk Hooneühistu Puhangu 3 garaažide omanikud ja kasutajad on harjunud oma kodu lähedal asuvaid garaaže kasutama sõidukite parkimiseks ja isiklike Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Ristmiku asjade hoidmiseks. Hooneühistu Puhangu 3 liikmed ei ole nõus loovutama linnale oma garaažid, kuna nad jäävad ilma parkimiskohtadest ja panipadest, milleks garaažid kasutatakse. ümberehitamise realiseerumine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse Puhangu tn 3 kinnistul. Kui ristmik ehitatakse ümber ning kinnistu on vajalik tööde teostamiseks võõrandada või Garaažiühistu Puhangu 10.02.2025, 24. 24.1. Hooneühistu Puhangu 3 liikmed kinnitavad, et Hooneühistu Puhangu 3 kuuluva kinnistu sundvõõrandamine paneb Hooneühistu Puhangu 3 liikmeid seissu, et nad jäävad ilma oma sundvaldust seada, siis antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 3 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku 3 24.03.2025 varata ning linna kavatsus tekitab neil märkimisväärseid lisakulusid, kuna võrdväärsete garaažide ostmine on antud piirkonnas problemaatiline ja isegi võimatu pakkumiste puudumise võõrandamise või sundvalduse seadmise tingimused. tõttu. Hooneühistu Puhangu 3 palub arvestada kohalike inimeste soovidega ja mitte tekitada kohalikele inimestele probleeme juurde sellel niigi raskel ajal!  Trammitee võiks olla eetika ristiku tän.läbi putkavälja kolde pst ja mööda pelguranna tän.kuni maleva peat,kus liitub olemas oleva trammiteega.siis ei oleks vaja ka puhangu tän.juurde Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule on tulevikus jäetud võimalus pikendada ehitada lõppjaam trammijuhid tahavad ka wc minna sest see tuleb pikk liin.Tänan trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal mööda, valikutes on ka mööda Pelguranna tänavat olemasoleva Maleva peatuseni. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse Puhangu tn 91 konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. 25. 12.03.2025 25.1. garaažiühistu • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Juhime tähelepanu, et tagasipöörde variantidest on ilmselt perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 hõlmaks 1,1% pargi pindalast, variant 3 hõlmaks 3,4% pargi pindalast. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonikollektorit ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt ASi Tallinna Vesi 18.03.2025 tehnilised tingimused nr PR/2510951-1), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1 ning Puhangu tn 91 kinnistu tuleb võõrandada või 25.2. sundvõõrandada, sest mõistlikku alternatiivset varianti tagasipöördeks linna maal ei ole. Kui kinnistu on vajalik tööde teostamiseks võõrandada, siis antakse sellest ehitusprojekti koostamisel esimesel võimalusel Puhangu tn 91 kinnistu omanikule teada ning lepitakse kokku võõrandamise tingimused või viiakse läbi muu vastav menetlus. Maa võõrandamine või sundvõõrandamine nähakse ette üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Puhangu tn 16B Tänan info eest. Meil on oluline, et hooned ikkagi kohal jäävad, las neid kõnniteid seal on. Arvestada ehitusprojekti koostamisel. Sundvalduse seadmise vajadusel täpsustada tingimused koostöös Puhangu tn 31 kinnistu omanikuga ehitusprojekti 26. garaažiühistu 19.02.2025 26.1. koostamisel. (Puhangu tn 31) B Avalikul väljapanekul esitatud arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta (edastatud veebilehe kaudu või KEKOle e-posti teel) Palun kindlasti arvestada peatuste asukohtade ja profiilide valikul ereivajadustega inimestega, sh liikumisabivahenditega. Peatuste tasapinnad projekteerida trammi põrandaga ühele Nõuded on lisatud projekteerimistingimustesse. Tallinna Sotsiaal- ja tasapinnale. Projekteerimisse kaasata Tallinna Sotsiaal- ja Tervishouamet. 27. 04.03.2025 27.1. Tervishouamet Trammiliin pikkendus on tähtis selle piirkonna elanikele kui ka linnale üldiselt. Linnas on muidugi inimesi, kes mingit muutust ei taha aga midagi peab ju tegema muidu areng seisab ja ei Täname toetava arvamuse eest! 28. Eraisik J. V. 04.03.2025 28.1. ole enam konkurentsivõimeline.. Elan Karjamaa asumis ja pooldan kiire ühistranspordi arengut. Karjamaa asum ja Pelgurand on halvasti ühendatud ühistranspordiga – ainus võimalus on buss nr 3, mis seisab tihti Sitsi Täname toetava arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide tänava ummikutes. Ranna keskossa puudub ühistranspordiühendus, sinna pääseb ainult jalgsi. Hommikusel ajal on bussid liinil Balti jaam – Pelgurand kuni Kolde pst peatuseni ümberkorraldamisel. 29. Eraisik V. L. 04.03.2025 29.1. ülekoormatud, sest paljud lapsed sõidavad kooli. Vastust oma arvamusele ei oota. Toetan! Täname toetava arvamuse eest! 30. Eraisik P. D. 04.03.2025 30.1. Tramm ei pea sõitma läbi pargi või metsa. Seega tagasipööre peab olema teistel kohal. Park peab säilima nii nagu praegu olemas. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 31. Eraisik V. 04.03.2025 31.1. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Tahtsin lihtsalt tänada ja avaldada lootust, et see trammitee ka päriselt valmiks! Täname toetava arvamuse eest! 32. Eraisik G. 04.03.2025 32.1. Trammitee ei sobi ja ei mahu kitsale Puhangu tänavale, seal tänaval ei ole midagi peale elumajade, siin puuduvad lasteaiad, koolid teenidnupunktid. Selline marsruut ei anna mingit Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest lisväärtust mitte kellelegi. ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma 33. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 33.1. marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammi ümberkeermaisekoht hävitab osa pargist ning hävitab normaalse ligipääsu Puhangu tnlt mere äärde. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 33.2. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  See ehitus ei tee Puhangu tänavat rohelisemaks, vastupidi, elukeskkond halveneb - algatuseks aastaid kestva ehituse tõttu ning hiljem trammi müra tõttu. Lisaks aknast "ilus" vaade Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb trammidele, pargi asemel. Maksate magamatusest tekkinud tervisekahjud kinni?Tänapäevane hääletu tramm, mis kurvides häält ei tee: https://youtu.be/9pWzig11OqU Kuulake üks ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. kordki piirkonna elanikke. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul 33.3. kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Ettepanek: Ehitage tramm vanale raudteekohale v putukväila kui seda nii väga vaja on. Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi 33.4. oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv on väiksem. Isiklikult oleksin trammi Pelguranda toomise vastu, kuna minu hinnangul on trammidest tekkiv müra väga suur, lisaks liikumisest tekkivale vibratsioonile ka mootorite pinin ja uste Täname arvamuse eest! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on piiksumine kostub väga kaugele. Elan Tuulemaa tänaval ja kuulen Maleva peatusesse liikuvaid tramme tuppa seega veel lähemal elades on kindlasti need helid häirivamad, rääkimata projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning pika ehitusperioodi vältel tekkivatest ebamugavustest. Samuti on bussiühendus ja kergliiklusteede võrk piisavalt hea piirkonnas, et leida alternatiive autole, ei näe mõtet kalli raha eest projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni trammiteid veel lisaks ehitada. vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 34. Eraisik R. F. 04.03.2025 34.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Pigem renoveeriks ja ehitaks selle raha eest lasteaedasid või (huvi)koole juurde või kaasaks Kristiine ristmiku kahetasandiliseks ehitamisse, leiaks oluliselt rohkem kasutegureid kui see Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Tallinna tramm tooks. Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning 34.2. kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Toetan igati antud trammitee rajamist. Kiiremas korras tuleks jätkata trammiteede planeerimist Lasnamäe, Mustamäele ja Õismäele. Täname toetava arvamuse eest! Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 35. Eraisik K. N. 04.03.2025 35.1. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Ma olen trammiliini ehitamise vastu. Nii kitsas tänav, tramm tuleb täitsa majade kõrval, liiga kõva häält teeb ja hakkab segada elu, eriti väikeste laste und. Panellmajades on nii hästi Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja kuulda kõike ja lisada sinna trammi müra teeb meie elu ainult halvemaks. Meil siin ilusti käivad bussid , ühistranspordi puudu ei tunne!!! Samuti uut jalgpalli väljakut ehitati nii pikalt ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb mingid trammi pööramist me siin ei soovi!!! valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 36. Eraisik V. G. 04.03.2025 36.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kui rajada tagasipöördekoht Stroomi rannaparki, võiks seda teha nii, et elusloodust ei puuduta. Seal on suur parkla praegu, kuhu asemele võiks trammiliini lõpp-peatus tulla. Kui mõeldakse võimalikku tagasipööret parklas Kolde pst ja Pelguranna ristmikul, siis tegemist on munitsipaalomandis oleva transpordimaaga, seega iseenesest huvitav mõte. Arvestades minimaalset vajalikku ümberpöörderaadiust (25 m), siis ilmselt ei mahuks pöördering antud kinnistule ära ning oleks vaja arvestada naaberkinnistute hõivamisega. Mitmete järskude pöörangute kavandamine vähendab aga trammide liikumiskiirust. Lisaks on koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on skeemil näidatud tagasipööramise kohas ette nähtud perspektiivselt korterelamumaa (taskukohase elamise võimaluste loomise eesmärgil). Ühtlasi osutub probleemiks, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa 37. Eraisik J. L. 04.03.2025 37.1. ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. Kohalikele oleks probleemiks ka parkimisvõimaluste vähenemine. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.  Lisasin manusesse pildi sellest, kuhu võiks tulla Standardi trammipeatuse asukoht (sinine ring), et pelgulinna elanikel oleks võimalikult mugav seda kasutada. Elan ise Taime tänaval ja kui Täname ettepaneku eest. Trammipeatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus. Päris viadukti peale trammipeatust ette näha ei saa, sest viadukt trammipeatus oleks seal asukohas, oleks seda palju mugavam kasutada kui siis, kui see jääks garaažide alale. ei ole nii lai, et mahutada ära jalg-, jalgratta- ja trammitee ning peatuste konstruktsioonid. 37.2. Lugupeetud linnavalitsuse esindajad, Avaldan oma kategoorilist mittenõustumist Stroomi piirkonda kavandatava trammiliini ehitamise plaanidega. Pean seda projekti ebamõistlikuks ja Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja potentsiaalselt kahjulikuks mitmel põhjusel: vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Mürasaaste. Trammiliiklus toob paratamatult kaasa mürataseme tõusu. Arvestades hoonestuse tihedust ja viiekorruseliste elamute olemasolu tänavatel Puhangu, Randla, Pelguranna, Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul Kolde, Vihuri mõjutab see negatiivselt kohalike elanike elukvaliteeti, eriti nende, kelle aknad avanevad kavandatava marsruudi joonele. kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 38. Eraisik J. 04.03.2025 38.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Liikluskoormus. Projekt näeb ette trammirööbaste rajamist kitsale tänavale Puhangu, kus juba praegu on suur autoliikluse koormus. Olukord halveneb, kuna autode arv ei vähene ja Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub liiklus muutub veelgi keerulisemaks. ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. 38.2. Uue marsruudi vajalikkuse puudumine. Piirkonnas on juba välja arendatud transpordiinfrastruktuur, mis võimaldab kiiresti ja mugavalt jõuda linna erinevatesse osadesse. Trammiliini Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea kasutuselevõtt ei lahenda transpordiprobleeme, vaid loob uusi. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering 38.3. näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Oht ainulaadsele linnaruumi. Erilist muret tekitab kavandatav trammipöörde ehitamine Stroomi pargi territooriumile. See park on ainulaadne kombinatsioon mereäärsest ja Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed metsavööndist, olles oluline puhkeala linnaelanikele. Siin veedavad pered aega värskes õhus, ujuvad ja päevitavad. Trammirööbaste rajamine läbi pargi rikub selle ökosüsteemi ja suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega muudab ala potentsiaalselt ohtlikuks puhkajatele, eriti lastele. sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. 38.4. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Projekti puudused. Linnavalitsuse veebisaidil oleva teabe kohaselt näeb projekt ette Puhangu tänava avaliku ruumi moderniseerimist, roheluse lisamist ja puhkealade loomist. Siiski, Trammiliini rajamisest Puhangu tänavale on otsene kasu ka kohalikele elanikele. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada vaatamata nendele parandustele, toob trammiliini ehitamine kaasa olulisi muutusi piirkonnas, mis võivad negatiivselt mõjutada selle elanikke. ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on 38.5. populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks maastikuarhitekt.  Alternatiivsed lahendused. Artiklis mainitakse ka, et uus trammimarsruut peaks parandama ühistranspordi kättesaadavust ja vähendama autode kasutamise vajadust. Sellegipoolest Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja arvan, et tuleks kaaluda muid transpordiinfrastruktuuri parandamise võimalusi, mis ei kahjusta elanike mugavust ja turvalisust.Eeltoodut arvestades palun teil uuesti läbi vaadata tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- trammiliini ehitamise plaanid ja kaaluda alternatiivseid transpordiinfrastruktuuri parandamise võimalusi, mis ei kahjusta elanike mugavust ja turvalisust. Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr Minu arvamust toetavad paljud piirkonna elanikud, mida kinnitavad koosolekud ja petitsioonid. Lugupidamisega, Vihuri tänava elanik 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad 38.6. vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Väga tore trammiidee! Nõustun trassiga, kindlasti teha trammile eesõigus igale poole kuhu võimalik, et tagada sujuv ja kiire liikumistempo. Ning kindlasti tuua rohkelt haljastust kui juba Täname toetava arvamuse eest! Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, seega tagatakse kiire ehitamiseks läheb, kaasa arvatud kõrghaljastus. ühendus. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, 39. Eraisik S. M. 04.03.2025 39.1. rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammirööpad igal juhul putukaväilale, kasvõi ühes suunas. Mingi autosõidurada peab jääma Puhangu tänavale ilma rööbasteta ja nende n ö mururibade arvelt võiks tee ikka laiemaks Tramm on planeeritud Puhangu tänavale liikuma mõlemas suunas (variant A). Autoteed pole plaanis laiendada, kuna tuleb arvestada ka jalgratta- ja teha. jalgteede ning haljastuse rajamisega. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. 40. Eraisik M. 04.03.2025 40.1. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Miks on uus trammiliin linlastele kasulik? Kellele kasulik, millistele linlastele? Kindlasti mitte Puhangu tn elanikele. Trammiliini rajamisest Puhangu tänavale on otsene kasu ka kohalikele elanikele. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on 41. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 41.1. populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks maastikuarhitekt. •Peatuste asukoht võimalikult eluhoonete sissepääsude lähedal - elanikud ei soovi seda, see on juba selgelt väljendatud. Trammipeatuste mugav lähedus soodustab ühistransporti eelistama autole. Trammipeatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus, konkreetselt 41.2. Puhangu tänavale on variandi A kohaselt planeeritud üks peatus. •Tagab haridusasutuste hea teenindamise – nt PERG on 700 m kaugusel, ei hakata käima.Tagab selge ligipääsu LOV hoonele, noortekeskusele ja Stroomi kaubandus-teenindus keskusele Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest – tramm ei sõida sinna. ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn 41.3. ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. •Tagab selge juurdepääsu Stroomi rannale ja rannapargile – ligipääs on ju olemas. Vastupidi see rikub osa pargi tervikust, hävitab ühe ligipääsu rannani ja muudab selle ohtlikuks. Variant A tagab lääneeuroopalikult mugava juurdepääsu Stroomi rannale. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 41.4. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. •Arvestab Putukaväila pargi lahendusega, ei muuda seda – tramm saaks väga ilusti sõita putukaväilas. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 41.5. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. •Võimaldab Puhangu tänava tänavaruumi terviklikult kaasajastada ja atraktiivsemaks muutmist – trammi toomine Puhangu tn ei kaasajasta tänavat vaid vastupidi. Trammi müra tänaval Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ei tee seda atraktiivseks vaid halvendab elukeskkonda. ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimistingimustes on 41.6. nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed.  •Näiteks väheneb ka piirkonda kolivate uute elanike vajadus igapäevase autokasutuse järele – kuhu need elanikud kolivad? Plaanite mere ääre salaja täis ehitada? Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning 41.7. autode kasutamise vajadus väheneb. •Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. – kuhu Puhangus lisatakse vaba ajaveetmise Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega võimalusi, see tänav on kitsas, mille ääres on elumajad, mille vahele ei ole vaja tekitada kogunemiskohti. Vaba aja veetmise võimlaused on Stroomi pargis.Milleks on vaja kellegi tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat kinnisidee tõttu hävitada inimeste rahulik vaikne elukeskkond.Lisaks on vähemalt 2 aastat elamine seal tänaval võimatu ehituse tõttu - annate uued elukohad? rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise 41.8. järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Väga hea projekt Täname toetava arvamuse eest! 42. Eraisik M. B. 04.03.2025 42.1. Trammitee tagasipööret ei ole vaja tuua otse randa, las ta jookseb läbi putukaväina ja on nii rahulikum elanikonnal kes elavad otse ranna vastas kui ka säilib mõnus puhkeala. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 43. Eraisik M. T. 04.03.2025 43.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Mis seeni te tarvitate seal? Esmaslt kui alustada lisa trammiliinidega Pelguranda, kus kõik toimib ideaalselt. Tekitada juurde ummikudi kitsastele tänavalete. Kas saate minig orgmasmi Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea nendest uutest liinidest. Sama teema Liivalaiale planeeritava liiniga. Mis point sellel on? Teha põhimõtteliselt paralleelselt teine liin Stockamni risti Pärnu mnt risti .Selle asemel võiks Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike teha trammi liin Lasnamäele. arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering 44. Eraisik A. S. 04.03.2025 44.1. näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Kindel ei! Selle asemel lisage busse juurde ja tehke nii ühendus paremaks teiste linnaosadega. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt muutuvad busside marsruudid, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 45. Eraisik L. 04.03.2025 45.1. Pelgulinna tramm on äärmiselt vajalik ühendus Pelgulinna, Stroomi ja Kalamaja - kõik Põhja-Tallinna osad - ühendamisel. Hetkel ei ole ühtegi arvessevõetavat ( mis ei läheks uure ringiga Täname toetava arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus, mis teenindab ka Pelgulinna sünnitusmaja v mööda ummikuid täis transpordiliine ) ühendust Kalamaja ja Pelgulinnaga. Ka Kalamaja inimesed väärivad väärikat ühendust Stroomi pargi, ranna ja muidugi kõrvalasumiga üldiselt. vahetut ümbrust, piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on samuti hea ühendus Sõle tn Pelgulinna Riigigümnaasium on piirkonna suurim gümnaasium, kuhu käivad ka väga paljud Kalamaja lapsed ja noored. Hetkel on ühistranspordiühendus sinna ebanormaalselt pikk ja ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on soosib laste vedamist autodega. Trammiliin parandaks seda pisut, kuigi kaaluda võiks laiendamist Kolde puiesteele ja sellega lahendada suurt vastukaja tekkitanud rannapiirkonna gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub tõepoolest Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna tagasipöörde küsimus. Ka Sõle tervisemaja ja Pelgulinna Sünnitusmaja, mis on piirkonna suurimad sellelaadsed ja millega taas Kalamaja elanikud on normaalse ühenduseta, saaks nii Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. ühendatud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Variandi A eeliseks on 46. Eraisik L. T-V. 04.03.2025 46.1. kiire ja otse ühendus Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, Balti jaama ning kesklinna suunal, kus toimub Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt valdav osa liikumistest. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.  Vaadates teisi trammi ümberpöörsmise kohti, siis pole ükski lastemänguväljakute kõrval. Seega läheb see pargiala 90 % aiaga eraldatus. Trammi ümberpööre rannapargis, ükskõik, kui Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete vähe sealt seda parki "ära võetakse" ei sobi sinna. See on puhkeala, mitte transpordiala. Kasutada Pelguranda ja Kolde pst selleks ringiks olek kordades mõistlikum. reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas 47. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 47.1. mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Mis on trammi LISANDVÄÄRTUS? Hetkel on ainult kaotusi. Lisaväärtus oleks näiteks tramm kuni Paldiski maanteeni. Ruumi on piisavalt selleks kui valida mõistlik trajektoor. Nt Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide ühistranspordiühendus Stroomi ja Rocca vahel on puudulik, kesklinnaga ei ole probleeme. Lisaks elab Stroomi ranna läheduses väga palju eakaid inimesi, nende jaoks üks olulisemaid ümberkorraldamisel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset kohti külastamiseks on polikliinik või haigla. Paljud käivad just meremeestehaiglas kuhu hetkel saab ca tunni ajaga ja kahe ümberistumisega. Oleks palju loogilisem viia uus trammitee liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see kas Putukaväia kaudu läbi metsa (kus oli varem raudtee) kuni Paldiski mnt'ni välja ja sealt Kristiine keskuseni (kuhu on ka tulevikus plaanis trammitee väljaehitada). tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa 47.2. kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Palun tuua tramm mööda putukaväila,mitte lohistada vägisi mööda Puhangu tänavat rannaparki, kus ümberpöördekoht jääb umbes 30 meetrit laste mänguväljakust Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 48. Eraisik S. J. T. 04.03.2025 48.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Antud piirkonna kauaaegse elanikuna (sünnist saati), leian, et meie jaoks oleks vajalik ja otstarbekas lihtsam ja kiirem otseühendus Haabersti piirkonnaga, miks see ei võiks olla tramm, Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide mis liiguks mööda kunagist rongitee trassi Kopli tn suunast Paldiski mnt-le ja sealt Haaberstisse (miks ka mitte veel kaugemale). Leian, et see oleks küll üks mõnus, mugav ühendus ümberkorraldamisel. Haabersti-Kopli-Kesklinna vahel. Siinsel piirkonnal on minu meelest täiesti piisavalt erineivaid ühendusi Kesklinna, Balti-Jaama, Lasnamäe suunas aga häbematult vähe Haabersti suunas (ehk üks ainus - liini nr 26 buss, enne ei olnud sedagi, nii et aitähh selle eest :)). Täna on aktiivselt ettevalmistamisel Liivalaia ja Pelguranna tn trammiteed. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja- Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud 49. Eraisik K. P. 04.03.2025 49.1. ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.  Antud trammiliini kavandatud marsruut on kehv. Trammiliin on sobiv teenindama ainult vähesed Pelguranna elanikke. Trammipeatus on liiga kaugel PERGist ja jääb valesse suunda - Täname arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed psühholoogiliselt ei meeldi inimestele käia 600m vales suunas lähima peatuseni, mistõttu kõik PERGi õpilased, kes soovivad sõita kesklinna, jäävad selleks endiselt kasutama bussi 40, rajada ei ole vaja. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on samuti hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast mille peatus on lähemal ja õiges suunas. Tramm jääb samuti ülikaugele Pelgulinna asumist ja uutest Hipodroomi/Seewaldi arendustest. Trammi edasine marsruut läbi Kalamaja ja Balti trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel jaama suure ringiga kesklinna servalt läbi Lasnamäele pole ka ilmselt eriti paljudele inimestele üldse eriti vajalik marsruut. Palju mõistlikum oleks, kui tramm keeraks Sõle tn ületades puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema Puhangu tn ja tagasipöörde asemel Putukaväilale, sealt vasakule Koldesse, peatuks PERGI ees, sealt edasi keeraks paremale Sõle tn ning sõidaks sealt edasi mööda Tulika või Madara liikumise linnaosasiseselt. Variandi A eeliseks on kiire ja otse ühendus Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, Balti jaama ning kesklinna suunal, kus toimub tänavat Kristiine keskuse juurde, kuhu ju kavandatakse suurt ühistranspordisõlme rongidega. Peatudes muidugi vahepeal ka Pelgulinna ja Kristiine asumite peatustes. Seal võiks ta Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt valdav osa liikumistest. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st ühenduda teise kavandatava Liivalaia trammiliinaga või suunduda otse mööda Endla tn kesklinna. Nii tekiks ringikujuline trammiliin, kus trammid võiksid sõita mõlemat pidi. aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, 50. Eraisik J. 04.03.2025 50.1. mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee trassi valikul Pelgurannas oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). 1) Stroomi rannapargi arvelt ei tohiks ümberpööramiskohta rajada ning tuleks leida võimalus rajada ümberpööramiskoht pigem sõidutee arvelt. Stroomi rannapark on unikaalne vaba Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed aja veetmise koht, sisuliselt ainus võimalus Põhja-Tallinnas veeta aega mere ääres. Noblessneris puudub igasugune haljastus ja pargiala, Kalarannas on vaid kivist promenaad ja lõputu suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on ehitustöö, Bekkeri jt sadamaalad on linlastele suletud. Rannaparki kasutavad nii vanurid kui ka lapsed, jalutatakse koeri ja väikelapsi, mängitakse palli ning grillitakse. Kuna Stroomi torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise rannapargi ääres on üllatavalt vähe liiklust ka keset suve, siis on selle näol tegemist vaikse ja mõnusa puhkealaga, mida ei ole võimalik võrrelda ühegi teise Põhja-Tallinnas asuva pargiga. käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Olenemata sellest, et ümberkeeramise alal plaanitakse taastada haljastus, toob see täiendava müra ning suure ohuallika kesest pargiala. Lisaks ei ole välistatud, et hiljem soovitakse ümberpööramisala ümbritseda tarandikuga, sarnaselt Balti Jaamas tehtuga, mis vähendaks veelgi Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses 51. Eraisik S. 04.03.2025 51.1. puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 2) Kavandatav trammitee ei arvesta Manufaktuuri arendusega. Korduvalt on jäänud kõlama, et trammiliini on vaja kuna Põhja-Tallinna elanikkond kasvab, aga uus trammiliin luuakse Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide piirkonda, kus suuremahuline arendus puudub samas kui Manufaktuuri arendusse on loodud ja plaanitakse luua suures mahus kortermaju ning äripindasid, siis planeering ei arvesta ümberkorraldamisel. nende elanike liikumisvajadusega. Suured arendused on tehtud ka Kalaranda ja Noblessnerisse, kuid alternatiivseid ühistranspordiühendusi leevendavaks Kalaranna tänava liikluskoormust isegi ei kaaluta. Sellisel kujul Pelguranna tramm ei vähenda mingil moel Tallinna liikuvusprobleeme. Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna tänavale tramm kavandada, üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist võimalusel eraldiseisev ühistranspordikoridor/rööbastransport. Järk-järgult 51.2. arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed 4) Projektis puudub informatsioon, kuidas uue trammitee rajamine võib mõjutada olemasolevate trammiliinide liiklust. Angerja, Maleva ja Sitsi peatused on ühed kõige populaarsemad Trammiliiklus Kopli suunal käesoleva lõigu rajamisega ei vähene, lisatakse tramme. Juhime tähelepanu, et tegemist on projekteerimistingimuste faasiga, st peatused Kopli suunal seega ei tohi uue trammitee rajamisega väheneda trammiliiklus suunaga Koplisse. et projekti veel ei ole ning arvamusi ja ettepanekuid küsitaksegi parima võimaliku ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste faasis esitatakse üldjuhul eskiislahendus, mis täpsustub projekteerimise käigus, võttes ühtlasi arvesse kõiki projekteerimise käigus täpsustuvaid aspekte (mh nt koostatavad 51.3 uuringud). Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht katastriüksuste täpsusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused, mille põhjal hiljem koostatakse ehitusprojekt. See on puhas ja veel gi enam idiootlik raha raiskamine kui mitte rahapesemine.Siin on 3 bussiliini (Pelgulinn - Kesklinn) ja nemad on päevajooksul, - v.a. tipptunnid, - reisijastest vaba. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel 52. Eraisik D. 04.03.2025 52.1. on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Kuidas on tagatud pargis olevate inimeste/loomade ohutus trammiteele sattumise osas. Pargis on soojal ajal palju inimesi harrastamas erinevaid aktiviteete, kas siis see pöörangukoht Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi kuidagi jäetakse avatuks või poolsuletakse ohutuse mõttes? Kas sinna ehitatakse mingid aiad ümber vms? liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik 53. Eraisik E. L. 04.03.2025 53.1. inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on torupiirdeid või aedasid mitte ette näha.  Kas mõistlikum ei oleks ehitada trammiteed mööda Putukaväila, mis viiks otse Kolde pst-le, mis viib otse tulevase rannahooneni, mis on olnud põhiline tee rannani juba aastaid. Selliste Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu suurte tööde osas võiks ikkagi viia läbi mingi üldisema uuringu, et kas sealne elanikkond soovib ja vajab sellist transporti. Mina ise olen igapäevasel autoga liikleja, ka selles osas on mul tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega küsimusi, et kuidas on lahendatud trammist tulenev suurem koormus autode jaoks. Sest teada on, et trammile tuleb teed anda. muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad 53.2. vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Sealsed majad on ehitatud juba väga varasel ajal, kui helinõuetele ei pööratud tähelepanu, õues kostuvad helid kostavad äärmiselt hästi läbi. Selle peale tasuks äärmiselt palju mõelda, Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja et see trammisõitmine ikkagi oleks nagu lubatud, vaikne. Kõige rohkem ongi mure selle täiendava müraga ja ka inimestega, kes hängivad trammides. Kuidas me saaksime liikuda selle vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb suunas, et meil oleks linnas vähem eluheidikuid ühsitranspordis, sellele tuleks tõsiselt mõelda. Seda toodi välja ka sellel avalikul tutvustusel, et koos trammidega toome veel rohkem valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. eluheidikuid oma piirkonda. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi (vt ka vastust punktis 2). Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, 53.3. kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Eluheidikute küsimus on laiem probleem, mida trammitee rajamise või mitterajamisega ei saa lahendada. Trammides valitseva korra eest vastutab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Tramm võiks liikuda Puhangu tänavat kaudu. Täname toetava arvamuse eest! 54. Eraisik L. K. 04.03.2025 54.1. 1. Seada projekteerimistingimustega tingimused peatuste ootepaviljonidele: Täname ettepanekute eest! Tallinna Transpordiametil on lepingupartner, kes tarnib ootekojad ning lepinguga on paika pandud ka ootekodade tüübid. - ootepaviljoni istepink minimaalse mahutavusega 6 inimesele ehk 3 m või enam Erilahendusi väga ei tehta, aga see selgub projekteerimise käigus. Teie ettepanekud edastatakse Tallinna Transpordiametile võimalusel arvestamiseks - ootepaviljoni kaetud ala vähemalt 20 m2 projekteerimisel. - ootepaviljon peab tagama osaliselt kaitse tuule, külgvihma, tuisu eest 55. Eraisik J. M. 04.03.2025 55.1. - ootepaviljoonid varustatud elektroonilise tablooga- ootepaviljoonis kaart kogu liinivõrguga - ootepaviljonis on konksud kottide riputamiseks ootamise ajaks - ootepavilonis on avalik wc (nt igas teises peatuses, lõpppeatuses) 2. Projekteerimistingimustega näha ette trammitee prespektiivne pikendamine Rocca Al Mare keskuse ette. See võimaldaks siduda erinevad linnosad ja annab parem otse ligipääsu Täname ettepaneku eest! Trammiliini Rocca Al Mare keskuse ette käesolevate projekteerimistingimuste alusel ei rajata. Pikemas perspektiivis on Paldiski kaubandusele, meelelahutusele, töökohtadele ja perspektiivsetel töökohtadele Rocca ette planeeritavas ärikvartalis. mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt- ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu 55.2. võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed 3. Kaaluda suurema haardealaga trammitee kulgemist: Sõle rist->Puhangu->Pelguranna->Kolde pst->Ehte->Sõle rist. See võimaldaks Selveri -Ehte Gümnaasiumi-Selveri ja PERGI Ehte Humanitaargümnaasium jääb trammipeatusest ca 410 m kaugusele. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga piirkonna trammiteega siduda. (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna 55.3. jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammitee suunamine Kolde puiesteele tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Проложите трамвайную линию от парка Кадриорг до онастыря Святой Бригитты по Пириа тее. После моста, через реку, есть как раз разворот для трамвая, напротив Täname arvamuse eest! Trammiliini Piritani käesolevate projekteerimistingimuste alusel ei rajata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille монастыря. НЕ НУЖНО ВЫРУБАТЬ ПОЛОВИНА ШТРОМИ!!!Я ПРОТИВ строительства трамвайной линии по улице Пухангу. realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning 56. Eraisik K. 04.03.2025 56.1. Mitteametlik tõlge: Trammiliin Kadrioru pargist Püha Brigitta kloostrini mööda Pirita teed. Pärast silda, üle jõe, on kloostri vastas trammi pöördepunkt. EI OLE VAJA POOLT STROOMIT trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: LÕIGATA!!!OLEN VASTU trammiliini rajamisele Puhangu tänava äärde. https://www.tallinn.ee/et/teed  Trammitee tuleks arendada vastavalt Põhja-Tallinna arengukavale, see tähendab, et trammitee peaks edasi minema Maleva suunas. Stroomi ranna metsa-alale tagasipöörderingi Kavandatav rajatakse kooskõlas koostatava Tallinna üldplaneeringuga, kuid lihtsalt rahaliselt ei ole võimalik nii pikka trassi korraga välja ehitada. ehitamine on poolik lahendus ja rikub sealset looduskeskkonda. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 57. Eraisik O. A. 04.03.2025 57.1. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Puhangu tn on liiga kitsas ja tiheda asustusega tänav, et siia rajada trammitee.Ise elan Angerja tn 10 majas ja kuulen trammide liikumist eriti suvel lahtise aknaga, mida siis rääkida minu Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad - kursaõe perest, kes elavad Puhangu 30 majas 1.korrusel? Nemad ei saa oma korterit normaalse hinnaga maha müüa tulevikus, kui on trammitee kohe akna all! tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid mõjusid uuringutest leitud siiski rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust 58. Eraisik N. S. 04.03.2025 58.1. ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi. Igasugused lubadused, et see ei rikku meie Stroomi parki ei usu, kuna eelnevalt ei ole näinud ühtegi projekti, kus loodus oleks säilinud (vt jubedat Reidi teed). See tagasipööre koht, mis Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi on praegu plaanis näitab, et inimesed kes seda on joonistanud sinna, ei ole ise pidevad seda ala kasutajad. Kuidas seal siis jalutada, kui keset jalutusrada tuleb trammitee? Kas kõik liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik jalutajad, k.a. koertega surutakse vastu kitsat riba mere äärde? inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim 58.2. variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Kuhu me pargime oma autosid, kui tuleme lastega ja kogu koormaga, mis on vaja lastele rannas? Kas trammis on kõikide täispuhutavate madratside jmt jaoks kohta? Srlline tunnr,'et Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Linna eesmärk on autokasutuse vähendamine, pakkudes kvaliteetset planeetijad on lastetud pereta inimesed. Kuhu suunatakse need autod, mis on hetkel pargitud Puhangu tn äärde? ühistransporti ja rattataristut, mis vähendab ka auto kasutamist. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub 58.3. tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Veelkord ütlen, kirjutan "ei, trammile Stroomi randa", eriti mööda tänavaid, kus tramm sõidab kohe magamistoa akende taga! Tänavad on kitsad, vabu meetreid majadeni on vähe, et Vt ka vastuseid punktides 58.1.-58.3. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste trammi ei kuuleks.Eriti ajas tigedaks need viimased videod arhitekti selgitustega!Appi! Miks ei teostatud esialgset plaani kasutada endist raudtee teekonda? Paljud (nooremad ning kes koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus on tulnud Tallinna elama viimase 25 a jooksul) ei mäleta, et raudtee läks just üle Sõle tänavat, seal, kus seisavad kõrgepingeliinide elektripostid.Seda Putukaväil projektist ei saa meie tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid rajooni põliselanukud aru, et mis see on ja milleks? Puukidehammustustest oleme tüdinenud juba. Koeraga ei saa jalutada, last ei saa sinna kanti lubada jalutama.Magage ise võimalikke tehnoloogiaid. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Sõle tänava ristmikuni ja ristmikust kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus magamistoas, mille akna taga möödub trammitee. varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Parkimiskohtade kaotusest. Kallid planeerijad, aga kas parkimiskohti, Puhangu tn, Pelguranna tn, eriti Stroomi ranna peahoone ( mis on siini taasehitamata!) vastas on härra arhitekt Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja üdse näinud? Kas need jäävad alles, et pered väikeste lastega saaks normaalselt rannas käia (mõtlen just need, kes kaugemalt tulevad)? Kas härra arhitekt on kasvõi korra käinud nn 2- asfaltpinda. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, 23.03.2025 58.4. ja 5- aastasega lastega rannas ühistranspordiga?Kallid planeerijad, kas te olete üldse seal jalutamas käinud? Kas olete näinud, kus asuvad lastemänguväljalud, just taastatud jalgpalli kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. mänguplats? Kas see trammi pöördekoht on jalutajatele ja tervisespordi harrastajatele on üldse turvaline?Ja veelkord kirjutan ja rõhutan: Reidi tee kogemus näitab, et puid tagasi ei istutata. Ma ei soovi, et meie niigi väikesest rannapargist saaks sama tühermaa nagu näeme Reidi teel, kus kasvab paar närtsinud põõsast ning suvel ei saa seal üldse olla, kuna asfaldikuumus tapab, k.a. neid põõsasid .Trammitee Puhangu, Pelguranna või Kolde pst tänavatel on sama kui ehitate seda Salme või Graniidi tänavale! Avaldan plaanile toetust. Tramm puhangu tänavast stroomi randa on mõistlik. Tulevikus võiks praegune trammitee ka sirbi peatusest hargneda bekkeri sadama arendusse Täname toetava arvamuse eest! Tulevikuperspektiivid saavad kirja koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, kus hetkeseisuga on vastav hargnemine perspektiivina ette nähtud. 59. Eraisik K-H. P. 04.03.2025 59.1. Olen Puhangu 71 omanik ja ei ole nõus sellega, et projekteeritav trammiliin hakkaks kulgema mööda Puhangu tänavat.Juba praegu on vibriatsioon ja müra suur. Majale on tekkinud Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja praod. Mis saab veel siis kui hakatakse rajama trammiteed ja trammid hakkavad sõitma.Projekteerimisel tuleb arvestada elanike arvamuse ja heaoluga ka. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on Puhangu tn 71 60. 04.03.2025 60.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu (üks omanikest) saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi (vt ka vastust punktis 2). Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Tere. Ei ela küll hetkel kavandatava trammitee piirkonnas kuid külastan seda piirkonda tihti. Nimelt elavad mu lähisugulased Puhangu tänaval ning veetsin oma lapsepõlve seal kandis. Täname toetava arvamuse eest! Tahtsin Teile julgust ja jõudu soovida, et antud projektiga edasi liikuda. Nõukogudeaegne tänavaruum ja transpordiskeem vajavad uuendamist ja tänapäevastamist! Kiidan antud algatust ning loodan, et see projekt vastuseisu tõttu ei takerdu. Paljudes välismaa linnades saab trammiga randa - näiteks olen analoogseid lahendusi näinud Portos ja isegi Melbournes. 61. Eraisik P. 04.03.2025 61.1. Normaalne, tänapäevane ja mugav lahendus! Super oleks kui ka Stroomi randa trammiga saaks! Tehke ära! Ootan huviga edasisi arenguid kuna olen antud projekti toetaja.  Tere! Tramm Pelguranda on igati tervitatav arendus aga arusaamatuks jääb, miks on seda vaja teha rannapargi arvelt kui tänaval ruumi küll. Trammi tagasipöörde koht pargis rikub Täname toetava arvamuse eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti olemas oleva väärtusliku ja turvalise vabaaja veetmise koha. Seal on väga palju liiklejaid- jalakäijad, ratturid, tõuksid, jalutajad koertega, lapsevankritega, lapsed, lisaks seal samas, üle arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: tee, vast renoveeritud jalgpalli staadion- lapsed jooksevad, mängivad palli- tramm seal samas kõrval pargis on ohtlik.Kas eesmärk ei peaks olema elukeskkonna parendamine mitte https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- toimiva lõhkumine?Uus trammiliin võiks kulgeda mööda tänavat, nt Putukaväil-Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil. Nii oleks sellel liinil palju rohkem väärtust, saaks uuele peagi Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel rajatavale rannahoonele lähedale, oleks parem ühendus ka teise ranna poolega, mänguväljakutega, metsaga ning ka rannast ära minek oleks mugavam. Lisaks säiliks park.Ma väga kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" loodan, et seda trammiliini ei tehta lihtsalt tegemise pärast, vaid päriselt luuakse parimat võimalikku linnaruumi ja arvestatakse ka kohalike elanikega.Lugupidamisega kohalik elanik, kes (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning seal pea iga päev oma kahe väikese lapsega turvaliselt jalutab. kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. 62. 04.03.2025 62.1. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse Eraisik M-L. V. konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Putukateväil on parem koht trammidele Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 63. Eraisik A. 04.03.2025 63.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Elan Põhja-Tallinnas (Koplis), olen igapäevane trammi ning iganädalane Stroomi rannapargi kasutaja.Tunnustan autoliiklusele alternatiivide otsimist ja pakkumist. Trammiliini pooldan ja Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul toetan, kui selle tagasipööret ei rajata rannapargi alale, vaid Puhangu 91/93 ja Pelguranna 55 kruntidel ehk lisatud materjalides tagasipöörde variant nr 1.Rannapark on piirkonna puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka hinnatud ja hinnaline rahulik nurk ning isegi kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades lõhub tagasipööret rannaparki tehes pargi selle terviklikkust ja vaikust (ka visuaalset). Praegu eraldab rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus hästi pargi ja liikluse Pelguranna tänav, see ei põika ega lõiku rohealale.Lisaks oleks silmakirjalik hävitada keskkonnasõbraliku liikumisviisi tarvis välja kujunenud puhkamis-, taastumis-, selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi sportimis-, mängu-jms roheala, kuhu siis inimesed trammiga peaksid senisest paremini ligi pääsema. Senine kogemus linnast näitab, et lisaks peatuse alla jäävale maa-alale saab sellest tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada mõjutatud ka vahetus läheduses asuv piirkond - inimesed hakkavad trammile tulema-minema üle haljasala, peatuste lähedal kogunema, kasvab koormus rohealale ja haljastusele jne. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest 64. Eraisik R. 04.03.2025 64.1. Ehk mõjutatud saab palju suurem pind kui vahetu pöörde/peatuseala.Samuti on see sümboolselt näide sellest, et roheala pole tähtis ja selle arvelt võib tüki võtta. Seda sõnumit ei peaks ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. vast saatma.Seetõttu leiangi, et parim on lahendus, mille puhul tagasipöörde rajamiseks pargist tükki ei lõigata ja parki ei sekkuta ning pöörde-peatuseala rajatakse pargist eemale. Palun mitte ehitada trammitee Vihuri tänaval! Vihuri tänavale trammi ei planeerita. Tramm on planeeritud kulgema Puhangu tänavale, mis ristub Vihuri tänavaga. 65. Eraisik J. 04.03.2025 65.1. Trammi trass võiks ikka minna mööda putukaväila aga see versioon on ka Ok. Täname toetava arvamuse eest! Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv on väiksem. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. 66. Eraisik A. R. 04.03.2025 66.1. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Tere elan randla tänava ja puhangu ristmiku lähedal. Mina olen trammi tee vastu sest see hakkab häirima kuna trammi liikudes tekkib müra Siin on niigi ühistranspordiga kõik korras. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja 40,3,35,66bussid millega saab väga hästi kesklinna. Trammil siin ei ole mingit mõtet. Loodan,et mõistate inimesi kes puhangu tänaval elavad. vibratsiooni leevendusmeetmed. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. 67. Eraisik O. M. 04.03.2025 67.1. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Tere, Ettepanek- teha ring Putukaväia Kolde poolses osas kus on hetkel suur autoparkla. See ei sega Puhangu tn inimesi kellele trammitee tuleb ca 5m aknast. Puhangu tn majast majani Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on on ca 20m, majad ehitatud 50/60 aastat tagasi ning kas olid mõeldud et tulevikus tulevad trammid. Samuti Stroomi rannas keeramine tähendab osa pargist eemaldatakse inimeste projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning jaoks ning 20m (nagu mainitud) ringil 20+m pikadel trammidel teeb korraliku häält mis on eriti vaikses Stroomi ranna piirkonnas ei ole teretulnud. Käesoleva otsusega te ignoreerite projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni täielikult 3000+ inimeste soovid kes on antud projektile kategoritiliselt vastu. Tallinna magalaterajoonides pole rohkem selliseid kohti kus trammitee liigub 5m majast ning antud tänava vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. inimesed kolisid siia teadmisega et see on rahulik ja vaikne piirkond ilma raudteeta kus saavad rahulikult aega veeta nii lapsed kui ka eakad inimesedPutukaväia kohal keeramine lahendaks täielikult kohalike inimeste proteste ning Tänan Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses on väiksem. 68. Eraisik A. N. 04.03.2025 68.1. Lisaks ei otsustatud variandi D (ümberpööre Putukaväilal) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline- files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Kokkuvõttes on variant D keerulisem ja kallim valik. Toetan seda ideed Kopli tn elanikuna, kelle kodust jääb uus trammitrass ca 200 m kaugusele ning kellel tekib trammiga mugav võimalus pääseda Stroomi randa ja selle läheduses Tänava toetava arvamuse eest! Tulevikuperspektiivid saavad kirja koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid paiknevatesse asutustusse. Olen nõus, et tramm on mugav, keskkonnasõbralik ja kiire ühistranspordivahend.Tundub loogiline, et tulevikus võiks trammitee pikeneda Bekkerini, või kuna teha. seal ilmselt tekib maaprobleeme, siis Kopliranna ja Pelguranna ristmikuni (või tagasipööre mööda ühesuunalisi Lõime tänavalõike, mis on küll väga kitsas tänav, kuid mujal maailmas on päris tihti taolised tänavad ühesuunalise trammiteega kaetud).On näha, et inimesed kütavad vaenu ja väidavad, et kohalike elanike elukvaliteet väheneb teiste mugavuse arvelt ja ei 69. Eraisik R. N. 04.03.2025 69.1. soovi sinna trammi. Sama loogika alusel võin öelda, et olen selle vastu, et Puhangu tn inimesed sõidavad reeglina naelrehvidega autodega aegajalt mööda Kopli tänavat ning tekitavad õhusaastet, et ise koju pääseda, kuid minu elukeskkond halveneb kehva õhukvaliteedi läbi. Ei soovi trammiliini rannaparki Täname arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 70. Eraisik E. K. 04.03.2025 70.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Täiendav ühistransport ja selle kättesaadavus on alati tore, kuid mitte millegi arvelt, mis on niivõrd eriline. Stroomirand on põhjus, miks siin kandis elan. Koht linnas kuhu põgeneda, Täname arvamuse eest! Mõistame teie muret. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust kuhu linn järgi ei jõua kus pole müra ja muid ärevust tekitavaid elemente. Olgugi, et stroomi allale on plaanitud vaid pisike ala lõhestab see senist vabadust ja rahu, katkestab järjestikuse ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde jalakäijale suunatud tee. Kas ei oleks võimalik teha ümberpööre nii, et pargiala jääks lõhkumata ja selliseks nagu praegu, kus igasuguse vanuse ja tervisega saab käia julgelt ja vabalt. variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate Olen osalise töövõimega ja stroomirand on üks vähesemaid kohti kuhu saan minna. Liiklusmüra kaugus ja muude tehislike helide kaugus aitab hoida ärevust ja hirme tasasena. Võimalus nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on nii pikalt järjest kõndida või sõita annab turvatunde, aitab olla aktiivsem. Ilmaski ei julgeks ega suudaks minna rattaga mööda sõlet ja paldiski maanteed rocca al maresse küll aga saab hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel seda läbi stromka teha, sest pole liiklust ja isegi jalakäijatest saab eemale hoida. Stroomi rand on püha ja vaimsele tervisele palsam nagu ei miski muu. Jah alati võiks päris loodusesse kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul minna, aga mul pole tervise tõttu seda võimalust. Alati näen stromkal ka teisi, kelle jaoks see lähim võimalus loodusele, kus samal ajal saab end turvaliselt tunda, sest nii vaimse kui (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat 71. Eraisik M. A. 04.03.2025 71.1. füüsilise tervise puhul lisab üks lisaülekäik, täiendav liikluselement küllaga raskusi. Ma tean, et see jutt läheb juba faktidelt puhtale emotsionaalsusele, aga näen seda ka teiste kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks kogukonnaliikmete suust - faktid segunemas emotsionaalsusega, Stroomi on Tallinnas midagi ainulaadset ja erilist (eriti kuna pole "rikkamate" rajoonis) ja väärib hoidmist. Loodan kogu realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav südamest, et leitakse mingi viis, kuidas see planeeritav väike, mitte segav ala, panna mujale, eriti kuna see väike ja mitte segav. Igal juhul jõudu ja jaksu kõikidele projektiga seotutele Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast ning hoidke ennast. tehnovõrgu valdaja poolt. Kõik on väga hea. Täname toetava arvamuse eest! 72. Eraisik A. P. 04.03.2025 72.1. See on vajalik projekt, tagades mugava ühenduse Põhja Tallinna piirkonna ja Kesklinna vahel. See annab võimaluse asendada bussitransporti. See on säästlik ja roheline. Kas loodaks Täname toetava arvamuse eest! Kopli kaubajaama alad kuuluvad endiselt riigile ning seal asuvad ASi Eesti Raudtee rajatised. Linn töötab selle nimel mugvamad ühendused Krulli peatusesse, avades endise Kaubajaama alad? koostöös raudteevaldajaga, et tulevikus osaliselt pikendada alale Putukaväila. Kavandatava projektiga seda ei lahendata. 73. Eraisik J. V. 04.03.2025 73.1. Põhja-Tallinna üldplaneeringu lahendus näeb tulevikus ette Kopli kaubajaama osalist avamist, et tekitada Kalamaja ning Pelgulinna vahel mugavamad ühendused jalakäijatele ning jalgratturitele. Stromi park on puhkeala ja te hävitate idee turvalisest ja rahulikust paigast, sisestades sinna "trammi". Kohalik elanik ei toeta üldse. "Trammi randa" läheb vaja ainult nädalavahetustel Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt ja ainult hea ilmaga - mitte v väga tihti. Ja ülejäänud päevad me siin "nautime" tohutute elektrimasinate hääli. Tänan teid väga, kuid see on tõesti halb mõte. Tulge Stromkasse ja säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi ka vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal varahommikul või hilisõhtul jalutage ja nautige loodushääli ja vaikust. Kas sa kavatsed seda kõike hävitada? Miks ei saa ehitada trammiliine Ehtega paralleelselt sinna, kus see nii hävitav tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. pole? Palun mõelge see projekt uuesti läbi, see on lihtsalt hullumeelsus. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad 74. Eraisik A. 04.03.2025 74.1. vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.  Puudub igasugune vajadus kulutada linna (inimeste) raha sellisele mahukale ja kallile projektile.Bussiühendus on piisavalt hea (66 on pidevalt pooltühi nii suvel , kui talvel). ¤0 oli enne Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on liini mõttetutn pikendamist samuti üks normaalsemaid liine üldse, nii tiheduselt, kui ka hõivatuselt. Stroomi pole nii hea supelrand, et siin suvel oleks mingit ülerahvastus mis populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. Põhja- lisatransporti vajaks.Tramm oleks täilik hästitöötava keskonna sunniviisiline, ilma kohalike elanikega arvestamata rikkumine. Lisaks pole kohalikel tänavatel trammiliinile piisavalt ruumi. Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel Parkmetsa ja rannaala arvelt tagasipöördekoha tegemine pole küll "roheline pealinn". ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat 75. 04.03.2025 75.1. rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma Eraisik T. V. lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Soovitan vastuolijate kisa vähendamiseks rajada liin ringina Puhangust, Pelgurannast, Koldest pst ja siis tagasi Putukaväila mööda. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. • Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. • Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on 76. Eraisik J. K. 04.03.2025 76.1. väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. • Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Väga toetan trammiliini ehitust Stroomi randa!Manufaktuuri piirkomd on nüüdseks tihedalt asustatud ja on kiiresti arenev, ehitustööd Puuvillavabriku taastamiseks juba käivad ning 2 Täname toetava arvamuse eest! Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus uut elamuhoonet on projekteeritud ja 2025 alustatakse ehitusega. Hepsori veebilhel saab tutvuda loodava linnaku visiooniga, ehk plaanis on luua veelgi hooneid sinna piirkonda. Paraku trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. uus Stroomi liini peatus jääb sealt piirkonnast sama kaugele kui olemasolev Sitsi vòi Angerja peatus. Kas oleks mòeldav veel ümber projekteerida ja lasta trammil minna piki Seega kasutatakse pikas ulatuses ära haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna Manufaktuuri tänavat kuni Sòle tn-ni? Kindlasti teeks selle piirkonna inimesi ròòmsamaks, hetkel joonisel läheb tramm mööda tühermaad kuhu vòibolla tuleb Lidl pood, aga elumaju on tänavale tramm kavandada, üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist võimalusel eraldiseisev ümbruses vähem. ühistranspordikoridor/rööbastransport. 77. 04.03.2025 77.1. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja Eraisik M. P. tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Trammitee on väga vajalik. Juba oma kodu ostes suureks kaalutluspunktiks, et, vastavalt teadaolevatele plaanidele, trammitee siia tuleb. Loodan, et populistid tempot ning Täname toetava arvamuse eest! 78. Eraisik M. T. 04.03.2025 78.1. motivatsiooni maha ei võta ja soovin LV ametnikele jõudu. Я против строительства трамвайных путей в копли! Вы нас лишили прямого транспорта до центра ,сделав одни "экскурсионные" линии до Ласнамяэ! В связи с чем теперь Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide квест добраться до дома на общественном транспорте,так ещё и строительство трамвая собрались развернуть на этих небольших улицах! Развивайте какой -нибудь другой ümberkorraldamisel. район! И было бы неплохо вернуть линию 40 на прежний маршрут! Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema 79. Eraisik (nimi puudub) 04.03.2025 79.1. Mitteametlik tõlge: Olen Kopli trammiteede ehitamise vastu! Olete meid ilma jätnud otsetranspordist keskusesse, tehes Lasnamäele ainult “ekskursiooni” liine! Seoses sellega on nüüd marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. sihiks ühistranspordiga koju jõuda ja hakatakse ka nendele väikestele tänavatele trammi ehitama! Arenda mõnda muud valdkonda! Ja tore oleks liin 40 oma algsele marsruudile tagasi Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Välisrahastus on määratud tuua! Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Ei poolda üldse heaks seda mõtet, et mööda Puhangu tänavat tehakse trammiteid, majadel on peenikesed seinad ja kuuldavus kinnistega akendega on väga hea, kõik mis toimub väljas Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal on kuulda tuppa isegi kui keegi räägib keskmisest valjemalt, niigi häirivad bussid mis käivad südaööni ja alustavad oma tööpäeva kell viis hommikul, on raske magada jääda. Juhul kui tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav hakatakse trammiteede ehitust on vägagi häiritud inimeste võimalus puhata. Piisab sellest, et siin on kenasti tööl kolm bussiliini mis juba katavad elanike vajadusi, trammiteed antud uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke piirkonnas üleliigsed. tehnoloogiaid. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat 80. Eraisik J. 05.03.2025 80.1. rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Ettepanek seda raha mida tahetakse trammiteede ehitusse alla panna suunata teede parandusele, kaasarvarud Puhangu tänaval. Ma ei soovi, et minu maja kõrval liiguksid trammid Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Trassi ning oleks häiritud ilus stroomiranna park ja loodus. valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 80.2. 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Pooldan trammitee rajamist sinna, kus enim rahvast elab. Täname toetava arvamuse eest! Trammitee trassi valikul oligi üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et 81. Eraisik A. M. 05.03.2025 81.1. trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Igati rajatava trammiliini poolt, loodetavasti avatakse selle rajamise käigus ka hetkel ionimeste jaoks suletud Kopli tn ja Heina tn vaheline suur raudteeala. Ja valmimisele liigub lähemale Täname toetava arvamuse eest! Kopli kaubajaama alad kuuluvad endiselt riigile ning seal asuvad ASi Eesti Raudtee rajatised. Linn töötab selle nimel ka Putukaväil. koostöös raudteevaldajaga, et tulevikus osaliselt pikendada alale Putukaväila. Kavandatava projektiga seda ei lahendata. 82. Eraisik M. L. 05.03.2025 82.1. Põhja-Tallinna üldplaneeringu lahendus näeb tulevikus ette Kopli kaubajaama osalist avamist, et tekitada Kalamaja ning Pelgulinna vahel mugavamad ühendused jalakäijatele ning jalgratturitele. Olen Puhangu tänavale trammiteede rajamise vastu Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning 83. Eraisik I. 05.03.2025 83.1. võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks. mida kiiremini seda parem. eestlane ju vingub ette ja taha aga kui tehtud siis avastavad et oligi hea. kaubarongi jaama piirkond rööbad ja muu söiti ja koletad asjad tuleks enne seda Täname toetava arvamuse eest! Kopli kaubajaama alad kuuluvad endiselt riigile ning seal asuvad ASi Eesti Raudtee rajatised. Linn töötab selle nimel korda teha, näiteks kas vöi ajutine jalakäite ja jalgaratturite tee et rahva saaks aru et see piirkond tuleb ilusak. kaubarongi jaam on nagu prygimägi elurajoonite vahel praegu!! istutage koostöös raudteevaldajaga, et tulevikus osaliselt pikendada alale Putukaväila. Kavandatava projektiga seda ei lahendata. sinna juba midagi mis on roheline aastaringi aga mitte korgeks kasvavaid kuusi et vaatekoritori jääks alles vanalinnale. mägi männid ju ei kasva körgeks näiteks, moned kadakad. https://juhanipuukool.ee/est/taimed/okaspuud/kadakad/hiina-kadakas-stricta-50-60-20400101 Põhja-Tallinna üldplaneeringu lahendus näeb tulevikus ette Kopli kaubajaama osalist avamist, et tekitada Kalamaja ning Pelgulinna vahel mugavamad 84. Eraisik J. E. S. 05.03.2025 84.1. ühendused jalakäijatele ning jalgratturitele. Kopli kaubajaama alale jääv haljastuse osa lahendatakse hilisemate projektide raames. Jutt on tore, aga ma ei näinud kuskil võrdlust, et miks just tramm. Praegu sõidab Puhangu tänaval juba buss 35 ja 40 ning täitsa randa tuleb nr 66. Miks mitte panna neid busse Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi tihedamalt käima, need lähevad samadesse sihtkotadesse. Vb lisada üks uus marsruut.Ma näen bussidel järgnevaid eeliseid võrreldes trammiga: säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat 1. Tee on juba olemas. Ei pea midagi ekstra ehitama rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. 2. Iga buss on autonoomne sõiduk. A. Elektrivõrgu rikke korral liigub endiselt. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. B. Takistuse puhul saab mööda põigata, kasutada kõrvaltänavat, ajutist marsruuti. • Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul C. Tehnoloogia areng ei sea piiranguid. Tramm peab ühilduma trammittee ja elektrivõrguga. Buss võib olla ehitatud kuidas tahes. eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda. 85. Eraisik E. L. 05.03.2025 85.1. 3. Tõenäoliselt on buss odavam osta • Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, 4. Buss ei hõiva maatükki, mis seisab suure osa aja tühjana ja on liikumiseks keelatud (trammitee).Tramm ei ole kiirem kui buss. Proovige ise trammiga sõita, kes ei usu. Mina proovisin, kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. korduvalt. Tramm seisab kõigi samade fooride ja ülekäiguradade taga, kus seisab ka buss ja auto. Mõnel pool on trammil oma tee, aga trammi üldine uimane liikumine nullib selle efekti. • Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat. Proovige. Ma ükskord sõitsin trammiga Hobujaamast Lennujaama 40 minutit. Jala jõuaks u sama ajaga. • Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Trammiliinliin ja/ või pöörangu ehk lõpp -peatusege asukoht mitte lähemal kui 1 km Stroomi pargist ja rannajoonest. Liin peaks pigem jälgima tööstuslikku elektriliiniide, garaazide Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal vahelist ala Puhangu tn kõrval, olemasoleva Põhja Tallinna ala tööstusraudteed . taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka 86. Eraisik V. R. 05.03.2025 86.1. mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Tihendada ja paranda olemasolevad bussi liinid,asendada elektribussidega ja pigem arendada busside transpordirada. Bussid on väga paindliku ja kordades kiiremad Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi linnaliikluses.Bussiliin Lasnamąelt Stroomi on juba toonud ebaturvalise olukorra.,sest piirkonda lisanduvad ja koormavad teiste linna osade rändlejad. Trammi on vaja Lasnamäele !!! säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise 86.2. järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Park on juba kaotanud rohevöötme seoses Hipodroomi ala kortermajade täis ehitamise plaanideg. Stroomi pargi ja ranna ala ei tohi kannatada. Ei tohi vähendada linnapargi Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt roheruutmeetrid. säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel 86.3. kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.  1) Suurepärane, et linn rajab trammitee Pelguranna asumisse, kus on kõrge elanike tihedus ja mitmeid asutusi/kohti, mille ühistranspordiligipääsu tuleks parandada (Stroomi rand, Täname toetava tagasiside eest! Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Jehoova tunnistajate kuningriigisaal, Pelgulinna riigigümnaasium jt). Palun ehitage see trammitee Puhangu tänava trassile valmis ning rajage trammiteid ka nendesse tiheda asustusega Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" linnaosadesse, kus trammiühendus seni kas puudub või on liiga napp (Mustamäe, Haabersti, Lasnamäe). (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 87. Eraisik L. F. 05.03.2025 87.1. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed 2) Kavandatava trammitee mööda Pelguranna tänavat Kopli poole pikendamise vajadus tegelikult puudub, linn võiks selle perspektiivse ühenduse Põhja-Tallinna linnaosa Vt ka vastust punktis 87.1. Tulevikuperspektiivid kajastuvad koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus, palume teha vastavad ettepanekud koostatava üldplaneeringust kustutada. Kopli poolsaar on geograafiliselt pikk ja kitsas, Koplis on juba olemas väga hästi toimiv ja renoveeritud taristuga trammiühendus (lausa kolme trammiliiniga), Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna samuti on plaanis reisirongiliikluse tarbeks rekonstrueerida Bekkeri asumisse viiv Kopli laiarööpmeline tööstusraudtee. Lisaks veel kolmanda(!) rööbastee surumine kitsale Kopli Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 87.2. poolsaarele on tarbetu ja raiskav (Pelguranna-Kopliranna tänava sihile, nagu näidatud linnaosa üldplaneeringus). Palju mõistlikum on edasised taristuinvesteeringud suunata nendele trassidele, kus trammitee seni täielikult puudub (näiteks Liivalaia tänav, Laagna tee, Sõpruse puiestee, Mustamäe tee, Paldiski maantee). Bussiliiklus Pelgurannas toimib väga hästi ja ei ole mingit vajadust trammiliilluse lisamiseks. Tramm tekitaks liikluses suuremat segadust. Olen trammiliini rajamise vastu. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 88. Eraisik E. M. 05.03.2025 88.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Palun, palun, palun tooge putukaväljale tramm - mööda Paavlit, et parandada ligipääs Manufaktuuri kvartarile. Hetkel lähim trammipeatus on Angerja ja see jääb pigem kaugeks. Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna tänavale tramm kavandada, üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist võimalusel eraldiseisev ühistranspordikoridor/rööbastransport. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse 89. Eraisik J. 05.03.2025 89.1. nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Ei soovi trammiteed. Tramm hakkab Stroomimetsa loomastiku ja keskkonda segama/häirima oma müraga. Täname arvamuse eest! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav 90. Eraisik K. K. S. 05.03.2025 90.1. uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. EI OLE ABSOLUUTSELT NÕUS SÄÄRASE ASJAGA. PAISTAB ET TEIL ON AEGA NII LAIALT KÄES ET JÄÄB ÜLE LOLLUSTEGA TEGELEMISEKSKI. KUI TE TÕESTI HOOLITE KOPLI ELANIKE Täname arvamuse eest! Kavandatava projektiga Kopliranna ja Lahepea tänavate läbimurret ei lahendata. Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on LIIKUMISVÕIMALUSTE PARANDAMIST SIIS RAJAGE LÕPUKS LÄBIMURRE EHK ÜHENDAGE KOPLIRANNA JA LAHEPEA TÄNAVAD SÕIDUKITE LIIKLUSEKS!!! kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Infoks, et koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga on ette nähtud Ädala tänava pikendus, mis näeb ette täiendava ühenduse Paldiski mnt-ga. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on 91. Eraisik J. 05.03.2025 91.1. vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Elan Puhangu tänaval. meil on palju busse, mis sõidavad linna. tramm mere lähedal. Mille eest? Olen väga vastu Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 92. Eraisik L. M. 05.03.2025 92.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Sellise trammitee rajamine on mõttetu. Stroomi randa sõidab juba 3 erinevat bussi liini. Mille marsuudid on piisavalt erinevad, et pea igast linnaosast saaks keegi ainult ühe bussiga Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide rannani. Juba ainuüksi see väide tõestab, et uue liini rajamine pole optimaalne lahendus vaid ühistranspordi ja liikusekorralduse keeruliseks ajamine. Kui linnavalitsus leiab probleeme ümberkorraldamisel. Infoks, et trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Põhja- ühistranspordi üle rahvastumises, siis tuleks kas graafikuid tihendada või asendada väiksed bussid rohkem lõõtsaga bussidega. Sest kui on olemas bussiliinid mille korrigeerimine kannaks Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel vilja, siis miks mitte nendega tegeleda? ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv Mõistlikum ja minu arvates odavam oleks teha, uuring mis näitab kui palju inimesi millal liigub. See annaks nii linnale kui rahvale aimu kuidas piirkonnas liikumine on. Ning millele märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud toetudes saaks teha kokkuvõtteid ja jõuda lahenduseni. Selle põhjal korrigeerida/redigeerida olemasoleva transpordi liikumisi. Uue liini rajamine ei muuda vanu liine paremaks kui teie (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid arvates nendega probleeme esineb. Praegused liinid jätkaks ikka nagu need praegu on midagi muutumata. Enne tuleb vanaga tegeleda nii kaua, kuni enam ei osata midagi teha sellega. sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist Pragused liinid tuleb saada nii optimaalseks, et linn ja rahavas ei oleks vastu üksteisele. Mitte nagu Buss nr. 40 ära rikkumine. Buss nr. 35 ja nr. 66 sõidavad juba Lasnamäele. SEDA eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat 93. Eraisik M. 05.03.2025 93.1. KOLMANDAT POLE VAJA! TAASTAGE BUSS NR. 40 EELNEV PELGURANNA-VIRU KESKUS MARSUUT! MITTE KEEGI EI SALLI SEDA MUUDATUST MIS TEGITE! Linn võiks natuke loogilisemalt rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma ja paremini on raha kulutada. lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 1. Не могу найти исследование о состояние пляжной зоны Штромки. Как вы планируете бороться с эррозией и разрушением береговой линии? Kuivõrd trammitee puutumus rannaalaga puudub ja rohealas hõivatakse vaid väike osa (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast), ei kuulu projekti mahtu rannaala erosiooni uuringud. Võimalik erosiooni küsimus on aktuaalsem Kopliranna põhjapoolsemas osas. 94. Eraisik A. L. 05.03.2025 94.1. MItteametlik tõlge: Ma ei leia uuringut Stroomi rannaala seisukorra kohta. Kuidas kavatsete võidelda erosiooni ja rannajoone hävimise vastu? 2. Прошу разместить на сайте исследование о высоте грунтовых вод; научные результаты исследования какое влияние строительство окажет на грунт, а так же какой тип Vajalikud uuringud teostatakse projekteerimise käigus. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid грунта в месте предполагаемого строительства? müra ja vibratsiooni vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et tegemist on projekteerimistingimuste etapiga ning projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht katastriüksuste täpsusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused 94.2. Mitteametlik tõlge: Palun postitada kodulehele uuring põhjavee kõrguse kohta; uuringu teaduslikud tulemused: millist mõju avaldab ehitus pinnasele ja mis tüüpi pinnas on kavandatava ehitusprojekti koostamiseks. ehituse kohas? 3. Так как мы гордо носим титул "Зелёной столицы", то как вы объясните разрушение зелёной зоны? Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Rohelist pööret aitab tagada ka alternatiivkütustele üleminek, mis vähendab CO2 heidet ja säästab looduskeskkonda. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja Mitteametlik tõlge: Kuna me kanname uhkusega “Rohelise pealinna” tiitlit, siis kuidas seletad rohelise tsooni hävimist? madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 94.3. kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust. 4. Исследование о влияние шума, в условиях ограниченного пространства. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb 94.4. Mitteametlik tõlge: Müra mõju uuring kinnistes ruumides. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. 5. Как вы планируете престроить перекрёсток Рандла-Пухангу. Выезд со стороны Рандла и поворот в сторону моря под 90 градусов. И за ним сразу же пешеходный Kõik ülekäigurajad lahendatakse vastavalt Tallinna Transpordiameti tehnilistele tingimustele projekteerimise käigus, mil täpsustub kogu liikluskorraldus. переход, по которому дети идут в школу. Зимой трамвайные пути имеют свойство становиться скользкими. 94.5. Mitteametlik tõlge: Kuidas plaanite Randla-Puhangu ristmikku arendada? Välju Randla juurest ja pööra 90 kraadi mere poole. Ja kohe selle taga on ülekäigurada, mida mööda lapsed kooli lähevad. Talvel kipuvad trammiteed libedaks muutuma. 6. Что вы планируете делать с 35, 40 маршрутами автобусов? Если оставить, то улица Пухангу станет слишком загруженной и шумной. Если убирать, то пропадёт прямое Liikluskorraldus täpsustub projekteerimise käigus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised соединение с другими районами и местами пересадок. tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kui teil on konkreetseid ettepanekuid bussiliinide osas, saate need esitada järgmises etapis - eskiisprojekti väljatöötamisel. 94.6. Mitteametlik tõlge: Mida plaanite teha 35, 40 bussiliinidega? Kui jätta, muutub Puhangu tee liiga tiheda liiklusega ja lärmakaks. Kui eemaldate selle, kaotate otseühendused teiste piirkondade ja ülekandepunktidega. 7. Почему Вы полностью игнорируете мнение жителей, которые будут вынуждены жить в вашем аду с трамваями? Kavandatava rajamisel lähtutakse olemasolevatest eesmärkidest ja strateegiatest, sh koostatavast Põhja-Tallinna üldplaneeringust. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt Mitteametlik tõlge: Miks eirate täielikult nende elanike arvamust, kes on sunnitud trammidega teie pärapõrgusse elama? tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku 94.7. linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. 8. Что вы можете предложить, если трамваи встанут и перестанут ездить (это в столице уже обычная практика)? Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni. 94.8. Mitteametlik tõlge: Mida saate pakkuda, kui trammid ei tööta (pealinnas on see juba levinud praktika)? 9. Почему вы отказались проложить трамвайные пути на месте старой железной дороги? Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse 94.9. Mitteametlik tõlge: Miks keeldusite vana raudtee kohale trammirööbastest? olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel.  10. Почему Вы отказались от строительства трамвайных путей на Рявала, а в зелёный район пытаетесь это впихнуть? Rävala trammitee ärajäämisel oli mitmeid põhjuseid, kuid eelkõige hinnati see perspektiivituks, kuna oleks hakanud Pärnu mnt trammiliini marsruuti dubleerima. Seetõttu otsustati lõpuks Liivalaia ja ka Vanasadama (Laikmaa-Hobujaama osas) trammitee kasuks. Mitteametlik tõlge: Miks keeldusite Rävalale trammiradade ehitamisest ja kas üritate seda haljasalale suruda? Kui mõtlete haljasala osas trammi tagasipöörde kohta, siis tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% 94.10. pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 11. Как вы планируете чистить трамвайные пути на открытой местности (где планируется кольцо разворота?) Puhastustöid teostab Tallinna Transpordiameti lepingupartner. Pöörderingi puhastamine erilisi probleeme ei tohiks tekitada, rohkem on tööd ristliikluse kohal. 94.11. Mitteametlik tõlge: Kuidas plaanite puhastada trammiradu lagedatel aladel (kuhu on planeeritud pöördering?) 12. УСЛЫШЬТЕ - МЕСТНЫЕ ЖИТЕЛИ КАТЕГОРИЧЕСКИ ПРОТИВ СТРОИТЕЛЬСТВА ТРАМВАЙНЫХ ПУТЕЙ ПО УЛИЦЕ ПУХАНГУ Täname tähelepanu juhtimise eest! Vt ka vastuseid punktides 94.1.-94.11. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi 94.12. Mitteametlik tõlge: KUULA - KOHALIKUD ELANIKUD ON RANGELT PUHANGU TÄNAVAL TRAMMIRAADE EHITAMISE VASTU erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Tere,Miks seda trammiteed ei võiks rajada piki Putukaväila? Seal kus varem olid suured kõrgepingeliini tornid ja siis keerata Kolde teele, mis on kordades laiem kui Puhangu. Putukaväila Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada juures on ka garaaziboksid ja Sõle pealt keerates võiks see trammitee hoopis Putukaväila äärest ja garaazibokside tagant läbi sõita. Jällegi, seal on niipalju ruumi ja valdav enamus poleks võimalikult paljudel inimestel. Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv on väiksem. vastu, et see sealt jookseks ja siis Kolde teele pööraks. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige 95. Eraisik M. 05.03.2025 95.1. otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Ma ei taha Puhangu tänava piirkonda trammiliini. See on vaikne piirkond.Palun leidke mõni muu lahendus! Täname arvamuse eest! Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. 96. Eraisik J. 05.03.2025 96.1. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Meil see tramm siin pole vaja. punkt. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 97. Eraisik S. K. 05.03.2025 97.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Väga tervitatav, et trammitee selles suunas rajatakse! Kopli tänava elanikuna on rõõm kuulda, et projekteeritakse trammiliin, mis viib otse randa ja lootus, et rattaga natukenegi Täname toetava arvamuse eest! Kui õigesti aru saame, siis mõtlete lõiku Sõle tn ristmikust kuni Puhangu tn 12. Sealne kõnnitee rajamine on Tallinna ohutumalt randa saab, on tore. Ainuke mure on see, et Puhangu tänav alates Sõle tn ristmikust kuni rajatava trammiteeni (Puhangu tn 69 maja ees olev kurv) on sisuliselt ilma Keskkonna- ja Kommunaalametil plaanis lahendada eraldiseisva projektiga (PT 2411802/01490 on väljastatud 09.08.2024) ning läheb eelduste kohaselt kõnniteeta jäetud ning kohalikud elanikud suunatakse ebamugavalt kõrvaltänavatele, majade vahele augulisele asfaldile jalutama. Alates sellest trammitee kurvist on võimalik järgmine aasta ehitusse. Käesolevas trammitee projektis vaadatakse ülekäiguradade asetused projekteerimise käigus üle ning lahendatakse vastavalt jalakäijana enam-vähem normaalselt kõndida. Ka jalgratturina äärmiselt ebameeldiv Puhangu tänava algusest ranna poole sõita, sest seda tuleb teha kuskil majade vahel hoopis, lisaks nõuetele, sõiduteed kitsamaks ehitada pole plaanis. 98. Eraisik T. 05.03.2025 98.1. on Randla tänava ületamine tehtud mingi imeliku jõnksuga ja ülekäigurada on täiesti arusaamatus asukohas. Inimene tahab ikka kõndida otse, mitte teha mingit tobedat kurvi, sama on rattaga sõites. Pooldan sõidutee kitsamaks ehitamist antud tänaval, sest veel 3a tagasi Puhangu tänaval elades oli pidev mure 30 km/h kiiruspiirangu alas kihutajatega. See piirang võiks laieneda ka Puhangu tänava algusesse kuni Sõle tänava ristmikuni. Lisaks, loodan et selleks ajaks, kui uus trammitee valmib, on trammid natukenegi vaiksemad. Hetkel on meeletu vilin ka nendel uutel Pesa trammidel. Elan hetkel trammitee läheduses ja Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja väga häiriv on päevast-päeva kuulda vilinat, mida uued trammid kohapealt ärasõites tekitavad. Stroomi rand on hetkel üks vaiksemaid kohti, kus Tallinna elanikul on looduses võimalik vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb jalutada, ilma et peaks kannatama liiklusmüra (vastupidiselt Kadrioru pargile ja Reidi teele). Loodan siiralt, et uus tramm liiklusmüra oluliselt juurde ei tekita! valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 98.2. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi (vt ka vastust punktis 2). Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Я категорически против строительства трамвайной линии.Нарушит колорит и неповторимость зоны отдыха и пляжа района. Täname arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka Mitteametlik tõlge: Olen kategooriliselt trammiliini rajamise vastu. See rikub piirkonna puhkeala ja ranna värvi ja omapära. rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 99. Eraisik R. M. 05.03.2025 99.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Pelguranda ei ole vaja trammiliini. Stroomi rand ning mets võiks jääda nii mahulast infrastruktuurist puutumata! Täname arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 100. Eraisik E. 05.03.2025 100.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Mõtlen et see ei ole hea idee. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks see pole arvamuse avaldaja hinnangul 101. 05.03.2025 101.1. hea idee ning võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. Eraisik V. Olen trammiliikluse edasise arendamise suur toetaja. Meeldib ka praegune trass ja olen valmis aktiivselt kaasa mõtlema, kuidas kaasavalt ning nutikalt nii Pelguranna kui ka teisi suundi Täname toetava arvamus eest! Projekteerimistingimustes on ühtlasi nõue kaasata ehitusloa taotluse menetlusse projekteerimistingimuste eelnõu arendada. kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud. Teil on võimalik osa võtta ka projekteerimise järgmistes etappides, osaledes projekteerimistingimuste avalikul arutelul, avaldades arvamust eskiisprojektile ning osaledes selle tutvustusel. Tulevikuperspektiivid saavad kirja ka 102. Eraisik B. P. 05.03.2025 102.1. koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid teha. Ilmselt saate omajagu negatiivset tagasisidet, omalt poolt aga soovin avaldada trammitee piirkonda toomisele toetust. See avardab transpordivõimalusi ja annab lähikonnas elavatele Täname toetava arvamuse eest! 103. Eraisik (nimi puudub) 05.03.2025 103.1. inimestele mugava alternatiivi autole. Ei pea vajalikuks antud trammitee rajamist. Pelgulinnal on väga hea ühendus kesklinnaga. Rikuti ära vana buss 40, mis pandi käima harvemini ja ebavajalikult Lasnamäele, kuhu käib Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide piisavalt busse. Nüüd õigustatakse, et ühendus on halb ja trammi vaja. Tehke bussigraafik korda ja kõik laheneb. Pelgulinna ei ole ettenähtud uusarendusi, va vana hipodroomi asemele, ümberkorraldamisel. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kuhu tramm nagunii ei jõua. Seega ei ole ette näha ka rahvaarvu suuremat tõusu. Samuti käib Kopli tramm, milleni on väga hea ligipääs Pelgulinna inimestel. kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel 104. Eraisik A-B. M. 05.03.2025 104.1. on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Ei poolda trammiliini rajamist sellisel kujul nagu ta hetkel on. Trammitee ei tohi üldse olla rannapargi tsoonis, isegi natuke nagu see praegu piltidel on. See ei soodusta inimeste turvalist Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu liikumist pargi alal ja kindlasti vähendab pargi tsooni.Stroomi territoorium peab jääma puutumatu ning auto/trammi vaba! omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 105. Eraisik J. 05.03.2025 105.1. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trammitee võib olla kombineeritud putukavälja territooriumiga ja ring võib olla ehitatud pelgu ühisaja kõrval. Seal on selleks ruumi. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 105.2. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  Olen pikka aega elanud Puhangu tänaval. Olen täiesti veendunud, et trammiliin sinna ei sobi mitte mingil kujul. Seal on kitsas tee majade vahel ja ei ole midagi tähtsat. Oluliselt patemini Täname arvamuse eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse see sobiks Kari tänavale. elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 106. Eraisik A. S. 06.03.2025 106.1. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Tere. Hoian väga pöialt, et trammitee nii ka tuleks. Täname toetava arvamuse eest! 107. Eraisik A. M. 06.03.2025 107.1. Tere!Olen Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane ja leian, et see projekt on väga kasulik nii kohalikele elanikele kui ka töötajatele ja õpilastele. Meil, õpilastel, on suur probleem Täname toetava arvamuse eest! ühistranspordiga kooli ja koolist liikumisel. Sellel õppeaastal õpib meie koolis üle 700 õpilase ning järgmisel aastal lisandub veel 360, mis tähendab, et kokku on koolis 1080 õppekohta.Meie väljakutse seisneb selles, et tunnid algavad ja lõpevad kõigil klassidel samal ajal (8.45 ja 16.15), mistõttu tekib väga suur vajadus ühistranspordi kasutamiseks just neil 108. Eraisik S. Ž. 06.03.2025 108.1. kellaaegadel. Trammiliin aitaks kindlasti sellele probleemile lahendust leida, mistõttu toetan seda projekti kui selle piirkonna õpilane. Trammitee võiks tulla garaažide asemele, mitte putukaväilale. Trammitee kavandatakse Kopli tänavast kuni Puhangu tänava alguseni liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära haljasala, kus varasemalt kulges raudtee, st trammil on võimalik liikuda muust liiklusest eraldiseisvalt, ja kus ehitamine on oluliselt odavam. Kavandamisel arvestatakse esmalt ikkagi olemasoleva vabade munitsipaalomandis olevate kinnistutega (lisaks on oluline maa sihtotstarve). Erakinnistuid hõivatakse 109. Eraisik K. 06.03.2025 109.1. vaid põhjendatud juhtudel, kui muud paremat lahendust ei ole. vastu trammi rööbastele Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning 110. 06.03.2025 110.1. võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. Eraisik A. Sobis variant D, ehk tagasipööre kolde tänaval. Sellega tulevikus saab trammiliini pikendada rocca al mare suunas. VÕI hippodroomi ala kaudu ühendada läbi kristiine keskuse Liivalaia Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. projektiga. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega 111. Eraisik A. V. 06.03.2025 111.1. majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ma olen täitsa vastu selle mõtte eest, meil siin üldse ei ole vaja tramm, kuna väga hea ja rahulikult sõidavad bussid. Trammi tee ülekoormab Sõle tänav, mis on tänasepäevani juba on Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku ümberehituse realiseerumisel leevendab see samuti ülekoormatust. Ristmiku ümberehitusel luuakse ülekoormatud valgusfooriga, ja roheline tee puudub. terviklahendus, mis vastab piirkonna arengu suunistele - rajatakse kahe ristmiku asemel üks, kus tekib võimalus lühendada fooritsükleid kõigi kasutajagruppide jaoks, luua jalakäijale ülekäigukoht Manufaktuuri tn sihis ning sõidukitele turvalisem otsesiht Paavli keskuse ja Pelguranna asumi vahel. 112. Eraisik S. K. 06.03.2025 112.1. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Palun kasutage trammi raha et ehitada lõppuni Stroomi ranna maja ja pikendata ranna piirkond, ning puhastada kivist, ehitage grillimis kohad lõppuni. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Stroomi rannahoone projekteerimise ja ehituse hange on läbi viidud ning leping sõlmitud, eeldatav valmimise aeg on august 2025. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on 112.2. planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest. See on rahulik piirkond kus tramm hakkab sega inimeste rahu alates 04,00 kuni 01,00 iga päeva. Palun täitke Eesti Põhiseadus ja alustage avalik hääletamine selle teemale siia elatava Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja inimeste vahel. Suvel ranna puhkamis ajal, ma ei soovi kuulda kuidas kõrval sõidab 15 tonni transport ja tunda seda läbi maad. Kui see projekt läheb edasi, alustan umbusaldamis vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb 112.3. avaldus. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.  Mulle meeldib selle uue trammi idee. Küll aga olen kuulnud kriitikat, et ümberpööramine tuleb pargi haljasalale. Ja ka seda, et trammi kahe sõiduraja tõttu on palju müra ja transpordi Täname toetava arvamuse eest! Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi liikumine võib olla raskendatud Puhangu elanikule.Ma arvan, et see pole nii suur probleem. Aga minu meelest oleks neid väiteid arvestades võimalik pargis tagasipööret mitte teha. Selle asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. asemel võiks rajada üks raja Puhangu mööda kuni Kolde puiestee ja läbi Kolde kuni vana raudtee(putukaväil) ja seal lasta juba tagasi. Umbes nagu pildil. Samal ajal on marsruudi •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. pikenemine pole nii suur, mürakoormus väheneb ja marsruuti esteetika kasvab. Ja kaks lisa peatusi on suur pluss puuetega inimestele. Ned teevad Stroomi ranna mets kättesaadavam. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 113. Eraisik I. 06.03.2025 113.1. Vastusena LOV ettepanekule punktis 5.3: kuhu veel te tahate rattatee panna? Ei ole vaja seal ratta teed. On olemas Stroomi ala kus saab liikuda rattaga ja putukaväil, kui ehitakse. Rattateede lõplik lahendus täpsustub projekteerimise käigus. 114. Eraisik A. R. 07.03.2025 114.1. Vastusena LOV ettepanekule punktis 5.4: sama asi Jalgrata teega. Seal ei ole nii palju ruumi nihutamiseks. Jalgteede lõplik lahendus täpsustub projekteerimise käigus. 114.2. Vastusena Puhangu tn 69 KÜ arvamusele punktis 9.1: tramm liikumine onangu ee väga kuuldav. Isegi uued trammid liikuvad suure müratugevusega. Kuulsin kuidas trammid liikuvad Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja Kopli ltänava suunas. Vibratsioon, müra on väga suured. Olen solidaarne Puhangu tänava elanikuga. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 114.3. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Vastusena Puhangu tn 87 KÜ arvamusele punktis 10.1: see infotund mis oli. Selle kohta ei onlud väga palju infot. Sain teada sellest ainult pärast kui oli kõik viidud ja ainult Facebookist. Täname tagasiside eest! Üritasime võimalikult hästi sõna levitada, kuid võtame teadmiseks ning üritame järgmistel kordadel veelgi paremini. 114.4. Informatiivsuse kohta võib öelda et see kõnnib ühel jalal. Vastusena Puhangu tn 87 KÜ arvamusele punktis 10.2: parkla kohad. Ei ole mõtet teha parkimiskohad Puhangu tänaval. Praegu sees on tühi, kitsas. Kui pannakse parkimiskohad, siis Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on kuidas seal jalutada? Üldiselt olen väga vastu trammitee ehitamisega, sest lati jalutan koeraga seal ja meeldib praegune seis Puhangu tänaval. Piisavalt bussi ja kamikadzeid Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma 114.5. tõukerattastega. kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Ettepanek: kui tahate trammiteed rajada, võiks kasutada Putukaväil pöördega välja lõpus. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 114.6. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  OLEN VASTU! MÜRAKAS, isegi uued trammid. Ümberpöörd on ka mõtetu. Jalgrattatee koos trammi liinidega, ei ole hea idee. Teed linna pääsemiseks on palju. Bussid 40, 35, 66 on Vt ka vastuseid punktides 114.2 ja 114.3. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, piisav. Suvel juba nagu nii palju joodikuid rannal. Veel ei vaja. VASTU! Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel (puudub, on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada arvamus esitatud 114.7. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus LOVis kohapeal) pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Parem tehke korda promenaadid ja rannakoht korda. Stroomi rannahoone projekteerimise ja ehituse hange on läbi viidud ning leping sõlmitud, eeldatav valmimise aeg on august 2025. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on 114.8. planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest. Rohkem tramme on parem! Täname toetava arvamuse eest! 115. Eraisik P. 07.03.2025 115.1. Ma ei taha, et minu maja all sõidaks tramm, sest pidev müra ja vibratsioon hävitavad sojaoad ja mu elu!Olen tungivalt vastu! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 116. Eraisik A. P. 07.03.2025 116.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammiliini üldse pole vaja rajada. On olemas bussid. Kõik need pikaajalised ehitustööd segavad elanike liikumist ja muutuvad õhku halvemaks. Need, kes tahavad trammiliini ehitada Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi ise ei hakka seda kasutama. Elanikud aga hakkavad kannatama liikumise ebamugavust, müra ja busside-trammide mööda sõitmist. Praegu on meil ilus looduslik ala. Pärast ehitamist säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat tuleb inimtehtud ala, mis ei ole enam looduslik. rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Projekteerimise käigus täpsustatakse vajalikud rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega 117. Eraisik I. K. 07.03.2025 117.1. puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Mulle väga meeldib see plaan Täname toetava arvamuse eest! 118. Eraisik M. O. 07.03.2025 118.1. Tere!Olen Pelguranna elanik ning tramm on väga teretulnud! Mida saavad teha elanikud, et tramm jõuaks ka nendeni? Selles osas tundub täiesti võimatu oma häält kuuldavaks teha Täname toetava arvamuse eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti antud projektis, kuid proovin ikkagi läbi selle ettepaneku:Tramm tuleks Pelguranda ''Variant 2'' märgitud trammiliinina (lisatud fail, mille leidsin kunagi kuskilt ettepanekutest), et rohkem arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: Pelgurandlasi saaks trammiga linna. Seljuhul saab ka trammiga endiselt randa kenasti, aga rannapark jääks oma endisel kujul alles.Antud Versioon 1 puhul jääb nii minu kui ka paljude https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- teiste Pelguranna elanike jaoks trammiliin liiga kaugele. Kui eesmärk on võimalikult palju Pelgurandlasi trammiga linna saada, siis miks ei arvestata kõikide Pelguranna elanikega (kelle Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel jaoks Maleva praegune olemasolev Kopli trammipeatus ka liiga kauge on)? Mingil veidral põhjusel sügeleb kuskil püksis linnavalitsuse abilinnapeal Perel, et tramm peaks ümber kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" pöörama keset rannaparki, mis on tõesti imeline koht vabaaja veetmiseks ja sellega kahjuks heaolu ja koha väärtus langeb (jah, ka isegi siis kui 1% rannapargist võetakse trammi (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning ümberpöördeks). Võiksite mõelda ikkagi kõikidele antud ala elanikele ja minna edasi Variant 2'ga - tean, et seal on ka suur vastumeel Puhangu tänava kortermajade poolt, kuid kui kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammitee juba kindlalt kavas on, siis võiks see jõuda võimalikult paljude elanikeni. trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Tulevikuperspektiivid saavad kirja ka koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid teha. 119. Eraisik C. L. E. 07.03.2025 119.1.  Tagasipööre rannapargis on ebamõistlik, sest lõhub pargikeskkonda. Pakun alternatiive, lisan ka faili vastavate skeemidega: 1) tagasipööre Pelguranna tn ja Kolde pst ristmikul olevas Tegemist on munitsipaalomandis oleva transpordimaaga, seega iseenesest huvitav mõte. Arvestades minimaalset vajalikku ümberpöörderaadiust (25 m), parklas - kasutame olemasolevat liikluspinda siis ilmselt ei mahuks pöördering antud kinnistule ära ning oleks vaja arvestada naaberkinnistute hõivamisega. Mitmete järskude pöörangute kavandamine vähendab aga trammide liikumiskiirust. Lisaks on koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on skeemil näidatud tagasipööramise kohas ette nähtud perspektiivselt korterelamumaa (taskukohase elamise võimaluste loomise eesmärgil). Ühtlasi osutub probleemiks, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. Kohalikele oleks probleemiks ka 120. Eraisik J. N. 07.03.2025 120.1. parkimisvõimaluste vähenemine. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. 2) tagasisuund kulgeb mööda Kolde puiesteed, sealt edasi Puhangu tänava suunas piki Puhangu 45 parkla serva ning mööda teed või paralleelselt teega, mis jääb Puhangu 53 elumaja ja Vt ka vastust punktis 120.1. Praeguse lahenduse järgi on tramm siiski kiirem (marsruut võimalikult otse) ning rohkem avatud ka Ehte tn poolsele kvartalile. Puhangu 29 kuni 43 garaažide vahele ning sealtkaudu tagasi Puhangu tänavale. Viimatimainitud teekond jääb üldkasutatavale maale Kolde pst 94a (78408:805:0066) ning kuna sellele Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet alal miljööväärtuslikkus sisuliselt puudub, siis ei saa trammiteest sealse keskkonna lõhkujat, kuid võib osutuda rikastajaks. Võib kaaluda ka kahesuunalisust. võrreldes teiste liikumisviisidega. Ühtlasi oli trammitee trassi valikul üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses on väiksem. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 120.2. 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. 3) kahesuunaline trammitee Sõle - Puhangu - Kolde pst - Ehte - Sõle. Ehte tänav ei ole garaažide tõttu kuigi miljööväärtuslik, seega saab trammitee seda piirkonda ainult rikastada. Selle Vt vastust punktis 120.2. Praegune lahendus, mis kulgeb mööda Putukaväila kuni Puhangu tänavani, hõlmab elanikke mõlemalt poolt kvartalilt ning ei pea variandi puhul tundub otstarbekam kahesuunalisus. Pelguranda sõidab siis kaks trammiliini või ühe liini a ja b variandid, mis sõidavad sama ringi teineteisele vastassuunas. Mh trassi selles lõigus dubleerima, mis oleks ka kallim lahendus. võimdaldab mugavama ligipääsu kaubanduskeskusele, lisaks väldib trammiringi sisse jääva kvartali elanike jaoks nõningaid ebamugavusi, mis võivad kaasneda juhul, kui sel kujul jääb trammiring ühesuunaliseks. 120.3. 1. Ümberpööramine tuleb uuesti läbi mõelda. See ei ole OK, et pargiala vähendatakse. Siit natuke ja sealt natuke ja lõpuks on väike jupp ainult metsa järgi (kogu Hipodroomi ala Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu ehitatakse täis, Uus-Meramaa asum jne). Rohlisest Tallinnast ei jää midagi järgi. Mõne teise tänava kaudu tagasipööre? omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 121. Eraisik P. R. 07.03.2025 121.1. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  2. Kuidas tagatakse reaalselt kiire ühendus kesklinnaga? Tramm oma põhimõttelt on aeglasem kui buss, pöörangud jne. Minu ettepanek on peatuste arvut optimeerimine, et peatused Täname arvamuse eest! Võimalusel arvestatakse tagasisidega trammipeatuste määramisel. Peatuste asukohad valitakse selliselt, et võimalikult paljud ei oleks iga 100m tagant. Tööinimene tahab kiiresti linna saada. Samuti tuleb optimeerida pöörangute arv võimalikult väikseks. kasutajatel oleks nendesse mugav ligipääs. Peatuste asukohad jm detailid täpsustuvad projekteerimise käigus. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda. Trammid on ühtlasi 121.2. suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. Olen Pelguranna trammitee ehituse poolt. See tähendab, et ma ei ole selle ehitamise vastu. Aga eelistaksin tagasipöörde varianti nr 1 mis teeb tagasipöörde Puhangu tn 91 garaažide Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul kohal. Põhjendaks seda sellega, et trammid üldjuhul teevad pööramisel ja tagasipööramisel rohkem häält (trammi rataste krigin) ja jätaks mereranna ja rannapargi trammi liiklusest ja puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka trammi helidest puhtana. Pelguranna tänavast mere poole ma trammiga ei tuleks. Kõike head. rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 122. Eraisik R. T. 07.03.2025 122.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trammitee ei peaks ületama Pelguranna tänavat ja ulatuma pargialale, see tekitab Pelguranna tänaval tõelise liikluskaose, juba praegu liigub mööda Pelguranna tänavat 3 bussiliini ja Täname toetava arvamuse eest! Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi suvel on autoliiklus väga tihe. Pelguranna tänaval on ka lasteaed, kus liigub palju väikelapsi ja nende vanemaid, kes liiguvad nii bussi kui autoga. selge tähistamine). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult 123. Eraisik K. H. 07.03.2025 123.1. mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Ümberpööramisel pooldan tagasipöörde varianti nr 1, mis jääb Puhangu tänavale. Need garaazid ei sobi ammu enam sinna ja tänane garaazide ümbrus on korrastamata talvel lund ei Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu lükata, kuna on justkui "ei kellegimaa". Toetan trammitee rajamist ja ühistarnsporti aga nii, et säiliks rannapark ja puhkeala. omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 123.2. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Te väidate, et uut trammiliini on vaja selleks, et ühendada Stroomi ja kesklinn. Selleks on juba praegu olemas väga head võimalused busside 40 ja 66 näol. Ja kes viitsib veidi rohkem Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide kõndida, saab kesklinna ka bussiga 35. Buss on palju mobiilsem ja vajadusel manööverdamisvõimelisem, kui rööpapaari mööda sõitev tramm. Küll aga näiteks viib Kopli liinidele vaid ümberkorraldamisel. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette vajaduse ja võimaluse tulevikus kavandada ka Hundipea ja Paljassaare piirkonna üksainus buss. Miks ei võiks sinna teha trammidele kõrvalepõike, nagu vanasadama liinil? Ka Hundipeale ja Pikakarile viiv liiklus on väga piiratud. Pikakarile vaid üks buss, Hundipeale teenindamiseks trammiteed. Need on seotud arengualade detailplaneeringute ja elluviimise kavadega. Üldplaneeringus planeeritud elamualade kaks. Ehk võiks linnavalitsus tegelda uute liinide arendamisega sinna, kus ühistranspordiga ligipääs ka päriselt, mitte paberil kunstlikult tekitatult puudulik. väljaehitamine, detailplaneeringute koostamine ja elluviimine tuleb siduda: kõiki liikumisviise arvestava tänavavõrgu rajamisega; ühistranspordivõrgu rajamisega. Kogu liikuvus peab olema orienteeritud ühistranspordi eeliskasutusele, mille võrk peab olema tihe ja mugavate ümberistumisvõimalustega. Täpsem kava selgub teiste planeeringute, uuringute ning tegevuskavade raames. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat 124. 08.03.2025 124.1. rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud Eraisik M. M. uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Ei ela seal piirkonnas enam kuid kuna asub lähedal ja käin seal tihti jalutamas.Tagasiside, et antud trammiliini ei ole vaja rajada, kuna Pelgurannast saab bussiga otse Balti Jaama, Viru Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide Keskuse juurde, Vabaduse väljakule, Lasnamäele, Kitsekülla, Kristiinesse. Ehk mina leian, et sellega ilmselt muudetakse trammiliin nr 1 trassi kuna Tallinnal pole piisavalt tramme ümberkorraldamisel. võimalik soetada, et avada uusi liine sama tiheda graafikuga. Kadriorg jääb südalinnast 15-20min jalutuskäigu kaugusele. Ehk koht millega otseühendus puudub, kuid liigne ühistransport ja otseühendused muudaks inimesi laisemaks ja ülekaaluliste probleem noorte ja alaealiste hulgas läheks üle epideemiaks. Võimalik lahendus trollide naasemisel linna oleks taastavada Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi liin nr 9, kuid mis sõidaks läbi Pelguranna bussipeatuse ja seda kaudu tagasi Mustamäele. säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole Ehk trammitee projektist tuleks loobuda, sest see ei viiks otse enam mitte kuhugi, kuhu juba buss ei vii ehk Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe. võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi 125. Eraisik G. E. 08.03.2025 125.1. arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv  Samuti ei soovi et Stroomi rannast ei võetaks ühtki m² ala maha, trammitee rajamiseks ja ümberpöörde tegemiseks. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 125.2. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Olen täitsa vastu selle trammiliini kohta. Ei ole vaja sinna trammi!!!Aga arvan nagu nii te ei kuule, mis rahvas räägib. Teil on vaja raha saada selleks. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 126. Eraisik A. 08.03.2025 126.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 1. Trammid teevad suuremat müra kui bussid. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem 127. Eraisik J. R. 08.03.2025 127.1. inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 2.Trammi pöörangu viimine rannaparki ei sobi üldse ,see eemaldaks suure osa väärtuslikust rohealast.See ei hõlma ainult pöörangut,vaid ka suurt piirkonda pöörangu ümber. Väiksem tagasipöörde ring (variant 2) on 1,1% pargi pindalast, suurem ring (variant 3) 3,4% pargi pindalast. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks 127.2. realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 3.Bussid katavad väga hästi piirkonna vajadused Aastaid teenindasid piirkonda bussiliinid 40 ja 48, keegi ei näinud probleemi, nüüdseks on lisandunud bussiliinid 35 ja 66 lähetuse peatub Täname tagasiside eest! Põhja-Tallinna elanikkond tulevikus suureneb ning liikuvusprobleemid ajas aina süvenevad. Trammi kavandamine edendab ja ka bussiliin 3 .Seega teenindab piirkonda 5 bussiliini ,mis ei ole selles piirkonnas kunagi ülerahvastatud. soodustab säästlike liikumisviiside kasutamist ja keskkonnasõbralikemaid liikumisharjumuste kujunemist. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse 127.3. busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 4.Tegemist on madalamate elamutega asualaga.Jääb selgusetuks kust on võetud prognoos selle piirkonna elanikkonna nii suureks kasvuks. Uuringud, millel kavandatav trammitee põhineb, on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) (vt Põhja-Tallinna liikuvusuuring). 127.4. 5.Rannapiirkonna roheala vähendamine kahjustab oluliselt piirkonna elanike huve ja vajadusi. Täname arvamuse eest! Eesmärk on võimalikult vähe kahjustada roheala. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Samuti nähakse ette 127.5. terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. 6.Millisele sihtgrupile antud trammiliin on mõeldud,kesklinnaga on piirkonnal väga hea bussiühendus ka ei anna see liin midagi pelgulinna gümnaasiumi lastele. Tramm ei ole mõeldud konkreetsele sihtgrupile, vaid on kasutamiseks kõigile. Trammitee trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit 127.6. (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. 7.Ettepanek selle raha eest,mis kulub uuele trammiliinile , osta akubussid,laienda olemasolevaid teid bussiridadega,see teeb liikluse sujuvamaks,puudub müra,säilitame rohealad. Täname ettepaneku eest! Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Tallinna arengustrateegia "Tallinn 2035" kohaselt keskendutakse liikuvuse parandamisele läbi alternatiivsete liikumisviiside 127.7. arendamise ja olemasoleva taristu tõhusama kasutamise. infoks, et Tallinn on soetanud akutrollid, mille üks perspektiivsetest liinidest hakkab kulgema ka mööda Sõle tänavat.  Ei soovi trammiliinit.Не желаю трамвай на штромке,пухангу. Projekti raames on plaanis Puhangu tänav korrastada ning avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Puhangu tänav on juba kitsas, Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja Seal pole palju inimesi tööpäevadel isegi kes sõidavad linna poole hommikul-pool bussit, vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja Seal on juba aukud teel ja kanalisatsioonis ja kõige olulisem - punases majas on praod kogu fassadil ja fundamentil, mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Seal sõidab 4 bussiliinit praegu ,seega mõtetu veel midagi lisada, kus elab 30000 elanikku, ja 11% kogu tallinnast lisandatakse aastal mis on kõige vähem linnaosadest. Rohkem põhja tallinnast lahkuvad kesklinna või isegi välismaale kus majandus on organiseeritud ja mitte KORUMPEERITUD . Ja sotsid enam ei istu parlamendis kui ka koalitsioonis , seega Ossinovski ei Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea ole kompetentne ja linnapea mandaati vahetatakse aprilli lõpus Keskerakonna juhile. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest 08.03.2025, eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna 128. Eraisik T. 128.1. 24.03.2025 poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Olen selle projekti vastu. Põhjused on niisugused: Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja 1. Müra tase tõuseb. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 129. Eraisik J. S. 09.03.2025 129.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 2. Tõuseb transpordiõnnetuste määr. Puhangu tänav on päris kitsas, kaks autod sõidavad raskustega teineteise mööda, seal juba asub palju bussipeatusi ja uus tramm vaid raskendab Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Trammitee olukorda. ehitamise järgselt korrigeeritakse ka busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport 129.2. kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Совершенно не согласна с трамвайной линией по ул Пухангу и прибрежная часть Штромка . Не безопасно на узкой улице которая я вляется активной пешеходной улицей . Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Uus Шум от движения по металлическим рельсам трамвая мешает отдыху. Линия контактных проводов не принесёт эстетической красоты на улицу. Зона пляжа так же станет tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. более опасной средой для отдыхающих. Нет достаточных исследований о влиянии строительных работ на жилой фонд 60 х годов постройки. Дома уже сейчас имеют Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega, глубокие трещины во внутренних и внешних стенах. Стоимость жилья в данном районе упадёт из за близости трамвайных путей, это дополнительный шум. Нет terviklik lahendus luuakse koos maastikuarhitektiga. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus экономического расчёта необходимости трамвайной линии. Основная масса людей пользуется транспортом в этот район для посещения Штромми кескуса. От трамвайной pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede 130. Eraisik L. Š. 09.03.2025 130.1. остановки это на много дальше чем от автобуса. Как житель ближайшего дома я ПРОТИВ этого проекта. rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Mitteametlik tõlge: Olen täiesti vastu trammiliinile Puhangu tänaval ja rannaäärses Štromka piirkonnas. Kitsal tänaval, mis on aktiivne jalakäijate tänav, pole turvaline. Õhujuhtmete rida ei too tänavale esteetilist ilu. Samuti muutub rannaala puhkajatele ohtlikumaks keskkonnaks. Mitteametlik tõlge: Metallrööbastel liikuva trammi müra segab puhkamist. Ehitustööde mõju 60ndatel ehitatud elamufondile pole piisavalt uuritud. Majade sise- ja välisseintes on juba Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka sügavad praod. Eluasemekulud selles piirkonnas langevad trammiteede läheduse tõttu, see on lisamüra. arendajaid piirkonda rohkem panustama. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus 130.2. tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Mitteametlik tõlge: Puudub majanduslik arvestus trammiliini vajaduse kohta. Enamik inimesi kasutab Stroomi Keskuse külastamiseks sellesse piirkonda transporti. See on Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et trammipeatusest palju kaugemal kui bussist. Lähima maja elanikuna olen selle projekti VASTU. projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja 130.3. mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trammipeatuste asukohad jm detailid täpsustuvad projekteerimise käigus. Meie majaelanikud ei soovi trammi. See häirib meie elu ja tekitab müra ning vibratsiooni.Rikute ära inimeste elud. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 131. Eraisik A. 09.03.2025 131.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Trammiliin ei ole vajalik,PUNKT. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 132. Eraisik A. T. 09.03.2025 132.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Puhangu tänaval pole trammile kohta Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks. 133. Eraisik A. 09.03.2025 133.1. Olen trammitee rajamise rangelt vastu! Tramm toob liigse müra meie rahulikku rajooni. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 134. Eraisik V. 09.03.2025 134.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Ma armastan projekti! Täname toetava arvamuse eest! 135. Eraisik J. K. 09.03.2025 135.1. Toetan trammitee ehitamist. Väga hea ja kasulik projekt. Annab võimaluse liikuda mugavalt ja kiiresti Puhangu tänavale ja Stroomi randa. Lisaks avaneb võimalus sõita Puhangu Täname toetava arvamuse eest! tänavale ka Sõle tn. poolt. Minu ja minu lähedaste jaoks suurepärane uus võimalus kiiremini ja paremini liikuda. 136. Eraisik H. K. 09.03.2025 136.1. Olen kategooriliselt vastu trammi toomisele Pelguranda. Pelguranna rannaalale see tramm ei sobi, kuna hävitab rannaparki, ka. pöörde alal asuva laste mänguvälja, statsionaarsed male- Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema ja kabelauad ning roheala, mida kasutatakse suviti päevitamiseks, vaikuse, meelerahu ja on suureks ohuks lastele, vanuritele, lemmiloomadele. Lisaks tekitab lisakoormuse niigi marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. kitsastele kõnniteedele, tekitab suurt müra ja suunab siia liiga palju inimliiklust, kui seda võiks hoopis suunata Kolde pst. poole, mida ka toetan. Lisan manusse satelliitfoto, mis näitab Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre rannalinadel päevitajad Pelguranna trammi planeeritaval pöörde alal ja kuidas päevitajad üldiselt rannaala kasutavad. Fotol on näha, et antud plats on äärmiselt populaarne kuna pakub Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. tuulevarju ja on VAIKNE KOHT. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid 137. Eraisik D. K. 09.03.2025 137.1. samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Olen tutvunud ka alusuuringutega ja need on täiesti ebaadekvaatsed, mis ei arvesta piisavalt Kolde pst. poolsete asutuste ja kortermajadega, nende elanike vajadusega trammi järele. Vt ka vastust punktis 137.1. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse Absoluutselt pole arvesse ka Hipodroomi arendust. KOV ei saa isegi pargi vihmaveede merest eemale juhtimisega hakkama, rääkimata Mustvee ojale filtri vms. paigaldamisega, et see ei elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: reostaks rannas merevett, suured sildid üleval, kus ei soovitada ujumist, täiesti saamatu juhtimine linna poolt. Kuu aega tagasi osteti Pelguranna rannaparki staadioni äärde uued pingid, https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- need on pruuni värvi kuigi olemasolevad rannapargi pingid on kõik valget värvi - see on lihtsalt saamatuse tipp! Meie leibkonnas, kes elame Pelguranna 51 majas, on 3 inimest ja KÕIK Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel ON VASTU! POOLDAME TRAMMI PUTUKAVÄILA - KUHU SEE KA LUBATI ALGSELT RAJADA. See, et praegu on arutuse all pöörang Pelgurannas, on kellegi šovinistist diktaatorpoliitiku kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" häbematu otsus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada 137.2. trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Täname tagasiside eest, edastame info probleemkohtade osas Põhja-Tallinna Valitsusele. Kui teil on teisi konkreetseid parendusettepanekuid, palume need edastada [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustest eraldi.  Elan Pelguranna tänaval ja ootan väga, et Pelguranna tramm tuleks. Arvan, et see on hea mõte, sest vähendab siinses piirkonnas autoliiklust ja võimaldab otse Pelgurannast kesklinna Täname toetava arvamuse eest! 138. Eraisik R. A. 10.03.2025 138.1. saada. kategooriliselt vastu! Pelgurand ei vaja trammi. kui juba liini ehitada siis Sõle tn kaudu. Täname arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Küll aga on koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ka Sõle tänavale ette nähtud võimalus tulevikus trammitee rajada. Antud juhul on välisrahastus määratud Pelguranna trammitee trassile ning seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 139. Eraisik K. 10.03.2025 139.1. 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tere! Toetan trammi rajamist Pelguranda tingimusel, et trammi tagasipöörde lahendustest valitakse variant nr 1. Variant 2 ja 3 rajamise käigus kahjustatakse oluliselt Stroomi Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul rannaparki ning trammi Pelguranna tänava kahekordse ületamisega kaasneb liiklusohtlik olukord. Variant 1 puhul saab kasutusele võtta senise bussipeatuse taguse tühermaa ning puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka likvideerida Puhangu tänava äärsed näotud garaažid. rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 140. Eraisik H. K. 10.03.2025 140.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Olen vastu trammiteele, mis asuks Pelguranna rannapargis. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 141. Eraisik A. S. 10.03.2025 141.1. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Ei soovi trammiteed Stroomi ranna haljasalale. Trammitee võiks olla pigem putuka välja piirkonnas. Puhangu tn sõidavad bussid. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Lahendusvariant A tagab kiire ja 142. Eraisik J-L. S. 10.03.2025 142.1. kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Ei ole üldse nõus antud projektiga. Meil on tihe bussiliiklus olemas antud piirkonnas. Uusi maju juurde ehitada ei saa, seal pole lihtsalt ruumi, seega meil puudub nõudlus. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 143. Eraisik K. 11.03.2025 143.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Olen kategooriliselt vastu trammiliini rajamisele Puhangu tänava äärde, eriti randa. Tänav on kitsas ja selle laiendamiseks puudub reaalne võimalus . See ainult halvendab ranna ja Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg-ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus Stromka seisukorda. Teil peaks sellise projekti pärast häbi olema tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimisse kaasatakse haljastuslahenduse väljatöötamiseks volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Tagasipöördel on 144. Eraisik I. G. 11.03.2025 144.1. trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega.  Projekt on absoluutselt absurdne - ei arvesta piirkonna elanike huve, ei ole turvaline, kahjustab metsa ja randa. Transpordiühendus piirkonnas praegu on hea. Parandamist pole vaja. Vt ka vastust punktis 144.1. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant Aga kui kellegi on trammi vaja siis selleks saab kasutada näiteks tänavad Madala ja Kari, Puhangu tn on liiga kitsas. liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku 12.03.2025 144.2. linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Olen vastu.Trammiliini ehituse käigus vibratsioon ja edaspidi ekspluatatsiooni käigus vibratsioon kahjustab hooneid. Trammi müra on väga häiriv.Tramm Stroomi rannas on lubamatu. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja See on roheala ja puhketsoon.Olen trammiliini, mis käib Stroomi rannas ja elumajade lähedal VASTU. vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi 145. Eraisik J. 11.03.2025 145.1. tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Tramm ja pöördekoht ei sobi rahulikku elamurajooni ja rannalalae. see mürareostus mis tekib mõjutuab seal elavate inimeste tervist. Lisatud on sadamatrammi müra, esiemsed Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi elumajad on lähemal kui tehtud video. ega ka pargialal puhkamine trammimüra saatel ei ole just mõnus. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 146. Eraisik (nimi puudub) 11.03.2025 146.1. Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. "mõnusat" mürarikast elukeskkonda plaanitakse st sututakse kohalikele peale, kes seda ei soovi. Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist. vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 147. Eraisik (nimi puudub) 11.03.2025 147.1. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. oi kui "mõnus" on kodus olla, ja oh kui tahaks veel akna lahti teha, sellise püideva müra taustal Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist. vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 148. Eraisik (nimi puudub) 11.03.2025 148.1. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Trammiliiklust toetan, aga seda, et selleks peab ohverdama mereäärse roheala, kindlasti mitte. Puhangu ja Pelguranna nurgas on nõukogudeaegsed garaažid ja suur kasutu muruplats. Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 149. Eraisik A. G. 11.03.2025 149.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  Tere!Tallinna uued trammiliini peaksid haarama suuremaid piirkondi ja tõsiselt vähendama autostumist ning tagama võimalikult paljudele linna elanikele ja külalistele mugava Täname ettepanekute eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras ühistranspordivõrgu. Seetõttu on ettepanek mitte tegeleda trammiteede projekteerimisega rohekoridoris Putukaväilal ja väikestel tänavatel (Puhangu tn) vaid selle asemel ehitada välja trammiteed rajada ei ole vaja. Küll aga on koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ka Sõle tänavale ette nähtud võimalus tulevikus trammitee trammitee Kopli/Sõle tänava nurgalt piki Sõle tänavat kuni kuni Kristiine keskuse ristmikuni, kus see ühendada Suur-Ameerika tänava trammiteega. Nii ei teki Suur-Ameerika trammitee rajada. Antud juhul on välisrahastus määratud Pelguranna trammitee trassile ning seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) lõpus ümberpöörangusegadust, piki Sõle tänavat kulgev mugav ja kiire trammiliin haarab palju suuremat elanikkonda ning teeb ülimugavad liikumisvõimalused koolidele, kaubandustele ümber suunata. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike ja elumajadele. Vähendada Sõle tänava autokoormust ja kõik oleksid palju õnnelikumad. Lisaks tekib Sõle ja Kopi tänava ristmikule võimalus ümber istuda Kopi liinile ning Kristiine liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. keskuse juures võimalus edasi laiendada trammiteed Mustamäe/Õismäe suunal. Sõle tänaval kulgevale trammiliinile on ruumi, see haaraks kogu Pelgulinna ja Lilleküla. Mere äärde Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös jalutada on mõnus 15 minutit piki Kolde puiesteed ja Pelguranna tänavat. Ja putukaväljal saab jalutada-liigelda ilma trammita putukaid vaadeldes. uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. 150. Eraisik M. M. 11.03.2025 150.1. Ma ei ole nõus projektiga. По моему мнению пускать трамвай можду жилыми домами, где совсем маленькое расстояние не разумно. У меня там живет дочь, я совсем не Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad - хочу, чтоб у нее под окнами ездил трамвай, и стоимость квартиры сразу падает tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid mõjusid uuringutest leitud siiski rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust 11.03.2025, Mitteametlik tõlge: Ma ei ole nõus projektiga. Trammiga sõitmine elumajade vahel, kus vahemaa on väga väike, ei ole minu arvates mõistlik. Mu tütar elab seal, ma ei taha üldse, et ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse 151. Eraisik O. H. 151.1. 25.03.2025 tema akna all trammi sõidaks ja korteri maksumus langeb kohe koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi. Mööda putukaväila, nii nagu algselt plaanis oli, oleks parim. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 152. Eraisik L. R. 11.03.2025 152.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. дравствуйте я работаю водитель автобуса (ТЛТ 1 Калоны) живу по соседству по адресу Уус-малева 7, думаю что трамвай 🚊 нужно довести до пляжа, почему что летний Täname tagasiside eest, vajalik sisend hoopis teisest vaatenurgast. Nõustume, et suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite сезон автобусе полностью полный с пассажиров и детьми и с коляски с линий 35/40/66 некоторые пассажиры остаются на остановке что большинство автобус 🚌 полные kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga või bussiga tulekule. и да место назначения не возможно попасть. 153. Eraisik V. 11.03.2025 153.1. Tere, ma töötan bussijuhina (TLT 1 Kalonid) elan naabruses aadressil Uus-Maleva 7, ma arvan, et tramm 🚊 tuleb randa viia, sest suvehooajal on buss reisijate ja lastega täiesti täis ning 35/40/66 liinide külgkorvist jäävad mõned reisijad peatusesse, et enamik bussi полные täis ja jah sihtkohta ei pääse. idiete na hui so svoi tramvaem,na hui on ne nuzhen na rajene. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Ebatsensuurse väljenduslaadi tõttu jäetud tõlkimata. Arvamuse sisu: Trammi pole vaja. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 154. Eraisik M. 11.03.2025 154.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Tere! Elan Puhangu tänav 12 ja ei ole nõus Pelguranna trammitee rajamisega. Kõigepealt - kas on olemas antud piirkonnas elavate elanike seas läbiviidud küsitlusi, mis kinnitaksid antud Uuringud, millel kavandatav põhineb, on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm). Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike trammiliini vajalikkust? Jääb arusaamatuks, kuidas kasvab just Puhangu tänava ja Stroomi ranna piirkonna elanike arv nii massiliselt, et tekib nii suur liikluskoormus ja vajadus just uue arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 trammiliini järele. Siinkandis elavad pigem just eakamad inimesed, kes ei oma autot, seega pole vaja ka alternatiive auto kasutamisele igapäevaste sõitude tegemiseks. Milleks lõhkuda 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa normaalselt toimivat bussiühendust kesklinnaga ( bussid nr.35 ja nr.40)? Balti jaama sõidab buss nr.66 ja ka trammid.nr 1, 2 ja 5. Kuidas parandab antud trammiliini haru ühendavust kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna kesklinnaga? Kas see on loogiline, et kesklinna hakkan sõitma läbi Balti jaama? liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke 155. Eraisik M. J. 11.03.2025 155.1. rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Samuti tekib küsimus, missuguste haridusasutuste hea teenindamise uus trammiliin tagab? Antud projekteerimiskoridori ligiduses on minu teada ainult Pääsupesa lasteaed. Nii Ehte Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema Humanitaargümnaasium, Heleni kool ja Pelgulinna Riigigümnaasium, kui ka KOV ja Stroomi rand on hästi ligipääsetavad ka praeguste ühistranspordi peatustest. Need argumendid, mis marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. esitatud uue trammiliini kasulikkusest, on väga nõrgad ja mitteadekvaatsed. Teiseks on suurem liikuvus Stroomi randa ainult suvekuudel, seega kas on vaja parandada ühistranspordi Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks kättesaadavust kolisevate ja vilistavate, peaaegu ööpäev läbi sõitvate trammidega? tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest 155.2. on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Kuidas tõstab rannaalal päevitajate vahel liiklev tramm puhkeala atraktiivsust? Samuti on huvitav teada, kuidas siis reaalselt hakkaks uus trammitee koridor kulgema? Putukaväila Trammitee koridori ettepanek on taotlusega esitatud ning kättesaadav ka materjalide hulgast (vt https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Roheala rajamisega on juba alustatud ja kas praeguseks valmis tööd lõhutakse? See on ilmselgelt rahva raha raiskamine. Ka kirjutab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Külli Tammur Põhja-Tallinna jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Putukaväila projektis on Sõnumites (märts 2025) .... kuid projekt näitas, et trammi Putukaväilale tulevikus ei tule. Millegipärast on mul jäänud kahtlus, et selline projekt, kus tramm sõidab mõõda Putukaväila, arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses. Küll aga oleks vajalik on puru silma ajamine ja kardetakse rahva pahameelt tegeliku trammitrassi osas, kus see keerab Sõle tänavalt esimeste Puhangu tänavate garaažide juurest (3-4 esimest garaaži suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei 155.3. lähevad lammutamisele)Puhangu tänavale. otsustatud. Nimetatud garaažide küsimus on seotud Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku ümberehitusega, mille realiseerumine selgub projekteerimise käigus. Samuti oleks vaja kirjalikku garantiid ehitutustöödega hoonetele kaasnevate mõjude kohta. Puhangu 12 maja on ehitatud 1971. Ma ei taha mõeldagi, mis võib juhtuda nii vana majaga Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja ehitustööde käigus. Kes konkreetselt kompenseerib kahjud ja heastab hoone tehnilise seisukorra halvenemise? Põhja-Tallinna vanem Külli Tammur lubab need tehniliselt lahendada. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb Millegipärast ei ole usutav jutt ja kui kahju tekitatud, siis peab korteriühistu ise hakkama saama.Seega ei ole vaja igat Euroopa Liidu toel toetavat projekti läbi suruda väikse ringkonna valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. huvidest lähtudes, „et Eesti suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet.Loodan, et arendajatel on inimlikkust projekt peatada. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi 155.4. säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammiliin tuleks teha Kopli tänavalt mööda endist raudteed Hiiule välja, sealt mööda endist kitsarööpmelist raudteed Järvele Kitsarööpa/Pärnu maantee ristmikku (Rahumäe sillal Täname ettepaneku eest! Ettepanek on väga suurejooneline ning kahjuks antud projekteerimistingimustega sellist trammiteede trassi ei lahendata. Järk- peaks ilmselt üherealine olema) ja siis mööda Pärnu maanteed Tondile. Ümberpööramisringid peaks olema Järve keskuse juures, Hiiul ja Akadeemia tee kandis. Akadeemia tee juurest järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud võiks hargneda teine liin mööda endist Harku karjääri suunalist raudteed Paldiski maanteeni, mille ääres oleks lõpp-peatus. Teisel pool Paldiski maanteed Harku karjääri endise määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna 156. Eraisik, Tallinna Elanik 11.03.2025 156.1. veduridepoo kohal võiks kolmas trammidepoo olla.Lisaks idee ühest Türgi linnast: jalgrattatramm. Seal on peale uute trammide ostmist paar vana trammi alles jäetud ja nende ühele olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide küljele istmete asemele jalgrattahoidikud pandud. kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Ranna osas olev trammi ringrada võiks olla süvistatud nii .2-1m. Sedasi ei oleks trammi kohalolu rannas nii üleolev kuna trammi tunnetuslik kõrgus oleks väiksem. Selle asemel, et Täname ettepaneku eest! Trammile pääs peab vastama ligipääsetavuse nõuetele ning seetõttu astmeid pigem ette ei nähta, kuid ettepaneku võimalikkust ooteplatvormi tõsta, saaks trammiteed süvendada.Seda mõtet peaks muidugi edasi mõtlema, et kui sügavale tramm panna nii, et sõitjad avariikirral trammist siiski välja saaks kasvõi kaalutakse projekteerimise käigus. Sellise süvendi rajamisel võib muutuda keerulisemaks sademevee ärajuhtimine rööbasteelt. Vertikaali muutes väikse astmega. muutuvad ka puude kasvutingimused, mis võivad puudele saatuslikuks saada - ilmselt eeldaks see veel suuremalt ehitustegevust, mille tagajärjel tuleks puud eemaldada. 157. Eraisik M. A. K. 11.03.2025 157.1. Olen trammi vastu Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning 158. Eraisik N. 11.03.2025 158.1. võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.  Olen selle trammiliini VASTU.Stroomi rand on roheala, mida ei tohi trammiga rikkuda.Samuti vahetult elumajade kõrval trammiliin on vibratsiooni- ja mürarohke.VASTU Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi 159. Eraisik I. 11.03.2025 159.1. tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Minu arvamus selline - Mina olen kategooriselt vastu et tramm tuleb PUHANGU TÄ NAVAL ja teeb põõre ranna territoriumil! Läheduses on jalgpalli väli ja väga madal aet ümber kus Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed mängivad lapsed palli ja pall võib juhtuda kukkuda trammi teeletrammi alla koos lapsega!!! suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. 160. Eraisik J. H. 11.03.2025 160.1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. MINU ETTEPANEK selline et trammi tee tuleb läbi PUTUKAVÄLI JA SEAL TA EI SEGA KEDAGIT!Stroomi ranna metsa ei tohi rikkuda! SEAL ON ILUS JALUTAMISEKS RAHUS RANNA TSOON Vt ka vastust punktis 160.1. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 160.2. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Pärast tutvumist Pelguranna trammiliini ehitusprojektiga soovin väljendada oma muret ja põhjuseid, miks ma olen selle projekti vastu: Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Pelguranna trammi projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Välisrahastus on määratud Pelguranna Majanduslik ebaotstarbekus: Trammiliini rajamine nõuab suuri rahalisi investeeringuid. Linnal on piiratud eelarve, ja on põhjust muretseda, et neid vahendeid saaks kasutada trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule või projektile ümber suunata. Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse tõhusamalt muudes valdkondades, nagu haridus, tervishoid või olemasoleva transporditaristu parendamine. esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt 161. Eraisik M. 11.03.2025 161.1. nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Keskkonna tasakaalu rikkumine: Trammiliini ehitamine võib nõuda rohealade hävitamist ja maastiku muutmist, mis avaldab negatiivset mõju piirkonna ökoloogilisele seisundile. Pigem on trammiteedel ja trammide poolt pakutaval veovõimel keskkonnale positiivsem mõju kui alternatiivsetel motoriseeritud (ühis)transpoirdiliikidel. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - 161.2. tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Elanike rahulolematus: Kõik Pelguranna elanikud ei toeta trammiliini rajamist. On põhjust karta, et projekt võib halvendada elukvaliteeti müra, tolmu ja muude ehituse ning trammiliini Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja kasutamisega seotud tegurite tõttu. vibratsiooni leevendusmeetmed, seda ka ehitustööde ajal. 161.3. Ebapiisav põhjendatus: Esitatud materjalides ei ole piisavalt selgitatud, miks just trammiliini ehitamine on vajalik. Võimalik, et on olemas alternatiivseid lahendusi piirkonna Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea transpordiühenduste parandamiseks, mis nõuavad vähem kulutusi ja millel on väiksemad negatiivsed tagajärjed. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema Arvestades eeltoodud põhjuseid, pean vajalikuks selle projekti teostatavust uuesti kaaluda ning uurida alternatiivseid lahendusi Pelguranna piirkonna transporditaristu arendamiseks. raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse 161.4. kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. • Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. • Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat. • Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Ei ole nõus trammiprojekteerimisega. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning 162. Eraisik J. 11.03.2025 162.1. võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.  I'm excited for the tram to come along Puhangu. I just wanted to provide feedback that there are residents living here that want the tram to come as planned. It will make our Täname toetava arvamuse eest! commute to Balti Jaam and the city center much faster. I know some residents are not so happy but so it always is with change. We have buses coming down Puhangu all day and it isn't a problem at all. Tram line will be similar. I live on Vihuri tn so I'm about 100 meters away from where the tram line is going to be coming and I'll be facing it but I still would like it. Mitteametlik tõlge: Olen elevil, et tramm tuleb Puhangu tänavale. Tahtsin lihtsalt tagasisidet anda, et on ka elanikke, kes soovivad trammi ehitamist nii, nagu planeeritud. See teeks 163. Eraisik B. H. 11.03.2025 163.1. liikumise Balti jaama ja kesklinna palju kiiremaks. Tean, et mõned elanikud ei ole rõõmsad, kuid nii on muudatustega alati. Iga päev liigub Puhangu tänavale busse ja sellest nagu pole probleemi. Trammiliin oleks sarnane. Elan Vihuri tn, seega ca 100 m kaugusel, kuhu tramm planeeritakse ja vaatega otse trammiliiklusele, kuid sellegipoolest mulle see meeldiks. Olen kategooriliselt vastu selle projekti. Olen vastu trammiliini ehitamisele järgmistel põhjustel. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Mina ja mu abikaasa omame korterit Puhangu 67. majas. Me ei näe mingeid probleeme linnatranspordiga, mis ühendab meie piirkonda teiste linnaosadega. Me oleme rahul tänase Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike liikluse korraldusega. Me elame juba rajatud piirkonnas, seetõttu on väiteid kasvanud rahvaarvu kohta põhjendamatud. Meie seisukohalt ei jää keskkonnasõbralikud elektribussid arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema trammidele alla. Uue liini ehitamine parki halvendaks aga oluliselt piirkonna ökoloogilist olukorda. raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. 11.03.2025, 164. Eraisik K. L. 164.1. 25.03.2025 On leitud (vt võrdlevat uuringut trammi ja bussi keskkonnasäästlikkuse kohta https://www.alstom.com/sites/alstom.com/files/2022/09/14/Alstom_Carbone_4_Tramways_or_BRTs_lifecycle_analysis%20_EN.pdf), et kokku 30- aastase eluea jooksul tekitab tänapäevane tramm 57% vähem kasvuhoonegaase kui diislikütusel põhinev buss, 32% vähem kui pistikhübriidil põhinev buss ja 23% vähem kui täiselektriline buss. Lisaks on trammid suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Failis toodud esimene variant, minu arvates, on vastuolus inimõiguste ja sanitaarnormidega. Mina ja mu abikaasa elame esimesel korrusel. Meie arvates muudab trammiliin akna all Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja müra ja vibratsiooni taset, lisaks langetab see kinnisvara turuväärtust. Meie seisukohalt piirab esimene variant eraomandi kaitset, mis on vastuolus demokraatliku ühiskonna vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb põhialustega. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Tallinnas võisid Kopli liinil suurt müra tegevad trammid vanasti kinnisvara väärtusele negatiivselt mõjuda, kuid tänased trammid on kaasaegsemad - tehnoloogiad on arenenud ning trammid vaiksemad. Kuigi tulemused võivad varieeruda olenevalt geograafilisest asukohast ja ajastust, on positiivseid mõjusid uuringutest leitud siiski 164.2. rohkem kui negatiivseid. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab kinnisvara atraktiivsust ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. Kui koos uute trammiteedega vähendada ka bussiliikluse koormust ja sellest tulenevat müra, siis võimendub trammi positiivne mõju kinnisvara väärtusele veelgi. Vt ka vastust punktis 164.3. Teine ja kolmas variant teeks tõsist kahju ranna- ja mereala ökoloogiale. Eelmise suve jooksul, puhastus tööde käigus, on see parki osa juba kannatanud. Näiteks raiuti maha kastan, mis Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt oli kohalike elanike lemmik ja kaunistas seda parki osa aastate jooksul. Kõigile on selge, et liini ehitamine selles piirkonnas hävitab parki osa, mis asub meie kodu lähedal, lõplikult, mis säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane minu arvates on vastuvõetamatu. lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% Loodan väga mõistliku otsuse peale. pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada 164.3. ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Väga oodatud ja vajalik liin. Täname toetava arvamuse eest! 165. Eraisik R. P. 11.03.2025 165.1. 1.Illustratiivne pilt Puhangu tänavast trammiteega tekitab imeliku küsimuse, et kuhu seal veel autoliiklus peaks mahtuma? Või jalgrattad? Kogu tänava hõlmavad kaks trammiteed ju ?!? Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Lõplik lahendusvariant jalg- 166. Eraisik H. K. 11.03.2025 166.1. ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. 2.Kas Paavli tänavalt tuleb juba valmisrajatud trammitee aluspôhi? Ilma et rahvas oleks selle heaks kiitnud. Iga hinnaga surutakse juba valmis otsus läbi, nii nagu LOV ise on ammmu Trammikoridori osas on lähtutud erinevatest alusuuringutest. Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt otsustanud. kulges raudtee. Seega saab väita, et sellel alal taastatakse rööbastranspordi olemasolu. Putukaväila ehituse käigus ei rajata trammitee aluskonstruktsiooni 166.2. ette, kuid endise raudtee muldkeha on säilinud ning Putukaväila projekt arvestab trammikoridoriga (lahendusvariandiga A). Trammitee jaoks tuleb rajada betoonalus. 3.Bussid niikuinii tulevad samuti sealtkaudu, tramm vôiks hõlmata bussiliikluseta kohti. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Liikluslahendus 166.3. (sh bussiliinid) täpsustub projekteerimise käigus. 4.Keegi ei hakka lôbu pärast jalutama 200m, 400m või 800m trammini, kui ukse all on bussipeatus. Täname arvamuse eest! Arvestatakse võimalusel bussiliikluse ümberkorraldamisel. 166.4. 5.Randa ei pea saama otse trammiga, jalutades ongi meeldiv suvel saabuda. Täname arvamuse eest! Arvestatakse võimalusel bussiliikluse ümberkorraldamisel. 166.5. 6.Trammipöördekohaga pargiosakest ei saa enam käsitleda ega kasutada kui endist parki. See jääb surnud alaks. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Tervikliku haljastuslahenduse väljatöötamiseks kaasatakse projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on 166.6. hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda.  7. Kuidas saate muuta garaažide kinnistu (mis on 100% elamumaa) äkki "trammitee kinnistuks" ?! Kinnistu vajadusel võõrandatakse ning muudetakse selle sihtotstarvet. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb selles kohas ette transpordimaa 166.7. juhtotstarbe. 8. Kuidas lahendatakse autode parkimine, kui garaažid kaovad? Garaažid (vajadusel) võõrandatakse tasu eest. Omanikel on soovi korral võimalik osta uus garaaž, parkida auto oma kinnistul, tänavamaal või avalikes 166.8. parklates. 9. Kesklinnaga on ju seni hea bussiühendus olemas. Buss 66 sõidab Balti jaama. Rongide kasutajaid on väga vähe. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 166.9. 10. Senine vaikne, idülliline ja rahulik Stroomi rand ja rannapark saab häiritud ja lõhutud pöördumatult! Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktis 166.6. Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb 166.10. projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tere! Elan Puhangu tänaval, majas nr 6. Mul on hea meel, et trammiliin jookseb mööda Putukaväila. Soovin, et saaksin trammipeatusesse ilma suure kaare kõndimiseta ning kui peatus Täname toetava arvamuse ja tagasiside eest! Teie tagasiside edastatakse ka Tallinna Transpordiametile. Peatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise on garaaziühistu juures, siis tahaksin võimalust peatusesse otse kõndida. Ka on mulle, trammitee kõrval elava inimesena, oluline, et trammid helisüsteem ei karjuks peatustesse jõudes käigus. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 väga valjuhäälselt peatuste nimesid, nagu praegu kipub olema. See oleks väga häiriv mürareostus.Ümberpööramiskohana eelistan Varianti 1, alternatiiv Variant 2. Variant 1 jätab kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas suurema transpordi rohealast eemal, koos autode ja bussidega, mis jätab rahule Pelgurannale omapärase jalakäijate, päevitajate, piknikupidajate ja kaherattaliste paradiisi. NPalun ärge ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et tooge trammi nii ranna- ja vee piirile. Suvekuudel meenub ülejäänud Tallinnale ka, et Pelgurand eksisteerib ja seal käiakse nagunii palju. Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 167. Eraisik N. L. 11.03.2025 167.1. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Vaid inimene, kes kunagi Stroomi rannas ei kõnni, oleks võinud tulla ideega tramm rohelises tsoonis ümber pöörata. Autorid peaksid saama oma osa hiilgusest. Palun ärge matta raha Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi maa alla. Olge nutikas ja lisage mõni muu bussiliin, kui seda seal vaja läheb. säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses 168. Eraisik A. N. 12.03.2025 168.1. puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Põhja-TLN on tõesti kiiresti arenev, aga vastab tõele, et Stroomiranna osas ei ole uusi elamurajoone. Kiirest areneb Noblessner, Kopli liinid, Bekkeri, Lahepea, Hipodroom. Busse on Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linnakeskkonna Stroomi piirkonnas piisavalt. Mittesuvisel hooajal 66, 40 bussid sõidavad Supelranna peatuselt tühjad linna poole. Lisaks on olemas valmidus bussile (peatuste kohad) Kolde puiesteel planeerimises tuleb ettenägelikult tänasest päevast kaugemale vaadata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Stroomi poole, aga 66 buss sõidab ainult linna suunas. Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). 169. Eraisik B. J. 12.03.2025 169.1. Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Sõle Kolde ristmik on aastaid väga ohtlik, peale Gümnaasiumi ehitamist üle ristmiku käivad koolilapsed, neid tulleb bussid täis erinevatest linnaosadest, mis teeb ristmiku veel Täname tagasiside eest! Edastame teie tagasiside ka Tallinna Transpordiametile ning võimalusel hinnatakse nimetatud ristmiku ohutust, võttes vajadusel ohtlikumaks. Mina ei luba oma lastel üle selle ristmiku käia, suunan lapsed Nisu peatuse juurde. ette meetmeid ohutuse parandamiseks, kuid seda siis käesolevatest projekteerimistingimustest eraldiseisvalt. 169.2. Kui oleks tramm mööda putukavälja ja kuni Kolde pst, saaksid lapsed gümnaasiumis trammiga käia. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt 169.3. omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  Merimetsas on olemas raudteekoridor, mis võimaldab ehitada tulevikus trammitee kuni Paldiski mnt-ni, nii saaksid lapsed käia Mustjõe koolis ja Kristiine-haabersti lapsed Kolde Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised Gümnaasiumis.See et rannaalale üritatakse suruda raudtee, see on nonsens, ilmselt seda suruvad läbi inimesed kes pole kunagi selles rahulikus piirkonnas elanud või käinud, sest sellel liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa puudub igasugune loogika. kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 169.4. Olen Stroomi parki lõhkuva trammitrassi vastu. Kui ümberpööre on väike osa pargist, siis trammi pöördel tekkivast mürast on mõjutatud kogu park (paluks uuringut, kui suur see mõju Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja täpselt võiks olla). Vaikses pargis leviks trammide krigin oluliselt rohkem, kui kuskil magistraalil üldises mürafoonis. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Trammitee ehitamise 170. Eraisik E. K. 12.03.2025 170.1. järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee rajamine on siiski kompromiss ja ei peaks sõltuma ainult trassiümbruse elanike arvust.Kolde pst ümberpöördega tramm sobiks hästi ja teenindaks rohkem ka Pelgulinna Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema Gümnaasiumi õpilasi (seal on tõesti täiendavat transporti vaja).Ennem trammitee rajamist on vaja kindlasti teha ka müra ja vibratsiooni häiringu uuringud, samuti uurida milline on uue marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. trammiliini mõju Stroomi rannapargile. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. 170.2. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Kui päriselt keegi tahaks Pelguranna transporti parandada, siis sõidaks tramm Puhangu tänavalt Randlasse, teeks ümberpöödre Waldorfi kooli ees ja sõidaks mööda Randlat ja Puhangut Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tagasi. Tramm jõuaks rohkemate inimesteni, park jääks lõhkumata, suuri ringe ümber kvartali pole vaja ja busse saaks päriselt ka vähemaks võtta. Kindlasti on võimalik leida mingi tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- lahendus ja ehitada Waldorfile uus jalgpalliplats ja korraldada Randla tänava liiklus sobivaks. Kas on keegi Randla tänava trassi võimalikkust analüüsinud? Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. 170.3.  See kuidas surutakse jõuga ilma kohalikke kuulamata/nendega arvestamaya väiksele kitsale tänavale trammi on uskumatu. Mis puutub Põhja-Tallinna rahvaarv Puhangu tänavasse. Seal Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea ei ole uusarendusi ja rahvaarvu suurenemist (kui nüüd vaikselt ei plaanita mereäärt täis ehitada). Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele (sh Puhangu tänavale) rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trassi 171. Eraisik (nimi puudub) 12.03.2025 171.1. valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Ei ole tehtud ka värskeid uuringuid vibratsiooni ja müra mõjust elanikele kelle akna alla trammi seal mitte elavad isikud jõuga peale suruvad (pidev müram aknaid lahtiei saa teha, Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi normaalselt kodus puhata magada ei saa). Dokumentides on näha et kinnistuste omanikud ei ole nõus ehitusega. Ei ole tehtud ka lisaks uuringuid kui tee ulatub majani nagu näha dok-s. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni Lisaks halvab ehitus aastateks piirkonna normaalse elukekskonna - puudub ka sellekohane uuring. vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest 171.2. Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist. parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Infoks, et trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele, mis on linnatänavate standardiga EVS 843 kooskõlas. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Tänan, soovin avaldada toetust, Puhangu t. trammiliinile. Ootan seda väga, elan ja töötan Põhja-Tallinnas ning tunnen vägapuudust just sellisest marsruudist! Täname toetava arvamuse eest! 172. Eraisik T. 12.03.2025 172.1. Spasibo, 4to razrabatyvaete etot marshrut. O4en' nuzhnoe napravlenie, rabotaju i zhivu v P6hja-Tallinne i uzhe zhdu, kogda nakonec zapustjat' jetot tramvaj Täname toetava arvamuse eest! Mitteametlik tõlge: Täname teid selle marsruudi väljatöötamise eest. Väga vajalik suund, töötan ja elan Põhja-Tallinnas ja ootan juba, millal see tramm lõpuks käima läheb 173. Eraisik (nimi puudub) 12.03.2025 173.1. Olen vastu uue trammiliini Stroomi rannas. Stroomi rand alati oli jalutamise koht. Lastel oli turvaline rannas jalutada. Minu arvates on ebaturvaline rajada trammiliine Stroomi ranna Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed piirkonnas. suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. 174. Eraisik N. M. 12.03.2025 174.1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Kõige parem variant lase uus tramm putukaväila läbi. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 174.2. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Elan Pelgulinnas, kuid käin väga sageli Stroomis kõndimas, jooksmas ning ei soovi mitte mingil juhul trammiteed Stroomi rannaparki ega sinna lähedusse. Piisavalt palju busse sõidab Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Põhja-Tallinna kesklinna poole ja Lasnamäele, ei ole vaja rohealale, kus enamasti siiski kohalikud inimesed käivad vaba aega veetmas, korraldada trammiteed ega trammi (Tallinnas liikuvad trammid liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside on ka väga lärmakad). Trammiliini kindlasti Puhangu tänava kaudu Stroomi rannaalani ei ole vaja.Kes tahavad trammiga Stroomi randa sõita, saavad sõita trammiga Maleva peatusesse edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning ja sealt veidi kõndmist on ongi juba Stroomi rand. pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 175. Eraisik K. L. 12.03.2025 175.1. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante.  Я считаю что данный проект не имеет смысла, так как много транспорта ходит в Põhja Tallinn Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Mitteametlik tõlge: Usun, et sellel projektil pole mõtet, kuna palju transporti läheb Põhja Tallinna Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 176. Eraisik A. 12.03.2025 176.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Olen selle projekti vastu meie piirkonnas. Puhangu tänav on väike, kus elab palju pensionäre. Ja isegi kaasaegsed trammid tekitavad vanuritele ja lastele lisamüra ja ohtu. Stroomirand Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja on vaikne ja roheline piirkond, kus jalutab palju lapsi ja lemmikloomadega elanikke ning sealne trammiliin tekitab minu arvates ebamugavust ja ohtu nende turvalisusele. vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). 12.03.2025, Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. 177. Eraisik O. 177.1. 01.04.2025 Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Tere,Puhangu tänav on üsna kitsas. Mõned meie sisehoovid on tupikud ja Sõle tänavale pääseb ainult Puhangu tänava kaudu. Palun öelge, kuidas korraldatakse trammiliini ehituse ja Arvestada. Ehitustööde teostamise ajal peab olema tagatud ligipääs nii kohalikele elanikele kui teenindavatele ja operatiivsõidukitele. Ehitusprojektis teeremondi ajal eratranspordi juurdepääs elamutele ja parklatele? Kas saan olla kindel, et igal kellaajal, päeval või öösel, on mul võimalik oma hoovist lahkuda ja sinna tagasi pöörduda? kajastada liikluskorraldus ehitustööde ajal. 178. Eraisik S. S. 12.03.2025 178.1. Kas päästeteenistused ja kiirabi pääsevad Puhangu tänaval probleemideta soovitud aadressile? Ma toetan täielikult selle trammiliini ehitamist. Pean kohalike elanike pretensioone alusetuteks ja liialdatuteks. Täname toetava arvamuse eest! 179. Eraisik A. Ž. 12.03.2025 179.1. Sulgege projekt ja ärge viige seda ellu. Elanikud on selle vastu, sellesse piirkonda ei ole vaja trammi ehitada. Kui te projekti ellu viima hakkate, blokeerite Sõle tänava ja sellises tempos, Täname arvamuse eest! Ehitustööde teostamise ajal peab olema tagatud ligipääs nii kohalikele elanikele kui teenindavatele ja operatiivsõidukitele. nagu te ehitate, on pool naabruskonnast kaks aastat linnast ära lõigatud. Ehitusprojektis tuleb kajastada liikluskorraldus ehitustööde ajal. 180. Eraisik T. 12.03.2025 180.1. Ma ei toeta trammiliini rajamist Põhja-Tallinna Pelguranna piirkonda. Jätke vähemalt üks park puutumata! Te juba ehitate täis kogu hipodroomi poolse ala. Aitab – ärge rikkuge Täname arvamuse eest! Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki rannaäärset piirkonda! maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber 181. Eraisik K. G. 12.03.2025 181.1. tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Оставить в покое уже людей на улице пухангу много старых домов и нет места для трамвая.Мы хотим тишины а не грохот трамваев! Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb 182. Eraisik J. 12.03.2025 182.1. Mitteametlik tõlge: Jäta inimesed rahule; Puhangu tänaval on palju vanu maju ja trammile ei mahu. Tahame vaikust ja mitte trammide mürinat! valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Считаю, что в нашем районе достаточно транспорта для передвижения в любую часть города. В данный момент транспорт успешно справляется с потоком пассажиров и Linnakeskkonna planeerimises tuleb ettenägelikult tänasest päevast kaugemale vaadata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide учитывая плотность застройки нашего района появление дополнительных жителей вообще не предполагается. С постройкой трамвайной линии будет нагрузка как arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, физическая так моральная на нас простых жителей района. Я категорично против проведения трамвайной линии в нашем районе, как и большинство жителей нашего mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. района. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega Mitteametlik tõlge: tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Usun, et meie piirkonnas on piisavalt transporti, et sõita ükskõik millisesse linnaossa. Hetkel tuleb transport reisijatevoogudega edukalt toime ja arvestades meie piirkonna Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset arengutihedust, pole täiendavate elanike tekkimist üldse oodata. Trammiliini rajamisega kaasneb nii füüsiline kui ka moraalne koorem meile, selle piirkonna tavaelanikele. Olen liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, 183. Eraisik M. K. 13.03.2025 183.1. kategooriliselt meie piirkonda trammiliini rajamise vastu, nagu enamik meie piirkonna elanikke. et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Tramm ei sobi Puhangu tn, samuti pole sellest kasu põhja-tallinna (teadlikult väikse tähega) elanikele, Puhangu tn ei ole objekte kuhu rahvamassid liiguvad, koolid jm jäävad kaugele Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema keegi ei hakka käima 800m peatusetst kooli. marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest 184. Eraisik (nimi puudub) 13.03.2025 184.1. on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Lisaks halvendab tramm piirkonnna elanike elamistingimusi, rikub kodurahu.Tänav tehakse Puhangu tn majadeni? Pole tehtud ühtegi uuringut vibratsioonimõjust elamutele.Teostamata Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi on mürauuringud, müra mõju elanike tervisele, kes piirkonnas elavad. Projekteerimsitingimustes on selgelt kirjas ühistuste vastuseis trammile. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame Lisana on lisatud video vanasadamasse liikuvast trammist. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Tänavalahendus selgub projekteerimise käigus. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues 184.2. koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Я категорически против уничтожения кустарников и деревьев ради приложения трамвайной линии. Вы уже и так заасфальтировали дорогу для насекомых, на которой Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. проживали тысячи маленьких животных. К тому же, на Штромке живут зайцы, лисы, ежи и другие животные, для которых трамвай представляет смертельную Tervikliku haljastuslahenduse väljatöötamiseks kaasatakse projekteerimisse ka volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav опасность.Трамвай можно пустить вдоль парка, по улице Пельгуранна и вывести по Пухангу. Около Паавли тоже живёт много несчастных, затравленных maastikuarhitekt. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli животных.Хотелось бы, чтобы вы помнили, что кроме эгоисичного человечества на нашей планете существует ещё много живых существ и растений которые имеют такое või haljastusega. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on же право на жизнь, как и мы, но которые ежедневно погибают в неподдающихся учёту количествах, ради благополучия и "аппетитов" людей. Я - за природу, хотя и одна ! potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. Mittametlik tõlge: Olen kategooriliselt vastu põõsaste ja puude hävitamisele trammiliini lisamise nimel. Olete juba sillutanud tee putukatele, millel elasid tuhanded väikesed loomad. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet Lisaks elavad Shtromkal jänesed, rebased, siilid ja muud loomad, kellele tramm kujutab surmaohtu. Trammiga saab sõita mööda parki, mööda Pelguranna tänavat ja välja mööda võrreldes teiste liikumisviisidega. Puhangi. Paavli lähedal elab ka palju õnnetuid, kütitud loomi. Tahaksin meeles pidada, et lisaks isekale inimlikkusele on meie planeedil palju rohkem elusolendeid ja taimi, kellel on •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille 185. Eraisik S. 13.03.2025 185.1. samasugune õigus elule kui meil, kuid kes surevad iga päev lugematul hulgal inimeste heaolu ja “isude” nimel. Olen looduse poolt, kuigi olen üksi! peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Uus tramm on väga vajalik meie piirkonda. Oleme igati poolt antud projektiga. Uus tramm parandab ühistranspordi võimalusi, tramm on kiire ja mugav liikumisviis ning ei sõltu muust Täname toetava arvamuse eest! liiklusvoolust. 186. Eraisik H. S. 13.03.2025 186.1. ...., et luua Põhja-Tallinna ja Kesklinna vahele kiirem ja mugavam ühendus - see ei loo ju põhja-tallinna ja kesklinna vahelist ühendust. et inimesed tulevad autoga Puhangusse selleks et Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav sõita Balti jaama, tõsiselt Tallinna linn??Koolid, lasteaiad jms on planeeritavast trammiteest ikka väga kaugel, see ei pane autodest loobuma. Põhja-Tallinna üldplaneering). Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna 187. Eraisik (nimi puudub) 13.03.2025 187.1. Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Piirkonna väärtust see küll ei tõsta, vastupidi elanike elukeskkond halveneb kaasneva müra ja vibratsiooni tõttu.Puhangu tänavat trammitee küll atraktiivsmekas ei muuda, vastupidi ja Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi mis vaba aja veetmise kohad trammi teele? või elanike akende alla? trammi müra tõttu akniad lahti ei saa teha, välja puhata ei saa, kes hüvitab tekkivad tervisekahjudkuidas mõjutab kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. vibratsioon maju? Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid 187.2. tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.  Добрый день! Считаю не допустимым строительство трамвайной линии на улице Пухангу и зелёной зоне Штромки. Не правильно будет строить трамвайные путь в нутри Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Trassi района в близи жилых домав и внутренних дворов. Думаю стоит ограничить строительство и пустить трамвай по улице Сыле. Альтернативным и более логичным valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi вариантом думаю мог бы послужить маршрут трамвайного пути на улицах Ситси-Мадала-Рандла-Кари-Ситси. arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal Mitteametlik tõlge: Tere pärastlõunast Pean vastuvõetamatuks trammiliini rajamist Puhangu tänavale ja Stroomii rohealale. Vale oleks rajada trammiteed ala sisse, elamute ja hoovide väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr lähedusse. Arvan, et tasub ehitust piirata ja trammi Sõle tänaval sõita. Alternatiivne ja loogilisem variant võiks minu arvates olla trammitee Sitsi-Madala-Randla-Kari-Sitsi tänavatel. 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad 188. Eraisik K. 13.03.2025 188.1. vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Tere, Olen nõus, et linn vajab uusi ühistranspordi võimalusi. Elanikond kasvab ja linn areneb. Ma ei ole vastu rajatavale trammiliinile, kuid olen vastu planeeritavale ümberpöörde kohale Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul keset Stroomi rannaparki. puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 189. Eraisik P. R. 13.03.2025 189.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Projekti tutvustuses jäävad nii mõnedki kohad väga arusaamatuks. Väidetavalt väheneks kasutajate arv, kui trammitee tehtaks putukaväljalt Kolde puiestee suunal. Samas jääks siis see Täname ettepaneku eest! Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja märkimisväärselt lähemale Pelgulinna Riigigümnaasiumile, kuhu õpilased üle linna kooli sõidavad. Linnale on tehtud ka pöördumisi, et sellel suunal oleks hädasti lisa transporti vaja, kuna kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete hommikuti enne kooli algust ja tundide lõppedes ummistavad lapsed Kolde peatusest läbisõitvad bussid ja osad jäävad lausa maha. Sügisest lisandub sinna veel 300 õpilast. Samas reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Pelgulinna seatakse oluliseks argumendiks, et puhangutänava inimesed soovivad otse toa uksest trammile astuda.Tramm, kui kõige efektiivsem transpordivahend linnas - pigem siis, kui seelle Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb liikumine on sõltumatu autoteest ehk nii nagu hetkel kopli suunal. Autodega samal teel sõitev tramm ei ole kindlasti väga kindel sõiduvahend. Mis iganed teel juhtub, ei saa sõita ei Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav autod ega trammid. Trammide seisak keset teed (rikked, avariid jne) paneb seisma sellel teel kogu liikluse lisaks halvab ka juurdepääsu operatiivautodele. ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. 189.2. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni. Väide, et pöörak võtab ainult mõne protsendi rannapargist. Miks ei räägita, kui suur on mõjuala trammitee läheduses. Kui lähedale saavad jääda jalutusrajad, mänguväljakud? Kui suure Vt ühtlasi vastust punktides 189.1. ja 189.2. Tänavalahendus täpsustub projekteerimise käigus. Mõlema variandi puhul on oluline, kuhu rajatakse ala võtab see ära suveti rannapargis vaba aega veetvatelt elanikelt? Seda enam, et ka Andro Mänd tõi ise välja projekti tutvustusel, et pöörakud on kõige mürarohkemad piirkonnad ümberpööramise koht. Kavandamisel arvestatakse esmalt ikkagi olemasoleva vabade munitsipaalomandis olevate kinnistutega (lisaks on oluline maa trammiteel. Sama väideti Tallinna linna müravähendamise projekti tutvustades, et lisaks autodele on suured müraallikad ka rööbastransport. Nii et müra ja läbi pargi sõitev tramm ei ole sihtotstarve). Erakinnistuid hõivatakse vaid põhjendatud juhtudel, kui muud paremat lahendust ei ole. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni mingi probleem, et seal rööbaste kõrval piknikutekk maha panna ja perega aega veeta? Postitati video, kus härra Mänd väidab, et üle putukavälja kulgev trammitee kaotaks ära Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Variant D kogukonna aia ja suure parkimisplatsi ( viimane näeb välja nagu mustlaslaager) aga samas mujal väidab, et stroomi rannapargile ei avalda see mingit negatiivset mõju. Kuidas siis ühel (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem, lisaks vähem perspektiivikam rohealal on see nii hävitava mõjuga aga teisel köömes? Miks ei vastata inimeste küsimustele, miks peab see pöörak pargis olema? Alati suundub vastus teemast kõrvale ja taandub ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on 189.3. trammiliini vajadusele mitte sellele, kas seda oleks ka kuidagi teisiti võimalik teha, ilma kohalike väärtuste hävitamiseta. Miks on trammitee lähedus kogukonna aiale hävitavam, kui promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Taotleja on rannapargile, kus on samuti värskelt valminud spordiväljak ja looklevad teerajad, kus inimesed jalutavad, spordivad, pargipinkidel linnulaulu ja merekohinat kuulavad, pikniku projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning peavad?Projekti tutvustusel ütles Andro Mänd, et linnavalitsus ootab ettepanekuid, kuidas kohalike pargikeskkondasid uuendada ja kaasajastada, siis vastuseks ütlen, et palun mitte projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni juba olemasolevat keskkonda ja rikkust lõhkudes. vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Olen trammiliini ehitamise vastu.Meie maja on ujukil ja vajub aeglaselt maa alla ilma tarbetu koormuseta. Neile, kes soovivad randa külastada, on piisavalt 4 bussi.Puhangu tänaval Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide elades kuulen, kuidas Kopli tänaval tramm peatab/algab liikuma.Vajame väga ühistransport, mis ühendab Kopli ja Õismäe. ümberkorraldamisel. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja- Tallinna üldplaneering). Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed, võttes kasutusele kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused. 190. Eraisik T. 13.03.2025 190.1. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ei! Tramm teeb sõites ebameeldivad heeli. Teed ei ple mõeldud trammiteedele.Piirkonnas on hea bussiühendus.Meie pirkonna vanade majadega tänavat ei saa võrrelda Helsingi vanade Projekteerimistingimustes on nõue viia läbi vajalikud täiendavad uuringud, mille põhjal tuleb projekteerimise käigus täpsustada rakendatavad müra ja majadega tänavaga. vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise 191. Eraisik N. 14.03.2025 191.1. järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv  Tere,Olen kavandatava trammitee otsesesse mõjupiirkonda jääva maja (Puhangu 67) KÜ juhatuse liige. Maja KÜ juhatuse arvates on trammi tagsipöörde variant 1, mis tuleks otse meie Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid majaesisele platsile täiesti mõeldamatu. Kõige suurem hirm on trammi pööramisega kaasnev müra (tõenäoliselt tugev krigin, vilin ja kolin), mille eest ei oleks majaelanikel mitte mingit samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka kaitset. Müra ja ilmetu ehitis maja ees, ei tõsta kindlasti maja kinnisvara hinda ja lõhuks meie maja jaoks tulevikus igasuguse võimaluse kenaks ja vaikseks mereäärseks elukekkonnaks. muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu Eelistame tagasipöörde variante, mis on rannapargis. tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 192. Eraisik M. P. 14.03.2025 192.1. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Ei soovi trammiteed, see toob kaasa müra ja vibratsiooni Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 193. Eraisik I. 14.03.2025 193.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Ei ole nõus antud projektiga. Pigem rajada trammitee Kolde tänaval kus on Politsei. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 194. Eraisik V. 14.03.2025 194.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Trammi- ja kergliikluse arendamine on väga hea uudis! Loodan, et rattateed rajatakse mõlemale poole teed, mis kulgevad otse, ilma põigeteta ja eraldatuna autoteest (eelistatavalt Täname ettepanekute eest! Võimalusel arvestatakse nendega projekteerimise käigus lõpliku lahenduse väljatöötamisel. Uus tänavaruumi kujundus näeb haljastusega).Trammitee rööbaste vahel võiks kasvada muru Helsinki eeskujul, see aitaks vähendada tarbetut vihmavee ja soojuse kogunemist, samuti looks meeldivama keskkonna. ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimisel ja ehitamisel Samuti oleks väga oodatud kõrghaljastus müra vähendamiseks ja suvel kuumusemõjude vähendamiseks.Samuti võiks olla arvukalt mugavaid pinke ja puhkekohti (st poleks otse vastu säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt teed, vaid ümbritsetud rohelusega), et neil, kellel on keerulisem liikuda oleks samuti võimalik teed kasutada. Samuti on vajalik autode piirkiiruse langetamine 30 kilomeetrini tunnis maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. 195. Eraisik P. N. 15.03.2025 195.1. selleks, et soodustada mõistlikemaid transpordiviise, vähendada mürareostust ja parandada õhukvaliteeti. Siin on asjakohane artikkel, mis kirjeldab, kus eranditult igas Euroopa linnas, mis on langetanud linnatänavate piirkiiruse 30 km/h, vaatamata algsetele kõhklustele, on olnud näha positiivseid muutuseid. https://www.europeandatajournalism.eu/cp_data_news/none-of-the-european-cities-that-lowered-the-speed-limit-to-30-km-h-regrets-it/ Ei soovi trammi liini. Selle pärast et seal rajoonis käib kolm bussi. Roheline ala peab jääma alles. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 15.03.2025, tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 196. Eraisik I. S. 196.1. 25.03.2025 tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Tere!Olen Puhangu tänava elanik ning minu pere (noor pere kahe lapsega) on kategooriliselt vastu trammitrassi rajamisele Puhangu tänavale ja Stroomi ranna piirkonda. Pean seda Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide ideed rumalaks ja läbimõtlematuks – see transpordiliik ei sobi siia mitte kuidagi.Te olete juba teinud ühe mõttetu otsuse, suunates kõik bussid Lasnamäele. Selles otsuses puudub ümberkorraldamisel. igasugune loogika. Transpordi ooteaeg on pikenenud, bussid hilinevad ning selle tulemusena olen sunnitud kasutama isiklikku autot.Töötan Ülemiste Citys ja ei näe mingit probleemi sõita bussiga number 40 kesklinna ning seal ümber istuda teisele liinile – nii nagu see toimis enne marsruutide muutmist. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks kõik bussid suunati 197. Eraisik J. 15.03.2025 197.1. Lasnamäele.Enne kui langetate järgmisi läbimõtlemata ja analüüsimata otsuseid, soovitan teil palgata oma meeskondadesse pädevamaid spetsialiste. Elan aadressil Puhangu 34 ning arvan, et trammitee kavandamine mööda Puhangu tänavat ei ole mõistlik. Tänav on kitsas ning tihedalt majadega ääristatud. Siit saab juba praegu väga Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt (eelis liikluses), autodega ühel sõidurajal on tramm vaid ilusti mitme erineva bussiga kesklinna üsna kiiresti, kuid need bussid tekitavad juba praegu päris palju müra. Vaieldakse küll, et uued trammid on sirgelt liikudes väga vaiksed, kuid uued Puhangu tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse trammid peatustes piiksuvad ja vilguvad ning teavitavad väga valjult peatuste nimesid. Samuti tuleks trammi ümberpöörde koht minu majale väga lähedale ning pööramisel ei ole ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Uued trammid kindlasti vaiksed. Nagu ütlesin, saab hetkel väga kiiresti bussidega kesklinna ning kindlasti saaks kiiremini, kui Tallinnas antaks ühistranspordile liikluses eelis. Kui trammidele tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul saab rajada oma liikluskoridori ning need ei ole muust liiklusest takistatud, siis saab seda teha ka bussidele. Trammide probleem on see, et kui üks tramm seisab, siis seisavad kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata põhimõtteliselt ka kõik teised, bussidega saab ümber minna. trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 198. Eraisik B. L. 15.03.2025 198.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Kui trammitee Puhangu tänavale rajamise vajaduseks peetakse seda, et Kopli elanike arv kasvab, siis tõesti mitte Puhangu tänaval. See kasvab Kopli poolsaare tipus Liinidel, Meeruses, Linnakeskkonna planeerimises arvestatakse kogu Põhja-Tallinna kui linnaosaga tervikuna, lisanduvate elanikega kaasnevad liikuvus- ja Bekkeris, edaspidi tundub, et ka Paljassaarel ning Koplist eemal Hipodroomis ning on juba suuresti kasvanud Lahepeas, kus ei liigu ükski ühistransport. Pelgurannas on hetkel tagatud ligipääsuprobleemid hakkavad tulevikus mõjutama ka Pelguranna piikonda. Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud väga hea ühendus kesklinnaga. https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel 198.2. on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Äärmiselt lühinägelik oli rekonstrueerida Putukaväil teades, et kavas on ka trammitee rajamine siiakanti, potentsiaalselt ka Putukaväilale. Putukaväil oleks suurepärane koht, kuhu Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses. trammitee ehitada, kuna sel juhul saaks säilida ka rohelus, trammitee oleks lähemal koolidele ning ei oleks kaugel ka Puhangu tänava elanikele. Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 198.3. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Palju on soovitatud trammitee rajada ka mööda Kolde puiesteed, mis tundub palju mõistlikum - tänav on laiem, ei ole tihedalt majadest ääristatud ja majad asuvad teest kaugemal ning Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete seda tänavat teenindab hetkel vaid üks buss ühes suunas. reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 198.4. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tulevikus saaks trammitee pikendada mööda Putukaväila edasi Hipodroomi ning sealt Kristiinesse. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele 198.5. rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Kolm aastat tagasi siia korterit ostes oli minu jaoks suureks väärtuseks Stroomi park, kus saab jalutada, sporti teha, rattaga sõita, piknikku pidada jne. Siia trammi lisamine teeks Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 198.1.-198.5. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks keeruliseks ja ohtlikuks siin vaba aja rahulikult ja meeldivalt veetmise. Eriti suviti on siin väga tihe liiklus just kergliikurite näol, on ka palju lapsi ja loomi.Kokku võttes - Puhangu tänavale lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus tramm ei sobi, sobib Putukaväilale ja Kolde puiesteele, teenindatavate inimeste arv on marginaalselt väiksem versus Puhangu tänaval elavate inimeste heaolu. selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on 198.6. hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Olen vastu trammiliini ehitamise jätkamisele mööda Stroomi ranna tänavaid.Nõuan, et Ehte tänaval asuvate garaažide taga keerataks tramm ümber. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 199. Eraisik A. J. 15.03.2025 199.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Olen vastu trammiliini ehitamise jätkamisele mööda Stroomi ranna tänavaid.Nõuan, et Ehte tänaval asuvate garaažide taga keerataks tramm ümber. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 200. Eraisik A. J. 15.03.2025 200.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  Lisatud failis kostab hääl trammist, mis keerab Pärnu mante kõrvale. Seda heli kuulevad Strommi rannas pidevalt inimesed, kes siin puhkavad ja elavad. Kuidas see helireostus Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi linnaelanike elu paremaks muudab? Eriti huvitav on see, kuidas end tunnevad väikesed lapsed - neid on palju, kes kõnnivad mööda jalakäijate radu, kus toimub pööre. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 201. Eraisik A. 15.03.2025 201.1. Lisana on lisatud video liikuvast nr 5 Kopli trammist. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Kui palju maksab Puhanga kaudu trammi ehitamine ja kui palju maksab Putukaväil projekti ümberkujundamine, et Shtroomka asemel teha tagasipööre sinna? Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning viiakse ellu aastatel 2024–2029. Kliimaministeerium eraldab Euroopa Liidu toel Tallinnale ligi 20 miljonit eurot, et rajada uus trammitee Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni. Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (praegune lahendusvariant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses (sellega on arvestatud projekti maksumuses). Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre 201.2. Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud (täiendav kulu lisaks trammitee maksumusele). A ja D trammitrasside võrdlus on toodud: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Palun ärge pange sinna trammi! See meeletu müra reostus otse ranna kõrval võtab igasuguse isu seal rannas stressi maandada. Pange ta Paldiski maanteele ja sealt Stroomiranda käima Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide mööda seda teed mis keerab pärast Lääne Tallinna Haiglat ära. Seal on uus arendused ja bussi ei käi. ümberkorraldamisel. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Kolde pst-le ei ole koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga trammiteed ette nähtud - selle põhjuseks on väikene asustus tänava ääres ning seetõttu ka hilisem vähene trammi kasutus. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada 202. Eraisik U. 16.03.2025 202.1. trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Tere! Kahjuks pole meile teada, millisest uuringust/küsitlusest räägite, mis seda väidaks. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: 1.Pelgulinna/Linnavalitsuse töötajate vaidluses on palju viite uuringu(te)le kus on Kalamaja piirkonna elanikud avaldavad soovi jõuda Stroomi piirkonda trammiga, kuidas saaks selle https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm 203. Eraisik D. 16.03.2025 203.1. uuringuga/küsitlusega tutvuda? 2. Miks linn ei tegele trammiliini ehitusega Lasnamäele? piirkonnas elab üle 140tuh inimesed, kanal on olemas; Tallinna Transpordiameti hinnangul on Põhja-Tallinna ligipääsuvõimalused kõige halvemad ning mõistlik on sellest alustada. Järk-järgult arendatakse Teie vastuse ootama jäädes; trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad 203.2. vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Stroomi rannapark on oluline puhkeala, mis on läbi aasta aktiivses kasutuses. Väga palju käiakse seal jalutamas, lastega mängimas, suvel piknikuid pidamas jne.Rannapark on terviklik, Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastus maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. suhteliselt kitsas, lineaarne park, kus puudub autoliiklus ning jalakäijatel on turvaline liikuda. Planeeritud trammide ümberpööramise koht tungib rannaparki sisse. Isegi kui see Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid ümberpööramise koht ei ole füüsiliselt väga suur, tekitab see enda ümber surnud tsooni, mistõttu sisuliselt lõikab trammide ümberpööramise koht rannapargi pooleks.Tegemist on samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka rannapargi ruumi kvaliteedi drastilise halvendamisega, mida tunnetab valdav enamus piirkonna elanikke. Puhangu tn renoveerimine ja väidetav ruumikvaliteedi tõus on Pelguranna muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu elanike jaoks palju väiksema mõjuga kui Rannapargi ruumikvaliteedi langus, sest Puhangu tänav on vaid üks tänav, mida kasutavad vähesed inimesed, Rannaparki aga kasutavad tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark peaaegu kõik piirkonna elanikud. suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et 204. Eraisik S. A. 16.03.2025 204.1. Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 1.Palun tuua välja konkreetsed analüüsid ja põhjendused, millega linn nii suure negatiivse ruumimõjuga otsust põhjendab, arvestades, et olemas on alternatiivne lahendus (nn Kolde pst Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja trass, kus tramm pöörab ringi Putukaväilal), mille ruumimõju nii visuaalses, funktsionaalses, kui ka müra mõttes on oluliselt väiksem. Kolde pst trass oleks väidetavalt ka lühem ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- odavam ehitada. Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. 204.2. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  2.Puhangu tn trassi tutvustamisel on linn ühe peamise argumendina toonud välja, et see teenindaks rohkem reisijaid kui Kolde pst trass. Samas linna Transpordi Amet väidab, et see ei ole Vt ka vastust punktis 204.2. (link võrdlusele) Päevane sõitjate arv on mõlema trassi puhul üle 6000, kuid erinevus seisneb elanike arvus peatuste nii ja nende arvutuste kohaselt on Punagu ja Kolde pst trasside võimalike reisijate arvud praktiliselt sarnased (Kolde pst trass teenindaks paremini Kolde pst äärseid koole). Palun esitada teenindusalas: 400 m raadiuses on A variandi puhul hõlmatud ca 8000 inimest, D variandi puhul ca 5200 inimest. Mida rohkem jääb peatuste täpsed andmed ja arvutused kuidas need erinevad reisijate arvud saadud on? teenindusalasse elanikke, seda rohkem on hõlmatud inimesi, kel on võimalus auto asemel valida mugav ja kiire ühistransport. Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on ka üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Kui sellele lisaks arvestada ka trammiliini pikendamise perspektiiv, siis on lahendusvariandil A võimalik teenindada oluliselt rohkem inimesi kui variandil D (ümberpööre Putukaväilal). Tallinna Transpordiamet nõustub, et trassivaliku variandi A kasuks räägib selle paremad võimalused tulevikus pikendamiseks Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav 204.3. Põhja-Tallinna üldplaneering), lisaks on see lahendusvariant ka ehitustehniliselt lihtsam teostada ja soodsam rajada. Teiste trassivalikute puhul lisanduksid trammitee rajamise maksumusele muud täiendavad kulud (D variandi puhul eraparkla kinnistu linna poolt omandamine ja likvideerimine, kogukonnaaia ja Putukaväila ümberehitus; Putukaväil-Kolde pst-Pelguranna-Puhangu variandi puhul kanalisatsioonitoru ümberehitus Pelguranna tänaval ja osaliselt ka Kolde pst-l ning tänavaruumi ümberkujundamine suuremas mahus). 3.Puhangu tn trassi õigustamiseks on tood väide, et edaspidi saab sealt pikenada trammiliini piki rannaparki Meeruse ja Bekkeri arendusteni. Trammiliini rajamine piki rannaparki oleks Vt ka vastust punktis 204.2. Trammiliini edasiarenduse osas palume edastada oma ettepanekud koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. kordades suurema negatiivse mõjuga rannapargile kui trammide ümberpööramise koht ning tooks kaasa väga suure elanike vastuseisu. Piki rannaparki tekiks surnud tsoon ning tramitee lõikaks täiendavalt rannapargi ära korterelamute alast. Kuna rannapargis liigub palju lapsi, väheneks oluliselt pargi turvalisus.Sirbi tn otsas on väga kitsas koht, kus tuleks trammitee jaoks võõrandada ja lammutada mitu elamut.Palun tuua välja analüüsid ja põhjendused, mille alusel linn sellist kallist ja väga suure negatiivse ruumimõjuga trassi ette näeb, 204.4. olukorras, kus olemasolev Kopli trammide trass on Meeruse ja Bekkeri arenduste kõrval juba olemas ning suhteliselt lihtne ja odav oleks olemasolevalt trassilt viia haru uutesse arendustesse.Isegi kui piki rannaparki kulgev trass kunagi päriselt päevakorda tuleks, siis praegu Kolde pst trass ei välistaks seda kuidagi. 4.Miks ei sobi linnale selline lahendus, kus trammiliin tuleks mööda Puhangu tänavat mere äärde, pööraks vasakule, Pelguranna tänavale, rannahoone parkla juurest keeraks vsaakule, Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete Kolde pst-le ning sealt vasakule, Putukaväilale. Selline trass ei tungiks rannaparki ja Putukaväilal ei oleks vaja võõrandada tasulist parklat. Trass teenindaks Puhangu tn-l rohkem elanikke reisijate arv väiksem. ning Putukaväilal koolilapsi. Puhangu tänavale tuleks vaid üks rööpapaar, mis jätaks rohkem ruumi ka muule liiklusele ning müra oleks kaks kolda vähem (võrreldes kahe rööpapaariga) •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. kuna tramme liiguks mööda tänavat 2 korda vähem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 204.5. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. See projekt ei lahenda ühtegi logistilist probleemi – sest neid lihtsalt ei ole. Piirkond on väga urbanistlik, kõik on jalutuskäigu kaugusel ning lisaks on seal juba kolm bussiliini, millest täiesti Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea piisab. Kõige absurdsem selle projekti juures on minu jaoks see, et soovitakse viia tramm läbi Štroomi randa – koha, kus mitu põlvkonda jalutavad väikeste lastega, lihtsalt looduses Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike puhkavad, päevitavad ja aktiivselt aega veedavad. See on turvaline ja rahulik roheala, kuid nüüd tahetakse seda vähendada, et "lahendada" probleem, mida tegelikult ei eksisteeri. arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik Tahan veel kord rõhutada, et Štromka on ilus, rahulik ja turvaline roheala, kus vanemad ei karda lastega jalutada. Puhangu tänav on aga üsna kitsas, mistõttu sinna trammi rajamine täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust hävitaks juba toimiva ja hästi töötava liiklussüsteemi (ja ma pole veel rääkinud võimalikest probleemidest, näiteks trammirikkest, mis sulgeks kogu liikluse).Kui see projekt tõesti transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest lahendaks reaalseid probleeme, mitte ei looks uusi, oleks see ilmselt elanike seas palju populaarsem. Kuid praegu näeme vastupidist.Loodan, et maksumaksjate, kohalike elanike ja eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering kodanike soovid ning vajadused võetakse tõepoolest arvesse! näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee 205. Eraisik D. A. 16.03.2025 205.1. ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Ettepanek: Palju mõistlikum oleks suunata tramm Paljassaarde – seal on logistiline probleem tõesti tuntav, eriti suvehooajal. Seal asuvad elamud teest piisavalt kaugel, nii et müra ei Täname ettepaneku eest! Antud projekteerimistingimustega Paljassaardee trassi ei planeerita. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, oleks liialt häiriv, erinevalt Puhangu tänavast, kus vahemaa on palju väiksem ning müra peegeldub tugevalt tagasi. seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 205.2. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Kui need Puhangu ja Pelguranna elanikud nii vastu on, et nende kinnisvara hind tõuseb tänu trammi liinile siis võiks ju üldse ehitada trammiliin Putukaväila äärest ja läbi metsa kuni Täname toetava arvamuse eest! Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Kodulahe- Lääne-Tallinna-Keskhaiglani välja? Seal isegi liiprid maas! :D Suvitajad saaksid metsa vahel välja minna ja randa jalutada. Balti-Jaamast saaks otse Lääne-Tallinna-, Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Meremeeste haiglasse??? Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. 206. Eraisik R. S. 16.03.2025 206.1.  Projekteerimistingimuste nr x lisa 1 (Pelguranna trammitee) dokumendis on vastuste tabelis kirjas, et trammitee ehitamise järgselt muutuvad ka busside marsuudid, et paremini katta Bussiliiklust täielikult ei likvideerita, vaid marsruutides tehakse ümberkorraldusi vastavalt vajadusele. Puhangu tänav jääb ühistranspordiga hästi teisi tänavaid ühistranspordiga. Sooviksin teada, kas on plaanis Puhangu tänaval bussiliinidest täiesti loobuda või jääb mingi marsuut ikkagi? ühendatuks. Kui teil on busside marsruutide osas ettepanekuid, palume need esitada otse Tallinna Transpordiametile või järgmises etapis, eskiisprojektile 207. Eraisik E. P. 16.03.2025 207.1. arvamust andes. Trammi tagasipööre peaks olema planeeritud teise maatüki arvelt, mitte vähendama rannapuhkeala selleks! Planeerides tuleb mõelda tulevikule – piirkonnas elav arv kasvab ning ühine Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Teie poolt näidatud variant on samuti nende hulgas (variant 1). Vt projekteerimistingimuse puhkeala ei peaks kahanema. Rannajoon ja selle puhkeala suurus ning jalakäijate liikumisvõimalused selles piirkonnas ei tohiks muutuda. See ala on tervik, mida ei tohiks lõhestada. Seal materjale https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid on vast ehitatud jalgpalliväljak, see tähendab, et lapsed seal mängivad ja jooksevad ringi hetkel vabalt, trammi tee ümbritseks Pelguranna tänaval autoteele lisaks veel ühest küljest, mis samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka teeb ohtlikumaks selle väljaku kasutamist. Samuti ei tohiks kahjustada seal kasvavaid mände ja noori tammesid!Pelguranna ja Puhangu ristmikul on olemas krunt, mis kuulub linnale muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu (Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 93) ning krunt, mis kuulub riigile (info: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pelguranna tn 55). Võib-olla oleks tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark mõistlik ja võimalik trammi ümberpööre teha just sellel maatükil? suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 207.2. Samuti võiks tramm teha ringi mööda Kolde pst. ja pöörata sealt Putukaväljale, nagu ühes varasemates plaanides oli ette nähtud trammipööre. Putukavälja projekt on peagi valmis ja Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses pole arusaadav, miks trammitee trajektoori plaan ei ole siiani kooskõlastatud. Ei tundu loogiline investeerida projektidesse, mida tuleb peale teostust kohe ümber ehitada. Hetkel ei (sellega on arvestatud projekti maksumuses). Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) paista, et Putukaväljal oleks arvestatud trammiteega – kõnniteed ja tänavavalgustus on juba paigas ja ei paista olevat ruumi, mis oleks varutud trammitee ehitamiseks. puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud (täiendav kulu lisaks trammitee maksumusele). Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. 207.3. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Trammid on kahtlemata suur samm edasi bussidest, kuid nende kiirus ja tõhusus jäävad siiski piiratud tasemele. Trammiliiklus peab ristmikel peatuma, mis vähendab selle sujuvust, ning Täname ettepaneku eest! Nõustume, et ühistransport Tallinnas peab olema konkurentsivõimeline, aga käesolevate projekteerimistingimustega metrood kuna trammirööpad ei ole eraldatud ülejäänud liiklusest, ei saa trammid liikuda piisavalt suurte kiirustega, et pakkuda kiiret ja ajasäästlikku ühistranspordilahendust.Kui soovime ei rajata. Kuna planeeritav tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal (varasem raudtee ala), ei ole see liiklusummikutest niivõrd mõjutatud. Lisaks vähendada autoliiklust ja ummikuid, peab ühistransport olema tõsiseltvõetav alternatiiv autole – see tähendab, et see peab olema kiirem, mugavam ja töökindlam kui praegused mida otsem on marsruut, seda kiiremini saab tramm sõita. Kiiruse puhul mängivad ühtlasi rolli ka peatuste arv ja vahekaugused, mis täpsustuvad lahendused. Tramm, mis jagab teed muu liiklusega ja jääb ummikutesse, ei suuda pakkuda vajalikku konkurentsivõimet.Tallinn on kiirelt kasvav linn ning selle ühistranspordi areng peaks projekteerimise käigus. Trammide liiklustihedus ei saa Puhangu tänaval olema nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning toetama tulevikuperspektiive. bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Seetõttu tuleks kaaluda metroosüsteemi loomist, mis võimaldaks kiiremat, tõhusamat ja sõltumatut ühistransporti. Metroo ei pea tingimata olema maa-alune – mitmetes maailmalinnades, sealhulgas Pariisis ja Vancouveris, on edukalt kasutusel ka kõrgendatud metrooliinid, mis vähendavad ehituskulusid ning võimaldavad kiiret ja tõrgeteta Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 208. Eraisik M. M. 16.03.2025 208.1. liiklemist.Samuti ei tohiks alahinnata Tallinna rahvaarvu piisavust metroosüsteemi jaoks. On mitmeid linnu, kus elanikke on vähem kui Tallinnas, kuid siiski on seal metroosüsteem (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. edukalt toimiv. Näiteks Prantsusmaal asuv Rennes’i linn, kus elab umbes poole vähem inimesi kui Tallinnas, on edukalt rakendanud metroosüsteemi, pakkudes kiiret ja mugavat Tallinna linn analüüsib linnaraudtee väljavaateid ja Kopli poolsaarel asuvate rööbasteede kasutamist linnaosade paremaks ühendamiseks, vt ka reisirongi ühistranspordilahendust. See näitab, et metroo saab olla elujõuline ka väiksema rahvaarvuga linnades ning võiks seega olla Tallinnale ideaalne lahendus.Metroosüsteemi arendamine võimalikkuse uuring https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Kristiine-keskuse-ja-Lasnamae-vahelise-raudtee-eskiisiprojekt Tramm on hetkel oleks Tallinnale strateegiline investeering, mis toetaks linna jätkuvat kasvu, vähendaks ummikuid ja suurendaks ühistranspordi kasutajasõbralikkust. Ainult konkurentsivõimeline konkurentsitult kõige kiirem transpordiliik Tallinnas (vt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs, ühistransport suudab inimesi autost ühistransporti meelitada ning pikaajaliselt lahendada Tallinna liiklusprobleeme. Seetõttu teeme ettepaneku alustada põhjalikku teostatavusuuringut, https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm). Linnaraudtee realiseerumine eeldab riigi poolset initsiatiivi ning rahalisi vahendeid. et hinnata metroo rajamise võimalusi ja eeliseid Tallinnas.  Tere! Soovin väljendada oma sügavat muret ja rahulolematust seoses kavandatava trammiühenduse rajamisega Puhangu tänavale. Pean seda projekti täiesti ebavajalikuks ning Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kahjulikuks nii piirkonna elanikele kui ka Stroomi ranna rohealale.Praegu teenindavad Puhangu tänavat suurepäraselt bussiliinid, mis tagavad kiire ja mugava ühenduse teiste kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. linnaosadega. See on vaikne elamurajoon, kus elavad pered, eakad ja inimesed, kes hindavad rahu ning rohelust. Trammi lisamine toob kaasa olulisi probleeme: Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 209. Eraisik A. 16.03.2025 209.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 1.Rohealade hävitamine – Stroomi rand ja selle ümbrus on üks väheseid looduslikke alasid Põhja-Tallinnas, kus elanikud saavad jalutada, sportida ja suvel päikest nautida. Suure osa Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid sellest alast hävitamine trammi rajamiseks on äärmiselt hoolimatu ja ebainimlik otsus. samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 209.2. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 2.Mürareostus – On ekslik väita, et uued trammid on vaiksed. Kes vähegi liigub kesklinnas, teab hästi, kui vali ja häiriv võib olla trammi kriuksumine kurvides ja peatuskohtades. Elanikel, Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja kelle koduaknad jäävad trammitee äärde(nagu ka mul) tuleb leppida pideva müra ja vibratsiooniga – eriti varahommikul ja hilisõhtul. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 209.3. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 3.Ebamõistlik ressursikasutus – Kui piirkonnas on juba toimiv ja piisavalt tihe bussiliiklus, siis miks on vaja kulutada maksumaksja raha uuele trammiteele, mis ei anna olulist lisaväärtust? Vt ka vastust punktis 209.1. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule Selle asemel võiks investeerida olemasoleva ühistranspordi parendamisse või teiste oluliste linnaprojektide arendamisse.Seetõttu palun tungivalt linna juhtidel ja vastutavatel ametnikel tegevusele) ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna ümber hinnata see projekt ja kaaluda selle tühistamist. Põhja-Tallinna elanikel on õigus säilitada oma elukeskkond sellisena, et see toetab nende heaolu, mitte ei kahjusta seda. Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 209.4. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed ei ole nõus selle projektiga, jalakäijate tsoon ja mere ääres ei ole vaja trammi. Seal jalutavad pered ja lapsed. See on lihtsalt ohtlik Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu 210. Eraisik E. S. 17.03.2025 210.1. omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Olen kogu oma elu käinud seal (Stroomi ja Pelguranna rannas) suvel puhkamas: rannas päevitamas, jalgteedel jooksmas ja jalgrattaga sõitmas ning rohelisealal (autotee ja ranna Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi vahelisel heinamaal) mängimas. Trammiliin ei sobi sellesse kohta, sest seal on palju nii täiskasvanuid kui ka lapsi, eriti suvel. See trammiliin ei tekita mitte ainult palju müra liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik ümbritsevatele elamutele, vaid ka rannas puhkajatele ja võib olla ohtlik samadele lastele, kes mängivad Stroomi ranna territooriumil. inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline 211. Eraisik J. 17.03.2025 211.1. lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.  Väga ebaedukas projekt! Ei ole nõus Pelguranna tänava otsaga... Trammiliinist on Stroomi rand ja ümbrus hakkab kannatama. Palun kaaluda võimalust suunata tramm edasi läbi metsa Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised Meremeeste haigla poole ja sealt võiks jätkata juba Õismäe suunas. Oleks küll parim lahendus liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn 212. Eraisik D. G. 17.03.2025 212.1. pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Miks on uus trammiliin linlastele kasulik? Puhangu tn elanikele ei ole kasulik vaid kahjulik, trammivilin mürin, vibratsioon kl 5st hommikul kuni südaööni ja nii iga 15 min tagant.Peatuste Trammiliini rajamisest Puhangu tänavale on otsene kasu ka kohalikele elanikele. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada asukoht võimalikult eluhoonete sissepääsude lähedal - Puhangu elanikud ei soovi magamis- ja elutuppa trammipeatust ja akna alla trammiliini. ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm lääneeuroopalikult mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust 213. Eraisik (nimi puudub) 17.03.2025 213.1. maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks maastikuarhitekt. Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Suurim elanike arv peatuste teenindusalas - vale. see marsruut ei kata suurimat elanikke arvu. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult Tagab haridusasutuste hea teenindamise - ei taga, koolid lasteasutsued jäävad Puhangust eemale paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m Tagab selge ligipääsu LOV hoonele, noortekeskusele ja Stroomi kaubandus-teenindus keskusele - vale, need jäävad samuti Puhangust eemale kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn 213.2. ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Tagab selge juurdepääsu Stroomi rannale ja rannapargile - vastupidi lõhutakse rannapark, ning Puhangust juurdepääs Stroomi rannale halveneb, kus on planbeeritu läbikäik trammide Vt ka vastust punktis 213.1. Variant A tagab lääneeuroopalikult mugava juurdepääsu Stroomi rannale ja rannapargile. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi vahelt. rääkimata pidevast trammivilinast rannas, pargis ja elanike magamistubades ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber 213.3. tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Arvestab Putukaväila pargi lahendusega, ei muuda seda - arusaamatu park piiratud arvuga inimestele , mille jaoks lõhutakse ja kahjustatake Stroomi rannala ja park ning halvendatakse Vt ka vastust punktides 213.1. ja 213.3. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju elanike elamistimgimusi. Kellegi kinnisidee (ja taskusse tilkuva raha?) tõttu pannakase kannatama hulk inimesi. Kaovad parkimsikohad Pelguranna tänaval, raskeneb koju samine kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise 213.4. Puhangu majadesse käigus. Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Võimaldab Puhangu tänava tänavaruumi terviklikult kaasajastada ja atraktiivsemaks muutmist - tänavat saab vajadusel terviklikult kaasajastada siiski ilma trammiteeta. trammitee Vt vastust punktis 213.1. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega kitsale tänavale ei muuda tänavat atraktiivsemaks, vastupidi halvendab oluliselt elanike elukeskkonda kaasenva müra, vibratsiooni jms näol. Tänavat saab kaasjajstada edukalt ilma tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat trammirööbaste ja liinideta. rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse 213.5. kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Projekteerimikstingimuste järgi on kavnadatud tee ulatuma majade seinteni, hävitades oelmasolevad puud ja muruplatsid, täiesti ajuvaba lahendus.Tahaks siiski elada edasi piirkonnas Täpne tee ristlõige selgub projekteerimise käigus. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette rahulikul, õhtuti ja nädalavahetustel välja puhata töönadalast.See et keegi hr mänd (kes ei ela piirkonnas) soovib oma kodust Kalamajast randa saada mõned korrad aastas , ei pea terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. 213.6. terve piirkonna elanikud kannatama, sõitku rattaga (ei tea palju talle läbisurumise eest makstakse ümbrikus)  Ettepanek on trammiliini mitte ehitada , kuna see lihtsalt ei ole vajalik , Põhja Tallinnas on väga hea transpordi ühendus linnaga , nii et trammiliin ainul rikub rahuliku ja vaikse keskonda . Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 214. Eraisik R. M. 17.03.2025 214.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Olen vastu sellele, et tramm sõidab mööda Puhangu tänavat. See, et elumajad on trammiteele lähedal, ei ole mitte pluss elanikele, vaid miinus. Ka kaasaegsed trammid tekitavad valjut Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja müra ja vibratsiooni. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 215. Eraisik G. S. 17.03.2025 215.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Tramm võiks liikuda pikki Putukaväila ja teha tagasipöörde Kolde pst. juures või enne ristumist Lahepea tänavaga. See lisab võimaluse liikuda randa ka mööda Lahepea tänavat ja annab Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. võimaluse kasutada trammi ka Uus-Meremaa asumi elanikel. Uus-Meremaa asum on laienev uusarendus, samas Puhangu tänava ümbrus on juba täis ehitatud. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa 215.2. kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Vaadates, kuhu pöörang on planeeritud, on kummaline, et tramm sõidab lausa rannarajooni?! Suvel on see roheala aktiivselt kasutuses puhkavate inimeste poolt, kõik ei soovi olla Tagasipöörere ei ulatu rannaalale, vaid jääb rohealale - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. rahvast tihedalt täis liivarannaribal! Ühest küljest tahame tuua rahvast randa ja loodusesse, teisalt tekitame inimeste voolu konkreetselt ühte punkti ja samas võtame neilt seal ruumi Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid 215.3. ära! samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Ümberpöördel võiks kindlasti eelistada esimest või äärmisel juhul teist varianti. Variant 3-e (kõige suuremat kaart ümber pargi) võiks vältida, kuna tõenäoliselt tekib ümberpöörde sisse Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu n.ö. "surnud tsoon", kuhu inimesed vabatahtlikult ei lähe ja juhuslikult ei sattu. Seega tundub, et suur osa avalikust funktsionaalsest ruumist, mida muidu saaks rekreatiivseteks omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses tegevusteks kasutada, läheks sellisel juhul lihtsalt raisku. puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 216. Eraisik T. K. 17.03.2025 216.1. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  Считаю этот проект бессмысленной тратой денег. Наша Штромка является единственным местом отдыха, занятий спортом, проведением различных мероприятий для всех Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Trassi valik põhineb жителей района и не только. Считаю нецелесообразным забрать часть лесопарка под кольцо!! На данный момент прекрасное транспортное сообщение до Штромки. До mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. центра на автобусе добираюсь за 15 минут. Также хочу заметить, что автобусы ходят почти пустые , начиная с остановок КАРИ и до ЭХТЕ / КОЛЬДЕ. Также Ул. Пухангу узкая, Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide близко к дороге стоят дома. От этого будет постоянный шум от трамвая в квартирах. На данной территории грунт песчаный и не подходит для трамвайных путей. Считаю potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. целесообразнее провести трамвайную линию в те районы, которые действительно нуждаются в этом ( Виймси, Ласнамяэ, Пальяссааре - вот сюда действительно надо, Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav чтобы можно было быстро и свободно добраться до пляжа). А самое главное, что на пути следования данной трамвайной линии нет никаких новостроек, следовательно Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini ни о каком увеличения числа жителей здесь речи не идёт. Все новостройки находятся ДАЛЕКО ОТ ДАННОГО МАРШРУТА!!! Я как житель района выступаю ПРОТИВ kaetud. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks. Taotleja on СТРОИТЕЛЬСТВА ДАННОЙ ТРАМВАЙНОЙ ЛИНИИ!!! projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning 217. Eraisik E. N. 17.03.2025 217.1. projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni MItteametlik tõlge: Pean seda projekti mõttetuks raha raiskamiseks. Meie Stroomi on ainus koht puhkuseks, sportimiseks ja erinevateks üritusteks kõigile piirkonna ja kaugemalgi vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. elanikele. Pean kohatuks võtta osa metsapargist ringi all!! Hetkel on suurepärane transpordiühendus Stromkaga. Bussiga jõuan kesklinna 15 minutiga. Samuti märgin ära, et bussid sõidavad peaaegu tühjalt, alustades KARI peatustest ja lõpetades EHTE / KOLDEga. Samuti st. Puhangu on kitsas, tee lähedal on majad. See põhjustab korterites pidevat trammimüra. Selle piirkonna pinnas on liivane ega sobi trammirööbastele. Kõik uued hooned asuvad SELLEST TRASSIST KAUGEL!!! Piirkonna elanikuna olen SELLE TRAMMILIINI EHITAMISE VASTU!!! Mitteametlik tõlge: Arvan, et otstarbekam oleks trammiliin sõita nendesse piirkondadesse, kus seda tõesti vaja on (Viimsi, Lasnamäe, Paljassaare - siin on seda tõesti vaja, et saaks Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea kiiresti ja vabalt randa). Ja mis kõige tähtsam on see, et selle trammiliini trassi äärde ei kerki uusi hooneid, seetõttu pole siin ka elanike arvu kasvust juttu. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 217.2. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Ehte 3 ja Ehte 4 kinnistu omanikuna olen mures trammi projekti müra ja vibratsiooni kohta. Lisaks müra ja vibratsiooni uuringutele, tuleks pakkuda ligidal asuvatele elanikele garantiid Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja või lahendusi, kui tegelik müratase on suurem kui algselt uuringutes selgub. Kas on plaanis toetada ümber asuvaid ühistuid/eraisikuid, et müratase toas ei suureneks? Näiteks heli vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb isoleerivate akente, rõdu klaasimise soetamise toetamisega ja muu säärasega. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 218. Eraisik R. N. 17.03.2025 218.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. ei ole nõus sinna trammiliin ehitamiseg, arvan et seda raha võib suunata meie kaitsekuludesse Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele 219. Eraisik E. V. 18.03.2025 219.1. lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Elan siin, ja see projekt on sitt. Tramm jääb ainult vahele, kõik on hetkel ideaalne, buss on ja sellest piisab. Kui teil pole kuhugi raha kulutada, on parem kulutada see piirkonna Täname arvamuse eest! Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) parandamisele ja remondile. Tänan teid ümber suunata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel 220. Eraisik R. 18.03.2025 220.1. on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Tere, arvan et tramm sinna ei tohi viia. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning 221. Eraisik S. P. 18.03.2025 221.1. võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks.  Hetke projekt on paberil kabineti vaikuses joonistatud, müra ja vibratsiooni uuringud, kuidas see kõik mõjub majadele, mis jäävad trammiteest 5 m kaugusele puudu. Paberil võib ju Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid kõike joonistada, see kannatab kõike aga ümberkaudsed elanikud kannatavad, linn ei hakka ju vahetama aknaid ja lisama heliisolatsiooni, ehitama müratõkkeid. Soojal ajal aknaid lahti võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: hoida ei saa, sest tramm sõidab vilisedes kolisedes pehmelt öeldes läbi magamistoa. Autode hulk kindlasti ei vähene, kui Põhja-Tallinna uusarendused jäävad sellest rajast täiesti välja? https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- Samuti inimesed ei taha sõita balti jaama, nagu keegi isik kreutzwald väidab inimeste soov olevat. Sama isik väidab ka et bussid kaovad, huvitav palju talle projekti läbi surumise ja Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 kiitmise eest makstakse."kohalike elanikega arutelu" kogemusest jäi tugev mulje, et kõik need üritused on mõeldud mitte elanike arvamuse saamiseks, vaid „linnukese“ kirjasaamiseks "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad ja selleks, et selgitada neile miks ei saa teha teisiti ja miks peab olema just nii, nagu linnavõimud on otsustanud. Ja kui konkreetse piirkonna elanikud soovivad näha seal midagi muud või vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni teha muutmisettepanekuid, siis nad ei saa aru ja linnal on visioon jne. Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Bussiliiklus 222. Eraisik (nimi puudub) 18.03.2025 222.1. Puhangu tänaval ei kao - trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Projektiga ühtlasi tagatakse, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Tallinnas elavad enamuses venelased, palun mitte sentigi neile kulutada, see on otseselt agressorriigi inimeste toetamine. Häbi teil olgu! Täname arvamuse eest! Tramm on mõeldud kasutamiseks kõigile elanikele. 223. Eraisik T. S. 18.03.2025 223.1. Tere, Ma esimest korda avaldan arvamust või õigemini pakun parendus ettepaneku. Siinkohal ma leian, et uut trammiteed võiks natukene paremini läbi mõelda ja et see haaraks Täname ettepanekute eest, need on väga põhjalikud! Trammiteid rajatakse järk-järgult, kuna realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. natukene suuremat osa Pelgurannast, Stroomi ranna äärsetest majadest ja osa ka Telliskivist. Nimelt ma leian, et praegune lahendus on natukene poolik, arvestades, et uus trammitee Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette trammitee kulgemist Meeruse-Bekkeri lisab juurde vaid ühe lüli ja kui inimene istub näiteks Sitsi peatusest peale siis suure tõenäosusega pikeneb aeg kui ta sealt jõuab Balti jaama just selle lüli pärast. Minu ettepanek oleks suunal (mööda Pelguranna tänavat, kus hargneb liindeks Bekkeri sadamani ja Maleva peatuseni Kopli tänaval). Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu katta uue trammiteega suurem osa piirkonnast ning teha olemasolevale selgroole uue lüli asemel nö tugilüli ja lausa uus liin. Putukaväil las jääb putukatele ja jalakäijatele. Veel ägedam võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud oleks, kui üle Sõle tänava viiks haljasalaline sild, mis jätaks mulje nagu inimene oleks jätkuvalt pargis. linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Praegune trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud Igatahes, tulles tagasi trammitee juurde siis mu arust ühendaks Pelguranda Kopli poolsaare ja Kesklinnaga rohkem uus liin. Mina teeksin trammitee järgnevalt - enne Maleva peatust uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka keeraks tramm Pelguranna tänavale ning kulgeks mööda Pelguranna tänavat kuni Kolde puiesteeni kuhu tramm siis keerab ning kulgeb mööda Kolde puiesteed. Siinkohal on kaks koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja võimalust, kas tramm läheb üle Sõle tänava kuni Ristiku tänavani, sealt pöörab Telliskivi tänavat mööda üles kuni Balti jaamani ning ühendub Kopli tänava trammiteega enne Telliskivi linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule peatust või teine võimalus, et tramm keerab Kolde puiesteelt Sõle peale, kuni Paldiski maantee ja Sõle ristini ning sõidab väikese jupi mööda Paldiski maanteed kuni Telliskivi tänavani ja tegevusele) ümber suunata. Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras ühendub uuesti selgrooga Telliskivi trammipeatuses. Tõsi, see võtab rohkem raha ja annab kindlasti projekteerimises, planeerimises ja liikluslikult rohkem väljakutseid aga, kui huvi on trammiteed rajada ei ole vaja. Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole tõsine vähendada liikumist isiklike sõiduvahenditega siis see moodus hõlmab palju rohkem inimesi ja seob rohkem Tallinna, Põhja-Tallinna tähtsaid tänavaid endaga. Telliskivi tänaval ju paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada. See on ka üks põhjus, miks ei otsustatud nt Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväila trassi kasuks. 224. 18.03.2025 224.1. saaks kahe rea asemel ühe teha trammiteeks, sarnaselt nagu on Pärnu maanteel. Samuti saaks nende kahe võimaluse puhul rohkem peatusi vahele panna ja lisaks ööbussidele ja Soovitame esitada oma ettepanekud koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Eraisik A. T. öötrammi liikuma panna. Esimese variandi puhul saaks tramm sõita ühte ringi ehk Balti jaam - Maleva - Pelguranna, vähendades aega, mis kuluks Pelgurannast Balti jaama jõudmiseks, olenevalt mis peatuses keegi peale tuleks. Trammi teekondki oleks märgitud trammi ees kui Pelguranna - Kopli, mitte lihtsalt Kopli - Suure Paala või Kopli - Tondi. Ehk siis, kui huvi on tõsine vähendada inimeste isiklike autode kasutust siis välja pakutud trammiteed oleks suur samm selle suunas ning ühendaks suurema osa Stroomi rannast Kesklinna ja Balti jaamaga. Sellisel juhul väheneks ka suvine autode maht Stroomi rannas. Loodetavasti kaalute mu ettepanekut või võtate vähemalt osa sellest kaalumisele. Ma siiski arvan, et see on ülimalt hea plaan seoks endaga rohkem elanikke. Putukaväilale saaks palju enamat teha just rohelust silmas pidades ning olemasolevat autoteid saaks kasutada trammide jaoks jällegi vähendades autote kasutatavat teed. St Pelguranna tänaval on ju mitmeid parkimiskohti, mis saaks ära "kaotada" ja trammiteega asendada. Mitte keegi ei taha saada trammi oma akende alla. Viige liin rannani garaažide tagant. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 225. Eraisik (nimi puudub) 18.03.2025 225.1. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tere Edastan järgnevad seisukohad: Täname toetava tagasiside eest! 1) Toetan trammiliini projekteerimist ja ehitamist Puhangu tänavale, sest see teenindab suurimat hulka inimesi ning tagab kiirema ühenduse Pelguranda, võrrelduna näiteks Kolde pst 226. Eraisik T. R. 18.03.2025 226.1. variandiga. Ringliin ei ole soovitav liiniplaneerimise aspektist (eelistatud on edasi-tagasi liikumine samas koridoris) ning ka seetõttu, et pikas perspektiivis on kavas pikendada liini Kopli suunas. 2) Teeninduspiirkonna joonisele on kantud ca 1km lõigule kaks vahepeatust ehk siis üks peatus u 330 m järel. Sellised peatustevahed on trammiliini jaoks liiga väikesed, arvestades Täname arvamuse eest, edastame tagasiside ka Tallinna Transpordiametile. Peatuste arv ja asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus. muuhulgas asjaolu, et trammiliin peaks perspektiivis teenindama ka kaugemaid piirkondi kui ainult Pelguranda. Atraktiivse sõiduaja jaoks ei tohi peatuste vahekaugus minna liiga 226.2. väikeseks.  Pelguranna trammi projekt on järjekordne tobedus. Pelguranda saab sõita juba praegu nelja bussiga. Alles mõni aeg tagasi oli kaks bussi (3 ja 40) ja mina ei ütle, et bussid olid pungil täis. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Olen käinud Pelgurannas suvel aastaid ja käin ka praegu igal aastaajal kui ilma ja tuju on. Pelguranda saab minna ka Paldiski maanteelt ja tee ei ole kuigi pikk. Samuti Zoo pussipeatusest Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike saab mööda toredat promenaadi minna. Jalgsi kõndimine ongi kasulik. Kui pikk see meie suvi on, et sinna on seda trammiteed nii väga vaja. Eile 18.03.2025 sõitsin number 2 liini arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema trammiga, sest tahtsin näha kus ta sõidab. Päeval kella 11 ja 12 vahel olid trammis ainult mõned inimesed. Võib-olla tipptundidel on rohkem, aga seda ma ei kavatse vaatama minna. raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik Ma panen sinna andmekaitsetingimustele JAH, sest muidu ei ole võimalik kirja ära saata. täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 227. Eraisik A. S. 19.03.2025 227.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Üldiselt on nõus vana raudteekoridori kasutusse võtmisega. Kindlasti ei tohiks see jääda viimaseks etapiks. Arvestada ka võimalusega, et tulevikus saaks trammitee ehitada läbi Täname toetava tagasiside eest! Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et Merimetsa (Kõrgepinge või Humala tn) piirkonna Kadaka ja Väike-Õismäe suunas.Linnaelanikele ja samuti planeerijatele on pudelikaelaks Sõle tn- (Endla-) Paldiski mnt ristmik. Kuid parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud (elektri)ühistranspordi või trammitee koridor läbi Merimetsa säästaks aega, looduskeskkonda. Projekteerida koridor kasutades ökotunneleid (-truupe, sildasid) ning mille koosmõjul võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku väheneks liikluskoormus antud ristmikul. Ümberistumise keskkond, trammipöörang, parkimismajad vms saaks ka täna rajada Paldiski mnt 72 piirkonda. Pikemas perspektiivis ka näiteks linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning Kadaka piirkonda. trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Teil on võimalik esitada oma ettepanekud koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised 228. Eraisik R. A. 19.03.2025 228.1. liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Kohalikud elanikud ei soovi ega vaja trammiühendust ning ei mõista kellele seda ehitatakse. Kohalike rahu ja turvalisuse rikkumiseks? Väga loodame, et tullakse mõistusele ja saadakse Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea aru trammi ja trammitee ebavajalikkusest antud piirkonnas. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 229. Eraisik H. R. L. 19.03.2025 229.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Mulle EI meeldi kui trammiliin läheb mööda Puhangu tänav. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 24.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning 230. 20.03.2025 230.1. võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. Eraisik Y. K. Tere! Elan Puhangu 67 majas, ning ma pole nõus sellega, et tramm võib liikuda minu aknade ees või meie parkla läheduses. Aga üldiselt ma pole täiesti nõus Teie projektiga , tramm pole Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi vajalik meie piirkonnas!!! Te soovite meie piirkonda rikkuda ja kurvastada inimesi, kes siin elavad juba pool sajandit. säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 231. Eraisik V. 20.03.2025 231.1. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  Tere, olen trammitee rajamise vastu, kuna praegune transpordiühendus toimib suurepäraselt. Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 232. Eraisik M. T. 20.03.2025 232.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Ma elan Puhangu tänaval ja olen kategooriliselt trammiliini ehitamise vastu. Sellel pole mingit mõtet, sest ühistranspordiühendus on juba praegu väga hea. See tooks ainult kahju Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, loodusele ja oleks mõttetu eelarveraiskamine. kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 233. Eraisik S. L. 20.03.2025 233.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Olen täiesti nõus, et Pelguranna trammitee rajamine on vajalik Tallinna linna transpordi infrastruktuuri täiustamiseks, pakkudes mitmeid positiivseid keskkonnamõjusid ja turvalisuse Täname toetava arvamuse eest! Nõustume teie poolt välja toodud aspektidega. täiustamist.Trammide kasutamine on kindlasti palju keskkonnasõbralikum alternatiiv bussidele. Trammid töötavad elektrienergial, mis annab võimaluse vähendada fossiilkütuste tarbimist ja õhusaastet. Kuna trammid ei eralda heitgaase ega saasta õhku samamoodi nagu bussi- või autotransport, aitab trammitee rajamine kaasa Tallinna linna rohelisema ja puhtama tuleviku kujundamisele.Lisaks sellele trammid mahutavad rohkem inimesi kui bussid, mis tähendab, et need on sobivamad suurema liikluskoormuse korral. Trammide suur 234. Eraisik I. K. 20.03.2025 234.1. mahutavus vähendab vajadust täiendava transpordi järele ning tagab, et rohkem inimesi pääseb kergemini ja mugavamalt soovitud sihtpunkti. Samuti sõidavad trammid sujuvamad, kuna nende liikumine ei ole segatud ega häiritud liiklusummikute ega juhuslike takistustega, mis on sageli bussiliikluses tavaline. See tagab kiirema ja mugavama sõidukogemuse kõigile reisijatele. Samas üks oluline aspekt, mida arvestada, on trammitee ümberpööramise ringide mõju. Ümberpööramisringide suurendamine ja sobivama trajektoori kujundamine võiks aidata Hetkel on perspektiivseim variant 2 ehk väiksem ring, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja vähendada müra mõju lähedal asuvate majade elanikele. Väiksema kiirusel ja kitsastes kohtades toimuv ümberpööramine võib põhjustada suuremat müra, mis mõjub negatiivselt omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 piirkonna elukeskkonnale. Kui ring oleks suurema trajektooriga, väheneks trammide aeglane liikumine kitsastes kohtades, mis omakorda aitaks vähendada ka müra ja vibratsiooni, hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Projekteerimisel tuleb välja selgitada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Kui millel on sageli negatiivne mõju piirkonna elanike igapäevaelule. projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on 234.2. arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Olen Puhangu 67 maja elanik. Palun arvestades müra trammi pööramisel vältida trammitee variant 1 ehitamist. Merepoolsed variandid 2 ja 3 tunduvad mõistlikumad sest trammi Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu ümberpööramine toimub elumajadest kaugemal distantsil. omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Projekteerimisel tuleb välja selgitada rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde 235. Eraisik A. K. 20.03.2025 235.1. variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Pildilt vaadates tundub, Puhangu tänav jääb kitsaks võib olla oleks otstarbekam praeguse putukavälja peal kuni Kolde puiesteeni ja siis tagasipööre vana rongitee alal teha peale Kolde Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. puiesteed.Elan ise Kolde puiestee ja Ehte tänava vahel ja kui tramm sõidab Puhangust, siis mei rajoonist jääb tee kaugemale .Kui oleks putukavälja juures tee lõpuni,saaks meie rajooni •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. rahvas ka trammi paremini kasutada ja reisijaid saaks rohkem.Ega see trammi tagasipööre seal ranna lähedal ka ilus ei paista lihtsa inimese vaatevinklist.Siis saaks ka kõiki rahuldavama •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt lahenduse. omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 236. Eraisik H. A. 20.03.2025 236.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  Esitletud projekti järgi trammiliini rajamise vastu, sest See avaldab negatiivset mõju lähedalasuvatele majadele (vibratsioonikoormused, müra), samuti avaldab trass negatiivset mõju Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et piirkonna elanike ja linna kui terviku puhke- ja spordialale. Projekt ei ole tulus ja puudub võimalus hiljem vajadusel trassi muuta. Busside kasutamine on antud juhul palju loogilisem ja projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud mugavam. https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. 237. Eraisik A. 20.03.2025 237.1. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust.. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Pean täielikuks kurjuseks viia tramm puhkealale ja rajada tagasipöördering ranna lähedale. See on väärtuslik puhkeala, kuna asub linna keskusele lähedal ja pakub inimestele võimalust Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid puhata liiklusmürast. samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 238. Eraisik D. 20.03.2025 238.1. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. See projekt ei ole Štromka piirkonna elanikele vajalik, kuid miks peavad võimud tingimata “head” vägisi tegema?Puhangu tänav on trammiliikluse jaoks liiga kitsas ning juba oluline Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea marsruut bussidele ja autodele – tramm oleks seal üleliigne. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 238.2. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Alternatiivina võiks kaaluda promenaadi garaažide ja Ehte tänava vahel, kuigi ka seal pole trammitee tegelikult hädavajalik. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 238.3. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Imeline idee! Loodan et tuleb ellu Täname toetava arvamuse eest! 239. Eraisik A. S. 20.03.2025 239.1. Pelguranna trammiliini ei ole üldse vaja, või tuleks see rajada pärast Mustakivi tee trammiliini ehitamist – seda on juba oodatud üle 40 aasta. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule ümber suunata. Põhja-Tallinna ligipääsuvõimalused on kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 240. Eraisik M-A. M. 20.03.2025 240.1. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed  Tere Meie oma viieliikmelise perega elame Puhangu 67 majas. Palume, et trammitee tagasipööre ega trammitee ei ehitataks vahetult meie maja ette. Praegune garaažide rida Puhangu Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed tänaval meie maja ees kaitseb liiklusmüra eest ja annab pisut privaatsust. Trammitee lähedus majale nii lähedal tekitab müra, on ohtlik liiklejatele ja eriti lastele, samuti takistab suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega jalutusteed bussipeatusesse. Ning toob kaasa veel rohkem võõraid inimesi ja liiklejaid meie elumajale nii lähedale. See vähendaks meie turvalisusetunnet.Töötame abikaasaga sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 vanalinnas õpetajatena ja lapsed käivad vanalinnas koolis ja lasteaias. Samuti töötame etenduskunstikena teatrite juures. Liikleme busside ja jalgratastega kesklinna vahet igapäevaselt hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 ja bussiliiklus kesklinna vahel on väga hea. Eriti buss 66 ja selle liiklustee otse Balti jaama. Me ei näe otsest vajadust trammitee järele. Samas ei ole ka selle vastu, kui see vaid ei ehitataks hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta meie majale liiga lähedale. ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. Puhangu-suunalise trammikoridori eeliseks on kiire ja otse ühendus Balti jaama ning kesklinna 241. Eraisik R. A. 20.03.2025 241.1. suunal. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Lisaks kulgeb Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui praegune lahendusvariant A. Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest. Pigem võiks see olla rannalistele liiklemiseks mugavam, võib-olla peatusega rannahoonele lähemal või nt teeks ringi mööda Puha gu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväila mööda tagasi Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete kesklinna poole. reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 241.2. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tere Mitte mingi juhul ei taha, et trammitee peatus tuleks meie maja Puhangu 67 ette! Kõik rannaskäijad hakkaksid liikume meie maja eest (suviti on need suured rahvahulgad, kes on Vt ka vastust punktis 241.1. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal sageli ka purjus ja lärmakad). See vähendab tunduvalt turva- ja heaolutunnet ning lisaks peatuva trammi uste piiksumine sulgedes ei laseks varahommikuti ja hilisõhtutel magada.Mitte tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav 241.3. mingil juhul ei soovi trammiteed meie maja ette!Pooldan trammi tagasipöördeks varianti 2. uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Hea ja kasulik trammitee ning selle viimine kavandatud viisil Stroomi randa on samuti mõistlik. Ometi tundub, et veel mõistlikum oleks, kui tramm liiguks tagasi läbi Kolde puiestee ja Täname toetava arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras seejärel mööda Sõlet. Nii teenindataks veel veidi enam Pelguranna ja Pelgulinna inimesi. Trammiga saaks otse linna ka näiteks Sõle spordikeskusest, Pelgulinna Riigigümnaasiumist, trammiteed rajada ei ole vaja. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti Avatud Koolist, lähedale jääksid ka Pelgulinna sünnitusmaja, Sõle tervisemaja, mitmed lasteaiad. Ehk selline väike ring muudaks selle trammi veel palju kasulikumaks. Ja väheneks ka arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: koormus disputeeritud Puhangu tänavale. https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel 242. Eraisik I. I. 20.03.2025 242.1. kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks. Üldjuhul on trammitee Stroomi randa mõttetu, on minu arvamus. Aga mina ja minu maja rahvas on täielikult selle vastu, et trammi pöörang tuleks Puhangu 67 maja ette.Tramm võib Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel küll vaikne olla nagu härra Ossinovski väidab, see võib olla sirgel lõigul aga pöörangud on ja jäävad lärmakaks, eriti sellise väikse raadiusega pöörang. Niisiis on minu arvamus,et kui perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel trammitee tuleb siis pöörang võiks tulla elumajadest kaugemale. kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks 243. Eraisik G. L. 21.03.2025 243.1. realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Toetan Pelguranna trammi Puhangu trassi varianti. Trammivõrgustiku arendamine Tallinnas on väga oluline ning Pelguranna on tihedalt asustatud piirkond. Antud trass teenindab Täname toetava arvamuse eest! rohkem inimesi kui alternatiivne kusagil Putukaväilal lõppev trass. Loodan, et Pelguranna, Liivalaia ning ka teised trammiprojektid teostuvad lähitulevikus. See on oluline muuhulgas 244. Eraisik H. 21.03.2025 244.1. liikluse vähendamiseks, meeldiva elukeskkonna tekitamiseks ning kliimaneutraalsuse poole pürgimiseks. Tere.Trammitee ehitus on tervitatav.Ei ole nõus trammi tagasipöörde variant 1Variandid 2 ja 3 on sobivad. Täname toetava arvamuse eest! Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada 245. Eraisik R. J. 21.03.2025 245.1. liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  Palun näidata, kus on uuritud uue trammiliini mõju järgmistele asjaoludele: Sellist uuringut, mis selgitaks välja kortermajade elanike väljasõidukiiruse Puhangu või Sõle tänavale, tehtud ei ole. Liikluskorraldus täpsustub 1. Puhangu tänava sõidukite läbilaskmise võimalus/kiirus; piltodel on näha, et igas suunas on vaid 1 rida liikumiseks, mis on omakorda hõivatud trammiga; kuidas see uus olukord projekteerimise käigus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid mõjutab kõrvalseisvate kortermajade elanike Puhangu tänavale ja edaspidi nt Sõle tänavale väljasõidu kiirust; ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse 246. Eraisik V. I. 21.03.2025 246.1. ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. 2. Puhangu tänava elanike parkimisvõimalused; praegu suurem osa Puhangu tänavast on naabermajade elanike kasutuses parakimisalaks; kuidas uue trammiliini ehitamine ja suurima Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on osa parkimiskohtadest kaotamine mõjutab Puhangu tänava elanike parkimiskohtadele ja -võimalustele; Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma 246.2. kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. 3. kuidas mõjutab uus trammiliin 50-60 ja veelgi rohkem aastat vana eluhoonete säilitavust; Selgub koostatavatest müra ja vibratsiooni uuringutest. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida 246.3. kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. 4. millise mikrorajooni elanikkond tõuseb 40000-50000 inimese võrra; kus Pelgulinnas ehitatakse niivõrd palju eramuid? Kas neid eramuid ehitatakse Puhangu tänaval, et oleks Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea põhjendatud KOV'i argument elanikkonna suuruse kohta? Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust 246.4. transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. 5. miks on KOV'i poolt tagasilükatud ettepanek ehitada uus trammiliin Putukaväljas või Kolde pst-l, et mitte hävitada Stromka mets-pargi, Puhangu tänava elanike rahu, majasid, Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema parkimis- ja liiklusvõimalust? Ette tänades! marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 246.5. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tere. Olen absoluutselt selle vastu, et trammi ümberpööramise jaoks kärbitakse rohelist ala Stroomi pargist. Palun, ärge tehke seda. Palun, säilitage rohelist ala. See on väärtus. Seda on Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid vähe. Seda tuleb hoida. samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 247. Eraisik L. A. 21.03.2025 247.1. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trammide tagasipöörde variandis on eelistatud variant nr 2. Variant 2 on hetkel perspektiivseim, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. 248. Eraisik A. L. 21.03.2025 248.1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Ma ei soovi kuulata tammi larmi, ja selle ehitusega seotud ebamugavustega.Piisab bussidest. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab 249. Eraisik S. 21.03.2025 249.1. tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Toetan Pelguranna trammitee rajamist, kuna kiire ühistranspordiühendus kesklinnaga on asumi jaoks kriitilise tähendusega. Tramm on kiirem, sujuvam, turvalisem ja Täname toetava arvamuse eest! Projekteerimisel täpsustub tervliklik tänavalahendus, sh jalg- ja jalgrattaeed koos vajaliku liikluskorraldusega (sh nähakse keskkonnasõbralikum transpordivahend kui buss ning aitab parandada Tallinna ühistranspordi kvaliteeti ja tõhusust. Samas tuleb arvestada järgmiste aspektidega, et projekt saaks ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult võimalikult hästi integreeritud piirkonna infrastruktuuri ja elanike igapäevaellu: ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kavandamisel arvestatakse esmalt ikkagi olemasoleva vabade munitsipaalomandis olevate kinnistutega 1) Puhangu tänaval on hädavajalik tagada eraldi kõnnitee ja rattatee lisaks trammiteele. Ratturid muutuksid sõiduteel trammiliiklusele takistuseks ning trammirööbaste vahel liikumine (lisaks on oluline maa sihtotstarve). Erakinnistuid hõivatakse vaid põhjendatud juhtudel, kui muud paremat lahendust ei ole. Tagasipöörde variantidest on oleks neile ohtlik. Probleemseks kohaks on kõige kitsam lõik Puhangu 91 garaažibokside juures, kus puudub piisav ruum vajalike liikluskoridoride rajamiseks. Seetõttu tuleks kaaluda hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel garaažibokside sundvõõrandamist, et tagada ohutu ja mugav liiklemine kõigile osapooltele. kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul 250. Eraisik J. K. 21.03.2025 250.1. (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.  2) Kui garaažibokse lammutada, tekiks võimalus luua sellele kinnistule väike park ehk nn taskupark. Selline roheala pakuks väärtust eelkõige Puhangu 67, Puhangu 87 ja Pelguranna 57 Vt vastust punktis 250.1. majade elanikele, aidates leevendada nende pahameelt seoses trammiliini rajamisega. Samuti parandaks park piirkonna elukeskkonda ning looks meeldiva ja rahustava rohelise 250.2. puhkeala. 3) Trammitee projekteerimisel tuleb hoolikalt läbi mõelda ka tagasipöörde ringi suurus. Soovitav on valida pigem suurema kui väiksema raadiusega ring, et vähendada müra ja Vt ka vastust punktis 250.1. Tagasipöörderingi minimaalne vajalik raadius on 25 m. Olenevalt projektlahendusest arvestatakse suurima võimaliku 250.3. vibratsiooni taset, mis võib muidu häirida lähedalasuvate elamute elanikke. raadiusega. Leian, et pole vajalik. Saan aru, et oleks "äge" lisa, viia turiste ja elanikke randa aga Stroomi rand pole see kuhu randa. Tehkw algul Stroomi rand korda ja naabruskond selle ümber, et ka Täname arvamuse eest! Tramm on hetkel konkurentsitult kõige kiirem transpordiliik Tallinnas (vt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus hilisõhtul julgeks seal jalutada. Kui soovite turistidele Tallinna vaatamisväärsusi näidata, sobiks näiteks Teletorn või loomaaed rohkem. Ja Liivalaia projekt on ka minu jaoks arusaamatu. ja tasuvusanalüüs, https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada Saan aru, et Liivalaia tänav vajab juba remonti 10a aga kas seal peab olema trammitee? Tramm eo pea iga nurga taha sõitma, Teiseks trammi peale saab ca 15min jalutuskäiguga igast ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult Liivalaia ja/või Veerenni otsast. planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja- Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv 251. Eraisik HHH 21.03.2025 251.1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt. Ma olen selle projekti vastu! Stroomi rand pole õige koht trammitee jaoks. Puhangu tänav on kitsas ja uute trammide müra hakkab segama elanikele Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 252. Eraisik I. M. 22.03.2025 252.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Pooldan 27. jaanuaril Põhja-Tallinna kogukonnas tutvusatud varianti C, kus trammi tee on projekteeritud garaažide tagant kuni Kolde pst-ni. Stroomi randa külastavate inimeste jaoks Variandid (C ja D, ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. sobib ka see varant kõige paremini. • Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. • Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variandid C ja D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: 253. Eraisik M. M. 22.03.2025 253.1. https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Variandid C ja D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Lugupeetud Tallinna Linnavalitsus,Käesolevaga soovin esitada mure trammitee ehitamise plaani kohta läbi Puhangu tänaval, kulgedes elamupiirkondade vahelt ja lõppedes ranna Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul lähedal. Kui kaaluda trammide toomist tihedalt asustatud piirkondadesse, on oluline põhjalikult arvestada nende tekitatud müra, mõju inimeste elukeskkonnale ning heaolule. Praegusel arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni hetkel ei ole näha, et linn oleks võtnud tõsiselt baasuuringute tegemist, mida viidi läbi näiteks Rävala tänava trammitee plaani puhul. Hetkel käsitletud andmed tunduvad olevat väga vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Trassi valik 254. Eraisik L. V. 22.03.2025 254.1. ühekülgselt vaid tasuvust arvestavad, kuid ka nende andmete puhul tundub, et andmeid on esitatud linnale sobivas võtmes ning ei pruugi peegeldada reaalsust. põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. 1. Trammide tekitatud müra Vt ka vastust punktis 254.1. Täname tähelepanekute eest! Edastame teie tagasiside ka Tallinna Transpordiametile. Uued tehnoloogiad ning Trammide tekitatud müra sõltub paljuski mitmest tegurist, sealhulgas trammide tüübist, tee kvaliteedist, trammide kiirusest ja ilmastikutingimustest. Uuringud on näidanud, et ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada trammide müra tasemed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kuidas trammi liikumist reguleeritakse. kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla a) Müra tasemed tavatingimustes: Trammide müra tavaliselt jääb vahemikku 70–85 dB, sõltuvalt trammist ja liikumisrežiimist.PESA on kinnitanud, et nende trammide sees on müra valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, tase 54dB. Seega arvestades, et sisemüra jaoks on PESA rakendanud erinevaid heliisolatsioonio meetmeid on väljaspoool heli tõenäoliselt üle 70 dB heades oludes. mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. b) Müra suurenemine külmas ja vihmas Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside Külm: Madalad temperatuurid suurendavad rataste ja rööbaste hõõrdumist, muutes materjalid kõvemaks ja põhjustades rohkem vibratsioone ja suuremat müra. Müra võib marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Vt nt 2007. aastal Ühendkuningriigis tehtud võrdlevat uuringut kõrgendada 2–5 dB võrreldes tavatingimustega. linnas erinevate transpordivahendite poolt tekitatava müra kohta https://gat04-live-1517c8a4486c41609369c68f30c8-aa81074.divio- 254.2. Vihm: Vihmaga suureneb hõõrdumine, kuna vesi muudab rööpad libedamaks. Samuti võivad märjad pinnad heli peegeldada ja tugevda, suurendades müra kuni 3–7 dB.Kombineeritud media.org/filer_public/c4/61/c461fbe5-1067-4a6d-b236-15c622b5a954/cd3754_ice_paper_-_frost_-_ison_2015_- mõju külma ja vihma korral võib müra tõusta 5–10 dB või rohkem.Antud andmeid tuleb arvestada asukohast lähtuvalt, eriti kuna trammitee tuleks piirkonda, kus on niiskuse tase _comparison_of_noise_impacts_from_urban_transport.pdf - kui tramm sõidab aeglasematel kiirustel (nt peatustest väljumisel) või ballastiga rööbasteel kõrgem ning üldiselt Tallinna ilmastik on enamuse aastast siiski jahedamapoolsem ja suuremate sademetega. Sellest tingitult on ka Kopli poolsaarel asuv trammitee väga tugev ja selliselt on 1 bussi läbisõidust tekkiv müra võrdeline 2-3 trammi läbisõidust tekkiva müraga, siis see erinevus muutub eriti oluliseks suurte müratekitaja, eriti pööretel, sest niiskus ja temperatuur mõjutavad tugevalt seda ka uute trammide puhul. Samuti on planeeritud tagasipöörderaadium pigem väike ning tramm läbib reisijavoogude korral, kuivõrd inimeste mahutavuse poolest on 3-4 bussi võrdeline 1 trammiga. kurvi väiksema kraadi alt. Trammide müra ei ole täielikult välditav, kuigi on olemas mitmeid kaasaegseid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis aitavad seda taset vähendada. Aga nende puhul on toodud välja, et väheneb ca 3-5 dB müra lähtuvalt uuringutest, mis on praeguse projekti puhul siiski liiga väike kasu.  3. Alternatiivid trammide rajamiseks Vt ka vastust punktis 254.2. Tervikliku tänavalahenduse raames rajatakse ka jalg- ja jalgrattateed, lahendus täpsustub projekteerimise käigus. Trammil on Kuigi trammide ehitamine võib tunduda atraktiivne lahendus linnaliikluse probleemidele, tuleks arvestada ka teiste alternatiividega, mis võivad olla tõhusamad, vähem müra tekitavad, mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. paindlikumad muutustele ja isegi odavamad: •Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul a) Elektrilised bussid: Elektrilised bussid on tunduvalt vaiksemad kui trammid või diiselbussid. Elektriliste busside müra on umbes 60–70 dB, samas kui trammide müra võib olla 75–85 eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda. dB. Elektribusside kasutamine on odavam ja paindlikum, kuna busside liine saab kiiremini kohandada vastavalt liiklusvajadustele. •Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, b) Jalgrattad ja jalakäijate prioriteet: Väiksemad ja lühemad liiklusväljad ning jalgrattateed aitavad vähendada liiklusmüra, edendades rohelisemaid ja vaiksemaid alternatiive. kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. •Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat. •Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Vt nt võrdlevat uuringut trammi ja bussi keskkonnasäästlikkuse kohta https://www.alstom.com/sites/alstom.com/files/2022/09/14/Alstom_Carbone_4_Tramways_or_BRTs_lifecycle_analysis%20_EN.pdf, kus on leitud, et 254.3. kokku 30-aastase eluea jooksul tekitab tänapäevane tramm 57% vähem kasvuhoonegaase kui diislikütusel põhinev buss, 32% vähem kui pistikhübriidil põhinev buss ja 23% vähem kui täiselektriline buss. Trammiteid ei kavandata igale poole, vaid sellistesse piirkondadesse, kuhu see on linna hinnangul vajalik. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. 4. Seadusandlikud nõuded ja EL-i regulatsioonida) Euroopa Liidu müranormid: Euroopa Liidu müradirektiiv (2002/49/EC) reguleerib müra hindamist ja juhtimist, et kaitsta linnaruumi Projekt tuleb koostada vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Vt ka PT punktid elanikke müra eest. Direktiiv sätestab ka kohalikud müra tasemete piirangud erinevates piirkondades ja ajavahemikes.Eestis on müra piirangud määratud kohalikes seadustes ja 5.1-5.3. Euroopa Liidu määrustes. Erilised piirangud kehtivad elamupiirkondades, kus müra tasemete ülempiir on tavaliselt 50–55 dB öösel ja 60–65 dB päevasel ajal. Lähtuvalt nendest 254.4. numbritest ei ole trammidel võimalik elumajadele nii lähedalt sõita vahemikus 22.00-07.00. Teadupärast sõidavad trammid Tallinnas aga 05.00-00.00. 5. Vajalikkus ning kasutajate hulk: Dokumentidest joonistub välja, et antud trajektoori kasuks on otsustatud kuna kasutajate arv on hinnangute järgi kõige suurem. Samas on uuringus Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada välja toodud vaid kasutajate arv kes elavad piirkonnas, arvesse võtmata võimalikke ühendusi teiste transpordiliinidega ning kasujatatega, kes ei ela antud piirkonnas. Selgitustest ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev paistab, et trammiliin kesklinna ja bussijaamaga on justkui võluvits kõikide probleemide suhtes.Ka toimunud kohtumisega linnaelanikega joonistus välja, et linnaosa arvamus on see, et rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat tramm peab nii kaugele minema just vanemate inimeste pärast, kes vajavad kesklinna liikumist. Samas ei joonistu kusagilt välja see, et vanainimesed just kesklinna liikumist vajaksid rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni ning see reaaluses nende murekohti lahendaks. Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku 254.5. linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammi ühendamine kesklinnaga ei muuda probleemi, et reaalsuses puudub Põhja-Tallinnal mugav ja kiire ühendus piirkondadega kus asuvad Tallinnas haiglad - Mustamägi, Haabersti Vt ka vastust punktis 254.5. Trammiliinide arendamiseks läbi viidud uuringuid saab lugeda jätkuvalt ajakohasteks, kuivõrd arengualades ja ja Kesklinnas Liivalaia piirkond. Ka koosolekul toodi välja, et trammitee oleks loogiline siis kui seda ehitataks läbi Sõle ja see ühenduks Kristiines teiste transpordiliikidega või liiguks läbi detailplaneeringutes pole olulisi muudatusi toimunud ning elanike ja töökohtade arv on suures plaanis sama (st pole vähenenud). Lisaks on Põhja-Tallinna Merimetsa Haaberstisse, kus asub Lääne-Tallinna Keskhaigla ning samuti mitmed Perearstikeskused ja eriarsti kliinikud. Samuti on Sõle äärde viimastel aastatel loodud erinevaid trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Tallinna Transpordiameti hinnangul on polikliinikuid. Lisaks annaks putukaväila lähedale ehitamine parema võimaluse ka Pelgulinna Riigigümnaasiumi lastele mugava ühenduse. 2014 aasta analüüs ei pruugi tänasel päeval Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna pädeda ning vabandus, et selles pole põhjust mitte kahelda ei ole fakt, vaid väga subjektiivne vastus. Subjektiivsed vastused ei peaks kuuluma kümneid miljoneid eurosid maksvate hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m projektide juurde, eriti kui räägitakse oma linnaosa inimeste heaolust ja selle võimalikust häirimisest. Sotsiaalmeedias on käima läinud meeletu trammipropaganda, kuid reaalsuses kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud elanikke, kelle elu see otseselt müraga mõjutama hakkab ei ole kaasatud. Trammid võiksid kuuluda trassidele, kus juba niigi müratase kõrgem. Seeläbi on tramm Kopli tänaval hinnatud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja- ning kindlasti oleks selle vastuseis ka Sõle tänava traiektooriga madalam. Eriti kuna tänasel päeval ei ole probleemiks mitte poolsaarelt väljasaamine, vaid kitsas Tulika tänav. Olukorras Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi kus sealt läbimine ühistranspordiga muutuks kiiremaks kui autoga, oleks kindlasti ka trammi pooldavat rahvast rohkem. rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud 254.6. ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 6. Kokkuvõte ja soovitused: Arvestades trammide tekitatud müra ja mõju elamupiirkondades, oleks väga oluline teha ulatuslikud keskkonnauuringud enne trammitee rajamist. Selleks, Täname põhjalike ettepanekute eest! Vt vastus punktides 254.1.-254.6. Vastavalt PT punktile 5.12. tuleb koostada ka keskkonnamõju hindamise et tagada elanike heaolu ja vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid, tuleks kaaluda järgmisi samme: eelhinnang. -Alternatiivsete transpordivahendite uurimine, nagu elektrilised bussid ja kergraudtee süsteemid. 254.7. -Täpsem müraanalüüs ja simulatsioonid trammitee mõju kohta erinevates ilmastikutingimustes. -Alternatiivsete marsruutide analüüs ning ühenduvus teiste transpordivahenditega. Loodan, et arvestate esitatud info ja soovitustega trammitee rajamise plaani kaalumisel.  Новый трамвай в Копли - это отличная идея. Трамваи - это прекрасно, современно, экологично и красиво. Однако, мне непонятно, зачем его пускать по улице Пухангу и Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani (rahaliselt ei ole lihtsalt võimalik hetkel pikemat trassi rajada), kuid tulevikus on jäetud võimalus зачем заканчивать линию разворотным кольцом? Было бы логично, если бы трамвай проходил по маршруту Putukaväil-Kolde pst-Pelguranna tn и соединялся с pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal, mööda Pelguranna tänavat (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee trassil Puhangu- существующей трамвайной линией. Или прямо от Kopli tn по бульвару Kolde и дальше Pelguranna tn Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. Mitteametlik tõlge: Kopli uus tramm on suurepärane idee. Trammid on imelised, kaasaegsed, keskkonnasõbralikud ja ilusad. Samas ma ei saa aru, miks peaks seda Puhangu tänava •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet äärde lubama ja miks lõpetada rida pöörderingiga? Loogiline oleks, kui tramm sõidaks mööda Putukaväil-Kolde pst-Pelguranna tn marsruuti ja oleks ühendatud olemasoleva võrreldes teiste liikumisviisidega. trammiliiniga. Või otse Kopli tn-st mööda Kolde puiesteed ja edasi Pelguranna tn •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 255. Eraisik I. B. 22.03.2025 255.1. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Jätke see piirkond lihtsalt rahule, siin pole trammi vaja. Ostsime siia korterid vaikse ja rahuliku asukoha tõttu. Selles suunas, kuhu plaanite uut trammiliini ehitada, ei tule kunagi Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus rahvastiku juurdevoolu, seal on juba tihe areng. Kuulake rahvast. Ärge püüdke meid ilma meie soovita õnnelikuks teha. elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja- Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke 256. Eraisik N. 23.03.2025 256.1. rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Seoses planeeritava trammitrassi ehitusega Puhanu tänaval, kus trammi pöördekoht oleks Pelguranna tänaval meie maia ees, viisime läbi küsitluse elanike arvamuse selgitamiseks. Täname küsitluse läbiviimise ja arvamuste edastamise eest! Küsitluse tulemused aitavad korteriühistu juhatusel määrata edasised sammud. Kui enamik elanikke on selle projekti vastu, saab juhatus ametlikult väljendada elanike nimel oma vastuseisu ehitusele. 257. KÜ Pelguranna57 23.03.2025 257.1. Küsitluses osalenuid 44 isikut/allkirja - kõik vastu. Isikuandmete kaitseks koopiat küsitlusest projekteerimistingimuste lisasse ei lisata. В ответ на Ваш запрос относительно прокладки трамвайных путей по улицам Puhangu – Pelguranna сообщаем следующее отношение к проекту: Vt vastuseid punktides 258.2-258.4. Члены правления квартирного товарищества KU Pelguranna 57, Tallinn в лице (4 inimest) провели опрос среди жителей дома по адресу: Pelguranna 57, Tallinn относительно планов прокладки трамвайных путей по улице Puhangu – Pelguranna с разворотом в береговой природно-охранной зоне под окнами дома. Большинство жителей дома категорически против. 1.Люди опасаются: за техническое состояние дома – дом построен в 1973 году и возможно проседание фундамента при строительных работах. 2.Трамвай в пляжной зоне представляет опасность для отдыхающих, особенно детей. 3.Шум при прохождении и развороте трамвая нарушит тишину и комфорт жителей ближайших домов. 258. KÜ Pelguranna57 23.03.2025 258.1. Список жителей, опрошенных членами правления, во вложении. Отмечаем также, что многие жители дома участвовали в опросе, проводимом Manuela Pihlap (Pelguranna trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt), где также выразили протест против решения управы Таллинна о прокладке трамвайных путей. На основании проведенного опроса, KU Pelguranna 57, Tallinn КАТЕГОРИЧЕСКИ ПРОТИВ прокладки трамвайных путей по маршруту Puhangu – Pelguranna с разворотом в береговой природно-охранной зоне. ЖИТЕЛИ ТРЕБУЮТ БЫТЬ УСЛЫШАННЫМИ – ИХ ДОМ, БЕЗОПАСНОСТЬ И КОМФОРТ ПОД УГРОЗОЙ! Vastus teie päringule seoses trammiteede rajamisega Puhangu – Pelguranna tänavatele Korteriühistu KU Pelguranna 57, Tallinn juhatuse liikmed (4 inimest) viisid läbi elanike küsitluse Täname küsitluse läbiviimise ja arvamuste edastamise eest! Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi aadressil Pelguranna 57, Tallinn seoses trammiteede rajamise plaaniga Puhangu – Pelguranna tänavale, kus trammitee pöördekoht oleks maja akende all rannakaitsealas. Enamik erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: elanikest on kategooriliselt vastu. https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel Küsitluses osalenud elanike nimekiri on lisatud. Samuti märgime, et paljud majaelanikud osalesid ka Manuela Pihlapi korraldatud küsitluses („Pelguranna trammiteed ei tohi rajada kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt“) ja avaldasid sealgi protesti Tallinna linna otsuse vastu rajada trammitee. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning Läbiviidud küsitluse põhjal on KU Pelguranna 57, Tallinn KATEGORILISELT VASTU trammiteede rajamisele Puhangu – Pelguranna marsruudil, kus trammitee pöördekoht jääb kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis rannakaitsealale. võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline ELANIKUD NÕUAVAD, ET NEID KUULDA VÕETAKS – NENDE KODU, TURVALISUS JA ELUKESKKOND ON OHUS! lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks 258.2. rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt.  1. Inimesed kardavad oma maja tehnilise seisukorra pärast – maja on ehitatud 1973. aastal ja ehitustööd võivad põhjustada vundamendi vajumist. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 258.3. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 2. Tramm rannapiirkonnas kujutab ohtu puhkajatele, eriti lastele. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik 258.4. inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. 3. Trammi müra ja pöördekoht häirivad lähimate majade elanike rahu ja elukvaliteeti. Vt vastust punktides 258.2. ja 258.3. 258.5. Tramm on eelmise sajandi transport, kui ei olnud teisi keskkonnasõbralikke transpordivahendeid peale trammi ja trollibussi.Tramm on ohtlik: - asub tee keskel, - omab suurt inertsust, - Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu ohu korral ei saa pöörata.Tramm võtab teel olulise koha, isegi kui see hetkel asub mujal.Tramm on palju kallim ja ebamugavam kui elektrilised või vesinikuautobussid. Ei saa lahendada tänaval. "Asub tee keskel" - ka täna tuleb arvestada sõidukite liiklemisega sõiduteel, mistõttu trammiliiklus ei saa olema olemasolevast olukorrast kuidagi teisi probleeme, luues uusi. ohtlikum. Tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult. Lisaks ei saa trammide liiklustihedus olema nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. •Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda. •Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, 259. Eraisik K. 23.03.2025 259.1. kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. •Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat. •Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Vt nt võrdlevat uuringut trammi ja bussi keskkonnasäästlikkuse kohta https://www.alstom.com/sites/alstom.com/files/2022/09/14/Alstom_Carbone_4_Tramways_or_BRTs_lifecycle_analysis%20_EN.pdf, kus on leitud, et kokku 30-aastase eluea jooksul tekitab tänapäevane tramm 57% vähem kasvuhoonegaase kui diislikütusel põhinev buss, 32% vähem kui pistikhübriidil põhinev buss ja 23% vähem kui täiselektriline buss. Mina olen uue trammiliini ehitamise vastu , aga kui on vaja valida, siis valin variaant 3. Arvan, et kahesuunalise trammiiliikluse jaoks on ruumi liiga vähe. Trammid sõidavad otse akende Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, alt. Ja seda liini pole meie vanas piirkonnas üldse vaja, ühendus keskusega on hea ja meie lühikese rannahooaja nimel pole mõtet seda ehitada. kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. 23.03.2025, 260. Eraisik T. T. 260.1. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu 31.03.2025 omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Mitu korda peaksid inimesed trammile EI ütlema? Tuhanded inimesed ütlesid EI! Tänaval pole seda vaja. Tänaval pole vaja puid istutada. Korrasta juba olemasolevad vanad puud. Täname arvamuse eest! Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, 261. Eraisik J. 24.03.2025 261.1. et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Kas tõesti inimestehääl,elanike ei ole kuulda.See on puhkeala,laste mänguväljakud,spordi harrastamiseks,.Linna mürast tulevad puhkama siia,nautida vaikust,loodust,.See projekt on Täname arvamuse eest! Stroomi rand ja park on ka ülelinnalise tähtsusega puhkeala, mistõttu om taotluse eesmärk promenaadi väärtust ning kõrg- ja mõttetu raha raiskamine.Puhangu tänav on trammi jaoks kitsas.Tramm puhanud tn rikub inimeste rahu,on eluohtlik.Et inimestehääl oleks kuulda ja arvesse võetud peavad inimesed madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde protestima mis moodi?käest kinni ketti tegema.Võtke juba protestid kuulda.Olen sündinud Pelguranna 51. variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende 262. Eraisik E. O. 24.03.2025 262.1. põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Eskiisi järgi, mis on koostatud vastavalt standarditele, on Puhangu tänav trammiteede jaoks piisavalt lai. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mm ja abihooneni 2200 mm. Я против строительства трамвайной линии, потому что считаю, что эта зона должна быть зелёной зоной отдыха. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud Mitteametlik tõlge: Olen trammiliini ehitamise vastu, sest leian, et see ala peaks olema roheline puhkeala. vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult 263. Eraisik I. D. 24.03.2025 263.1. kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Я и все жители Штромки категорически против! Ул. Пухангу такое не выдержит и проект принесет страдания людям, живущим здесь. !!!!! Предлагаю провести опрос людей Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi прямо на месте разворота трамвая в парке! Как раз ,при торжественном открытии футбольного поля. Согласился бы на первоначальном предложении ,где трамвай säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat доходит до Кольде с перспективой в сторону Палдиски мнт. и т.д rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks Mitteametlik tõlge: Mina ja kõik Stromka elanikud oleme kategooriliselt selle vastu! Puhangu tn seda ei salli ja projekt toob siin elavatele inimestele kannatusi. !!!!! Teen ettepaneku viia läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse läbi inimeste küsitlus just seal, kus pargis tramm ümber keerab! Just õigel ajal jalgpalliväljaku pidulikuks avamiseks. Nõustun algse ettepanekuga, kus tramm läheb Koldesse väljavaatega analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Koostatav Põhja-Tallinna Paldiski mnt poole. jne üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. 264. Eraisik M. F. 24.03.2025 264.1. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Категорически против проекта трамвайной линии по Пухангу с разворотом на пляже. Это безумная идея и кроме чиновников никому не нужна. Vt ka vastust punktis 264.1. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki Аргументы высказаны множество раз и в медиа и на собраниях. maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant Mitteametlik tõlge: Oleme kategooriliselt vastu Puhangi äärse trammiliini projektile, mille ümberpööramine on rannas. See on hull idee ja kellelgi peale ametnike pole seda vaja. 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul Argumente on meedias ja koosolekutel korduvalt väljendatud. jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui 12.03.2025 projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber (edastatud 264.2. tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on LOVile) arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 24.03.2025 Olen kategooriliselt Puhangi projekti vastu!!! Sellest saab katastroof! Täname arvamuse eest! Vt vastust punktis 264.1. (edastatud 264.3. LOVile) Категорически против. Надо сделать опрос на месте разворота парка. Будет народный протест. Штромка – это тишина и покой. Vt vastust punktides 264.1. ja 264.2. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid (puudub, tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed arvamus esitatud 264.4. Mitteametlik tõlge: Olen kategooriliselt selle vastu. Peame pargi pöördepunktis uuringu tegema. Toimub rahva protest. Shtromka on rahu ja vaikus. lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid LOVis kohapeal) normide piiresse.  КАТЕГОРИЧЕСКИ ПРОТИВ трамвайной линии в Пельгуранна.* С 1888 года не нужно было , и тем более не нужно сейчас. * Много где побывал, но НИГДЕ в мире не видел Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi kättesaadavust. Põhja-Tallinna трамвая близ пляжной зоны.* В Пельгуранна уже и так идёт достаточно автобусов .* Очередной распил денег, которые можно было бы потратить на более нужные вещи. linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Например, на убирание светофоров, велодорожек и столбиков, расставленных по городу в последние 15 лет и возвращение полос движения в центре в тот вид, какой был Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv в Советском Союзе - ведь в то время проектировщики ещё думали головой, и в то время не было столько машин. ПЕРЕСТАНЬТЕ ДЕЛАТЬ ТО, О ЧЕМ ВАС НЕ ПРОСЯТ!!! Вы märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud слуги народа, окормляемые народом, помните это !!!Вы находитесь на своей работе с одной единственной целью - выполнять волю народа! (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist Mitteametlik tõlge: RANGELT Pelgurannasse suunduva trammiliini VASTU. eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat * 1888. aastast pole seda vaja olnud ja kindlasti pole ka praegu. rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma 265. Eraisik A. P. 24.03.2025 265.1. * Pelgurannasse sõidab juba piisavalt busse. lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). * Olen käinud paljudes kohtades, aga KUSAGIL maailmas pole ma rannaala lähedal trammi näinud. Head lääneeuroopalikud näited trammidest, mis viivad randa, on Hollandis, Haagis tramm nr 11 ja Belgias de Kusttram (rannikutramm), mis kulgeb on * Järjekordne raha raiskamine, mille saaks kulutada vajalikumatele asjadele. Näiteks eemaldada viimase 15 aasta jooksul linna ümber paigutatud foorid, rattateed ja pollarid ning anda mööda rannikut, lausa ligi 67 km. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule kesklinna liiklusrajad tagasi sellisele kujule, nagu need olid Nõukogude Liidus - ju tol ajal projekteerijad veel mõtlesid peaga ja tol ajal polnud autosid nii palju. LÕPETAGE TEGEMA, MIDA tegevusele) ümber suunata. 265.2. TEILT EI PALUTUD!!! Te olete rahva teenijad, rahva poolt toetatud, pidage seda meeles!!! Olete oma tööl üheainsa eesmärgiga – täita rahva tahet! Kui teil on teisi konkreetseid parendusettepanekuid, palume need edastada [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustest eraldi. Tere, olen Puhangu 67 maja elanik ning olen tugevalt trammiteede rajamise vastu, eriti juhul, kui need plaanitakse rajada meie akende alla, vaid mõne meetri kaugusele meie Täname arvamuse eest! Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult parkimisplatsist, kus meie autod on igapäevaselt parkimas. Põhjuseks on ka see, et muruplats, kuhu plaanitakse liinid rajada on paljude meie maja laste mängualaks. See on alati hea ja on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi turvaline koht, kus saame rahumeeli oma lapsed lasta mängima, ise jälgides neid aknast ning hoides pilku peal. Me tõesti ei soovi sellest ilma jääda, see koht on meile südamelähedane. vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat 266. Eraisik A. 24.03.2025 266.1. kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Teiseks, oleme elanud siin kogu oma elu ja peame seda piirkonda oma koduks. Stroomi rannapark on niigi tihe piirkond, eriti suveperioodil – lepime igapäeva meluga, kuid vähemalt Täname arvamuse eest! Teie tagasiside Merelahe osas edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide teame, et jõudes koju, saame olla kõigest eemal. Trammiliinid mitte ainult ei kutsuks rohkem inimesi rannaäärt nautima kui ka lisaks igapäevaellu akendesse kostvat trantspordikriginat. ümberkorraldamisel. Vt ka vastust punktis 266.1. Mõistame teie muret, kuid tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka Kas siis peaksime hülgama oma elupaiga, sest ei pea lugu elanike meelerahust ning otsima mõnd vaiksemat ja turvalisemat elupaika? Hetkel, tunneme tõesti end puudutatuna, sest täna sõidavad Puhangu tänava sõiduteel bussid ning autod ja sõiduteel ei mängi lapsed. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest jääme ilma nii rahust, meile niigi raskesti kättesaadavast vaikusest, turvalisest alast laste jaoks ning üldiselt alast, mis teeb meie elamise selles majas pisutki hubasemaks.Meie kodu ei saa trammi tõttu suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem läheduses asub juba kaks bussipeatust, mis põhjustab suuri rahvamasse ka suvevälisel ajal. Siiralt perega usume, et logistika siin kandis ei vaja veel lisaks trammi. Palun pange oma haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse fookus Merelahe uuele kvartalile – seal ei ole ühtegi transporti ning ärge kiusake meid. Tõesti palume kogu südamest. Meie linnaosa elanikud on üheselt vastu trammiteede rajamisele võetakse vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. 266.2. meie elupiirkonnas. See on tõesti meie südameasi ning oleme väga mures tehtud plaanide pärast. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Meie, Puhangu 67 maja elanikud, palume tungivalt, et te kaaluksite meie muresid trammiteede rajamise osas. Me mõistame, et linnas on vaja arendust, kuid me ei suuda mõista, miks Täname arvamuse eest! Teie tagasiside Merelahe osas edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide on vajalik rajada trammiliin just meie akende alla. See ei ole lihtsalt küsimus meie mugavusest või igapäevasest elust, vaid ka meie turvalisusest ja rahust. Meie kodu, meie kodu ümbrus ümberkorraldamisel. Mõistame Teie muret, kuid tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka täna sõidavad Puhangu on koht, kus me tunneme end turvaliselt ja vähemalt talveperioodil rahulikult, kus me saame olla koos oma peredega ja lasta lastel õues mängida. Trammiteede rajamine meie akende tänava sõiduteel bussid ning autod ja sõiduteel ei mängi lapsed. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu alla muudaks kõik.Me oleme siin elanud aastaid. Oleme oma kodu armastanud, meie lapsed on siin kasvanud ja meie elu on olnud seotud selle piirkonnaga. Meil on oma igapäevaelu, suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja oma rutiin ja oma rahu. Me ei taha, et meie akende all mürisevad trammid muudaksid meie kodu elamiskõlbmatuks. Me ei taha, et meie lapsed ei saaks enam õues rahus mängida, ilma linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse et nad peaksid kartma liiklusõnnetusi või kuulma pidevat müra. Me ei taha, et meie igapäevaelu muutuks pidevaks rahutuks eluks, kus me ei saa niigi tihedas kandis rahu ja vaikust vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Hea kvaliteetne ühistranspordiühendus ja peatuse lähedus pigem tõstab nautida. Kas tõesti on meie piirkond see koht, kus trammiliin peab kulgema? Palun mõelge Merelahe uuele kompleksile, kus on täielik logistiline auk. Me ei taha, et meie kodu kaotaks kinnisvara atraktiivsust ja väärust ning kvaliteetne ühistransport meelitab ka arendajaid piirkonda rohkem panustama. oma väärtuse, sest ümberringi oleks pidev müratase ja liikluskaos (mis see juba on tiheda bussiliikluse pärast). Me ei taha elada kohas, kus me peame muretsema oma laste turvalisuse pärast igal hetkel, kui nad õues mängivad, sest tramm võib igal ajal nende teele sattuda. Me ei taha, et meie kodu ümbrus muutuks tänavaks, kus inimesed kiirustavad, kus liiklus on tihe Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja ja kus elukeskkond on muutunud lihtsalt tühjaks ja malbeks.Me ei soovi olla need, kes peavad oma elu ümber korraldama, sest keegi ei ole meie muredega arvestanud. Me oleme alati tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- olnud head naabrid, alati pidanud oma kodu ja kanname head hoolt oma ümbruse üle, kuid nüüd, kui meid asetatakse sellisesse olukorda, kus me peame seisma oma kodu ja oma pere Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal kaitseks, ei leia me lihtsalt endale kohta. Palume, et te mõtleksite meie muredele ja leiaksite viisi, kuidas arendada linna, ilma et see tooks kaasa meie elukeskkonna hävitamise. Me ei väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 267. Eraisik A. L. 24.03.2025 267.1. soovi oma kodust lahkuda, kuid me ei taha ka elada kohtades, kus me ei tunne end enam turvaliselt. Loodame, et leiate lahenduse, mis arvestab kõikide elanikega ja ei pane meid 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad sellisesse olukorda, kus me peame oma kodu kaitseks seisma. vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.  Olen Puhangu 67 maja elanik ja seisan kindlalt vastu trammiteede rajamisele meie piirkonnas. Ei ole vastuvõetav, et trammirööpad plaanitakse rajada inimeste akende alla. Meie Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse vajalikud ohutusmeetmed piirkond on olnud rahulik elamispind ja puhkeala, mitte meelelahutuspiirkond, kuhu niigi tihe bussiliiklus masside kaupa inimesi suvel sisse seab. Palun ärge rikkuge meie kodu vaikust! ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille Meie kodu ei tohiks muutuda mürarikkaks ja ohtlikuks piirkonnaks. Trammitee rajamine ei ole vajalik meie elukeskkonna jaoks ning alternatiivsed asukohad, nagu Haabersti või Pirita, esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja oleksid selleks palju sobivamad. Meie kodu on meie püha paik, palun ärge muutke seda elamisvõimatuks. Palume lõpetada elanike häirimine ja arvestada meie muredega, eriti kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, praegusel keerulisel ajal! mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku 268. 24.03.2025 268.1. linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning Eraisik J. trammiteede rajamiseks. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse- Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Palun arvestada trammitee pööramise puhul, et Stroomi haljastus taastatakse täismahus ning et ei rikutaks pöördumatult pinnast Stroomi rannaalal, mis on piirkonna olulisim ja Arvestada haljastuslahenduse loomisel. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid armastatuim looduslik keskkond.Palun luua Puhangule tänavale lisaks madalhaljastusribadele ka korralik puudega kõrghaljastus, arvestades, et kõrghaljastus on oluline faktor 1,1% pargi pindalast. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse linnasisese temperatuuri hoidmiseks ning kliimamuutuste leevendamiseks. Puhangu tänaval hetkel korralik haljastus täiesti puudub ja kui trammitee jaoks kaevetöid jm tehakse, tuleks lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb 269. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 269.1. kasutada võimalust haljastuse ja kaasaegse linnaruumi rajamiseks. ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Не согласна Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 27.03.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. 270. Eraisik M. R. 24.03.2025 270.1. Mitteametlik tõlge: Ma ei nõustu tere,olen tutvunud projektiga ning ka väidetega milleks seda on vaja just täpsemalt Puhangu tänaval ja siis kohe on tekkinud vastuolud mida inimestele ei räägita: Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea 1. "Põhja Tallinnasse on tulnud ja tuleb tuhandeid uusi elanikke"- tuleb küll aga mitte just Stroomi ja Puhangu tänavale, ehk millegipärast Stroomi ja Puhangu elanikud peavad Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike kannatama teiste Manufaktuuri, Telliskivi, Volta jms uute elamurajoonite kasvamise pärast? Puhangu tänavale ei tulnud viimase 20 aasta ning ei ole plaanis (ei ole ruumi) midagi arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema järgmise 20 aasta jooksul midagi ehitada. Seletage seda rahvale raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 271. Eraisik S. N. 24.03.2025 271.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 2. Kas Puhangu tn majad ehitamisel 1950'tes aastates olid proekteeritud sellisena et nende 5m läheduses hakkavad käima trammid täiskaaluga kuni 70tonni. Kui pärast ehitamist Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on tulevad kaebused kas neid siis kärvaldab riik või vastasel juhul pannakse tee kinni? Palun seletage projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 271.2. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 3. Kas Puhangu tänava pinnas mis on mereäärne sobib sellistele projektidele? Vt ka vastust punktis 271.2. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni 271.3. vähendamiseks. 4. Kas trammitee ehitamine tänaval mis on kitsamas kohas ca 20meetrit on ohutu ja selline tegevus on lubatud arvestades et ehitatakse magalarajoonis? Kas on veel Tallinnas selliseid Vt ka vastust punktis 271.2. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus projekte kus on vanade majade 5m läheduses ehitati trammitee (Majaka tn ehitatud 1955 aastal, seda võib mitte nimetada vastuses) rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mm ja abihooneni 2200 mm, seega saab rajada trammitee Puhangu tänavale. Ehituse käigus tuleb kasutusele võtta kaitse- ja leevendusmeetmed, et mitte kahjustada kõrvalolevaid hooneid. Isegi kui rajatakse tavapärasest kitsemates oludes, siis on olemasoleva tänava 271.4. laius piisav, sest ohutus tagatakse eelkõige heade projekteerimisvõtetega. 5. Ainuke põhjus milleks on seda trammiühendust vaja tuuakse igas dokumendis välja et see katab ca 6000 inimeste vajadusi, kas on keegi uurinud kui paljudele tegelikult elanikkele on Vt vastust punktis 271.1. Linnakeskkonna planeerimisel tuleb vaadata tänasest päevast natuke kaugemale, et ennetada lisanduvate elanikega kaasnevaid selline ühendus vajalik sest selles piirkonnas on hästi palju eakaid inimesi kes ei liigu igapäevaselt ja tihtipeale paremal juhul kord nädalas või harvemini kesklinnas, milleks täiesti piisab liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga hetke bussiliiklusest mida on lausa neli erinevat marstuudi Puhangu tänaval ja kõrval tänaval. Pigem nad eelistavad just rahulikku elu kus saab riskivaba liikuda. paremini kaetud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud 271.5. linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.  6. Hetkel on antud piirkonnas väga harv autoliiklus, ning väga turvaline lastele ja eakatele, lisatrammitee seda küll ei tee ohutumaks. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. 271.6. 7. Stroomi pargist lõigatakse suur osa kus on alati olnud puhkeala, seades inimesed ohtu või piirates trammi keeramine mis ei sobi antud piirkonnale üldse. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning 271.7. kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. 8. Väide ei "puhangu tänav on ummistatud autodega" ei vasta tõele, kas keegi on uurinud kui palju on tänaval pargitud ning segavad bussi jms liiklust, arvan et iga kohalik inimene teab Vt ka vastust punktis 271.1. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse et seda probleemis seal pole. ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui on mõeldud parkimist, siis trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. 271.8. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. 9. Antud piirkonnas ei ole eriti töökohti peale Stroomi keskust mis tegelikult jääb eemale, ei ole ei tehaseid, büroohoonesid, sadamaid jms millega võiks põhjendada just Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult lisatranspordivajadust palun teid kommenteerida antud väited paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn 271.9. ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Вопросы по проекту.1. Воздействие на близлежайшие дома, расположенные по улице Puhangu ja Pelguranna, которые возникнут при строительстве трамвайных путей. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal Компенсация товариществам причиненного ущерба в случае проседания строений и угрозы обрушения стен? Кем и на какие суммы будут застрахованы здания? tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke Mitteametlik tõlge: Küsimused projekti kohta. 1. Mõju läheduses asuvatele Puhangu ja Pelguranna tänaval asuvatele majadele seoses trammiteede ehitusega. Hoonete vajumise ja tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. müüride varisemise ohu korral tekkinud kahju hüvitamine seltsingutele? Kelle poolt ja milliste summade eest hooneid kindlustatakse? Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 272. Eraisik N. A. 24.03.2025 272.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 2. Строительные нормы: допустимое расстояние от трамвайных путей до домов? 20 метров? Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni 3600 mmm ja abihooneni 2200 mm ehk trammitee rajamine Puhangu tänavale on lubatud. 272.2. Mitteametlik tõlge: 2. Ehitusnormid: lubatud kaugus trammiteedest majadeni? 20 meetrit? 3. Разворот предусмотрен в зеленой, природо-охранной зоне. Будет принято специальное решение о вырубке леса? Будут посажены новые деревья? Где? Vt PT p 5.5: Juhul kui nähakse ette puude raiet, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Mitteametlik tõlge: 3. Pööre on ette nähtud rohelises keskkonnakaitsevööndis. Kas metsaraie osas tehakse eriotsus? Kas istutatakse uusi puid? Kuhu? Asendusistutused tuleb kavandada maksimaalselt samale kinnistule. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna 272.3. tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 4. Мероприятия по защите отдыхающих от потенциально опасного транспорта? Ka täna sõidavad Puhangu tänaval sõiduteel bussid ning autod. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu Mitteametlik tõlge: 4. Meetmed puhkajate kaitsmiseks potentsiaalselt ohtliku transpordi eest? suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse 272.4. vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos maastikuarhitektiga, eesmärk on torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. 5. Мероприятия по снижению уровня шума для жителей домов, примыкающих к трамвайным путям? Vt vastust punktis 272.1. 272.5. Mitteametlik tõlge: 5. Mürataseme vähendamise meetmed trammiteedega külgnevate majade elanike jaoks?  6. Экономическая целесообразность данного маршрута? С точки зрения существования 5 автобусных маршрутов в данном районе. Какие финансовые выгоды трамвайный Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb маршрут принесет городу? Какие привилегии получат жители района? ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Mitteametlik tõlge: 6. Selle marsruudi majanduslik teostatavus? Piirkonnas 5 bussiliini olemasolu poolest. Millist rahalist kasu trammimarsruut linnale toob? Milliseid privileege saavad Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli piirkonna elanikud? vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. 272.6. Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 7. В случае прокладки трамвайных путей, что будет с движением автотранспорта и автобусов по улице Puhangu? Улица будет недоступна для движения автотранспорта. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub Куда будет перенаправлен автотранспорт? ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 272.7. Mitteametlik tõlge: 7. Kui rajada trammirööpad, siis mis saab sõidukite ja busside liikumisest mööda Puhangu tänavat? Tänav jääb sõidukite liikluseks ligipääsmatuks. Kuhu sõidukid ümber suunatakse? Категорически против. 1. Есть угроза проседания фундаментов близлежайших домов. Vt ka vastust punktis 272.1. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks. 272.8. Mitteametlik tõlge: Olen kategooriliselt selle vastu. 1. Lähedal asuvate majade vundamentide vajumise oht. 2. Разворот трамвая в пляжной зоне - реальная угроза отдыхающим. Vt vastust punktides 272.3. ja 272.4. 272.9. Mitteametlik tõlge: 2. Rannaalal ringi keerav tramm on puhkajatele reaalne oht. 3. Вырубка леса - угроза движения песка и гибели природо-охранной зоны. Vt ka vastust punktis 272.3. Projekteerimisel ja ehitamisel säilitatakse maksimaalselt kõrg- ja madalhaljastust ning nähakse ette uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - 272.10. Mitteametlik tõlge: 3. Metsade raadamine on oht liiva liikumisele ja looduskaitsevööndi hävimisele. tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Infoks, et Keskkonnaamet on kavandatava kooskõlastanud oma 04.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/24318-2. Более того, непонятно кто и зачем будет ездить таким маршрутом на Штромку? Привлекательность Штромки, как место отдыха - падает. На первой недели открытия Vt ka vastust punktides 272.6. ja 272.1. Täname ettepanekute eest, võimalusel arvestatakse nendega projekteerimisel, kui need osutuvad vajalikuks пляжного сезона, над пляжем поднимается фиолетовый флаг - купание не рекомендуется и может представлять потенциальную угрозу для человека. Пляжная зона - без käesoleva projekti edukaks elluviimiseks - see selgub projekteerimise käigus. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, возможности купаться или с потенциальной угрозой бактериологического отравления никому не интересна.Как специалист, могу дать совет: -необходимо провести дно- kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on углубительные работы и увеличить глубину залива / он резко мелеет. - необходимы дополнительные работы по приведению системы канализации в порядок для жилого kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm (vt Põhja-Tallinna liikuvusuuring). района Kodulahe, а также вывести трубу канализации мах дальше от берега. А также остановить строительные работы в районе пляжа. - укрепить прибрежную зону деревьями - остановить наступление песка. Сейчас - песком покрыты газоны до парковки. Штромке - нужна изюминка, а не громыхающий трамвай. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt. Mitteametlik tõlge: Teiseks pole selge, kes ja miks seda teed Stromkasse sõidavad? Stromka kui puhkusekoha atraktiivsus väheneb. Rannahooaja avamise esimesel nädalal heisatakse ranna kohale lilla lipp - ujumine ei ole soovitatav ja võib kujutada endast potentsiaalset ohtu inimesele. Ujumisvõimaluseta või potentsiaalse bakterioloogilise mürgistuse ohuga 272.11. rannaala ei paku kellelegi huvi. Spetsialistina saan nõu anda: - vajalik on teha süvendustöid ja suurendada lahe sügavust / on järsult madalik. - Kodulahe elamurajooni kanalisatsiooni kordategemiseks, samuti kanalisatsioonitoru kaldast kaugemale viimiseks on vaja lisatöid. Ja ka ehitustööd peatada rannaalal. - tugevdada rannikuvööndit puudega - peatada liiva edasiliikumine. Nüüd on muruplatsid kuni parklani kaetud liivaga. Shtromka vajab särtsu, mitte mürisevat trammi. Teie projektis, kus sinise ala pilt. Seal tabel ütleb et see sinine ala katab ainult 7000 inimest. Kuhu ta plaanite veel kümneid tuhandeid inimesi mahutada järgmiste 10 aasta jooksul? Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 273. Eraisik B. 24.03.2025 273.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Pole vaja trammi Stroomis!!!Meil hästi käivad bussid.Kevadest sügiseni voib liikuma jalgrattaga.Trammiliinide toovad negatiivne mõju Stroomi pargile, selle floora ja faunale.Tramm Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi toob müra mõju kohalike majade elanikele.Stroomi pargis inimesed tegelevad spordiga.Jalutavad koos lastega.Tramm rikub turvalisust. säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 274. Eraisik K. 24.03.2025 274.1. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmeid. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Vastuväide!Olen trammi liini rajamise vastu. Esiteks: antud tagasiside on korrldatud isikustamata vormis., ehk isikud ei tuvasta iseesnda arvamuse väljendamiseks. Kuidas Põhja Tagasiside vormis on isikud saanud soovi korral jätta oma nime ja kontaktaadressi, et olla kaasatud ka järgmistes etappides, ning kõik need nimed ja Tallinna Linnavalitsus võib tagada et arvamust jättis päris nimene ja tegu pole manipuleerimisega? Kuna Põhja Tallinna LV-l on selge huvi selle projekti poolt, kuigi see peaks olema kontaktandmed on menetlejatel teada. Kontaktandmeid ei avaldata isikuandmete kaitsest lähtuvalt. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele 275. Eraisik L. L. 24.03.2025 275.1. neutraalne, kuna linnavalitsuse eesmärk on teenida inimesi , mitte sundida neid. elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Teiseks: Põhja Tallnnnas viimasel ajal on selgelt tekkinud elanike ümberasustamise ja gentrifikatsiooni tendents, sundides madala sissetulekuga elanikke oma naabruskondadest Kahjuks ei saa me teie arvamusega nõustuda, kuivõrd see pole õige ega tõenduspõhine väide. Linna eesmärk on pakkuda kõigile ja võimalikult paljudele lahkuma. Hea näide on Kopli liinid. Selline tendents on puhtalt diskrimineeriv. Selline projekt pakub rikkamate piirkonna elanikele lisamugavust vaesamate elanikete arvelt, arvestades elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. 275.2. et madalama sisetulekuga elanikete mõjuvõim on madal ja nad ei saa enda õiguste eest seista. Kolmandaks: Pole piisavalt argumente liini ehitamiseks. Mõned andmed liini mõjupiirkonna kohta ona aegunud, uued uuringud pole tehtud, nagu Põhja Tallinna kodu ja Protsentide puhul on oluline vaadata koguarvu, millest muudatuse protsenti arvutatakse - mida väiksem on koguarv, seda suurem on muudatuse õppeasutsuste liikuvuste maht mis pärit aastast 2014. Nii suuremahulise projekti puhul tasub teha uued uuringud. Kuna suht rumal olla kindel, et midagi ei muutunud 10 aasta jooksul. protsent. 01.05.2025 seisuga on elanike arv Pirital 19 777 ja Põhja-Tallinnas 62 453. Seega ühe maja ehitamine Pirital toob kaasa suurema protsendi Veidi rahvastikustatistikat https://statistika.tallinn.ee/ – esimesel graafikul (lisa 1)on Tallinna linnaosade rahvastiku kasv aastatel 2004–2024. Numbriliselt: Pirita: 90% Kesklinn: 54% elanike arvu muudatuse näitlikustamisel. Elanike arvu suurenemine on näha kõikidest menetluses olevatest Põhja-Tallinna detailplaneeringutest. Haabersti: 36% Kristiine: 17% Põhja-Tallinn: 11% Lasnamäe: 7% Mustamäe: 6%Nõmme: -1%. Teisel graafikul (lisa2) on Põhja-Tallinna asumite rahvastikutihedus aastatel 2014–2023. Uuringuid saab lugeda jätkuvalt ajakohaseks, kuivõrd arengualades ja detailplaneeringutes pole olulisi muudatusi toimunud ning elanike ja töökohtade arv Numbriliselt rahvastiku muutus: Kopli: -6% Kelmiküla: 39% Kalamaja: 42% Karjamaa: -9% Sitsi: 5% Pelguranna: -6% Pelgulinn: -5% on suures plaanis sama (st pole vähenenud). Lisaks on Puhangu tn ümbrus ja Pelgurand kõige tihedama asustusega piirkond Põhja-Tallinnas. Põhja- Järeldus – Põhja-Tallinna elanikkond kasvab palju aeglasemalt kui teistes linnaosades (Pirita, Kesklinn, Haabersti, Kristiine). Pelguranna ja Pelgulinna asumite elanikkond on vähenenud Tallinna ligipääsuvõimalused on kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide ning rahvastiku kasvu, mis nõuaks täiendavat transpordiühendust nagu tramm, ei ole. Pirital on elanikkond hõlpsasti kasvanud, kui palju lisaliine seal ei tekkinud. Sama moodi Kalamaja arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, piirkonnas mis kasvas 40 % võrra, kuid lisa transporidliike seal eriti ei tekkinud. mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- 275.3. Tallinna üldplaneeringu menetluses. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Esitatud ekspertiarvamused on kahtlased, kuna näiteks T-Model OÜ on huvitatud projektis osaleda (seda võiks järeldada, kuna nad oslevad Liivalaia trammiliini projekti hankes), sellega Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema eksperdiarvamus ei saa olla erapooletu. Variant D asub kolme kooli lähedal – see tähendab paremat ühistranspordiühendust õpilastele! Paljudes Euroopa linnades on suund sellele, et marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. koolid oleksid kergesti ligipääsetavad ühistranspordiga, mitte et nende ümber rajatakse suuri parklaid. Variant A ei läbi oluliste tähendusega ühiskonna hoone. Nii Linnaosavlitus kui ka Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks Stroomi keskus on üle 400 m kaugusel. Kahtlaane et kui olemas he bussiühendust keega hakkab seda teed kasutama. tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi 275.4. kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.  Ebaselgeks jääb milleks on vaja osta erparkla, variant D puhul. Kuna lihtsam ja soodsam ümberpaigaldada kogukonnaed. 8193 m² on väga suur maa-ala ainult trammi tagasipöörde Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. jaoks. Kui sama palju ruumi oleks vaja ka Stroomi rannapargis, siis see tähendaks, et suur osa avalikust rohealast muudetakse transporditaristuks. See ei ole kogukonna huvides, kuna •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. Stroomi park on oluline puhkeala, eriti suvel, kui seal liigub massiliselt inimesi – jalgrattureid, tõukerattureid, jooksjaid, koertega jalutajaid ja peresid väikeste lastega. Trammitee •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt lisamine sellesse piirkonda tekitaks suurema liikluskoormuse ja tõstaks kokkupõrgete riski. omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 272.5. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Neljandaks: Tänased otsused kujundavad linnakeskkonda aastakümneteks. Pole selge kas trammisüsteem on projekteeritud piisavalt paindlikuna, et arenedatulevaste tehnoloogiliste Tehnoloogia arenebki kiiresti ja mõistlikum on arendustega jätkata, kui jääda kõige viimast tehnoloogilist uuendust ootama. Muudatusi tehnoloogias uuendustega, näiteks elektriliste või autonoomsete sõidukitega. On ikka kahtlus et trammisüsteem on ainus või parim lahendus ühistranspordivajadustele. Tehnoloogiline vananemine tuleb teha jooksvalt. Trammil on mitmeid eeliseid võrreldes muu liiklusega – see on kiirem, keskkonnasõbralikum ja mahutab rohkem kui buss. on veel üks oluline teema. Kuigi trammisüsteem võib olla lühiajalises perspektiivis väga kasulik, võib see muutuda aegunuks, kui tulevikus võetakse kasutusele näiteks elektrilised •Tramm kulgeb suures osas eraldatud liiklusalal, mis tähendab, et see ei jää kinni ummikutesse. Valgusfooriga ristmikel antakse trammile üldjuhul autonoomsed bussid. Trammisüsteem muutub kalliks ja raskesti hooldatavaks. eesõigus, võimaldades ristmikest esimesena läbi liikuda. •Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, 275.5. kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. •Tramm on majanduslikult mõistlikum investeering – trammi eluiga on ca 35 aastat, samas kui bussil on ca 14 aastat. •Tramm on keskkonnasõbralikum investeering – tramm tekitab vähem kasvuhoonegaase kui buss. Viiendaks: Olen selgel arvamusel et trammiprojekt ei teeni avalikku huvi vaid kitsaid majanduslikke või poliitilisi huve. Sellega arvan et kui projekt ikka läheb teostamsele siis esialgu Täname arvamuse eest! Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi tuleb pöörduda Riigikotrolli selle projekti otstabekuse hindamiseks, EL rahastajale ja muidugi saa ka esitada kaebust kohtusse. kättesaadavust. Kavandatav tegevus on kooskõlas linna arengustrateegiatega, luues uued ühistranspordiühendused Balti jaama ja kesklinna suunal ning kasvatades ühistranspordi kasutajate arvu. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu (mh 275.6. tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest), et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Elan Puhangu tänaval juba 53 aastat ja olen selle vastu, et tramm hakkaks liikuma minu magamistoa akna all. Meil transpordi teenusega on kõik hästi. Meie piirkonnas on hästi Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. organiseeritud transpordi liiklus ja suureks sooviks et Stroomi rand jääks puhkamiseks ja jalutamiseks, lastele rohelisesk alaks, kus saakb turvaliselt ennast tunda. Kõnniteed viivad Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise promenaadini, jalutavad eakad inimesed, lapsed, noored emad vankritega. Õhtuti meil on magala rajoon, vaikne ja rahulik. Hommikul kuuleme, kuidas linnud laulavad ja saab aknad tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega lahti hoida. Palun jätke, meile Puhangu tänava elamiseks. tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. 276. Eraisik A. K-V. 24.03.2025 276.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Meie ilusa mereāárse pargi ala jààb váhemaks.Seal kus tramm peab tagasi pöörama suvel ju inimesed pàevitavad, suur ala pargist láheb mûra alla.Parem ehitage ranna maja tagasi Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu millle te ára lõhkusite ,inimeaed külastasid seda kogu aeg,kas see jái teile ette omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 277. Eraisik A. P. 24.03.2025 277.1. Stroomi rannahoone projekteerimise ja ehituse hange on läbi viidud ning leping sõlmitud, eeldatav valmimise aeg on august 2025. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest. Kirjutan teile, et väljendada oma kategoorilist vastuseisu kavandatavale trammiliini ehitusele Puhangu tänavale. Esiteks on Puhangu tänav äärmiselt kitsas ja ma olen veendunud, et Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Linnatänavate standardi järgi EVS 843 on vähim lubatud vahekaugus rööpapaari välisküljest elamuni trammid sinna füüsiliselt ei mahu. See tekitab tõsiseid probleeme nii trammiliiklusele endale kui ka teistele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele ja autojuhtidele. 3600 mmm ja abihooneni 2200 mm ehk trammitee rajamine Puhangu tänavale on nõuetekohane. Projekteerimisel nähakse ette tervliklik 278. Eraisik J. P. 24.03.2025 278.1. tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Teiseks on meil juba praegu oma piirkonnas suurepärane ühendus Tallinna kesklinnaga. Me ei vaja täiendavat trammiliini, mis minu hinnangul pigem häirib olemasolevat toimivat Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Põhja-Tallinna süsteemi. liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- 278.2. Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv  Kolmandaks, olles teadlikud hiljutistest sagedastest riketest ja liikluskatkestustest uuel trammiliinil number 2, olen ma kindel, et sarnased probleemid tekivad ka meie piirkonnas. See Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis lahendatakse see operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke tähendab, et kohalikud elanikud ei saa kindlad olla, kas nad üldse saavad koju või mitte, mis on täiesti vastuvõetamatu olukord. kõrvaldamiseni. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Vt ka 278.3. Arvestades neid asjaolusid, palun tungivalt Tallinna Linnavalitsusel oma otsus Puhangu tänavale trammiliini ehitamise osas uuesti läbi vaadata. Ma usun, et see projekt ei ole realistlik vastust punktis 278.2. ega too meie kogukonnale mingit kasu, vaid pigem tekitab palju probleeme Toetan igati Pelguranna tramitee rajamist - projekt omab väga tugevat mõju piirkonna ja kogu Põhja-Tallinna lääneosa arengus. Toetan tagasipööret variant nr 1 kajastatud lahenduses. Täname toetava arvamuse eest! Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja Nii säästetaks maksimaalselt olemasolevat haljasala ning tekiks ainukordne võimalus nurgapealne kole garaazidega tühermaa väärindamiseks. Trammitee projekteerimisel tasub kohe madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, arvestada ka võimalusega trammitee pikendamiseks Kopli suunas mööda Pelguranna tänavat (tagasipöörded var 2 ja 3 eeldaksid hiljem suuremat ümberehitust). Puhangu tänava ja kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette sellega piirnevate alade projekteerimisel panna erilist rõhku uue tänavaäärse kõrghaljastuse rajamiseks. Kõrghaljastada võiks ka kogu selle trammide ümberpööde ala - et tekiks rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Tagasipöörde variantidest on hetkel mõnusalt tihe linnapark, kus puudevarjus trammi oodata. perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat 279. Eraisik J. J. 24.03.2025 279.1. kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal mööda Pelguranna tänavat (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Väga tore uudis! Ootan juba uut trammiliini. Olen paljudelt kuulnud, et selle vastu ollakse seetõttu, et selle käigus võetakse maha palju vanu puid. Palun teha kõik võimalik, et puud meie Täname toetava arvamuse eest! Ka Tallinna linn soovib säilitada maksimaalselt puid ning haljastust. Kahjuks igal pool see võimalik ei ole, et ära mahutada ümbrusest võimalikult palju alles jääks. Mida vanemad ja suuremad puud, seda rohkem kaitsevad need tänavaid ka ülekuumenemise, vihma, lume eest, on inimestele peavarjuks, tänavale nõuetele vastavad uued funktsioonid ning seetõttu võib tekkida vajadus üksikuid puid likvideerida. Kui see vajadus tekib, siis nähakse ette puude lindudele ja putukatele elupaigaks, mistõttu uute puude istutamine ei võrdu "puude olemasoluga". Kindlasti on teretulnud uute puude istutamine, kuid võimalusel ka istutada seljuhul ümberistutamine või asendusistutus. 280. Eraisik L-M. U. 24.03.2025 280.1. vanad puud ümber (mis veel kannatavad) või leida lahendusi, et puud alles jätta. Linn on niigi lage betoonilagendik, mistõttu on rohelus ja eriti puud, mis on pika eaga, eriti olulised. Tramm on vajalik, sest et Tallinn peab arenema. Ja vanadest garaazidest juba ammu oli vaja vabastada pinnad ka mujal. Täname toetava arvamuse eest! 281. Eraisik A. R. 24.03.2025 281.1. Trammiliin just Puhangu tänaval ja Stroomi rannapargi alal see on kõige viletsam otsus, mis võiks langetada valitsus või kes mõtleb välja sellised asju. Kitsas tänav ja puhkeala, kus Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tramm pole vajalik ja vastupidi tekitab palju ebamugavust ja ohtu. Sellest et projektist kahju tuleb rohkem kui kasu. tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal До сих пор Таллиннская мэрия не провела ни одного исследования, оценивающего уровень шума, вибрации и влияние новой трамвайной линии на прибрежный парк väljatöötatud trass. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud ka sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi Штромки. Без предварительного анализа последствий начинать проектирование абсолютно недопустимо. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused Seni pole Tallinna linnavalitsus viinud läbi ühtegi uuringut, mis hindaks müra ja vibratsiooni häiringut ning milline on uue trammiliini mõju Stroomi rannapargile. Olen veendunud, et ilma müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vastavalt PT punktile 5.12. tuleb koostada ka keskkonnamõju 282. Eraisik V. R. 24.03.2025 282.1. eelnevate mõjuanalüüsideta pole võimalik projekteerimisega alustada. hindamise eelhinnang. Vajalikud täiendavad uuringud viiakse läbi projekteerimise käigus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht katastriüksuste täpsusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused, mille põhjal hiljem koostatakse ehitusprojekt. Если так необходимым кажется продлить траммвайную линию в сторону Сыле, то есть более подходящий вариант. Это линия бывшей железной дороги за гаражами и Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (praegune lahendusvariant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa оттуда в перспективе вывести её в сторону Палдиского шоссе и далее до Хаберсти. В этом есть логика и необходимость. От этого маршрута до пляжа 200 метров пешком. Sõle tn ümbruses. Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks Пускать какой либо транспорт на зону отдыха это ПРЕСТУПЛЕНИЕ. Жители райна уверены, что и проект Putukaväil был так быстро реализован с целью продавить траммвай argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud. Variant D oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv на Пухангу, аргументировав невозможность изменения маршрута в сторону Палдиски мнт.именно тем, что уже всё сделано. Это обман и подлость. väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. Mitteametlik tõlge: Kui tundub nii vajalik trammiliini pikendamine Sõle poole, siis on sobivam variant. See on endise raudtee trass garaažide taga ja sealt edasi läheb edasi Paldiski •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt maantee poole ja edasi Haaberstisse. Selles on loogika ja vajalikkus. Sellelt marsruudilt on randa 200 meetrit jalgsi. Igasuguse transpordi lubamine puhkealale on KURITEGU. omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst Ümbruskonna elanikud on kindlad, et Putukaväili projekt sai nii kiiresti ellu viidud, et tramm Puhangasse lükata, väites, et Paldiski mnt poole ei olnud võimalik marsruuti muuta. just otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- sellepärast, et kõik on juba tehtud. See on pettus ja alatus. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Põhja- 282.2. Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Vihuri 8 maja elanikuna olen trammi ehitamise vastu. See on kõige rumalam mõte kitsal tänaval majade vahel trammiga sõita. Oleme trammi müra vastu, see on mürataseme normide Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja ja inimeste turvalisuserikkumine. Jätke elanikudrahule. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 283. Eraisik V. B. 24.03.2025 283.1. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Meil polegi Pelguranna trammiteet vaja !!!!!! Buss on mugav ja turvaline transpordiliik,eriti lastele,kui nad üksi sõidavad. Eriti on mugav buss 3 liin kiiresti ja tihedalt ning sõidab otse Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea kesklinna ja edasi Veereni tänavale (8 aastasele papsele mugav kooli sõita) Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 284. Eraisik M. 24.03.2025 284.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Olen kategooriliselt uute trammiliinide vastu Stroomi suunas. Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi 1. Isegi uued Pesa trammid teevad kurvides häält, näiteks Stroomi rannas kogu aeg kuulen trammide krabinat Maleva peatusest. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 285. Eraisik V. 24.03.2025 285.1. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. 2. Pargialal peetakse laatasid, seal puhkatakse ja jalutatakse. Trammiliiniga parki/haljasala lõhkuda ei tohi, piisab ühest liinist Koplis. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 285.2. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 3. Trammid lagunevad iga päev, peatuvad iga päev mingil põhjusel, mis sageli raskendab õigeks ajaks tööle/kooli jõudmist. Kahjuks kõik, mida kasutatakse, amortiseerub mingi hetk. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt 285.3. samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni. 4. Trammid on kehv alternatiiv sellisele liinile nagu buss 66, kuna Koplist ei sõideta mitte ainult kesklinna, vaid ka Lasnamäele (kus trammid ei käi). Täname ettepaneku eest, edastame selle Tallinna Transpordiametile busside marsruutide ümberkorraldamisel võimalusel arvestamiseks. 285.4. Я не согласна с проложением трамвайный линии по ул. ПУХАНГУ. У нас очень хорошее сообщение с центром города и другими районами.Трамвай не приблизить школу и Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine), mh selgitatakse районную управа,т.к. линия пройдет в стороне.Он лишь увеличит шум в нашем районе.Кольцо трамвайное в зоне отдыха совсем неуместно.Кроме пешеходов с детьми и uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning горожан с собаками там еще и велосипеды, мопеды.Это зона отдыха и хочется расслабиться и трамвай этому не способствует.Можно проложить ветку по Путукавяйль и lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, сделать там кольцо.Оттуда пять минут ходьбы до пляжа.Ведь в Пирита автобус на пляж не идет.А вот береговую зону хотелось бы привести в порядок.Сосны падают лет esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid шесть уже. ühistranspordiga paremini kaetud. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Kaalutakse kolme võimaliku MItteametlik tõlge: Ma ei ole nõus trammiliini rajamisega tänava äärde. PUHANGU. Meil on väga hea ühendus kesklinna ja teiste piirkondadega. Trammi koolile ja linnaosavalitsusele tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu 286. Eraisik T. P. 24.03.2025 286.1. lähemale tuua ei saa, sest liin läheb kõrvale. See ainult suurendab müra meie piirkonnas. Trammiring puhkealal on täiesti sobimatu. Lisaks lastega jalakäijatele ja koertega kodanikele on tehnovõrgu valdajate nõuetega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul kohal ka jalgrattad ja mopeedid. See on puhkeala ja soovite lõõgastuda ning tramm ei aita sellele kaasa. puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Mitteametlik tõlge: Liini võiks rajada Putukaväljale ja seal ringi teha. Sealt on randa viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Pirital ju bussi randa ei sõida. Aga rannaala tahaks korda teha. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. Männipuud on langenud juba umbes kuus aastat. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 286.2. Infoks, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusplaanis on ka Stroomi kohaselt kaitsealal rannapargi rekonstrueerimine (eraldi projekt), kus maastikuarhitektuurivõistlus on planeeritud aastasse 2027. Realiseerumise aeg sõltub Tallinna Linnavolikogu poolt investeeringuteks eraldatavast eelarvelistest vahenditest.  Tagasiside:1. kuna trammitee tuleb niikuinii, siis tuleb arvestada sellega, et ta ei teeks pööret praegu aktiivselt kasutataval rohe- ja puhkealal. Kui trammitee sõidab mööda Kolde pst'ed, Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu siis saaks teenindada veel rohkem inimesi (nt kes käivad igapäevaselt Selveris või PERGis, samuti Helme tn ja Kolde pst elanikud, kus on ka tihe hoonestus). omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet 287. Eraisik K. 24.03.2025 287.1. võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 2. mulle tundub, et enamasti kukkus läbi selles projektis kommunikatsioon. nt kaartide peal ("miks trammiliin?" vms) oli ka märgitud gentrifitseeritud naabruskonnad - Volta ja Krulli - Kindlasti oleks saanud perspektiivsete trasside valikul rohkem elanikke kaasata. Juhime tähelepanu, et koostamisel on ka Põhja-Tallinna üldplaneering, kus ning kohalikel elanikel pole nende naabruskondadega mingit pistmist. Protsess oli selgelt ülevalt-alla, arvestades seda, et varem on siin toimunud palju kaasamist ja eirnevaid on elanikel võimalik tulevikuperspektiivides kaasa rääkida. Praegune trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus ühisprojekte, siis selle trammiliini eskiis tekitas kindlasti paljudele šokki. võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 287.2. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). 3. Naabruskond gentrifitseerub väga kiiresti, kohalikud inimesed märkavad muutusi, aga ei oska neid adresseerida, sellepärast ka trammiliini protest, mida kasutavad ära Linna eesmärk on pakkuda kõigile ja võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Oluline on opositsioonilised parteid. Kuidas tagada sotsiaalset sidusust ja jätkusuutlikkust gentrfitseerumisel? Kas ja kuidas adresseeritakse nt töölisklassi probleemid? (majade renoveerimine, kindlasti pikema persepektiivi nägemine ning ühiste eesmärkide nimel tegutsemine - kuna linnaosas on juba täna liikuvusprobleemid, mis aja jooksul kortermajade hoovide korrastamine jms) süvenevad, siis tuleb juba täna linnakeskkonna planeerimises hakata tegema vastavaid samme, et liikuvusprobleeme leevendada. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside 287.3. edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Puhangu jaoks pole trammi vaja Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 288. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 288.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Piirkonna elanikuna olen trammiliinide ehitamise vastu. Bussid katavad täielikult vajaliku transpordimahu. Shtromi rannas olevad trammirööpad ohustavad laste ja koertega jalutavaid Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Uus inimesi. See on kitsaste tänavatega jalakäijate ala ja see peaks jääma elanikele turvaliseks. Elanikud ei vaja trammi pargis tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda 289. Eraisik V. L. 24.03.2025 289.1. vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv  Lugupeetud härrad!Me oleme Puhangu tänava elanikud.Meile ei ole vaja trammi mitte üheski variandis Puhangu tänaval.Trammi pööramisvõimalusi pole vaja pakkuda.Tramm tuleb Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema viia Putukavälja tänavale, nagu see oli esialgsetes plaanides.Te püüate trammi mis tahes vajalike vahenditega reklaamida. Teie poolt esitatud argumendid on täiesti valed. marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 290. Eraisik O. V. 24.03.2025 290.1. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 1.Elanike arv piirkonnas kasvab. Kasvab palju aeglasemalt kui teistes linnaosades. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 290.2. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 2.Müra vähenemine? Absoluutne vale. Meil on väga vaikne piirkond, vähe autosid. Autod sõidavad siin harva. Eriti kui võrrelda teiste piirkondadega. Lisaks kohutav müra ja vibratsioon Täname tagasiside eest! Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi isegi uute trammide puhul alates kella 5 hommikul kuni 1 öösel. Minge kuulake näiteks Tartu mnt 51 juures. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 290.3. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. 3.Ühistransporti pole piisavalt? Vale. Rohkem kui küllalt. Meil on 3 vaikset bussi. Bussid on pooltühjad. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Vt ka vastust punktis 290.4. 290.2. 4.Uuriti pinnast ja maju? Vale. Meie majad ei pea sellele vibratsioonile vastu. Vt ka vastust punktis 290.3. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks. 290.5. 5.Putukavälja variant katab vähem inimesi – vale! Teie ilusates joonistes pole millegipärast arvestatud Ehte gümnaasiumiga. Samuti on riigigümnaasiumi lastel palju lühem tee Variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul on Ehte gümnaasium 275 m kaugusel, variant A (valitud trass) puhul 410 m kaugusel - seega mõlemad on Putukavälja pööranguni kui Puhangu tänavale. sobiva kaugusega projekteeritavast trammipeatusest. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse 290.6. olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. 6.Kui viia tramm Putukavälja tänavale, saab selle ühendada olemasoleva vana raudteega uue linnaosaga, samuti avaneb võimalus viia tramm Mustamäele ja Õismäele. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate 290.7. objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed 7.Juba on kulutatud raha promenaadi peale – Putukavälja – kahju 8 miljonit eurot – aga kes on selles süüdi, kes otsustas raha kulutada ilma kohalike elanikega arutamata – las see Putukaväila projektis on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses. maksab oma rumaluse eest. Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Putukaväila ümberehitus variant D puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei 290.8. otsustatud. Vt ka vastust punktis 290.1. 8.Trammi on vaja – elanikud tahavad? Vale. Tramm pole üldse vajalik. Elanikud on vastu. Elanike rahu halveneb, halveneb transpordiühendus, kuna plaanis on bussid ära võtta. Trammiga Vt ka vastust punktides 290.1. kuni 290.4. Bussiliiklust ei likvideerita, kuid see väheneb. Puhangu tänav jääb jätkuvalt ühistranspordiga hästi ühendatuks. sõitmine kesklinna võtab kohalikel elanikel kauem aega. Müra ja vibratsioon suurenevad. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning 290.9. autode kasutamise vajadus väheneb. 9.Trammi on vaja, kuna Puhangu tänaval on palju koole ja töökohti? Vale. Trammiliini läheduses Puhangu tänaval pole ei koole ega töökohti, samas on palju koole ja töökohti Vt ka vastust punktis 290.6. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks Putukavälja variandi ümber. võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Erinevus seisneb elanike arvus peatuste teenindusalas: 400 m raadiuses on A variandi (valitud trass) puhul hõlmatud ca 8000 inimest, D variandi (ümberpööre Putukaväilal) puhul ca 5200 inimest. Mida rohkem jääb peatuste teenindusalasse elanikke, seda rohkem on hõlmatud inimesi, kel on võimalus auto asemel valida mugav ja kiire 290.10. ühistransport. Säästlike liikumisviiside edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on ka üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Kui sellele lisaks arvestada ka trammiliini pikendamise perspektiiv, siis on lahendusvariandil A võimalik teenindada oluliselt rohkem inimesi kui variandil D.  10.Elanike rahu ja turvalisus halveneb oluliselt. Planeeritud Puhangu tänava trammitee alal mängivad ja jalutavad lapsed. Seal on palju mänguväljakuid, emad jalutavad vankritega ja Vt ka vastust punktis 290.3. Mõistame teie muret, kuid tramm sõidab kindlas koridoris ning ta ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka täna sõidavad mitme lapsega. Vanemad kogu linnast tulevad meie vaiksele tänavale jalutama. Te tahate ainukese vaikse ja rahuliku koha ära rikkuda. Puhangu tänava sõiduteel bussid ning autod ja sõiduteel ei mängi lapsed. Puhangu tänavale määratakse 30 km/h kiirusepiirang ning sellest ei saa trammi tõttu suurema liiklussagedusega tänav - pigem väheneb busside liiklus. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee projekteeritakse vastavalt nõuetele ning kasutusse võetakse 290.11. vajalikud ohutusmeetmed ning müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. 11.On linnaosi, kus on palju rohkem inimesi, autosid, väga suured probleemid parkimisega, inimesed ootavad trammi aastakümneid. Trammile on seal palju paremad tingimused Vt ka vastust punktis 290.7. Põhja-Tallinna ligipääsuvõimalused on kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada. 290.12. (elamud asuvad kaugemal ja kõrgemal), juba on tehtud sillad ja ligipääsud peatustele. See on Lasnamäe – Laagna tee! Puhangu tänavale rajatavad trammiteed viitavad tee laienemisele, mis toimub rohealade arvelt.Tänava ääres asuvad majad on vanad ja neil on juba praegu praod, trammitee Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide paigaldamine süvendab hoonete deformeerumist veelgi.Trammitee pöörderaadius kulgeb läbi pargiala, kus inimesed jalutavad lastega, päevitavad suvel ja lihtsalt veedavad aega — ümberkorraldamisel. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on miks peaks neid sellest ilma jätma? Kas me ei peaks parke kaitsma?Trammide pööramine "silmuses" tekitab palju müra — näiteks Suur-Paala trammisilmus, mille tramme on kuulda 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), mitme kilomeetri kaugusele, ja kui tuul on sobiv, siis veelgi kaugemale.Selles piirkonnas sõidab juba 3-4 bussi, ala on hästi ligipääsetav. Aga! Mõne kilomeetri kaugusel asub uus milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav Kodulahe elamurajoon, mis on praegu sisuliselt "kesk eikuskit". See piirkond vajab tõesti paremat ühistranspordiühendust ja võiks olla ühenduslüli Õismäe ja Pelguranna vahel. linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse (sh jalg- ja jalgrattateed), sõiduteed ei ole plaanis laiendada. Lõplik lahendus täpsustub projekteerimise käigus. Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise 291. Eraisik J. B. 24.03.2025 291.1. võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse ka busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee rajamine Koplis ei ole vajalik, kuna hetkel on olemas piisavalt alternatiive (olemasolevad trammid/bussid). Täiendavate trammiliinide rajamine ei paranda liikuvust, vaid võib Kui teil on teisi konkreetseid parendusettepanekuid, palume need edastada [email protected] ja [email protected] ja nendega tegeletakse isegi halvendada seda, kuna see toob kaasa liiklusummikud, ruumipuuduse ja elukeskkonna halvenemise. Hetkel on olemas kõik vajalikud transportimisvõimalused, ning Põhja-Tallinnas käesolevatest projekteerimistingimustest eraldi. on olemas suuremad probleemid, mida oleks vaja lahendada. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest 292. Eraisik A. 24.03.2025 292.1. eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Mina kui Vihuri 8 maja elanik olen otseselt seotud minu tänavale kavandatava trammi ehitusega. Olen kategooriliselt vastu Puhangu tänavale rajatavale trammiliinile. Olen siin elanud Täname ettepaneku eest! Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule kogu oma elu – 31 aastat. Kõigi nende aastate jooksul ei ole avaliku transpordiga kunagi probleeme olnud. Vihuri peatusesse saabuv buss oli peaaegu alati tühi.Meediaväljaannetes tegevusele) ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna väidetakse, et trammi on vaja, kuna piirkonna elanike arv kasvab. Kuid tekib küsimus: kuhu need inimesed elama hakkavad? Uute elamute ehitamist ei ole plaanis.Stroomi piirkonda on Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" alati peetud kõige vaiksemaks ja rohelisemaks. Kohalikud elanikud on trammi vastu – seda ei ole siia vaja. Olemasolevad bussiliinid teenindavad piirkonda suurepäraselt nii praegu kui ka (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. suvel.Meie elame siin ja meil peab olema õigus otsustada, kas tramm on vajalik või mitte. Anname selle projekti hea meelega Lasnamäe linnaosale – nemad vajavad seda rohkem ja on selle nimel aastaid vaeva näinud. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest 293. Eraisik S. B. 24.03.2025 293.1. eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Trammi Pelguranna ja uut teed pole vaja. Bussid saavad hakkama. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 294. Eraisik S. 24.03.2025 294.1.  Против проекта на этом месте , перед окнами будет ходить трамвай . Шумно ,не безопасно.! Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine), mh selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Eesmärk on arvestada olemasolevate trammide probleemidega ning valida 295. Eraisik J. 24.03.2025 295.1. Mitteametlik tõlge: Projekti vastu hakkab selles kohas akende eest sõitma tramm. Lärmakas ja mitte ohutu! kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Meie Stroomi piirkonna omapäraks ning peamiseks väärtuseks on suurtest teedest eemal asumine ning looduslähedus. See on mõnus, vaikne ja ohutu koht elamiseks, perega vaba aja Täname arvamuse eest! Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. veetmiseks ning sportimiseks ja puhkamiseks linnamürast eemal. Meil on kõik elanikele vajalikud transpordilahendused paigas. Järsku tekib projekt, mida surutakse inimestele jõudsalt Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi peale vaatamata nende meeletu vastuseisule ja projekti realisatsiooni objektiivsete põhjuste puudumisele. On selgelt näha, et mängus ei ole mitte kohalike elanike, vaid kellegi isiklikud säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat finantshuvid. Antud projekt hävitab momendiga selle, mis sai kujundatud aastakümnetega. Ühe klõpsuga pole see piirkond enam vaikne, lastele ja loomadele ohutu, üleliigsest rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud transpordi infrastruktuurist ja stressi tekitavatest teguritest vaba. See on hoopis teine reaalsus, mida siin elavad inimesed ei ole vajanud, valinud ega soovinud. Ja see kõik veel ajal, mil uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks inimesed on niigi stressis ja mures, seistes silmitsi ebamäärasusega tuleviku suhtes, kus nende pere eelarvetest pressitakse aina rohkem vahendeid välja, et riigieelarvet täiendada. Ja läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette näemegi lõppkokkuvõttes, kuidas maksumaksjate raha hakatakse aktiivselt omandama ja jagama, surudes peale seda, mida pole objektiivselt vaja ja mis, ei ole mitte ainult ebavajalik, mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel vaid ja kahjulik, kuna hävitab terve ala ja tuhandete inimeste elupaiga väärtuse. Kõik see olukord käib terve mõistuse vastu. Seega oleme igasugu trammiliikluse Stroomi ranna alal (nii rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse Putukaväil, kui ka Kolde ja Puhangu ja kõik teised tänavad kuni Sõleni välja) raudselt vastu.Kui linnaosa eelarves on üleliigseid vahendeid, siis pigem tehku korda Merimetsa teed pidi busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede olevat metsaala, see näeb masendavalt välja. See on igasugu prügi ja langenud puudest täis. See tooks piirkonnale rohkem kasu, kui kurikuulus tramm. rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja 296. Eraisik K. 24.03.2025 296.1. linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Täname tagasiside eest, edastame murekohad Põhja-Tallinna Valitsusele. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt. Tere Tramm ei sobi Puhangu tn ja Stroomi randa. Põhjendused on täiesti valelikud. Kui vaadata Pelguranna paiknemist siis 90% elanikest jääb trammist väga kaugele. Puhangu tn ei ole Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant üldkasulikke, haridus jm asutusi. Tramm ei sobi sinna ka tekkiva müra ja vibratsiooni tõttu, vibreeriv tramm ei tohi sõita majadele nii lähedal. Elanike elukeskkond halveneb tekkiva A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest pideva vilina müra ja vibratsiooni tõttu. Mingit rahulikku kodust puhkeaega ei saa okema, kvaliteet unest rääkimata. Aknaid lahti hoida ei saa.Inimese ei soovi sõita linna ringiga, tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini inimesed ei soovi sõita Balti jaama vaid ka Mustamäele, Kristiinessr, Õismäele jne tuleviku arengutega. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Projekteerimisel luuakse koos trammiteega terviklik tänavalahendus - uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. 297. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 297.1. Projekteerimise käigus uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Tere, Elan Pelguranna tn 51. Puhangu-Pelguranna trammiliini projekt on mõtetu, eraldava raha valesti paigutamine . Olemasoleva bussiliinide arv, nr. 35, 40, 66 on piisav ja on Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide ühendatud erinevate linnaosadega. Üleliigne ühistransport, kuna käimasolevat bussid väljuvad Supelranna peatusest linna suunas pooltühjana nii tipptundidel, kui ka päevajooksul, ümberkorraldamisel. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. koormab üle niigi kitsa Puhangu tn ja tekivad ummikud. Kopli tn trammiliinide juurde viib buss nr. 3 (vaid 2 bussipeatust), mis väljub Pelguranna peatusest Stroomi kaubanduskeskuse Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid läheduses. Trammiliini rajamine kitsa Puhangu tänavale elamute vahele on vastuvõetamatu ning liini ehitamisega kaasnevad probleemid nagu vibratsioon, müra, liikluspiirangud, samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka võimalikud ehituskahjustused ümbrusmajadele ning trammi liikumisega kaasnev krigin rikub Puhangu tn elanike rahu ja elukvaliteedi.Trammi ümberpööramine Stroomi pargis on muid variante. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna vastuvõetamatu. Siin asuvad lastemänguväljakud, jalgratturid, see on puhkeala, inimesed tulevad linnamürast puhkama, harrastama sporti, nautima männiõhku, vaikust ja üldplaneering). Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on loodust.Pelguranna trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt! projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid 298. Eraisik E. O. 24.03.2025 298.1. rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud.  Alternatiiv - Putukaväli, Hipodroomi uus elamurajoon, edasi Kristiine keskus ja Liivalaia tn. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele 298.2. rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. ✅ Kiire ja mugav ühendus Stroomi rannast kesklinna - balti jaam ei ole kesklinn. Elanikud soovivad siiski ka mujale kui balti jaama. Ei saa kiiremini ka. Trammitee rajamine pakub kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 299. Eraisik (nimi puudub) 24.03.2025 299.1. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed ✅ Parem juurdepääs lasteaedadele, koolidele ja teeninduspunktidele - Puhangu tn. neid ei ole Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv 299.2. kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. ✅ Puhangu tänava tänavaruum muutub rohelisemaks. - tramm küll tänavaruumo rohelisemaks ei tee, vastupidi kasvab mürareostus, tekib vibratsioon. Trammi planeeritakse Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. elumajadele liiga lähedale. Puuduvad vibratsiooni ja mürauuringid Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on 299.3. projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. ✅ Suurendab jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi ning vähendab ummikuid. Puhangu tn ei ole ummikuod, seal läheduses ei ole samuti ummikuid.Mida te surute elanikele peale Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea trammi mida nad ei soovi ja mis halvendab elukeskkonda, kaasneb pidev müra jm. Müra tõttu kannatab unekvakiteet, mille tõttu tervis jne. Kelle taskud selle läbi surumise tõttu Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike täituvad? A.männil? Palju maksate hr kreutzwaldile igas grupis kommenteerimise eest? arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 299.4. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Против. Моё обоснование. Täname arvamuse eest! Projekti raames on ühtlasi plaanis Puhangu tänav korrastada ning avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja Я не хочу иметь трамвай под своими окнами.Это совершенно не тихий транспорт.Так же не разумно пускать трамвай через штромку,где люди отдыхают и загорают.Дома в veetmise võimalusi. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse pinnaseomadustega ning rakendatakse meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks. нашем районе старые,кто даст гарантию что том не обвалиться. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trassi valik põhineb Дорога тоже проваливается,кто делал замеры и проверку.Можете сами проверить.Скоро асфальт на перекрестке Пухангу, просто провалится.Меня в полное устраивает mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. автобус, на котором я могу добраться в любое направлении,что не скажешь про трамвай.Я купила квартиру себе в этом районе,так как тут тихо и спокойно.В Пыхья Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide Таллинне живу 45 лет.И не разу не пожалела,что у меня рядом нет трамвая.Я и моя семья будем выступать против.Пожалуйста начните уже слушать народ. potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" 24.03.2025, Mitteametlik tõlge: Vastu. Minu põhjendus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning 300. Eraisik J. 300.1. 28.03.2025 Ma ei taha, et mu akende all oleks tramm. See ei ole üldse vaikne transport. Samuti pole mõistlik sõita trammiga läbi Stroomi, kus inimesed lõõgastuvad ja päevitavad. Meie piirkonna kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada majad on vanad, kes garanteerib, et see kokku ei kuku. Tee on ka katki, kes tegi mõõtmised ja kontrolli. Saate seda ise kontrollida. Varsti vajub Puhangu ristmikul asfalt lihtsalt kokku. trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Bussiga, millega saab sõita igas suunas, olen igati rahul, mida trammi kohta öelda ei saa. Ostsin endale sellesse piirkonda korteri, sest siin on vaikne ja rahulik. Olen elanud Põhja- Tallinnas 45 aastat. Ja ma pole kordagi kahetsenud, et mul pole läheduses trammi. Mu pere ja mina oleme sellele vastu. Palun hakake rahvast kuulama.  Tere ! Elan Pelguranna tn 51, olen siin sündinud enam, kui 60.a. tagasi. Olen Puhangu-Pelguranna trammiliini rajamise KATEGOORILISELT VASTU !!! Trammi tagasipööre Stroomi pargis Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid on VASTUVÕETAMATU !!! Trammiliin KAHJUSTAB LOODUSLIKKU RANNAALA !!! SEE ON ROHELINE TSOON, PUHKEALA, TERVISE ja SPORDI HARASTAMISEALA, SIIN on samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka LASTEMÄNGUVÄLJAKUD, MÄNNIDE TERVISLIKÕHK, ALA KUHU TULEVAD INIMESED LINNA MÜRAST PUHKAMA ja NAUTIMA VAIKUST ja LOODUST !!! Punangu-Pelguranna muid variante. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Põhja- trammiliin on täiesti MÕTTETU !!! Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke 301. Eraisik M. O. 24.03.2025 301.1. rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). 1). Olemasolevad bussid nr. 35, 40, 66 ja nr.3 viivad erinevatesse linnaosadesse, kusjuures linnast tulenevad ja Supelranna peatusest väljuvad bussid on nii tipptundidel, kui ka Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide päevajooksul POOLTÜHJAD ehk nende täituvus on 1/3. Bussid täituvad vaid Sõle tn ja Kolde pst peatuste arvelt. ümberkorraldamisel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 301.2. 2). Puhangu tn pole ühtegi kooli. Linnavalitsus, Stroomi keskus ja Huvikool asuvad Kari tn ja on Pelguranna peatusest, kus peatuvad bussid nr. 3, 35, 40, 66 , 2 -3 min jalakäigu ulatuses. Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn 301.3. ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Vt ka vastust punktis 301.2. 3). Puhangu tn on trammiliini rajamiseks liiga kitsas. Kavandatav trammiliiklus ning kaasnev sellega krigin, vibratsioon rikuvad Puhangu tn elanike elukvaliteeti ja rahu !!! Samuti on suur Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal oht, et liini ehitamise käigus võivad tekkida ehituskahjustused elamutele.Trammiliini rajamine kitsa tänavale elamute vahele on vastuvõetamatu !!! Puhangu-Pelguranna trammiprojekt tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav on vastuvõetamatu !!! SÄILITAGE STROOMI PARK !!! PARGI ÜMBRUS, PELGURANNA PUHKEALA UNIKAALSUS !!! ÄRGE TOOGE SIIA ÜLELIIGSET LINNATRANSPORDI, LINNAMÜRA, uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke SIIN EI OLE KESKLINN, SIIN ON VAIKNE LOODUS JA PUHKEALA !!! tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on 301.4. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Alternatiiv : Paljassaar - Pikakari rand, liikluses on vaid üks buss, asustamata maa. Looge ühendus olemasoleva Kopli tn trammiliiniga. Avage linlastele kena Pikakari rand ja läheduses Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Järk- asuva looduspargi !!! järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna 301.5. olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Arvan et teammitee peab minema Putukatee kaudu Hüpodromi kvartali poole Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate 302. Eraisik V. K. 24.03.2025 302.1. objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Oleks tore, kui kavandataval projektilõigul, oleksid lisatud ka rattateed /-rajad, rattaste hoiukohad, haljastus- ja rohealad. Midagi sarnast nagu seda manuses lisatud piltidel. Täname ettepanekute eest, võimalusel arvestatakse tehnilise lähteülesande koostamisel. Rajatakse ka rattahoidjad. Lõplik lahendusvariant jalg- ja jalgrattatee osas selgub projekteerimise käigus. Haljastust ja rohealasid nähakse ette nii palju, kui võimalik, mh säilitades maksimaalselt olemasolevat. Projekteerimistöödesse kaasatakse haljastuse terviklahenduse loomiseks maastikuarhitekt. 303. Eraisik I. M. 24.03.2025 303.1. Tagamaks trammide efektiivsuse läbi kõrge kiiruse, kergliikuritele eraldi radade rajamise, jalakäijate turvalise, laia ruumi ja haljastuse tekitamiseks võib tekida vajadus sulgeda autodele Sellist lahendust üleüldiselt ei pooldata, sest see raskendaks kohalike elanike liikumist. Puhangu tänav osaliselt, muuta see ühesuunaliseks või koguni sulgeda. 304. Eraisik R. R. J. 24.03.2025 304.1.  Trammitee peaks olema Puhangu tänaval kindlasti muust liiklusest eraldi, vastasel juhul selle kiirus oluliselt väheneb ja projekti algne idee (muust liiklusest eraldiseisev kiire Täielikku sulgemist autodele üleüldiselt ei pooldata, sest see raskendaks kohalike elanike liikumist. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu ühistransport) kaob. Ei tohiks välistada ka tänava täielikku autodele sulgemist (nt Pelguranna tänavaga ristumisest Randla tänavaga ristumiseni, sealt edasi garaažideni saaks vajadusel tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks ühe ühesuunalise sõidurea säilitada) Samal ajal peaks ka jälgima, et jalakäijate ja jalgratturite olukord halvemaks ei läheks. Vajalik oleks ka foorieelistus ristumisel Sõle teega. autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et 305. Eraisik K. K. 24.03.2025 305.1. seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Foorieelistus Sõle tn ristmikul on plaanis projekteerida. Projekti eesmärgiks on kindlasti ka jalakäijate ja jalgratturite tingimuste parendamine. Bussi ühendusest piisab. Bussid 66,3 viivad Balti jaama ja edasi kesklinna, bussid 35, 40 viivad kesklinna. Trammid on ka olemas. Ega bussid, ega trammid ülekoormatud ei ole, sh. TIP Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee ehitamisega ajal. Mingit vajadust uuest trammiliinist ei ole. Uute ja uhkede majade noored ja jõukad elanikud nagunii trammiga ei hakka sõitma, sõidavad oma autodega. Uus trammiliin rikkub ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise piirkonna rahu. Ei ole vaja. vajadus väheneb. Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja ka rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi ning parandada ühistranspordi kättesaadavust, et inimestel oleks võimalik valida auto asemel ühistransport. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui 306. Eraisik T. J. 24.03.2025 306.1. tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Minu pere on Puhangu tänava trammirööbaste vastu. See raskendab autode liikumist hoovidesse. Samuti raskendab tramm tuletõrjeautode ja kiirabiautode läbipääsu. Nii kohalikele elanikele, nende külalistele kui teenindavatele ja operatiivsõidukitele on tagatud ligipääs nii ehitustööde ajal kui selle järgselt. 307. Eraisik O. 24.03.2025 307.1. Juhul kui trammiring rajatakse pargis, siis puud kas kohe võetakse maha 5 m kaugusel mõlematel pooltel rööbastest või nad kuivavad 5 aasta jooksul. Park on oluline osa tuulekaitsest Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu Pelguranna linnaosast. Iga aasta mere joonel kukkuvad männid. Haljastuse säilitamise poolt on halb mõte rajada trammiringi pargisse. Lõpuks alati hävib suurem puude arv, kui omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses esialgselt planeeritakse. Puhangu 91/93 on mõistlik kohta trammiringi jaoks. puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 308. Eraisik L. Z. 24.03.2025 308.1. tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Olen piirkonna elanik ja harjunud pea igapäevaselt mööda Puhangu tänavat jalutama. Tegemist on rahuliku piirkonnaga, keset elumaju. Väga raske on siin ette kujutada liikumas trammi Mõistame teie muret, kuid tramm hakkab kulgema mööda täna toimivat sõiduteed, kus liiguvad autod ja bussid. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ja veel kahes suunas. Ma ei kujuta ka ette, kuidas see mõjub turvalisusele, sest piirkonnas on palju lapsi, ka minul endal kolm last. Ka ei sobi absoluutselt ringikeeramiseks rannapark, mis ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Kaalutakse kolme võimaliku on praegu mõeldud jalutamiseks ja sportimiseks. See peab säilima tervikuna, meeldiva, rahuliku lõõgastuskohana. Trammi ringikeeramise koha sinna paigutamine on absoluutselt tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu arusaamatu. See lõikab läbi senised jalutus- ja rattateed ning ala, kus inimesed suvel piknikku peavad ja päevitavad. tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kui aga projekteerimise käigus selgub, et selline lahendusvariant pole võimalik, tuleb kaaluda ka muid variante. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna 309. Eraisik A. V. 24.03.2025 309.1. tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trammitee võiks kulgeda mööda suuremat magistaali või mööda putukaväila, kus on ka vana raudtee jäänused veel näha. Putukaväilal oli algselt mitu kavandit ja ühelgi ei mäleta, et Kopli tänavast kuni Sõle tänava ristmikuni ja ristmikust kuni Puhangu tn alguseni kavandataksegi trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. tramm oleks pidanud kulgema Puhangut mööda. Praeguse trammitee kavand on väga halb üllatus ja ma ei toeta trammitee sellisel kujul rajamist. Ettepanek on trammitee lõpetada Putukaväil on arvestanud praeguse trammitee lahendusvariandiga (A). Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Sõle tänava juures, inimesi lisandub pigem Sitsi uude kvartalisse. Pelgurand on juba täis ehitatud ja ma ei näe, et seal elanike arv oluliselt kasvaks. Seda enam ei saa aru, miks on otse Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda randa liiva peale mingi uus transpordiühendus veel vaja lisada. Senine vajadus on ilusti kaetud. loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset 309.2. liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Tallinna linnal on praaegu võimalus teha suurepärane käik nii kui Pelguranna elanikkonna nii kui Pelguranna trammiprojekti suhtes. Ütleks rohkem – see kiidab heaks suure osa Täname põhjaliku arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide linnaelanikest ja kohe võtab maha pineva olukorda Pelguranna rahval. See on ainavõimalik kompromiss tekkinud olukorras. Ja see on… trammitrassi variant “ D + ”. See tähendab seda_ ümberkorraldamisel. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) et marsruut´käib nii, nagu alguses planeeriti mööda Putukaväli Kolde pst´ni ja see järel mööda siiamani säilinud endise rautdteetammi kuni Merimetsa haiglani ja teeb seal ringi. (Metsa ümber suunata. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahel tramm ei peatu. Merimetsa haigla, polikliinikud ja EMO teenindab Põhja Tallinna piirkond. Kiirabi viib Koplist ainult sinna. Aga ühistranspordiga ühendus väga keeruline.) See on siis vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi esimene etapp “TransTallinna trammist, sest edasi see liin jätkub Veskimetsa, Mustamäe, Haabersti, Astangu, Harku suunas. Ja loomulikult harud kasvavad ka Õismäele, Mustamäele. Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega Noh üks kõik kuhu – lai valik. Millised see trassi suured plussid on? Loen ette. majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste 1.Trammiliin sellega marsruudiga on oodatav ja teretulnud inimeste poolt, isegi pool nendest kes praegu Stroomi ringi vastu. See ei mõju halvasti olemasolevatele kavandatud püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele transpordikoridooridele (loomulikult välja arvatud Stroomi rand täis pikkusega. See üldse ei kuulu läbiarutamisele). rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn 2.Ei ole vaja välja osta kinnistud või häävitada parklad Kolde pst ääres. See toob kokkuhoid, mis võimaldab finanseerima trammiliini +1,5 km pikkem maad Merimetsa haiglani. pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Trammitee ehitus valmis raudteetammil on suhteliselt odavam, kui teha seda keset tänava. Loodus kannatada ei saa, sest endine raudteetrass paralleles endise kõrgepinge liini kaitsetsooniga moodustab piisavalt lai koridori, kus kasvab ainult põõsastik. Võimalik, et seal on hetkel kohati loodusekaitseala. Tramm aga loodusesõbralik. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu 3.Trammimarsruut on elektrienergia allikast suhteliselt lähedal. Trassi peal jääb Mustamäe alajaam kust veoalajaamad saavad energiat. võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud 4.Väga oluline see, et trammimarsruut on 99% pikkusega Mustamäeni käib eraldi sõiduteelt. See on väga suur ja kasulik pluss. linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate 5.Jah, tuleb natukene korrigeerima Putukavali projekte. Noh aga võreldes saabuva plussidega see on tühine asi. objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed 6.Ja mis juhtub, kui tramm jõuab Harkuni või isegi Tabasaluni? Mõelge – hommikul kogu Tabasalu rahvas sõidab Viimsile tööle läbi kesklinna, Viimsi rahvas aga tagurpidi. 7.Ja veel üks asi, mida unustada ei saa. Tallinnas praegused trammidepood ei ole kummist tehtud. Mustamäel või kusagil seal kandis on ruumi_ kuhu kolmas tranmmidepoot mahutama 310. Eraisik L. P. 25.03.2025 310.1. saab. Ja veel ja veel ja veel. Arvan, et tramm ei peaks tullema Puhangu tn. kaudu Stroomi randa. Parem variant oleks kui tramm sõidaks ja teeks tagasipööret enne Kolde pst. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 311. Eraisik A. R. 25.03.2025 311.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Наша семья живёт в этом районе уже почти 50 лет.Мы пользовались и пользуемся всеми видами общественного транспорта, которые когда-либо были здесь доступны. Trammipeatuste asukohad täpsustuvad projekteerimise käigus, mil selgitatakse uuringute põhjal välja ka rakendatavad müra ja vibratsiooni Поэтому мы утверждаем, что никакого дополнительного трамвая в этом районе не нужно.Наши доводы основаны, прежде всего, на контраргументах тем «выгодам», что leevendusmeetmed. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda выдуманы городом («выгоды» выделены кавычками):- «Остановки будут расположены как можно ближе к подъездам жилых домов».Большинство людей вовсе не хотят, eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. чтобы остановки общественного транспорта были перед подъездами их домов. Люди больше ценят тишину, а любой шум вредит здоровью. Mitteametlik tõlge: Meie pere on selles piirkonnas elanud ligi 50 aastat. Oleme kasutanud ja kasutame jätkuvalt kõiki ühistranspordi vorme, mis siin kunagi saadaval on olnud. Seetõttu 312. Eraisik I. M. 25.03.2025 312.1. väidame, et selles piirkonnas pole täiendavat trammi vaja. Meie argumendid põhinevad eelkõige vastuargumentidel linna väljamõeldud "hüvedele" ("kasud" on jutumärkides): "Peatused asuvad võimalikult lähedal elamute sissepääsudele." Enamik inimesi ei taha, et ühistranspordipeatused oleksid nende majade sissepääsude ees. Inimesed hindavad rohkem vaikust ja igasugune müra on tervisele kahjulik. «Наибольшее количество жителей будет проживать в зоне шаговой доступности остановок». Большинство жителей нашего района уже проживают недалеко от остановок. Vt ka vastust punktis 312.1. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid А немного ходьбы - это очень полезно для здоровья. И не надо забывать, что далеко не всем может быть необходим трамвайный маршрут, многим может подходить ühistranspordiga paremini kaetud. какой-то иной, как сейчас. 312.2. Mitteametlik tõlge: "Kõige rohkem elanikke elab bussipeatustest jalutuskäigu kaugusel." Enamik meie piirkonna elanikke elab juba praegu bussipeatuste läheduses. Ja väike kõndimine on tervisele väga kasulik. Ja me ei tohi unustada, et igaüks ei pruugi vajada trammiliini; paljudele võib sobida mõni muu marsruut, nagu praegu. «Удобное транспортное сообщение с образовательными учреждениями».В нашем районе нет таких образовательных учреждений, к которым необходимо проводить Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest трамвайную линию: единственная школа, Гимназия Эхте, находится намного ближе к автобусным остановкам, чем к планируемому трамваю: 200 м против 600. Также и ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 имеющиеся три детских сада (Pelguranna, Pääsupesa и Sitsi) находятся или ближе к автобусам, или не дальше, чем от планируемого трамвая по Пухангу. m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv Mitteametlik tõlge: "Mugav transpordiühendus haridusasutustega." Meie piirkonnas pole trammiliini vajavaid õppeasutusi: ainus kool, Ehte Gümnaasium, asub bussipeatustele palju kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn 312.3. lähemal kui planeeritud trammile: 200 m versus 600. Samuti on olemasolevad kolm lasteaeda (Pelguranna, Pääsupesa ja Sitsi) kas bussidele lähemal või mitte kaugemal kui kavandatav ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on Puhangu tramm. gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.  «Легкий доступ к зданию районной управы, молодежному центру и торговому центру Stroomi».К районной Управе, молодежному центру и торговому центру Штроми Vt vastust punktides 312.2. ja 312.3. намного легче и ближе добираться от уже существующих автобусных отстановок: от остановки Pelguranna (автобусы 3, 35, 40, 66) — всего только 100 и 150 метров. И от ул. Сыле от остановок Madala (автобусы 32, 33, 72) или Niidi (автобусы 3, 26, 26а) — 450 метров, тогда как от планируемого трамвая на Пухангу до этих объектов будет 500-600 метров. 312.4. Mitteametlik tõlge: “Lihtne ligipääs linnaosavalitsuse majja, noortekeskusesse ja Stroomi kaubanduskeskusesse.” Olemasolevatest bussipeatustest on linnaosavalitsusse, noortekeskusesse ja Shtromi kaubanduskeskusesse palju lihtsam ja lähemale pääseda: Pelguranna peatusest (bussid 3, 35, 40, 66) - ainult 100 ja 150 meetrit. Ja alates st. Madala (bussid 32, 33, 72) või Niidi (bussid 3, 26, 26a) peatuste kaugus on 450 meetrit, kavandatavast trammist Puhangasse aga 500-600 meetrit. «Прямой доступ к пляжу Штромка и прибрежному парку».Такой «прямой доступ» имеется уже сейчас: остановка Supelranna (автобусы 35, 40, 66) и остановка Rannapargi Vt vastust punktides 312.1. ja 312.2. Tagatakse lääneeuroopalikult mugav juurdepääsu Stroomi rannale, arvestades ühtlasi võimalustega tulevikus (автобус 66) обеспечивают такой доступ без дополнительных затрат и строительства. И конечной остановкой трамвая планируется тоже Supelranna. Но зачем?!! Куда же trammiliini pikendamiseks Meeruse-Bekkeri sunnal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest еще более «прямой доступ», прямо в воду, что ли ? vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning Mitteametlik tõlge: "Otsepääs Stroomi randa ja rannikuparki." Selline “otsepääs” on juba olemas: Supelranna peatus (bussid 35, 40, 66) ja Rannapargi peatus (buss 66) võimaldavad variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja 312.5. sellist juurdepääsu ilma lisakulude ja ehituseta. Ja ka trammi lõpp-peatuseks on planeeritud Supelranna. Aga miks?!! Kus on veel "otsepääs", otse vette või mis? variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. «Учет проекта благоустройства парка Путукавяйл без его изменения».Не надо прокладывать ненужную трамвайную линию - и не придётся ничего менять в парке Мухи Putukaväila osas tuleb ümber ehitada väike osa Sõle tn ümbruses (sellega on arvestatud projekti maksumuses). Küll aga oleks vajalik suuremamahuline Цокотухи. Putukaväila ümberehitus variant D (ümberpööre Putukaväilal) puhul, mistõttu oli see üheks argumendiks, miks variandi D kasuks ei otsustatud (täiendav kulu lisaks trammitee maksumusele). A ja D trammitrasside võrdlus on toodud: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. 312.6. Mitteametlik tõlge: "Putukaväila heakorraprojektiga arvestamine ilma seda muutmata." Pole vaja rajada tarbetut trammiliini – ja te ei pea Putukaväilas midagi muutma. «Полное обновление уличного пространства на улице Пухангу, что повысит его привлекательность». Улица Пухангу относительно недавно была отремонтирована, на что Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. были истрачены большие суммы наших городских (народных) денег. Сейчас эта улица просторная, зелёная, достаточно безопасная для движения как пешеходов, так и Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja ka rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee rajamisega автотранспорта. При этом, на ней имеется возможность для парковки пары десятков автомобилей жителей домов №№ 69-79. А по городскому проекту эта улица на parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette самом деле сильно потеряет в привлекательности, т.к. зелени на ней существенно не прибавится, но исчезнет большинство удобных парковочных мест, многократно nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või увеличится шум из-за трамваев, снизится пропускная способность для остального транспорта, т.к. придётся делить проезжую часть дороги с трамваем, визуально улица avalikes parklates. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse сузится, снизится безопасность движения. И еще возникает вопрос: где потом парковать автомобили с исчезнувших парковочных мест ул.Пухангу? ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on 312.7. Mitteametlik tõlge: "Puhangu tänava tänavaruumi täielik renoveerimine, mis suurendab selle atraktiivsust." Hiljuti renoveeriti Puhangu tänav, mille jaoks kulutati suuri summasid meie ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret linna (rahva)rahast. Nüüd on see tänav avar, roheline ja piisavalt turvaline nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Samas on sellel võimalus parkida paarkümmend majade nr 69-79 elanike alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või autot. Aga linnaprojekti järgi kaotab see tänav tegelikult palju atraktiivsust, sest... rohelust oluliselt juurde ei tule, vaid kaob ära suurem osa mugavatest parkimiskohtadest, trammidest täidavad kohalike elanike parkimiskohad. kostuv müra tõuseb kordades, muu transpordi läbilaskevõime väheneb, kuna peate jagama sõiduteed trammiga, siis visuaalselt kitseneb tänav ja väheneb liiklusohutus. Ja tekib veel küsimus: kuhu Puhangu tänava kadunud parkimiskohtadelt autod pargitakse? Кроме вышеперечисленного:Даже сам городской архитектор утверждает, что сообщение общественным транспортом с другими районами у нас уже достаточно хорошее. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Так зачем же ещё разбрасываться городскими деньгами ?!! Из нашего района есть прямое автобусное сообщение со всеми другими районами города, кроме Пирита. От Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike нас до центра города на автобусе можно добраться в среднем за 15-20 минут. Согласно расписанию TLT из нашего района автобусы едут так:№ 3 от остановки Randla до arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema ост. Vabaduse väljak едет 18-22 минуты;№ 35 от Supelranna до Vabaduse väljak едет 14-19 минут;№ 40 от Supelranna до Vabaduse väljak едет 13-20 минут;№ 66 от Supelranna raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik до Ahtri едет 17-22 минуты.Планируемый трамвай проедет от Supelranna до Hobujaama в среднем за те же 15-20 минут. (Те же яйца, только в профиль).Совершенно täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust непонятно, кто и в чём нашёл выгоду данного трамвайного проекта? transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering Lisaks eelnevale: Isegi linnaarhitekt ise väidab, et ühistranspordiühendus teiste piirkondadega on juba päris hea. Milleks siis muidu linna raha raisata?!! Meie piirkonnast on bussi näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 312.8. otseühendus kõigi teiste linnaosadega peale Pirita. Bussiga saab meilt kesklinna keskmiselt 15-20 minutiga. Meie piirkonnast sõidavad TLT graafiku järgi bussid nii: nr 3 Randla peatusest Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee kuni peatuseni. Vabaduse väljak võtab aega 18-22 minutit; Nr 35 Supelrannast Vabaduse väljakuni kulub 14-19 minutit; Nr 40 Supelrannast Vabaduse väljakule sõidab 13-20 minutit; Nr ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused 66 Supelrannast Ahtrisse sõidab 17-22 minutit. Planeeritud tramm sõidab Supelrannast Hobujaama keskmiselt sama 15-20 minutiga. (Sama jama, vahet pole). Kes ja mis sellest ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse trammiprojektist kasu leidis, jääb täiesti arusaamatuks? kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Здесь жилой район, жителям которого каждый день придется слушать трамвайный шум и скрежет, и переживать за сохранность своих домов, которые построены на Vt vastuseid punktides 312.1.-312.8. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule довольно зыбком грунте, где не предполагалось дополнительных вибраций.Кстати, в отношении шума здесь город противоречит сам себе: недавно под фанфары была tegevusele) ümber suunata. Projekteerimise käigus tehakse vajalikud uuringud ning selgitatakse välja leevendusmeetmed piirnevate hoonete kaitsmiseks объявлена жестокая борьба с шумом в городе, а нам тут навязывается ушережущескрипучий трамвай.- В этой части Пыхья-Таллина не произойдет заметного прироста müra ja vibratsiooni eest. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi населения - строить уже почти негде.- Транспортное сообщение, как этот архитектор сам признает, у нас хорошее. А вот, например, в случае ДТП с участием трамвая при tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused пересечении им ул.Сыле любое движение по ул.Сыле в обоих направлениях может быть полностью парализовано. Эти риски кто-нибудь учитывал?- А ещё губительное müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see влияние прокладки трамвайных линий на природную среду Штромки.Нет, не нужен здесь никакой трамвай!И уж если городу совсем некуда девать деньги, и ничего liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke умного в голову не приходит, то можно спросить у народа — люди подскажут. Например, можно построить парковочные дома с символическими ценами для местных kõrvaldamiseni. Ka autode ning bussidega võib juhtuda Sõle tänaval selline õnnetus, mis sulgeb kogu liikluse. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, жителей — пустырей в городе достаточно. И не придётся ничего ломать, сносить, выкупать, никому вредить. mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning Mitteametlik tõlge: trammiteede rajamiseks. -Tegemist on elurajooniga, mille elanikel tuleb iga päev kuulata trammimüra ja jauramist ning muretseda oma majade turvalisuse pärast, mis on ehitatud üsna raputavale maapinnale, 312.9. kus lisavibratsiooni oodata ei olnud. Muide, siinse müra osas läheb linn endaga vastuollu: hiljuti kuulutati kära saatel linnas välja jõhker võitlus müra vastu ja siin oleme sunnitud kasutama kohutavalt krigisevat trammi. -Selles Põhja-Tallinna osas ei toimu märgatavat rahvastiku kasvu - pole peaaegu kuhugi ehitada. -Transpordiühendused, nagu see arhitekt ise tunnistab, on head. Aga näiteks trammi õnnetuse korral, kui see ületab Sõle tänava, võib igasugune liikumine mööda Sõle tänavat mõlemas suunas täielikult halvata. Kas keegi on nende riskidega arvestanud? -Ja ka trammiliinide rajamise hävitav mõju Stroomi looduskeskkonnale. Ei, siin pole trammi vaja! Ja kui linnal pole absoluutselt kuhugi raha panna ja midagi tarka pähe ei tule, siis võib rahva käest küsida – inimesed ütlevad. Näiteks saab kohalikele elanikele ehitada sümboolsete hindadega parkimismaju - linnas on vabu krunte küllaga. Ja te ei pea midagi lõhkuma, lammutama, tagasi ostma ega kedagi kahjustama.  Ma ei ela Põhja-Talkinnas kui Kristiine elanikuna käin iganädalaselt mitmeid kordi Stroomi rannas kas koeraga jalutamas või rattaga sõitmas. Stroomi on suurepärane selliseks Täname arvamuse eest! Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna tegevuseks sest võimaldab liikuda suure ringi turvaliselt valgustatud kergliiklusteedel. Uus-Meremaast Pelguranna tänavani ja tagasi. Super. Trammitee lõikab selle turvalise spordiringi sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine ja selgitatakase uuringute põhjal välja pooleks. Peab hakkama ratta/koeraga liikuma üle Trammitee ja suurema hulga inimeste vahelt läbi. Väga ebaturvaline. See üks rada mis liivaäärde jääb ei ole piisav ruum jala ja rattaga rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed liikujatele ilusate ilmadega. Samuti ei tahaks enam rannas käia sest see trammikolin segaks seda vaikust mis praegu on. Ja trammiga ei hakkaks kunagi sõitma. Kristiinest ja Mustamäele ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane on Stroomi parki hea bussiühendus olemas.Kristiine elaniku vaatenurgast teeb antud Trammitee Stroomi rannarajoonile ainult kahju - tekitab müra, lõhub rannapromenaadi ja võtab lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks enda alla arvestatava osa rohealast kus saaks pikniku pidada ja lapsed mängida. rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% 313. 25.03.2025 313.1. pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada Eraisik A. H. ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. On arusaamtu, et kuidas saab olla trammi Puhangu tänavale toomine kuidagigi abiks kohalikule elanikule, kui meil on täpselt samas piirkonnas 3 bussi. Aga kõige muret tekitavam on Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb tagasipöörde koht. Antud koht on jalakäiate ja rohealas. See killustab ära praegu piki mereranda liikuvate jalakäijate ja rattueite tee. Tekitate sama olukorra nagu Balti jaama trolli ja ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee rajamine pakub ratta tee rist. Miks ei võiks jääda üks korralik roheala ainult rohealaks. kohalikele elanikele kiire, mugava ja otse ühistranspordiühenduse Põhja-Tallinna ühe olulisema keskuse, aga ka üleriigiliselt olulise transpordisõlmpunkti, Balti jaama suunal ning kesklinna suunal, ühendades sellel marsruudil ka mitmeid asutusi, et elanikel oleks võimalik mugavalt liikuda töökoha, kodu, kooli vm vahel. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - 314. Eraisik R. 25.03.2025 314.1. tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Kaalutakse kolme võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Kui nii väga on vaja Puhangusse see tramm tuua siis palun tehke tagasi pööre tühermaal mis on garaazide ees. Vajab rohkem tegutsemist ilmselgelt aga seal ei segaks see kedagi teist kui Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema vaid majaelanikke. Minu täielik soosik on üldse jätta tramm putukaväilale sest seal tuleb tramm kasuks ka neile kes elavad sõle-kolde kolmnurgas. Koolid ja lasteaiad on ka lähemal. Eriti marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. erivajadusega laste oma. Jala putukaväilalt randa ongi paras jalutuskäik mööda Kolde puieste roheala. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 314.2. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tramm on hea transpordiühendus Stroomi rannas, soovin! Täname toetava arvamuse eest! 315. Eraisik A. P. 25.03.2025 315.1. Alustades negatiivsest, siis konkurentsitult kõige hullem variant on see mis hõlmab kinnistu Puhangu 91 maa pealt pühkimist ja peatuse mahutamist kinnistule Puhangu 55. Selle käigus Tallinna Transpordiametilt saadud info kohaselt pole selliseid juhtumeid siiani registreeritud, seega pole alust arvata, et see saaks olema probleemiks uue teete jõhkra karuteene teete KÜ Puhangu 67 elanikele, kelle autode vahelt hakkavad voorima kõik Pelguranna 57 ning 59 inimesed, kõik ranna igapäevased ja ürituste külastajad. Selle trammi puhul. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu käigus suureneb üldise maha visatud prahi kogus ning visatakse rohkem prügi ka ühistu prügikonteinerisse, mis on suviti niigi väga suur probleem. Lisaks suureneb autode igapäevane tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark ära kraapimise oht ning talvel võib trammiteehooldusmasin hakata viskama lumetükke autode pihta. See kõik põhjustab inimestele täiendavat rahalist kulu.Täiendavalt peaks ehitusele suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et ette jääma ka kinnistut läbiv gaasitrass. Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised 316. Eraisik R. M. 25.03.2025 316.1. tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Positiivset: Kõige parem trammi tee siiski tramm ringi keerata Kolde pst juures. Jah, selle koha peal jääb putukaväil kitsamaks ning peab osad pelguaiad mõne meetri jagu ringi tõstma, Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. kuid selle käigus avaneb trammisõitjatel teada saada sellise atraktsiooni olemasolust. Mõõtes vahemaid on näha ka seda, et seal on umbes 20m rohkem ruumi, kui puhangu tänava •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. lõpus, seega saab alles jätta ka parklad. Lisaks saab teha ka peatuse, mis on mõistlikus kauguses Ehte Humanitaariumgümnaasiumile ja Pelgulinna riigigümnaasiumile (praeguse •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt planeeringu 730m on ikka päris pikk maa). Puudub ka vajadus võõrandada kinnistuid ja maha võtta puid, mis on juba kümneid aastaid kasvanud. See võiks olla ka odavam variant, kuna omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst tuginedes teiste projektide maksumuse tõusule tänases olukorras on ju täiesti realistlik arvata, et kogu ehitus läheb niikuinii kallimaks, kui algselt planeeritud. Siis ei pea hakkama kulusid otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- kokku hoidma õpetajate palkase ja teiste tänavate remondi arvelt.Veel ei ole hilja näidata, et hoolite inimestest kelle elu te igapäevaselet otseselt mõjutate. Planeerige trammi public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf lõpppunkt pelguaia juurde. Siis trammiühendus paremini kasutatavaks ka teisel pool Helme tänavat elavatele inimestele. •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 316.2. Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt.  Me ei ole nõus sellega et trammiliini seal. Kuna busses on piisavalt ja see siis häirb elinike kes elavad majades. Kuidas te kompenseerike elanikule selle häire? Kas pakkute uut Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. elamuskohta/korterit?Kui tahate trammiliini.ehitada siis palju target oleks seda teha jäegmsel pöörel ( kus on hipodtroom ka kus pannakse jõulukuuse). Sela just ühel pool on mets ja Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt inimesed ei ela. Seal te ei häiri kedagi. Olen täielikust vastu! tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis 317. Eraisik E. L. 25.03.2025 317.1. on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Ma elan Puhangu tänaval, just selles majas, mis on pildil kujutatud ja mille kõrvale on plaanitud trammiteed. Ma ei soovi, et trammitee sinna tuleks, sest see hakkaks kulgema kõigest Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised kahe meetri kauguselt mu maja ja akende juurest, mis tähendab pidevat müra. Samuti ei ole seal trammitee järele tegelikult vajadust, kuna piirkonnas liigub juba mitu bussiliini. Kui te tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni soovite siiski trammitee rajada, oleks mõistlikum see viia mööda Štrommi rannda äärt eraldi haruna ja alustada endise "valge maja" (seal, kus talvel on jõulupuu) juurest – leevendusmeetmed. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike parkimisplatsilt. Või viige trammitee läbi pargi, et see tuleks välja politseijaoskonna juures – see oleks ideaalne koht, kuna seal on rohkem ruumi, läheduses ei ole elumaju ning rohealad liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. aitaksid müra summutada. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport 318. Eraisik L. V. 25.03.2025 318.1. hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule (või muule tegevusele) ümber suunata. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Selline liin on väga oodatud. Täname toetava arvamuse eest! 319. Eraisik M. H. 25.03.2025 319.1. Kiire ja mugav ühendus Stroomi rannast kesklinna, Parem juurdepääs lasteaedadele, koolidele ja teeninduspunktidele, Puhangu tänava tänavaruum muutub rohelisemaks, Suurendab Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi ning vähendab ummikuid - Ükski nendest punktidest ei ole piisav alus Puhangu tänavale trammi rajamiseks: Stroomi rannast kesklinna on juba Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike praegu kiire ja mugav ühendus, tramm vastupidi viib ringiga Balti jaama, mis ei ole kesklinn. Rõhutate, et rannast aga ei arvesta kohalike elanikega, kes ei soovi Balti jaama. Busside arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema marsruudi katavad rohkem elanike sihtkohtade soove (Kesklinn, Kristiine, 1 ümberistumisega ka Mustamäe, Õismäe jm)Punagu tänaval ei ole ei lastaedu, koole ega raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik teeninduspunkte.Trammitee nüüd küll tänavaruumi rohelisemaks ei muuda. Samuti kaovad parkimiskohad nii Puhangu kui Pelguranna tänaval. Jalakäijatel ja ratturitel on väga head täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust liikumisvõimalused ja Puhangu (ka Pelguranna jm tänavatel piirkonnas) ei ole mitte ühtegi liiklusummikut. transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema 320. Eraisik P. 25.03.2025 320.1. marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammitee trassi valikul on muuhulgas arvestatud optimaalse kaugusega erinevatest ümberkaudsetest asutustest, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates.  Projekteerimistingimuste järgi ehitatakse teed majadeni???? (nt Puhangu 32, 34, 36), tänav asfalteeritakse majadeni kaotades olemasolev rohelus ja suured puud.Trammitee Vt ka vastust punktis 320.1. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele, mis on linnatänavate standardiga EVS 843 kooskõlas. kavandatakse majadele lähemal kui 20 m – tegemata uuringud vibratsiooni mõjust ehitistele. Trammi tulekuga kaasneb pidev müra ja vilin, mis halvendab järsult elanike Projekteerimistingimuste taotluses on märgitud tee ala kuni hooneteni, sest võib tekkida vajadus mõne avalikku funktsiooni kandva rajatisega liikuda elamistingimusi (ning ka rannas viibijate rahu).Vaadake Pelguranna kui asumi kaarti, Puhangu on asumi ääres, sinna ei tule ka uusarendusi. Manufaktuur jm uusarendused on juba eramaale. Selleks võib olla näiteks tänavavalgustusmast, jalgtee, trammi kontaktliini mast jms. Nt jalgtee hoonele lähemale toomise põhjuseks võib olla, trammi tee ääres. et sõidutee ja hoonete vahele on vaja istutada täiendavat haljastust. Kindlasti ei tähenda projekteerimistingimustes toodud ruumikuju automaatselt, et tee tehakse akendeni välja - see selgub projekteerimise käigus. Kõik asjakohased uuringud tehakse projekteerimise käigus ning vajadusel nendes välja 320.2. toodud leevendusmeetmetega arvestatakse. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Olen nõus trammiliini rajamisega Täname toetava arvamuse eest! 321. Eraisik (nimi puudub) 25.03.2025 321.1. siin minu vastuväited toodud plussidele: Varasemalt on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teinud uuringu, selgitamaks välja, millised puud ja põõsad peavad vastu Tallinnas *Kiire ja mugav ühendus Stroomi rannast kesklinna - see ühendus on praegu juba olemas magistraaltänavate ääres (vt https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Tallinn-tanavahaljastuse-uuringud-2018-2020). Projekteerimise käigus *Puhangu tänava tänavaruum muutub rohelisemaks - putukavälja hävitamisega suruti rohelus euronõuetesse. Kas on uuritud, kuidas trammi lähedus mõjutab kõrval olevaid puid? tehakse vibratsiooni uuring ning seal toodud leevendusmeetmetega vajadusel arvestatakse. Näiteks saab puude juurde ja trammitee vahele panna kahtlustan, et maa vibratsiooni pigem mõjub puudele kahjulikult. Rohelus trammiliipritel (nagu keskklinnas) soodutab pigem putukate ja väikeloomade trammirataste alla jäämist. juuretõkked, aga ka trammitee alla paigaldatavad kummimatid aitavad vibratsiooni vähendada. *Suurendab jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi ning vähendab ummikuid - bussid on palju paremini ümber suunatavad kui tramm Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks 322. Eraisik J. M. 25.03.2025 322.1. läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Väga hea projekt, toetan kindlasti! Täname toetava arvamuse eest! 323. Eraisik R. 25.03.2025 323.1. Mina olen trammitee rajamisega nõus. Olen muutuste ja arengu poolt. Usaldan valdkonna spetsialiste ja ametnike oma töö professionaalsuses. Täname toetava arvamuse eest! 324. Eraisik K. 25.03.2025 324.1. Väga hea plaan, olen igati poolt ja mulle meeldib. Suurem ring tagasipöördel on vaiksem.Samuti oleks ka Liivalaia tramm väga OK.Vajalik on ka trammiliin Järvele ja Lasnamäe mõttega Täname toetava arvamuse eest! Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna vajalik edasi minna. Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 325. Eraisik T. 25.03.2025 325.1. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Добрый день,Почему жителей района ставят перед фактом? Очевидно же что почти все жители против этого трамвая, абсолютно все наши знакомые жители пыхья Mõjutatud kinnistute omanikud kaasati Ehitusregistri menetluse käigus. Neil ja ka kõigil teistel oli võimalik arvamust esitada avaliku väljapaneku ajal (2 таллинн, против строительства этой ветки. Почему не было предварительных консультаций, почему сразу ставят перед фактом? Почему так же продвигают идею трамвая nädalat), nagu olete ka teinud. Täname arvamuse eest! Enne avalikku väljapanekut toimus ka Pelguranna trammi infotund. Tulemas on ka те, кто к нашему району не имеет никакого отношения. Вы своим трамваем сплотили жителей так, что теперь просто так вам никто не даст строить эту линию. projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu. Seega oleme omalt poolt üritanud võimalikult palju teavitustööd teha ning kahju, et info teieni varem ei jõudnud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike Mitteametlik tõlge: Tere pärastlõunast, miks pannakse piirkonna elanikud fakti ette? On ilmselge, et peaaegu kõik elanikud on selle trammi vastu, absoluutselt kõik meile tuttavad Põhja liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Tallinna elanikud on selle liini ehitamise vastu. Miks ei peetud eelkonsultatsioone, miks aetakse kohe faktiga silmitsi? Miks propageerivad trammiideed ka need, kel meie kandiga midagi Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös pistmist pole? Olete oma trammiga ühendanud elanikke nii, et nüüd ei lase keegi teil seda liini lihtsalt ehitada. uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 326. Eraisik R. O. 25.03.2025 326.1. 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Olen Pelguranna- ja Puhangu tänava põliselanik. Arvan, nagu paljud teisedki selle kandi elanikud ( oli viimati 3695 hüüdja häält, kes allkirjastasid protesti, aga võin eksida, sest te Kui mõtlete Manuela Pihlapi korraldatud küsitlust („Pelguranna trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt“), siis oleme ettenägelikult selle lehe eemaldasite), et mingit trammiteed meil siin absoluutselt vaja ei ole. sellest teadlikud. 327. Eraisik T. O. 25.03.2025 327.1. *Loodus. Meil Stroomis on üks väheseid veel alles jäänud rohelisi saarekesi, kus saab ka värskes õhus jalutada. Ning vaikuses. Ei ole vaja seda n ö "kaasaegustada". Ei ole vaja metsa Taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. raiuda (nagu vähe veel oleks), linde ja oravakesi peletada ...Oo! me haljastame teie tänavat! Teadagi, kuidas: betooni ja kivide peale visatakse õhuke mullakiht, puistatakse Samuti nähakse ette terviklik uushaljastuse lahendus, kaasates projekteerimisse volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav muruseemneid, eelnevalt loomulikult olemasolevad muruplatsid-ja puid hävitades. Tänav on ju kitsas. Ka mitu nigelad mururibad ei saa korvata üheainsa männi hukutamist. maastikuarhitekt. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi 327.2. pindalast. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega.  *Vajadus .Kellel on seda vaja? 10-12 min. kiiremini kesklinna jõuda? Meil, pensionäridel, ei ole kuskile kiiret, aga noortel, kel kiire on, pea kõigil on oma autod olemas ja nad ei hakka Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea niikuinii teie trammiga sõitma. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering 327.3. näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). *Elanikkonna ignoreerimine. See on kõige valusam. Meid pandi fakti ette, ei suvatsetud isegi meie arvamust küsida ega arutada. Nagu nõukaajal - meie (LV) arutasime ja MINA (selle Mõjutatud kinnistute omanikud kaasati Ehitusregistri menetluse käigus. Neil ja ka kõigil teistel oli võimalik arvamust esitada avaliku väljapaneku ajal (2 tähtis tegelane) otsustasin. Nõnda siis asjad käivad. nädalat), nagu olete ka teinud. Täname arvamuse eest! Enne avalikku väljapanekut toimus ka Pelguranna trammi infotund. Tulemas on ka projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu. Seega oleme omalt poolt üritanud võimalikult palju teavitustööd teha ning kahju, et info teieni varem ei jõudnud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 327.4. 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. 25.03.2025 Arvamus Pelguranna trammiliini projekteerimistingimuste kohta Täname toetava tagasiside eest! Nõustume teie ettepanekutega, üritame võimalikult palju arvestada kohalike murede ja ettepanekutega ning leida koos Kalamaja ja Pelgulinna inimesi ühendava Telliskivi Seltsi juhatus vaatab Pelguranna trammiliini üldisema linnaplaneerimise koostöö taustal. Pelguranna trammiliini kavandamine on üks sobivad lahendused parima projekti väljatöötamiseks. mõistlikumaid valikuid Tallinna trammivõrgu edasiarendamisel. Väljapakutud trassi valik Puhangu tänavale on piisavalt hästi põhjendatud. Tiheda elanikkonna lähedus peatustele ja laiemalt kasutatava Stroomi ranna asukoht annavad aluse liini rohkele kasutamisele. Liin sobitub hästi suuremasse linnaruumi struktuuri, lähtudes putukaväilast, rannast ja olemasolevast tänavavõrgustikust. Oma asumite linnaruumiga tegelemise kogemuse baasil julgeme öelda, et üldistest linnaehituslikest mõtetest ei peaks üksikute elanike vastuseisu 328. Telliskivi Selts 25.03.2025 328.1. tõttu loobuma. Samas tuleb elanike arvamusse suhtuda austusega, püüdes mõista ruumilise lahenduse tegelikku mõju elukeskkonnale ning lahendusega mitte kahjustada olemasolevaid väärtusi, sealhulgas tunnetuslikult häid ajaveetmise kohti avalikus ruumis. Soovitame püüda tunnetada, mis muutuse korral inimesi tegelikult häiriks ja vastavalt lahendust korrigeerida. Oskame projekteerimistingimustele ja projekteerimisele soovitada järgmist: Täname ettepanekute eest! Nõustume nende põhimõtetega ning nende alusel töötatakse välja ka ehitusprojekt. Haljastuslahendus selgub projekteerimise ● Trammiteed peab kavandama kui elukeskkonna loomulikku osa, mitte kui tehnilist rajatist. käigus. ● Jälgida hoolega inimeste ruumikasutust avalikus ruumis, mõelda selle samaväärsele kvaliteedile ka pärast trammiliini valmimist. ● Mitte kahjustada olemasolevat kõrghaljastust. Lõikudes kus tramm on sõiduteest eraldi, jäägu trammirööbaste vahele muru mitte asfalt. 328.2. ● Hoolitseda et tramm ei rikuks tänavaruumi kasutamist, peatumist ega pöördeid autoga, rattaga või jalgsi. ● Mõelda läbi, et Stroomi ranna lõpp-peatus oleks väärikas koht, mis seostub eeldatava uue rannahoonega, toob sinna kliente ja võimaldab mugavat liikumist otse trammist randa, nii et see kooslus loob kokku uue väärtuse. ● Kaaluda võimalust rajada tagasipöörderingi asemel tagasipööre suurema ringina eri tänavatel. Sel juhul ühesuunaline trammitee on kitsam, koormab tänavaruumi ja parki vähem, võib Trammiteed trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil on kaalutud ühe variandina, kuid see oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus anda parema ühenduse koolidega ning mõneti mõjuda ka sümboolselt tugevama trammiliini lõpuna Stroomi ranna juures, mõjutades vähem rannaparki. See võib aidata ka rannapargi trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. üle muretsejaid rahustada. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 328.3. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. ● Lisada projekteerimistingimustesse punkt, mis väljendab et kavandatava trammiliini koridoriga luuakse ühtlasi tervikllik linnaruum ning koridor jalgsi ja rattaga liikumiseks ning Täname ettepaneku eest! Kliimaministri 17.08.2023 määruse nr 43 "Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva rohekoridor, mida tuleb projekteerimisel terviklikult kavandada. Lisada nõue, et ehitusprojekti meeskonnas töötaks volitatud arhitekt, kelle ülesanne on hoolitseda ruumilise terviku liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027" § 5 lg 10 kohaselt on välisrahastuse tingimuseks, et linnaruumi lahendused on koostatud ja eest ning lahenduse seondumise eest elukeskkonda. projekteeritud koostöös arhitekti või maastikuarhitektiga. Projekteerimistingimustes on nõue luua terviklik lahendus ning kaasata projekteerimisse 328.4. volitatud vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Lõplik tänavalahendus, sh jalg- ja jalgrattatee selgub projekteerimise käigus. ● Kaaluda ka väikeste arhitektuurivõistluste läbiviimist keerukamatele sõlmpunktide lahendamiseks (trammiliini lõpp-punkt Stroomi rannas, Ristiku tänava viadukt koos vahetu Täname ettepaneku eest, kuid kahjuks tulenevalt välisrahastuse saamise tihedast ajagraafikust ei ole lihtsalt aega täiendavalt veel arhitektuurikonkurssi ümbrusega, Sõle tänava riste rohe- ja trammikoridoriga). Võistluste ülesande koostamisse ja žüriisse kutsuda ümbruse elanike esindaja. Kogu Põhja-Tallinna ja Stroomi ranna läbi viia. 328.5. elukeskkonda suudab kavandatav trammiliin rikastada. Usume et kui trammiliini väärikalt projekteerida, siis pärast eluviimist kiidavad seda ka kahtlevad elanikud.  Tramm hakkab liikuma minu maja juurest olenemata trassivalikust. Samas antud trassi on juba ca 5 aasta eest mainitud Putukaväila osana, st tramm ka seal kujutatud liikuma mööda Täname toetava arvamuse eest! Nõustume teie ettepanekutega, üritame võimalikult palju arvestada kohalike murede ja ettepanekutega ning leida koos Puhangu tänavat. Ajal mil KE, kes praegu valikut vägagi kritiseerivad, juhtis linna. Toona polnud selle üle ka mingit suuremat kära kui praegu, hoolimata, et avalikud esitlused ja arutelud sobivad lahendused parima projekti väljatöötamiseks. toimusid.Liikudes tihti läbi ja mööda Puhangu tänavat, siis värskendust vajab ta igal juhul, rohkem rohelust, paremad liikumisvõimalused jalakäijatele ja kergliiklejatele jpm. Ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu ristmik vajab lahendust, hetkel on see jalakäijana liigeldes ebanormaalne.Ühistranspordi osas on tramm väga hea valik. Kiire viis sõita nii rannaäärde kui ka kesklinna. Peaasi, et trammid ja taristu oleksid vaiksed, töökindlad ning tekitaks ka võimalikult vähe vibratsiooni. Pole ka Stroomi rannapargi Puhangupoolne pisike osa pikas 329. Eraisik M. P. 25.03.2025 329.1. perspektiivis suur kaotus vaid võimalus tekitada parem keskkond kui praegu.Minu isiklik ettepanek on Puhangu tänava trassivalikuga jätkata, kindlasti aga kaasata kohalikku kogukonda, eelkõige neid kes vahetult trammitee kõrval hakkavad elama. Kindlasti on vajalik tugev selgitustöö, muidu jääb nö "NIMBY" domineerima kui levivad näiteks valeväited või õiget infot ei ole piisavalt/selgelt esitatud.Parimate soovidega, Kaera tn elanik Puhangu ja Pelguranna tänavatele ei ole vaja trammiteed ehitada. Ei ole vaja häirida meie vaikust Olen kindel, et meie naabruskonna elanikud ei taha kuulda trammirataste kolinat ja Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab uste avanemise vingumist. Ma olen siin elanud sünnist saadik ja olen veendunud, et trammi siia ei ole vaja.Olen veendunud, et trammid tekitavad ulatuslikku vibratsiooni mis on nii tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) tervisele kui ka hoonetele kahjulik. elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma 330. Eraisik T. S. 25.03.2025 330.1. lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Ehkki Tallinna ühistransporti tuleb arendada ning uute trammiliinide rajamine peab jätkuma, tuleb seda teha kohalikke elanikke arvestades, erinevaid võimalikke variante esitades ning Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Kaalutakse kolme säästes Stroomi rannaparki ja Puhangu tänava keskkonda. Paraku on Tallinna linnavalitsus otsustanud läbi suruda ühe variandi, seda kohalikega arutamata ning alusuuringuid tellimata. võimaliku tagasipöörde variandi vahel. Tõenäoliselt osutub valituks lahendus, mis võimaldab rannaparki maksimaalselt säästa, kuid samas ei lähe Tõenäoliselt võtab trammi ümberpööramise ala Stroomi rannapargist suure tüki sportimiseks ja vaba aja veetmiseks vajalikku maad. Ka Puhangu tänav on kitsas ja sealne pöörang vastuollu tehnovõrgu valdajate nõuetega. Kindlasti oleks saanud perspektiivsete trasside valikul rohkem elanikke kaasata. Juhime tähelepanu, et küsitava turvalisusega. koostamisel on ka Põhja-Tallinna üldplaneering, kus on elanikel võimalik tulevikuperspektiivides kaasa rääkida. Praegune trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku 331. Eraisik M. P. 25.03.2025 331.1. linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Ettepanek: Trammitee rajamisele peavad eelnema vajalikud alusuuringud, sealhulgas müra- ja vibratsiooniuuring ning sisuline dialoog Pelguranna piirkonna elanikega, mille käigus on Vt ka vastust punktis 331.1. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi arutlusel kõik välja pakutud neli varianti, aga ka võimalus, et trammiliini ei rajatagi. Täna puudub ka linnavalitsuse otsus trammi trajektoori osas, mistõttu pole projekteerimistingimuste tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida lahendused müra ja vibratsiooni kinnitamine asjakohane. Enne tingimuste avalikustamist on vaja haldusakti. vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka olemasolevate trammide probleemide osas, üritame 331.2. kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. Kuigi ma ei ela kavandatava trammitee piirkonnas, soovin siiski avaldada oma toetust et projektile. Tramm on parim transpordiliik Tallinnas! Trammiteid peab rohkem ehitama. Kui Täname toetava arvamuse eest! 332. Eraisik A. 25.03.2025 332.1. elasin Kadriorus siis alati eelistasin trammi bussile. Eelistaksin siiski esialgset trammitee varianti, kus tramm liikus mööda (vana raudteetammi) Putukaväila lõpuni ja pööras Kolde puiesteele.Peale probleemse rannaalasse liikumse, oleks Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide veel üks aspekt vana versiooni kasuks. Putukaväilas sõitev tramm säilitaks elu seal ka pikkadel pimedatel aastaaegadel. Hetkel on see küllaltki kõle koht. Uued teed ja valgustus kindlasti ümberkorraldamisel. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv parandavad olukorda.Juhul kui valituks osutub 2-suunaline trammiliiklus Puhangu tänaval, loodan et käiku jääb endiselt ka buss nr. 40. väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 333. Eraisik K. A. 25.03.2025 333.1. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  Mõistan vajadust ja toetan Pelguranna trammitee rajamise mõtet. Kuid mis saab bussiliiklusest Puhangu tänaval? Ei ole otstarbekas jätta kitsale tänavale kolme ühistranspordivahendit. Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide Kaera tänava elanikuna tunnen muret, kas jääb võimalus Ehte ja Nisu peatustest bussiga Vabaduse väljakule jõuda. Trammitrass võinuks kulgeda mööda endist raudteetammi Kolde ümberkorraldamisel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. puiesteele, mille äärde on rajatud uus elamurajoon ja kust õpilastel olnuks lähem kooli jõuda. Ka rand koos rannahoonega ei jääks kaugele ning pöörang mere poole võimaldaks Loodavast trammipeatustest jääb Heleni kool ca 270 m ja Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, mis on mugava jalutuskäigu kaugusel. tulevikus samuti edasi ehitada teed Kopli poole. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. 334. Eraisik M. S. 25.03.2025 334.1. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Tere. Olen Puhangu 67 maja elanik ja see TAGASIPÖÖRDE VARIANT NR1 mis asuks otse Puhangu 67 maja akende all ei ole absoluutselt aktsepteeritav. Heli- ja mürapidavus sellistel Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Tagasipöörde variantidest on hetkel paneelmajadel on ka väga puudulik. perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks 335. Eraisik S. 25.03.2025 335.1. realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Pigem teha suurem tagasipööre mööda Pelguranna tn, Kolde pst ja otse tagasi Putukaväilale. Või veel mõistlikum variant, mis on ka läbi käinud teha tagasiööre Putukaväila lõppus enne Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete Kolde pst. reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava 335.2. hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Variantide A ja D (ümberpööre Putukaväilal) võrdlust vt https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline- files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf Абсолютно бредовый проект. Испортит тихий район, увеличит уровень шума, безопасность дорожного движения пострадает. Для отдыха пропадет большая площадь Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Tagasipöörde пляжного парка. variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses Mitteametlik tõlge: Täiesti hull projekt. See rikub vaikset piirkonda, tõstab mürataset ja kannatab liiklusohutus. Suur ala rannapargist läheb puhkamiseks kaotsi. puutumata kui variandi 3 puhul (variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Projektiga tuleb ühtlasi tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on 336. Eraisik A. Š. 25.03.2025 336.1. projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Tere, kuna vastu olevad inimesed on väga valjuhäälsed, siis tahtsin lihtsalt teada anda, et olen trammitee poolt :) Täname toetava arvamuse eest! 337. Eraisik K. 25.03.2025 337.1.  Trammi rajamise LISAväärtus on mis? Võrreldes tänasega. Kui see tramm sõidaks edasi hoopis Paldiski maanteele, kuhu on ühistranspordiga stroomist väg ajamahukas eytevõtmine, Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide oleks see alles väärtus. Aga viia rannapark laste jooksutrajekoorile ohtlikud rööpad - vabandage, mismoodi see kõik kokku sobib? Ah, et eraldatakse aiaga? = randa trammidepoolaadne ümberkorraldamisel. Vt ka vastust punktis 338.3. Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning rajatis? pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega, eesmärk on torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa 338. Eraisik T. 25.03.2025 338.1. kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Paistab, et Puhangu tänavalt kaovad parkimiskohad.. Kuhu need asendatakse? Ka sinna maale rajatakse sealkandis uusi parkimiskohti? Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma 338.2. kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Selline jõuga surutav projekt on liiga kahtlane. Trajektoor on veider. Ranna alale tramm viia on jabur. Kitsaskohti siin mitte ei lahendata, vaid tuuakse juurde.Tänases maailmas ei Teie märkus seoses reaalaja info kehva kättesaadavusega edastatakse Tallinna Transpordiametile, sellega tegeletakse võimalusel käesolevatest kajastu trammide seisakud jooksvalt. Kas seda plaanitakse ka parandada? Kust raha selleks? Kas samas projektis? (Lapsed jäävad kooli hiljaks tulutult peatuses trammi oodates.... projekteerimistingimustest eraldiseisvalt. Vt ka vastust punktis 338.1. Tramm liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest Õpetajad on karmid ka selliste põhjustega, märkused taas). Lisaks emotsioonidele on ülimalt palju arukaid põhjuseid selle projekti mõttetuse kohta. Eelised tunduvad jaburad, eraldiseisvalt, autodega ühel sõidurajal on tramm vaid Puhangu tänaval. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. häbenemisväärsed suisa. Peaks paremini suutma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse 338.3. analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Vt ka variantide A ja D (ümberpööre Putukaväilal) võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline- files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf  Trammitee Puhangu tänavale EI TAHA! Miks ei tehta seda trammiteed edasi mööda putukaväli kuni Kolde puiesteeni? See variant on täiesti maha võetud. Lisasin selle pildile rohelise Vt ka vastust punktis 339.2. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse joone.Kolde puiestee äärde jääb kolm kooli ja suunates trammi Puhangu tänavale ei ole se kuidagi abiks nendele koolilastele: Riigigümnaasium, endine vene kool ja lisaks Heleni kool. elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: Kui tramm Koldeni sõidaks saaks kõikide koolide lapsed seda kasutada. https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Loodavast trammipeatustest jääb Heleni kool ca 270 m ja Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, mis on mugava jalutuskäigu kaugusel. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. 339. Eraisik A. M. 25.03.2025 339.1. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Räägitakse kogu aeg, et seda trammi on vaja Puhangu tänava inimestel, ei taha ei mina ega meie naabrid seda. Hetkel tundub, see projektina, et raha on vaja lihtsalt ära kulutada. Vt ka vastust punktis 339.1. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli Ebareaalne, et kohalike inimesi lihtsalt ei kuulata. kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 339.2. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). B Avalikul väljapanekul esitatud arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta (edastatud Põhja-Tallinna Valitsusele kohapeal või e-posti teel) Уважаемая управа,трамвай на штромку не нужен и вреден.Он снизит качество жизни местных жителей.В первую очередь это шумовое загрязнение.Визг рельсов в 5утра на Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Stroomi rand ja park on ülelinnalise развороте еще никому не казался приятным,также это снижение безопасности детей,также это бесполезность аппендикса в принципе.Зимой и осенью некому tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega пользоваться этим мсршрутом tervikliku tänavalahenduse. Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (sh pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Põhja-Tallinna Mitteametlik tõlge: Kallis valitsus, tramm on tarbetu ja kahjulik. See vähendab kohalike elanike elukvaliteeti. Esiteks on see mürasaaste. Rööbaste krigistamine kell 5 hommikul liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside ümbersõidul pole kunagi kellelegi meeldiv tundunud, see vähendab ka laste turvalisust, samuti on see mõttetu. Talvel ja sügisel pole seda marsruuti keegi kasutada. edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Ka koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke 340. Eraisik O. R. 03.03.2025 340.1. rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv).  Olen teadlik , et trammide müraga mis on täna kasutusel Põhja-Tallinnas on probleemid näiteks Kopli tänaval. Projekteerida tuleb vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Vastavad müra ja vibratsiooni nõuded on lisatud projekteerimistingimustesse (vt p 5.1- 5.3) Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja Küsimus kas projekteerimistingimustes tuleb ka eraldi nõue täitmiseks , et mööduvate trammide maksimaalne helirõhutase LAFmax oleks <= 75 dB vastavalt keskkonnaministri määruse vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb nr 71 nõuetele? valida lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnoloogiat. Võtame tõsiselt kodanike tagasisidet ka Uuel arendusel Kalamjas tegime müra mõõdistused ja Kajaja Akustika OÜ akustika ekspert jagas järgmist arvamust. olemasolevate trammide probleemide osas, üritame kaasata erinevaid eksperte ning töötada välja kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused, mille abil Pelguranna tramm saab täna olemasolevatest trammidest parem. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud. "Sama tänava ja trammitee lõigu kohta on koostatud hiljem Tallinna linna strateegilise mürakaardi koostamisel müraarvutused ja kui võrrelda mürakaartide öise ajavahemiku tulemusi (2022 siseriiklik mürakaart, Öine (Ln)), siis Kopli tn 64 hoone välispiirdele mõjuvad liiklusmüratasemed on väga sarnased. Olen andnud omapoolse varasema hinnangu, et projekteeritud välisseina konstruktsioon koos paigaldatud välisavatäidetega vastab EVS 842 järgse metoodika alusel leitud ühisisolatsiooni nõudele. See hinnang põhines nii DP raames koostatud mürahinnangu tulemustele kui ka 2023.a avalikustatud 2022.a andmete alusel koostatud strateegilistel mürakaartidel (viimase tellija Tallinna linn). Varasemalt ei ole teada olnud 341. Eraisik A. M. 11.03.2025 341.1. asjaolu, et Tallinna linna poolt ostetud Hispaania päritolu trammid CAF Urbos põhjustavad Volta trammipeatusest lahkudes väga spetsiifilise heli, mis on nii kõrge, mis ületab öise aja väliskeskkonnanõuded maksimaalse lubatud helirõhutaseme oluliselt. Antud lühiaegne heli tõstab ka vahetult peatuse ümber jääval alal ekvivalentse (keskmise) helirõhutaseme kõrgemaks. Antud hüpotees tekkis Kajaja Acoustics OÜ poolt 22.11.2023 teostatud asukohaga tutvumisel, kus fikseerimise lühiaegselt erinevate trammide möödumise helirõhutasemed ja mida kinnitas 06.02.2024 6.00-7.00 teostatud helirõhutasemete mõõtmine väliskeskkonnas. Kui mööduvate trammide maksimaalne helirõhutase LAFmax oleks <= 75 dB vastavalt keskkonnaministri määruse nr 71 nõuetele, siis ei oleks tekkinud ka maksimaalsete helirõhutasemete ületamist siseruumides ja ka ekvivalentne helirõhutase oleks olnud madalam. Kui selline asjaolu sai tuvastatud väliskeskkonnas, siis lahenduseks oli oluliselt parema heliisolatsiooniga akende paigaldamine tagamaks siseruumides nõuete täitmine." Я живу в 16-ти этажном доме по ул. Ehte 2 и мои окна выходят на Putukaväil, где уже проложили дорожки, засеяли газоны и построили две спортивные площадки. Из Kopli tänavast kuni Sõle tänava ristmikuni ja ristmikust kuni Puhangu tn alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Edasi проекта не ясно как будут проходить трамвайные пути около нашего дома: будут ли они проходить там где раньше была железная дорога, или трамвай будет идти по liigub tramm mööda Puhangu tänavat Pelguranda. Vt ka materjale: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Seega planeeritav tramm hakkab teie дорожкам Putukaväil ? Я живу в этом доме с 1984 года, тогда у меня под окнами ходил поезд, что доставляло большое неудобство, и мне не хочется чтобы теперь под majast Ehte tn 2 mööda sõitma. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on моими окнами ходил трамвай. projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni Mitteametlik tõlge: Elan 16-korruselises majas tänaval. Ehte 2 ja minu akendest avaneb vaade Putukaväile, kuhu on juba rajatud teed, külvatud muru ja rajatud kaks spordiväljakut. vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Projektist ei selgu, kuidas trammirööpad meie maja juures jooksma hakkavad: kas need sõidavad seal, kus varem oli raudtee või läheb tramm mööda Putukaväili radu? Olen selles Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul 342. Eraisik V. S. 11.03.2025 342.1. majas elanud aastast 1984, siis sõitis mu akende all rong, mis tekitas suuri ebamugavusi ja ma ei taha, et trammi akende all praegu sõidaks. kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Olen Kolde 102 korteriühistu maja elanik 1980. aastast. Minu isikliku hinnangu kohaselt võis sügavas pohmellis inimesel pähe tulla idee trammiliinist Pelgulinna asumis Puhangu tänava Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema äärde tagasipöörega Stroomi rannapargi puhkeala juures. marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Projekti põhiidee olemus on mitmekesistada piirkonnas olemasolevat ühistransporti (bussid) trammide lisamisega. Üldiselt on idee õige. Miks aga valiti trammimarsruut mööda kitsast Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valik põhineb mitmetel Puhangu tänavat väljapääsuga Stroomi rannikualale? linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide Eelmised linnavõimud kavandasid ju sellele trammiliinile teistsuguse marsruudi. Uus linnavõim põhjendab marsruudi muutmist pelgulinna elanike kasvava vajadusega sõita kesklinna. arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid Küll aga tagavad praegu selle piirkonna elanike ühenduse pealinna kesklinnaga piisavalt bussid nr 3, 35, 40 ja 66 ning samuti lähedal sõitvad trammid mööda Kopli tänavat nr 1 ja 2. trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks Ühistranspordi kättesaadavus ka tipptunnil on üsna normaalne. Selle piirkonna elanikel on palju suurem vajadus transpordiühenduste järele linna teiste piirkondadega. Seetõttu ei otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku vähenda trammiliini rajamine Puhangu tänava äärde Pelgulinna piirkonna elanike erasõidukite kasutamist. Pelgulinna asumi massiline arendus valmis juba mitukümmend aastat tagasi linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja ja uusi elamurajoone siia oodata ei ole. trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus 343. Eraisik V. J. 12.03.2025 343.1. on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Elanike arv kasvab eelkõige koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu arengualadel: Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaares ning Seewaldi ala, kuid sellega seoses tekkiv liikluskoormus hakkab mõjutama kogu Põhja-Tallinna linnaosa. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Aga kus on oodata märkimisväärset rahvaarvu kasvu, on praegu ehitusjärgus olev Hipodroomi Linnak. Pelgulinna trammiliini ehitus peaks algama Sõle tn. ristumisega ja Puttukaväili laia Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja-Tallinna vahelised ruumi kasutamisega. Pärast Kolde pst. ületamist peaks trammiliin minema Hipodromi Linnaku juurde ja tegema tagasipööre Merimetsa haigla kandis - see oleks tõesti kasulik projekt. liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa Edaspidi võiks sealt trammiliini rajada mööda Mustamäe teed või Paldiski mnt. Õismäe mikrorajooni. Võib-olla pole sel juhul vaja trammiliine Suur-Ameerika ja Endla tänava äärde kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega rajada. majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille 343.2. realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Kindel EI sellele üritusele, meil on seda transpordi liikumist siinkandis niigi piisavalt palju. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid Elanud Belinski-Tuulemaa tänaval 56aastat. ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Suvisel ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite 344. Eraisik A. M. 12.03.2025 344.1. kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. Категорически против осуществления этого проекта. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 01.04.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. 345. Eraisik S. L. 13.03.2025 345.1. Mitteametlik tõlge: Oleme kategooriliselt selle projekti elluviimise vastu.  Мы против трамвая, т.к. уже достаточно автобусов. Когда начали говорить о трамваях, еще не было автобусов №35 и 66. Лучше в час пик или в летний период добавить Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide несколько автобусов. У 66-го большие перерывы, в час всего 2 или 5 автобуса. В павильонах на остановках желательно установить нормальные скамейки. Особенно на ümberkorraldamisel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 13.03.2025 Пельгуранна, чтобы могли сидеть не 2-3 человека. Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, Eraisik (nimi pole (arvamus kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. Lisaks näiteks kui trammid sõidavad 10- 346. 346.1. Mitteametlik tõlge: Oleme trammi vastu, sest... Busse on juba piisavalt. Kui trammidest rääkima hakati, polnud busse nr 35 ja 66. Parem on mitu bussi lisada tipptunnil või suvel. 66. on minutilise sagedusega kummaski suunas, mis annab kokku 12 trammi tunnis, siis sama hulga reisijate vedamiseks oleks vaja umbes 50 bussi, mis tähendab loetav) esitatud LOVis kohapeal) pikad vaheajad; tunnis sõidab ainult 2 või 5 bussi. Bussipeatuste paviljonidesse on soovitav paigaldada tavalised pingid. Eriti Pelgurannal, et istuda saaks rohkem kui 2-3 inimest. bussi iga 2-3 minuti tagant ja mis omakorda tähendab oluliselt suuremat müra. Pelgulinna elanikuna mina EI POOLDA trammitee rajamist Stroomi rannapargi arvelt (trajektoor B) ning olen oma rahulolematust üles näidanud osaledes rahvaalgatuses: „Pelguranna Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt“. (https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1319-pelguranna-trammiteed-ei-tohi-rajada-stroomi-rannapargi-ja- •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. puhangu-tänava-arvelt). •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt Pelguranna elanikuna eelistan trajektoori D: KOPLI-KOLDE TRAMMILIINI. omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. 347. Eraisik K. K. 13.03.2025 347.1. Kohaliku elanikuna ma ei nõustu linnapea Jevgeni Ossinovski väitega kui trammitee trajektooriks on B „Puhangu tänava trammiliin: „Stroomi rannast kesklinna sõitma hakkavad Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja kaasaegsed mugavad trammid tõstavad piirkonna väärtust ja vähendavad elanike vajadust igapäevase autokasutuse järele. Uus trammiliin tagab hea juurdepääsu Põhja-Tallinna tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- lasteaedadele, koolidele, kogukonnamajale, noortekeskusele, Stroomi kaubanduskeskusele ja rannale. Lisaks võimaldab trammitee rajamine terviklikult kaasajastada ja atraktiivsemaks Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal muuta ka Puhangu tänavat, kuhu on plaanis lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi.“ (https://www.tallinn.ee/et/uudis/uleskutse-anna-pelguranna-trammiliini-kohta-tallinnale- väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr tagasisidet) 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad Olen Põhja-Tallinna vanema Külli Tammuriga ühte meelt, et „Põhja-Tallinna tänane liikluskorraldus pole jätkusuutlik.“ Seoses kommentaariga, et meedias on alanud kibe poliitvõitlus – vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni 347.2. kes, kus ja millal otsustas ära konkreetse trajektoori trammiliini jaoks ei oma minu kui Pelgulinna elanikule tähtsust. Tähtsam on see, et võetakse lõpuks vastutus ning kuulatakse Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse kohalike elanike arvamust ning vajadusel tehakse ka vigade parandust ning ei toetuta väitele, et iga suur muutus tekitab alati vastakaid arvamusi. Loodan väga, et Euroopa Liidu raha taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades kulutatakse otstarbekalt. oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Tuginedes „Põhja-Tallinna sõnumid, märts 2025“ linnaosavanema veerule, kus Põhja-Tallinna vanema Külli Tammura väidab, et: „On lastud ringlema terve hulk väiteid, nagu raiutakse Väiksem tagasipöörde ring on 1,1% pargi pindalast, suurem ring 3,4% pargi pindalast - seega roheala jääb suures osas puutumata. Tagasipöörde trammitee tarvis maha suurem osa rannapargist. Trammi ümberpöördekohas Stroomi rannapargis tuleb tõesti ilmselt raiuda ka üksikuid puid, kuid pargi suurust arvestades räägime variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku siinkohal väikesest killukesest. Ümberpöördekoht tuleb maitsekalt ja turvaliselt pargikeskkonda sobitada ning haljastus maksimaalselt taastada või asendada.“ nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 347.3.  Minu seisukot on, et tegelikult ei ole vahet kui suur see pöörang tuleb, sest igal juhul killustab see haljasala. Kohaliku elanikuna tean, et antud teed mööda liigub väga palju inimesi Vt ka vastust punktis 347.3. Erinevaid eesmärke ja huvisid on vaja tihti tasakaalustada. Ühtlasi on Tallinna arengustrateegia 2035 eesmärgiks edendada jalutades, lapsi tõukerattaga sõites. Aga senise turvalise ja pika raja asemel peab hakkama trammiteed ületama. Lisaks tekib uus mürafoon senisele puhkealale (suvel päevitavad säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi kättesaadavust, luues uued ühistranspordiühendused kesklinnaga ja kasvatades ühistranspordi inimesed antud alal, pensionärid kogunevad ja mängivad malet ja kabet). Selline arvamus ei ole ainult minul (https://www.facebook.com/PohjaTallinn) kasutajate arvu. Mõistame teie seisukohta, kuid terviklik lahendus on võimalik luua ka mõlemat eesmärki silmas pidades. Stroomi rand ja park on Kohaliku elanikuna leain, et on lausa mitu põhjust, miks ei peaks trammi ja selle pöördekohta tulema pargialale: (Foto Stroomi pargialast) ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, kaasates •Killustab puhkeala ja võtab ära rohelala kohalikelt elanikelt (vaatamata Külli Tammura väitele, et: “Pargi suurust arvestades räägime siinkohal väikesest killukesest”). Lähtuvalt Tallinna projekteerimistöödesse ka maastikuarhitekt. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal 2035 Arengustrateegiale on Tallinn looduslähedane. Siin on palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke ja muid tegutsemispaiku. Hetkel soovitakse toimivat parki paikneb ka täna sõidutee ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi hävitada. Stroomi rannaparki ei tohi mitte mingil juhul trammiteed ehitada. kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja ka rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. 347.4. •Lisab ebaturvalisust ja paikset müra. ( Trammitee pöördekoht on vastuolus Tallinna 2035 Arengustrateegiaga. Arengustrateegia strateegilise sihiga 3 “Terve Tallinn liigub”. Elukeskkond Vt ka vastust punktis 347.4. Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi toetab inimeste head tervist. kättesaadavust. Kavandatav tegevus on kooskõlas linna arengustrateegiatega, luues uued ühistranspordiühendused Balti jaama ja kesklinna suunal ning kasvatades ühistranspordi kasutajate arvu. Tallinna Linnavolikogu võttis 16.11.2023 vastu määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning 347.5. kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Kavandatav on määrusega kooskõlas. Trammitee rajamist planeeritavale asukohale toetab ka koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering, mille kohaselt on alale ette nähtud eraldiseisev (rööbas) ühistransport (ühistranspordi skeem). •Pelgulinn on aktiivselt arenenud, ehitatud juurde uusi maju (Helme tänava kvartal. Kodulahe kvartal ning ehitusjärgus on ka Hipodroomi kvartal). Arvestama peab seda, et Stroomi Vt vastust punktides 347.1.-347.4. rannapark ei ole kummist ja olen seisukohal, et Stroomi rannaparki ei tohi mitte mingil juhul trammiteed ehitada (ka väikesele killukesele alale). Pelgulinna elanikuna tajun, et antud projektiga tehakse just arengustrateegiale vastupidist: võetakse elanike turvalisus, võetakse pargiala jne. Jääb mulje, et projekti kiidavad heaks need kes antud rajoonis ei ela ning neil puudub selge ülevaade rajoonist ning kohalike elanike vajadustest. Oluline on võtta kuulda kohalike elanike arvamusi, et Pelgulinn jääks jätkuvalt kohaks kus soovitakse elada. Pelgulinna elanikuna kõnetab mind trajektoor D: Kopli-Kolde trammiliin. 347.6.  Häirib, et sellisest suurest et projektist on välja jäänud Putukavälja äärtes olevad paneelmajad, uus Kolde Pst. kortermaja, Padelikeskust, Helme tänava kortermajad, Hipodroomi Vt ka vastust punktis 347.1., 347.4. ja 347.5. Puhangu-suunalise trammikoridori peamiseks eeliseks on kiire ja otse ühendus Balti jaama ning kesklinna arendus, Pelgulinna Riigigümnaasium. Trajektoor D suur eelis on see, et ta jätab alles Stroomi rannapargi ning sellega hoiab Tallinn looduskeskkonda mis samal ajal parandab inimeste suunal. Trammitee suunamine Kolde puiesteele tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes heaolu ning mõjub hästi vaimsele ja füüsilisele tervisele. Puhtam õhk ja vähem müra rannapargis soodustavad värskes õhus viibimist ning tervislikku ja stressivaba liikumist rannapargis teiste liikumisviisidega. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik (trammiliin rannapargis lisaks pingeid turvalisuse aspektis ning müra puhkealal ning on vastuolus Tallinna 2035 Arengustrateegia sihtidega). Samuti hoiaks trajektoor ära ummikuid Sõle, kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi Paldiski mnt, Tulika ja Taksopargi juures. (Foto: 9.märts Helme tänava olukord. Padelikeskuse külastajad on hõivanud kõik parkimiskohad ning teeääred nii, et hoovist välja sõitmine on kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed ohtlik piiratud nähtavuse tõttu) Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv 347.7. Pelgilinna elanikuna näen trammiteed Putukaväljal. See oleks ainuõige otsus. Siis peavad tõseti paika väited: Täname arvamuse eest! Vt ka vastust punktides 347.1.-347.7. Hipodroomi kvartal jääks Kolde pst trammiteest rohkem kui 900 m kaugusele, mistõttu • Tagab haridusasutustele hea teenindamise (Pelguranna Riigigümnaasium, Ehte Gümnaasium, Päikese lasteaed, Heleni kool). sellega ei ole D variandis arvestatud. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline- • Stroomi rand on väikese jalutuskäigu kaugusel (alles jääb inimestele Stroomi rannapark. Kooskõlas Tallinna Arengustrateegiaga ). files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf • Võimaldab kaasajastada tänavaruumi (Putukavälja umbrus muutuks veelgi aktraktiivseks). 347.8. Miks ei ole osutunud valituks trajektoor D? Mis takistab trajektoori D rajamist? Kas elanike arvus (trajektooris D) on arvestatud ka ehitatava Hipodroomi kvartaliga? Kas arvestatud on ka Pelguranna Riigigümnaasiumi ning Pedelikeskuse külastajatega? Avalik pöördumine Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse poole. https://www.facebook.com/groups/838979896133432/permalink/9708329252531741/ Täname arvamuse eest! Vt vastust punktides 348.2. ja 348.3. Leian, et peaksite Pelgurannas trammiprojekti lõpetama, sest sellele projektile lähimate majade elanikud on selle vastu! Solidaarsusena nendega olen Põhja-Tallinna elanikuna ka selle vastu! 348. Eraisik A. Š. 14.03.2025 348.1. Открытое обращение к районной управе Пыхья-Таллинна. Считаю что вам следует прекратить проект трамвая в Пельгуранна, так как жители дома которых находятся ближе всего к этому проекту, против! Из солидарности с ними, я как житель Пыхья-таллинна, тоже против! Не создавайте новую проблему, но решайте те проблемы которые уже существуют, например детский сад на Madala tn 13, 10315 Tallinn, который требует капитального Täname tähelepanu juhtimast! Edastame murekohad Põhja-Tallinna Valitsusele. Teiste probleemide kohta linnas palume edastada info ремонта в связи с тем что там проблема с чёрным грибком. Отказываясь решать эту ужасную проблему вы демонстрируете мизантропический характер вашего правления и [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt. политики. Есть проблема с цехом на Karjamaa tn 10, 10416 Tallinn, который с 2013 года сильно беспокоит жителей Карьямаа, для чего требуется завершить разрешение на эксплуатацию этого цеха. Есть проблема с заводом на Nõlva tn 6, 10416 Tallinn, от которого идёт вонь которая сильно беспокоит жителей Пыхья-Таллинна, для чего требуется завершить разрешение на эксплуатацию этого завода. 348.2. Mitteametlik tõlge: Ärge tekitage uut probleemi, vaid lahendage juba olemasolevaid probleeme, näiteks Madala tn 13, 10315 Tallinn, lasteaed, mis vajab kapitaalremonti seoses mustaseene probleemiga. Keeldudes seda kohutavat probleemi lahendamast, demonstreerite oma valitsuse ja poliitika misantroopset olemust. Karjamaa elanikele alates 2013. aastast suureks mureks olnud töökojaga aadressil Karjamaa tn 10, 10416 Tallinn on tekkinud probleem, mille jaoks on vaja vormistada selle töökoja tegutsemisluba. Probleem on Nõlva tn 6, 10416 Tallinn, tehasega, millest levib Nõlva-Tallinna elanikke tugevalt häiriv hais, mille jaoks on vajalik selle tehase kasutusluba vormistada. На деньги сэкономленные от проекта с трамваем можно решить огромное количество проблем в городе, но я вижу что вы не то что не решаете существующие проблемы, Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule ümber suunata. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab но нагло и поперёк воли жителей Пельгуранна продавливаете проект с трамваем в Пельгуранна, я предполагаю что вы это делаете в хищнических интересах крупного tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) бизнеса который собирается превратить Пыхья-Таллинн в человейник, заселив в него 40 000 — 50 000 человек, для чего потребуется построить множество жилплощади, elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, что предполагает ущерб интересам жителей Пыхья-Таллинна. Вы демонстрируете мизантропическое поведение так как с множеством уловок отказываетесь учитывать kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). интересы жителей Пыхья-таллинна, что возмутительно. Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev MItteametlik tõlge: Trammiprojektist säästetud rahaga saab linnas lahendada tohutult palju probleeme, aga ma näen, et te mitte ainult ei lahenda olemasolevaid probleeme, vaid rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat surute jultunult ja vastu Pelguranna elanike tahtmist läbi Pelguranna trammiprojekti, eeldan, et teete seda suuräri röövellikes huvides, asustades Põhja-Tallinna 40 000 — 50 000 rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma inimest, mis eeldaks palju elamispinna väljaehitamist, mis kahjustaks Põhja-Tallinna elanike huve. Demonstreerite misantroopset käitumist, kuna keeldute paljude nippidega Põhja- lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Tallinna elanike huve arvestamast, mis on ennekuulmatu. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- 348.3. Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega.  1. Kas valijatelt on saadud mandaat trammitee rajamiseks? (sügisel on KOV valimised) Lähtuvalt eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste tulemustest juhib Tallinna linna linnavalitsus, kes soovib linna arendada ning viib ellu seatud eesmärke. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Tallinna arengustrateegia 14.03.2025 „Tallinn 2035“ üheks eesmärgiks on edendada säästlikku liikumist ning parendada ühistranspordi kättesaadavust. Linna olulisemad vajadused (arvamus ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku 349. Eraisik A-P. S. 349.1. esitatud LOVile linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv kohapeal) 2. Kui lisatakse uus liiklusvahend, siis oli viga senistel liiklusvahenditel (kokku 4 bussiliini). Uus liiklusvahend tingimata suurendab liiklusohtlikkust. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide 349.2. liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. 3. Uuringutele viidates oli kohalikus lehes põhjenduseks, et parandab koolide õpilaste liikuvusvõimalus. Aga sellele pole üldse puutumist Puhangu trammiliiniga. Kirjutada oleks palju, aga Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema sedasi eksprompt visata pilk dokumentatsioonile - ilma dialoogita on näilik kaasamine. marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m kaugusele, LOV ca 330 m kaugusele, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusele, lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele. Ühistranspordi kavandamise osas jäävad eelmainitud sihtkohad küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusele. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest 349.3. on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Alustame sellest, et olen kategooriliselt Puhangu tänava ja Putukaväil trammiliini ehitamise vastu. Teen kõik endast oleneva, et seda ehitust ei juhtuks! Meie linnaosa pole kunagi olnud Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea nii ühtne kui praegu! Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike Enamik elanikke on sellele kategooriliselt vastu ja sellega peaksite arvestama. arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema Tahaks ka teada, millise ehitusega meie linnaosa selles osas elanike arv kasvab, arvestades, et see on juba maksimaalselt täis ehitatud ja midagi uut siia ehitada ei ole? raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee 350. Eraisik A. O. 17.03.2025 350.1. ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Tean, et Hundipeal ja Bekkeril toimub aktiivne ehitus, mis seos on neil kohtadel Puhangu ja Ehte? Vt ka vastust punktis 350.1. Linnakeskkonna planeerimisel on vajalik tänasest päevast kaugemale vaadata ning ettenägelikult lahendusi leida, kuivõrd Küsimus on ka selles, kuidas on plaanis edaspidi ühendada Becker ja Shtromka, arvestades, et seal on eramud? suurenev liikluskoormus hakkab mõjutama kogu Põhja-Tallinna piirkonda ning täiendavaid sõiduteid rajada pole võimalik. Trammitee kavandatakse Loogiline, et see trammiliin tuleb Kopli tänavale tagasi hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette trammitee kulgemist mööda Pelguranna tänavat, kus hargneb liindeks Bekkeri sadamani ja Maleva peatuseni Kopli tänaval. Tulevikuperspektiivid saavad kirja ka koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid teha. 350.2. Miks ei taha kaaluda liini rajamist Sõle tänavale, ring läbi Kari ja Madala, need on laiemad ja trammidele mugavamad tänavad? Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Küll aga koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette võimaluse tulevikus ka Sõle tänavale trammi rajamise. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt Ütlen ka ära, et olen terve elu Kolde Puiesteel elanud ja mul pole kordagi probleeme olnud bussiga keskusesse jõudmisega. tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide Ja jah, ma kordan, enamik inimesi on liini ehitamise vastu, sellega tuleb arvestada! arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Puhangu trammi eelis on see, et see teenindab Stroomi randa, kuhu täna liigub palju inimesi autoga, ühendab Kalamaja ja kesklinnaga, luues kiire ühenduse asumite vahel ja ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Stroomi rand on ülelinnalise tähtsusega puhkeala, mitte ainult kohalike 350.3. teenindamiseks. Lisaks on perspektiivselt plaanis trammiteed pikendada põhja suunas. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.  Добрый день.Я владелец квартиры на ул.Пухангу. Я Против ,Трамвая!!!. Täname arvamuse eest! Arvamuse avaldajale saadetud 01.04.25 e-kiri, millega palutud esitada põhjendused, miks ollakse kavandatava vastu ning võimalusel ettepanekud kavandatava parendamiseks. 351. Eraisik A. S. 18.03.2025 351.1. Mitteametlik tõlge: Tere pärastlõunast. Olen Puhangu tänava korteri omanik. Olen trammi vastu!!!. KÜ Puhangu 67 juhatus ja maja korteriomanikud on vastu trammi tagasipöördevariandile nr 1. Teie poolt esitatud küsimused täpsustuvad projekteerimise käigus, mil selgub lõplik tagasipöördevariant. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning Näeme seoses selle variandiga kahte olulist probleemi: ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Luuakse terviklik lahendus koos 1. Pöördele (variant 1) planeeritud peatusele ligipääs. maastikuarhitektiga. Eesmärk on torupiirdeid või aedasid mitte ette näha. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega Eskiisi järgi tundub, et reisijate liikumine rannast sellesse peatusesse hakkab toimuma suuresti läbi KÜ Puhangu 67 territooriumi. Kuna meil on sissesõiduteele paigaldatud ka tõkkepuu, sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 suunab see jalakäijad majaesisele kitsale kõnniteele ja meie parklasse autode vahele. See on ebamugav nii Puhangu 67 majaelanikele kui ka reisjatele. hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 Mõtlemiseks: hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta 352. KÜ Puhangu 67 21.03.2025 352.1. (i) Kuidas tagatakse varandi 1 puhul pöördel asuvale peatusele ohutu ja mugav lligipääs, mis ei läbi Puhangu 67 territooriumi? ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. (ii) Kuidas tagatakse ümberpöörde variandi 1 puhul turvaline ligipääs Puhangu tn rannapoolses otsas olevale Supelranna bussipeatusele? Hetkel käib sinna liikumine risti üle selle platsi, Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). kuhu trammi tagasipööre on planeeritud. Kas need reisijad suunatakse ainult läbi Puhangu 67 territooriumi? See on KÜ-le vatuvõetamatu ja kõigile ebamugav. Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. 2. Trammi ümberpööramine teeb kindlasti rohkem erinevaid ja valjumaid helisid kui lihtsalt trammi kulgemine. Selle valju krigina ja vilina eest ei ole Puhangu 67 korteriomankel mitte Vt ka vastust punktis 352.1. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on mingit kaitset. Kõik hakkab toimuma otse meie akende all ja see ei ole meile vastuvõetav. projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni 352.2. Pooldame tagasipöörde varante, mis on Rannapargis.Tagasipöörde variant 2. tundub kõige mõistlikum. Nii saab linna maale planeerida ja ehitada turvalise ligipääsu peatusele ja see vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. jääb ka inimeste magamistubade akende alt veidi eemale. Olen Puhangu 67 elanik ja koos teiste elanikega tunnen huvi rajatava trammitee plaani vastu. Seni on mitmeid vastuseta küsimusi, mille kohta pole meediast infot leidnud. Palun Trammitee asukoht on nähtav projekteerimistingimuste taotluse materjalidest, mis on kättesaadav: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Tramm vastuseid igale punktile eraldi. liigub suures osas (Kopli tänavast kuni Puhangu tn alguseni) muust liiklusest eraldiseisvalt (vana raudtee ala), autodega ühel sõidurajal on tramm vaid 1.Milline on selle trammitee täielik marsruut, milliseid tänavaid ta läbib ja kuhu teine ots suundub? Seni on räägitud vaid Puhangu tänavast ja Balti Jaamast. Kas ja kuhu ta sealt edasi Puhangu tänaval. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri läheb või ongi nii lühike ots? suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt 353. Eraisik E. M. 22.03.2025 353.1. rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. 2. Mis saabu bussiliiklusest - 66, 35 ja 40? Kas need jäävad alles või kaovad Puhangu tänavalt? Kas Puhangu tänavale jääb liikuma ainult tramm, või ka autod ja bussid? Tänav on väga Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Bussiliinide ja marsruudid kitsas, mis saab siis kui juhtub liiklusavarii? Kuna tramm eest ei liigu, kas siis peatub kogu liiklus? täpsustuvad projekteerimise käigus. Puhangu tänavale jäävad sõiduteele liikuma nii tramm, buss kui auto, kuid bussiliiklus väheneb. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Kui trammiliinis peaks tekkima tõrkeid, siis ei 353.2. tähenda see liikluskatkestust kogu piirkonnas - tõrge lahendatakse operatiivselt samamoodi nagu mujal linnas, nähes liikluses ette ümberkorraldused kuni tõrke kõrvaldamiseni. 3.Kuhu on planeeritud trammitee ületama Sõle tänavat, milline näeb välja ristmik Puhangu-Sõle+tramm? Vt ka vastust punktis 353.1. Sõle tn ristmikule planeeritav ala on samuti nähtav projekteerimistingimuste taotluse materjalidest, mis on kättesaadav: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus 353.3. selgub projekteerimise käigus. 4. Variant 1 puhul, kus tramm hakkab tagasi pöörama otse meie maja ees muruplatsil, jääb rööbaste ja meie autoparkla vahele vaid meeter maad.Kui talvel sahk lükkab trammiteel lund Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu lendab kogu sodi autodele.Juba praegu on suvel lisakoormus meie prügikastidele. Kui trammipeatus tuleb ka siia, siis suurendab see veelgi meie muret prügiga. Lisaks hakkab platsil omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses vedelema kommi ja jäätisepabereid, mida tuul keerutab, ning vee ja õlle pudeleid. puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna Kas on uuritud ka pöörava trammi rataste kriuksumise mürataset vastu rööpaid, eriti varahommikul ja hilisõhtusel ajal, kui ümbrus on vaikne? tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja 353.4. vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Puhangu tänaval tuleb aga kindlasti kasutada automaatseid määrdejaamasid, mis pidevalt rööpaid, st seeläbi ka trammi rattaid määrivad ning see vähendab kriuksumist. 5. Milliseks jäävad ühendused Vabaduse Väljakuga (seni vaid 15min), Estonia teatri ja teiste Tallinna linnaosadega? Näiteks asub meie elukoha Perearstikeskus Paldiski mnt, kuhu ka Täname arvamuse eest! Teie tagasiside edastatakse Tallinna Transpordiametile, võimalusel arvestatakse tagasisidega busside marsruutide hetkel vaja sõita kolme transpordiga. ümberkorraldamisel. Vt ka vastust punktis 353.2. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid 353.5. ühistranspordiga paremini kaetud. Bussiliinide ja marsruudid täpsustuvad projekteerimise käigus. 6. praegu käivad paljud lapsed kooli just bussidega 40 ja 35. Kas uus tramm ka seda võimaldab? 40 liinil on väga palju koole ja see buss käib nüüd nii harva ja on pidevalt rahvast täis. Vt ka vastust punktis 353.5. Trammil on kindel trajektoor, millega saab tutvuda projekteerimistingimuste taotluse materjalides. 353.6.  Ja mõte, et tramm võiks liikuda mõõda Kolde puiesteed (on koolidele lähemal) ja Stroomi keskuse kõrvalt Sõle tänavale (on kaubansuskeskusele ja linnavalitsusele lähemal) ükskõik Vt ka vastust punktis 353.1. Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras kummalt poolt ja kumba pidi. trammiteed rajada ei ole vaja. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab Raske on pakkuda mõtet välja kui ei tea kogu plaani. kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel, mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest. Trammipeatustest jääb Stroomi kaubanduskeskus ca 430 m, LOV ca 330 m, Heleni kool ca 270 m, Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m ja lasteaed Pääsupesa vähem kui 200 m kaugusele, mis on küllaltki mugava jalutuskäigu kaugusel. Tavapärane jalakäija jaoks sobiv kaugus ühistranspordipeatusest on ca 400-500 meetrit (ca 5-7 minutit jalgsi käimist). Pelgulinna Riigigümnaasiumil on juba täna hea ühendus Sõle tn ühistranspordiga (Sõle tn peatusest ca 240 m kaugusel), uuest loodavast trammipeatusest jääb Pelgulinna Riigigümnaasium ca 730 m kaugusele, mis on gümnaasiumiõpilasele samuti sobivas jalgsi käidavas kauguses. Hetkel puudub Kalamajast mugav 353.7. ja kiire ühendus Pelgulinna Riigigümnaasiumiga, mistõttu trammiliini tekkimisel see ühendus paraneb ja tagab ka kiirema liikumise linnaosasiseselt. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Pikaaegse Pelguranna asumi elanikuna leian, et kavandatav Pelguranna trammitee ei täida oma välja reklaamitud eesmärki ja teiseks ei sobi kuidagi Puhangu tänavale ja Stroomi Liikuvusuuringus kasutati OÜ Positium LBS koostatud "Põhja-Tallinna liikuvusuuringu lähteandmete kogumine: tegevusruumide hindamine passiivse rannaparki. mobiilpositsioneerimise meetodil". Uuringu lähteandmetena kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid (Ahas jt 2008) perioodil november 2012- oktoober 2013, mille on kogunud Positium LBS koostöös Eesti mobiilsideoperaatoritega. Uuringu peamine andmeallikas oli passiivse Põhjendused: mobiilpositsioneerimise andmebaas, millele lisaks kasutati 2011. aasta rahvaloenduse andmeid. Viide: Piirkonnas on piisav transpordiühendus tagatud. Majanduslikult mõistlikum on vajadusel lisada mõni bussiliin. https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2013/Pohja-Tallinna-liikuvusuuringu-lahteandmete-kogumine-tegevusruumide-hindamine-passiivse- Pelguranna asumis ei ole uute elamute rajamiseks ruumi, seega elanike arv ranna piirkonnas on stabiilne. mobiilpositsioneerimise-meetodil Seda kinnitab ka lisatud Stratum liikuvusseire uuring (2014) joonis 4- kavandatud arendused on pigem Noblessneri/Kopli/Paljassaare ja siin ei aita Pelguranna trammiliin kuidagi Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea olukorda parandada. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike Joonis 5 kohaselt Pelguranna elanike arv ei suurene!!! arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema Samuti ei ole ette näha Pelguranna trammitee piirkonnas töökohtade arvu kasvu võrreldes tänasega. raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust Välja on pandud kodulehele eraldi mingid väga veidra mõõtmisega liikumiste seire - mis kuupäeval, mis kellajal seire? transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest Ei saa olla välja liikumiste arv oluliselt suurem kui sisse liikumised. Kindlasti on Lasnamäega seotud liikumiste arv kokku suurem kui Põhja -Tallinnas. eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee kavandatakse hetkel rajada 354. 23.03.2025 354.1. https://www.tallinn.ee/et/tallinna-elanike-arv kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Tramm Eraisik T. R. teenindab nii piirkonna elanikke, koolis/lasteaias käijaid, aga ka teiste asumite inimesi, kes Stroomi rannas käivad ning perspektiivselt teenindab ka Meeruse-Bekkeri arenguala elanikke, vähendades vajadust kasutada isiklikke autosid, mis muidu koormaksid täiendavalt linnaosa tänavaid ja tekitaks rohkem liiklusmüra. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse ka busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammid on suurema veovõimega, mahutades rohkem inimesi kui buss (1 tramm=3-4 bussi kandevõime poolest). Seega on tramm parem variant, kuivõrd rohkemate busside lisamine vaid võimendaks tulevikus liikluskoormuse suurenemisel ummikute tekkimist. Lisaks näiteks kui trammid sõidavad 10- minutilise sagedusega kummaski suunas, mis annab kokku 12 trammi tunnis, siis sama hulga reisijate vedamiseks oleks vaja umbes 50 bussi, mis tähendab bussi iga 2-3 minuti tagant ja mis omakorda tähendab oluliselt suuremat müra. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Rahvaalgatus:Pelguranna trammiteed ei tohi rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt Täname info eest, oleme antud rahvaalgatusest teadlikud. Liikuvusuuringu metoodika osas vt vastust punktis 354.1. Trassi valik põhineb mitmetel linna On kogunud 3702 allkirja ja palun seda tõsiselt võtta. poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide Stroomi rannapark on täna linlaste armastatud puhkekoht, kus ei toimu mootorsõidukite liiklust ja kavandatud trammi pöörang lõhub seda ala oluliselt. Puhangu tänav on kitsas ja arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid sinna ei sobi trammitee. trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass. A lahendusvariandi https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1319-pelguranna-trammiteed-ei-tohi-rajada-stroomi-rannapargi-ja-puhangu-t%C3%A4nava-arvelt puhul elab 400 m raadiuses ca 8000 inimest (võrdluseks D variandi, ümberpööre Putukaväilal, puhul ca 5200 inimest). Mida rohkem jääb peatuste teenindusalasse elanikke, seda rohkem on hõlmatud inimesi, kel on võimalus auto asemel valida mugav ja kiire ühistransport. Säästlike liikumisviiside Tänavaruumi uuring on väidetud: edendamine ja soosimine autokasutamise asemel on ka üks osa "Tallinn 2035" arengueesmärkidest. Kui sellele lisaks arvestada ka trammiliini 354.2. Peatuste analüüs (Joonis 15) näitab asustustihedusest tulenevaid kõrgeid peatuste potentsiaale, seda küll eeskätt pikendamise perspektiiv, siis on lahendusvariandil A võimalik teenindada oluliselt rohkem inimesi. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside Sõle tänava poole jäävates peatustes. marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub Välja on toodud vaid potentsiaalsed reisijate arvud, lisaks ei ole selgitatud, kust need numbrid on saadud. ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Vt ka variantide A ja D võrdlust: Kõik elanikud ei hakka kindlasti trammi kasutama. https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf Seega reisijate arvud tegelikkuses on teadmata, sest täna on linlased harjunud olemasoleva ühistranspordi kasutamisega. Tallinna linnas on uueks trammiteeks palju sobivamaid ja suurema nõudlusega asukohti. Kõige suurema rahvaarvuga koht on Lasnamäe, ligi kaks korda enam elanikke kui Põhja- Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt ellu viia ning näidata, et Tallinnas. Linna rahalisi ressursse ühistranspordi arendamiseks tuleb kasutada mõistlikult. projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja tasuvusanalüüs (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule ümber suunata. Tallinna Transpordiameti hinnangul on Põhja-Tallinna ligipääsuvõimalused kõige halvemad ja mõistlik on Põhja-Tallinnast alustada. Järk- järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud 354.3. määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks.  Ettepanekud: Täname ettepanekute eest! Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv 1)Pelguranna trammitee jätta tervikuna rajamata väiksem. 2)Alternatiivselt, kui trammiteed teha, võiks tagasipööre toimuda Pelguranna Selveri juures. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 354.4. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Soovin olla kaasatud projekti edasisse menetlusse. Arvestada. Projekteerimistingimustes on nõue kaasata kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab, mh projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud ehitusloa taotluse menetlusse. Lisaks on teil võimalik osa võtta 354.5. projekteerimise järgmistes etappides: osaleda projekteerimistingimuste avalikul arutelul, avaldada arvamust eskiisprojektile ning osaleda selle tutvustusel. Kooskõlas Paavli tn 10 krundi ja lähiala detailplaneeringu DP044450 menetluse algatamise korralduse ning planeerimismenetluses esitatud märkustega on detailplaneeringu koostamisel Arvestada projekteerimisel Paavli tn 10 krundi ja lähiala detailplaneeringuga DP044450. Projekteerimistingimustes on nõue arvestada kehtivate juba arvestatud Pelguranna trammiliini ja Lidl Eesti OÜ kinnistutega piirnevale alale kavandatud trammipeatusega. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Putukaväila detailplaneeringutega. Kavandatavaga muudetakse Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneeringut (DP026280) ja Sõle tn 50a kinnistu ja eskiisprojektis välja pakutud perspektiivse trammiliini ja -peatuste ning kõnni- ja jalgrattateede lahendusega, mis on planeeringuala ulatuses kantud detailplaneeringu joonistele. Lidl lähiala detailplaneeringut (DP012900). Eesti OÜ toetab Sõle ja Ristiku tänava vahelises lõigus trammiliini ja -peatuse rajamist eeldusel, et projekteerimistingimuste lahendus vastab Paavli tn 10 krundi ja lähiala Lidl Eesti OÜ detailplaneeringus kajastatud lahendusele. 355. 24.03.2025 355.1. Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt ehitatakse võimalusel koos trammitee projektiga ümber ka Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmik. Ristmiku lõplik lahendus selgub lepinguline esindaja projekteerimise käigus. Lidl Eesti OÜ on detailplaneeringu lahenduses töötanud välja Manufaktuuri tänava Sõle tänava poolse lahenduse, millega arvestamist projekteerimisel taotleme. Projekteerimistingimustega kavandatud ehitised ja ehitamine mõjutavad vahetult Lidl Eesti OÜ õigusi ja huve. Projekteerimistingimustega kavandatav lahendus mõjutab Arvestada. Projekteerimistingimustes on nõue kaasata kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab, mh detailplaneeringu lahendust, detailplaneeringu koostamise ja realiseerimise kulusid ning seda, milliseks kujuneb detailplaneeringu alale juurdepääs ühistranspordiga. Lidl Eesti OÜ soovib projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning arvamust avaldanud asutused/isikud ehitusloa taotluse menetlusse. Lisaks on teil võimalik osa võtta olla projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud, sealhulgas saada teavet menetluses esitatavate ettepanekute ja vastuväidete kohta, teavet projekteerimistingimuste lahenduse projekteerimise järgmistes etappides: osaleda projekteerimistingimuste avalikul arutelul, avaldada arvamust eskiisprojektile ning osaleda selle tutvustusel. 355.2. võimalike muudatuste kohta ja osaleda esindaja kaudu avalikel aruteludel. Esitame taotluse Lidl Eesti OÜ kaasamiseks Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõu menetlusse. Palume edastada kõik menetlusega seotud dokumendid aadressile [email protected]. First of all, I would like to thank you for bringing a tram line to Kopli neighborhood. It will greatly improve mobility in the area (please don't listen to the nimby's who want to cancel the Täname toetava arvamuse eest. Arvestada isiku kaasamisega järgmistes etappides. Projekteerimistingimustes on nõue kaasata kõik maaomanikud või - whole project just cause they can drive their car, they don't realize how beneficial good public transport is and how many people are in favor of good public transport). kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab, mh projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning arvamust avaldanud I would like to be involved in the further process of the project and I live near the proposed tram route. asutused/isikud ehitusloa taotluse menetlusse. Lisaks on teil võimalik osa võtta projekteerimise järgmistes etappides: osaleda projekteerimistingimuste I have three suggestions regarding the project. avalikul arutelul, avaldada arvamust eskiisprojektile ning osaleda selle tutvustusel. 356. Eraisik B. V. H. 24.03.2025 356.1. Mitteametlik tõlge: Kõigepealt tahaksin tänada, et toote trammiliini Kopli naabruskonda. See suurendab oluliselt mobiilsust piirkonnast. Palun mitte kuulata "mitte minu tagahoovi!" avaldusi, kes soovivad tervet projekti tühistada, et nad saaksid sõita autoga - nad ei saa aru, kui väärtuslik on ühistransport ning kui palju inimesi on hea ühistranspordi poolt. Ma sooviksin olla kaasatud projekti järgmistesse etappidesse ja ma elan perspektiivse trammiliini läheduses. Mul on 3 ettepanekut projektile. 1) X-turn instead of U-turn Täname huvitava ettepaneku eest! Kahjuks olemasolev taristu ja veeremid seda lahendust ei võimalda. See eeldaks, et juhtimist oleks võimalik teostada An X-turn (tram goes till end of the line, driver moves to the other side of the tram, then uses the X to get to the right side of the tracks) leaves more space for green areas and is more mõlemat pidi, kuid olemasolevatel trammidel on see võimalus vaid manööverdamise eesmärgil. Lisaks pole tagurdamised pargialal (avatud alal) eelistatud quiet (no wheels grating in the long turns). ohutuse vaatest. At the bottom of the first image you see a google maps screenshot of such an X turn (terminus on the left, X on the right side). Mitteametlik tõlge: X-pööre U-pöörde asemel. X-pööre (tramm läheb liini lõpuni, juht liigub trammi teise otsa ja kasutab X-pööret, et saada paremale poole rööbastele - see jätab rohkem ruumi rohealale ja on vaiksem (rattad ei riiva pikkadel pööretel). Allpool on näha joonis sellise X-pöörde jaoks (lõpp-punkt on vasakul, X on paremal). 356.2.  2) Why stop at the beach? Instead of ending at Stroomi beach, I would suggest you design the current project with the option for extending the line north towards Kalmistupark (after Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus selle võimalusega ongi arvestatud, kuid lihtsalt rahaliselt pole võimalik nii suurt lõiku korraga rajada. which it can connect with existing lines at Maleva). This would connect the whole neighborhood and would bring important places (such as the library within a hundred meters of the Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Vt tram line). koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering Mitteametlik tõlge: Miks piirduda lõpp-peatusega rannas? Selle asemel, et liin lõppeks Stroomi rannas, ma soovitaks projekteerida võimalus, et pikendada liini põhjapoole Kalmistuparki, mida saaks pärast ühendada olemasolevate liinidega Malevas. See ühendaks terve naabruskonna ning olulised kohad (nt raamatukogu, mis on 100 m trammiliinist). 356.3. 3) No seriously, why stop there? Täname ettepanekute eest! De Kusttram on kindlasti üks hea näide ranniku lähedal liiklevast trammist. Ettepanek on suursugune, mida praegu käesoleva Belgium has a 67 kilometer tram line running along the full length of its coast. Tallinn could similarly benefit from a tram line that follows the bay from Kopli up to Kakumäe. projektiga siiski ei lahendata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Such a line would unlock the whole bay for recreational activities (and wouldn't require cars to be reached). It would connect several of the beaches, the harbor and places like Eesti Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" Vabaõhumuuseum. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linnaolulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Mitteametlik tõlge: Aga päriselt, miks piirduda ainult selle trassiga? Belgias on 67 km trammiliini, mis jookseb täielikult mööda rannajoont. Tallinn võiks sarnaselt kasu saada trammiliinist, mis jookseb mööda rannajoont Koplist üles Kakumäele. Selline liin avaks kogu ranna rekreatsiooni tegevustele (ja ei nõuaks autosid, et jõuda soovitud punkti). See ühendaks mitmeid randu, sadamad ja kohti nagu Eesti Vabaõhumuuseum. 356.4. Thank you for your time reading this. Wishing you the best of luck with this (and future) tram projects. In case of questions and/or remarks, do not hesitate to contact me. Mittametlik tõlge: Tänan lugemast. Soovin edu selle ja tuleviku trammi projektiga. Küsimuste või märkuste korral palun minuga kontakteeruda. Clean the beach first, and no tram need to go so far. (Madala 16 elanik) Täname tähelepanu juhtimast! Edastame murekohad Põhja-Tallinna Valitsusele. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt. 357. Eraisik K. U. 24.03.2025 357.1. Mitteametlik tõlge: Koristage enne rand puhtaks, ja tramm ei pea minema nii kaugele. Добрый вечер! Я проживаю со своей семьёй на улице Пухангу.И мы против трамвая. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja Это шум и вибрация.Так же мы требуем проверки от опытных людей и предоставление информации о безопасности данного маршрута. tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Дорога на Пухангу в очень плохом состоянии,скоро все провалиться под землю. Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal И как же вы хотите тут пустить трамвай?Как же безопасность людей? Кто будет нести ответственность? väljatöötatud trass. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi Желаю получить ответы на свои вопросы. tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide Mitteametlik tõlge: Tere õhtust! Elan perega Puhangu tänaval. Ja me oleme trammi vastu. piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. See on müra ja vibratsioon. Samuti nõuame kogenud inimeste ülevaatusi ja teabe edastamist selle marsruudi ohutuse kohta. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul 358. Eraisik A. S. 24.03.2025 358.1. Puhanga tee on väga halvas seisukorras; varsti langeb kõik maa alla. kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata Ja kuidas sa tahad siin trammi juhtida? Aga inimeste turvalisus? Kes vastutab? trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on Soovin saada vastuseid oma küsimustele. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Vajadusel viiakse projekteerimise käigus läbi ka muud vajalikud täiendavad uuringud.  Soovin väljendada kategoorilist protesti – tramm Puhangu tänavale ei ole vajalik! Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt Tänav on kitsas, vanad majad, aknad jäävad otse tulevase trammiakna vastu! säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada Palun halastage inimestele! rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt Trammiliinid hävitavad rohealad, jalutusrajad ja puhkealad. ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kellele seda vaja on? Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade Kindlasti mitte Puhangu 87 elanikele! tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning Loodame väga tervele mõistusele ja selle projekti tühistamisele. sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt 359. 24.03.2025 359.1. on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel Eraisik N. on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). МЫ живем на улице Вихури 8.ТРАМВАЙНАЯ ЛИНИЯ на улице ПУХАНГУ нам не нужна. У нас очень хорошее сообщение с центром города и другими районами Автобус Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja номер 66 за 12 минут доставит до жд вокзала ТРАМВАЙ школу и районную управу не приблизит ЛИШЬ увеличит уровень шума ТРАМВАЙНОЕ КОЛЬЦО УВЕЛИЧИТ РИСКИ tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- ДЛЯ ДЕТЕЙ И ПОЖИЛЫХ ЛЮДЕЙ В ЗОНЕ ОТДЫХА А ЕЩЕ И ВЕЛОСИПЕДЫ САМОКАТЫ СОБАКИ МОЖНО ПРОЛОЖИТЬ ЛИНИЮ ПО ПУТУКАВЯЙЛЬ И КОЛЬЦО СДЕЛАТЬ ДО Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal ПЛЯЖА 5 МИНУТ ХОДЬБЫ ДО ПЛЯЖА ПИРИТА АВТОБУС НЕ ИДЕТ ОБРАТИТЕ ЛУЧШЕ ВНИМАНИЕ НА ПЛЯЖНУЮ ЗОНУ СОСНЫ ПАДАЮТ УЖЕ ЛЕТ ДЕСЯТЬ väljatöötatud trass. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, Mitteametlik tõlge: kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest MEIE elame Vikhuri tn 8. PUHANGU tänaval TRAMMILIINI pole vaja. Meil on väga hea ühendus kesklinna ja teiste piirkondadega. Buss nr 66 viib teid 12 minutiga raudteejaama. Kooli- ja tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini 360. Eraisik D. P. 24.03.2025 360.1. linnaosavalitsust TRAMm kuidagi lähemale ei too. AINULT see suurendab mürataset. TRAMMIRING SUURENDAB LASTE JA EAKATE RISKE PUHKETAVAIL ALAL NING KA JALGRATTAD, tuleviku arengutega. Pargis ei ole jalakäijatel ühtegi ristumist trammiteega. Ainus ristumine toimub Pelguranna tänaval, aga seal paikneb ka täna sõidutee TÕUKERATTAD, KOERAD. ja ühistranspordi liiklus. Projekteerimisel nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Mitteametlik tõlge: KAS OLEKS VÕIMALIK RAJADA RADA PUTUKAVÄILALE JA TEHA RINGTEE, MIS VIIB RANDA? RAND ON 5 MINUTI KAUGUSEL JALGSI. PIRITALE BUSS EI SÕIDA. PAREM Täname ettepanekute eest, edastame need Põhja-Tallinna Valitsusele ja Tallinna Transpordiametile võimalusel arvestamiseks busside marsruutide PÖÖRAKE TÄHELEPANU RANNAALALE, KUS MÄNNID ON JUBA KÜMME AASTAT LANGENUD. korrigeerimisel. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga 360.2. kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Täiendavate ettepanekute või probleemsete kohtade osas palume edastada info [email protected] ja [email protected] ning nendega tegeletakse käesolevatest projekteerimistingimustes eraldiseisvalt. Põhja Tallinna Valitsusele minu arvamus Pelguranna trammiliini ehituse kohta. Täname tagasiside eest, arvestame järgmistel kordadel parema resolutsiooniga pabermaterjaliga. Projekteerimistingimuste taotluse materjalidega on Palun teatage, kus ja millal toimub avalik arutelu. võimalik tutvuda ka siin: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Seda, kas tramm hakkab ringi pöörama Viru ringil või mujal - see täpsustub projekteerimise käigus liikluslahenduse väljatöötamisel. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus Tutvusin Pelguranna trammiliini projekteerimistingimuste eelnõuga infosaalis Kari 13. Minu tähelepanek on, et plaan on udune, peenes kirjas ja kogu Pelguranna asumi plaan on pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside paigutatud lehele A4 ning hõlmab territooriumi kuni Sõle tänavani. Sõle tänav sellel plaanil puudub. See tuleviku tramm peab igal juhul ületama Sõle tänava 2 korda - tulles ja minnes. marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Sõle-Puhangu-Manufaktuuri ristmik soovitakse muuta kompaktsemaks, Sõle tn on väga ülekoormatud Tulika tänava jätk, mida mööda liiguvad Kopli poolsaarel ja Paljassaarel asuvate tööstuste - Bekkeri sadama, Balti Laevaremondi tehase ja teiste lihtsamaks ja turvalisemaks, luues terviklahenduse, mis vastab piirkonna arengu suunistele - rajada kahe ristmiku asemel üks, kus tekib võimalus 24.03.2025 suuremahulised ja rasked veokid. Ka Paljassaarel asuvate tööstuste transport liigub Sitsi tn kaudu Paljassaarele. Koplis asub Mere Akadeemia ja Kunstikool, kus töötavad ja õpivad paljud lühendada fooritsükleid kõigi kasutajagruppide jaoks, luua jalakäijale ülekäigukoht Manufaktuuri tn sihis ning sõidukitele turvalisem otsesiht Paavli (arvamus 361. Eraisik K. M. 361.1. Pelgurannas elavad inimesed. Selle tuleviku trammiga saab tõesti sõita Balti jaama turule ja kesklinna. Praegu saab turule sõita bussiga nr 3 ja 55 otse treppi. Kas uus tramm hakkab keskuse ja Pelguranna asumi vahel. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub esitatud LOVile Kopli poole tagasi keerama juba praegu ülekoormatud Viru ringil? Pelgurannast Koplisse see uus tramm ei sõida. projekteerimise käigus. kohapeal) Pelgurannas elavad inimesed käivad tööl Männikul, Õismäel, Lasnamäel, Kadaka teel, Ülemistel, Laki tänaval, Tondil ja mujal. Nendesse rajoonidesse sõidetakse hästi läbimõeldud bussiliinidega. Tallinnas ei ole kohta kuhu ei saaks Pelgurannast bussiga sõita. Pelguranna elurajoon on hästi paikaloksunud tänavate ja majadevaheliste aladega, korras, puud ja põõsad elujõulised. Bussidega No 66 ja 35 saab Lasnamäelt otse randa. Plaanitav trammiliin Krulli vabriku juures Paavli tänavani peab läbima garaažide vahelise ala, tõenäoliselt jääb ette veel teisi väheväärtuslikke rajatisi, mis on kellegi omandis, need tuleb Trammiliini rajamisega tekib / võib tekkida tõepoolest vajadus teatud kinnistute võõrandamiseks või sellel sundvalduse seadmiseks, täpsem info kinni maksta. See vormistamine ise on pikaleveniv ja kahtlane protsess. Territoorium Krulli vabrikust üle Kaubajaama Paavli tänavani on üsna suur ala praktiliselt Toompea ja Vanalinna projekteerimistingimustes. Projekti tasuvust hinnati enne välisrahastuse taotluse esitamist, kuivõrd taotlemiseks tuli linnal tõendada suutlikkust projekt külje all. Kas Tallinna Linna arhitektile ja inseneridele on see ala kahe silma vahele jäänud?? Enne kui otsustatakse Pelguranda trammiliin rajada tuleks kümme korda kaaluda kasu ja ellu viia ning näidata, et projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. Vt nt Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus ja kahju, mis tekib selle ettevõtmise teokssaamisel. tasuvusanalüüs (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurnnatramm). Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus 361.2. 28 milj - praegusel vaesel ja probleemsel ajal - paneb mõtlema. võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass.  Peame Pelgurandi piirkonda trammiliini rajamise pealesurumist lubamatuks , me ei vaja trammi, kuid oleme nördinud selle üle, et linnavõimud ei taha piirkonnaelanike arvamisi kuulda. Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea On väga kahju ,et me ainult teeskleme, et hoolime rahvast , aga tegelikult on meil ainult inimesed valitsuse jaoks , mitte valitsus rahva jaoks. Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 362. Eraisikud (2) A. Š., V. Š. 25.03.2025 362.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Выступаю против cтроительства трамвайной линии на улице Puhangu и в прибрежной зоне. В нашем районе нет такого количества жителей, для кого нужна была бы новая Linnakeskkonna planeerimisel on vajalik tänasest päevast kaugemale vaadata ning ettenägelikult lahendusi leida, kuivõrd suurenev liikluskoormus hakkab ветка. Предполагаемая застройка порта Bekkeri, конечно, увеличит количество жителей, но для чего строить новую ветку через весь район, если уже на улице Kopli уже есть mõjutama kogu Põhja-Tallinna piirkonda ning täiendavaid sõiduteid rajada pole võimalik. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja своя трамвайная линия в двух шагах от Bekkeri sadam. analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud Улица Puhangu очень узкая особенно в последней ее части. Зачем подвергать шуму и вибрациям жителей близлежащих домов? Зачем нарушать природное пространство uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka прибрежной зоны? Трамвайный путь мог пролегать до конца Putukaväil и далее через лес Stroomi в сторону Кристийне-Ыйсмяэ по бывшей ж/д насыпи как вариант. В koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja данном предложенном варианте по ул. Puhangu нет ничего, чтобы его оправдывало – поблизости мало общественных мест, магазинов, школ, садиков. Линия по Putukaväil linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (puudub, и через лес Stroomi дала бы связь с другим районом. В нынешнем виде я категорически против этой стройки. (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning 363. Eraisik V. Ž. arvamus esitatud 363.1. kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada LOV kohapeal) Mitteametlik tõlge: Olen vastu trammiliini rajamisele Puhangu tänavale ja rannikualale. Meie piirkonnas pole piisavalt elanikke, kes vajaksid uut filiaali. Kavandatav Bekkeri sadama trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad arendus tõstab loomulikult elanike arvu, aga milleks rajada uus liin läbi terve piirkonna, kui Kopli tänaval on juba kiviviske kaugusel Bekkeri sadamast oma trammiliin. Puhangu tänav on müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid väga kitsas, eriti viimases osas. Miks hoida lähedalasuvaid elanikke müra ja vibratsiooniga kokku? Miks häirida rannikuvööndi loodusruumi? 1,1% pargi pindalast. Trammide marsruut võiks kulgeda Putukaväili lõpuni ja edasi läbi Stroomi metsa Kristiine Õismäe poole mööda endist raudteetammi variandina. Selles pakutud variandis tänaval. Vt ka vastust punktis 363.1. Asutused asuvad planeeritava trammiliini läheduses. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge Puhangul pole seda miski õigustada - lähedal on vähe avalikke kohti, kauplused, koolid, lasteaiad. Liin mööda Putukaväili ja läbi Stroomi metsa annaks ühenduse teise piirkonnaga. tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest Praegusel kujul olen sellele konstruktsioonile kategooriliselt vastu. ümberkaudsetest asutustest). Põhja-Tallinna liikuvusuuringu (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm) kohaselt ei ole Haabersti ja Põhja- Tallinna vahelised liikuvusprobleemid märkimisväärsed, kuna Põhja-Tallinnast peamised liikumised toimuvad Kesklinna ja Lasnamäe suunal. Seetõttu ei ole läbi Merimetsa kaitseala trammiteed kavandatud, kuna trammi rajamine väga pikas lõigus läbi metsa, kus ei ole potentsiaalseid reisijaid, pole otstarbekas ega majanduslikult põhjendatud. Teiseks on Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine 363.2. ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Pikemas perspektiivis on Paldiski mnt-le Haaberstit teenindav linnasuunaline tramm ette nähtud ning ühistransport hakkab liikuma ka Ädala tn pikendusest, mis paralleelselt Paldiski mnt-ga Haabersti-Põhja-Tallinna ühendust parandab. (puudub, Trammi vastu!! Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning 364. Eraisik A. B. arvamus esitatud 364.1. võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks. LOV kohapeal) Против движения трамваев по ул. Пухангу автобусное движение хорошее, улица узкая, трамвай будет ходить под окнами, создавать шум. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Projekteerimise käigus (puudub, selgitatakse uuringute põhjal välja vajalikud rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. 365. Eraisik M. P. arvamus esitatud 365.1. Mitteametlik tõlge: Trammide tänaval liikumise vastu. Puhangu bussiliiklus on hea, tänav kitsas, tramm sõidab akende alt läbi ja tekitab müra. LOV kohapeal) Kатегорически против. Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning (puudub, võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks. 366. Eraisik L. R. arvamus esitatud 366.1. Mitteametlik tõlge: Kateroogiliselt vastu. LOV kohapeal) Пугает перспектива иметь остановку обществ транспорта в метре от подъезда. Трамваи свистят и стучат. Проживаю на 2-й линии от трамвайных путей. Проверено. Зачем Täname arvamuse eest! Tramm jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Trammipeatused täpsustuvad projekteerimise käigus, mis selgitatakse välja ka разрушать существующую лесопарковую зону. Где можно ознакомиться с результатами исследований, если они были? vajalikud rakendatavad müra ja vibatsiooni leevendusmeetmed. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb Mitteametlik tõlge: Väljavaade, et sissepääsust meetri kaugusel on ühistranspordipeatus, on hirmutav. Trammid vilistavad ja koputavad. Elan trammi rööbastelt 2. liinil. Kinnitatud. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Trammiliinide Milleks hävitada olemasolev metsapargi ala. Kus ma saan näha uurimistulemusi, kui neid on? arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja (puudub, vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel arvamus esitatud 366.2. perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, LOV kohapeal) kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata (variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1.  Tramm teeb palju müra. Sellises keskkonnas elada Puhangu tänaval ebamugav. Teen ettepaneku suunata trammiliin mööda Kolde puiesteed. Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. Puhangu-suunalise trammikoridori eeliseks on kiire ja otse ühendus Balti jaama ning kesklinna suunal. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse (puudub, ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud 367. Eraisik L. V. arvamus esitatud 367.1. projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda LOV kohapeal) varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui praegune lahendusvariant A. Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest. Абсолютно наш микрорайон не нуждается в такой дополнит тельном транспорте, как трамвай! Сейчас отлично выстроена система транспортной доставки в разные районы Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on oluline ettenägelikult planeerida ja edendada muust liiklusest eraldiseisvat ühistransporti, et ühtlasi leevendada города. Трамваи создают очень серьёзное шумовое загрязнение и вибрацию. Наш район довольно старый большинство домов старше 60 лет. И возле пляжа прохождение lisanduvate elanikega kaasnevaid liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute (bussiliiklus трамваев опасно для детей. Гораздо опаснее, чем другой транспорт. Категорически Против. Проведите линию лучше в Маарду. väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja (puudub, vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb 368. Eraisik A. arvamus esitatud 368.1. Mitteametlik tõlge: Meie mikrorajoon ei vaja absoluutselt sellist lisatransporti nagu tramm! Tänapäeval on olemas suurepärane transpordisüsteem linna erinevatesse piirkondadesse. valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Projekteerimisel LOV kohapeal) Trammid tekitavad väga tõsist mürasaastet ja vibratsiooni. Meie naabruskond on üsna vana; enamik maju on üle 60 aasta vanad. Ja ranna lähedalt mööduvad trammid on lastele nähakse ette eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine. Tagasipöördel on trammi kiirus väike ning ehituslikult on võimalik inimesed suunata rööbasteed ohtlikud. Palju ohtlikum kui teised sõidukid. Tugevalt selle vastu. ohutult ületama ka näiteks linnamööbli või haljastusega. Tehke parem liin Maardusse. Välisrahastus on määratud Pelguranna trammitee trassile, seda raha ei ole võimalik mõnele teisele lõigule ümber suunata. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad 368.2. vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Ajakohast infot Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti planeeritavate objektide kohta saab jälgida leheküljel: https://www.tallinn.ee/et/teed Liiklus Puhangu tänaval on juba kaetud mitme bussiliiniga. Kas bussi liinid on plaanis kaotada? Sinna trammi vaja ei ole! Uus trammiliin võiks olla seotud Manufaktuuri kvartaliga. Seal on Bussiliine ei kaotata, kuid nende arv pigem väheneb. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid kindlasti elanike arv suurem kui Puhangu tänaval. Kui trammiliin viia Kopli tänavalt läbi Manufaktuuri kvartali oleks sellele areneval kvartalil ka liiklemise võimalus. ühistranspordiga paremini kaetud. Manufaktuuri piirkonda teenindab Kopli ja Sõle ühistransport ning hakkab teenindama loodav uus tramm, kus trammipeatus jääb ca 400 m kaugusele. Kopli tänavast kuni Sõle tänava ristmikuni ja ristmikust kuni Puhangu tn alguseni kavandatakse trammitee liiklusalale, kus varasemalt kulges raudtee. Seega kasutatakse pikas ulatuses ära haljasala, kuhu ehitamine on oluliselt odavam. Koostatav Põhja-Tallinna (puudub, üldplaneering näeb võimaluse ka Kalaranna tänavale tramm kavandada, üldplaneeringus on selleks ühistranspordikaardil näidatud muust transpordist 369. Eraisik E. L. arvamus esitatud 369.1. võimalusel eraldiseisev ühistranspordikoridor/rööbastransport. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt LOV kohapeal) rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Trammitee võiks viia Kolde pst ümberpööramisega peale garaaže, sealt on tühja maaala piisavalt. Ristiku tänava ületuseks ei oleks vaja uut viadukti, seal oli viadukt, ehk saaks selles Ristiku tänava viadukt oli avariiline ning ohtlik ja see tuli ära lammutada. Uue viadukti lahendus selgub projekteerimise käigus - kui on otstarbekas ning varjandis olemasolevat osa ärakasutada? ehitustehniliselt võimalik, siis kindlasti kaalutakse olemasolevate tugiseinte kasutamist. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst 369.2. otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. (puudub, OLEN TRAMMILIINI VASTU PELGURANNAS. Täname arvamuse eest! Kuna arvamuse avaldaja pole jätnud e-posti aadressi, pole võimalik küsida põhjendusi, miks ollakse kavandatava vastu ning 370. Eraisik V. K. arvamus esitatud 370.1. võimalusel ettepanekuid kavandatava parendamiseks. LOV kohapeal) Trammiliini ehitamise vastu! Sõle-Manufaktuuri-Puhangu tn ristmik on niigi ülekoormatud, tramm teeb olukorra veel ohtulikumaks, eriti koolilastele, kes liiguvad Sõle tänava Ehte Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate liikumisruumi selge tähistamine). Sõle-Puhangu- peatusse kõigist 3-st tänavast. Manufaktuuri ristmik soovitakse muuta kompaktsemaks, lihtsamaks ja turvalisemaks, luues terviklahenduse, mis vastab piirkonna arengu suunistele - (puudub, rajada kahe ristmiku asemel üks, kus tekib võimalus lühendada fooritsükleid kõigi kasutajagruppide jaoks, luua jalakäijale ülekäigukoht Manufaktuuri tn 371. Eraisik I. S. arvamus esitatud 371.1. sihis ning sõidukitele turvalisem otsesiht Paavli keskuse ja Pelguranna asumi vahel. Manufaktuuri-Sõle-Puhangu tänava ristmiku realiseerumine ning LOV kohapeal) realiseerumise korral selle lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Трамвай не нужен, т.к дом находится на перекрестке. Дом старый, думаю дом не выдержит такого близкого расстояния путей. Linna eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele elanikele paremaid, mugavamaid ja keskkonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi. Projekteerimise käigus (puudub, selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. 372. Eraisik V. P. arvamus esitatud 372.1. Mitteametlik tõlge: Trammi pole vaja, kuna maja asub ristmikul. Maja on vana, ma arvan, et maja nii lähedalt rööbastee vahet ei pea. LOV kohapeal)  Я против трамвая. У нас хорошее обслуживание автобуса Трамвай может ходить по к новым районам кольце Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on oluline ettenägelikult planeerida ja edendada muust liiklusest eraldiseisvat ühistransporti, et ühtlasi leevendada lisanduvate elanikega kaasnevaid liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult Mitteametlik tõlge: Olen trammi vastu. Meil on hea bussiliiklus. Tramm võib sõita ümber ringi uutele aladele. eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada (puudub, trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka 373. Eraisik T. O. arvamus esitatud 373.1. teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud LOV kohapeal) Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Против трамвайной линии. Дома и выход из подъезда находятся близко к проезжей части. Опасность для людей. Tramm jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Projekteerimisel nähakse ette tervliklik tänavalahendus koos vajaliku liikluskorraldusega (sh eri liiklejate (puudub, liikumisruumi selge tähistamine). Tramm sõidab kindlas koridoris ning ei teki kuskile kuidagi ootamatult - ka täna sõidavad Puhangu tänava sõiduteel 374. Eraisik S. B. arvamus esitatud 374.1. Mitteametlik tõlge: Trammiliini vastu. Majad ja väljapääs sissepääsust asuvad sõidutee lähedal. Oht inimestele. bussid ning autod. Uus tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), LOV kohapeal) vähem tühja asfaltpinda. Я против категорически. Трамвай совершенно не нужен. Автобусы ходят прекрасно, нет никаких давок, нет пробок. А вы построите эти ненужные пути, тогда они и Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on oluline ettenägelikult planeerida ja edendada muust liiklusest eraldiseisvat ühistransporti, et ühtlasi leevendada возникнут. Где будут идти автобусы и машины?? И вся пляжная зона испорчена будет. lisanduvate elanikega kaasnevaid liikuvus- ja ligipääsuprobleeme tulevikus. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Mitteametlik tõlge: Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Terviklikus Olen kategooriliselt selle vastu. Tramm on täiesti ebavajalik. Bussid sõidavad ideaalselt, pole rahvast ega ummikuid. Ja ehitate need mittevajalikud teed, siis need tekivad. Kuhu bussid ja tänavalahenduses lahendatakse ka jalg- ja jalgrattateed, mis täpsustub projekteerimise käigus. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside autod lähevad?? Ja kogu rannaala rikutakse. marsruute (bussiliiklus väheneb), et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks (puudub, autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et 375. Eraisik J. B. arvamus esitatud 375.1. seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel LOV kohapeal) perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25, vt määruse lisa "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv (puudub, Kas garaažide omanikud (Puhangu) on juba teadlikud võimalikust muudatustest? Et garaažid lähevad ehituse alla? Täname küsimuse eest! Kõik mõjutatud kinnistute omanikud on kaasatud projekteerimistingimuste taotluse menetlusse. 376. Eraisik I. M. arvamus esitatud 376.1. LOV kohapeal) Категорически против всех проектов. Все собственники дома. Это ужасный проект. Не имеет смысла, хотите заменить автобусы, замените электробусы! Трамвай не нужен! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Pelgurannas ei pruugi elanike Mitteametlik tõlge: arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema Olen kategooriliselt kõikide projektide vastu. Kõik majaomanikud. See on kohutav projekt. Ei ole mõtet, kui tahad busse välja vahetada, vaheta elektribussid välja! Trammi pole vaja! raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering (puudub, näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. 377. Eraisik A. M. arvamus esitatud 377.1. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee LOV kohapeal) ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). Ei soovi trammiliini Puhangu tänavale, eriti mere äärde. Kuna on rannajoon ja trammiga ei pea randa sõitma. Praegune ranna ala läheks trammitee alla. See ei ole normaalne. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 2 hõlmab 1,1% ja variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised (puudub, KÜ Puhangu 67 kolm tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini 378. arvamus esitatud 378.1. liiget tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning LOV kohapeal) kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Я против трамвайной линии, так как очень узкие улицы не предназначены для прокладки линий, против захвата футбольной площадки на пляже. К тому же в нашем Jalgpalliväljaku osas muudatusi ei tehta. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga районе ходят автобусы 40,35,66. Из новостроек в нашем районе народ пользуется личным транспортом. Она на трам не ездят. paremini kaetud. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi Mitteametlik tõlge: Olen trammiliini vastu, kuna väga kitsad tänavad ei ole mõeldud liinide rajamiseks, ja olen vastu jalgpalliväljaku hõivamisele rannas. Lisaks on meie piirkonnas bussid erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: 40,35,66. Meie piirkonna uusehitistest kasutavad inimesed isiklikku transporti. Nad ei lähe trammi. https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja-Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja- (puudub, Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel 379. Eraisik V. K. arvamus esitatud 379.1. kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" LOV kohapeal) (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Движение автобусов устраивает. Трамвай не нужен. Täname arvamuse eest! Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset (puudub, liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga 380. Eraisik V. I. arvamus esitatud 380.1. Mitteametlik tõlge: Bussiliiklus on hea. Trammi pole vaja. paremini kaetud. LOV kohapeal)  Ei soovi trammiliini! Meil on juba 3 bussid; N 40, 35, 66 ja veel N3. Против трамвая на Штромке. На пляже будет очень шумно, так как трамваи скрепят и звенят. Экология пляжа Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Projektiga tuleb tagada, et müra ja будет нарушена и опять будет перекопан весь город. vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel perspektiivseim, hõlmaks vaid Mitteametlik tõlge: Shtromkal trammile vastu. Rand on väga lärmakas, kuna trammid on omavahel kinni ja kõmisevad. Ranna ökoloogia on häiritud ja kogu linn kaevatakse uuesti üles. 1,1% pargi pindalast. Tagasipöörde variantidest on hetkel perspektiivseim variant 2 või sellega sarnane lahendusvariant, kuna variant 1 puhul puudub Puhangu tn 91 kinnistu omaniku nõusolek kokkuleppel kinnisasja omandamiseks ning variant 3 hõlmaks rohkem roheala. Variant 2 puhul jääks ka (puudub, rannapark suuremas ulatuses puutumata kui variandi 3 puhul (variant 3 hõlmab 3,4% pargi pindalast). Kui projekteerimise käigus selgub, et Pelguranna 381. Eraisik T. K. arvamus esitatud 381.1. tänavaga paralleelselt kulgevat kanalisatsioonitoru ei ole võimalik kaitsta ega säilitada ilma seda ümber tõstmata (vt AS Tallinna Vesi tehnilised LOV kohapeal) tingimused), võib siiski osutuda vajalikuks realiseerida tagasipöörde variant 1. Trammitee kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Trammiliini pikendamise realiseerumine sõltub rahalistest vahenditest ning kanalisatsioonitoru ümberehituse ajast tehnovõrgu valdaja poolt. Trammi projekt on väga hea. Võiks arutada ka Sõle-Madala-Pelguranna-Puhangu-ringiliini - hõlmaks veelgi suurema piirkonna. Täname toetava arvamuse eest! Tallinna Transpordiameti hinnangul on Sõle tänaval ühistranspordi ühendus piisavalt hea ning sinna esmajärjekorras trammiteed rajada ei ole vaja. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (puudub, (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv Tulevikuperspektiivid), milles on toodud linnaolulisemad vajadused ühistranspordi ning 382. Eraisik M. S. arvamus esitatud 382.1. trammiteede rajamiseks. Tallinna linn juhindub uute trammide rajamisel liikuvuskavas toodud soovitustest. Tulevikuperspektiivid saavad kirja ka LOV kohapeal) koostatavasse Põhja-Tallinna üldplaneeringusse, millele saate soovi korral ettepanekuid teha. Оставьте автобусы. Трамвай не нужен. Täname arvamuse eest! Tramm leevendab ettenägelikult tulevikus süvenevaid liikuvusprobleeme Põhja-Tallinna linnaosas ning pakub alternatiivset (puudub, liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga 383. Eraisik G. V. arvamus esitatud 383.1. Mitteametlik tõlge: Jätta bussid. Trammi pole vaja. paremini kaetud. LOV kohapeal) (puudub, Kui säilib senine bussiliiklus, siis ei näe vajadust trammide järele. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. 384. Eraisik M. S. arvamus esitatud 384.1. LOV kohapeal) Antud bussiliikluse juures ei ole vaja trammi. Viige see putukaväila kohale, mis oleks palju otstarbekam, kas putukad on tähtsamad. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Variant D (ümberpööre Putukaväilal) oleks keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv peatuste läheduses väiksem. •Lisaks ei otsustatud Kolde pst trassi (variant D) kasuks, kuna sellega tuleks likvideerida suur eraparkla (ca 250-300 kohta), mis tuleks eelnevalt linna poolt omandada ja mille puhul parkimisvõimaluste kadumine oleks kohalikele suureks probleemiks, ning ümber ehitada kogukonnaaed ja Putukaväil Kolde pst (puudub, otsas. Kõik see maksumus lisanduks täiendavalt trammitee rajamise maksumusele. Vt variantide A ja D võrdlust: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs- 385. Eraisik H. S. arvamus esitatud 385.1. public/inline-files/Pelguranna%20trammitrassi%20valiku%20p%C3%B5hjendus.pdf LOV kohapeal) •Variant D on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A. Как житель дома на перекрестке Puhangu и Randla, не хотим иметь под окнами ещё один вид транспорта (трамвай). На ходим иметь остановку в шаговой доступности. Trammitee jääb eluhoonetest ca 8-12 m kaugusele. Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi Хотим больше двигаться. Имеющихся остановки автобусов 40, 35, 66 всех устраивает. Улица Puhangu узкая, сейчас ограничение скорости 30 км/ч. Узкие тротуары, опасные väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse (sh eri liiklejate liikumisruumi selge для пешеходов. Мало парковочных мест на улице, не надо их убирать! Штромка должна оставаться тихим и спокойным местом, курортным, для отдыха детей и взрослых. tähistamine). Projekti raames on plaanis Puhangu tänava avalik ruum terviklikult kaasajastada ning lisada rohelust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus это не достопримечательность города, туристам предлагаем ехать в Пирита - сделайте удобную трамвайную линию в Пирита. Наша семья против трамвая в районе tänavaruumi kujundus näeb ette rahustatud liiklust, rohkem haljastust ja linnamööblit (pingid, esteetiliselt ilusad elemendid), vähem tühja asfaltpinda. Штромки. Projekteerimise käigus selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammitee rajamisega parkimiskohtade arv tänaval (puudub, Mitteametlik tõlge: Puhangu ja Randla ristmikul asuva maja elanikuna me ei taha, et meie akende all oleks teist tüüpi transport (tramm). Soovime, et peatus oleks jalutuskäigu kaugusel. väheneb, kuid projekteerimisel üritatakse säilitada nii palju kohti kui võimalik. Eskiislahenduses on Puhangu tänaval ette nähtud pikiparkimise kohti. Eraisikud (3) M. N., A. 386. arvamus esitatud 386.1. Tahame rohkem liikuda. Saadaolevad bussipeatused 40, 35, 66 sobivad kõigile. Puhangu tänav on kitsas ja praegune piirkiirus on 30 km/h. Kitsad kõnniteed, ohtlikud jalakäijatele. Liikluskorralduslik lahendus (sh parkimine) selgub projekteerimise käigus. Parkimine on võimalik oma kinnistul, tänavamaal või avalikes parklates. Suvisel G., N. N. LOV kohapeal) Tänaval on vähe parkimiskohti, neid pole vaja eemaldada! Shtromka peaks jääma vaikseks ja rahulikuks paigaks, laste ja täiskasvanute puhkekohaks. see pole linna vaatamisväärsus, ajal, mil Stroomi rand on populaarne sihtkoht nii teiste asumite kui ka linnaosade elanike seas, pakub tramm mugavat ja kiiret alternatiivi autoga tulekule. soovitame turistidel Piritale minna - tehke Piritale mugav trammiliin. Meie pere on trammi vastu Shtromki piirkonnas. See aitab vähendada ajutist autokoormust piirkonnas ja ennetada olukordi, kus külalised pargivad massiliselt elamute ees või täidavad kohalike elanike parkimiskohad. See pole linna vaatamisväärsus, soovitame turistidel Piritale minna - tehke Piritale mugav trammiliin. Meie pere on trammi vastu Shtromki piirkonnas. Järk-järgult arendatakse trammiteede võrku, mille realiseerumine sõltub oluliselt rahastusvõimalustest. Tallinna Linnavolikogu on 16.11.2023 vastu võtnud määruse nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud 386.2. linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks. Как житель нашего района я против постройки трамвайных путей, т.к. считаю свой район тихим, спокойным местом. Транспортное сообщение с городом прекрасное и Projektiga tuleb tagada, et müra ja vibratsioon jääksid normide piiresse, seda ka ehitustööde ajal. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal вполне достаточно автобуса и до трамвая не составляет труда добраться. Строительство повлечет за собой неудобства в виде неизбежного шума, строения, здания могут tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav пострадать и начать разрушаться. Зона отдыха тоже достаточно обеспечена доступностью от общественного транспорта. И трамвай создает в последствии тоже uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke дополнительный шум. И для автовладельцев это тоже создаст дополнительные трудности в перемещении по району. tehnoloogiaid. Vt ka PT punktid 5.1-5.3. Uued tehnoloogiad ning ehituslahendused, nt kummimatid rööbaste all, aitavad müra ja vibratsiooni vähendada. Busside mootorimüra, eriti järsul Mitteametlik tõlge: Meie kandi elanikuna olen ma trammiteede rajamise vastu, sest... pean oma piirkonda vaikseks, rahulikuks paigaks. Transpordiühendus linnaga on suurepärane ja kiirendamisel, võib tekitada kohati suuremat müra kui trammid. Trammid võivad mõnes olukorras (nt tänavapinnale rajatud isoleerimata bussist piisab ning trammi pole raske ligi pääseda. Ehitus toob kaasa ebamugavusi vältimatu müra näol, konstruktsioonid, hooned võivad kannatada ja hakata kokku varisema. trammirööbastel täiskiirusel liikudes) olla valjemad, kuid selliste probleemidega saab projekteerimisel ettenägelikult arvestada. Ehitustehniliselt on (puudub, Puhkealale on piisavalt ligipääsetav ka ühistranspordiga. Ja tramm tekitab hiljem lisamüra. Ja autoomanikele tekitab see ka täiendavaid raskusi piirkonnas liikumisel. võimalik kasutusele võtta kaasaegseid lahendusi, mille abil tramm ei saa olema bussidest valjem. Lisaks mahutab tramm rohkem inimesi kui buss, mistõttu 387. Eraisik J. Ž. arvamus esitatud 387.1. saab mitme bussi asemel kasutada ühte trammi. Seega ühistranspordist tulenev müra ja vibratsioon eeldatavasti ei suurene, kuivõrd busside liiklustihedus LOV kohapeal) trammitee ehitamise järgselt väheneb - busside marsruute korrigeeritakse, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Trammide liiklustihedus ei ole nii suur, et hakkaks autodega konflikti looma. Trammitee ehitamisega ning bussiliikluse ümberkorraldamisega muutub ühistransport kättesaadavamaks ja mugavamaks, et seda eelistada autole ning autode kasutamise vajadus väheneb.  В Пыхья-Таллинн хорошая дорожная инфраструктура. В строительстве трамвайной линии я против! Täname arvamuse eest! Põhja-Tallinna linnaosas kasvab tulevikus elanike arv kõikide arengualade (nt Meeruse-Bekkeri, Manufaktuuri, Kopli kaubajaam, kaugemal Hundipea Paljassaarel ning Seewaldi ala) elluviimisel ligikaudu 40 000 võrra, mis omakorda loob võimaluse uute töökohtade tekkeks. Mitteametlik tõlge: Põhja-Tallinnas on hea teede infrastruktuur. Olen trammiliini ehitamise vastu! Pelgurannas ei pruugi elanike arv märkimisväärselt muutuda, kuid kogu linnaosa kasvab kiiresti. See toob tänavatele rohkem autosid ning sõiduteedel liiklemine saab olema raskendatud (rohkem ummikuid). Tuginedes Põhja-Tallinna liikuvusuuringule (vt uuringud https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm), ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise (ühistransport, muust transpordist eraldiseisev rööbasühistransport (st tramm/rong), rattateed jne). Sellest tulenevalt on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel (puudub, on ummikud. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada 388. Eraisik F. P. arvamus esitatud 388.1. ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus LOV kohapeal) pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal. Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Linna olulisemad vajadused ühistranspordi ning trammiteede rajamiseks on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv). С рождения проживаю в нашем районе. И все меньше и меньше природы остается вокруг. Хочется жить у моря и слушать шум прибоя, а не грохот трамваев. Я Stroomi rand ja park on ülelinnalise tähtsusega puhkeala ning taotluse eesmärk on promenaadi väärtust ning kõrg- ja madalhaljastust maksimaalselt категорически против проведения трамвайной линии к морю. säilitada, luues koos trammiteega tervikliku tänavalahenduse. Roheala jääb suures ulatuses puutumata - tagasipöörde variant 2, mis on hetkel (puudub, perspektiivseim, hõlmaks vaid 1,1% pargi pindalast. Taotleja on projekteerimistingimuste koostamise ajal tellinud sõltumatu müra ja vibratsiooni uuringu, 389. Eraisik N. P. arvamus esitatud 389.1. Mitteametlik tõlge: Olen sünnist saati meie kandis elanud. Ja loodust jääb ümber aina vähemaks. Ma tahan elada mere ääres ja kuulata surfi häält, mitte trammide mürinat. Olen mille esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikul arutelul ning projekteerimise käigus tehakse veel täiendav uuring. Nende põhjal tuleb valida kaasaegsed ja LOV kohapeal) kategooriliselt merele viiva trammiliini ehitamise vastu. kvaliteetsed lahendused müra ja vibratsiooni vähendamiseks, kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Tramm mööda Kolde puiesteed mere äärde ei sega kedagi!!! Trassi valikul oli üheks oluliseks tingimuseks peatuste ümbruses kõrge tihedusega asustuse olemasolu, et trammi oleks võimalik kasutada võimalikult paljudel inimestel (mh tagades optimaalse kauguse erinevatest ümberkaudsetest asutustest). Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. Puhangu-suunalise trammikoridori eeliseks on kiire ja otse ühendus Balti jaama ning kesklinna suunal. Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks märgatavalt pikemat marsruuti, mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet võrreldes teiste liikumisviisidega. Lisaks Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kallis ning ei kuulu antud (puudub, projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava hoonete kõrvale. Seda 390. Eraisik J. V. arvamus esitatud 390.1. varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa LOV kohapeal) ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui praegune lahendusvariant A. Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest. TRAMM PUHANGU TÄNAVALE EI SOBI. MEIL ON KORRALIK AUTOBUSSI ÜHENDUS. Täname arvamuse eest! Trammitee ehitamise järgselt korrigeeritakse busside marsruute, et ka teised tänavad oleksid ühistranspordiga paremini kaetud. Põhja-Tallinna liikuvusuuringu kohaselt ei ole võimalik täiendavaid sõiduteid kavandada ning ainus variant liikuvusprobleemidega tegeleda on läbi säästlike liikumisviiside edendamise. Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on vajalik ettenägelikult planeerida muust liiklusest eraldiseisvat rööbasühistransporti, mis on kiirem ning pakub alternatiivset liikumisviisi, kui tänavatel on ummikud. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud (puudub, uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks 391. Eraisik E. A. arvamus esitatud 391.1. läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb oma lahenduses samuti LOV kohapeal) ette mitmeid võimalikke rööbastranspordikoridore, et parendada ühistransporditeenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Мы против трамвая. Трамвай не нужен с его вибрацией и шумовыми эффектами. Projekteerimisel selgitatakse uuringute põhjal välja rakendatavad müra ja vibratsiooni leevendusmeetmed. (puudub, 392. Eraisik A. P. arvamus esitatud 392.1. Mitteametlik tõlge: Oleme trammi vastu. Pole vaja trammi oma vibratsiooni- ja müraefektidega. LOV kohapeal) Algatuseks esitan väikese hilinemisega Pelguranna trammiliini rajamise (ehitisregistri kood 221468377) ettepaneku, mis on toodud ka 2022.a. trammiteede tänavaruumi uuringu 4. Variant A puhul jääb Ehte Humanitaargümnaasium ca 410 m kaugusel, mis on sobiva kaugusega projekteeritavast trammipeatusest. Putukaväila projektis leheküljel joonisel 1 https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Trammiteede%20t%C3%A4navaruumi%20uuringu%20seletuskiri%202022-10.pdf on arvestatud Pelguranna trammitee perspektiiviga (variant A). Trammitee trassil Puhangu-Pelguranna-Kolde pst-Putukaväil oleks ehitustehniliselt Palun veelkord kaaluda trammitee lõpuringi rannaparki kavandamise asemel lahendada trammitee ümber kvartali: Puhangu tänav - Pelguranna tänav T3 - Pelguranna tn 63 - Kolde keerulisem ja kallim valik, kus trassi asukoha tõttu on potentsiaalsete reisijate arv väiksem. puiestee T4 - Kolde pst 92 (vt joonis). •Putukaväilal ja Kolde pst-l on asustus väiksema tihedusega ning seetõttu perspektiivsete kasutajate arv väiksem. •Trammitee suunamine Kolde pst-le tähendaks ka märgatavalt pikemat marsruuti (st aeglasem ühendus), mis vähendaks trammiliikluse konkurentsivõimet Eelpool nimetatud uuringus on Pelguranna trammiliini käsitletud punktis 3.5. lk 42-45. Uuringust ei ole leitavad põhjendused, miks lükati kõrvale ümber kvartali trammitee lahendus. võrreldes teiste liikumisviisidega. Ümber kvartali trammitee kavandamisega jääb ära mürarikkam lõpuring, mis on joonistatud paiknema väljaspool transpordimaad. Lõpuring jääb täielikult Läänemere ranna 200 •Lisaks oleks lahendus ehitustehniliselt keerulisem, kuivõrd Pelguranna tänavaga ja osaliselt Kolde pst-ga paralleelselt kulgeb suur kanalisatsioonitoru, mille meetrilisse piiranguvööndisse. Eelistatud on trammitee ehitamine transpordimaale. Ümber kvartali lahendus toob trammitee lähemale lisaks projekteeritud rannahoonele (ehitisregistri peale ega lähedusse ei ole paralleelselt kulgevat trammiteed võimalik rajada (vt AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused). Toru ümberehitamine on väga kood 121432750) ka Ehte Humanitaargümnaasiumile. Ümber kvartali lahenduse puhul on vajalik muuta ja täiendada töös oleva putukaväila (ehitisregistri kood 221396628) kallis ning ei kuulu antud projekti mahtu. Et trammiteed saaks selle trassivaliku järgi kavandada, peaks selle rajama rannaparki või Pelguranna tänava ehitusprojekti. hoonete kõrvale. Seda varianti ei valitud, kuna see lahendus oleks märkimisväärselt kulukam - see eeldaks tänavaruumi ümberkujundamist pikemas mahus, tooks kaasa ulatuslikuma tehnovõrkude ümberehituse linna eelarvest, oleks suuremas ulatuses muu liiklusega samas koridoris ning trammitee rannaparki kavandamisel hõlmaks suurema osa rannapargist kui variant A. 393. Eraisik V. T. 03.04.2025 393.1. •Selline marsruut on vähem perspektiivikam ka tuleviku arengute ja liini pikendamise võimaluste vaatest kui variant A.  Lisan veel 2 võimalikku lahendust. Täname täiendavate ettepanekute eest trassi valikul! Kolde pst-le suunamise osas vt vastust punktis 393.1. Trassi kulgemine üle Kopli raudteejaama sellisel kujul poleks ilmselt teostatav kasutuses olevate rööbasteede tõttu või nõuaks suuremahulist ümberehitust. Trassi valik põhineb mitmetel linna poolt tellitud uuringutel ja analüüsidel, kus võrreldi erinevaid võimalusi ning võeti arvesse elanike liikumisvajadusi ja tulevasi arendusi. Trammiliinide arendamiseks läbiviidud uuringud on kättesaadavad: https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm. Lisaks on Põhja- Tallinna trammiliinide potentsiaalseid trasse analüüsitud ka koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu menetluses. Seega on töös uuringute põhjal väljatöötatud trass, mille kasuks otsustati Tallinna ametite ja linna juhtkonna ühisel kaalumisel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 16.11.2023 määruse nr 06.05.2025 393.2. 25 "Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035" (https://www.riigiteataja.ee/akt/424112023020?leiaKehtiv), milles on toodud linna olulisemad vajadused ühistranspordi ja trammiteede rajamiseks ning kus on näidatud ka Pelguranna trammi trassivalik. Trammitee kavandatakse hetkel rajada kuni Pelgurannani, kuid tulevikus on jäetud võimalus pikendada trammiliini Meeruse-Bekkeri suunal (vt koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering). Välisrahastuse taotlus on esitatud Pelguranna trammitee trassile A. Vt ka vastust punktis 393.2. Alternatiivide kaalumise tulemusena on strateegiliselt ja linnaehituslikult eelistatud lahendusvariant A, kuivõrd see tagab kiire ja kõige otsema marsruudiga ühenduse Balti jaama ja kesklinnaga, ühendades oma marsruudil ka mitmeid asutusi, millest tulenevalt on potentsiaalsete reisijate arv suur. Variant A on ehitustehniliselt lihtsamini teostatav ja vähemkulukam valik ning sobib kõige paremini tuleviku arengutega ja pikendamise võimalustega. 393.3. C Avalikul arutelul (06.05.25) esitatud (uued) arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta Miks ei võiks teha trammi Pelguranna tänavale, mis saab alguse Maleva peatuse juurest Kopli tänavalt? Pelguranna tn pidi alla oleks trammiteed lihtsam ehitada ning ka tänav on laiem. Ühistranspordi puhul on oluline, et sõiduaeg oleks võimalikult lühike, et tagada konkurentsieelis auto ees. Sellise trassi puhul sõiduaeg pikeneb. Juba Hetkel seal puuduvad ühistranspordipeatused. praeguses rahvastiku olukorras näitavad arvutused, et suunal Puhangu-Balti jaam-Hobujaama-bussijaam jõuaks sihtpunkti kiiremini kui ühegi teise 394. Eraisik 06.05.2025 394.1. ühistranspordivahendiga ning tulevikus see eelis aina kasvab. Lisaks piirneb Pelguranna tn osaliselt vana kalmistupargiga, seega potentsiaalsed reisijaid on vähem (vaid ühel pool trammiteed). Rööbastransport on hea ning vajalik, linnaruumi mõttes säästlik. Küll aga keskendutakse vaid ühele väikesele lõigule ning ei vaadata tervikut laiemalt. Tervistavaid rohealasid jääb järjest Põhja-Tallinna üldplaneering ei näe ette rööbastransporti Kopliranna tänavale ega Merimetsa kaitsealale. Merimetsa kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on vähemaks. Mis saab Kopliranna läbimurdest? Millal tuuakse tramm läbi Pelguranna pargi ja läbi Merimetsa? See on justkui ukse avamine trammiliini pikendamiseks tulevikus. kaitsealal teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ning erandid on ette nähtud ainult kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks või juba olemasolevatele rajatistele. Linn pigem üritab roheala suurendada, mistõttu on arendajatega sel teemal tihti suured vaidlused. Trammitee ehitamine on kallis ning selleks, et see oleks põhjendatud, peab see olema rajatud sinna, kus on inimesed ehk kus on selleks 395. Eraisik E. S. 06.05.2025 395.1. vajadus. Põhja-Tallinna inimeste liikuvus Haabersti ja Põhja-Tallinna vahel on hetkel üks väiksemaid. Hetkel võetakse enesestmõistetavana, et jätkame sellist projekteerimist, kus igale korterile on ette nähtud 2 parkimiskohta ning sellest tulenevalt on vaja teha ebamugavaid lahendusi. Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on üle vaatamas olemasolevat parkimiskohtade praktikat ehk on teadvustatud probleemi, et See pole aus, loogiline ega jätkusuutlik. 2 parkimiskohta võib olla liiga palju, aga protsess on alles algusjärgus ning sellega tegeletakse. 395.2. Võib-olla ei peaks elanike arvul laskma paisuda ning ei peaks lubama Bekkeri sadamasse laskma projekteerida ja ehitada pilvelõhkujaid, vaid mõnusat miljöösse sobivat kortermajade Linn on üsna jäigalt kinni hoidnud kehtivast kõrghoonete teemaplaneeringust, mis ei luba Põhja-Tallinnasse kõrghooneid rajada, v.a Sitsi mäele, kus on 395.3. hoonestust. load juba välja antud ning raske on protsessi tagasi keerata. Positiivse tagasisidena toodi välja, et võiks mõelda laiemalt. Põhja-Tallinn ongi suurem - Kalamaja, uued elukvartalid. Piirkonnas asuvad mitmed koolid, nt PERG, Ehte gümnaasium, ning Täname toetava tagasiside eest! liigub üle 3000 õpilase. Hetkel õpilased tulevad Kalamajast mitme transpordiga, tramm võimaldaks liikuda Kalamajast otse. Lisaks juhitakse tähelepanu, et kinnisvara hind tõuseb, kuna 396. Eraisik T. 06.05.2025 396.1. ligipääsetavus kinnisvarale saab olema parem. Valin transpordi, millega saan kiiremini sihtpunkti. Ei kujuta ette, mis on sõidukiirus trammidel, aga trammid sõidavad sõiduplaanide järgi. Kas tramm hakkab kiiremini sõitma? Kuidas Inimesed kasutavad seda liikumisviisi, mis pakub neile kõige lühema aja algpunktist sihtpunkti. Muu liiklusega koos on planeeritav trammitee vaid Puhangu me teame, et tramm hakkab kiiremini sõitma kui buss? Kas trammitee on sõiduteest täiesti eraldatud? Kas linnaruum võimaldab ehitada nii, et tramm oleks sõidukiiruse tõstmisel ka tänaval. Putukaväila osas on eraldi koridor, kus trammil on võimalik ülejäänud liiklusest eraldi sõita, st võimaldab sõita häiringuteta ning vältida turvaline? Hetkel ei ole arusaadav, kui ahvatlev on trammiga sõita Põhja-Tallinnasse. ummikuid. Ristmikel on võimalik rakendada trammi prioriteedisüsteemi. Mõistlik on projekteerimisel ka peatused ristmikega ühildada nii, et tramm peaks peatuma ühe korra. Mida rohkem on kohti, kus tramm peab peatuma, seda aeglasemaks muutub ka trammi kiirus. Sõidunõudluse järgi pannakse paika trajektoorid ning selle järgi korraldatakse ka ühistranspordiliiklus. Projekteeritava trammi kiirus selgub liiklusmudelist, mille põhjal modelleeritakse kõikvõimalikud seisakud ja võrreldakse seda bussiliiklusega, millele kehtivad tavaliikluse reeglid. Tallinna tänavad ja erinevad lõigud, ristmikud on kõik 397. Eraisik 06.05.2025 397.1. andmebaasis kirjeldatud ning andmete võrdlus annab võrdlemisi hea ülevaate, kui kiiresti hakkab tramm sõitma ning praeguste andmete kohaselt hakkab tramm sõitma kiiremini kui buss. Arvestades ühtlasi ka elaniku arvu kasu tulevikus ning seda, et busside sõidukiirus ummikute tõttu langeb, siis trammi efektiivsus kasvab veelgi. Esitatud mürauuringu näidete peal on näha maksimaalne mürasündmus ligi 80 dB. Sama on nt ühe pöörangu peal Poska ja Narva mnt nurgal. Mida saab teha, kui müraallikat tuleb Tegemist on üksikute maksimaalsete mürasündmustega (nt bussid seisid või kiirendasid, liikusid kohalt), neid ei ole võimalik ette ennustada. Kui tehakse juurde trammi näol? arvutusi, siis vaadatakse hinnatud taset päevasel ja öisel ajal. Müra oleneb sellest, milline tramm sõidab, milline on rööbastee olukord, milline müratase läheb hoonesse ning milline on hoone tehniline seisukord. Olemasolevate trammiliinidel ei ole kasutatud kõiki tehnilisi lahendusi, mis tänapäeval on 398. Eraisik 06.05.2025 398.1. võimalik, et müra ja vibratsiooni vähendada. Pelguranna trammi puhul kasutatakse projekteerimise raames kõiki võimalikke kaasaegseid meetodeid, et selliseid erakordseid üksikuid müraületusi ei oleks.  Pole arusaadav, kas joonisel olev tagasipöördering on õige suurusega. Lisaks on juba praegu on probleem, et tormiga tuul kannab liiga tänavatele laiali. Mis saab tagasipöörde rajamisel Projekteerimistingimustega ei panda paika trammitee paiknemist ruumis. Tagasipöörde konkreetne lahendus sünnib projekteerimise käigus, hetkel on parki? tegemist skemaatilise joonisega. Tagasipöörderingiga seotud muresid võetakse tõsiselt ning projekteerimise käigus saab sellele erilist tähelepanu pöörata, et leida piirangute vahel võimalikult optimaalne tasakaal - et ring ei oleks liiga suur ning hõlmaks võimalikult väikese ala pargist, samas ei oleks liiga väikese raadiusega, et tekitaks rohkem müra. Mitte ainult ei pea puid maha võtma, vaid saab ka puid lisada. Tagasipöördering ei ole planeeritud lageda 398.2. asfaltplatsina - kogu trammitee trass, tänavaruumi ja haljastuse kujundus, sh ümberpöördering peab sobituma pargi miljöösse. Majad on ehitatud n-ö voolavate liivade peale. Tramm jääb elumajadest 5 m kaugusele. Millised on normid? Kuidas mõjutab vibratsioon maju, kui tramm läheb nii lähedalt? (Täpsuse huvides toome välja, et tramm jääb elumajadest ca 8-12 m kaugusele.) Eesti regulatsioon määrab, kuidas tuleb hinnata mõju inimese tervisele. Vibratsiooni mõju hoonele hinnatakse vastavalt Saksamaa normidele, seal on põhjalikult kirjas just mõju hoone konstruktsioonile. Vibratsiooni tuleb eraldi hinnata, selle mõju võib olla erinev vastavalt hoone konstruktsioonile, maapinnale jne. Ehitusspetsialist (A. Henk) tõi välja, et nt Praha vanalinnas rajati trammitee betoonalusele, kus enne betooni valamist paigaldati pinnasele vibratsioonimatt nii alla kui külgedele, et vibratsiooni summutada kohas, kus see tekib ning et see ei leviks edasi. Hoone vundamenti on võimalik tugevdada erinevate insenertehnilise lahendustega, isegi kui hoone on nt 399. Eraisik 06.05.2025 399.1. maakividest ning vuugid lagunevad. Seega on tänapäeval võimalusi hooneid säilitada ning vibratsioonikindlamaks teha, aga kasutusele võetavad meetmed sõltuvad konkreetsest hoonest ja see selgub uuringute käigus. Mida teeb linn kahjustuse vältimiseks või kompenseerimiseks? Enamus meetmed on müra vähendamiseks trammitee konstruktsioonis, mis aitavad vähendada ka vibratsiooni, aga üks planeeritud vibratsiooni vähendamise meede, on tavalisest sügavam haljasriba trammitee ja hoone vahel. Enne ehitust dokumenteeritakse kõikide hoonete seisukord ning kui peaks tekkima kahjustusi, siis need likvideeritakse ja kompenseeritakse. Ehitusspetsialist (A. Henk) lisas, et ehitushankes on ehitajal vastutuskindlustus, st 399.2. projekteerimismeetmetega ning ehitusega tuleb tagada, et hooned säiliksid. Ehitajale jääb vastutus ehitustegevuse eest - kui peaks midagi juhtuma, siis on olemas vastav kindlustus. Kodanik tõi esile, et talle on edastatud detailplaneeringu (Bekkeri sadama detailplaneering) arutelul osalemise kutse ning selles detailplaneeringus on näidatud perspektiivne trammitee Kopliranna tänava osas olid arutelud, aga kõik, kes on Sirbi tänaval käinud, teavad, et merepoolne ots, kust jalgrada läbi läheb, on ruumiliselt nii kitsas, et Kopliranna tänaval kui Pelguranna trammitee pikendus. tramm ei mahu läbi. Seega erinevates aruteludes ja osade kaartide peal oli vahepeal näidatud perspektiivne tramm Kopliranna tänaval, kuid koostatava 400. Eraisik 06.05.2025 400.1. Põhja-Tallinna üldplaneeringu viimasest versioonist on see välja võetud. Mis metoodika alusel ja kuidas saadakse vibrokiirenduse andmed Puhangu tänaval? Kui Puhangu tänaval trammi ei ole, kuidas saadakse vibratsiooni andmed? Korteritesse pannakse spetsiaalsed vibratsiooni andurid, tavaliselt elutoa keskele, kus tavaliselt esinevad kõige kõrgemad vibratsioonitasemed. Puhangu tänaval kogutakse hetkel lähteandmeid, mis on hetkeolukord. Tulevikus, kui tramm on rajatud, tehakse uuesti mõõtmised ning võrreldakse lähteandmetega. Lisaks on mõõdetud Maneeži ja Hobujaama tänaval nii müra kui vibratsiooni andmeid, mida saab samuti võrrelda. Vibratsioon levib pinnases, seega on oluline pinnase omadused (geoloogiline läbilõige, mis pinnasega on tegemist jm). Projekteerimise etapis saab pinnase omadusi ja 401. Eraisik 06.05.2025 401.1. konstruktsioonilist lahendust arvesse võttes välja töötada konkreetsed vajalikud leevendusmeetmed. Nagu eelnevalt välja toodud (vt ka vastust punktis 399.1), siis müra ja vibratsiooni leevendamine otse allika juures (trammitee juures) on kõige lihtsam ja odavam meede. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on teinud 2022. aastal uuringu "Suur- ja väikeimetajate levik ning elupaikade sidusus Tallinnas" Loomade liikumisel tuleb vaadata erinevaid loomi eraldi. Siilil on ühed nõuded, metskitsel teised. Metsloomad liiguvad öösel, kui tramm ei liigu. (https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2022/Suur--ja-vaikeimetajate-levik-ning-elupaikade-sidusus-Tallinnas). Tallinnas on 24 liigist 20 liiki, mis on ühe pealinna kohta palju. Kuidas Trammitee ei muutu füüsiliseks barjääriks ning loomadel on ikkagi võimalik liikuda. Loodetavasti suuri ulukeid ei liigu majade vahel, kus nad võiksid saavad suured ja väikesed loomad minna ühelt rohealalt teisele? Suur koormus langeb erakinnistutele. Kuidas saavad suuremad loomad Merimetsast ülesse Kopli lõppu? Trammitee sattuda abitusse olekusse. Suurulukid kasutavad pigem mereteed, kuivõrd rohekoridorid on juba praegu üpris suletud, st loomadel on keeruline liikuda 402. Eraisik R. 06.05.2025 402.1. rajamine sellele kaasa ei aita. Kuidas me saame tegutseda nii? Soovime, et meil oleks hea elada, aga ajame looduse täiesti välja. Stroomi metsast Paljassaare poolsaarele. Vt ka 2025. aasta uuring: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Suur--ja-vaikeimetajate-elupaikade- sidususe-parandamine-Tallinnas Hetkel ei ole arusaadav, kas koos trammi projektiga ehitatakse ümber ka Sõle tn-Puhangu tn ristmik ning kas Puhangu tn 1 garaažid likvideeritakse või mitte. Kas saaksite selgitada? Ristmik on tulevikus plaanis ikkagi ümber ehitada ning võimalusel ehitatakse see ümber koos trammitee projektiga, mis tähendab ka, et Puhangu tn 1 Hooneühistu Puhangu kinnistu on sel juhul vajalik võõrandada hädavajalikus ulatuses. Loodetavasti jõutakse selles osas kokkuleppele kinnistu omanikuga. 403. 06.05.2025 403.1. 1 esindaja Mul pole trammi vastu midagi, aga ehk oleks võimalik kavandada nii, et Puhangu tänaval ei ole kahesuunaline tee, vaid võetakse kasutusele kahepoolselt juhitav tramm, mis sõidab Kahjuks olemasolev taristu ja veeremid seda lahendust ei võimalda. See eeldaks, et juhtimist oleks võimalik teostada mõlematpidi, kuid olemasolevatel tupikusse ning sõidab sealt teistpidi tagasi. trammidel on see võimalus vaid manööverdamise eesmärgil. Lisaks pole tagurdamised pargialal (avatud alal) eelistatud ohutuse vaatest. Praegustel trammidel on 1 kabiin, sõidavad ainult ühtepidi ning on vajalik ümberpöördering. Olemasolevad trammid on ka kitsa rööpmelaiusega. Seda on arutatud, et äkki tulevikus läheks linn üle laiemale rööpmelaiusele, mis oleks ka odavam toota, kuivõrd mujal on kasutusel lahendus, kus kabiin on mõlemas otsas ja 404. Eraisik E. 06.05.2025 404.1. tramm on mõlematpidi juhitav. Praegune trammipark ja veeremi eripära on paljude varasemate otsuste tulemus ning ainult Pelguranna pärast erisugust trammi rajada ei ole mõistlik. Elasin 7 aastat Vana-Lõuna tänaval, kus trammid sõidavad depoosse. Trammitee kaugus majast ca 30 m ning maja seinte paksus 35-45 cm. Puhangu tänaval on tramm lähemal ning ka See on põhjus, miks soovime mõõta müra ja vibratsiooni erinevates kohtades, kus on rakendatud erinevaid ehitustehnilisi lahendusi. Me kõik leiame seinad hoonetel on õhemad. Kui Eesti on demokraatlik riik, kus kõrgeim riigivõim on rahval ning rahvas on vastu, siis kuidas te lükkate ideed edasi nagu buldooseriga? Tallinnas pöörangukohti, kus elada ei tahaks. Need on ehitatud vanal ajal, teise tehnoloogiaga. Seetõttu nõutaksegi projekteerimistingimuste kontekstis projekteerijalt, et kasutataks parimaid ehitustehnilisi lahendusi, et müra ja vibratsioon oleks minimaalne. See on tagasiside kohalikelt ning seda küsimust võetakse tõsiselt. On arusaadav, et on mure müra, vibratsiooni ja tagasipöördega. Kui tramm rajataks täna Koidula-Weizenbergi tänavale, siis ka sealsed elanikud oleksid sama murelikud. Hinnang on, et kõikidele nendele küsimustele on võimalik projekteerimise käigus vastata ja lahendus leida. Parimaid 405. Eraisik S. 06.05.2025 405.1. võimalikke tehnoloogiaid kasutades on võimalik projekteerida nii, et elukeskkond ei halvene, vaid pigem paraneb. Projekteerimisel nõutavad uuringud on kirjas projekteerimistingimustes ning ka järgmistesse etappidesse kaasatakse kohalikke, et nende muredele ja küsimustele vastata. Lahendame probleemi seal, kus seda on vaja - anname bussidele päriselt eesõiguse. Sõle tn on nii lai küll, et teatud tingimustel on võimalik bussidele anda eesõigus, kuhu autod ei trügi. Teoreetiliselt on võimalik lahendada ühistranspordiprobleem selliselt, et teha nt Sõle tn 2+2 sõiduteest saaks 1+1, aga isegi tänaste teetööde valguses on Tipptundidel oleks autoga raske välja saada ning see paneks ühistransporti kasutama. näha, et reaalselt poleks see mõeldav. See oleks variant, kui laiendada autoteid haljasalade arvelt lähemale elumajadele, tundlikule infrastruktuurile (sünnitusmaja) jm, aga see ei lähe kokku linna strateegiliste eesmärkidega, haljasalade arvelt järeleandmisi ei tehta ning ka müraspetsialistid ilmselt ei 406. Eraisik R. L. 06.05.2025 406.1. peaks seda heaks lahenduseks. Juba täna on ligipääs Põhja-Tallinnale raskendatud ning see süveneb uute elanike lisandumisel veelgi, probleemi see ei lahendaks.  Pelguranna trammiliini projekteerimistingimused 1. Projekteeritav lahendus ja selles kasutatavad materjalid ning tooted peavad vastama järgnevate standardite ja normdokumentide hetkel kehtivatele versioonidele: 1.1. EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.2. EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine” 1.3. EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine” 1.4. EVS 843 „Linnatänavad“ 1.5. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ 1.6. EVS-EN 1824 „Road marking materials - Road trials“ 1.7. EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed” 1.8. EVS-EN 12675 „Traffic signal controllers. Functionalsafety requirements” 1.9. EVS-EN 12899 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“ 1.10. EVS-EN 12966 "Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muutuva teabega liiklusmärgid“ 1.11. EVS-EN 50556 „Road traffic signal systems“ 1.12. CEN/TR 16949 „Teepiirdesüsteem. Jalakäijapiirdesüsteem. Jalakäijarinnatised“ 1.13. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 1.14. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. 2. Projekteerimisel muude dokumentide-uuringute arvestamisel ja järgimisel peavad olema need eelnevalt avalikustatud, tagasisidestatud ning kõigile kättesaadavad. Koostamisel või lõpetamata dokumentidega mitte arvestada ega kasutada. 3. Liikluslahenduse projekteerimisel lähtuda Tallinna Transpordiameti tehnilistest tingimustest. Projekt esitada Tallinna Transpordiametile kooskõlastamiseks. 4. Projekteeritav liikluslahendus tuleb viia kokku olemasoleva liikluslahendusega. Ristmike terviklike liikluslahenduste tagamiseks tuleb arvestada ristmike kõigi harude tervikliku projekteerimisega ning uue lahenduste kokkuviimisega olemasoleva olukorraga Trammiteega ristuvatel tänavatel. Ristuvate tänavate liikluslahenduste kokkuviimise ulatus sõltub ristmiku kavandatavast lahendusest (mõistlik ligikaudne ulatus on 100 meetrit). 5. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb kavandada mõjutatud ühistranspordipeatuste ümberehitus. 6. Trammitee kavandamisel Putukaväila projekti lõigus tuleb arvestada Putukaväila projektiga ja seal näidatud trammitee perspektiivse lahendusega. Projekteerimisel tuleb ümber kavandada Putukaväila jalgrattatee ja kõnnitee lahendus, mis on perspektiivse trammilahenduse lahendusega konfliktne. 7. Puhangu tänaval projektala ulatuses kavandada eraldatud liikumisruum jalakäijatele ja jalgratturitele. Puhangu tänava kõnniteed ja rattateed ühendada Putukaväila projektiga rajatud kõnnitee ja rattateega. 8. Trammitee kavandada kahe rööpapaariga terves ulatuses. 9. Üle Ristiku tänava kavandada eritasandiline ristumine / viadukt, mis mahutab samaaegselt kahe rööpapaariga trammitee ning kõnnitee ja kahesuunalise rattatee. 10. Kavandada projekti käigus Sõle – Puhangu – Manufaktuuri tänavate ristmiku ümberehitus kavandades Puhangu tänava kohakuti Manufaktuuri tänavaga. Ristmikuala tuleb kavandada võimalikult kompaktne. 11. Arvestada järgmiste kinnistute täisulatuses või osaliselt linnale omandamisega või linna kasuks servituudi seadmisega: 78408:805:0027, 78408:805:1890, 78408:805:0640, 78408:805:1050, 78408:805:1580 ja 78408:805:0001. 11.1. Sõle tn-Puhangu tn-Manufaktuuri tn ristmiku rekonstrueerimisel tuleb arvestada järgmiste kinnistute täisulatuses või osaliselt linnale omandamisega või linna kasuks servituudi seadmisega: 78408:805:0750 ja 78408:805:0180. 11.1.1. Sõle tn-Puhangu tn-Manufaktuuri tn ristmiku rekonstrueerimisel arvestada võimaliku vajadusega 78408:806:0008 ja 78408:805:0600 kinnistute osaline linnale omandamise või linna kasuks servituudi seadmisega. 11.2. Trammitrassi lõikumisel Sõle tänavaga; Puhangu tn-Pelguranna tn ristmikul; Puhangu tn-Randla tn ristmikul; Puhangu tänaval (Vihuri tn 7 ja Puhangu tn 29 vahelisele alal) projekteerida koordineeritud foorilahendusega, kus trammiliiklusel on prioriteet.  TALLINNA TRANSPORDIAMETI TEHNILISED TINGIMUSED TALLINNA TRANSPORDIAMET  Versioon 1-25/13.02.2025/ Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................ 2 1. Üldnõuded .................................................................................................................... 2 2. Kergliikluse lahenduse tingimused ............................................................................ 3 3. Mootorsõidukite lahenduste tingimused ................................................................... 4 4. Ühistranspordi lahenduse tingimused ....................................................................... 5 5. Fooriobjektide tingimused .......................................................................................... 5 5.1. Fooriobjektide kanalisatsioon ............................................................................. 5 5.2. Fooriobjektide kaabeldus .................................................................................... 6 5.3. Fooripostid ja -kandurid ...................................................................................... 6 5.4. Fooripead ............................................................................................................. 6 5.5. Foorijuhtimine ja -programm .............................................................................. 7 5.6. Jalgratturite ja jalakäijate foorilahendused ........................................................ 8 5.7. Fooriprojekti dokumentatsioon........................................................................... 8 6. Sõidukite püsiloenduspunkt ....................................................................................... 9 6.1. Üldised tingimused .............................................................................................. 9 6.2. Seireandurite paigaldusnõuded .......................................................................... 9 7. Ristmikukaamerad ......................................................................................................10 7.1. Üldnõuded ristmikukaameratele ........................................................................10 7.2. Ristmikukaamerate tehnilised tingimused ........................................................10 7.3. Ristmikukaamerate paigaldusnõuded ...............................................................10 Lisa 1 ÜHISSÕIDUKI PEATUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................12 Lisa 1.1 Priooriteet nr 1-2 põhimõttelised lahendusvariandid ............................................15 Lisa 1.2 Prioriteet nr 3a nähtavuslaiendi põhimõte ............................................................16 Lisa 2 FOORIPOSTI KLEMMLIISTU AVA JA ASUKOHT ....................................................17 Lisa 3 FOORIPEADE TÄIENAVAD NÕUDED .....................................................................18 1  Versioon 1-25/13.02.2025/ Sissejuhatus Tallinna Transpordiameti tehnilised tingimused on osa ameti poolt esitatavatest projekteerimistingimustest. Tegemist on üldiste tehniliste tingimustega, mida ei kohandata vastavalt ehitusprojektile. Käesolevad tingimused võetakse aluseks ehitusprojekti koostamisel Tallinna linna haldusalas. Rakendada on vajalik vaid asjakohaseid tingimusi. Valdkonna eest vastutavad isikud: • Üldnõuded, kergliikluse lahenduse tingimused, mootorsõidukite lahenduste tingimused: liikuvuslahenduste peaspetsialist (Paavo German) • Ühistranspordi lahenduste tingimused: taristu peaspetsialist (Udo Ots) • Fooriobjektide tingimused: fooride programmeerija (Lauri Limbach) • Sõidukite püsiloenduspunktid, ristmikukaamerad: seireseadmete peaspetsialist (Anton Rohtla) 1. Üldnõuded 1.1. Projekteeritav lahendus ja selles kasutatavad materjalid ning tooted peavad vastama järgnevate standardite ja normdokumentide hetkel kehtivatele versioonidele: 1.1.1. EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.1.2. EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine” 1.1.3. EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine” 1.1.4. EVS 843 „Linnatänavad“ 1.1.5. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ 1.1.6. EVS-EN 1824 „Road marking materials – Road trials“ 1.1.7. EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed” 1.1.8. EVS-EN 12675 „Traffic signal controllers. Functional safety requirements” 1.1.9. EVS-EN 12899 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“ 1.1.10. EVS-EN 12966 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muutuva teabega liiklusmärgid“ 1.1.11. EVS-EN 50556 „Road traffic signal systems“ 1.1.12. CEN/TR 16949 „Teepiirdesüsteem. Jalakäijapiirdesüsteem. Jalakäijarinnatised“ 1.1.13. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 1.1.14. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. 1.2. Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid (postid, kandurid, kinnitusdetailid, piirdedetailid, jalakäijate suunajad jms) peavad olema kuumtsingitud vastavalt EVS- EN 1461 ja polüester-pulbervärvitud (värvikood on RAL7016). 1.3. Liiklusmärkide, lisateatetahvlite ja teemärgiste valmistamisel kasutada tsinkplekist märgialuseid (põhjendatud juhtudel on lubatud kasutada ka vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialuseid). 1.4. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse. 1.5. Reklaamkandjate kavandamisel ja ümber tõstmisel taotleda Tallinna Transpordiametilt eritingimusi eraldiseisvalt. 1.6. Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti joonistel ja spetsifikatsioonis. 2  Versioon 1-25/13.02.2025/ 1.7. Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgustpeegeldavaid kilesid. 1.8. Teemärgised näha sõiduteel ette termoplastikust. Kõnni- ja rattateel kavandada teemärgised värviga. 1.9. Projekti spetsifikatsioonis näidata kõik materjalid, vahendid ja seadmed, mis tagavad projekti realiseerumise. 1.10. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav) ja ühistranspordi ümbersõidumarsruudid, peatuste asukohad ja ajutised ootekojad ning ehitusaegsest liikluskorraldusest tulenevad objekti lähipiirkonna fooriprogrammide muudatused. Lähipiirkonna fooriprogrammide muudatused arvutada lähtudes liikluse modelleerimise ja liikluse vaatluse (ehituse aegne) tulemustest. Projektis tuleb kirjeldada ajutise liikluskorralduse põhimõtted, ajutise ühistranspordilahendused ning kajastada projekti ehitusmetoodikad. 1.11. Projektis näidata liikluskorralduslike tee-elementide mõõtketid tee iseloomulikes kohtades, gabariidid ja sõiduradade laiused ristmikevahelisel alal jne, vähemalt iga 50 m tagant. Ristmikel, kurvides ja rajalaiuse muutudes koheselt. 1.12. Liikluskorraldusskeemil näidata täiendavalt kergliiklustee ning parkimiskohtade paigutus ja mõõdud. 1.13. Kõik elektroonsed seadmed ja konstruktsioonid peavad olema uued, olemasolevaid seadmeid kasutada ainult siis, kui need vastavad allolevatele tingimustele ja nende kasutamiseks on saadud kooskõlastus Tallinna Transpordiametilt. Elektroonsed seadmed peavad sobima töötamiseks temperatuuripiirkonnas -40°C kuni +50°C, kui järgmistes punktides ei ole teisiti kirjas. 1.14. Kõik tooted on vaja paigaldada vastavalt tootja juhistele. 1.15. Esitada tuleb kõikide projektis kasutatud elektroonsete seadmete (sh fooride, andurite ja lisaseadmete) tootelehed, sertifikaadid ja paigaldusjuhendid. 1.16. Olemasolevad teeilmajaamad säilitada samades asukohtades. Teeilmajaama taaspaigaldamiseks tuleb kasutada eelkõige olemasolevaid/projekteeritavaid Tallinna Transpordiameti konsoole ja portaale. 1.16.1. Olemasolevad muutuva teabega infotablood säilitada ja taaspaigaldada liikluskorralduslikult sobivasse asukohta. 1.17. Liikluskorraldusskeemid esitada PDF ja DWG formaadis. 1.18. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga. 1.19. Käesolevatest nõuetest kõrvalekalded on vajalik arusaadavalt põhjendada ja kooskõlastada eraldiseisvalt Tallinna Transpordiametiga. 1.20. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. 1.21. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liikluskorraldusosakonnale. 1.22. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat. 2. Kergliikluse lahenduse tingimused 2.1. Sõidutee ja kergliiklustee vahele jätta soovituslikult vähemalt 1 meetri laiune tehniline riba (võib kombineerida haljastusega). Tehnilisele ribale kavandada mastid, kandurid vms. 2.2. Jalgrattatee vaba liikumisruumi laius kavandada ühesuunalise rattatee korral minimaalselt 2 meetrit, kahesuunalise rattatee korral minimaalselt 2,5 m ja kõnnitee 3  Versioon 1-25/13.02.2025/ laiuseks minimaalselt 2,5 meetrit. Erijuhtudel on võimalik Tallinna Transpordiameti kooskõlastusel kavandada lokaalseid kitsendusi. 2.3. Jalgrattatee kavandada kõnnitee tasapinnast 4 cm madalamale tasapinnale, ent mitte sõiduteega samale tasapinnale. 2.4. Jalgrattatee katend kavandada punase katendiga, pigmenteeritud asfalti puhul tuleb kasutada punast täitematerjali. 2.5. Ristmike piirkonnas kohelda jalgratast kui sõidukit. St ristmikule peale- ja mahasõidul ei tohi jalgrattur ületada äärekivi ja fooriristmikel tuleb jalgratturile ette näha asjakohane ootekoht ja valgusfoorid ning vajadusel ka väljakutse andur. 2.6. Kinnistu juurdepääsude lõikumised kavandada katkematu kõnnitee põhimõtet järgides. Sarnaselt lahendada ka jalgrattatee lõikumised. Suuremate tänavate ristmikel peavad lahendused kaitsma vähem kaitstud liiklejat. 2.7. Ülekäigurajad projekteerida kohtvalgustusega ning valgusvihk peab ulatuma üle kogu sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks samuti valgustatud. 2.8. Ülekäiguradasid üle trammipöörangute mitte kavandada. 2.9. Sõidutee ületused kavandada ristmiku kõikidele harudele, tagamaks liikumise loogilise jätku. Teeületused peavad arvestama ka jalgrataste teeületuse ja ruumivajadusega. 2.10. Kergliikluse marsruutidele ja käiguteedele vältida tänavavalgustuse ja liiklusmärgi postide-kandurite projekteerimist. Samuti vältida jalgrattateele sadevee ja tehnovõrkude kaevude kavandamist. 2.11. Suuremate potentsiaalsete tõmbekeskuste juurde, nt kauplused, asutused, kavandada jalgrataste parkimiskohad. 3. Mootorsõidukite lahenduste tingimused 3.1. Sõiduradade laiused kavandada vastavalt projektkiirusele. Rentsliriba ei arvestata tavapäraselt sõiduraja hulka, vaid tuleb projekteerimisel eraldi ette näha. Juhul, kui tänav projekteeritakse nii kitsas, et see suunab sõidukid sõitma rentslis, siis vältimaks jalakäijate pritsimist vihma ja lörtsi korral, tuleb rentsliriba kavandada sõidutee keskele. Erijuhtudel on võimalik Tallinna Transpordiameti kooskõlastusel kavandada lokaalseid kitsendusi. 3.2. Pööretel ja ristmikel, kus sõidukiirus võib ulatuda üle 20 km/h ei ole sillutiskivide kasutamine soovitatav. 3.3. Ristmikutel, kuhu on liiklusohutuse tagamiseks vajalik rajada teekatemärgistus ei ole võimalik ette näha sillutiskivi kasutamist. 3.4. Kiirusel alla 70 km/h kiirusmuuterada ei kavandata. Kanaliseeritud vaba parempöörderaja võib kavandada juhul, kui jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad mootorsõidukite liiklusega ei lõiku. 3.5. Tänavate äärsed parkimiskohad saab kavandada ainult juhul kui on tagatud kõigi liiklejagruppide ruumivajadus. Parkimist võimaldada ainult välja ehitatud parkimiskohtadel. 3.6. Projektlahendusega luua eeldus, mis piirab mootorsõidukite pääsemise võimalust kergliikluse alale ja teedele. 4  Versioon 1-25/13.02.2025/ 4. Ühistranspordi lahenduse tingimused 4.1. Avatud bussipeatuse tasku sügavus ≥ 3,25 m. 4.2. Ühistranspordi kasutuses olev sõidurada laius kavandada minimaalselt 3,25 m. 4.3. Peatuste ootekojad varustada püsielektrivooluga (kaabel tuua sõidutee poolt vaadeldes vasakpoolse tagumise tugiposti juurde), 3x10A. Tallinna Transpordiamet tellib liitumispunkti. 4.4. Ootekoja elektrivarustus kavandada ühefaasiline, kasutades vaskkaablit 3g 2,5 mm2 kuni 4 mm2 sõltuvalt liini pikkusest. Toitekaablile peab jääma 2 m pikkune varu, et tagada ootekoja ühendamine läbi vundamendi kõri ja jala posti. 4.5. Ootekoja mõlemale küljele tagada 2 m laiune vaba ruum hoolduseks, remonttöödeks ja sõiduplaanidele juurdepääsuks. 4.6. Ootekoja aluse teekatematerjalina kasutada võimalusel tänavakivi. 4.7. Ootekoja ees peab olema vaba ruum vähemalt 2,2 meetrit sõidutee äärest ootekoja külgseinani ning ootekoja taga tagada vähemalt 0,5 meetrit hooldusruumi. 4.8. Kõik ootekodade vundamendid annab ehitajale Tallinna Transpordiameti lepingupartner, vundamendid ja peatuse ooteala katendi paigaldab ehitaja, ootekoja paigaldab Tallinna Transpordiameti lepingupartner. 4.9. Ühissõidukipeatuse liiklusmärgi asukoht näidata ära X Y koordinaatidega. 4.10. Tähistada ooteplatvormi sõiduteepoole äär (sõidutee servast vähemalt 0,3 m kauguselt) punase ohutusjoonega. 4.11. Ooteplatvormil märgistada vaegnägijate liikumistee. 4.12. Sõidutee keskel paiknevad trammi- ja bussipeatused varustada piirde ja porikaitsega. Porikaitse ei tohi takistada ülekäigurajale suunduvate jalakäijate nähtavust. Porikaitse kujundus kooskõlastada projekteerimise käigus Tallinna Transpordiametiga. 4.13. Trammipöörangud kavandada selliselt, et need ei ulatuks ooteplatvormide vahele. 4.14. Ühissõidukipeatuse ootealale mitte kavandada kõrghaljastust, jalgrataste ja elektritõukerataste parkimiskohti, pakiautomaate. Ühissõidukipeatuste ootealade ligidusse kavandatavad jalgrataste ja elektritõukerataste parkimiskohad peavad asetsema selliselt, et need ei takistaks ootealale pääsemist. 4.15. Kergliikluse lahendused peatuste piirkondades kavandada vastavalt ühissõidukipeatuste kavandamise põhimõtetele (lisa 1). 4.16. Ühissõidukipeatuste ooteplatvormide kõrgused kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016. 4.17. Ühissõidukipeatuste liiklusmärkidele kanda peatuse nimi ja vajadusel liiklusmärgile või lisateatetahvlile ühistranspordiliinide numbrid. 4.18. Võimalusel kavandada linnaliini bussid ja trammid ühisele sõidurajale. 4.19. Kavandada võimalikult kiire ühistranspordi liiklus kasutades optimaalseid foorisüsteeme või ühistranspordi prioriteedisüsteemi. 5. Fooriobjektide tingimused 5.1. Fooriobjektide kanalisatsioon 5.1.1. Samast kontrollerist juhitavate fooride kontrollkaabel projekteerida ja ehitada ringliinina. 5.1.2. Kaablitrassid ehitada maa-alustesse plasttorudesse, mille jäikus on 750 N (sõidutee all, kõnniteel või haljasalal), 1250 N (trammitee all). 5  Versioon 1-25/13.02.2025/ 5.1.3. Sidekaablid ja kontrollkaablid paigaldada eraldi kaablikaitsetorudesse. 5.1.4. Kontrollkaablite kaitsetorude läbimõõt on 110 mm, sidekaablite kaitsetoru läbimõõt on 75 mm. 5.2. Fooriobjektide kaabeldus Fooriobjektide ühtse, operatiivse ja ökonoomse ehituse ning hoolduse tagamiseks kasutada alljärgnevalt loetletud materjale ja tooteid: 5.1.1. Toitekaabel MCMK või sellega samaväärne. 5.1.2. Kontrollkaablid MCMO (37/27/19/12) x 1,5 või sellega samaväärne. 5.1.3. Andurite induktiivraamide juhe MKEM – 2,5 või sellega samaväärne. Induktiivandureid kasutada ainult trammiteedel. 5.1.4. Projekteerimisel arvestada igale kaabliringile minimaalselt 2 foorirühma (3-tulelise) jagu sooni reservi. 5.1.5. Sidekaablid ja andurite ühenduskaablid valguskaabel, VMOHBU 5 (10) x 2 x 0,5 või sellega samaväärne. 5.1.6. Fooripeade ühenduskaablid PPJ (5/4) X 1,5 või sellega samaväärne. 5.1.7. Olemasolevad õhukaablid projekteerida maa-alustena. 5.1.8. Fooride juhtkaablid projekteerida vaid foorilampide toitmiseks. Kõik lisaseadmed kaabeldada eraldi kaablitega. 5.1.9. Klemmliistuna kasutada WAGO riviklemme või sellega samaväärseid ja kinnitada posti sees DIN liistuga. 5.3. Fooripostid ja -kandurid 5.3.1. Fooriposti hooldusluugi ava ja asukoht peab vastama lisas 2 toodud tingimustele. Jälgida tuleb, et postide hooldusluugi ava ei jääks sõidutee poole. Fooripostide konstruktsioon peab tagama posti ventilatsiooni ja sademekindluse. Postide valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad tagama stabiilse liikluskorraldusvahendite kinnituse postile ja posti jäiga kinnituse jalusele (vundamendile). Ühispostide (nt tänavavalgustusega) puhul projekteerida igale postile vähemalt kaks hooldusluuki. 5.3.2. Fooriposti tsentri vajalik kaugus sõidutee äärest peab tagama, et fooripea (sh sirm) ei oleks sõiduteele lähemal kui 0,5 meetrit (ohutussaare otsast sõidusuunas piki teed 2– 2,5 m). Fooriposti asukoht jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel peab tagama nende mehaaniliseks puhastuseks vajaliku minimaalse laiusgabariidi. 5.3.3. Fooriposti metalltoru peab olema läbimõõduga 114 mm ja seinapaksusega 2,5 mm koos jalandiga RBJ-3 või sellega samaväärne. 5.3.4. Kasutada standardi EVS-EN 12767 klassile NE vastavaid põrketurvalisi poste. 5.3.5. Fooripostil koos kõikide nähtaval olevatel kinnitusdetailidel, poltidel, kruvidel ja mutritel peavad olema tagatud EVS-EN ISO 12944-2 korrodeeruvuse kategooria materjalide keskkonnaklass vähemalt C4 oma kasutusea jooksul. 5.3.6. Konsoolid koos vastavate jalustega (Soomes projekteeritud tüüp U I-V) ning portaalid koos vastavate jalustega, vastavalt avale tüüp (Soomes projekteeritud tüüp I-IX) või mõlemad vähemalt samaväärsed moderniseeritud konstruktsioonid. 5.4. Fooripead 5.4.1. Fooriobjektide ehitamisel ja rekonstrueerimisel on lubatud paigaldada ainult valgusdioodfoore. Fooriseadmete elektrilised parameetrid (pinge 230V) peavad sobima Tallinnas kasutatava foorijuhtimistehnikaga. 6  Versioon 1-25/13.02.2025/ 5.4.2. Fooripeade korpuse värvus peab olema must. 5.4.3. Fooripead peavad olema UV kindlast polükarbonaadist väljast mati (st mitteläikiva/ mittepeegeldava) korpusega. 5.4.4. Fooripead peavad olema varustatud sirmidega iga LED-elemendi kohta ja maskid peavad asuma läätse (klaasi) ja LED-valgusallika vahel kaitstuna väliste ilmastikutingimuste eest. 5.4.5. Fooripeade tüüp peab olema Futurit LED Slim või sellega samaväärne, millede läätsede diameeter on 210 mm (lubatud tolerants kuni 1%) ja läätsede valgussignaale läbiva osaga vähemalt 185 mm (lubatud tolerants kuni 1%). 5.4.6. Fooripea peab asuma kinnitatult selliselt, et foorikanduri või fooriposti välispinna (kumeruse) ja fooripea korpuses asuva kinnituspoomi keskpunkti vahe ei tohi olla üle 110 mm (vt lisa 3, mõõde A). 5.4.7. Fooripead peavad olema pööratavad vähemalt 75 kraadi kinnituspoomi keskpunkti ümber (vt lisa 3, mõõde B) ka siis, kui fooripea on kinnitatud postile, konsoolile või portaalile. 5.4.8. Fooripead peavad olema kõrge löögikindlusega (EVS-EN IEC 60598, EVS-EN 12368). 5.4.9. Fooripead peavad olema kõrge ilmastikukindlusega (water- and dust-proof (IP55) – EVS-EN 60529; equals class IV vastavalt EVS-EN 12368). 5.4.10. Fooripead peavad olema kõrge temperatuuri taluvusega (EVS-EN 60068-2-30) -40°C kuni +60°C; kõrge vibratsiooni taluvusega (EVS-EN 60068-2-64) ja kõrge vastupidavusega suurtele temperatuuri kõikumistele (EVS-EN IEC 60068-2-14). 5.4.11. Fooripead peavad olema varustatud CE ohutussertifikaadiga. 5.4.12. Sekundilugejad peavad olema foorikontrolleriga ühendatud. 5.5. Foorijuhtimine ja -programm 5.5.1. Säilitada olemasolevate ülekäiguradade täisteeületused. 5.5.2. Foorijuhtimise tarbeks projekteerida nii kõrval- kui põhisuundadele vastavad ja konkreetse objekti eripära arvestavad andurid. Kasutada sõidukite tuvastamiseks videoandurid, jalakäijate ja kergliiklejate tuvastamiseks video-termoandurid ning trammide tuvastamiseks teekattes olevad induktiivandurid (aktiveeritava foorjuhtimise võimekus). Kergliiklejate andurite väljakutsed projekteerida „tagasikutse“ võimekusega nõudluse tühistumisel. 5.5.3. Projekteerida ja rakendada kaks liikluskoormuste muutumist ajas arvestavat erinevat fooriprogrammi (tipptund ja tipptunni väline aeg). Naaberristmikud omavahel koordineerida. Projekti mahus esitada vastavad ajagraafikud. 5.5.4. Jalakäijate ja kergliiklejate tuvastamiseks aktiveeritava juhtimise teostamisel projekteerida lisaks video-termoanduritele ka summeritega väljakutsenupud. 5.5.5. Foorikontrolleritena projekteerida seadmete kasutamine, mis on täielikult ja kõikide tööde osas ühildatavad Tallinnas kasutatava foorijuhtimissüsteemiga võimaldavad koordineerimist ja adaptiivset juhtimist ning ühendumist fooride juhtimiskeskusega. 5.5.6. Kasutada foorikontrollerit SWARCO ITC-3 (või nende uuemad mudelid) või sellega samaväärset. 5.5.7. Kontrollerite kapid kleepida üle grafitivastase kilega. 5.5.8. Foorikontrollerite side peavad välisvõrgu elektrivarustuse katkemisel edasi töötama UPS seadme pealt. Minimaalne nõutud toimimisaeg UPS abil peale elektrivarustuse katkemist on 4 tundi. UPS seadme akud peavad olema vahetatavad. 7