Haju maavarade teemaplaneering, aiandusühistute seisukoht

Meie: 14.05.2025 Külli Siim Ruumilise planeerimise osakonnajuhataja ülesannetes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] Arvamuste küsimine Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõule Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondadega ja kohalike omavalitsustega kaardistada ja leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, et panustada varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning määrata alade prioriteetsus. Samuti on planeeringu eesmärgiks seada tingimused ja suunised kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade korrastamiseks. Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühistud (edaspidi aiandusühistud) on 22.03.2023 esitanud Rahandusministeeriumile ettepanekud seoses Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Rahandusministeerium on andnud omapoolse seisukoha 26.04.2023 kirjaga nr 15-8/2231, milles märkis, et esitatud ettepanek on teadmiseks võetud. Teemaplaneeringuga on võimalik hinnata olemasolevat olukorda ja murekohti. Teemaplaneeringuga saab teha Keskkonnaministeeriumile ettepanekud murekoha lahendamiseks või õigusruumi muutmiseks. Teemaplaneeringuga maardlaga seotud piiranguid maha võtta ei saa. Aiandusühistute maa-alad paiknevad täies ulatuses keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva üleriigilise tähtsusega Maardu kristalliinse ehituskivi maardla (registrikaart nr 54) aktiivse tarbevaru 1 plokil ja aktiivse reservvaru 2 ploki kohal. Aiandusühistu mõistab, et teemaplaneeringu raames ei ole hetkel võimalik maardlaga seotud piiranguid eemaldada. Lähtudes aiandusühistu 22.03.2024 esitatud kirjas toodud kaalutlustest, soovivad ühistud siiski teha ettepaneku eemaldada aiandusühistute maa-alad Maardu maardla nimistust, arvestades asjaolu, et Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus – 160 kuni – 225 m. Praegustes majanduslik-poliitilistes oludes oleks aga nimetatud varude kasutuselev õtt täiesti perspektiivitu, eelkõige maavara madala kvaliteedi tõttu. Viitena võib siinkohal tuua Enn Pirruse (TTÜ mäeinstituut) hinnangu, mis avaldati ajakirjas Keskkonnatehnika 2011. aastal: „ Oodatavad kulutused on v äga suured. Pean vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik see tõstatab küsimuse ettevõtmise majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus naaberaladel on m õnesaja kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku tootmise võimalusi ja kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida.“ Samuti on raske mõista võimalust, et tulevikus võiks maavara kaevandamine toimuda tiheasustusalade vahetus läheduses, linna piiril. Selline tegevus oleks mitmes mõttes problemaatiline ja tooks tõenäoliselt kaasa olulisi negatiivseid mõjusid nii elukeskkonnale, inimeste tervisele kui ka piirkonna atraktiivsusele. Kaevandamisega kaasnevad müra, tolm, vibratsioon ja liikluskoormuse kasv mõjutavad otseselt kohalike elanike heaolu ja elukvaliteeti. Eeltoodut arvestades ei ole selline arengusuund mõistlik ega sotsiaalselt vastuvõetav. Lugupidamisega Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühistud AÜ Kureküla AÜ Sõstra AÜ Druznõi sad AÜ Kasekene AÜ Sever AÜ Keemik AÜ Vana sadam AÜ Sarapuu AÜ Kirsi AÜ Nahkru AÜ Pihlakaaed AÜ Mäe AÜ Kurekella AÜ Ljubitel KVAÜ Jupiter AÜ Watra AÜ Vabadus AÜ Aljans AÜ Majak AÜ Avangard AÜ Kallavere fiord AÜ Roosipuu AÜ Sidrunipuu AÜ Estonia AÜ Mägine AÜ Kiviniidu AÜ Roheline aiandus Lisad: 1. Aiandusühistu 22.03.2023 kiri 2. Rahandusministeeriumi 26.04.2023 kiri nr 15-8/2231 Anna Mett Aiandusühistu KUREKÜLA juhatuse liige [email protected] Teie 22.03.2023 AÜ SÕSTRA Meie 26.04.2023 nr 15-8/2231 [email protected] Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingute ettepanekud seoses Harjumaa maavarade teemaplaneeringuga Austatud Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingute esindajad Edastasite oma 24.03.2023 kirjaga ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos planeeringu koostamise korraldaja poolsete vastustega: 1. Ettepanek käsitleda konkreetselt koostatavas KSH-s graniidimaardla perspektiivi. Jõelähtme valla ja Maardu linna haldusterritooriumil asuv Maardu graniidi maardla on 1915,45 hektari suurune. Maardu maardlas on uurimistöid teinud Eesti Geoloogiavalitsus. 1992. a tehti Eesti Geoloogiakeskusepoolt uuring graniidi varude kinnitamiseks, mille alusel Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru. Seejärel (1995. a) kinnitas Vabariigi Valitsus Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja, mis sisaldas ka Maardu graniidimaardlat (RT I 2005, 34, 265). Soovime välja tuua asjaolu, et graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-aluse kaevandamise meetodil. Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 – - 225 m. Praegustes majanduslik-poliitilistes oludes oleks tegemist täiesti perspektiivitu tegevusega, eriti arvestades graniidi madalat kvaliteeti. Siinkohal toome välja Enn Pirruse (TTÜ mäeinstituut) ajakirjas Keskkonnatehnika 2011a ilmunud arvamust: „Oodatavad kulutused on väga suured. Pean vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik see tõstatab küsimuse ettevõtmise majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus naaberaladel on mõnesaja kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku tootmise võimalusi ja kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida“. Samas on graniidimaardla olnud pidevaks takistuseks piirkonna arengule. Nimelt on osaliselt jäänud toppama Jõelähtme valla üldplaneering Maa-ameti jäiga seisukoha tõttu antud küsimuses (Maa-ameti 09.03.2021 kiri nr 6-3/21/2621-3). Samuti ei ole võimalik maardla tõttu muuta sihtotstarvet elamumaaks. Piirkonna elanikud ja suvilate omanikud on samas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  väljendanud soovi piirkonda arendada ning paljude maaomanike soov oleks piirkonda kolida alaliselt, selleks oli koostatud kollektiivne pöördumine ka Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks 10.02.2021 kirjaga nr 15-4/1197-1. 01.04.2022 oli esitatud taotlus Jõelähtme vallale Kure küla loomiseks Jõelähtme valla haldusterritooriumil (lisa 1). Palume tungivalt käsitleda ja lahendada graniidimaardlaga seonduvad küsimused antud teemaplaneeringus. Vastasel juhul on oht, et probleem jääb aastateks lahendamata. Ettepanek on teadmiseks võetud. Teemaplaneeringuga on võimalik hinnata olemasolevat olukorda ja murekohti. Teemaplaneeringuga saab teha Keskkonnaministeeriumile ettepanekud murekoha lahendamiseks või õigusruumi muutmiseks. Teemaplaneeringuga maardlaga seotud piiranguid maha võtta ei saa. 2. Praegu on meie piirkonna vahetus läheduses kaks ehitusmaavara (lubjakivi, liiv, kruus) maardlat. Soovime, et peale Maardu ja Maardu IV lubjakivikarjääri ammendumist meie piirkonnas enam aktiivselt kaevandustegevusega ei tegeletaks. Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Ettepanekut kaalutakse planeeringulahenduse koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Alan Rood 715 5805 [email protected] 2  Hr Alan Rood Rahandusministeerium [email protected] Meie: 22.03.2023 Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingute ettepanekud seoses Harjumaa maavarade teemaplaneeringuga Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Teemaplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingud teevad ettepaneku konkreetselt käsitleda koostatavas KSH-s graniidimaardlate perspektiivi. Käesoleval hetkel on graniidi temaatikat Skepast ja Puhkimi teemaplaneeringu lähteseisukohtade – ja mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsuses väga vähesel ja pinnapealsel moel käsitletud. Konkreetselt esineb sõna graniit 62 leheküljelises kavas ainul ühe korra, ning maavara on käsitletud alternatiivina. Järgnevalt põhjendame Teile, miks on ülioluline lisada ja täiendada oluliselt koostatavad KSH-d graniidimaardlate problemaatikaga. Esiteks on Harju maakonnas ainult üks aluskorra ehituskivi maardla (MRD0000032). Jõelähtme valla ja Maardu linna haldusterritooriumil asuv Maardu graniidi maardla on 1915,45 hektari suurune. Maardu maardlas on uurimistöid teinud Eesti Geoloogiavalitsus. 1992. a tehti Eesti Geoloogiakeskusepoolt uuring graniidi varude kinnitamiseks, mille alusel Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru. 1 Seejärel (1995. a) kinnitas Vabariigi Valitsus Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja, mis sisaldas ka Maardu graniidimaardlat (RT I 2005, 34, 265). Soovime välja tuua asjaolu, et graniidi kaevandamine on võimalik ainult maa-aluse kaevandamise meetodil. Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994. a. otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 – -225 m. Praegustes majanduslik- poliitilistes oludes oleks tegemist täiesti perspektiivitu tegevusega, eriti arvestades graniidi madalat kvaliteeti. Siinkohal toome välja Enn Pirruse (TTÜ mäeinstituut) ajakirjas Keskkonnatehnika 2011a ilmunud arvamust: „Oodatavad kulutused on väga suured. Pean vajalikuks veel kord tähelepanu juhtida graniidi madalavõitu kvaliteedile killustikutoormena. Kõik see tõstatab küsimuse ettevõtmise majanduslikust kasumlikkusest üldse – eriti Eesti oludes, kus naaberaladel on mõnesaja kilomeetri raadiuses palju parema kvaliteediga graniidikillustiku tootmise võimalusi ja kust seda saab suhteliselt odava meretranspordiga soodsalt importida“. Samas on graniidimaardla olnud pidevaks takistuseks piirkonna arengule. Nimelt on osaliselt jäänud toppama Jõelähtme valla üldplaneering Maa-ameti jäiga seisukoha tõttu antud küsimuses (Maa-ameti 09.03.2021 kiri nr 6-3/21/2621-3). Samuti ei ole võimalik maardla tõttu muuta sihtotstarvet elamumaaks. Piirkonna elanikud ja suvilate omanikud on samas väljendanud soovi piirkonda arendada ning paljude maaomanike soov oleks piirkonda kolida alaliselt, selleks oli koostatud kollektiivne pöördumine ka Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks 10.02.2021 kirjaga nr 15-4/1197-1. 01.04.2022 oli esitatud taotlus Jõelähtme vallale Kure küla loomiseks Jõelähtme valla haldusterritooriumil (lisa 1). Palume tungivalt käsitleda ja lahendada graniidimaardlaga seonduvad küsimused antud teemaplaneeringus. Vastasel juhul on oht, et probleem jääb aastateks lahendamata. Samuti soovime väljendada ka oma arvamust ka perspektiivsete ehitusmaavarade kaevandamisega meie piirkonnas. Praegu on meie piirkonna vahetus läheduses kaks ehitusmaavara (lubjakivi, liiv, kruus) maardlat. Soovime, et peale Maardu ja Maardu IV lubjakivikarjääri ammendumist meie piirkonnas enam aktiivselt kaevandustegevusega ei tegeletaks. 2 PlanS § 8 toob välja, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Piirkonna elanikel on niigi olnud pikk taluvus seoses erinevate maavarade kaevandamistega (fosforiit, paekivi). Tagajärjeks on tänapäevani lahendamata probleemid: pika-aegne keskkonnareostus (fosforiidi kaevanduste šahtiveed), ülessongitud maapind, rikutud pinnas (Maardu fosforiidi ja lubjakivi karjäärid), madal tööstusmaa kvaliteet (Maardu Kroodi tööstuspiirkond), takistused piirkonna kvaliteetseks arenguks ja massiliselt piiranguid (praegune graniidimaardla). Lugupidamisega Jõelähtme valla Kallavere, Võerdla ja Ülgase külade aiandusühingud AÜ Kureküla AÜ Sõstra AÜ Druznõi sad AÜ Kasekene AÜ Sever AÜ Keemik AÜ Vana sadam AÜ Sarapuu AÜ Kirsi AÜ Nahkru AÜ Pihlakaaed AÜ Mäe AÜ Kurekella AÜ Ljubitel KVAÜ Jupiter AÜ Watra AÜ Vabadus AÜ Aljans 3 AÜ Majak AÜ Avangard AÜ Kallavere fiord AÜ Roosipuu AÜ Sidrunipuu AÜ Estonia AÜ Mägine AÜ Kiviniidu AÜ Roheline aiandus Lisa 1. Jõelähtme valla Kallavere ja Ülgase külade aiandusühingute asukoht ja piiritlus; ettepaneku skeem Kure küla loomiseks. (Maa-amet, 2023) 4 Lisa 2. Jõelähtme valla Võerdla küla aiandusühingu asukoht ja piiritlus (AÜ Kasekene). (Maa-amet, 2023) 5 Saatja: "Anna Mett" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: [SUSPECTED SPAM] Haju maavarade teemaplaneering, aiandusühistute seisukoht Kuupäev: 2025-05-14 17:34 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Käesolevaga edastame seisukohad ja ettepaneku Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõule. Lugupidamisega Anna Mett Aiandusühistu KUREKÜLA juhatuse liige