Külli Siim Teie 31.03.2025 nr 13-2/1403-1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.05.2025 nr 7-15/25/1561-2
Harju maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõule seiskoha esitamine
Austatud Külli Siim
Teavitasite Kliimaministeeriumit Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja
selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõude avalikust väljapanekust.
Tutvusime nimetatud teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalidega ning esitame järgmised
märkused.
1. KSH aruandes on ptk 7.13.1. „Õiguslik raamistik“ lk 122 kirjas: „Praktikas on müra allikale
lähimad eluhooned tihti sellised, mille maa juhtotstarve on üldplaneeringu järgi
maatulundusmaa või üldse määramata ning seega seaduse mõistes seal müranormtasemed ei
kehti“. Selgitame, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 sätestab, et müraallika valdaja tagab,
et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Seega ei tohi
tootmisterritooriumil tekkiv müra tootmisalast väljapoole ületada vastavaid normtasemeid.
Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 22 alusel on müra normtasemete kategooriate
määramine üldplaneeringu ülesanne. Normtasemed kehtivad olenemata sellest, kas tegemist
on maatulundusmaaga või juhtotstarve on kohaliku omavalitsuse poolt määramata. Juhul kui
on määramata, siis elamualade (sh maatulundusmaa õuealad) puhul tuleb juhinduda
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 sätestatud II kategooriamüra
normtasemetest.
2. KSH aruande ptk 7.13.4. „Koosmõju arvestamine“ (lk 127) on kirjas: „Hetkel kehtiv
seadusandlus ei arvesta kumulatiivse müraga ega kehtesta eraldi müra normtasemeid. Kehtiv
õigus sätestab müra piirtasemed vaid liiklus- ja tööstusmüra kohta. Selline lähenemine võib
tekitada olukordi, kus justkui hinnatav müraliik on normidele vastav, kuid tegelikkuses on
üldine mürafoon palju kõrgem ning pikas perspektiivis võib tekitada kohalikele elanikele
kahju.“ Jääb ebaselgeks, kuidas on sellise hinnanguni (st müra olukorra alahindamine) jõutud.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6
kohaselt peab KSH aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
(sh müra) kohta inimese tervisele. Seega tuleb kumulatiivset müra arvesse võtta ja hinnata,
kuigi kumulatiivsele mürale ei ole otseselt müranormi (liiklus- ja tööstusmüra koosmõju).
3. Riigi huviga liiva ala Männiku 5 lõunapoolne osa kattub Männiku külas Saku vallas suures
ulatuses ehituses oleva Rail Baltic raudtee lõiguga. Raudtee jaoks maavajaduste
väljaselgitamiseks tuleb täiendavalt teha koostööd Rail Baltic Estonia OÜ-ga.
4. Männiku 1 ja Männiku 2 alade puhul tuleb arvestada, et raudtee läbilaskevõime
suurendamiseks on kavas ehitada Liiva-Saku raudteelõik kaheteeliseks, mistõttu laieneb ka
raudtee kaitsevöönd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antti Tooming
elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler
Ülle Luiks, 623 1220,
[email protected]
Rasmus Pruus, 625 3404,
[email protected]
Andres Lindemann, 5844 6406,
[email protected]
Indrek Laineveer, 639 7636,
[email protected]