Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

Ministeeriumid 15.05.2025 nr 1-11/563-1 Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahvaraamatukogu seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Andmekaitse Inspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Statistikaamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Osaühing Urania Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Osaühing Urania COM Osaühingule Deltmar Rahvaraamatukogude Nõukogu Eesti Rahvusraamatukogu Harju Maakonnaraamatukogu Jõhvi Keskraamatukogu Järvamaa Keskraamatukogu Kõrveküla Raamatukogu Kärdla Linnaraamatukogu Lääne Maakonna Keskraamatukogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Põltsamaa Raamatukogu Põlva Keskraamatukogu Rapla Keskraamatukogu Saare Maakonna Keskraamatukogu Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Valga Keskraamatukogu Viljandi Linnaraamatukogu Võrumaa Keskraamatukogu Narva Keskraamatukogu Tallinna Keskraamatukogu Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu Külli Siim 628 2231 [email protected]  EELNÕU 08.05.2025 Rahvaraamatukogu seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille põhieesmärgid on: 1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ning kultuurile; 2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. (2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest on: 1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine; 2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning haldamine; 3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; 4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; 5) info- ja digipädevusalane juhendamine; 6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine. (3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. § 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused. (2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 621 lõikes 1 nimetatud ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogule. 1 (3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 2. peatükk Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine § 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine (1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. (2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja teeninduspiirkonnad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. (3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest: 1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur; 3) kohalike elanike vajadused. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. (5) Rahvaraamatukogu asutamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile. Teates esitatakse: 1) rahvaraamatukogu nimetus; 2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad, teeninduspiirkonnad ja kontaktandmed; 3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid. (6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse: 1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood; 2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad, teeninduspiirkonnad ja kontaktandmed; 3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna või selle osa ja kogud; 4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid. (7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse kohalikud elanikud ning rahvaraamatukogu nõukogu. § 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused (1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike, 2 (2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine. (3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. (4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. § 6. Maakonnaraamatukogu (1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on rahvaraamatukogu, kes täidab riikliku kohustusena täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid. (2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel maakonnaraamatukogu nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekust. (3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekust. (4) Maakonnaraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. § 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri (1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimääruse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. (2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast arengukavast. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord: 3 1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise, vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise, inventuuri ja kustutamise kohta; 2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, rahvaraamatukogu külastuse, raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse, kohta. § 8. Rahvaraamatukogu juht (1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. (2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Juhi kandidaadi sobivuse kohta kuulatakse ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamus. (3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme aasta võrra pikendada. (4) Kui rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping järjestikku või seda pikendatakse, ei muutu töösuhe tähtajatuks. (5) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. (6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või 2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalset õppeaega. Erialase kõrghariduse või nõutava kutsekvalifikatsiooni omandamisel võib töölepingu tähtaega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani pikendada. (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. § 9. Raamatukogutöötaja (1) Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukogutöötajaid ei leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on valmisolek omandada vajalik haridus või kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul. 4 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukogutöötajaga tähtajaline tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. § 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu (1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. (2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu. (3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. (4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. (5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu. (6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 11. Riigi haldusülesannete täitja rahvaraamatukogude valdkonnas Eesti Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesandeid kooskõlas Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 41 lõikega 1. § 12. Rahvaraamatukogu vara Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale. § 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine (1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt: 5 1) töötajate töötasud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul; 2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest; 3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid, sisustuse ning majandamiskulud. (3) Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele suunatud tegevusi. (4) Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest. (5) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude hüvitamise tingimused ja korra. 3. peatükk Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused § 14. Kogud (1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. (2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Rahvaraamatukogu tagab seal asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. 6 (4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise. § 15. Lugeja ja külastaja (1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja. (2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja. § 16. Teenindus (1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel. (2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele. (3) Elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse. (4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Ligipääs tuleb taastada viivitamata pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. § 17. Teenused (1) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist. (3) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi. (4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist. Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta. 7 (5) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. § 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. Rahvaraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. Rahvaraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas; 6) koduteeninduse vajadus. (3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. (4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. (5) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. (6) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. (7) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete kustutamisel või puude kestuse lõppemisel. 8 (9) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamiseks töödelda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamisest arvates. § 19. Lugejat puudutavad teavitused (1) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Sellisteks teavitusteks on vajalik lugeja nõusolek. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib edastada esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvastikuregistrisse kantud elukoha või elektronposti aadressile teabe esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimaluse kohta. § 20. Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ja kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale. § 21. Lugeja ja külastaja vastutus (1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande või eseme kohta. (2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses. (3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (6) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. 9 (7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. (8) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5–7 nimetatud pädevuse anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 lugeja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale. § 22. Automaatne haldusmenetlus (1) Kohaliku omavalitsuse üksus või rahvaraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus). (2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga, ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. (3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta kohaliku omavalitsuse üksuse või rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga. (4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. peatükk Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve § 23. Aruandlus (1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded. (2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu, kui see on olemas. § 24. Teenistuslik ja haldusjärelevalve (1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus. (2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Kultuuriministeerium. 10  5. peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 25. Põhimäärused Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. § 26. Maakonnaraamatukogud Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne käesoleva seaduse jõustumist. § 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. § 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded (1) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur vastab käesoleva seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30. juunini. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta käesoleva seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule, muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks rahvaraamatukogu struktuuri käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viimisest arvates ja kehtivad seitse aastat. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuses, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta käesoleva seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku, ei kohaldata käesoleva seaduse § 8 lõikeid 5–7 enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele rahvaraamatukogu juhtidele. (4) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele raamatukogutöötajatele. 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 29. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes; 11 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „haldusjärelevalve tegevuse üle“ tekstiosaga „ning raamatukogude andmekogu asutamine“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks tegemine;“; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „trükitoodangu-“ tekstiosaga „väljaannete, sealhulgas trükiste,“; 6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine;“; 7) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Rahvusraamatukogu infovara üldkättesaadavaks tegemiseks“ tekstiosaga „üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine (1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ning ülesannete täitmise otstarbekust. (4) Rahvusraamatukogu määrab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirkonnad, kuulates eelnevalt ära kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused. 12 (5) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. (6) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab Rahvusraamatukogul jätkata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise Kultuuriministeerium.“; 10) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne hankimine;“; 11) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud väljaanded valib rahvaraamatukogu.“; 12) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatav lausaosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. Rahvusraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajadusel tema seadusliku esindaja isikuandmeid:“; 13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks.“; 14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses: „(41) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel. (42) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. (43) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. (44) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete kustutamisel või puude kestuse lõppemisel. (45) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed.“; 15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: 13 „§ 71. Lugeja teavitamine (1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole Rahvusraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Sellisteks teavitusteks on vajalik lugeja nõusolek. § 72. Automaatne haldusmenetlus (1) Rahvusraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus). (2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga, ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. (3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta Rahvusraamatukogu töötajaga. (4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses: „11. peatükk Raamatukogude andmekogu § 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekogu. (2) Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja laenutuste üle arvestuse pidamine; 4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks; 5) andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks; 6) raamatukogude muude ülesannete elektrooniline täitmine. § 74. Raamatukogude andmekogu vastutav töötleja Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu. 14 § 75. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine (1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmiseid isikuandmeid: 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 2 ja 4 nimetatud andmed; 2) rahvaraamatukogu seaduse § 18 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed; 3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed; 4) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud andmed vastavalt kohalduvatele õigusaktidele; 5) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule; 6) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, elektronposti aadress). (2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha päringuid teistesse andmekogudesse. (3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni. § 76. Raamatukogude andmekogu põhimäärus (1) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmekogu volitatud töötlejad; 3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 6) andmete säilitamise täpsem kord; 7) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. § 77. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu (1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.; 17) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“; 18) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15 „(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“; 19) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „, valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit“; 20) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“; 21) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab ära siseaudiitori aruande;“; 23) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“; 26) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga „teabehalduskorra“; 27) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“; 28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. jaanuariks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse 2026. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga ja 2027. aasta 1. juuliks 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“. § 30. Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks. § 31. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Raamatukogude andmekogu (1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu. (2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik. 16 (3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on rahvaraamatukogule tasuta.“; 3) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul“; 4) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 13 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 32. Säilituseksemplari seaduse muutmine Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 33. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 29 punktid 2, 3, 8, 10, 11, 16 ja 24, § 31 ja § 32 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Tallinn, 2025. a Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 17  Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Raamatukogude andmekogu andmekaitsealane mõjuhinnang Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta kultuuriministri asutatavas raamatukogude andmekogus (edaspidi ka andmekogu), mida saavad kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud. Raamatukogude andmekogu andmesubjektid on raamatukoguteenuste kasutajad (sh puudega inimesed ja lapsed) ning raamatukogutöötajad. Andmekogusse talletatakse raamatukoguteenuste osutamiseks vajalikud isikuandmed (näiteks ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed jne). Lisaks sisaldab andmekogu isikuandmeid, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või huve. Raamatukogude andmekogus sisalduvate isikuandmetega seotud riskide maandamiseks kasutatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Olulisemad isikuandmete kaitseks võetavad abinõud on raamatukogude andmekogu puhul järgmised: 1) iga andmevälja tarbeks on olemas selge õiguslik alus; 2) raamatukoguteenuste alaealiste (samuti täisealistest eestkostetavatest) kasutajate puhul küsitakse lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekut; 3) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 4) raamatukogutöötajatele raamatukoguteenuste kasutajate isikuandmetele juurdepääsu andmisel lähtutakse põhimõttest, et raamatukogutöötaja võib omada juurdepääsu ainult nendele andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 5) kasutaja autentimiseks on kasutusel turvalised kanalid (TARA, HarID, TAAT); 6) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist; 7) andmesubjektile tagatakse võimalus valdavat enamust oma andmetest ise muuta ja raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada; 8) kord aastas kontrollitakse isikuandmete õigsust; 9) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 10) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu ja süsteemi ebaharilikku käitumist; 11) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse, iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi ning päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 12) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel isikuandmed kustutatakse või anonümiseeritakse; 13) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral; 14) raamatukogude andmekogu kasutavatele raamatukogutöötajatele pannakse kohustus läbida igal aastal andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolitus. Kuigi raamatukogude andmekogu puhul esineb riske, mille realiseerumisel oleks suur negatiivne mõju, on nende esinemise tõenäosus tänu rakendatavatele meetmetele väike. 1 1. Mõjuhinnangu läbiviimisest 1.1. Läbiviimise aeg Mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul oktoober 2024 – märts 2025. 1.2. Mõjuhinnangu ulatus Mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta raamatukogude andmekogus. Mõjuhinnang ei hõlma raamatukogude kogudes ja andmebaasides sisalduvaid väljaannetega seotud isikuandmeid. 1.3. Metoodika Mõjuhinnangu teostamisel on peamiste allikatena kasutatud raamatukogude andmekogu osadeks olevate raamatukogusüsteemi ja e-kataloogi detailanalüüse1,2, mille koostamisel analüüsiti asjasse puutuvaid dokumente, viidi läbi intervjuusid tellija ehk Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RaRa) töötajatega ja seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemide esindajatega, korraldati raamatukogude esindajatele töötuba ning koguti kirjalikku tagasisidet. Lisaks on mõjuhinnangu läbiviimise raames toimunud mitu kohtumist RaRa esindajatega. Mõjuhinnang on koostatud, kasutades riskil põhinevat meetodit. 2. Andmekogu kirjeldus 2.1. Andmekogu üldine kirjeldus Raamatukogud kasutavad e-katalooge ja neid toetavaid raamatukogusüsteeme kogude haldamiseks, raamatukogude kasutajate registreerimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohapeal kasutamise üle arvestuse pidamiseks ning statistika tegemiseks. Hetkel on Eestis kasutusel neli erinevat e-kataloogi (ESTER3, lugeja.ee4, Riksweb5, MIRKO6) koos neid toetavate raamatukogusüsteemidega (Sierra, URRAM, RIKS). Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus raamatukogud ei suuda enam pakkuda kasutajate ootustele vastavaid teenuseid, sest olemasolevad süsteemid ei rahulda raamatukogude muutuvaid vajadusi ning raamatukoguteenus tervikuna on jäämas riigi arenguplaanidest maha. Vajalikku muutust ja arenguhüpet ei ole võimalik saavutada tänaste e-kataloogide ja raamatukogusüsteemide pinnalt, mistõttu on RaRa hankimas ühte üleriigilist e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi tervele Eestile. Kõnealusest uue e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi kooslusest saabki raamatukogude andmekogu. Selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek uuele raamatukogusüsteemile, on plaanis hankida juba valmis arendatud ja rahvusvaheliselt erinevate raamatukogude poolt kasutusel olev raamatukogusüsteem ehk nii-öelda „karbitoode“. Sellisel juhul ei ole süsteemil küll kohe 1 Raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2 E-kataloogi detailanalüüs. 3 ESTER. 4 Lugeja.ee. 5 Riksweb. 6 MIRKO. 2 pakkuja poolt välja arendatud Eesti eripärasid arvestavaid täiendavaid funktsionaalsusi, kuid need lahendused töötatakse välja süsteemi juurutamise käigus. Mis puudutab ühtset e-kataloogi, siis selles osas on korraldatud arendushange ja uus e-kataloog luuakse MIRKO baasil. Andmed migreeritakse seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse. Kuna täna kasutusel olevad raamatukogusüsteemid on erineva andmestruktuuriga, mis muudab migratsiooniprotsessi keerukaks ja võrdlemisi pikaks, toimub migratsioon etapiviisiliselt. 2.2. Andmekogu arhitektuur Raamatukogude andmekogu koosneb peamiselt raamatukogude kasutajatele mõeldud e- kataloogist7 ja raamatukogutöötajatele mõeldud raamatukogusüsteemist, mis sisaldab endas nii ühtset üleriigilist bibliokirjete kui ka lugejakirjete andmebaasi. Ühtse bibliokirjete andmebaasi üheks osaks on Eesti rahvusbibliograafia, kus on talletatud kõik Eesti kohta või Eestis ilmunud väljaannete bibliokirjed. Lisaks talletatakse ühtses bibliokirjete andmebaasis kõik muud raamatukogude kogudes sisalduvate väljaannete ja esemete bibliokirjed (näiteks väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed väljaanded, laenutuseks pakutavad seadmed jne). Ühtne bibliokirjete andmebaas sisaldab ka RaRa digitaalarhiivis DIGAR säilitatavate ja kättesaadavaks tehtavate väljaannete metaandmeid ning Eesti õigusbibliograafiat. Lisaks e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi omavahelisele liidesele on raamatukogude andmekogu liidestatud ka erinevate väliste infosüsteemidega. Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega on kajastatud järgmises tabelis. 7 Raamatukogude kasutajatele mõeldud e-kataloogi funktsionaalsused on kasutajakonto haldamine, otsimine ja laenutamine ning raamatukogutöötajatel on e-kataloogis administreeriv roll. 3 Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega võib hõlmata isikuandmeid andmekogu kasutab välise Väline süsteem või seade kasutab raamatukogude Kasutamine hõlmab või Seos on mõlemapoolne andmekogu andmeid süsteemi või seadme Raamatukogude andmeid Väline süsteem või seade Selgitus Riigi autentimisteenus. Võimaldab autentida ID-kaardi, TARA ✓ ✓ Mobiil-ID, Smart-ID ja EU eID-ga (piiriülene autentimine läbi eIDAS taristu). Riigi allkirjastamisteenus. Kasutatakse e-kataloogis lugejaks SiGa ✓ ✓ registreerimisel raamatukogu registreerumisavalduse digiallkirjastamiseks. HarID ✓ ✓ Haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus. Haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja TAAT ✓ ✓ autoriseerimise taristu. Eesti Hariduse Infosüsteem. Kasutatakse õppimise või õpetamise fakti tuvastamiseks raamatukoguteenuste EHIS ✓ ✓ kasutamise õiguse kontrollimisel näiteks kooliraamatukogude puhul. Kontroll teostatakse lugeja isikukoodi järgi. 4  Kontrollitakse õppimise või õpetamise fakti päringu edastamise hetkel. Kasutatakse registreeritud elukoha kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) tuvastamiseks raamatukoguteenuste korraldamise ja arendamise eesmärgil. Kontroll teostatakse Rahvastikuregister ✓ ✓ lugeja isikukoodi järgi. Rahvastikuregistrit kasutatakse ka lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku andmise protsessi toetamiseks (esindusõiguse kontrollimiseks). Kasutatakse e-kataloogile väljaannete kaanepiltide, EPIK kaanepiltide lahendus ✓ sisukokkuvõtete ja sisukordade lisamiseks. Kasutatakse pangalinkide jm maksevõimaluste kaudu (näiteks viivise) tasumise võimaluse loomiseks. Samuti pakuvad Makselahendus ✓ ✓ enamik makselahendusi ka krediitkaardi andmete turvalise sisestamise ja talletamise võimalust. Raamatukogude andmekogus krediitkaardi andmeid ei talletata. Kasutatakse pakiautomaati saatmise või kullerteenuse Logistikateenus ✓ ✓ osutamiseks. Arendamisel. Kasutatakse raamatukogusid puudutavate andmete (näiteks raamatukogude nimed, asukohad, Raamatukogude juhtimistöölaud ✓ vöötkoodid, pakiautomaatide ja raamatukappide asukohad jm) ja anonümiseeritud lugejaandmete pärimiseks statistilisel eesmärgil. Arendamisel. Teadusandmebaasidele juurdepääsude haldamise Teadusandmebaaside hub ✓ lahendus. ISSN, ISMN ja ISBN koodi põhjal väljaande tuvastamist ISSN, ISMN ja ISBN põhjal toetavad mitmed lahendused. Ühed levinumad neist on Amazon väljaande tuvastamise lahendus ✓ Product Advertising API8 (toetab ISBN põhist päringut), WorldsCat Search API (toetab ISSN ja ISBN põhist päringut). 8 API (Application Programming Interface) ehk rakendusliides on (masin)liides IT-süsteemide vahel andmete vahetamiseks. 5  Kasutatakse raamatukogu lugejaks registreerumise avalduste, raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnituste ning lapsevanemate või muude Dokumendihaldussüsteemid ✓ ✓ seaduslike esindajate antud nõusolekute säilitamiseks. Dokumendid saadetakse selle raamatukogu dokumendihaldussüsteemi, mille lugejaks kasutaja e-kataloogi kaudu registreerus.9 DIGAR-is kasutaja registreerimiseks, autentimiseks ja DIGAR-i täistekstide ✓ ✓ isikustatud funktsionaalsuste pakkumiseks kasutatakse e- andmebaas kataloogi komponendiks olevat SSO-d10. Eesti riigi virtuaalne abiline. E-kataloogis on Bürokratt esialgu kasutusel nõuandva juturobotina. Kaugemas tulevikus peab Bürokratt ✓ ✓ lisanduma võimalus Bürokrati kaudu raamatut laenutada, laenutustähtaega pikendada jm toiminguid teha. Kasutatakse andmesubjektile tema isikuandmetega seotud Andmejälgija ✓ ✓ toimingutest ülevaate andmiseks. Iseteeninduskioskid ja Kasutatakse lugejate poolt iseseisvalt laenutuste ja tagastuste tagastusautomaadid ✓ ✓ teostamiseks. Kasutatakse komplekteerimisega seotud toimingute Raamatupoodide süsteemid ✓ automatiseerimiseks. Kasutavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga (lugejaga) Õppeinfosüsteemid ✓ ✓ seotud laenutuste oma süsteemis kuvamiseks. 9 Liidestus dokumendihaldussüsteemiga luuakse kindlasti RaRa puhul, ent ei realiseeru kohe kõikide muude raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude puhul. Kui liidestus dokumendihaldussüsteemiga puudub, saadetakse lugejaks registreerumise avaldused, raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitused ning lapsevanemate või muude seaduslike esindajate antud nõusolekud raamatukogu poolt määratud elektronposti aadressile ja asjaomane raamatukogu tagab nende säilimise vastavalt tema suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele. 10 SSO (single sign-on) on autentimise süsteem, mis võimaldab kasutajal sisse logida ühe ja sama kasutajanime ja parooliga mitmes seotud, kuid omaette seisvas tarkvarasüsteemis. 6 Väljaannete automatiseeritud Kasutatakse väljaannete logistika haldamiseks raamatukogude haldus- ja logistikasüsteem ✓ ✓ lõikes. Raamatupidamissüsteem ja Kasutatakse arvete ja muude rahaliste nõuetega (näiteks viivis) kassasüsteemid ✓ ✓ seotud toimingute automatiseerimiseks. Võimaldab andmekogu skaneerida, luues seeläbi automaatse ülevaate andmetest (struktuur, profiil, näidisandmed), Andmehaldustarkvara ✓ ✓ kasutatavatest klassifikaatoritest ja loenditest. Andmehalduse tarkvara võimaldab ka teostada andmekvaliteedi kontrolle ja kirjeldada ärisõnastikke. Näiteks digiarhiivid nagu e-varamu jt. Raamatukogude andmekogu kasutab väliseid andmebaase teistest Avaandmete lahendused ✓ raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ning samuti jagab neid andmeid ise välja teistele süsteemidele. Sõltuvalt ontoloogiast on andmestik väga erinev. Näiteks võib Välised ontoloogiad ✓ välisest ontoloogiast saada andmeid kohanimede, märksõnade, autorite, riigikoodide, isikute, organisatsioonide jm kohta. Raamatukogude poolt pakutavate uute teenuste loomisel on võimalik tekitada liidestusi vastavate teenuste pakkumiseks. Hetkel puudub raamatukogude andmekoguga liituvate API otspunktid ✓ ✓ ✓ ✓ raamatukogude kohta terviklik ülevaade, kes soovivad liituda ja milliseid teenuseid liidestada (näiteks uste avamise süsteemid, ruumide broneerimise süsteemid, koopiamasina kasutamine jne). Vajalik seetõttu, et üleminek raamatukogude andmekogule Seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid ✓ ✓ toimub etapiviisiliselt, mistõttu olemasolevate raamatukogusüsteemide kasutamist korraga ei lõpetata. 7 2.3. Andmekogu kasutajad Raamatukogude andmekogu loomise olulisimaks sihiks on, et sellega liituvad tulevikus kõik Eesti raamatukogud. 2023. aasta raamatukogude statistika andmetel moodustasid Eesti raamatukoguvõrgu 879 raamatukogu: 493 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ning 348 kooliraamatukogu.11 Esimeste raamatukogude andmekoguga liitujatena nähakse lisaks RaRa-le rahvaraamatukogusid. Raamatukogude andmekogu kasutajagrupid on järgmised: 1) anonüümne kasutaja; 2) lugeja; 3) raamatukogutöötaja; 4) peakasutaja. Anonüümne kasutaja ja lugeja kasutavad raamatukogude andmekogu avalikku kasutajaliidest. Anonüümne kasutaja ehk autentimata kasutaja saab kasutada ainult neid funktsionaalsusi, mis ei seondu isikustatud teenuste pakkumisega. Näiteks saab anonüümne kasutaja kasutada väljaannete otsingut ja sirvida raamatukogusid. Lugeja on autenditud kasutaja ehk ta on läbinud e-kataloogis autentimise ning registreerunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutajaks (st nõustunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga ja isikuandmete töötlemise korraga) ja vähemalt ühe raamatukogu lugejaks.12 Lugeja saab kasutada kogu raamatukogude andmekogu avaliku kasutajaliidese funktsionaalsust. Lugejate õigusi võidakse laiendada või piirata EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete põhjal, sõltuvalt konkreetse raamatukogu reeglitest. Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude andmekogu administreerimise funktsionaalsusi. Peakasutaja (RaRa) on raamatukogude andmekogu ekspert, kellel on õigus kasutada kõiki seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi. Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele on kajastatud järgmises tabelis. 11 Raamatukogud Eestis. 12 Isikutest, kes soovivad kasutada ainult üleriigilist raamatukoguteenust (ja mitte näiteks ühegi konkreetse rahvaraamatukogu teenuseid), saavad RaRa lugejad. 8 Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele (CRUD maatriks) C – infoobjekti loomine (create); R – infoobjekti kasutamine (read); U – infoobjekti väärtuse muutmine (update); D – infoobjekti kustutamine (delete). Andmeobjekt talletatakse Andmeobjekt talletatakse raamatukogusüsteemi Anonüümne kasutaja Raamatukogutöötaja Peakasutaja e-kataloogi Lugeja Andmeobjekt Selgitus C Anonüümne kasutaja saab end autentides registreerida e-kataloogi kasutajaks ja R Isik(ukirje) C R U ✓ ✓ valitud raamatukogude lugejaks. Lugeja saab enda kohta isikukirjesse talletatud andmeid e-kataloogi kaudu lugeda, kuid mitte muuta ega kustutada13. D Lugeja saab enda kohta talletatud isikuandmeid e-kataloogi kaudu lugeda ning C C C vastava õiguse olemasolul muuta ja kustutada14. Raamatukogutöötaja saab antud R R R Lugeja(kirje) U U U ✓ andmeobjektiga toiminguid teha raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. E-kataloogi poolel päritakse ja säilitatakse sessiooni ajal isiku seost D D D raamatukogusüsteemis talletatud lugejaga. 13 Seega ei saa lugeja näiteks kustutada enda ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ehk lugejaks olemist päris iseseisvalt lõpetada. Selleks tuleb pöörduda raamatukogutöötaja poole. Näiteks perekonnanime vahetumisel muutub see aga raamatukogude andmekogus autentimisel automaatselt. 14 Näiteks ei saa lugeja kustutada lugejakirjes sisalduvaid kontaktandmeid juhul, kui tal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (tagastamata väljaanne, viivise võlg jms). 9  C C Töötajakirjeid loovad, uuendavad, kustutavad üldjuhul peakasutajad. Juhul kui R R raamatukogutöötajal on vastav kompetents, siis on võimalik ka talle selleks õigused Töötaja(kirje) U U ✓ anda (näiteks keskraamatukogu töötjale haruraamatukogude töötajate kirjete D D haldamiseks). C C C Raamatukogutöötaja saab antud andmeobjektiga toiminguid teha R R R Laenutus ✓ ✓ raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. Lugeja saab kasutada e- U U U kataloogi laenutuse tegemiseks ja pikendamiseks. D D D C C Bibliokirje andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid R R Bibliokirje R R ✓ ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik U U bibliokirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada. D D C C Eksemplari andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid R R Eksemplar R R ✓ ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik U U eksemplarikirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada. D D C R R Ettepanek C R U ✓ Ettepanekud (väljaannete kogusse võtmiseks) talletatakse ainult e-kataloogis. U D D Teavitusi (näiteks väljaande laenutustähtaja peatse lõppemise kohta) saadetakse peamiselt raamatukogusüsteemist lugeja elektronposti aadressile või sõnumina mobiiltelefoni numbrile. Ka e-kataloog võimaldab lugejal talle saadetud teavitusi Teavitus15 R C C ✓ ✓ lugeda. Teatud teavitusi võidakse tulevikus saata ka e-kataloogist (näiteks lugemissoovitused). Raamatukogusüsteem võimaldab teavitusi saata ka raamatukogutöötajatele (näiteks broneeringute kohta). C C Viivised arvutatakse ja viiviste tekkimisega seotud andmed saadetakse e-kataloogi C R R raamatukogusüsteemist (viiviste andmed päritakse raamatukogusüsteemist üle Arve (sh viivis) R U U ✓ ✓ liidese, e-kataloogi poolel säilitatakse andmeid ainult sessiooni ajal). E-kataloogi U D D poolel talletatakse tarnetega seotud arvete andmed (pakiautomaati saatmise ja kulleri 15 Teavituste saatmist puudutav regulatsioon on kavandatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõusse (vt eelnõu § 19 lõikeid 1 ja 2 ning eelnõu § 29 punktiga 15 Eesti Rahvusraamatukogu seadusesse kavandatud § 71). 10  tasud). C C C Broneeringu andmed saadetakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi. Selle R R R tulemusena eksemplar broneeritakse. Kui e-kataloogis ei viida tellimust (laenutust) Broneering ✓ ✓ U U U kindlaks määratud aja jooksul lõpuni, siis broneeringu andmed tühistatakse D D D raamatukogussüsteemist. C C C Tellimuse andmed saadetakse raamatukogusüsteemi, kus registreeritakse laenutus. R R R Raamatukogutöötaja haldab tellimusi ja laenutusi raamatukogusüsteemi kaudu. Tellimus ✓ ✓ U U U Tellimuste andmed säilitatakse ajutiselt e-kataloogi andmebaasis, kuni need on D D D edukalt raamatukogusüsteemile edastatud. C C C Järjekordade andmed päritakse raamatukogusüsteemist. Lugeja saab e- kataloogi R R R Järjekord ✓ kaudu ennast väljaande järjekorda lisada või ennast järjekorrast eemaldada. Andmed U U U saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi. D D D C C C Lugeja saab e-kataloogis luua, muuta ja kustutada isiklikke lugemisnimekirju R R R (talletatakse ainult e-kataloogis). Raamatukogutöötaja koostab lugejatele mõeldud Lugemisnimekiri R U U U ✓ ✓ soovitusi sisaldavaid lugemisnimekirju raamatukogusüsteemis ja need saadetakse e- D D D kataloogi. C C Raamatukogu andmeid (nimi, kirjeldus jne) muudetakse ja talletatakse R R Raamatukogu R R U U ✓ raamatukogusüsteemis (lisaandmeid võib olla tulevikus võimalik pärida raamatukogude juhtimistöölaua kaudu). D D Registreerumisavalduse esitamisel kinnitatakse, et nõustutakse raamatukogu C C kasutamise eeskirjaga ja ollakse tutvunud isikuandmete töötlemise korraga. C Registreerumis- R R Registreerumisavaldus digiallkirjastatakse või kinnitatakse16 e-kataloogi kaudu ning avaldus R U U ✓ saadetakse seejärel raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt U D D selleks määratud elektronposti aadressile. Samuti saadetakse digiallkirjastatud või kinnitatud registreerumisavaldus koos raamatukogu kasutamise eeskirja ja 16 Hetkel ei ole teada, kas ühtse lahendusena jääb kasutusele digiallkirjastamine või kinnitamine (vastava lahtri linnutamine), mistõttu on käesolevas mõjuhinnangus nimetatud mõlemat. 11  isikuandmete töötlemise korraga lugeja elektronposti aadressile. Registreerumisavalduse digiallkirjastamise või kinnitamise järgselt luuakse raamatukogusüsteemi lugejakirje.17 E-kataloogi andmebaasis registreerumisavaldust ei säilitata. Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma kasutamise eeskirja. E-kataloog võimaldab lugejal dokumendiga nõustumise eelselt tutvuda. Pärast nõustumist C C saadetakse kasutamise eeskirja dokument (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis Raamatukogu R R R R ✓ registreerumisavalduse konteineris) raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või kasutamise eeskiri U U raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning lugeja D D elektronposti aadressile. E-kataloogis dokumenti ei säilitata. Kinnitamise info (kuupäev jm) talletatakse raamatukogusüsteemis. Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma asutuses kehtiva isikuandmete töötlemise korra. E-kataloog võimaldab dokumendiga tutvuda ja sellega tutvumist C C kinnitada. Pärast tutvumise kinnitamist saadetakse sellekohased andmed (kuupäev Isikuandmete R R R R ✓ jm) raamatukogusüsteemi. Isikuandmete töötlemise kord saadetakse raamatukogu töötlemise kord U U dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti D D aadressile ning lugeja elektronposti aadressile (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis registreerumisavalduse konteineris ). E-kataloogis andmeid ei säilitata. C C C Lugeja saab mugavusteenuste osutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega Isikuandmete R R R töötlemise nõusolek U U U ✓ nõustumiseks anda e-kataloogi kaudu nõusoleku. Märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. D D D Lapsevanem või muu seaduslik esindaja saab e-kataloogi kaudu anda nõusoleku, et laps või täisealine eestkostetav saaks hakata valitud raamatukogu lugejaks ja C C C kasutada lugejale pakutavaid e-kataloogi funktsionaalsusi. Seadusliku esindaja Lapsevanema või muu R R R õigsust kontrollitakse rahvastikuregistrist. Nõusolek saadetakse raamatukogu seadusliku esindaja U U U ✓ ✓ dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti nõusolek D D D aadressile ning nõusoleku andnud isiku elektronposti aadressile. Nõusoleku andnud isiku andmed ja märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. Alla 13- aastasele lapsele e-kataloogi kasutajakonto loomiseks antav lapsevanema nõusolek 17 Raamatukogus kohapeal lugejaks registreerudes luuakse lugejakirje raamatukogutöötaja vahendusel ja (paberkandjal) registreerumisavaldust säilitatakse vastavalt asjaomase raamatukogu suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele. 12  saadetakse samuti raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning nõusoleku andnud lapsevanema elektronposti aadressile. C R Tõlked U ✓ ✓ Tõlkemoodulit e-kataloogi sisu tõlkimiseks teise keelde kasutab peakasutaja. D C C Lugeja õiguste tuvastamiseks saab teha päringuid EHIS-esse ja rahvastikuregistrisse. R R Kontrollide reegleid saavad hallata raamatukogutöötaja (enda raamatukogu piires) ja Automaatkontrollid U U ✓ peakasutaja (üle kõigi raamatukogude) e-kataloogi administreerimise kasutajaliidese D D kaudu. C C Enda raamatukogu poolt pakutavad tarnevõimalused (näiteks raamatukappi tellimise R R Tarne R R U U ✓ võimalus, pakiautomaati tellimise võimalus jne) seadistab raamatukogutöötaja e- kataloogi administreerimise lahenduses. D D C R R R Arvustus on lugeja poolt mingile väljaandele antud hinne ja kommentaar. Arvustused Arvustus R U D D ✓ talletatakse ainult e-kataloogis. D C R Lugeja saab märkida raamatukogusid lemmikuks. Lemmikraamatukogu andmed Lemmikraamatukogu ✓ U talletatakse ainult e-kataloogis. D Nii anonüümne kasutaja kui ka lugeja saavad laenutuskorvi luua, lisada sinna C C väljaandeid, väljaandeid laenutuskorvist kustutada ja laenutuskorvi tühjendada. R R Laenutuskorv U U ✓ Laenutuskorvi andmeid säilitatakse sessiooni kestel e-kataloogi andmebaasis (välja arvatud juhul kui lugeja laenutuskorvi salvestab, siis säilitatakse e-kataloogi D D andmebaasis kuni lugeja kustutab korvi või lõpetab teenuse kasutamise). 13 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Töötlemise eesmärgid Raamatukogud töötlevad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid. Sõltuvalt raamatukogu tüübist on teenused mõnevõrra erinevad, kuid üldjoontes baseeruvad need eesmärgil tagada kõigile juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile, edendada info- ja digipädevust, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Raamatukoguteenuste osutamine kujutab endast avalikes huvides oleva ülesande täitmist. Rahvaraamatukogusid peavad KOV-id ja see kohustus tuleneb rahvaraamatukogu seadusest (edaspidi RaRS). Nii nähakse näiteks RaRS-i eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 ette rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted ja § 4 lõikes 2 rõhutatakse ka, et ükski paikkond KOV-i territooriumil ei tohi rahvaraamatukogu teeninduspiirikonnast välja jääda. RaRa tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ERRS) alusel ning täidab rahvusraamatukogu, parlamendiraamatukogu, humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu, teadus- ja arendusasutuse, hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu ülesandeid.18 Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 41 lõikest 1 peab koolil olema raamatukogu. Ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevate kõrgkoolide19 omanimelistes seadustes on raamatukoguteenuste osutamine kajastatud. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ § 3 lõike 10 punkt 4 ette, et õppe korraldamine vastab nõuetele, kui õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on olemas vajalik õppekeskkond, mis hõlmab muu hulgas ka raamatukogu. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud RaRS-i eelnõu §-s 18, ERRS § 5 lõikes 3, § 7 lõigetes 2–4 ja RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavates lõigetes 41–45 ning haridus- ja teadusministri 18. märtsi 2011. a määruse nr 7 „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ (edaspidi kooliraamatukogude töökorralduse alused) §-des 24 ja 25.20 Muudel teadus- ja erialaraamatukogudel on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks füüsilise isiku ehk andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmine. Niinimetatud mugavusteenuste (näiteks uutest väljaannetest teavitamine jms) osutamiseks küsitakse andmesubjektilt eraldi nõusolekut. 3.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus RaRS-i eelnõu § 18 lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lugejate andmebaasi kantakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel järgmised lugeja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 18 RaRS-i eelnõu § 29 punkti 9 kohaselt ka riigi haldusülesandeid rahvaraamatukogude valdkonnas. 19 Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 20 Raamatukogude andmekogu asutamist ja pidamist puudutavad sätted on kavandatud RaRS-i eelnõusse ja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kehtestatavasse raamatukogude andmekogu põhimäärusesse. 14 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas; 6) koduteeninduse vajadus. Sama sätte kohaselt on väljaande või eseme kojulaenutamiseks rahvaraamatukogul õigus küsida alaealise lugeja ja täisealise eestkostetava puhul samu andmeid vajadusel ka seadusliku esindaja21 kohta ning lisaks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. RaRS-i eelnõu § 18 lõikes 3 on sätestatud, et puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. Samasisulised sätted sisalduvad ERRS-is (§ 7 lõigetes 2 ja 4). Lisaks annab ERRS § 5 lõige 3 aluse kogudes ja andmebaasides sisalduvate (väljaannetega seotud) isikuandmete (sh eriliiki) töötlemiseks, eelkõige ERRS § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 näeb ette, et kooliraamatukogu lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel ning õpetajaid isikut tõendava dokumendi alusel. Paragrahvi 25 kohaselt on lugejate andmebaasis järgmised andmed: 1) nimi; 2) klass või ametikoht; 3) isikukood või sünniaeg; 4) kontaktandmed. Kõik nimetatud isikuandmed hakkavad sisalduma ka raamatukogude andmekogus. Lisaks hakkavad kõnealuses andmekogus olema: 1) isikuandmed, mida töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või andmesubjekti nõusoleku alusel; 2) andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjektipoolset teenuse kasutamist ja tema isiklikke eelistusi või huve. Lepingu täitmist kasutavad isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ennekõike teadus- ja erialaraamatukogud, kes lisaks andmesubjekti nimele, isikukoodile või sünniajale ja kontaktandmetele vajavad näiteks ka andmeid tema ameti, akadeemilise staatuse, õppeasutuse, kursuse, töötaja instituudi ning teaduskonna kohta. Andmesubjekti nõusoleku alusel saab raamatukogul olemasolevaid isikuandmeid kasutada algsest erineval eesmärgil isikuandmete töötlemiseks (mugavusteenuste osutamiseks) või küsida täiendavaid isikuandmeid (näiteks suhtluskeele eelistust) personaalsema teeninduse pakkumiseks. Andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või huve, on lugeja poolt teda huvitavateks märgitud valdkonnad ja väljaanded ning lugeja laenutuste ajalugu ja lugemisnimekirju puudutavad andmed. Nende põhjal tehakse lugeja nõusolekul ka turunduslikul eesmärgil profiilianalüüsi, et pakkuda just 21 Alaealise puhul reeglina lapsevanem. 15 talle meelepäraseid väljaandeid ja teenuseid (näiteks teatud valdkonna koolitusi või muid üritusi). Isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse hindamiseks tuleb esmalt kirjeldada töötlemise sobivus ja vajalikkust ning seejärel kaaluda, kas taotletavad eesmärgid on kaalukamad kui andmesubjekti põhiõiguste riive, seejuures võttes arvesse riive olemust ning intensiivsust. Sisuliselt tuleb võrrelda töötlemisest tulenevaid plusse ühiskonnale tervikuna ning miinuseid andmesubjektile ning hinnata, kas need on omavahel tasakaalus. Kõikide nimetatud isikuandmete töötlemine raamatukoguteenuste osutamisel on sobiv ja vajalik järgmistel põhjustel: 1) raamatukogude vara kaitseks; 2) oma nii-öelda „kliendi“ tundmiseks; 3) raamatukoguteenuste kasutusmugavuse huvides; 4) teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides. Raamatukogud tegelevad väljaannete ja esemete kojulaenutamisega ja kohapeal kasutada andmisega. Need teenused on reeglina tasuta, kuigi teatud juhtudel võib nõuda tagatise maksmist22. Kui raamatukogud usaldavad oma vara kellegi kätte, peavad nad mõistetavalt teadma, kellega on tegemist ja kuidas selle isikuga vajadusel ühendust saada. Alaealise ja täisealise eestkostetava piiratud teovõime tõttu peab olema võimalik kontakteeruda ka lapsevanema või muu seadusliku esindajaga. Oma nii-öelda „klientide“ ehk lugejate tundmine on vajalik ka selleks, et neile üldse kvaliteetseid raamatukoguteenuseid osutada. Nii peavad raamatukogud teadma, kas nende lugejate hulgas on näiteks palju lapsi, üliõpilasi või mõne muu sihtrühma esindajaid ning millised on nende eelistused ja huvid, et arvestada sellega kogude kujundamisel ja ürituste korraldamisel. Ka lugejail endil on raamatukoguteenuseid mugavam kasutada, kui neil on võimalik koostada oma eelistustest lähtuvalt lugemisnimekirju ning meenutada laenutuste ajaloo põhjal juba loetut. Puude andmete töötlemine on vajalik selleks, et kohaldada autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) 4. peatüki 21. jaost tulenevat erisust, mis võimaldab kasutada teost autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta, et teha sellest ligipääsetavas vormis koopia pimedale, vaegnägijale, taju- või lugemispuudega isikule ning isikule, kes füüsilise puude tõttu muul viisil on võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Kui raamatukogud peaksid teenindama nii-öelda „anonüümseid kliente“, siis võib sellega tõenäoliselt kaasneda oluline varaline kahju (kaduma läinud väljaannete ja esemete näol), raamatukoguteenuste kvaliteedi langus (kuna kogude kujundamisel ei ole võimalik arvestada lugejate eelistuste ja huvidega) ja AutÕS-i rikkumine (piiratud sihtrühmale mõeldud teoste laiemalt kättesaadavaks tegemine ja sellest tulenev autorite õiguste kahjustamine). Eeltoodust lähtuvalt on isikuandmete töötlemine taotletavate eesmärkide täitmiseks sobiv ning vajalik. 22 Vt näiteks RaRS-i eelnõu § 17 lõiget 5. 16 Igasugune isikuandmete töötlemine riivab õigust isikuandmete kaitsele ning era- ja perekonnaelu austamisele kui põhiõigustele. Antud töötlemise puhul on riive võrdlemisi intensiivne – töödeldavate isikuandmete maht on suur, kuivõrd andmekogusse kantakse kõikide raamatukogude lugejakirjed. Esialgselt kantakse andmekogusse 300 000 unikaalset isiku kirjet, mis viiakse üle andmete migratsiooni käigus. Aastate jooksul uute andmete lisandumisel kasvab andmekogu maht ~500 000 isiku kirjeni. Samuti sisaldab isikuandmete koosseis alaealiste isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid (puude olemasolu kohta). Samas on andmekoosseis selgelt piiritletud, õiguslike alustega kaetud ning põhineb minimaalsuse printsiibil (töödeldakse nii vähe andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vajalik), samuti ei kuulu isikuandmed avalikustamisele – neid saavad vaadata ja kasutada üksnes andmetöötlejad ja andmesubjektid. Kolmandate isikute juurdepääs on piiratud ning selle kord sätestatakse andmekogu põhimääruses, samuti on andmekogu turvalisus ja juurdepääs põhjalikult ja selgelt piiritletud ja see on kirjeldatud ka käesolevas mõjuhinnangus. Lisaks vähendab riive intensiivsust asjaolu, et isikuandmete töötlemine ei oma andmesubjektile negatiivset mõju, vaid vastupidi, nagu eelpool kirjeldatud, on isikuandmete töötlemine kasulik ning oluline ka andmesubjektile talle kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamiseks ning teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides. Kuigi isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti põhiõiguste riive võrdlemisi intensiivne peamiselt oma mahu tõttu, on töötlemine piisaval määral piiritletud selleks, et tagada kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamine ning selle raames raamatukogude vara kaitse. Samuti on kirjeldatud määral isikuandmete töötlemine ka andmesubjekti enda huvides. Seda arvestades on isikuandmete töötlemine kõnealusel juhul proportsionaalne – isikuandmete töötlemise eesmärk on tasakaalus andmesubjekti õiguste riivega. 4. Isikuandmete töötlemise toimingud 4.1. Isikuandmete kogumine 4.1.1. Andmekoosseisud Raamatukogude andmekogu puhul on andmesubjektideks raamatukoguteenuste kasutajad (sh alaealised ja puudega isikud) ja raamatukogutöötajad23. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.3 selgitatud, saab raamatukogude andmekogu vahendusel raamatukoguteenuseid kasutada anonüümselt või lugejaks registreerununa. Raamatukoguteenuste registreeritud kasutaja kohta luuakse lugejakirje, mis koosneb kõikidele raamatukogude andmekoguga liitunud ja kõnealusele kasutajale teenuseid pakkuvatele raamatukogudele nähtavast ühtsest isikukirjest ja igale konkreetse kasutajaga seotud raamatukogule eriomasest (ja teistele sama lugejaga seotud raamatukogudele mittenähtavast) lugejakirjest kitsamas tähenduses. Isikukirje andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) lokaalne isikukirje identifikaator; 4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev; 23 Raamatukogutöötajaid on siin silmas peetud laiemas tähenduses, hõlmates ka peakasutaja töötajad ehk kõik, kes raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavad. 17 5) viimane andmete uuendamise kuupäev; 6) roll või teenused mida raamatukogu pakub andmekogu vahendusel. Lugejakirje24 suurim võimalik andmekoosseis25 on järgmine: 1) elukoht (postiaadress); 2) telefoninumber; 3) elektronposti aadress; 4) koduteeninduse vajadus; 5) puude liik ja kestus; 6) kasutamise eeskirja nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev; 7) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus ja selle andmise kuupäev; 8) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev26; 9) lugejagrupp27; 10) akadeemiline staatus; 11) koduraamatukogu28; 12) laenutused; 13) lugemisnimekirjad; 14) tagastused; 15) võlgnevused; 16) lugejakonto kehtivusaeg; 17) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev; 18) kasutajanimi29; 19) parool30; 20) amet; 21) töötaja instituut; 22) teaduskond; 23) ettevõte; 24) õppetase; 25) õppeasutus; 26) kursus või klass; 27) valdkonnad31; 28) suhtluskeele eelistus; 29) teadete saamise kanali eelistus32; 30) suhtluskanali eelistus33; 31) teavituste eelistused; 32) lugejakaardi number; 24 Siin kitsamas tähenduses. 25 Esitatud on suurim võimalik andmekoosseis, kuid tegelikkuses sõltub see näiteks raamatukogu tüübist, mille lugeja ollakse. Lugejakirje andmed on hierarhilise struktuuriga ehk üks lugeja võib olla lugejana arvel mitmes erinevas raamatukogus, kes võivad näha erinevaid lugejaga seotud andmeid. Ka see, kas ühtede või teiste andmete esitamine on kohustuslik või vabatahtlik, sõltub raamatukogu tüübist. 26 Nõusoleku isikuandmete töötlemiseks näiteks mõne mugavusteenuse osutamise tarbeks saab anda tähtajaliselt, kuid seejuures ka igal ajal tagasi võtta. 27 Näiteks „õpilane“, „üliõpilane“ jne. 28 Koduraamatukoguks on kõik raamatukogud, kus isik on lugejaks registreerunud. Isik ise näeb lugejakirjes kõiki koduraamatukogusid, kuid raamatukogutöötaja ainult seda raamatukogu, kus ta töötab. 29 Võib kattuda elektronposti aadressiga. 30 Vt parooli vajalikkuse kohta selgitust käesoleva mõjuhinnangu punkti 4.1.2.2 juures. 31 Lugejat huvitavad valdkonnad, näiteks matemaatika, arstiteadus jne. 32 Siin mõeldakse nii-öelda kohustuslikke teavitusi, nagu näiteks laenutustähtaja lõppemise teavitus. 33 Siin peetakse silmas nii-öelda vabatahtlikke teavitusi, nagu näiteks teated uute väljaannete kohta. 18 33) lugejakaardi aegumise kuupäev; 34) üliõpilaskood; 35) raamatukogu kasutamisõiguse piirangud34; 36) volituse informatsioon35. Lugejakirjesse kitsamas tähenduses lisanduvad alaealise ja täisealise eestkostetava puhul lapsevanema või muu seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek, et alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid teenuseid kasutada, samuti andmed eestkoste kestuse kohta. Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse kirje, mille andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) raamatukogu, mille töötaja ollakse; 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress; 6) roll; 7) moodulid36. Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.1 mainitud, migreeritakse andmed seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse. Järgnevas punktis kirjeldatakse raamatukoguteenuste uute kasutajate ja raamatukogutöötajate isikuandmete kogumise protsessi. 4.1.2. Isikuandmete kogumise protsessi kirjeldus 4.1.2.1. Kasutaja autentimine e-kataloogis ja lugejakirje pärimine või loomine Esmakordselt e-kataloogi sisse logimiseks on vajalik kasutaja tugev autentimine keskse juurdepääsulahenduse kaudu (võimalikud autentimisvõimalused on TARA, Har-ID ja TAAT). Keskse juurdepääsulahenduse kaudu teostatakse autentimispäring, mille vastusena saadakse identsustõend, sh isikukood. TAAT-i puhul võib isikukood puududa, kuna isikukood on TAAT- i lahenduses mittekohustuslik. Kui kasutaja üritab sisse logida TAAT-i kasutades ning isikukood puudub, siis pole autentimine võimalik. Sellisel juhul kuvatakse kasutajale e- kataloogis sellekohane teavitus ning soovitus kasutada mõnda muud pakutavat (tugevat) autentimisvõimalust. Eduka autentimise järgselt tehakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi kontrollpäring, et teha kindlaks, kas kasutaja on mõnes raamatukogus lugejana registreeritud (kas lugejakirjeid eksisteerib). Kui kasutaja pole ühegi raamatukogu lugeja, saadakse päringu vastuseks, et lugejakirjed puuduvad. Kasutajal on soovi korral võimalik suunduda end lugejaks registreerima. Kasutaja valib raamatukogu, mille lugejaks ta soovib hakata ja sisestab konkreetse raamatukogu poolt nõutud andmed juhul, kui antud raamatukogu lugejaks registreerumiseks on vaja täiendavaid andmeid esitada. Raamatukogusüsteemi saadetavad 34 Teave selle kohta, kui lugejalt on ajutiselt äravõetud väljaannete ja esemete laenutamisõigus (väljaande või eseme tagastamata ja asendamata jätmise tõttu) või raamatukogu külastamise õigus (raamatukogu kasutamise eeskirja korduva ja olulise rikkumise tõttu). 35 Juhuks, kui lugeja on volitanud teist isikut enda nimel väljaandeid laenama. 36 Kajastavad raamatukogutöötaja õiguste ulatust andmekoguga töötamisel. 19 andmed (sh isiku seos raamatukoguga) moodustavad lugejakirje. Raamatukogusüsteemi saadetud andmete põhjal toimub lugeja registreerimine (andmete salvestamine raamatukogusüsteemi). Kui esmakordsel e-kataloogi sisselogimisel saadakse raamatukogusüsteemist vastus, et kasutaja on juba mõne raamatukogu lugeja, siis salvestatakse lugejaks oleku fakt ajutiselt e- kataloogi (andmed salvestatakse sessiooni ajaks, sessiooni lõppedes andmed kustutatakse). Kui kasutaja pole varem e-kataloogi kasutanud (tema isikukoodi e-kataloogi andmebaasis pole), peab ta looma e-kataloogi kasutajakonto (st nõustuma e-kataloogi isikuandmete töötlemise korraga ja üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga). 4.1.2.2. Lugeja autentimine kasutajanime ja parooli abil Kasutajanime ja parooli abil autentimine ei ole süsteemi turvalisuse vaatest soovitud lahendus. Kuna aga raamatukoguteenuste kasutajate seas on palju neid, kelle harjumuspärane autentimisviis on just kasutajanimi ja parool, peab olema ka sel viisil võimalik e-kataloogi sisse logida. Samuti on kasutajanime ja parooliga sisselogimise võimalus vajalik välismaalastele, kellel puudub Eesti isikukood (elamisloaga Eestis elavatel välismaalastel on isikukood olemas) ja TARA EU eID kasutamise võimalus (TARA kaudu saavad sisse logida ainult Euroopa Liidust pärit välismaalased, kasutades selleks EU eID lahendust). Kasutajanime ja parooli kasutamisel peab kasutaja turvalisuse tagamiseks seadistama mitmeastmelise autentimise (elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri kaudu oma isiku tõendamine). Tulevikus on plaanis kasutajatele pakkuda ka biomeetrilist sisselogimist võimaldavat lahendust, mis on eelkõige suunatud nutiseadmete kasutajatele. Kuigi eelistatud oleks e-kataloogi kasutajanimena elektronposti aadressi kasutamine, rõhutasid raamatukogude andmekogu kasutuselevõttu kaasatud raamatukogud kasutaja enda poolt valitava kasutajanime vajalikkust, sest see on teatud madalama digivõimekusega kasutajagrupi jaoks väga oluline. Seetõttu jäetakse kasutajatele võimalus ka ise kasutajanime määrata. Kasutajanime ja parooli e-kataloogi kaudu loomise eelduseks on, et kasutaja on end e- kataloogis eelnevalt tugevalt autentinud ning teada on tema isikukood. Edaspidi saab kasutaja sama kasutajanime ja parooli kasutada kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud. Elektronposti aadressi kujul kasutajanime ja parooli on võimalik luua ka raamatukogus kohapeal soovi avaldades. Selleks tuleb raamatukogutöötajal sisestada raamatukogusüsteemi lugeja e-kataloogi kasutajanimena kasutusele võetav elektronposti aadress. Sisestatud elektronposti aadressile saadetakse spetsiaalne link, mille kaudu pääseb lugeja ligi e-kataloogi “Minu profiil” vaatele, et seadistada oma e-kataloogi kasutajakonto parool ja soovi korral ka kasutajanimi (kui kasutaja ei soovi edaspidi elektronposti kasutajanimena kasutada). Kui kasutaja on loonud e-kataloogi kasutajakonto raamatukogusüsteemist saadetava lingi kaudu, siis saab ja peab ta edaspidi sama kasutajanime ja parooli kasutama kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud. Võib tekkida olukord, kus lugeja avaldab raamatukogus kohapeal soovi e-kataloogi kasutamiseks vajamineva kasutajanime ja parooli loomiseks, kuid varem on sama lugeja teises raamatukogus samal viisil juba spetsiaalse lingi kaudu kasutajanime ja parooli loonud. Sellisel juhul tuvastab e-kataloog (isikukoodi abil) lingi kaudu saabuva kasutaja kasutajakonto ning kasutaja suunatakse olemasoleva kasutajakonto „Minu profiil“ vaatesse, kus ta saab oma kasutajanime ja parooli muuta. Ilma isikukoodita välimaalaste puhul säilib antud voos 20 võimalus, et kasutajal tekib mitu kasutajakontot, sest välismaalaste puhul puudub isikut üheselt tuvastada võimaldav tunnus. 4.1.2.3. Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata toimub raamatukogus kohapeal. Raamatukogutöötaja kontrollib raamatukokku tulnud isiku isikut tõendavat dokumenti (või õpilaspiletit või juhiluba), isik allkirjastab raamatukogu registreerumisavalduse ning kinnitab, et on tutvunud raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga, misjärel sisestab raamatukogutöötaja raamatukokku tulnud isiku andmed raamatukogusüsteemi. Isiku andmete sisestamisel tekib lugejakirje. Kui vajalikud isikuandmed on raamatukogusüsteemis juba olemas (st kogutud varem mõne muu raamatukogu lugejaks registreerumisel), siis lugeja neid uuesti esitama ei pea. Küll aga on raamatukogutöötajal võimalik lugejalt kontrollida, et olemasolevad andmed on õiged ja neid vajadusel parandada. 4.1.2.4. Õpilaste lugejaks registreerumine ja e-kataloogi kasutamine Kooliraamatukogude lugejaks registreeritakse õpilased kooli astumisega. Üldhariduskoolides on õpilaste lugejaks registreerimine seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemis toimunud enamasti käsitööna (näiteks kantakse andmed käsitsi sisse Exceli tabelist). Suuremate koolide ja ülikoolide puhul on uute õpilastest lugejate andmed laetud senisesse raamatukogusüsteemi enamasti failiga. E-kataloogi vaates tähendab eelnev seda, et kui õpilane siseneb autendituna e- kataloogi, siis tehakse e-kataloogist päring raamatukogusüsteemi ning saadakse teada, et isik on juba antud kooliraamatukogu lugeja. Seega ei pea õpilane ise e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu lugejaks registreerumiseks ühtegi toimingut tegema ning võimalik on kohe e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu poolt pakutavaid teenuseid kasutama hakata. Seejuures tuleb aga arvestada isikuandmete kaitse seaduse §-s 8 sätestatut, mis ei võimalda alla 13- aastastel lastel ise anda isikuandmete töötlemise nõusolekut, mis on e-kataloogi kasutamiseks vajalik. Seega peavad alla 13-aastaste laste vanemad andma e-kataloogi kasutamiseks nõusoleku. Kooliraamatukogu teenuste e-kataloogi kaudu sujuvamaks kasutamiseks oleks soovitatav koguda vajaminevad nõusolekud juba varem mõne muu toimingu raames (näiteks kooli astumisel). Ka teistest raamatukogudest laenutamiseks on alaealiste puhul vajalik lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek, mida on võimalik e-kataloogi kaudu anda. 4.1.2.5. Raamatukogutöötaja ja peakasutaja autentimine ja õiguste haldus Raamatukogutöötaja ja peakasutaja sisenevad raamatukogude andmekogusse tugeva autentimise kaudu, mis realiseeritakse keskse juurdepääsulahenduse kaudu. Peakasutaja saab sisselogituna määrata kasutajaid raamatukogutöötaja rolli. Kui keskraamatukogu või muu suurema raamatukogu töötajal on olemas vastav kompetents, siis on võimalik ka talle kasutajaõiguste andmise võimalus luua. Sisseloginud peakasutaja saab teha toiminguid raamatukogude üleselt. Raamatukogutöötaja saab toiminguid teha ainult enda raamatukogu piires. 4.1.3. Andmete ajakohasuse tagamine 21 RaRS-i eelnõu § 18 lõige 5 näeb ette, et lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse sama põhimõte ka ERRS-i (ERRS § 7 lõige 41). Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 lõikes 3 on sätestatud, et lugejaks taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Seejuures kontrollitakse lugejate andmed ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud parandused lugejate elektroonilises andmebaasis. Samasugune iga-aastane isikuandmete õigsuse kontrollimise kohustus kehtestatakse ka raamatukogude andmekogu suhtes ning see laieneb seeläbi kõikidele andmekogu kasutavatele raamatukogudele. Lisaks on raamatukogude andmekogus võimalik vajadusel ka jooksvalt isikuandmeid ajakohastada (nii lugejal endal kui ka raamatukogutöötaja vahendusel). 4.1.4. Andmesubjekti nõusolekud ja kinnitused Käesoleva mõjuhinnangu eelnevates punktides on viidatud erinevatele andmesubjekti antud nõusolekutele ja kinnitustele. Raamatukogude andmekogusse on kavandatud asjaomaste nõusolekute ja kinnituste andmise võimalus. Nii saab raamatukogude andmekogu kaudu anda näiteks kinnituse raamatukogude andmekogu või konkreetse raamatukogu kasutamise eeskirjaga tutvumise kohta, kinnituse isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kohta, nõusoleku teavituste saamiseks (sh teadete ja suhtluskanali eelistuse), isikuandmete töötlemise nõusoleku muude mugavusteenuste puhul ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku, et alaealine või täisealine eestkostetav võiks teatud raamatukoguteenuseid kasutada. Lisaks on lugejal lugejakirje loomisel võimalik anda nõusolek (ning võtta nõusolek tagasi) oma laenutuste ajaloo salvestamiseks. 4.2. Isikuandmete säilitamine Isikuandmeid säilitatakse mõlemas raamatukogude andmekogu osas ehk nii e-kataloogis kui ka raamatukogusüsteemis. E-kataloog salvestab võimalikult väikese osa andmeolemite „isik“ ja „lugeja“ andmeid, et e-kataloogi teenust pakkuda (st enamik isikuandmeid säilitatakse raamatukogusüsteemi poolel). Lõplik e-kataloogi poolel talletatav andmekomplekt sõltub raamatukogusüsteemi poolt pakutavatest võimalustest ja selgub peale raamatukogusüsteemi hanke läbiviimist. Raamatukogude lugejaks registreerumise avaldusi koos kinnitustega raamatukogude kasutamise eeskirjade ja isikuandmete töötlemise kordadega tutvumise kohta ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja antud nõusolekuid säilitatakse raamatukogude dokumendihaldussüsteemides. Raamatukogude andmekogu teeb päringuid riiklikesse registritesse (EHIS, rahvastikuregister), et kontrollida raamatukoguteenuste kasutamise õigust (õppimise, töötamise või eestkoste fakti kontroll). Raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks tehtavate päringute puhul andmeid raamatukogude andmekogusse reeglina ei salvestata. Erandiks on e-kataloogi kaudu raamatukogu lugejaks registreerumisel tehtav rahvastikuregistri päring, millega päritakse registreeritud elukoha KOV-i andmeid. Selle päringu teostab e-kataloog ning andmed saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi, kus toimub nende talletamine. 22 RaRS-i eelnõu § 18 lõige 6 näeb ette, et lugeja andmeid, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmeid, säilitatakse kolm aastat viimasest rahvaraamatukogu külastusest37 või lugejaks olemise pikendamisest arvates. Samas sättes täpsustatakse, et isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi ning sellisel juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. RaRS-i eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt säilitatakse lugeja seadusliku esindaja andmeid sama kaua, kui lugeja omi või esindusõiguse lõppemiseni. Puude andmeid säilitatakse vastavalt RaRS-i eelnõu § 18 lõikes 8 sätestatule lugeja muude isikuandmete kustutamise või puude kestuse lõppemiseni. Samasugused säilitustähtajad on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatud ka ERRS-i (ERRS § 7 lõiked 42–44). Muud tüüpi raamatukogude puhul isikuandmete säilitamise tähtaegu seadusest ei tulene, vaid need on olnud kehtestatud asutuse enda poolt. Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise osas on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i kavandatud § 75 lõige 3, mis näeb ette, et raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja andmeid säilitatakse isikustatult vastavalt ERRS-is ja RaRS-is ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni38. Andmete säilitamise täpsem kord sätestatakse ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses. Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise, arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides39 sätestatut. Raamatukogude andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid (vt selle kohta täpsemalt käesoleva mõjuhinnangu punktist 6). Raamatukogude andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on M. Raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Iga raamatukogude andmekogusse tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) päringu või kande teinud isiku nimi; 2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. Logisid säilitatakse raamatukogude andmekogus üks aasta päringu või kande tegemisest arvatest. 4.3. Isikuandmete kasutamine 37 Raamatukogu viimase külastusena, millest alates säilitustähtaega arvestatakse, peetakse silmas ka virtuaalset külastust ehk raamatukogude andmekogu kasutamist. 38 Näiteks kui tööülesanded ei eelda enam juurdepääsu raamatukogude andmekogule. 39 Asjakohased arhiiviseaduse rakendusaktid on käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. 23 Raamatukogud kasutavad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid, täites seejuures avalikes huvides olevat ülesannet. RaRS-i eelnõuga luuakse õiguslik alus ka automaatseks haldusmenetluseks (vt RaRS-i eelnõu § 22 ja § 29 punktiga 15 ERRS-i lisatavat § 72), mis võimaldab raamatukogude andmekogu vahendusel ilma raamatukogutöötaja sekkumiseta näiteks lugejaks registreerumist, laenutustähtaja pikendamist ja laenutustähtaja ületamisel viivise määramist40. Isiku andmekomplekti näevad kõik raamatukogud, kus konkreetne isik on lugejaks registreerunud.41 Vastavate õigustega raamatukogutöötaja saab ainult enda raamatukogu lugejate lugejakirjeid vaadata ja muuta. Raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab. See on vajalik suuremates raamatukogudes, kus näiteks üritustele registreerimisega ja raamatute laenutamisega tegelevad erinevad inimesed. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata. Ülevaate selle kohta, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, saab lugeja “Minu andmed” funktsionaalsuse kaudu. Seal samas on võimalik enda kohta talletatud andmeid ka muuta. Raamatukoguteenuste kasutaja saab soovi korral algatada raamatukogude andmekogu kaudu valitud raamatukogudes lugejaks olemise lõpetamise, sh esitada sooviavalduse oma andmete kustutamiseks. Soovi korral on võimalik ka üksnes e-kataloogi kasutajakonto kustutada (st kustutatakse e-kataloogi poolel kasutaja kohta säilitatavad andmed, kuid konkreetsetes raamatukogudes lugejaks olemine säilib).42 Kui tegemist on lugejaga, kes kasutab raamatukoguteenuseid üksnes raamatukogus kohapeal ja pole endale seetõttu ka e-kataloogi kasutajakontot loonud, on tal võimalik saada ülevaade enda kohta kogutud andmetest raamatukogutöötaja vahendusel. Nagu juba ka käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.2 märgitud, logitakse kõik toimingud raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega. Kui raamatukoguteenuste kasutajal tekib isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi, on logide põhjal võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil tema isikuandmeid töödeldi. 4.4. Isikuandmete edastamine RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse ERRS §-i 7 lõige 45, mis näeb ette, et RaRa võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule ehk raamatukogule, kus konkreetne isik lugejaks registreerunud ei ole. Tegemist on raamatukogude andmekogu sisese andmete edastamisega, mis toimub aga erinevate asutuste vahel. See on vajalik teenuse kasutamiseks, mille raames saab isik soovitud väljaande tellida kõnealuse teenusega liitunud mis tahes raamatukogust, ilma et ta peaks seejuures antud raamatukogu lugejaks registreeruma. Sellist teenust osutatakse MIRKO vahendusel, millest saab raamatukogude andmekogu osa. 40 Viimast üksnes juhul, kui viivise määramine on raamatukogu kasutamise eeskirjas sedavõrd täpselt reguleeritud, et puudub kaalutlusruum. 41 Erandiks on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavas lõikes 45 sätestatud olukord, mida on täpsemalt selgitatud käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.4. 42 Nii lugejaks olemise lõpetamisel kui ka e-kataloogi kasutajakonto kustutamisel säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed. 24 Käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.2 esitatud tabelist nähtub, millised välised süsteemid või seadmed kasutavad raamatukogude andmekogu andmeid. Seejuures võib toimuda muu hulgas ka isikuandmete edastamine järgmistele süsteemidele või seadmetele: 1) logistikateenus; 2) dokumendihaldussüsteemid; 3) DIGAR-i täistekstide andmebaas; 4) Bürokratt; 5) andmejälgija; 6) iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid; 7) õppeinfosüsteemid; 8) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem; 9) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid; 10) andmehaldustarkvara; 11) API otspunktid; 12) seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid. Käesoleva mõjuhinnangu koostamise ajal ei ole raamatukogude andmekogust välistele süsteemidele ja seadmetele edastatavad andmekoosseisud veel teada. Mõjuhinnangut on võimalik andmekogu kasutuselevõtmisel selles osas täpsustada. 4.5. Isikuandmete kustutamine Säilitustähtaja lõppemisel kustutatakse raamatukogude andmekogust isiku tuvastamist võimaldavad andmed, kuid lugeja puhul säilitatakse valdkondlikuks statistikaks vajalikud andmed ehk teisisõnu isikuandmed anonümiseeritakse (vt RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 75 lõiget 3). Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.3 selgitatud, saab raamatukoguteenuste kasutaja algatada raamatukogude andmekogu vahendusel ka ise oma andmete kustutamise, kuid ka sellisel juhul säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed. Isikuandmeid ei saa kustutada (ka mitte kasutaja enda algatusel) siis, kui lugejal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (näiteks mõni väljaanne tagastamata või viivis tasumata). Sellisel juhul saab küll lugejakirjes soovi korral osa andmeid kustutada, kuid kohustuste täitmise tagamise seisukohalt olulised andmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed) säilitatakse. Isikuandmed, mille töötlemise õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, kustutatakse raamatukogude andmekogust automaatselt nõusoleku tagasivõtmisel või nõusoleku tähtaja lõppemisel. Kustutamine, nagu ka kõik muud isikuandmete muudatused, logitakse. See, kas andmete kustutamine või anonümiseerimine toimub automaatselt või vajab raamatukogutöötaja või peakasutaja sekkumist, sõltub hangitava raamatukogusüsteemi vastavast lahendusest. 5. Riskid ja nende maandamine Esinemise Riski nimetus Mõju Ettepanek riski maandamiseks tõenäosus Isikuandmete lekkimine Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 25  1) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 2) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 3) raamatukogutöötaja ei näe lugejate kasutajakontode paroole pärast parooli genereerimist (kuvatakse räsina); 4) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 5) andmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile43. Isikuandmete Väike Väike Riski maandamiseks võetakse väärkasutamine kasutusele järgmised meetmed: (isikuandmete töötlemise 1) isikuandmete töötlemiseks ebaseaduslikkus ja raamatukogude andmekogus on eesmärgipäratus) olemas selged õiguslikud alused (täidetakse avalikes huvides olevat ülesannet, isikuandmete töötlemine on reguleeritud seaduses või määruses, isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti nõusoleku alusel või andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks); 2) raamatukoguteenuste kasutajal on võimalik ise valida, milliseid teavitusi ta soovib raamatukogult saada, mis välistab isikuandmete nõusolekuta kasutamise näiteks turunduslikel eesmärkidel; 3) isikuandmetega seotud toimingutest ülevaate saamiseks kasutatakse andmejälgijat; 43 Eesti infoturbestandard. 26  4) raamatukogutöötajad läbivad regulaarselt isikuandmete kaitse alase koolituse. Identiteedivargus Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 2) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 3) kõik toimingud raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi; 4) andmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile. Isikuandmete rikkumine Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse või muutmine kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt; 2) kõik toimingud raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi. Isikuandmete kadu Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt; 2) andmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile. Ebapiisav Väike Suur Riski maandamiseks võetakse juurdepääsukontroll kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, 27  raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 2) raamatukogutöötajad peavad raamatukogude andmekogusse sisenemiseks kasutama RIA poolt loodud TARA autentimislahendust. Isikuandmete Väike Suur Riski maandamiseks võetakse ülekandmine turvamata kasutusele järgmised meetmed: kanalite kaudu 1) isikuandmete ülekandmist turvamata kanalite kaudu välditakse; 2) andmeid edastatakse krüpteeritult või kasutades muid meetmeid, vältimaks võimalust, et andmeid võib näha keegi muu peale adressaadi. Kolmandate osapoolte Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse riskid kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu osaks oleva raamatukogusüsteemi hankimisel nii-öelda „karbitootena“ seatakse tingimuseks, et andmed peavad olema turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile44 ja arvestama isikuandmete osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tulenevate nõuetega. Isikuandmete ülemäärane Väike Väike Riski maandamiseks võetakse kogumine ja säilitamine kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmise projekti raames on koostöös eri tüüpi raamatukogudega välja töötatud andmekoosseisud; 2) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel 44 Või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile. 28  need kustutatakse või anonümiseeritakse. Isikuandmete kaitse Väike Väike Riski maandamiseks võetakse üldmääruse kohaste kasutusele järgmised meetmed: andmesubjekti õiguste 1) kõik toimingud rikkumine raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi; 2) andmesubjektil on võimalik saada ülevaade tema kohta kogutud isikuandmetest raamatukogude andmekogu või raamatukogutöötaja vahendusel; 3) andmesubjektil on võimalik oma andmeid muuta või raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada. 6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, juhindudes Eesti infoturbestandardist või sellele vastavast ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemist. Kuna raamatukogude andmekogu saavad kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud, kellest igaühe tegevusega võivad kaasneda isikuandmetega töötlemisega seotud riskid, peavad kõikidel raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogudel olema kasutusel asjakohased riskide vältimise meetmed. Käesolevas mõjuhinnangu punktis on lühidalt kirjeldatud üksnes kõige üldisemaid ja kõiki raamatukogude andmekogu kasutavaid raamatukogusid hõlmavaid riskide vältimise meetmeid. Raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad läbivad süsteemi kasutamiseks vajaliku koolituse ja kättesaadavaks tehakse ka veebikoolitused, mida on võimalik teadmiste värskendamiseks igal ajal iseseisvalt uuesti läbida. Samuti on igapäevaselt kättesaadav peakasutaja pakutav kasutajatugi. Lisaks peavad raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad igal aastal kohustuslikuna läbima andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolituse. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab raamatukogude andmekogu põhimääruse (vt RaRS- i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 76), milles määratakse kindlaks kuidas isikuandmeid kogutakse ja säilitatakse ning muul moel töödeldakse. Selles sätestatakse ka isikuandmete töötlejate õigused, kohustused ja vastutus. Rakendatavate turvameetmete osas on üheks oluliseks aspektiks ka juurdepääsupiirangute ja autoriseerimisega seonduv. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu eelmistes punktides selgitatud, võimaldab raamatukogude andmekogu seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid töödelda saab. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik toimingud 29 raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi. Nagu samuti juba eespool märgitud, turvatakse andmeid vastavalt Eesti infoturbestandardile (või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile). Valik raamatukogude andmekogu puhul rakendatavatest olulisematest infotehnoloogilistest turvameetmetest on järgmine: 1) kasutatakse turvalisi autentimislahendusi (TARA, HarID, TAAT); 2) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist; 3) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 4) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu; 5) logitakse kõiki veaolukordi ja süsteemi kui terviku seisukohast olulisi olukordi, mis otseselt ei põhjusta viga, kuid viitavad süsteemi ebaharilikule käitumisele; 6) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse ning iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi, päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 7) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral. 30  Rahvaraamatukogu seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Kavand 1 Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse: 1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks; 2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise kulude hüvitamiseks. (3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). (4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega. 2. peatükk Väljaannete soetamise kulude finantseerimine § 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine (1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 6 nimetatud maakonnaraamatukogude kaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva aasta 1. detsembri seisuga. (3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt koefitsientidega 0,6 ja 0,79. (4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr koefitsiendiga 1,15. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud. § 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas. § 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine (1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks, arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära. § 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta (1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil. § 6. Toetuse jäägi tagastamine Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit eurot, samal ajal aruande esitamisega. 3. peatükk Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord § 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor) eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega arenguhüppeid, et: 1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks; 3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; 4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd; 5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus. (2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks. § 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Taotlusvoorust toetatakse: 1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad; 2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist, sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal; 3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda; 4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb ettekande; 5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi, projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade, lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist; 6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite soetamist ja paigaldamist; 7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda. (2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt: 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse korraldamist; 2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist; 3) näituseprojekte; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsembrini; 5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini; 6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka elektrooniline versioon; 7) välislähetuse päevaraha maksmist; 8) esinduskulu ja kingitusi; 9) organisatsioonide liikmemaksu; 10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu; 11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 12) rahatrahvi ja rahalist karistust; 13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 14) sularahas tasutud kulu; 15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. (3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või toetuse maksimaalmäära. § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7; 2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4; 3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4. (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.  4. peatükk Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus § 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7% programmi toetuse kogusummast. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. (4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. (5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. (6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. § 11. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on: 1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus tekkiv kulu; 2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud, otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu; 3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. (2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. (3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt: 1) toitlustuskulu; 2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud; 3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel toetust taotleda; 4) päevaraha; 5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu; 7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav kulu; 8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu; 9) rahatrahv ja rahaline karistus; 11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu. § 12. Kulude abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni 31. detsembrini. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. (4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise kalendriaasta 31. detsembrini, kui: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev. (7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist. 4. peatükk Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini. (3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru avamise päeva. § 14. Taotluste ja dokumentide esitamine Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed; 2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa; 4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju; 2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine teave ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused, sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, regionaalne mõju; 2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu arengukavale; 3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud dokumendid; 4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, oma- ja kaasfinantseeringu summa. (4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses sellekohane teave. (5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust § 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. (6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele. (7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed on tõesed. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetamata tegevuseks. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 17. Taotluste hindamise komisjon (1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget. (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja. (6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja. (7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist. (8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt. (10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. § 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste tingimuste ja punktiskaalade alusel: 1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes; 2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea; 3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea; 4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest keskmisest; 5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul; 6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne; 7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma- ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst; 8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2 aritmeetiline keskmine on 5. § 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused (1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat: Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele 1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile: Hindeid ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et: antakse 1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem vahemikus kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 5–15 punkti 2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevusteks; „5“ – nõrk 3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; „10“– hea 4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist „15“ – väga koostööd; hea 5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus. Projekti tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.  Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide põhjal, hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:  kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki, st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile;  kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus. Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud „15“ – väga tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et hea saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus. Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud „10“ – hea tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult. Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav „5“ – nõrk ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus. Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus 2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava Hindeid realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju. antakse Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, vahemikus seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse 5–15 punkti põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase. „5“ – nõrk Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul „10“ – hea mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele „15“ – väga ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele. hea Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:  kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse probleemi;  kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;  kas tegevuste ajakava on realistlik;  kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;  kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal;  kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on tugev, keskmine või madal;  kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud esinejate tase on tugev, keskmine või madal;  kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele,  ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal. Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti „15“ – väga kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele hea raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud ning omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled). Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse hindamisele on mõeldud. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev. Vastab täielikult toetuse andja ootustele. Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt „10“ – hea saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised. Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on keskmine. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine. Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti „5“ – nõrk kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude  valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on madal. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal. Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Taotleja tiimi suutlikkus 3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise Hindeid võimekus. antakse Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub vahemikus taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud 1–5 punkti tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja „1“ – nõrk juhtimise võimekuses. „3“ – hea „5“ – väga Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist: hea  milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja kompetents;  kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja kompetents;  kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on nende panus. Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste „5“ – väga elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused hea edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja ammendavalt lahti kirjutatud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Vastab täielikult toetuse andja ootustele Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane „3“ – hea oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt. Tiimi võimekus on keskmine. Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või „1“ – nõrk elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud  puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises. Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus) ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta. Tiimi võimekus on rahuldav. Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus 4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning Hindeid kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. antakse Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite vahemikus põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu 1–5 punkti struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves. „1“ – nõrk Hindamisel arvestatakse järgmist: „3“ – hea  kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus „5“ – väga oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud; hea  kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;  kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada. Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud „5“ – väga põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see hea on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. Vastab täielikult toetuse andja ootustele. Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid „3“ – hea osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega. Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole „1“ – nõrk piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava  toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. § 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja. (2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta ning kuulab ära taotleja seisukoha. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta; 7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta. (7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud. (8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse e-keskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta. (9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. (10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine. (3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil; 7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi. (2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva. (2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse. (3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. § 26. Toetuse jäägi tagastamine Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega. 9. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 27. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 8) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 28. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 29. Toetuse andja kohustused Toetuse andja: 1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud dokumendid; 2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kontrollib tegevuste elluviimist; 4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e--keskkonnas; 5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja menetlustoiminguid. § 30. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi. 10. peatükk Töötajate kulude rahastamine § 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk (1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. § 32. Töötajate kulude toetuse määr (1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt maakonnaraamatukogude vahel. § 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine (1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas. § 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta (1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil. § 35. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil. 11. peatükk Rakendussätted § 36. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks. (2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 37. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.  Kultuuriministri 01.07.2026. a määrus nr xx „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord“ Lisa 1 VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE I Üldandmed Toetuste kasutamise periood Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku Toetuse saaja Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline nimetus) Kontaktisik Telefon E-posti aadress II Väljaannete soetamise toetus Kultuuriministeeriumi Eraldatud Kasutatud Vajadusel täiendav info toetuse jaotus kohaliku summa summa omavalitsuse üksuste lõikes 1. 2. 3. 4. 5. KOKKU KOV poolse toetuse jaotus Eraldatud Kasutatud Vajadusel täiendav info kohaliku omavalituse summa summa üksuste lõikes 1. 2. 3. 4. 5. KOKKU  Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal: III Töötajate kulude toetus Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa Töötasud kahele töötajale Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa KOKKU KOV töötasu neljale töötajale Töötasud kahele töötajale Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa KOKKU Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele toetuse saamise aastal. Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged: Toetuse saaja volitatud Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt esindaja nimi ja ametikoht  Kavand 2 Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu) kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise (valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise), töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse kohta. § 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine (1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid (trükiseid, auviseid, võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks esemeid. (2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste raamatukogudega. (3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised: 1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised väljaanded; 2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus. Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus – laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded; 3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde; 4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud. Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik; 5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; 6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest; 7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; 8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse valikuliselt, lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste väljaandeid, mida komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles. (4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks: 1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded; 2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital; 3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud; 4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud; 5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või eestikeelse tõlke raamatud; 6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna saanud raamatud; 7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna saanud raamatud; 8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud Raamatud; 9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud; 10) kultuuriajakiri Oma Keel; 11) erialaajakiri Raamatukogu; 12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded; 13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded; 14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“; 15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“; 16) muuseumide väljaanded; 17) riigiasutuste väljaanded; 18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded. (5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja). (6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise, juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja nõuetekohase kogude arvestuse eest. § 3. Kogudesse hankimine (1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude komplekteerimist ja töötlemist. (2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 4 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelist toetust. (3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõikes 1 punktis 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka iseseisvalt. (4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste vahelise lepingu alusel. (5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva komplekteerimisega. (6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest. (7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või ühishankena mitmele raamatukogule. (8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid: 1) väljaande autor(id); 2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus; 2) köide; 3) standardnumber; 4) kirjastaja; 5) ilmumisaasta; 5) tarnija; 6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood; 7) eeldatav maksumus. (9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta raamatukogude kaupa. (10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis. (11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu. § 4. Kogudesse vastuvõtmine (1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või saatelehe) alusel. (2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud või vahetatud) väljaanded või esemed. (3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed: 1) akti koostamise kuupäev; 2) akti koostaja nimi; 3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija; 4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus. (4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed: 1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi; 2) hankeviis (ost, annetus vm); 3) eksemplaride arv kokku; 4) nimetuste arv kokku; 5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa; 6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa; 7) raamatueksemplaride arv keelte järgi; 8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi; 9) saatelehe koostamise kuupäev; 10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi; 11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise kinnitus. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas väljaannete või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) UDK liik; 4) eksemplari hind koos käibemaksuga; 5) eksemplaride arv; 6) eksemplaride maksumus. (6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon. (8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis. § 5. Kogude arvestus (1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi. (2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele põhivarana. (3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt, laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid. (4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride, hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse. (5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena. (6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis. (7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid) säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad andmed on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt. § 6. Arvestusüksused (1) Kogu arvestusüksus on: 1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide, eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena. 2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika). 3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt. (2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised: 1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites). Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv; 2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või allalaadimiseks; 3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu; 4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese kaudu; 5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid v 14 ajakirjaköidet). § 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus 1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni 48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded, normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud. Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare; 2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada raamatutena. Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp. ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte. ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; 3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; 4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail. Audio- ehk heliraamatud on raamatud; visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto; kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis; 5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt pisitrükis). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare; 6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul väljaanne on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid, e-patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt aruandeid, kaardi- ja noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu andmebaasid ega e- jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse; 7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi ja digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute litsentse ja nimetusi; 8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid, kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; 9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm) kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse; 10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e-luger, spordivahend, muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare. § 8. Kogudest kustutamine (1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed kustutatakse kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud, lagunenud vm) järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri, mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja esemete info säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale. (2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) koostamise kuupäev; 2) väljaannete või esemete kogumaksumus; 3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi; 4) kustutamise põhjus; 5) koostaja nimi ja allkiri. (3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) ilmumisaasta; 4) liik; 5) vöötkoodi- või inventarinumber; 6) keel; 7) hind. (4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) pealkiri; 3) soetamise aasta; 4) vöötkoodi- või inventarinumber; 6) hind. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude andmebaasis olevate andmete väljavõttena. (6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete ja esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse kustutus- ja vastuvõtuakt. (7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata. (8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt. Inventarinumber märgitakse kustutatuks. (9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada väljaannete ja esemete taaskasutust. § 9. Inventuur (1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda inventuuri igal ajal. (2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. (3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad väljaanded ja esemed. (4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus. (5) Inventuuriaktis on järgmised andmed: 1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad; 2) inventuuri läbiviimise aeg; 3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi punktis 3; 4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa; 8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi; 9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi; 10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud; 11) inventuuriakti koostamise kuupäev; 12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad. (6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise korrale. § 10. Kataloogimine ja töötlemine (1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka esemete kohta. (2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest (ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21 kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet. Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje. (3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale kättesaadavad. (4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles leitavad UDC Summary veebilehel (https://udcsummary.info). Muusikaväljaannete erilaadide (noodid, auvised) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada ka teisi liigitussüsteeme. (5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS” alusel. (6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit. Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID). (7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik. Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse. Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste kavad jms). (8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt: 1) autori; 2) pealkirja; 3) ilmumisaasta; 4) laadi; 4) liigi (UDK); 5) märksõna; 6) vöötkoodi/kohaviida; 7) standardnumbri; 8) keele; 9) sarja pealkirja järgi. (9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt: 1) pealkirja; 3) ilmumisaasta; 4) laadi; 4) liigi (UDK); 5) märksõna; 6) ligipääsuõiguse; 7) keele järgi. (10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt: 1) pealkirja; 2) laadi; 3) märksõna; 4) vöötkoodi/kohaviida järgi. (11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi (nt vanusepiirang). § 11. Raamatukogu teenuste kasutamine (1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel. (2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused on tasuta. (3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid. (4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist. (5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug- ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid, ristkasutuse võimalusi. § 12. Lugejate registreerimine ja arvestus (1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut. (2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu. (3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode. (4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja, tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste kasutamist. 1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka raamatukogu veebilehel. (5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades dokumendi. 1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile. (6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje. Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse vajadus. Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas; 6) koduteeninduse vajadus. (7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid. (8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime, elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest. (9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse (sh kojulaenutamine) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart, juhiluba või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi. (10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks. Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu kasutamise õigust ühe aasta võrra. (11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. (12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi. Lugejarühmad on: 1) täiskasvanud; 2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud); 3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud); 4) vanemaealised (üle 65-aastased) Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed: 1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane; 2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane; 3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane; 4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane; 5) üliõpilane. (13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades, teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord. (14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu kohapeal raamatukogus. (15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. § 13. Kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus (1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata. (2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel. (3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat tagastustähtaega. (4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi. (5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes märgitakse või kustuvad laenutuse andmed. (6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks. Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste, e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse laenutuseks üksiknumbri laenutus. (7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e-lugeri puhul arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust. (8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud laenutused. (9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana. (10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad. (11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine ja oma töötajate liikumine tuleb välistada. (12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja külastusi nagu paikses raamatukogus. § 14. Elektroonilised teenused Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist. § 15. Raamatukogudevaheline laenutus (1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud tingimustele. Kulud tasub saatjale telliv raamatukogu. (2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist. Struktuuriüksustevahelist laenutust arvestatakse eraldi. (3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul. § 16. Infoteenindus (1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate (trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste andmekogud) tundmist ja kasutamist. (2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e- posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks, nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt. (4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi. § 17. Raamatukogu arhiiv (1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente. (2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529) tunnistatakse kehtetuks.  Kavand 3 Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 lõike 4 ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 72 lõike 4 alusel. § 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja dokumendid. (1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda: 1) registreerida raamatukogu lugejaks; 2) kustutada lugeja isikuandmed; 3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel; 4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu teenuse kättesaadavaks tegemise; 5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest; 6) määrata lugejale viivise määra; 7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks; 8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja; 9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga; 10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse. § 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest. § 3. Rakendussäte Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.  Kavand 4 Raamatukogude andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 76 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus (1) Raamatukogude andmekogu kuulub riigi infosüsteemi ning on asutatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse alusel. (2) Käesoleva määrusega kehtestatakse riigi infosüsteemi kuuluva „Raamatukogude andmekogu“ (edaspidi andmekogu) pidamine. (3) Andmekogu ametlik nimi on „Raamatukogude andmekogu”. (4) Andmekogu ingliskeelne nimetus on "Library Management System". § 2. Andmekogu eesmärk (1) Andmekogu eesmärk on andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude töö korraldamise ja juhtimise toetamine, võimaldades selleks vajalike andmete kogumist, säilitamist, töötlemist ja kasutamist. Andmekogus töödeldakse raamatukogude valdkonnaga seotud andmeid raamatukogu ülesannete täitmiseks, kogude haldamiseks, kasutajate registreerimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks, lugejale ja külastajale teenuste osutamiseks, väljaannete riiklikuks bibliograafiliseks registreerimiseks, raamatukogude ja väljaannete statistika tegemiseks ning raamatukogude valdkonna juhtimiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on andmekogu eesmärk võimaldada: 1) töödelda andmeid väljaannete, käsikirjade, esemete ja kogude kohta; 2) töödelda lugejate, külastajate ja seadusliku esindaja ning nende laenutuste andmeid; 3) juhtida, täita ja korraldada elektrooniliselt raamatukogu teenuseid ja tööd; 4) tagada ja luua andmete halduse, väljaannete komplekteerimise ja laenutamise korraldamise keskne tehniline võimekus; 5) võimaldada ühtset ja ühetaolist aruandlust; 6) saada ja anda usaldusväärset teavet raamatukogude valdkonna poliitika kujundamiseks, raamatukogude tegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse planeerimiseks, finantseerimiseks, statistikaks ja järelevalveks; 7) tagada erinevate infosüsteemide ja asutuste koostöö ning andmevahetus. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi Rahvusraamatukogu). (2) Raamatukogude andmekogu volitatud töötleja on asutus või isik kellega on sõlmitud leping ja kes peab, haldab ja arendab raamatukogude andmekogu infosüsteemi, töötleb andmeid ning täidab muid kaasvastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt. § 4. Andmekogu kaasvastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid kaasvastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejatele. (2) Kultuuriministeeriumi ülesanded kaasvastutava töötlejana: 1) asutab andmekogu, reguleerib andmekogu pidamist, määratleb andmekogu eesmärgid ja pidamise viisid; 2) tagab regulatsioonidega andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise ning kinnitab finantseerimisallikad; 4) kinnitab andmekogu arenduste prioriteedid, plaani ja mahu vastavalt arendusvajadustele ja finantseerimisvõimalustele; 5) kinnitab andmekogu haldamise ja andmekoguga liitumise kulumudeli; 6) osaleb andmekogu juhtimises ja juhtrühma töös: 7) sõlmib andmekogu pidamise kaasvastutava töötlejaga Eesti Rahvusraamatukogu halduslepingu; 8) menetleb andmekogu regulatsioonidega seotud vaidlusi ja kaebusi; 9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle. (3) Rahvusraamatukogu ülesanded kaasvastutava töötlejana: 1) täidab andmekogu kaasvastutava töötleja ülesandeid vastavalt põhimääruses kehtestatud kohustustele ja halduslepingus ettenähtud ulatuses; 2) juhib andmekogu pidamist ja korraldab arendamist, andes volitatud töötlejatele selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 3) vastutab andmekogu pidamise eest õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 4) kasutab andmekogu pidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 5) teeb ettepanekuid ja taotlusi andmekogu arendamiseks ja finantseerimiseks; 6) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja; 7) sõlmib andmekogu pidamisega seotud lepinguid (sh arenduslepingud) ning kontrollib nende täitmist; 8) juhib ja korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist ning tagab selle olemasolu; 9) määrab andmekogu turvanõuded ja korraldab nende rakendamise vastavalt kehtestatud nõuetele ning teistele õigusaktidele; 10) tagab küberturvalisuse; 11) korraldab andmekogu juhtrühma tööd ja osaleb selles; 12) juhib ja korraldab andmekogu andmehaldust, määratleb andmekoosseisud ning tagab meta- andmete koosvõime ja vastavuse rahvusvahelistele standarditele ning nende taaskasutamise; 13) teostab kontrolli andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle; 14) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise; 15) haldab juurdepääse andmekogule, andmete edastamist ja väljastamist; 16) korraldab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt ja varukoopiate tegemise; 17) korraldab andmekogu majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; 18) korraldab andmekogu e-teenuste loomist ja elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega 19) tagab andmekogu infotehnoloogilise ja andmetega seotud kasutajatoe ning juhendab ja koolitab andmekogu kasutajaid; 20) menetleb andmekogu pidamisega ja haldamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 21) teeb ettepanekuid andmekogu pidamise regulatsioonide muutmiseks; 22) koostab andmekoosseisude, sh isikuandmete töötlemise, mõjuanalüüsid andmekoosseisude muutumisel; 23) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise; 24) informeerib kaasvastutavat töötlejat takistustest ja võimalikest probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 25) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel; 26) teostab kontrolli/teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle; 27) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (4) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Rahvusraamatukogu, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt. Kultuuriministeerium teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel. (4) Volitatud töötleja ülesanded: 1) täidab andmekogu volitatud töötleja ülesandeid lepingus kaasvastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses; 2) tagab andmete töötlemise ainult kaasvastutava töötleja juhiste kohaselt; 3) tagab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt; 4) tagab infosüsteemi majutamise ja infotehnoloogilise haldamise; 5) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. § 5. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast (raamatukogusüsteemist) ja avalikust veebiliidesest (e-kataloogist). (2) Andmekogusisesed andmestikud ja alamandmekogud on: 1) lugejaandmete andmestik; 2) väljaannete ja esemete laenutuste andmestik; 3) väljaannete, esemete ja litsentsiandmete jt väljaannete laadide metaandmete andmestik; 4) tellimuste ja tarnijate andmestik; 5) väljaannete, sh trükiste riikliku statistika andmestik; 6) Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu; 7) Eesti õigusbibliograafia. § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogusse kantud andmete turbeaste on keskmine (M) ning andmekogu turvaklass on K2T2S2. (2) Andmekogu andmete puhul tagatakse nende: 1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsus, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest ja tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi. (3) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (4) Andmekogu andmeandja teavitab viivitamata kaasvastutavat töötlejat Rahvusraamatukogu kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada andmekogu turvalisuse. 2. peatükk Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine § 7. Andmekoguga liitumine (1) Andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik rahvaraamatukogu seaduse § 11 lõike 2 alusel. (2) Andmekoguga liitumine ja kasutamine on rahvaraamatukogule tasuta rahvaraamatukogu seaduse § 11 lõike 3 alusel. (3) Avalik-õigusliku isiku raamatukogu, ülikooli-, eriala- või kooliraamatukogu või muu asutuse raamatukogu vabatahtliku liitumise andmekoguga otsustab Eesti Rahvusraamatukogu tingimusel, et raamatukogu tegevus vastab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud eesmärkidele. (4) Kultuuriministeerium sõlmib Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 19 lõike 3 kohaselt Rahvusraamatukoguga halduslepingu andmekogu haldamiseks ja kasutamiseks. (5) Raamatukogu andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatukogudele toimub halduslepingu sõlmimisega raamatukogu pidaja ja Rahvusraamatukogu vahel. (6) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alused käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatukogudele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 8. Andmekogu kasutajaõigused (1) Andmekogu kasutajaõigused antakse: 1) kaasvastutava ja volitatud töötleja töötajale; 2) raamatukogus kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse haldur); 3) raamatukogutöötajale; 4) lugejatele. (2) Kaasvastutava töötlejana Rahvusraamatukogu annab kasutajaõigused vähemalt ühele kasutaja või volitatud töötleja töötajale (peakasutaja), kes: 1) kannab raamatukogu andmekoguga liitumisel andmekogusse raamatukogu või asutuse nime, registrikoodi ja kontaktandmed; 2) määrab iga raamatukogu kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumislepingus esitatud teabest; 3) annab kasutajaõigused volitatud töötleja töötajatele. (3) Peakasutaja on Rahvusraamatukogu töötaja, kellel on õigus kasutada kõiki seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi. (4) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele. (5) Andmekogu kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks töötaja kasutajaõiguste, sealhulgas andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–3 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse isiku õigustatud huvist ja töökohustustest ning raamatukogu või asutuse juhi kehtestatud raamatukogu töökorralduse põhimõtetest. (7) Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude andmekogu administreerimise funktsionaalsusi. (8) Lugeja on autenditud kasutaja, kes on registreerunud vähemalt ühe raamatukogu lugejaks ja saab kasutada kogu raamatukogude andmekogu avaliku kasutajaliidese (e-kataloogi) funktsionaalsust. (9) Anonüümne kasutaja on autentimata kasutaja, kes saab kasutada ainult avaliku kasutajaliidese (e-kataloogi) neid funktsionaalsusi, mis ei seondu isikustatud teenuste pakkumisega. (10) Andmekogu andmesubjektid on lugejad ja raamatukogutöötajad. § 9. Andmekogu kasutamise õiguse äravõtmine (1) Rahvusraamatukogu võib omal algatusel andmekoguga liitunud raamatukogu töötajalt kasutajaõigused ära võtta, kui on teatavaks saanud, et andmete andmekogusse kandmine ei ole enam raamatukogutöötaja tööülesanne või töötaja on andmekogu kasutanud mittesihipäraselt ning asutuse haldur ei ole seda ise teinud. (2) Asutuse haldur on kohustatud töötajalt kasutajaõigused ära võtma, kui andmete andmekogusse kandmine ei ole enam raamatukogutöötaja tööülesanne või töötaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt. 3. peatükk Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed § 9. Andmeandjad (1) Andmekogusse esitavad andmeid: 1) lugejad; 2) andmekoguga liitunud raamatukogude töötajad, kellele on antud vastavad õigused. § 10. Lugeja andmeandjana (1) Lugeja esitab andmekogusse andmed, mis on loetletud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 2 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 2. Kui raamatukogu seda nõuab, siis alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul esitatakse mainitud andmed ka seadusliku esindaja kohta. (2) Lugeja andmed esitab andmekogusse lugeja ise veebiliidese kaudu või tema taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse. (3) Alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seaduslik esindaja. § 11. Raamatukogutöötaja andmeandjana (1) Eesti Rahvusraamatukogu ja kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu või muu asutuse raamatukogu töötajad edastavad andmekogusse järgmised andmed: 1) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 2 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 2 loetletud lugejate ning kui raamatukogu seda nõuab, siis alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul ka seadusliku esindaja isikuandmed. 2) puudega isikule osutatava teenuse puhul märge isiku õiguse kohta teenust saada ja selle õiguse kestuse kohta vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõikes 44 ning rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 3 sätestatule; 3) koduteeninduse puhul märge isiku õiguse kohta seda teenust saada ja selle õiguse kestuse kohta vastavalt rahvaraamatukogu seaduse § 19 lõikes 8 sätestatule; 4) väljaande või eseme tellinud või sellele järjekorda pannud lugeja andmed; 5) väljaannet või eset laenutanud lugeja andmed ja laenutähtaeg; 6) väljaande või eseme laenutähtajaks tagastamata jätmise korral tasu viivitatud aja eest ja selle suurus kujunemise kord, kui raamatukogu kasutuseeskiri näeb tasu viivitatud aja eest ette; 7) märge raamatukogude teenuste kasutusõiguse piiramise kohta vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 lõige 6 alusel kehtestatud kasutuseeskirjas ning rahvaraamatukogu seaduse §-s 22 sätestatud väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmisest või kasutamise eeskirja rikkumisest tekkivale lugeja vastutusele; 8) raamatukogude kogudesse kuuluvate teavikute bibliograafiline, täistekst-, norm- ja leidumus- ja eksemplari andmestik; 9) väljaannete, esemete ja andmebaaside leidumus; 10) andmed kogude komplekteerimise käigus tellitavate väljaannete või esemete või andmebaaside kohta, hind, staatus, tarnija, logistika; 11) andmekogu haldusõigusega töötaja nimi ja kontakt ning roll andmekogu haldamises; 12) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud väljaannete, sealhulgas trükiste ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kohta; 13) muude Eesti Rahvusraamatukogu seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ja teistes raamatukogude valdkonna tegevust korraldavates regulatsioonides ja seaduses sätestatud ülesannete täimise kohta. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule edastab Eesti Rahvusraamatukogu andmekogusse järgmised andmed: 1) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõigu 1 punktis 2 sätestatud riiklikus rahvusbibliograafias registreeritavate Eesti väljaannete kohta; 2) Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõigu 1 punktis 5 sätestatud rahvusliku agentuurina tegutsemisel väljastatud raamatute standardnumbrite (ISBN), jadaväljaannete standardnumbrite (ISSN) ja noodiväljaannete standardnumbrite (ISMN) kohta. § 12. Lugeja ja seadusliku esindaja andmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses tehtavad toimingud (1) Lugeja andmed kannab andmekogusse lugeja ise veebiliidese kaudu e-kataloogi või tema taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse. (2) Kuni 18-aastase isiku või täiskasvanud eestkostetava puhul kannab ka lapsevanem või täiskasvanud eestkostetava seaduslik esindaja oma andmed ise veebiliidese kaudu e-kataloogi või tema taotlusel raamatukogu töötaja otse andmekogusse. (3) Lugejate andmed kantakse andmekogusse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. (4) Autenditud kasutaja puhul luuakse raamatukogude andmekogusse lugejakirje, mis koosneb: 1) isikukirje andmetest; 2) raamatukoguga seotud andmetest; 3) alaealise ja täisealise eestkostetava puhul lisaks isikukirje andmetest ka lapsevanema või muu seadusliku esindaja kohta ja lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekust, et alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid teenuseid kasutada ja eeskoste kestus. (5) Lugejakirje isikukirje andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) lokaalne isikukirje identifikaator; 4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev; 5) viimane andmete uuendamise kuupäev; 6) roll/teenus(ed) mida raamatukogu pakub lugejale. (6) Lugejakirje raamatukoguga seotud andmekoosseis on järgmine: 1) koduraamatukogu, kus isik on lugejaks registreerunud; 2) kasutamise eeskirjaga nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev; 3) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus koos kuupäevaga. (7) Lugejakirje lapsevanema või muu seadusliku esindajaga seotud andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) lokaalne isikukirje identifikaator; 4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev; 5) viimane andmete uuendamise kuupäev; 6) roll/teenus(ed) mida raamatukogu pakub lugejale; 7) nõusolek; 8) eeskoste kestus. (8) Andmekogus sisalduva lugejakirje suurim isikuandmete võimalik andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas; 6) koduteeninduse vajadus; 7) puudega seotud teenuse liik ja kestus; 8) kasutamise eeskirjaga nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev; 9) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus; 10) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev (mugavusteenuse kasutamiseks); 11) lugejagrupp (nt õpilane, üliõpilane); 12) akadeemiline staatus; 13) koduraamatukogu; 14) laenutused; 15) lugemisnimekirjad; 16) tagastused; 17) võlgnevused; 18) lugejakonto kehtivusaeg; 19) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev; 20) kasutajanimi; 21) parool; 22) amet; 23) töötaja akadeemilise üksuse ja nende koosseisus olevate allüksuste, tugiüksuste ja asutuste andmed; 24) teaduskond; 25) ettevõte; 26) õppetase; 27) õppeasutus; 28) kursus või klass; 29) valdkonnad; 30) suhtluskeele eelistus; 31) teadete saamise kanali eelistus; 32) suhtluskanali eelistus; 33) teavituste eelistused; 34) lugejakaardi number; 35) lugejakaardi aegumise kuupäev; 36) üliõpilaskood; 37) teenuse pakkumiseks vajalik info; 38) volituse informatsioon. § 13. Raamatukogutöötaja kohta andmete kandmine andmekogusse ja ning sellega seoses tehtavad toimingud (1) Raamatukogutöötaja andmed kannab andmekogusse andmekogu või asutuse haldur. (2) Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse kirje, mille andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) raamatukogu, mille töötaja ollakse; 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress; 6) roll; 7) moodulid, mille ulatuses on töötajal õigused andmekoguga töötamisel. § 14. Väljaande, eseme ja andmebaasi metaandmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses tehtavad toimingud (1) Väljaande, eseme või andmebaasi hankimiseks või arvele võtmiseks viiakse läbi objekti kirjeldamine, eesmärgiga muuta leitavaks või ligipääsetavaks. (2) Väljaande, eseme või andmebaasi täiskirje koostatakse andmekogusse arvele võtmisel ja/või lugejale ligipääsetavaks tegemisel. § 15. Väljaande ja eseme laenutamiseks või kasutamiseks andmine ning sellega seoses tehtavad toimingud (1) Väljaannete ja esemete laenutusandmed kannab andmekogusse raamatukogu, mille kogusse laenutatav väljaanne või ese kuulub. Kui lugeja vormistab laenutuse ise läbi iseteeninduse, kantakse andmed andmekogusse läbi vastava liidestuse. (2) Teise raamatukogusse laenutamisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) laenutav raamatukogu; 2) laentustähtaja algus- ja lõppkuupäev. (3) Väljaande või eseme teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab kasutamiseks andev raamatukogu selle kohta andmekogusse järgmised andmed: 1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 2) kasutusaja algus- ja kavandatud lõppkuupäev; 3) kasutuseesmärk; 4) seisund kasutamiseks andmise ajal; 5) kasutamise tingimused (sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded). § 16. Tellimusandmete kandmine andmekogusse ning sellega seoses tehtavad toimingud (1) ….. § 17. Väljaannete, sealhulgas trükitoodangu- ja raamatukogualase riikliku statistika andmete kandmine andmekogusse (1) ….... § 18. Andmekogusse andmete kandmise alusdokumendid (1) Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on: 1) Eesti Rahvusraamatukogu seadus; 2) rahvaraamatukogu seadus; 3) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus; 4) kooliraamatukogude töökorralduse alused; 5) säilituseksemplari seadus; 6) autoriõiguse seadus; 7) andmete esitajate taotlus; 8) lugejatega sõlmitud lepingu täitmine; 9) raamatukogudega sõlmitud halduslepingud. 4. peatükk Andmete esitamise ja väljastamise kord § 19. Andmete esitamise kord (1) Andmete esitamisena käsitatakse andmete andmekogusse sisestamist ja andmekogusse kantud andmete muutmist või kustutamist. (2) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul. (3) Andmete esitajad esitavad andmed andmekogusse veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. (4) Andmete esitajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. (5) Andmed esitatakse käesolevas peatükis sätestatud toimingute teostamisel ning nimetatud tähtaegadel. (6) Andmete esitamisel registreeritakse andmekogus automaatselt: 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse; 3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. § 20. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmeandja. (2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab andmeandja, kaasvastutav või volitatud töötleja isikuandandmed viivitamata ja muud andmed vastavalt andmekvaliteedi protseduuridele. (3) Kui andmekogu ei võimalda andmeandjal andmeid parandada, teavitab ta andmete muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata § 4 lõikes 3 nimetatud kaasvastutavat töötlejat. Kaasvastutav töötleja kontrollib andmete õigsust ning muudab või parandab andmed. § 21. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele (1) Andmekogusse kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs andmekogu e-kataloogi kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras ja kasutajat tuvastamata. (2) Andmekogusse kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja andmekogus vormistatud dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul: 1) kaasvastutava töötleja ja andmeandja kaudu; 2) raamatukogu kaudu, kelle raamatukogu kogusse on konkreetne väljaanne või ese arvele võetud, või hoiule võetud või kellele on konkreetne väljaanne või ese laenutatud või kasutamiseks antud. (3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised andmekogusse kantud andmed: 1) kasutuspiiranguga väljaande bibliograafilised ja leidumusandmed; 2) väljaande tiraaž; 3) väljaande või eseme ostuhind; 4) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 5) lugejate isikuandmed. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud andmetele võib juurdepääsupiirangu kehtestada kohtu otsusega või raamatukogu juht juhul, kui väljaande raamatukogule üle andja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused andmete töötlemiseks antakse ainult nendele kaasvastutava või volitatud töötleja või andmeandja poolt määratud isikutele, kellel on seda vaja oma raamatukogu tööülesannetest tulenevalt. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused peatatakse isiku töölt lahkumise või tööülesannete muutumise korral. § 22. Ebaõigete andmete parandamine (1) Kui andmeandja avastab, et ta on andmekogus esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama andmekogusse õiged andmed. (2) Eesti Rahvusraamatukogul kui kaasvastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks. § 23. Andmete logimine (1) Andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine (edaspidi kanne) ning juurdepääsupiiranguga andmete vaatamine (edaspidi päring) logitakse. (2) Andmekogus isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Kasutaja tuvastatakse andmekogusse sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID, HarID või TAAT abil. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut. (3) Iga andmekogus andmetega tehtud kande ja päringu kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) kande või päringu sisu; 2) kande või päringu teinud isiku nimi; 3) kande või päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. (4) Logi säilitatakse 1 aasta kande või päringu tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi andmed kustutatakse. § 24. Andmete säilitamine (1) Andmekogus töödeldavaid RaRS § 19 lõikes 2 ja 3 ning ERRS § 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud lugejate või tema seadusliku esindaja andmeid säilitatakse isikustatult 3 aastat alates viimasest raamatukogu teenuse kasutamisest või lugejaks olemise pikendamisest. Kui lugejal on raamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid ning andmeid säilitatakse kuni kohustuste täitmiseni. (2) Andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugejate andmeid säilitatakse isikustatult vastavalt raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. (3) Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni. (4) Andmekogus olevaid väljaannete ja esemete andmeid säilitatakse väljaande või eseme mahakandmiseni, kui tegemist on laenukogusse kuuluva väljaandega. Litsentsiandmebaasi andmeid säilitatakse litsentsi kehtivuse lõpuni, v.a juhul kui säilib arhiivi kasutamise võimalus. (5) Rahvusraamatukogu koostatavasse Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogusse kuuluvaid andmeid säilitatakse alaliselt. (6) Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise, arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides sätestatut. § 25. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Andmekogul on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks päringuid ning saada andmeid andmekogudest. (2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi: 1) isikut identifitseerivad andmed; 2) isiku esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmed; 3) isiku surma kuupäeva ja surma registreerimise kande numbri. (3) isiku autentimiseks ja dokumentide digiallkirjastamiseks kasutatakse keskset juurdepääsulahendust (SSO) koos allkirjastamise lahendusega. Autentimine toimub SSO teenuse kaudu, mistõttu autentimismeetodi spetsiifilisi andmeid (näiteks parool, biomeetria jms) ei vahetata. Raamatukogude andmekogu usaldab SSO serverit, suunates kasutaja sinna autentima ning saades vastusena tagasi kasutaja identiteedi. 1) TARA - riigi autentimisteenus, mis võimaldab autentida ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu eID-ga (piiriülene autentimine läbi eIDAS taristu kaudu); 2) SiGa - riigi allkirjastamisteenus, mida kasutatakse e-kataloogis lugejaks registreerimisel raamatukogu registreerumisavalduse digiallkirjastamiseks; 3) HarID - haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus; 4) TAAT - haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja autoriseerimise taristu; 5) EHIS - Eesti Hariduse Infosüsteem, millest saadakse õppimise või õpetamise fakti tõendavaid andmeid raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks, sealhulgas (üli)õpilase õppimist tõendavad andmed (õpperühm, klass, õpingute alustamine ja lõpetamine) ja õppejõu, õpetaja või õpetajaga võrdsustatud isiku töökohta puudutavad andmed ning (õppeasutuse andmed (nimi, registreerimisnumber ja aadress); (4) Rahvusraamatukogu kirjastajaportaal – kirjastaja poolt esitatud väljaannete bibliograafilisted andmed; (5) MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsium Esteri kaanepiltide Kataloogi (EPIK) väljaannete kaanepiltide, sisukokkuvõtete ja sisukordade andmed; 1) … (6) makselahenduse teenuse osutaja - andmekogu tasuliste teenuste eest ja võlgnevuste tasumiseks andmed; 1) … (7) Logistikateenuse osutaja andmekogu teenustega seotud pakiveo ja kullerteenuste andmed. 1) … (8) Raamatukogude iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid neis teostatud laenutuste ja tagastuste andmed. 1) … (9) Andmekogul on oma pidamise eesmärkide täitmiseks õigus andmevahetuseks läbi rakendusliideste järgmiste andmekogude ja infosüsteemidega: 1) logistikateenuse osutaja - juurdepääs antakse pakiveo või kullerteenuse osutamiseks vajalikele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese; 2) raamatukogude juhtimise töölaud - statistiliste päringute jaoks (arendamisel); 3) raamatukogude dokumendihaldussüsteemid - juurdepääs antakse andmekogu vahendusel lugejaks registreerumise avaldustele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese; 4) RaRa andmekogu DIGAR – juurdepääs antakse bibliograafilistele andmetele võimaldamaks arendada andmekogu otsingufunktsionaalsust ja teostada automaatset kataloogimist. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese; 5) Bürokratt - Eesti riigi virtuaalne abiline, e-kataloogis nõuandev juturobot; 6) andmejälgija - andmesubjektile tema isikuandmetega seotud toimingutest ülevaate andmiseks; 7) raamatukogude iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid - juurdepääs antakse laenutaja laenutuse ja tagastuse tuvastamiseks vajalikele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese; 8) raamatupoodide süsteemid - komplekteerimise automatiseerimiseks; 9) õppeinfosüsteemid - kuvavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga seotud laenutuste kohta; 10) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem - väljaannete ja eksemplaride logistika haldamiseks. 11) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid - arvete ja rahaliste nõuetega seotud toimingute automatiseerimiseks. 12) RaRa andmekataloog - juurdepääs antakse andmekogu infosüsteemi metaandmestikule ja andmekataloogis andmestikele nende kirjeldamiseks ning andmekogus andmekvaliteedi kontrollide teostaiseks. Andmekogu infosüsteemi juurdepääs võimaldatakse otsejuurdepääsuna; 13) avaandmete lahendused - teistest raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ja andmete jagamiseks; 14) API otspunktid - võimaldavad luua liidestusi uute teenuste pakkumiseks, näiteks ruumide broneerimise ja uste avamise süsteemid. 15) raamatukogude raamatukogusüsteemid - juurdepääs antakse andmekogu bibliograafilistele andmetele. Juurdepääs võimaldatakse läbi turvalise liidese. (10) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. 5. peatükk Järelevalve, andmekogu rahastamine ja lõpetamine § 26. Riiklik ja haldusjärelevalve (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad Kultuuriministeerium ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. (2) Rahvusraamatukogu kontrollib andmekogu toimingute vastavust käesolevale määrusele. § 27. Andmekogu pidamise rahastamine (finantseerimine) Andmekogu pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kui andmekogu kaasvastutava töötleja eelarve kaudu või muudest kaasvastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest. § 28. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega. (4) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt. Lisa 1 Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine (lisatud). Lisa 2 Raamatukogu andmekogusse esitatavate andmete loetelu (täpsustatakse ja lisatakse pärast Raamatukogude andmekogu arenduse lõppu). 6. peatükk Rakendussäte Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. „Raamatukogude andmekogu põhimäärus“ Lisa 1 Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine 1. peatükk Alamandmekogu nimi ja vastutav töötleja 1. Raamatukogude andmekogu Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu (edaspidi alamandmekogu) ametlik nimi on „Eesti rahvusbibliograafia“. 1.1. Alamandmekogu ingliskeelne nimetus „The Estonian National Bibliography“. 2. Alamandmekogu (edaspidi alamandmekogu) vastutav töötleja on Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi Rahvusraamatukogu). 3. Alamandmekogu pidamise eesmärk on tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusest ja säilituseksemplari seadusest eesti väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine, bibliograafiaandmete alaline säilitamine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks tegemine. 3.1. Eesti väljaandena käsitatakse käesolevas määruse lisa 1 peatükis 4. Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused nimetatud Eestis kõigis keeltes ja välismaal eesti keeles avaldatud väljaandeid. 3.2. Lisaks eesti väljaannetele registreeritakse rahvusbibliograafias ka eestikeelsete väljaannete tõlked ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed väljaanded ning väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed Eesti kultuuri- ja teaduspärandisse kuuluvad väljaanded. 3.3. Alamandmekogu koostamise täpsemad põhimõtted on fikseeritud käesoleva lisa 1 peatükis 4. „Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused“. 4. Registreerimise tingimuseks on väljaande avaldatus autoriõiguse seaduse tähenduses. 5. Alamandmekogus registreeritakse väljaanded olenemata andmekandjast, ilmumisajast ja – kohast. 6. Alamandmekogu andmetel on informatiivne tähendus. 7. Alamandmekogu peetakse kooskõlas avaliku teabe seadusega. 8. Andmekogu põhimääruse alamandmekogu pidamise lisas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 8.1. Väljaanne – kas trükisena, muul füüsilisel teabekandjal või elektroonilisel kujul avaldatud teos (nt trükis, e-raamat, plakat, heliplaat, kompaktketas jne.) 8.2. MIRKO –raamatukogude andmekogu e- kataloog. 8.3. MARC21 – rahvusvaheliselt tunnustatud arvutiloetava kataloogimise vorming. peamiselt bibliograafia- ja normikirjete esituseks ja struktureerimiseks arvutiloetaval andmekandjal. 8.4. ISBD – rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid. 8.5. RDA – rahvusvaheline kataloogimisstandard. 8.6. AACR2 – angloameerika kataloogimisreeglid. 8.7. UDK – universaalne kümnendliigitus, milles kirjandus on rühmitatud teadusalade kaupa numbriliste indeksite järgi. 8.8. Vastutav töötleja – korraldab alamandmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist, vastutab alamandmekogu haldamise seaduslikkuse eest. 8.9. Volitatud töötleja – võib olla nii vastutava töötleja kontrolli all tegutsev alamandmekogu igapäevane haldaja kui ka teenuste osutaja, näiteks andmekogu majutaja või arendajana. 2. peatükk Alamandmekogu pidamine 1. Eesti rahvusbibliograafia on osa e-kataloogist MIRKO, millel on ühine kasutajaliides ja ühine andmete otsingut ning käitlust võimaldav tarkvara. 2. Andmete alusdokumendid on autoriõiguse seaduse tähenduses avaldatud ja rahvusbibliograafias registreeritud väljaanded ja andmed nende kohta. 3. Andmete esituse vorm ja sisu vastavad: 3.1. rahvusvahelistele kirjereeglitele (ISBD-d; RDA); 3.2. Eesti otsitunnuste moodustamise reeglitele (AACR2; RDA); 3.3. arvutiloetava kataloogimise vormingule (MARC21); 3.4. Eesti märksõnastikule; 3.5. universaalsele kümnendliigitusele (UDK); 3.6. Rahvusraamatukogu poolt koostatud juhendmaterjalidele. 3. peatükk Alamandmekogu koosseis 1. Alamandmekogusse kantakse rahvusbibliograafiasse kuuluvate väljaannete: 1.1. metaandmed, mis vastavad rahvusvahelistele väljaannete bibliograafilise kirjeldamise reeglitele; 1.2. autorsusega seotud isiku- ja kollektiivinimed. 2. ERB alamandmekogu detailne andmekoosseis. Autorsusega seotud isiku- ja 100 - Isikunimi pealdisena kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 100 - Isikunimi pealdisena a) isikunimi kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 100 - Isikunimi pealdisena b) numeratsioon kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 100 - Isikunimi pealdisena c) - nimega seotud tiitlid, muud kollektiivinimed ning sõnad ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 100 - Isikunimi pealdisena d) - nimega seotud daatumid kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 110 - Kollektiivautor pealdisena kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 110 - Kollektiivautor a) kollektiivi nimi või kollektiivinimed ning pealdisena võimupiirkonna nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 110 - Kollektiivautor b) allüksuse või asutuse kollektiivinimed ning pealdisena konverentsi nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 110 - Kollektiivautor c) asutuse konverentsi kollektiivinimed ning pealdisena toimumise koht ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 110 - Kollektiivautor d) asutuse konverentsi kollektiivinimed ning pealdisena toimumise aeg ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 110 - Kollektiivautor n) asutuse konverentsi kollektiivinimed ning pealdisena järjenumber ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi a) isikunimi kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi b) numeratsioon kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi c) nimega seotud tiitlid, muud kollektiivinimed ning sõnad ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi d) daatumid kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi e) tegija funktsioon e. kollektiivinimed ning rollinimetus ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi n) teose osa number kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi p) teose osa pealkiri kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 700 - Täiendkirje: isikunimi t) teose pealkiri kollektiivinimed ning ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi kollektiivinimed ning nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi a) kollektiivi nimi kollektiivinimed ning nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi b) allüksuse või asutuse kollektiivinimed ning nimi konverentsi nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi c) asutuse konverentsi kollektiivinimed ning nimi toimumise koht ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi d) asutuse konverentsi kollektiivinimed ning nimi toimumise aeg ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi e) tegija funktsioon e. kollektiivinimed ning nimi rollinimetus ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi n) asutuse konverentsi kollektiivinimed ning nimi järjenumber ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi n) teose osa number kollektiivinimed ning nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi p) teose osa pealkiri kollektiivinimed ning nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 710 - Täiendkirje: kollektiivi t) teose pealkiri kollektiivinimed ning nimi ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine a) ajutise kollektiivi nimi kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine c) toimumiskoht kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine d) toimumisaeg kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine e) allüksus kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine n) järjenumber kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine n) teose osa number kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine p) teose osa pealkiri kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 711 - Täiendkirje: ajutine t) teose pealkiri kollektiivinimed ning kollektiivautor ühtluspealkirjad  Autorsusega seotud isiku- ja 730 - Täiendkirje: anonüümse kollektiivinimed ning (autorita) teose ühtluspealkiri ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 730 - Täiendkirje: anonüümse a) ühtluspealkiri kollektiivinimed ning (autorita) teose ühtluspealkiri ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 730 - Täiendkirje: anonüümse d) lepingu allakirjutamise aeg kollektiivinimed ning (autorita) teose ühtluspealkiri ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 730 - Täiendkirje: anonüümse l) teose keel kollektiivinimed ning (autorita) teose ühtluspealkiri ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 730 - Täiendkirje: anonüümse n) teose osa number kollektiivinimed ning (autorita) teose ühtluspealkiri ühtluspealkirjad Autorsusega seotud isiku- ja 730 - Täiendkirje: anonüümse p) teose osa pealkiri kollektiivinimed ning (autorita) teose ühtluspealkiri ühtluspealkirjad Editsiooniandmed Editsiooniandmed 250 - editsiooniandmed Füüsilise kirjelduse andmed Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus a) laadi erimäärang ja/või maht Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus b) täiendandmed Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus c) mõõtmed Füüsilise kirjelduse andmed 300 - füüsiline kirjeldus e) irdlisa Ilmumisandmed Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed a) ilmumis- või levitamiskoht Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed b) kirjastaja, levitaja Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed c) ilmumisaasta või autoriõiguse aasta Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed e) trükkimiskoht, valmistamiskoht Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed f) trükikoda, valmistaja nimi Ilmumisandmed 260 - ilmumisandmed g) trükkimisaasta/valmistamisaasta Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi a) riik Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi b) osariik, provints Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi c) maakond Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi d) linn Ilmumisandmed 752 - hierarhiline kohanimi f) linnaosa Ilmumisandmed a) Ilmumis- või levitamiskoht  Ilmumisandmed b) kirjastaja, levitaja Ilmumisandmed c) ilmumisaasta või autoriõiguse aasta Ilmumisandmed e) trükkimiskoht, valmistamiskoht Ilmumisandmed f) trükikoda, valmistaja nimi Ilmumisandmed g) trükkimisaasta/valmistamisaasta Laadiomased andmed Liigiindeksid Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks 2) indeksi allikas Liigiindeksid 072 - üldine UDK indeks a) indeks Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks 2) indeksi allikas Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks a) põhiindeks Liigiindeksid 080 - täielik UDK indeks x) liigi üldmääraja Märksõnad Märksõnad 600 - isikunimi Märksõnad 600 - isikunimi 5) raamatukogu siigel ja kohaviit provenientsi märkimise puhul Märksõnad 600 - isikunimi a) isikunimi Märksõnad 600 - isikunimi b) numeratsioon Märksõnad 600 - isikunimi c) nimega seotud tiitlid, muud sõnad Märksõnad 600 - isikunimi d) daatumid Märksõnad 600 - isikunimi e) tegija funktsioon e. rollinimetus Märksõnad 600 - isikunimi n) teose osa number Märksõnad 600 - isikunimi p) teose osa pealkiri Märksõnad 600 - isikunimi t) teose pealkiri Märksõnad 610 - kollektiivi nimi Märksõnad 610 - kollektiivi nimi 5) raamatukogu siigel ja kohaviit provenientsi märkimise puhul Märksõnad 610 - kollektiivi nimi a) kollektiivi nimi või võimupiirkonna nimi Märksõnad 610 - kollektiivi nimi b) allüksuse või asutuse konverentsi nimi Märksõnad 610 - kollektiivi nimi c) asutuse konverentsi toimumise koht Märksõnad 610 - kollektiivi nimi d) asutuse konverentsi toimumise aeg Märksõnad 610 - kollektiivi nimi e) tegija funktsioon e. rollinimetus Märksõnad 610 - kollektiivi nimi n) asutuse konverentsi järjenumber Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi a) ajutise kollektiivi nimi Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi c) toimumiskoht Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi d) toimumisaeg Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi e) allüksus Märksõnad 611 - ajutise kollektiivi nimi n) järjenumber Märksõnad 630 - anonüümse (autorita) teose ühtluspealkiri Märksõnad 630 - anonüümse (autorita) a) ühtluspealkiri teose ühtluspealkiri Märksõnad 630 - anonüümse (autorita) d) lepingu allakirjutamise aeg teose ühtluspealkiri Märksõnad 630 - anonüümse (autorita) l) teose keel teose ühtluspealkiri Märksõnad 630 - anonüümse (autorita) n) teose osa number teose ühtluspealkiri Märksõnad 630 - anonüümse (autorita) p) teose osa pealkiri teose ühtluspealkiri Märksõnad 650 - teemamärksõna Märksõnad 651 - kohamärksõna Märksõnad 653 - ajamärksõna Märksõnad 655 - vormimärksõna Märkused Märkused 500 - üldmärkused Märkused 502 - Märkus "välja antud koos" kohta Märkused 502- väitekirja märkus Märkused 504 - bibliograafia ja registrite märkus Märkused 505 - Sisu märkus Märkused 505 - Sisu märkus a) sisu märkus Märkused 505 - Sisu märkus r) vastutusandmed Märkused 505 - Sisu märkus t) pealkiri Märkused 506 - Kasutuspiirangu märkus Märkused 516 - märkus elektroonilise teaviku tüübi kohta Märkused 520 - kokkuvõte, andmebaas Märkused 525 - kaasande või lisa märkus Märkused 530 - täiendava kandja märkus  Märkused 533 - elektroonilise reproduktsiooni märkus Märkused 533 - elektroonilise a) koopia tüüp reproduktsiooni märkus Märkused 533 - elektroonilise b) kopeerimise koht reproduktsiooni märkus Märkused 533 - elektroonilise c) koopia valmistaja reproduktsiooni märkus Märkused 533 - elektroonilise d) koopia valmistamise aeg reproduktsiooni märkus Märkused 533 - elektroonilise e) koopia füüsiline kirjeldus reproduktsiooni märkus Märkused 533 - elektroonilise n) märkus reproduktsiooni märkus Märkused 534 - algupärandi märkus Märkused 534 - algupärandi märkus c) algupärandi ilmumisandmed Märkused 534 - algupärandi märkus f) algupärandi seeriaandmed Märkused 534 - algupärandi märkus n) märkus Märkused 534 - algupärandi märkus t) algupärandi pealkiri Märkused 534 - algupärandi märkus x) ISSN Märkused 534 - algupärandi märkus z) ISBN Märkused 538 - süsteemi nõuete ja juurdepääsu märkus Märkused 545 - biograafiliste või ajalooliste andmete märkus Märkused 546 - keelemärkus Märkused 547 - leidumuse märkus Märkused 561 - provenientsi märkus Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga seotud märkus Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga a) identifitseerivad märkused seotud märkus Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga b) eksemplari identifiseerivad seotud märkus andmed Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga c) väljaannet identifitseerivad seotud märkus andmed Märkused 562 - eksemplari ja versiooniga e) eksemplaride arv seotud märkus Märkused 580 - lingitud kirje märkus Märkused 586 - autasumärkus Pealkirja- ja vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja a) põhipealkiri vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja b) täiendandmed vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja c) vastutusandmed vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja n) teose osa number vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 245 - Pealkirja ja p) teose osa pealkiri vastutusandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad a) põhipealkiri Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad b) täiendandmed Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad n) osa number Pealkirja- ja vastutusandmed 246 - Teisendpealkirjad p) osa pealkiri Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri 5) raamatukogu siigel ja kohaviit provenientsi märkimise puhul Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri a) Pealkiri ; Kokkuleppeline pealkiri või kogu nimetus provenientsi märkimise puhul Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri n) teose osa number Pealkirja- ja vastutusandmed 740 - täiendpealkiri p) teose osa pealkiri Seeriaandmed Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed a) pealkiri Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed n) osa number Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed p) osa pealkiri Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed v) seeria järjenumber Seeriaandmed 440 - Seeriaandmed x) ISSN Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed a) seeriaandmed Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed v) seeria järjenumber Seeriaandmed 490 - Seeriaandmed x) ISSN Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - a) isikunimi Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - b) numeratsioon Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - c) - nimega seotud tiitlid, muud Isikunimi sõnad Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - d) daatumid Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - n) teose osa number Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - p) teose osa pealkiri Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - t) teose pealkiri Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - v) köite number Isikunimi Seeriaandmed 800 - Seeria täiendkirje - x) rahvusvaheline Isikunimi standardnumber Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje, ühtluspealkiri Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje, a) ühtluspealkiri ühtluspealkiri Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje, n) teose osa number ühtluspealkiri Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje, p) teose osa pealkiri ühtluspealkiri Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje, v) köite number ühtluspealkiri Seeriaandmed 830 - Seeria täiendkirje, x) rahvusvaheline ühtluspealkiri standardnumber Seosed ja lingid Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt lisale Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt a) põhikirje pealdis lisale Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt c) täpsustus lisale Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt t) pealkiri lisale Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt w) kirje number lisale Seosed ja lingid 770 - link põhiväljaandelt z) ISBN lisale Seosed ja lingid 772 - link lisalt põhiväljaandele Seosed ja lingid 772 - link lisalt a) põhikirje pealdis põhiväljaandele Seosed ja lingid 772 - link lisalt c) täpsustus põhiväljaandele Seosed ja lingid 772 - link lisalt t) pealkiri põhiväljaandele Seosed ja lingid 772 - link lisalt w) kirje number põhiväljaandele Seosed ja lingid 772 - link lisalt x) ISSN põhiväljaandele Seosed ja lingid 772 - link lisalt z) ISBN põhiväljaandele Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale a) põhikirje pealdis Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale b) trükikordus Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale c) täpsustus Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale d) ilmumisandmed Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale g) seose kirjeldus Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale i) kuvatav tekst Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale t) pealkiri Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale w) kirje number Seosed ja lingid 774 - link tervikult osale z) ISBN Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile a) põhikirje pealdis Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile c) täpsustus Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile t) pealkiri Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile w) kirje number Seosed ja lingid 775 - link teisele editsioonile z) ISBN Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale a) põhikirje pealdis Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale c) täpsustus Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale t) pealkiri Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale w) kirje number Seosed ja lingid 776 - link täiendavale kandjale z) ISBN Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata seosega teosele Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata a) põhikirje pealdis seosega teosele Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata c) täpsustus seosega teosele Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata t) pealkiri seosega teosele Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata w) kirje number seosega teosele Seosed ja lingid 787 - link täpsustamata z) ISBN seosega teosele Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja juurdepääs Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja u) URL juurdepääs Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja x) kasutajale varjatud märkus juurdepääs Seosed ja lingid 856 - elektrooniline asukoht ja z) märkus juurdepääs  Standardnumbriandmed Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber a) ISBN Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber c) hind Standardnumbriandmed 020 - raamatu standardnumber z) vale ISBN Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid 2) standardnumbri või koodi allikas Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid a) standardnumber või kood Standardnumbriandmed 024 - teised standardnumbrid z) vale number 4. peatükk Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused 1. Eesti rahvusbibliograafiat koostatakse tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusest ja säilituseksemplari seadusest eesti väljaannete (edaspidi rahvusväljaanne) riikliku bibliograafilise registreerimise (edaspidi registreerimine) ülesandest. 1.1. Rahvusväljaannetena käsitatakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles avaldatud väljaandeid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast. 1.2. Lisaks rahvusväljaannetele registreeritakse rahvusbibliograafias alljärgnevad võõrkeelsed väljaspool Eestit ilmunud Eesti kultuuri- ja teaduspärandisse kuuluvad väljaanded: 1.2.1. väljaanded, mille aluseks on eestikeelne algupärand, s.o tõlge eesti keelest; 1.2.2. Eesti ja Eestist pärit autorite võõrkeelsed algupärandid; 1.2.3. Eesti ja Eestist pärit autorite ja/või interpreetide noodiväljaanded ja auvised; 1.2.4. peamiselt Eestit, eestlasi, eesti keelt, teisi Eestis elanud/elavaid etnilisi rühmi ja Eestis elanud/elavaid isikuid käsitlevad väljaanded; 1.2.5. seadused, määrused ja ringkirjad, mis kehtisid ainult Vene Keisririigi Balti kubermangudes; 1.2.6. õpikud, mis ilmusid Vene Keisririigi Balti kubermangudes kasutamiseks Eesti- ja/või Liivimaa kubermangu koolides; Vene Keisririigi teistes piirkondades ilmunud õpikud, mis olid õppekonna kuraatori poolt Balti kubermangude koolides kasutamiseks lubatud või soovitatud (trükises peab sisalduma vastav luba või soovitus). 2. Registreerimise põhimõtted 2.1. Registreerimine toimub Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogus (edaspidi ERB), mida peetakse vastavalt Raamatukogude andmekogu lisas 1 "Eesti rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamine" sätestatule. 2.2. Registreerimise tingimuseks on väljaande avaldatus autoriõiguse seaduse tähenduses. 2.3. Väljaanded registreeritakse jooksvalt. 2.4. Registreeritavaks bibliograafiaüksuseks on teose kehastus. Erinevateks kehastusteks võivad olla: 2.4.1. kordustrükk ja/või kordusväljaanne, 2.4.2. erinev kandja (nt trükiväljaanne – võrguväljaanne, helikassett – CD, VHS – DVD jt). 2.4.3. äratrükk – jadaväljaandes või artiklikogumikus ilmunud artikkel, mis on iseseisvalt avaldatud ja mis on identifitseeritav omaette bibliograafiaüksusena. 2.5. Eraldi bibliograafiaüksuseks ei loeta juurdetrükke ning väljaande tagatis- või kasutuskoopiaid. 2.6. Registreeritavaks bibliograafiaüksuseks on ka väljaanded, mis kuuluvad kohtulahendi alusel hävitamisele või kustutamisele ja väljaanded, mille suhtes on autor esitanud nõude teose kasutamise lõpetamiseks (autor on teose tagasi võtnud). 3. Registreerimise valikupõhimõtted 3.1. ERB-s registreeritakse alljärgnevad väljaandelaadid sõltumata ilmumisajast, kandjast ja formaadist ning juurdepääsupiirangutest: 3.1.1. raamatud (49 ja enam lk), brošüürid (5-48 lk) ja jätkväljaannetena avaldatud monograafiad; 3.1.2. jadaväljaanded ja teised pidevväljaanded – ajakirjad, ajalehed, väikelehed (sh infolehed ja -bülletäänid), jätkväljaanded ja lõimväljaanded (v.a veebilehed); 3.1.3. noodiväljaanded, sh ühte muusikateost sisaldavad noodid ja teoste kogumikud, samuti muusikaalased õppematerjalid, mille mahust vähemalt poole moodustavad muusikateoste või nende osade noodid, ning muusikaõpetuse töövihikud; 3.1.4. auvised – audiovisuaalset informatsiooni sisaldavad väljaanded, sh teise bibliograafiaüksuse lisana ilmunud auvised, mis on identifitseeritavad omaette bibliograafiaüksusena; 3.1.5. kartograafiaväljaanded – gloobused, kaardid, atlased, sh piiratud kasutajaskonnale valmistatud kaardid ja plaanid, kontuurkaardidtöövihikud, väljatrükid digitaalsetest kaardiandmebaasidest, sh teise bibliograafiaüksuse lisana ilmunud kartograafiaväljaanded, mis on identifitseeritavad omaette bibliograafiaüksusena; 3.1.6. graafilised trükised – plakatid; 3.2. Enne 1945. aastat ilmunud väljaannete registreerimisel võib rakendada käesolev peatüki punktides 3.1. nimetatust erinevaid valikupõhimõtteid. 4. Rahvusbibliograafias ei registreerita järgmisi väljaandeid: 4.1.1. käsikirjad; 4.1.2. jadaväljaannetes ja artiklikogumikes avaldatud artiklid, va siis, kui need on avaldatud äratrükkidena, mis on identifitseeritavad eraldiseisvate bibliograafiaüksustena (vt. käesoleva ptk. punkt 2.5. ja 3); 4.1.3. kliendilehed; 4.1.4. asutusesisesed dokumendid (sisekommunikatsiooni väljaanded, asutusesisesed normdokumendid jmt; 4.1.5. ainult Eestis trükitud, kuid väljaspool Eestit kirjastatud ja levitatavad teosed; 4.1.6. Eestis kirjastatud, kuid väljaspool Eestit levitatavad väljaanded, mis ei ole eesti keeles ega olulised Eesti kultuurile 4.1.7. Eesti kultuurile ebaolulist informatsiooni sisaldavad võrguväljaanded, kus puudub Eesti ühiskonna ja selle uurimise seisukohalt asjakohane informatsioon (nt ainult reklaami või muud müügialast informatsiooni sisaldavad võrguväljaanded; hasart- või muud mängukeskkonnad jne). 4.1.8. standardid; 4.1.9. patendid; 4.1.10. kasutusjuhendid, tehniliste seadmete manuaalid; 4.1.11. toote- ja ravimikataloogid, kaubapakkumiste nimestikud; 4.1.12. ristsõnaväljaanded; 4.1.13. mängud, sh lauamängud, mängukaardid, elektroonilised mängud (nt. arvuti- vm seadmetel mängimiseks mõeldud mängud); 4.1.14. postkaardid; 4.1.15. telefoniraamatud; 4.1.16. sõiduplaanid; 4.1.17. kutsed, ankeedid; 4.1.18. kalendrid ja päevikud, va mahuka tekstiosaga teatmik-kalendrid; 4.1.19. turismialased jm voldikud; 4.1.20. teatri-, kontserdi-, spordi- ja kultuuriürituste kavad ja programmid; 4.1.21. näituste ja messide kataloogid (va kunsti- ja fotonäituste kataloogid) 4.1.22. müüri-, laulu- ja lendlehed; 4.1.23. üksikute erialade ja ainekursuste õppeprogrammid ning õppeplaanid; 4.1.24. valimiste materjalid; 4.1.25. võrguväljaannete väljatrükid; 4.1.26. eeltrükid (uurimuse eelväljaanne enne lõplikku trükki); 4.1.27. Eestis subtiitritud välismaised videosalvestised; 4.1.28. raadio- ja telesaated, podcastid; 4.1.29. blogid, sotsiaalmeedia kanded; 4.1.30. veebilehed.  Kavand 5 Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 77 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele. (2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule. (3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine. Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende kasutamise mahust. (4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 2. peatükk Raamatukogude andmekogu moodulid § 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu. (1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised: 1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO); 2) raamatukogusüsteem; 3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO); 4) …. 3. peatükk Raamatukogude andmekogu teenused § 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik (1) Liitumisega seotud teenused on järgmised: 1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine; 2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine; 3) raamatukogu andmete korrastamine. (2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised: 1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi); 2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi); 3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio- ja eksemplaride kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest); 4) testkeskkondade kasutamise tasu; 5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed, raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega). (3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised: 1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine; 2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.  Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega rahvaraamatukogude ja Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: 1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted; 2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded; 3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur; 4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist; 5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis; 6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad teenuste kasutamist. Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine, juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine. Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). Täpsustakse rahvusraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimise nõudeid nähes ette, et rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni seitsmeks aastaks selle pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse regulatsioon. Olulise muudatusena nähakse ette riiklike haldusülesannete etapiviisiline volitamine RaRa-le. Seni maakonnaraamatukogude täidetavad ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le, sealhulgas rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine ja arendamine, rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning riikliku toetuse eest väljaannete keskne hankimine. Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 31. detsembrini 2026 kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist. Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja 1 muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel keskenduda teenuste sisulisele arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu võrgustiku tasandil. Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab kultuuriminister ning kaasvastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM) ja RaRa. Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine kohustuslik ning sellega seotud kulud katab KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ning piirmäärad. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. Samuti on tulevikus ühe andmekogu ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam. ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, et tagada tõhusam juhtimine uute ülesannete täitmisel. Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja koostööprogrammide algatamise funktsioon. Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine. Eelnõuga luuakse alus kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste läbiviimiseks. Kui riigil on otsuse tegemiseks vajalikud andmed olemas, võimaldab automatiseeritud menetlus teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta. Muudatus aitab vähendada kodanike halduskoormust ning muudab raamatukoguteenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks. Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele. Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunikud Karin Ligi (teenistussuhe peatunud) ja Külli Siim ([email protected], 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ ([email protected], 626 4284). Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik (kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse lektor, Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti 2 Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiitsministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Riigi Infosüsteemide Ametiga, Eesti Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega, maakonnaraamatukogudega, rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, mille punkt 08.01.06 on sõnastatud järgmiselt: „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS) (RT I 1998, 103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2022, 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi SäES) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1. Eelnõusse on kavandatud ka hiljem (2027. aasta 1. jaanuaril) jõustuvad muudatused 2026. aasta 1. juulil jõustuvasse RaRS-i. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks. RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre (e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua rakendamine, väljaannete digimine), rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine, riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi), teenuste konsolideerimine (Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle andmine Eesti Rahvusraamatukogule) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine (rahvaraamatukogude arendusüksuse loomine, raamatukogude andmekogu rakendamine). Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 3 üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)2 (edaspidi ka IKÜM) jõustumisega. Aastate jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM) esitatud hulk seaduse muutmise ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM- i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös. Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse lisaks Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi ka RaRa) juhtimise korraldust ajakohastavaid ja muid tehnilist laadi muudatusi. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta mais.3 VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud muudatuste kaupa. VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territooriumil rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest. VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja „rändraamatukogu“. VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa- le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu. VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine Kui seni on olnud võimalus sõlmida rahvaraamatukogu direktoriga kas tähtajatu või tähtajaline tööleping, siis eelnõu kohaselt sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga üksnes tähtajaline tööleping ja seda kuni seitsmeks aastaks. Eelnõuga uuendatakse ka rahvaraamatukogu juhi haridus- ja kutsenõudeid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 3 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. 4 VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks. VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks. ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga. VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga4 juba ellu viidud. Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused kooli- ja teadusraamatukogude vaatest), Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks) ning Rahandusministeerium (tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise kohta). Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium vaikimisi. Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse: - Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna kohta); - Eesti Linnade ja Valdade Liit (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise kohta); - Eesti Pimedate Liit (tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga); - Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arenduskeskusega ja ühtse raamatukogutarkvaraga); - Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta); - Eesti Rahvusraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Harjumaa Omavalitsuste Liit (tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja 4 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus 559 SE. 5  rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Põlva Keskraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Tallinna Keskraamatukogu (märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude, rahvaraamatukogude arenduskeskuse, rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise, rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel); - Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arenduskeskuse, rahvaraamatukogu struktuuri ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta); - Viljandimaa Omavalitsuste Liit (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad. Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi. Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on haldusmenetlus HMS-i tähenduses. Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid. Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või kultuuripärandiasutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma 6 majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis5 märgitakse, et rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna eriseadusest ei tulene teisiti).6 Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS- iga on lisandunud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja laiemalt mõtestatud rolli. 2018. aastal oli noorte teadmiste ja oskuste uuringu PISA (Programme for International Student Assessment)7 põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus.8 Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies)9 tulemustest ilmneb, et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus.10 Kuigi kumbki uuring ei hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka neil. Ilma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust. Aidates edendada info- ja digipädevust panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse. Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.11 Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest 5 IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest. 6 Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitus- või tegevusluba. 7 Haridus- ja Teadusministeerium. PISA. 8 Haridus- ja Noorteamet. PISA 2018 Eesti tulemused. 9 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC. 10 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC aruanded. 11 Vikipeedia. Digilõhe. 7 maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi.12 Eesti inimarengu 2023. aasta aruandes tuuakse välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse, et end digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. Vanemate täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte võimaluste puudumine. Inimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste muutustega.13 Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud.14 Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine. Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime.15 Rahvaraamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad, sporditarbed jms). Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel. Nagu juba eespool märgitud, on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel, aga ka võimalusi (olgu siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust. Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud uutest rahvaraamatukogu põhieesmärkidest. Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest16 ja arvestatud Rahvaraamatukogude Nõukogu ning IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti17 soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu uutele eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud ülesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele, mis toetavad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda. Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine on sarnases sõnastuses olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus läbivalt kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete 12 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 13 Eesti inimarengu aruanne 2023. 14 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 15 Technopolis Group ja Ernst & Young Baltic AS. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis. Lõpparuanne. 16 Laki yleisistä kirjastoista. 17 IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest. https://repository.ifla.org/server/api/core/bitstreams/c8ec7b1e- d40f-45c2-ab03-ac039b90f3d2/content 8 seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Lisaks on kõnealuse ülesande puhul uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja pillideni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on täpsustatud, et rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest. Reeglina soovitakse raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele andmebaasidele, mis on tavakasutajatele tasulised. Arvestades aga asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb rahvaraamatukogudele kulu, ei saa eeldada, et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil juurdepääsu mistahes andmebaasile. Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide vajadustele. Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 21), samuti on see sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste taotlemine jms). Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku, et võimaldada inimestel kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on täpsustatud eelnõu § 18 lõikes 2. Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri. Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms. Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine. Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas. Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas. Kuues põhiülesanne on formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu defineerimisega kultuuri- ja haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii raamatukogutunde lasteaedadele ja koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele. 9 Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt (näiteks tegutseb ka postipunktina). Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund. Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus. Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms). Kavandatav muudatus tagab suurema paindlikkuse KOV-i korralduses. Näiteks Alutaguse Huvikeskus on Alutaguse Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade, seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded, tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevuse juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht. Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu personaliga. Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 621 lõikes 1 nimetatud ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule. Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal. Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahvaraamatukogude maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et näiteks kümne aasta pärast võib tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti Raamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide rahvaraamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik rahvaraamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimaldab ka lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule. Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist, teistest õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest). 2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamisega seonduv, mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi (kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12). Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is. Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja teeninduspiirkonnad arvestusega, 10 et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14 lõige 1 näeb ette, et KOV määrab rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski paikkond ei jääks raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste ligipääsetavuse nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Ligipääsetavus on elukaarest lähtuv, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.18 „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut.19 Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad ligipääsetavuse nõuded20, kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse. Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtivas RaRS § 4 lõikes 2), siis eelnõuga muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadusi. Kuna konkreetseid numbrilisi näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike elanike vajaduste hindamisel tuleks seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleks elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid otsustusprotsessi kaasata. Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega võib määrusega seada näiteks tingimuse, millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is rahvaraamatukogu 18 Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühm. 19 Kultuuriministeerium. Kultuuri arengukava 2021–2030. 20 Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusest nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, avaliku teabe seadusest (§ 32) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusest nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“. Ligipääsetavusnõuete kohta saab rohkem teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ning kultuuri ja spordi ligipääsetavuse osas ka Kultuuriministeeriumi veebilehelt. 11 struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud lahendusele). Kõnealuse volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab minister täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda. Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kohaselt võib seaduse alusel kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid.21 Käesoleval juhul oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid piiranguid.22 Kõnealune volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad. Seejuures on ministri õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt piiratud RaRS-i kavandatud näitajate (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm vastab seega PS-ile. Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste ring, mille kohta tuleb teave esitada on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega. Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused). Seega tuleb kirjeldada kuidas on KOV kõiki 21 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 3. 22 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 4. 12 asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada23 ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud teave on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et hinnata rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele. Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada. Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste (rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine) ettevalmistamisse kohalikud elanikud ja rahvaraamatukogu nõukogu. Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et rahvaraamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele. Seaduses ei täpsustata, kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukonnad saaksid kaasa rääkida ja edastada paikkonna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused. Näiteks võib kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. Tagada tuleks kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatus, mis kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas. Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi. Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Erandina sätestatakse väiksematele KOV-idele võimalus pidada üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja 6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is24 (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). See on eelistatud lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist. Suurema rahvaraamatukogu koosseisus saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka omavahel jagada. 23 Rahvaraamatukogu asutamine ja tegevuse lõpetamine on tulevikus (pärast eelnõu seadusena jõustumisele järgnevat rahvaraamatukogude võrgu korrastamist) eeldatavasti pigem harvad juhud, kuna igas KOV-is peab eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt olema ainult üks rahvaraamatukogu ja muudatused saavad edaspidi toimuda struktuuriüksuste tasandil. 24 Raamatukogude statistika. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk- statistika/statistika/. 13 Mis puudutab väiksematele KOV-idele kohalduvat erandit (võimalus pidada üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), siis siin on väikeste KOV-ide all silmas peetud ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada. Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt, millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht, laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht). Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete (rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam keskraamatukogu ülesanne teatmebibliograafilise töö korraldamine. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist. Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näeb kõnealune lõige ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. Teeninduspunkt pole rahvaraamatukogu struktuuriüksus, vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenuse osutamiseks. Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk hüpikraamatukogu, mida rahvaraamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, - tänavatel, messidel ja laatadel. Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss. Eelnõu § 6 – reguleeritakse maakonnaraamatukoguga seonduvat. Kõnealune paragrahv kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini, mil maakonnaraamatukogude tegevus lõpetatakse. Kuivõrd tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena täiendavaid ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi). Lõikes 1 on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) lisatud täpsustus, et raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded, mida maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik kohustus. Lõiked 2 ja 3 vastavad kehtivatele RaRS § 5 lõigetele 2 ja 21. 14 Lõikes 4 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded, mida on küll võrreldes kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku kohustusena täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba alates 2026. aasta 1. juulist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust). Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2026. aasta 31. detsembrini veel järgmiste ülesannete täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga seotud regulatsiooni. Lõikesse 1, mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib). Uuendusena on lisatud ka nõue, et enne põhimääruse kehtestamist peab KOV-i volikogu kuulama ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. Rahvaraamatukogu nõukogu on KOV-ile raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline nõuandev kogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ja arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 10 lõike 1 selgitust). Kuivõrd rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine on kahtlemata rahvaraamatukogu tegevust puudutav oluline küsimus, on rahvaraamatukogu nõukogu kaasatus siin vajalik. Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukavas või selleks eraldi arengukava koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse kogukonna vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest toetusmeetmetest25 rahastuse taotlemisel, tagades, et investeeringud põhinevad selgelt kavandatud eesmärkidel ja pikaajalisel strateegial. Lõige 3 sisaldab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja kehtestamiseks. Volitusnormi sõnastust on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud, määratlemaks seaduses selgelt piirid, millises ulatuses minister rahvaraamatukogu töökorraldust võib reguleerida. Seejuures on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega seonduvat. 25 Vt näiteks kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 3 punkti 2. 15 Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. Loobutud on sõna „direktor“ kasutamisest, vältimaks arusaama, et seadus kohustab kasutama direktori ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu kui terviku juhile. Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamist. Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 2) on sättesse lisatud täiendus, mille kohaselt tuleb juhi kandidaadi sobivuse kohta kuulata ära ka rahvaraamatukogu nõukogu arvamus. Nagu juba eespool selgitatud, on rahvaraamatukogu nõukogu KOV-ile raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline nõuandev kogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ja arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 10 lõike 1 selgitust). Kuivõrd rahvaraamatukogu juhi valimine on kahtlemata rahvaraamatukogu tegevust puudutav oluline küsimus, on rahvaraamatukogu nõukogu kaasatus siin vajalik. Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat. Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) on täpsustatud, et rahvaraamatukogu juhiga võib vallavanema või linnapea asemel töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli delegeeritud mõne ametiasutuse juhile. Oluline muudatus on tehtud ka seoses rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisusega. Kui kehtiva RaRS-i kohaselt võis juhiga sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu, siis eelnõu kohaselt võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu kuni seitsmeks aastaks, mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni kolme aasta võrra pikendada. Muudatus on vajalik kõrge juhtimiskvaliteedi ja valdkonnasiseste karjäärivõimaluste tagamiseks. Kavandatav lahendus tagab, et KOV analüüsib perioodiliselt rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Muudatuse mõjul on rahvaraamatukogu juhi töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel vähemalt iga kümne aasta tagant. Piiratud ei ole ka senise juhi uuesti kandideerimine. Lõike 4 kohaselt ei muutu juhul, kui rahvaraamatukogu juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping järjestikku või seda pikendatakse, töösuhe tähtajatuks. Tegemist on erisusega töölepingu seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangust. Erisus on õigustatud rahvaraamatukogu kõrge juhtimiskvaliteedi tagamise vajadusega. Lõige 5 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku. Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 8 selgitust). 16 Lõikes 6 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust ehk erialast kõrgharidust, peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5. Selles on ajakohastatud vaid kutsekvalifikatsiooni osa. Juhi kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites “Raamatukoguhoidja, tase 7”26 ja “Raamatukoguhoidja, tase 8”27, millele viidatakse eelnõus sõnastuses „juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon“. Punkti 2 näol on tegemist aga uue lahendusega, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum, võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda. Lõike 7 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalset õppeaega. Erialase kõrghariduse või nõutava kutsekvalifikatsiooni omandamisel võib töölepingu tähtaega sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani (ehk kuni seitsme aastani võimalusega pikendada seda konkurssi korraldamata hiljem veel kolme aasta võrra) pikendada. Töölepingu lühem tähtaeg on siin õigustatud asjaoluga, et rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased teadmised ja vajadusega tagada nende omandamine mõistliku aja jooksul. Lõige 8 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase28. Seega ei pea väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude juhtidel olema küll kõrgharidust29 ega tule erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga töölepingut, kuid neil peab siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni madalaim tase. Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu vallale ja Vormsi vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida. Proportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava kutsenõude muudatuse kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega. 26 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 7. 27 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 8. 28 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 6. 29 Kutsestandardi kirjelduses on küll märgitud, et 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, aga see ei ole kutse taotlemisel nõutav, vaid soovituslik. 17 Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos kutsekvalifikatsiooniga või valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse õppeaja jooksul. Sellisel juhul sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks ning seda saab pikendada pärast kvalifikatsiooni omandamist juhile seatud tähtajalise töölepingu kehtivuse aja lõpuni. Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu- ja infoteenuste kvaliteetne korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab tagada avaliku teenuse kvaliteedi. Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevustega soetud oskusi ega teadmisi raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel. Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust. Muudatus võib mõjutada 79 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024. aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades kehtiva RaRS-iga juhile sätestatud nõudeid, mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise raamatukogusüsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu põhiülesannete korraldamiseks. Erialased teadmised on vajalikud uute teenusmudelite väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks, et vähendada regionaalseid, infotehnoloogilisi ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel, et suurendada juurdepääsu raamatukogude teenustele.30 Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel. Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega. Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega. Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon omandada. Piirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi kvalifikatsiooni omandamisel. Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust, säilitades erialaselt pädeva juhtimise ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude. See avab tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus või juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb erialane juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul. 30 Kultuuri arengukava 2021-2030. Lisa 5. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/Lisa%205.pdf 18 Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava kvalifikatsioonitaseme. Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukogutöötaja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat, mida kehtivas RaRS-is tehtud ei ole. Lõige 1 näeb ette, et raamatukogutöötajal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste alasele haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning digipädevusealaseks juhendamiseks) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus. Samuti ei nõuta kõrghariduse olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks raamatukoguhoidjate kutsekoolituse läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid). Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukogutöötajaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on valmisolek vajalik haridus või kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul omandada. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukogutöötaja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama. Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsita või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonita töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib vajalike teadmiste omandamisega mitte viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi. Proportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukogu töötaja haridus- ja kutsenõuete kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega. Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega inimesed) vajadustele. Raamatukogutöötajatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel. IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel. 19 2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku 1302 raamatukogutöötajat. Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 79 kohalikus omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale. Suur hulk raamatukogutöötajad täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu põhiülesandeid: 1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine; 2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine; 3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; 4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; 5) info- ja digipädevusealane juhendamine; 6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine. Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes. Kehtivas seaduses ei ole raamatukogutöötajatele haridus- ega kutsekvalifikatsiooni nõuet. Praktikas võib see ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on vajalikud teadmised ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri sihtrühmadele. Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon, aitab tagada, et raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada erinevaid sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi. Eesmärk ei ole kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust. Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsekvalifikatsiooninõuded vaid neile raamatukogutöötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik. Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule. Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust või kutsekvalifikatsiooni. See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958, mille kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude kehtestamine ei välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama, kindlustades samas, et teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb. 20 Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida, võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede võrreldes kohese ja jäiga nõudega. Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub tähtajatuks kvalifikatsiooni omandamisel. Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus- või kutsekvalifikatsiooni nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist. Muudatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli haridus- ja kultuuriasutusena üle Eesti. Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga seonduvat. Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad. Rahvaraamatukogu nõukogule on eelnõuga antud mitmes olulises rahvaraamatukogu puudutavas küsimuses kaasa rääkimise roll. Nii näiteks tuleb rahvaraamatukogu nõukogu kaasata rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamisesse (eelnõu § 7 lõige 1) ja rahvaraamatukogu juhi kandidaadi sobivuse hindamisse (eelnõu § 8 lõige 2), ent kohalikult tasandilt võrsub rahvaraamatukoguga seotud olulisi küsimusi kahtlemata veel. Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks ühisasutuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole tarvis. Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu. Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis. Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab 21 raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest. Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu. Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s 19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 75 Muinsuskaitse Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmetel järjepidevamalt panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks, sisendi kogumiseks ning tegevuste elluviimiseks. Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse viide RaRa-le kui rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitjale. Kõnealused ülesanded loetletakse eelnõu § 29 punktiga 9 ERRS-i lisatavas § 41 lõikes 1. Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi). Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline lisada viide ka just rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i. Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS §-ga 9. Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat. Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad. Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised teenused, on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt (näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei ole alati tema põhitegevusega seotud. Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt: 1) töötajate töötasud, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud töötajate puhul; 2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja 22 vajadustest; 3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Lõige kattub sisuliselt seni RaRS § 10 lõikes 2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam, kui seadusega nõutud ning punktis 2 on väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus läbivalt), kuna esemete laenutamine on rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika. Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele suunatud tegevusi. Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3. Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2, kuid selles on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 8 kavandatud volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) määruses. Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud (nimetatud lõike järgmised punktid): 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 13 lõikes 4 ehk need kulud kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma toime kaotanud. Lõike 4 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud KOV-ile riigieelarvest. Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3, kuid kuna antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes. Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele. Hüvitise vähenemine on tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded (vt ka eelnõu § 6 lõike 4 selgitust). Kõnealune lõige kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini, mil maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded lõpetatakse. 23 Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa- le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet KuM. Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus toetust taotleda. KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse määramise haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13 lõikega 6. Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise isiku volitada haldusülesannet täitma, kui: 1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi; 2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti; 3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi, raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused. Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse arendamise kõrge tase. Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning arendustegevusi. RaRa-l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude nõustamisel ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise planeerimise rolli, mis vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda poliitikakujundamisele. 24 Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5 lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi. RaRa-l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva asutusena ning tihe koostöö valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka arenevad. Eelnevast tulenevalt, sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti, sest kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi. Kui KuM asemel asub haldusülesannet täitma RaRa, siis taotlusvooru menetlemine toimub jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis31, mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse ning tagab andmete analüüsimise võimalused. KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid, tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus, järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM täidetava ülesande üle järelevalve (RaRS § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kvaliteedi halvenemise. KuM säilitab seega strateegilise juhtimise ja sisulise järelevalve. Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu taotlusvoorule, selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. Haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist. Haldusülesande volitamine RaRa-le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust. Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. RaRS § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib kultuuriminister RaRS §13 lõige 6 halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 2026. aasta 1. juulist. Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. 31 Toetuste Menetlemise Infosüsteem. https://toetused.kul.ee/et/login 25 Lõige 8 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega: 1) riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra; 2) sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude (maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud) hüvitamise tingimused ja korra. Sarnase sisuga määrus32 on kehtiva RaRS § 10 lõike 4 alusel kehtestatuna olemas ka praegu, kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile määruse kehtestamiseks senisest selgemad raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevad muud asutused ja isikud. Volitusnorm kehtib esitatud sõnastuses 2026. aasta 31. detsembrini, misjärel kaotab selle punkt 2 maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamise tõttu kehtivuse. Rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1). 3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi. Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust, välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või spordivahenditega. Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise täiendusena on lisatud sõna „esemeid“. Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama seal asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras. Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande 32 Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“. 26 pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Säilitamiseks hoiule võtmise tingimused tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava raamatukoguga eraldi kokku leppida. Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest (ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne) RaRa-d, kes teostab vajadusel ERRS § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise. Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksemplari tõttu, vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded saaksid registreeritud Eesti rahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede jaoks nõuetekohaselt säilitatud. Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused. Lõike 1 kohaselt on lugeja rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja. Sama definitsioon on kehtivas RaRS § 151 lõikes 1. Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist (näiteks kojulaenutus). Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus. Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja. Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu isikustamata teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i lisamisega rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile. Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahvaraamatukogudele müüdavate andmebaaside litsentside hind. Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogus. Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21 lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1. Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest teises KOV-is. Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema aga võimalikult laiale sihtrühmale kättesaadavad, sealhulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8- tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele, ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre, tuleb sellega kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele, et KOV-id kavandaksid rahvaraamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja vajadustele. 27 Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 lõige 6. Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib rahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb ligipääs taastada viivitamatult pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu piiramisel võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele 33, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo34 toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele35, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida. Selliste olukordadena võivad muu hulgas kõne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud (üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb RTS § 7 lõike 2 kohaselt tagada juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16 lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil (näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimaluse ajutises teeninduspunktis). Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat. Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab KOV. Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel on ligipääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast. Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada 33 Olulise väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 1 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 34 Karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuritegu või 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuritegu. 35 Suure väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 28 isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 21. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid. Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause. Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu soovib. Raamatukogutöötaja aitab ennekõike vajalike veebilehtede ja muude kontaktandmete leidmisel. Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 22. Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE)36, et selles sisalduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.06.2013, lk 1–8)37 nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teha. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti, ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83)38. Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud, et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist, kuid väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta. Raamatukogudevaheline laenutus on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Uuendusena lisatakse eelnõuga täpsustus, et väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta. Väljaannete liikumisega ühe rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent need on teisalt tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada. Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21 lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast) väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu. 36 Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 71 SE. 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1–8). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83). 29 Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, sealhulgas rahvaraamatukogu teenuseid. Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv side, on tagatise võtmine hea abinõu rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks. Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol. See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-lugeri väärtus koos sellesse laaditud e-väljaannete väärtusega ületab piirmäära, mille puhul KOV on kehtestanud tagatise nõudmise kohustuse, olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks. Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sarnased volitusnormid on ka kehtivas RaRS-is (§ 15 lõigetes 3 ja 51). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise kohustus, kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke teenuseid tulu teenimise eesmärgil. Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete töötlemisega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 151 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 18 lõike 9 selgitust). Lõike 2 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 151 lõige 2. Lisatud on võimalus registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel. Juhiloal on küll isikut tõendava dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava dokumendiga, mistõttu on vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval RaRS-is eraldi nimetada. Lõiget täiendatakse veel võimalusega küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga. Töödeldavate isikuandmete loetelu on täiendatud koduteeninduse vajadusega. Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse (sama teenus on ette nähtud ka kehtivas RaRS § 15 lõikes 6). Rahvaraamatukogu ei küsi selleks küll konkreetseid 30 terviseandmeid (st mis põhjusel koduteenindust täpselt vajatakse), kuid koduteeninduse vajaduse kohta tehakse lugeja andmete juurde siiski märge. Kuna koduteenindust pakutakse just tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. Lõige 3 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 3. Lõike 4 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 4 muudatusi ei tehta. Lõige 5 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 5. Lõige 6 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. Võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 7. Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline, mistõttu võib lugejaks olemise pikendamine olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud lahendus. Lõike 7 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 151 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on. Lõige 8 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik. Lõige 9 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 7 rakendamiseks (rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja korduvalt rikkunud isikult rahvaraamatukogu külastamise õiguse kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta39. Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest äravõtmisest arvates. Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal 39 Erinevalt lugeja andmetest ei hakata külastaja isikuandmeid töötlema eelnõuga asutatavas raamatukogude andmekogus. Kuna vajadus külastaja isikuandmete töötlemise järele on eeldatavasti väga harv, ei ole mõistlik nende töötlemiseks andmekogusse eraldi lahendust luua ning kõnealuseid andmeid töödeldakse asjaomase rahvaraamatukogu dokumendihaldussüsteemis või mujal vastavalt selle rahvaraamatukogu suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele. 31 kasutamine) saab kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja rahvaraamatukogude praktikas esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine, on eelnõuga loodud võimalus piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja kui külastaja puhul (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 7 selgitust). Kõnealuse piirangu seadmine eeldab aga külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 9 rahvaraamatukogule selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab vajadusel tuvastada politsei. Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi. Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud postiaadressile, telefoninumbrile või elektronpostiaadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi. Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe edastamiseks temalt eraldi nõusolekut küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse kohta, teade lugeja isikuandmete peatse kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks rahvaraamatukogu ees võlgnevuste tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist. Eraldi on nimetatud rahulolu- ja tagasisideküsitlusi, et oleks selge, et ka nende edastamine on kõnealuse õigusega hõlmatud ega eelda lugejalt nõusoleku küsimist. Selliste küsitluste perioodiline korraldamine on vajalik lugejate kaasamiseks rahvaraamatukogu teenuste arendamisesse ja teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Rahvaraamatukogu õigusega taoliste küsitluste kohta teavet edastada ei kaasne lugeja kohustust küsitlustes osaleda. Lõige 2 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ei hõlma teavitusi, mis ei ole rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud ning sellisteks teavitusteks on vajalik lugeja nõusolek. Siin peetakse silmas näiteks rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate ürituste või rahvaraamatukogusse saabunud uute väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste saatmine läheb kaugemale avalikes huvides oleva ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil, mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek. Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta (vt ka IKÜM artiklit 7). Lõike 3 kohaselt võib KOV edastada esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale (reeglina lapsevanemale) rahvastikuregistrisse kantud elukoha või elektronposti aadressile teabe esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest. Tegemist on proaktiivse teavitusega, mis edastatakse seadusliku esindaja poolse initsiatiivita ning seetõttu on selle tarbeks vajalik seadusest tulenev õiguslik alus. Kõnealune võimalus aitab eeldatavasti kasvatada rahvaraamatukogu teenuste ühe olulisema sihtrühma (lapsed), kelle puhul on lugemisoskuse ja -harjumuse kujunemise soodustamine eriliselt oluline, suurust. Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV-i organ rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada. Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust. 32 Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni. Senine viivise piirmäär on kehtinud alates 1998. aastast.40 Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja eeldatavasti ka motiveerib lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt tagastama. Samas on oluline märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima võimaliku määraga. KOV võib rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena kehtestada ka sellest madalama piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse loobuda. Väiksemates rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate väiksema arvu tõttu on kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid tagastatakse reeglina kohusetundlikumalt. Tähtaegselt tagastamata väljaannete probleem on ennekõike suuremates linnades (näiteks Tallinn ja Tartu). Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga. Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse tegemist. Säte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõikest 1 ja selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt, et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis. Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks. Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris, korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada 40 2011. aastal asendati 1 kroon 0,06 euroga, mis vastas eurole ülemineku kursile (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). 33 laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet. Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist. Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5. Lõige 6 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Täpsustatud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud kehtida kuni üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära võtta kuni kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. Lõikes 7 sätestatu kohaselt võib valla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Kehtivas RaRS-ist sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu seadmiseks õigusliku aluse loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud, sest kohustusega olla kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda paratamatult ka olukordi, kus sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise õigust võib kõnealuse sätte kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk nii lugeja kui ka külastaja puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema isikuandmed ja piirangu vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks konkreetse isiku andmed alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast isikusamasuse tuvastamise õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi. Isikusamasuse tuvastamise õigus on vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal. Oluline on veel rõhutada, et kõnealune piirang eeldab korduvat rikkumist ehk ühekordse intsidendi tõttu kelleltki rahvaraamatukogu külastamise õigust ära võtta ei saa. Nagu sättes märgitud, võib piirangu seada ka üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes. Lõige 8 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda 34 laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele. KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu. Lõikes 9 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga. Lõike 10 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS), on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada), ei ole väljaannete ja esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse huvides RaRS-is. Lõige 11 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 lugeja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval täpsustust, et alaealise ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja. Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust. Tegemist on RaRS-is uue regulatsiooniga. Lõike 1 kohaselt võib KOV või rahvaraamatukogu RaRS-is ettenähtud haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta ning seda nimetatakse automaatseks haldusmenetluseks. HMS § 2 lõige 1 defineerib haldusmenetluse kui haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka rahvaraamatukogu haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast reeglina haldusakti andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu sooritamist (näiteks selgituse andmine).41 Kõnealune eelnõu säte annab KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS § 4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist, või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik 41 KOV-i puhul mõnel juhul ka määruse andmist (näiteks rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine), kuid see ei ole automaatse haldusmenetluse kontekstis relevantne. 35 menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata42. Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide43 kui ka eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis olevate andmete põhjal. Toimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga. Automaatse haldusmenetluse regulatsiooni RaRS-i lisamise eesmärk on kiirendada ja kaasajastada teabe liikumist rahvaraamatukogu ja lugeja vahel. Automaatne haldusmenetlus on reguleeritud ka IKÜM-is, mille artikli 22 lõige 1 näeb ette, et andmesubjektil44 on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata lõiget 1, kui üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõuga luuaksegi IKÜM artikli 22 lõike 2 punktis b nimetatud õiguslik alus. Asjakohased meetmed andmesubjekti (antud juhul rahvaraamatukogu lugeja) õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks tulenevad osaliselt HMS-st ja on osaliselt kavandatud ka eelnõusse. Nii näiteks on automaatse haldusmenetluse adressaadil võimalik oma õigusi kaitsta vaidemenetluses või halduskohtumenetluses samaväärselt olukorraga, kus haldusmenetluse viib läbi KOV-i või rahvaraamatukogu teenistuja. Eelnõu § 22 lõikes 3 on aga ette nähtud kohustus lisada automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juurde selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga. Lõige 2 näeb ette, et automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga ja haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja märkimata jätmine on mõistetavalt tingitud asjaolust, et kõnealune haldusakt antakse nimetatud isikute vahetu sekkumiseta. Selleks RaRS-i õigusliku aluse loomine on vajalik põhjusel, et HMS § 55 lõike 4 kohaselt kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri- reeglina märgitakse. E-templi kasutamine tagab haldusakti autentsuse ja garanteerib, et seda ei ole alates dokumendi kinnitamisest e-templiga muudetud. Lõike 3 kohaselt peab automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures olema selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga. Tegemist on IKÜM artikli 22 lõike 2 punkti b kohase meetmega andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. 42 HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või sama lõike punkti 3 kohaselt juhul, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. 43 Sierra, URRAM ja RIKS. 44 Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse. 36 Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu määrusega. Automaatselt soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid haldusakte ja sooritama järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreerimine; 2) lugeja ja tema seadusliku esindaja andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste ja muu lugejat puudutava teabe edastamine; 5) teabe edastamine esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale esindatava rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest45; 6) viivise määramine46; 7) väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutine äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) mittetäitmisel47; 8) kohustuste (samad, mis eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle ületamisel ettekirjutuse tegemine48; 9) täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine49. Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14 sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul, sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, sealhulgas vajaliku menetluse ja korra peamised elemendid.50 Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.51 Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.52 Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist (vt ka eelnõu § 22 lõike 1 selgitusi)). Ministri määruse tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja toimingutest, mida on võimalik seadusest tulenevaid nõudeid arvestades automaatselt anda või sooritada. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). 4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule 45 Ei toimuks olemasolevate raamatukogusüsteemide ega asutatava raamatukogude andmekogu vahendusel, vaid KOV peaks soovi korral endale sellise võimaluse ise looma. 46 Kuivõrd viivist puudutav eelnõu § 21 lõige 1 sisaldab kaalutlusõigust (kas määrata viivis või mitte ja kui määrata, siis kas kõnealuses sättes nimetatud suurima lubatud määra järgi või väiksema määra järgi), saab viivise määramine toimuda automaatselt üksnes juhul, kui KOV on rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas otsuse tegemise kriteeriumid sellise täpsusega paika pannud, et inimese sekkumist eeldavat kaalumisruumi enam pole. 47 Kuna ka väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutist äravõtmist puudutav eelnõu § 21 lõige 6 sisaldab kaalutlusõigust (kas võtta kojulaenutamise õigus ära või mitte), on automaatne haldusmenetlus siin võimalik jälle vaid eeldusel, et KOV on otsustamise kriteeriumid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas täpselt kindlaks määranud. 48 Eelnõu § 21 lõikes 3 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral samuti täpseid suuniseid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (määratava tähtaja pikkus ja kas ettekirjutus tehakse või mitte). 49 Ka eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral täpseid suuniseid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (kas täitmata ettekirjutus suunatakse täitemenetlusse või mitte). 50 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 14 kommentaar 17. 51 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 52 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 37 riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud eelnõu § 13 lõike 8 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas määruses. Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu, kui see on olemas. Seni on statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5, mis näeb ette aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab koondaruanded KuM-ile. Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts. Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu § 6 ja § 29 punktide 9–11 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine), tuleb need edaspidi esitada RaRa-le. Lisatud on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja arvatud juhul, kui KOV-i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta rahvaraamatukoguga). Seega kogub keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt haruraamatukogude üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine, haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab selle RaRa-le. RaRa on arendamas raamatukogude juhtimistöölauda53, mis võimaldab RaRS-i eelnõu seadusena jõustumise järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalses elektroonilises keskkonnas. Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet. Lõike 1 kohaselt teostab teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV. Sama põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1. Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab KuM. Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud kitsam ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on KuM-il õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Nii on järelevalve terviklik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid. Haldusjärelevalvet KOV-i hallatava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel. Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist, mis võib osutuda vajalikuks kui ministeeriumile edastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta. Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul, kui lugeja pöördub KuM-i poole kahtlusega, et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid, mis on sätestatud eelnõu §-s 18 või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike 53 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 38 vajadusi. Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest tulenevatele kohustustele, ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist. 5. peatükk. Rakendussätted 1. jagu. Üleminekusätted Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. Kuivõrd põhiosa eelnõust on kavandatud seadusena jõustuma 2026. aasta 1. juulil, on KOV-idel vajalike muudatuste tegemiseks aega pool aastat. Eelnõu § 26 – näeb ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne kõnealuse seaduse jõustumist. Seega jätkavad 2026. aasta 1. juulist 2027. aasta 1. jaanuarini ehk kuni maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju Maakonnaraamatukogu (Harju maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas), Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas), Järvamaa Keskraamatukogu (Järva maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru maakonnas), Lääne Maakonna Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu (Põlva maakonnas), Pärnu Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu (Rapla maakonnas), Saare Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla Raamatukogu (Tartu maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi Linnaraamatukogu (Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas). Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is54 (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega üks aasta eelnõu põhiosa seadusena jõustumisest arvates. Eelnõu § 31 punktist 2 tulenevalt muutub rahvaraamatukogudele 2027. aasta 1. jaanuarist kohustuslikuks raamatukogude andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et andmekoguga liitumise tähtaeg on varasem kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli 2027). Et tagada sujuv üleminek, nähakse eelnõuga ette, et raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik KOV-i veel ümber korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua raamatukogude ümberkorraldamisel täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd. Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid. 54 Raamatukogude statistika andmebaas. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. 39 Lõike 1 kohaselt muutuvad KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur juba vastab eelnõukohase seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule (KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuuris on keskraamatukogu ja haruraamatukogud või väikse KOV-i puhul üks haruraamatukogudeta keskraamatukogu), enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks ja kehtivad kuni 2033. aasta 30. juunini. Tähtajaliste töölepingute kestuse kindlaksmääramisel on juhindutud eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatud rahvaraamatukogu (tulevaste) juhtidega sõlmitavate töölepingute seitsmeaastasest tähtajast. Lõige 2 näeb ette, et KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta eelnõukohase seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule (ehk tegutseb veel mitu eraldiseisvat rahvaraamatukogu), muutuvad enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevate rahvaraamatukogu juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks rahvaraamatukogu struktuuri RaRS § 5 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viimisest arvates ja kehtivad seitse aastat. Kõnealune erisus on vajalik põhjusel, et tähtajaliseks ei peaks muutuma nende rahvaraamatukogu juhtide töölepingud, keda võib rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamisest tulenevalt järgneva aasta jooksul ees oodata koondamine. Nimelt tuleb tööandjal töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt maksta tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel (koondamisel) töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Seega võiks kõnealuse üleminekusätteta kaasneda KOV-idele kohustus maksta ebamõistlikult suuri koondamishüvitisi. Lõike 3 kohaselt ei kohaldata KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur ei vasta eelnõukohase seaduse jõustumisel selle § 5 lõikes 1 sätestatule ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku, RaRS-i § 8 lõikeid 5–7 (rahvaraamatukogu juhi uued haridus- ja kutsenõuded) enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele rahvaraamatukogu juhtidele. Kõnealune lõige puudutab niisiis olukorda, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) KOV-is on eelnõu seadusena jõustumisel veel mitu eraldiseisvate asutustena tegutsevat rahvaraamatukogu, mistõttu on ühe KOV-i rahvaraamatukogudel ka eraldi juhid; 2) konkreetse rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku. Kehtiv RaRS § 7 lõige 6 näeb ette, et kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku, peab direktoril olema raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kolmas aste, kui tal puudub sama paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud kvalifikatsioon (erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus koos raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni neljanda astmega). Antud üleminekusäte tähendab seega, et kirjeldatud juhul võib juhinduda seni kehtinud regulatsioonist ehk rahvaraamatukogu juhil võib kõrgharidus puududa ja piisab vaid raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonist. See saab aga kesta vaid 2027. aasta 1. juulini. Selleks ajaks peab eelnõu § 27 kohaselt olema kõikides KOV-ides moodustatud üks rahvaraamatukogu, mille juhi puhul ei saa kõnealusest erandist enam kuidagi lähtuda, sest rahvaraamatukogu kui terviku teeninduspiirkonnaks on terve KOV ja nii väikese elanike arvuga KOV-e hetkel ei ole. Lõikes 4 sätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2026. aasta 1. juulit ametis olevatele raamatukogutöötajatele. RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioonita töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu ja sedagi vaid juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi olemasolevate raamatukogutöötajate töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja kutsenõuetele mittevastavuse tõttu tähtajaliseks. 40 2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i. Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) . Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist, kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides), sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud. Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES § 18 lõikes 2. Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused: 1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega. Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus, infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid. Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate kutsekoolituse55 pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega. 55 Eesti Rahvusraamatukogu. Kutsekoolitus. 41 Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune täiendus rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana, võimaldades tal kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt "Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ehk asutatav raamatukogude andmekogu), digitaalarhiiviga DIGAR seotud projektid, raamatukogude juhtimistöölaud jne.56 Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks. Kehtivas ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara üldkättesaadavaks tegemise eesmärgil. Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO)57, millesse panustab oma kogudega 88 raamatukogu üle Eesti. Samuti on RaRa kaasvastutava töötlejana seotud asutatava raamatukogude andmekoguga, millega oodatakse liituma kõiki Eesti raamatukogusid. Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud ka RaRS-i (vt eelnõu § 31 punktiga 2 RaRS-i lisatavat § 101 lõiget 1). Seega on raamatukogude andmekogu kasutamine RaRa-le ja rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda soovi korral. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 41, mis puudutab riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamist. Tegemist on rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine. Eelnõu § 6 lõige 4 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded jäävad kuni 2026. aasta lõpuni maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab vastavalt eelnõu § 29 punktile 10 RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad 56 Eesti Rahvusraamatukogu. Arendusprojektid. 57 MIRKO. 42 kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul RaRa-le juba 2026. aasta 1. juulil (vt ERRS § 41 lõike 1 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist. Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega. Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti, et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu sidususe ja arengu tagamiseks säilima. Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu juhtinud nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing58 kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu kuuluvad valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest, partnerorganisatsioonidest ja õppeasutustest. Arenduskeskuse puudumise probleem on käsitlemist leidnud ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“.59 Eelnõuga antaksegi RaRa-le ülesanded, mida ta asub täitma rahvaraamatukogude arenduskeskusena. ERRS § 41 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine. Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja juhendid. Veebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja 58 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 21. sajandi raamatukogu (2016. aasta versioon). 59 Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 43 andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks. Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa arendamas raamatukogude juhtimistöölaua teenust60, mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist ja analüüsimist. Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool). Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele koolitusi või õppereise kavandada. Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada. Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele61 või laste lugemishuvi suurendamisele62 suunatud programmidega, aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa. RaRa ülesanne seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks kaasamisürituste korraldamises jne. ERRS § 41 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega täpsustada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat täpsustatakse ka ERRS § 41 lõike 5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus vajadusel määruse kehtestamiseks. Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike poolte kokkuleppega, ent ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise etapis kaasamise hea tava järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida. Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse. Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.63 Käesoleval juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta. Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid ülesandeid juba mõnda aega täitnud. 60 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 61 Eesti Rahvusraamatukogu. Meedia- ja digipädevuse arendamine. 62 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lugemisisu. 63 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 44 ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ning ülesannete täitmise otstarbekust. ERRS § 41 lõike 4 kohaselt määrab RaRa kõnealused piirkonnad, kuulates eelnevalt ära KOV-ide arvamused. RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude arenduskeskuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. Seadusega ei kirjutata RaRa-le siiski ette mitu piirkondlikku esindajat tal peab olema või kus nad peavad asuma, vaid see jääb koostöös KOV-idega RaRa otsustada. ERRS § 41 lõike 5 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teostab haldusjärelevalvet KuM. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam. RaRa-s juba töötavad raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega rahvaraamatukogude arenduskeskuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö, kommunikatsioon ja haldusteenused. Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata rahvaraamatukogude arenduskeskuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada). Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. ERRS § 41 lõikes 6 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. 45 Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete loetelu, lisades sinna RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskse hankimise. Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida eelnõu § 6 lõike 4 punkti 1 kohaselt täidavad kuni 2026. aasta lõpuni maakonnaraamatukogud. Seega on eelnõu § 29 punkt 10 kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 jaanuaril. Viidatud RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks antav osaline toetus. Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga64 ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa- le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada. Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu) vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad, eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine). Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka soodsama hinna. Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja hankida jätkuvalt ka iseseisvalt. Eelnõu § 29 punkt 11 – ERRS § 41 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud väljaanded ehk RaRa poolt rahvaraamatukogule keskselt hangitavad väljaanded valib rahvaraamatukogu. Kõnealune säte on kavandatud kinnitamaks kehtivat rahvaraamatukogude väljaannete valiku tegemise ja hankimise korraldust, et väljaannete keskse hankimise korral säilib rahvaraamatukogudel kontroll väljaannete valiku üle. Seaduses rõhutatakse, et iga rahvaraamatukogu saab jätkuvalt tellida neid väljaandeid, mida kohalikud lugejad eelistavad. Säte on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, mil komplekteerimisülesanne RaRa-le täitmiseks volitatakse. Eelnõu § 29 punkt 12 – RaRa lugejaks registreerumist ja isikuandmete töötlemist puudutava ERRS § 7 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse samamoodi nagu RaRS § 18 lõike 2 sissejuhatav lauseosa (vt eelnõu § 18 lõike 2 selgitust). 64 2021. aastal maakonnaraamatukogudes tehtud haldusjärelevalve andmetel jõudsid uued väljaanded rahvaraamatukogudesse ainult ühes maakonnas keskmiselt 2–3 korda kuus, kolmes maakonnas 2 korda kuus, seitsmes maakonnas 1–2 korda kuus ja kolmes maakonnas 1 kord kuus ning ühes maakonnas vastavalt võimalustele. 13 maakonnas oli väljaannete transport rahvaraamatukogudesse korraldatud vastavalt nende endi ja KOV-ide võimalustele. Ainult kaks maakonda olid sõlminud kokkulepe väljaannete tarnijatega, kes viisid tellitud väljaanded ise rahvaraamatukogudele kohale, mis võimaldas uute väljaannete saabumise sagedust suurendada. 46 Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1 eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse korrigeerimisega. Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 41–45. Lõiked 41–44 puudutavad lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 5–8 eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 5–8 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras65. Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud. Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 45 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle- eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on. Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72, mis puudutavad lugejale kõikvõimalike teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 71 kattub RaRS § 19 lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 72 kattub RaRS § 22 eelnõukohase sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu siin selgitama ei hakata ja sellega saab tutvuda viidatud RaRS-i sätteid käsitlevates seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2 ning § 22 selgitusi). Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 11. peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, mil andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis. ERRS §-s 73 sätestatakse raamatukogude andmekogu asutamine valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt (lõikes 1) ja andmekogu pidamise eesmärk (lõikes 2). Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja 65 Eesti Rahvusraamatukogu. Isikuandmete töötlemise kord. 47 laenutuste üle arvestuse pidamine; 4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks; 5) andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks; 6) raamatukogude muude ülesannete elektrooniline täitmine. Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud, sõltumata nende tüübist. ERRS § 74 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude andmekogul on kaks kaasvastutavat töötlejat – KuM ja RaRa. Kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses. ERRS §-s 75 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus töödeldavatest isikuandmetest (lõikes 1) ning reguleeritakse teiste andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3 ja 4) seonduvat. Raamatukogude andmekogu kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on põhjalikult käsitletud kõnealuses ERRS-i paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega seonduvat. Mõjuhinnang on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2). ERRS § 76 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks (lõikes 1) ja kirjeldades põhimääruse sisu (lõikes 2). Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu66. Seejuures võib aga vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.67 Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse.68 Käesoleval juhul on raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 75). Põhimääruses on kavas küll andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud raamidesse jäävat andmetöötlust. Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). ERRS §-s 77 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga seonduvat. Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele kohalduv erand on seotud eelnõu § 31 punktiga 2, millega täiendatakse RaRS-i §-ga 101. Viidatud RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta (vt ka eelnõu § 31 punkti 2 selgitust). 66 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 67 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 68 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 26 kommentaar 24. 48 Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki avalik-õiguslikke tasusid69, seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu. Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volitus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamiseks määrusega. Kuigi avalik-õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt sätestada seaduses, ei tähenda see seda, et määrusega ei võiks anda seadust täpsustavaid eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses sätestatud kohustusi määrusega suurendada.70 Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 77 lõikesse 1) kavandatud põhimõte, mille kohaselt peab võetav tasu olema kulupõhine ehk raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur, et andmekogu pidamine muutuks tulu teenimise allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamisel arvestama. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale. Muudatus on tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29 punkti 18 selgitust). Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtivas ERRS-is sätestatuga ei muutu. Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on vajalik seoses RaRa juba suurenenud ja veelgi suureneva tähtsusega mis tahes tüüpi raamatukogude tegevusse ja arengusse panustamisel. Eelnõuga rõhutatakse RaRa rolli üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste eestvedajana, volitatakse RaRa-d täitma rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arenduskeskusena) ning määratakse RaRa asutatava raamatukogude andmekogu kaasvastutavaks töötlejaks. Eelnevast on otseselt mõjutatud nii haridus- ja teadusministri vastutusvaldkonda kuuluv teadus-, eriala- ja kooliraamatukogude poliitika kujundamine kui ka KOV-id kooli- ja rahvaraamatukogude pidajatena, mistõttu on nende osalemine neid mõjutatavate otsuste tegemises oluline. Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu. Eelnõu § 29 punkt 20 – RaRa nõukogu pädevust puudutavast ERRS § 10 punktist 5 jäetakse välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi ülesandega. 69 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 9. 70 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 6. 49 Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda kõnealuse RaRa taotluse aluseks. Eelnõu § 29 punkt 22 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutavat ERRS § 10 punkti 8, mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine. Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt 9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa põhikirjas71. Eelnõu § 29 punkt 23 – RaRa nõukogu pädevust puudutavad ERRS § 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 22 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS § 10 punkti 9 sisu punktiga 8. ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koostata. Praktikas tutvustavad juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt. ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega ehk tegemist on tarbetu kordusega. Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 25 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu liikmete arvu suurendamisest. Eelnõu § 29 punkt 26 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1 tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskord“ asendatakse sõnaga „teabehalduskord“. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse 71 Eesti Rahvusraamatukogu. Põhikiri. 50 alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda teabehalduskorraks. Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga. Eelnõu § 29 punkt 28 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. jaanuariks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 2026. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga ja 2027. aasta 1. juuliks 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis (2026. aasta 1. juulil näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega seonduvast ja 2027. aasta 1. jaanuaril raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka põhikirja põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud aega pool aastat. Eelnõu § 30 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu § 31 – muudetakse 2026. aasta 1. juulil jõustuma kavandatud RaRS-i. Uude RaRS-i kohe ka pool aastat hiljem (2027. aasta 1. jaanuaril) jõustuma kavandatud muudatuste lisamine on tingitud maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete lõpetamisest kahes etapis ja raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisest alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 31 punkt 1 – RaRS § 6, milles reguleeritakse maakonnaraamatukogudega seonduvat, tunnistatakse kehtetuks. 2027. aasta 1. jaanuariks lõpetavad 15 rahvaraamatukogu tegutsemise maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise. Seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded antakse ajakohastatud sisus ja vormis üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punktide 9–11 selgitusi). Eelnõu § 31 punkt 2 – RaRS-i täiendatakse §-ga 101, mis puudutab raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogudes. Paragrahvi 101 lõike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude (ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures. Paragrahvi 101 lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku võetud sama paragrahvi eelmise lõike selgituses. 51 Paragrahvi 101 lõike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“). Eelnõu § 31 punktid 3–5 – muudetakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist puudutava RaRS § 13 erinevaid sätteid, jättes neist välja maakonnaraamatukogusid puudutava osa. Tulenevalt maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamisest puudub alates 2027. aasta 1. jaanuarist vajadus reguleerida RaRS-is maakonnaraamatukogudele riikliku kohustusena pandud ülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist riigieelarvest. Eelnõu § 32 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1 punktile 15 puudutav tekstiosa 72. Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 24 selgitust). 3. jagu. Seaduse jõustumine Eelnõu § 33 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 33 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. juulil. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustuvad seaduse § 29 punktid 2, 3, 8, 10, 11, 16 ja 24, § 31 ja § 32 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga eelnõu sätete selgituste juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad terminid: - väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta); - haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt keskraamatukogule alluv raamatukogu); - teeninduspunkt (koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid); - rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub);73 - (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide 72 SäES § 18 lõikes 1 viidatakse ERRS § 10 lõike 1 punktile 15, mis vastab ERRS-i 2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioonis § 10 punktile 15. 73 Eelnevate terminite määratlused on võetud raamatukogusõnastikust. 52 vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34)74 ja selle rakendamiseks kehtestatud haldusjuhises75 sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)76 sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega). 6. Seaduse mõjud Kavandatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. 6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine. 6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata külastajad, kohalikud elanikud, kogukond. Eesti elanike üldarv 2024. a 1. jaanuari seisuga oli 1 374 68761. Kuna rahvaraamatukogude korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude lugejaid, keda 2023. aastal oli 357 90077. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures 22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Statistikaameti uuringu andmetel oli 2020. aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 32,2%, kellest sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 8%.78 Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15- aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja lugema õppivad lapsed. 2024. a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21,3% ning nende koguarv 293 021. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.79. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast. 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25– 34). 75 Haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 77 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020. 79 Statistika andmebaas. NH01: NOORED, 2022 (2022. aasta andmed on korrigeeritud 21.05.2024). https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__noorteseire/NH01/table/tableViewLayout2 53 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale tervikuna. Paindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust,-struktuuri ning elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toetab kogukonnaliikmete informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust. Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist kasutades. Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana, aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral. 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja rahvaraamatukogud 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22 806 mittetulundusühingut 80. Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks81, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid ja nendest omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täitvaid rahvaraamatukogusid oli 2023. aasta statistika kohaselt vastavalt 489 ning kehtiva RaRS kohaselt 15. Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks on üle Eesti moodustatud 6682 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt kasvanud või kahanenud. Kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvu arvestades on tegemist väikese sihtrühmaga. Eelnõu annab ühelt poolt linnale ja vallale võimaluse valida oma elanike vajadustest lähtuvad raamatukogude asukohad ja otsustada otstarbekalt korralduslikud küsimused. Teisalt tuleb lähtuda seaduses nimetatud tingimustest. Nii peab iga struktuuriüksuse muudatus või 80 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics? Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 14.aprill 2025 https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed/detailed_by_main_area_of_activity/2023/2 81 Riigiportaal Eesti.ee. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/kohalikud-omavalitsused 82 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk- statistika/statistika/ 54 raamatukogude tegevuse ümberkorraldamine, sh lõpetamine põhinema objektiivsele vajadusele ja arvestama kohaliku kogukonna arvamust. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused annavad valdadele ja linnadele mõistliku juhise enda territooriumil rahvaraamatukogude pidamiseks ja loovad neile ennekõike võimaluse toimida korrektselt kooskõlas seadusega. Kuivõrd rahvaraamatukogude võrgu kujundamise tingimuste uuendamisel arvestatakse olemasolevate rahvaraamatukogude asukohti, ei prognoosita rahvaraamatukogude võrgu ulatuslikku ümberkorraldamist. Kõnealuste põhimõtete uuendamisega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sedavõrd suured muutused kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnas, paikkonna asustustiheduses ja asustusstruktuuris, millega kaasneks vajadus korraldada ümber ka kohalike rahvaraamatukogude tegevus, avalduvad pika aja vältel. Antud sihtrühma vaatest võib võimaliku negatiivse mõjuna uute rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete rakendamisel tekkida olukord, kus ka pärast RaRS-i uuendamist ei vasta kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olemasolevate rahvaraamatukogude arv kohalike elanike vajadustele ja füüsilised teenused pole piisavalt kättesaadavad ja ligipääsetavad. Sellisel juhul võib tekkida vajadus uue rahvaraamatukogu moodustamiseks ja sellega kaasnevad mõistagi kulud. Negatiivsete mõjude avaldumise riski maandamiseks nähakse ette võimalus asendada põhjendatud juhul mõned üksikud rahvaraamatukogud rändraamatukogu või teeninduspunkti teenusega. Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende võrgu paindlik ajakohastamine toetab piirkondade tasakaalustatumat arengut. Kokkuvõttes võib sihtrühmale kaasneva mõju hinnata pigem positiivseks ja väheoluliseks. 6.2. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete määratlemine 6.2.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt ülesanded, mida rahvaraamatukogud on senini täitnud oma igapäevases tegevuses, kuid mida ei olnud kehtivas seaduses otseselt kirjas. Selgesõnaliselt sõnastatud ülesanded tagavad kasutajatele teenuse järjepidevuse ning selguse, milliste tegevuste kaudu rahvaraamatukogu põhieesmärke saavutatakse. Ülesannete sätestamisel on arvestatud vajadusi, kuid ka rahvaraamatukogu võimalusi pakkuda rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Rahvaraamatukogu saab täita elanike heaolu, kaasatuse või sidususe suurendamiseks ka muid KOV ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad need raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest. Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3 on sätestatud ülesanne võimaldada juurdepääs ka avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Muudatusega suureneb rahvaraamatukogu 55 kohustus juhendada inimesi avalike teenuste kasutamisel, millega kaasneb elanikele suurem kindlustunne, et e-riigi teenuste või tehnoloogia arenemisel on koht, kus pakutakse abi, et digilõhe ei suureneks. Tegemist on regionaalpoliitiliselt suure mõjuga muudatusega, millega kasutatakse ära rahvaraamatukogude üle-eestilist suurt võrku ja võimaldatakse inimestel kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid (nt toetuste taotlemine, rahvastikuregistri andmete muutmine vms) võimalikult kodulähedal. Juhendamiskohustus piirdub üldjuhul arvuti kasutamise võimaldamisega ja õige veebilehe avamisega, samuti soovitustega juhul, kui teemakohane teadmine on töötajal olemas. Seadus ei keela töötajal rohkemat teha, kui tal on selleks teadmised ja valmisolek ja isik täiendavat juhendamist soovib. Raamatukogu ülesannete sätestamine kannab sõnumit, et raamatukogus saab teha muudki, peale raamatute laenutamise. Senisele rahvaraamatukogu eesmärgile lisatud ülesanded avaldavad positiivset mõju teenuse kvaliteedile ja elanikel (kogu elukaare ulatuses) tekib suurema tõenäosusega võimalus tarbida ühtlasema kvaliteediga raamatukoguteenuseid üle riigi. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei ole ette näha. 6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste töökorraldus) 6.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja rahvaraamatukogud Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1. 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kirjeldatakse kohaliku omavalituse asutusena tegutseva rahvaraamatukogu eesmärkidest tulenevad ülesanded. Kirjeldatud ülesanded tagavad kõigis omavalitsustes ühtlasema teenuse kättesaadavuse, sest eelnõu sätestab kõigile rahvaraamatukogudele ühetaolised ülesanded. Sätestatud ülesanded ei lisa kohalikele omavalitsustele ega raamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad Eestis kõigile kohalikele omavalitsustele kui raamatukogu pidajatele ja raamatukogudele kui nende asutustele, ajakohased rahvaraamatukogu ülesanded. Konkreetsetest ülesannetest tulenevad tegevused annavad ühtlasi selgemad tegevussuunad ajakohase raamatukogu rolli kujundamiseks ühiskonnas, tagades raamatukogude võimaluste parima kasutamise. Sätestatud ülesanded võimaldavad sama eesmärki täitvate raamatukogude tegevusi sarnasemalt korraldada ja tagada üle riigi raamatukoguteenuse ühtlasema kättesaadavuse ja kvaliteedi. Ülesannete määratlemine toetab raamatukogu pidaja senist praktikat ja avaldab positiivset mõju teenuse korraldamisele ja kvaliteedile. Tegemist on siiski väheolulise mõjuga, kuna praktikas neid ülesandeid valdavalt juba täidetakse. Lisaks loob ülesannete määratlemine aluse tihedamale koostööle teiste omavalitsuste raamatukogudega, soodustab ühistegevust, parandab teenuste koosvõimet, toetab heade praktikate levikut ning aitab ühtlustada teenuste kvaliteeti riiklikul tasandil. Ülesannete määratlemisel on oluline ja positiivne mõju ka raamatukoguvõrgu arengule. 6.3. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine 6.3.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 56 Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sarnaselt rahvaraamatukogu võrgu loomise põhimõtete ajakohastamisega tagab KOV territooriumil rahvaraamatukogu selgelt kirjeldatud struktuur ehk teenuse korraldus ning teenuste keskne ning eesmärgipärane juhtimine, et rahvaraamatukogudes pakutavad teenused on kõikidele Eesti inimestele, sõltumata nende elukohast, soovi korral mõistliku pingutusega kättesaadavad. Rahvaraamatukogude keskne juhtimine ja juhi kompetentsus tagavad ühtlase raamatukoguteenuse kvaliteedi kohaliku omavalitsuse territooriumil või samaaegselt mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse arenguga, mille tulemusena raamatukoguteenuse kvaliteet või kättesaadavus kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikuna paranevad (näiteks kohaliku omavalitsuse kõigi raamatukogude kogud moodustavad terviku, mis võimaldab mitmekülgsemat valikut; töötajate spetsialiseerumine (arendus- või teenindusjuht, huvijuht, laste- ja noorsootööspetsialist) ja liikumine asutuse üksuste vahel võimaldab lugejal ja külastajal osa saada nt keskselt välja töötatud laste ja noorte haridusprogrammidest, eakatele suunatud huvitegevuse või ürituste sarjadest, kohalikest rändnäitustest vms. 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ning keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud Eestis on 79 kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju avaldub kõigile 79-le KOV-le, sest keskraamatukogu juhi ametikoht muutub tähtajaliseks ja KOV-il tuleb korraldada juhi ametikoha täitmiseks konkurss iga seitsme või vähemalt kümne aasta järel. Samuti avaldub mõju nendele KOV-idele, kelle rahvaraamatukogudest mõni ei ole veel nimetatud valla või linna keskraamatukoguks ja teised rahvaraamatukogud ei tegutse harukogudena. Rahvaraamatukogude pidamiseks senisest täpsema struktuuri ja ajaliselt piiritletud juhtimiskorralduse kehtestamine võib kaasa tuua olukorra, kus osa olemasolevaid rahvaraamatukogusid nõutavatele tingimustele ei vasta. Kohalikul omavalitsusel tuleb siis enda elanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks täiendavaid pingutusi teha ja eeldatavasti võivad kaasneda sellega ka kulud (näiteks keskraamatukogus sobivate kooskäimise või koolitusruumide rajamine või sisustamine vms). Teisalt peaksid kavandatavad muudatused innustama kohalikke omavalitsusi nende peetavat rahvaraamatukogude võrku optimaalsemalt tööle panema (näiteks kujundama kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogusid ümber valla või linna ühe keskraamatukogu struktuuriüksusteks). Muudatustega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna see eeldab ühekordset või väga pika aja järel korduvat kohalike rahvaraamatukogude teenuste ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist. Kohalike omavalitsuste jaoks, kus võrk on veel korrastamata, võib võimalikuks negatiivseks mõjuks olla juba nimetatud täiendav kulu, kuid seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetsete kohalike teenusteta on keeruline ka piirkonda elujõulisena hoida ja pikas perspektiivis peaks optimeerimine kulude kasvu pidurdama või kulusid kokku hoidma. 57 Keskraamatukogude pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt kõnealuste rahvaraamatukogude direktorite töösuhte tähtajaliseks muutmisest hakkama senisest tihedamini avalikke konkursse korraldama. Kuna rahvaraamatukogu direktori valimine on ka seni toimunud on tulnud ka seni valida avaliku konkursi korras, ei ole tegemist sisuliselt uue ülesandega ja omavalitsuste töökorralduses sellega seoses ulatuslikke muudatusi ei kaasne. Kavas on kehtestada keskraamatukogu juhi töölepingu tähtajaks kuni seitse aastat, mida saab KOV konkurssi korraldamata 3 aastat pikendada. Võimalikud negatiivsed mõjud seonduvad küsimusega, kas kõikides Eesti piirkondades on senisest sagedamini korraldatava konkursi õnnestumiseks piisavalt kandidaate. Kuna tähtajalist töösuhet kavandatakse eelkõige tõmbekeskustes asuvate keskraamatukogude juhtidega, samuti ei piirata ametis oleva direktori võimalust samale ametikohale uuesti kandideerida, on negatiivsete mõjude esinemise võimalus siiski väga väike. Rahvaraamatukogu vaatest on muudatus positiivse mõjuga, sest juhi valimine annab võimaluse regulaarselt hinnata nii juhi töö tulemuslikkust kui ka raamatukogule seatud pikaajalisemate eesmärkide täitmist. Selline perioodiline avaliku konkursi korraldamine, aitab tagada, et raamatukogu juhib inimene, kellel on võime kohaneda muutuvate oludega, hea koostöövõime ning soov panustada raamatukogu arengusse. Samuti toetab see läbipaistvat juhtimist ja soodustab juhi professionaalset enesearengut. Lisaks loob see muudatus võimalusi noortele spetsialistidele karjääriredelil edenemiseks ja arenguperspektiivideks, sealhulgas võimaldab juhtide teadlikku roteerumist raamatukoguvõrgus, et tugevdada kompetentside levikut ja uuendusmeelsust raamatukogude võrgustikus. Arvestades ainuüksi asjaolu, et kavandatavad muudatused võivad mõjutada enamikku omavalitsustest, võib tegemist olla olulise mõjuga. 6.3.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe) 6.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude juhid Keskraamatukogude juhte on 79-st KOV-ist vähemalt 66-s. 13-s KOV-is on keskraamatukogu veel moodustamata. Enamus juhte töötavad tähtajatu töölepinguga ja teadaolevalt vaid üks tähtajalise töölepinguga. Seaduse jõustumisel on rahvaraamatukogude juhte maksimaalselt 79. 15 KOV-i maakonnaraamatukogude direktorid on ühtlasi KOV rahvaraamatukogu juhid. Neist 14 töötavad tähtajatu töölepinguga ja üks tähtajalise töölepinguga. Arvestades rahvaraamatukogude üldarvu, mis 2023. aasta seisuga oli 489, ja sellises hulgas asutustes ametis olevat personali hulka, milleks on 1302, võib sihtrühma pidada väikseks. 6.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Ametis olevate kesk- ja rahvaraamatukogude juhtide töölepingud jäävad kehtima, mistõttu on kavandatavate muudatuste mõju neile ebaoluline ja mõju avaldub alles seitsme aasta pärast või struktuurimuudatusel. 6.3.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.3.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude külastajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.3.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukoguteeninduse koordineerimisel võtmetähtsust omavate rahvaraamatukogude juhtimise tõhustamine aitab hoogustada kaasaegsete teenuste strateegilist arendamist ning toob süsteemi rohkem uuenduslikkust. Sellest võidavad lõppastmes rahvaraamatukogude külastajad, mistõttu on muudatusel oluline mõju. 58 6.4. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine 6.4.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riigi haldusülesannete keskne juhtimine ja korraldus ning regioonides piirkondlike üksuste olemasolu tagab rahvaraamatukogudele pideva nõustamis- ja koolitustoe nende asukohale lähedal. Tänu ühtsele ja süsteemsele töökorraldusele toimub rahvaraamatukogude kogude komplekteerimine läbimõeldumalt. Niisiis on rahvaraamatukogude töötajatel olemas nii keskne kui asukohalähedane tugi. Kõik see tagab raamatukoguteenuse kui avaliku põhiteenuse ühtlaselt hea kvaliteedi üle Eesti ja avaldab positiivset mõju rahvaraamatukogude teenuste kasutajatele. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja maakonnaraamatukogud Igaks maakonnas on üks maakonnaraamatukogu ehk kokku on neid 15. Sama palju on ka mõjutatud kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et rahvaraamatukogusid on 2023. aasta statistika kohaselt 48983, moodustavad maakonnaraamatukogud neist alla 3%. Kohalike omavalitsusüksuste üldarvust (79) moodustavad maakonnaraamatukogude pidajateks olevad omavalitsused ligi 19%. Tegemist on väikese kuni keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riigi ülesandeid eelistatakse üha enam korraldada läbi ametite (või keskuste), sest keskse juhtimise kaudu on paremini võimalik tagada ühtne halduspraktika, ekspertteadmiste koondumine, koolitus ja ressursside tõhusam kasutamine. Eesti Koostöö Kogu toob juba oma 2014. aasta analüüsis84 välja trendid, et ametkondlikult on hakatud Eestit üha enam käsitlema kui ühte regiooni. Analüüsi kohaselt toimub sellega paralleelselt teine muudatus, mille eesmärgiks on planeerida tööd ja tegevused eelkõige sinna, kus on rohkem vajadust. Eemaldutakse püüdest kogu Eesti territoorium teenuste ja ressursiga (töötajad, varustus, rahastamine) ühtlaselt katta. Regionaalsest juhtimistasandist loobumise põhjendustena tuuakse välja peamiselt Eesti väiksust ja samas vajadust olla paremini kursis kohalike oludega. Leitakse, et Eesti on liiga väike, et oleks vajalik kasutada regiooni kui eraldi administratiivset juhtimistasandit. Täiendavate iseseisvate juhtimistasandite ära kaotamisega viiakse enamasti ka põhiprotsessid regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile. See tähendab, et spetsiifilisi oskusi nõudvaid ja ühetaolist tööd on võimalik juhtida ühest kohast. 83 Eesti Statistika. Üldkasutatavad rahvaraamatukogud. 2022 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU015/table/tableViewLayout2 84 Eesti Koostöö Kogu (2014). „Omavalitsuskorralduse ja regionaalhalduse trendid ja stsenaariumid.“ Tellija: Siseministeerium (http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/11/Omavalitsuskorraldus-ja-regionaalhalduse- anal%C3%BC%C3%BCs_loplik_27.11.14.pdf 59 Eelnõu tulemusel muutub avalike ülesannete täitmine ühtlasemaks ja otsesemaks valdkondliku arendusüksuse ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel. Samuti muutub valdkondliku riiklikke rahvaraamatukogu ülesandeid täitva üksuse tegevus efektiivsemaks ja professionaalsemaks, kuivõrd tegevused koonduvad konkreetse valdkondliku üksuse kätte. Riigi ülesanded on planeeritud üle anda vastava valdkonna kompetentsikeskusele RaRa-le. Samuti võivad koos ülesannete üle minemisega tänased maakonnaraamatukogude töötajad leida rakendust RaRa-s, kes vastavat ülesannet täitma hakkab. Isegi kui maakonnaraamatukogust ülesanded kaovad, ei tähenda see tingimata kõigi töökohtade kadumist piirkonnast, kui linna või valla raamatukogu peab sisulise töö jätkamist vajalikuks. 6.4.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22 806 mittetulundusühingut.85 Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete halduslepinguga üleandmisel raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik ja üks riigiasutus (KuM). KuM-i 95-st töötajast on riigi haldusülesannetega seotud u 6 ametnikku ja töötajat. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga. 6.4.2.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses luuakse seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12 täiendavat töökohta, millest 5 asub RaRa moodustatavates regionaalsetes piirkonnaüksustes. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis (alates 01.01.2027) ehk raamatukogude andmekogu tööle rakendamisel luuakse RaRa juurde täiendavalt 13 ametikohta. KuM-ile kaasneb halduslepingu koostamise ja sõlmimise ning järelevalve teostamise kohustus. KuM maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb seaduse jõustumisel ja vajadus selleks kaob alates 01.01.2027. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa- ga ja haldusjärelevalve teostamine RaRa-s täidetavate riiklike haldusülesannete üle. Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoor korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse. Haldusülesannete täitmiseks nähakse etapiviisilisel ülesannete rakendumisel ette vahendite liikumine maakondades riiklikke ülesandeid täitvatelt KOV-ide rahvaraamatukogudelt RaRa arendusüksuse ametikohtade loomiseks. 6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe) 6.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – maakonnaraamatukogudes riiklikke haldusülesandeid täitvad 58 töötajat Eelnõu kohaselt toetab riik maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasu kulu. Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja (va Hiiumaa, 85 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregistri portaal. https://ariregister.rik.ee/est/statistics. Seisuga 14. aprill 2025. 60 kus kahe) töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Töötajate töötasusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses. 2025. aastal oli selleks summaks 1 489 997 eurot. Rahvaraamatukogudes töötab kokku 130286 töötajat, kellest maakonnaraamatukogu riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täidab 58, moodustades rahvaraamatukogude töötajate üldarvust 4,4%. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga. 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seaduse jõustumisel on igas maakonnaraamatukogus ametis kaks töötajat (kokku 30 töötaja), kelle töölepingud jäävad kehtima kuni 01.01.2027 (tööandja kulu 770 688 eurot), sest maakonnaraamatukogud jätkavad viiest kahe riikliku ülesande täitmist (kogude komplekteerimine ja töötlemine ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt komplekteerijad, bibliograafid, infosüsteemide haldurid. Kehtiva seaduse viiest kolme ülesande (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ning rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine) üleandmisel RaRa-le toob kaasa 15-le kohalikule omavalitsusele 28 töötaja koondamise (kulu u 60 000 eurot, mis on kavandatud riigieelarvest) või töösuhte ümberkorraldamise (töötasu 1600 eurot kuus, tööandja kulu kokku aastas 719 320 eurot). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt direktorid, peaspetsialistid, pearaamatukoguhoidjad. Töösuhte ümberkorraldamisel tuleb 9-l kohalikul omavalitsusel leida kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu juhi töötasu, sest maakonnaraamatukogude direktorite töötasu on seni laekunud enamasti maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja riiklikust toetusest. Neljal KOV-il tuleb leida kohaliku omavalitsuse eelarvest direktori töötasu osaliselt, sest maakonnaraamatukogu ülesandeid on täidetud koormusega 0,2-0,9. Kahel KOV-il saab direktor töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest. 15 kohaliku omavalitsuse kui tööandjate kulude kasv riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis võib jääda vahemikku 385 344 eurot kuni 719 309 eurot. See sõltub seni kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus töötaja töö vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogu tegevuste elluviijana ja RaRa 5-e piirkondliku spetsialisti värbamise protsessi tulemusest piirkondlike spetsialistide ametikohtadele. Seetõttu on kavandataval muudatusel oluline mõju 15-e kohaliku omavalitsuse eelarvele. Teises riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse etapis tuleb 15-s kohalikus omavalitsuses koondada 30 kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötajat või nende töö ümber korraldada. Koondamistasu on kavandatud riigieelarvest u 64 000 eurot. Kohalike omavalitsuste võimalik kulu on kuni 770 688 eurot, sõltuvalt raamatukoguhoidjate töö vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogus (komplekteerija, bibliograaf, peaspetsialist, infosüsteemide haldur jms). Maakonnaraamatukogude (15) pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt kõnealuste rahvaraamatukogude riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete 86 Eesti Statistika. Üldkasutatavad rahvaraamatukogud. 2022. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01/table/tableViewLayout2 61 etapiviisilisest ümberkorraldusest korraldama ümber 58 maakonnaraamatukogus töötava töötaja ülesanded. 6.4.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu Tõenäoliselt on tegemist väikese suurusega sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.2.3). 6.4.3.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses luuakse seaduse jõustumisel riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12 täiendavat töökohta, millest 5 asub moodustatavates piirkondades. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis ehk uue raamatukogu infosüsteemi tööle rakendamisel luuakse riiklike ülesannete koordinatsiooni täitja juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ülesannete konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. KuM-ile kaasneb ülesanne koostada haldusleping ning määratleda selles üksikasjalikult üle antavad ülesanded ning kõik töö- jm korraldusega seonduv. Samuti teha järelevalvet ning olla valmis olukorraks, kui riiklikke ülesandeid peaks täitma ministeerium ise. KuM maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb esimeses etapis ja vajadus kaob teises etapis, kuid riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete haldusjärelevalve jätkub RaRa ülesannete osas. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa-ga ja haldusjärelevalve korraldamine ning läbiviimine RaRa-s riiklike haldusülesannete täitmise üle. Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoorud korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse. Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana lisanduvad talle uued ülesanded: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine: 5) rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne hankimine. RaRa-le eraldatakse haldusülesannete täitmiseks ja vajalike ametikohtade loomiseks vahendid etapiviisiliselt, lähtudes maakonnaraamatukogude ülesannete lõpetamisest vabanevate ressursside mahust. 6.5. Kavandatav muudatus – raamatukogude andmekogu asutamine ja rakendamine 6.5.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.5.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 62 Eelnõuga luuakse eeldused raamatukogude andmekogu rakendamiseks, et luua praegu Eestis kasutusel oleva üle kümne e-kataloogi asemel ühtne e-kataloog. Sellega soovitakse ühtlustada riigisisest väljaannete metaandmete kvaliteeti ja leitavust. Muudatusel on positiivne mõju kõigile Eesti elanikele ja eriti raamatukogude lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta seisuga oli Eesti raamatukogudes ligi 31 miljonit arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10 miljonit arvestusüksust. Muudatusega luuakse eeldused Eesti elanike rahulolu kasvuks rahvaraamatukogu teenusega, kuna ühe otsinguga saab parema ülevaate raamatukogudes leiduvatest väljaannetest. Raamatukogu lugejaks registreerunutel tekib võimalus saada ka personaliseeritumat teenust. Suureneb elanike teadlikkus ühetaoliselt korraldatud avalikust teenusest ja väheneb teenuse kasutamiseks kuluv aeg, sest vajalike väljaannete leidmiseks, tellimiseks ja kättesaamiseks on erinevate e-kataloogide asemel üks andmekogu. Seega on muudatuse positiivne mõju oluline. 6.5.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude andmekogu infotehnoloogiliste lahenduste haldamise ja arendamisega seotud asutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja arendavad vastavalt Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Innovative Interfaces (Ameerika Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. 2025. aasta 1. aprilli seisuga oli äriregistris, äriühinguid, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud kokku 299 492 isikut ja asutust87. Kuna Eestis registreeritud juriidilistest isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Raamatukogude andmekogu loomine võib mõjutada senised teenusepakkujad, kes võivad sattuda ebasoodsasse olukorda. Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kas seni pakutav teenus on konkreetse asutuse või isiku jaoks põhiline tegevusvaldkond ja tuluallikas ning Eesti raamatukogud peamised või koguni ainsad kliendid. Mõnede sihtrühma liikmete puhul see nii on ja nende jaoks on tegemist olulise negatiivse mõjuga. Leevendust võib selles osas pakkuda võimalus osaleda raamatukogudele mõeldud uusi infotehnoloogilisi lahendusi puudutavates riigihangetes. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad 2024. aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis 2334 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust, sealhulgas 25 avalik-õiguslikku juriidilist isikut88. Ennekõike avaldub mõju RaR-le. Kui õiguslik alus selleks, et RaRa saaks asuda täitma üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutaja rolli, on loodud ja algab ülesande reaalne täitmine, võivad vähemal või rohkemal määral tulevikus mõjutatud olla kõik raamatukogud, sealhulgas 87 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics/registered_entities 88 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika 63 489 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ja 356 kooliraamatukogu89, samuti raamatukogusid pidavad asutused ja isikud. Kuna kavandatav muudatus mõjutab juba ainuüksi rahvaraamatukogude pidajatena kõiki kohalikke omavalitsusi, on tegemist suure sihtrühmaga. 6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Esmajärjekorras avaldub mõju RaRa töökorraldusele. RaRa raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutajaks määramisel on asutuse täiendav tööjõuvajadus kaheksa töökohta, mis luuakse rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete olemasoleva ressursi eest. Teistelt raamatukogudelt eeldab uute lahenduste kasutuselevõtt samuti kohanemist, ent töökoormuse kasvu ei prognoosita. Pigem võib ühtne raamatukogude andmekogu raamatukogutöötajate tööd lihtsustada. Muudatustega kaasneb kindlasti raamatukogude personali koolitamise vajadus, ent seda tuge pakub RaRa. Asutuse korralduse aspektist on seega kavandataval muudatusel märkimisväärne mõju just RaRa-le. 6.5.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud) 6.5.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1. 6.5.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab RaRa kulusid ning võib mõjutada ka teiste raamatukogude ja nende pidajate kulusid. Eeldatavaid kulusid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 7. Raamatukogude andmekogu rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Avaliku raamatukoguteenuse innovatsioon ja terviklikkus toetab keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumist ning loob võimaluse pakkuda personaalselt proaktiivseid ja sündmusteenuseid. Keskkonna jalajälje vähendamiseks laienevad inforessursi ristkasutuse võimalused ja jagamistegevused, mis suurendavad kasutajasõbralikku infole juurdepääsu, kättesaadavust ning ligipääsetavust. Tervikuna toetab muudatus infoühiskonna arengut ja suurendab kõigi Eesti inimeste kvaliteetset elu- ja teenuskeskkonda. Eesti raamatukogud kasutava täna oma teenuste toetamiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. Kolme süsteemi kasutajad teevad täna ebaefektiivseid dubleerivaid toiminguid, mille kõrvaldamisest saadavat tulu oleks võimalik suunata kõigi osapoolte jaoks mugavama lahenduse pakkumisse. Sh kaasnevad täna kohalikele omavalitsustele dubleerivate andmekogude ülalpidamise, arendamise ja andmete hoiustamisega kaasnevad kulud. Tekkinud on olukord, kus raamatukogude teenused ei vasta enam hästi lõppkasutajate ootustele ja raamatukoguteenus tervikuna on jäämas e-riigi arenguplaanidest maha.90 Eesmärgiks on kaasaegse ja kasutajasõbraliku raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmine, mis on tervik, kuid koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste pakkumiseks rakendab, s.t. mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara. 89 Statistikaamet. Statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/et/stat 90 Raamatukoguteenuste ärianalüüs. Lõpparuanne (rara.ee) 64 Rahvaraamatukogu seaduses ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätestatakse raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise korraldus, millega kaasneb selgus raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemisel. Andmekogu on tulevikus avatud kõikidele ja vajaduse ning valmiduse korral täiendatakse edaspidi õigusakte. Raamatukogude andmekogu vähendab regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, sest tagab ühtlasema ligipääsu Eesti raamatukogudes leiduvatele väljaannetele. Samuti mõjutavad kavandatavad muudatused 15 kohalikku omavalitsust ja nende rahvaraamatukogusid, kus kokku 58 töötajat täidavad riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid. 6.5.5. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad Ainuüksi rahvaraamatukogusid külastab üle 30% (mõne hinnangu kohaselt koguni kuni 50%) Eesti elanikest (vt ka seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Kuivõrd kavandatav muudatus puudutab kogu raamatukogude võrku, mis hõlmab ka teadus- ja erialaraamatukogusid ning kooliraamatukogusid, on kõigi raamatukogude külastajate hulk veelgi suurem kui rahvaraamatukogude külastajate arv üksi. Lisaks nii-öelda tavakülastustele külastatakse raamatukogusid ka virtuaalselt (näiteks kasutatakse raamatukogu veebilehte ja digitaalseid väljaandeid, otsitakse e-kataloogist väljaannete kohta infot jne). Statistikaameti andmetel oli rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi 2023. aastal 3 901 90091, teadus- ja erialaraamatukogude ning kooliraamatukogude virtuaalkülastusi 832 00092. Raamatukogude külastajate näol on seega tõenäoliselt tegemist suure sihtrühmaga. 6.5.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus parandab oluliselt raamatukoguteenuse kättesaadavust, mugavust ja kvaliteeti. Näiteks uue raamatukogusüsteemi loomisega tekib kasutajate jaoks seni puuduv ühtne e-kataloog, kust on võimalik otsida huvipakkuvaid väljaandeid raamatukogudest üle Eesti. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga. 6.6. Kavandatav muudatus – kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine 6.6.1. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arendustele (e-teenustele) 6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu lugejad Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal rahvaraamatukogudes 357 90093 lugejat ning eriala- ja teadusraamatukogudes 170 10094 lugejat. Eriala- ja teadusraamatukogude lugejatest oli RaRa 91 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01 92 Statistikaamet. Eriala- ja teadusraamatukogud. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU02 93 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01 94 Statistikaamet. Eriala- ja teadusraamatukogud. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU02 65 lugejaid 52 04895. Tõenäoliselt on tegemist keskmise kuni suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5.5.1.). 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukogude kasutajasõbralikud automaatsed lahendused on nii isiku kui ka avalikes huvides, kuna vähendavad asjaajamisele kuluvat aega ja lihtsustavad kõigi elanike asjaajamist. Automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks asutab kultuuriminister raamatukogude andmekogu. Raamatukogude andmekogu asendab praegu iga valla ja linna eraldi peetavat andmekogu, mis asuvad praegu raamatukogudel üheteistkümnes, erasektorilt teenusena ostetud serveris. Seadus loob õigusliku aluse andmeid andmekogus töödelda ning sätestab kõik isikuandmete kaitsega seonduva. 6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1. 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Edaspidi koondatakse kõik lugejate ja külastajate isiku- ja kontaktandmed, andmed laenutuste, väljaannete, kogude jm kohta ühte infosüsteemi. Andmeid töödeldakse, sh kustutatakse ühetaoliselt. Eelnõu oluline osa on tulevikku vaatav andmekogu võimalusi kasutav automaatne haldusmenetlus ja n-ö inimest abistavate ja asjaajamist kiiremaks ja mugavamaks muutvate krattide kasutamine. Kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, saab edaspidi teha kiire otsuse ebavajaliku asjaajamiseta, samas tagades isikuandmete tõhusa kaitse. Muudatuse mõju on positiivne nii elanikele, raamatukogu pidajatele kui ka raamatukogudele, sest lihtsustab inimese ja riigi asjaajamist ning suurendab riigi otsuste arusaadavust ja läbipaistvust ning vähendab haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat aega (meeldetuletused laenutustähtaja saabumisest, viivis, lugejaandmete uuendamine jms). Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele, kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust. 6.7. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ja eeldatavasti vähendavad kodanike halduskoormust. Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike halduskoormust raamatukoguteenuste kasutamisel tänu protsesside lihtsustumisele ja automatiseerimisele (nt ühtne e-kataloog, automaatsed teavitused). Ettevõtjate (v.a mõjutatud IT-teenuse pakkujad) halduskoormust muudatused oluliselt ei mõjuta. Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse 95 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude statistika, 2024. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk- statistika/statistika/ 66 efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist teatud valdkondades (nt kataloogimine, statistika kogumine, automaatsed toimingud). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine Kehtiva RaRS-iga sätestatud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted eeldavad paiguti ebamõistlikult suure hulga rahvaraamatukogude loomist, mistõttu soovitakse neid muuta. Eelnõu ei näe ette uute raamatukogude avamist ega raamatukogude sulgemist, mistõttu ei kaasne kohalikele omavalitsustele sellega seoses kulusid. Kohalikud omavalitsused, kellel on olnud kehtivaid rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid eriti keeruline järgida, on juba valdavalt läinud seda teed, et korraldanud rahvaraamatukogude võrgu lähtudes omavalitsusüksuse elanike tegelikest vajadustest, mistõttu ei ole oodata ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.2. Rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete kirjeldamine Põhieesmärkidest tulenevate rahvaraamatukogude põhiülesannete kirjeldamine ja lisamine, ei too kaasa täiendavat kulu neile kohalikele omavalitsustele, kes juba on hoolitsenud selle eest, et rahvaraamatukogude olemasolevates struktuuriüksustes on tagatud tänapäevane teenuse miinimumstandard (nt ajakohased arvutid, interneti kasutamise võimalus, koolitatud personal, funktsionaalsed ruumid jne). Eelnõus nimetatud ülesanded peegeldavad aja jooksul raamatukogu tegevuses juba toimuvaid põhimõttelisi muudatusi, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevusele, et toetada elanikke ja ühiskonda. KOV-is, kus on moodustatud või moodustatakse keskraamatukogu ja toimub ühtne teenuse juhtimine, võib struktuuriüksuste vahel toimuv tööjaotus toetada ülesannete täitmisel spetsialiseerumist (näiteks lastetöö, haridusprogrammid, digipädevuse koolitused) ja teenuse kvaliteedi tõusu. Ülesannete sätestamine eelnõus ei too kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.3. Rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine Rahvaraamatukogu pidajaks olevad KOV-id peavad asutuse juhi leidmiseks korraldama edaspidi iga seitsme või vähemalt kümne aasta järel avaliku konkursi. Sellega märkimisväärset kulu ei kaasne. Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt. Nimetatugaga jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte. Rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika on juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur koosneb keskraamatukogust ja selle haruraamatukogudes, saab toimuda paindlikum tööjaotus struktuuriüksuste vahel. Ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist, mistõttu ei too muudatus kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.4. Riiklike haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine Riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimene etapp rakendub seaduse jõustumisel (eeldatavalt 2026. aasta 1. juulist) ja teine etapp rakendub raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisel (eeldavalt 1. jaanuarist 2027. aastal). 67 Kehtiva RaRS kohaselt täidab igas maakonnas üks KOV rahvaraamatukogu täiendavalt viit raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannet, mis on loetletud RaRS § 5 lõikes 4. Nimetatud ülesandeid täidab 58 töötajat, mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu) kokku aastas on 1 489 997 eurot (vt Tabel 1.). Tabel 1. Maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete täitmiseks töötajate arv ja kulud aastal 2025. Toetatav maakonnaraamatukogu – Riiklike Riiklike ülesandeid kohaliku omavalitsuse hallatava ülesandeid täitvate täitvate töötajate asutuse juriidiline nimetu töötajate arv tööandja palgakulu (eurot) (KUM toetus) 1. Pärnu Keskraamatukogu 4 102 758,4 2. Kärdla Linnaraamatukogu 2 51 379,4 3. Harju Maakonnaraamatukogu 4 102 758,4 4. Põltsamaa Raamatukogu 4 102 758,4 5. Jõhvi Keskraamatukogu 4 102 758,4 6. Järvamaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 7. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4 8. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 9. Põlva Keskraamatukogu 4 102 758,4 10. Rapla Keskraamatukogu 4 102 758,4 11. Saare Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4 12. Kõrveküla Raamatukogu 4 102 758,4 13. Valga Keskraamatukogu 4 102 758,4 14. Viljandi Linnaraamatukogu 4 102 758,4 15. Võrumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 Kokku: 58 1 489 997 Seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimeses etapis jätkab 15-s KOV rahvaraamatukogus eelnõu § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kahe ülesande täitmist 30 raamatukogutöötajat palgakuluga 385 344 eurot (vt Tabel 2). KOV rahvaraamatukogus riiklikke ülesandeid täitva 28 raamatukogutöötaja ülesanded maakonnaraamatukogus lõpetatakse seaduse teise etapi jõustumisele eelnevalt 31.detembril 2026. aastal. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk KOV pakkuda töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui KOV-is teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Ülesannete ümberkorraldamisega seotud töötajate võimalik koondamiskulu riigile seaduse jõustumistele eelneval perioodil ehk enne 1. juulit 2026. aastal on u 60 000 eurot ja 2026. aastal peale 1. juulit on 64 224 eurot (vt Tabel 2). Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida RaRa piirkonnaüksustes loodavatele kümnele ametikohtadele. Tabel 2. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise tööjõuvajadus ja kulud aastal 2026. 68 Maakonna- raamatukogu Kuni 1. juuli 2026 Peale 1. juulit 2026 Tööandja palgakulu Tööandja kokku palgakulu Töötajate (KUM Töötajate (KUM Riiklikud ülesanded arv Palk eelarve) arv Palk eelarve) Komplekteerimine 15 1 600 192 672 Statistika, aruandlus 0 0 0 Infosüsteemid ja andmebaasid 15 1 600 192 672 Koolitused ja muu nõustamine 0 0 0 Kokku 58 1600 744 999 30 385 344 Riiklike ülesannete lõpetamine maakonnas, vajadusel koondamine - hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 28 1 600 59 942 30 1 600 64 224 Kokku 804 941 449 568 Seaduse jõustumisel jääb jätkuvalt maakonnaraamatukogu eelnõu § 6 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitjaks. Samas volitatakse Eesti Rahvusraamatukogule RaRS eelnõu § 11 alusel rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud haldusülesanded, mis on määratletud ERRS § 41 lõikes. RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitja tööjõuvajadus ja kulu on järgmine (vt Tabel 3): Tabel 3. RaRa riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete täitmiseks tööjõuvajadus ja kulu aastatel 2026-2027 Alates 1. juuli 2026 Alates 1. jaanuar 2027 Riiklikud Tööta- Palk/ Tööandja Tööta- Palk / Tööandja haldusülesanded jate ülalpidamiskulu palgakulu jate arv ülalpidamis- palgakulu arv kulu Koolitused, programmid 1 1 900 15 25302 1 1 900 30 506,4 Aruandluse analüüs 1 2 600 20 872,8 1 2 600 41 745,6 Andmekogu 4 2 800 89 913,6 8 2 800 359 654,4 Üksuse juht 1 2 800 22 478,4 1 2 800 44 956,8 Komplekteerijad 0 0 0 4 1800 115 603,2 Piirkondlik spetsialist 5 1 800 72 252 10 1 800 289 008 Ülalpidamiskulu 12 1 200 14 400 25 1 200 30 000 Riiklikud kokku 12 235 170 25 911 474,4 69 Tabel 3.1. Riiklike toetuste määramine taotlusvoorudest: haldusülesande täitmiseks tööjõuvajadus ja kulu aastatel 2026-2027 Alates 1. juuli 2026 Alates 1. jaanuar 2027 Haldusülesanne Tööta- Palk/ Tööandja Tööta- Palk / Tööandja jate ülalpidamiskulu palgakulu jate arv ülalpidamis- palgakulu arv kulu Toetuste menetleja 1 2 000 16 056 1 2000 32 112 Ülalpidamiskulu jm kulud 1 488 1 488 1 488 1 488 Kokku 17 544 33 600 Kehtiva seaduse § 5 lõige 5 riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete uuendamine toob kaasa uued ametialased nõudmised nende ülesannete täitjale. Üksuse juht tagab riiklike ülesannete igapäevaste tegevuste efektiivse töökorralduse, sise- ja väliskommunikatsiooni ning ressursside optimaalse kasutamise oma pädevuste piires, et parandada tegevuste tulemuslikkust. Arendab ja säilitab suhteid sisemiste ning väliste partneritega. Analüüsib tegevuse tulemusi ja tõhusust, teeb ettepanekuid parendustegevusteks. Koolitusvajaduste koordinaator kaardistab rahvaraamatukogutöötajate koolitusvajadusi ja korraldab koolituste logistikat koostöös kohaliku omavalitsuse raamatukogude ja erialaorganisatsioonidega. Teeb tihedat koostööd koolitajate, partnerorganisatsioonide ja muude asjakohaste osapooltega, et tagada koolituste ajakohasus, kvaliteet ning vältida dubleerivaid tegevusi. Lisaks kaardistab ta osalejate huve, et leida lahendusi, mis vastavad suurimatele vajadustele ja pakuvad maksimaalset kasu osalejatele. Aruandluse analüüsi koordinaator tegeleb kohalike omavalitsuse raamatukogude statistiliste andmete ja sisuliste tööaruannete esitamise tugiteenusega, kasutades selleks spetsiaalselt loodud juhtimistöölaua kaudu andmete kogumise süsteemi. Ta analüüsib statistilisi ja sisutöö andmeid, et toetada raamatukoguteenuste tõhusat juhtimist ja planeerimist. Lisaks teeb ta tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, teiste raamatukogude ja asjakohaste asutustega, et tagada andmete täpsus ja ajakohasus. Ta Jälgib andmete kogumise protsesside tõhusust ja vajadusel pakub lahendusi andmete kvaliteedi parandamiseks. Samuti nõustab ta aruannete koostamist, et raamatukogud esitaksid selged ja informatiivsed ülevaated raamatukogude tegevusest ja saavutustest. Eelpool nimetatud tegevused aitavad kaasa andmepõhiste otsuste tegemisele ja teenuste parendamisele. Raamatukogude andmekoguga seotud ametikohtade moodustamine on seotud raamatukogude andmekogu loomise, arendamise ja selle haldusega seotud tegevustega. Loodavad ametikohad kindlustavad raamatukogude andmekogu funktsionaalsuse loomise ning tagavad süsteemi toimepidevuse ja efektiivse teenuse halduse. Ametikohad hõlmavad spetsialiste, kellel on infosüsteemide ja andmekogu administreerimise pädevused. Nimetatud spetsialistid on: peakasutajad/teenuseomanikud, andmeanalüütik, toote juht, e-kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert. Need spetsialistid vastutavad andmekogu arendamise, haldamise ja täiustamise eest, et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine ja vastavus raamatukogude valdkonna vajadustele. Kasutajatoe ning koolituse spetsialistid tagavad andmekogu tõhusa kasutamise ja töötajate kompetentsuse. Spetsialistid 70 pakuvad igapäevast kasutajatuge, lahendavad kasutajate probleeme, vastavad süsteemiga seotud küsimustele ja pakuvad vajalikku juhendmaterjali. Samuti korraldavad nad koolitusi, et tagada töötajate oskuste ajakohasus ja tõhus andmekogu kasutamine.Nimetatud ametikohtadega tagavad spetsialistid mitte ainult süsteemi tehnilise toimimise, vaid ka kasutajate vajadustele vastava toe ja koolituse, mis on vajalik raamatukogude efektiivseks ja sujuvaks tööks. Kui riiklikud ülesanded antakse täita Rahvusraamatukogule, siis seaduse jõustumisel asub ERRS eelnõu § 41 lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesandeid täitma RaRa esialgu 12 töötajaga (üksuse juht – kuupalk 2800 eurot; analüütik - kuupalk 2600 eurot; 4 IT spetsialisti - kuupalk umbes 2800 eurot, 5 piirkondlikku spetsialisti - kuupalk umbes 1800 eurot; mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu) aastas kokku on u 455 940 eurot, millest ülalpidamiskulu 12 x 1200 eurot = 14 400 eurot. Seega asub esimeses riiklike ülesannete ümberkorralduse etapis RaRa-s tööle 12 töötajat kogukuluga 235 170 eurot (vt Tabel 3). Kultuuriminister võib volitada ka taotlusvooru menetlemise RaRa-le, siis lisandub esimeses etapis ka 13-s töötaja (toetuste menetleja – kuupalk 2 000 eurot) töötasu ja ülalpidamise kulu , hindamiskomisjoni kulu, mis kaetakse KUM eelarvest, kokku 17 544 eurot (vt Tabel 3.1.). Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s teisenevad ja laienevad asutuse tugistruktuuri (arenduskeskus, üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus, kommunikatsioon ja turundus, kogude arenduse osakond, infotehnoloogi osakond) ülesanded (nt kommunikatsioon lisaks raamatukogudele ka nende omanikele, KOV-ile arvelduste ülevaated jms). Riiklike ülesannete ülemineku esimese etapi eel ehk 2026. a esimesel poolaastal võib tekkida riigil vajadus toetada teenuse ümberkorralduste käigus tööjõu ümberkorraldamist KOV-ides (koondamised) ühekordselt u 60 000 euroga (vt Tabel 2). Eelnõu ajakavas muudatuste läbiviimine ei too riigile kaasa lisakulusid. Raamatukogude andmekogu rakendumisel 1. jaanuarist 2027. aastal jõustub riiklike ülesannete ümberkorralduse teine etapp. Maakonnaraamatukogudes lõpetatakse riiklike ülesannete täitmine ja kõik riiklikud ülesanded antakse üle RaRa-le. Riikliku toetusena saavad 15 KOV-i 30 raamatukogutöötaja tööandja kulu aastas kokku 770 688 eurot. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk kohalik omavalitsus pakkuda 30- le töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui kohalikus omavalitsuses teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida ka RaRa-s loodavatele ametikohtadele. 2027. aastal riiklike ülesannete ümberkorraldamisega maakonnaraamatukogudes tekib 2026. aasta teisel poolaastal riigile 30 raamatukogutöötaja koondamiskulu u 65 000 eurot (vt Tabel 2), kuid sellega riigile lisakulu ei kaasne, sest ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires. Teises etapis tekib RaRa-l täiendava tööjõu vajadus, et täita eelnõu § 41 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud kõiki riiklikke haldusülesandeid. Lisanduvad ülesanded nagu riikliku väljaannete soetamise toetuse eest väljaannete keskne hankimine ja raamatukogude andmekogu täismahus rakendamine. Nimetatud ülesannetega kaasneb täiendav tööjõu vajadus (4 komplekteerijat – kuupalk 1800 eurot, 5 piirkonnaspetsilisti - kuupalk 1800 eurot; 4 IT-spetsialisti – tootejuht, e- kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert – kuupalk 2 800 eurot). Teise etapi rakendumisel tegeleb rahvaraamatukogude riiklike ülesannetega RaRa-s kokku 25 töötajat tööandja kogukuluga u 911 474 eurot (vt Tabel 3). 71 Tabel 4. Riiklikud ülesanded ja nende kulu aastatel 2026-2027 Riiklikud ülesanded 2026 2027 Töötajate Kulu Töötajate Kulu arv arv Maakonnaraamatukogu 2026 30 770 688 0 0 Maakonnaraamatukogu 2026 I poolaasta 28 359 654 0 0 Koondamistasu 58 124 167 0 0 RaRa 12 235 170 25 911 474 Raamatukogude andmekogu haldus ja riiklike ülesannete kulu 318 578 523 Kokku 42 1 489 997 25 1 489 997 Riiklike ülesannete ümberkorraldamisega tekib 2027. aastal RaRa-l võimalus hallata üleriigilist raamatukogude andmekogu, sest tekib andmekogu ja teenuste haldamiseks vajalik ressurss 578 523 eurot, mis annab avalikule rahvaraamatukoguteenusele kasutajakeskse ja uue kvaliteedi. 2027. aastal suureneb andmekogu ja teiste ülesannete halduskulu summa 578 523 euroni (vt Tabel 4), sest lisandub maakonnaraamatukogudes riiklike ülesannete lõpetamisest vabanev 2026. a teise poolasta summa. Kohalike omavalitsuse rahvaraamatukogudel puudub uuenduslike teenuste ja ruumide arendamiseks koostööpartnerite võrgustik Raamatukogude valdkonna arendusprojektide ehk raamatukogude kiirendi taotlusvoorude toetuste menetleja ülesanne on nii menetlusprotsessi korraldamine ja juhtimine kui ka laiemalt valdkonna arenguks eelduste loomine, pakkudes tuge ja võimalusi projektide riskide maandamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning koostöövõrgustike loomiseks. Menetleja ülesandeks on korraldada töötubasid ja seminare, et jagada parimaid praktikaid, ideid ja innovaatilisi lahendusi ning seeläbi edendada valdkonna teadmiste vahetust ja koostööd ning kasvatada rahvaraamatukogude valdkonna üldist võimekust projektide algatamisel ja läbiviimisel. Riiklike ülesannete täitmisel kaasneb ka töötaja ülalpidamisega seotud kulu, mis on vajalik inventari ja tehnika soetamiseks, koolitusteks ning lähetusteks. Riiklike ülesannete täitmine vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus ei anna valdkonna digitaliseerimisel ajakohaselt efektiivset tulemust, sest riiklike ülesannete koordinatsioon eeldab kõigi kohalike omavalitsuste kaasamiseks keskset juhtimist, kesksete andmekogude kasutust ja ülesannete ühetaolist korraldust kõigi kohalike omavalitsuste hüvanguks. Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s muutuvad vähesel määral ka KUM tugistruktuuri (finantsosakond, strateegia- ja innovatsiooniosakond, raamatupidamine, kommunikatsiooniosakond, õigus- ja haldusosakond) ülesanded (nt raamatukogude andmekogu kaasvastutaja ülesannetega seotud tegevused). 7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine 72 Eesti elanike arv on 1 365 88496, kellest 730 000 on Eesti raamatukogude lugejad97, ehk raamatukogude teenuseid kasutab iga teine elanik, mis teeb raamatukogud suurima kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogudes on kokku ligi 31 miljonit väljaannet, mida 2023. aastal laenutati kokku 12 miljonit korda, neist 9,5 miljonit korda rahvaraamatukogudest. 2023. aasta jooksul registreeriti raamatukogudes kokku 7,3 miljonit külastust ja 4,7 virtuaalkülastust aastas 98. Eesti raamatukogud kasutavad täna oma teenuste pakkumiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. 99 Kliendi poolelt vaadates ongi raamatukogu üks tervik-teenus, mille taustal toimivad IT süsteemid või raamatukogude, osakondade ja töötajate rollijaotus välja ei paista. Analüüsi ”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain“100 kasutajauuringust selgus muuhulgas, et kolm paralleelselt kasutusel olevat e-kataloogi ja suur hulk muid veebikeskkondi tekitavad kasutajates segadust. Veebikeskkondade paljususega seotud segadust ning üldist rahulolu teenustega aitab paremaks muuta ühtse sujuva ja kasutajasõbraliku terviksüsteemi kasutuselevõtt. Muudatuse eesmärgiks on vähendada raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusust ja korrastada ning reguleerida raamatukogu tööprotsesside tehnoloogilise taristu korraldus ning haldamine raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisega. Raamatukogu tööprotsesside ja teenuste haldamine ühtses raamatukogude andmekogus võimaldab teenust ühtlustada ning optimeerida ja tõsta automatiseerituse taset, mis ühtlasi muudab ka raamatukoguteenuse elanike jaoks ajakohaseks ning kasutajasõbralikuks. Vähendades ülalpeetavate süsteemide arvu, suureneb raamatukogude töö tõhusus, paraneb olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine ning luuakse paremad eeldused tulevikuteenuste arendamiseks. Samal ajal vähenevead KOV-i kulud raamatukogusüsteemi ülalpidamisele, arendamisele ja andmete hoiustamisele. Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e- kataloog ja raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange ja arendamine toimub 2025. aastal ning raamatukogusüsteemi hange 2025. aasta lõpus. Raamatukogude andmekogule üleminek toimub aastatel 2025-2027. 3-aastane üleminek aitab optimeerida üleminekule tehtavad kulutusi ning samal ajal saavutada kõrgemat raamatukoguteenuste taset. Üleminekuperioodil tuleb arvestada paralleelsete kuludega praeguste süsteemide ülalpidamiseks ja uue andmekogu juurutamiseks ning haldamiseks (vt Tabel 5 ja Tabel 7). Uue andmekogu juurutamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Tabel 5 . Raamatukogusüsteemide kulude võrdlus 2021. aastal ja 2017. aastal 96 Statistikaamet. Rahvaarv, 2023. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3260/2202/1001/83klisa.pdf# 97 Statistikaamet. Raamatukogud, 2024. 98 https://kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/raamatukogud 99 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp- content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 100 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur, 2022. https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 73 Raamatukogusüsteem 2021. aasta 2017. aasta Kulud Raamatukogusid Kulud Raamatukogusid (eurot) (tk) (eurot) (tk) Sierra/Ester 360 000 100 177 900 100 RIKS/RIKSWEB 99 300 523 96 300 497 URRAM/Lugeja.ee 109 300 329 113 300 336 Kokku: 568 600 952 387 500 933 Raamatukogusüsteeme kasutavate raamatukogude koguarvuks on 952, mis on rohkem kui Eestis 2021. aastal ja 2017. aastal raamatukogusid. Seda tingib raamatukogusüsteemide esindajate poolt haruraamatukogude arvestamine eraldiseisvate raamatukogudena. Käesoleval ajal on iga-aastane kulu kolme raamatukogusüsteemi peale kokku on ca 570 000 eurot. Kulude suurenemine või vähenemine on seotud ka liitunud raamatukogude arvu muutustega. Raamatukogusüsteem hangitakse eeldatavasti riigihankega valmislahendusena ning seadistatakse vastavalt Eesti raamatukogude vajadustele. Süsteem hangitakse ja andmed migreeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (edaspidi EL SF) ja selle eeldatav kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot 101(hankimine ja üleminekukulud ehk juurutamine sh hulgas andmete migratsioon, liideste loomine, andmevahetuse testimine, turvatestimine, rakendamine, töötajate koolitamine jm), mis on ühekordne investeering (vt Tabel 6). Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise kogusumma suuruse vahemik 0,5 miljonit on kalkuleeritud tuginedes 2021-2023 hangete kallinemisele 20-30%. Raamatukogusüsteemi hankimine ja juurutamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027102 üldeesmärk 8.1.6. “Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele”. Samuti on raamatukogusüsteemi kasutuselevõtmine Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029 üks alamtegevus, millele rahastamise otsus langetatati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aastal 2024 ja langetatakse Justiits- ja Digiministeeriumis ka aastal 2025. Tabel 6. Raamatukogude andmekogule (e-kataloog ja raamatukogusüsteem) üleminekuks vajalike ühekordsete investeeringute hinnang* Kulukomponent Hinnanguline ühekordne kulu (eurot) E-kataloog 400 000 – 650 000 Raamatukogusüsteem 350 000 – 1 200 000 Andmete migratsioon ja praeguse teenuse lõpetamine 100 000 – 250 000 Investeeringud kokku: 815 000 – 2 100 000 *Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne. 101 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur ,2022. https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 102 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. https://www.valitsus.ee/ 74 Andmekogule üleminekuga seotud ühekordsed investeeringukulud (vt Tabel 6) katab riik EL SF projektitoetustena. Tabel 7. Raamatukogude andmekogu ülalpidamise aasta kulude hinnang** Kulukomponent Hinnanguline aastane kulu (eurot) Litsentsitasud 800 raamatukogu, 800 000 – 1 200 000, sellest sellest litsentsitasud (500 000 eurot rahvaraamatukogudele (489) rahvaraamatukogud) Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000 Sellest hooldus 60 000 Sellest majutus 30 000 – 66 000 Sellest küberturve 15 000 – 35 000 Personalikulu 360 000 – 400 000 Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000 Jooksvad kulud kokku: 860 000 – 1 600 000 ** Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne, sõltub riigihangete tulemusest ja inflatsioonist. Litsentsitasud on kulupõhised ja arvutatakse liitunud raamatukogude andmete (nt kogude suurus, süsteemiga töötavate töötajate arv) põhjal. Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele. Hädavajalike arendustega tagatakse ühilduvus ja ajakohasus erinevate sisemiste ning väliste infosüsteemide vaates. Raamatukogude andmekogu rakendamise riigi ühekordsete kulude eeldatav kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot ja kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane rahvaraamatukogude teenuse ülalpidamiskulu (arendus, majutus, küberturve) saadakse riiklike raamatukoguteeninduse ülesannete ümberkorraldusest vabanevast ressursist, mis on u 500 000 eurot (vt Tabel 4) ja kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe. Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane tööjõukulu on 360 000 eurot sh koolituskulu. Need kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise tulemusel vabanevast ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe. Raamatukogu omanikele ehk kohalikele omavalitsustele lisakulusid ei tule ja iga-aastased andmekoguga seotud kulud jäävad suurusjärku u 500 000 eurot, sest süsteemi kasutamisel võib ette näha litsentsitasusid. Seega on kohalikel omavalitsustel võimalik samade kuludega saavutada kõrgem raamatukoguteenuste tase. RaRa 2023. aastal läbiviidud turuanalüüsi näitas, et eeldusel kui kõik Eesti raamatukogud liituksid, oleks nende ülalpidamise keskmine aastane turuhind kokku 917 725 eurot. Seega hinnanguliselt ühe raamatukogu aritmeetiline keskmine kulu raamatukogusüsteemi kasutamise eest ühes kuus on ligikaudu 96 eurot (1147 eurot aastas) või 367 eurot aastas raamatukogutöötaja kohta eeldusel, et raamatukoguvõrgus töötab 2500 inimest. Nimetatud aritmeetiline keskmine kulu annab üldistatud pildi aastasest kulust, kuid seda ei saa enne infosüsteemi hanke toimumist erinevat tüüpi raamatukogude liitumisel aluseks võtta. 75 Hinnastamine hakkab toimuma vastavalt tarbitavale ressursile (raamatukogude arv, kogude suurus, lugejate arv, töötajate arv vms). Hinnanguline ülalpidamiskulu võttes aluseks aritmeetilisi keskmisi: Rahvaraamatukogude ülalpidamine - 459 000 eurot; Rahvusraamatukogu – 36 000 eurot. Uuele andmekogule ülemineku kulu arvutused on hinnangulised, sest lõplikud kulud selguvad infosüsteemi hankimisel 2025. a lõpuks. Eelnõuga seotud andmekogu kulude hinnang on tehtud tuginedes “Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain”103 ärianalüüsi aruande lõppversioonile, mis valmis 2022. a detsembris ja 2023. a detsembris valminud ”Raamatukogusüsteemi detailanalüüs”104 tulemitele. Täpsem tegeliku maksumuse hinnang e-kataloogi ja infosüsteemi kogulahendusele on võimalik anda peale e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimist 2025.aasta lõpus. 7.6. Kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine Rahvaraamatukogu ja RaRa võib eelnõu kohaselt oma ülesannete täitmisel rakendada elektrooniliselt automaatset haldusmenetlust infosüsteemi vahendusel. Eelnõus kirjeldatud automaatsete toimingute kulu sisaldub infosüsteemi hankimise ja rakendamise kulus. Haldusmenetluse automaatsusega seotud vajalike täiendavate arenduste kulu kaetakse iga- aastastest ülalpidamiskuludest või mahukamate projektipõhiste arenduste puhul taotleb RaRa kulu SF vahenditest või riigieelarvest. Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele, kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust. KOV-is, kus raamatukogu kasutab automaatsete teavituste võimalusi, võib toimuda teenuse kvaliteedi tõusu, mis ei too kaasa kulude kasvu, kuid võib tuua kaasa vähese kulude kokkuhoiu. 8. Rakendusaktid Eelnõusse on kavandatud valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) määruste kehtestamiseks järgmised volitusnormid: - eelnõu § 4 lõige 4 (kaalutlusõigusega volitusnorm) – rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavatest näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kord; - eelnõu § 7 lõige 3 – rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri; - eelnõu § 13 lõige 8 – riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsem liigitus ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord, samuti riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kulude hüvitamise tingimused ja kord; - eelnõu § 22 lõige 4 – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu; 103 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp- content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 104 Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2023, Ernst & Young Baltic AS. https://www.rara.ee/raamatukogudele/uhtne-raamatukogususteem/ 76 - eelnõu § 29 punkt 9 (ERRS § 41 lõige 2; kaalutlusõigusega volitusnorm) – RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete täpsem sisu ning nende täitmise tingimused ja kord; - eelnõu § 29 punkt 15 (ERRS § 72 lõige 4) – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu; - eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 76 lõige 1) – raamatukogude andmekogu põhimäärus; - eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 77 lõige 2) – raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad. Loetelus teise ja kolmandana nimetatud volitusnormid sisalduvad ka kehtivas RaRS-is (§ 6 lõikes 2 ja § 10 lõikes 4). Nende sõnastust küll täpsustatakse, kuid ei muudeta sellisel määral, et oleks uuesti vaja hinnata nende põhiseaduspärasust. Teiste volitusnormide vastavust PS-ile on hinnatud vastavate eelnõu sätete selgituste juures. Käesolevale seletuskirjale ei ole lisatud nende rakendusaktide kavandeid, mille kehtestamise vajaduse üle otsustamisel on valdkonna eest vastutaval ministril kaalutlusõigus. Kõnealused ministri määrused kehtestatakse üksnes juhul, kui seaduse rakendamise käigus selgub, et rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavad näitajad ja RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete sisu vajavad täpsustamist. Tulenevalt RaRS-i (RT I 1998, 103, 1696) kehtetuks tunnistamisest, muutuvad kehtetuks järgmised määrused: 1) kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu põhimääruse kinnitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/90139); 2) kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019005); 3) kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030). Seoses riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavaid toetusi puudutava volitusnormi täiendamisega tunnistatakse kehtetuks riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023002?leiaKehtiv). Nimetatud määruses reguleeritud toetusmeetmed lisatakse eelnõu seadusena jõustumisel RaRS-i alusel kehtestatavasse ministri määrusesse. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, osaliselt 2027. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada seaduse rakendusaktide jõustumist, nii KOV-idel kui ka RaRa-l kavandada ja ellu viia maakonnaraamatukogude tegevuse järk-järgulise lõpetamisega seotud muudatusi ning tagada raamatukogude andmekogu sujuv kasutuselevõtmine. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile ning arvamuse avaldamiseks, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule, Eesti 77 Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile, Osaühingule Urania COM, Osaühingule Deltmar, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele ning suuremate linnade keskraamatukogudele. Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 78 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0527 - Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deea7b58-06f9-4543-969c-546764b39ec4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deea7b58-06f9-4543-969c-546764b39ec4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main