Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu osas

Saatja: "Katrin Grünberg" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu osas Kuupäev: 2025-05-14 13:30 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Edastan lisatud failina MTÜ Laiduscae seisukoha koos lisadega Harju maakonnaplaneeringu maavarade planeeringu osas. Lugupidamisega Katrin Grünberg MTÜ Laiduscae liige LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Teie 20.10.2022 nr DM-120161-17 [email protected] Meie 21.12.2022 nr 5-7/8-6 Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotlusele arvamuse andmisest Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa andjana edastas 20.10.2022 nr DM-120161-17 maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel arvamuse andmiseks Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) muudetud geoloogilise uuringu loa taotluse Paldiski uuringuruumis. Osaühing Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile 28.09.2022 Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2022 numbriga DM-120161-15). Muudetud taotluse kohaselt taotletakse uuringuluba Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas katastriüksustel Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293). Katastriüksuse Tõnise valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, katastriüksuse Tõnise juurdelõige omandi ulatus on selgitamisel. Muudetud taotluse kohaselt on taotletava uuringuruumi teenindusala pindala 53,79 ha. Muudetud taotluse seletuskirja kohaselt on osaühingu Eesti Killustik hinnangul täna lahendamata Energiasalv Pakri OÜ ehitatava energiasalvestusjaama rajamisel saadava ehitustoorme ladustamise ja töötlemise küsimused ning nende ettepanek on kasutada selleks Paldiski uuringuruumi ala seejuures hinnates kas alale on võimalik moodustada süvendit. Kuivõrd graniitkillustiku tootmine ja ladustamine on sisuliselt kaevandamistegevused, mis tekitavad keskkonnahäiringuid (müra, tolm, jms), siis tegutsemine süvendis leevendaks graniitkillustiku purustamise ja sõelumisega kaasnevat häiringut, kus süvendi seinad toimivad müra- ja tolmubarjäärina ning samuti võimaldab süvendisse ladustamine lisada täiendavat ladustamise mahtu. Küsisime Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotlusele arvamuse andmise menetluses seisukohta Energiasalv Pakri OÜ-lt, kes kinnitab oma 19.12.2022 vastuskirjas, et Energiasalv Pakri OÜ ei kavanda ning pole andnud kolmandatele isikutele volitusi nende nimel tegevuse kavandamiseks Tõnise (58001:001:0129) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293) kinnistutel. Energiasalv Pakri OÜ kavandab ehitusperioodil väljatava ehitusmaterjali töötlemist ja ladustamist aadressil Tallinna mnt 40, Paldiski linn. Sellest tulenevalt ei ole Osaühing Eesti Killustik poolt Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotluses esitatud selgitused kooskõlas ning olemuslikult on tegemist samasisulise taotlusega, mille ettevõtte esitas Keskkonnaametile 16.05.2022 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.05.2022 dokumendina nr DM-120161-1). Selle taotluse osas on Lääne-Harju Vallavolikogu arvamuse andnud oma 28.06.2022 otsusega nr 42 „Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele“, milles ei nõustuta osaühingule Eesti Killustik (registrikood 10126848) geoloogilise uuringu loa andmisega. Peamiseks keeldumise argumendiks on asjaolu, et nii Paldiski Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 üldplaneering kui ka koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117) näevad taotletava uuringu ala ette tootmismaana, mis toetaks riikliku ja kohaliku tähtsusega Paldiski sadama arengut, ei ole kavandatav karjäär antud asukohta sobilik. Kaevandamine takistaks ühemõtteliselt antud ala strateegiliselt planeeritud otstarbel kasutamist. Lisaks suurendaks kavandatav tegevus sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid häiringuid olemasolevas looduslähedases elukeskkonnas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Lääne-Harju Vallavolikogu arvamuse andnud oma 28.06.2022 otsus nr 42 „Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele“ 2. Energiasalv Pakri OÜ 19.12.2022 kiri Kerli Lambing +372 677 6936 [email protected] 2 (2)  LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS Paldiski 28. juuni 2022 nr 42 Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa andjana edastas 24.05.2022 nr DM-120161-3 maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel arvamuse andmiseks Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) geoloogilise uuringu loa taotluse Paldiski uuringuruumis. Osaühing Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile 16.05.2022 taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Paldiski uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.05.2022 dokumendina nr DM-120161-1). Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Lääne- Harju vallas Paldiski linnas riigile kuuluval Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267, ärimaa 100%) ja Tõnise juurdelõige (katastritunnus 43101:001:1293, sihtotstarbeta maa 100%) kinnistutel. Tõnise kinnistu valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa- amet ning Tõnise juurdelõige kinnistu on reformimata maa. Uuringuruumi ja selle teenindusmaa pindala on 53,79 hektarit. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada välja Paldiski uuringuruumis leviva kõrgemargilise, madalamargilise ja täitelubjakivi, ehitus- ja täitekruusa, ehitus- ja täiteliiva paksus ning kaevandamistingimused tasemel, mis võimaldaksid varu kinnitada tarbevaruna. Kaevandamiskadusid on umbes 13 600 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on loa taotluses märgitud teede- ja üldehitus ning täitepinnas. Tarbevaru uuringu käigus planeeritakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Kõik puuraugud dokumenteeritakse ja puursüdamikest võetakse proovid laboratoorseteks katseteks (killustiku purunemiskindlus, külmakindlus destilleeritud vees, kivimi keemiline koostis). Kui lubjakivi puuraukude rajamisel ilmneb, et lubjakivi katendis olevad setted on kasutatavad maavarana, siis rajatakse kvaternaarisetete uurimiseks kuni 60 kaevandit. Setetel määratakse terastikuline koostis ja filtratsiooniomadused, kruusal määratakse purunemiskindlus. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised puuraukudes ning tehakse katsepumpamised kuni kolmest puuraugust. Lisaks teostatakse ala topograafiline mõõdistamine. Välitööde lõppedes uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ja taastatakse looduslik situatsioon. Juhul kui mõnda puurauku soovitakse jätta avatuks pikemaajaliseks põhjavee seireks, tuleb nende asukohad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, koostada eriprojekt ja taotleda ehitusluba ning kanda kaevud seirekaevudena keskkonnaregistrisse. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Geoloogilise uuringu teostajaks Paldiski uuringuruumis on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). Kui geoloogilise uuringu käigus leidub maavarana arvele võtmiseks väärilist materjali, on osaühingu Eesti Killustik järgmiseks võimalikuks sammuks ettepaneku tegemine maardla moodustamiseks, millele järgneb kaevandamisloa taotluse koostamine ja loa taotlemine. Kuigi geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, on maapõueseaduse § 4 lõike 2 kohaselt maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö. Seega, kui maavara edaspidine kasutuselevõtt on vähetõenäoline, ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas läbi viia kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut vastavalt maapõueseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja uurimispõhimõttega kooskõlas, kui vallavolikogu väljendab uuringuloa andmise menetluses esialgset seisukohta ka alal võimaliku kaevandamise kohta, ehk volikogu toob kaevandamist ebatõenäoliseks pidades välja need asjaolud, mis antud hetkel teadaolevalt sellise seisukoha tingiksid. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ja ettevõtluskeskkonna arendamisel arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ja tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb taotletav uuringuala täies ulatuses Paldiski sadama ja selle arenguks vajalikule maa-alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt ja arvestades vajadust tagada rahvusvahelise ning riikliku tähtsusega Paldiski sadama areng, tuleb antud piirkondades soodustada tööstus- ja logistikaalaseid tegevusi. Eelnevat toetab Paldiski linna üldplaneering (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15), mille kohaselt soovitakse geoloogiline uuring läbi viia ettevõtluse reservmaa juhtfunktsiooniga alal. Paldiski linna logistiliselt heast asukohast lähtuvalt on üldplaneeringuga ette nähtud alal intensiivistada äritegevust ja elavdada tootmistegevust. Kokkuvõtvalt on ettevõtluse reservmaa vajalik, et tagada võimalus rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega Paldiski sadamat toetavate tegevuste koondamiseks sobiliku taristuga alale nii, et linnalise asustusega piirkond ning rohevõrgustiku alad ei satuks surve alla. Maavara kaevandamist antud alal üldplaneering ette ei näe. Taotletavale uuringuruumile lähim majapidamine jääb u 160 m kaugusele kagusse (Jaama tee 9 // Väljaotsa, katastritunnus 29501:009:0058). Vähem kui 350 m kaugusele lõunasse jäävad Mereääre aiandusühistu elamumaa kinnistud. See tähendab, et mitmed olemasolevad majapidamised jäävad uuringuruumi ja potentsiaalse kaevanduse mõjualasse. Olemasolevad majapidamised ei välista lõplikult uuritaval alal maavara kasutuselevõttu, kuid see ei tähenda, et potentsiaalne maavara kaevandamine ei mõjutaks piirkonna majapidamisi negatiivselt. Lähtudes olemasolevate karjääride tegevusega seonduvast praktikast võib eeldada, et elutegevusele võib kaasneda negatiivseid mõjusid ja häiringuid. Lisaks füüsikalistele (tolm, müra, vibratsioon jms) mõjudele on kaevanduste puhul olulised ka sotsiaal-majanduslikud mõjud. Ainuüksi maavara kaevandamisega kaasnev maastikukasutuse muutus on oluliseks häiringuks. Negatiivne mõju avaldub nii kinnistute omanike elukvaliteedile kui ka kinnistu väärtusele. Sellise muutuse põhjustab juba oletus, et piirkonnas võib hüpoteetiliselt tekkida maavara kaevandamine. Seega kahjustab taotletav tegevus oluliselt mõjualal asuvate kinnisasjade omanike huve. Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu eesmärgiks on lähtuvalt riigi huvist koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega määrata perspektiivsed alad ehitusmaavarade uuringualade paiknemiseks arvestades teiste puudutatud isikute huvidega ja võttes arvesse nii majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Enne selge ühiskondliku kokkuleppe saavutamist ei ole mõistlik algatada menetlusi, mis ei ole kooskõlas või oleksid vastuolus tulevaste kokkulepetega ja maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega. 2 Kohalikul omavalitsusel on kohustus vastutada nii üldplaneeringu koostamise kui ka selle elluviimise eest. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kõige olulisema töövahendiga ruumilise arengu kavandamisel ja kohaliku elu strateegilisel juhtimisel. Võttes arvesse, et nii Paldiski üldplaneering kui ka koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117) näevad taotletava uuringu ala ette tootmismaana, mis toetaks riikliku ja kohaliku tähtsusega Paldiski sadama arengut, ei ole kavandatav karjäär antud asukohta sobilik. Kaevandamine takistaks ühemõtteliselt antud ala strateegiliselt planeeritud otstarbel kasutamist. Lisaks suurendaks kavandatav tegevus sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid häiringuid olemasolevas looduslähedases elukeskkonnas. Maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel ja arvestades 24.05.2022 nr DM-120161-3 edastatud geoloogilise uuringu loa taotlust ning vallavolikogu alatise keskkonna- ja planeeringutekomisjoni 20.06.2022 seisukohta 1. Mitte nõustuda osaühingule Eesti Killustik (registrikood 10126848) geoloogilise uuringu loa andmisega 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Tammur vallavolikogu esimees 3  Hr. Erki Ruben Abivallavanem Lääne-Harju Vallavalitsus Teie: 08.12.2022 nr 6-3/2786 Meie: 19.12.2022 Vastus s eisukoha küsimi sele Vastuseks teie kirjas 08.12.2022a, nr 6-3/2786 esitatud küsimusele selle kohta , kas Energiasalv Pakri OÜ kavandab Tõnise (58001:001:0129) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293) kinnistutel Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusperioodi l väljatava ehitusmaterjali ladustamist ja purustamist teatame, e elnimetatud tegevust Energiasalv Pakri OÜ ei kavanda ning pole andnud kolmandatele isikutele volitusi meie nimel sellise tegevuse kavandamiseks. Vastuseks teie küsimusele, millisel aadressil plaanib Energiasalv Pakri OÜ ehitusperioodil väljatava ehitusmaterjali töötlemist ja ladustamist teatame, et kavandame materjali ladustamist ja töötlemist aadressil Tallinna mnt 40. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Siitam Juhatuse liige Registriosa: Registriosa number 7198002 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Kinnistu nimi Tammeotsa I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 58001:001:0128 Maatulundusmaa 100%, Harju 88305 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv 58001:001:0129 maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski m2 24.04.2024. linn, Tammeotsa. 81788 Maatulundusmaa 100%, Harju m2 maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 24. II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 1 Veiko Adermann (isikukood 36501092712) 01.10.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.01.2003. E. kehtiv Tsefels A. Lipp kohtunik kinnistussekretär III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused 1 Märkus maareformi seaduse alusel. Maareformi käigus Eesti 21.02.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud kehtiv Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja 3.03.2023. võõrandamisel muutub väljaostuvõlg sissenõutavaks. Hüpoteegipidajal on õigus anda kinnisasja võõrandamisel nõusolek väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi võõrandatakse otsejoones sugulasele, õele, vennale, abikaasale, registreeritud elukaaslasele või isikule, kes võtab täitemenetluse või maksejõuetusmenetluse tulemusena üle kinnisasja omaniku võlakohustused. IV jagu - HÜPOTEEGID  Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus 1 Hüpoteek summas ükssada üheksa tuhat krooni Eesti 109000 EEK kehtiv Vabariigi kasuks intressiga viis (5) % protsenti aastas makstavlt summalt ja ühekordse kõrvalnõudega kümme tuhat üheksasada (10900) krooni ning igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. 02.10.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.01.2003. E. Tsefels A. Lipp kohtunik kinnistussekretär Asutus: Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ Nimi: Kalev Aavik Kuupäev: 13.05.2025 14:26:34 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14. mai 2025 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] SEISUKOHA ESITAJA: MTÜ Laiduscae registrikood 80641807 Taga-Uustalu, Laoküla, Lääne-Harju vald, 76714 Harjumaa Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (edaspidi: Teemaplaneering) osas MT Ü Laidus cae ja tema liikmed on Teemaplaneering uga seoses oma seisukohti juba väljendanud 12.12.2024 kirjas. Jääme kõigi nimetatud seisukohtade juurde. Olles tutvunud 14.04.2025 avalikustatud materjalidega, leiame täiendavalt järgmist. Teemaplaneering kasutab vääralt mõistet „ülekaalukas riigi huvi“ Teemaplaneeringu eelnõu (edaspidi: Eelnõu ) lk 10 annab „ülekaaluka riigi huvi“ järgmise määratluse: „ teemaplaneeringu raames Vabariigi Valitsuse tasandil määratud riigi huvi maavara kaevandamiseks konkreetsel määratud alal “. Eelnõu p 15 kordab üle: „ Teemaplaneeringu kehtestamisel loetakse selles määratud riigi huviga alad MaaPS mõistes ülekaalukaks riigi huviks “ . Rohkem nimetatud küsimust Eelnõus ei käsitleta . Kõnealusel regulatsioonil oleks selle jõustumise korral erakordselt oluline ning uuringu- ja kaebelubade menetlust põhimõtteliselt muutev tähendus. Nimelt MaaPS § 35 lg 3 ja § 55 lg 4 järgi juhul, kui KOV ei ole uuringuloa või kaevandusloa andmisega nõus, võib loa taotleja taotleda nõusolekut V abariigi V alitsuse lt, kes ülekaaluka riigi huvi olemasolu l selle annab . Nii MaaPS § 35 lg 3 kui § 55 lg 4 sõnastus „ annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi “ , ei jäta Vabariigil Valitsusele mitte mingisugust kaalutlusruumi juhuks, ku i riigi huvi on ülekaalukas, sellisel juhul tule b nõusol ek anda. Sellele vaatamata on kohtupraktikas leitud, et nõusoleku andmine toimub kaalutlusõiguse alusel . Riigikohus on leidnud, et MaaPS § 55 lg 4 kohaldamisel lahendab Vabariigi Valitsus „ kaevandamise kasuks rääkiva riigi huvi ning kohalike huvide vahelis t konflikti “ (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2023 otsus kohtuasjas nr 3-20-1717, p 22) ning on selgitanud järgmist: Vabariigi Valitsus peab sõnaselgelt näitama nõusoleku andmisel, millised on need ülekaalukad üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse kaaluda loa väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta . /…/ Kehtiva MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt peab Vabariigi Valitsus oma nõusoleku andmiseks ära näitama, milles seisneb „ülekaalukas riigi huvi“. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille sisustamine ja niisuguse huvi tuvastamine on kohtulikult kontrollitav. Seejuures saab kohus vajaduse korral analüüsida ka seda, kas Vabariigi Valitsusel on nõusoleku andmisel PS § 5 täitmiseks nägemus asjassepuutuvate maavarade kui rahvusliku rikkuse säästvast kasutamisest, millest riigi ülekaaluka huvi kindlaksmääramisel lähtuda. Selles kohtumenetluses saab ka hinnata, kas Vabariigi Valitsus on õigesti arvesse võtnud, et omavalitsusüksuse nõusolekust keeldumise aluseks on üldplaneering, eriplaneering või nendega kooskõlas kehtestatud detailplaneering kui suurt hulka erinevaid huve, õigusi ja vajadusi tasakaalustavad pikaajalised arengudokumendid on antud Vabariigi Valitsuse pädevusse ( MaaPS § 55 lg 4). (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26 .0 5 .202 0 otsus kohtuasjas nr 5 -20- 2 , p 37-38) See ga hoolimata asjaolust, et ülekaaluka riigi huvi tuvastamisel Vabariigi Valituse kaalutlusõigus lõppeb ja nõusolek tuleb anda, siis tagab asjaomaste sätete kohaldamisel siiski kaalutlusõiguse olemasolu see, et riigi huvi ei ole juba ette ülekaalukana määratletud, vaid selle „ülekaal“ või „ülekaalu puudumine“ tule bki tuvastada konkreetse menetluse raames kaalumisel kohalike huvide, sh kohalike elaniku huvide suhtes. Teisisõnu on riigi huvi „ülekaalukus“ mitte kaalumise eeldus, vaid selle tulemus, s.t. hinnang sellele, et konkreetsel juhul saab asjaomast riigi huvi pidada ülekaalukaks muude huvide ja õiguste suhtes. Eelnõu kehtestamisel muutuks MaaPS § 35 lõike 3 ja § 55 lõike 4 kohase nõusoleku andmise loogika täiesti põhimõtteliselt. Kõi gi Teemaplaneeringus riigi huviga aladena määratletud alad e osas muutuks sealne riigi huvi automaatselt ülekaalukaks, ning hetkel viidatud MaaPS sätetes s isalduv kaalutlusõigus kaoks. Mõeldav ei ole nende sätete teistsugune kohaldamine olukorras , kus nende sõnastus sisuliselt kohustab ülekaaluka riigi huvi tuvastamisel nõusoleku andma. Seega hoolimata nii Eelnõus kui se da tutvustavates materjalides sisalduvatele kinnitustele , kuidas Teemaplaneeringuga konkreetsetel aladel kaevandamise kohta veel midagi ei otsustata, on üks hilisema loamenetluse keskseid ning kohalike ja riigi huvide vastuolu korral kõige olulisem küsimus Teemaplaneeringuga juba ette ära otsustatud ning kohalike omavalitsuste ja kohalike elaniku võimalus tulevikus oma huve kaitsta väheneb oluliselt. Seejuures on see toimunud ilma, et nende huvide omavahelist kaalu oleks tegelikult sisuliselt kaalutud, ning ilma, et KOV-il või kohalike elanikel oleks olnud efektiivne võimalus taotleda selle suhtes kohtulikku kontrolli. Lisaks läheb selline regulatsioon vastuollu ka Teemaplaneeringu enda met oodikaga, mille järgi tohiks madalama prioriteediga riigi huviga alade l kaevandada vaid juhul , kui olemasolevate karjääride ja kõrgema prioriteediga alade abil ei saa varustuskindlust tagada ( Eelnõu lk 69) . Tekib jabur olukord, kus riigi huvi kaevanda on madala prioriteediga al a de osas „ülekaalukas“ ka juhul, kui sisulises mõttes puudub riigil üleüldse huvi ja võimalus kaevandada seetõttu, et varustuskindlus on tagatud kõrgema prioriteediga alade abil . Eeltoodule võiks vastu väita, et E elnõu tegelikuks mõtteks ei ole MaaPS § 35 lõikes 3 ja § 55 lõikes 4 sisalduva kaalutlusõiguse ära kaotamine. Seda vastuväidet näib toetavat Eelnõu avaliku l a rutelul esitatud seis koht ( https://www.youtube.com/watch?v=EWgLxtswmOY ; vt esitlusslaidi lk 19), millest jääb mulje, et MKM arusaama kohaselt peaks ka pärast Teemaplaneeringu kehtestamist toimuma ülekaalu ka riigi huvi hindamine ka Teemaplaneeringus sisalduvate alade puhul. See arusaam on aga paraku tähendusetu olukorras, kus Eelnõus on tegelikult kirja pandud midagi muud. Eeltoodust tulenevalt leiame, et Eelnõust tuleks kõrvalda kõik viite d sellele, et Teemaplaneeringu kehtestamisel loetakse selles määratud riigi huviga alad MaaPS mõistes ülekaalukaks riigi huviks . Sell iste viidete puudumine ei takista riigil tulevikus nende alade suhtes eksisteerivat riigi huvi konkreetsete loamenetluste raames kaaluda ja kaalumise tulemusel tuvastada selle „ülekaalukus“ konkreetses kontekstis. Paldiski 2 ala määratlemine riigi huviga alana on vastuolus Eelnõu metoodikaga ja motiveerimata Eelnõu lk 54 on välja toodud 6 kriteeriumi, mis said määravaks esmaste riigi huviga alade välja arvam isel. Kuna neist esimese järgi jäeti välja kõik madalamargilise lubjakivi alad , siis kõrgemargilise lubjakivi alade osas kohalduvad neist 5 ehk järgmised: Sotsiaalset aktsepteeritavust kogukondadega ei leitud (vt ptk 2.6); Alast 500 m raadiusesse jäid kompaktsemad asustusalad või suuremal hulgal eluhooneid; Esmased m õjude hindamise tulemused tuvastasid olulisi negatiivseid keskkonna, sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid; Esinesid olulised konfliktid muude maakasutustega (sh üldplaneeringutega); Koostöös kohalike omavalitsustega leitud kompromissi tulemusel . Eelnõust nähtu valt ei ole kõrgemargilise lubjakivi alade riigi huviga alade hulgast välja arvamiseks vaja kõigi nimetatud kriteeriumi samaaegne esinemine, pigem jääb mulje, et välja arvamiseks piisav kasvõi ühe mainitud kriteeriumi esinemisest. Eelnõus on selliseid alasid välja toodud kokku kaheksa (Kuusalu 1, Kuusalu 2, Naage , Vääna-Jõesuu, Vatsla , Kiia-Vahi , Jägala 5 ja Jägala 1 ) , seejuures mitte ühegi välja a rvamise põhjendusena ei ole viidatud sotsiaalse aktsepteeritavuse puudumisele ega KOVi-dega saavutatud kompromissile. Kõigi välja arvatud alade puhul on väljaarvamise põhjuseks eelmainitud kriteeriumid 2, 3 ja 4, enamasti vähemalt kaks neist, mõningal juhul ka kõik kolm . Sarnaselt välja arvatud aladega kehtib neist kolmest kriteeriumist kaks ka Paldiski 2 ala osas . Nagu Eelnõu lk 83 välja toodud, asub alast 500 m raadiuses mitukümmend eluhoonet ( väljaarvamise kriteerium 2). Millegipärast ei maini Eelnõu üldse aga seda, et esineb oluline konflikt muude maakasutustega, sh üldplaneeringuga (väljaarvamise kriteerium 3) . Eelnõu koostajatele ei saa olla teadmata asjaolu, et nimetatud ala suhtes on juba alates 16.05.2022 käimas geoloogilise uuringuloa menetlus. Nimetatud menetluse raames on korduvalt küsitud Lääne - Harju valla seisukohta, kes on selle suhtes andnud seisukoha ( Lisa 1 ) , mille järgi on välistatud sinna tulevikus kaevandamisloa andmine põhjusel, et see „ takistaks ühemõtteliselt antud ala strateegiliselt planeeritud otstarbel kasutada “ . Lääne-Harju Va llavolikogu seisukoha järgi oleks kõnealusele alale kaevandamise planeerimine vastuolus nii Harju maakonnaplaneeringu kui Paldiski linna üldplaneeringuga. Muuhulgas tuuakse välja, et ala jääb tervikuna Paldiski sadama ja selle arenguks vajalikule maa-alale. Kõn ealuse planeeringu kohase ettevõtluse reservmaa eesmärgiks on tagada Paldiski sadamat kui rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega sadamat toetava d tegevus ed ja taristu . Eelnõust ei nähtu, kuidas Teemaplaneeringu koostajad on kaalunud kõnealuse kriteeriumi kohaldamist. Lisaks eksisteerib Paldiski 2 riigi huviga alade hulgas väljaarvamiseks ka kolmas kriteerium , nimelt sotsiaalse aktsepteeritavuse puudumine (väljaarvamise kriteerium 1). Nii kohali k kogukond kui kohalik omavalitsus on väljendanud selget ja ühemõttelist vastuseisu antud ala kaevanduseks planeerimisele. Paraku pole seda asjaolu Paldiski 2 osas mainitud. Arvestades, et kogu Eelnõust ei leia ühtegi ala, mille osas selle kriteeriumi kohaldamist konkreetse ala osas mainitakse , jääb paraku mulje, et se e on Eelnõusse toodud pelgalt „ettenäitamiseks“, s.o. põhistamaks Eelnõu väidet, mille järgi „ Teemaplaneering on kogu maakonda hõlmab ühiskondlik strateegiline kokkulepe “. Kõnealuse kriteeriumiga luuakse eksitav mulje, justkui oleks riigi huviga alade puhul sotsiaalne aktsepteeritavus olemas ehk kaasamise abil ühiskondlik kokkulepe saavutatud. See ei vasta tegelikkusele, vähemalt Paldiski 2 osas on nii valla kui kohaliku kogukonna vastuseis kõnealuse ala kaevandamisalana planeerimisele olnud selge ja järjekindel. Kokkuvõttes näib Paldiski 2 ala määratlemine riigi huviga alana meelevaldne. Eelnõu enda metoodika järgi kohalduvast viiest väljaarvamise kriteeriumist kohaldub Paldiski 2 ala puhul vähemalt kolm, ent Eelnõus on neist kaks ( sotsiaalse aktsepteeritavuse puudumine ja vastuolu planeeringutega) jäetud lihtsalt mainimata. Eelnõus p uuduvad mistahes põhjendused sellele, mi ks needsamad väljaarvamise kriteeriumid, mis kohalduvad nii kaheksa väljaarvatud ala kui Paldiski 2 ala osas, põhjendavad ühel puhul välja arvamust, teisel puhul pole aga isegi mainimisväärse d . Palume Paldiski 2 ala riigi huviga alade hulgast välja arvata. Paldiski 2 ala määratlemi ne keskmise prioriteediga alana on vastuolus Eelnõu metoodikaga ja motiveerimata, samuti puudub asjakohane ja nõuetekohane mõjuhinnang Alternatiivina leiame, et isegi kui Paldiski 2 ala riigi huviga alana määratlemine oleks põhjendatud, siis põhjendatud ei ole selle määratlemine keskmise prioriteediga alana. Eelnõu viitab prioriteetsuse määramise põhjendusena keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ( KSHA ) punktile 7.19. Nimetatud punktiga tutvudes paraku selgub, Paldiski 2 ala ei ole eraldi hinnatud, vaid on hinnatud ala „Paldiski“, mis koosneb Eelnõus kaheks (Paldiski 1 ja Paldiski 2) jagatud aladeks. Ainuüksi seetõttu ei ole kõn e alune hinnang asja- ega nõuetekohane. Lisaks selgub selle hinnanguga tutvudes, et ka selles pole käsitletud sotsiaalse aktsepteeritavuse küsimusi ega kaevandamise kooskõla Harju maakonnaplaneeringu kui Paldiski linna üldplaneeringuga . See toetab käesoleva seisukoha esimeses alajaotuses välja toodud muret seoses Eelnõu taotlusega lugeda riigi huvi Teemaplaneeringu jõustumisel kõigi riigi huvig a alade osas ülekaaluka k s. Tutvumine mõjuhinnanguga kinnitab, et ei riigi huvi määratlemisel ega prioriteetsuse määramisel ei ole Paldiski 2 ala osas toimunud mitte mingisugust kaalumist küsimuses, kas riigi huvi kaevandada kaalub üles Harju maakonnaplaneeringu s ja Paldiski linna üldplaneeri ngus sätestatud eesmärke ja KOV huve antud ala suhtes . Eelnõu ja KSHA on ebajärjekindlad ja vastuolulised küsimuses, millisel alusel üldse alade prioriteetsus seatakse. Eelnõu p 3.1.3 järgi „ Madalasse prioriteeti on määratud alad, kus ei ole teada omandiõigusest lähtuvalt juurdepääs hinnangulisele lubjakivi levialale või esinevad muudest riigi huvidest tulenevad kitsendused, mis välistavad kaevandamistegevuse “. Nimetatud määratluse järgi saavad asjakohased kitsendused, mis määravad riigi huviga ala jäämise madala prioriteetsusega kategooriasse, olla vaid riigi huvidest tulenevad. Sellega o n vastuolus KSH A punkt 7.19 .4 , millest nähtuvalt põhjendatakse madalat prioriteeti ka sotsiaalsete mõjudega. M õjuhinnangutest nähtuvalt saab madala prioriteedi põhjenduseks siiski ilmselgelt olla ka sotsiaalsed mõjud ja muude isikute, mitte üksnes riigi huvidest tulenevad kitsendused. Eelnõu lk 82 järgi on keskmise prioriteedi määramise põhjenduseks muuhulgas see, et „ o lemas on omandiõiguslik ligipääs lubjakivi kaevandamiseks “, lk 86 järgi aga „ Madalasse prioriteeti on määratud alad, kus ei ole teada omandiõigusest lähtuvalt juurdepääs hinnangulisele lubjakivi levialale või esinevad muudest riigi huvidest tulenevad kitsendused, mis välistavad kaevandamistegevuse. Viidatud kitsendused kaduda antud planeeringu eluea jooksul, kuid selles osas puudub kindlus .“ Eeltooduga kookõlas on ka Paldiski 2 ala puhul keskmise prioriteedi põhjendusena märgitud, et „ olemas on omandiõiguslik ligipääs lubjakivi kaevandamiseks “. Paraku ei vasta see Paldiski 2 ala kohta esitatud väide tegelikkusele. Alast märkimis väärne osa asub kinnistul katastriosa numbriga 58001:001:0129 (registriosa nr 7198002), mille omanikuks on eraisik ( Lisa 2 ) . Seega tegelikult puudub „omandiõiguslik ligipääs“ Paldiski 2 alale ning kooskõlas Eelnõus endas välja toodud metoodikaga tuleks Paldiski 2 ala, kui see üldse riigi huviga alana määratletakse , määrata madalasse prioriteeti. Palume juhul, kui Paldiski 2 ala siiski määratle takse riigi huviga alana, määrata see madala p rioriteediga alana . Madala prioriteedi põhjenduseks on omandiõigusliku ligipääsu puudumine kae vandamiseks ning vastuolu kohalike elaniku huvidega ja kehtivatest planeeringutest tulenevate plaanidega Paldiski sadama arendamisel . Teemaplaneeringus puudus kaevanduste planeerimisest kinnisvara hindadele tuleneva mõju analüüs ja käsitlus selle kompenseerim ise meetmetest KSHA punktis 7.19.6 hinnatakse k aevandamise mõju kinnisvara väärtusele . Paraku on KSHA koostajatel jäänud tähelepanuta asjaolu, et kinnisvara väärtust mõjutab mitte pelgalt kaevandamine ise, vaid ka vastaval ala l kaevandamiseks riigi huvi määratlemine (iseäranis juhul, kui riigi huvi on juba ette määratletud „ülekaalukana“). On endastmõistetav, et elamu vahetus naabruses asuva ala suhtes Teemaplaneeringust tuleneva kaevandamise kavatsuse olemasolu on kinnistu väärtust mõjutav asjaolu, mida selle müügi korral tuleb ostjale teatavaks teha. Seejuures erinevalt juba toimivast kaevandusest, mille puhul selle tulenevate mõjude iseloom on üldjoontes teada j a kontrollitav, ei ole alles pelgalt Teemaplaneeringuga kavandatavast kaevandusala s t tulenev mõju ei teada ega kontrollitav. Sellises olukorras lähtub mõistlik ostja pigem kõige mustemast stsenaariumist, s.t. võimaliku kaevandusala kõige suuremast ulatusest ning selle mõjude maksimaalsest võimalikust intensiivsusest. Seetõttu võib arvata, et sellisest planeeringust tuleneb mõju kinnisvara hindadele on samaväärne, kui mitte suurem juba eksisteerivast mõjust. KS HA punktis 7.19.6 on viidatud erinevatele uuringutele kaevanduste mõju st kinnisvara hindadele, seejuures enamik us nendest hõlm ab kaevanduslähedaste elamute kategooria elamuid, mis asuvad kaevandustest märksa ka u g emal (1,6-2 km) kui Paldiski 2 ala vahetusse lähedusse jäävad elamud, sh MTÜ Laiduscae liikmete elamud. Sellele vaatamata on negatiivne mõju mitme uuringu kohaselt üle 20%. Viidatud uurinute põhjal võib pidada väga tõenäoliseks vähemalt 20% suurust negatiivset mõju Paldiski 2 alast vähem kui 500 m kaugusel asuvatele majapidamistele. Teemaplaneering seda võimalikku mõju ei analüüsi ega selle kompenseerimise meetmeid ette ei näe. Palume juhul, kui Paldiski 2 ala siiski määratletakse riigi huviga alana, täiendada mõjuanalüüsi analüüsiga selle kohta, kuidas mõjutab Teemaplaneeringu kehtestamine Paldiski 2 ala vahetus läheduses asuvate kinnistute turuväärtus t , samuti näha ette meetmed nende kinnistute turuväärtuse languse kompenseerimiseks. Lugupidamisega, /digitaalallkirjastatud/ Aivar Ilves Juhatuse liige Lisad: Lääne-Harju Vallavalitsuse 21.12.2022 kiri koos Lääne-Harju Vallavolikogu 28.06.2022 arvamuse ja Energiasalv Pakri OÜ 19.12.2022 kirjaga Registriväljavõte kinnistu registriosa numbriga 7198002 kohta