Konsulaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

20 .05. 2025 Konsulaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Probleem, sihtrühm ja eesmärk Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Konsulaarseaduse muutmise seaduse eesmär k on kaasajastada konsulaarteenuste osutamist ning luua tingimused olemasolevate ressursside tõhusaks kasutamiseks eelkõige kulude kokkuhoidu silmas pidades. Kaasajastatud konsulaarseadus vähendab konsulite töökoormust eelkõige tehniliste tööde osas, et tekiks võimalus tegeleda diplomaadile ettenähtud sisuliste küsimustega. Uuel moel konsulaarteenuste osutamine aitab vähendada välisesinduste töökoormust ja keskenduda põhifunktsioonidele nagu riigi esindamine, diplomaatiliste suhete arendamine ja Eesti kodanike abistamine erakorralistes olukordades ning kinnistab digiriigi kuvandit . K onsulaarseadus (edaspidi KonS ) , millega on reguleeritud konsulaarteenuste osutamine Eesti välisesindustes, jõustus 29.05.2009 . aastal. S eadust on muudetud seoses teiste õigusaktide muutmisega , kuid p õ himõttelisi muudatusi on konsulaarseaduse sse tehtud vaid paaril üksikul korral . Täna se ks päevaks on palju d riigi poolt pakutavad teenused kättesaadavad e-teenustena. Samuti on muutunud välispoliitika prioritee d id. Dünaamiliselt m uutuvas maailmas peab väike riik olema paindlik ja tõ h us , mis toob omakorda kaasa vajaduse ka valitsusasutus t e kiire ks reageerimise ks , leidma võimalusi o ma töö optimeerimiseks, vähendama asutuste vahel sarnaste ülesannete dubleerimist ja tagama võimekuse kiireks töö ümberkorralduseks. Muutunud julgeoleku keskkonnas on välispoliitika prioritee t Eesti riigi suveräänsuse ja sõltumatuse kindlustamine rahvusvahelistes suhetes. Seda rolli täidavad Välisministeeriumi kõrval ka meie v älisesindus ed. Välisesinduste tähtsus t välispoliitiliste prioriteetide saavutamisel ei saa alahinnata, pigem kasvab see iga päevaga. O lemasoleva inimressurssi tõhusaimal viisil kasuta miseks viime esimese sammuna läbi tööülesannete ümberkorralduse , millega vähendame tehniliste ülesannete mahtu, lõpetame nende teenuste osutamise, mille saamiseks on alternatiivid ning muudame allesjäävate teenuste osutamise tõhusamaks. See puudutab eelkõige konsulaartee nuseid , mille muutmiseks oleme koostanud käesoleva väljatöötamiskavatsuse eesmärgiga selgitada oma partneritele ja avalikkusele muudatuste sisu ja ee s märki. Konsulaarteenus on avalik teenus, mida võib osutada vastava väljaõppe ja konsulaarkutse saanud diplomaat (edaspidi konsul ). Konsulaarteenused on sätestatud K onS § 2 7– 51. Eesti 38 . välisesinduse sea s on 13 esindust, kus on tööl ainult konsulaarülesandeid täitvad diplomaadid . Ülejäänud esindustes on konsulaarülesandeid täitvatel diplomaatidel ka teisi ülesandeid nagu majandus suhete edendamine , kultuur i tutvustamine , välispoliitika elluviimine , avalik suht lemine . Konsulaarteenuste osutamisel on Eesti välisesindus suures osas nende teenuste vahendaja, mida riik oma kodanikele pakub. Seega peab konsul olema kursis paljude erinevate teenuste nüansside ja tehnilise teostamisega , mis on kaasa toonud töökoormuse tõusu seoses pideva täiendõppe ja valmisoleku hoidmisega. Konsulaarseadus ei loe konsulaarabi konsulaarteenuseks ning antud ettepanekud ei vähenda konsulaarabi teenuseid , välja arvatud urni või kirstu pitseerimise teenus , mille pakkumise soovime lõpetada . Osa konsulaarteenuseid on kavas hakata tulevikus pakkuma vaid konsulaarabi korras. Konsulaarabi saab Eesti kodanik, Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanik või välismaalane, kes on sattunud välisriigis ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema. Konsulaarabi antakse ka reisidokumendi kaotuse korral. Käesolev muudatus ei puuduta ka viisa menetlust ja viisa vaidlustamise m enetlust. Seega on käesoleva väljatöötamiskavatsuse eesmärk leida lahendus konsulaarteenuste kvaliteetseks osutamiseks piiratud ressurssidega kiiresti muutuvas geopoliitilises olukorras. 2. Sihtrühm Probleem mõjutab Eesti välisesindusi ja Eesti kodanikke võõrsil. Kavandatav k onsulaarseaduse muudatus mõjutab kolme suuremat sihtrühma : Konsulaarteenuste osutajad ehk Eesti välisesindus ed, Välisministeeriumi konsulaarosakond ja aukonsulid; Asutus ed , kelle teenuseid meie välisesindused vahendavad (nt Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) , Transpordiamet (edaspidi TRAM ) , Perekonnaseisuamet, Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA ) ) ; K liendid ehk inimesed, kellele teenuseid osutatakse. Nendeks on välisriigis elav eestlaskond , välismaalase passi omanik, välisriigi kodanik. Sihtrühma väga täpset suurust on keeruline hinnata, võõrsil elava eestlaskonna suurus on hinnanguliselt 150 000 –200 000 inimest ehk u. 15% riigi elanikest . 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus K ehtiv konsulaarseadus ei toeta ressursside kulutõhusat kasutamist ning kvaliteetse konsulaarteenuse osutamist . Kavandatava muudatuse p õhieesmär k on piiratud ressursside kulutõhus kasutamine, e-riigi kuvandi ja dünaamiliselt muutuva maailma vajadustest lähtuv konsulaarülesannete täitmine vähendades samaaegselt välis esinduste ja konsulite tehnilise töö koormust ja ülesannete dubleerimist . Selle saavutamiseks on plaan suunat a ko nsulaarteenuste saajad kasutama eelkõige e- riigi poolt pakutavaid digilahendusi ja pöörduma otse ametiasutuse poole, k es teenus t paku b . Kehtiv konsulaarseadus seda põhimõtet ei toeta . Nende teenuste osutamine , mida on osutatud minimaalselt või üldse mitte, kavandatava muudatuse kohaselt välisesindustes lõpetatakse . Ka nende konsulaarteenuste pakkumine, mida praktikas ei kasutata , eeldab väljaõpet , kompetentsi ja tehnilist valmisolekut , mistõttu kaasneb ka selliste teenustega ressursikulu. Vähekasutatavate teenuste osutamise lõpetamisega saavutatakse efektiiv sem ressursside kasutus ja parane b välisesinduse põhifunktsiooni täitmi ne . Kokkuvõtvalt oleme jaotanud praegu pakutavad konsulaarteenused kolme kategooriasse: konsulaarteenused, mille osutamine välisesindustes ei ole enam otstarbekas; konsulaarteenused, mida on võimalik e-teenusena kasutada või suunata otse teenuseomanikult taotlema; konsulaarteenused, mille osutamine jätkub Eesti välisesinduses , sh koostöös Välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. II Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad V älisministeeriumi konsulaarosakonnas ja välisesindustes osutatakse konsulaarteen u seid konsulaarseadus e kohaselt , mis määra tleb konsulaarteenuste ulatuse ja välisesinduste konsulaarülesanded . Praegu pakutavad konsulaarteenused on määratletud kehtiva konsulaarseaduse 4. peatükis. Kehtiva konsulaarseaduse kohaselt osutatakse selliseid konsulaarteenuseid, mida kliendid saavad kasutada ka e-teenusena (näiteks korduva passi ja ID-kaardi taotlemine) ja selliseid teenuseid, mille osutamine konsulaarteenusena ei ole sisuliselt põhjendatud (näiteks kaugtõestamise toimingu tegemine välisesinduses). Kavandatav muudatus seostub valdkondlike arengukavade „Välispoliitika arengukava 2030“ ja „ Eesti digiühiskond 2030 “ välja toodud eesmärkidega. Välispoliitika arengukava seab eesmärgiks, et välisesindustes osutatavad konsulaarteenused oleksid mugavamad ning vastaksid e-riigi mainele. Seetõttu on kavandatud lõpetada nende konsulaarteenuste pakkumine, mida on võimalik võõrsil kasutada e-teenusena , välja arvatud seaduses ettenähtud erandjuhud . Eesmärk on vähendada välisesinduste vahendaja rolli ning hoida kokku konsulaarteenuste osutamisele kuluvat aega tehnilise töö arvelt, et riigi piiratud ressursse parimal ning kulutõhusal moel kasutada samal ajal e-riigi kuvandit võõrsil elavas või reisil viibivas eestlaskonnas süvendades. Vähendades välisesinduste vahendaja rolli konsulaarteenuste osutamisel vähen eb välisesinduste töökoormus ja konsul saab keskenduda enda põhifunktsioonidele nagu riigi esindamine, diplomaatiliste suhete arendamine ja Eesti kodanike abistamine erakorralistes olukordades (konsulaarabi). Valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ järgi peaksid teenused olema kättesaadavad vastavalt inimeste soovidele igal pool ja ajahetkel, e-teenused peaksid olema lihtsad ja kiired. Sellega kaits takse inimeste põhiõigusi ja taga takse kõigile võrdsed võimalused sõltumata nende asukohast. Oluline on tagada inimestele võimalus juhtida oma isikuandmete kasutamist ja privaatsuse kaitset. Digitaalsed teenused on kliima- ja keskkonnasõbralikud . Planeeritavad konsulaarseaduse muudatused on kooskõlas valdkondlike arengukavadega „Välispoliitika arengukava 2030“ ja „ Eesti d igiühiskonna arengukava 2030“ , kuigi s eaduseelnõu väljatöötamise kavatsus ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 5. Tehtud uuringud ja kaasatud partnerid Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele ei ole eelnenud suuremahulisi uuringuid , kuid Välisministeerium on analüüsinud välisesinduste töökorraldust ja uurinud teiste riikide praktikat konsulaarteenuste osutamisel konsulaarkonsultatsioonide ja teiste kohtumis t e raames. A l ates 1. jaanuarist 2025 suunam e kliente konsulaarteenuste saamiseks e-teenuseid kasutama, et kliendi d saaksid vajalikke konsulaarteenuseid e-teenuste na . Aprillis tegime kokkuvõtte välisesindustest selle kohta saadetud tagasisidest. Tagasiside esitasid 34 välisesindust. Esimese kvartali tagasiside oli teenuste lõikes ebaühtlane, kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et e- teenuste juurde „nügimist“ rakendatakse järk-järgult, suunates kliente e-teenuseid kasutama või otse teenuse osutaja juurde. Positiivse na toodi välja reformi eesmärk: vähendada tehnilist töökoormust e-riigi võimalusi maksimaalselt kasutades. Negatiivsena märgiti ära puudulik teadmine e-teenuste st nii klientide kui ametiasutuse seas. T eenus e saamise põhjused just välisesinduses on erinevad: harjumus, digivõimekuse puudus, teadmatus alternatiivsete st võimaluste st jne. Ka Eesti ametiasutused ei ole alati valmis teenust otse välismaale osutama . Teiste riikide esindajatega kohtumise raames oleme võrrelnud teiste riikide uu emaid konsulaar praktika id . Üldiselt liiguvad ka teised riigid teenuste digitaliseerimise suunas. Näiteid teiste riikide praktikatest: Läti püüa b muut a konsulaarteenused digitaalseks ja tagada kõikidele üle 15-aasta vanustele kodanikele ID-kaart, et kodanikke saaks teeninda da digitaalselt , sest see on tõhusam ja kiirem teeninduse viis. Suurem d igitaalne võimekus jätaks konsulile rohkem aega tegeleda konsulaarabi juhtumitega. L äti võimaldab riigilõivu konsulaarteenuste eest tasuda makselingi ja pangakaardiga. Rootsis on uuendamisel konsulaarteenus eid ja -abi puudutav seadusandlus, mille eesmär k on täpsustada õigustatud isiku mõistet , kelleks on alaliselt Rootsis elavad Rootsi kodanikud. Samuti on eesmärk määratleda , millistele tingimustele peab vastama topeltkodakon d susega isikutele osutatav konsulaarabi, võttes arvesse inimõiguse i d ja mu i d seadustest ja lepingutest tulenevaid kohustusi . Muudatuste eesmär k on siiski säili tada vajalik paindlikkus konsulaarteenuste ja -abi osutamisel . Leedu s elab 2, 8 m iljonit elanikku ning lisaks elab 2 miljonit Leedu kodanikku välismaal , k okku teenindab Leedu kodanikke välismaal ca 200 ametnikku. Seega nähakse , et teenuseid on vaja digitaliseerida suurendades se lleg a ligipääsetavust ning tõhusust ja vähenda des andmete käsitsi sisestamisest tekkida võiva id v igade võimalus i . Paljud teenused on muudetud mobiil -ID abil kasutatavaks ning see on teenuste atraktiivsust tõstnud. Norra on uuenda mas konsulaarteenuste valge t raamatu t , mis on konsulaarabi osutamise õiguslik alus, sest Eestile sarnast konsulaarseadust ei ole. Keskne eesmärk uues dokumendis on määratleda, milliseid teenuseid ei osutata. Seejuures on oluline roll digiteenustel : kui teenus t on võimalik saada Norras digitaalselt , siis saatkonnas seda ei osutata. Valge raamatu uuendamisel on eesmärk ka nende saatkondade arvu vähendamine, kus on võimalik esitada passitaotl ust . Kohtumiste tulemusel lähimate partneritega on selgelt näha trendi liikuda digitaliseerimise ja osutatavate teenuste optimeerimise suunas arvestades välisesinduste piiratud ressursse. L ähinaabrite konsulaarteenistustel on meiega sarnased väljakutsed ja liigu takse samuti kaasajastamise suunas . Analüüsis ja ettevalmistustöös on osalenud kõikide välisesinduste esindajad , eelkõige konsulid ja Välisministeerium . Reformikava on tutvustatud teenuseomanikele Siseministeeriumile , PPA - le ja Notarite K ojale . III Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine: Jah. Rahastuse suurendamine: Ei. Mitte midagi tegemine: Jah. Senise regulatsiooni parem rakendamine: Jah 7.1. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ja järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Avalikkuse teavitamine Avalikkuse teavitamine ja e-teenuste kasutamise soodustamine aitavad osaliselt välisesinduste koormust vähendada, kuid ei kaota vajadust konsulaarseaduse muutmiseks . Muutmise e esmärk on kaasajastada konsulaarteenuste osutamist ning luua tingimused olemasolevate ressursside tõhusaks kasutamiseks eelkõige kulude kokkuhoidu silmas pidades. Kaasajastatud konsulaarseadus vähendab konsulite töökoormust eelkõige tehniliste tööde osas, et tekiks võimalus tegeleda diplomaadile ettenähtud sisuliste küsimustega. Mitteregulatiivsed lahendused ei anna õiguslikku alust ümber korraldada Eesti välisesinduste konsulaarfunktsioone , mistõttu ei ole tegemist sobiliku lahendusega . Mitte midagi tegemine Praegu kehtiva konsulaarseaduse alusel konsulaarteenuste osutamise jätkamine ei ole jätkusuutlik ja ressursitõhus. Üha keerulisem on tagada nende teenuste kvaliteet, mida osutatakse harva (3-4 korda aastas või veel harvem) ja mille saamisel on alternatiivid. On osutu nud keeruliseks suunata isikud kasutama alternatiive kui seadus es on konsulaar teenus e osutamine ette nähtud , kuigi teatud teenuseid tegelikkuses enam ei osutata (näiteks kaugtõestamise toiming). Väljaõpe ja valmisolek teenuse osutamiseks peab olema ka nende teenuste osas, mis on väga spetsiifilised ja vajavad eri väljaõpet , kuid mille osutamist esineb harva (nt tõestamistoimingud). Senise regulatsiooni parem rakendamine K onsulaarseadust on muutunud maailmas rakendatud võimalikult ajakohaselt ja kavandatavaid alternatiive on võimalusel kasutatud ka praegu, kuid praktika näitab, et sellest enam ei piisa. Konsulil peab teatud teenuste osas olema võimalus teenuse osutamisest keeldumiseks , eelkõige juhtudel kui kasutatakse mugavusteenust. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid analüüsitakse 2024. aasta lõpu s toimu sid konsulaarkonsultatsioonid ja kohtumised Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani esindajate ga, mille käigus jagati parimaid praktikaid konsulaarteenuste vallas . Kokkuvõtvalt võib öelda, et enamik riike liigub konsulaarteenuste digitaliseerimise poole. Täpsemalt on teiste riikide praktikaid analüüsitud peatükis 5. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Teenuste delegeerimine: Lõpetada nende konsulaarteenuste osutamine, mida on kliendil võimalik saada e-teenusena. Välisesinduste funktsioonide täpsustamine: Jätkata nende konsulaarteenus te osutamist , mis toetavad välisesinduse põhitegevus t ning loobuda teiste konsulaarteenuste osutamisest . 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseaduse ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse raamid Kirjeldatud regulatiivne võimalus on seotud põhiseaduse § 13 lg 1 teise lausega, mis näeb ette, et Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Eelkõige peetakse siin silmas konsulaarabi andmist , mida saab lugeda põhiõiguste hulka kuuluvaks . Kavandatud muudatus puudutab konsulaarabi seoses urni või kirstu pitseerimise tõendi väljastamisega. Tänapäeval osutatakse seda teenust matusebüroode poolt, mistõttu praktikas ei ole selle pakkumine välisesinduse poolt enam vajalik. Samuti on kavandatud muudatuse kohaselt plaan osutada dokumentide edastamise konsulaarteenust vaid konsulaarabi korras. Seega laiendatakse selle s osas antavat konsulaarabi. Kavandatud muudatustega ei vähene klientidele antav kaitse välisriikides, muutub eelkõige konsulaarteenuste osutamise viis . Endiselt osutatakse konsulaarabi hädasolijatele. Kavandatav lahendus ei ole vastuolus rahvusvahelise ega ELi õigusega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Kavandatud muudatustega määratletakse täpsemalt konsulaarklientide ring, võimaldatakse konsulaarteenuste osutamisel kasutada kaugtuvastamist, suunatakse konsulaarkliente kasutama olemasolevaid e-teenuseid ning kitsendatakse välisesinduste poolt pakutavaid teenuseid ja kohustusi. Samuti on kavas vaadata üle konsulaarteenuste riigilõivud . Näiteks on kavandatud suurendada riigilõive nende teenuste osas, mida jätkatakse erandjuhtudel ( nt dokumendi tellimine Eestist) või teenused, mida osutatakse väljaspool esinduste tavapärast tööaega ning tööruume (nt konsulaarmissioonidel, ku s konsul sõidab teenus t osutama paarituhande k ilomeetri kaugusele ) , et pakutavatele teenustele rakenduvad riigilõivud oleksid proportsionaalsed teenuse pakkumisega kaasnevate kuludega. Näiteks PPA praktika kiirendatud korras väljastatava passi ja isikutunnistuse taotluse riigilõivude tõstmise osas näitab , et teenuses aajate hulk on vähenenud pärast riigilõivu tõstmist üle 80%. Taotlejad on leidnud sobiva alternatiivi ja teenuse riigilõiv on proportsionaalne teenusele kuluva ressursiga. Konsulaarteenuste efektiivsemaks osutamiseks soovime piirata klientide ringi, kellele konsulaarteenuseid välismaal osutatakse. Konsulaarteenuseid võiks osutada eelkõige nendele Eesti Vabariigi kodanikele, kelle alaline elukoht r ahvastikuregistri järgi on välismaal. Sellisel juhul ei osutataks konsulaarteenuseid enam nendele Eesti Vabariigi kodanikele, kelle alaline elukoht r ahvastikuregistri kohaselt on Eestis. Praktikas on näiteid, kus r ahvastikuregistri kohaselt on kliendi elukoht Eestis, kuid konsulaarteenuseid saadakse järjepidevalt Eesti välisesinduses. Sama s k ui kliendi alaline elukoht on Eestis, saab klient enam ik teenuseid Eestist kiiremini ja odavamalt , mistõttu olek s v älisesinduses teenuse osutamine vajalik üksnes põhjendatud erandjuhtudel. Kuna rahvastikuregistri elukoha andmetest lähtutakse avaliku ülesande täimisel (rahvastikuregistri seadus, edaspidi RRS , § 66 lg 1), siis on rahavastikuregistri kandel oluline tähendus ning isikul on kohustus esitada rahvastikuregistrisse selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab ka siis , kui isik asub elama välisriiki (RRS § 66 lg 1 ja § 69 lg 1 ja 4). Seega juhul, kui isik tegeli kult elab välismaal ja vajab konsulaarteenuseid, peaks ta muutma enda andmeid rahvastikuregistris , et saada konsulaarteenus eid välisesinduses. Kavandatav muudatus aitaks tagada kvaliteetse konsulaarteenuse kättesaadavuse nendele klientidele , kes seda vajavad. Konsulaareteenuste klientide ringi on piiratud ka varem, näiteks saavad välisriigi kodanikud kehtiva konsulaarseaduse järgi konsulaarteenuseid vaid selles välisesinduses, mille konsulaarpiirkonnas on välisriigi kodaniku registreeritud elukoht. Kavandame võimaldada kaugtuvastamise teel isikute tuvastamist konsulaarteenuste osutamisel. Kehtiva i sikut tõendavate dokumentide seadus e (edaspidi ITDS ) järgi on kaugtuvastamise ehk videosilla teel isiku tuvastamine võimalik vaid tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmisel. Samas on põhjendatud lubada kaugtuvastamise teel isikute tuvastamine ka teiste toimingute puhul, sest kaugtuvastamine on oluliselt vähem ressu r sikulukas ning klientidele mugavam. Näiteks võiks videosilla teel tuvastada isiku, kes soovib omaks võtta isadust perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS ) § 26 lg 1 alusel. Praktikas on olnud juhtumeid, kus isa, kes soovib toimingut teha, ei asu riigis, kus on Eesti välisesindus. Videosilla teel saab isiku tuvastada ning selgitada isiku tahteavalduse õiguslikke tagajärgi , mistõttu ei ole isiku välisesindusse kohale tulek vajalik . Kavandame teatud konsulaarteenuste osutamise lõpetamist, sest praktikas neid ei kasutada ning teenustele leiduvad alternatiivid, mistõttu ei ole mõistlik jätkata konsulitele väljaõppe ja täiendkoolituste andmist tagamaks välisesinduste pidev valmisolek vastavaid teenuseid pakkuda. Kavandame lõpetada ka nende teenuste pakkumise, mida pakutakse juba e-teenustena teiste asutuste poolt, mistõttu kannab väliesindus hetkel dubleerivat rolli, mis ei ole optimaalne ja ressursitõhus. Järgnevalt loetleme konkreetsed teenused, mida kavandatav muudatus mõjutab. Teenused, mille osutamine lõpetatakse Konsulaarametniku erikutse kaotamine Erikutsega konsulaarametnik on juriidilise kõrgharidusega konsul, kes K on S § 30 lg 2 alusel võib teha notariaalseid tõestamistoiminguid tõestamisseaduse kohaselt. Sisuliselt teeb erikutsega konsulaarametnik notari toiminguid. Täna on välisesindustes kokku 5 erikutsega konsulit, tõestamistoimingu id aga viimasel kahel aastal tehtud ei ole . Seega puudub praktiline vajadus eri kutsega konsulaarametniku järgi . Välisministeeriumi roteeruv töökorraldus ei võimalda erikutse konsulitel teha ainult konsulaartööd, et hoida notariaalsete tõestamistoimingute tegemine kõrgel tasemel. Teisel ametikohal töötades , kus erikutse konsuli ülesandeid vaja ei lähe, väheneb asjatundlikkus alal, mis nõuab väga häid ja ajakohastatud teadmisi. Alternatiiviks notariaalsetele tõestamistoimingutele on kau g tõestamise teenus Eesti notariga videosilla teel, mis on praktikas leidnud väga laialdast kasutamist. Samuti on alternatiiviks saada teenus t välisriigi notari juures. Erandjuhtudel jääb võimalus teha tõestamistoiminguid välisesinduses Välisministeeriumi konsulaarosakonna kooskõlastusel ka erikutseta konsulitel . Erikutsega konsulite nelja viimase aasta s tatistika tõestamise vormis tehtud toimingutest : 2020 . aasta l 9 toimingut ; 2021 . aasta l 14 toimingut ; 2022 . aasta l 5 toimingut ; 2023 . ja 2024 . aastal 0 toimingut . Kaugtõestamise toiming u kaotamine K onS § -s 30 1 sätestatud k augtõestamise teenus oli Notarite Koja eestvedamisel koostöös Välisministeeriumiga arendatud e-teenus, mille eesmärk oli lihtsustada tõestamistoimingute tegemist videosilla teel Eesti notariga, kasutades välisesinduse ruume ja vahend amist . Projekt käivitati 2020 . aasta algu ses . COVID-19 pandeemia ajal kehtinud liikumispiirangu te st ajendatuna kiirendas Notarite Koda teenuse arendamist ja seda hakati osutama ka neile, kes ei saanud välisesindusse kohale tulla. See osutus väga edukaks, mistõttu tegelik vajaduse teha kaugtõestmistoiming uid välisesinduse vahendusel on tänaseks marginaalne. Selle teenuse osutamise võimalus on üks ülesannete dubleerimise näidetest. Need üksikud juhud, mil kaugtõestamistoiminguid välisesinduses teh akse , kulgevad väga ajamahukalt , sest teenuse ülivähese kasutamise tõttu jäävad tehniliselt hätta nii notarid kui inimesed, et omavahel ühendust saada. Sooritatud kaugtõestamistoimingu te s tatistika : 2020. aastal 6 toimingut; 2021. aastal 7 toimingut; 2022. aastal 10 toimingut; 2023. aastal 6 toimingut; 2024. aastal 7 toimingut. Ametlik kinnitami n e KonS § 40 kohaselt kinnitab k onsulaarametnik ametlikult allkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust haldusmenetluse seaduse kohaselt. Sisuliselt on tegemist isiku tuvastamisega teise ametiasutuse jaoks. Kõige enam kasutatakse seda teenust isikunime muutmise avalduse esitamisel ja isikukoodi tellimise avalduse esitamisel allkirja kinnitamisel. Tegemist on tasuta toiminguga, kuid ka see toiming võtab aega ja nõuab teatud oskusi. Alternatiiv ametlikule kinnitamisele esindustes on notariaalne kinnitamine , mida võivad teha kõik konsulid . Notariaal s e t kinnitami st kui kõrgem at tõestamise vorm i saab kasutada ametliku kinnitamise asemel. Tõlketeenuse osutamine KonS § 32 alusel ja tingimustel võib konsul teha tõlke avalikust dokumendist. Tõlkimine on üldjuhul ajamahukas toiming, mis nõuab väga head võõrkeele oskust. T õlketeenuse osutamine ei ole üks välisesinduse põhifunktsioone ja kindlasti ei saa seda teenust pakkuda võrdselt kõigis esindustest. Seda kinnitab ka statistika. Ajavahemikul 2020–2024 tehti välisesindustes kokku 8 tõlget. Soovi korral väljastatakse Eestis dokumente üldjuhul inglise keeles, mida ei ole keeruline tõlkida asukohariigi keelde ka välisriigis või vastava vandetõlgi olemasolul Eestis . Antud muudatus ei pane kliente rahaliselt ebasoodsamasse olukorda, kuna tegemist on riigilõivustatud teenusega. Professionaalne tõlketeenus on kliendile kättesaadavam ja kiirem. Juhiloa väljastamise lõpetamine KonS § 34 kohaselt väljastab k onsulaarametnik või aukonsul Eesti juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, esmase juhiloa või duplikaadi välisriigis viibivale Eesti kodanikule liiklusseaduse kohaselt. Kavandatud muudatuse kohaselt l õpetame juhilubade väljastamise, sest üldjuhul väljastatakse see otse TRAM-i poolt. Üksikutel juhtudel on väljastamine toimunud välisesinduses. Edaspidi saaks seda teha erandjuhul ametiabi raames. Toimingud Eesti laevaga KonS § 36 lg 1 järgi registreerib k onsulaarametnik konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta. KonS § 36 lg 2 ja l aeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lg 2 näeb ette ajutise liputunnistuse väljastamise konsulaarametniku poolt. See teenus on loodud olukorraks, kus laevaomanikul ei ole liiga suure finants- või ajakulu tõttu võimalik taotlust esitada Eestis. Kavandatava muudatusega seda konsulaarteenust enam ei osutata. Kaubandusliku meresõidu koodeksi § -s 66 on toodud teated, mida kapten edastab konsulaarametnikule, need on testament ja surmajuhtum. Praktikas ei ole testamente ja surmajuhtumeid registreeritud . Välisministeeriumil puudub info, kui palju selliseid juhtumeid ja vajadusi on viimaste aastate jooksul olnud. Kuna enamjaolt on võimalik esitada digitaalselt taotlusi ja dokumente ning seda võimalust kasutatakse aina laiemalt, siis taotluse esitamine otse TRAM- le või notarile ei too kaasa lisakulusid. Kõige suurem kulu seoses lipuõigusega on inspektori laeva juurde toimetamise kulud laeva esmaseks ülevaatuseks, kuid liputunnistuse väljastamine konsulaarametniku poolt neid kulusid ei vähenda. Viimased kaks toimingut Eesti laeva suhtes tehti 2017 . a algul. Kokku on ajavahemikul 2004– 2017 registreeritud 16 toimingut. Tõend urni või kirstu pitseerimise kohta KonS § 59 alusel pitseerib konsul Eestisse saadetava kirstu või urni ning annab välja sellekohase tõendi. Tänapäeval on pea kõigil matusebüroodel olemas rahvusvaheline litsents, mille alusel võivad nad teenust osutada ka välisriikides. Praktikas on k õik surnukehaga seonduvad toimingud sellist teenust pakkuva matusebüroo osutada . Kirstu transpordiks tuleb alati leida matus ebüroo . Urnide transport on võimalik ka Eesti välisesinduse vahenduseta. Seega ei ole praktikas selleks sätteks vajadust. Tõendite kogumine ja menetlusdokumentide kättetoimetamine KonS § 50 kohaselt võib konsul välisriigis Eesti kohtu korraldusel koguda tõendeid ja kuulata üle tunnistajaid ning toimetada kätte menetlusdokumente välisriigis, kui see ei ole välisriigi õiguse järgi keelatud. Praktikas ei ole selliseid toiminguid välisesindustes tehtud ja vajadust sellise teenuse järele puudub. Konsulid ei ole saanud väljaõpet tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks ning üldjuhul ei ole välisesindustes selliseid ruume, kus saaks menetlustoiminguid teha. Tänapäeval on võimalusi teha sellised toiminguid Eestist, näiteks videosilla teel ja/või näotuvastus e funktsiooni kaudu . Kuna tõendite kogumi s e ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kohustus tuleneb ka rahvusvahelistest lepingutest, õigusabilepingutest ja Euroopa Liidu õigusest, vajab sätte muutmine põhjalikumat analüüsi. Elamisloa taotluse edastamise ja elamisloa väljastamise lõpetamine KonS § 47 lg 1 kohaselt edastab k onsulaarametnik välisriigi kodaniku elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks PPA-le välismaalaste seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse kohaselt. Kavandatava muudatusega l oobu takse esindustes elamisloataotluste vastuvõtmisest , kuna isikud saavad Eestisse reisida pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel . Kuna D-viisa menetluse s kooskõlast avad asutused kuuluvad Siseministeeriumi haldusalas se , tuleks eelduslikult viia D-viisade menetlemine ain ult PPA pädevusesse. Eestis olles saab taotleda elamisluba PPA teenindustes ning tulevikus enne Eestisse saabumist ka loodavas sellekohases portaalis. Korduva elamisloakaardi omanik omab Eesti kehtivat elamisluba, seega on tal võimalik saada oma elamisloakaart kätte Eestis PPA teeninduses , mistõttu puudub vajadus tulla elamisloakaardi kättesaamiseks välisesindusse. Kodakondsusest vabastamise taotluse ja kodakondsusest vabastamist taotlenud isiku dokumentide vahendamise lõpetamine K onS § 35 kohaselt edastab k onsulaarametnik püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse ja muud nõuetekohased dokumendid menetlusse võtmiseks PPA-le ning v äljastab kodakondsusest vabastamist taotlenud isikule seadusega ettenähtud dokumendid, võtab tagasi Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid ning edastab need PPA-le . Kuna kodakondsusest vabastamise taotlust on võimalik esitada PPA - le ka posti või e-posti teel, ei ole vajadust selle teenuse dubleerimis eks välisesinduses. Isikut tõendava dokumendi tagastamist PPA - le võib välisesindus jätkuvalt vahendada. Välisesindus võib vahendada nimetatud avalduse esitamist erandjuhtudel. Teenused, mille saamist suunatakse eelkõige e-keskkonda või teenuse omaniku juurde Korduva passi ja ID-kaardi ning alla 12 . aasta vanuse lapse esmakordse passi ja ID-kaardi taotlemine KonS § 27 kohaselt edastab konsulaarametnik Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse menetlusse võtmiseks PPA-le ning väljastab Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse välisriigis viibivale Eesti kodanikule. Korduva ja kuni 12. a lapse passi on mugavam ja soodsam esitada läbi PPA iseteeninduskeskkonna . Kui passi- ja/või ID-kaardi taotluse esitamine PPA iseteeninduskeskkonnas ei ole võimalik (nt sõrmejäljed on aegunud), siis taotleja annab asukohariigi välisesinduses sõrmejäljed. Esinduses saab sõrmejäljed hõivata konsulaarsekretär KonS § 27 l g 1 1 alusel. Seejärel saab taotleja esitada taotluse iseteeninduskeskkonnas. Iseteeninduskeskkonnas dokumendi taotlemine võimaldab taotlejal lisaks rahalisele kokkuhoiule dokumendi kiiremini kätte saada, sest e-teenusena esitatud taotluse puhul ei ole vaja oodata taotluse välisesindusest postiga PPA - sse jõudmist . Väiksemates välisesindustes, kus konsulaarametniku kohustusi täidab diplomaat, kellel on mitmeid ametikohustusi lisaks konsulaarülesannetele , võiks muuta passi- ja ID-kaarditaotluse vastuvõtmise konsulaarsekretäri tööülesandeks, andes nendes esindustes konsulaarsekretäridele suuremad õigused esinduse juhi taotlusel. Selleks tuleb täiendada KonS § 26 p - i 2 ja lisada § 27 lg 1 juurde konsulaarsekretäri le õigus toimingu tegemiseks . Perekonnasündmuse tõendid ja teised avalikud dokumendid KonS § 41 lg 1 ja § 42 järgi tellib k onsulaarametnik või aukonsul isiku kirjalikul taotlusel avaliku dokumendi Eesti ametiasutuselt. See on üldjuhul mugavusteenus, sest dokumenti saab Eestist tellida ka otse, kasutades digikanaleid, postiteenust, kullerteenust, ettemakstud postiteenust vms. Selle konsulaarteenuse alla liigituvad näiteks perekonnasündmuse dokumentide, abieluvõimetõendite, karistusregistri tõendite , apostille tellimised jms. Perekonnasündmuse tõendeid, abieluvõime tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid, mis väljastatakse välisesinduses konsuli poolt ( KonS § 33 ja 38 lg 3) , tuleks eelkõige suunata tellima e-Rahvastikuregistri kaudu. See vähendab oluliselt tehnilise töö mahtu (nt korrektsete andmete kontrollimine avaldusel, riigilõivu laekumise kontrollimine, soovitud andmete sisestamine tõendi saamiseks). E-teenusena väljastatud tõendite väljastamise võiks muuta konsulaarsekretäride ülesandeks. Kõik i avalik ke dokume nte , mida on võimalik tellida Eestis, peaks olema võimalik tellida ka välisriigis. Vajadusel saavad riigiasutused sätestada sellise võimaluse õigusaktis ning ette näha ka riigilõivu välisriiki edastamise kulude katteks. Välisesinduse kaudu dokumendi tellimine Eestis t võiks kavandatava muudatuse järgi jääda alles erandjuhul, mi lle osutamine otsustakse erandjuhul arvestades taotleja isikut, ajakriitilisust ja muid asjaolusid. Rahvastikuregistri toimingud Andmete kandmine r ahvastikuregistrisse (K on S § 38 lg 1) jääb kavandatud muudatuse kohaselt väiksemate välisesindus t e ülesandeks eelkõige erandlikel juhtudel ning seda tehakse üldjuhul koostöös konsulaarosakonnaga. Välisesindustes rahvastikuregistrist a ndmete hõivamis e täielik lõpetamine ei ole otstarbekas, sest aeg-ajalt on vaja teha kiireloomulisi toiminguid ( nt surmad ega ja konsulaarabiga seotud juhtumid). Eraisiku poolt dokumendi edastamine KonS § 44 lg 1 kohaselt edastab konsul isiku taotlusel dokumendi Eesti ametiasutusele või isikule. See on mugavusteenus, mida välisesindused üldjuhul tihti ei osuta . Kavandatava muudatuse kohaselt saab s eda teenust pakkuda välisesinduse kaudu ainult väga põhjendatud juhtudel ( nt sõjaolukorras või loodusõnnetuste korral, ku i tava post ei liigu). Teenuse osutamine võiks olla põhjendatud konsulaarabi korras. Selle teenuse riigilõiv vaadatakse üle , kuid jääb alles võimalus riigilõivust vabastamiseks. Kavandatud muudatuste mõjud Mõjude kaardistamise tulemusel saame välja tuua, et konsulaarseaduse muudatused avaldavad positiivset mõju infoühiskonna arengule, mis omakorda süvendab Eesti kui e-riigi mainet. E-teenuste pakkujaid motiveerib e-teenuste järjepidev kasutamine hoidma pakutavaid e-teenuseid töökorras ja neid edasi arenda ma. Samuti motiveerib kavandatav muudatus teenuste omanikke pakkuma e-teenuseid, mis on kasutajasõbralik ud ja mugavalt kättesaadav ad nii Eestis elades kui ka välismaal (sh teenuse kättesaadavus ka inglise keeles).T eenusekasutaja vaatest mõjutab iga positiivne e-teenuse kogemus e-riigi kuvandi süvenemist ning kasutajad jagavad seda oma kontaktvõrgustikes ja tulles tagasi e-teenuseid kasutama. Positiivse mõjuna saab välja tuua, et e-teenuste kasutamine tagab nii Eestis kui välismaal elavate teenusekasutajate võrdse kohtlemise . Hetkel on välismaal elaval eestlaskonnal teatav eelisseis konsulaarteenuste saamiseks, sest kõiki vajalikke riigi poolt pakutavaid teenuseid saadakse ühest kohast välisesinduses , sh tasuta nõustamist , ning puuduvad pikad ootejärjekorrad konsuli juurde vastuvõtuaja saamiseks. Muuhulgas teevad konsulid ka konsulaarmissioone asukohariigis, mis tähendab juba väga personaalset teenust kliendi kodulinnas ja mis seab Eestis elavad teenusekasutajad ebasoodsamasse olukorda. Konsuli tööjõuressursi optimeerimine konsulaarteenuse osutamisel mõjutab otseselt välissuhtlemist ja rahvu s vahelisi suhteid , sest vabanevat tööaega on võimalik kasutada koostöövõrgustike loomiseks ja Eesti seisukohtade esitamiseks. R iigivalitsemise seisukohast eelarve kulud ei suurene kavandatavate muudatuste tõttu, pigem kasutatakse olemasolevat ressurssi riigile kulutõhusa ma l moel. K õrgemad konsulaarteenuste riigilõivud tagaksid riigilõivude kulupõhimõttest lähtumise, eelkõige seoses välisesinduste lähetuskulude ga konsulaarmissioonidel. V abanenud tööjõuressurss aitab kaasa välisesinduse põhifunktsioonide täitmisele. Teatud määral tekib ka kaasuv positiivne keskkonnamõju kui väheneb paberkandjal ja posti teel osutatavate teenuste osutamine välisesinduste vahendusel. Konsulaarseaduse muudatused ei mõjuta Eesti kodanike kaitset välisriikides, kuna käesolev VTK puudutab konsulaarabi vaid vähesel määral. 12. Muudatuste koondmõju Kliendid suunatakse eelkõige kasutama e-teenuseid, väheneb dubleeriv vahendustegevus ja välisesinduste s tekib rohkem ressurssi multifunktsionaalsete ülesannete täitmiseks. Klientidele , kes tellivad teenust e-lahenduste kaudu on teenus kiirem ja soodsam. Teist e teenuste saamine muutub kodanikule kulukamaks seoses kavandatavate riigilõivude määra ajakohastamisega. Kavandatava muudatusega lisatakse võimalus edastada dokumente postiga, mis võib muuta dokumendi kättesaamise mõnevõrra ajakulukamaks võrreldes dokumendi kättesaamisega välisesindusest. 13. Muudatuste rakendamisega seotud kulud ja tulud Teenuste omanikel võivad kaasneda teatud kulud infotehnoloogia arendusse, et laiendada teenuse kättesaamist välismaal ( nt dokumendi saatmine kliendi välisriigi elukoha aadressile, tõendi väljastamine inglise keeles jms). P ikemas perspektiivis väheneb kulude maht. V I . Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 1 4 . Valitav lahendus Kavandatava muudatusega kaotatakse nende konsulaarteenuste osutamine, mis ei ole sisuliselt põhjendatud. Samuti kaotatakse tõendi väljastamine urni või kirstu pitseerimise kohta, sest praktikas ei ole selleks vajadust. Seadust muudetakse nii, et soodsam ja kiirem on kasutada teenuseid eelkõige e-keskkonna s . Põhjendatud juhtudel jääb alles võimalus saada teenus eid välisesinduse kaudu. 1 5 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Välja pakutud lahenduse realiseerimiseks tuleb muuta eelkõige konsulaarseadust ning konsulaarseaduse alusel antud rakendusakte, välismaalaste seadust , isikut tõendavate dokumentide seadus t , notariaadiseadus t , tõestamisseadus t , liiklusseadus t , riigilõivuseadus t , laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus t , rahvastikuregistri seadus t , p erekonnaseisutoimingute seadus t , V abariigi V alitsuse 24.09.2002 määrus t nr 305 „ Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine “ . 1 6 . Kaasamise plaan ja mõjuanalüüs Väljatöötamiskavatsuse koostamisse on olnud k aasa tud välisesinduste esindajad . V äljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Rahvusarhiiv ile , Riigikohtule, Tallinna Ringkonnak ohtule, Tartu Ringkonnako htule, Tallinna Halduskoh t u le, Tartu Halduskohtule, Tallinna Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Notarite K o jale , Riigikantseleile . Väljatöötamiskavatsus esitatakse teadmiseks Riigikogule. Mõjuanalüüs on plaanitud 2025. aasta I poolaastasse, kus toimub konsulite tagasiside analüüsimine , suhtlus teiste asutustega, kelle teenuseid me osutamine ja selle tulemusel pidev olukorra monitooring. Tulenevalt reformi eesmärgist ootame kõigi asjaomaste asutuste ja partnerite ettepanekuid ning lahendusvariante, kuidas optimeerida teenuste osutamist välisriigis ning vähendada ülesannete dubleerimist. Soovitame kõigil teenuse omanikel kaaluda kaugtuvastamise võimalust ehk teenuse osutamis t videosilla vahendusel (ITDS § 11 1 lg 1 3 ) . 1 7 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata. 1 8 . Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg on 2025. aasta II pool aasta . 19 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 202 7 . aasta algus . 2 0 . Vastutavad ametnikud Tiina Nirk, [email protected] ; Hanna Maria Kokla, [email protected] Ministeeriumid 22.05.2025 nr 15.1-2/3224 Konsulaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks konsulaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Ootame Teie kooskõlastusi ja arvamusi 26. juuniks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tshakna minister Lisa: VTK 14 lehel. Teadmiseks: Riigikogu Riigikantselei Rahvusarhiiv Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Notarite Koda Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Hanna Maria Kokla 58668811 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/25-0575 - Konsulaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af9f15e5-0403-4969-b015-ee4f10802850 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af9f15e5-0403-4969-b015-ee4f10802850?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main