Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2023/24 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Nimetus: Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn Tel +372 50 29858 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 16.02.2024 2 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.......................................................... 8 3.1 Harju maakonnaplaneering .............................................................................................. 8 3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................... 8 4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 10 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 10 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 10 4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 11 4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 12 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 13 4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 13 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 13 4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 14 4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 14 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 15 Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 17 3 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg- le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Saue Vallavalitsus on kirjaga 16.01.2024 nr 5-5/773 küsinud Keskkonnaameti arvamust KSH algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet on oma vastuskirjas 13.02.2024 nr 6-5/24/965-2 tõdenud, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis arendustegevus ei toimi, palume ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja analüüsida DP-s detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed. 4 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 1 Mõjutatav keskkond Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus Keila-Tallinn raudtee (lõik 87,2-91,1 km) ja riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal. DP ala asub soodsas asukohas. Kaugus Saue linna keskpunktist on vähem kui 2 km ning Laagri aleviku keskusest ca 2,5 km. Ala asub kahe nimetatud keskuse vahel neid ühendava peamise ühendustee ehk Saue tee (kohalik tee nr 7270621) ääres. Samuti asub DP ala Saue valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal. Vahetule kontaktalale (teisele poole Vääna jõge) on väljaehitamisel äri- ja elamupiirkond „Gate Tallinn“, mis hõlmab endas kokku üle 60 hektari infrastruktuuri ja maanteetranspordiühendustega krunte äri- ja elamuarendusteks, mis on Saue vallas üks suurimaid ärifunktsiooniga alasid. Sarnane ärifunktsiooniga ala on üldplaneeringuga kavandatud ka Padula arendusala ning Tallinn-Pärnu maantee vahelisele alale. Planeeringuala hõlmab järgmiseid maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistuid: - Metsa-Padula (kat. tunnus 72601:001:0996). Pindala on 86068 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (27148 m²) ja metsamaaga (52289 m²), aga 6631 m² on muu maa. - Padula (72703:001:0444). Pindala on 91057 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (84130 m²), aga looduslikku rohumaad on 2428 m² ja muud maad 875 m². Kahe planeeringuga haaratud kinnistu vahele jääb elamumaa 100% sihtotstarbega Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, kus asub olemasolev hoonestus. Joonis 1. Planeeringuala kinnistute paiknemine koos kitsendustega. Allikas: Maa-amet 5 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad. Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566). Läänepoolt piirneb maa-ala vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule 2030+ rohevõrgustiku tuumalaga ning idapoolt rohevõrgustiku koridori ja Vääna jõega. Ala paikneb Harju lavamaal. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale. Kultuurimälestiste registri alusel lähipiirkonnas mälestised puuduvad. DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Praegu kehtiva ehitusseadustiku § 73 alusel raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele. Padula kinnistu on valdavalt lage rohumaana. Metsa-Padula kinnistu on enamuses kaetud metsaga. Planeeritaval maa-alal olemasolev hoonestus puudub, kuid ala ümbritseb Vana-Padula maaüksust, kus asub olemasolev hoonestus. 6 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada ala 20 krundiks, millest 8 on elamumaa krundid, kaks ärimaa või ühiskondlike hoonete maa krundid (võimalikud hooldekodu ja lasteaed), 7 üldkasutatava maa krundid, kaks transpordimaa krundid ja üks tootmismaa krunt kanalisatsioonipumpla ja mahuti tarbeks. Moodustatavate kruntide pindala kokku on 177 125 m2. Planeeritud korterelamud on kuni neljakordsed ühe maa-aluse korrusega. Üldkasutatava maa krundid on ette nähtud laste mänguväljakute, spordiväljaku rajamist ja avaliku kasutusega pargialaks. Kavandatav ala liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale. DP koostamisel määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Joonis 2. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: RAAM Arhitektid AI OÜ) 7 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku serva. DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldusega1 nr 36 on algatatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega on DP eskiisis arvestatud. 3.2 Saue valla üldplaneering2 Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute maal ja osaliselt haljasala ja parkmetsamaal. Viimane kattub ka suures osas rohevõrgustiku alaga. Saue valla üldplaneeringuga on täpsustatud Harju maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piire Laagri aleviku ja Saue linna ühiseks arengualaks n-ö kokkusulatamiseks, et moodustuks perspektiivne linnalise asustuse arenguala - osa Laagri aleviku ja Saue linna ühendatud keskusalast. Seega on ala perspektiivsel valla tiheasustusega alal. Vastavalt üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Vääna jõe äärne ala on kavandatud avaliku kasutusega rohealaks, mis tagab ka juurdepääsu jõe kallasrajale. Üldplaneeringu nõuetega kooskõlas ei ole kavandatud korterelamutele väiksemaid kui 1200 m² suuruseid krunte ja hooned on kavandatud kuni 4-korruselistena. Planeeritud alal on avalikult kasutatava haljastatud ala osakaal ca 65% ning hoonestatud ala osakaal ca 5%. Elamukvartalite kavandamisel lähtutud põhimõttest, et hoonete vaheline ruum oleks suures osas haljastatud avalik ruum. Samuti on kvartali kesksele alale kavandatud suur üldkasutatav puhke- ja rekreatsiooniala koos mänguväljakutega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/327012023001 2 https://sauevald.ee/uldplaneering 8 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Ala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ja detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas. PLANEERITAV ALA SAUE VALLA ÜP-s Joonis 3. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust 9 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 4 Võimalikud keskkonnamõjud 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit. 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele. Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. Saue valla üldplaneeringu alusel on rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus vähemalt 90%. Looduslike aladena käsitletakse vähese inimmõjuga alasid nagu kõik praegused metsaalad. Rohevõrgustiku alad tuginevad Harju maakonnaplaneeringu alusel määratud vastavatele aladele. Varem asusid Padula ja Metsa-Padula kinnistud rohevõrgustiku tuumalasid ühendava rohekoridori K9 alal, kuid Saue valla üldplaneeringuga korrigeeriti rohekoridori paiknemist. Metsa-Padula kinnistul asuvad kõrghaljastatud rohealad, mis on detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud säilitatavatena. Kõrghaljastuse osaline likvideerimine on vajalik Metsa-Padula kinnistule kavandatud juurdepääsutee rajamiseks, kuid seejuures tuleb jälgida, et tee maa-ala on võimalikult optimaalne. Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata. 3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021 10 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud. Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt. 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringuala piirneb kirdest Vääna jõega (VEE1094500). Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndisse arendustegevusi ette ei nähta. Vääna jõgi kuulub antud lõigus keskkonnaministri määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ toodud jõgede hulka. Vääna jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10 on kinnitatud „Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava“. Kavast tulenevalt on kaitseväärtuse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) mõjutegurid: asulatest pinnaveega tulev hajureostus, asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine), ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine. Nimetatud Saku valla Kanama korteriühistu biopuhasti asub kinnistul „Kanama meistripunkt“ (71801:003:0550) ja on eraomandis. Puhastile on väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/329634. Planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Seega on ala võimalik ühendada tulevikus ühiskanalisatsiooniga ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele (Vääna jõele) või põhjavee seisundile. DP ala liidetakse Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK). Tallinna Vesi AS on Saue Vallavolikogu otsusega 30.11.2023 nr 54 määratud vee- ettevõtjaks Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondades. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ega Vääna jõele reostusohtu ei kujuta. 11 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Ala läbib Padula kraav (VEE1095400), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, kuid mis suubub Vääna jõkke. Ala liidetakse ÜVK süsteemiga. Tegevustega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Hetkel ei ole DP algatamise staadiumis teada täpsemad sademeveeärajuhtimise lahendused. Juhul kui kavandatakse sademevee juhtimist Padula kraavi, tuleb DP koostamise käigus täiendavalt analüüsida vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb võimalusel minimeerida vett mitte läbilaskvate pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Planeeringualal VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevud puuduvad. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: − veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a. − veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a. Eeldatavalt ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVKs kavandatud üsteemi laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule ei ole valla vee-ettevõtja poolt tehnilisi tingimusi veel määratud. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Peatükis 5 on toodud võimalikud ehitusaegsed leevendusmeetmed. 4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid. 12 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas välisõhusaaste heiteallikad. Saue valla kohta on koostatud mürakaart, kuid konkreetse DP lahenduse kohta on otstarbekas koostada täiendav müramodelleerimine, kus tuleb arvestada ka perspektiivse raudteega. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Samas on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas. Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu lahendus näeb ette ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on DP-ga kavandatud multifunktsionaalne piirkond, koos võimalike sotsiaal- ja ärifunktsioonidega. 4.7 Mõju kultuuriväärtustele Kultuuriväärtused piirkonnas puuduvad. 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 13 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid4: - 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering; - Kinnistu Tuuleveski 1 detailplaneering. Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. 4.10 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 4 https://gis.sauevald.ee/detailplaneeringud/ 14 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Detailplaneeringuga kavandatakse perspektiivsele tiheasustusalale luua keskkonnasäästlik infrastruktuur, kasutades seejuures tänapäevaseid nn rohelistele elamualadele omaseid energia- , kütte-, jahutuse-, vee-, reovee- ja sademeveelahendusi. Vastavalt KeHJS § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg- s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 13 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid: − Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. − Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike 15 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. − Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi. − Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. − Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. − Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. − Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. − Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. 16 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Harju maakonnaplaneering 2030+ Saue valla üldplaneering (kehtiv) Seadused, määrused: Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Andmebaasid: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 17 ILLUSTRATSIOONID SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED Tänava ristlõige 1-1 (asukoht vt Põhijoonis) 20,00 3,50 3,00 3,00 7,00 3,50 0,50 0,50 Kinnistu piir Kinnistu piir 1,00 Sõidutee telg Kõnnitee telg 1,00 1,00 1,00 0,75 0,75 1,00 3,50 3,50 4,0% 2,5% 2,5% 4,0% 0,5% 1,5% 1,0% 1,0% 0,5% PLANEERITAV TV-KAABEL PLANEERITAV EL.KAABEL PLANEERITAV SURVEKANALITORU Kasvumuld+murukülv 10cm PLANEERITAV VEETORU Täitepinnas (vajadusel) Asfaltbetoon AC 8 surf 5cm Asfaltbetoon AC 16 surf 5cm (45%tardkivi) (100% tardkivi) Lubjakivikillustik,140MPa 20cm Asfaltbetoon AC 32 base 6cm fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga Lubjakivikillustik,170MPa 25cm Dreenkiht(f≥1m/ööp) 20cm fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga Ol. olev pinnas fr. 32/63 Dreenkiht(f≥1m/ööp) 20cm Ol. olev pinnas Asukoht vt Põhijoonis Tänava ristlõige 2-2 Terviseraja ristlõige 3-3 20,90 0,50 2,00 Terviseraja telg 1,40 3,00 3,00 7,00 3,00 3,00 Kinnistu piir Kinnistu piir 0,50 0,50 Sõidutee telg Kõnnitee telg Kõnnitee telg 0,75 0,75 1,00 3,50 3,50 1,00 1,00 1,00 Bet. äärekivi, h=8 cm 1,5% 0,5% 0,5% 2,5% 2,5% 0,5% 0,5% 1,5% Kasvumuld+murukülv 10cm Täitepinnas (vajadusel) PLANEERITAV KÕRGHALJASTUS PLANEERITAV GAASITORU PLANEERITAV DRENAAZITORU PLANEERITAV TV-KAABEL PLANEERITAV PLANEERITAV EL.KAABEL SADEVEEKANALITORU PLANEERITAV VEETORU Graniitsõelmed 10cm Kasvumuld+murukülv 10cm PLANEERITAV Täitepinnas (vajadusel) REOVEEKANALITORU fr. 0/8 Lubjakivikillustik,140MPa 15cm Asfaltbetoon AC 8 surf 5cm Asfaltbetoon AC 16 surf 5cm Asfaltbetoon AC 8 surf 5cm fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga (45%tardkivi) (100% tardkivi) (45%tardkivi) Dreenkiht(f≥1m/ööp) 20cm Lubjakivikillustik,140MPa 20cm Asfaltbetoon AC 32 base 6cm Lubjakivikillustik,140MPa 20cm Ol. olev pinnas fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga Lubjakivikillustik,170MPa 25cm fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga Dreenkiht(f≥1m/ööp) 20cm fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga Dreenkiht(f≥1m/ööp) 20cm Ol. olev pinnas fr. 32/63 Ol. olev pinnas Dreenkiht(f≥1m/ööp) 20cm Ol. olev pinnas RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] tellija: RETORI SK OÜ projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERING töö nr : 22PAD mõõtkava: M 1:100 joonise nr: DP07 kuupäev: 21.05.2025 SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:750 LEPPEMÄRGID PLANEERITUD ALA PIIR KINNISTU PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Vääna Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m. PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA jõe ka PLANEERITUD SÕIDUTEE PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE PLANEERITUD KÕNNITEE itsevö PLANEERITUD TERVISERADA MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega) SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA önd 1 AVALIKU KASUTUSEGA TEE Üm 100% - - - AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS 19 - - - 52294 m² - AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA 0 Vää ELAMUT TEENINDAV PARKLA m Vää MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega na (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms). ROHEVÕRGUSTIKU ALA na jõe OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL) jõe OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL ehi OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL p tu iiran OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND ske PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA guv elu PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS us käig PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M) 2,4 vöö e . teerimis öön dus 0 lahen projek tiline akse maa sustat Ske NB ndus tä he p PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL la la ikua nd 8,4 m Rist PLANEERITUD KATUSEALUNE d1 0 4,25 1,0 3,00 PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER) 3,0 50 0 0 543 00 4,25 igus ,00 ise kä s. endu jekteerim KRUNDILE JUURDEPÄÄS R8 e la h ro 0 atilin takse p 0,5 m kema ta NB S us täpsus d m la h en iku ala 0 Ristm 7,0 0 544 NÄHTAVUSKOLMNURK 544 0,5 1 0 0,50 3,0 0 2,5 JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL) 543 54 3 AJUTINE TÕKKEPUU PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA ** 4 54 PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS 0,50 2,50 3,00 54 PLANEERITUD KRAAV 1 4 PLANEERITUD TRUUP 5 43 GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M Üm 100% Üm 100% 30 30 - - - - PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M 15 - - - * 18 - - - - - 24347 m² - * 23410 m² - PRK * POSITSIOONI NUMBER PRK PRK 1 * * 4 ,0 0 * 4, 00 * 0 4,0 ** * * 4,0 0 * *** Ä 100%/Üh 100% * * * * 55 ,0 0 1 16 m 1050 1 -1 / 4 1050 - ** * * * * 3 57 3961 m² 31 *** * * 4, ** * 00 ** 4,0 * EK 100% * * L 100% 0 57 - - * * ** * 4 - 2 16 m 900 -1 / 4 900 * * 1 - * * 0 - - - 4, 00 * 13 0 * 4, 3598 m² 26 * * * 9933 m² 24 ** * ** *** * 22 4, * 00 00 1 * 00 5, 4, 00 4, * 00 00 4, 17 7, 4, 00 * 11 **** * * ,5 0 7,0 * * * 65 0 * * * * U- 48 ,0 * * 3, 0 * * * 8 * * * *** * ÄN G M LJA K Ä 100%/Üh 100% * * * ** ,0 * 48 12 m 2000 1+2 * * 10 VÄ 00 * * * ** -1 / 3 2000 - 5, * 3, 2 * 00 3, 00 6646 m² * 00 4, 00 33 * 26 * 00 50 * * * * 7, .0 7, 3 * 2, 0 * 00 * * * ** 3, 7, * 00 2 00 * 55 4, * 5, 00 ** * * * 00 * * * * 0 * 5, 5 0 ,1 3 * 7, 27 22 Th 100% * * 00 1 4 4, 83 48 00 * EK 100% ** ** 5 m 60 ,7 * 5, 1 ** 1 0 21 4, 16 m 900 1 - 00 3 * 1 * * * * EK 100% - 2 5, - -1 / 4 900 - * * * * ** * * 262 m² 00 * * 2910 m² 27 * 9 * ** 16 m 900 1 7, 00 20 * 5, -1 / 4 900 * 00 * * - 1 * 21 LI- AL * * * ** * * ** ** * 3, 00 3383 m² 29 4,16 * 4 Ä * 83 4, V A ,90 00 * 00 US 00 0 * 49.00 3, 7, J Õ * * 5 2,5 * 43 00 3, * *** 3, * * * 2, 0 22 * 08 55 * 5,0 1 0 * * 0 5, 2 331 * * 55 0 * * ** 8 * * 30 00 EK 100% Üm 100% 34 KELGUMÄGI 7, 3, * * ,7 ** * - 4, 0 - 7 26 ,0 00 16 m 900 * 12 * 1 11 - 5 * .00 * * * * -1 / 4 900 - - - - - ** * * VÄ NGU 2,7 Üm 100% 0,2 2793 m² 23 735 m² - * * AK * 2, 0 - - * 5 70 - 2, 55 ** LJ MÄ * 0 16 - - ** * * *** 25.0 PERSPEKTIIVNE TEE * 4,00 - - ** 4,00 7192 m² * Ta EK 100% l lin * ** n- * * Pä 16 m 900 * rn 4 * 1 u- ** 4, Ikl *** * 7 00 -1 / 4 900 EK 100% a * - m * aa 37 * * nt 16 m 900 .00 2963 m² 00 ee 27 5, 1 le 14 ** * * 7, 00 -1 / 4 900 - 00 00 3622 m² 4, * ** 31 5, - L 100% - * * * 0,5 0 7, 00 S I- - 4, 4, PL ORD Üm 100% 00 * * * 00 - - * 2 * 55 - - - * 8, EK 100% - 4 * 05 ** 12 AT ,1 2 55 SP 59 11050 m² 90 - - ** ** * 16 m 900 00 - * 5 * * * * 1 4, * * * - 41.0 * -1 / 4 900 1009 m² 0 - ** * * 51 0 * .0 * * 8, * * 25 3608 m² * ** * * Üm 100% * 26 17 -- - *** * ** * 00 -- * 0 ** 0,5 4, - 4, 00 ** - 57 6348 m² 4 *** * * ** * ** * * 3 57 * * * * * * * EK 100% 16 m 1800 2 * 0 * 6 ,0 * 15 ** ** ** -1 / 4 1800 - 00 * 7, 7068 m² ** * * 49 ** * 4, 0 4, 00 4,0 00 5, SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU 00 MAKSIMAALNE LIIKIDES * ** 7, 00 ** 5, Lr 100% 00 MÄRKUSED: 0 KÕRGUS ** * 2,0 · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud 5 m 100 1 HOONETE ARV KRUNDIL - litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ 1 * 1 PARKIMISKOHTADE ARV HOONES poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 KORRUSTE 145 m² 2 PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES (töö nr 22-G500). ** reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] ARV HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE * ** · · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. Kõik planeeritud teed ja tänavad on tellija: RETORI SK OÜ projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING * projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: PÕHIJOONIS kahesuunalised. * ** *** KRUNDI SUURUS arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERING · Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse töö nr : 22PAD lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse mõõtkava: 1:750 MÄRKUSED: KRUNTIDE POS 10 JA 11 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS joonise nr: DP03 * ehitusprojektiga. * PARKIMISKOHTADE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS kuupäev: 13.05.2025 G3 V2 / EDASI VT SKEEM 3 G3 V2 / SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING G3 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1:750 V2 / LEPPEMÄRGID G3 V2 / PLANEERITUD ALA PIIR G3 / KINNISTU PIIR V2 G3 / PLANEERITUD KRUNDI PIIR G3 PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA V2 / G3 MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Vääna V2 / Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m. G3 / PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT G3 V2 PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA / G3 V 2 PLANEERITUD SÕIDUTEE jõe ka / PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE PLANEERITUD KÕNNITEE V2 G3 itsevö PLANEERITUD TERVISERADA / MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega) V2 G3 SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA önd 1 Ol.olev Telia sidekaev AVALIKU KASUTUSEGA TEE G3 nr 18336 AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS / V2 ühendus ol.oleva sidevõrguga 19 AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA 0 G3 Vää ELAMUT TEENINDAV PARKLA / m V2 MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega Vää G3W1.1 VÄÄ (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms). na E E ROHEVÕRGUSTIKU ALA / T na V2 jõe OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL) E 3 1 W1. U G NA jõe OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL A ehi / S V2 OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL piira G13 tus W1. OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND J / ÕG PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA kee V2 n 3 1G PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS guv W1. luvö I / käig us PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M) e . teerimis öön dus G3 lahen projek tiline akse Ske maa sustat PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL V2 1.1 p önd NB ndus tä EDASI VT SKEEM 1 KS1 KS1Ø110 lahe W KS1 / la KS1Ø110 ikua V1 V1 V1Ø110 Rist m PLANEERITUD KATUSEALUNE d1 KSS11 KV 1 V3 V1Ø110 G3 KKSS1V11 V1 V3Ø160 PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER) S11 KS K 5 V13 V S11 KS V 1 st V1V3 543 d erva 00 K1 V öön st s itsev mise 0m S11 VV13 e karaja väli KRUNDILE JUURDEPÄÄS / KS igus te V2 n K 1 ise kä maa sõidu 3 1.1 V V1 s. endu jekteerim 30m la h V3 e atilin takse pro GW kema ta NB S us täpsus d NÄHTAVUSKOLMNURK m KKSS11 h en la la VV11 3 iku a Ristm V 544 544 / JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL) V2 G31 W1. W AJUTINE TÕKKEPUU st 1. W 54 543 önd t se r va W 1 21 3 evö ises kaits välim / aa nteeiduraja W1.1 PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA V2 m 30m sõ W1 W2 W1.1 W1 KS1 W2 W1 .1 G13 W1 W1.1 ** KS1 KS1 KS1 W2 W1 W1 V1 V1 KS1 KS1 W2 .1 W1. V1 V1 KS1 KS1 KS1 W1 W2 W1.1 W1 V1 V1 KS1 KS1 W2 4 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 V1 KS1 KS1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1Ø110 54 PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS V1 V1 V1 KS1 KS1Ø110 V1 V1Ø110 PLANEERITUD KRAAV W 54 1. 4 1 VV11 V3Ø110 V2 PLANEERITUD TRUUP V3 KKSS 3 GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M 11 54 W W2 G.1/ 1 3 PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M 30 30 * VV11 V3 15 W 1 1 2 3 LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR 18 PRK GW1/ WW 3 .1 KKSS1 * D1Ø160 12 1 K2 D1 V3 POSITSIOONI NUMBER 1 1 * 1 W 3 2 PRK PRK * * G W/1 2 3 1 WW 11 * KKSS1 K VV Liitumispunkt K2 .1 W1 1 1 2 D1 W Liitumispunkt V1 2 1 Liitumispunkt K1 * G 3 W1 1 VV11 W KKSS K D W K1 11 2 1 1. WW 1 / 12 G 1 ** * * 3 W * W1 KKSS K2 D * K1 V ** 11 1 1 1 W WW2 GW * /1 3 1 V1 * 1 KS1Ø110 * * .1 KS1Ø110 ** * ** * KKSSK12 D 3 1 K1V1 57 W1 W 1 1 *** * * G V1Ø110 LEPPEMÄRGID ** * 3 V1 K2Ø560 W1 * * ** * KS1 PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK 57 KKSSK12 D1 W1 KV11 Liitumispunkt K1 * WW2 V1 * * ** 4 /1 K1Ø160 * 1 G * Liitumispunkt V1 2 * 3 Liitumispunkt K2 PLANEERITUD VEETORUSTIK * V1 * 13 * V1Ø110 * * * D1Ø160 ** * ** *** * * 22 W V1 1 PERSPEKTIIVNE AVARIIVEETORUSTIK VÕRGU TÖÖKINDLUSE TAGAMISEKS * K 1. V2 1 V1 G W/ 12 1 W * 3 * 11 **** * * K2 W1 K1VK D1 KS V3 PLANEERITUD TOORVEETORUSTIK * 2 1.1 12 DG13 WW1W * W 1 / 3 * * * / * G 1 KS K2 * * U- K2 3 * K1 G D1Ø160 * * 1 2 1 2 1 * * PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK 5 * 3 1 G K1 4 3 * * 3 V1 2 ÄN K * * * 3 M LJA * * * ** 2 1 D1 V1 * 2 WW/ 12 K W WW1/1.1G3 * 1 * 10 1. 1. G13 PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK 3 W Ä 2 K2 W 1 W 1K2 K1 ** VK1Ø160 / K1 * * 1 D 3 K2 G G3 V1 * * K2 2 V1Ø110 1 3 * D1Ø160 1 K2Ø400 Liitumispunkt K1 Liitumispunkt K2 KV112 G3 * * ** V1 D1 PLANEERITUD DRENAAZHITORUSTIK D1 Liitumispunkt V1 KS * ** K Liitumispunkt V1 *** 3 K2Ø500 ** W 1 V1 G Liitumispunkt K2 KS * Liitumispunkt K1 1. 1 2 * ** D1 1 1 1K2 K1 3 2 * 55 D W * PLANEERITUD GAASITORUSTIK 2 V1Ø110 / G3 W1 WW/1 1.1 1 K2 / ** LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR K2 * * KS * * Liitumispunkt K1 W * V1 V1 VK1 * K1 * 3 1 D1S1 Liitumispunkt V1 G * KV11 2 D1 22 * * K Liitumispunkt K2 1 G3 W2 W2 PLANEERITUD 10 KV MAAKAABELLIIN 4 2 3 2 1 83 D1K K K2 1 ** * ** ** 2 W1 * WW/1.1 W/1.1 KS 1 1 21 K1W KS W 1 V1 2 G3 1 W1 W1 PLANEERITUD 0,4 KV MAAKAABELLIIN K2 * 3 1 1 3 * 2 2 * 3 * * .1 * * * * ** * * PADULA ASULA W W1 K * V1 WW/ 1 D1K2S1 * 9 K1 21 .1 D1Ø160 WW21 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL * * 20 W1.1 G3 LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR G3 KS1Ø110 * * * KS1Ø110 D1 * * * 1 * 21 * 3 * KANALISATSIOONI PUMPLA * K S PERSPEKTIIVNE 10 KV MAAKAABELLIIN * 1 * * W W/ 12 K2 D1KS2K * 2 W2 W2 K2 1 W 1 1 1 * WG 1. * * * K2Ø400 * V .1 W1 W/1.13 K1W LI- AL V1 21 W W12 W1 D1Ø160 G * 4 + MAHUTID K1Ø200 1. Ä * / KPJ-1 83 W PERSPEKTIIVNE 0,4 KV MAAKAABELLIIN 31 V A .1 W1 W1 * US V1Ø110 D1KKS2K * D1 1 S1 Õ * Liitumispunkt K1 G3 * 2 J 5 1 1 VK11 W * 43 3 2 Liitumispunkt V1 1.1 * *** * * * PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON 22 / / * Liitumispunkt K2 * 2 1 * * W1 WW/1 W/1 2 331 * * W .1 55 GW31 * * 2 * ** 8 * 1 G3 W1 . K1K2DV11 Liitumispunkt K1 K1Ø250 W1 W D1 1 V1K1 KELGUMÄGI W1/ 1 .1 * * PLANEERITUD 2-TRAFOLINE ALAJAAM K1Ø160 K Liitumispunkt V1 ** * .1 2 * Liitumispunkt K2 W/1 W W * * 12 11 V1Ø110 W2 * * 1 / .1 PLANEERITUD JAOTUSKILP (kinnistu piiril tänavamaal) * * W1 - G3 * * * VÄ NGU 3 1 * 2 G 3 W/1 W 3, 2 * * .1 K K D1 AK 3 6, * * 121 W1 3 PLANEERITUD LIITUMISKILP (kinnistu piiril tänavamaal) W1 V WW1 K2 .1 ** LJ W W1 MÄ D1Ø160 16 * 1. ** * * *** D1 .1 2 PERSPEKTIIVNE TEE * 2 1 * K1Ø160 W/1 / W WW2 G3 1 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE MAST KOOS VALGUSTIGA W * 1. * V1Ø110 Ta D1 1 K2 V1K1 llin W1 .1 K2Ø400 * ** G23 1 W1 n- * * WW Pä 2 W/1 .1 * W rn 4 3 * PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE JAOTUSKILP u- ** 21 1 WW Ikl W1 *** * 7 D1 3 a 2 D1Ø160 1 2 KK121V1 D1 * m .1 D * .1 1.1 aa 1 * * 2 nt W K2 W W/1 W KK12 ee HÜDRANT PLANEERITUD HÜDRANT le G3 V1 1 V1 ** * G231 K W1 K2 14 * WW D1 LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR 1 / 2 1.1 .1 W G3 D1Ø160 W/1 W W PLANEERITUD LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR * ** K2 Perspektiivne gaasitorustiku ühenduspunkt KK1211 KK12 D1 DV K1Ø200 * WW 1 K1Ø160 V1 1. D1 V1Ø110 1.112 / W W * G3 * LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR V1Ø110 W1 S I- K1 V1 G3 21 WW2/1 Liitumispunkt K1 .1 WW PL ORD * * * Liitumispunkt K2 D1 * 2 W1 * 55 * Liitumispunkt V1 K2 ** * 12 .1 AT 2 55 G K2K1 SP W2 W1 3 D1 ** D1Ø160 ** * / * * * W2 5 * * * * ** 21 ** * * WW Liitumispunkt V1 G3 V1 K2K1 * D1 W2 * * W1W1 D * Liitumispunkt K1 * 1 * / * V1 K2 * W2 .1 W1 * ** .1 3 K1 G3 1 Liitumispunkt K2 * 21 G3 * 2 3 4 K2 W2 * W1 D1 * K1 17 .1 21 V1 * WW ** * D1 * W V1 * W12 K2 W2 * * D1 57 G3 V1 4 Ol.olev VOLDIKU AJ *** * * ** * W W12 G3 K1Ø200 V1Ø110 21 W2 WW ** * * Liitumispunkt V1 3 ühendus ol.oleva elektrivõrguga 57 * * * Liitumispunkt K1 W2 * * * * * 6 * Liitumispunkt K2 MÄRKUSED: W2 ** ** ** ** · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500). ** * * · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. ** · Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised. W2 * · Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga. W2 * ** W2 ** ** * RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 * reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] ** W2 W2 * ** tellija: RETORI SK OÜ projekti juht: ALICE LAANEMÄGI projekt: joonis: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN EDASI VT SKEEM 2 * * ** *** arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: töö nr : mõõtkava: joonise nr: DETAILPLANEERING 22PAD 1:750 DP04 * kuupäev: 13.05.2025 24141-01 PADULA JA METSA-PADULA, LAAGRI ALEVIK DETAILPLANEERING LIIKLUSMÜRA HINNANG 24141-01 TELLIJA Retori SK OÜ Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn, Eesti Reg.kood: 11331740 KOOSTAJA Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti Reg.kood: 11485414 Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected] www.kajaja.ee VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID Eteri Eha |keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer [email protected] [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ KUUPÄEV: 12.07.2024 DOKUMENDI KONTROLL: staatus versioon kommentaarid kuupäev autor 1 saadetud Tellijale 12.07.2024 E.Eha Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 2/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected] 24141-01 KOKKUVÕTE Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused teostati vastavalt järgmistele üldtunnustatud arvutusmeetoditele: - autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96 - rongiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II. Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2023/2024. aasta ning perspektiivses olukorras vastavalt 2034. aasta Tellija käest saadud ning Transpordiameti liikluskoormuse hinnangutele. Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on: - Planeeringuala müratundlikele osale (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2023/2024. aasta kui ka 2034. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal peamiselt müratsoon Ld = 45…54 dB ning öisel ajal müratsoon Ln = 40…44 dB. Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on: - Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB; - Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB; - Saue tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB; - Saue tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras (piirkiirus 70 km/h) päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud. Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 3/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected] 24141-01 SISUKORD KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK .............................................................................................................................. 6 2.1 VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED ................................................................................................... 6 2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED ...................................................................................................................... 7 3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE .......................................................................................................... 8 3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 8 3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 8 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 8 3.2.2 Rongiliiklus ............................................................................................................................................................................ 9 4. MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 11 5. VIBRATSIOONI LEVIK JA MÕJU ............................................................................................................. 11 6. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 12 LISAD .................................................................................................................................................................... 13 Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 4/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 1. SISSEJUHATUS Planeeringuala asub Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistutel. Vastavalt Saue valla kehtivale üldplaneeringule1 jaguneb piirkonna maakasutuse juhtotstarve vastavalt korterelamumaaks ning haljasala ja parkmetsamaaks. Ala piirneb põhjast Saue teega ning lõunast Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteega. Planeeringualast ca 415 m põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee. Alale on planeeritud korterelamute kvartal koos spordirajatiste ja mänguväljakutega. Korterelamute maksimaalne korruselisus on 5. Joonis 1. Saue valla üldplaneeringu maakasutusest väljavõte Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud: - Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneering. Töö nr. 022036. Joonise nr VKV-4-01. Proj. vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan. – Merindorf OÜ (25.03.2024); - Detailplaneeringu algatamise korraldus nr 175. Seletuskiri – Saue Vallavalitus (06.03.2024). 1 Saue valla üldplaneering Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 5/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK 2.1 VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on: - müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; - müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: - I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad. Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded. Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule saab määrusest tulenevalt käsitleda seda kui II mürakategooria ala. Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB] kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed piirväärtus sihtväärtus I päev (Ld) 55 50 öö (Ln) 50 40 II päev (Ld) 60 (651) 55 öö (Ln) 55 (601) 50 III päev (Ld) 65 (701) 60 IV öö (Ln) 55 (601) 50 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB. 2 Atmosfääriõhu kaitse seadus 3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 6/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.5 Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud järgnevas tabelis: Tabel 2. Vibratsiooni normtasemed. Vibratsiooni kirjeldaja on vibrokiirendus αv vibrokiirenduse vibrokiirenduse αv vibratsiooni tasemete Lα,v baaskõvera hooned ja ruumid piirväärtused toimeaeg piirväärtused koefitsient* [m/s2] [dB] olemasolevad 1. elamute, ühiselamute ja päeval 1,26×10–2 82 2 hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad öösel 8,83×10–3 79 1,4 päeval 1,26×10–2 82 2 2. majutusettevõtete majutusruumid öösel 8,83×10–3 79 1,4 3. tervishoiuteenuse osutamise ööpäevaringselt 1,26×10–2 82 2 ruumid, v. a haiglapalatid 4. haiglapalatid ööpäevaringselt 8,83×10–3 79 1,4 5. õppeasutuste ruumid, kus päeval 1,26×10–2 82 2 toimub õppetöö 6. bürood ja haldushooned päeval 2,52×10–2 88 4 projekteeritavad 1. elamute, ühiselamute ja päeval 8,83×10–3 79 1,4 hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad öösel 6,31×10–3 76 1 2. haiglapalatid ööpäevaringselt 6,31×10–3 76 1 * baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused. 5 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 7/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE 3.1 METOODIKA Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2024. Autoliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Rongiliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetodile SRM II. Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmetena kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud jooniseid. Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi ERC Konsultatsioonid OÜ poolt 2024. a. teostatud loendus andmetest6 ja K-Projekti koostatud liiklusuuringus7 toodud 2034 aasta prognoosist. Samuti kasutati Transpordiameti 2023. a liiklusloenduse andmeid. Perspektiivses olukorras on Tallinna – Pärnu – Ikla teel arvestatud aastas 1,5% liiklussageduse kasvu. Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid: - võrgustiku samm 5x5 m; - peegelduste arv 2; - liiklusvool „continuous“; - maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele. Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati olemasolevale liiklusolukorrale 2023/2024. aasta liikluskoormuste põhjal ning perspektiivsele olukorrale 2034. aasta liikluskoormuste põhjal. Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB. Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda, samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne. 3.2 LÄHTEANDMED 3.2.1 AUTOLIIKLUS Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 3 ja 4. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning vastavalt lähteandmetele kas aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) või nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (NKÖL). Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19- 23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ööpäevasel jagunemisel lähtuti CNOSSOS- EU juhendmaterjalist8. Raskeliikluse jagunemiseks teostati vajalikud arvutused. Jagunemine on kirjeldatud tabelis 5. Müratasemete modelleerimisel kasutati liikluskiirusena Tallinna-Pärnu-Ikla teel kehtivat piirkiirust 90 km/h ning Saue teel hetkel kehtivad piirkiirust 90 km/h ning 70 km/h (Saue Vallavalitsuse seisukohalt Saue teel perspektiivis kehtiv piirkiirus). 6 Saue valla teede liiklusloendus 2024 7 K-Projekt Saue linna raudteeülese ala DP liiklusuuring 8 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 8/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 Tabel 3. Aasta 2023/2024 liiklussagedused projektiala ümbruses sõidukit/h, sõidukit/h, sõidukit/h, tee liik tee nimi NKÖL päev õhtu öö Saue tee 3760 241 122 33 peatee tee nimi AKÖL sõidukit/h, sõidukit/h, sõidukit/h, tee liik päev õhtu öö Tallinna-Pärnu-Ikla tee 19611 1340 686 98 maantee Tabel 4. Aasta 2034 liiklussagedused projektiala ümbruses sõidukit/h, sõidukit/h, sõidukit/h, tee liik tee nimi AKÖL päev õhtu öö Saue tee 8420 540 274 74 peatee Tallinna-Pärnu-Ikla tee 23101 1579 809 116 maantee Tabel 5. Auto- ja raskeliikluse jagunemine tee liik päev [%] õhtu [%] öö [%] peatee autoliikluse jagunemine 77 13 7 raskeliikluse osakaal 4 1 1 maantee autoliikluse jagunemine 80 14 6 raskeliikluse osakaal 3 3 3 3.2.2 RONGILIIKLUS Rongiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron) alates 17.04.2024 kehtivatest sõidugraafikutest9, kaubarongide andmed pärinevad 2022. aastal koostatud Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi seletuskirjast. Perspektiivne rongiliiklus on loetud samaks olemasoleva rongiliiklusega. Rongide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 6. Raudteeliikluse iseloomust tulenevalt võib planeeringualale olla kuulda lühiajalisi mürasündmusi (nt rongide signaalid vm mürarikastest tegevustest tulenevad helid). Tabel 6. Rongide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis] päev õhtu öö Reisirong (läänesuund) 72 18 8 4 Kaubarong (Tallinn-Keila-Tallinn) 1 1 2 28 Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 korraldusega nr 3610 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiga arendada eelkõige reisirongiliiklust Ülemiste- Paldiski/Turba suunal. Nimetatud planeering hõlmab Tallinna linna ja Keila linna ning Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku valda, Saue valda, Lääne-Harju valda, Kohila valda ja Rapla valda. Riigiplaneeringute lehel kirjutatakse ringraudtee kohta: „2023. aastal koostati Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (SMA). SMA analüüsist nähtub, et 2006. aastast kuni 2022. aasta lõpuni on kaubamahud raudteel langenud 45 miljonilt tonnilt 6 miljoni tonnini. Raudtee kaubamahud on oluliselt vähenenud ning see on olnud süvenev trend. Seega riigi eriplaneeringu esialgne eesmärk enam ajakohane ning uue raudtee planeerimisel tuleb lähtuda eelkõige ühistranspordi arendamisest.“ 11 9 Elron sõiduplaanid 10 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 11 Riigiplaneering.ee „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering“ Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 9/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected] 24141-01 Joonis 2. Tallinna ringraudtee planeeringuala. Allikas Riigi Planeeringud. Perspektiivne raudtee läbib ka planeeringuala. Riigiplaneeringute kodulehel kirjutatakse ringraudtee planeeringuala kohta: „Planeeringuala määrati laiemal alal, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist raudtee asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel raudtee trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Detailne lahendus kehtestatakse ringraudtee rajamiseks vajalikul alal.“12 Kuivõrd hetkel täpsemad andmed raudtee täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide ja nende müraemissioonide, rongide liiklussageduste jne kohta puuduvad, pole perspektiivse raudteega ka müra leviku arvutusmudelis arvestatud. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides. 12 Riigiplaneering.ee „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering“ Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 10/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 4. MODELLEERIMISTULEMUSED Müratasemete arvutustulemusena valmis 10 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaariumid päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 3-2. Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on: - Planeeringuala müratundlikele osale (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2023/2024. aasta kui ka 2034. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal peamiselt müratsoon Ld = 45…54 dB ning öisel ajal müratsoon Ln = 40…44 dB. Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on: - Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB; - Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB; - Saue tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB; - Saue tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras (piirkiirus 70 km/h) päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud. 5. VIBRATSIOONI LEVIK JA MÕJU Maanteede liiklusega seotud vibratsioon on tüüpiliselt tingitud maanteede kehvast seisukorrast, samuti suurendavad vibratsioonitasemeid maanteel selle ebatasasused, kühmud ja löökaugud, sest nendest üle või läbi sõites tekib löökjõud. Vibratsiooni mõju väheneb kiiresti maanteest kaugemale liikudes, kusjuures kõige suurem on vibratsioonitase vahetult maantee ääres (kuni 5-10 m kaugusel sõltuvalt tee seisukorrast ja maapinna omadustest). Vibratsioon on eelkõige tunnetatav ja ebameeldivust tekitav hoonetes sees, mitte niivõrd väljas olles. Heas seisukorras teede puhul ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid müratundlikele hoonetele kehtestatud vibratsioonitasemete piirväärtusi või võiksid põhjustada kahjustusi lähimatele hoonetele. Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 115 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks. Raudteeliiklusest tulenev vibratsioon võib olla tajutav vahetult raudtee ääres asuvates hoonetes, erinevate uuringute kohaselt on rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala ulatus umbes 25 meetrit. Olenevalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev, tihedam pinnas summutab paremini vibratsiooni. Raudtee ümbruses kasutatakse valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõimega pinnaseid, mis vähendavad vibratsiooni levikut. Töös olev planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud vibratsiooni mõjualast välja. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 11/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  24141-01 6. SOOVITUSED Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 12/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected] 24141-01 LISAD Lisa 1. Mürakaardid - Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023/2024 ilma perspektiivse hooneteta Ld (dB), päev - Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023/2024 ilma perspektiivse hooneteta Ln (dB), öö - Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023/2024 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023/2024 Ln (dB), öö - Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2034 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2034 Ln (dB), öö - Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 3D vaade Saue tee poolt 2034 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 3D vaade Saue tee poolt 2034 Ln (dB), öö - Mürakaart nr 5-1 Müraolukord 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt 2034 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 5-2 Müraolukord 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt 2034 Ln (dB), öö Kajaja Acoustics OÜ töö nr: 24141 13/13 Laki põik 2, 12915 Tallinn staadium: detailplaneering Reg.kood 11485414 töö nimetus: liiklusmüra hinnang vastutav isik: Marko Ründva objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik [email protected]  Mürakaart nr 1-1 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2023/2024 Ilma planeeritava hoonestuseta u la e ad e te P Sau tsa - Me la adu -P na Va d ula Liiklusmürast põhjustatud Pa müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Elukondlikud hooned e te Muud hooned a Ikl Planeeritav hoonestus u- rn ----- Planeeringuala piir Pä a- inn Mõõtkava A3 1:4000 ll Ta Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24  Mürakaart nr 1-2 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2023/2024 Ilma planeeritava hoonestuseta u la e ad e te P Sau tsa - Me la adu -P na Va d ula Liiklusmürast põhjustatud Pa müratasemed: Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Elukondlikud hooned e te Muud hooned a Ikl Planeeritav hoonestus u- rn ----- Planeeringuala piir Pä a- inn Mõõtkava A3 1:4000 ll Ta Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24  Mürakaart nr 2-1 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2023/2024 Saue tee piirkiirus 70km/h u la e ad e te P Sau tsa - Me la adu -P na Va Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: d ula Pa Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Elukondlikud hooned Muud hooned e te Planeeritav hoonestus a Ikl ----- Planeeringuala piir u- rn Rekreatsiooniala Pä a- inn Mõõtkava A3 1:4000 ll Ta Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24  Mürakaart nr 2-2 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2023/2024 Saue tee piirkiirus 70km/h u la e ad e te P Sau tsa - Me la adu -P na Va Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: d ula Pa Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Elukondlikud hooned Muud hooned e te Planeeritav hoonestus a Ikl ----- Planeeringuala piir u- rn Rekreatsiooniala Pä a- inn Mõõtkava A3 1:4000 ll Ta Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24  Mürakaart nr 3-1 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2034 u la e ad e te P Sau tsa - Me la adu -P na Va Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: d ula Pa Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Elukondlikud hooned Muud hooned e te Planeeritav hoonestus a Ikl ----- Planeeringuala piir u- rn Rekreatsiooniala oo ne Pä ärih ektiiv ne a- rsp inn pe Mõõtkava A3 1:4000 ll Ta ne e Arvutustarkvara: n ärih ektiiv CadnaA 2024 oo rsp pe Kuupäev: 12.07.24 pe r s pe ärih ktiivne o on e  Mürakaart nr 3-2 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2034 u la e ad e te P Sau tsa - Me la adu -P na Va Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: d ula Pa Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Elukondlikud hooned Muud hooned e te Planeeritav hoonestus a Ikl ----- Planeeringuala piir u- rn Rekreatsiooniala oo ne Pä ärih ektiiv ne a- rsp inn pe Mõõtkava A3 1:4000 ll Ta ne e Arvutustarkvara: n ärih ektiiv CadnaA 2024 oo rsp pe Kuupäev: 12.07.24 pe r s pe ärih ktiivne o on e Mürakaart nr 4-1 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2034 3D vaade Saue tee poolt Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24 Mürakaart nr 4-2 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2034 3D vaade Saue tee poolt Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24 Mürakaart nr 5-1 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2034 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24 Mürakaart nr 5-2 Projekt nr 24141 Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik Liiklusmüra 2034 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB] Värviskaala: >= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 Arvutustarkvara: CadnaA 2024 Kuupäev: 12.07.24 Nimekirja alusel 22.05.2025 nr 5-1/2/2024-18 Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (koostaja RAAM Arhitektid AI OÜ, töö nr 22PAD), mille Saue Vallavalitsus algatas 06.03.2024 aasta korraldusega nr 175. Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus ka arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana- Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav (VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Veel läbib mõlemat katastriüksust idapoolt Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50 meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Kaitstavaid loodusobjekte planeeritud alal ei leidu. Detailplaneeringuala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Edastame RAAM Arhitektid AI OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Palume arvestada, et vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lõikele 2 loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 3 loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aive Mikk planeeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Aive Mikk +372 5270 869 [email protected] 2 (2) SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TUGIPLAAN 1:750 LEPPEMÄRGID PLANEERITUD ALA PIIR KINNISTU PIIR ROHEVÕRGUSTIKU ALA Vääna OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL) OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL jõe ka OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M) itsevö PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M önd 1 0 Vää m Vää na na jõe jõe ehi p tu iiran ske guv elu vöö öön nd d1 50 00 m m Metsa-Padula Laagri alevik Saue vald 72601:001:0996 Maatulundusmaa 100% 86 068 m² Eraomand Padula Laagri alevik Saue vald 72703:001:0444 Maatulundusmaa 100% 91 064 m² Eraomand MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500). RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] tellija: RETORI SK OÜ projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: TUGIPLAAN arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERING töö nr : 22PAD mõõtkava: 1:750 joonise nr: DP02 kuupäev: 16.04.2025 Nimekirja alusel 22 .0 5 .202 5 nr 5-1/2/2024-18 5019040 532933 0 0 Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (koostaja R AAM Arhitektid AI OÜ , töö nr 2 2PAD ), mille Saue Vallavalitsus algatas 06 .0 3 .2024 aasta korraldusega nr 175 . Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Sellega on detailplaneeringus ka arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana - Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad . Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav (VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Veel läbib mõlemat katastriüksust idapoolt Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50 meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Kaitstavaid loodusobjekte planeeritud alal ei leidu. Detailplaneeringuala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Edastame RAAM Arhitektid AI OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Palume arvestada, et vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lõikele 2 loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 3 loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga. Lugupidamisega ( a llkirjastatud digitaalselt) Aive Mikk planeeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Aive Mikk +372 5270 869 aive.mikk @sauevald.ee SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM LEPPEMÄRGID PLANEERITUD ALA PIIR RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] tellija: RETORI SK OÜ projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: ASENDISKEEM arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERING töö nr : 22PAD mõõtkava: - joonise nr: DP01 kuupäev: 19.03.2025 SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING KONTAKTALAPLAAN VÄLJAVÕTE SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUST MAAKASUTUS Nõuma kinnistu Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn DETAILPLANEERING 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi (ID 5653) liiklussõlme vahelise maa-ala DETAILPLANEERING (ID 36927) KESKKONNAALASED KITSENDUSED VÄ PIIR MAAPARANDUSSÜSTEEMI ALA ÄN AN AJ GU ÕG VÖ I KO ITEG E ÖN D TE OS AU D IR VÄ SK PIIR I E LD TE ÄN A A N- P UE AN AJ IN SA LL GU TA ÕG V VÖ AA I KO ITEG KR ÖN A OS L D A DU P A E LEPPEMÄRGID TE AN KOGU ALA ON TERVIKUNA MA PLANEERITUD ALA PIIR HARJUMAA MAAVARADE TEEMAPLANEERINGU UURINGURUUM U RN PÄ RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 N- MAAKASUTUS IN reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] LL TA ELAMUMAA tellija: RETORI SK OÜ projekt: PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING projekti juht: ALICE LAANEMÄGI joonis: KONTAKTALAPLAAN MAATULUNDUSMAA arhitektid: ALICE LAANEMÄGI staadium: DETAILPLANEERING töö nr : 22PAD mõõtkava: - ÄRIMAA joonise nr: DP06 kuupäev: 19.03.2025 RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 tel +372 53402476 [email protected] PADULA JA METSA-PADULA KINNISTU DETAILPLANEERING LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJUMAA TÖÖ NR: 22PAD HUVITATUD ISIK: Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, Tallinn 11317 Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll Tel +372 6518325 E-mail: [email protected] ; [email protected] PROJEKTEERIJA: RAAM Arhitektid AI OÜ reg nr: 11470542 Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn KONTAKTISIK: ALICE LAANEMÄGI Tel: +372 53402476 e-mail: [email protected] 2025  2 SISUKORD 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................4 1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK........................................................... 4 1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA .................................................................... 4 1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................ 4 1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK............................................. 5 1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ..................................................................... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................... 7 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL ........................................... 7 3. PLANEERIMISLAHENDUS ..........................................................................................8 3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED .................................................. 8 3.2 ARHITEKTUURINÕUDED ..................................................................................11 3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS .......................................... 11 4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS.................................................................. 12 4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE ....................................................... 12 4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE ..................... 12 4.3 PARKIMINE ........................................................................................................13 5.1 HALJASTUS .......................................................................................................15 5.2 HEAKORD ..........................................................................................................16 5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ...............................................................................................16 5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE ........................................................... 17 5.5 RADOON ............................................................................................................18 5.6 KESKKONNAKAITSE .........................................................................................19 6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED .................... 20 7 TULEOHUTUS ............................................................................................................21 8 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................22 8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................ 22 8.1.1 VEEVARUSTUS..............................................................................................22 8.1.2 KANALISATSIOON .........................................................................................23 8.2 SOOJUSVARUSTUS ..........................................................................................26 8.3 GAASIVARUSTUS ..............................................................................................26 8.4 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS ........................... 28 8.4.1 SIDEVARUSTUS ............................................................................................28 8.4.2 ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................28 RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  3 9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA .........................................................................................................31 10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................ 31 JOONISED SITUATSIOONISKEEM KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS TUGIPLAAN M 1:500 PÕHIJOONIS M 1:500 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500 LISASKEEMID M 1:500 KANALISATSIOONI EELVOOLU SKEEM LISAD • Võrguvaldajate tehnilised tingimused: o AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024; o Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused; o Telia Eesti AS 07.11.2022 tehnilised tingimused nr 37395569; o Elektrilevi OÜ 27.10.2022 tehnilised tingimused nr 429681. • Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2025 ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01. • Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 11.09.2023. Koostaja LEMMA OÜ. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  4 1. ÜLDOSA Asukoht: Padula ja Metsa-Padula katastriüksused, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa. 1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, Tallinn 11317 Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll Tel +372 6518325 E-mail: [email protected]; [email protected] 1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA RAAM Arhitektid AI OÜ Reg nr 11470542 Telliskivi 60/1, Tallinn 10412 Kontaktisik: Alice Laanemägi Tel +372 53402476 E-mail: [email protected] 1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise alused: • Saue Vallavalitsuse 06. märtsi 2024 korraldus nr 175; • Planeerimisseadus; • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; • Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  5 Detailplaneeringu lähtedokumendid: • muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”; Eesti standard EVS 812-1:2017 “Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara”; Eesti Standard EVS 812-6:2011/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). • võrguvaldajate tehnilised tingimused. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsentseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500). Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2025 ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01. Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 11.09.2023. Koostaja LEMMA OÜ. 1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha. 1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Planeeritav ala asub Saue valla üldplaneeringu alusel tiheasustusalal, osaliselt korterelamumaa ning osaliselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast. Üldplaneeringu alusel peab elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Käesolevas planeeringus on avalikult kasutatavateks rohealadeks planeeritud üle 65% kogu alast, millele lisanduvad veel RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  6 elu- ja äri ja/või ühiskondlike hoonete kruntidel asuvad rohealad ning kvartalisisesed kergliiklusteed. Uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5- korruselised. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud kokku kuni 220 korterit ehk koormusindeksiks on kavandatud 805. Korterelamud on planeeritud ühe maa-aluse ning kuni nelja maapealse korrusega. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Antud juurdepääs on detailplaneeringus tagatud. Koostatud detailplaneering on üldplaneeringule vastav. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  7 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL Planeeritud ala, mis koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega Padula kinnistust (katastritunnusega 72703:001:0444, suurusega 91 064 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa-Padula kinnistust (katastritunnusega 72601:001:0996, suurusega 86 068 m²) asub Saue vallas, Laagri alevikus, Saue tee ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal. Kinnistute suuruste summa on 177 132 m². Planeeritav ala piirneb põhjast ja loodest Saue teega, idast ja kirdest Vääna jõega, kagust, lõunast ja edelast Kummeli kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0142), läänest Vaino-Mardi kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0172), Vaino (katastritunnus 72703:001:0558) ja Mulla katastritunnus 72501:001:0207). Planeeringuala keskmes asub Vana-Padula kinnistu (katastritunnus 72703:001:2110). Planeeringuala suurus on ca 17,7 ha. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee. Maa-ala on hoonestamata. Kinnistutel asuvad metsa- ja heinamaad. Saue tee äärne ala on suures osas kõrghaljastatud. Planeeritav ala reljeef on tasane. Vana-Padula kinnistu ja Vääne jõe vahelisel alal asub kuni 2 m kõrgem ala. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad, arvestades ehitatavate hoonete rajamistingimusi. Padula ja Metsa-Padula kinnistud asuvad Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Metsa-Padula kinnistut läbib Padula kraav (valgalaga kuni 10 km²). Padula kinnistut läbib elektrimaakaabelliin AXPK.4x120. Kinnistul asub ka polügonomeetriapunkt nr 1724. Mõlema kinnistu suhtes kehtivad avaliku kasutusega Vääna jõest, kui üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogust, tulenevad kitsendused – kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m. Lisaks on Vääna jões lõheliste kudemis- ja elupaigad. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  8 3. PLANEERIMISLAHENDUS Detailplaneeringus on kavandatud kinnistud osaliselt ümber kruntida, määrata kruntidele maakasutuse sihtotstarbed ja ehitusõigus korterelamute, äri ja/või ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Planeeritud alal paiknevad krundid on ette nähtud kruntida ümber 20 krundiks, neist: • 8 elamumaa sihtotstarbega krundiks 9 korterelamu püstitamiseks; • 2 ärimaa ja/või ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krundiks äri ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks; • 2 transpordimaa sihtotstarbega krundiks; • 7 üldmaa sihtotstarbega krundiks; • 1 tootmismaa sihtotstarbega krundiks reoveepumpla rajamiseks. Detailplaneeringu üldkontseptsioon näeb ette planeeritud ala jagamist kaheks alaks: 1. Üldkasutatav roheala – planeeritud ala põhja-, lääne- ja idaalad. Suurimad üldkasutatavad rohealad on kavandatud Saue tee ja Padula kraavi vahelisele metsaalale ning Vana-Padula kinnistu ja Vääna jõe vahelisele osaliselt metsaga kaetud alale. 2. Korterelamuala ning elanikele suunatud teenuste ja äride ala (sh kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, kaubandus ja teenindus, bürood, majutus vms). Vastavaid funktsioone kandvad hooned on planeeritud korterelamupiirkonna algusesse, peamise sissesõidutee äärde ning vahetult külgnema rohealadega. 3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile üheksa korterelamu püstitamiseks, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile äri ja/või ühiskondliku hoone püstitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste (kanalisatsioonipumpla) tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad. Kruntidele pos 1 ja pos 10 on kavandatud kaks sihtostarvet – äri- ja/või ühiskondlike hoonete maa. Hoonete täpne kasutusotstarve määratakse ehitusprojektis ning sellest tulenevalt täpsustakse ka krundi maakasutuse sihtotstarve. Krundile pos 1 on kavandatud äri- ja teenindushoone, majutushoone või sotsiaalteenuste hoone (nt hooldekodu, vanurite päevakodu vms). Võimalik on ka kavandada multifunktsionaalne hoone, mis pakub erinevaid äri-, teenindus- või sotsiaalteenuseid. Krundile pos 10 on kavandatud kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, mis on mõeldud erinevatele vanuserühmadele. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  9 Hoonetele on planeeritud maa-alused korrused, tagamaks varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimaluse vastavalt Siseministeeriumis valmivale määrusele, millega kehtestatakse varjendi ja varjumiskohtade nõuded. Samuti on planeeringus määratud piirkonnale sobilikud hoonestustingimused, võimaldamaks püstitada keskkonda sobiv hoonestus. Elamute asetuse ning kuju puhul lähtutud eelkõige põhimõttest, et tagada hoonetele mugav juurdepääs avalikult tänavalt ning parkimisaladelt, tagada kõigile elamisühikutele kaugvaated ümbritsevatele rohealadele, tagada hoonetevaheline haljastatud õueala. Samuti oli eesmärgiks rajada läbimõeldud ning keskkonnasäästlik tehniline infrastruktuur. Kavandatav tegevus ei sea kitsendusi kõrvalasuva Vana-Padula kinnistu kasutamiseks. Antud kinnistule on tagatud juurdepääs planeeritud avalikult tänavalt ning samuti otsene ligipääs avalikult kasutatavatele rohealadele. Samuti puuduvad Vana-Padula kinnistul kahjulikud või häirivad mõjud planeeritavale alale. Kruntide ehitusõigus ja kitsendused tabelina: (katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa) hoone kõrgus (m)/ abihoone kõrgus (m) kasutamise sihtotstarvete liikide kaupa) maa sihtotstarve ja osakaalu % (krundi parkimiskohtade arv normatiivne ja Korterite arv ja koormusindeks (KI) max korruselisus (vajadusel min) suletud brutopind katastriüksuse maa sihtotstarve ja osakaalu % krundi planeeritud suurus m² Piirangud ja kitsendused sihtotstarvete kaupa m² hoonete alune pind m² (sh põhihooneid***) hoonete arv krundil kavandatud pos nr 1 3961 1050 4/-1 16 1 Ä100 või Ä100 või 4000 16/31*** - MP HU V1 Üh100** Üh100** K1 2 3598 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26 AK MP HU 3 2910 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/27* 26 AK HU 4 2963 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/27* 22 HU 5 3608 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26 AK KU HU W11 6 7068 1800 4/-1 16 1 EK100 E100 6600 66/49* 44 KU HU E1 7 3622 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 42/31* 28 AK HU K1 8 2793 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/23* 22 AK HU V1 K1 9 3383 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/29* 26 AJ HU TV 10 6646 2000 3/-1 12 3 (1) Ä100 või Ä100 või 6000 30/33*** - AK W1 HU 5 Üh100** Üh100** E1 KS1 11 735 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU W11 12 1009 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU TV W11 13 9933 - - - - L100 L100 - -/24* - A HU W11 W1 W2 LK G3 V1 V2 V3 K1 K2 D1 KS1 S1 E1 RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  10 14 11050 - - - - L100 L100 - -/90* - A PR HU W11 W1 W2 LK G3 V1 K1 K2 D1 S1 E1 15 24347 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP PRK1 PRK2 HU W1 LK V3 V1 16 7192 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU 17 6348 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU E1 18 23410 - - - - Üm100 Üm100 - - - A KJ1 KJ2 KJ3 HU RD1 RD2 RD3 K1 KS1 S1 LK K2 19 52294 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP KJ1 KJ2 KJ3 HU RD1 RD2 RD3 HU S1 W11 V2 G3 20 262 60 1 5 1 Th100 T100 60 - - HU Σ 177132 39760 376/416* 220 KI 805 MÄRKUS: * parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** kruntide pos 1 ja pos 10 puhul on lubatud ühiskondlike ehitiste maa või ärimaa sihtotstarve *** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem. MÄRKUSED: A – avalik kasutus AK – avalikult kasutatav tee KU – ajutine teeservituudi vajadusega ala Kummeli kinnistu kasuks AJ – servituudivajadus planeeritud alajaamale, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks TV – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuse jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks LK – servituudivajadus planeeritud liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks W1 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 0,4 KV elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks W2 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 10 KV elektrikaablile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks W11 – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuskaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks S1 – servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks V1 – servituudivajadus planeeritud veetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V2 – servituudivajadus planeeritud avariiveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V3 – servituudivajadus planeeritud toorveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K1 – servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K2 – servituudivajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks KS1 – servituudivajadus planeeritud survekanalisatsioonitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks D1 – servituudivajadus planeeritud drenaažitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks G3 – servituudivajadus planeeritud gaasitorustikule, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks PRK1 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PRK2 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PR – geodeetiline märk 1724 ja kaitsevöönd R3 m MP - maaparandussüsteemi (Padula kraavi) kalda kaitsevöönd 1 m KJ1 – Vääna jõe kalda kaitsevöönd 10 m KJ2 – Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m KJ3 – Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m HU – Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum RD1 – perspektiivne raudteetrass RD2 – perspektiivne raudtee kaitsevöönd 30+30 m RD3 – perspektiivne raudtee sanitaarkaitsevöönd 60+60 m E1 – servituudivajadus olemasolevale elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED (vt Maakatastriseadus § 18¹): Ä – Ärimaa E – Elamumaa Üh – Sotsiaalmaa - Ühiskondlike ehitiste maa T – Tootmismaa L – Transpordimaa Üm – Sotsiaalmaa - Üldkasutatav maa RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  11 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: EK – Korterelamu Ä – Ärihoone ja selle abihooned L – Teed ja tänavad Th – Tehnohooned ja -rajatised Üh – Ühiskondlik hoone ja selle abihooned Kavandatavad abihooned, sh alla 20 m² ehitisealuse pindalaga hooned, peavad paiknema hoonestusalal. Peamine autode juurdepääsutee planeeritavale alale toimub Saue teelt. Parkimine on lahendatud oma krundil. Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid, mida peab säilitama või ümber tõstma. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust. Geodeetiline märk tuleb taastada või ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult märgi omanikuga. 3.2 ARHITEKTUURINÕUDED Peamised arhitektuurinõuded: • Lahtine hoonestusviis; • Kvartali hoonestus peab moodustama ühtse terviku; • Kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust; • Alal ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil; • Piirdeaed: korterelamukruntidele piirdeaedu ei ole kavandatud; • Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui antud krundile rajatakse lasteasutus, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele; • Mänguväljaku piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui mänguväljakule rajatakse pallimänguväljak, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele. • Piirdeaedade rajamisel arvestada teekaitsevööndi nõuetega, piirdeaedu võib reeglina rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele; • Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire; • Haljastuses tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke, metsal säilitada selle looduslik ilme. 3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS Uute hoonete ehitamiseks koostada ehitusprojektid. Hoonete ehitusprojektides lahendada ka kinnistu heakord ja haljastus. Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  12 4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS 4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE Ala piirneb põhjast Saue teega ning alast lõunas asub Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaantee. Planeeringualast ca 415 m põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee. Juurdepääs planeeritud alale on kavandatud Saue teelt. Täpne juurdepääsude asukoht ja lahendus selgub ehitusprojektis. Läbi planeeritava ala on kavandatud avalikult kasutatavate teede võrgustik, mis tagab ka juurdepääsu kõrvalkinnistutele. Olemasolev juurdepääs toimub Padula kinnistule Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt. Uus juurdepääs planeeringualale rajatakse Saue teelt. Planeeritud elamukvartali tänavavõrgustik on planeeritud nii, et avalikult kasutatavatel tänavatelt on tagatud juurdepääsud kõrvalasuvatele kinnistutele. Padula kinnistule kavandatud krundile pos 5 on kavandatud servituudivajadusega ala, et ühendada planeeringualale kavandatud tänavavõrk Kummeli kinnistul asuva olemasoleva teega. Kummeli kinnistul kulgev olemasolev ning Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega ühendatud tee ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks ja seda saab kasutada ainult eriolukorras – nt päästetehnikaga juurdepääsuks. Tee säilib, kuni tulevikus hakatakse ehitama perspektiivset teed, mis viib Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni. Planeeringulahenduses on Saua teelt alguses saav kvartalisisene tee kavandatud kuni Kummeli kinnistuni, kust on edasi kavandatud perspektiivne tee, mis hakkab tulevikus kulgema kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni. 4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE Planeeritud teed projekteerib ja ehitab välja arendaja oma kulul. Saue tee L3 kinnistule on kavandatud vasakpöörde rada koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas. Lisaks on planeeritud ehitada maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue teed. Nimetatud rajatiste katendiks on kavandatud asfaltbetoonkate (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5 cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm). Planeeritud pikiparkimiskohad ja 12x12 m suurune ümberpööramisplats on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm). Ümberpööramisplatsilt alguse saav kergliiklustee on kasutatav vajadusel ka mootorsõidukite liikluseks, kuna antud tee tagab ligipääsu Maidu katastriüksusele (katastritunnusega 72703:001:0559). Planeeritud juurdepääsu- ja siseteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm), katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  13 Planeeritud kergliiklusteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf, 45% tardkivi, paksusega 5 cm), teekatte minimaalse laiusega 3 m. Terviserajad peavad olema kaetud graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr. 0-8 mm), teekate minimaalne laius 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega). Teedest ja parkimisaladest vabaks jäävale krundiosale on rajatud muru ja kõrghaljastus. Muru ala on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks pinnasesse omal krundil. 4.3 PARKIMINE Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Nimetatud standardi alusel tuleb korruselamualale projekteeritavate korterelamute juurde vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata standardi tabeli 9.2 alusel. Uute elamute parkimisvajadus on 1,3 kuni 1,5 parkimiskohta. Seega keskmiselt 1,4 parkimiskohta korteri kohta. Antud juhul on arvestatud 1,5 parkimiskohaga korteri kohta. Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone parkimisvajadus on standardi tabeli 9.1 alusel 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna kohta. Hooldusasutuse parkimisnormatiiv on 1 parkimiskoht 250 m² brutopinna kohta. Kinnistu Ehituse Korterite arv Normatiivsete Planeeringuga ette aadress otstarve/liik parkimiskohtade arv nähtud kokku parkimiskohtade arv krundil Pos 1 Ä100 või Üh100 - 4000/250 = 16 31** Pos 2 EK100 26 26*1,5 = 39 26* Pos 3 EK100 26 26*1,5 = 39 27* Pos 4 EK100 22 22*1,5 = 33 27* Pos 5 EK100 26 26*1,5 = 39 26* Pos 6 EK100 44 44*1,5 = 66 49* Pos 7 EK100 28 26*1,5 = 42 31* Pos 8 EK100 22 22*1,5 = 33 23* Pos 9 EK100 26 26*1,5 = 39 29* Pos 10 Ä100 või Üh100 - 6000/200 = 30 33** Pos 13 L100 - 24 Pos 14 L100 - 90 Planeeritaval alal kokku: 376 416** MÄRKUS: * parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem. Parkimiskohtade arvu ja asukohta täpsustatakse ehitusprojektis, milles määratakse korterite arv ning äri ja/või ühiskondlike ruumide suurus ja kasutusotstarve. Parkimisala ning sissesõidud tuleb kavandada võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga maksimaalselt haljastust säilitades. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  14 Parkimisalad katta soovitavalt sademevett läbilaskva, laotud või sidumata kulumiskihiga katenditega. Parklatesse tuleb kavandada õli- ja liivapüüdurid. Korterelamu kruntidel näidatud varikatuste asukohta võib sõltuvalt parklate lahendusest ning parkimiskohtade paigutusest ehitusprojektis muuta. Kortermajade kruntidele planeeritud parklad on soovitav ligikaudu 50% ulatuses kortermaja hoonealusest pinnast lahendada kaetud parkimisena (ei pea olema hoonete all). Katusetaimestiku kasutamisel peab see olema kohastunud vastavatele tingimustele ja tagatud selle pikaajaline püsimine. Nõuded elektriautode laadimiskohtadele: • Elamud: kui parkimiskohtade arv ületab 10, tuleb elamute puhul tagada, et igale parkimiskohale on paigaldatud elektriauto laadimise juhtmetaristu. milleks on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. • Mitteelamud: mitteelamute puhul peab olema tagatud vähemalt üks elektriauto laadimispunkt. Lisaks tuleb paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  15 5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD 5.1 HALJASTUS Detailplaneeringus on kavandatud olemasoleval Metsa-Padula kinnistul kasvav kõrghaljastus ehk olemasoleva metsa-ala valdavalt säilitada. Metsa-alal kasvavat kõrghaljastust on vajalik vähesel määral likvideerida juurdepääsutee rajamiseks. Hoonestus on kavandatud kõrghaljastusest vabadele aladele. Olemasolevate säilitatavate puude kasvutingimused tuleb säilitada ehitustööde ja hoonete ekspluatatsiooni ajal ning mitte muuta puude kasvualas maapinna kõrgust. Säilitatavate puude läheduses mullatöid teostades tuleb võimalikult vältida suuremate juurte ja tüve vigastamist. Kinnistute täpne haljastus antakse eelprojekti mahus. Puid ja kõrgeid põõsaid ei tohi istutada kraavi kaldakaitsevööndisse ja tee nähtavuskolmnurkade alale. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv liigitüüpilised. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Kõrghaljastus tuleb rajada hoonetest vähemalt 6 m kaugusele (oleneb puu liigist). Tuleb järgida ka kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimaluse korral säilitada. Ehitustööde käigus paigaldada puudele tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid. • Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada piirkonda sobiv uushaljastuse lahendus. • Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. • Haljastuse kavandamisel tuleb eelistada piirkonnas traditsioonilisi puittaimi. • Täiendavate tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Võrkude kaugus puutüvedest peab olema minimaalselt 2 m. • Detailplaneeringus kavandatud ehitistele ette jääva haljastuse likvideerimisel nähakse ette asendusistutus Saue valla poolt määratud mahus. Täiendavad haljastuse rajamise asukohad ja puude liigid määratakse ehitusprojekti staadiumis. Puude raie ja asendusistutus kooskõlastatakse valla keskkonnaspetsialistiga. Puude raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord on vastu võetud Saue Vallavalitsuse 08.12.2021 määrusega nr 5 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/431122021013). • Puude istutus peab toimuma vastavalt EVS standardile „Puittaimed haljastuses“. Hekipuudena ei ole lubatud istutada elupuid, vaid peab eelistama Eesti loodusele omaseid liike. • Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas kaheks (2) aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  16 5.2 HEAKORD Krunt on kavandatud peale planeeritud ehitustööde teostamist heakorrastada ja haljastada. Hoonete ümber, teedest vabadele õuealadele on kavandatud rajada kõrghaljastus koos madalhaljastuse ning lillemuruga. Suur osa planeeritud alast on kavandatud säilitada rohealadena. Parkimine on lahendatud oma krundil. Piirdeaed on lubatud paigaldada kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone krundile ning mänguväljakutele: • kõrgus kuni 1,5 m. Juhul kui krundile pos 10 rajatakse lasteasutus, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele. Juhul kui mänguväljakule rajatakse pallimänguväljak, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele; • kujundus ja kõrgus peab lähtuma piirkonna hoonete arhitektuurilisest lahendusest. Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: • teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist; • valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega. 5.3 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Olmejäätmete kogumine toimub oma krundil. Olmeprügi kogutakse kinnistu parkla juures olevatesse sorteeritavate jäätmete mahutitesse. Jäätmekonteineritena kasutada süvamahuteid. Mahutite tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusessevõtu võimalus. Juhul, kui hoonete ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: • Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne). • Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale. • Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m³ kuni 10 m³ mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  17 • Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Kuni üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires. • Vähemalt nelja (4) liiki jäätmeid (segaolmejäätmed, biojäätmed, papp ja paber, pakendijäätmed) peab olema võimalik kohapeal ära anda. • Ehitusjäätmete käitlemise dokumente tuleb säilitada vähemalt kaks (2) aastat. • Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest: o Jäätmeseadus o Saue valla jäätmehoolduseeskiri Ehitusprojektis täpsustatakse süvamahutite asukohta. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping. Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses uute hoonete ja neid teenindavate rajatiste jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse. Nimetatud tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Tehnovõrkude rajamisel võivad mõjud olla ka pöörduvad, kui pinnakate (ja haljastus) taastatakse. Ehitustegevuse alguses tuleb huumusmuld ehitusterritooriumilt kindlasti koorida ja ladustada see lähikonnas, et seda saaks kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused ning liiklusmüra ning vibratsiooni hinnang (koostaja Kajaja Acoustics OÜ, kuupäev 12.07.2024, töö nr 24141) (vt LISA 1). Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud. Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 115 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks. Planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud vibratsiooni mõjualast välja. Planeeringuala läbib ka perspektiivse raudtee koridor. Hetkel täpsemad andmed raudtee täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide, rongide liiklussageduste jne kohta puuduvad. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  18 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks: • Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. • Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. • Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1:2021. • Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 5.5 RADOON Tegu on normaalse radoonitasemega pinnasel asuva alaga (vt väljavõte Harjumaa radoonikaardist). RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  19 Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud Eesti Standardiga EVS 840:2023. 5.6 KESKKONNAKAITSE Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga ei soovita kavandada tegevust, mis põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ning vara. Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivset ega piiriülest mõju. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja ei põhjustata olulisi negatiivseid tagajärgi. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustele. Kuna sademevesi on planeeritud juhtida Padula kraavi, on planeeringu koostamise käigus analüüsitud vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. Sademevee juhtimine Padula kraavi ei põhjusta täiendavat olulist veekvaliteedi muutust või hajureostuse suurenemist, kui rakendatakse järgmisi meetmeid: • Sademevee puhastamine enne kraavi juhtimist, kasutades puhastussüsteeme (nt liiva- ja õlipüüdjad). Parklatesse õli- ja liivapüüdurite kavandamine. • Sademevee voolu ja mahtude reguleerimine, et vältida ülekoormust ja erosiooni. • Regulaarne kraavide ja puhastussüsteemide hooldus ja jälgimine, et tagada nende töökindlus. • Pidev vee kvaliteedi jälgimine ja kiire reageerimine, kui märgatakse saasteainete taseme tõusu. Kavandatud meetmed aitavad tagada, et Vääna jõe elupaikade ökoloogiline seisund ei halvene ja vee kvaliteet oluliselt ei muutu. Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. Uue kraavi rajamisel tuleb ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  20 6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Turvalisuse olemasolu on tänapäeva inimese üks põhinõudmisi elu- ja töökeskkonna valikul, mistõttu on planeerimise üheks probleemiks saanud kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise ehk kuritegevuse väljatõrjumine planeerimisvõtete abil. Käesoleva planeeringu puhul on rakendatud järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid: • ala elav kasutus; • atraktiivne maastikukujundus; • parkla lähedus hoonele; • hoonete ja nende sissepääsude lähedus tänavatele; • krundi piirile kavandatud piirdeaed. Hilisemal projekteerimisel rakendada järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid: • atraktiivne arhitektuur; • hea vaade ühiskasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teede võrgustik; • atraktiivsed materjalid, värvid; • vastupidavate materjalide kasutamine trepi, käsipuude, valgustite ja kogu jalgteede elementide osas; • piirkonna hea nähtavus, valgustus ja jälgitavus (videovalve); • parkla sissesõitude nähtavus, korrashoid; • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  21 7 TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu: • Tuleohutuse seadus • Eesti Standard EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“ • Eesti Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ • Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest. Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoonete sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde). Planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu kõigi hoonete neljale küljele. Planeeritud hoonete kaugus kõrvalkruntidel asuvatest hoonestest on ≥8 m ning kuja on täidetud. Tuletõrje veevarustus Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek. Juhul, kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis projekteeritakse krundile lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  22 8 TEHNOVÕRGUD 8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Käesolevas planeeringus on aluseks võetud AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024. Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse koostas Merindorf OÜ (töö nr 022036). Põhilised ehitustööde mahud (planeeritud ühistorustikud) • veetorustik 1,41 km; • toorveetorustik 0,55 km; • reoveekanalisatsioonitorustik: - isevoolne torustik 0,75 km; - survetorustik 1,75 m; • reoveepumpla; • sademeveekanalisatsioonitorustik, drenaažitorustik; - isevoolne torustik 1,65 km. 8.1.1 VEEVARUSTUS AS-il Kovek puuduvad käesoleval ajal detailplaneeringuala teenindamiseks vajalikud torustikud ja rajatised, ala ÜVK lahendamise eelduseks on Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja jne detailplaneeringu ala (edaspidi Saueveere arenduse) ÜVK torustike ja rajatiste lahendamine. Padula ala ÜVK lahenduse eelduseks on Saueveere arenduse torustike ja rajatiste olemasolu. Laagri aleviku Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste läheduses puudub käesoleval hetkel AS Kovekile kuuluv ühisveevärgi torustik. Torustik rajataks Saueveere arenduse tarbeks, mida saab kasutada ka Padula ala teenindamiseks. Torustik nähakse ette ringvõrgu põhimõttel, ühendusega Saueveere veetorustikega vähemalt kahes, üksteisest piisaval kaugusel olevas punktis. Piirkonna tarbeks on veevarustus tagatud Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja, Tulika, Pärtli, Mõisapõllu ja Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (Saueveere arendus) kavandatavast uuest veetöötlusjaamast. AS-i Kovek poolt lubatav ööpäevane kogus: Q= 80 m³/d ja 5 l/s. Piirkonda varemplaneeritud Saueveere arenduse veetöötlusjaama veehaarde rajamiseks on käesoleva detailplaneeringuga planeeritud detailplaneeringualale kaks puurkaevu (üks Cm-V ja üks O-Cm veekihist), üks tehnohoone piirdeaiaga, juurdepääsutee ning toorvee torustik, mis suundub planeeritavasse veetöötlusjaama. Toorvee torustik võib asuda samas kaevikus koos muude torustikega. Puurkaevude teenindamiseks on kavandatud tugevdatud pinnasega teed. Puurkaevud on ette nähtud ümbritseda ohutuse tagamiseks võrkaiaga. Padula alale jääva veehaarde osa täpne lahendus täpsustatakse tööprojektiga. Planeeringuala olmevesi on lahendatud Pärtli kinnistu (Saueveere arendusala) perspektiivset veesüsteemist. Lisaks on ette nähtud perspektiivne veetoru V2 ühendamise võimalus Saue tee De160 mm olemasoleva veetorustikuga. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  23 Veetoru ringistamise vajadus täpsustakse järgmises projekteerimise staadiumis. Moodustavate kinnistute jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud Ø63-110 mm PE PN10, paigaldussügavus min 1,8 m maapinnast. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides. Planeeritav veehulk planeeringualale kokku on 135 m³/ööp, ca 11 l/s. Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides. Katastriüksustele planeeritavate hoonete veevarustuseks tuleb projekteerida ühendustorustik De 110 mm kuni Pärtli katastriüksuseni. Liitumispunkti esialgne asukoht on näidatud AS Kovek 16.07.2024 tehniliste tingimuste lisas 1. Kinnistute ühendamiseks ühisveevärgiga tuleb projekteerida liitumispunktid (maakraan) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud De 110 mm tuleb projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet paralleelselt kanalisatsioonitorustikuga ja ringistada. Moodustatavate kinnistute veeühendused varustada sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks. Tuletõrje veevarustus Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab 1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek. Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada planeeritud tuletõrjehüdrantide baasil. Planeeritud hüdrantidest on tagatud välistulekustutusvesi 10 l/s. Juhul kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis nähakse krundile ette lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga. 8.1.2 KANALISATSIOON Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks. Padula ala teenindav reovee kanalisatsiooni torustik rajatakse Saueveere arenduse tarbeks, mida saab kasutada ka Padula ala eelvooluna. Reovee ärajuhtimiseks on vajalik projekteerida ja rajada kanalisatsiooni survetorustik Pärtli kinnistuni ning ühendada planeeritava Saueveere reovee peapumplaga. Saueveere arenduse peapumpla koos survetorustikuga lahendatakse eraldi projektiga (Merindorf OÜ töö nr 023019; Pärtli kinnistu piirkondliku peampumpla ja survetorustiku projekt). Piirkondliku reovee eelvooluks on Redisel tänaval paiknev olemasolev reoveetorustik. Padula alalt Saueveere peapumplani suunduv survetorustik lahendatakse kahe De 110 mm survetoruga, mida on võimalik hooldustööde ja remondi ajaks sektsioneerida ja torude vahel RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  24 ümber suunata. Peapumplale nähakse ette maapealne tehnohoone koos reservgeneraatoriga. Madalama astme pumplad peavad olema varustatud generaatori ühendusvõimalusega. Kõik pumplad peavad ühilduma AS Kovek Scada kaugvalvesüsteemiga. Täpsem lahendus täpsustatakse tööprojektiga. Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 135 m³/ööp; 25 l/s. Planeeringuala kruntide reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda planeeritud reoveetorustikke Ø160-250 mm kuni planeeritud kanalisatsioonipumplani KPJ-1. Pumpla jaoks on ette nähtud eraldi kinnistu. Pumpla kuja on 20 m. Planeeritud pumpla KPJ-1 juurde on ette nähtud rajada mahuti. Planeeritud pumplast pumbatakse reovesi (5 l/s) mööda planeeritud survetorustikke 2xØ110 mm Saueveere arenduse peapumpla juurde. Saueveere peapumplasse saabuva ning Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures. Puhvermahutite suurus täpsustatakse tööprojektiga. Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula arendusalalt on 3 l/s. AS-i Kovek kanalisatsiooni süsteemi lubatav ööpäevane reovee kogus: Qmax=5 l/s ja Q=100 m³/d. Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula arendusalalt on 3 l/s. Peapumplasse saabuva ning Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures. Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks. Kinnistute ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga tuleb projekteerida liitumispunktid (kaevud) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud tuleb projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet ning paralleelselt veetorustikuga. Torustike peale kaabelliine mitte planeerida (välja arvatud ristumised). Maapinnast allpool asuvates ruumides asuv kanalisatsioon peab olema varustatud uputuskaitsega (nt tagasilöögiklapid), mis väldib tänavakanalisatsiooni ummistuse korral reovee tagasivoolu keldriruumidesse. Sademevee korraldus Kanalisatsiooni vastuvõtukoguse piiratuse tõttu on ette nähtud meetmed sademevee koguse piiramiseks reoveekanalisatsioonis, sh vett koguvatelt pindadelt sademevee äravool restkaevudega. Eelvooluna on kasutatud olemasolevat kraavitust. Planeeringuala sademe-/drenaažvee eelvooluks on ala põhjaküljel paiknev olemasolev kraav. Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse. Planeering annab võimaluse liigvete kogumiseks ning suunamiseks sademeveetorustikuga planeeritud ala piiril paiknevasse sademevee kraavi. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  25 Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed“). Kogu ala drenaažvee kogused on 100 l/sek ja sademeveekogused on ca 1150 l/sek. Planeeritud sõidutee kinnistult tulev sademevee kogus on ca 350 l/s. Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø200-560 mm. Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks. Ette on nähtud liiva- ja õlipüüdjad sademevee puhastamiseks enne loodusesse juhtimist. Samuti tuleb parklatesse kavandada õli- ja liivapüüdurid. Võimalusel juhtida planeeritud kinnistutel POS 6, POS 5, POS 4, POS 3; POS 2, POS 1 tulev sademevesi osaliselt nende kruntide ääres paiknevatesse kraavidesse. Lahendus täpsustakse järgmistes projekteerimistaadiumites. Pinnasevee ärajuhtimiseks on planeeritud ala tänava-alale ka drenaažitorustik (tehnovõrkude koondplaanil „D1“). Uute hoonete rajamiseks koostatakse ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise lahendus. Krundisisesed sademeveed on planeeritud hajutada planeeringuala haljasaladele. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele või teemaa-alale ei ole lubatud, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid naabruses asuvatele aladele. Samuti on elamukvartalile planeeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž. Kastmisvee tarbeks on tarbijate juurde kavandatud kastmisvee kogumismahutid, mida toidetakse sademete perioodil katustelt tulevast sademeveest. Vett koguvatelt tänavapindadelt vett kastmisvee mahutitesse juhtimine ei ole lubatud. Sademevee kogumismahutid paigaldatakse tavaliselt vihmaveesüsteemide lõpp-punktidesse. Selle meetodi eesmärk on maksimeerida sademetest saadava vee kasutamine ja vähendada sademeveekanalisatsioonisüsteemi koormust, eriti valingvihmade ajal. Vihmaveesüsteemidest saadud vesi kogutakse mahutitesse, et seda hiljem kasutada nt kastmisveena. Võimalik on kasutada nii maapealseid (vihmaveesüsteemidega integreeritud) kui ka maa-aluseid mahuteid. Mahutite konstruktsioon võimaldab neid paigaldada eri süsteemidesse ja hõlpsasti kohandada olemasolevate ehitustingimustega. Sademevee puhul on võimalik kasutada ka imbsüsteemi, mis võimaldab sademevett paralleelselt nii pinnasesse immutada, koguda ja ärajuhtida kui ka taaskasutada. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool kõrgeimat põhjavee taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  26 8.2 SOOJUSVARUSTUS Planeeritud kvartali soojusvarustuse lahendamine vajab täiendavat analüüsi ja erinevate võimaluste kaalumist, et tagada efektiivne, keskkonnasõbralik ja majanduslikult tasuv soojusvarustus. Arvestades erinevaid lahendusvõimalusi, on kaalutud mitmeid variante, sealhulgas gaasivarustusel põhinevad süsteemid, soojuspumpade lahendused ning muud tehnoloogiad, mis vastavad piirkonna vajadustele ja võimalustele. Küttesüsteem on kavandatud lahendada lokaalselt ehk krundipõhiselt, et tagada paindlikkus ja tõhusus. Selline lähenemine võimaldab optimeerida energiatõhusust ja vähendada soojuskao riske, sest iga korterelamu või kvartali küttesüsteem saab olla kohandatud vastavalt konkreetsele hoonele ja selle eripäradele. Lisaks on selline lahendus lihtsam hallata ja kohandada vastavalt piirkondlikele nõudmistele. Ehitusprojekti staadiumis toimub täiendav analüüs ja täpsustamine, et valida sobiv küttelahendus, arvestades kõiki tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tegureid. Samuti võetakse arvesse korterelamukvartali tulevaste elanike võimalikke vajadusi ning küttesüsteemi pikaajalist töökindlust ja hoolduskulusid. Lõppkokkuvõttes on eesmärgiks tagada elukeskkonna mugavus ja energiatõhusus, võimaldades soojusvarustuse paindlikku ja säästlikku lahendamist. Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab kehtivatele õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-, insolatsiooni- jm tervisekaitsenõuded. 8.3 GAASIVARUSTUS Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused. Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse koostas DEM Projekt OÜ (töö nr 6720/24). Võrguvaldaja tehnilistes tingimustes on sätestatud järgmine tingimus: „Detailplaneeringuga moodustatavate kinnistute jaoks planeerida B-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustikust Saue tee L1 kinnistul piki Saue teed kuni sama tee ja Padula kraavi ristumiskohani, seejärel piki Padula kraavi serva kuni moodustatava transpordimaa kinnistuni nr 13 ning edasi piki moodustatavaid transpordimaa kinnistuid kuni kõikide moodustatavate kinnistute piirideni, millele on planeeritud hoonestus, ning detailplaneeringu ala piirideni.“ Erinevalt tehnilistes tingimustes kirjeldatud lahendusest on kavandatud muudatused, kuna käesolevas lahenduses on tehnovõrgud planeeritud tänavamaale. See muudatus on tehtud eesmärgiga vältida servituudialade tekkimist erakruntidele ning tagada tehnovõrkude hoolduseks ja ekspluatatsiooniks parim ligipääs. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud. Planeeritav gaasitorustik algab ühendamisest olemasoleva B-kategooria gaasitoruga Saue tee kinnistul (kat 72703:001:0549). RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  27 Detailplaneeringu järgi ettenähtud 10 kinnistut, mis tarbivad gaasi – • POS 1 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20 m³ • POS 2 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³ • POS 3 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³ • POS 4 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15m³ • POS 5 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³ • POS 6 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 30 m³ • POS 7 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³ • POS 8 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³ • POS 9 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³ • POS 10 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20m³ Iga kinnistu ette paigaldatakse liitumispunkt – maakraanid. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega. Keevisõmblused enne visuaalset kontrolli puhastada. Plasttorude ja detailide keevitust võib teostada temperatuuril 0°C.....+45°C. Vihmase, lumise, külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi olla sisselõikeühendusi. Moodustavate kinnistute jaoks tuleb projekteerida gaasitorustikule liitumispunktidena maakraanid, kuid mitte lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla. Projekteeritavale gaasitorustikule tuleb ette näha servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest. Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb jälgida, et puude kaugus gaasitorustikust on vähemalt 2 m. Minimaalne painutusraadius on 50x Dn. Maa-alune gaasitorustik paigaldada lahtisel ja kinnisel meetodil. Kogu torustik paigaldada koos märkekaabliga (NYY-0 2*2,5). Tagada normikohased vahekaugused projekteeritavate kommunikatsioonide ristumisel ja rööpkulgemisel. Minimaalne kaugus (m) vertikaalsuunas gaasitorustiku ja teiste tehnovõrkude ristumise korral on: Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel PE-gaasitoru 0,15 0,20 0,1 0,3 0,1 Minimaalne kaugus (m) horisontaalsuunas gaasitorustikust kuni teiste tehnovõrkudeni on: Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel PE-gaasitoru 0,5 1,0 0,3 1 0,5 Maa-aluse torustiku rajamissügavus maapinnast toru peale on ~1,0 m. Maa-alune gaasitorustik rajada 10 cm paksusele liivapadjale. Kaeviku esmatäide teostada 10 cm paksuselt liivaga. 40 cm kõrgusele gaasitorustiku peale paigaldatakse märkelint. Torustiku ümbritsevas kihis ei tohi olla teravaservalist materjali. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  28 Välisgaasitorustikule tehakse kombineeritud surveproov (tihendusele ja tugevusele) rõhuga 7,5 bar kas õhu või lämmastikuga kestvusega 12 tundi. Lubatud rõhulang 0 bar. 8.4 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS 8.4.1 SIDEVARUSTUS Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Telia Eesti AS 07.11.2022 tehnilised tingimused nr 37395569. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816). Sidekanalisatsiooni sisend on planeeritud lähtuvana sidekaevust nr 18336 (Saue tee L1, kat nr 72501:001:0057, transpordimaal). Detailplaneeringuga on igale krundile ette nähtud 100 mm individuaalne sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Sidekanalisatsiooni hargnemised põhitrassist teostatakse sidekaevudega (KKS tüüpi) või sadulharudega. Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m. Telekommunikatsiooni liinirajatiste planeerimisel on eelistatud nende paigutamist avalikult kasutatavatele aladele (transpordimaa sihtotstarbega kruntidele ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntidele). Sidekanalisatsiooni põhitrass tuleb projekteerida kahe-avalisena. Loodavate kruntide tarbeks tuleb projekteerida maa-ala siseste ühendusteede serva kaablikanalisatsioon. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Ehitusprojekti koostamisel tuleb määrata meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tööprojekti tehnilistes tingimustes määratakse Telia Eesti AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas. 8.4.2 ELEKTRIVARUSTUS Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Elektrilevi OÜ 27.10.2022 tehnilised tingimused nr 429681. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816). Elektrikoormuste tabel: Pos Nimetus Arvutuslik Planeeritav AJ-m Liitumine Elektrilevi OÜ nr. elektrikoormus, number võrguga Pa/Ia (kW/A) 1 Äri- või ühisk.hoone 200/315 1 liitumiskilp krundi piiril 2 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  29 3 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 4 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 5 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 6 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 7 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 8 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 9 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril 10 Äri- või ühisk.hoone 250/400 1 liitumiskilp krundi piiril LJS Tänavavalgustuse kilp 7/12 1 kilp alajaama juures Planeeritava alajaama nr 1 997/1390 k=0,8 arvutuslik elektrikoormus 798/1250 Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud ühe planeeritava komplektalajaama 10/0,4 kV (trafod kuni 2x1000 kVA) baasil. Alajaama asukoht on ette nähtud võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. Planeeritava alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevasse keskpinge maakaablisse KPL27515 (” VOLDIKU” alajaama toitekaabel). Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Kõikide planeeritud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Maakaablite koridori ei ole planeeritud ainult kruntide pos 7 ja pos 8 kõrval kulgevale ca 100 m pikkusele tänavamaalõigule. Antud tänavamaalõik on kavandatud selleks, et tagada kvartaalne ringliiklus ning vältida parklatest läbisõitu. Seetõttu puudub antud tänavalõigu osas vajadus maakaablite koridori planeerimiseks. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritud ja olemasolevate kaablite kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest. Planeeringulahenduses on näidatud kaablite koridori laiused, kuid täpne kaablite arv määratakse konkreetsemalt edasise projekteerimise käigus. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele metallmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Igast mastist on ette nähtud kuni kolm hargnemist. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritavate hoonete sisestus- liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga). RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  30 Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamatööprojekti koostamisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ -i ettevõttestandardist ja kehtivatest normatiivdokumentidest. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  31 9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud hüvitab kahjude tekkimise ajal Padula ja Metsa-Padula kinnistuid omanud isik. 10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneeringu alusel moodustatakse krundid, sõlmitakse notariaalsed servituudilepingud ning kantakse kinnistusraamatusse detailplaneeringus määratud isiklikud kasutusõigused. 1. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama Padula ja Metsa- Padula kinnistute detailplaneeringu järgsed teed ning tehnovõrgud ja -rajatised ning liiklussõlmi ühendavad teed detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses. 2. Punktis 1 nimetatud detailplaneeringu järgsete teede valmimisel (kasutuslubade saamisel) kohustub Arendaja avalikuks kasutuseks vajalike teede kohta sõlmima Vallaga teeseaduse § 4 lg 3 alusel eratee avaliku kasutamise lepingu, milles nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus ning teehoiukulude kandja. Teede avalikku kasutusse andmise eest Vald eratee omanikule hüvitist tasuma ei pea. Kuni vastava lepingu sõlmimiseni kannab Arendaja kõik tee rajamise ja ekspluateerimisega seotud kulud. 3. Arendaja võõrandab punktis 1 nimetatud ja temale kuuluva, detailplaneeringu põhijoonisel kavandatud transpordimaa krundid koheselt peale tee väljaehitamist ja sellele kasutusloa saamist tasuta Vallale või juhul kui Vald avaldab selleks soovi. 4. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima, taotlema ehitusload ja välja ehitama detailplaneeringu põhijoonisel viidatud kruntidele Pos 11, Pos 12, Pos 16 ja Pos 17 kavandatud puhke- ja rekreatsioonialad (spordi- ja mänguväljakud), krundile Pos 14 ettenähtud autoparklad ja kergliiklusteed, ning taotlema väljaehitatud spordi- ja mänguväljakutele, teedele ja parklatele kasutusload. Detailplaneeringu kehtestamise korral täidab järgmised kohustused: 1. Arendaja kohustub omadest vahenditest välja ehitama Detailplaneeringu järgse Tehnilise infrastruktuuri ja Avaliku ruumi ning võõrandama Detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud Avaliku ruumi kinnistud tasuta Vallale. 2. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama kõik Detailplaneeringu kohased teed, tehnovõrgud- ja rajatised, sh juurdepääsuteed koos kergliiklusteedega, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratava liitumispunktini, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu ning drenaažisüsteemi detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload. 3. Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringuga kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega. 4. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5 cm) kergliiklustee, teekatte minimaalse laiusega 3 m. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  32 5. Arendaja kohustub oma kuludega rajama Saue tee L3-le asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm), vasakpöörde raja koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas ning ehitama maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue tee L3. 6. Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) ümberpööramisplatsi 12x12 m, pikiparkimiskohad ning tagama ligipääsu Maidu katastriüksusele (72703:001:0559). 7. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 4- korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 16 m, ning korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED- optilise valgustusega enne esimesele hoonele kasutusloa taotlemist. 8. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus ühiskondlike hoonete läheduses. Iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele) kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne). 9. Pooled lepivad kokku, et Arendaja kohustub kortermajade ja ärihoonete juurde rajama piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Iga eluaseme kohta tuleb arvestada 2 parkimiskohta jalgratastele. 10. Pooled on leppinud kokku, et Arendaja kohustub planeeringualale kavandama sotsiaalmaa krundi (krunt pos nr 10), mis antakse üle vallale. Arendaja kohustub krundi tarbeks välja ehitama tehnilise infrastruktuuri (juurdepääsutee koos kergliiklusteega, parklad, vee- ja kanalisatsioonitrassid, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu jms). Arendaja võõrandab ettenähtud maaüksuse vallale kuue kuu jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. 11. Arendaja võib lisaks kortermajadele ja ühiskondlikule hoonele planeeringualale kavandada ka korterelamuala elukeskkonda sobituva ärihoone, kui sellekohased üldplaneeringu tingimused on täidetud. 12. Arendaja on kohustatud planeeringualale kavandama avaliku ruumi (üldkasutatava maa krundid, põhijoonisel märgitud pos nr 11 ja 12 ning pos nr 15-19) ning rajama oma kuludega laste mänguväljaku, välijõusaali, spordiplatsi ja kelgumäe. Mängu- ja spordiväljakute lahendused tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist kooskõlastada valla avaliku ruumi spetsialistiga. 13. Arendaja kohustub täitma punktis 12 nimetatud spordi- ja mänguväljakute rajamise kohustuse hiljemalt selleks ajaks, kui planeeringualale on väljastatud hoonetele (korterelamud) 50% kasutuslubadest. 14. Arendaja kohustub Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa ja sotsiaalmaa katastriüksused tasuta üle andma Vallale koheselt pärast Detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga, aga mitte hiljemalt kui 6 kuu jooksul. 15. Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas 2 aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]  33 väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni. 16. Arendaja on teadlik ja kohustub lahendama Detailplaneeringualal sademevee ärajuhtimise kinnistutel, halvendamata naaberkinnistute niiskusrežiimi. 17. Arendaja on kohustatud peale Detailplaneeringuga ettenähtud vee- ning kanalisatsioonirajatiste väljaehitamist ja eelnimetatud rajatistele kasutuslubade saamist andma need tasuta üle kohalikule piirkonna vee-ettevõtjale AS Kovek ning muud Detailplaneeringus ettenähtud ja rajatud tehnovõrgud ja rajatised tuleb Arendajal ja vastavate teenuste pakkujatel omavahel saavutatud kokkulepete alusel võõrandada edasi võrguettevõtjatele. 18. Arendaja kohustub kõiki eelpoolloetletud tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda Vallalt Detailplaneeringus ettenähtud Avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. 19. Arendaja on teadlik ja nõustub, et Detailplaneeringukohased hooned (korterelamud ja ärihoone) saavad kasutusload alles siis, kui Arendaja poolt on täidetud hoonete kasutuslubade väljastamiseks vajalikud eeltingimused ehk välja on ehitatud vastavate hoonete teenindamiseks vajalikud teed ja tehniline infrastruktuur ja nendele väljaehitatud rajatistele on väljastatud Valla poolt ka kasutusload, enne Vald kasutuslube Detailplaneeringukohastele hoonetele (korterelamutele ja ärihoonele) ei väljasta. RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]