Protokoll

PROTOKOLL Tallinn 21. mai 2025 nr 1-2/25/8 Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 05.05.25 kohtumise protokoll Algus kell 15.30, lõpp kell 16.45 Toimumise koht: Kliimaministeerium ja Microsoft Teams Juhatas Antti Tooming Protokollis Madli Linder Kohapeal osalesid Taimar Ala, Veronika Ilsjan, Timo Kark, Vello Kima, Madli Linder, Tiit Oidjärv, Kristi Parro, Madis Pärtel, Katrin Rannik, Aire Rihe, Liis Sipelgas, Antti Tooming. Veebis osalesid Raili Allmäe, Helve Hunt, Marju Keis, Kerli Kirsimaa, Janika Laht, Eike Lepmets, Martin Maddison, Sandra Salom, Ivan Sergejev, Reeli Sildnik, Kati Tamtik, Krisela Uussaar, külalisesineja Evelin Jürgenson Puudusid juhtrühma liikmed Marko Arula ja Laura Remmelgas ning lisaks kutsututest Taimo Aasma, Harry Kuivkaev, Andres Levald, Reena Osolin, Argo Peepson, Karin Radiko, Anna Semjonova, Kätlin Viik. Päevakord 1. Juhtrühma uue koosseisu tervitus ning ülevaade nii projektist tervikuna kui ka detailsemalt tegevuste kaupa. 2. Esitlus maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö teemal ja arutelu. 3. Projekti järgmised tegevused ja arutelu. 4. Muud teemad. Protokolli lisad: Lisa 1: projekti ülevaate slaidid. Lisa 2: maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö slaidid. Lisa 3: kasvuhoonegaaside (KHG) ploki tegevuste slaidid. 1. Ülevaade projektist tervikuna Kuulati: Madli (KAUR, TA projekti juht) tegi ülevaate projektist tervikuna nii projektist tervikuna kui ka detailsemalt tegevuste kaupa, samuti juhtrühma uuest koosseisust (kinnitatud koos töökorra muudetud versiooniga KAURi direktori käskkirjaga 2.05.25) ja lühidalt juhtrühma ülesannetest. Detailsemalt vt slaididelt protokolli lisas 1. Otsustati: info võeti teadmiseks. 1 (4) 2. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive ülevaatetöö tulemused Kuulati: Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool, teadlaste töögrupi juht) tutvustas 30.04.25 tellijale esitatud ülevaatetöö lõpparuande peamisi märkamisi. Täpsem sisu on toodud slaididel protokolli lisas 2. Arutati: • Aruanne annab sissevaate ja aluse edasiste maakasutuse juhtimissüsteemi tööde osas prioriteetide seadmiseks, sh maahõivehierarhia loomiseks, sh maahõive- ja maakasutushierarhiaga seonduvate konkreetsete teemade sisustamiseks, nagu brownfieldide kaardistamine ja looduse taastamise ruumilised vajadused-võimalused; • arutati maakasutuse kooskasutuse, konkurentide ja toetajate skeemi abil eri maakasutuse (nt metsa- ja põllumaa) koos- ja vastastikmõjude tõlgendamise võimaluste üle ja mis on peamised väljakutsed. Arutelus märgiti ära andmevajadus ja andmete kättesaadavus, nt missuguste registrite või teiste andmeallikate kaudu oleks võimalik maakasutusele ruumiliselt konkureerivatest või kooskasutust võimaldavatest tegevustest ülevaade saada, et rakendada ka maahõivehierarhia ja maakasutusehierarhia printsiipe võimalikult madalal otsustustasandil. Samuti, missugused on selleks vajalikud andmekoosseisud. Uuriti, kas antud töös on juba detailselt kirjeldatud või millal kirjeldatakse sellised detailsed andmekoosseisud. Detailsed andmekoosseisud kirjeldatakse pigem järgmiste põhjalike tööde raames. Teise peamise väljakutsena toodi esile õiguslikud alused maakasutuse suunamiseks – mis tasandi regulatsioon, kes on otsustaja, kuidas jõuab rakendamine maakasutajani jpm. Selles kontekstis lisatakse jätkutegevustesse ka juriidilised küsimused, milleks ongi juba TA projekti raames läbi viidud ka õigusliku nõustamisteenuse raamlepingu hange; • aruandes on toodud teadlaste soovitus luua süsteemne ja hallatud andmebaas riigi poolt tellitud uuringute. Liis: kas ETIS ei kata neid vajadusi? Evelin: ETISesse sisestatakse, mida teadlased teevad, kuid sealsed otsinguvõimalused on piiratud. Palju on vaja lisatööd, et õiged asjad välja tuleks ja selle funktsionaalsusel on teine eesmärk; • koostöö üleriigilise planeeringu (ÜRP) protsessiga. Madli, Vello: koostöö ongi olnud tihe just Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ÜRP tiimiga. Tiit: ÜRP eesmärkides on maahõive vähendamise eesmärk sees. Üks on maahõive- ja teine maakasutusehierarhia. Siin selguv väärtuslik ÜRP jaoks ja jõuab ka osaliselt ÜRP kaudu „põllule“. • Ivan: kas kuidagi puudutakse uuringus ka maaomandi temaatikat ja arendussurvet? Kui nt põllule tahetakse detailplaneeringuga elamuarendust, siis kas see töö pakub mingeid tööriistasid, et mida sel puhul teha? Eestis on omandikaitse teatavasti väga tugev. Planeeringud peaks olema instrument, millega seda probleemi reguleerida, kuid kohalikel omavalitsustel (KOV) jääb praktikas tihti jõust puudu, et maaomaniku arendushuvidele vastu seista. Evelin: teema on sisse toodud ja mh sellega, et KOVide võimekust peaks parendama, et nad keskenduks nendele eesmärkidele, kuhu suunduda vaja. Teema on mitmetahuline. Kui KOVil pole näidikut, mõõdikut, siis on raske öelda, kas omavalitsus liigub õiges suunas või ei. KOVil peab tekkima vajadus selliste mõõdikute järgimise järgi. Aga kõrval peavad olema ka kompensatsiooni- motivatsioonimeetmed. Tiit: maahõivega on sarnane olukord nagu muude valdkondadega – riigil on eesmärgid, KOVil pole. Riigi tasandil saame suunata, aga instrument on väga pehme. Seega ainult planeeringulisest maailmast ei piisa, ja nagunii palju maakasutusotsuseid tehakse väljaspool planeeringuid. Planeerimine pole võluvahend, mis selle lahendab. Kuskil seaduses peaks olema konkreetne maahõivepiirang. Võib olla isegi deklaratiivne. Otsustati: info võeti teadmiseks. Ka juhtrühmale on 5.05.25 edastatud lõpparuande materjalid lugemiseks ja kommenteerimiseks tähtajaga 19.05.25. 2 (4) 3. Projekti järgmised tegevused ja arutelu 3.1. KHG uuringute ja seotud tegevuste seis Kuulati: Janika (KAUR, LULUCF koordinaator, KHG valdkonna juht TA projektis) tutvustas töös olevaid ning planeeritavaid KHG arendusi (edasised plaanid pole eelmise TA juhtrühma kohtumisega võrreldes muutunud) ning 2025. a algusest loodud LULUCF koordinaatori ametikoha ning käivitunud LULUCF juhtkomisjoni ülesandeid ja tegevusi (täpsemaid detaile vt slaididelt lisas 3). Arutati: Antti: kuidas on plaanitud LULUCF juhtkomisjoni ja siinse TA projekti juhtrühma tööjaotus arenduste käivitamise ja elluviimise osas? Janika: LULUCF juhtkomisjon vaatab terviklikult, mida on vaja KHG inventuuri raames teha. Siis saame võtta LULUCF komisjonis paika pandud prioriteetsete arenduste nimekirja ja siin valida, mis toetab TA projekti ja mida oleksime valmis rahastama. TA projektist tellitavate arenduste lähteülesanded, kooskõlastamised ja kinnitamised tuleks otsustamisele siia juhtrühma. 15.04.25 LULUCF juhtkomisjoni 1. kohtumisel veel täpset prioriteetsete arenduste nimekirja kokku ei lepitud, töö jätkub järgmisel kohtumisel. Liis: kuidas tagada, et arenduste seas eraldi töödena tehtavad nn maskid (n-ö eri maakasutuste kaardikihid) saab pärast kokku panna nii, et nad ei kattuks? Janika: eri maakasutuste maskide metoodika on erinev, st neid saab eraldi teostada, aga peab tagama, et eri maskide loomise projektide juhtkomisjonid suunaks tööd nii, et maskid omavahel kokku klapiks. Otsustati: info võeti teadmiseks. 3.2. Brownfieldid – ettepanek uuringu lähteülesande koostamiseks Kuulati: Tiit ja Madli tutvustasid ideed TA projekti raames kaardistada üleriigiliselt nn brownfieldid. Brownfieldide üks võimalik definitsioon: inimkasutuses olnud alad, mis võivad olla saastatud vm mõttes degradeerunud, kuid millel on potentsiaal need uuesti inimkasutusse võtta. Brownfieldide paiknemise ruumilist infot oleks vaja mitmes poliitikavaldkonnas, huvi nende kaardistuse vastu on suur. Seotud on see mh riigis tööstusaladeks sobilike alade otsimisega, üleriigilise planeeringu vajadustega, maahõivehierarhia loomisega (tegemist on ühe konkreetse astmega maahõivehierarhias), aga ka tuleviku vaates looduse taastamise jpt teemadega. Arutelud ja teatud eeltööd vastava kaardistuse tegemiseks on juba ka käimas MKMi, KLIMi ja KAURi koostöös, kuid põhjalikum kaardistus oleks otstarbekas teaduspõhistel alustel ekspertidelt sisse tellida. Otsustati: brownfieldide kaardistamise tööga minnakse TA projektis edasi. Juhtrühmale esitatakse järgmiseks korraks vastav MKMi, KLIMi ja KAURi koostöös koostatud lähteülesanne. 3 (4) 4. Muud teemad 4.1. Arutati ja otsustati: juhtrühma järgmise kohtumise vajadust hinnatakse jooksvalt, vajadusel toimub järgmine koosolek enne suve kas hübriidsena või elektrooniliselt. Juhtrühma senine formaat sobib ja toimib hästi. 4.2. RITA+ osas lisainfo (varasemalt tutvustatud RITA+ taotlus on temaatiliselt seotud TA projektiga) Raililt: RITA programmis toimus muutus. Taotlema tuleb minna juba lähteülesandega ehk et sügiseseks taotlusvooruks oodatakse juba lähteülesannet. Info võeti juhtrühma poolt teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler 4 (4)  Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt 5.05.25 juhtrühma üheksas kohtumine Päevakord 1. Tervitame juhtrühma uuendatud koosseisu ja selgitame projekti lähenemist ja projekti tervikuna – kust alustasime, mis on eesmärk, kuhu oleme jõudnud, mis on siht – mulla- ja maakasutuse juhtimissüsteemi loomine 2. Detailsem ülevaade projektidest 3. Esitlus maakasutuse teemal ja arutelu 4. Projekti järgmised tegevused ja arutelu Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm (TA projekt) Eelarve ja kestus: 5,7 mln eurot, 2024–2027 Eesmärk: luua riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Eelduseks on kvaliteetsed alusandmed ehk sidus teaduslikult loodud alusandmestik, selle digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/muld-ja- maahoive/maa-ja-mullakasutuse-teadus-arendusprojekt Mulla- ja maakasutus, sh maahõive – koordinatsioon ja seotud osapooled ETAG EUROOPA MULLAPOLIITIKA RTK MULLA- Kliimaministeerium Regionaal- ja MULLA ja MAAHÕIVE KOKKULEPE Elurikkuse kaitse põllumajandus- TA PROJEKT Mullamissioon osakond ministeerium Maaelu Tuumik PROJEKTI JUHT Teadmuskeskus Mullastikukaitse Keskkonnaagentuur valdkonnajuht JUHTRÜHM: Mullakaitse valdkond kui tervik KAUR Partnerite ja • Muldade hea seisund 2050 KLIM • Elurikkuse kaitse huvigruppide REM • Veekaitse MKM võrgustik • Kliimamuutusega kohanemine ja MARU leevendamine KEMIT • Süsinikuvaru ja selle muutus Elluviijad • Süsinikusertifitseerimine Teadlased • Saastunud alade taastamine MullaHUB • Looduse taastamine Tegevuse alused • LULUCF ja KHG inventuur • Eesti 2035 • Maahõivehierarhia, maa netohõive • Vabariigi Valitsuse tegevusplaan • Mullaseiremetoodikad • Rohereformi tegevuskava • Planeerimine, sh üleriigiline planeering • Kokkulepitud prioriteedid • Digitaliseerimine ja uudsed ärimudelid Juhtrühma uus koosseis PÕHILIIKMED • KLIM – projekti rahastaja: Antti Tooming (juhtrühma juht), Timo Kark, Raili Allmäe, Laura Remmelgas • REM – projekti põhipartner: Madis Pärtel, Liis Sipelgas, Katrin Rannik • KAUR – projekti juht: Taimar Ala, Madli Linder (projekti juht), Marju Keis • MKM: Ivan Sergejev • MARU: Kati Tamtik • KEMIT: Marko Arula PÜSIVAATLEJAD • KLIM: Aire Rihe, Taimo Aasma, Kristi Parro, Harry Kuivkaev, Karin Radiko, Kerli Kirsimaa • REM: Eike Lepmets, Argo Peepson, Sandra Salom, Helve Hunt, Reena Osolin • KAUR: Janika Laht, Krisela Uussaar, Martin Maddison • MKM: Vello Kima, Tiit Oidjärv, Anna Semjonova, Andres Levald • KEMIT: Kätlin Viik • MARU: Veronika Ilsjan • Püsivaatlejaid ega asendajaid nimeliselt käskkirjas ei nimetata • Ajakohastatud ka töökord MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Peamised tegevussuunad Mullastikukaardi uuendamine 1,4 mln eurot Kasvuhoonegaaside aruandluse 2 mln eurot alusteadmise täiustamine Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomine 1,7 mln eurot Seirevõimekuste arendamine Tugitegevused 0,6 mln eurot „Suuremõõtkavalise digitaalse mullastikukaardi kaasaegse kontseptsiooni loomine ja olemasoleva mullastikukaardi ajakohastamine“ ehk MULD2 projekt Juht: Madli Linder Keskkonnaagentuur TA projekti juht, MULD2 juhtkomisjoni juht MULD2 ajajoon • 2024 kevadel hange • Leping sõlmitud juulis 2024 • Korralised juhtkomisjoni koosolekud • I vahearuanne 1.11.24 – vastu võetud • II vahearuanne 30.09.25 • 2025 lõpus avalikustamisseminar • 2026 lõpuseminar • Töö valmib 1.11.26 Eesmärk ja tulem: luuakse uudsetel alustel mullastikukaardi metoodika (vektorkaart + andmekuup) ja uuendatakse Eesti suuremõõtkavaline mullastikukaart Kogumaksumus 1,4 miljonit eurot MULD2 konsortsium: Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool MULD2 juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, REM, KAUR, PRIA, MARU, ETAG MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Kasvuhoonegaaside (KHG) plokk: LULUCF sektori KHG arenduste juhtimise tõhustamine Juht: LULUCF koordinaator: Janika Laht, Keskkonnaagentuur Valminud kirjalik raport Sisukord………………………………………………………………………………..………………………….…..…..…….….2 Maakasutuse ja KHG-dega seotud eesmärgid ja regulatsioonid……………………..…………6 Maakasutusega seotud KHG inventuur…………………………………….…………….……………………19 Vaheslaid Kokkuvõte ja peamised järeldused………………………………………….………………………..………....59 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………..….…………………………………………70 Lisa 1 – KHG mõõtmistega seotud teadustaristu…………………………..………….………………77 Lisa 2 – Kaasatud isikud ja asutused………………………………………………..……………….…………81 Lisa 3 – Ülevaade maakasutuse ja KHG-dega seotud teadusprojektidest……..…..….82 MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Arendusvajadused LULUCF sektoris • Vajadused kaardistati 2024. aastal • Arendusvajadused prioriseeriti, sh peamine kriteerium LULUCF seire- ja aruandlusnõuete täitmine • Täiendavad kriteeriumid ajakulu, seos teiste arenduste, nõuete, meetmetega ja tasakaal maakategooriate vahel. MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Töös • PÕMU projekt: LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris o Kestus 25.04.2025–30.08.2027 o kogumaksumus 300 000 eurot o Konsortsium: Eesti Maaülikool, Maaelu Teadmuskeskus o Juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, KAUR, REM, ETAG, EKUK • MEMU projekt: LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris o Kestus 25.04.2025–30.10.2027 o kogumaksumus 700 000 eurot o Konsortsium: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool o Juhtkomisjon: konsortsium + KLIM, KAUR, ETAG? Järgmised prioriteedid • Asulad (mullad?, biomass?) • Riigipõhine metoodika lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest tuleneva N2O heite jaoks • Korrastatud märgalade seiremetoodika, sh kaugseire jm meetoditega • LULUCF ruumiandmed ja baaskaart kaugseire ja muude andmekihtide toel MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Maahõive plokk: • Koondülevaade • Õiguslik nõuandeteenus • Juhtimissüsteem Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine • Luua terviklik ülevaade riigi ees olevatest eesmärkidest, kohustustest ja vajadustest, tuues eelkõige välja, mida saab just TA projekti raames (aga ka potentsiaalselt teiste algatuste raames) lahendada maa- ja mullakasutuse, sh maahõive teemas konkureerivate valdkondade võtmes. • Vaatluse all on kõik maa- ja mullakasutust mõjutavad ja maa hõivamisega seotud peamised poliitikad ja tegevused. • Eesmärk on nõustada tulevikku vaatavalt, kuidas luua riigile terviklik maakasutusotsuste juhtimissüsteem. • Eesti Maaülikool: Evelin Jürgenson, Kärt Metsoja, Birgit Trik, Kätlin Põdra • Kestus 24.12.2024–30.04.2025 • Maksumus 7898 eurot + KM Õiguslik nõuandeteenus • Raamleping kahe pakkujaga • Kestus mai 2025–31.12.2027 • Maksumus 100 000 eurot + KM Seireplokk: • Kaugseire teemad, sh asutusteülene infokohtumine novembris 2024 • Mullaseiredirektiivist tulenevate kohustuste ja kulude eksperthinnang • Jm • Nii mullaseiredirektiivi kui ka maa- ja mullakasutuse, sh maahõivega seonduvad kohustused Mullaseiredirektiivist tulenevate kohustuste ja kulude eksperthinnang • Teostaja: Maaelu Teadmuskeskus • Kestus: 28.04.25–16.06.2025 • Maksumus: 7500 eurot + KM MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT  ALGNE HETKESEIS TEGEVUSSUUND TEGEVUS TÄHTAEG STAATUS PROGNOOS (eurot) (eurot) MULLASTIKUKAART MULD2 projekt 01.11.2026 töös 1 200 000 1 400 000 Ekspert-taustauuring ja arendusettepanekud valmis 31.10.2024 TA arendusettepanekute taustauuringud ja valik valmis KASVUHOONEGAASID PÕMU (põllu- ja rohumaamuldade KHG mudel) 30.08.2027 töös 2 000 000 2 000 000 MEMU (metsamuldade KHG mudel) 30.10.2027 töös Lähteülesannete koostamine, hanked 30.09.2025 töös Ekspert-taustauuring ja edasine tegevuskava 30.04.2025 töös MAAHÕIVE JA Lähteülesannete koostamine, hanked 31.10.2025 töös MAAKASUTUS Õigusliku nõuandeteenuse raamleping 31.12.2027 töös 1 900 000 1 700 000 SEIREVÕIMEKUSTE Mulla näitajate, sh elurikkuse seire arendamine 31.12.2027 töös ARENDAMINE Mullaseiredirektiivi vajaduste eksperthinnang 16.06.2025 töös Kommunikatsioonitöövahendid 19.09.2024 valmis Veebileht 15.11.2024 valmis Kommunikatsioon Infokiri, kohvihommikud 30.06.2025 ettevalmistamisel TUGITEGEVUSED 600 000 600 000 Teised tegevused 31.12.2027 töös Projektijuhtimine ja eksperttööd 31.12.2027 töös Hankimise tugiteenus 31.12.2027 töös  Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive otsuseid toetava juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaade Evelin Jürgenson, Kätlin Põdra, Kärt Metsoja, Birgit Trik 05.05.2025 Projekti eesmärk ja elluviimise periood • Eesmärk on kaardistada riigi ees olevad maa- ja mullakasutuse, sh maahõive temaatikaga seonduvad rahvusvahelised ja riiklikud eesmärgid, kohustused ja vajadused. • Tulemus saab muu hulgas olema sisendiks maakasutuse ja -hõive teemaliste edasiste tegevuste planeerimisel ning lähteülesannete koostamisel. • Projekti periood jaanuar – aprill 2025 Lõpparuanne • Kestlik areng, maa- ja mullakasutus, maahõive • Maa- ja mullakasutuse juhtimine • Eesti maa- ja mullakasutust käsitlevad dokumendid • Tuvastatud probleemid ja lahendusettepanekud Maapoliitika, maa- ja mullakasutuse suundade väljatöötamine • Probleem: • Eestis puudub sidus ja koordineeritud maapoliitika raamistik, mis suunaks maakasutuse arengut teadlikult ja strateegiliselt kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja kliimapoliitikaga. • Lahendus: • Tuleb kujundada riiklik maapoliitika raamistik, mis ühendab ja koordineerib erinevate sektorite arengukavasid ja strateegiaid. • Selline raamistik peab olema suunatud maakasutuse strateegilisele juhtimisele, mille keskmes on pikaajalised kliima-, elurikkuse ja sotsiaalmajanduslikud eesmärgid. Maa- ja mullakasutuse juhtimine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasemel • Probleem: • Eestis puudub selge rollijaotus ja koostööraamistik riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mille alusel strateegilisi maapoliitilisi eesmärke rakendada. • Puuduvad konkreetsed ruumilisi eesmärke toetavad tööriistad ja juhendmaterjalid, eelkõige elurikkuse ja süsiniku sidumise ja ökosüsteemiteenuste integreerimiseks planeeringutesse. • Lahendus: • Tuleb kujundada selge ja toimiv rollijaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mis põhineb vastastikusel partnerlusel ning toetab strateegiliste maapoliitiliste eesmärkide rakendamist kõigil tasanditel. • Riik peab looma mehhanismid, mis tugevdavad kohalike omavalitsuste suutlikkust ruumiliste sekkumiste elluviimiseks ning riiklike eesmärkide saavutamiseks. Abstraktsetest eesmärkidest täpsemaks • Probleem: • Strateegilised eesmärgid, nagu LULUCF-sektori süsinikusidumise suurendamine või elurikkuse taastamine, on liialt üldsõnalised ning ei jõua konkreetse ruumilise tasandini, kus maakasutuse muutused tegelikult toimuvad. • Lahendus: • Eesmärgid tuleb konkretiseerida ruumiliselt, funktsionaalselt ja sotsiaalselt, need tuleb siduda konkreetsete maaküksuste, maakasutustüüpide ja maakasutajate huvidega. EL direktiivi või määruse elluviimine skemaatiliselt Puudulik seire maa- ja mullakasutuse muutuste osas ja vajadus seiresüsteemide arendamiseks • Probleem: • Eestis puudub süsteemne ja mitmetasandiline seire raamistik, mis võimaldaks hinnata, kas maa- ja mullakasutusega seotud eesmärgid (nt süsiniku sidumine, elurikkuse hoidmine ja suurenemine, mulla kvaliteedi säilitamine) on saavutatavad ja kas praktikas toimuvaid muutusi saab nendega siduda. • Lahendus: • Tuleb arendada välja süsteemne, andmepõhine seire- ja hindamisraamistik. Ebaselged mõisted ja määratlemis- kriteeriumid - vajadus mõistete sisustamise ja ühtlustamise järele • Probleem: • Eestis kasutatavad maa ja mullaga seotud mõisted (nt maahõive, pruunalad, väärtuslik põllumajandusmaa) ei ole üheselt määratletud ega standardiseeritud. • Puuduvad selged määramise kriteeriumid, mille alusel saaks neid mõisteid ruumiliselt rakendada, seireks kasutada või poliitilistes otsustes aluseks võtta. • Lahendus: • Süsteemselt ja valdkondade üleselt tuleb välja töötada ühtne terminoloogiline raamistik maa ja mullaga seotud mõistete osas, mis sisaldab nii definitsioone kui ka nende määratlemise ruumilisi ja metoodilisi kriteeriume. Probleemid - lahendused • Maahõivehierarhia rakendamine Eestis • Andmepõhiste otsuste ja lahenduste poole • Puudulik andmetugi ja kompetents kohalikul tasandil takistab kestliku maa- ja mullakasutuse juhtimist • Multifunktsionaalne maakasutus • Süsteemne ja hallatud andmebaas riigi poolt tellitud uuringute kohta Küsimused, arutelu Kokkuvõttev näidisskeem maakasutuse kooskasutusest, konkurentidest ja toetajatest  Töös olevad LULUCF arendused • Üleriigilise ülepinnalise suuremõõtkavalise mullastikukaardi uuendamine ehk MULD2 (KAUR) –algas 2024 • Metsamaski metoodika arendus (KAUR) – kestab kuni IV kvartal 2025 • Lageraiealade tuvastamise metoodika ja kaugseire rakenduse arendus (KAUR) • Metsa biomassi arvestuses tekke-kao metoodikale üleminek (KAUR) – kestab kuni IV kvartal 2025 Vaheslaid • Kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja süsinikuvaru dünaamika hindamine (EKUK) – projekt lõppenud • Kraavide andmestiku analüüs ja kraavide KHG heitetegurid turvasmuldadel (EKUK) – projekt lõppenud • Põllumajandusmaadel N2O heitkoguste seire ja metoodika arendus (EKUK) – algas 2024 • Teadusuuring jääksoode KHG bilansist võrdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning kõrgemal tasemel metoodika väljatöötamine selle inventuuris raporteerimiseks (KLIM) – algas dets 2024 • Metsamaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine (MEMU) (KAUR) – projekt algamas ja kestab kuni 2027 • Põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine (PÕMU) (KAUR) – projekt alanud ja kestab kuni 2027 PÕMU ja MEMU Jaanuaris 2025 avanesid ETAG-i kaudu kaks uuringut, lepingud sõlmiti aprillis 2025: • LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvas- muldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris (PÕMU) • LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvas- muldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris (MEMU) MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT PÕMU ja MEMU eesmärk on KHG inventuuri LULUCF sektori põllu- ja rohumaa ning metsamaa kategoorias välja töötada ja valideerida Tier 3 metoodika mineraal- ja turvasmuldadele süsinikuvaru muutuste ja KHG voogude hindamiseks (mullamudel). MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Uurimisülesanded • Analüüsida erinevate mullamudelite sobivust ja esitada ettepanek sobivaima kasutuselevõtuks LULUCF sektoris; • Koondada teaduskirjandusele tuginev andmestik parameetritest, mis vajalik mullamudelite süsinikuvaru muutuste ja KHG voogude hindamiseks; • Eelnevale tuginedes koostada valim täiendavate mõõtmiste läbiviimiseks võttes arvesse valimi täielikkust ja esinduslikkust ning andmete mudelisse sobivust; • Viia läbi mõõtmised ja analüüsid; • Valideerida mudel(id) ja esitada arvutused mineraal- ja turvasmuldade osas. MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT  Planeeritud arendused Juhtrühma 12.11.2024 protokolli nr 1-2/24/12 otsus: liikuda TA projekti raames esmajärjekorras edasi tabelis 1 toodud arenduste lähteülesannete ettevalmistamisega Arendusvajadus Tellija Hinnanguline Hinnanguline Hanke maksumus kestvus algus Mullamudel asula kategooria muldadele (asendada asula KAUR 0,2 mln € 2-3 aastat I kv 2025 biomassi seire- ja süsinikuvaru arvestusmetoodikaga) Vaheslaid Riigipõhine metoodika lämmastiku mineraliseerumisest ja KAUR 0,2 mln € 2 aastat I kv 2025 leostumisest tuleneva N2O heite jaoks (ootele panna) Korrastatud märgalade seiremetoodika, sh kaugseire jm KAUR 0,1 mln € 1-2 aastat III kv meetoditega (liikuda edasi ja valmistada ette LÜ) 2025 LULUCF ruumiandmed ja baaskaart kaugseire ja muude KAUR 0,5 mln € 2 aastat III kv andmekihtide toel (liikuda edasi põllu-rohumaade maskiga) 2025 KOKKU: 1,0 mln € MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT LULUCF juhtkomisjon • Alus: kliimaministri 06.12.2024 käskkiri nr 1-2/24/487. • Juhtkomisjoni ülesanne on läbipaistvalt ja teaduspõhiselt suunata LULUCF sektori seire, aruandluse ja metoodikate täiustamist ja arendamist, sh regulaarselt üle vaadata ja heaks kiita nimekiri vajalikest arendustegevustest, sh neid prioriseerides. MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT LULUCF juhtkomisjon 15.04.2025 • Kristi Klaas KLIM rohereformi asekantsler • Antti Tooming KLIM elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler • Madis Pärtel REM biomajanduse asekantsler • Taimar Ala KAUR direktor • Cris-Tiina Pärn EKUK esindaja • Jelena Ariva EMÜ esindaja • Allan Sims EMÜ esindaja • Ivika Ostonen-Märtin TÜ esindaja • Marko Kohv TÜ esindaja • Andre Veskioja METK direktor MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Üldised ja metsamaa arendused Arendusvajadus Seos LULUCF Panus muudesse Mõju KHG seirenõuetega regulatsioonidesse raporteerimisele Riigipõhise metoodika välja töötamine vajalik mullaseire vähene lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest tuleneva N2O heite jaoks kõikides maakategooriates Riikliku mullaseire arendamine Vaheslaid toetav mullaseire vähene Metsades erinevate majandamispraktikate ja toetav metsaseire märkimisväärne taastamismeetmete metoodika arendus Puittoodete poollaguaegade riigispetsiifilise toetav süsiniku sertifit- märkimisväärne metoodika arendus seerimise määrus Metsakahjustuste ruumiandmed toetav metsaseire vähene KHG püsiseire metsamaal toetav metsaseire vähene MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Põllu- ja rohumaade arendused Arendusvajadus Seos LULUCF Panus muudesse Mõju KHG seirenõuetega regulatsioonidesse raporteerimisele Põllu- ja rohumaade mask ja seiremetoodika toetav vähene Maastikuelementide seiremetoodika ja toetav mullaseire, looduse vähene Vaheslaid süsinikuvaru dünaamika arendus taastamine Turvasmuldade märjutamisega seotud KHG vajalik mullaseire, looduse märkimisväärne metoodika arendus taastamine E-põlluraamatu toel erinevate majandamis- toetav märkimisväärne praktikate seire ja KHG metoodika arendus Erinevat tüüpi rohumaade seiremetoodika ja toetav vähene KHG arvestusmetoodika arendus KHG püsiseire põllumajandusmaal toetav mullaseire vähene Põllukultuuride seiremetoodika arendus toetav vähene MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Märgala jt kategooria arendused Arendusvajadus Seos LULUCF Panus muudesse Mõju KHG seirenõuetega regulatsioonidesse raporteerimisele Asula ja muu maa mullamudeli arendus vajalik mullaseire vähene Asula ja muu maa biomassi seire ja vajalik vähene Vaheslaid süsinikuvaru muutuste hindamise arendus Märgalade seiremetoodika arendus toetav mullaseire, looduse märkimisväärne pindalade täpsustamiseks (märgalamask) taastamine Märgalade mullamudelite arendus vajalik mullaseire, looduse märkimisväärne taastamine Aiandusturba kasutamisest tuleneva KHG toetav vähene metoodika arendus Märgalade niiskusrežiimi ja veetaseme seire- toetav mullaseire, looduse vähene metoodika arendus (sisend mullamudelisse) taastamine KHG püsiseire sooökosüsteemis toetav mullaseire, looduse vähene taastamine MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT