Liiklusseaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 19.05.2025 nr 1-4/25/2322 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2661, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, ülevõtmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1) seaduse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa 1. Lisaadressaadid: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Transpordiamet, Justiits- ja Digiministeerium , Tallinna Linnavalitsus , Tartu Linnavalitsus Enriko Laanemäe, 627 2330 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Liiklusseaduse seletuskirja lisa 1 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2661/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega vastavustabel ELi direktiivi ELi direktiivi ELi direktiivi normi sisuliseks Kommentaarid ja kooskõlla norm normi rakendamiseks kehtestatavad viimise tähtaeg (artikkel, ülevõtmise riigisisesed õigusaktid lõige, punkt) kohustus (jah Paragrahv, lõige, punkt /ei/valikuline) Art – 4 Ei (2) Koostalitlusvõime – VÕSi § 142 (2) Kasutatud mõiste on Eesti Mõisted lõige 6. õigusaktis defineeritud. (4) Intelligentsete VÕSis käibel olev mõiste transpordisüsteemide teenus – „koostalitusvõime“ erineb oma eelnõukohase seadusega LSi sisu poolest dir sätestatuga. Dir lisatav § 61 lõige 21. sätestatul on põhirõhk (14) - äriprotsesside suutlikkusel (18) Standard – TNVS § 4 lõike 1 vahetada andmeid ning jagada punkt 4. teavet ja teadmisi. VÕSis on (19) Koostöised intelligentsed põhirõhk digitaalse sisu või transpordisüsteemid või C-ITS - digitaalse teenuse võimel toimida (20) C-ITSi teenus – koos sellise riist- või tarkvaraga, (21) Andmete käideldavus – mis erineb riist- või tarkvarast, Määrus Vabariigi Valitsuse 9. millega koos sama liiki sisu või detsembri 2022. a määrus nr 121 teenust tavaliselt kasutatakse. „Võrgu- ja infosüsteemide Vaadates teisi VÕS §-s 142 sätete küberturvalisuse nõuded“ § 9 lõige sisu, siis mõiste 2. „koostalitusvõime“ definitsioon on (22) Riiklik juurdepääsupunkt – tuletatav ja see on direktiivi (23) Juurdepääs andmetele – eesmärgiga kooskõlas. (24) Digitaalne mitmeliigilise (4) Vastab. liikuvuse teenus – (14) Ei ole kirjeldatud ning antud (25) Alusteave – mõistest ei võeta üle, kuna mõistet (26) Põhimaantee – määrus on defineeritud direktiivis üksnes majandus- ja taristuministri 25. regulatsiooni kontekstis ning on juuni 2015. a määrus nr 72 kitsalt ja spetsiifiliselt määratletud „Riigiteede liigid ja riigiteede mõistega, mille funktsiooni on nimekiri“ § 1 lõige 2. võimalik täita ilma seda defineerimata. (18) Kasutatud mõiste on Eesti õigusaktis defineeritud. (19) Mõiste võetakse üle ning sätestatakse eelnõukohase seadusega LSi lisatavas § 61 lõikes 11. (20) Mõistet ei võta üle, kuna võetakse üle koostöiste intelligentsed  transpordisüsteemide mõiste ning antud mõiste puhul on tegemist üksnes teenusega, mille funktsiooni on võimalik täita ilma seda täiendavalt defineerimata. (21) Mõiste definitsioon määruses „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ erineb direktiivi definitsioonist. Direktiivi kohase mõiste üle võtmine ei ole vajalik, kuna direktiivi eesmärke saab täita ka ilma antud mõistet üle võtmata. (22) Direktiivi kohase mõiste üle võtmine ei ole vajalik, kuna direktiivi eesmärke saab täita ka ilma antud mõistet üle võtmata. (23) Direktiivi kohase mõiste üle võtmine ei ole vajalik, kuna direktiivi eesmärke saab täita ka ilma antud mõistet üle võtmata. (24) Direktiivi kohase mõiste üle võtmine ei ole vajalik, kuna direktiivi eesmärke saab täita ka ilma antud mõistet üle võtmata. (25) Direktiivi kohase mõiste üle võtmine ei ole vajalik, kuna direktiivi eesmärke saab täita ka ilma antud mõistet üle võtmata. (26) Kasutatud mõiste on Eesti õigusaktis defineeritud. Direktiivi mõiste on laiem, kui viidatud Eesti määruses, mis on Eesti mõttes asjakohasem. Kasutatud mõisted on Eesti õigusaktides osaliselt defineeritud. Mõistete ülevõtmine ei ole liikmesriikidele kohustuslik. Art 4a – Ei - Art 4a sätestab Euroopa Komisjoni Tööpro- õiguse võtta vastu direktiivi alusel gramm hiljem loodud rakendusakt. Deklaratiivne säte, ei vaja ülevõtmist. Art 5 – (1) Jah (1) Eelnõukohase seadusega LSi (1) Kõnealune sätte võetakse üle Spetsifika- (2) Jah lisatavad § 61 lõiked 4 ja 5 – ning sätestatakse eelnõukohase tsioonide (3) Jah sätestatud kohustus intelligentse seadusega LSi lisatavates § 61 kohaldamine transpordisüsteemi ja teenuse lõigetes 4 ja 5, milles viidatakse intelligentsete väljatöötamisel ning nõuetele ja tingimustele. transpordi- kasutuselevõtmisel kohaldada nii (2) (3) Sätted võetakse üle süsteemide kõnealust direktiivi kui selle alusel eelnõukohase seadusega LSi kasutusele- kehtestatavaid spetsifikatsioone. lisatava § 61 lõikega 8. võtu suhtes (2) Eelnõukohase seadusega LSi lisatav § 61 lõige 8 – sätestatud kohustus teha asjaomaste sidusrühmadega koostööd, kuni prioriteetsetes valdkondades ei ole vastu võetud spetsifikatsioone. (3) Eelnõukohase seadusega LSi lisatav § 61 lõige 8 – sätestatud kohustus teha koostööd teiste liikmesriikidega ja sidusrühmadega vastu võetud spetsifikatsioonide rakendamise aspektis Art 6 – (5) Valikuline (5) Eelnõukohase seadusega LSi (5) LSi § 61 sätestab valdkonna Spetsifika- (6) Ei lisatav § 61 lõige 3. eest vastutava ministri õiguse tsioonid (8) Ei (6) - kehtestada määrusega (8) - intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmise ja arendamise tingimused ja kord, kui Euroopa Komisjon võtab vastu vastava spetsifikatsiooni. (6) Euroopa Komisjonil on õigus võtta vastu spetsifikatsioone direktiivi alusel. Ei vaja ülevõtmist. Art 6 lg 6 puudutab Euroopa Komisjoni tööd ning reguleerib spetsifikatsioonidega seotud normide sisu. (8) Euroopa Komisjoni õigus võtta vastu spetsifikatsioone delegeeritud õigusaktidega. Sätet ei ole vaja üle võtta. Art 6a – (1) Jah (1) Eelnõukohase seadusega LSi (1) Võetakse üle eelnõukohase Andmete (2) Jah lisatav § 61 lõige 4 ja 5. seadusega LSi lisatava § 61 käideldavus (2) Eelnõukohase seadusega LSi lõigetega 4 ja 5. Direktiivi artikli 1 ja lisatav § 6 lõige 4 ja 5. 6a eesmärgiks on, et liikmesriigid intelligentsete tagaksid andmete käideldavuse. transpordisüs (2) Võetakse üle eelnõukohase teemide seadusega LSi lisatava § 61 teenuste lõigetega 4 ja 5. kasutuselevõtt Art 7 – III lisa (1) Ei (1) - Art 7 reguleerib Euroopa muutmine (1a) Ei (1a) - Komisjoni töökorraldust, (2) Ei (1b) - sealhulgas Euroopa Komisjoni (3) Ei (1c) - õigust võtta vastu delegeeritud (4) Ei (2) - õigusakte. Sätet ei ole vaja üle (5) Ei (3) - võtta. (4) - (5) - Art 7a – (1) Ei (1) - Art 7a kohaselt võib Euroopa Ajutised (2) Ei (2) - Komisjon hädaolukorras omal meetmed (3) Ei (3) - algatusel või liikmesriigi taotlusel  (4) Ei (4) - võtta viivitamata vastu kohaldatavaid õigusakte. Kohustused liikmesriigile puuduvad, seetõttu ei ole sätet vaja üle võtta. Art 8 - (1) Ei (1) Eelnõukohase seadusega LSi (1) Eelnõus määratletakse Standardid (2) Ei lisatav § 61 lõige 4 ja 5. andmevaldajatele nõuded ja (2) Eelnõukohase seadusega LSi kohustused. Tehnilised juhendid lisatav § 61 lõige 4 ja 5. lisatakse riikliku juurdepääsupuntki juhenditesse. (2) Eelnõus määratletakse andmevaldajatele nõuded ja kohustused. Tehnilised juhendid lisatakse riikliku juurdepääsupuntki juhenditesse. Art 10 – (1) Jah (1) Eelnõukohase seadusega LSi (1) Isikuandmete töötlemise Andmekaitset (2) Ei lisatav § 61 lõige 24. eesmärk regulatsiooni kontekstis ja eraelu (3) Valikuline (2) - sätestatakse eelnõukohase puutumatust (4) Valikuline (3) Eelnõukohase seadusega LSi seadusega LSi lisatavas § 61 lõikes käsitlevad lisatav § 61 lõige 25. 24. normid (4) Eelnõukohase seadusega LSi (2) Puudutab spetsifikatsioonide lisatav § 61 lõige 25. väljatöötamist, mis on komisjoni ülesanne. (3) LSi täiendatakse § 61 lõikega 25 ning andmevaldajale pannakse kohustus isikuandmete töötlemisel kasutada anonüümimist, kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki arvestades võimalik. (4) Direktiivi art 10 lg 4 on valikuline ja sellest tuleneb kaks võimalust. Oleneb andmetöötleja võimekusest (tehniline), kas andmeid on võimalik anonüümida või ei ole. Teise variandina pakutakse välja pseudonüümimine. Kuna direktiiv annab kaks varianti olenevalt andmetöötleja võimekusest, siis kõnealune artikkel 10 lg 4 on valikuline. LSi täiendatakse § 61 lõikega 25 ning andmevaldajale pannakse kohustus isikuandmete töötlemisel kasutada pseudonüümimist, kui anonüümimine ei ole võimalik ning pseudonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada  pseudonüümitud andmeid kasutades. Art 10a – ELi (1) Ei (1) - (1) Direktiivi art 10a sätestab C-ITSi Euroopa Komisjoni kohustusi turvavolituste spetsifikatsioonide vastuvõtmisel. haldamise Sätte ülevõtmise vajadus puudub. süsteem Art 12 - (2) Ei (2) – Art 12 reguleerib Euroopa Delegeeritud (3) Ei (3) – Komisjoni õigust võtta vastu volituste (6) Ei (6) - delegeeritud akte, selle õiguse rakendamine kehtivusaega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigust volitused Euroopa Komisjonilt ära võtta ja delegeeritud õigusaktide jõustumise tingimusi. Sätte ülevõtmise kohustust ei ole. Art 15 – (1) Ei (1) - Art 15 sätestab, et Euroopa Komitee- (2) Ei (2) - Parlamendi ja nõukogu määruse menetlus (3) Ei (3) - (EL) nr 182/2011 alusel loodud (4) Ei (4) - intelligentsete transpordisüsteemide komitee abistab Euroopa Komisjoni vastavas valdkonnas ning viitab eelmainitud määruse artiklitele 4, 5 ja 8. Määruse artiklid reguleerivad Euroopa Komisjoni nõuandemenetlust, kontrollimenetlust ja viivitamata kohaldatavaid õigusakte. Sätte ülevõtmise vajadus puudub. Art 17 - (1) Ei (1) - Art 17 on otseselt suunatud Aruandlus (2) Ei (2) - Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi (3) Ei (3) - tegevustele ja sellisena on see (4) Ei (4) - otsekohalduv. Artiklit ei ole vaja riigisiseses õiguses kajastada. Art 18a – - Art 18a sätestab, et Euroopa Läbivaata- Komisjon võib teha Euroopa mine Parlamendile ja nõukogule direktiivi muutmisettepaneku, tuginedes direktiivi art 17 lg 4 alusel koostatud aruande sisule. Sätte ülevõtmise vajadus puudub. Art 2 - (1) Jah (1) Eelnõukohase seadusega LSi (1) Võetakse üle eelnõukohase Ülevõtmine (2) Ei lisatavad § 61 lõiked 22 ja 23. seadusega LSi lisatavate § 61 (2) - lõigetega 22 ja 23. ITS direktiiviga on vastuvõetud prioriteetsed valdkonnad, millega Euroopa Komisjon hõlbustab liikmesriike tegema koostööd, et edendada intelligentsete transpordisüsteemide ühtlustatud ja õigeaegset kasutuselevõttu  Euroopa Liidus ning lihtsustada andmeliikide jagamist. (2) KOM teavitamine – koos direktiivi ülevõtmise teatega edastatakse õigusaktide tekstide lingid RTs ja vastavustabel. Tegemist on riikliku kohustusega andmeid esitada ja seda eraldi üle võtta pole vaja. Art 3 - Ei Direktiiv jõustub 20. päeval pärast jõustumine selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Lisa I – Jah Eelnõukohase seadusega LSi Direktiivi lisa 1 sisaldab artiklis 2 Prioriteetsed lisatav § 61 lõige 23. osutatud prioriteetsete valdkonnad valdkondade loetelu. LSi 1 3 täiendatakse § 6 lõikega 2 , milles viidatakse sellele lisale. Lisa Eesti õigusesse ümber kirjutamine ei ole selle detailsuse, tehnilise sisu ja mahu tõttu otstarbekas. Lisa II – Jah Eelnõukohase seadusega LSi Lisa 2 sätestab direktiivi artiklites Spetsifika- lisatavad § 61 lõiked 4 ja 5. 5, 6, 7 ja 8 osutatud tsioonide ja spetsifikatsioonide ja intelligentsete intelligentsete transpordi- transpordisüsteemide süsteemide kasutuselevõtmise põhimõtteid. kasutuselevõt LSi § 61 lõigetes 4 sätestatakse mise kohustus intelligentse põhimõtted transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel kohaldada nii kõnealust direktiivi kui selle alusel kehtestatavaid spetsifikatsioone. Lisa Eesti õigusesse ümber kirjutamine ei ole selle detailsuse, tehnilise sisu ja mahu tõttu otstarbekas. Lisa III – (1) Ei Direktiivi lisas 3 on andmeliikide Andmeliikide (2) Ei loetelu ja nende avalikuks loetelu (3) Ei tegemise tähtajad. Sellisena on see (4) Ei otsekohalduv ning ei eelda otseselt riigisiseses õiguses kajastamist. Kohustus tuleneb üksnes liikmesriikidele. Lisa IV – (1) Ei Lisas 4 on sätestatud Intelligentsete intelligentsete transpordi- transpordisüsteemide teenuste süsteemide loetelu ja nende avalikuks teenuste tegemise tähtajad. Sellisena on see loetelu otsekohalduv ning ei eelda otseselt riigisiseses õiguses kajastamist. Kohustus tuleneb üksnes liikmesriikidele.  EELNÕU 03.04.2025 Liiklusseaduse muutmise seadus § 1. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõike 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Koostöised intelligentsed transpordisüsteemid on intelligentsed transpordisüsteemid, mis võimaldavad intelligentsete transpordisüsteemide kasutajatel suhelda ja teha koostööd turvatud ja usaldusväärsete sõnumite vahetamise teel, ilma üksteist varem teadmata ning mittediskrimineerival viisil.“; 3) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 21 – 25 järgmises sõnastuses: „(21) Intelligentsete transpordisüsteemide teenus käesoleva seaduse tähenduses on intelligentsete transpordisüsteemide rakenduse pakkumine selgelt määratletud organisatsioonilise ja toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, tõhususele, kestlikule liikuvusele või mugavusele või transpordi- ja reisitoimingute hõlbustamisele ja toetamisele. (22) Intelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel on prioriteetsed valdkonnad järgmised: 1) teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 2) reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 3) liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 4) intelligentsete transpordisüsteemide teenused koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud prioriteetseid valdkondi täpsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL lisa I. (24) Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL I lisas kindlaks määratud intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste, teenuste ja meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja -turvalisus ning tõhustada liikluse, liikuvuse või intsidentide haldamist. (25) Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel tuleb kasutada anonüümimist, kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida.“; 4) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti avaandmete teabevärav on riiklik juurdepääsupunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastu võetud spetsifikatsioonide 1 mõistes, mille kaudu teevad andmevaldajad staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks Riigi Infosüsteemide Ameti tehniliste juhendite kohaselt. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastu võetud spetsifikatsioonides loetletud andmeliikide andmevaldajad tagavad staatiliste ja dünaamiliste andmete mittediskrimineerival viisil masinloetaval kujul kättesaadavuse riikliku juurdepääsupunkti kaudu nimetatud direktiivi nõuete kohaselt. (6) Andmevaldajaks käesoleva paragrahvi tähenduses on juriidiline isik, andmesubjekt, avalik- õiguslik või eraõiguslik üksus, kellel on õigus teha andmeliigid kättesaadavaks või neid oma kontrolli all jagada kooskõlas Euroopa Liidu või liikmesriigi kohaldatava õigusega. (7) Transpordiamet on pädev asutus, kellel on õigus teha vastavushindamist direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete täitmise üle. (8) Kliimaministeerium ja oma pädevuse piires Transpordiamet teevad prioriteetsetes valdkondades koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, vajadusel ka asjaomaste sidusrühmadega. Koostööd tehakse asjakohasel juhul enne Euroopa Komisjoni poolt direktiivi 2010/40/EL alusel nendes valdkondades spetsifikatsioonide vastu võtmist, ning selle järgselt vastavalt direktiivi 2010/40/EL artikli 5 lõikes 3 nimetatud viisil ja valdkondades.“; 4) seaduse normitehnilises märkuses lisatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 06.08.2010, lk 1–13)“ lõppu tekstiosa „, muudetud direktiiviga 2023/2661/EL (ELT L, 30.11.2023, lk 1–29)“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 21. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …. ……. 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, …. ……. 2025 2  Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse liiklusseadust. Eelnõu peamine eesmärk on üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme (edaspidi ITS) käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2661/EL, mis muudab direktiivi 2010/40/EL (edaspidi ka ITS direktiiv), ning tagada ITS direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis. ITS direktiiv kohustab andmevaldajaid tegema masinloetaval kujul kättesaadavaks neis loetletud andmeliigid. Samas ei ole ITS direktiivi alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonides nimetatud andmeliikide kogumine või kättesaadavaks tegemine kohustuslik, kui neid andmeid ei koguta või need ei ole masinloetaval kujul kättesaadavad. Kogutavad ja masinloetaval kujul kättesaadavad andmed tuleb direktiivi kohaselt kättesaadavaks teha. Eestis koguvad neid andmeid Transpordiamet ja kohalikud omavalitsused. ITS direktiivi rakendamiseks tuleb teha asjakohased muudatused liiklusseaduses (edaspidi ka LS). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (627 2330, [email protected]) ja peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (5885 1057, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (605 0063, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse liiklusseadust avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 8. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2023/2661/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku ITS kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega. Liikmesriigid peavad jõustama direktiivi õigusnormid hiljemalt 21. detsembriks 2025. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on soodustada ITS kasutuselevõttu ning tagada ITS direktiivis ja selle alusel Euroopa Komisjoni koostatud spetsifikatsioonides loetletud andmeliikide kättesaadavus riikliku juurdepääsupunkti kaudu. Riiklik juurdepääsupunkt luuakse Riigi Infosüsteemide Ameti (edaspidi RIA) hallatavasse Eesti avaandmete teabeväravasse (edaspidi teabevärav), mille vahendusel tehakse andmeliigid kättesaadavaks. Andmed asuvad andmevaldaja juures, kes vastutab andmete ajakohasuse ja korrektsuse eest, tagades nende pideva uuendamise ja 1 täpsuse õigusaktide ja andmete kasutamise eesmärkide kohaselt. Samuti peab andmevaldaja rakendama meetmeid vigade ennetamiseks ja andmete kvaliteedi tagamiseks järgides selleks ITS direktiivi lisas II väljatoodud põhimõtteid. Andmevaldajal on õigus otsustada, kas andmed tehakse kättesaadavaks tasuta või tasu eest. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda ITS direktiivi kohasest põhimõttest teha andmed võimaluse korral kättesaadavaks tasuta. Andmete kohustuslik jagamine ja sellest tulenev ITS teenuste kasutuselevõtt tõhustab oluliselt ITS direktiivi eesmärkide saavutamist ning parandab andmekasutajate juurdepääsu andmeliikidele. ITS direktiivi kohane eesmärk on kiirendada ja koordineerida ITS kasutuselevõttu ja kasutamist maanteetranspordis. Direktiivil 2010/40/EL on olnud positiivne mõju ITS teenuste kasutuselevõtule Euroopa Liidu liikmesriikides. ITS teenuste kasutuselevõtt, sh usaldusväärse teabe avaldamine, muudab kogu transpordisüsteemi toimimise sujuvamaks ja tõhusamaks. Samuti parandab see liiklejate kasutajakogemust ning muudab selle ohutumaks, turvalisemaks ja usaldusväärsemaks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi REM) vastutab riigisisese ühistranspordi korraldamise, ühistranspordipoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest. ITS direktiivi alusel on vastu võetud spetsifikatsioon, mis käsitleb mitmeliigilisi liikumisvõimalusi1 ja sellega seotud andmeliikide kättesaadavaks tegemist. Andmeliigid, mis on nimetatud riikliku ühistranspordiregistri põhimääruses2, on REM kättesaadavaks teinud ühistranspordiregistris ning neid kuvatakse visuaalselt veebisaidil www.peatus.ee. Euroopa Komisjon võttis 2020. aasta detsembris vastu teatise säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta3, milles tehakse ettepanek kujundada Euroopa transpordisüsteem põhjalikult ümber, et saavutada säästva, aruka ja vastupidava liikuvuse eesmärk. Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ rõhutatakse, et automatiseeritud ja ühendatud mitmeliigiline liikuvus mängib koos digiülemineku abil loodavate arukate liikluskorraldussüsteemidega liikuvuses üha suuremat rolli, ning tuuakse esile eesmärk toetada uusi säästva transpordi ja liikuvuse teenuseid, mis parandavad liikuvust, vähendavad ummikuid ja saastet, eelkõige linnapiirkondades, ning soodustavad üleminekut puhtamatele transpordiliikidele, toetades transpordiliikide vahelise jaotuse muutmist ja paremat liikluskorraldust. Euroopa roheline kokkulepe nõuab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 90% võrra. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada kliimaneutraalne majandus aastaks 2050, liikudes samal ajal saastevaba ambitsiooni poole. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide suurendamise juures on oluline terviklik lähenemisviis. Maanteeliikluse sujuvamaks muutmine aitab kaasa säästvama transpordi kasutamisele ning CO2 heite vähendamisele. ITS direktiiviga on määratud prioriteetsed valdkonnad, millega Euroopa Komisjon hõlbustab liikmesriike tegema koostööd, et edendada intelligentsete transpordisüsteemide ühtlustatud ja õigeaetgset kasutuselevõttu Euroopa Liidus ning lihtsustada andmeliikide jagamist. Esmalt tuleks prioriteetsetena käsitleda nelja peamist intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamise ja kasutuselevõtmise valdkonda, milleks on: 1) teabe ja liikuvusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 2) reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 3) liiklusohutuse ja turvalisusega seotud intelligentsete transpordisüsteemide teenused; 1 COM 2017/1926. 2 Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus–Riigi Teataja. 3 COM(2020) 789. 2 4) intelligentsete transpordisüsteemide teenused koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks. Neid valdkondi on täpsustatud ITS direktiivi lisas 1. ITS teenuste kasutuselevõtt ja andmeliikide kättesaadavus võimaldab parandada liiklusohustust, pakkudes reaalajas teavet (nt liiklusolude, õnnetuste jms kohta) ning parandades kasutajate sõidutingimusi. Nutikad transpordisüsteemid aitavad vähendada liiklusummikuid ja optimeerida ressursikasutust, mis omakorda vähendab keskkonnamõju. ITS teenustega luuakse ka tingimused usaldusväärsete andmete mugavaks kasutamiseks. Selleks, et võimaldada ühtset ja struktureeritud andmevahetust, on Euroopa Komisjon liiklus- ja transpordiandmete elektroonseks edastamiseks määranud kohustuslikuks andmevahetusstandardiks liiklusandmete vahetamisel DATEX II. Standardiseeritud andmevahetus lihtsustab erinevate süsteemide koostööd, mille tulemusena on andmed täpsemad ja kiiremini kättesaadavad. Ilma standardiseeritud andmevahetuseta oleks seda keerulisem tagada, mis omakorda põhjustaks ebatõhusust ja võimalikke vigu. Koostöised intelligentsed transpordisüsteemid (Cooperative Intelligent Transport Systems ehk C-ITS) võimaldavad sõidukitel, transporditaristul ja teistel liikluses osalejatel omavahelisest tegevusest automaatselt ja masinloetavalt teavet vahetada. Koostöised intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad vahetada informatsiooni nt olukorras, kus sõiduk tuvastab libeduse, antud teavitus edastatakse teistele läheduses olevatele sõidukitele ning teehaldussüsteemile, mis võimaldab seotud osapooltel kohe saadud infole reageerida. Sellistel koos toimivatel süsteemidel on märkimisväärne potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada õnnetusjuhtumite arvu kui ka raskust ning suurendada liikluse tõhusust läbi optimeeritud liiklusvoogude, mis omakorda aitab kaasa energia tarbimise vähendamisele ning avaldab positiivset mõju elukeskkonnale. Lisaks koostöised intelligentsed transpordisüsteemid loovad aluse autonoomsete sõidukitele tulevikus. Intelligentsed transpordisüsteemid parandavad oluliselt liiklusohutust, liikluse tõhusust ja mugavust, aidates lõppkasutajatel (nt sõidukijuht) sobivaid otsuseid teha ja liiklusolukorraga kohaneda. Intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad paremini kasutada olemasolevat taristut, suurendada mitmeliigilise transpordi võimalusi ja parandada liikluskorraldust. Sujuvam liikluskorraldus viib transpordikulude vähenemiseni (nt väiksem kütusekulu). Andmevaldajad koguvad liiklus- ja transpordiandmetega seotud teavet ning võimaldavad sellele masinloetaval kujul ligipääsu kolmandatele osalistele, nt välismaised teenusepakkujad, nagu Google, Waze ja TomTom. Riikliku juurdepääsupunkti kaudu saavad huvilised vajalikku teavet kasutada, et pakkuda lõppkasutajatele täpsemaid ja ajakohasemaid andmeid. Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse, isikuandmete kaitse üldmääruse ning elektroonilise side seadusega. Vastavalt ITS direktiivile töödeldakse isikuandmeid üksnes niivõrd, kuivõrd selline töötlemine on vajalik intelligentsete transpordisüsteemide rakendsute, teenuste ja meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja -turvalisus ning tõhustada liikluse, liikuvuse või intsidentide haldamist. Järgida tuleb põhimõtet, et kui anonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärke on võimalik saavutada anonüümitud andmetega, tuleb kasutada anonüümituid andmeid. Kui anonüümimine ei ole tehniliselt teostatav või kui andmete töötlemise eesmärke ei ole võimalik saavutada anünüümitud andmetega, siis tuleks andmed pseudonüümida, tingimusel, et see on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades. 3 ITS direktiivi rakendamine aitab kaasa linnapiirkondade rohelisemaks ja inimsõbralikumaks muutumisele. Nutikad transpordilahendused, nt teave ühistranspordi liinigraafikutest ja reaalaja informatsioonist, soosivad ühistranspordi, jalgrattaliikluse ja jalakäijate liiklemise osakaalu kasvu, vähendades samal ajal autoliikluse koormust. Lisaks sõidukite liiklusvoo mõõtmise andmete kättesaadavaks tegemine aitab sõidukijuhtidel valida optimaalsemaid ümbersõite, võimaldades neil kiiremini ja tõhusamalt sihtkohta jõudmist. See aitab kaasa nii linnakeskkonna elukvaliteedi paranemisele kui ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna väheneb transpordist tingitud looduslike elupaikade saastamine ja killustumine. Ühtekokku aitab ITS direktiiv kaasa nii inimeste elukvaliteedi parandamisele kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele, muutes transpordisektori oluliseks osaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel. Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse riigisiseselt ITS direktiivi kasutuselevõtt ning määratakse riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu tehakse andmeliigid leitavaks ja kättesaadavaks. Lisaks antakse Transpordiametile (edaspidi TRAM) õigus hinnata andmeliikide andmevaldajate vastavust ITS direktiivi ja nende alusel Euroopa Komisjoni spetsifikatsioonide nõuetele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse liiklusseadust. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LSi § 61 lõike 2 viimane lause. Isikuandmetega seonduvat regulatsiooni täiendatakse ja sätestatakse eraldi lõigetes - § 61 lisatavad lõiked 24 ja 25. Viited isikuandmete töötlemist reguleerivatele kohalduvatele seadustele, nagu senises lõikes 2, ei ole vajalikud, sest asjakohaste seaduste rakendamine on ka selleta kohustuslik. Isikuandmete kaitse põhialused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Kuna see on otsekohalduv määrus, ei ole ka sellele viitamine siin kontekstis vajalik. Punktiga 2 täiendatakse LSi § 61 lõigetega 21 – 25. Lõikes 21 sätestatakse intelligentsete transpordisüsteemide teenuse mõiste. Tegemist on juba kehtivast direktiivist tuleneva mõistega (art 3 p 4), mille sõnastust muudeti uuendatud direktiiviga ning antud mõistet ei olnud varasemalt üle võetud. Kuna kehtiv regulatsioon (LSi § 61 lõige 2) seda terminit kasutab on korrektne ka direktiivis sisalduv mõiste Eesti õigusesse üle võtta. Intelligentsete transpordisüsteemide teenus on määratletud kui intelligentsete transpordisüsteemide rakenduse pakkumine selgelt määratletud organisatsioonilise ja toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, tõhususele, kestlikule liikuvusele või mugavusele või transpordi- ja reisitoimingute hõlbustamisele ja toetamisele. Lõigetes 22 ja 23 täpsustatakse, mis on prioriteetsed valdkonnad intelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel. Need on määratletud ITS direktiivi artiklis 2 ja täpsustatud lisas I. Prioriteetsed valdkonnad tuleb defineerida, kuna terminit kasutatakse § 61 lisatavas lõikes 8, mille üle võtmine on Komisjoniga eelkonsultatsiooni tagasiside kohaselt vajalik. Kuna lisa I on detailne, ei ole mõistlik seda tervikuna Eesti õigusesse üle võtta, mistõttu on lõikes 23 direktiivile viidatud. 4 Lõiked 24 ja 25 täpsustavad isikuandmete kaitsega seonduvat, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2023/2661/EL tehtud täiendustele. ITS direktiivis reguleerib seda uues sõnastuses art 10. Eelkõige on võrreldes varasema sõnastusega lisandunud isikuandmete töötlemise eesmärk ning viited anonüümimisele ja pseudonüümimisele. ITS direktiiv ja sellega seotud regulatsioonid iseenesest ei tekita alust ega kohustust koguda ja edastada isikuandmeid ega andmeid, mis võimaldaksid otseselt või kaudselt tuvastada konkreetset sõidukit või isikut. Eesmärgiks on tagada transporditeabe, näiteks liikluspiirangute, teeolude või liiklusõnnetuste info standardiseeritud, ajakohane ja masinloetav kättesaadavus, et toetada turvalist ja tõhusat liiklemist. Teenusepakkujad ehk kolmandad osapooled võivad siduda sõidukit konkreetse liikumisega, aga see tegevus ei ole seotud ITS direktiivi rakendamise kohustusega, vaid rakenduste kasutamisega nagu Waze, vms ning see toimub vabatahtliku kasutustingimuste nõusoleku alusel. ITS direktiiv tagab avaliku kasu ilma, et see ohustaks isikuandmete kaitset. Kõik isikustatud andmed on väljaspool ITS direktiivi kohustuslikku regulatiivset raamistikku ja sõltuvad vabatahtlikest, kommertspõhistest rakendustest ja nende kasutaja nõusolekust. Komisjoni poolt kehtestatavad spetsifikatsioonid võivad edaspidi käsitleda isikuandmete töötlemist, selliseks juhuks sätestab art 10 lõige 2 komisjonile kohustuse edaspidi selliste spetsifikatsioonide kehtestamisel koostada isikuandmete töötlemise mõjuhinnang. Lõikes 25 täpsustatakse isikuandmete turvalise töötlemise viise. Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel tuleb kasutada anonüümimist, kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida. Sarnaseid põhimõtteid sisaldab ka isikuandmete kaitse üldmäärus, kuid ITS direktiiv on konkreetsem, sätestades vähimal juhul andmete pseudonüümimise kohustuse, mistõttu on säte vajalik Eesti õigusesse üle võtta. Punktiga 3 täiendatakse LSi § 61 lõigetega 4–8. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, et Eesti avaandmete teabevärav on riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu andmevaldajad teevad ITS direktiivi ja sellega seotud regulatsioonides väljatoodud andmed kättesaadavaks. Eesti avaandmete teabeväravas ei toimu andmete hoiustamist, vaid üksnes võimaldab ligipääsu andmevaldaja keskkonnale. Andmed asuvad andmevaldaja juures. Andmed tuleb kättesaadavaks teha vastavalt ITS direktiivi ja Riigi Infosüsteemide Ameti tehniliste juhendite kohaselt. Sellega tagatakse, et andmed on kättesaadavad mittediskrimineerival viisil (st vabalt ligipääsetavad), masinloetaval ja standardiseeritud kujul. Lõikes 6 sätestatakse andmevaldaja mõiste. Tegemist on ITS direktiivi alusel vastu võetud 2022/670 regulatsioonis väljatoodud mõiste ülevõtmisega, mida varajasemalt ei ole üle võetud. Kuna kehtiv regulatsioon (LSi § 61 lõige 4) seda terminit kasutab on korrektne ka direktiivis sisalduv mõiste Eesti õigusesse üle võtta. Lõikega 7 määratletakse Transpordiamet pädevaks asutuseks, kellel on õigus teostada vastavushindamist andmevaldajate nõuete täitmise üle. See tähendab, et Transpordiametil on õigus kontrollida ja hinnata, kas andmevaldajad täidavad neile kehtestatud nõudeid. Transpordiametis on olemas sellekohased teadmised (sh sisuteadmised), mis võimaldab neil 5 efektiivselt antud rolli täita ning anda suuniseid ja juhiseid andmevaldajatele andmete korrektseks esitamiseks ja avaldamiseks. Transpordiametil on pikaajaline kogemus liiklusohutuse, liikuvusteenuste ja teedevõrgu haldamise valdkonnas, sh kogemused Euroopa Liidu projektidest (nt NAPCORE). Käesoleval hetkel vastutab Transpordiamet riikliku juurdepääsupunkti (TarkTee.ee) haldamise eest, mis tähendab, et nad koordineerivad ITS direktiivis nõutud andmete kättesaadavaks tegemist. Tulenevalt eeltoodust on Transpordiamet kõige sobilikum asutus vastavushindamist tegema. Lõikega 8 määratletakse kohustus Kliimaministeeriumil ja oma pädevuse piires Transpordiametile teha koostööd prioriteetsetes valdkondades teiste Euroopa Liiku liikmesriikidega ja asjaomaste sidusrühmadega. ITS direktiiv kohustab liikmesriike tegema sellekohast koostööd, mis aitab efektiivsemalt tagada ITS teenuste kasutuselevõttu, arendamist kui ka toimimist Euroopa Liidu üleselt. Koostöö hõlmab endast muuhulgas ühtsete standardite ja spetsifikatsioonide arendamist ning rakendamist, sh praktikate ja kogemuste vahetamine. Punktiga 4 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega ITS direktiivi muutvale direktiivile 2023/2661/EL. Paragrahv 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Seadus jõustub 2025. aasta 21. detsembril, kuna ITS direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil ITS direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt üle võtta 2025. aasta 21. detsembriks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega võetakse liiklusseaduses kasutusele mõiste „andmevaldaja“, „prioriteetsed valdkonnad“ ja „koostöised intelligentsed transpordisüsteemid“. Mõisteid on selgitatud seletuskirja osas 3. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise vajadus tuleneb ITS direktiivi muutva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2661/EL vastuvõtmisest ning eelnõukohase seadusega võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiivi 2023/2661/EL ja liiklusseaduse vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud Eelnõukohasel seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. ITS direktiivi rakendamine avaldab kaudset positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale, muutes linnapiirkonnad rohelisemaks ja inimsõbralikumaks. Nutikad transpordilahendused, nagu reaalajas ühistranspordi info, soodustavad ühistranspordi, jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise kasvu ning vähendavad autoliiklust. Liiklusvoo andmete kättesaadavus võimaldab juhtidel valida kiiremaid ja tõhusamaid marsruute, mis parandab linnakeskkonna elukvaliteeti ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust, vähendades transpordi mõju loodusele. 6.1. Mõju majandusele - mõju ettevõtlusele 6 Ummikud lähevad ELi majandusele maksma igal aastal rohkem kui 1% SKPst4, seda nii kodanike ja töötajate kaotatud aja kui ka seetõttu, et logistika, millest majandus sõltub, on ebausaldusväärne ja ebatõhus. Nutikate transpordisüsteemide (ITS), mis vähendavad vahejuhtumeid ja parandavad liikluskorraldust, kasutuselevõtt võib aidata märkimisväärselt leevendada ummikuid ning suurendada majanduslikku tasuvust ja Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet. ITS direktiiv soodustab andmete laialdasemat kättesaadavust ning jagamist avaliku sektori ja erasektori vahel, luues võimalusi tehnoloogiaettevõtetele, kes pakuvad nt liikuvusteenuseid, sõiduplaneerimist, erinevaid liikuvus- ja navigeerimisteenuseid, samuti sõiduplaneerimist. See loob aluse uute ja täiustatud teenuste väljatöötamiseks andmepõhise innovatsiooni kaudu. Näiteks võib andmeanalüüs võimaldada täpsemaid logistikalahendusi, efektiivsemat liikluskorraldust ning personaalsemaid transporditeenuseid, mis kokkuvõttes parandavad kogu sektori toimimist. ITS direktiiv käsitleb ka riikidevahelisi transpordiaspekte, mida üksikud liikmesriigid ei suuda rahuldavalt lahendada, nt seadmete koostalitlusvõime ja ITS teenuste siseturu tugevdamine kogu Euroopa Liidus. Nende saavutamiseks tugineb ITS direktiiv harmoneeritud standarditel, mis tagavad kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused tegevuse laiendamiseks ja ühtse turu eeliste ärakasutamiseks. Lisaandmete kasutuselevõtt ja jagamine loob uusi ärivõimalusi, mis annavad tõuke innovatsioonile, toetades samal ajal töökohtade loomist ja majanduskasvu. Andmepõhised lahendused aitavad kaasa ka transpordisektori keskkonnamõju vähendamisele ja säästlikkuse suurendamisele, mis on kooskõlas Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkidega. Praegu ei ole Eestis ühtegi erasektori ettevõtet, kellel oleks kohustus ITS direktiivis nimetatud andmeliike riikliku juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks teha. Tulevikus võib kohustus laieneda erasektori ettevõtetele, kui hakatakse pakkuma veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti ITS direktiivi alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 885/2013.5 6.2. Mõju riigiasutuste (TRAM) töökorraldusele TRAM nimetatakse pädevaks asutuseks, kellel on õigus teha vastavushindamist ITS direktiivi ning nende alusel vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete kohaselt. Andmevaldaja peab andmete avalikustamisel täitma deklaratsiooni teabeväravas, kinnitades vastavust ITS direktiivi ja nende alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide nõuetele. Deklaratsioon võimaldab andmevaldajal tutvuda kehtivate nõuetega ning mõista neid põhjalikumalt. Andmevaldajal tuleb lisada ka teabeväravas ettenähtud andmekirjelduse vorm (metaandmete kirjeldus). Pärast eespool nimetatud toimingute tegemist tehakse andmed koos metaandmestiku kirjeldustega teabeväravas kättesaadavaks. Pädeva asutusena teeb TRAM järgmisi toiminguid: • vastavushindamist teabeväravas pärast andmete avalikustamist. Kui andmevaldaja andmed, sh metaandmestik, ei vasta ITS direktiivis ja nende alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonidele, teavitab TRAM sellest andmevaldajat paranduste tegemiseks. Kui andmevaldaja ei tee parandusi mõistliku aja jooksul, on TRAMil õigus nõuda andmestiku tegemist teabeväravas mitteavalikuks. Vastavushindamise 4 JRC Scientific and Policy reports Measuring Road Congestion. 5 COM 885/2013. 7  teostamisega tagatakse ITS direktiivi nõuetekohane täitmine, et esitatud andmed oleksid autentsed ja terviklikud. Samuti on TRAM kõnealuste nõuete täitmisel kohustatud juriidiline isik ning peab tagama, et ITS direktiivi nõuded oleksid täidetud. TRAM teeb järelevalvet oma sisekontrollimeetmetega; • selgitab riikliku juurdepääsupunkti teabevärava arendusvajadusi ning annab RIAle arendustellimusi, et teenus vastaks ITS direktiivi nõuetele ja riiklikule vajadusele; • koostöös RIAga koostab ja ajakohastab ITS direktiivi ja nende alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide põhjal andmevaldajatele juhendeid; • koordineerib andmete jagamist riiklikus juurdepääsupunktis ning pakub andmekasutajatele kui ka -valdajatele sellekohast kasutajatuge. Arvestades asjaolu, et TRAM teeb järelevalvet oma sisekontrollimeetmega, tuleb tagada kohustuste lahusus, mis tähendab, et iseenda töö üle ei saa teha järelevalvet. Järelevalveülesande sõltumatus ja lahusus kontrollitava tegevusest tagatakse asutuse juhtimisstruktuuriga, kus järelevalvetegevuse alluvus ja aruandeliin erineb kontrollitava tegevuse vastutava täitja alluvusest ja aruandeliinist. 6.3. Mõju kohaliku omavalitsuse töökorraldusele ITS direktiivis sätestatud andmete kättesaadavaks tegemine toob Tallinnale ja Tartule kaasa ajutise töökoormuse kasvu ning ühekordse töö, mille käigus tuleb nõutavad andmeliigid teha masinloetaval kujul kättesaadavaks. Samas ei ole tegemist täiesti uue kohustusega, enamik ITS direktiiviga nõutud andmeliikidest tuleb kohalikel omavalitsustel juba praegu esitada vastavalt majandus- ja taristuministri 5. jaanuari 2015. a määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. Seetõttu piirdub mõju peamiselt andmete vormistamise ja avaldamise viisi kohandamisega, mitte uute andmekogumite loomisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ITS direktiivi ja selle alusel Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonide kohaselt seab kohustused nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. Peamiselt puudutavad need kohustused andmete kogumist, haldamist, kättesaadavaks tegemist ja masinloetavuse nõuete täitmist. Kohalikud omavalitsused, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/16796 (TEN-T määrus) alusel määratud Eesti linnatranspordisõlmedeks (Tallinn ja Tartu) või kelle haldusalasse kuuluvad üleeuroopalised transpordivõrgud (edaspidi TEN-T põhi- ja üldvõrgumaanteed), on kohustatud tegema liikuvuse ja transpordiga seotud andmed kättesaadavaks riikliku juurdepääsupunkti kaudu. ITS direktiivi lisa III ja IV määratlevad tähtajad ja geograafilise kohaldamisala, mis ajaks tuleb andmeliigid või teenused teha kättesaadavaks. Lisa III tabelis on määratud veergudes kaks erinevat tähtaega tulenevalt sellest, et kas andmeliigid on masinloetaval kujul olemas või mitte. Juhul, kui andmed on olemas masinloetaval kujul, siis tuleb need andmeliigid teha kättesaadavaks ITS direktiivi artikli 6a lõikes 1 teises lõigus osutatud kuupäevaks. Kui andmeid ei ole masinloetaval kujul, siis tuleb need kättesaadavaks teha ITS direktiivi artikli 6a lõike 1 kolmandas lõigus osutatud kuupäevaks. Andmed tuleb kättesaadavaks teha teabeväravas RIA andmevahetuse abikeskuses7 väljatoodud juhiste kohaselt. RIA vastutab juurdepääsupunkti loomise ja haldamise eest ning teeb selleks 6 COM 2024/1679. 7 RIA andmevahetuse abikeskus. 8 koostööd TRAMiga. Riikliku juurdepääsupunkti funktsioon tuleb teabeväravas luua hiljemalt 21. detsembriks 2025, kui tuleb üle võtta uuendatud direktiiv 2010/40/EL. Kohalike omavalitsuste kulud seaduse rakendamisel sõltuvad sellest, kas andmed on digitaliseeritud ning masinloetaval kujul kättesaadavad. Kui andmed on juba digitaliseeritud ja vastavad masinloetavuse nõuetele (sh andmestandardina kasutuses DATEX II), on lisakulud väikesed ning tulevad peamiselt andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike süsteemide liidestamist riikliku juurdepääsupunktiga teabeväravas. Kui aga andmeid ei ole digiteeritud või need ei vasta standarditele, võib seaduse rakendamine nõuda neilt investeeringuid, et arendada ITS-süsteeme, korrastada andmeid ja koolitada töötajaid. Kohalikel omavalitsustel tuleb koostööd teha riiklike ametitega (TRAM ja RIA), kes vastutavad juurdepääsupunkti haldamise ja andmevahetuse korraldamise eest, et tagada andmete ühtne esitus ja vastavus Euroopa Komisjoni kehtestatud spetsifikatsioonidele. Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid kohalike omavalitsuste ja riigi tasandil. Samas on pikaajaline kasu märkimisväärne, arvestades et see aitab kaasatranspordisüsteemide tõhusamale toimimisele, suuremale liiklusohutusele ja keskkonnasäästlikkusele. Seetõttu on oluline tagada tihe koostöö kõigi osaliste vahel, et seaduse rakendamine oleks sujuv ja tõhus. Andmevaldajate kulud andmete kättesaadavaks tegemiseks riiklikus juurdepääsupunktis sõltuvad nende digiteerituse tasemest ning andmete masinloetaval kujul jagamise võimalikkusest. Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid nii kohalikele omavalitsustele, kes on TEN-T määruse mõistes määratud linnatranspordisõlmeks (Tallinn ja Tartu), kui ka teeomanikele, kelle haldusalasse jäävad üleeuroopalised põhi- ja üldvõrgumaanteed (sh TRAM ja kohalikud omavalitsused). Nendel on kohustus tagada, et ITS direktiivis ning Euroopa Komisjoni spetsifikatsioonides nimetatud andmeliigid oleksid kättesaadavaks tehtud. Kohalikud omavalitsused, kelle haldusalasse jäävad üleeuroopalised üldvõrgumaanteed, saavad oma andmed kättesaadavaks teha TarkTee.ee veebilehe sisestusmooduli kaudu. Andmete edastus nimetatud sisestusmooduli kaudu ei too kohalikele omavalitsustele kaasa töökoormuse ega kulude kasvu. Enamikku kohustuslikest andmeliikidest peaksid kohalikud omavalitsused juba praegu esitama majandus- ja taristuministri 5. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“ kohaselt. ITS direktiivi nõuete täitmisel tekivad andmete kättesaadavaks tegemisega suurimad kulud linnatranspordisõlmedel (Tallinn ja Tartu) ning samuti jääb Tallinna haldusalasse üleeuroopaline põhivõrgumaantee. Konkreetsed kulud sõltuvad digiteerituse tasemest ning andmete olemasolust ja kättesaadavust. Need tegurid määravad, kas andmeid saab riikliku juurdepääsupunkti kaudu masinloetaval kujul kättesaadavaks teha ning millised kulud sellega kaasnevad. Lisaks eespool nimetatud linnatranspordisõlmedele tuleb TRAMil kättesaadavaks teha rohkem andmeliike ning täita pädeva asutuse rolli ITS direktiivi nõuete täitmiseks. Seaduse rakendamisel kasvab TRAMis pädeva asutuse ülesannete täitmisega töökoormus hinnanguliselt 0,5 FTE (täistööajaga töötaja ekvivalent), millega kaasneb iga aastaselt täiendav kulu 24 000€. Seoses sellega on TRAMil alates 2026. aastast vaja lisatööjõudu ja -rahastust. Vastavad vahendid planeeritakse 2026. aasta eelarvesse. Muudatuste rakendamine ei too otseselt tulusid riigieelarvesse, kuid tuleb rõhutada, et andmevaldajal on õigus otsustada, kas andmed tehakse kättesaadavaks tasuta või tasu eest. 9 Otsuse tegemisel tuleks lähtuda ITS direktiivi põhimõttest, mille kohaselt tuleks andmed võimaluse korral teha kättesaadavaks tasuta. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 21. detsembril 2025, mis on direktiivi 2023/2661/EL ülevõtmise tähtaeg. 10. Eelnõu koostamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tallinna Linnavalitsusele, Tartu Linnavalitsusele, Transpordiametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0547 - Liiklusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a96d59f-1364-49ca-ae3f-279198089b8c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a96d59f-1364-49ca-ae3f-279198089b8c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main