Siseministri määrus „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“

-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Justiits- ja Digiministeerium delta_recipientName_2 \* MERGEFORMAT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium delta_recipientName_3 \* MERGEFORMAT Sotsiaalministeerium delta_recipientName_4 \* MERGEFORMAT Välisministeerium delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 20.05.2025 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-6/3144-1 delta_docName \* MERGEFORMAT Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks s iseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“ eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 6. juuniks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Igor Taro delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT siseminister Arvamuse avaldamiseks : delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Andmekaitse Inspektsioon delta_additionalRecipientName_2 \* MERGEFORMAT Politsei- ja Piirivalveamet delta_additionalRecipientName_3 \* MERGEFORMAT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus EELNÕU 13 . 0 5 .202 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Isiku t tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 1 2 1 lõike 9 ja § 15 lõike 1 a lusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument ) väljaandmise kord ja tähtajad , selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nõuded nendele , nõuded dokumendi taotlusele (edaspidi taotlus ) ning dokumendi väljastamise kord : 1) isikutunnistus , välja arvatud diplomaatiline isikutunnistus ; 2) digitaalne isikutunnistus , välja arvatud mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ; 3) elamisloakaart; 4) Eesti kodaniku pass; 5) välismaalase pass; 6) ajutine reisidokument; 7) pagulase reisidokument; 8) meremehe teenistusraamat; 9) meresõidutunnistus. 2. peatükk Dokumendi taotlemine § 2 . Nõuded ta otluse le (1) Taotlus täidetakse eesti keeles . (2) Kui dokumendi taotle ja (edaspidi taotleja ) on välismaalane, võib ta täita taotluse inglise keeles. (3) Taotleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle andmed kantakse dokumenti. ( 4 ) Taotlus täidetakse trükitähtedega ja selles ei tohi olla parandusi. § 3 . Taotluse kinnitamine ( 1 ) Taotleja kinnitab t aotluse s esitatud andmete ja sellele lisatud tõendite õigsust järgmiselt : 1) allkirjastab taotluse oma käega ; 2 ) allkirjasta b taotluse digitaalselt , k ui ta esita b selle e-posti teel ; 3 ) allkirjastab taotluse Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogilise vahendiga või 4 ) annab taotluse esitamisel Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses kinnituse ning dokumendi väljastamisel allkirja . (2) Kui teovõimeline taotleja ei ole terviseseisundi tõttu võimeline taotlust allkirjastama, jä tab ta se lle allkirjastamata ja t aotlus e vastuvõt ja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja teeb selle kohta taotlusele märke. ( 3 ) Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise taotleja eest allkirjastab taotluse tema seadus lik esindaja. (4) 15–17-aastane taotleja võib taotluse ise allkirjastada. Kui ta seda ei tee , allkirjastab taotluse tema seadus lik esindaja. ( 5 ) Allkiri, välja arvatud digitaalne allkiri, peab näitama allkirjastaja käekirja. ( 6 ) Allkir i ei tohi olla graafili ne kujutis. § 4 . Allkirja kujutis ( 1 ) Vähemalt 15-aastane t aotleja esitab taotl uses või lisab sellele valgel taustal tumedas kirjas a llkirja kujutise , mille tähtede läbimõõ t on 0, 5 kuni 1,5 millimeetrit , järgmiselt : 1) kirjutab taotlusele oma käe ga; 2) esitab Politsei- ja Piirivalveameti infotehnoloogi li se vahendiga või 3) esitab skannituna . ( 2 ) I sikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi või ajutise reisidokumendi 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib esitada allkirja kujutise . (3) Alla seitsmeaastane taotleja allkirjakujutist ei esita. ( 4 ) Allkirja kujutisele kohaldatakse § 3 lõikeid 2 , 5 ja 6 . 3. peatükk T aotl uses esitatavad andmed 1. jagu Üldandmed § 5 . Taotl eja andmed (1) Taotl uses esita takse taotleja kohta järgmised andmed: 1) ees - ja perekonnanimi ; 2) Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ; 3) sünnikoht ; 4) sugu; 5 ) kodakondsus; 6 ) kontakt aadress : tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, sihtnumber ja riik ; 7) e-posti aadress ; 8) telefon inumber. (2) Taotluses võib esitada taotleja kohta järgmised andmed: 1) rahvus; 2) emakeel; 3) haridus. (3) Lõikes 2 nimetatud andmeid ei esitata e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluses. § 6 . Välismaalasest t aotleja reisidokumendi andmed Kui välismaalasest taotleja l on välisriigi kehtiv reisidokument, esitatakse taotluses selle kohta järgmised andmed: 1) liik; 2) number; 3) väljaandja; 4) väljaandmise ja kehtivuse lõppemise kuupäev . § 7 . Taotleja seadusliku esindaja andmed Kui taotluse esitab taotleja seadus lik esindaja, esitatakse taotluses tema kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood ; 3) seadusjärgse esindusõiguse alus. § 8 . Muud t aotl use andmed Taotluses esitatakse järgmised andmed: 1 ) dokumendi taotlemise põhjus; 2 ) dokumendi väljastamise koht; 3 ) taotluse allkirjastamise kuupäev. 2. jagu Lisaandmed § 9 . E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotl use andmed (1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotl uses esita takse järgmised andmed: 1) taotleja elulookirjeldus; 2) taotlejale mõistetud või määratud karistuse andmed; 3 ) taotlemise eesmärk ja pla anitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus . (2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotl uses esita takse taotl eja kohta järgmised andmed, kui need on olemas: 1) isanimi, endine nimi ja muu nim i ; 2) endine kodakondsus; 3) sotsiaalmeedia konto; 4) taotlejaga seotud Eesti või välisriigi ettevõt ja andmed ; 5 ) taotlejale kehtestatud ärikeelu andmed ; 6 ) välisriigi isikukood; 7 ) taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta ; 8 ) andmed, kas taotlejat kahtlustatakse või süüdistatakse või on kahtlustatud või süüdistatud majandus-, küber - või terrorikuriteos ; 9 ) viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed ; 1 0 ) ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed , väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed ; 1 1 ) ühiskondlik u sse organisatsiooni kuulumise andmed ; 1 2 ) terroriorganisatsiooni kuulumise andmed . § 1 0 . I sikutunnistuse, Eesti kodaniku passi ja mere mehe teenistusraamatu taotluse andmed (1) Kui Eesti kodanik ust taotleja taotleb esimest korda isikutunnistust, Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut, esitatakse taotluses tema mõlema vanema kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2 ) isikukood või selle puudumise korra l sünniaeg; 3 ) sünnikoht; 4 ) kodakondsus. (2) Sõrmejäljekujutis t eta Eesti kodaniku passi taotl uses esitatakse kinnit us , et taotleja viibib välisriigis, kus ei ole Eesti välisesindus t või kus on ebaproportsionaalselt koormav s inna pöörduda. § 1 1 . Välismaalase passi taotluse andmed V älismaalase passi taotluses esitatakse kinnitus , et taotlejal ei ole kehtivat välisriigi reisidokument i ja tal ei ole võimalik seda saada. § 1 2 . Ajutise reisidokumendi taotl use andmed A jutise reisidokumendi taotluses esitatakse järgmised andmed: 1 ) riik, kuhu Eestist lahkutakse; 2 ) Eestist lahkumise põhjus. 4 . peatükk T aotl usele lisatavad tõendid § 1 3 . Taotlusele tõendi lisamine ( 1 ) Kui t aotlus esitatakse e-posti teel või Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses, lisatakse käesolevas peatükis nimetatud tõend taotlusele elektrooniliselt. ( 2 ) Kui taotlus esitatakse posti teel, võib taotleja lisada taotlusele käesolevas p eatükis nimetatud originaaltõendi koopia, kui ta: 1) allkirja stab selle iga andmetega lehekülje ; 2) lisab allkirjastamiskuupäev a . ( 3 ) Taotlusele ei pea lisama käesolevas peatükis nimetatud tõendit , kui selle andmed on rii gi andmekogus. § 1 4 . Riigilõiv u tõend id (1) Kui taotluse läbivaatamise eest on ette nähtud riigilõiv, lisa takse taotlusele riigilõivu maksekorraldus e koopia . (2) Riigilõivu maksekorralduse koopiat ei lisata, kui taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses. ( 3 ) Riigilõivu maksekorralduse koopiat ei pea taotlusele lisa m a , kui esitatakse kirjalikult järgmised andmed: 1) riigilõivu tasu ja ees- ja perekonnanimi ; 2) taotleja ees- ja perekonna nimi; 3) selle toimingu nimetus ja viitenumber , mille eest riigilõiv tasuti; 4 ) riigilõivu tasumise kuupäev; 5 ) krediidiasutuse nimi ja panga konto , millelt riigilõiv tasuti; 6 ) krediidiasutuse nimi ja panga konto, millele riigilõiv tasuti; 7 ) tasutud riigilõivu summa. ( 4 ) Kui taotleja on riigilõivu st vabastatud või seda on vähendatud, lisa takse taotlusele : 1) riigilõivust vabastamis t või selle vähendamis t tõendav dokumen t või 2) riigilõivu st vabastamise või selle vähendamise otsuse numb er ja kuupäev. (5) Kui taotlejal on tuvastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel puue ja taotlusele ei lisata lõike 4 punktis 1 nimetatud dokumenti, kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet järgmisi puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid: 1) otsuse teinud Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksus; 2) otsuse number; 3) puude raskusastme tuvastamise kuupäev; 4) puude raskusastme kestus. § 1 5 . Alaealise taotleja sünnitõend (1) Kui alaealisele taotleja le ei ole välja antud dokumenti ja tal ei ole kehtivat välisriigi reisidokumenti, lisatakse taotlusele tema sünnit õend . (2) Sünnitõendit ei pea lisama p agulase reisidokumendi taotlusele, kui alaealisel taotlejal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada. § 1 6 . Isikutunnistuse , Eesti kodaniku passi ja meremehe teenistusraamatu taotluse tõendid (1) Kui Eesti kodanik ust taotleja taotleb esimest korda isikutunnistust, Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut, lisatakse taotlusele tema Eesti kodakondsust tõendav dokumen t. (2) Eesti kodaniku l isa passi taotlusele lisatakse selle taotlemise vajaduse kirjalik seletus või muu tõend. (3) S õrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotlusele lisatakse: 1) selle taotlemise vajaduse kirjalik seletus või muu tõend; 2) lihtkirjalik volikiri, kui taotluse esitab volitatud esindaja . § 1 7 . E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse tõendid (1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlusele lisatakse taotleja reisidokumendi või selle puudumise korra l kodakondsusjärgse riigi või elukohariigi muu isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia . ( 2 ) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on välisesinduse töötaja, lisa takse taotlusele diplomaatilise isikutunnistuse koopia. § 1 8 . Meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotluse tõendid (1) Meremehe teenistusraamat u või meresõidutunnistus e väljaandja kontrollib meremeeste registris t, kas taotlejal on järgmise d kehtiva d tõendi d : 1) ohutusalase koolituse tunnistus ; 2) meremehe tervisetõend. ( 2 ) Lõikes 1 nimetatud tõendite puudumise korra l lisa takse meremehe teenistusraamatu või meresõidutunnistuse taotlusele: 1) tööandja kinnitus, et taotleja töötab laeval või asub laevale tööle või praktikale; 2) Eesti Töötukassa teatis, et ta otleja otsib tööd meremehen a, kui t a on töötu. ( 3 ) Lõikes 2 nimetatud kinnitus või teatis peab olema välja antud kuni kolm kuud enne meremehe teenistusraamatu või meresõidutunnistuse taotluse esitamist ja sellel pea vad olema järgmised andmed : 1) väljaandja nimi ; 2) väljaandmise kuupäev ; 3) kinnituse või teatise number. § 19 . Välismaalase passi taotluse tõendid (1) Välismaalase passi taotlusele lisatakse : 1) kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendav dokumen t , kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks; 2) tõend, et taotlejal ei ole kehtivat välisriigi reisidokument i ja tal ei ole võimalik seda saada , või 3 ) kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolek anda taotlejale välja pass, kui taotleja on välisriigi kodanik. (2) Lõike s 1 nimetatud tõendit ei pea lisama , kui taotleja on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses. § 2 0 . Ajutise reisidokumendi taotluse tõendid Ajutise reisidokumendi taotlusele lisa takse tõend id reisi kohta . § 2 1 . T erviseseisundi tõend Kui i sikutunnistuse , elamisloakaardi või Eesti kodaniku passi taotleja l on kohustus pöörduda taotluse esitamiseks ja sõrmejälgede andmiseks isiklikult pädevasse asutusse , kuid tema terviseseisund seda püsivalt ei võimalda , lisa b ta taotlusele terviseseisundi tõend i . § 2 2 . Sõrmejälgede võtmise võimatuse tõend (1) Kui taotlejalt ei ole terviseseisundi tõttu ajutiselt võimalik üheltki sõrmelt sõrmejälge võtta või tema püsiv terviseseisund ei võimalda sõrmejälgede võtmist, lisa takse taotlusele sõrmejälgede võtmise võimatuse tõend. (2) Sõrmejälgede võtmise võimatuse tõend vormistatakse lisa „ S õrmejälgede võtmise võimatuse tõendi vorm “ kohaselt . ( 3 ) Sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendi väljasta b tervishoiuteenuse osutaja . ( 4 ) Sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendi t ei pea taotlusele lisa m a järgmistel juhtudel: 1) taotlus esitatakse Eesti välisesinduses ja sellele lisatakse välisriigi tervishoiuteenuse osutaja tõend ; 2) taotluse vastuvõtja tuvastab, et taotleja sõrmel ei ole esimest lüli ja talt ei saa võtta ühe või mõlema käe sõrmejälgi . ( 5 ) Ajutise s õrmejälgede võtmise võimatuse tõend kehtib kuus kuud selle väljaandmisest arvates. § 2 3 . Õ igeid andmeid tõendav dokument Kui taotl us esitatakse põhjuse l, et dokumendi andme d on muutu nud või ebaõig ed , lisa takse taotlusele õigeid andmeid tõendav dokumen t . § 2 4 . Seadusjärgset esindusõigust tõendav dokument (1) Kui taotluse esi tab taotleja seadus lik esindaja, lisab ta sellele seadusjärgse t esindusõigust tõendava dokumendi. (2) Seadusjärgse t esindusõigus t tõend avat dokumenti ei pea taotlusele lisama , kui p agulase reisidokumendi taotleja seadus likul esindajal ei ole s eadusjärgset esindusõigust tõendavat dokumenti ja tal ei ole võimalik seda saada. § 2 5 . D okumendi väljastamise v olikiri Kui taotleja soovib, et dokument väljastataks tema volitatud esindajale, lisab ta taotlusele kirjaliku volikirja, milles peavad olema tema ja tema esindaja kohta järgmised andmed: 1) ees - ja perekonnanimi; 2 ) Eesti isikukood. § 2 6 . V älisriigi dokumentaal ne tõend (1) Taotlusele võib lisa da välisriigi dokumentaalse tõendi, kui: 1) see on ingliskeelne või 2) selle on eesti või inglise keelde tõl k i n ud vandetõl k või tõlke on kinnitanud välisriigi pädev ametiisik. (2) Taotlusele, välja arvatud pagulase reisidokumendi taotlusele, lisatud välisriigi dokumentaalne tõend peab olema legaliseeritud või apostill itud , kui välisleping us ei ole sätesta tud teisiti. 5 . peatükk Dokumendi väljastamisel esitatavad tõendid § 2 7 . D okumendi väljastamise l esitatavad tõendid (1) Kui d okumen t väljasta takse valla- või linnavalitsuse volitatud ametnikule või töötajale või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale , esita b ta dokumendi kättesaamise ks : 1) taotleja kirjalik u nõusolek u dokumendi väljastamiseks ; 2) valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikir ja . ( 2 ) Lõike 1 punktis 2 nimetatud volikiri kehtib üks aasta selle väljaandmisest arvates. (3) Kui d okumen t väljasta takse k innipidamisasutuse v olitatud ametnik ule või töötaja le, esitab ta dokumendi kättesaamise ks vangla direktori volikir ja või muu tõendi, mis kinnitab tema õigust dokument kätte saada . ( 4 ) Kui dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale, esitab ta dokumendi kättesaamiseks Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel seadusjärgse t esindusõigus t tõend ava dokumendi . ( 5 ) Seadusjärgse t esindusõigus t tõend avat dokumenti ei pea esitama, kui pagulase reisidokumen di taotleja seadus likul esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada. 6. peatükk Dokumendi väljaandmise erisused § 2 8 . Euroopa Liidu kodanikule isikutunnistuse väljaandmi n e Euroopa Liidu kodanikule, kelle alalise elamisõiguse registreerimise taotlus on menetluses, antakse isikutunnistus välja elamisõiguse otsuse andmete alusel. § 29 . Kolmanda riigi kodanikule elamisloakaardi väljaandmi n e Kolmanda riigi kodanikule, kelle elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise taotlus on menetluses, antakse elamisloakaart välja elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise otsuse andmete alusel. § 3 0 . Riigikaitseseaduse alusel Eestis viibi j ale isikutunnistuse ja elamisloakaardi väljaandmi n e (1) Riigikaitseseaduse alusel Eestis viibivale Euroopa Liidu või kolmanda riigi kodanikule ja tema ülalpeetavale, kes viibib koos temaga Eestis ja on Euroopa Liidu või kolmanda riigi kodanik, antakse isikutunnistus või elamisloakaart välja Eestis viibimise loa andmete alusel. (2) Lõikes 1 nimetatud Eestis viibijale isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmisel kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet Kaitseministeeriumi st tema riigis viibimise seaduslikku alust. 7. peatükk K aaluka avaliku huvi korral e -residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja väljastamine § 3 1 . Kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmi n e (1) Et anda kaaluka avaliku huvi korral isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20 11 alusel välja e residendi digitaalne isikutunnistus, esitatakse siseministrile ettepanek, milles peavad o lema järgmised andmed: 1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg , kodakondsus, sünnikoht, sugu ja e-posti aadress; 2) ettepaneku põhjendus; 3 ) ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed. ( 2 ) Lõikes 1 nimetatud ettepanekule lisatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja: 1 ) foto; 2 ) isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia või muu samaväärne tõend. ( 3 ) Lõikes 1 nimetatud ettepanekule lisatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja kirjalik kinnitus, et: 1) ta on nõus talle isikutunnistuse väljaandmisega; 2) ta on nõus lõike 1 punktis 1 nimetatud andmete edastamisega Politsei- ja Piirivalveametile; 3) teda on teavitatud tema andmete töötlemise eesmärgist ja säilitamise tähtajast ning andmesubjekti õigustest; 4) ta on tutvunud ja nõus isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutustingimustega. § 3 2 . Kaaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine ( 1 ) Kaaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalne isikutunnistus väljastatakse selle kasutajale isiklikult allkirja vastu. (2) Kirjalik kinnitus k aaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaal s e isikutunnistus e väljasta mise kohta edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile. 8 . peatükk D okumendi väljaandmise menetluse t ähtajad § 3 3 . Dokumendi väljaandmiseks t aotleja elukohas toimingute tegemise tähtaeg Politsei- ja Piirivalveamet teeb isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 5 lõikes 1 nimetatud toimingud kahe kuu jooksul pärast taotleja sooviavalduse saamist. § 3 4 . Dokumendi väljaandmise tähtaeg (1) P olitsei- ja Piirivalveamet annab dokumendi välja või keeldub sellest 30 päeva jooksul pärast puudusteta taotluse menetlusse võtmist. ( 2 ) Kui välismaalase passi taotleja esitab taotluse esitamise või menetlemise ajal elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise taotluse, an takse pass välja või keeldu takse sellest 30 päeva jooksul pärast elamisloa või elamisõiguse andmis t või selle pikendamist või sellest keeldumis t . ( 3 ) Kui pagulase reisidokumendi taotl eja esitab taotluse esitamise või menetlemise ajal rahvusvahelise kaitse ja elamisloa või selle pikendamise taotluse , an takse reisidokumen t välja või keeldu takse sellest 30 päeva jooksul pärast elamisloa andmis t või selle pikendamist või selle st keeldumis t . ( 4 ) Kui e-residendi digitaalne isikutunnistus antakse välja kaaluka avaliku huvi korral , antakse isikutunnistus välja või keeldu takse selle st 30 päeva jooksul pärast isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20 11 lõike 4 alusel otsuse te gemist . § 35. Dokumendi väljaandmisest keeldumisest teavitamise tähtaeg Politsei- ja Piirivalveamet teavitab taotleja t dokumendi väljaandmisest keeldumise st ja selle põhjuse st kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemis t, kasutades taotluses esitatud kontaktandme id . § 3 6 . Dokumendi väljaandmise tähtaja pikendamine (1) Dokumendi väljaandmise tähtaega võib pikendada , kui selle jooksul ei ole võimalik : 1) kontrollida dokumendi väljaandmise aluse olemasolu või 2) tuvasta da taotleja isiku t või kontrolli da tema isikusamasus t . (2) Dokumendi väljaandmise tähtaega võib pikendada korduvalt kuni 30 päeva kaupa . (3) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab taotlejat dokumendi väljaandmise tähtaja p ikendamisest ja selle põhjusest ning uuest tähtajast kirjalikult viivitamata , kasutades taotluses esitatud kontaktandme id . 9 . peatükk Rakendussätted § 3 7 . Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotluse menetle mine Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlus t menetletakse selle esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. § 3 8 . Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Lisa . Sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendi vorm Siseministri määruse „ Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu ), mis on Riigikogu menetluses ja mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julgeolekuriske ja ajakohastada tööprotsesse. ITDS-i muutmise eelnõuga täpsustatakse muu hulgas isikut tõendava dokumendi taotle mise korda, dokumendi taotluses esitatavaid andmeid ning taotlusele lisatavaid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades muudatuste mahtu, on otstarbekas kehtestada uus i sikut tõendava dokumendi väljaandmise kord ja tunnistada kehtetuks siseministri 1 8 . detsembri 20 15 . aasta määrus nr 77 „ Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad “. Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 1 2 1 lõike 9 ja § 15 lõike 1 alusel. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik ( [email protected] ) ja õigusnõunik Maret Saanküll ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristi Kool ( teenistussuhe peatunud ) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele toimetaja Heike Olmre ( [email protected] , tel 612 5241). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 3 8 paragrahvist, mis on jaotatud üheksaks peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ § 1 ; 2. peatükk „Dokumendi taotlemine“ § 2 – 4 ; 3. peatükk „ Taotluses esitatavad andmed “ § 5 –1 2 ; 4. peatükk „ T aotl usele lisa tavad tõendid“ § 1 3 –2 6 ; 5. peatükk „Dokumendi väljastamisel esitatavad tõendid“ § 2 7 ; 6. peatükk „Dokumendi väljaandmise erisused“ § 2 8 –3 0 ; 7. peatükk „ K aaluka avaliku huvi korral e -residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine “ § 3 1–32 ; 8 . peatükk „ D okumendi väljaandmise menetluse tähtajad “ § 3 3 –3 6 ; 9 . peatükk „Rakendussätted“ § 3 7 –3 8 . Eelnõu lisana kehtestatakse sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendi vorm . 1. peatükk „Üldsätted“ § 1 Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala , mille kohaselt kehtib k õnes olev kord järgmiste is ikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument ) taotlemisel: isikutunnistus , d igitaalne isikutunnistus , elamisloakaart , Eesti kodaniku pass , välismaalase pass , ajutine reisidokument , pagulase reisidokument , meremehe teenistusraamat , meresõidutunnistus. Määrust ei kohaldata diplomaatilise isikutunnistuse ja mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse (edaspidi mobiil-ID ) väljaandmise menetlusele. Isikut tõendavat e dokumentide seaduse (edaspidi ITDS ) § 20 16 lõike 2 alusel on d iplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kor ra , vorm i , tehnili s e kirjeldus e ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kor ra kehtesta nud välisminister . Diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse kitsale sihtrühmale ja seda taotletakse diplomaatilise noodi või toetuskirjaga . Mobiil-ID-d on ITDS-i alusel välja antud alates 2. veebruarist 201 1. ITDS § 20 4 sätestab m obiil-ID väljaandmise erisused , mille kohaselt a ntakse mobiil-ID välja Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on ITDS -i § 2 lõike 2 punktides 1–8 nimetatud kehtiv dokument. ITDS -i § 20 4 sätestab, et mobiil-ID on digitaalne isikutunnistus, mille digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ja digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat on seotud mobiiltelefoni SIM-kaardi või eSIM-ga ja mille kättesaamiseks ei pea taotleja isiklikult ilmuma dokumendi väljastaja asukohta. Mobiil-ID taotlemine ja väljastamine toimub mobiilioperaatori kaudu . Diplomaatiline isikutunnistus ja mobiil-ID on digitaalse isikutunnistuse alalii gid ja seetõttu on vaja määruses sätestada erisus, et nende dokumentide taotlemisel ja väljaandmisel ei kohaldata määruses sätestatud nõudeid . 2. peatükk „Dokumendi taotlemine“ § 2 – 4 Eelnõu § 2 reguleerib nõudeid taotlusele . Taotlus täidetakse eesti keeles (lõige 1) ja trükitähtedega ning sellel ei tohi olla parandusi (lõige 4 ) . Erisusena sätestatakse, et k ui dokumenti taotleb välismaalane, võib ta täita taotluse ka inglise keeles (lõige 2). Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb isikut tõendava dokumendi taotlus esitada eesti keeles. Välismaalasele antava isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse ja reisidokumendi väljaandmise taotluse võib täita ka inglise või vene keeles . Muudatuse tulemusena võimaldatakse välismaalasel edaspidi esitada isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse ja reisidokumendi väljaandmise taotlus lisaks eesti keelele üksnes inglise keeles. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja arenduskulusid. Olulist mõju muudatuse rakendamine kaasa ei too, sest juba praegu peavad kõik dokumendi taotlejad esitama taotluse reeglina eesti keeles. Lõike 3 kohaselt on kõnes oleva määruse tähenduses taotleja isik, kelle andmed kantakse dokumenti. Kui taotleja eest teeb dokumendi väljaandmise taotluse esitamisel toiminguid tema seaduslik esindaja, ei ole esindaja määruse tähenduses dokumendi taotleja. Eelnõu § 3 reguleerib taotluses esitatud andmete ning sellele lisatud tõendite õigsuse kinnitamist. Lõi k e 1 kohaselt kinnitab taotleja taotluses esitatud andmete ning sellele lisatud tõendite õigsust kas omakäelise allkirjaga paber taotluse l või digiallkirjaga, kui taotlus edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA ) e-postiga. PPA iseteeninduses kinnitatakse esitatud andmete ja lisatud tõendite õigsust vastavasse andmevälja märke tegemisega ning dokumendi väljastamisel väljastuslehe allkirjastamisega. Tuleviku lahendusena on reguleeritud ka võimalus allkirjastada taotlus PPA infotehnoloogilise vahendiga , milleks võib olla näiteks tahvelarvuti . Lõi g e 2 reguleerib olukord a , kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline terviseseisundi tõttu taotlus t allkirj as tama. Sel juhul jäetakse taotlus allkirjastamata ja t aotlus e vastuvõtja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja teeb taotluse allkirjastamata jätmise põhjuse kohta märke taotlusele . Selliseks terviseseisundiks võib olla näiteks ootamatu terviserike või raske haigus, mis põhjustab liikumisvõim e tust, sh käte ja sõrmede liikuvust. Lõiked 3 ja 4 sisalda vad taotluse allkirjastamise kohustust alaealise taotleja ja piiratud teovõimega täiseali s e taotleja puhul. Lõike 3 kohaselt allkirjastab a lla 15-aasta s e või piiratud teovõimega täiseali s e taotleja taotluse tema seadus lik esindaja . Lõike 4 kohaselt võib 15–17-aastane taotleja taotluse ise allkirjastada , kuid kui ta seda ei tee, siis kirjutab tema eest taotlusele alla tema seadus lik esindaja . 15 –17 -aastasele taotlejale kohaldatav erisus tuleneb ITDS § 10 lõikest 3 , mille kohaselt võib v ähemalt 15-aastane isik sooritada ITDS- is sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt. Samas on oluline rõhutada, et juhul , kui ta ise taotlust ei allkirjasta, ei jää taotlus allkirjastamata nagu näiteks lõikes 2 sätestatud olukorras , vaid sel juhul allkirjastab alaealise taotluse tema seaduslik esindaja. Lõiked 5 ja 6 täpsustavad allkirja nõudeid, mis on võrreldes kehtiva määrusega uus regulatsioon. Sätete kohaselt peab allkir jas väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri ja a llkir i ei tohi olla graafili ne kujutis. Täpsustusega soovitakse välistada võimalust esitada allkirjana erinevaid pilte ja kujundeid. Näiteks on praktikas esinenud olukordi, kui taotleja soovib allkirja esitada südamekujulisena või trükitähtedena kirjutatud sõnana „PEACE“. Sätet ei kohaldata digitaalsele allkirjale. Eelnõu § 4 reguleerib allkirjakujutise esitamist . Lõike 1 kohaselt esi tab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjakujutise tumedas kirjas valgel taustal tähtede läbimõõduga 0, 5 –1,5 millimeetrit . Kehtiva regulatsiooni kohaselt on tähtede läbimõõt soovituslik ja selleks on 0, 8 –1,5 millimeetrit . Soovitusliku iseloomuga suunised õigusakti tasandil ei oma õigusjõudu kuna nende järgimine on vabatahtlik ja inimesed ei pea sellest lähtuma. Seega ei täida kehtiv regulatsioon oma eesmärki. Kuna aga allkirjakujutise loetavuse ja vajaduse korral võrdlemise tagamiseks on tähtede läbimõõt oluline, siis suurendatakse eelnõuga läbimõõdu vahemikku ja loobutakse sätte soovituslikust iseloomust. Allkirjakujutis on võimalik esitada kas paberkandjal omakäeliselt PPA teeninduses v õi postiga saadetud taotluse puhul , PPA infotehnoloogilise vahendiga, milleks on kas teeninduse digikiosk või muu elektrooniline seade (näiteks tahvelarvuti) või skannituna PPA iseteeninduses või e-postiga saadetud taotluse puhul. Lõi k e d 2 ja 3 reguleerivad allkirjakujutise andmise nõuet alaealise ja piiratud teovõimega taotlejale. Sätete kohaselt võib 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja esitada allkirja kujutise i sikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi või ajutise reisidokumendi taotlemisel . A llkirja kujuti st ei esit a a lla 7-aasta n e taotleja või juhul, kui allkirjakujutise esitamine ei ole taotleja terviseseisundi tõttu võimalik. L õikes 4 t äpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et allkirjakujutisele kohaldatakse § 3 lõi g e tes 2, 5 ja 6 allkirjale sätestatud nõudeid , st et kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline terviseseissundi tõttu taotlust allkirjastama , siis ei ole ta ka võimeline esitama allkirjakujutist ja sellisel juhul allkirja kujutist ei esitata. T aotluse vastuvõtja või kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja teeb allkirja kujutise esitamata jätmise põhjuse kohta märke taotlusele . Samuti peab allkirja kujutises väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri ja allkiri ei tohi olla graafiline kujutis. Taotlusele lisatakse ka foto või näokujutis. Kehtiva s määruses on foto esitamise nõue reguleeritud, kuid kõnesolevast eelnõust on foto regulatsioon välja jäetud. Kehtiv määrus sätestab, et dokumendi taotlusele lisatakse üks foto ja f otot ei pea lisama, kui taotleja lt on võetud näokujutis . F otot ei pea esitama ka juhul , kui taotletakse digitaalset isikutunnistust, välja arvatud e-residendi digitaalset isikutunnistust. Foto esitamise nõue tuleneb ITDS -i § 11 6 lõikest 4, mille kohaselt esitab taotleja d okumendi taotluse esitamisel oma foto, mis võimaldab tema üheselt tuvastamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis. Nõude d fotole on sätestatud ITDS -i § 15 lõike 7 alusel kehtestatud määruse ga . Kuivõrd foto esitamise nõue tuleneb seadusest ja fotole esitatavad nõuded selle alusel antud määrusest, ei ole vaja kõnesolevas määruses foto esitamist ja fotole esitatavaid nõudeid reguleerida. Kehtiva määruse kohaselt tuleb dokumendi taotluse esitamisel ja dokumendi väljastamisel esitada ka isikut tõendav dokument. Isikut tõendava dokumendi esitamise nõue dokumendi taotlemisel tuleneb ITDS -i § 11 1 lõikest 1, mille kohaselt kontrollib dokumendi väljaandja d okumendi taotlemisel taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (edaspidi ITDAK ) ning automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS ) kantud isiku tuvastamise andmete alusel. ITDS -i § 12 1 lõige 2 sätestab isikut tõendava dokumendi esitamise ja taotleja isikusamasuse kontrollimise nõude dokumendi väljastamisel. Kuivõrd määruses ei ole vaja korrata seaduses sätestatut , on eelnõust võrreldes kehtiva regulatsiooniga välja jäetud sätted, mis puudutavad i sikut tõendava dokumendi esitamise kohustust ja isiku tuvastamist ning isikusamasuse kontrollimist. Isiku tuvastami se ning isikusamasuse kontrollimise kord on kehtestatud ITDS -i § 15 lõike 2 alusel määrusega . 3. peatükk „ T aotl uses esitatavad andmed“ § 5 –1 2 1. jagu „Üldandmed“ § 5– 8 Eelnõu § 5 sätestab taotleja andmed, mis esitatakse dokumendi taotluses. Lõike 1 kohaselt esita takse taotluses taotleja ees - ja perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korra l sünniaeg, sünnikoht, sug u , kodakondsus , kontakt aadress (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, sihtnumber , riik ) ja telefon inumber ning e-posti aadress . Lõike 2 kohaselt võib taotleja esitada andmed ka oma rahvus e , emakeel e , haridus e kohta. Ne nde andmete esitamine on vabatahtlik ja neid kogutakse statistilistel eesmärkidel rahvastikuregistri andmete ajakohastamise ks . Nimetatud andmeid ei küsita e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejatelt , sest e-residendi digitaalne isikutunnistus ei anna välismaalasele õigust riiki siseneda ega riigis viibida , seetõttu puudub riigil vajadus selliste välismaalaste rahvuse, emakeele ja hariduse kohta andmeid koguda. Eelnõu § 6 kohaselt esitab välismaalane dokumendi taotlemisel lisaks §-s 5 sätestatud andmetele andmed kehtiva välisriigi reisidokumendi kohta , kui tal on see olemas. Esitada tuleb reisidokumendi liik, number, väljaandja, väljaandmise kuupäev ja kehtivus e lõppemise kuupäev . Välisriigi kehtiva reisidokumendi andmete esitamine on oluline tema isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil. Eelnõu § 7 kohaselt tuleb juhul, k ui taotluse esitab taotleja seadus lik esindaja , esitada andmed ka taotleja seadusliku esindaja kohta. E sitada tuleb seadusliku esindaja e es- ja perekonnanimi , isikukood ja seadusjärgse esindusõiguse alus. Eelnõu § 8 kohaselt tuleb taotl uses esitada ka dokumendi taotlemise põhjus , valida dokumendi väljastamise koht (näiteks PPA Tammsaare teenindus või Järve Selver) ja taotluse allkirjasta mise kuupäev. 2. jagu „Lisaandmed “ § 9 –12 Eelnõu § 9 sätestab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluses esitatavad lisaandmed. Lõi k e 1 kohaselt on e -residendi digitaalse isikutunnistuse t aotleja kohustatud taotluses lisaks § 5 lõikes 1 ja §- de s 6 – 8 loetletud andmetele oma esitama elulookirjeldus e, tal le mõistetud või määratud karistuse andmed , taotlemise eesmär gi ja pla anitava tegevuse kirjeldus e ning taotlemise põhjenduse. Täiendavalt esitab taotleja lõikes 2 sätestatud järgmised andmed , kui tal need olemas on: 1) isanimi, endine nimi ja muu nim i ; 2) endine kodakondsus; 3) sotsiaalmeedia konto; 4) taotlejaga seotud Eesti või välisriigi ettevõt ja andmed ; 5 ) taotlejale kehtestatud ärikeelu andmed ; 6 ) välisriigi isikukood; 7 ) taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta ; 8 ) andmed, kas taotlejat kahtlustatakse või süüdistatakse või on kahtlustatud või süüdistatud majandus-, küber - või terrorikuriteos ; 9 ) viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed ; 1 0 ) ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed , väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed ; 1 1 ) ühiskondlik u sse organisatsiooni kuulumise andmed ; 1 2 ) terroriorganisatsiooni kuulumise andmed . E-residendi digi taalse isikutunnistuse taotlemise korral kantakse ITDAK - isse nii taotlemise eesmärk kui ka plaanitava tegevuse kirjeldus. ITDS-i § 20 5 lõike 2 kohaselt on e-residendile digi taalse isikutunnistuse v äljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Seega peab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja suutma kirjeldada ja põhjendada, mis eesmärgil ning mis tegevuseks ta e-residendi digi taalset isikutunnistust taotleb. Lähtudes e- residentsuse 2.0 tegevuskavast ning riskipõhise eel- ja järelkontrolli suundadest , küsitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt lisaküsimusi, sh taotlemise eesmärgist johtuvaid küsimusi. Nii on rohkem võimalusi teha põhjalikumat taustakontrolli ja hinnata taotluse eesmärgipärasust. See omakorda aitab vähendada ja ennetada e-residendi digitaalse isikutunnistuse võimalikku väärkasutamist. L õi k e 2 punkti 1 kohaselt küsitakse taotlejalt lisaks isanimele ja endisele nimele ka võimalikke muid nimesid, mida inimene võib kasutada. Näite ks on Hiinas levinud praktika võtta k asutusele ka euroopalik nim i või siis kasutatakse pseudonüüme, mille alt tegutsetakse või mille kaudu ollakse avalikkuses tuntud. Ka eIDAS uue regulatsiooni kohaselt on Euroopa Liidu digiidentiteedikukrute kasutamisel inimesel lubatud pseudonüümide kasutamine. E residentsuse kontseptsiooni ja eesmärki on selgitatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas ja selle lisas 1 „E-residendi digi-ID kontseptsioon“. V õrreldes kehtiva m äärusega ei küsita uues redaktsioonis e raldi taotleja andmeid rahapesukuriteo kahtlus e ja süüdistus e kohta . Ka ristusseadustikus on rahapesualased süüteod 21. peatükis „Majandusalased süüteod“ ja seega on rahapesukuritegu hõlmatud terminiga „majanduskuritegu“ . Eelnõu § 1 0 sätestab Eesti kodanikule väljaantava isikutunnistuse , Eesti kodaniku passi ja meremehe teenistusraamatu taotluses esitatavad lisaandmed . Lõike 1 kohaselt esitab Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust , Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut taotluses täiendavalt andmed oma mõlema vanema kohta (ees- ja perekonnanimi , isikukood või selle puudumisel sünniaeg , sünnikoht , kodakondsus ) . Kui taotlejal oma mõlema vanema kohta andmeid ei ole, siis lisab ta vastava info taotlusesse ja taotluse andmed kinnitades kinnitab ta ühtlasi seda, et ta vanema andmeid ei tea. Seda ka juhul, kui taotlejal ei ole kumbagi vanemat. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Täiendavad andmed esmase Eesti kodaniku dokumendi taotlemisel tuleb esitada, sest taotleja sünnijärgne kodakondsus tehakse kindlaks dokumendimenetluses esimese dokumendi taotlemisel. Lõike 2 kohaselt kinnitab sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotleja, et viibib välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või tal on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda. Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi väljaandmise alused on reguleeritud ITDS -i § -s 21 1 . Tegemist on eriliigilise reisidokumendiga, et an da dokumendita jäänud või hätta sattunud Eesti kodanikule lihtsustatud korras välja pass ja seeläbi abistada teda koju naasmisel või muude toimingute tegemisel välisriigis. Sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi t aotlusele lisatakse § 16 lõike 3 koha selt selle taotlemise vajaduse kirjalik seletus või muu tõend ja lihtkirjalik volikiri, kui taotluse esitab volitatud esindaja. Eelnõu § 1 1 sätestab v älismaalase passi taotluses esitatavad lisaandmed . ITDS -i § 27 lõike 1 kohaselt antakse välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Seetõttu esitab v älismaalase passi taotleja taotluses täiendavalt kinnituse, et tal puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. § 19 lõike 1 kohaselt lisatakse v älismaalase passi taotlusele kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendav dokument, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks , tõend, et taotlejal ei ole kehtivat välisriigi reisidokumenti ja tal ei ole võimalik seda saada, või kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolek anda taotlejale välja pass, kui taotleja on välisriigi kodanik. Kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut ei pea taotlusele lisama taotleja , kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses. Eelnõu § 1 2 sätestab a jutise reisidokumendi taotluses esitatavad lisaandmed , milleks on riik, kuhu Eestist lahkutakse ja Eestist lahkumise põhjus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei küsita ajutise reisidokumendi taotlejalt edaspidi andmeid tema endise kodakondsuse kohta, kuna nende andmete kogumine antud dokumendiliigi väljaandmisel ei ole põhjendatud ja see ei ole dokumendi väljaandmisest keeldumise aluseks. Eelnõu § 5 lõi k e 1 punkti 5 kohaselt peab taotleja esitama oma kodakondsuse andmed, mis tähendab, et esitada tuleb ka andmed oma teise riigi kodakondsuse kohta, kui see on olemas. ITDS -i § 29 kohaselt antakse a jutine reisidokument Eestis viibivale välismaalasele Eestist lahkumiseks ja tagasipöördumiseks. Ajutine reisidokument võidakse anda ka tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Rahvusvahelise praktika kohaselt dokumenteerib üldjuhul iga riik oma kodanikud ise ning teised riigid ei anna välismaalastele reisidokumente. Ajutise reisidokumendi kehtivusaeg võib olla kuni kaks aastat . T äiendavate andmete küsimise ga saab dokumendi väljaandja veenduda dokumendivajaduse põhjendatuses ja saab vajadusel määrata dokumendile lühema kehtivusaja. Ajutise reisidokumendi annab välja PPA ja siia alla ei kuulu tagasipöördumise dokumendid, mida annab välja Välisministeerium olukorras, ku i inimene on jäänud hätta välisriigis. Sellises olukorras annab Välisministeerium Eestisse tagasi pöördumiseks kas tagasipöördumistunnistus e, tagasipöördumise l oa või Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse. 4. peatükk „ Taotlusele lisa tavad tõendid“ § 1 3 –2 6 Eelnõu § 1 3 reguleerib taotlusele tõendi lisamist ja selle lõikes 1 t äpsustatakse, et juhul, kui taotlus esitatakse e-posti teel või PPA iseteeninduses , lisatakse eelnõu §-des 13–26 ni metatud tõendid taotlusele elektrooniliselt. Lõike 2 kohaselt võib taotlus e esitamise korral posti teel, lisada taotlusele originaal tõe ndi asemel s elle koopia . Koopia iga andmetega lehekülg tuleb allkirja stada ja lisada allkirjastamis e kuupäev . Lõige 3 täpsustab, et taotlusele ei pea lisama käesolevas peatükis nimetatud tõendit , kui tõendi andmed on riiklik u s andmekogus. Sätte eesmärk on muuta dokumendi taotlusprotsess nii taotleja kui ka haldusorgani jaoks paindlikumaks ja kiiremaks, ühtlasi on see kooskõlas avaliku teabe seaduse § 43 1 lõikes 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt lähtutakse a ndmekogusse andmete kogumisel andmete ühekordse küsimise põhimõttest. Dokumendi taotlemisel PPA iseteeninduses toimub vajaduse korral andmevahetus teiste riigi andmekogudega, näiteks rahvastikuregistri ja sotsiaalkaitse infosüsteemiga. Nii on võimalik PPA-l kontrollida näiteks seadusjärgset esindusõigust või taotleja ees- või perekonnanime muutust ning taotleja ei pea PPA-le esitama eraldi dokumente. Juhul, kui riigi andmekogus, näiteks r ahvastikuregistris andmed puuduvad, tuleb taotlejal vajalik tõend esitada. Tõendite lisamise vajaduse osas juhendab taotlejaid PPA. Eelnõu § 14 sätestab r iigilõiv u tasumise kohta tõendi esitamise kohustuse. Lõike 1 kohaselt lisab taotleja taotlusele riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia , kui taotluse läbivaatamise eest on ette nähtud riigilõiv . Lõike 2 kohaselt ei pea riigilõivu maksekorralduse koopiat lisama , kui taotlus esitatakse PPA iseteeninduses, sest iseteeninduses suunatakse taotleja otse riigilõivu maksmise juurde. Makset teostamata ei ole võimalik taotluse esitamist lõpetada ja PPA saab makse tegemise kohta kinnituse automaatselt. Lõike 3 kohaselt ei pea lõikes 1 viidatud maksekorraldus e koopiat esitama juhul, kui taotlusele lisa takse kirjalikult järgmised andmed: 1) riigilõivu tasuja ees- ja perekonnanimi; 2) taotleja ees- ja perekonnanimi; 3) selle toimingu nimetus ja viitenumber , mille eest riigilõiv tasuti; 4) riigilõivu tasumise kuupäev; 5 ) krediidiasutuse nimi ja panga konto, millelt riigilõiv tasuti; 6 ) krediidiasutuse nimi ja panga konto, millele riigilõiv tasuti; 7 ) tasutud riigilõivu summa. Lõike 4 regulatsioon puudutab sihtrühma, kes on kas riigilõivust vabastatud või kellele kohalduvad madalamad riigilõivumäärad. Ennekõike puudutab see keskmise, raske või sügava puudega isiku id, sest neile on riigilõivuseaduse §-i 272 lõigete 7, 10, 13 ja 22 kohaselt ette nähtud madalam riigilõiv. Sätte kohaselt lisatakse taotlusele dokument või andmed, mis tõendavad, et taotleja on riigilõivu tasumisest vabastatud või tema poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu on vähendatud. Madalam riigilõiv on riigilõivuseaduse viidatud sätete kohaselt ette nähtud ka alaealistele ja pensionäridele, kuid nemad ei pea lõikes 4 nõutud tõendeid esitama, sest vanusest tuleneva riigilõivu määra vähendamisel lähtutakse taotleja isikukoodist või sünniajast. Dokumendi väljaandmise menetluses riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine on reguleeritud riigilõivuseaduse §-s 38. Kui lõikes 4 nimetatud isik ei lisa taotluse le Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsus t , vaid esitab oma puude tõendamiseks lõike 4 punktis 2 viidatud otsuse andmed või esitab taotluse PPA iseteeninduses, siis kontrollib PPA S otsiaalkindlustusameti otsuse andmed x-tee päringu kaudu sotsiaalkaitse infosüsteemist . Andmevahetuse kaudu kuvatakse PPA-le andmed otsuse teinud Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksus e , puude raskusastme tuvastamise kuupäev a , otsuse numbr i ja puude raskusastme kestus e kohta (lõige 5) . Eelnõu § 1 5 sätestab alaealise taotlusele lisatavad tõe ndid. Kui alaeali ne taotleja taotleb dokumenti esmakordselt ja tal ei ole ka kehtivat välisriigi reisidokumenti, lisatakse tema taotlusele sünnit õend (lõige 1) . Alaealise p agulase reisidokumendi taotlusele ei pea sünnit õendit lisama, kui taotlejal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada (lõige 2) . Eelnõu § 1 6 sätestab i sikutunnistuse , Eesti kodaniku passi ja meremehe teenistusraamatu taotlusele lisatavad tõe ndid . Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust , Eesti kodaniku passi või meremehe teenistusraamatut , lisab taotlusele Eesti kodakondsus t tõendava dokumendi (lõige 1) . Selliseks dokumendiks on mh ka DNA-ekspertiisi tulemusel saadud eksperdiarvamus. ITDS-i muutmise eelnõu ga antakse PPA -le õigus nõuda kindlatel juhtudel ka DNA-ekspertiisi . DNA-ekspertiisi võib nõuda juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti ja PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsus t tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. PPA nõuab DNA -ekspertiisi vaid üksikutel juhtudel , kui isadus on omaks võetud aastaid pärast välismaalase sünni registreerimist või vahetult enne dokumendi taotlemist ja PPA-l on alust kahelda esitatud tõendite ehtsuses või andmete õigsuses . Kui taotletakse l isapassi , tuleb taotlusele lisada taotleja kirjalik seletus või muu tõend ( näiteks tööandja kinnitus, et inimene peab tööülesannete täitmiseks palju reisima ) lisapassi väljaandmise vajaduse kohta (lõige 2) , sest üldjuhul antakse taotlejale välja vaid üks samaliigiline dokument . S õrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotlemisel tuleb taotlusele lisada kirjalik seletus või muu tõend sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi väljaandmise vajaduse kohta ja lihtkirjalik voli kiri , kui taotluse esitab volitatud esindaja ( lõike 3) . Reeglina ei ole volitatud esindaja kaudu lubatud dokumendi taotlust esitada. Antud dokumendiliigi osas on loodud selleks erisus ITDS -i § 21 1 l õikes 2 . Eelnõu § 1 7 loetle b e -residendi digitaalse isikutunnistuse taotlusele lisatavad tõ endid . Lõike 1 kohaselt lisab e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja taotlusele koopia oma reisidokumendi isikuandmetega leheküljest või reisidokumendi puudumisel koopia kodakondsusjärgse riigi või elukohariigi välja antud muu isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. Dokumendi koopia esitamine on vajalik, et PPA saaks tuvastada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja isiku või kontrollida tema isikusamasust . Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on välisesinduse töötaja, lisab ta taotlusele diplomaatilise isikutunnistuse koopia (lõige 2 ). Eelnõu § 1 8 loetle b m eremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlusele lisatavad tõ endid . Lõike 1 kohaselt kontrollib m eremehe teenistusraamat u ja meresõidutunnistus e välja andja meremeeste registrisse kantud kehtiva ohutusalase koolituse tunnistuse ning kehtiva meremehe tervisetõendi andme id . Kui sellise d andmed registrist puuduvad, kuid vajalikud tõendid on olemas peab dokumendi kasutaja pöörduma Transpordiameti poole tõendite registrisse kandmiseks. Kui meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlejal lõikes 1 nimetatud tõendid puuduvad, tuleb taotlusele lisada tööandja kinnitus selle kohta, et taotleja töötab laeval või asub laevale tööle või praktikale või kui taotleja on töötu, siis Eesti Töötukassa teatis selle kohta , et taotleja otsib tööd meremehena (lõige 2 ). Tööandja kinnitus ja Eesti T öötukassa teatis kehtib dokumendi taotluse esitamiseks kuni kolm kuud selle väljaandmise päevast arvates. Tööandja kinnituselt ja Eesti Töötukassa teatiselt peab nähtuma selle väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev ning number (lõige 3 ). Täiendavad selgitused antud regulatsiooni kohta on leitavad eelnõu „ Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e- identimise ja e - tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega “ seletuskirja § 2 punktidest 3 – 4. Eelnõu § 19 loetle b v älismaalase passi taotlusele lisatavad tõendi d . Lõike 1 kohaselt lisab v älismaalase passi taotleja taotlusele : 1) k odakondsuseta isikuks tunnistamist tõendava dokumendi, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ; 2) t õendi, et taotlejal ei ole kehtivat välisriigi reisidokument i ja tal ei ole võimalik seda saada või ; 3) kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusoleku taotlejale passi väljaandmiseks, kui taotleja on välisriigi kodanik. T õendina, mis kinnitab, et taotlejal ei ole võimalik oma kodakondsusjärgse riigi reisidokumenti saada, võib esitada näiteks kirjavahetuse oma riigi pädeva asutusega, millest nähtuvad takistused dokumendi saamiseks. Lõike 2 kohaselt ei pea k odakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut esitama välisriigi kodanik, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses . Eelnõu § -ga 2 0 sätesta takse võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendav nõue , mille alusel lisab aj utise reisidokumendi taotleja taotlusele tõendid oma reisi kohta, milleks dokumenti vajatakse . ITDS -i § 29 lõike 1 kohaselt on a jutine reisidokument Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Lõike 2 kohaselt võidakse ajutine reisidokument anda tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Lõike 3 kohaselt võib a juti s e reisidokumen di anda Eestis seaduslikult elavale välismaalasele ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi. Kuna ajutise reisidokumendi andmine on seotud väga konkreetsete olukordadega, on vaja PPA-l dokumendi taotluse saamisel kindlaks teha, kas ajutise reisidokumendi välja andmiseks on olemas seaduses sätestatud tingimused ja kas dokumenti saab välja anda. Selleks kehtestatakse määrusega nõue lisada ajutise reisidokumendi taotlusele ka reisi toimumist tõendavad dokumendid . Sellisteks tõ en d i t eks võivad näiteks olla reisimiseks vajalikud sõidupiletid või nende broneering, aga samuti majutuse broneering. Eelnõu § 2 1 sätestab, et kui isikutunnistuse, elamisloakaardi , Eesti kodaniku passi, elamisloa või elamisõiguse taotleja l on kohustus pöörduda taotluse esitamiseks ja sõrmejälgede andmiseks isiklikult pädevasse asutusse , kuid tema terviseseisund seda püsivalt ei võimalda , lisa b ta taotlusele terviseseisundi tõend i. Terviseseisundi tõend iks on näiteks perearsti või tervishoiuteenuse osutaja tõend ja selle esitamine on vajalik, et PPA teaks taotleja osas kohaldada sõrmejälje kehtivusaja erisust lähtuvalt sõrmejälgede võtmise korra § 1 lõikest 3, mille järgi kehtivad antud sihtgrupi sõrmejäljed 11 aastat. See omakorda tagab sellele sihtgrupile võimaluse taotleda dokumenti lihtsustatud viisil. Võrreldes kehtiva määruse §-ga 16 on eelnõust välja jäetud regulatsioon, mis sätestab taotlusele lisatavate dokumentide loetelu juhul, kui taotlus edastatakse PPA-le valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja vahendusel. Nimetatud regulatsiooni kohaldatakse ITDS § 11 3 alusel biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise taotluse puhul. Enamus PPA poolt välja antavatest dokumentidest on praeguseks biomeetriliste andmetega dokumendid, välja arvatud mobiil-ID ja e-residendi digitaalne isikutunnistus, mida ei ole võimalik valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja vahendusel taotleda. P raktika s edastatakse dokumendi taotlus PPA-le kas posti, e-posti või PPA iseteeninduse kaudu ja ka valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi poolt selleks volitatud töötaja poolt PPA-sse toodud dokumendi taotlust käsitleb PPA kui posti teel laekunud taotlust. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on käesolevast eelnõust välja jäetud vanglas k innipeetava isiku dokumendi taotlusele lisatava te dokument ide sätted . Sätete kohaselt lisab vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötaja taotleja taotlusele vangla direktori volikirja ja taotleja isikusamasuse kontrollimise akti. P raktika s edastatakse kinnipeetava taotlus kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja poolt PPA-le üldjuhul kas posti teel või PPA iseteeninduses ja taotlemisel ei vaja PPA eespool nimetatud dokumente. PPA tuvastab isiku või kontrollib tema isikusamasust taotluses esitatud andmete ja ITDAK -i ning andmekogus ABIS ol evate andmete alusel. Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja veendub kinnipeetava isikusamasuses isiklikult võrreldes kinnipeetava andmeid kinnipidamisasutuse andmekogudes olevate andmete alusel. Kinnipidamisasutustel on võimalik i sikusamasuse kontrollimiseks kasutada ka andmekogu ABIS andmeid . Eelnõu § 2 2 loetle b taotleja sõrmejälgede võtmise võimatuse korral taotlusele lisatavad tõ endid . ITDS -i § 11 6 lõike 3 kohaselt võetakse d okumendi taotluse esitamisel taotleja lt tema sõrmejäljed . Sama paragrahvi lõi get e 5 ja 6 kohaselt peab olema terviseseisund, mille tõttu taotleja l t ei ole võimalik ajutiselt või püsivalt sõrmejälgi võtta , taotleja poolt tõendatud. Eelnõu l õi g e te 1 ja 2 kohaselt peab taotleja esitama taotlusele määruse lisas kinnitatud vormil tõendi, kui terviseseisundi tõttu ei ole ajutiselt võimalik üheltki tema sõrmelt sõrmejälge võtta või tema püsiv terviseseisund ei võimalda sõrmejälgede võtmist . Lõike 3 kohaselt väljastab t õendi t ervishoiuteenuse osutaja . Lõike 4 alusel ei pea viidatud tõendit taotlusele lisama, kui taotlus esitatakse Eesti välisesinduses ja sellele lisatakse välisriigi tervishoiuteenuse osutaja tõend. Lõi k e 5 kohaselt ei pea sõrmejälgede võtmise võimatuse tõendi t taotlusele lisam a, k ui taotluse vastuvõtja tuvastab, et taotleja sõrmel ei ole esimest lüli ja talt ei saa võtta ühe või mõlema käe sõrmejälgi . Lõikega 6 sätestatakse, et a jutist sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kehtib kuus kuud . Võrreldes kehtiva määrusega on lõikest 1 välja jäetud regulatsioon, mille kohaselt kehtib püsivat sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kuni viis aastat. Reeglina on tegemist olukorraga, kui inimes elt ei ole võimalik võtta sõrmejälgi seetõttu, et tal puuduvad kõik sõrmed. Kuna sõrmed tagasi ei kasva, ei ole põhjendatud nõuda iga viie aasta järel uut tõendit . Eelnõu § 2 3 sätesta b t aotlusele lisatav a õigeid andmeid tõendav a dokumen di esitamise kohustuse, kui dokumendi taotlemise põhjuseks on dokumenti kantud andmete muutumine või andmete ebaõigsus . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on k õnes olevast eelnõust välja jäetud lõige 2, mis sätestab, et ku i taotlus esitatakse elektrooniliselt, ei pea esitama eesnime ja perekonnanime muutmist tõendavat dokumenti, kui see on välja antud Eestis. Eesnime ja perekonnanime muutmist tõendava dokumendi asemel võib esitada andmed nimetatud dokumendi kohta (dokumendi nimetus, selle väljaandnud asutus, väljaandmise aeg ja dokumendi number). Eelnõu § 13 lõi k e 3 kohaselt ei pea taotlusele lisama tõendit , kui tõendatavad andmed on rii gi andmekogus , mistõttu ei ole antud põhimõtte üle kordamine vajalik . PPA kontrollib esitatud andmete õigsust elektroonilise x-tee andmevahetuse kaudu rahvastikuregistrist . Andmete õigsust tõendava dokumendi esitamine on vajalik, kui vastavad andmed r ahvastikuregistris puuduvad, näiteks välismaalase või välisriigis tehtud toimingu puhul. Eelnõu § 2 4 sätesta b s eadusjärgset esindusõigust tõendav a dokumen di lisamise taotlusele. Seadusjärgset e sindusõigust tõendav dokument tuleb taotlusele lisada juhul, kui taotluse esitab taotleja seadus lik esindaja (lõige 1) . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on k õnes olevast eelnõust välja jäetud lõige 2 , mille kohaselt võib seadusjärgne esindaja esitada esindusõigust tõendava dokumendi asemel andmed nimetatud dokumendi kohta (dokumendi nimetus, selle väljaandnud asutus, väljaandmise aeg ja dokumendi number) , k ui taotlus esitatakse elektrooniliselt ning alaealisele taotlejale on varem väljastatud isikut tõendav dokument ja seadusjärgne esindusõigus ei ole pärast eelmise isikut tõendava dokumendi väljaandmist muutunud . PPA kontrollib seadusjärgset esindusõigust alati rahvastikuregistri andmete alusel ega lähtu varasemalt esitatud dokumendi taotluse andmetest, mistõttu ei ole nimetatud andmete esitamine vajalik. Pagulase reisidokumendi taotlusele ei pea lisama esindusõigust tõendavat dokumenti, kui seadus likul esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada (lõige 3) . Eelnõu § 2 5 sätesta b dokumendi väljastamiseks taotlu sele volikirja lisamise kohustuse, k ui taotleja soovib, et dokument väljastatakse tema esindajale. Volikirjast peab nähtuma nii taotleja kui esindaja ees - ja perekonnanimi ning Eesti isikukood. Volitamine on lubatud ITDS -i § 12 1 lõike 2 1 alusel, mis ütleb, et d okumendi võib väljastada isiku esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama ja esindajal on kehtiv ITDS -i § 2 lõikes 2 sätestatud dokument . Seega võimaldatakse volitamine vaid isikule, kellele on PPA või Välisministeerium varasemalt dokumendi välja andnud ja tema isiku tuvastanud. Dokumendi väljastamisel v olitatud esindajale kontrollib väljastaja volitatud esindaja isikusamasust. Eelnõu § 2 6 sätesta b nõuded t aotlusele lisatud välisriigis väljaantud dokumentaalsele tõen dile. Lõike 1 kohaselt peab välisriigis väljaantud dokumentaal s e tõend i lisama taotlusele kas eesti või inglise keel e s . Kui tõend on tõlgitud, siis pe ab see olema tõlgitud vandetõlgi poolt või tõlge peab olema kinnitatud välisriigi pädeva ametiisiku poolt . Lõike 2 kohaselt peab taotlusele lisatud välisriigis väljaantud tõend olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega ( apostille’ga ), kui välisleping ei sätesta teisiti. Legaliseerimise ja tunnistusega kinnitamise nõuet ei kohaldata pagulase reisidokumendi taotlusele lisatud välisriigis välja antud dokumendile. Legaliseerimise ja apostille’ga kinnitamise kohta on võimalik leida täpsemat informatsiooni Välisministeeriumi kodulehelt . 5. peatükk „Dokumendi väljastamisel esitatavad tõendid“ § 2 7 Eelnõu § 2 7 sä testa b taotleja nõusolek u ja volikir ja esitamise nõude dokumendi väljastamise l. Lõi g e 1 sätestab, et kui d okumen t väljasta takse valla- või linnavalitsuse volitatud ametnikule või töötajale või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale, peab dokumendi vastuvõtja esita m a taotleja, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda isiklikult pöörduda dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse, kirjalik u nõusolek u dokumendi väljastamiseks vastavale töötajale ja valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikir ja . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei pea edaspidi esit ama linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitust, et taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda dokumendi väljastaja asukohta. PPA-le piisab kui volitatud töötaja või ametnik esitab taotleja nõusoleku ja juhi volikirja ning täiendav terviseseisundi tõendamine ei ole antud protsessis dokumendi väljastamise l vajalik. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga kehtestatakse eelnõuga v olikirja kehtivusaeg, milleks on üks aasta selle väljaandmisest arvates (lõige 2). PPA-l on kohustus veenduda, et dokument jõuab õige isikuni ja seda ei anta ekslikult selleks mitte voli omava isiku kätte, kellel tekib seeläbi võimalus selle väärkasutuseks. Volikirja kehtivusaja kontrollimine on PPA praktikas juur dunud , seega viiakse regulatsioon vastavusse tegeliku olukorraga. Lõike 3 kohaselt peab k innipidamisasutuse v olitatud ametnik või töötaja esitama kinnipeetava dokumendi väljastamisel vangla direktori volikir ja või muu tõendi, mis kinnitab tema õigust dokument vastu võtta. Lõike 4 kohaselt esitab taotleja seadus lik esindaja dokumendi väljastamisel PPA nõudmisel esindusõigus e tõendi. Pagulase reisidokumendi väljastamisel ei pea esitama seadusjärgset esindusõigus t tõendavat dokumenti , kui seadus likul esindajal seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada (lõige 5) . 6. peatükk „Dokumendi väljaandmise erisused“ § 2 8 –3 0 Eelnõu § 2 8 sätestab Euroopa Liidu kodanikule isikutunnistuse väljaandmise erisus ena, et Euroopa Liidu kodanikule, kelle alalise elamisõiguse registreerimise taotlus on menetluses, antakse isikutunnistus välja elamisõiguse otsuse andmete alusel. Elamisõiguse registreerimise taotlus ja dokumendi taotlus on kaks ühes taotlus , mis sisaldab ka vajalikke andmeid dokumendi väljaandmiseks. See tõttu pole vaja dokumendi taotlust eraldi esitada . Eelnõu § 29 sätestab k olmanda riigi kodanikule elamisloakaardi väljaandmise erisus ena, et k olmanda riigi kodanikule, kelle elamisloa või elamisõiguse taotlus või selle pikendamise taotlus on menetluses, antakse elamisloakaart välja elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise otsuse andmete alusel . Eelnõu § 3 0 sätestab r iigikaitseseaduse alusel Eestis viibi jale isikutunnistuse ja elamisloakaardi väljaandmise erisus e. Lõike 1 kohaselt antakse r iigikaitseseaduse alusel Eestis viibivale Euroopa Liidu kodanikule ja kolmanda riigi kodanikule ning eelnimetatud isikute ülalpeetavale, kes on Euroopa Liidu kodanik või kolmanda riigi kodanik ja kes viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega, isikutunnistus või elamisloakaart välja Eestis viibimise loa andmete alusel. Riigikaitseseaduse alusel annab välisriigi relvajõududele Eestis viibimise loa Vabariigi Valitsus või kaitseminister (§ 37–38). Lõike 2 kohaselt kontrollib P PA lõikes 1 nimetatud isiku riigis viibimise seaduslikku alust Kaitseministeeriumi st . 7. peatükk „ Kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmi n e “ § 3 1 –3 2 Eelnõu § 3 1 loetle b kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks esitatavad andmed ja tõendid . ITDS -i § 20 11 kohaselt võib k aaluka avaliku huvi korral PPA e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda siseministri otsuse alusel. V õrreldes kehtiva m äärusega regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Muudatused on tehnilised, näiteks on eelnõuga muudetud sätete asukohta. Siseministrile esitatav ettepanek peab sisaldama lõike 1 kohaselt vähemalt e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja ees- ja perekonnanim e , Eesti isikukood i või selle puudumise korral sünniaeg a , kodakondsus t , sünnikoht a , sugu , e-posti aadress i, ettepaneku põhjendus t ja ettepaneku esitaja nim e ning kontaktandme i d. Ettepanekule lisatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja foto ja tema isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia või muu samaväärne tõend (näiteks juhiluba) (lõige 2). Täiendavalt võetakse lõike 3 kohaselt e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutajalt kirjalik kinnitus , mis lisatakse samuti ettepanekule ja mill es kasutaja : 1) annab nõus oleku talle e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja andmise ks ; 2) annab nõusoleku siseministrile esitatava s ettepaneku s sisalduvate andmete edastamise ks PP A- le ; 3) kinnitab, et t eda on teavitatud tema andmete töötlemise eesmärgist ja andmete säilitamise tähtajast ning andmesubjekti õigustest ; 4) kinnitab, et ta on tutvunud ja nõus isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kasutustingimustega. Kokkulepitud protsessi kohaselt kooskõlastab Siseministeerium esitatud ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ga (edaspidi MKM ) ning küsib julgeolekuasutuste ning Maksu- ja Tolliameti arvamust . K aaluka avaliku huvi korral e-residendi digi taalse isikutunnistuse väljaandmise otsustamise õigus on siseministril, kes hindab igakordselt konkreetseid asjaolusid ja teeb põhjendatud otsuse kaaluka avalik u huvi olemasolu kohta . P ositiivse otsuse korral edastatakse PPA-le siseministri käskkiri , mille alusel alustab PPA dokumendi väljaandmise menetlus e , kontrollides muu hulgas e-residendi digi taalse isikutunnistuse väljaandmise ja sellest keeldumise aluseid. Eelnõu § 32 sätestab, et k aaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalne isikutunnistus väljastatakse selle kasutajale isi klikult allkirja vastu (lõige 1) ning kirjalik kinnitus selle väljastamise kohta edastatakse P PA-l e (lõige 2) . Tavapäraselt väljastatakse k aaluka avaliku huvi korral väljaantud e-residendi digitaalne isikutunnistus Eesti välisesinduse kaudu ja kasutaja kinnitus dokumendi kättesaamise kohta saadetakse PPA-le . Kokku on seni välja antud 21 e-residendi digitaal s e t isikutunnistus t k aaluka avaliku huvi korral . 8 . peatükk „ D okumendi väljaandmise menetluse t ähtajad “ § 3 3 –3 6 Eelnõu § -ga 3 3 kehtestatakse võrreldes kehtiva regulatsiooniga uus norm, mis sä testa b, et PPA teeb ITDS-i § 11 5 lõikes 1 nimetatud toimingud kahe kuu jooksul dokumendi taotleja sooviavalduse saamisest arvates. Viidatud toiminguks on dokumendi taotluse vastuvõtmine taotleja elu- või viibimiskohas , mis hõlmab ka taotleja isiku tuvasta mis t või tema isikusamasus e kontrollimis t ja t em alt biomeetrilis t e andme te võtmis t . ITDS -i § 11 5 lõike 3 kohaselt peab t aotleja või tema seaduslik esindaja esitama tema elu - või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks PPA-le kirjaliku sooviavalduse , millele lisab koduteeninduse vajadust tõendavad dokumendid , nt tervishoiuteenuse osutaja tõendi . Ennekõike vajavad koduteenindust eakad inimesed, kellel on raskusi liikumisega. T ähtaja sätestamine on vajalik õigusselguse huvides. P ärast isikutunnistusele sõrmejälgede nõude kehtestamist 2021. aasta augustis tõusis koduteeninduse vajadus oluliselt ja kuna konkreetset tähtaega ei ole sätestatud, võib koduteenindusse jõudmine PPA -l mõnikord ebamõistlikult kaua aega võtta. Tähtaja kehtestamine annab ühelt poolt selguse nii koduteeninduse soovijatele, millal tema juurde jõutakse, kui d teiselt pool annab see kindla tähtaja PPA-le , kes peab teenuse tagama. Kahekuulise tähtaja kehtestamine ei tähenda, et teenuse osutamisega oodatakse kaks kuud, abivajaja juurde minnakse esimesel võimalusel. 2024 . a astal viidi läbi kokku 2815 koduteenindust. Eelnõu § 3 4 sä testa b haldusorganile dokumendi väljaandmise tähtajad. Lõike 1 kohaselt annab PPA dokumendi välja või keeldub dokumendi väljaandmisest 30 päeva jooksul pärast puudusteta taotluse menetlusse võtmist . Isikutunnistuse taotluse esitanud Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eesti tähtajaline elamisõigus, antakse isikutunnistus välja või keeldutakse sellest 30 päeva jooksul pärast puudusteta taotluse menetlusse võtmist. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Liidu kodanik hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 13 lõike 1 kohaselt omandab Euroopa Liidu kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Kui välismaalase passi taotleja esitab taotluse esitamise või menetlemise ajal elamisloa või elamisõiguse või selle pikendamise taotluse, an takse pass välja või keeldu takse sellest 30 päeva jooksul pärast elamisloa või elamisõiguse andmis t või selle pikendamist või sellest keeldumis t (lõige 2). Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise või taotluses puuduste kõrvaldamise päevast arvates . PPA vaatab Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse taotluse läbi ja otsustab registreerimise või registreerimisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist . PPA vaatab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme taotluse läbi ja otsustab perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse andmise või andmisest keeldumise üldjuhul kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates . Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamine või pikendamisest keeldumine otsustatakse üldjuhul ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist . Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme taotluse läbivaatamise tähtaega võib pikendada, kui taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem . Kui pagulase reisidokumendi taotl eja esitab taotluse esitamise või menetlemise ajal rahvusvahelise kaitse ja elamisloa või selle pikendamise taotluse, an takse reisidokumen t välja või keeldu takse sellest 30 päeva jooksul pärast elamisloa andmis t või selle pikendamist või selle st keeldumis t (lõige 3) . P PA vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi ja otsustab rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada, kui rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem . Elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse teeb Politsei- ja Piirivalveamet kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme päeva enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist, kui elamisloa pikendamise taotlus on esitatud vähemalt kolm kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaega võib pikendada, kui elamisloa pikendamise taotluses esitatud andmete, taotlusele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem . Kui e-residendi digitaalne isikutunnistus antakse välja kaaluka avaliku huvi korral, antakse isikutunnistus välja või keeldu takse selle st 30 päeva jooksul pärast isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20 11 lõike 4 alusel otsuse te gemist (lõige 4 ) . Eelnõu § 3 5 kohaselt teavitab PPA ta otleja t dokumendi väljaandmisest keeldumise st ja selle põhjuse st kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemis t taotluses esitatud kontaktandme tel . Eelnõu § 36 sä testa b haldusorganile menetlustähtaja pikendamise võimaluse. PPA võib § 3 4 sätestatud menetlustähtaega pikendada, kui dokumendi väljaandmise aluse kontrollimine või taotleja isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtajast kauem (lõige 1) . Menetlustähta ega võib korduvalt pikenda da kuni 30 päeva kaupa (lõige 2) . PPA teavitab taotlejat igakordselt dokumendi väljaandmise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast viivitamata kirjalikult taotluses esitatud kontaktandmete l (lõige 3) . 9 . peatükk „Rakendussätted“ § 3 7 –3 9 Eelnõu § -ga 3 7 sätestatakse, et enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlus vaadatakse läbi selle esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Eelnõu § -ga 3 8 tunnistatakse kehtetuks s iseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad “. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud on hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirjas . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna on seotud Riigikogu menetluses oleva ITDS-i muutmise eelnõu (572 SE) jõustumisega. Määruse rakendamine ei eelda infotehnoloogilisi arendusi ega täiendavaid ettevalmistavaid tegevusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ele . Siseministri …… määrus nr … „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“ Lisa Tervishoiuteenuse osutaja : n imi ........................................................................................................................................ a adress ................................................................................................................................... . t elefon inumber ....................................................................................................................... t egevusloa nr .......................................................................................................................... SÕRMEJÄLGEDE VÕTMISE VÕIMATUSE TÕEND n r .......... Tervisekontroll tehti: ees- ja perekonnanimi ........................................................................................................... . isikukood |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| isikut tõendav a dokumen di nr ............................ ................................................... .................. T ervise kontrollis tuvastati, et esineb : ajutine sõrmejälgede võtmise võimatus 1 püsiv sõrmejälgede võtmise võimatus 1 sõrmed puuduvad muu ......................................................................................... ....................... .......................... (selgitus) Tervisetõend väljasta ti : ......................................................................................... ....................... (päev, kuu, aasta) Tervisetõend kehtib kuni: ........................................................................................................... .. (päev, kuu, aasta) Tervisekontrolli te gija : ............................................................................................................. . ... (ees- ja perekonnanimi, allkiri) Tõend on esitamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. 1 Isikul ei ole füüsiliselt võimalik asetada hõivealale ühegi sõrme esimest lüli või sõrme papillaarkurrustik on kahjustatud . Väikeselt sõrmelt sõrmejälgi ei võeta . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0545 - Siseministri määrus „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05771428-3906-446e-93ce-6dbb0d26d8ee Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05771428-3906-446e-93ce-6dbb0d26d8ee?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main