Projektitoetuse taotlus- - Kaitseministeerium

Failid

Avalik_20250127_KM_7-2_25_27_Projektitoetuse_taotluse_vorm_KopliKinokompanii_PUNANE.asice8686 KB

Sisu (failidest)

PROJEKTITOETUSE TAOTLUS Taotleja nimi Kopli Kinokompanii OÜ Projekti nimetus Mängufilmi PUNANE arendamine ja tootmine Projektitaotluse eesmärk Määratlege konkursi eesmärk Eesmärk 5 - elanikkonna vastupanuvõime tõstmine või eesmärgid, millele taotlus valeinformatsiooni suhtes vastab (kehtestatud kaitseministri 13.03.2024 Eesmärk 7 - relvastatud vastupanu kajastava käskkirjaga nr 38; vt suuremahuliste audiovisuaalsete teoste loomine Kaitseministeeriumi toetuste veebilehelt) Projekti üldmaksumus 182.026€ sh taotletav summa 100.000€ sh omafinantseering 7.026€ sh kaasfinantseering 75.000€ / 50.000€ Eesti Filmi Instituut (taotlus märts 2025) + 25.000€ Eesti Kultuurkapital (kinnitatud 13.000€, taotlus summale 12.000€ veebruaris 2025). Projekti toimumise aeg Arendus ja ettevalmistus filmivõteteks 1.8.2024 – 31.05.2026, filmivõtted 01.06. – 31.12.2026, järeltootmine 2027, valmis esilinastuseks 20.02.2028 Toetuse kasutamise periood 1.2.2025 – 31.05.2026 TAOTLEJA ANDMED Juriidiline nimetus Kopli Kinokompanii OÜ Registrikood 11313050 Postiaadress Gonsiori 27, 15029 Tallinn E-post [email protected] Telefon +372 55 622041 Kodulehekülje aadress www.kinokompanii.ee Käibemaksukohustuslase EE101103013 number Taotleja põhikirjalised tegevused Filmide tootmine ja levitamine Pangakonto andmed Panga nimetus SEB Kontoomaniku nimi Kopli Kinokompanii OÜ Pangakonto number (IBAN) E411010220063569015 Viitenumber (vajadusel) SWIFT kood (vajadusel) Kontaktisikute andmed Allkirjaõigusliku isiku nimi Anneli Ahven E-post [email protected] Telefon +372 55 622041 Projektijuhi/kontaktisiku nimi Anneli Ahven E-post [email protected] Telefon +372 55 622041 1/8 PROJEKTI EESMÄRK JA TEGEVUSED Projekti eesmärk Mart Kivastiku mängufilmi PUNANE Kirjeldage, mida soovite projekti arendamine ja ettevalmistus tootmiseks. läbiviimisega saavutada, ja selgitage, Mängufilm räägib Johannes Vares- kuidas see on seotud riigikaitse Barbaruse elust Eesti ajaloos pöördelistel eesmärkidega. hetkedel. Nimetatud eesmärkidest vastab projekt eesmärgile 5 (elanikkonna vastupanuvõime tõstmine valeinformatsiooni suhtes) ning eesmärgile 7 (relvastatud vastupanu kajastava suuremahuliste audiovisuaalsete teoste loomine). Nimetatud film aitaks vaatajal valeinformatsiooni sisaldavat olukorda kogu oma detailsuses avada ja analüüsida, oleks noortele silmi avavaks varjatud propagandameetodite suhtes ja tõstaks eesti arvamusliidrite kaitsevalmidust. PUNANE on Eesti ajaloo pöördelisi momente avav persoonifilm. Samas on see hoiatus, et ajalool on kombeks korduda, kuid kui me oleme selles osas tähelepanelikud, võib meil olla võimalus seda muuta. Projekti lühikokkuvõte Nimetatud toetusega toimub filmi lõpliku Kirjeldage lühidalt projekti tegevusi ja stsenaariumi kirjutamine, rahvusvahelise partnereid, samuti kuidas kavandatud stsenaariumitoimetaja kaasamine, filmi eesmärke ja oodatavaid tulemusi rahvusvaheline tutvustamine filmiturgudel ja saavutatakse. Kui projekt jaguneb festivalidel, et kaasata filmirahvusvahelist allprojektideks, siis allprojektide kaupa ja rahastust ning valmistada ette hilisemat tegevuste puhul tegevussuundade kaupa. eksporti. Ettevalmistuse osas toimub kogu näitelejateansambli casting ja kinnitamine, võttekohtade valik ja kunstnikutöö visandid ja kalkulatsioonid, kostüümide kavandid ja õmblemine, strateegiliste partneritega lepingute sõlmimine, võttemeeskonna koostamine, võtteplaani loomine ning filmivõtete logistiline plaanimine. Filmitootmise etapid on laias laastus: - Idee arendus (toimunud 2024) - Projekti arendus (algas sügis 2024, kuni november 2025) - Projekti ettevalmistamine ja rahastus (dets 2025 – mai 2026) 2/8 - Filmivõtete ettevalmistus ja läbiviimine (juuni – dets 2026) - Filmi järeltootmine (2027) - Filmi turundus ja levi (2028 algus) Kaitseministeeriumi toel soovime katta bold-is märgitud, filmi arenduse teises pooles (veebr 2025 – nov 2025) tehtavaid tegevusi ning valmistada ette filmivõtteid. Projekti toimumise koht/piirkond Tallinn, Pärnu, Tartu Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on lai: kogu täisealine Määratlege täpne sihtrühm ehk inimesed, Eesti elanikkond, samuti kooliõpilased kellele projekti tegevused on suunatud, alates vanusest 15a või vastavalt kooli iseloomustage sihtrühma – võimalusel ajalooprogrammi teemadele. määratlege arv, vanus jne. Kuna paralleelselt ajaloolis-poliitiliste teemadega on filmi kandev lugu suhtedraama, siis loodame kinodesse saada erineva ajaloohuvi tasemega inimesi ning jõuda ka nende vaatajateni, kes ehk esimeses järgus ajaloolist filmi ei vaataks. Filmi loodetav vaatajate number oleks 100.000 vaatajat kinos, millele lisandub telelinastustega iga näitamiskorraga 120.000 – 180.000 vaatajat lisaks. Projekti tegevused ja ajakava Kirjeldage tegevusi, mida tehakse projekti elluviimiseks ning millises ajalises plaanis. Veebr – nov 2025 Stsenaariumi järgmiste versioonide kirjutamine, viimistlemine, lõpliku stsenaariumi saavutamine Märts – aug 2025 Stsenaariumi rahvusvahelise konsultandi tagasisidestamine Veebr – märts 2025 Arendustaotluste esitamine EFI, Kulka Veebr – november 2025 Rahvusvaheliste partnerite kaasamine, rahvusvahelise rahastamise taotluspaketid Mai – Sept 2025 Arenduspiloodi filmimine Mai – nov 2025 Lavastuspaketi koostamine Sept 2025 – Aprill 2026 Näitlejate valik ja kinnitamine Sept 2025 – Mai 2026 Kunstikutöö ettevalmistus: Võttekohad, kavandid, kalkulatsioonid Märts – Mai 2026 Kostüümikunstniku ettevalmistustööd: kavandid, laenutuslogistika, õmblustööd Sept 2025 – Mai 2026 Võttemeeskonna koostamine ja lepingute sõlmimine Märts – Mai 2026 Võtteplaani koostamine ja logistiline filmivõtete ettevalmistamine 3/8 Projekti või tegevuste elluviijate nimed ja Stsenarist režissöör MART KIVASTIK nende lühitutvustus (https://www.efis.ee/person/1052) Operaator REIN KOTOV (https://www.efis.ee/person/1163) Kunstnik-lavastaja JAAGUP ROOMET (https://www.efis.ee/person/2770) Kostüümikunstnik ANU LENSMENT (https://www.efis.ee/person/1493) Grimmikunstnik ANU KONZE (https://www.efis.ee/person/12600) Helilooja TÕNU KÕRVITS (https://www.efis.ee/person/1322) Produtsent ANNELI AHVEN (https://www.efis.ee/person/50) Peaosatäitjad: Joh. Vares-Barbarus: INDREK OJARI (https://www.efis.ee/person/7162) Siuts: ESTER KUNTU (https://www.efis.ee/person/19251) Meediaplaan Plaanitud on laiaulatuslik kinolevi üle Eesti Kirjeldage millistes Eesti meediakanalites koos reklaamikampaaniaga nii tava- kui kavatsete projekti tutvustada ning teavitage sotsmeedias. võimalikust meediakajastusest. Telepartnerina näeme ERR-i, kuid läbirääkimised ei ole veel lõpuni viidud. Lisateave Palun vaadake lisatud tutvustavat paketti, et Täita juhul, kui on täiendavaid andmeid, mis saada ettekujutus filmi sisust, stilistikast ja on vajalikud projekti sisukuse hindamiseks. visuaalsest kontseptsioonist. KOOSTÖÖPARTNERITE NIMEKIRI Loetlege peamised koostööpartnerid ning kirjeldage nende ülesannet projektis. Koostööpartner on juriidiline isik, kes omab arvestatavat rolli projekti tegevuste elluviimises (võib, aga ei pruugi olla kaasfinantseerija). (vajadusel tabelit korrata) Koostööpartneri nimi Eestis otsest koostööpartnerit ei ole. Rahvusvahelise partnerina otsime tulevaid kaastöötjaid eelkõige Saksamaalt, Poolast ja 4/8 Tšehhist. Konkreetseid nimesid hetkel välja tuua ei ole, kuna see sõltub rahastamise edukusest kodustes fondides. Kodulehekülje aadress Ülesanne projektis PROJEKTI OODATAVAD TULEMUSED Oodatav valdkondlik mõju ja tulemused Loodame panustada Eesti ajaloo käsitlusega Määratlege projekti tegevuste tagajärjel Eesti kultuurilukku järjekordse filmiga, mis tekkivad konkreetsed tulemused. Kirjeldage jõuab laia vaatajaskonnani. projekti tulemuste mõju riigikaitse eesmärkidele laiemalt - valdkonnale, Kaasaegne maailm on lõplikult liikunud sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, audiovisuaalse meediumi laialdase piirkonnale, kogukonnale jne. kasutuseni ning kindlasti on film vahend, mis kõnetab noori rohkem kui kirjandus, teater või kunst. Seetõttu loodame tekitada filmi valmimisega ühiskonnas diskussiooni üksikisiku vastutusest ning võimalusest kogukonnana Eesti ja eestluse kestmisele kaasa aidata. Oodatav mõju taotleja edasistele Kopli Kinokompanii on tootnud filmi alates tegevustele aastast 2006 ning antud film kinnitab meie Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie strateegilist plaani anda panus eesti organisatsiooni tegevusele (näiteks: filmitegijate eneseväljenduse võimaldamisse edasised tegevused, projekti jätkusuutlikkus, ning jutustada eesti lugusid eesti inimestele. liikmete või vabatahtlike kaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni Produtsent Anneli Ahven on oma kogu tulubaasi laienemine, maine paranemine tegevusaja jooksul pidanud oluliseks Eesti vms). ajaloo mõtestamist ning erinevates mängufilmižanrites vaatajani toomist: Malev, Taarka, Elavad pildid, Joh. Pääsukese tõeline elu ning projekti edukal teostumisel oleme kavandamas Mart Kivastikuga ka järgmisi eesti ajalool põhinevaid filme, nt. töötame mh. Johan Laidoneri elust rääkiva stsenaariumiga. Mõõdetavad tulemused Vaatajaid kinolevis: 100.000 Kirjeldage projekti eeldatavaid tulemusi Vaatajaid televisiooni vahendusel: 300.000 koos mõõdetava mahuga (näiteks: üritustest Vaatajaid VoD platvormide vahendusel: osasaajate arv, trükiste maht jne) 50.000 5/8 TULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus). PALUN VAADAKE LISATUD DETAILSET EELARVET NING RAHASTUSPLAANI (vajadusel lisada ridu) Summa / Selgitused % kogusummast (kaasfinantseerijate poolt eraldatud toetustel otsuse kuupäev, taotlemisel olevatel toetustel orienteeruv otsuse tegemise aeg) Tulud kokku 182.026€ Taotletav toetus 100.000€ Kaitseministeeriumilt Omafinantseering 7.026€ Kinnitatud Müügitulu - See saab võimalikuks vaid järgmise etapi teostumisel, loodame saada kinolevist 250.000€ Muu tulu - Mitterahaline panus - Kogu stsenaariumi arendus on loomemeeskonna poolt mitterahalise panusena tehtud. Kaasfinantseering 13.000€ Kulka 3.000€ / 3.4.2024 Kulka 10.000€ / 7.1.2025 Toetused Eesti kohalikelt - omavalitsustelt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) Muud toetused 62.000€ EFI 50.000€ / taotlus (toetajate lõikes - nt 11.03.2025 Kaitseministeeriumi muu taotlusvoor, Kulka 12.000€ / taotlus koostööpartnerid, sponsorid jm) 20.2.2025 KULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus) (vajadusel lisada ridu) Finantseerimisallikad KOKKU Taotlus Kaitse- Oma- Kaas- ministeeriumilt finantseering finantseering Kulud kokku Personalikulud 140.168€ 80.000€ 2.000 58.168€ 6/8 (suuremate kulugruppide kaupa) Majandamiskulud 41.858€ 20.000€ 5.026€ 16.832€ (suuremate kulugruppide kaupa) (Siin kajastatakse need tellitud tööd ja teenused ning kaupade ostud, mida makstakse FIE või firma arvete alusel, samuti litsentsitasud ja päevarahad. Sõidupiletite korral märkida kindlasti inimeste arv ning majutuskulude ja päevarahade korral inimeste ja päevade arv.) TAOTLEJA MEETMED RISKIDE ENNETAMISEKS VÕI NENDE MAANDAMISEKS Mängufilmi tootmine on alati pikaajaline protsess ning lisaks suurele tööle on vaja ka õnne. Praegu on läinud stsenaariumi arendus ja filmiprojekti esimesed etapid plaanipäraselt ning teeme kõik endast oleneva, et film valmiks. Eesti Filmi Instituudist on võimalik filmi tootmiseks taotleda rahastust kolmes erinevas etapis ning see võib võtta pikemalt aega kui plaanitud. Varasem kogemus Mart Kivastikuga on näidanud, et kui me ei peaks filmi rahastust saavutama soovitud mahus, oleme võimelised professionaalse meeskonnaga olema paindlikud ning leidma võimalusi kontseptsiooni kujundamiseks vastavalt lõplikele võimalustele. TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat: • kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; • taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; • taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi; • kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas; • taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks; • taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; • taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; • taotlejal ei ole täitmata kohustusi Kaitseministeeriumi ees; • taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; 7/8 • taotleja esindajaks ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Allkirjaõigusliku esindja ees- ja perenimi Anneli Ahven Isikukood 47201270264 Ametikoht Produtsent, ettevõtte omanik Allkiri Allkirjastatud digitaalselt Kuupäev 25.1.2025 8/8 PUNANE Sünopsis Mart Kivastik 1946. aasta 29. novembril leiti ENSV peaminister Johannes Vares oma Kadrioru korteri vannitoa põrandalt surnuna. Johannes Vares oli endale kuuli pähe lasknud. Tema juurest leiti hüvastijätukiri oma naisele Siutsule tema Poisult. Barbaruse päris nimi oli Vares, aga kuna see ei olnud liialt silmapaistev, hakkas ta Barbaruseks. Poisuks kutsub Barbarust tema naine Siuts, kelle õige nimi on Emilie. Nad tutvusid, kui Siuts põdes tiisikust ja Barbarus ravis ta terveks. Siuts, kes oli Narva töölispere tüdruk, kolis Barbaruse juurde Pärnusse. Pärnu ja Narva elu olid kui kaks eri maailma. Järsku oli Siutsul kõik olemas! Siutsul ei ole vaja isegi Pariisi sõita, see tuuakse talle koju kätte. Doktor Barbarus on Pärnu rikkamaid mehi. Ta aina töötab, päeval arstina, kelle juures kõik saavad abi, rikkad suure raha eest, vaesed teinekord isegi ilma, öösel kirjutab Barbarus luuletusi ja avaldab neid oma kulu ja kirjadega. Luuletajana ei ole ta eriti tuntud, pealegi elab kirjandus Tartus ja Tallinnas, Pärnu on kunsti tagahoov. Siutsul pruugib vaid näppu liigutada ja ilmub Hilda, nende teenija. Ta koristab ja teeb kohvi, ta on täiuslik koduabiline, samas on ta ise peaaegu nähtamatu. Vahel jääb ta muidugi jalgu, aga mis sa teed. Siutsu Pärnu elu on mugav, aga igav. Katsu ise elada, kui sul pole midagi vaja! Siuts tahaks midagi, ise ka ei tea, mida. Ära! Barbari parim sõber on koolivend Johannes Semper hüüdnimega Asm. Asm nagu Barbargi on kirglik frankofiil, ta elab oma naise Auroraga Tartus ja on ajakirja Looming peatoimetaja, mis on eesti kirjanduse tähtsaim ametipost. Aurora on lootustandev pianist. Asm ja Aurora käivad Barbarustel Pärnus külas, nad mängivad tennist, arutlevad teatri ja prantsuse luule üle või siis räägivad eesti kirjanduselu taga. Õhtuti saab minna ohvitseride kasiinosse, sinna koguneb Pärnu eliit. Barbarusele antakse Pärnu kirjandusauhind, kodus peol kohtub Siuts Heiti Talvikuga ja on temast ja tema luulest lummatud. Barbarus näitab Asmile oma uusi „mänguasju“, kirjutusmasinat ja telefoni. Ainult et keegi ei helista talle, nende telefon on Pärnus ainuke. Tallinnas neid muidugi on, elu ongi Tartus ja Tallinnas. Barbarus muudkui ohkab, ta ei ole õnnelik, kui Siuts ei ole õnnelik. Ta vahetaks kõik oma telefonid Siutsu õnne vastu! 1 Ühel päeval telefon heliseb. Aastal 1937. Räägitakse vene keeles. Helistab TASSi korrespondent Pjotr Izmestjev. Izmestjev ja Barbarus kohtuvad Kreekas helesinise mere ääres. Tuleb välja, et Venemaal tahetakse välja anda Barbaruse luulekogu 100 000 eksemplaris. Venemaa hoolib Barbarusest, mitte nagu Eesti. Barbarus kutsutakse Moskvasse. 1940. aastal helistab Izmestjev uuesti. Seekord ei räägita enam luulekoogust. Barbarusel tuleb hakata tulevase ENSV peaministriks. Nad kolivad Siutsuga Tallinna, Barbarusest saab peaminister, Asmist haridusminister. Eesti astub Nõukogudel Liitu, Barbarus on reetnud nii Eesti kui enda, aga peab end ikka veel Eesti patrioodiks. Siutsule Tallinnas meeldib. Ta kohtub isegi Heiti Talvikuga, aga Talvik ei räägi reeturitega. Tühja kah! Siuts ju teab, et tema Barbarus tahab Eestile vaid head. Hilda on hirmul, ta kardab seda, mis tuleb. Ta aimab, et Barbaruse kolm tilka verd läheb neile maksma kolm elu. Pärast sõda pole venelastele Barbarust enam vaja. Eesti asju ajab nüüd Stalin ise. Barbarused konutavad koos Asmiga sõja ajal Venemaal, nende paremad sõbrad tapetakse või viiakse Siberisse. Kel veab, pääsevad üle mere Rootsi. Kui sõda läbi saab, tulevad Barbarus ja Siuts Tallinnasse tagasi, aga nende õnn on otsas, armastus on otsas, närvid ka. Heiti Talvik arreteeritakse, ta sureb vangilaagris ja Barbarus ei saa teda kuidagi päästa. Barbarus läheb haiglasse, aga tuleb sealt veel haigemana tagasi. 1946. aasta novembris leitakse Barbarus oma Kadrioru vannitoast surnuna. Kas ta tappis end ise või venelased, ei saa me kunagi teada. Siuts mürgitab end, Hildal soovitatakse kaduda. Hilda kaobki. Neid kolme poleks justkui kunagi olnud. 2 PUNANE Treatment Mart Kivastiku romaani „Sure, Poisu!“ järgi Kui elu muutub katastroofiks, täiesti valedel põhjustel See on lugu reeturist. Pärnu luuletajast ja hilisemast ENSV peaministrist Johannes Vares Barbarusest ja tema naisest Siutsust. Barbaruse lugu algas nagu muinasjutt, aga lõppes õudusunenäoga, milles kaotasid elu nii tema ise kui Siuts. Hommikusöök 1946. aastal. 29. november, Kadrioru loss Tallinnas. Teenija Hilda (60) seisab Vareste söögitoa nurgas, kohvikann väriseb käes. Varesed söövad hommikust. Lauas istub ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees Johannes Vares Barbarus (57) koos naise Emiliega (49). Omavahel hüüvad nad üksteist Poisuks ja Siutsuks, aga hellitusnimesid sel hommikul ei kuule. Toas on jäine vaikus, Barbarus on äsja saabunud Moskvast, ta närvid on krussis, ta tervis on mokas, kogu ta elu on! Siuts tahaks teada, miks Barbarus ei päästnud vanglast Heiti Talvikut, nende ühist sõpra luuletajat. Ka Barbarus ise oli kunagi luuletaja. See kõlab nagu unenägu, see endine elu. Järsku seda ei olegi olnud? Järsku neid kedagi ei olnud? Raadiost tuleb Nõukogude propagandat, Barbarus peidab end ajalehe varju. Siuts nähvab Poisule midagi salvavat ja lahkub. „Poodi või kuhugi“. Hilda tahaks vaikselt nutta, nii halvasti on kõik, aga ta ei julge ja sest poleks ju kasu. Enam. Millestki pole enam kasu. Nad on kõik elusalt lõksu püütud. Barbarus üritab veel Siutsu kallistada, aga Siuts sellest ei hooli. Kallistagu oma kommuniste Veimerit ja Karotamme. Need peaksid varsti Kadriorgu saabuma. Julgeolekuohvitser Tähemaa, Varese ihukaitsja, tõmbab ukse taga suitsu, Hilda hakkab nõusid koristama, kui kostab kolksatus. Või pauk? Igatahes imelik heli. Hilda jääb kuulama. Heli tuli justkui vannitoast. Hilda läheb vaatama, aga vannitoa uks on kinni. Tähemaa kutsub appi oma ülemuse, seltsimees Klausi. Kahekesi saadakse uks lahti... vannitoa vaatepilt on kole, seltsimees Vares vedeleb surnult põrandal, kuulihaav rinnus. Vannituba on verd täis, sealsamas on Barbaruse hüvastijätukiri. Tund hiljem on korter rahvast täis. Kohal on Vareste arst seltsimees Mardna, seltsimehed kommunistid ENSV parteijuhid Karotamm ja Andresen. Hilda on hirmust poolsurnud, aga teda ei panda tähele, teenijad jäävad teenijateks, 3 hoolimata riigikorrast. Seltsimees Vares on lollis asendis, jalg on kuidagi ukse ette jäänud. Doktor Mardna oletab, et seltsimees Vares tappis end sellesama Waltheri relvaga, mis tal käes oli. Et midagi sellist toimub, võis ju karta. Viimasel ajal oli Peremehega igas mõttes kehvasti. Vaene Hilda üritab aru saada, mis nüüd temast saab, aga keegi ei pane teda tähele. Kõik on enda pärast mures. Andresen võtab Moskvasse kõne, oodatakse suuniseid. Ilma Moskvata ei juleta midagi ette võtta. Moskva alles mõtleb, seisukoht alles kujuneb. Kui Siuts poest tagasi tuleb, loeb seltsimees Andresen ülejäänutele Varese kirja ette. Kirjast selgub, et seltsimees Varesel sai eluisu otsa. Kirjas palub Poisu Siutsult andeks, et nii läks, aga ta armastab teda endiselt! Väga! Siuts ei saa esialgu üldse millestki aru, siis tormab Karotammele kallale, tema arvates on Karotamm kõiges süüdi! Heiti vangistuses ja nende elu nurjumises. Seltsimees Varese jaoks on aga košmaar lõppenud. Tähemaa ja Klaus viivad ta bussiga surnukuuri. Surnukuur näeb välja nagu surnukuur, õudne. Seal on vähe valgust, kohutav hais ja laibad. Isegi surnute juuresolekul on Klausil ja Tähemaal hirm, et neid võidakse pealt kuulata. Aga kõht on tühi. Alustuseks toimub lõuna, alles siis seltsimees Varese pesemine. Meestel on võileivad kaasas, nad mugivad süüa ja Tähemaa räägib Klausile, mida ta Varestest teab. Seltsimees Vares ei olnud ju kohe seltsimees Vares, vaid lihtne Pärnu arst, kellele lihtsalt ei meeldinud omaenda nimi. Juba lapsest saadik! Ta ei tahtnud olla Vares, ta tahtis Barbaruseks. Hiljem kohtus ta Emilie ehk Siutsuga, kelle ta tuberkuloosist terveks ravis. Too oli lihtne Narva tüdruk. Vares ja Siuts armastasid teineteist väga, kõik oli hästi! Aga nüüd on seltsimees Vares surnud. Või tapeti? Tähemaa räägib sosinal, sest isegi laipadel võivad olla kõrvad. Aeg on selline. Ka surnud seltsimees Vares vist jälgib neid? Nii tundub. Räägitakse, et toimus enesetapp, ja siis teatakse, et Veimer ja Karotamm olla Varest sundinud ennast maha laskma. Aga sellest ei julge isegi kõvasti mõelda. Klaus igatseb vaid pensionile. Elusalt! Aga esiteks tuleb seltsimees Vares ära pesta. Seltsimees Vares on hästi söönud, tema pesemine on raske töö. Hilda on koos Siutsuga Kadriorus. Siuts üritab Kadrioru lossi korteris magama jääda. Und ei tule, ta on üksi pimedas, rotid jooksevad ringi. Siuts on hulluks minemas. Kõik tundub õudne. Ta kuuleb erinevaid hääli. Need hääled segunevad õudusunenäoks. Siuts nutab, hoiab kõrvu kinni, ta ei suuda enam, ta on oma unenäos vangis, ta ei pääse enam unenäost välja ... 4 … ja saabub valgus. Tuppa astub Poisu, särav ja heatujuline nagu alati, ta tõmbab kardinad eest! Päike. Nad on Pärnus, aastal 1930. Siuts on veel noor, ultramoodsas kleidis, Poisul on jahiülikond seljas. Poisu näitab Siutsule nende uut maja. Siuts sammub Poisu järel, terve alumine korrus on nende päralt, kaheksa tuba! Seal on kõik, mis eluks vaja, Poisu vastuvõturuumid, arstikabinet, tema öine lemmikruum, kus ta luuletab, ja magamistuba ning Siutsu buduaar, mille sisu on tellitud Prantsusmaalt, isegi tapeet, kas pole uhke? Ja seal on keegi veel, keda ei tasu karta, see on Hilda. Nende teenija, aga selle võib iga hetk minema saata. Kas pole tore? Ja Ferdinand, Barbaruse truu jahikoer. Vilista kumba tahad, Hilda ja Ferdinand tulevad! Barbarus särab, aga Siuts näib õnnetu. Barbarus tunneb end kui kuidagi plindris. Siuts näib murelik, ta aina ohkab. Ta tahaks ära, ütleb Siuts vaikselt. Poisu on meeleheitel. Ta on maailmatasemel arst, kes tunneb inimest läbi ja lõhki, aga teadus ei küüni uurima armastust, ta ei tea, kuidas Siutsu õnnelikuks teha. Barbaruse arstikabinetti astub tema vana sõber klassivend Johannes Semper (45), elegantne mees, luuletaja ja tõlkija, frankofiil, intelligentne mees, kes tunneb moodi. Barbarus ravib parasjagu hullu skisofreenikut. Tema meetodid on ülimodernsed, sarnanevad piinamisega, aga sellega teenib ta raha. Semper on pisut kohkunud, aga ju siis nii on. Semper on koos naisega Pärnusse puhkama tulnud. Tema naine Aurora on Siutsu parim sõbranna ja klaverivirtuoos. Naised ajavad aias oma jutte, mehed toas oma. Barbarus kahetseb, et Semperid terveks suveks ei jää. Ilma Semperiteta on Pärnus kuidagi umbne! Siuts on Auroraga koos olles alati heas tujus! Ja mille järgi siin elu käib? Ikka Siutsu järgi. Aga Siutsu võib iga hetk tabada migreen. Barbarus elab luksuslikku elu, aga ei näi õnnelik, tundub Semeprile. Barbaruse jutt lõpeb alati ohkamisega. Barbarus näitab Semperile oma uusi asju, kübarat ja trükimasinat. Trükimasinat Semper kardab, et kas mitte hing ei kao nii loomingust? Barbar ei karda midagi, ta usub tulevikku. Ta kavatseb osta ka telefoni! Minnakse tennist mängima. Naised istuvad tribüünil ja räägivad omavahel iseendast, mehed mängivad omavahel ja räägivad puhkepausidel naistest. Mängu ajal selgub ohete põhjus, Siuts tahab ära! Igatseb! Mida, keda või kuhu, pole aimugi! Naised, noh! Aga praegu on kõik hästi. Neil on ees nädal tennist, ujumist ja veini. Ei mingit tööd. Varesed ja Semperid promeneerivad Pärnu rannapromenaadil, kohtavad kohalikku aadelkonda, isegi tallinlasi, tõstavad kübaraid, arutlevad tõlgete üle. Mis see telefon maksab? uurib Semper lõpuks. 5 Barbarus ei taha sõpra solvata, Semper ei saaks elus nii palju raha kokku, temalgi oleks raske, ikkagi poole kuu palk - 250 krooni! Jalutuskäik rannapromenaadil muutub leinarongkäiguks 1946. aastal sügisel. Üleni must Barbaruse matuserongkäik venib aeglaselt Estonia uksest sisse. Ainuke, kes on valge suveülikonna selga unustanud, on Semper, kes üritab end rahva hulka ära peita. Krapist kostab järelehüüe, lahkunud kommunistile seltsimees Johannes Varese Barbarusele. Kirstu tassib neli meest, teiste hulgas Klaus ja Tähemaa, kirst asetatakse keset Estonia kontserdisaali lava. Siuts seisab lahtise kirstu kõrval ja näpib pärjalt okkaid. Kogu põrand saab okkaid täis. Räägivad ikka needsamad Karotamm, Andresen, Veimer. Kõik lahkuvad. Jääb vaid Andreseni sekretär Nadja, kellel paluti uurida, mida Barbarus enne surma luges. Andresen on ju kirjandusinimene. Siuts ei tea, mida vastata, ta poeb Poisu kõrvale kirstu peitu, sulgeb silmad ja kuulatab ... ... merd, meri ja kajakad tulevad läbi lahtise akna magamistuppa. Siutsul ja Poisul ei tule und. Nad peavad sosistama, sest Semper ja Aurora magavad ülal toas. Poisu nägi halba und, kuidas ta I maailmasõja ajal mahalaskmistel pulssi mõõtis ja veel! Et ta justkui osaleks iseenda mahalaskmisel? Ja mõõdaks omaenda pulssi? Ja pulssi ei ole! See pole ju võimalik? Siuts keerab kõik naljaks, nad kipuvad hoopis amelema, kui sisse astub sõber Semper, kes otsib tualetti. Just selline on nende Pärnu suvi. Justkui illusioon! Ilma Siutsuta pole sel kõigel mõtet, Poisu lubab, et ei lahku Siutsust iial. Pärnu raamatuaasta auhind antakse pärast pikki vaidlusi Barbarusele. Auhinda vastu võttes peab Barbarus kõne, kus ta solvab nii linnapead, Pärnut kui Eesti riiki. Mida muud võiski talt oodata? Skandaalile järgneb kõige uhkem pidu, Barbaruste kodus, šampanja ja kaaviariga. Sinna kogunevad kõik sõbrad, tõeline rüütel kapten Parek abikaasaga, Semperid muidugi, ja Barbarusel ongi uus mänguasi, telefon! Aurora ei suuda uut telefoni ära imetleda. Kuigi see telefon on Pärnus ainuke, pole kellelegi helistada. Aga küll ta ükspäev heliseb. Hilda jookseb nagu hull, küpsetab, peseb, toob lauale, viib ära, teda ei märka muidugi keegi. Siis saabub Heiti Talvik, noor andekas särav ja purjus ja naiste lemmik, isegi Siutsu, ja luuletaja, andekam kui Barbarus. Ta on Barbaruse hea sõbra poeg. Siuts näeb Talvikut nagu ilmutust. Justkui oleks valgus saabunud, just see, mis tal Pärnus puudus oli. Heiti Talvik, ebamaine olend, Siuts ja proua Parek joovad liiga palju vahuveini ja lobisevad noore Talvikuga, Poisule see muidugi ei meeldi. Kaks luuletajat lähevad tülli, Barbarus haarab 6 naljaviluks isegi püstoli, aga naised päästavad Talviku elu, katavad oma kehadega Talviku. Parek võtab Barbaruselt relva käest. Tehakse ühine lõpufoto. Millise lõpu? Hilda on närvis, tema peab fotoaparaadi nupule vajutama. Pärast pikemat instruktsiooni saab ta sellega siiski hakkama. Alles köögis hakkab tal kergem. Vastutus oli liialt suur. Lihtne inimene ja fotoaparaat?! Pidu katkeb, kui kostab laevavile. See on sakslaste laev, mis lahkub Pärnust. Hitler kutsub omi tagasi isamaale! Üheskoos minnakse sakslaste laeva vaatama, šampanjad kaasas. Siuts ja Talvik jäävad kogemata kahekesi teistest maha. Öösel on kõik teistmoodi, sa ei näe, sa tunned! Talvik on švipsis, Siuts palub Talvikul lugeda luuletust. Palub! Ja Talvik loebki oma imeilusa soneti. See kõlab nagu muusika. Siuts on üle pika aja lõpuks ometi õnnelik. Päev pärast pidu saabub pohmell. Siuts ja Barbarus lähevad mere äärde jalutama. Sakslaste laev lahkub. Barbarus loobib seda kividega, ta ei salli sakslasi silmaotsaski. Siis minnakse koju tagasi, Siutsul sööb argipäev hinge seest. Ta ei taha sellist elu! Lõppude lõpuks, kes ta selline on, vana, üle neljakümne, lasteta naine, kellel pole tulevikku. Ainult kasvatab mingeid kuradi potililli ja loeb raamatuid. Barbarus ei oska lohutada, ta ei oska. Hilda saab sõimata, Barbarus samuti. Siuts ja Barbarus lähevad peaaegu kaklema, aga seekord tüli kuidagi laheneb, nutu ja naljaga pooleks. Nalja visatakse muidugi Hilda üle. Hildal on hea meel, et tast on kasu, muidu oleks siin päris õudne. Ja siis heliseb telefon! Pärnus! Barbarus võtab toru ja kuulatab tükk aega, kõne on vene keeles. Aasta on 1937. Sama aasta lämmataval suvepäeval kohtub Johannes Vares Barbarus Kreekas N Liidu riikliku „TASSi korrespondendi“ Pjotr Izmestjeviga. Izmestjev teeb Poisule ettepaneku, millest ükski maailma luuletaja ei suudaks keelduda. Barbarus kutsutakse Moskvasse külla ja tema luuletused võiksid ilmuda Venemaal 100 000s tiraažis! Juhul, kui ta venelasi pisut aitab, kui aeg on käes. Ja ta peaks kolima Tallinnasse. Kui aeg on käes. Muud ei midagi. Poisu küll korraks kõhkleb, ta saab aru, et kui ta nõustub, siis taganemisteed enam ei ole. Aga revolutsioonid talle meeldivad ja Siuts tahab Pärnust ära, kas või Tallinnasse, kas või põrgu, ta tahab ära, ta on kõigega nõus! Liisk on langenud. Tulevased seltsimehed lähevad ujuma, võiduTürgi poole. 1941. aasta talv. Rong suitseb läbi öise metsa Venemaa suunas, ühes selle hämaras vagunis üritavad uinuda Siuts ja Hilda. Neid valvab NKVD leitnant Sergejev. Hilda tahaks magada, aga ei saa, nutt tuleb peale. Kogu aeg tuleb nutt 7 peale. Ta ei tea, kuhu nad lähevad. Siuts on kindel, et nad tapetakse ära, aga tal pole endast kahju, sest tal pole enam mõtet. Hilda rehkendab välja, et siis pole ka tal enam mõtet. Siutsu kõrvus kostab Poisu luuletus. Poisu võtab tal kätest kinni ja … ... nad on tagasi Pärnus aastal 1939. See rong oli luupainaja, halb uni. Pärnus on endiselt kõik endine, tähendab päikseline. Poisu armastab teda, Hilda on kusagil siin … ja siis heliseb jälle telefon. Kohe saabub ka helistaja ise, härra Izmestjev TASSist, kuigi Barbarus ei tahaks teda nähagi. Talle siiski meeldib Pärnus, aga Siuts ja... Tookord mere ääres said asjad ju selgeks räägitud, et juhul kui … ja nüüd on see „juhul kui“ käes. Härra Izmestjevi tervis nõuab läbivaatust. Läbivaatuse käigus saab selgeks, et Stalin on närvis, sakslased on liikvele läinud, Poolas ja Tšehhis on asjad täbarad, on aeg tegutseda, on aeg Tallinnasse kolida. Kohe! Barbaruses ärkab veel patrioot, võetagu Tšehhi, Poola ja Prantsusmaa, aga mitte Eesti! Izmestjev lubab, et Eestit ei puudu keegi. Eesti saab hoopis vabaks ja ta tuleb ise appi Vareseid Tallinna kolima. Barbarusest saaks Eesti päästja, see on tema missioon! Hilda, me kolime ära, hüüavad Barbarused üle maja, ei tea ju, kus ta redutab. Hilda hoiab teises toas kõrvu kinni, ta ei taha Pärnust kuhugi minna. Kus nad seal Tallinnas elama hakkavad? Pärnus oli tal vähemasti oma tuba. Izmestjevil on kõik vastused olemas. Poisu saab tohutut palka, mitte millegi eest, neil on korter Toompeal, seal on ka Hilda uus tuba. Kolimiseks on ette aetud veoauto asjadele ja must limusiin Barbaritele. Musti limusiine jätkub. Kogu eelmine elu koos telefoni ja arstiriistadega, mida Poisul tõenäoliselt enam kunagi vaja ei lähe, kolitakse veoautole. Eraldi auto saabub Siutsu kleitide jaoks, ainult et Tallinnas on ju uusi riideid vaja? Kõike saab, särab Barbarus, asugem ainult teele. Aga koer on kadunud! Barbarus vilistab, nagu jaksab, kuni Ferdinand kohale jõuab. Siis on Hilda kadunud, tema hüüdmine võtab veel rohkem aega, aeleb kuskil. Seekord nad Hildaga ei pahanda. Kõigil on pea pulki täis, ikkagi Tallinnasse sõit. 1940. aastal sõidab Ždanov rongiga Moskvast Tallinnasse, sööb pelmeene, pannkooki kalamarjaga ja joob külma viina peale. TASSi korrespondent Izmestjev tutvustab Ždanovile uut Eesti valitsust, mida juhib keegi luuletaja Barbarus. Ždanovile teeb asi nalja, mis Barbarus, luuletaja? Pehme mees, tuhvlialune, tutvustab Izmestjev. Ülejäänud valitsuse liikmed on kas lollid või joodikud. Ka üks Barbaruse sõber, Semper, on valitsuses. Barbarus ei saa ilma temata hakkama. Kuid ei ühtegi kommunisti, neist on ainult jama. Ždanov on rahul, 8 uurib Eesti maastikke läbi vaguniakna. Nii ilus loodus, ohkab ta, ja varsti on siin sõda. Rong jõuab Tallinnasse. Varesed on end Toompeal sisse seadnud. Ametikorter on siiski ametikorter, asjadel on numbrid küljes. Hilda tunneb end väga ebamugavalt. Barbarusel on hilja mossitada, Siutsule meeldib. Ta läheb veel samal õhtul ooperisse! Poisu läheb Vene saatkonda instrueerimisele, ta kavatseb Eesti asja eest seista. Kui Barbarus läinud on, kirjutab Siuts talle kirja, Siutsule meeldib nende uus Tallinna trükimasin. Siuts kirjutab naljatleva armastuskirja Poisikesele ja Poisikesele, siis läheb välja, kiri jääb masinasse. Hilda loeb, kiri on tema mõistes pornograafiline, ta häbeneb silmad peast välja. Ferdinand samuti. Siuts läheb Toompealt alla linna, piimamannerg kaasas. Toompea on ilus, ilm on ilus. Siuts saab oma piima partei eripoest kätte. Ta läheb koju tagasi, vanalinnas on ilusad kohvikud. Ühes neist näeb ta Heiti Talvikut. Siuts läheb rõõmsalt Heiti juurde, aga Talvik reeturitega ei räägi. Pealegi on ta pruudiga. Pruudi nimi on Betti. Siutsule ei meeldi Betti ega Talviku jutt reetmisest ja punastest, ta lajatab piima kohvikupõrandale maha. Keegi ei julge midagi öelda. Ja Poisu ei ole reetur, ei ole! Arvatagu, mida tahes. Sama päeva õhtul siseneb Barbarus Tallinnas Vene saatkonna hoonesse luuletaja Barbarusena ja väljub sealt 24 tundi hiljem, vist küll ühes tükis, aga juba seltsimees Varesena. Kui ta koju jõuab, ei tunne Siuts teda ära. On justkui Poisu, aga midagi on valesti. Ooper „Boris Godunov“ oli muidu hea, Siutsule meeldis, ainult, et... Mõni aeg hiljem viib Ždanov Varese isiklikult oma autoga Kadriorgu kohtuma president Pätsiga. See ei ole meeldiv reis, väljas on palav, Ždanovil on pohmell, aga viin on otsas, keegi oinas on töölised loosungitega tänavale ajanud, need jäävad autole jalgu. Barbarus istub nagu nukk taga, muretseb, kas Päts teda üldse peaministriks tahab. Ždanov teab õiget vastust, ta oskab inimesi veenda, ka Pätsi. Barbarus sai ju sellest Vene saatkonnas aru? Samal ajal on president Kadriorus oma lossis ülimustas meeleolus. Tal on podagrahoog ja ta nägi öösel halba und, justkui oleks härg ta soolikates puskinud. Barbarusel on ka pidevalt sarnased õudusunenäod. Aeg on vist selline. Presidendiga on koos tema kantseleiülem Tambek, imeline inimene, justkui perekonna liige, ja kolonel Grabbi, kes vastutab lossi valve eest. Lossi akna tagant kostab tööliste hääli. Päts läheb rõdult rahvast tervitama, aga need röögivad „Päts maha!“. Ei ole just tavaline tööpäev, aga ilm on küll ilus, mis see 9 kuupäeva oligi? 21. juuli 1940. See kuupäev jääb meelde. Töölisi on vist hoolega kogutud, muidu neid Eestis niipaju polegi, Venemaalt on juurde toodud. Ždanovi auto sõidab hoovi. Ždanov siirdub joonelt lossi. President Päts ja tema kantseleiülem Tambek kuulevad koridoris ebatavalist kära. Leitnant Grabbi lubab Ždanovi maha lasta, kui too sõna ei kuula. Tambek päästab lolli peaga Ždanovi elu. Hiljem mõistab, et ilmaasjata. Ždanov marsib Pätsi kabinetti sisse ja järgneva stseeni jooksul kästakse president Pätsil moodustada Ždanovi valitsus, mille eesotsas on keegi Vares Barbarus, Pärnu luuletaja. Kui Päts üritab vaielda, veenab Ždanov ta ümber, täpselt, nagu lubas. Ta räägib Pätsile tema enda unenäost, kuidas härg puskis ta soolikates ja Päts võtab aru pähe. Tambek tahaks nüüd juba ise Ždanovi tappa, ka Grabbi ootaks käsku, aga seda ei tule. Päts üritab heaga, ta on juba vana mees, tervis jukerdab, lapselapsed ootavad vanaisa koju. Ždanovi järel ilmub presidendi kabinetti väga närvis Barbarus, tal on peaministri vanne paberitükile kirjutatud. Väriseva häälega loeb ta selle ette ja Eesti valitsus ongi paigas, seltsimees Vares on nüüdsest peaminister, ainult et Ždanovi portfell on kadunud. Päts peab tükk aega roomama, et seda leida, Barbarus ka. Pätsiga koos kotti otsides lubab Barbarus seista Eesti asja eest. Salaja! August 1941. Barbaruste Toompea ametikorteris käib tihe sebimine. Siuts valmistub Moskva reisiks, dušitab, keerleb peegli ees ja meigib. Neil on valminud värsked fotod parteipiletitele. Barbarus ei taha kõigest sellest kuuldagi, parteist ka mitte, mis partei, Barbarus tahaks tagasi Pärnusse, ravima ja luuletama. Põrgu kõik! Siutsu sellised lükata-tõugata mehed ka ei huvita. Barbarus pistab Siutsu peale röökima, Siuts lukustab end oma tuppa, Poisu jääb oma tegude üle järele mõtlema. Saabuvad Semperid, kes üritavad olukorda lahendada. Aga küll nad on stiilselt riides, Aurora on moodsas kleidis ja Asm, vana sõber, elegantses ülikonnas. Barbaruse tuju paraneb, Semperitel on siiski stiili. Nad laskuvad Toompealt raudteejaama, kus Barbaruse isiklik rong ootab käsku lahkumiseks. Moskva delegatsiooni kuuluvad Semper, Barbarus, Andresen ja äsja vangist pääsenud Johannes Lauristin, Lauristin on värske nähtus, silindris kommunist. Selgub, et Semper on oma silindri Barbaruse juurde unustanud. Aurora tormab mäest üles Toompeale kübara järele, ja kohe alla tagasi, Barbarus hoiab niikaua rongi kinni. Rahvas perroonil mõnitab neid miskipärast. Rahvas on tänamatu! Aga rong läheb ju tulevikku, täpselt ei tea muidugi keegi, millisesse. Rongi luksusvagunis käib selles osas arutelu. Eestit ootavat ees Mongoolia variant, välispoliitika jääb osalt Moskvasse, aga Eesti on ikkagi iseseisev riik. 10 Kellele see ei meeldiks? Barbarus ja Andresen ju teavad, neil on Moskvas käsi sees. Rahvas lihtsalt ei taju olukorda. Korgitakse lahti kõige paremad veinid, suupistetega koos loomulikult. Jõutakse Moskvasse. Tagasiteel istub rongis justkui teine seltskond, mornid ja vaiksed mehed. Kogu elegants on haihtunud, seltsimehed on ühesugustes parteiülikondades, nagu sunnitöölised, ja vaikivad mõrult. Kõik on veidi Lauristini moodi. „Kelneriks“ on Sergejev, KGB mundris ohvitser. Sergejev toob seltsimeestele pudeli viina ja sakuskat. Semper joob otse pudelist. Siber, Nõukogude tagala 1943. Rong kihutab läbi talvise metsa Siberi poole. Barbaruse Siberi „Kadrioru lossiks“ on barakitüüpi ühikas, kus ta toanaaber on loomulikult sõber Semper. Toas on kõik on lihtne, raudahi, teekann, metalltopsid, raudvoodid. Siber mis Siber. Õnneks on ENSV peaministril siiski erivarustus, paremad konservid ja Heres. Seda nad koos joovadki õhtust õhtusse, ja unistavad Pärnust. Seina taga joriseb keegi tüütult laulda, see on noor koorijuht Gustav Ernesaks. Õhtul kogunevad eestlased kultuurimajja kooriproovi. Tuleb dirigent Ernesaks, suits ees, noodid kaenlas, hakkab imelikult urisema, justkui ürgmees, mingil hetkel saab urinast „Mu Isamaa on minu arm“ ... 1945. Tallinn, raadiomaja. Barbarusel on kavas raadios esineda kõnega võidust Suures Isamaasõjas, kui stuudiosse tuleb Siuts, viskab koni põrandale maha ja röögib talle kõrva, et Heiti viidi ära. Barbarus ei saa millestki aru, aga Siuts saab! Heiti Talvik viidi Siberisse. Siuts on hüsteerias, ta ongi viimasel ajal hüsteerias, nad tülitsevad helimehe juuresolekust hoolimata, lõpuks lööb Poisu Siutsu näkku. See pole valus. Siutsu pole kunagi löödud, valu ei loeks ka midagi, ta lihtsalt ei tunne enam midagi. Ta ei suuda nuttagi. Poisu ju armastab Siutsu, ta lubab, et läheb Moskvasse otse Stalini juurde ja korraldab selle Heiti asja ära! 29. november. 1946. Kordub esimene stseen. Kohvikannu kaas väriseb, sest Hilda käed värisevad. Toimub hommikusöök, enne Barbaruse surma. Hilda vaatab õnnetult pealt, kuidas Vareste elu on karile jooksnud. Ilus elu on saamas viletsat lõppu. Siuts on närvpundar, Barbarus pole parem, ta on äsja haiglast tulnud. Ja Heiti Talvik on Siberis suremas. Barbarus pole millegagi hakkama saanud. Suits läheb poodi ja hetk hiljem kuuleb Hilda püstolipauku. Siuts on oma pimedas magamistoas ega saa uinuda, ammu pole enam saanud. Rotid jooksevad toas ringi, Siuts näeb luupainajaid. Barbarus istub ta voodi servas, hoiab käega südamest, ta särk on üleni verine, kas see on unenägu või 11 päris, ei saa aru, Siuts ärkab. Barbarust voodiserval ei ole, aga Siutsu käed on verised! Isegi Hilda näeb proua verised käsi. Siuts neelab alla kõik unerohutabletid, mis tal kodus on. Ta on neid kogunud terve purgitäie. Klaus ja Tähemaa pakivad elutu Siutsu kokku, nii nagu kunagi Barbaruse, ja viivad surnukuuri. Kõik on sama, ainult, et proua on kõvasti kergem. Surnukuuris on aega arutleda, et inimene pidi 21 grammi kergemaks minema, kui sureb, see olevat hinge kaal. Ainult et pole kindel, kas hing on olemas, vähemasti ei tohi sellest rääkida. Tsss! Kui Klaus ja Tähemaa on lahkunud ja saabub vaikus, tõusevad Siuts ja Barbarus „hauast“. Barbarusel on endiselt särk verine, Siuts on kaame nagu laip, ta ju ongi. Poisu loeb talle viimase luuletuse. See on üks ilusamaid, mis ta on Siutsule kirjutanud. Siuts on näost nii kaame ja siis nad hajuvad öösse. Andresen tuleb veel korraks Poisu korterisse asju üle vaatama. Asjade hulgas on ka Hilda. Andresen tahab veenduda, et kõik on hästi. Ta käsib Hildal kõigest vaikida. Nagu poleks Poisut ja Siutsu kunagi olnud, nagu poleks üldse kunagi midagi olnud. Tuleb olla vait kui haud. Hilda peab ka endast vaikima. Ka teda pole kunagi olnud. 12 TEGELASED BARBARUS Barbarus on anarhist, sotsialist, kommunist, luuletaja, Siutsu mees Poisu, rikas arst, altruist, snoob. Barbaruse sees on terve hulk erinevaid Barbarusi, väikseid, suuri, suuremeelseid, kadedaid. Loomult on Barbarus tore särav inimene, kes tassib endaga kaasas lapsepõlve nagu me kõik, aga tema eriti. Kooli ajal pidi ta tingimata oma nime Barbaruseks muutma, sest Vares kõlas liiga tavaliselt. Selle nahka ta elu läkski. Ta polnud rahul sellega, mis ta oli, aga ega ta päris täpselt ei teadnud ka, mis ta tahab. Igatahes Eesti ega eesti keel ei olnud ta lemmikud. Talle meeldis Venemaa ja vene keel. Tartu ülikool Barbarusele ei sobinud, ta läks õppima hoopis Kiievisse. Seetõttu oli ta venelastele lihtne saak. Pärast Vabadussõda sai ta Eesti riigilt Vabadusristi, aga ei võtnud seda vastu. Kui selgus, et ordeni juurde käib ka tasuta bussisõit, läks ta ordenile järele. Ta reetis Eesti riigi, aga oli samas enda arust Eesti patrioot, ei teagi, millele ta lootis. Tollal olid paljud kunstnikud venelaste konksu otsas, Stalin teadis, kuidas nendega käituda. Pool Euroopat, Picassoga eesotsas, käis enne sõda Venemaalt läbi. Ja ka hiljem pärast sõda on Euroopa Venemaad imetlenud, eriti tema hinge. Nii et Barbarus pole midagi erandlikku. Ta oli täiesti tavaline Euroopa „illusionist“, kes tahtis vaid head, ja armastas pööraselt oma naist. Kahjuks läks aga kõik väga halvasti. Tänapäeva Barbarus istuks arvatavasti Euroopa parlamendis, kaitseks Eesti venelaste õigusi, aga poes käiks ikka Pariisis. Nii et kust ka ei vaata, reetur! Teisest küljest ikkagi inimene, kellelegi ei sooviks tema saatust. SIUTS Siuts oli Barbaruse pead pöörav kael, kange naine, kes teadis mida elult tahta. Ta oli pärit Narva töölisperekonnast. Barbarus kolis ta Pärnusse, aga Pärnu jäi talle väikseks. Kui sul on kõik olemas, siis muutub elu mõttetuks. Nagu kuldkalal, kelle käest kalamees muudkui küsib, mida sa veel tahad? See võib hulluks ajada. Kui sul pole muud kui potililled ja raamatud, kleidid ja kübarad, siis algavad peavalud ja muud jamad. Kui Semperid Barbarustel Pärnus külas käivad, siis on Tartu uudised nagu värske õhk lahtisest aknast. Siuts põgeneks koos nendega hea meelega Tartusse. Heiti Talviku ilmumine teeb asja ainult hullemaks, Siuts oleks nagu kohtunud ilmutusega Tallinnast. Elu on mujal! Aga ta armastab oma Poisut. Neil on kirg, neil on seks, aga ometi ta ohkab. Siuts ohkamine vallandab 13 laviini, mida enam kinni pole võimalik hoida. Ja ongi väga kurb lõpp. Kui Siuts poleks filmi alguses ohanud, oleks nad arvatavasti Rootsi paadi peale jõudnud ja Barbarus oleks Stockholmis oma praksise avanud. Siuts tõmbas lihtsalt vale kaardi. Aga ega teda ei huvitanud ka. Ta tahtis iga hinna eest Pärnust ära, ainult hinda ta ei aimanud. ASM EHK JOHANNES SEMPER Asm on Barbari parim ja ka ainus sõber. Barbarusel on ju kedagi vaja, kellega tennist mängida, kellega prantsuse keelt rääkida, kellega reisidel käia. Semper sobib ideaalselt, haritud, lojaalne ja mõnus sõber, kes taipab nii mõndagi moest, heast veinist ja kirjandusest. Am on Barbaruse aken suurde ellu Tallinnasse ja Tartusse, kus käib kirjandus-, teatri- ja kunstielu. Barbarus võis olla küll anarhist, aga kunstiinimene oli ta kindlasti. Kunst ja lapsepõlv ühendasid Asmi ja Barbarust, hiljem muidugi ka kommunistlik partei. Praegusel ajal me mõistaksime sellise kollaboratsionisti nagu Semper kindlalt hukka, ja õigesti teeksime, ainult et meil pole aimugi, kuidas me ise „punastes oludes“ käituksime. Semper oli kohaneja, Barbarus oli selle mõttes ausam, et ta ei pidanud vastu, laskis end maha. Semper aga oskas Nõukogude võimust kõik kasuliku välja pigistada. Tavaline kameeleon. AURORA SEMPER Asm ja Aurora on mõnes mõttes ideaalpaar. Mõlemad väga haritud, peened inimesed, kelle suur armastus oli Prantsusmaa ja Pariis. Aurora oli pärit Tartu rikkast perest. Selliseid tüdrukuid õpetatakse juba lapsena klaverit mängima ja võõrkeeli rääkima. Et maailm oleks lahti! Ja oligi. Aurora ja Asm muudkui reisisid, kui vähegi võimalik, ja suviti külastasid Barbarusi. Siuts pidi Aurorale olema ideaalne kaaslane, ühised huvid, muusika ja kunst ja raamatud, ühised mehed. Semperid ei pidanud oma elustiili ka pärast Vene võimu ajal muutma. Reisiti aga edasi, käidi isegi Pariisis nooruspõlve radadel. Ülejäänud nõukogude inimesed võisid Pariisist vaid unistada. Nõukogude võim hoidis oma kunstnikke ja need hoidsid oma võimu vastu! Semper imestas väga 1950. aastal, kui end rahvavaenlaste nimekirjast leidis. Ta ju armastas Nõukogude võimu! Nii et kunstnike ja kirjanike puhul ei saa milleski kindel olla, seest punased, pealt valged või vastupidi. Ülejäänud, nagu Heiti Talvik, ei jäänud lihtsalt ellu. 14 HILDA Tema õige nimi oli Hilda Janson. Nagu loos kirjas, Hildat „ei olnudki“. Tema sünniaasta pole teada, samuti puuduvad andmed surma kohta. Ometi on Hildal keskne koht perekond Barbaruse elus, ainult et teda ei pandud tähele. Barbarused võtsid ta endaga hauda kaasa. HEITI TALVIK Luuletaja. On nähtus eesti kultuuris. Betti Alveri mees. Heiti tuleb tuppa ja tuba saab valgust ja selgust täis nagu Juhan Liivil. Selliseid inimesi tuleb ette harva, aga nad on olemas. See on eriline inimliik, kes justkui ei olekski Maalt pärit. Kui nendega hoolimatult ümber käiakse, purunevad nad kildudeks. JOHANNES LAURISTIN Johannes Lauristin oli kommunist ning proletaarne kirjanik. Ametliku versiooni järgi Lauristin hukkus 1941. aasta augustis Tallinnast evakueerumisel eskaadrimiiniristlejal Jakov Sverdlov. Kahtlustatakse, et venelased lasksid ta maha. ANDREI ŽDANOV 1940. aasta juunipöörde ajal Ždanov Stalini eriesindaja Tallinnas ning juhendas Eesti kiiret annekteerimist, organiseerides „rahvavalitsuse“ võimule seadmist ja „vabade valimiste“ korraldamist. PJOTR IZMESTJEV Pjotr Izmestjev oli TASSi korrespondent ja Nõukogude Liidu luureagent, kes külastas Johannes Vares-Barbarust 1939. aasta suvel Pärnus. Võimalik, et tegemist oli esimese kontaktiga Vares-Barbaruse ja Nõukogude Liidu luureagendi vahel, võimalik, et Vares-Barbarus oli Nõukogude Liidu luure huviorbiidis juba varem. 15 KONSTANTIN PÄTS Eesti Vabariigi president. Osad peavad äraandjaks, teine osa aga märtriks. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal vabastati Päts ametist, vahistati ja küüditati koos perega Venemaale, kus teda ootas ees 16 aastat vintsutusi erinevate kinnipidamisasutuste vahel, kuni ta suri. 16 PUNANE Written by Mart Kivastik Based on Sure, Poisu by Mart Kivastik Maisi 22. Tartu Address 372 55 596 757 02.09.2024 1 INT. EESTI NSV PEAMINISTRI JOHANNES VARES BARBARUSE KODU 1 TALLINNAS. 1946. 29. NOV. HOMMIK Ukseavause vahelt paistab värisev kohvikann. Kohvikannu hoidvad käed värisevad. Need ei ole noored käes, vaid soonilised ja kortsus, elu näinud käed, need kuuluvad Barbaruste teenijale Hildale (60). Hilda ootab kannatlikult irvakil ukse taga, hoiab hinge kinni. Ta kuulab, kuidas peremees ja proua hommikusöögilauas tülitsevad. Midagi võib uksepraost näha ka olla. Toas on jäine õhk, see on kõik, mis nende armastusest alles on. SIUTS (hääl) Järsku sind lasti liiga vara haiglast välja? Barbarus vahib närviliselt aknast välja. Ta on väsinud, närviline, vana rasvunud mees. BARBARUS Ma tahtsin koju! SIUTS Ei tea milleks... BARBARUS Siuts! Siuts ei kavatsegi vastata. BARBARUS (CONT’D) Siuts, palun...! Siuts lehitseb ajalahte, viskab lehe käest. SIUTS Tobe ju, siit ei ole ju midagi lugeda! Siuts ei kuule. Barbaruse hääl kähiseb. BARBARUS Ma tegin kõik, mis ma teha sain! Hilda tuleb kohvikannuga tuppa. Teda ei panda esialgu tähelegi. 2 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 2 HILDA Kohvi? 2. Nüüd näeb kõike pildis. Barbarus (56) ja tema naine Siuts söövad hommikust. Tegelikult ei söö, jagelevad laua taga. Barbarusel ehk Poisul on ülikond seljas, tema naisel Siutsul on juuksed sassis, tal on ükstapuha, ta ei hooli enam. Ja pole ka kellest hoolida. Barbarust justkui ei ole enam, kuigi ta on veel elus. Barbarus paneb käe Siutsu käele. Siuts tõmbab käe ära. BARBARUS Siuts, palun...! Hilda tahaks maa alla vajuda, aga ei oska. HILDA Kohvi? Lõpuks Siuts siiski märkab Hildat, muutub hetkeks lahkeks. SIUTS Vabandust, Hilda, ma unustasin su täiesti ära, ma ei soovi rohkem kohvi, aitäh! BARBARUS Siuts...? HILDA Aga võileiba, proua? Barbarus räägib, nagu oleks tal valus. Tal ongi valus. BARBARUS Ma tegin kõik, mis teha sain! SIUTS Sa lubasid! Sa lubasid! Hilda, ma tõesti ei taha rohkem kohvi... võileiba ka ei taha. Hilda tahaks midagigi teha. HILDA Aga... SIUTS Ei! Ma ei taha midagi, ei! BARBARUS See ei ole enam minu süü, et sa võileiba ei taha! 3. SIUTS Ma ei räägi võileivast, ma räägin Heitist! Barbarus neelab Siutsu sõnu nagu mürki. SIUTS (CONT’D) Ütle siis välja, et nii ongi, et sa ei saa midagi teha. Karotamm saab! Barbarus tõuseb püsti. Tunnistab ausalt. BARBARUS Ma ei saagi midagi teha! Mina ei saa midagi enam teha! Siuts naeratab mürgiselt. SIUTS Vähemalt sa julgesid öelda... HILDA Ma lähen kööki, palun hõigake, kui vaja. Hilda kaob vaikselt kööki. BARBARUS Tulge siis hiljem tagasi, Hilda. Siuts tõuseb järsku ja keerab raadio kinni. SIUTS (karjub) Ma ei suuda enam, ma ei suuda enam! BARBARUS (kähistab sosinal) Ma ei löö sind enam! SIUTS Asi pole löömises, me ei pääse sellest kunagi! Barbarus näeb aknast julgeolekuautot maja ette sõitmas. BARBARUS Sa ei pea sellest üle maja karjuma! 3 EXT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK. VAADE AKNAST 3 Must julgeolekuauto sõidab maja ette. Sellest väljub ohvitser, leitnant Tähemaa. 4. 4 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 4 BARBARUS Tähemaa jõudis tööle. SIUTS Mis seal vahet on? Kes jõudis tööle, kes ei jõudnud? Mis seal vahet on? BARBARUS Varsti on Karotamm ja Veimer siin, ma pean nendega rääkima. SIUTS Karotamm! Kuidas sa suudad üldse temast rääkida. BARBARUS Tsss! Sa ju tead, et... SIUTS Minu poolest las kuulavad pealt, mul ei ole sellest enam sooja ega külma. Siuts hakkaks justkui kuskile minema, ise ka ei tea, kuhu. BARBARUS Mine poodi või kuhugi... Siuts hakkabki minema, öösärgis ja sussides. BARBARUS (CONT’D) Kuhu sa nii lähed? Siuts peatub ja vaatab tagasi Barbaruse poole. SIUTS Poodi või kuhugi, nagu kästud. Barbarus üritab Siutsu kallistada, Siuts vaatab kõrvale. SIUTS (CONT’D) Ma lähen nüüd, ole hea! Lase nüüd! Kostab koputus uksele. Mõlemad vaatavad ukse poole. 5 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 5 Tähemaa astub sisse, paneb käe kõrva äärde. 5. TÄHEMAA Seltsimees Vares, mina saabusin tööle, lasin Podgornõi minema. Tähemaa on hommikune, pisut unine, aga saab siiski aru, et olukord on ebamugav. Barbarused ei jaksa teeselda, et kõik on hästi. Tähemaa püüab viisakalt lahkuda. TÄHEMAA (CONT’D) Vabandust, seltsimees Vares. Tähemaa tõmbab vaikselt ukse kinni ja lahkub. Siuts tahab ka minna, otsib endale kiiresti midagi selga. BARBARUS Sa tuled ikka tagasi? SIUTS Ma ei pääse siit ju kuskile! Siuts läheb. Hilda tuleb võimalikult tasa sisse. HILDA Kas ma saan kuidagi abiks olla, seltsimees Vares? Barbaruse mõtted on mujal. Ta vaatab, aga ei saa aru. BARBARUS Ei, aitäh, Hilda ja... vabanda! HILDA Mille eest, härra? Vabandust, seltsimees Vares? BARBARUS Niisama. Kõige eest. Barbarus ohkab raskelt, siis lahkub. 6 EKST. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 6 Tähemaa tõmbab ukse taga suitsu. 7 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 7 Hilda koristab lauda. Valitseb vaikus. Järsku kostub justkui kolksatus või pauk. Hilda ei saa aru, kust hääl tuli, vist vannitoa poolt. Tähemaa jääb kuulatama. Hilda jätab lapi lauale ja läheb vannituppa vaatama. Ta seisab vannitoa ukse taga, koputab. Keegi ei vasta. Koputab veel kord, ei midagi. 6. Siis katsub linki. Link ei liigu. Hirm on. Hilda hüüab Tähemaad. HILDA Ants, tule korra appi, ma ei saa vannitoa ust lahti? Ants! Tähemaa kustutab suitsu ja tuleb Hildale appi. Ta lõgistab ukselinki. TÄHEMAA Seltsimees Klaus! Seltsimees Klaus! Ma ei saa... Tähemaa ülemus, vanem julgeolekumees Klaus (60) tuleb kohale, vaatab asja, kulm kipras, üle, katsetab samuti lingiga. Tähemaa ja Hilda vaatavad pealt. Klaus on päris murelik. Tähemaa läheb Klausile appi. Kahekesi punnitades saavad nad ukse poolirvakile ja jäävad kivistunult vaatama. Hilda piilub ka ukse vahelt ja karjatab. 8 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. TUND HILJEM. HOMMIK 8 Tuba on inimesi täis, kohal on hulk ülikondades tõsiseid mehi, mundris Klaus ja Tähemaa, valges kitlis doktor Mardna (45). Just äsja on kohale jõudunud ka juhtivad seltsimehed Karotamm ja Andresen valitsusest, mõlemad ähivad, nad on närvis ja päris mures. Karotamm muretseb rohkem enda pärast. Andresen on kohalolijaist tähtsaim ja vanim. Tema peab lõpuks otsustama, mis saab. Hilda hoiab end kaugemale, aga ei lahku. Kusagilt seltsimeeste jalgade vahelt vilksatab seltsimees Vares ehk Barbarus, ta on kuidagi lollis asendis, lamab vannitoa põrandal, jalg on ukse ette jäänud. Vannitoa põrand on verine. Seltsimees Varese peas on pisike kuuliauk. Barbarus käsi hoiab ka pärast surma püstolit. Doktor Mardna katsub Barbaruse pulssi. DOKTOR MARDNA Ma ei saa enam kuidagi aidata, seltsimees Vares on surnud mis surnud. TÄHEMAA Peremees lasi ennast vist maha... vist, mingi kolakas käis, Hilda ka kuulis. Kõik vaatavad Hilda poole, Hilda pühib pisaraid. Ta on ainuke, kes nutab, aga nii, et ei segaks seltsimehi. HILDA Justkui kolks käis. 7. Karotamm (40) köhatab mõttetult. Klaus võtab Barbaruse elutust käest püstoli ja näitab Andresenile. KLAUS Walther. Andresenile relvad ei meeldi, ta ei taha neid nähagi. ANDRESEN Mis sa sellest mulle näitad? HILDA Seltsimees Andresen!? Andresen ei kuula, tal pole hetkel teenijate jaoks aega. HILDA (CONT’D) Seltsimees Andresen, mis minust saab? ANDRESEN (käratab) Oodake korraks! Ma mõtlen! Andresen hoopis helistab. Moskva kõnede jaoks on olemas eraldi telefon. Ta räägib midagi vaikselt vene keeles. Siis kuulab. Moskvast öeldakse midagi väga pikalt. Ja tõsiselt. Andreseni näost loeb välja olukorra tõsiduse. Andresen paneb toru ära, võtab kõne kokku. ANDRESEN (CONT’D) Ühesõnaga me ei ütle enne midagi, kui on võetud seisukoht. Aga seiskohta veel ei ole, nii et seda tuleb oodata. Toas kergem ei hakka. Ilma seisukohata pole harjutud olema. Doktor Mardna hoiab käes mingit paberilipakat. DOKTOR MARDNA Mis me selle kirjaga teeme? Ta on kirja jätnud. Seltsimees Karotamm? Seltsimees Karotamm vaid köhatab. Ta on nii närvis. Paneb käed selja taha, kirja ei võta. Hilda ei pea vastu. HILDA Jumal küll, kiri ka veel! ANDRESEN Seltsimees Hilda! Alati saab vait olla! 8. HILDA Vabandage, seltsimees Andresen! Andresen võtab Mardna käest kirja ja loeb. ANDRESEN Haiguse laviin, mis minust üle käis, on minu organismi sedavõrd laostanud ja ruineerinud, et vaevalt minu eas see veel toibuda ja töövõimeliseks muutuda võiks. Nüüd, kus on tarvis elujõulisi ülesehitajaid, nõukogude töö tõelisi juhtivaid tegelasi, tunnen ennast järsku südamehaiguse, kõrge veresurve ja närvikava kurnatuse tõttu olevat täilikult töövõimetu kõigil aladel. See on masendav ja ränk tunne, mis sunnib mind tegema järeldusi, kuna väljavaateid muid ei ole. Praegu kipub haigus võtma kuju ja pöörde, millest on vaja enesel ette jõuda. Kardan kõige pahemat, segaseks jäämist, vaimset invaliidsust... Andresen teeb pausi, uurib seltsimeeste reaktsiooni. Ta jätkab. ANDRESEN (CONT’D) Ühesõnaga andestage, kõik, kes mõistavad mu teguviisi. Andesta, kallis Siuts, sina, kangelaslik lohutaja... mis ma oskan öelda, Siuts, kangelaslik lohutaja?! Andresen laiutab käsi. ANDRESEN (CONT’D) Siuts, kangelaslik lohutaja, tean, et selle sammuga lõhun ka sinu elu. Ei suuda enam! Hilda hakkab uuesti vaikselt nutma. Teised lihtsalt ei tea, mida teha. Siuts jõuab linnast tagasi. 9 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 9 Siuts tuleb uksest sisse, ei saa millestki aru. Näeb Andresenit, kirja, siis lahtist vannitoaust. Ta astub vannituppa, näeb Barbarust, verd, püstolit. Ta läheb Andreseni juurde, võtab Barbaruse kirja ja loeb. 9. Kiri Siutsu käes hakkab värisema. Kõik see toimub vaikuses, keegi ei ütle sõnagi. Siuts on kaotanud hääle! Karotamm köhatab lollilt ja hakkab lõpuks midagi ütlema. KAROTAMM Khm, seltsimees Varesel ei pidanud närv vastu ja... Siuts tormab röökides Karotammele kallale. SIUTS Minge siit minema, minge siit minema, minge siit minema, kuulete! Mida teie siit tahate?! Karotamm, ma ei taha teid näha, kuulete! Siuts küünistab ja lööb Karotamme, too üritab säilitada väärikust ja end kaitsta, aga kumbki ei õnnestu. ANDRESEN Hilda, aidake palun! Hilda läheb Siutsu juurde ja surub ta tugevasti enda vastu. Siuts nutab kõõksudes, ta vappub üle kere. Kostab automootori hääl. Tähemaa läheb akna juurde. Aknast on näha veoautot ja mingit ohvitseri autost väljumas. TÄHEMAA Sergejev tuli autoga. KAROTAMM Ma lähen vaatan seda autoasja? Karotamm ei lähe kuhugi, ei oska olla, vahib ringi. Andresen uurib pahuralt aknast autot. ANDRESEN Kes selle veoauto saatis? Saatke ometi buss, ega me prahti ei vea, Klaus, kuuled või!? Klaus lööb kannad kokku ja lööb kulpi. KLAUS Just nii, seltsimees Andresen! Karotamm laiutab lihtsalt käsi, et mitte süüdi olla. ANDRESEN Kuulge, Klaus ja Tähemaa, nagu näha, on siin kõik lõppenud, on ju nii, doktor Mardna? 10. Doktor Mardna viitab peaga surnud seltsimees Varesele, kes endiselt lamab vannitoas, jalg püsti. Kõik on ilmselge. Akna taha ilmub buss, Andresen jälgib selle saabumist. Rohkem ta Varese jaoks teha ei saa. Aga ta peab väikse pausi, justkui annab au. ANDRESEN (CONT’D) Siis palun tõstame seltsmees Varese surnukeha bussi peale. Varsti on juba lõuna, me ei saa siin igavesti... Klaus ja Tähemaa punnitavad seltsimees Varese kanderaamile. 10 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. HOMMIK 10 Vaade aknast. Tähemaa ja Klaus tassivad Barbaruse bussi, buss lahkub. 11 I/E. TALLINN. BUSS SURNUKUURI. PÄEV 11 Klaus ja Tähemaa istuvad sõnatult teine teisel pool Barbarust, loksuvad kirstu kõrval. Bussijuht püüab mitte taha vaadata. Tahaks ise elus püsida. Õnneks jõuab buss lõpuks surnukuuri. 12 I/E. TALLINN. BUSS SURNUKUURI. PÄEV 12 Bussijuht jälgib, kuidas Klaus ja Tähemaa Varese bussist välja tõstavad. Kõik toimub vaikides. Kui laip on bussist läinud, ei suuda bussijuht sõita. Ta paneb suitsu ette ja tõmbab sügava mahvi, siis veel ühe, käed värisevad, viskab koni ära ja võtab kohe uue suitsu. 13 INT. TALLINN. SURNUKUUR. PÄEV 13 Surnukuuris on hulk laipu reas, valged ja värvitud, nagu vahast, valgus on luupainajalik. Klaus ja Tähemaa upitavad seltsimees Varese lavatsile vabale kohale. Klaus on vanem mees, tal on jõud otsakorral, ta ähvardab ise kokku kukkuda. Tähemaal pole häda, tema on ju noor. Klaus istub, süda puperdab. KLAUS Peremees on jube raske... TÄHEMAA Ülemuste asi, minu palgast paksuks ei lähe. 11. KLAUS Hea küll, meie asi pole siin praegu... Klaus tahaks võimu kiruda, aga saab sõnasabast kinni. KLAUS (CONT’D) Peremees tuleb korda teha! Tähemaal on iiveldus peal, tal on käsi suu ees. TÄHEMAA Mina ei suuda, mul on paha... KLAUS Suudad, seltsimees Tähemaa, suudad! Või mis võimalus sul veel on?! 14 INT. TALLINN. SURNUKUUR. PÄEV 14 Klaus ja Tähemaa pesevad laipa. Keset surnuid ja haudvaikust. Ainult vesi lirtsub seltsimees Varese kehal. Klaus jääb Barbaruse kuulihaava uurima. KLAUS Ühe lasuga. TÄHEMAA Arst ju. Arst teab, kuhu lasta. KLAUS Ja verd on ka vähe. TÄHEMAA Tegelikult nad sellepärast kokku saidki, et Vares oli arst. Naisel oli tuberkuloos, seltsimees Vares ravis ta terveks. Aga siis ta ei olnud veel seltsimees Vares, siis ta oli doktor Vares. Ja jättiski enda juurde. KLAUS Nii et kunagi ei või teada... Mõtlevad. TÄHEMAA Tegelikult oli seal vannitoas kaks kirja. 12. KLAUS Aita korra, parem kui me ei tea neist kirjadest. Tahaks elusalt pensionile pääseda. Klaus ja Tähemaa keeravad Barbaruse teistpidi, Barbarus on kole raske. Klausi võtab ähkima. KLAUS (CONT’D) Kurrat... TÄHEMAA Mind võid ühe käega keerata, kõht on nii tühi, ma hommikul ei söönud, kell on juba... (vaatab kella) Juba on lõuna! KLAUS Hea küll, teeme vaheaja. Klausil on ilmselgelt puhkust vaja. 15 INT. TALLINN. SURNUKUUR. PÄEV 15 Mehed istuvad, kuhu mahub, kraamivad oma võileivad välja ja hakkavad sööma. Tähemaale tundub miskipärast, et Barbarus vaatab ta söömist pealt. Ta läheb ja keerab Barbaruse pea ära. TÄHEMAA Imelik, kui ta nii vaatab! (mälub mõtlikult) Ja igasugu jutte käib. KLAUS Mis jutte? TÄHEMAA Et ta ise ei laskunudki. Tähemaal on tuju parem, kui kõht täis saab. Kõlgutab juba jalgu. Klaus kardab, et ka laibad kuulavad pealt. Tähemaa ei lase end segada. TÄHEMAA (CONT’D) Tegelikult on veel üks võimalus. Jõgisalu oli kuulnud, et tegelikult käskisid Veimer ja Karotamm tal seda teha. (MORE) 13. TÄHEMAA (CONT’D) Nad olid tulnud hommikul varem tööle, siis läksid Varesega miskipärast tülli ja käskisid Varesel end maha lasta. Mehed lõpetavad lõunat, korjavad viimased leivakübemed kokku, pakivad kotti või söövad ära. Vedelema ei jää midagi, siis istuvad ja seedivad. Nii juttu kui võileibu. KLAUS Kes see Jõgisalu on? TÄHEMAA Kütja. KLAUS Kas on veel mõni võimalus? TÄHEMAA Üks on. Tähemaa ajab Klausil närvi mustaks. Tähemaal on kõik justkui lihtne. Tähemaa ongi selline, kortsutab võileivapaberi kokku, topib taskusse, käed pühib pükstesse puhtaks. Aga ei ütle, mis võimalus veel on. KLAUS Miks sa vait oled? Tähemaa ei tihka vastata, vaatab Klausi, aga pilk on maas nagu loomal. Lõpuks ütleb välja. TÄHEMAA Et meie ise. Klaus on surmtõsine, nalja enam pole. KLAUS Meie ise? Tähemaa jätkab ükskõikselt. TÄHEMAA Nojah, see naine, Siuts, käinud hommikul nonde (näitab näpuga taevasse) poes, kust nad süüa ostavad. Ja öelnudki, et... KLAUS Kus see eit nüüd on? 14. TÄHEMAA Kadriorus, jäeti sinna koos rottidega magama, justkui karistuseks. 16 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS KADRIORUS. ÖÖ 16 Siuts on end voodisse kerra tõmmanud. Toas jooksevad tõepoolest rotid ringi. Siuts kardab neid jubedalt. Kardinate vahelt paistab hall puuvõra, ka see tundub õudne. Kõik tundub nii õudne, et ei suuda olla. See kõik ei saa olla tõsi! Siuts püüab mitte nutta, ta iniseb. Järsku kuuleb ta hoopis Barbaruse häält, see kostub kusagilt kaugelt, siis otse ta kõrvalt. BARBARUSE HÄÄL Siutsuke, Siutsuke! 17 EKST. BARBARUSE KODUAED PÄRNUS. SUVI 1930. PÄEV 17 Päike. Imeõrn tuulehoog liigutab sirelilehti. Siuts seisab aiaväraval ja vaatab mürkrohelisse aeda. Tundub, et sellesse võib uppuda nagu jõkke või merre. Kusagilt rohelusest kostab Barbaruse hääl. BARBARUS Siutsuke, Siutsuke! No vaata ometi seda maja! Siuts vaatab. Ilus maja, maja aiaga! Majauksel seisab rõõmus Barbarus jahimeheülikonna ja laia äärega kaabuga, Siutsul on seljas ultramoodne õhuline suvekleit, modernne muhe naine, kõigest veidi üle kolmekümne. Kõik on ees! Ja maja muidugi. Barbarus läheb tema ees ja teeb majaukse lahti, ta pakatab uhkusest. Siuts astub sisse. Siis uurib Siutsult veidi murelikult. BARBARUS (CONT’D) Nooh? SIUTS Ilus. BARBARUS Terve alumine korrus on meie oma. Kaheksa tuba! Ja veranda vastu aeda. Barbarus käib toas ringi nagu kuningas, see on tema Versailles. Siuts vaatab ettevaatlikult ringi. 15. SIUTS Suur jah. BARBARUS Mitte ainult suur, vaid kõige moodsam korter Pärnu linnas! Ja siin ei ole kedagi peale meie, mõistad? BARBARUS (CONT’D) Aga seal? Toanurgas seisab Hilda. BARBARUS (CONT’D) Tõepoolest, selle ma olin unustanud, see on Hilda, meie teenija! Kohe jookseb sisse ka koer, suurem kräsus jahikoer, nuusib midagi. Barbarus sügab koera, koeraga on neil ilmselgelt hea läbisaamine. Too üritab Barbarust limpsida. BARBARUS (CONT’D) Ole nüüd, Ferdinand! Siuts vaatab koera ükskõikselt. BARBARUS (CONT’D) Ferdinand!? Siuts ei tee Ferdinandist välja. Barbarus on pisut pettunud, Hildat polnud siia ette nähtud. Hilda püüab olla võimalikult nähtamatu. BARBARUS (CONT’D) Hilda, luba meid hetkeks... oli seda nüüd vaja!? Ole hea, võta koer ka. Hilda haihtub hääletult, koer läheb puigeldes kaasa. Siuts vaatab aknast välja, sirutab oma väikse ilusa sõrme millegi suunas. SIUTS Mingi vanker on maja ees. Barbarus tuleb akna juurde vaatama. BARBARUS Need on minu patsiendid! Maalt. Nad peavad ju kuhugi parkima. Aga nad on liiga vara! Kas ma ajan nad ära? 16. SIUTS Ei, miks sa nad ära ajad, nad on ju sinu patsiendid! Barbarus jätkab maja eksponeerimist. BARBARUS Näed, siin on ooteruum ja minu kabinet, see saab olema rahvast täis, ma oletan, sest mind on vaja! Vaata raamatuid, kaasaegse teaduse viimane sõna. Elektriraviaparaat! Ma tean, et isegi Tartu reumaatikud võivad sellest vaid unistada. Barbarus on oma kabinetist ja aparaatidest vaimustuses, see on tõepoolest teaduse viimane sõna. Siuts on kuidagi leige, elektriravi ja muu pole tema teema. Barbarusel pole hetkel aega, et seda märgata. Ta seletab õhinaga edasi. BARBARUS (CONT’D) Ja kohe siin kõrval on teine kabinet, kirjaniku oma! Nagu mustkunst eks?! Siin olen arst. Barbarus tõmbab oma valge kitli selga. BARBARUS (CONT’D) Ja nüüd öösel olen ma kirjanik! (Barbarus viskab valge kitli hooletult põrandale) Ma tellisin rohelistes toonides pehme mööbli, et silm puhkaks pärast verd. Ja siin on mu raamatukogu ja siin on mu piinapink! Barbarus istub oma kirjanikutooli ja vajub Rodini stiilis mõtteisse. BARBARUS (CONT’D) Kas tead, kes see on? SIUTS Ei... BARBARUS Mõtleja! Aga see? Barbarus “mõtleb teise käega”. SIUTS Ei... 17. BARBARUS Teisitimõtleja! Barbarus puhkeb täiest kõrist naerma. Siuts näib miskipärast tõsine, ei naera kaasa. Barbarus hüppab toolilt püsti. BARBARUS (CONT’D) Sa oled mures, et kus siis sina, eks?! Aga sina oled kohe oma Barabase kõrval, näed, sinu buduaar on siin. Barbarus lükkab Siutsu toa ukse lahti. BARBARUS (CONT’D) Samuti roheline mööbel, Adamson Eric, Grünberg, vaata, Viiralt... Viiralt otse töölaualt Pariisist, moodne, kõik on modernne ja kallis! Miks sa ometi ei rõõmusta?! Kaktusekollektsiooni lasin ka paigutada otse sinu akna alla! Siuts vaatab ükskõikselt oma buduaari, heidab läbi akna pilgu kaktustele ja kehitab huvitult õlgu. SIUTS Jah. Siuts vaatab endiselt kuhugi ära, kaugusse. Hilda astub hiirvaikselt sisse, ei julge häält teha, aga küsib siiski. HILDA Te kutsusite, härra? Mida te soovite? BARBARUS Ei, me ei soovi midagi! Meil on kõik olemas! Eks ju, Siuts?! Barbarus jääb kannatlikult Siutsu vastust ootama. Siuts ainult noogutab ükskõikselt. SIUTS Jah. Barbarus on üsna löödud, üritab kuidagigi Siutsu rõõmustada. BARBARUS Siuts, ae?! Kas sina sooviksid midagi? Nii Barbarus kui Hilda ootavad midagigi, aga Siuts on vait. 18. BARBARUS (CONT’D) Mis ma tegema peaks? Või on valed kardinad? Või terve mööbel? Ma ei saa ju ehitada uut maja!? SIUTS (vaikselt) Ära tahaks... 18 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. 1933. SUVI. PÄEV 18 Barbaruse kirjanikukabineti uks läheb tasa lahti, sisse astub noobel härrasmees, suveülikonnas, moodsa kübaraga Johannes Semper(43). Barbaruse kirjanikukabinet on tühi, kuigi laud on töövalmis, valge paber on laual, sulepea võitlusvalmis, aga Barbarust ennast pole. Kuulda on vaid tema valju häält. BARBARUS (hääl) Te ei tunne mind! Mind te ei tunne! Ma olen A ja O, ma olen geomeetriline inimene! Barbarusele vastab kohkunud alandlik hääl. ALANDLIK HÄÄL Mulle tundub, et te olete kolmnurk... BARBARUS Kuup, te idioot, kus te kolmnurka näete?! Lõppude lõpuks olen ma ohvitser! ALANDLIK HÄÄL Ma ei julgegi nüüd enam vastata... BARBARUS Parem on, kui te kardate... Semper ei pea enam vastu. Astub Barbaruse arstikabinetti. 19 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 19 Semper satub peale justkui sadomaso stseenile. Sõber Barbarus on kannab kentsakat timukakostüümi, tal on piits käes. Tema patsient, vanem kiilakas mees, on aga põlvili maas ja justkui naudib piinamist. Semperi sisenemine Barbarust ei sega. Aga ta rõõmustab, annab Semperile märku, et too ootaks siinsamas. 19. BARBARUS Niisiis, ma annan teile veel kord valida.... PATSIENT Ma tõesti ei tea, te olete justkui kõik korraga, kuup, kolmnurk ja ohvitser! Patisent paneb käe kõrva juurde. Miskipärast saab Barbarus vihaseks ja käratab. BARBARUS Marss! PATSIENT Aga mul ei ole kuhugi marssida, härra ohvitser. Barbarus lööb piitsaga plaksu õhku. Semper on juba väga mures. Ta pole sellist Barbarit varem näinud. BARBARUS Te soovite karistust, eks ole? PATSIENT Soovin, ma soovin karistust! Patsient palub karistust põlvili, lausa ootab. BARBARUS Ma ei kuule, kõvemini! PATSIENT Ma ootan karistust! BARBARUS Ränka karistust? Patsient jääb korraks kõhklema. PATSIENT Kui ränka? BARBARUS Mõelge selle peale, kui olete aru saanud, võite koputada. Patsient on väga ähmis. PATSIENT Kellele? 20. BARBARUS Uksele loomulikult! (Asmile) ) Tule, armas, sõber... 20 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. KIRJANIKUKABINET. PÄEV 20 Barbarus tuleb oma kirjanikukabinetti. Ta tahaks Semperit kallistada. Semper astub igaks juhuks sammu tagasi. Semper vaatleb sõpra ohutust kaugusest. Barbarus sarnaneb endiselt rohkem timuka kui tohtriga, piits on tal endiselt käes. Ja mask?! Barbarus saab Semperi kohkumisest aru. Üle tema näo venib lai naeratus. Semper loobub kaitseasendist, tundub, et teda ei rünnata. BARBARUS Armas Asm! Mul on sind nii hea meel näha! Barbarus surub Semperi südamliku kallistusega enda vastu. Semper ägab kallistuse all. SEMPER Loodetavasti ei kägistata siin sõpru?... Mis see nüüd siin oli?! Härra ohvitser! Semper naerab. Barbarus samuti. BARBARUS Ma tuletan siin vanu aegu meelde. Kuigi ei tahaks... Skisofreenia! Moodne ravi, maailmatase. Sõber, sa pead sellega harjuma. Semper uurib kahtlustavalt piitsa. BARBARUS (CONT’D) Ma parem vahetan kostüümi ära, muundun tennisistiks! Barbarus ajab endalt timuka kostüümi maha. Otsib taga oma tenniseasju. Reketi leiab ta esimesena. See asendab tal nüüd piitsa. BARBARUS (CONT’D) See on kõigest meditsiiniline seanss, kallis Asm, kuigi sa ei usu, see ongi kaasaegne metoodika, sa ei tee vahet. Vitsaga saavutab teinekord paremaid tulemusi. Me ei tunne iseennast! (MORE) 21. BARBARUS (CONT’D) Inimene on suur saladus, võiks isegi öelda tume saladus. Nii et pane end valmis, kui endasse süvened, kallis sõber, võib juhtuda, et sa ei tunne end ära. Semper jääb korraks mõtlema. BARBARUS (CONT’D) Mis nüüd? SEMPER Hirm iseenda ees! Mõlemad pahvatavad naerma, kuigi väga naljakas ei olnud. BARBARUS See on siiski ravi, karm ja intensiivne, osa inimesi vajab alandamist ja mis peamine... (näpp püsti!) Nad maksavad selle eest! Aga jätame mu patsiendid rahule. Mul on sind nii hea meel Kus naised on? BARBARUS (CONT’D) Aias, sinu aias, Siuts näitab Aurorale aeda. Kõik on justkui hästi, aga Barbarus on väsinud moega. Barbarus valab endale napsi, Semperile ka. Nad löövad kokku, joovad pitsid tühjaks. Ja Barbarus ohkab! SEMPER Tänan, see tuleb just õigel ajal. Barbarus hakkab end ümber riietama tennisevormi, otsib asju kokku. Ferdinand jookseb tuppa. Barbarus sasib tal pead. Meil on Fedinand! Kolmeaastane. Jahikoer number üks Pärnus! On ju nii, Ferdinanad? Ferdinand liputab innukalt saba. Hilda astub nagu nõiaväel kabinetti. Viib Ferniandi ära. HILDA Vabandage, härra! Ega teil midagi vaja ei ole... 22. BARBARUS E! HILDA Vabandust, härra. Hilda teeb viisakalt kniksu ja läheb koos Ferdinandiga ära. Härrad jälgivad vaikides Hilda lahkumist. Barbarus laiutab käsi. Ise ei saa ka aru. BARBARUS Mul pole midagi vaja! SEMPER Nii et sa pole rahul, khm, oma eluga?! BARBARUS Ma ei saa öelda, et ma pole rahul, aga kuidas nüüd öelda, ma nii-öelda ohkan, ma ei suuda enam midagi produtseerida! SEMPER Kui ma vaid saaksin sind aidata?! Barbarusel tuleb endal parem mõte. BARBARUS Oota! Barbarus hüppab püsti ja võtab nagist laiaäärse kübara, paneb selle endale pähe ja astub keset tuba, nagu näitleja lavale. Ta on vaid pooleldi tenniseriides. BARBARUS (CONT’D) Ma tellisin endale Pariisist kübara, lihtsalt tuju animeerimiseks. Kuidas sulle tundub? Mu uus imaaž? Barbarus eputab keset tuba. Barbarus ulatab Semperile kübara. Semper katsub materjali, uurib lähedalt, isegi nuusutab, BARBARUS (CONT’D) Nojah, hea, ilus kübar, siit oleks ju võinud pisut teisiti... aga sa oled ju jahimees, fassong on sinuline, sobib! Hinda ma ei hakka küsimagi? Vist? Barbarusel läheb tuju paremaks. Ta vaatab end peegli ees kübaraga. 23. BARBARUS (CONT’D) Parem ära küsi jah, endal hakkas valus, kui kuulsin, aga noh ilma ju ka ei saa, meil on siin ju ainult parim! (Sügav ohe) Sa oled siin ka ainuke, kellega ma saan asjalikult rääkida, aga sina oled ju Tartus! Näed, ilmselt ka mulle ei meeldi Pärnu! Barbarus hakkab laginal naerma. Ta on juba tennisisti moodi, vaatab end peeglist, on endaga enam-vähem rahul. SEMPER Ma peaks ka end valmis panema, muidu võidad sa mind juba kostüümiga. Järsku kostab koputus uksele. 21 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. PÄEV 21 Barbarus on patsiendi unustanud, ta teeb töötoa ukse lahti. Patsient on mingis õnnetus olukorras ukse vahel. PATSIENT Kas kümme krooni sobib? Barbarus on kõik unustanud. PATSIENT (CONT’D) Karistuseks? BARBARUS Ma ju ei tea, palju teil kaasas on? Patsient otsib rahakotist alandlikult raha. Näitab selle Barbarusele ette. Barbarus võtab sealt tunde järgi. PATSIENT Tänud, tänud, suured tänud, tohtrihärra! Patsient lahkub. SEMPER Kümme krooni!? Barbaruse võtab Semperil õlgadest kinni, vaatab silma. 24. BARBARUS Asm, vaata mulle otsa, kes ma olen sinu arust?! Mul on selge põhimõte. Kellel on, sellelt võtan kõik, kellel ei ole... SEMPER Seda piinad niisama? BARBARUS Just! Mõlemad puhkevad naerma. BARBARUS (CONT’D) Lõpuks on kõiges süüdi naised! Cherchez la femme! SEMPER Peaks nad korra üle vaatama... BARBARUS Oota! Barbarusel on veel üks üllatus ette näidata. Ta tõstab lauale musta metallist trükimasina. See on justkui tulnukas. Semper on neist kuulnud, aga pole oma silmaga näinud. Järgneb tükk vaikust, Semper katsub masinat ettevaatlikult näpuga, nagu ohtlikku looma. BARBARUS (CONT’D) Mis sa nüüd ütled, ah? Semper põrnitseb aparaati umbusklikult. SEMPER Mingi masin...? BARBARUS Vaata lähemalt, Asm. See pole mingi masin, vaid trükimasin, Remington Noiseless. Semper uurib lähemalt. Barbarus ei läbe Semperi uurimistulemusi ära oodata. BARBARUS (CONT’D) See on luule masin! SEMPER (pomiseb) Ma kohe kardan selliseid asju. Võib, ma korraks... 25. Semper sirutab näpu välja. BARBARUS Toksi julgelt! Semper toksib korra, justkui kardaks näppu ära kõrvetada. BARBARUS (CONT’D) Veel kord, Asm, julgelt. Semper tõmbab näpu ära. SEMPER Ma kardan! BARBARUS Mida ometi?! SEMPER Et ma jätan sellesse masinasse oma hinge! Kas on võimalik, et see masin...? BARBARUS See on nonsenss, kallis sõber, nonsenss! Ükski masin ei võta su hinge ära, aga lihtsustab tunduvalt produtseerimist! Meil on kahekümnes sajand, Asm, oled märganud? Semper vaatab veel korra trükimasinat, aga on endiselt umbusklik, nagu võiks aparaadil mõni haigus küljes olla. Ta ei usalda seda värki. SEMPER Kuidagi kõhedaks teeb. BARBARUS Masin on kõigest masin, ta ei piira sind kuidagi, teeb sul elu lihtsamaks. SEMPER Aga mis nii loomingust saab, kui see läbi masina hakkab käima, kas see ei muutu kuidagi masinlikuks? Barbarus tõmbab masinast lehe välja. BARBARUS Vaata ise! Semper loeb. 26. SEMPER See on...? BARBARUS Minu looming, minu ja masina. (Barbarus loeb valju häälega) Las täna päike heidab pilveloori. Las täitub maa ja taevas vaiksest rõõmust. Las tunnen lahti viimast hingepoori, et joobnustuna sellest aplast rõõmust ma pagan järsku kuuleks inglikoori. Semper kuulab sõbra luuletust, suletud silmil. Kui lugu lõpeb, avab ta silmad ja ohkab. SEMPER Ilus. BARBARUS No näed. Barbarus paneb oma luuletuse uhkelt lauale. BARBARUS (CONT’D) Järgmisena ma ostan endale telefoni! SEMPER Kas sa liiale ei lähe oma industrialiseerimisega? BARBARUS Et Siuts ei tunneks end nii üksi! Ta väga soovib seda! SEMPER Siis küll... aga kirjutusmasin, telefon, mis meist nii saab? Tulevik näib kuidagi masinlik! BARBARUS Ma käin lihtsalt ajaga kaasas. Me käime! Barbarus paneb masina nina alt ära, et see rohkem Semperit ei ärritaks. BARBARUS (CONT’D) Kutsume nüüd naised. Ma justkui kuulsin Siutsu häält. 27. SEMPER Kohe siin akna all, mulle tundub... Barbarus ja Semper torkavad pea aknast välja, toast on näha vaid kahte häälitsevat tagumikku. SEMPER (CONT’D) (huikab aeda) Auroora! Vastuseks kostub aknast naiste rõõmsat säutsumist. Päike paistab aknast tuppa. Semper ja Barbarus teevad koos linnuhääli. Naised kihistavad vastu. Naised saabuvad ringiga tuppa ja avastavad aknal kaks siutsuvat tagumikku. Naised ongi nagu linnukesed, hoiavad teineteise käest kinni. 22 EKST. PÄRNU TENNISEVÄLJAKUD. SUVI. PÄEV. 22 Barbarus ja Semper peavad tulist tenniselahingut. Naised jälgivad neid kaugemalt kohvikust, kübarad peas, päike kõrvetab. Semper kipub alla jääma, aga kumbki ei ole tennises eriline meister. Barbarus lööb geimi lõpuks päris uhke rabaku. Siis istuvad mõlemad hingeldades pingile, vaatavad vaikides naisi. SEMPER (rõõmsalt) ) Naised! BARBARUS (ohates) Naised.. Semper heidab Barbarusele pilgu, viib teema mujale. SEMPER Sa oled harjutanud!? Barbarus lööb käega. BARBARUS Mis puutub tennisesse, siis jääb meie mängutase meie kostüümile selgelt alla. SEMPER See on vaid märk meie heast maitsest! 28. Naeravad. Aga Barbaruse mõtted on mujal. BARBARUS Kui asi oleks vaid tennises... Semper ei ütle midagi. Barbarusel on ilmselgelt miskit hingel. SEMPER Muide, ma panin su luuletused sellesse numbrisse, juba on laotud, nii et nad peaks kohe ilmuma... Ma vaatan, et sa oled kuidagi... BARBARUS Aitäh, sõber, aitäh! SEMPER Mis lahti? BARBARUS Saatus on teinekord sedavõrd ebaaus. Sa ravid, aga sulle endale ravi ei ole! SEMPER Sa saad isegi honorari, aga ma vaatan, et Loomingu honorar teeb su pigem vaesemaks. BARBARUS (ohates) Pole hullu, pole hullu... asi pole rahas! Barbarus vaatab kuhugi, nagu oleks ta vangis, kuhugi ära. Aga siis naeratab lehvitab naistele. Semper ka. SEMPER Me jääme vist nädalaks, kui tohib? Barbarus ohkab veel kord. SEMPER (CONT’D) Ma ütlesin, kui tohib?! Barbarus ärkab justkui unest, muutub jälle iseendaks. Tõuseb, teeb kuivalt servi. BARBARUS Nii väheks!? Mis tähendab, kui tohib? Peab! Te peate jääma kauemaks! 29. SEMPER Ma suure vaevaga kiskusin end töölt ära. Barbarus painutab, uurib reketit. BARBARUS Mina ka! Aga nüüd enam ei mingit tööd! Mängime tennist, lähme jahti... Mängime jälle tennist! Barbarus püüab end üles kütta, aga kui lause lõpule jõuab, ohkab uuesti. Semper ei suuda enam mitte märgata. SEMPER Mis lahti on, kallis sõber, sa muudkui ohkad?! Barbarus prahvatab välja. BARBARUS Ta tahab ära! Semper ei saa millestki aru. SEMPER Kes? Barbarus nokutab peaga Siutsu poole. Istub Semperi kõrval räägib salajuttu, nii et naised aru ei saaks. BARBARUS Siuts! Talle ei meeldi Pärnus! SEMPER Te ju elate Pärnus!? BARBARUS (nagu paisu tagant) Me mitte lihtsalt ei ela Pärnus, me elame hästi, komforti uppudes, ma rügan kakskümmend neli tundi päevas, ma teenin viissada krooni kuus! Ma ravin isegi hulle, nagu sa nägid või kuulsid, kuigi ma olen naistearst! SEMPER Ja Siuts? 30. BARBARUS Siuts hoolitseb lillede eest, loeb, siis loeb veel, ta ei pea midagi tegema, meil on ju Hilda! Sinu serv Asm, meid vaadatakse! Asm ja Semper lähevad tagasi mängima. Semper lehvitab naistele. SEMPER Viimane geim! Naised lehvitavad vastu. Semperi serv pole suurem asi. 23 EKST. PÄRNU TENNISEVÄLJAKUD. KOHVIK. SUVI. PÄEV. 23 Aurora ja Siuts vaatavad kohvikust mehi. Nood mängivad justkui rõõmsalt. Vahepeal räägivad midagi kahtlast. Raske on aru saada. Aurora ja Siuts võtavad tilgakese šampanjat. AURORA (naeratades) Mehed. SIUTS (mõtlikult) Mehed... AURORA Ma ei saa aru, mis teil viga on? Barbar ohkab, sina! Te elate ju paradiisis. SIUTS Kõik on hästi! AURORA Ma olen alati mõelnud, et mis nende elul häda on. Meri, tennis, aga ikka tahetakse ära. Kuhugi ära! SIUTS Ma tahakski ära. Aurora ei usu oma kõrvu. Vaatab Siutsu, vaatab mehi. AURORA Ära hakka, Siuts! 31. SIUTS Muidugi! Sul õigus! Ma olen talle võlgu. Ta päästis mu elu. Ravis tuberkuloosi ära. Tõi töölistüdruku Narvast Pärnusse. Kaua ma selle eest maksma pean? AURORA Ta jumaldab sind! SIUTS Ta jumaldab mind! Aga... AURORA Aga... SIUTS Ja ma tõepoolest armastan teda, lihtsalt... Pikem paus. Siuts võtab lonksu šampanjat, Siutsu silmast jookseb üks pisar. SIUTS (CONT’D) Mul on vahel sellest kõigest nii kõrini. Sa ei kujuta ette, kuidas on elada, kui sul on kõik olemas! Aurora isegi ei tea, mida öelda. Mehed suruvad kätt, tulevad naiste poole. Siuts pühib pisara ära. Barbarus ja Semper on parajalt higised. BARBARUS Ja nüüd kohe merre! 24 EKST. PÄRNU RAND. PÄEV 24 Rannas on hulk erinevaid inimesi, rikkamaid, vaesemaid, kõik tunnevad rõõmu. Lapsed teevad liivalosse. Kõik neli, Barbarus, Siuts, Semper ja Aurora poseerivad trikoodes fotograafile. Sellest jääb mustvalge pilt. Siis jooksevad koos merre, käest kinni. 25 EKST. PÄRNU RANNAPROMENAAD. SUVI. PÄEV 25 Pilt on idülliline, kajakad ja meri, sinine taevas mõne väga üksiku valge pilvega, Barbarused ja Semperid jalutavad Pärnu rannapromenaadil. Stiilsemaid suvitajaid annaks otsida. Neile jalutavad vastu erinevad suvitajad, esiteks muidugi Tallinnast, siis Pärnu enda parem rahvas. Kõik on seal, kes tahaks end näidata või kedagi kohata. 32. Barbarus on üsna mõtlik, üritab veel ikka Siutsus selgusele jõuda. Siuts ei pane teda hetkel tähele, ta sosistab meeste selja taga Auroraga. Siuts naeratab. Barbarus tervitab vastutulijaid. BARBARUS Armas Asm! Härra Raev! Vahepeal tuleb kaabusid kergitada, tuttavaid läheb mööda. SIUTS Kahju, et on vaid üks elu. Miks mitte kaks või kolm? Miks peab lugema vaid ühte luuletust? AURORA Sa ei tohiks nii rääkida! Semper kuuleb selja tagant katkendlikult naiste juttu. SEMPER Millest te seal, naised?! AURORA Ikka teist, ikka teist! SEMPER Ja looming? BARBARUS Millal, armas sõber, millal? Tundub nagu oleks kõik korraga haigeks jäänud ja just mind vajavad, pisiasjad võtavad kogu aja. Ööseks olen ma omadega nii läbi, et... öösel ma näen unes vaid jahti. Ja tead...? Semper ootab huviga. BARBARUS (CONT’D) Iga pauk trehvab! Naised purskavad meeste selja taga naerma. BARBARUS (CONT’D) Naerge-naerge, minusugune püssur maastab igasuguse linnu! SEMPER Tohohh! 33. BARBARUS Unes muidugi. (Sosinal Semperile) Sa tead, Asm, et küttimine ja teised sarnased ulmad tähendavad amelemist? SEMPER Minu unenäod on selles suhtes märksa tagasihoidlikumad. (paus) Aga unenägusid ei ole ju võimalik kammitseda?! Barbarus patsutab Semperile õlale. BARBARUS Unes on teinekord rohkem tõtt, kui me ise aimata oskaksime. SEMPER Nii et naised siis tegelikult ei huvitagi, ainult...? Vastu tuleb seltskond suvitajaid, jutt küttimisest pole enam sobilik. Barbarus loomulikult tunneb kõiki, ta tutvustab vastutulijaid Semperile. BARBARUS See on proua Parek, tema abikaasa Karl Parek. Siuts lehvitab Elsbetile, ohvitserimundris härra Parek tõstab käe rüütellikult kõrva äärde. Aurora väänab endal kaela kõveraks. AURORA Milline mees! Semper ei solvu sugugi. SEMPER Igaühel on õigus oma unenägudele. Vastu tuleb aina uusi inimesi, Aurora jääb neid vaatama. AURORA Kes need on? BARBARUS Pole aimugi, Tartust? Või Tallinnast, mina ei tunne. Siuts jääb korraks seisma ja vaatab võõraid lummatult. 34. SIUTS Pole vahet, Tartust või Tallinnast, mina sinna ei pääse niikuinii! Kuidas ma neid kadestan! See tuli südamest. Korraks tekib vaikus, Siutsu väljaastumine oli kui välk selgest taevast. Barbarus kogub end, püüab asja klaarida. BARBARUS Säutsuke! Mina näiteks tahaks ennast lugeda hispaania keeles, aga... SEMPER Meil on just tulemas PEN-klubi koosolek Ungaris! Barbarus vaatab uurivalt Siutsu poole. BARBARUS Ma ei tea, Ungari...? SEMPER Ungari ei sobi? BARBARUS See Korsika reis jättis minusse seesuguse tunde, et Ungari tundub kuidagi tasapindne, ma ei taha midagi halba öelda, lame! SEMPER (vaikselt) Lähme ilma naisteta... BARBARUS Kuidas me siis lähme? Kui ilma naisteta?! SEMPER Meie ise, meie frakk, hommikuülikond ja kübar. BARBARUS Need ei räägi ju vastu!? SEMPER Ja pea ei valuta! SIUTS Ma kuulsin, mis sa rääkisid, sina luuletaja jälle lähed ja mina jään kaldale ootama... 35. BARBARUS Värvukene, mis sa nüüd?! Siuts! SIUTS Näe, linnapea läheb! Ta teeb kõik, et Barbarusele mitte Pärnu kirjandusauhinda anda. Linnapea muidugi tervitab kõiki. SEMPER Tegelikult ma tahtsin sult veel ühte asja küsida... Nad jalutavad aeglaselt edasi, kaugenevad merest, ninad maas, intelligentsed hulkurid. Dialoog kostab mere ja kajakate ja kogu muu mõnu taustal. BARBARUS Mida sa tahtsid küsida? Küsi, Asm, kohe saab aeg otsa. SEMPER Palju see telefon maksab? BARBARUS Kole kallis, aga hea on rääkida. SEMPER Palju siis? BARBARUS Kakssada viiskümmend krooni. SEMPER Kakssada viiskümmend krooni?! Siis ma räägin sinu omaga. BARBARUS Tegelikult pole vahet. Kõik, mida osta saab, on mul olemas. Õhtul lähme ohvitseride kasiinosse, sinna lihtrahvas ei pääse. Nad jalutavad ära, nende siluetid sulavad virvendavasse õhku. 26 EKST. TALLINN. TÄNAV. BARBARUSE MATUSTE LEINARONGKÄIK. DETS26 1946. PÄEV Chopini leinamarss. Suvine jalutuskäik mere ääres sulab üle aeglaselt tammuvaks leinarongkäiguks Tallinna kesklinnas. Tohutu hall mass liigub aeglaselt Estonia teatri poole. Värvid puuduvad, vaid punased ENSV lipud vilguvad. 36. 27 INT. BARBARUSE MATUSED ESTONIAS. TALV. PÄEV 27 Estonia kontserdisaali seinal Barbaruse hiigelportree. Tumedates ülikondades parteiülemused venivad pikas mustas järjekorras Barbaruse kirstu järel lavale, kirstukandjate hulgas on ka Klaus ja Tähemaa. Kõigi näod on maskid, keegi ei tahaks ise samas seisus olla. Teiste mustade ülikondade hulka on eksinud suvine Semper, justkui otse Pärnust. Ta üritab end kõigest väest peita, aga ta on nagu valge vares hallis parves, võimatu on mitte märgata. Kirst asetatakse lavale ja avatakse. Sealt vaatab vastu Barbarus, kaame nagu lumi. Väike üksik Siuts seisab leinariietes Barbaruse kõrval, ta tahaks jälle ära, aga pole, kuhu. Ta on juba ära. Siuts on omadega täiesti otsas. Väikse Siutsu vastas võtab istet presiidium, Karotamm, Andresen ja teised asjalikud mehed. RAADIOHÄÄL Leinamuusika valitseb täna Estonia kaunis saalis. Rõdult ripuvad alla leinalipud. Leinalippudega kaunistatud raamitud aluselt vaatab saali sügavusest kohalolijaid Lenini büst kui surematu bolševismi sümbol, mille tuliseks eestvõitlejaks oli seltsimees Vares. Leinavalves seisavad Balti laevastiku mereväelased. Seltsimees Varese kirstu juurde auvalvesse asuvad seltsimehed Karotamm, Veimer, Jefremov, Sazonov, Kruus, Andresen, Semper ja teised seltsimehed. Auvalve asub oma kohale, Semper tunneb end ebamugavalt, aga püüab sarnaneda kõigi teistega. RAADIOHÄÄL (CONT’D) Seltsimees Varesega on tulnud hüvasti jätma tuhanded ENSV töötajad. Nad on näinud teda rõõmuküllastel päevadel 1940. aasta juunis. Nad mäletavad tema sõnavõtte 1941. aasta juuli raskeil päevil, kui vaenlane tungis meile kallale. Nüüd on seltsimees Vares langenud. Karotamm astub kõnepulti. KAROTAMM Seltsimehed, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kodanikud, juba mitmendat päeva on Nõukogude Eesti leinarüüs. (MORE) 37. KAROTAMM (CONT’D) Meie sünnimaad ja kommunistlikku parteid on tabanud raske kaotus. Lühikese raske haiguse tagajärjel lahkus meie hulgast ENSV presiidiumi esimees Johannes Vares. Täna saadame seltsimees Johannes Varese jäädavalt puhkama meie sünnimaa pühasse mulda. Siuts ei suuda seda kuulata. Ta võtab kirstust ühe pärja ja hakkab sealt ükshaaval okkaid noppima, kuni pärjast on ribad järel. Karotamm seda igaks juhuks ei märka, targem on mitte näha, võib ise kirstus lõpetada. KAROTAMM (CONT’D) Meie keskelt on ootamatult lahkunud silmapaistev Nõukogude riigimees, üks Nõukogude võimu juhtivaid organiseerijaid Eestis, bolševistliku partei ustav liige, üldiselt armaastatud ja lugupeetud kirjanik, suur ja tulihingeline isiksus, eesti rahva truu poeg. Neil leinapäevil möödub meie silme eest seltsimees Varese elutee. Nagu juba Lenin ütles, igaüks jõuab kommunismi juurde omamoodi. Kahjuks ei saa seltsimees Vares sellest enam ise kõnelda. Aga meie, tema seltsimehed, jutustame tema lugu edasi. Ta oli kõige populaarsem, kõige tuntum eestlane meie nõukogude sotsialistlikus vabariigis. Täna sängitame seltsimees Varese maamulda. Langetame lipud lahtise kalmu kohale, tõmbame nad seejärel veel kõrgemale, koondades oma ridu sammume edasi kommunistliku ülesehituse teel, unustamata iial, et ühte meie võitlejatest, seltsimees Varest ei ole enam meie hulgas. Pärjast Siutsu käes on saanud oksaront. Siuts rebib pärjalt leinalindi ja viskab põrandale. Sulgeb kätega kõrvad. Karotamm räägib ilma hääleta. Siuts vaatab surnud Barbaruse poole. SIUTS (peaaegu hääletult) Mis ma pean nüüd tegema, Poisu? 38. Vastuseid ei ole. Barbaruse valges näos ei liigu miski. Presiidium lahkub. Saal on tühi, Siuts jääb kirstuga üksi. 28 INT. BARBARUSE MATUSED ESTONIAS. TALV. PÄEV 28 Siutsu juurde saabub seltsimees Andreseni sekretär, noor Nadia (20). Nadia ei oska olla, Siuts ei vaata tema poolegi. Siuts istub kirstu kõrval. Et midagigi teha, hakkab Nadia maast okkaid korjama, samal ajal räägib. Siutsule ta otsa vaadata ei julge. NADIA Seltsimees Andresen saatis mind teie juurde. Et... Rohkem ta öelda ei söanda. SIUTS Et jälgi ei jääks? NADIA Seltsimees Andresenil oli mure. SIUTS Tjaah?! NADIA Seltsimees Andresen palus uurida surnuaia kohta ja... SIUTS Mul on ükstapuha! NADIA Nad panevad sinna mälestusmärgi... seltsimees Varesele. SIUTS Pangu. Nadia ei saa lahkuda, kuigi Siuts temaga eriti ei räägi, tal on Andreseni käsk. NADIA Seltsimees Andresen palus uurida, et... Siuts ei vaata Nadia poolegi. Nadia rohkem ei julge küsida, hakkab lahkuma. SIUTS Kuulge, preili, mis teie nimi oligi? 39. Nadia pöördub tagasi. NADIA Nadia. SIUTS Teate, Nadia, ärge kunagi mehi uskuge, kui nad midagi lubavad. NADIA Hea küll ... Siuts vaatab Nadiat, Nadia meenutab talle noort iseennast. SIUTS Mida see Andresen tahtis siis? NADIA Et millist raamatut seltsimees Vares viimasena luges? Et temal kui kirjandusteadlasel oleks huvitav teada. Siuts ei usu oma kõrvu, ta purskab naerma. Siis vaatab mõnda aega Nadiat ja ei vasta midagi. Nadia rohkem ei küsi, teeb kniksu ja lahkub. Siuts tõuseb toolilt ja ronib kirstu Barbaruse kõrvale, sulgeb silmad ja kuulatab merd. Meri ja kajakad... tulevad läbi lahtise akna nende magamistuppa. 29 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. 1930NDAD. SUVI. PÄEV 29 ... tulevad läbi lahtise akna magamistuppa. Barbarused on voodis, Siuts itsitab, Barbarus on ta peale solvunud. Nad peavad sosistama, sest Semperid on end juba kõrvaltuppa magama sättinud. BARBARUS Tõesõna, Siutsuke ma ei saa nende unelmate vastu midagi parata, kui panen silmad kinni, hakkabki jaht! Ma ei hakka sulle päris kõike seletama ka, sa ei saaks niikuinii aru. Või kui saakski, mis sellega pihta hakata. Sa võiksid valesti mõista, aga seda pole ju vaja. SIUTS Asmile sa ometi kurtsid. BARBARUS Asm on teistmoodi. 40. SIUTS Tssss! Mida sa veel unes näed? Barbarus muutub, ta on nüüd teistmoodi, ohkab. BARBARUS Kõige jubedam on see, et ma ei läinud isa matustele. SIUTS Sa ju ei jõudnud! Barbarus ohkab veel kord. SIUTS (CONT’D) Sa ju ei oleks Kiievist jõudnud. Siuts paneb pea lohutuseks Barbaruse õlale, Barbarus silitab õrnalt Siutsu pead. BARBARUS Tead, ma nägin unes... Barbarus ei ütle, mida, ei taha või ei julge. SIUTS Sa nägid unes...? BARBARUS Ma näen noid mahalaskmisi, ma lähen mahalastu juurde ja katsun pulssi, ja kui see on, palun korrata lasku pähe, ja kui seda ei ole, ikka palun korrata lasku pähe. Ja mul on tunne, et üks neist olen mina ise, et mul on pulss alles ja tuleb lasta pähe ja... ma olen ise enda mahalaskja... SIUTS Jäta palun nüüd! BARBARUS Ma ei tea, kas see tähendab, et ma ise osalen iseenda mahalaskmisel või? Siuts ei suuda enam kuulata, paneb Barbarusele padja näo ette. SIUTS Ma ei võta enne patja ära, kui sa ei lõpeta seda mahalaskmise juttu. 41. BARBARUS (padja alt) Hea küll, ma ei räägi enam. SIUTS Lubad?! BARBARUS Luban! Siuts võtab padja ära ja suudleb Barbarust põsele, justkui oleks nad äsja surmast pääsenud. Ta sosistab. SIUTS Pimedas muutuvad jutud liiga tõelisteks... (kõva häälega) Räägi nüüd sellest, mis sa Asmile rääkisid! BARBARUS Mida ma Asmile rääkisin? SIUTS Et jaht unes tähendab amelemist! BARBARUS Mina?! SIUTS Sina jah! BARBARUS Amelemist?! Siuts võtab uuesti padja ja hakkab Barbarust lämmatama. SIUTS Ja et te võtate naiste asemel Ungarisse frakid? Barbarus püüab Siutsu enda alla väänata, aga Siuts on ootamatult tugev. BARBARUS Frakid? SIUTS Sa ei teagi, mida tähendab amelemine? 42. BARBARUS (rõõmuga) Pole iial sellist väljendit kuulnud... SIUTS Siis ma näitan sulle... Siuts hakkabki amelema. Barbarusel pole selle vastu midagi, ta võitleb mõnuga Siutsu vastu. BARBARUS Asm võib kuulda... Siutsu on pimeduses halvasti näha, ta on Barbarust seljatamas, aga tema häält on kuulda, Siutsu on tunda, Siuts sosistab Barbarusele kõrva. SIUTS Ameleme salaja. Siuts suudleb Barbarust kõrvale, kaelale, huultele. BARBARUS Asmil on head kõrvad... Barbarus ohkab veel kord, aga see pole enam murest, ta on Siutsule alla andnud, ta on kulgemas õndsusesse, kui kostub koputus uksele. 30 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. MAGAMISTUBA. SUVI. ÖÖ 30 Uks läheb lahti, sisse astub öösärgis viisakas Semper, tal on prillid ees, käes raamat ja küünal. Amelemine katkeb enne kulminatsiooni. Nii nõmedas olukorras pole Barbarus ammu enam olnud. BARBARUS Põrguvärk... SEMPER Palun vabandust, no andke andeks, seda ma küll ei tahtnud, ma otsisin tualetti. Siuts tõmbab endal teki üle pea, Barbarus rabeleb ennast sündsasse asendisse. BARBARUS Sellest pole midagi... Aga Semper juba põgeneb.Barbarus patsutab tekimuhku, mille all on Siuts. 43. BARBARUS (CONT’D) Sa võid välja tulla. Kuuled, Siuts, Asm läks ära. Siuts poeb aeglaselt teki alt välja, siis hakkab taas itsitama, siis naerma. Barbarus ei saa midagi parata, ta hakkab samuti naerma, mõlemad naeravad laginal. Uks läheb uuesti lahti, solvunud Semper pistab nina ukse vahelt sisse. SEMPER Minu üle naerate või? Barbarus ei saa naeru pidama. BARBARUS Ei, Asm, ei naera sinu üle, mine magama tagasi... Semper kobib magama, Barbarus ja Siuts lõpetavad viimaks naermise. Barbarus kallistab Siutsu. BARBARUS (CONT’D) Ma ei lähe kuhugi ilma sinuta. SIUTS Ungarisse ka mitte? BARBARUS Ungaris käin ära ja siis... SIUTS Ja siis mitte kunagi?! Luba! Barbarus mõtleb vaid hetke. BARBARUS Luban. 31 INT. PÄRNU LINNAPEA KABINET. PÄRNU KIRJANDUSAUHINNA KOOSOLEK. 31 1930NDAD. SUVI. PÄEV Pärnu linnapea härra Kask (67) istub murelikult oma ülimalt linnapealikus kabinetis. Kabinetis on muljetavaldav nõupidamislaud toolidega. Et otsustel oleks kaalu. Kogu mööbel vääriks muuseumi. Kabinetis, selle laua taga on kolm naist ja kaks meest, kõik Pärnu koorekiht. Lisaks linnapeale ettevõtja härra Jürvetson (53), tark, rikas ja tasakaalukas. Naised on suvekleitides, noored ja kelmikad, on juba ette näha, et nende vastu pole kerge saada. Need on proua Elsbet Parek, preili Kelle ja imeilus preili Luht. Härra linnapea on raskeks vaidluseks valmis, ta köhatab, võtab hoogu ja alustab koosolekuga. 44. PÄRNU LINNAPEA Minu ettepanek oleks, et jagame selle auhinna kaheks. Viissada krooni on selleks piisavalt suur raha. HÄRRA JÜRVETSON Jah, seda ettepanekut ma toetan. Elsbet Parek ei suuda neid ettepanekuid istudes kuulata, ta hüppab püsti. ELSBET PAREK Palun, härrad, mõtleme natuke selle peale, et Johannes Vares Barbarus on elanud Pärnus juba üle kahekümne aasta! Palju meil neid luuletajaid siin Pärnus on? Ta on selle auhinna välja teeninud. Härra Jürvetson läheb sellise alguse peale päris ägedaks. HÄRRA JÜRVETSON Sel juhul olen ma täielikult härra Mõtslase poolt! Juba sellepärast, et härra Barbaruse viimane luulekogu “EVR” on Eesti Vabariigi täielik solvang, ükski riik peale Eesti Vabariigi ei lubaks sellist asja isegi avaldada. Aga meil on demokraatia, ja las ta siis olla, aga me ei pea sellepärast oma vaenlasele auhinda andma! Või mis? PÄRNU LINNAPEA Ma kardan, et sellest tuleb ainult pahandusi, nii palju ma Barbarust tunnen. Ta on suurepärane arst ja veel parem tülinorija. PREILI LUHT Barbarus on ainuke, kes pole ühtegi auhinda saanud. Lõppude lõpuks olgu poliitilised vaated millised tahes, meil kõigil on oma nägemus, aga see pole ju poliitiline auhind. See on kirjandusauhind. HÄRRA JÜRVETSON Ma ei saa aru, miks ei võiks anda poolt raha Mõtslasele? PREILI KELLE Barbarus ei võta poolt raha vastu! 45. HÄRRA JÜRVETSON Isegi pool raha on kakssada viiskümmend krooni! PÄRNU LINNAPEA (pomiseb enda ette) See oleks isegi minule suur summa! PREILI KELLE Barbaruse jaoks ei ole raha tähtis! Tähtis on tunnustus. Kuid mis asi on pool tunnustust? Ma arvan, et Barbarus oleks meelsasti nõus kogu raha Mõtslasele jätma, kui vaid kogu tunnustus temale langeks. Ja Eesti vabariik võiks ka suurmeelsem olla. Riik ei kuku ühe luuletuse mõjul kokku või ei ole see päris riik. ELSBET PAREK Pärnule on Barbarust väga vaja. HÄRRA JÜRVETSON Pärnule on ka Mõtslast vaja. PÄRNU LINNAPEA (pomiseb) Ma kardan, et sellest ei tule midagi head välja. PREILI LUHT See on ju kõigest ühe auhinna üleandmine! Preili Luht näeb seda lauset öeldes nii hurmav välja, et mehed oleks kohe nõus õiguse naistele jätma, kui see olekski nii lihtne! Õnneks istub preili Luht lausa teises otsas, sealt ei ole ta nii ohtlik. PREILI KELLE Ja ta ei olegi lihtsalt inimene, ta on multiplitseerit inimene... ELSBET PAREK Geomeetriline inimene! Preili Luht tõuseb lauast ja liigub otse linnapea poole, Pärnu kõige lahtisem dekoltee ees. Linnapea ei oska, kuhu vaadata, abi oleks vaja! 46. PÄRNU LINNAPEA Minu hirm on, et ta poleks mingi viisnurkne inimene, aga muidu... mis te arvate, härra Jürvetson? HÄRRA JÜRVETSON Minugi poolest! Jäägu siis see geomeetriline inimene! Barbarusest ei ole mul sooja ega külma, aga kui preilid teda nii tuliselt toetavad... minugi poolest. Naised pistavad rõõmsalt kiljuma ja kaelustavad üksteist ja ka Jürvetsoni ja linnapead. Väike autasu neilegi. 32 INT. PÄRNU KESKLINN. RÜÜTLI TÄNAV. SUVI.PÄEV 32 Barbarus läheb võidukalt auhinna poole, kübar peas, hõlmad tuules lehvimas. Ta ei näe kedagi ega midagi, inimesed lähevad aupaklikult teelt, isegi troskad peatuvad. Barbaruse silmis särab võit! 33 INT. PÄRNU RAEKOJA SAAL. KIRJANDUSAUHINNA ÜLEANDMINE. SUVI.33 PÄEV Raekotta on kogunenud kogu Pärnu koorekiht, loomulikult ka žürii. Ja muidugi Siuts, kes on üle pika aja peaaegu et rahul asjadega, nagu nad on. Barbarus siseneb saali nagu päike. Ta astub kõnepulti ja räägib. BARBARUS Aeg ei seisa, vaid sööstab meie kaudu minevikku, jättes enda järele laineterulli, mille amplituud päev- päevalt väheneb. Ajalaulud iganevad nagu inimene ise, kes omakorda aja kaudu vajub minevikku. Olen katsunud läheneda selle aja voogavusele sisulise puhtloova printsiibiga, ühineda vahenditult kõige ümbritseva eluga, vahel isiksuse haihtumiseni, sulada ühte sellega, kõige tema varjamatum, otsekohesem ja siirusem, luuen puhtisendilisen realiteedi, oma vabariigi, oma EVRi. See Eesti riik pole identne ametliku Eesti vabariigiga, sest igal luuletajal on oma lipukuvand. Barbarus tõmbab nagu mustkunstnik põuest välja punase salli, seob endale ümber kaela ja jätkab. 47. BARBARUS (CONT’D) Ja oma sisemine riigikord, mida ta kaitsma peab. Ehk kui tal seda ei ole, siis ei ole ta luuletaja? Loominguvabariiki ilmestab põhjalik erinemine üldsusest, luule on sageli autori maapagu. Maapaos, selles kodanlikus maapaos, mis õgib oma lapsi, nagu lõvid söövad oma poegi, et vaid emastele ligi saada, ja mille nimi on Eesti Varbariik. Barbarus tõmbab hinge ja heidab pilgu saali. Linnapea ja härra Jürvetson ei jõua oma otsust ära kahetseda. Osa aktuselisi juba lahkub. Järelejäänud ootavad, mis Barbarus veel ütleb. Barbarus annab tuld. BARBARUS (CONT’D) Ja selle töörahva verd imeva riigi veriseim osa on siinsamas Pärnus, kus valitseb vaimne tühjus, silmakirjalikkus ja kadedus. Seda õnnetut linna ei päästa tema kodanlikust kuristikust isegi meri! Kõik! Saal on seljatatud, pikali löödud, nokaudis. Isegi preili Luht on närtsinud. Barbarus särab kõnepuldis. 34 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 34 Siuts on Barbarusel uksel vastas. Nad kallistavad üksteist. Hilda jälgib seda heldinult pealt, käed rinnal koos. Lõpuks on õnn kohale jõudnud. BARBARUS Niipalju siis auhindadest. SIUTS Ometigi mingi sündmus, siin Pärnus! BARBARUS Nii palju raha Pärnul pole, et mind ära osta, vastupidi aga küll. Hilda, me teeme pidusöögi! Barbarus jätab käigult üleriided Hildale, Hilda haarab neid lennult ja paneb varna. HILDA Jah, härra? 48. BARBARUS Vaata, palju meil keldris šampanjat alles on, juhul kui tuleb puudu, tellime juurde, Bordeaux’d peaks jätkuma, valgetest võta Chablis. HILDA Kelder on nagu alati täis, härra! BARBARUS Aga sinna mahub veel! Barbarus tunneb rahuldust, üle pika aja. Siuts nõjatub pärjatud mehe õlale ja tunneb sama. Hilda kirjutab kõik korralikult üles. Hilda lippab poodi. Siuts suudleb Barbarust põsele. SIUTS Ma jätan su hetkeks üksi, kallim. BARBARUS Võitjad on alati üksi, mu arm. 35 INT. BARBARUSTE MAJA PÄRNUS. KIRJANIKUTUBA. PÄEV 35 Barbarus tuleb aeglaselt oma tuppa, istub kirjutuslaua taha ja jääb ainiti tulevikku vaatama. Seda on võimatu ära aimata. 36 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 36 Hilda sätib hõbenõud, kristalli ja muu ilusa lauale, heidab viimase pilgu. Kõik on nii, nagu peremees tahab, vähemasti on ta selleks kõik teinud. Uhkemat peolauda pole olemas! Kahvlid, taldrikud, peekrid, karahvinid, kõik särab ja kiiskab. Veinid on avatud, šampanja külmas, söögid soojas, pidu võib alata. Kostab uksekell. 37 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 37 Barbarus tervitab Sempereid. Semperid on suviselt elegantsed, õlgkübara ja jalutuskepiga, Aurora on õhulises kleidis. Barbarus särab oma peoülikonnas. Semper kaelustab sõpra. SEMPER No lõpuks ometi on Pärnu linn märganud oma luuletajat. BARBARUS Nüüd ei ole selles kahtlust! 49. Aurora on järgmine õnnitleja, ta surub põse vastu Barbaruse põske, prantsuse stiilis. Siuts ei suuda rõõmu tagasi hoida, te siutsub! SIUTS Ta pidas kõne! BARBARUS Loomulikult ma pidasin kõne! AURORA Ega meid ometi vahistama ei tulda?! BARBARUS Lähme ometi edasi, sõbrad! Aurora ei liigu, ta on jäänud ühte suunda põrnitsema, siis tõstab käe ja sihib sinna näpuga. AURORA Ja see? BARBARUS See on telefon! Semper kiikab üle Barbaruse õla. SEMPER See siis ongi see Barbari telefon? BARBARUS Ütle, et see on see Siutsu telefon. Aga ta lubab mul helistada. Eks ju, Siuts! Siuts sirutab põse ette, Barbarus suudleb teda põsele. AURORA Appi, kui põnev, appi kui põnev. Tohib katsuda? SIUTS Muidugi, katsu palju tahad. Aurora katsub telefoni igast võimalikust kohast. SEMPER Ma olen Tartus üht sellist näinud. Semper üritab rääkida võimalikult ükskõikselt, aga väike erutus on hinges. 50. BARBARUS Pärnus oleme me üks esimesi, kellel on telefon, aga noh, mujal on ta vägagi levinud. SIUTS Meil pole kellelegi helistada! Me oleme ju esimesed, jälle esimesed! BARBARUS Palju kõnesid ma just ei saa, aga see aeg tuleb! Kõike muud võib juhtuda, aga telefon vallutab maailma, selles olen ma kindel. Kõik vaatavad telefoni. See must värgendus paelub, tõmbab ligi. Semper võtab ettevaatlikult toru, kuulatab, ei kippu ega kõppu, laiutab käsi. BARBARUS (CONT’D) Ükspäev see telefon heliseb, minu sõna selle peale, Asm! SEMPER (toru käes) Mõnikord ma lausa kardan sellised asju. Trükimasin, telefon! Kuhu me nii jõuame? Aurora võtab Semperilt toru ja uurib lähemalt. BARBARUS Isegi kui me kuhugi ei jõua, oleme me kuhugi teel! Siuts näitab Aurorale, kuidas helistada. Toru paneb vastu kõrva. SIUTS Ja sealt tuleb siis hääl ja... AURORA Kuidas see hääl sinna saab? Mõlemad kehitavad õlgu. SIUTS Ärme vaevame pead. Nii lihtsalt on! Hakkavad naerma. SEMPER Teel kuhu? 51. BARBARUS Pole aimugi! Ootame ära! Ja siis ma vastan su küsimusele. (paus) Aga hakkame sööma, sõbrad! 38 INT. BARBARUSE KODU PÄRNUS. ELUTUBA. SUVI. PÄEV 38 Barbarus talutab külalised laua juurde. Heliseb uksekell. SIUTS Hilda, ole hea, mine vaata! Hilda juba jookseb, ta avab ukse ja paneb käe suu ette, justkui oleks kummitust näinud. Siis tuleb ta tuppa tagasi ja teatab kuidagi eriliselt. HILDA Härra Talvik tuli. Hilda järel astub sisse noormees (30), tõepoolest silmapaistev, hipi ja aadlimehe segu. Kõik jäävad vait. Siuts jääb Talvikut vaatama. Ta ei ole midagi niisugust näinud. Talvik on veidi jumaliku ilmega ja ka veidi nokastanud. Barbarus läheb külalist kallistama, aga see rabeleb end lahti. TALVIK Ma vabandan, härra Barbarus, aga... BARBARUS Mida siin vabandada, härra Talvik, see on minu kodu, minu kindlus, iga hetk teie käsutuses. Semperid uurivad külalist kaugelt, Siuts läheb Talvikut kallistama. SIUTS Tere! Selline te siis oletegi! TALVIK Milline, kui tohib küsida? Siuts ei oska isegi vastata. Punastab. SIUTS Teistmoodi... Barbar on teist niipalju rääkinud. Õigemini teie isast! Kuidas nad koos sõjas... Barbar sai isegi Vabadusristi! Näita ometi, Poisu! 52. BARBARUS Jätame need ordenid... Talvik lõikab päris hoolimatult vahele. TALVIK Õnneks on sõda lõppenud. Ma olin Pärnus ja kuulsin, et vist peab tulema õnne soovima. Kuigi mind polnud kutsutud. BARBARUS Aitäh, Heiti, aitäh, sõbrad on alati oodatud, ma ju röövisin Pärnult auhinna! Barbarus võtab Hildalt veini, punase Bordeaux’ pudeli ja kavatseb Talvikule valada, too lipsab aga klaasiga eest ja valab endale valget veini. TALVIK Suvi ju! Barbarus on üsna totrasse asendisse jäänud, pudel õhus. TALVIK (CONT’D) Ma kujutan ette, see võis üsna korralik lahing olla, mis seal linnapea kabinetis toimus, aga Pärnu jääb teile vist ilmselgelt alla. Talvik lööb oma klaasi rõõmsalt vastu Barbaruse oma. Aurora toksib igaks juhuks vaikselt klaverit, siis hakkab mängima. Talvik tõstab klaasi. TALVIK (CONT’D) Minu isa suure sõbra võidu terviseks! Barbarus neelab torked alla, lööb Talvikuga klaasid kokku ja joob. Vein jahutab, Barbarus saab hea tuju tagasi. BARBARUS (Talvikule) Telefoni ikka nägite? TALVIK (köhatab ükskõikselt) Ja-jaa, kõigil Tallinna snoobidel on sellised, mulle nad eriti ei meeldi. Kui ma saan inimesega otse rääkida, milleks mulle telefon? (MORE) 53. TALVIK (CONT’D) Mulle meeldib inimesele silma vaadata. BARBARUS Ah nii... SEMPER Minu partei mees! TALVIK Mina ei ole ühegi partei mees! Talvik on päris uhkelt purjus. Ta on kogu ülejäänud seltskonnale sõja kuulutanud, galantselt! Siutsule Talvik meeldib. SIUTS Näed, kallis, terve Tallinn on telefone täis! BARBARUS Terve Tallinn võib olla, aga parem olla Pärnus esimene, kui Tallinnas üks paljudest ehk mittekeegi. Ma ei mõelnud teid, Heiti! Barbarus naerab suure häälega. Siuts üritab õhku mahendada, ta tuleb meeste vahele, šampanjaklaas käes. SIUTS Poisu, armas Poisu, andestage ometi teineteisele. Heiti, mis veini teile? Talvik sirutab klaasi pikalt välja. Barbarus sirutab oma pudeli Siutsu ja Talviku vahele. TALVIK Valget palun! BARBARUS Või punast, Chateau Bracieux? Talvik ei tee Barbarusest väljagi, ta võtab Siutsult valge veini pudeli ja valab oma klaasi ääreni täis. TALVIK Kui võimalik, siis ma paluksin siiski Chablis’d. Barbarus peaaegu et karjatab, ise ka ei tea miks. BARBARUS See on ju valge! 54. SIUTS Talle lihtsalt meeldib valge, muud ei midagi. Talvik kummutab pool klaasi kurku, aga vist ei kõigu veel. TALVIK Just! Semper tuleb sõpra päästma. SEMPER Barbarossa, vala mulle ka punast! Barbarus pistab kõva häälega naerma. Ta valab Semperile punast. BARBARUS Nii et meie kahekesi sinuga oleme punased või mis? Õnneks näeb Siuts läbi akna kedagi tulemas, ta hakkab Hildat taga hüüdma. SIUTS Hilda, Hilda! HILDA Jah proua?! SIUTS Parekid tulevad! 39 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 39 Hilda jookseb kõigest väest ukse poole, aga ikkagi jääb hiljaks. Parekid astuvad juba uksest sisse. Hilda tervitab õnnetult, Barbarus on Parekitele ukse juurde vastu tulnud. Tal on pudel rõõmsalt käes. BARBARUS Härra Parek, no teid on tore näha. Kui ma näen mundrit, tuleb igasugu mälestusi silme ette. Barbarus imiteerib laskmist. KAPTEN PAREK Palju õnne, Johannes! Kapten Parek surub mehiselt Barbaruse kätt. Semper tuleb seltskonda. Nad liiguvad toa poole. 55. SEMPER Kumba te mõtlete, härra Parek, mind või Barbarust? Meil on siin kõik Johannesed. Aurora hüüab vahele, ei saagi aru, kummale, aga kallistab hoopis Siutsu. AURORA Ikka sind, kallis! KAPTEN PAREK Ma kuulsin, et auhindamisel oli väike pahandus ka? BARBARUS Ikka suur pahandus, milleks meile väike pahandus? SIUTS Väikseid ei pandaks ju tähele! Pahanduselugu teeb kõigil tuju heaks. SIUTS (CONT’D) Midagi ometi toimub siin Pärnus, me tülitseme, me elame! ELSBET PAREK Lööme ometi kokku! Nad löövad klaasid kokku, need kipuvad tühjaks jääma. BARBARUS Hilda? Hilda on parajasti jännis šampanja avamisega, ei saa kuidagi korki lahti. HILDA Ei taha avaneda... BARBARUS Anna siia! Barbarus avab hetkega šampanja, suunab selle nagu kahuri ette ja laseb sealt rõõmuga pursata. BARBARUS (CONT’D) Nii kallist vahtu polegi Pärnus nähtud! Siuts plaksutab rõõmsalt käsi kokku. 56. SIUTS Nagu sõda, nagu sõda! See teeb kõigile hirmsasti nalja. Barbarus valab hooletult šampanjat, kõik sirutavad klaasid ette. Pudel on juba tühi. BARBARUS Hilda? SIUTS Hilda? Hilda on juba järgmise pudeliga hädas, ka see ei taha avaneda. Barbarus võtab pudeli enda kätte ja näitab ette, kuidas. BARBARUS Näed, Hilda, sa võtad pudeli ja lihtsalt keerad kuus korda nii... vasakule! Mõistad? Hilda üritab kõigest väest õppida. BARBARUS (CONT’D) Kus sa elanud oled? Hilda tunneb end ilmselgelt süüdi. Barbarus annab pudeli Hildale üle. TALVIK Mitte paremale?! BARBARUS Seekord siiski vasakule! Noorus nooruseks, aga on ka igavesi asju, nagu šampanja ja selle kork! Valmis olla... Pauk! Kork lendab lakke, naised kiljatavad, vahtu purskab. Barbarus valab lahkelt kõigile šampanjat. 40 I/E. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. ÖÖ 40 Valgus keeratakse õhtuks, muusika, šampanja, naer, kõik nagu Barbaruse peol olema peab, hämarus muudab kõik salapärasemaks. Väljast vaadates näib maja eriti mõnus, hämarad tuled aknas, hääled ja muusika. 41 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. KÖÖK. SUVI. ÖÖ 41 Hilda peseb köögis nõusid, käib toas vaatamas, et kõigil kõike oleks. 57. 42 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. ÖÖ 42 Kapten Parek näitab Barbarusele püstolit. KAPTEN PAREK Walther, igati kaasaegne Saksa relv. BARBARUS Ükstapuha kust otsast ei vaata, sellega kohtumine ei tõota head. KAPTEN PAREK Oleneb, kust otsast vaadata. Kapten Parek on asjalik, paneb püstoli tagasi kabuuri. Semper uurib salaja telefoni, võtab toru hargilt, kuulatab, paneb tagasi. Siis võtab uuesti toru. Talvik tantsib kahe naisega, Siutsu ja Elsbetiga. Ta on naised “oma tiiva” alla võtnud, Talvikul on lahtine pudel šampanjat käes, kui vaja, valab naistele juurde. Nad kõik on end pisut unustanud. TALVIK Kolige, ära! Kolige ära, kui üldse olla, siis pigem Tallinnas kui Pärnus. Minu isa oli Pärnust, ma ise olen, mu isa on Barbaruse sõber, ma ei tea, kas ma pean selle üle kurvastama või rõõmustama, aga mina läksin, minge, ärge kõhelge, te lämbute siin. ELSBET PAREK Kumb siis meist? TALVIK Mõlemad muidugi! (luksub) Pardon! SIUTS Te teete nalja, Heiti! TALVIK Mitte sugugi! Kolige enne, kui on hilja. Muidu jääte siia oma telefonikõnet ootama. Seda ei tule! Siuts puhkeb ootamatult nutma. Mitte häälega, lihtsalt pisarad purskavad järsku silmist. Ta üritab neid ära pühkida. 58. TALVIK (CONT’D) Appike, ma ei tahtnud teid solvata! Siuts kallistab Elsbeti. ELSBET PAREK Siutsuke, kullake... SIUTS (nuuksub) Ega ma sellepärast... ELSBET PAREK Millepärast siis? Siuts nutab ja naerab korraga. Pühib pisarad ära. SIUTS Ma ei tea, kõik on hästi... Talvik avab uue pudeli, vahtu lendab. Järsku on tantsijate juures Barbarus, Pareki püstol käes, sihib sellega Talvikut. BARBARUS Andke alla! Muusika jääb vait. Talvik tuigub veidi, aga ei karda üldse. Naised ei saa millestki aru. TALVIK Pigem laske kohe, ma niikuinii ei anna alla... Siuts on purjus ja vapper. SIUTS Ei tohi Heitile liiga teha! Siuts üritab Barbaruselt relva ära võtta, aga see ei õnnestu. Siis seisavad Siuts ja Elsbet Heiti ja relva vahele, kaitsevad teda kehaga. Kapten Parek jõuab väga õigel hetkel kohale, võtab Barbaruselt relva ära. KAPTEN PAREK Naljad võivad lõppeda igat moodi... BARBARUS Hea küll, ma ju tahtsin Heitile hoopis oma raamatu kinkida. Raamat on tal justkui imeväel valmis. Ta ulatab Talvikule raamatu. Õige veidi kõikuv Talvik lehitseb raamatut, loeb valju häälega pühendust. 59. TALVIK Aatekaaslasele Heiti Talvikule. Talvik annab raamatu Barbarusele tagasi. TALVIK (CONT’D) Ma ei saa seda vastu võtta! BARBARUS Teie ei saa raamatut vastu võtta? Ta võtab Talviku käest raamatu ja tõmbab pühendusest maha “aatekaaslase”. BARBARUS (CONT’D) Ma tõmbasin aatekaaslase maha. Kas nüüd sobib? Barbaruse häälest ega näost ei ole võimalik aru saada, et ta tahaks tegelikult Talviku tappa. Talvik võtab raamatu, loeb pühenduse üle. TALVIK Sobib. Ta paneb raamatu taskusse, keerab Barbarusele selja ja jätkab naistele šampanja valamist. Nagu poleks midagi juhtunud. Midagi ei olegi ju juhtunud? TALVIK (CONT’D) Näete, seekord jäin ellu! 43 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. ÖÖ 43 Siuts tormab kuhugi ja tuleb tagasi fotoaparaadiga. Ta võtab osavalt koha sisse Talviku kõrval, Elsbet lipsab noormehe teisele käele. Nad on valmis! SIUTS Hilda... Hilda! Ole hea, palun tee meist pilti! Hei, palun kõik pildi peale, daamid ja härrad! Kogunemine võtab veidi aega, kuna see on üsna ootamatu. Hilda on endast täiesti väljas. Ta räägib vist esimest korda elus vastu. Ta peaaegu et karjatab. HILDA Aga proua! Ma ju ei oska. Siuts muidugi ei pane seda juttu tähele, suskab aparaadi Hildale. Hilda hoiab seda küll käes, aga ta tõepoolest ei oska! Käed värisevad! 60. SIUTS Oskad küll, vajutad lihtsalt nupule ja kõik, kaua võib?! Hilda! BARBARUS Ta ei saa hakkama, Siuts, ta õppis vaevu korgitõmbamise ära! Barbaruse jutt tekitab naerupahvaku. Hilda seisab rikaste ja ilusate rivi ees nagu mahalaskmisel ja peaaegu väriseb. Siuts jookseb Hilda juurde, teeb puust ette. SIUTS Näed, vajutad siia nupule, saad aru, mida sa ei oska?! Sellega saab iga teenija hakkama! Hilda noogutab aralt, aga väriseb endiselt. HILDA Jah, proua... Hilda teeb pilti. Esimese vusserdab ära, teise klõpsuga saab hakkama. Barbarus seisab rivi ette, aplodeerib. BARBARUS Tubli, Hilda! Näete, lihtne inimene, aga pildistab! Hildale korraldatakse soe aplaus. Hilda tahaks maa alla vajuda. Piinlik on. Samal hetkel kostub laevasireen. See on teistmoodi, justkui kusagilt mujalt. Kõik tarduvad. BARBARUS (CONT’D) Laev? Kõik vaatavad sireeni poole. See on kauge ja kuidagi halbaennustav. BARBARUS (CONT’D) Kapten Parek, on teil aimu, mis laevaga võiks tegemist olla? KAPTEN PAREK Mitte kõige vähimatki. Naised hakkavad omavahel sosistama, isegi Talvik saab pisut kainemaks, see kõik on ootamatu. Keset pidu! AURORA Appikene, mis siis nüüd saab? Talvik ajab end püsti. 61. TALVIK Laev noh, lähme uurime. SEMPER Võib-olla oleks enne targem maad kuulata, mis või kes, öö on kah jahe... BARBARUS Öö on öö! Asm, šampanja pole veel otsas, lähme muidugi vaatama! Kapten Parek on meiega, ja kapten Talviku poeg, ning doktor Barbarus. Kui on haavatuid, võin aidata! Tasu seekord ei võeta! 44 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. ÖÖ 44 Seltskond haarab laualt pudeleid ja läheb. Hilda jääb üksi tuppa. Ta on ikka veel erutatud, süda puperdab. Tegelikult on noorhärra Talvik veel uksel jokutamas, ei saa aru, kus kõik on läinud. Siis kaob tema ka. Hilda hakkab kibekiiresti koristama. Tal on tööd hommikuni, aga ta muudkui koristab ja laud saab puhtaks. Siis Hilda istub. Mõtleb elu üle. Räägib iseendaga. HILDA Ma nii koledasti kartsin, kui proua käskis pildistada. Mõelda, mina, lihtne inimene... 45 EKST. PÄRNU TÄNAVAD. SUVI. ÖÖ 45 Talvik ja Siuts on jäänud kahekesi teiste sappa jalutama. See on romantiline jalutuskäik, siin seal on üksikud tuled, taevas on hämar, äike vist hakkab juba tõusma. Mõnda ega lähevad vaikides, Siuts ainult vaatab Talvikut, Talvik tuigerdab. Siis julgeb Siuts küsida. SIUTS Lugege midagi, Heiti! Mingigi luuletus! TALVIK Ma olen täna tõesti kuidagi... ebaluuleline. Siuts peaaegu sikutab Talvikut SIUTS Lugege ometi, Heiti, lugege! 62. Talvik annab alla, võtab Barbaruse raamatu, lehitseb ja kavatseb juba lugeda. SIUTS (CONT’D) Mitte siit ometi, lugege ikka midagi enda oma! Esimest korda hakkab Talvik kõhklema. TALVIK Kuidagi imelik oleks...? SIUTS Ei ole imelik! TALVIK Olete kindel? Siuts on end vist väga unustanud, ta on Talvikule nii lähedal, sosistab kõrva. SIUTS Ma palun!!! Siuts vaatab Talvikule silma. Talvik üritab kainemaks saada. Talvik joob oma klaasi tühjaks ja loeb. TALVIK Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased. Mis oma ladvastiku peitnud uduloori. Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori, sa läbi värisevi lehi paista lased. Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte. Mis ripsmeist vuliseb, kui pehmest lepavõsast, sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksind pesast. Uus elu voolas sääl mul üle pää ja käte. Siuts puhkeb ootamatult nutma. Mitte häälega, lihtsalt pisarad purskavad järsku silmist. Ta üritab neid ära pühkida. TALVIK (CONT’D) Appike, ma ei tahtnud teid solvata! SIUTS (nuuksub) Ega ma sellepärast .. TALVIK Mille pärast siis? 63. Siuts nutab ja naerab korraga. Pühib pisarad ära. SIUTS Kõik on hästi... Eestpoolt kostab Barbaruse hääl. BARBARUS Siuts! Me lähme kohe rünnakule, relvad on juba laetud! Siuts... Siuts seisab Talviku vastas, kõhkleb õnnelikult. Pimedusest kostab šampanjapudelite pauke. SIUTS Näete! Mind ikkagi vajatakse! Siuts läheb Barbaruse hääle suunas ära, alguses käib, siis käib kiiremini, siis hakkab jooksma. Talvik ei saa aru, või taha aru saada. 46 EKST. PÄRNU SADAM. SUVI. PÄEV 46 Päev pärast suurt pidu jalutavad Siuts ja Barbarus Pärnu sadamas, uitavad pärast tennisemängu, spordiriided seljas, reketid käes. Siutsu tuju pole suurem asi. Barbarus parem ei küsi, miks. Kail on hiiglasuur laev “Oratova”. Barbarus ja Siuts seisavad laeva ees. Nagu sipelgad, reketid käes. SIUTS Sakslased. BARBARUS Alles nad saabusid ja juba minek! Hitler kutsus koju. Kõik Pärnu sakslased! Ometi! Tuhat aastat on läinud nagu nipsti! Justkui vastuseks laseb laev sireeni ja hakkab liikuma. SIUTS (ohkab) Ongi läinud. Barbarus võtab ümber Siutsu kinni. BARBARUS Ära muretse, Asm tuleb varsti tagasi. Barbarus võtab maast kivi ja virutab laevale järele, see kõmiseb. 64. SIUTS Sa lähed liiale, lõpeta! Saksa madrused tulevad tekile ja vaatavad imestunult Barbarust. Siuts tirib Barbaruse jõuga ära. Barbarus kohendab oma pükse. BARBARUS Sakslased?! Las vahivad, neil pole aimugi palju ma nende eest maksin. SIUTS Lähme koju, ma ei taha siin enam olla! BARBARUS Mis juhtus, Siutsukene?! Barbarus on sõiduvees, parimas tujus. SIUTS (sisistab) Lõpeta see säutsutamine! 47 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 47 Siuts tuleb välisuksest sisse, Barbarus tema järel. SIUTS Hilda! Hilda jookseb kohale, võtab proua kübara. Siuts läheb joonelt edasi elutuppa ja viskab sohvale pikali. Ta on surmtüdinud, kõigest! Hilda seisab Siutsu kõrval, ootab mingitki käsku, siis küsib ettevaatlikult. HILDA Võib-olla teed prouale? Siuts ei pane küsimust tähelegi, aga Hilda ootab. Hilda proovib uuesti. Ferdinand imbub sisse, liputab saba, aga kaob kohe, kui Siutsu häält kuuleb. HILDA (CONT’D) Võib-olla... Siust nähvab väge inetult. SIUTS Võib-olla mis?! Barbarus tuleb Hildale appi. 65. BARBARUS Siuts, kas sa teed tahad? Siuts karjub Barbaruse peale. SIUTS Ma ei tea ise ka, mis ma tahan! Saad aru?! Barbarus saadab Hilda vaikselt ära. BARBARUS Aitäh, Hilda! Pikk vaikus. Väga pikk. Barbarus istub Siutsu kõrvale, kallistab. BARBARUS (CONT’D) Siutsul ei ole täna tuju? Siutsul on pisarad silmis. SIUTS Ei ole jah! Kes ma olen selline? Vana naine! BARBARUS Mis vana?! Siuts hüppab sohvalt püsti ja röögib nagu segane. SIUTS Ma olen nelikümmend. Lapsi ei ole! Sõpru ei ole! Ainult padjad ja ... Siuts võtab sohvalt padjad, loobib need mööda tuba laiali ja hakkab vihaga ulguma. Nagu kiuste kostub kaugusest Saksa laeva viimane vile. Siuts istub tagasi sohvale. Barbarus korjab padjad kokku, klopib mööda põlve puhtaks ja istub ettevaatlikult Siutsu jalge ette maha, padjad süles. Siuts nuuksub, pühib pisaraid. SIUTS (CONT’D) Ja nüüd oleme sakslastest ka ilma! Siutsu ennast ajavad ta sõnad ka naerma, ta hakkab vaikselt turtsuma. BARBARUS Kuradi sakslased! Barbarus itsitab kaasa. 66. SIUTS Mis sina naerad?! Kus mu tee on? Siuts võtab Barbaruselt ühe padja ja lööb teda, nüüd juba armastusega. SIUTS JA BARBARUS Hilda! Hilda jookseb ehmunult kohale. Peremees ja proua naeravad, pisarad silmis, ei suuda rääkida. BARBARUS (kõõksub) Mine-mine, Hilda, me tegime nalja! 48 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 48 Hilda hakkabki ära minema, kui heliseb telefon. Kõik kolm kuulevad, ei usu oma kõrvu. Hilda jookseb telefoni juurde ja toob selle Barbarusele. Siuts ja Barbarus vaatavad telefonile otsa, aga toru ei võta. Telefon muudkui heliseb. HILDA (hiirvaikselt) Härra, teile on ometi telefon! BARBARUS Pole võimalik! SIUTS Pärnus? Siuts lihtsalt ei usu! BARBARUS Hea küll... Lõpuks võtab Barbarus toru, raske südamega. BARBARUS (CONT’D) Halloo! Siin kõnetraat number 162, doktor Johannes Vares Barbarus... Barbarus läheb telefoniga kaugemale ja räägib midagi vene keeles. Hilda ega Siuts ei saa vene keelest midagi aru, aga kuulavad ärevalt. Siis tuleb Barbarus tagasi, tähtsalt, justkui oleks teda ülendatud. Ta paneb toru ära. BARBARUS (CONT’D) Venelased. 67. HILDA Kas me põgeneme?! BARBARUS Mitte mingil juhul! 49 EKST. KREEKA. KOSI RAND. 1937. PÄEV 49 Ideaalpilt! Ergav päike ja helesinine meri, suurte laiskade vahuste lainetega ning kaljud. Lamamistoolides otse rannal on kaks mustade päikseprillidega meest, õlgkübarad peas, ühel sigar suus. Üks mõnulejatest on Barbarus, teine TASSi korrespondent, kõhnuke Pjotr Izmestjev (40). Meestel on päikesevarjude kõrval lauakesed jookidega. Puhkus Kreekas! Izmestjev puhub taevasse valge sigarisuitsu joa, see seguneb pilvedega. Nende vestlus käib vene keeles. IZMESTJEV Mis te arvate sellest, Barbarus? Barbarus vaatab suitsupilve, aga kõhkleb. BARBARUS Aga miks mina? See on nii ebaharilik pakkumine... Barbarus kõhkleb väga. IZMESTJEV Te olete tunnustatud arst, tunnustatud kirjanik. Izmestjev on väga asjalik ja rahulik, professionaal, BARBARUS (CONT’D) Ma ei ole tunnustatud, kirjanikuna ei ole, kõik oma tööd olen ma avaldanud oma kulu ja kirjadega. Ma olen tavaline Pärnu arst! Arst olen ma muidugi hea tõepoolest. IZMESTJEV Te vist ei aimagi, et teil on austajaid. BARBARUS Kus? IZMESTJEV Venemaal! Barbarus ei usu tükk aega oma kõrvu. 68. BARBARUS Ärge ajage mind naerma, härra Izmestjev! IZMESTJEV Te ei aimagi, kui lähedased võivad inimesed olla, ise sellest teadmata! BARBARUS Viimasel ajal muust ei mõtlegi kui poliitikast, aga peaksin mõtlema kunstist! IZMESTJEV Ka selle vastu ei ole meil midagi. Kui järele mõelda, siis kirjandus ja poliitika ei olegi üksteisest nii kaugel. Paljud kirjanikud on läinud hiljem poliitikasse. BARBARUS Jah, aga minuga seda ei juhtu! Izmestjev võtab korraks isegi prillid eest, sügab näpuga nina. IZMESTJEV See kõik on nii inimlik! Keegi ei sunni teid midagi tegema, mida te ei taha. Teil on vaba valik, härra Barbarus. Otsustate ainult teie ise. Barbarus ei tahaks üldse midagi otsustada. See ajab närvi! Siuts lehvitab talle merest. BARBARUS Loomulikult huvitab mind, kuidas asjad käivad Eestis ja Euroopas, selle vastu ma ei vaidlegi! Aga minust ei saa poliitikut! Minu relv on luule! Barbarus lehvitab Siutsule vastu, kaugelt ei aimagi, et see ei ole lihtsalt jutuajamine, härrad lihtsalt puhkavad. IZMESTJEV See on teie vaba valik! Relvi saab alati vahetada. 69. BARBARUS Peaasi, et endale jalga ei tulista... teate, ma ei ole sellele mõelnud! IZMESTJEV Siis mõelge! Mõtlemine ei tee kellelegi paha! BARBARUS Te olete ju kõigest ajakirjanik, härra Izmestjev? TASSi korrespondent Moskvast? Seda küsimust pole Izmestjevi stsenaariumis kirjas, ta peab mõtlema, mida öelda. 50 EKST. KREEKA. KOSI RAND. PÄEV 50 Siuts päästab Izmestjevi kimbatusest, ta ilmub merest, tilgub veest, päikseprillid ees. BARBARUS Härra Izmestjev usub, et mul olevat Moskvas sõpru? Barbarus paneb igaks juhuks käe Siutsu puusale, nii on kindlam tunne. Siuts lubab Barbarusel end põsele suudelda. BARBARUS (CONT’D) Tuleb välja, et mind tõlgitakse Venemaal!? Mind lausa teatakse Venemaal! Siuts kallistab Barbarust, et too liiga hoogu ei läheks. SIUTS Oh sind Homerost! IZMESTJEV Tiraaž on sada tuhat! BARBARUS Sada tuhat? Izmestjev noogutab. BARBARUS (CONT’D) See on võimatu, Eestis on mul kolmsada... 70. SIUTS Veidi üle saja kullake, see jagatakse sõpradele, tulu me sellest küll ei saa! Izmestjev tungib, kokteil ees ja sigar suus, edasi. IZMESTJEV Ja sada tuhat on alles algus! BARBARUS Kuuled, Siuts, sada tuhat on alles algus? Barbarus ei ole õnnelik. Siuts ka väga kaasa ei lähe, istub oma lamamistooli. SIUTS Hea oleks lõppu ka teada, et hiljem ei oleks üllatusi. BARBARUS Jutt on ainult kirjandusest, mitte poliitikast. (paus) ) Esialgu. Minu koostada oleks Eesti luule antoloogia, aga loomulikult olen mina ka seal sees. SIUTS Ennast ei sobi ju valida. BARBARUS Minu on venelased ise juba ära valinud! Ise ma poleks seda muidugi teinud! Aga neile tundub, et ma olen seda väärt. Kas sina mõistad, Siuts? IZMESTJEV Just nii, proua Barbarus, teil on väärt mees. Siuts saab vägagi hästi aru, mis toimub. SIUTS Ja kes siis veel on selles kogumikus? BARBARUS Asm ja Tuglas kindlasti! Mida halba saaks seal juhtuda? Härra Izmestjev arvab, et järsku me ise koliksime Tallinnasse? 71. SIUTS Kas sa Asmi ja Tuglase käest küsisid? BARBARUS Millal? SIUTS Mis seos on ühel venekeelsel luulekogul meie kolimisega Tallinna? Barbarus on järsku jännis ja kidakeelne, laiutab käsi. BARBARUS Juhuks kui... noh! SIUTS Juhuks kui noh?! Barbarus vaatab lihtsalt Siutsule otsa, ei ütle. Siuts ei ootagi Barbaruselt vastust. Naudib Barbaruse kimbatust. Siis kummardub ta kõrva juurde ja sosistab. SIUTS (CONT’D) Ma olen kõigega nõus, kui saab Tallinna! Barbarus ei usu oma kõrvu. Siuts tõuseb ja neeldub merre nagu jumalanna. Lehvitab vandenõulastele lainetest. Izmestjev on pisut närviline ja murelik. IZMESTJEV Milline on siis teie naise otsus? Barbarus tõuseb, ringutab biitsepseid, teeb hirmuga sooja ja vastab nagu võitja. BARBARUS Ega Siuts minuga ei vaidlegi, lihtsalt arutleb, me oleme nõus! Ma hüppan rõõmuga vette tundmatus kohas! 51 EKST. KREEKA. KOSI RAND. PÄEV 51 Barbarus kargab vette, sipleb mõnda aega vee all, siis tõuseb puristades pinnale. 72. BARBARUS Tulge vette, härra Izmestjev, te ei usu, kui hea on! Izmestjev järgneb Barbarusele mitte väga suure rõõmuga. Sulistab, sigar suus, nagu periskoop. Seda ta märjaks ei raatsi teha. BARBARUS (CONT’D) Ja kuidas nüüd edasi? IZMESTJEV Ma helistan teile, kui õige aeg käes on. BARBARUS See oleks juba teist korda! IZMESTJEV Teist korda?! BARBARUS Et keegi mulle helistaks! Heitke see sigar merre, härra Izmestjev, teeme parem võidu! Izmestjev ei taha eriti tuld võtta, sigar on vaevalt poole peal. IZMESTJEV Te olete kõva ujuja? BARBARUS Mitte eriti, aga igav on niisama supelda, kui juba ujuda, siis võidu peale. Mul on selle suhtes sant iseloom. Izmestjev ei leia merelt head sihtmärki võiduujumiseks. IZMESTJEV Kuhu? BARBARUS Paneme Türki välja! Siuts on kogemata kuulnud viimaseid Barbaruse sõnu, ta ei saa millestki aru, aga kukub igaks juhuks pahandama. SIUTS Ei uju nii kaugele, poisid! 73. Barbarus kukub täie häälega naerma ja ujub hooga Türgi poole. Izmestjev supleb kohapeal, sigar suus, seda ta ei raatsi kuidagi ära visata. 52 E/I RONG VENEMAALE. TALV. 1941. ÖÖ 52 Öine rong kihutab läbi Venemaa metsade. Vagunis sees pole esialgu midagi näha, hämar on. On kuulda ainut rataste kolksumist rööbastel ja vagunite lõginat. Siis kostub Siutsu loppis hääl. SIUTS Hilda... Hilda, kas sa kuuled mind? Hilda süütab petrooleumilambi ja läheb pimedas vagunis Siutsu hääle suunas. Vaguni nurgas põõnab julgeolekuleitnant Sergejev. Ta on ennast sinelisse mässinud, nagaan ripub vöö küljes. Sergejevil on vuntsid nagu Budjonnõil, see ei tähenda head. SIUTS (CONT’D) Kas Sergejev on ikka veel siin? HILDA (sosistab) Ei lähe sammugi kaugemale. SIUTS Ma võin rongi pealt maha ka hüpata. Hilda hädaldab võimalikult vaikselt. HILDA Mis te nüüd, proua... Siuts sulgeb Hildal käega suu. SIUTS Ära huilga, venelane ärkab üles! Istu vaikselt! Palun! Hilda istub Siutsu kõrvale, vaikselt. HILDA Tahaks ainult teada, kuhu me sõidame. SIUTS Nad ütlevad, et sõja eest ära, Musta mere äärde. Valetavad! Tegelikult nad tapavad mu ära. Hilda ei taha seda isegi ette kujutada. 74. HILDA Jumal küll! Sergejev niheleb. Siuts paneb käe uuesti Hilda suu ette. SIUTS Rahune! Ei karju! Kuuled?! Siuts tunneb, kuidas Hilda väriseb. HILDA Jah proua, ei karju ... SIUTS Nad tapavad minu ära, mõistad?! Aga sellest pole midagi. Hildal tulevad pisarad silmi, aga ta ei karju enam. HILDA Kuidas sellest siis ei ole midagi? SIUTS Sest mul ei ole enam mõtet. Hilda tahaks veel midagi öelda, aga Siuts sulgeb ta suu. Sergejev on ärganud. SIUTS (CONT’D) Kuss! 53 I/E. RONG VENEMAALE. ÖÖ 53 Sergejev näeb unes mingit jama, haarab käega kabuurist ja ajab siis silmad pärani. Kõik ongi sama hirmus kui unes. Sergejev kobab pikalt taskutes, ei leia, siis tõuseb, toetub vaguni seinale, vagun kõigub koledasti. Sergejev vannub enda ette, tuleb naiste juurde. SERGEJEV (vene k) Vabandust, perenaine, ma tulin küsima, kas teil tuld on? Siuts annab Sergejevile tikud. Sergejev paneb tobi põlema, kustutab tiku ära, puhub sügava mahvi õhku. SERGEJEV (CONT’D) Varsti on meri, päike, hea! SIUTS (noogutab) Hea... 75. Sergejev ei taha kuhugi minna, seisab seal, kus ta oli ja suitsetab. SIUTS (CONT’D) Ma tahaks nüüd magada, Sergejev! Sergejev lööb kannad kokku. SERGEJEV Vabandage, perenaine! Sergejev läheb oma kohale. Hilda hakkab vaikselt nutma. HILDA See kõik on nii õudne, et ma ei usugi, et see on päriselt... SIUTS Maga, Hilda, maga! Ära mõtle niipalju! Siuts sulgeb silmad, pimedus, ta ei saa ise ka enam millestki aru. Pimedusest ilmub tema ette Barbarus, nagu kummitus. BARBARUS Värvukene. västrikene, ära ootes halliks mine. Saadan täna teise linna. Lendu Zero haljal tiibel, tõmban põuest Siutsul pinnu, kui ta teab, et elan siin veel. Ungarlaste linnas kuuman, ent ma ei muutu oman tuuman, endiselt jään ikka selleks, vaeste kannataij velleks, Siutsukene, maimukene... Siuts ei kannata rohkem välja hüppab püsti, haarab Barbarusel käest. SIUTS Sa ju lubasid! 54 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. 1930NDATE LÕPP. PÄEV 54 Õnneks on nad siiski tagasi oma majas Pärnus. Siin on kõik pehme. Või õdus? Või siin on lihtsalt nende kodu, Siuts on diivanile uinuma jäänud. Barbarus seisab ta ees. BARBARUS Siutsukene, appikene, mis lahti on?! Sa värised! Barbarus võtab Siutsult ümbert kinni ja hoiab niikaua, kui värin kaob. 76. SIUTS Sa ju lubasid, Poisu, sa ju lubasid! Barbarus hoiab Siutsust nii kõvasti kinni, et Siuts usuks, et ta on olemas. BARBARUS Mida ma lubasin? Värvukene? Ma lähen kohe ostan! Siuts ei saa naljast aru, millestki ei saa aru. SIUTS Mäletad, ma ütlesin, ma nägin und. Enne, kui see laev tuli, mäletad? Nii õudne uni oli jälle. Ma nägin kotkast, kes püüdis hiiglaslikku palki tõsta, haaras mitu korda, aga ei suutnud lendu tõusta. Barbarus vaatab Siutsule otsa, aga ei näe Siutsu, näeb Siutsu und ja valetab kohe. BARBARUS Midagi ei tähenda! Siutsuratas, ma teen sulle hiina teed parem. SIUTS Mida see tähendab? Barbaruse vastused on otsas. BARBARUS Ma ei tea! Ega kõik unenäod ei pea halba tähendama. Mida ma sulle lubasin? SIUTS Sa lubasid et me ei lahku teineteisest. (sõnakaupa) Et me ei lahku teine teisest. Pois toob Siutsule hiina teed, segab seda hoides tassi Siutsu ees. BARBARUS Tõesti? Ma ei mäletagi! Barbarus hakkab naerma, paneb tee lauale, kallistab Siutsu kõvasti. 77. BARBARUS (CONT’D) Loomulikult ma ei lahku su juurest, millest sa räägid? Telefonihelin. Vaikus. Mõlemad jäävad kuulama. SIUTS Heliseski. BARBARUS (küsib ei tea kellelt) Kui ma ei võtaks...? SIUTS Siis me ei saa kunagi teada, kes helistas. BARBARUS Võibolla ongi nii parem. SIUTS See oli kõigest unenägu! BARBARUS Kõigest unenägu. Barbarus ohkab ja võtab toru. BARBARUS (CONT’D) Siin kõnetraat nr 162, doktor Johannes Vares Barbarus kuuleb. Barbarus kuulab tükk aega, siis paneb toru ära, tuleb istub Siutsu kõrvale, aga mõtleb millelegi muule. See on ju ilmselge! SIUTS Kes siis? BARBARUS Üks patsient. SIUTS Venemaalt? Samal hetkel astub sisse Hilda. HILDA Härra, teid tahetakse näha. 78. 55 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 55 Kohe Hilda kannul ilmub uksele TASSi korrespondent Izmestjev, mees, kellega Barbarus tahtis võidu Türki ujuda. Izmestjev astub edasi, ta on härrasmees, nõksutab pea alla, tervitab Siutsu. IZMESTJEV Proua Barbarus! Siuts saab järsku enesekindluse tagasi, naeratab Izmestjevile. SIUTS Ikka see luulekogumik? IZMESTJEV Kahjuks seekord mitte, asi on tõsisem, ma registreeriksin hea meelega teie vastuvõtule, doktor. Barbarus hakkab närviliselt oma märkmikku lehitsema, Hilda saadab ära, justkui oleks too süüdi. BARBARUS Sina mine! Hilda läheb hea meelega, talle ei meeldi ei telefon ega venelased. Barbarus muudkui sobrab märkmikus, prillid ninal, ei leia vaba vastuvõtuaega. BARBARUS (CONT’D) Millal, ma ei tea küll, päev on täis... IZMESTJEV Kohe! BARBARUS Kohe? IZMESTJEV Asi on tõsine. Barbarus tõstab käed. BARBARUS Mul ei ole täna vastuvõtuaegagi! Näete ise, härra Izmestjev. Barbarus sätib oma märkmiku Izmestjevi nina alla. See on tõepoolest must kribu-krabu valgete laikudeta. 79. IZMESTJEV Asi on väga tõsine! Izmestjev ei kavatsegi loobuda. SIUTS (sapiselt) Sa pead ikka inimese ära kuulama! BARBARUS Hea küll, ma kuulan! IZMESTJEV See on väga privaatne, naise juuresolekul on kuidagi piinlik. Barbarus on täiega hädas, ta ei tahaks... BARBARUS Siuts, kallis, mis sul siis nii väga Pärnu vastu on? Siuts ei vasta üldse, paneb kingad jala otsa ja lippab õue. Lehvitab ukselt. SIUTS Pea vastu, kallis! Ma lippan korraks õue! Barbarusel pole enam põgenemisteid. Ta näitab Izmestjevile teed arstikabinetti. BARBARUS Minu järel, härra Izmestjev. 56 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. ARSTIKABINET. SUVI. PÄEV 56 Barbarus astub Izmestjevi ees sisse. Izmestjev uurib kabinetti, Barbarus tõmbab arstikitli selga nagu raudrüü. Ta on järsku täiesti rahulik, nagu alati, ta on siiski arst. BARBARUS Võtke riidest lahti, härra Izmestjev. Izmestjev koorib särgi seljast, ega ta väga ilus välja ei näe. Barbarus uurib Izmestjevit põhjalikult stetoskoobiga. Seda kardavad kõik, isegi Izmestjev. Ta on igas mõttes alasti kistud. IZMESTJEV Kas midagi on valesti? 80. BARBARUS Ei, aga kannatage veel natuke. Barbarus kuulab, kulm kortsus, Izmestjevi südant. BARBARUS (CONT’D) Südamega pole teil tõepoolest hästi. Millal te seda tundsite? IZMESTJEV Juba Tšehhi sündmuste ajal, ja mitte ainult minu süda ei valutanud, vaid ka TEMA! Peremees ei tulnud selle peale, et kõik käib nii kiiresti! BARBARUS Aga meil on ikkagi sakslastega seltsimehelik kokkulepe, et... Ja just nüüd paotab Siuts ust. SIUTS Juhtus midagi? Izmestjev läheb seepeale veidi närvi, paljas ju ka. BARBARUS Siutsu eest ei ole mul midagi varjata! IZMESTJEV Aga minul on! Izmestjevil tõepoolest on. Aga doktor Barbarus jätkab seanssi. BARBARUS Hingake sisse ja välja! Siuts lahkub, jätab mehed oma mängu mängima. Izmestjev hingab sügavalt sisse ja välja, Barbarus kuulatab. BARBARUS (CONT’D) Tõepoolest, kahin on sees. IZMESTJEV See on Poolast. Poola on küll lepingutega kaetud, aga... BARBARUS Kui Poola kaob, kaob ka kahin. Ma pole neid lapsest saadik sallinud. Nemad on ju kuningriik! 81. IZMESTJEV Peremees kardab, et kui sakslased saavad Euroopaga asjad ühele poole, siis on meie kord, aga meie ei ole veel valmis! BARBARUS Mis peremees siis arvas? IZMESTJEV Teper nemtsõ nas v rot jebut! BARBARUS (sisistab) Härra Izmestjev, mu naine kuuleb seda kõike pealt, palun! IZMESTJEV Hea küll, hea küll. Ma mõtlen, mis mul veel valutab. Barbarus paneb kummikindaid kätte. BARBARUS Kui te juba siia visiidile tulite, härra Izmestjev, siis uurime teid ikka põhjalikult läbi. Üle neljakümnestel meestel on alati probleeme. Te olete ju üle neljakümne, härra Izmestjev? IZMESTJEV (turtsatab pahuralt) Muidugi! BARBARUS Ajage siis püksid maha! Barbarus liigutab pahaendeliselt kummikinnastes sõrmi, nagu virtuoos enne kontserti. Izmestjevil ei jää muud üle, kui sõna kuulata, aga ta kõhkleb. IZMESTJEV Ajan püksid maha? BARBARUS Kui te häbenete, minge sirmi taha. Barbarus järgneb Izmestjevile. BARBARUS (CONT’D) Palun kummardage... 82. Izmestjev kummardab, Barbarus surub sõrme mõnuga Izmestjevi pärakusse. BARBARUS (CONT’D) Teie eas... kui vana te olitegi, härra Izmestjev? Izmestjev ägiseb vastuseks. IZMESTJEV Üle viiekümne, aga mitte palju... BARBARUS Ikkagi üle viiekümne... kui tihti urineerite? IZMESTJEV Öösel ärkan kaks korda. BARBARUS Kaks?! Barbarus keerab sõrme Izmestjevi pärakus. Izmestjev kiunatab. IZMESTJEV Peremees muretseb, et Soome piir on liiga Leningradi lähedal, seda tuleks kohendada. Et Leningradil oleks rohkem ruumi. Izmestjevile hakkab protseduur isegi meeldima. BARBARUS Ja Eesti? Barbarus on protseduuri lõpetanud. Aga Izmestjev on end kooku unustanud. BARBARUS (CONT’D) Võite end püsti ajada. Izmestjev ajab end püsti. IZMESTJEV Eesti? Ahjaa, sellepärast ma ju tulingi! Aeg on käes. Teil tuleb relvi vahetada, härra Barbarus. Izmestjev topib end riidesse. Barbarus on järsku vihane, viskab kummikindad prügikasti. 83. BARBARUS Ei! Ma olen eesti arsti ja eesti luuletaja, eestlane ihult ja hingelt, see on minu riik, Eestit ma ei luba puudutada. Võtke Tšehhi, Poola ja Prantsusmaa, põletage kasvõi maatasa. Mina olen eestlane! 57 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. PÄEV 57 Nüüd tuleb Siuts tuppa, ta kuulab niikuinii kõike ukse tagant. IZMESTJEV Sellepärast ma teiega räägingi! Teil on võimalus Eesti päästa, härra Barbarus! Siuts on justkui ära tehtud, haarab kätega ümber Barbaruse. SIUTS Sina suudad, Poisu, ma usun sinusse. Barbarus raputab end Siutsust lahti. BARBARUS Oota, Siuts, ma ise! Siuts jääb vait, Izmestjev ootab vastust, Barbarus võtab tükk aega hoogu. BARBARUS (CONT’D) Mis sa arvad, kui me hakkame kolima, Säuts? Härra Izmestjev arvab, et ma suudaksin Eesti päästa. Izmestjev tõmbab oma pükse üles, Siuts ei usu oma kõrvu, peaaegu hüpleb ja plaksutab. SIUTS Poisukene, Poisukene! Siuts kallistab Barbarust. Izmestjev jälgib idülli kõrvalt, ta on oma töö peaaegu teinud. IZMESTJEV Kuidas ma saan teid aidata? Ma võin teil aidata kolida Tallinna lampe, toole, raamatuid... kummkindaid?! 84. Üle Izmestjevi näo venib siiras naeratus, esimene üle väga pika aja. SIUTS (hüüab üle maja) Hilda! Hilda, me kolime Tallinna, kuuled, Hilda! 58 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. SUVI. 1930NDATE LÕPP. PÄEV 58 Hilda kuuleb Siutsu häält üle maja kaikumas. Ta ei vasta. Ta on oma toas, istub õnnetult voodil ja vaatab õue, justkui näeks viimast korda Pärnut. Tal võib olla õigus. 59 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. 1939. PÄEV 59 (Tegelik kolimine novembris 1939, vaatame, kumma valime, suve või sügise.) Siuts veedab kolimisest suurema osa ajast peegli ees. Lõikab, kitkub, värvib, teeb kõike, mida vaja enne uue elu alustamist Tallinnas. Voodil on hunnik kleite, millest ükski arvatavasti enam ei sobi. Siutsul on tõsine mure. Kes käiks Pariisis? Muretseks väärilise garderoobi. Peab Barbaruse poodi saatma. Hilda koputab, lükkab ukse paokile. HILDA Proua? SIUTS Mis on? Siuts näeb Hildat peeglist, nii on isegi huvitavam? HILDA Kus me elama hakkame? Siuts tuhiseb Hildast mööda uksele ja hõikab. 60 INT. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. PÄEV 60 SIUTS Poisukene, aga kus me seal elama hakkame? Kusagilt pakitud asjade vahelt kostub Barbaruse hääl. BARBARUS Meie uus aadress on Roosikrantsi 4b. See on kesklinnas. 85. SIUTS Palju seal üür on? Siuts ei tea küll üüridest midagi, aga huvitav siiski. Barbarus ja Izmestjev tegelevad kolimiseks valmistumisega, sordivad asju. Mis kuhu. Izmestjev tegeleb kola laadimisega veoautole, seda jätkub. Auto on õues ootamas. BARBARUS Palju seal üür on, härra Izmestjev? IZMESTJEV Üür on sada seitsekümmend viis krooni. Barbarus jääb ühtäkki raha üle juurdlema. BARBARUS Aga kust ma raha saan, härra Izmestjev, mul ei ole ju Tallinnas ühtegi patsienti!? SIUTS Tõepoolest, härra Izmestjev, kust me raha saame? Izmestjev on sunnitud korraks mõtlema, kolimisse tekitab see augu. IZMESTJEV Ärge muretsege, proua, teie abikaasa luule on Nõukogude Liidus sedavõrd populaarne, et üüriga teil probleeme ei teki. Barbarus korraldab parajasti arstikabineti pakkimist. BARBARUS Kuuled, Siutsu, rahaga meil probleeme ei teki. Siuts on nüüd rahul. Ta kolib veel korraks peegli taha, vaatab end üle. SIUTS Kuuled, Hilda, meie aadress on mingi Roosikrantsi, kusagil kesklinnas, kindlasti kesklinnas, sa saad oma toa, ära muretse. Ta tuleb suurde tuppa, näitab end Barbarusele. 86. SIUTS (CONT’D) Ma olen põhimõtteliselt valmis, värvitud, mis sa arvad sest kleidist, kas see Tallinnasse sobib? Siuts keerutab meeste ees. SIUTS (CONT’D) Kui ma promeneeriks sellega Roosikrantsi tänaval? Barbarus ja Izmestjev transpordivad kahekesi täispuidust diivanit, see on kole raske. Barbarus püüab siiski vastata. BARBARUS (ähkides) Minu arust on ilus... SIUTS Ja teie, härra Izmestjev? Izmestjev jõuab hädavaevu vastata, ägiseb. IZMESTJEV Minu arust ka. SIUTS (hüüatus) Kus koer on? 61 EKST. BARBARUSTE KODUÕU PÄRNUS. 1939. PÄEV 61 Barbarus paneb diivani õue maha ja vaatab ringi. Siis paneb sõrmed suhu ja vilistab. Koera pole. Barbarus paneb sõrmed torru ja hüüab. BARBARUS Ferdinand! Siuts tuleb ka välja. SIUTS Ferdinand! Izmestjev vilistab ka, isegi paremini kui Barbarus. Barbarus vilistab veel kord, siis vilistavad nad võidu ja hüüavad koera. Neil tuleb tükk aega hõikuda ja vilistada, enne kui Ferdinand õnnelikult kohale ilmub. Ta lõõtsutab, keel ripakil, ja liputab saba. Barbarus sasib sõbralikult koera pead. 87. BARBARUS Noh, käisid veel viimast korda jahil jah, Tallinnas ei pruugi enam ilma rihmata õue saadagi. Siutsuke, saad sa korraks koera hoida, mul jäid mõned asjad veel... Siuts võtab koera, tal pole koerte vastu midagi. 62 EKST. BARBARUSTE KODU PÄRNUS. ÕU. PÄEV 62 Kõik on valmis, veoauto on pilgeni kola täis, Ferdinandile on istumiseks padi sätitud. Izmestjev istub ette juhi kõrvale. Perekond Barbarust ootab must limusiin sohvriga. Nad heidavad veel viimase pilgu oma Pärnu kodule, Barbarus on juba autosse istumas, kui tuleb meelde. BARBARUS Mul on kogu aeg tunne, justkui oleks me miskit maha unustanud. SIUTS Ma ei tea, Ferdinand on siin... BARBARUS Kirjutusmasin sai? SIUTS Kleidid on ka kohvris ja isegi telefon. BARBARUS Saadan küll, meelde tuli! Barbarus laksab endale käega otsaette! SIUTS Midagi olulist või? Aga Barbarus juba hüüab üle õue. BARBARUS Hilda! Hiiildaaa! SIUTS Hilda, Hilda! Nad hüüavad koos, isegi Izmestjev vilistab. Tuleb tükk aega vilistada ja hüüda, enne kui Hilda välja ilmub. Tunneb end väga süüdi. BARBARUS Kus sina ometi tokerdad? 88. Barbarus ei ole väga pahane, muidu on Hilda ju tubli. Siuts on palju kurjem. SIUTS Meil on nii tähtis asi, me kolime Tallinna, aga sina! Hildal on silmad maas, ta julgeb ainult pomiseda. HILDA Vabandage, proua ... BARBARUS Pole midagi! Ferdinand, vana krants, hüppa peale! Ferdinand kuulab käsku, hüppab autokasti oma kohale. Barbarus upitab end üle kastiserva, sügab koera, siis tuleb alla ja teeb sama Hildaga. 63 I/E. ŽDANOVI ERIRONG TALLINNA. 1940. 17. JUULI. PÄEV 63 Stalini eriesindaja, eluaegne tšekist Vladimir Ždanov loksub oma erirongi restoranvagunis Moskvast Tallinna poole. Ta on Stalinilt saanud ülesande ühendada Eesti Vabariik valutult Nõukogudel Liiduga, ilma et ülejäänud maailm sest suurt numbrit teeks. Aga ega keegi ei vaidlegi, kellelgi pole aega pisiriikide jaoks. Näo säilitamine on siiski vajalik. Ždanovi laud on peenelt kaetud, valged linad, nooblid nõud noad ja kahvlid, kristallpits valge viina jaoks. Teenindamas on TASSi korrespondent Pjotr Izmestjev. Ta valab Ždanovi pitsi täis, külmunud viin nõrgub pitsi. Peale võib hammustada hapukurki ja pliine hapukoore ja musta kalamarjaga. Ždanov vaatab veidi jokkis pilguga aknast välja. Ega suurt vahet polegi, metsad, karjamaas, koplid hobustega, kõik nagu ikka. ŽDANOV Millest me pidimegi rääkima? Ahjaa, mul tuli meelde, Barbarus? Miks Barbarus? Kes on Barbarus? Ždanov viskab pitsi viina. IZMESTJEV Kohe näete, seltsimees Ždanov, kui me Tallinnasse jõuame, ta on luuletaja. Ždanov nuusutab hapukurki peale. ŽDANOV Kas luuletaja on ikka hea mõte? 89. IZMESTJEV Ta on väga keskpärane luuletaja. ŽDANOV Aga tahab saada peaministriks? IZMESTJEV Ei taha peaministriks, aga teda on võimalik selleks veenda. Ždanov ajab taldrikul kahvliga kalamarja taga, see on pliinilt ära pudenenud. ŽDANOV Kuidas? IZMESTJEV Ta on tuhvlialune, teeb kõik, mis naine ütleb. ŽDANOV See sobib. IZMESTJEV Andreseni paneme välisministriks. Ta ajab endiselt taldrikul pliini taga. Mida sa ikka rongis teed. Izmestjev valab seltsimees Ždanovi pitsi täis, endale vaid tilgakese. Ždanov tõstab pitsi juba suu juurde, siis jääb kõhklema. ŽDANOV Aga miks? IZMESTJEV Ta ei oska keeli. ŽDANOV Siis sobib. Ta joob pitsi tühjaks, nuusutab kurki peale. IZMESTJEV Ja see Barbarus palub oma sõbra Semperi eest. ŽDANOV Miks? IZMESTJEV Ta ei saa üksi hakkama, aga Semper on ta sõber. (Ždanov vaatab kella.) Mis kell me Tallinnasse jõuame? 90. IZMESTJEV (CONT’D) Paar tundi veel. ŽDANOV Siis võtame mõne pitsikese veel, Pjotr Ivanovitš. Ždanov pakub Izmestjevile pliine ja kurki ja kalamarja, valab tal pitsi täis. Nukker on pärast poolt pudelit! Ta vaatab aknast välja. ŽDANOV (CONT’D) Ilus on siin, Pjotr Ivanovitš ... aga noh, mis sest kasu on, kohe on sõda ja ... IZMESTJEV Ja ongi kogu ilu! Nad löövad pitsid kokku ja joovad põhjani. Ždanov pühib suu viinast puhtaks. 64 INT. BARBARUSTE TOOMPEA KORTER. 1940. AUGUST. PÄEV 64 Toompea ametikorter näebki välja nagu ametikorter, kaugelt enam-vähem, lähedalt vaadates on mööblil numbrid küljes. See ei ole mööbel, see on inventar. Isegi Ferdinand tundub siin riigi oma. Ta on eriti õnnetu olemisega. Keegi ei märkagi teda. Siuts ja Barbarus istuvad õnnetult laua taga. Ei oska olla. Hommikusöök on lõppemas. Hilda koristab nõusid. Barbarus vaatab ajalehte, aga ei ole tuju lugeda. Laual on uhiuus kirjutumasin. Barbarus vaatab masinat. BARBARUS Ma ei teagi... kas mul seda üldse enam vaja läheb. SIUTS Läheb, läheb, me peame lihtsalt sisse elama. Mulle meeldib! HILDA Veel kohvi? BARBARUS Ei, aitäh, Hilda! Sa võid minna. SIUTS See oli kõigest esimene öö! Ole, nüüd, Poisu! Mis sul täna on? 91. BARBARUS Koosolek Vene saatkonnas, mis puudutab seda peaministri asja, ja siis valitsuse koosseis ja... SIUTS Ja siis ütledki neile! Sul on ju kõik läbi mõeldud! Barbarus sätib peegli ees lipsu. Siuts läheb ta selja taha ja justkui aitab. BARBARUS Ja sul...? SIUTS Ja mul... Siuts mudib justkui kogemata Barbaruse “poisikest”. Barbarusel käib kõrisõlm üles alla. SIUTS (CONT’D) Estonias on “Boris Godunov”, see on õhtul... Siuts räägib aeglaselt, peaaegu sosinal, ise libiseb mööda Barbarust allapoole. Barbarus kõrisõlm teeb veel ühe jõnksu. Siuts teeb Barbaruse püksiluku lahti. SIUTS (CONT’D) Aga enne lähen parteipoodi piima järele... Siuts masseerib käega. SIUTS (CONT’D) Aga enne... Siuts tõuseb järsku püsti ja läheb naerdes eemale. Barbarus on ahastuses. Peaaegu karjatab. BARBARUS Siuts!? Barbarus krabab Siutsust kinni. Siuts väänleb ära. SIUTS Kohe kui oled venelase tümaks teinud! BARBARUS Aga kui sa petad?! 92. SIUTS (naerdes) No siis ma petan! Siuts kohendab ta lipsusõlme. SIUTS (CONT’D) Kõik läheb hästi, Poisu! Ja ära unusta, kes sa oled? Barbar! Siuts teeb hirmsat häält. Lõriseb. Barbarus lõriseb vastu. Nad suudlevad. Barbarus läheb. Siuts vaatab talle aknast järele. 65 EKST. BARBARUSTE KORTER TOOMPEAL. PÄEV. TÄNAV 65 Siutsu POV. Vaade aknast. Must limusiin ootab, mustas ülikonnas autojuht avab autoukse. Barbarus lehvitab Siutsule ja istub autosse. 66 E/I TALLINN. VENE SAATKOND. SUVI. 66 Barbaruse must limusiin peatub Vene saatkonna ukse ees. Barbarusele avatakse uks, ta väljub autost ja siseneb saatkonda. 67 INT. VENE SAATKOND TALLINNAS. SUVI. PÄEV 67 Barbarus astub ettevaatlikult edasi. Tühi koridor, tühi vastuvõturuum. Siis saabub Izmestjev. Izmestjev tuleb surub Barbaruse kätt kuidagi ametlikult. Barbarus võtab taskust oma ettepanekud, need on paberil kirjas. BARBARUS Mul on siin kirjas mõned ettepanekud, seoses valitsuse ja... Izmestjev võtab paberi, heidab sellele pilgu, siis lahkub toast. Barbarus jääb üksi. Kedagi ei tule. Ta istub, ootab, tõuseb, vaatab kella. Aeg läheb. Siis saab tal isu täis, ta tõuseb ja tahab lahkuda, aga uks on lukus. Barbarus lõgistab linki, selja taga avatakse uks. Barbarus pöördub ja... 68 INT. TALLINN. BARBARUSTE KORTER. SUVI. PÄEV 68 Siuts lööb end peegli ees korralikult üles, sätib kübarat, vaatab end eest, vaatab tagant, jääb rahule. Siis läheb trükimasina juurde, paneb lehe sisse ja trükib. 93. Siis võtab oma piimamannergu ja läheb. Kui õhk on puhas, tuleb Hilda oma toast, näeb trükimasinas paberit ja loeb. HILDA Suudlen Poisikest ja Poisikest, kohe kui Poisike koju jõuab! Hilda ei saa algul aru, siis lausa kohkub. 69 EKST. TALLINN. SUVI. PÄEV 69 Siuts on lõpuks seal, kus ta tahtis olla. Tallinnas! Ta lippab rõõmsalt oma piimamannerguga Toompealt alla. Vaade Tallinnale on imeline, ilm on imeline, elu on imeline! 70 INT. SUVI. PARTEIPOOD TALLINNAS. SUVI. PÄEV 70 Parteipoe juhataja, keskealine asjalik mees valab Siutsule piima. Siuts võtab oma mannergu ja läheb. SIUTS Aitäh! 71 I/E. KOHVIK TALLINNA VANALINNAS. SUVI. PÄEV 71 Siuts peatub kohviku akna ees, näeb kohvikus Talvikut, kes loeb lehte. Siuts läheb sisse ja naeratab kaugelt. Talvik vastu ei naerata. Siuts läheb siiski Talviku juurde ja istub rõõmsalt tema kõrvale. Piima paneb põrandale maha. SIUTS Mul on nii hea meel, Heiti... näete, olengi Tallinnas. Talvik ei ole enam too Talvik mere äärest. Siuts ei oska juttu alustada. SIUTS (CONT’D) Näete ma olengi kohal! Ainult kuidagi teistmoodi on. Ma ei saa ise ka aru, kes ma olen... Talvik vaatab miskipärast Siutsust mööda. Lauda tuleb noor kena naine, istub Talviku kõrvale. Talvik tutvustab. TALVIK Te vist ei tunnegi üksteist. Betty, proua Vares. Või seltsimees Vares, kuidas ma peaks tutvustama? Reeturi naine? 94. Naeratus Siutsu näolt kaob. Siuts tõuseb. Samal ajal jõuab ettekandja laua juurde, noor tüdruk, kes ei saa millestki aru. SIUTS Oli meeldiv kohtuda. Ma pean minema. Mu abikaasa sõitiski just Moskvasse meid ära andma! Siuts läheb. Siis tuleb joonelt tagasi. SIUTS (CONT’D) Ta ei ole reetur! Küll te ükskord aru saate! (ettekandjale) Palju mul läheb? ETTEKANDJA Te ju ei tellinudki, proua... Siuts viskab ettekandjale mingi liiga suure raha ja läheb nüüd päriselt. Siuts riivab kogemata jalaga piimamannergut, see läheb ümber. Talvik ja Betty on üsna sõnatud. BETTY Sa tunned teda? Talvik kehitab vaid õlgu. TALVIK Ei! Jumalapärast ei! Ma ei tunne teda! Ja piima ajas maha! Kohviku põrand on piima täis. 72 INT. BARBARUSTE KODU TOOMPEAL. SUVI. ÖÖ 72 Siuts magab. Ta ärkab ukse kääksatuse peale. Ta vaatab kella, see on kolm läbi, ta läheb suurde tuppa. Uksel seisab tume kuju, Barbarus. Siuts paneb tule põlema. Barbarus on justkui ta ise, aga ei ole ka. Ta on iseenda vari, seisab vaevu püsti. SIUTS Kus sa olid, Poisu?! Ma nii kartsin! Barbarus räägib veidi nagu masin. BARBARUS Koosolek venis... 95. SIUTS Kolmeni? Sa pead ütlema! Barbarus kukub istuli. SIUTS (CONT’D) Hilda! Hilda, tule ometi appi. Ferdinand hakkab ulguma. 73 I/E. ŽDANOVI AUTO TEEL KADRIORGU. 21. JUUNI 1940. PÄEV 73 Ždanovile ei meeldi see autosõit, nägu on torssis. Talle ei meeldi ka Tallinn, sest tänav on mingeid loosungitega töölisi täis. Need tolgendavad pidevalt autol jalus. Aga päike paistab, ilma on imeline, kuigi on pohmell. Ždanov kougib kotist pudeli, seal on veel tilk põhjas. Ta joob tilga ära ja paneb pudeli kotti tagasi. Ždanov paneb suits põlema, laseb autoakna alla, puhub suitsu aknast välja, vaatab kodanlust. Seda on siin tänavatel küllaga. Üks sarnane kodanlane istub auto tagaistmel. See on täiesti lössis Barbarus, teda pole võimalik ära tunda. Muidu uljas kübar on ta süles, tema kõrval istub sõdur, nagu robot, näos ei ole elu märkigi. Barbarusel on käes mingi paberinätsakas. Ta viskab sellele aeg-ajalt pilku. ŽDANOV Kas teil on vanne peas, Barbarus? Barbarus ärkab justkui unest. BARBARUS Mis vanne? ŽDANOV Peaministri oma muidugi! Muidu, milleks kurat, me sinna üldse sõidame? BARBARUS Ei ole! Kas ma pidin selle ära õppima? ŽDANOV Nali! Isegi Ždanovi nali mõjub kiidagi kurjakuulutavalt. Ei tea, kas see oligi nali? Barbarus on justkui veidi ära, nagu poleks ta saatkonnast lahkunudki. 96. BARBARUS Järsku ta ei kinnita mind ära? (väike paus) Kuidas selle luulekoguga jäi? ŽDANOV Mis luulekoguga? Lolliks oled läinud või Järgneb ropp sõim vene keeles. Barbarus püüab sellest mitte aru saada, tahaks autost kaduda, muutuda nähtamatuks. Ta loodab veel pääseda. BARBARUS Kui ta valitsust ei kinnita, mis siis saab? ŽDANOV Kinnitab! Me oskame inimestega rääkida! Meie saatkonnas te ju käisite? Barbarus noogutab. Higi tuleb otsaette. ŽDANOV (CONT’D) Siis saate isegi aru. 74 EKST. TALLINN, KADRIORU LOSS. PÄEV 74 Eesti Vabariigi president Konstantin Päts(66) on ülimornis meeleolus. Ta pea on rätikuga kinni seotud, ta on öö otsa piinelnud peavalu ja podagrahoo käes. Pätsi kantseleiülem härra Tambek (40) seisab sealsamas Pätsi kõrval ja vaatab aknast välja. Juba pikemat aega on ta selline, pilk murelikult tulevikus. Päts räägib Tambekiga vaevatud vana mehe häälega, kuigi ta ei tohiks “nii vana” veel olla. PÄTS Ma nägin unes, et mind ründas punane härg. Ma põgenesin tulistvalu härja eest, kuni komistasin ja kukkusin maha. Härg lõi mulle sarved sisse ja virutas mu kõrgele õhku. Kui ma alla langesin, riivas ta sarvega mu laupa nii valusti, et ma ärkasin üle. Ma leidsin end voodi eest põrandalt, pea vastu öökappi, selle laua üks nurk meenutas mulle justnimelt härja sarve. Mida see kõik võiks tähendada, härra Tambek? 97. Tambek ei taha presidendile ära öelda, üritab unenäo lahti muukida. Kuigi unenäod pole tema eriala. TAMBEK Mina söandaksin pakkuda Ždanovit, härra president. Ta saabus üleeile erirongiga uut valitsust moodustama. Venelastel on kiire, Pariis ju langes neljateistkümnendal. President muutub Tambekit kuulates üha murelikumaks. PÄTS Seda see tähendaski, Tambek. Presidenti tabab valusööst, ta peaaegu oigab. Tambek ei vasta, sest lahtisest aknast hakkab kostma üha valjenevat kära. RAHVA HÄÄLED VÄLJAST Päts maha! Elagu Eesti sotsialistlik vabariik! Pursuid maha! Mõni hääl hüüab Pätsi poolt ka, aga need surutakse kohe maha. PÄTS Heitke pilk aknast välja, härra Tambek, kui see teile tüli ei tee. Mis seal toimub? Tambek heidab pilgu aknast välja. TAMBEK Need on töölised, härra president, Kui ma tööle tulin, koguti neid kesklinna. Ma veel mõtlesin, et milline suurepärane päev muidu. President ajab end vaevu püsti, läheb akna juurde ja lehvitab rahvale, vastuseks kostab sealt vilet. President ohkab. PÄTS Jah, päike paistab... ja siis järsku töölised!? Mitmes meil täna on? TAMBEK 21. juuni 1940, härra president. 98. PÄTS Jätke see päev meelde, Tambek, meil oli imeilus ilm. Pätsi hääles on võõras noot. Justkui oleks ta alla andnud. Tambek vastab kiretult. Nagu sõdur. TAMBEK Jah, härra president, jätan meelde. Meil oli ilus ilm... Järsku hakkab ukse tagant kostma kära. Päts ehmatab, Tambek tormab ukse juurde ja avab selle. 75 INT. TALLINN, KADRIORU LOSS. PÄEV 75 Uks taga toimub justkui Kadrioru vallutamise mäng. Tundmatu pruunis mundris tüüp üritab kabinetti sisse pressida. Tema vastas on kolonel Grabbi (45), kes krabab kabuurist mauserit. Kolonel on valmis sissetungija kohe maha laskma. Ta sihib võõrast. KOLONEL GRABBI Härra! See siin on Eesti Vabariigi presidendi kabinet, ta ei oota kedagi. Ma hoiatan teid, kui ta astute veel ühe sammu edasi, ma tulistan! Kes kurat te olete selline? Sissetungija on muidugi Ždanov, kes ei saa Grabbi jutust tuhkagi aru. Ta tungib muudkui edasi. Ta ei saa aru, miks Venemaad takistatakse!? Grabbi tõmbab kuuli rauda. KOLONEL GRABBI (CONT’D) Ma olen sunnitud tulistama... Tambek saab viimasel hetkel Grabbi relvast kinni. Lükkab käe relvaga alla. TAMBEK Ärge tapke teda, kolonel. See ei ole kurjategija, ta tuli presidendiga läbirääkimistele. Grabbi ei usu. Ždanov näeb täpselt kurjategija moodi välja. Tambek kaitseb Ždanovit igaks juhuks oma kehaga. TAMBEK (CONT’D) See on härra Ždanov, ta tuli Venemaalt presidendi jutule. Nüüd hakkab Grabbi aru saama, ta laseb käe relvaga langeda. 99. KOLONEL GRABBI Kahju, et te mind takistasite, Tambek, ma poleks seda kunagi teada saanud. Kolonel Grabbi kõhkleb veel hetke, tal oleks kange isu Ždanov maha lasta. Siis astub sammu tagasi ja annab au. KOLONEL GRABBI (CONT’D) Just nii härra, Ždanov, astuge edasi. Grabbi avab kabineti ukse. Ždanov rühib sõna lausumata edasi, püstol otsaesisel on talle kainestavalt mõjunud. Pätsile tuleb ta öine unenägu meelde. PÄTS (Tambekile) Härg saabuski... Ždanov on närvis, ta ei saa aru. ŽDANOV Mis? PÄTS See oli meil omavaheline jutt, härra Ždanov, pange püstol ära, kolonel Grabbi! Grabbi seisab jonnakalt Ždanovi selja taga, relv käes. Ta ei tahaks kuidagi käsku täita. KOLONEL GRABBI Kas te olete kindel, härra president? Kaks punasõdurit on ukse taga ootamas, vindid käes? Vene sõdurid ongi püssidega ukse taga. PÄTS Pange relv ära, Grabbi pange relv ära, üks püstol meid enam ei aita! Istuge, härra Ždanov. Grabbi lööb kannad kokku, annab au. KOLONEL GRABBI Just nii härra, president, annan alla! Kolonel Grabbi annab au ja taandub ukse taha. 100. 76 INT. TALLINN. KADRIORU LOSS. PÄEV 76 Kantseleiülem Tambek jääb igaks juhuks kabinetti, presidendile nõu andma. ŽDANOV Teate, mul on nii kiire, et mul pole aega istuda, ma loodan, et teil on uue valitsuse koosseis valmis... President Päts võtab end kokku. Tuletab endale meelde, et ta siiski veel on president. Ta köhatab, istub, tõmbab hinge ja alustab. PÄTS Ma pakun peaministeriks härra Reid, ta on Vene asjadega tuttav, kuna ta on pikka aega olnud saadik Moskvas, ja on sots ja... mul on tunne, et... ŽDANOV See ei sobi! Ždanov nüüd siiski istub Pätsi vastu tugitooli ja lõugab veel kord. ŽDANOV (CONT’D) See ei sobi! Päts on silmnähtavalt rööpast väljas. Aga püüab säilitada nägu. PÄTS See ei sobi?! Mina kui Eesti vabariigi president määran vabariigi peaministri ja teie ütlete, et ei sobi?! Tööliste hääled tungivad väljast kabinetti. ŽDANOV See ei sobi jah! Kes need töölised siia karjuma saatis? Ždanov tõuseb, läheb ukse juurde ja käratab ukse taha. ŽDANOV (CONT’D) Vassiljev? Vassiljev! Korista need töölised ära! Ždanov pöörab ümber, käed selja taga, tunneb end justkui kodus. Pöördub Pätsi poole. 101. ŽDANOV (CONT’D) Ei sobi jah! Meie kandidaat on... Kandidaadi nimi on Ždanovil meelest läinud, aga õnneks on tal taskus alles Izmestjeviga koostatud salvrätt. Ždanov võtab taskust salvräti ja loeb. ŽDANOV (CONT’D) Vares Barbarus muidugi... Vares Barbarus on ta nimi! Tambek kuuleb nime esimest korda, kergitab kulme. PÄTS Aga... ŽDANOV Meie kandidaat on Johannes Vares Barbarus! PÄTS Ma ei tunnegi teda! ŽDANOV Ta on kohe siin, (vaatab kella) varsti on siin. PÄTS Kas võtaksite kaaluda ka August Rei kandidatuuri? Päts on silmnähtavalt liimist lahti. Tambekil on juba väga kahju, et kolonel Grabbi ei tulistanud. ŽDANOV Miks mitte. Kaaluda võib alati. Ždanov võtab oma salvräti ühte kätte ja Pätsi valitsusega paberi teise kätte. Kaalub hetke, paneb siis ära. ŽDANOV (CONT’D) Ei sobi. PÄTS Ma ei saa panna peaministriks inimest, keda ma ei tunne! ŽDANOV Saate küll! Ja teate, miks? PÄTS Rääkige, härra Ždanov. 102. ŽDANOV Ma nägin unes punast härga, kes tõstis teid sarvedega õhku ja siis puskles teie sisikonnas, teie ajus, teie munades, nii et kogu tuba oli verd täis, mis teie peaga on juhtunud, härra Päts, millest te aru ei saa? Vaikus. Päts ohkab. ŽDANOV Kas te saite must lõpuks aru? Pätsi suust tuleb vaid õhku, häält pole peaaegu kuulda. PÄTS Jah. ŽDANOV Siis on kõik korras. Ždanov peab uuesti oma lehe võtma, Barbaruse nimi ei püsi kuidagi meeles. ŽDANOV (CONT’D) Vares Barbarus ootab ukse taga. Tal on valitsuse nimekiri kaasas, te ei pea midagi muud tegema, kui alla kirjutama. Lihtne...? Päts ei vasta. Tambek tahaks aknast alla hüpata, Ždanovi kannatus on katkemas. Ta paneb kõrva Pätsi suu juurde. ŽDANOV (CONT’D) Öelge jah, Päts. PÄTS Jah. See jah on veel vaiksem kui eelmine. Ždanov on rahul. Ta sasib sõbralikult Pätsi pead, siis lahkub. Pätsi silma ilmub üksik pisar. Päts pühib selle ära, aga siis ilmub veel üks pisar, ja siis veel üks ja veel... Päts nutab nagu laps. Lohutamatult. Kostub uksekoputus. 77 INT. TALLINN. KADRIORU LOSS. PÄEV 77 President Päts võtab ennast kokku, ta pühib pisarad ära. Ta sisendab endale, et ta siiski veel on! On veel president. Tambek avab ukse. 103. Ukse taga on kolonel Grabbi koos Barbarusega. See on Barbaruse ja Pätsi esimene kohtumine. Ja viimane. Tambek raporteerib. TAMBEK Härra Vares Barbarus saabus. Päts kuivatab viimase pisara, pühib nina ära. PÄTS Hea küll, saatke ta sisse. Barbarus piilub ettevaatlikult ukse vahelt sisse, näeb kabinetti. Tuleb välja, et neil on nii mõndagi ühist. Kabinet on täis raamatuid. Päts nuuskab veel kord nina. Barbarus kõhkleb uksel. BARBARUS Kas ma olen õiges kohas? PÄTS Astuge edasi, härra Vares. Barbarus astub ettevaatlikult edasi. BARBARUS Ega te mind ometi maha ei kavatse lasta? TAMBEK Tahaks, aga ei tohi. Istuda Barbarus ei julge. Ta ulatab Pätsile väriseva käega valitsuse nimekirja. BARBARUS See on uue valitsuse koosseis. Minu nimi on Vares, Vares Barbarus. PÄTS Mulle juba teatati. Näidake, mis teil seal on. Barbarus vuristab uue valitsuse koosseisu paberi pealt maha. BARBARUS Kõigepealt mina muidugi, siis välisminister Nigol Andresen, siis haridusminister Semper, tema on suurepärane inimene, minu koolivend. Siis professor Hans Kruus Tartu ülikoolist, siis keegi Sepp, ma pole veel kõigiga jõudnud tutvuda... 104. Barbarus jääb õnnetult Pätsi arvamust ootama. Päts ei anna ühtegi märki ei poolt ei vastu, uurib nimekirja. Tambek ei pea vastu. TAMBEK Sepp on viimane pätt! BARBARUS Võib küll olla, ma ei tunne teda! See nimekiri on meil koos venelastega tehtud. Ma tegin kõik, mis minu võimuses, aga lõpuks ju ikkagi nemad otsustavad! PÄTS Ja nii valitsetaksegi Eesti riiki? BARBARUS Te ju saate aru küll, milles asi on! Te ju kohtusite Ždanoviga?! PÄTS (ohkega) Jah, kahjuks küll. BARBARUS Kas ta rääkis teile oma unenäost? PÄTS Rääkis. Mis sellest? Barbarus astub presidendi kõrvale, tasandab häält. BARBARUS Mulle ka rääkis. Meil pole väljapääsu! Aga me peame tegema kõik selleks, et eesti rahvas ja kultuur ei kannataks. Mul on venelaste ausõna, et eesti rahvas jääb kestma. Me peame ainul mõned asjad ära kannatama. Päts vaatab Barbarust tükk aega nagu mingit imelooma, pea viltu. PÄTS Härra Tambek... TAMBEK Las ta annab siis vande. Tambekil on vanne valmis pandud. Ta ulatab selle Barbarusele. Barbarus püüab paremini hakkama saada kui valitsuse nimekirjaga. Ta tõstab kolm sõrme üles ja vannub. 105. BARBARUS Astudes Eesti Vabariigi peaministri kohale, tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema korrale... Järsku tormab uksest sisse Ždanov, ähmis, jooksmisest higine. 78 INT. TALLINN. KADRIORU LOSS. PÄEV 78 Ždanov vahib murelikult ringi. ŽDANOV Ega te mu portfelli ei ole näinud, Päts? Päts ei saa millestki aru, kummardub. Vaatab igaks juhuks laua alla. PÄTS Ei... Barbarus aitab otsida, vaatab ka abivalmilt laua alla, tahaks roomata, aga pole ruumi, Barbarus on tal ees. Tambek ei liiguta lillegi, seisab tikksirgelt. Päts otsib siit-sealt, siis kükitab, siis põlvitab ja roomab. Lõpuks leiab portfelli. Päts pühib higi, tõuseb põlvili, portfell käes. Ždanov rabab talt portfelli ja lahkub. Päts ei jaksa tõusta, jääb põlvili ähkima. Barbarus surub põlvitava Pätsi kätt. PÄTS (CONT’D) (kähiseb) Reetur! BARBARUS Barbarus! Barbarus jookseb uksest välja. 79 I/E. KADRIORU LOSS. KORIDOR, TREPP. PÄEV 79 Barbarus tormab kabineti uksest välja, trepist alla, nagu pöörane, nagu sõltuks sellest riigi saatus, ja jõuab veel trepil Ždanovile järele. BARBARUS (hüüab) Härra Ždanov! Ždanov vaatab korra tagasi, näeb, et tegemist on kõigest Barbarusega, ja läheb edasi. Barbarus jookseb talle järele. 106. BARBARUS (CONT’D) Härra Ždanov, ma tahan teiega üht asja arutada! ŽDANOV Mul on väga kiire! BARBARUS (hingeldades) Ma teen kähku! Esiteks on mõistlik ära vahetada välisministri ja haridusministri kohad... Kuuldes sõna välisminister, jääb Ždanov seisma. ŽDANOV Milleks? BARBARUS Kuna Semper oskab saksa ja prantsuse keelt. Ždanov paneb suitsu ette ja tõmbab sügava mahvi. ŽDANOV Milleks? BARBARUS Ma mõtlesin, et välisminister... ŽDANOV Tal ei lähe neid keeli vaja. Barbarus ei saa ise ka aru, mis ta puterdab. BARBARUS Ma mõtlesin, et... ŽDANOV Kuulge, Barbarus, mul on kiire! Ždanov läheb auto poole, Barbarus jookseb tal kannul. BARBARUS Boris Sepp on alkohoolik, kui ma temaga viimane kord kohtusin, ta ei saanud ühestki sõnast aru! Ta on lihtsalt üks pätt! ŽDANOV Mis siis? 107. BARBARUS Aga kuidas saab pätt olla kohtuminister? Ždanov jääb korraks seisma, võtab taskust veel korra paberlipaka Eesti valitsusega, näitab Barbarusele ja loeb ette. ŽDANOV Boris Sepp, kohtumister! Järelikult saab. Ždanov ei viitsi rohkem Barbarusega jamada. Ta istub autosse ja sõidab ära. Barbarus istub õnnetult lossitrepile, ei oska enam midagi teha. 80 INT. BARBARUSTE TOOMPEA KORTER. 1940. AUGUST. PÄEV 80 Siuts ilmub elutuppa, rooskas lilleline rätik ümber pea, ta on pead pesnud ja rõõmus. Siuts seisab aknale, laseb rätiku lahti, kuivatab juukseid ja vaatab alla Tallinnale. Nagu Tallinna kuninganna! SIUTS Siit aknast on suurepärane vaade, tule vaata, Poisu! Kogu linn on näha! Ma juba hakkangi uskuma, et sa oled peaminister, mitte niisama minister, aga peaminister! Barbarus konutab mornilt tugitoolis, pea lõual nagu Rodini mõtlejal. Ta ei ole enam Poisu, ta on mingi uus mees, vanem mees. Siuts on juba peegli ees, kreemitab. SIUTS (CONT’D) Toompea on mulle alati meeldinud, aga ma poleks uskunud, et mina siin elama hakkan! Mina, Narva tüdruk?! Näed... Siuts ilmub Barbaruse selja taha, nõjatub toolile, rinnad masseerivad justkui kogemata Barbaruse selga. Barbarusel ei ilmne mingeid erutuse märke. Siuts näitab talle selja tagant mingeid fotosid. SIUTS (CONT’D) Näed? BARBARUS Mis see on? 108. SIUTS Pildid ometi! Parteipiletile, kallis! Või sa ei mäleta? BARBARUS Kas ma astun parteisse? SIUTS Me mõlemad astume, Andresen käis läbi. Ta ajab meie kõigi piletid korda. Siuts suudleb Barbarust põsele. Barbarus ei lähe grammigi rõõmsamaks. Vastupidi. Ohkab. SIUTS (CONT’D) Mis lahti on, Poisu? Kuule, millal me viimati... BARBARUS Ma tahan Pärnusse tagasi! See pole niisama jonn. Barbarus tahabki tagasi, see on tal näost näha. Siuts võtab vastamiseks aega. See pole enam mingi nali! SIUTS Mis jutt see on? Sa oled nagu laps! Ei saa Pärnusse! Sa lähed Moskvasse! Aga jonni edasi, kui tahad, mine oma Pärnusse! Mine Elvasse! Siuts lennutab fotod mööda tuba laiali. Ise vaatab end peeglist. BARBARUS Ma ei taha Moskvasse! SIUTS Jäta nüüd, Poisu! Barbarus tõuseb järsku tugitoolist püsti ja käratab. BARBARUS Jäta see poisutamine! Ma ei ole mingi Poisu, ma olen Johannes Vares kuradi Barbarus, Eesti Vabariigi peaminister! Ja luuletaja! Siuts on jahmunud. Pikk mõttepaus, kes ja miks ja üldse. Siuts räägib vaikse vihaga. 109. SIUTS Ära minu peale karju, mina ei ole mingi Ždanov. Siuts lahkub oma buduaari, lennutab enda järelt ukse kinni. Barbarus ohkab veel kord. 81 INT. BARBARUSTE TOOMPEA KORTER. PÄEV 81 Keegi koputab. Nii ilmetult, et see saab olla ainult Semper. Semper ja Aurora astuvad sisse, üks paremini riides kui teine, ülikond ja kleit ja kübarad, kõik on viimne mood. Semper märkab maas fotosid ja korjab need üles. SEMPER Mis juhtus? BARBARUS Siuts... SEMPER Selge. Väga selget ei ole siiski midagi. Barbarus näib imelik. Semper keerutab peegli ees, hindab oma uut ülikonda. AURORA (Barbarusele) No anna talle andeks, meil kõigil on närvid läbi. SEMPER Vaata, Barbar, palun, kuidas ma olen?! Just praegu sain rätsepa käest kätte. Ülikonnast rääkides on Semperi hääl soe, nagu räägiks kassist. Ülikonda takseerides tuleb Barbarusel tuju tagasi. BARBARUS Päris hea. Semper keerutab peegli ees edasi. Barbarus üritab keskenduda. BARBARUS (CONT’D) Võib-olla õlgadest natukene... SEMPER Kisub või? BARBARUS Lausa ei kisu, aga... 110. Semper krimpsutab ilmekalt nina. Barbarus ei maldagi enam istuda, tuleb lähemale, uurib asja. Barbar kohendab Semperi õlgu, sapsib pükse. BARBARUS (CONT’D) Kangas on ju korralik, langeb vabalt... SEMPER Sa mõtled, et värvel on liiga pikalt üle puusa, jah? Aurora ei tunne end siin korteris hästi, kõik on liiga kroonulik, ta pistab vahele. AURORA Tegelikult mul on muidugi proov pooleli, Estonias, Steinway on tervenisti minu. Mehed ei pane teda isegi tähele, Semper on ahastuses. SEMPER Mul pole aimugi, mis Moskvas hetkel moes on?! Samal hetkel kostab alt raudteejaamast rongivile. Aurora närv ei pea vastu. AURORA Kaua võib ühte ülikonda tuunida? Mis kell teil rong läheb? BARBARUS Siis, kui mina ütlen! AURORA (Semperile) Ega sa ülikonda vahetada ikka enam ei jõua! Semper vannub üle väga pika aja, see isegi ei sobi talle. SEMPER Kurat! Barbarus läheb otsustaval sammul Siutsu buduaari ukse juurde. BARBARUS Siuts, anna mulle andeks! Kuuled, mul rong läheb kohe! Siuts muidugi ei vasta. 111. AURORA Ma lähen vaatan. Aurora läheb Siutsu tuppa. BARBARUS Hilda! Hilda ilmub ei tea kust. Ta on ainuke “asi” siin majas, mis pole muutunud. Ta on küll vanemaks jäänud. Ja tõsisemaks. Tallinn ei ole talle hästi mõjunud. Hilda jääb nurka seisma. HILDA Jah, härra?! Aga Barbarusel on Hilda juba meelest läinud. Ta topib parteipiletite fotod taskusse ja paneb kaabu pähe. Aurora tuleb Siutsu toast teatega. AURORA Ta ei tule saatma! Barbarus tahaks Siutsu juurde läbi rääkima minna, aga Semper peab ta kinni. SEMPER Moskvasse! Moskvasse! Meil ei ole enam aega! Me võime rongist maha jääda, isegi kui sa seda rongi kinni suudad hoida! Metafoorid mõjuvad Barbarusele paremini kui käsud ja keelud, BARBARUS Siis hakkame minema! Barbarus hakkabki minema, Semper ja Aurora tema järel. Hilda hääl peab ta kinni. Hilda seisab siiamaani õnnetult nurgas. HILDA Härra!? BARBARUS Anna andeks, Hilda, ma täitsa unustasin, ma vanast harjumusest hüüdsin... Barbarus jookseb Semperile ja Aurorale järele. HILDA Jah, härra. Raudteejaamas algab mürtsuv puhkpillimuusika. 112. 82 EKST. TALLINN. BALTI JAAM. SUVI. PÄEV 82 Eesti delegatsioon Moskvasse koguneb Balti jaama perroonil. Barbarust ja Semperit ootavad Nigol Andresen ja Johannes Lauristin, reiskohvrid kaasas, kübarad peas. Kogu pilt on justkui minevikust, kübarate ajastust. Lauristin (40) kui kommunist hoiab end teistest pisut eraldi, ta on äsja vangist tulnud. Veduri korsten tossab, orkester mängib, perroonil on ka rahvas lipukestega, kes on tulnud delegatsiooni Moskvasse saatma. Asi on pidulik, astutakse ju Nõukogude Liitu! Barbarus on mõtteis endiselt Siutsu juures, ta tervitab kättpidi Andresenit ja Lauristini. Viskab isegi nalja. BARBARUS Niisiis, Johannes, Johannes ja Johannes, kolm Juhanit läheb Moskvasse. Rahvas perroonil vilistab ja mõnitab. RAHVAS PERROONIL Reeturid, äraandjad! Lähete meid Moskvasse maha müüma! Reetur Vares! Juudas! (Jne) SEMPER Loll rahvas! Kui nad vaid teaksid, kui olulise delegatsiooniga on tegemist! Kuidagi on rahva üle kontroll kaotatud. Aga delegatsioon ei lase end häirida. Neil on sihtmärk silme ees, Moskva! Politsei ajab rahvast laiali, et delegatsioon Moskvasse saaks rahus Eestit reeta. ANDRESEN Meil tuleb pikk reis, härrased. Aurora, küll teie näete hea välja. BARBARUS Viimane vagun on veini täis, nii et kui aeg on käes, siis on, millega tähistada. Barbarus jääb järsku jahmunult Semperit põrnitsema. Semper ei saa üldse aru, milles asi on. SEMPER Mis on? BARBARUS Silinder! 113. SEMPER Silinder? Semper haarab peast kinni, see ongi paljas, silindrit ei ole! Aurora on minestamas, Andresenil on kulm kipras, kommunist Lauristin on niikuinii pahur. SEMPER (CONT’D) Sinu poole jäi! AURORA Püha jumal! Barbarus võtab end kokku, otsustab. BARBARUS Nii me minna ei saa, see oleks blamaaaž. Semper nuputab kõigest väest ja mõtlebki välja. SEMPER Aurora, kallis! 83 EKST. TALLINN. BALTI JAAM. SUVI. PÄEV 83 Ja veel enne, kui Semper lõpetada jõuab, Aurora lendab! Hoiab käega kübarat kinni, et see minema ei lendaks, ja jookseb üles Toompeale. Delegatsioon jälgib Aurorat pingsalt. Korraks kaob ta puude vahele, aga siis paistab ta juba treppidelt. Mehed vaatavad murelikult kella. LAURISTIN (toriseb) Mingi mütsi pärast nüüd... SEMPER See pole müts, see on silinder! ANDRESEN Härra Lauristin tuli äsja vangist, ta ei mõista niikuinii. Ka Barbarus rahustab Semperit. BARBARUS Ta on moest kakskümmend aastat maha jäänud. Semper vangutab uskumatult pead. Ikkagi imelik, kuhu nad jõudnud on. Barbarus jälgib vidukil silmadega värvilist plekki mäel, see on Aurora, kes jookseb kõigest väest tagasi. 114. Rahvas on jälle mõnitama hakanud, see häirib, rahvas ongi tänamatu, aga Aurora jookseb, jookseb! Barbarus pomiseb enda ette. BARBARUS (CONT’D) Kas kilbil või kilbita, selles on küsimus... Näed, juba tuleb! Barbarus sihib näpuga Aurorat. Hetk hiljem jõuab Aurora perroonile, hingeldab, õhku jääb puudu, aga annab silindri Semperile üle. Barbarus pöördub sõjakalt räuskava rahva poole. BARBARUS (CONT’D) Te võite meid kutsuda kuidas tahes, aga meie lähme teile vabadust tooma. Semper lehvitab rahvale ja hüppab vagunisse, tema järel Andresen, Lauristin on viimane. 84 EKST. TALLINN. BALTI JAAM. SUVI. PÄEV 84 Aurora jääb perroonile rahva sekka, teda kaasa ei võeta. Ta jääb nukralt tossu sisse lehvitama. Ta on omadega täiesti läbi, püüab jälle normaalselt hingata. Kui ta tagasiteel rahva hulgast käbi murrab, tunneb ta nende vastu erilist vastikust. 85 INT. EESTI DELEGATSIOON RONGIS TALLINNAST MOSKVASSE. AUGUST. 85 PÄEV Vagunis istuv seltskond ei meenuta mingil viisil töörahva esindust, seal on istet võtnud tõelised härrasmehed. Lauristin on teistest pisut eraldi, aga ka tema on härrasmees. Andresen, Semper, Barbarus, kõik on peenelt riides, suupisted sõrmede vahel, veiniklaasid käes. Semper tõmbab piipu, ülejäänud välismaa sigarette. Härraseid teenindab frakis teener. BARBARUS Mina tunnen end küll pisut solvatuna, aga ma ei tee sellest välja. Rahvas on teinekord tõeliselt tänamatu. SEMPER Nad ei tea midagi Mongoolia variandist. 115. ANDRESEN Kui ma jääksime rahvast kuulama, lõpetaksime me kiirelt... BARBARUS Nõukogude Liidus! Kõik naeravad. Lauristin ainukesena mitte. LAURISTIN Niipalju kui ma aru saan, me astumegi Nõukogude Liitu!? BARBARUS Noja astume, aga see pole see! Barbarus jääb järsku tähelepanelikult oma veiniklaasi uurima. BARBARUS (CONT’D) (kelnerile) Palun näidake korraks seda pudelit! Barbarus vaatab silti, nuusutab, näitab pudelit Semperile. Semper kissitab silmi, võtab prillid. BARBARUS (CONT’D) Ei, kõik on vist korras, aga vahetage see pudel igaks juhuks välja, palun. Kelner võtab pudeli ja läheb. SEMPER Oli nagu veidi õhku saanud. BARBARUS Mulle tundus ka. Lauristin ei saa kuidagi rahu. LAURISTIN Mida tähendab Mongoolia variant? BARBARUS Rääkige teie, härra Andresen. ANDRESEN Me säilitame kultuurilise ja majandusliku iseseisvuse, loovutame õige pisut välispoliitiliselt. Aga see on juba kauplemise küsimus. 116. BARBARUS Me ei kauplegi. Me lihtsalt jääme iseseisvaks! Barbarus on mõtetega endiselt kodus Siutsu juures, pisut pahur. SEMPER Barbar on selles suhtes suure töö ära teinud, Stalin kuulab teda! Kelner on uue pudeliga tagasi, ta ootab kannatlikult, kuni Barbarus teda tähele paneb, siis näitab pudelit. Barbarus nuusutab korgi üle ja jääb rahule. Kelner valab veini klaasidesse. Barbarus tõstab klaasi. BARBARUS Meil kellegi ei ole Eesti vastu midagi, me oleme lihtsalt erinevalt riides. Naerupahvak. Järgmine pudel. Neid saadetakse varustusvagunist üha juurde. Aeg lendab. 86 INT. EESTI DELEGATSIOON RONGIS TALLINNAST MOSKVASSE. AUGUST. 86 PÄEV Kelner ilmub teatega. KELNER Moskva, härrased! Seltskonnas tekib ootamatu vaikus. “Moskva” mõjub kuidagi rusuvalt. Hetk vaikust. Barbarus hoiab lippu üleval. BARBARUS Kui Moskva, siis Moskva! Semper kohendab soengut ja silindrit. Lauristin joob kiiresti oma klaasi tühjaks. Delegatsioon lahkub vagunist. Kelner jääb seda koristama, ta võtab tühjad klaasid ja kaob. Jääb tühi vagun. Pimeneb. Vaguni akna taga algab lumesadu. 87 87 88 INT. DELEGATSIOONI NAASMINE MOSKVAST EESTISSE. PÄEV 88 Tühja vaguni uksest paiskub tagasi sama delegatsioon, aga tundmatuseni muutunud. Naasevad löödud seltsimehed, soged peas, värvitutes ülikondades parteisõdurid. 117. Silindritest pole lõhnagi. Seltsimehed istuvad mornil ilmel, on vait. Lõpuks hakkab Semper vaikselt rääkima. SEMPER Seltsimees Barbarus, kas meil viina on? Barbarus ohkab, siis hõikab. BARBARUS Sergejev! Siseneb kelner. Ka tema on tundmatuseni muutunud, ta on NKVD vormis. Barbarus sosistab talle midagi kõrva. Sergejev lahkub, tuleb mõne aja pärast tagasi ja ulatab Barbarusele salaja pudeli viina. Barbarus paneb pudeli lauale. BARBARUS (CONT’D) Peame natuke hoogu, seltsimehed, Sergejev toob kohe sakummi ka. Kellegi pole tuju. Isegi viina ei taha. Andresen võtab siiski pudeli, kougib lahti, joob otse pudelist ja laseb ringi käima. Kõik võtavad lonksu. Tuju ei parane. Nad on nüüd kõik pisut Lauristini moodi, aga isegi tema ei rõõmusta. LAURISTIN Mul ei olnud Eesti vastu midagi. Lauristin paneb pudelist klõmaka, ja paneb peaaegu tühja pudeli lauale tagasi. Vaguni akna taga algab lumesadu. 89 EKST. KUSAGIL SIBERIS. 1943. ÖÖ 89 Lõputu talvine mets. Pimedus. Lumesadu muutub tuisuks. Taevas on pahaendelised sähvatused, midagi äikse ja sõja vahepealset. 90 INT. SIBER. TALV. NÕUKOGUDE TAGALA. BARBARUSE ELUTUBA. ÖÖ 90 Semper ja Barbarus istuvad nigelas kollase tapeediga toas. Toas on raudvoodi, väike plekist ahi, kirjutuslaud lambiga, justkui tuba, aga meenutab kongi. Aknast paistab sama tuisk, mingite lollide varjudega. Semper kirjutab agaralt sulepeaga päevikusse, sõrmed külmetavad, ta puhub neile aeg-ajalt peale. Teisel pool seina uriseb keegi laulda, ei saagi aru, kas on kaine või purjus. Aga ega neist endist ka aru saa, kas nad on vangid või ministrid. BARBARUS Päevik jah? 118. Semper kohe ei vasta, vaatab ringi, et keegi ei kuuleks, siin ei tea kunagi. SEMPER (vaikselt) Jah. BARBARUS Päevikutega on nii ja naa. Kunagi ei tea, mis keegi neist välja loeb. Kas sa mäletad, kui me... Semper sulgeb kätega Barbaruse suu. SEMPER Tsss! Barbarus sisistab Semperi sõrmede vahelt. BARBARUS Kas sa mäletad kui me...? Semper noogutab vastuseks. SEMPER Aga kas sa seda mäletad...? Lause lõpu sosistab Semper Barbarusele kõrva. Barbarus vastab vaikselt. BARBARUS Jah. SEMPER Ma katsun nii mäletada, et keegi ei kuuleks. BARBARUS Mina ka. Koju tahaks. Pärnusse tahaks. Pärnu juures tuleb Barbarusele pisar silma. SEMPER Hirmsasti tahaks. Kui saaks aega tagasi pöörata... BARBARUS Kohe pööraks! SEMPER Ma mõtlen, et kui me koju saaksime, siis ma ei teagi. 119. Semper parem ei ütle asju välja. On kindlam. Barbarus jääb seinatagust laulu kuulama. See on mingi eriline mörin, lõvi ja karu vahepealne. Vahele toksib naaber klaverit. BARBARUS Kes see koriseb seal kõrvaltoas, eile oli see veel tühi? SEMPER Räägitakse, et mingi noor muusikamees saadeti... khm, asumisele. BARBARUS Milleks? SEMPER Milleks noor muusikamees? BARBARUS Jah, milleks? Barbarus ei saa juba pikemat aega millestki aru. Külm on juhtmed kokku jäätanud. SEMPER Selleks, et moodustada koor! Noormees peab jätkama Eesti muusikatraditsioone siin Siberis, kuni ükskord... saad ise aru? Barbarus ei saa ikka aru, aga rohkem ei küsi ka. Tal on täiesti ükskõik. BARBARUS Kes seal kooris siis laulma hakkavad? SEMPER Kõik esialgu. Meie ka. Mis meil ikka teha on. Semper valab teeklaasi herest. See on nende Siberi lemmikjook. BARBARUS Mis ta nimi on? Järsku ma tunnen? SEMPER Vaevalt sa tunned. Keegi Ernesaks. BARBARUS Ernesaks? 120. Barbarus laseb nime mälust läbi, ei ole tuttav. BARBARUS (CONT’D) Peaasi, et hommikuni ei jorise. 91 INT. SIBER. TALV. NÕUKOGUDE TAGALA. BARBARUSE ELUTUBA. PÄEV91 Hommikul joovad Barbarus ja Semper teed. See on neil juba pikem traditsioon siin Siberis. Nad joovad tee ära, võtavad peale klaasikese herest ja pakivad end soojalt riidesse. Semper topib igaks juhuks pudeli põue. Siis võtab laualt parteipileti, paneb selle ka taskusse. BARBARUS Arvad, et kontrollitakse? SEMPER Kunagi ei tea. 92 EKST. SIBER. TALV. NÕUKOGUDE TAGALA. KÜLATEE. PÄEV 92 Semper ja Barbarus sumpavad läbi lume kultuurimaja poole. Vaid mõni üksik inimene on külavahel liikvel. Väljas on miinus 40. 93 INT. SIBER. TALV. NÕUKOGUDE TAGALA. KULTUURIMAJA. PÄEV 93 Kultuurimaja on nagu kultuurimaja ikka. Lava, Stalini pilt, eesriie, ports toole, millel istub umbes kümmekond eestlast, mehed-naised läbisegi. Mingit rõõmu ei ole märgata, see jäi Eestisse. Nad istuvad toolidel ja ootavad dirigenti. Saabub dirigent, kes näeb välja nagu Nõukogude hipi. Tal on pikad valged juuksed ja kampsun, noodid kaenla all. Ta vaatab maha, mitte oma tulevase koori poole. Ta on mõtetega muusikas. Ta paneb noodid klaverile, tõstab kaane üles ja lööb ühe klahvi alla. Siis vaatab koori poole. Siis möriseb kurgust sama noodi järele. Siis kolmkõla, siis veel ühe noodi, ise laulab kogu aeg. Ernesaksal on silmad kinni, ta läheb pool tooni üles. Siis veel, pikapeale saab helidest mingisugune viis. Lõpuks tekivad mörinale ja viisile sõnad. Alguses ei saa aru, aga siis on selgesti kuulda, kuidas noormees laulab, mu isamaa on minu arm... Semper tõmbub instinktiivselt kangeks, vaatab Barbaruse poole. Barbaruse ei tee igaks juhuks välja. Ernesaks möriseb veidi aega “Isamaad”, pilk all, nagu ootaks rünnakut, siis lõpetab. ERNESAKS See on mu uus laul. Selle võiks ära õppida. 121. Koor laulab Ernesaksa “Isamaad”. See kõlab siin Siberi metsade vahel nii ilusalt, kuid lootusetult. Lauljatel on pisar silmas. 94 INT. EESTI RAADIO. 1945. SÜGIS. PÄEV 94 Barbarus on Eesti raadio heliruumis mikrofoni ees. Salvestab kõnet. Teda on päris raske ära tunda, tervis on nässus, ta köhib, ta on hall, ebakindel, närviline, ta on vanaks jäänud. Poisust ja Barbarusest on saanud seltsimees Vares. Barbarus köhatab mikrofoni, räägib. BARBARUS Täna, pärast Nõukogude vägede hiilgavat võitu fašistlike röövvallutajate üle võime rõõmuga tõdeda, et kommunistlik ülesehitustöö... Helimees segab vahele. HELIMEES Palun võtame uuesti, seltsimees Vares. Barbarus tahaks alustada, kuid uks läheb lahti. Siuts tuleb sisse, istub, jalg üle põlve, ja süütab suitsu, puhub pika suitsujoa välja. Barbarus ei ole kindel, et Siuts üldse suitsetaks. Ta üritab siiski jätkata. BARBARUS Seltsimehed... khm, seltsimehed, täna pärast Nõukogude vägede hiilgavat võitu... Mis juhtus, Siuts? SIUTS Heiti viidi ära. BARBARUS Ma uurin asja ... Mis tähendab Heiti viidi ära? Barbarus üritab mitte aru saada, mitte mõelda. BARBARUS (CONT’D) Seltsimehed, täna pärast Nõukogude vägede hiilgavat võitu... Siuts ei suuda seda enam kauem kuulata. Ta viskab koni põrandale, kustutab kannaga ära, läheb Barbaruse juurde ja karjub talle kõrva. 122. SIUTS Heiti viidi ära! Kas sa ei saa aru või? Karotamm isiklikult kirjutas käsule alla! Barbarus jätkab nagu masin. BARBARUS Seltsimehed, täna pärast Nõukogude vägede hiilgavat võitu... Helimehel on väga keeruline sotti saada, mis toimub. HELIMEES Seltsimees Vares... Barbarus ei ürita enam. BARBARUS Kust sa võtad, et Karotamm? Siuts tormab Barbarusele kallale, ta küünistab ja üritab Barbarust lüüa, ta ei saa vist ise ka aru, mis ta teeb. Barbarus püüab end kaitsta. Helimees näeb seda pealt ja kuuleb klappides, ta ei oska midagi teha, ta pole midagi sellist stuudios varem näinud. SIUTS (kriiskab) Kas sa ei saa aru, kas saa üldse saad aru, mis toimub, kas sa saad üldse aru?! BARBARUS Palun nüüd, Siuts, me ei ole... Siuts pooleldi nutab, pooleldi karjub. SIUTS Mida me ei ole, meie ei ole? Mis mees sa üldse oled selline, ah? BARBARUS Ma olen luuletaja! Siuts ei usu oma kõrvu, ta hakkab naerma. SIUTS Luuletaja? Mis kuradi luuletaja?! Mis jama sa suust välja ajad? Barbarus lööb Siutsu näkku. Helimees põgeneb. 123. 95 INT. EESTI RAADIO. SÜGIS. PÄEV 95 Sisse jookseb leitnant Sergejev. Siuts hoiab kätt näo ees. Barbarus varjab Siutsu Sergejevi eest, ta hingeldab erutusest ja kaklusest. BARBARUS Meiega on ju kõik hästi, eks... Siuts?! Siuts võtab käed näo eest ära. Ta ei ole verine ega katki, ta nägu on pisaraist märg. Ta pühib näo kuivaks. SIUTS Jah meil on kõik hästi, Sergejev. Sergejev lahkub kõheldes. Barbarus ootab, kuni Sergejev ukse kinni tõmbab, BARBARUS Vabanda. SIUTS Ei. BARBARUS Ma ei oleks tohtinud sind lüüa. SIUTS Asi pole löömises. Ma ei tundnud midagi, ma ei tunne enam midagi! BARBARUS Milles siis? SIUTS Mitte milleski. BARBARUS Ma lähen Moskvasse. SIUTS Sa lähed Moskvasse? BARBARUS Jah. SIUTS Ja siis? 124. BARBARUS Ma ei tea, aga ma lähen. Ma lähen Moskvasse ja ajan selle Heiti asja korda. Sinu Heitiga saab kõik korda! Siuts ei usu, aga tahaks uskuda. SIUTS Mis tähendab minu Heitiga? BARBARUS Saab kõik korda! Siuts vaatab korra Barbarusele silma, Barbarus oleks justkui jälle tema vana Barbar, kes teeb asju. Läheb Moskvasse ja näitab. SIUTS Sa ei saa aru! Sa ei saa millestki aru! Barbarus pöörab Siutsu poole, Siuts kallistab Barbarust. Nagu eelmises elus. Nagu Pärnus. Nad pole nii ammu kallistanud... 96 INT. BARBARUSE KODU TALLINNAS. 1946. 29. NOV. HOMMIK 96 Barbarus ja tema naine Siuts söövad hommikust. Tegelikult ei söö, jagelevad laua taga. Barbarusel on ülikond seljas, tema naisel Siutsul on juuksed sassis, tal on ükstapuha, ta ei hooli enam. Ja pole ka kellest hoolida. Barbarust justkui ei ole enam, kuigi ta on veel elus. Siuts näeb enda ees meest, ta ei tunne teda enam ära: nad ei tunnegi üksteist ära! SIUTS Järsku sind lasti liiga vara haiglast välja? Barbarus vahib närviliselt aknast välja. Ta on väsinud, närviline, vana, rasvunud mees. BARBARUS Ma tahtsin koju! SIUTS Ei tea milleks... BARBARUS Siuts! Siuts ei kavatsegi vastata. 125. BARBARUS (CONT’D) Siuts, palun...! Siuts lehitseb ajalahte, viskab lehe käest. SIUTS Tobe ju, siit ei ole ju midagi lugeda! Siuts ei kuule. Barbaruse hääl kähiseb. BARBARUS Ma tegin kõik, mis ma teha sain! Teenija Hilda tuleb kohvikannuga tuppa. HILDA Kohvi? Barbarus paneb käe Siutsu käele. Siuts tõmbab käe ära. BARBARUS Siuts, palun...! Hilda tahaks maa alla vajuda, aga ei oska. HILDA Kohvi? Lõpuks Siuts siiski märkab Hildat, muutub hetkeks lahkeks. SIUTS Vabandust, Hilda, ma unustasin su täiesti ära, ma ei soovi rohkem kohvi, aitäh! BARBARUS Siuts...? HILDA Aga võileiba, proua? Barbarus räägib, nagu oleks tal valus. Tal ongi valus. BARBARUS Ma tegin kõik, mis teha sain! SIUTS Sa lubasid! Sa lubasid! Hilda, ma tõesti ei taha rohkem kohvi... võileiba ka ei taha. Hilda tahaks midagigi teha. 126. HILDA Aga... SIUTS Ei! Ma ei taha midagi, ei! BARBARUS See ei ole enam minu süü, et sa võileiba ei taha! SIUTS Ma ei räägi võileivast, ma räägin Heitist! Barbarus neelab Siutsu sõnu nagu mürki. SIUTS (CONT’D) Ütle siis välja, et nii ongi, et sa ei saa midagi teha. Karotamm saab! Barbarus tõuseb püsti. Tunnistab ausalt. BARBARUS Ma ei saagi midagi teha! Mina ei saa midagi enam teha! Siuts naeratab mürgiselt. SIUTS Vähemalt sa julgesid öelda... 97 INT. KADRIORG. BARBARUSE KORTER. 1947. TALV. ÖÖ 97 Siuts ehmatab end voodis üles. Ta näeb varje ja kuuleb krabinat, rotid jooksevad mööda tuba ringi. Siuts paneb tule põlema. Keset tuba seisab Barbarus. Nagu ikka heas ülikonnas ja valge särgiga. Barbaruse sõrmede vahelt immitseb verd. BARBARUS Siutsuke! Siuts ei julge vaadata, ta hoiab kätt silme ees, ta kardab verd, ta kardab surma. SIUTS Mis juhtus, Poisu? Barbaruse sõrmede vahelt imbub üha rohkem verd, veri tilgub põrandale, aga Barbarus ise justkui ei märka. BARBARUS Ma nägin halba und. 127. SIUTS Miks sa kätt südamel hoiad? Siuts tuleb püsti, tõmbab Barbaruse käe ära. Särk on üleni verine, ka põrand. BARBARUS Ma nägin kohutavat und! Sa olid paadipõhja visatud meelemärkuseta olekus, jalad-käed nööritud, justkui mereröövlite saak, alles kui ma nööri läbi lõikasin, siis said sa jalgu liigutada ja vaatasid mulle kohkunult otsa, ma nuusutasin, ega sa mürgitatud ei ole, aga siis sa ärkasid üles. Siuts ei suuda seda enam välja kannatada ja pistab röökima. SIUTS Hilda... Hilda! 98 INT. KADRIORG. BARBARUSTE KORTER. TALV. ÖÖ 98 Tuleb Hilda, nagu alati, Barbarust enam ei ole. HILDA Jah, proua...? Siuts püüab mitte nutta, teenijate ees ei sobi. SIUTS Need... need rotid. HILDA Rotid? SIUTS Jah, rotid. HILDA Teie käed on verised? Hilda vaatab kohkunult Siutsu käsi. SIUTS Barbarus käis siin. HILDA Härra on juba mitu kuud surnud! 128. SIUTS Või ma nägin unes? Aga mis vahet seal on. HILDA Unes ju ei lähe käed veriseks! Hilda tahab Siutsu käsi puhtaks pühkida, aga Siuts ei luba. SIUTS Jäta! HILDA Aga... SIUTS Too mu unerohi siia! HILDA Jah, proua! Hilda kuulab sõna, toob Siutsule tabletid. Siuts saab tableti pakist kätte, ta käed värisevad, juba pikemat aega. SIUTS Siin on kõigest üks tablett. Too kõik. HILDA Aga... SIUTS Too kõik! Ma ei saa üldse magada! Hilda toob Siutsule uue purgi tablette, Siuts kallab purgi peo peale tühjaks. SIUTS (CONT’D) Sinna jäi veel? HILDA Aga... SIUTS Too kõik siia! Hilda läheb. Siuts kuuleb ta samme, need käivad edasi-tagasi. Hilda tuleb tagasi terve sületäie tablettidega. Nagu oleks neid kogutud. HILDA Aga proua?! 129. SIUTS Jäta tabletid siia. Hilda kuulab sõna, jätab tabletihunniku öökapile. Siuts jälgib teda silmadega, kuni Hilda lõpetanud on. Nüüd on justkui kõik. SIUTS (CONT’D) Vabanda... HILDA Mille eest? SIUTS Lihtsalt. Vabanda. HILDA Hea küll... Hilda ei oksa selle vabandusega midagi peale hakata. Ta ootab tükk aega. HILDA (CONT’D) Kui midagi muud ei ole... kas ma siis lähen? SIUTS Jah. Lase tuli ka ära. Hilda laseb tule ära. Kui ta tagasi tuleb, on Siuts juba surnud. 99 INT. KADRIORG. BARBARUSTE KORTER. TALV. ÖÖ 99 Siuts lamab surnult voodis, käed kenasti kõhule pandud. Tabletikarbid on tühjad. Hilda hoiab käsi suu ees, hammustab kätte, et mitte nutta, aga nutab ikka. Ta istub Siutsu kõrvale voodile ja silitab ta pead. 100 INT. KADRIORG. BARBARUSTE KORTER. TALV. PÄEV 100 Hommikul, sama tuba. Sammud. Sammud tulevad aeglaselt koridori lõpust ja astuvad uksest sisse. Siuts lamab endiselt voodis, nii nagu ta sinna jäi. Hilda valvab. Andresen astub sisse, uurib unerohukarpe. HILDA Hommikuks oli ta juba kange. Andresenit see eriti ei huvita. 130. HILDA (CONT’D) Mis nüüd siis saab? ANDRESEN Midagi ei saa. Teil on vaba päev. Ja siis pension. HILDA Mul on vaba päev? Ja pension? Hilda tõuseb aeglaselt, läheb ukseni, ta ei oska kuhugi minna. HILDA (CONT’D) Mul ei ole kuhugi minna... Andresen kehitab õlgu. ANDRESEN Kõik, mis siin toimus, jääb meie vahele. Kõik algusest peale, justkui poleks mitte midagi juhtunud. Selge? HILDA Kõik? Kõik...? Härrat ja prouat pole kunagi olnud? ANDRESEN Ei. Andresen ei vasta. Klaus ja Tähemaa tulevad sisse. Nad juba teavad, mis teha. Nad mässivad Siutsu teki sisse. Hilda vaatab nõutult pealt. Siuts viiakse ära. Siuts ja Andresen jäävad kahekesi. HILDA Mind ka ei ole olnud? Andresen ei vasta. LÕPP Kirjanikud Johannes Vares-Barbarus (paremalt) ja Johannes Semper koos abikaasadega Pärnu rannas. Stalini surm (2017) Grupp Eesti NSV kirjanikke Nõukogude Liidu tagalas sõja päevil. Stalini surm (2017) Babylon Berlin (2017) The Zone of interest (2023) „Punane“ näitlejaproovid Režissöör Mart Kivastik Operaator Rein Kotov Kostüümikunstnik Anu Lensment Grimmikunstnik Anu Konze Johannes Vares-Barbarus Indrek Ojari Siuts Ester Kuntu Hilda Tiina Mälberg Enne sõda Johannes Vares-Barbarus Indrek Ojari Siuts Ester Kuntu Hilda Tiina Mälberg Peale sõda Mart Kivastiku mängufilmi PUNANE näitlejaproov https://vimeo.com/1050329539?share=copy parool: Jaanuar2025 © Kopli Kinokompanii, kontakt: [email protected] Vares Mida teha varestega? Tartu linn sättis juba aastaid tagasi üles varesepeletamise aparaadi. See on valjukas, laseb välja vareste hädakisa, mille eest ülejäänud varesed ehmuvad ja põgenevad kesklinnast kuhugi, kus nad linnakodanikke ei sega. Ongi justkui mure murtud. Ainult, et varesed ei kao kuskile. Nii kui agregaat välja lülitada, on nad kohe tagasi. Tuleb välja, et linnud ei kao kuskile, kui neil on mõnus keskkond, kus muneda ja kraaksuda. Sama lugu on Johannes Vares Barbarusega, ENSV esimese peaministriga. Johannes Vares oli üks paljudest omasugustest maapoistest, kes käis Pärnu lähedal koolis, talle meeldis juba seal vene keel, ta läks õppima Kiievi ülikooli, mitte Tartu omasse, et mitte olla kodanlusega samas koolis, ta osales arstina vabadussõjas, kuid keeldus hiljem Vabadusristi ordenist. Varesel oli lihtsalt selline iseloom, ta tahtis olla vastu! Ta tahtis erineda, silma paista, aga ei leidnud esialgu ühtki mõistlikku põhjust. Ta oli rikas, ta elas ja töötas Pärnus mere lähedal kaheksas toas, ta armastas oma naist ja prantsuse keelt, ja tal oli sõber Johannes Semper, kes oli hiljem Varese valitsuse minister. Vares siiski leidis endale väljakutseid, Eestis oli jamasid küllalt. Majanduskriis räsis ühiskonda, rikkad läksid üha rikkamaks, vaestel oli elu üha viletsam, valitsesid ühed ja samad inimesed, tagatipuks korraldas Konstantin Päts riigipöörde, algas vaikne ajastu. Selle vaikuse taustal oli Barbarusel võimalus silma paista, vastu hakata, keelduda, võidelda ebaõiglase riigi vastu. Inimesed olid Eestis pettunud! Ja loomulikult oli kõige pettunum oli Johannes Vares. Kohe siinsamas kõrval oli abi olemas Venemaa ehk Nõukogude liidu näol. Nõukogude Liidus valitses kuulduste järgi kommunism, kõik inimesed olid rõõmsad ja õnnelikud, Varese- sugused kirjanikud avaldasid end sajatuhandestes tiraažides. Ja rohkem vaja ei olnudki! Tollases Euroopas oli tuhandeid Vareseid (Picasso.... jne), keda Stalin sõidutas Nõukogude Liitu kommunismi edus veenduma. Nad tehti ära! Kuna Eestis oli muret kuhjaga, siis oli Vares leidnud endale elu mõtte Nõukogude Venes. Kogu Varese lugu kõlab tänapäeval väga tuttavalt. Eesti olukord on mõnes sarnane Varese-aegsele Eestile, ring on täis. Majandusseis on vilets, riik on end koondanud Toompeale, elu ääremaadel kiratseb, kui seda seal üldse enam on, Metsküla kool võitleb õiguse eest alles jääda, aga riik ei saa aidata, sest pole sellist seadust, mis lubaks väikekoolidel olla, ja kes seadusi teevad? Nemad seal üleval, aga rahva hääl nendeni ju ei ulatu. Varesed tunnevad, et riik on neid reetnud. Nad ei pruugi olla täpselt tolleaegsed Barbarused, nad võtavad eri vorme, on nii mehi kui naisi ja nad on erinevates erakondades. Kas igaühes meist, kes me hoolime omast riigist, ärkab väike Barbarus hinges, et miks see kõik nii on läinud? Miks me midagi ei tee? Aga Putin „omasid maha ei jäta. Eesti poliitikasse on ilmunud hääled, mis ütlevad, et Euroopa Liit on mõttetu, et tegelikult on Ameerika ja Venemaa sama halvad ja kokkuvõttes - mis seal Nõukogude Liidus nii halba oligi? Victor Orbán ja Fico on Euroopa Liidule juba noa selga löönud. Eesti Orbán ootab kindlasti oma aega ja Putin on kindlasti nõus talle Moskvas ekskursiooni korraldama. Me teame väga hästi, kuidas asi 1940. aastal lõppes. Eesti okupeeriti ja võeti Nõukogude Liitu, suur osa rahvast sai hukka Siberis või sõjas, paljud põgenesid välismaale. Ime üldse, et Eesti veel alles on. Johannes Vares sai oma veast aru liiga hilja. Ta laskis end maha, ta naine mürgitas end paar kuud hiljem. Neist ei jäänud midagi! Karm saatus. Meil on mõtet järeldusi teha. Me ei tohi Eestit niisama lihtsalt ära anda, aga mürsud ja püssirohi meid ei aita. Relvade juurde on ka inimesi vaja. Meil peab olema rahvas, kes tahab end kaitsta, ja tal peab olema, mida kaitsta. Aga Varesel oleks jälle õigus. Eesti riigis on paljud asjad mädad, majandus kiratseb, vaesed jäävad vaesemaks, rikkad lähevad rikkamaks, pettunud inimesed moodustavad riigivastaseid parteisid. Ja see ei ole nende süü! Riik peaks olema kõigile meile heaks koduks. Kui me veel korra Nõukogude Liitu satume, siis Eesti enam tuhast ei tõuse. Polegi, kellel tõusta. Eelmisel aastal sündis Eestis kõige vähem lapsi viimase iseseisusaja jooksul. Me sureme välja ja jookseme laiali Hispaaniasse, Rootsi, Austraaliasse, ja seda juba vaikselt ka tehakse. Lõppude lõpuks on Eestit vaja ainult meile endal ja kui me sellest ise ei hooli, siis seda riiki ka ei ole. Nii et kuidas me siis Varesed lõplikult ära peletame? Üks võimalus on seesama film Johannes Barbarusest. Seda vaadates on võimalik ajaloost õppida. Ärme kordame samu vigu. Uut võimalust ei pruugi Eestil enam olla. Mart Kivastik Stsenarist-režissöör PUNANE Mart Kivastik Režissööri nägemus Film on mustvalge ja värviline, nagu meie tänane elu. Ühest küljest toimub sealsamas Pärnus, kus Barbaruste lugu algab, igapäevane suvitamine, Pärnu ju ei muutu, ja Ukrainas käib sõda. Venemaal on järjekordne „ärkamise aeg“. Barbaruste lugu on nii haige, et ei tundu tõeline. Justkui oleks see film või romaan kuskilt kaugelt. Aga nad elasid ja surid päriselt, kuigi nad oleksid võinud olla õnnelikud. Lugu sellest ongi, nad oleksid võinud olla õnnelikud. Vormiliselt on see antiikdraama. Kangelane ehk Barbarus läheb oma saatusele vastu, aga tal pole aimu ka, et ta magab oma emaga ja tapab oma isa, nagu oraakel ütles. Oraakel on seekord telefon, mis ei olekski pidanud helisema, aga helises siiski, Barbarusel oli võimalik toru mitte võtta, aga ta võttis siiski, sest Siuts ei olnud õnnelik. Nii see läks. Barbarus ennustab ise endale lõppu, talle kangesti meeldib tulevik, trükimasin ja telefon, aga tulevikul on oma tume pool ka. Kõigel on hind. Minu jaoks on väga oluline Hilda. Inimene, keda polnud. Ta polnud milleski süüdi! Ta tegi kõik, nagu peab, töötas, nägi vaeva, lootis ükspäev pensionile saada, aga ta võeti hauda kaasa nagu terrakotasõdalane. Elu on peaaegu alati ebaõiglane. Barbarused vabandavad Hilda ees, kui on juba hilja. Hilda võiks olla Tiina Mälberg. Pilt on värviline ja mustvalge. Pärnu on loomulikult värviline, Vene aeg mustvalge. Pärnu pilt on klassikaline, mingeid nippe ei ole. Aga ei ole retro, see on päriselu kolmkümnendatel, peab näima nagu päris. Pärnu on kui muinasjutt, mis ta ju ongi. Alles nädal tagasi käisin, istusin Vehvermentsis, jõin punast veini, käisin mere ääres, kohtasin tuttavaid. Nii on filmis ka. Kõik on nii tavaliselt väikekodanlik, mõnus ja turvaline elu. Midagi ei juhtu, kui just Barbarus mingit jama ei tee, nagu ta tegi kirjandusauhinna vastuvõtmisel. Ta lihtsalt ei saa teistmoodi. Sealt ta tulebki oma punase salliga. Nagu ta ise ütles. Pärnu teda ära ei jaksa osta, aga tema Pärnut küll. Tegelikult on nad ju väga mõnus seltskond: Barbar, Siuts, Aurora ja Asm. Barbarust ja Siutsu võiks mängida Indrek Ojari ja Ester Kuntu. Ojari on 1 tüübilt väga õige, aga peab kümme kilo juurde võtma. Lubas võtta ka. Semper võiks olla Võigemast, temaga pole veel rääkinud, ja Aurora Sandra Uusberg. Umbes selles stiilis. Veneaegne pilt on mustvalge ja pisut kallutatult groteskne. Näiteks Barbaruse surmastseenis on võttenurk alt üles, nö Barabruse POV, kuigi ta ise ei näe ega kuule, sest tal on kuul rinnus. See võib naerma ajada, aga samas on võigas. Sama on surnukuuri ja võileiva söömisega, jubedalt naljakas, aga samas on see tõsi. Lõuna surnukuuris ei ole välja mõeldud, Tähemaal oligi kõht tühi, neil ei olnud aega mujal süüa. Miks mitte keha kinnitada laipade kõrval aastal 1946? Samas stiilis on ka kõik ülejäänud Veneaegsed stseenid, veidi grotesksed, aga mitte üle piiri. Semper oma heleda ülikonnaga Barbaruse matustel, Eesti delegatsiooni naasmine Moskvast, Ždanovi ja Pätsi kohtumine - need ei ole välja mõeldud, see kõik oligi sürreaalne! Sama grotesksus, mis on pildis, tuleb sisse ka näitlejate mängus. Peab olema loomulik ja ülemängitud korraga. Muusikat olen ma palunud looma Tõnu Kõrvitsa. Talle lugu väga meeldis ja ma olen temaga juba rääkinud. Operaator on Rein Kotov. 2 PUNANE Sünopsis 29.11.1946 leitakse ENSV peaminister Johannes Vares Barbarus oma Kadrioru korterist surnuna. Ta on endale kuuli pähe lasknud. Tema taskus on hüvastijätukiri armsale naisele Siutsule Poisult. Poisuks kutsub Barbarust ainult Siuts. 1930ndatel elavad Poisu ja Siuts õnnelikult Pärnus. Doktor Barbarus on Pärnu rikkamaid mehi, Siuts võib oma kleidid Pariisist tellida. Aga Siuts ei ole õnnelik, ta tahaks ära, ise ka ei tea, kuhu. Poisu aina töötab, päeval arstina, öösel kirjutab luuletusi. Luuletajana ei ole ta eriti tuntud, pealegi on Pärnu kunsti mõttes tagahoov. Siuts ei pea lillegi liigutama. Kõik mured võtab enda kaela teenija Hilda. Poisu parim sõber on Asm ehk Johannes Semper, kes nagu Poisugi on kirglik frankofiil, elab naise Auroraga Tartus ja on ajakirja Looming peatoimetaja. Semperid käivad Pärnus külas, nad veedavad aega jalutades ja Eesti kirjanduselu klatšides. Poisu uhkeldab oma uue telefoniga, ainult et keegi ei helista talle, nende telefon on Pärnus ainuke. Ühel päeval telefon heliseb! Helistab TASSi korrespondent Izmestjev. Izmestjev ja Poisu kohtuvad Kreekas helesinise mereääres, kus Izmestjev pakub Poisule au ja kuulsust Venemaal. Ja Siuts pääseks Pärnust ära! Vastutasuks ei taha venelased esialgu midagi. 1940 helistab Izmestjev uuesti, taganemisteed enam pole. Poisu ja Siuts kolivad Tallinna, Poisust saab ENSV peaminister, Eesti astub Nõukogudel Liitu ja kaotab isesiesuvuse. Poisu on naiivne, ta ei aima, et kõik nii valesti võiks minna. Siutsule esialgu elu Toompeal meeldib, miks mitte komparteisse astuda? Ainult Hilda aimab halba. Pärast sõda pole Poisut enam venelastele vaja. Poisu sõbrad tapetakse või lähevad Siberisse. Siutsu ja Poisu õnn on otsas, armastus on otsas, närvid ka, nad vaid kaklevad, Hilda nutab. Poisu leitakse vannitoast surnuna. Kas ta tappis end ise või venelased, ei saa me kunagi teada. Siuts mürgitab end, Hildal soovitatakse kaduda. Nagu poleks teda kunagi olnud. Neid kolme poleks justkui kunagi olnud. Osades: Johannes Vares-Barbarus INDREK OJARI Siuts ESTER KUNTU Hilda TIINA MÄLBERG Meeskond: Stsenarist ja režissöör: MART KIVASTIK Operaator: REIN KOTOV Kunstnik-lavastaja: JAAGUP ROOMET Kostüümikunstnik: ANU LENSMENT Grimmikunstnik: ANU KONZE Helilooja: TÕNU KÕRVITS Produtsent: ANNELI AHVEN Tehnilised andmed Zhanr: Ajalooline draama Pikkus: 100 min Formaat: 2K 1:1.85 scope Helistandard: Dolby Stereo Tootjamaa: Eesti Aasta: 2028 Tootmisfirma: KOPLI KINOKOMPANII OÜ Kontakt: Anneli Ahven Kopli Kinokompanii OÜ Gonsiori 27, 10147 Tallinn Tel: +372 55 622041 [email protected], www.kinokompanii.ee MÄNGUFILMI ARENDUSE DETAILNE EELARVE PUNANE FILMI NIMI KULUGRUPP SELGITUS Qty / kogus Unit/ ühik Cost/ hind Amount/ summa S Arendus Arendus kokku € kontroll 1 KÄSIKIRI / ÕIGUSED SELGITUS Qty / kogus Unit/ ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll STSENAARIUM 1 22,000 22,000 5,000 17,000 22,000 ok ÕIGUSED 1 3,000 3,000 3,000 3,000 ok STSENAARIUMI TOIMETAJA 0 x 0 ok KONSULTANDID 1 2,000 2,000 1,000 1,000 2,000 ok TÕLKETÖÖD 1 1,500 1,500 800 700 1,500 ok TRÜKK JA PALJUNDUS 0 0 ok MUUD KULUD 0 0 ok KÄSIKIRI/ ÕIGUS KOKKU 28,500 9,800 18,700 28,500 ok (x märgitud ridadelt arvestatakse sots.maks) 2 PRODUTSENT / REŽISSÖÖR Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll PRODUTSENT 18 2,000 36,000 x 36,000 36,000 ok REŽISSÖÖR (töö) 18 2,000 36,000 36,000 36,000 ok REŽISSÖÖR (õigused) 0 0 ok MUUD 0 0 ok PRODUTSENT/REZHISSÖÖR KOKKU 72,000 0 72,000 72,000 ok (x märgitud ridadelt arvestatakse sots.maks) 3 CASTING Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll CASTING, AGENTUURITASUD 1 3,000 3,000 3,000 3,000 ok PROOVISAALI RENT 0 0 ok PROOVITEHNIKA RENT 1 2,000 2,000 2,000 2,000 ok MUUD KULUD 1 500 500 500 500 ok NÄITLEJAD / CASTING KOKKU 5,500 0 5,500 5,500 ok (x märgitud ridadelt arvestatakse sots.maks) Page1 4 FILMIGRUPP Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll TOOTMISJUHT 1 3,000 3,000 3,000 3,000 ok TOOTMISASSISTENT 0 x 0 ok RAAMATUPIDAJA 0 x 0 ok REŽISSÖÖRI ASSISTENT 0 x 0 ok VÕTTEPAIKADE KOORDINAATOR 0 x 0 ok OPERAATOR (DoP) 1 5,000 5,000 5,000 5,000 ok FILMIKUNSTNIK 1 5,000 5,000 5,000 5,000 ok KOSTÜÜMIKUNSTNIK 1 3,000 3,000 3,000 3,000 ok JUMESTUSKUNSTNIK 0 x 0 ok ERIEFEKTIDE MEISTER 0 x 0 ok MUU TEHNILINE KOOSSEIS 1 6,000 6,000 6,000 6,000 ok FILMIGRUPP KOKKU 22,000 0 22,000 22,000 ok (x märgitud ridadelt arvestatakse sots.maks) 5 SOTSIAALMAKSUD Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll (x märgitud summadelt) MAKSUSTATAVAD SUMMAD PTK 1 - 4 36,000 0 36,000 36,000 ok MAKSUSTATAVAD SUMMAD PTK MUUD 0 0 0 0 ok KOKKU 36,000 0 36,000 36,000 ok SOTSIAALMAKS KOKKU 33.8 % 12,168 0 12,168 12,168 ok 6 TRANSPORDIKULUD Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll AUTORENT 1 800 800 800 800 ok KÜTUS 1 1,000 1,000 1,000 1,000 ok TAKSO, PARKIMINE JA GARAŽEERIMINE 0 0 ok MUUD 0 0 ok TRANSPORDIKULUD KOKKU 1,800 0 1,800 1,800 ok Page2 7 REISIKULU / MAJUTUS / PÄEVARAHA Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll REISIKULUD EESTIS 1 800 800 800 800 ok MAJUTUS EESTIS 1 1,000 1,000 1,000 1,000 ok VIISAD JA KUTSED 0 0 ok REISIKULUD VÄLISMAAL 1 3,000 3,000 3,000 3,000 ok MUUD REISIKULUD VÄLISMAAL 0 0 ok MAJUTUS VÄLISMAAL 12 150 1,800 1,800 1,800 ok PÄEVARAHA VÄLISMAAL 15 50 750 750 750 ok KOKKU REISIKULU / MAJUTUS / PÄEVARAHAD 7,350 0 7,350 7,350 ok 8 FINANTS / ÕIGUS Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll PANGA TEENUSTASU/ FINANTSKULU 0 0 ok JURIIDILINE TEENUS 1 2,500 2,500 750 1,750 2,500 ok RAAMATUPIDAMINE 18 100 1,800 1,800 1,800 ok FINANTS/ ÕIGUS KOKKU 4,300 750 3,550 4,300 ok (x märgitud ridadelt arvestatakse sots.maks) 9 TURUNDUSKULU Qty / kogus Unit/ühik Cost/ hind Amount/ summa S daatum daatum kokku € kontroll ARENDUSPILOODI TEGEMINE 1 16,000 16,000 16,000 16,000 ok TURUNDUSMATERJALID 1 500 500 500 500 ok TURUNDUSMATERJALIDE TÕLKED 0 x 0 ok ESITLUSED 0 0 ok MUUD 0 0 ok TURUNDUSKULU KOKKU 16,500 0 16,500 16,500 ok (x märgitud ridadelt arvestatakse sots.maks) KOKKU 170,118 10,550 159,568 170,118 ok ÜLDKULUD 7% 11,908 739 11,170 11,908 ok EELARVELISED KULUD KOKKU 182,026 11,289 170,738 182,026 ok Page3 MÄNGUFILMI ARENDUSE EELARVE PUNANE FILMI NIMI Filmitootmisettevõte: Kopli Kinokompanii Filmitootja aadress: Gonsiori 27, 15029 Tallinn Arendusperiood: 1.8.2024 - 30.11.2025 Telefon, e-mail: 55 622041, [email protected] Tootmisperiood: 1.1.2026 - 31.12.2026 Produtsent: Anneli Ahven S.h. Võtteperiood: …2026 Rezhissöör: Mart Kivastik Võttepäevade arv: 40 Operaator: Rein Kotov Järeltootmisperiood: …2027 Eelarve koostaja: Anneli Ahven Esilinastus: Veebruar 2028 Koostamise kuupäev: 19.07.1900 Filmi pikkus: 100 min KULUEELARVE Nr Kulugrupp % Summa € 1 KÄSIKIRI / ÕIGUSED 15.7% 28,500 2 PRODUTSENT / REŽISSÖÖR 39.6% 72,000 3 CASTING 3.0% 5,500 4 FILMIGRUPP 12.1% 22,000 5 SOTSIAALMAKSUD 6.7% 12,168 6 TRANSPORDIKULUD 1.0% 1,800 7 REISIKULU / MAJUTUS / PÄEVARAHA 4.0% 7,350 8 FINANTS / ÕIGUS 2.4% 4,300 9 TURUNDUSKULU 9.1% 16,500 KOKKU 93.5% 170,118 ÜLDKULUD 6.5% 11,908 EELARVELISED KULUD KOKKU 100.0% 182,026 Finantseerijad % Summa € 1 EESTI FILMI INSTITUUT 27.5% 50,000 2 KULTUURKAPITAL 13.7% 25,000 3 KAITSEMINISTEERIUM 54.9% 100,000 4 EESTI TELEKANAL 0.0% 0 5 MUUD EESTI TOETUSED 0.0% 0 6 TEISTE RIIKIDE FONDID 0.0% 0 7 TEISTE RIIKIDE TELEKANALID 0.0% 0 8 MUUD TEISTE RIIKIDE TOETUSED 0.0% 0 9 MEDIA 0.0% 0 10 FILMITOOTMISETTEVÕTTE OMAPANUS 3.9% 7,026 KOKKU 100.0% 182,026 KASUM/KAHJUM - 0 Produtsent: Anneli Ahven Kuupäev: 20.1.2025 20.1.2025 Raamatupidaja Sandra Männik Kuupäev:

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →