Saate kokkuvõte „Kaitse läbi aegade” 8 osa x 28 minutit Ajalooline retk Eesti kaitseväe kultuuri ajalukku. Saade koosneb kaheksast episoodist. Igas osas avatakse vaatajale kodumaa kaitseväe tausta ja näidatakse, kuidas on erinevad väeliigid 100 aasta jooksul muutunud. Saate esimeses pooles asub vaataja ajaloolisele teekonnale, antud retkel saadavad vaatajat Eesti ajaloolaste ja teadlaste kommentaarid ning haaravad taaslavastused. Faktitihedale ajaloolisele osale järgneb kaasaegne osa. Saate teises pooles tutvustatakse vaatajale tänapäeva relvajõudude ja väeliikide tegevusi, demonstreerides, kui kaugele on Eesti kaitsevägi tänapäeval arenenud. Saadet juhivad kaks eriilmelist saatejuhti. Ajaloolist osa juhib kogenud sõjakorrespondent Anton Aleksejev ning kaasaegset osa juhib noor naissaatejuht Uljana Kuzmina. Igas episoodis saatejuhtide narratiivid ristuvad, kõrvutades ajaloolist osa tänapäeva oludega. Kord proovib Aleksejev Vabadussõjaaegseid vormiriideid ja varustust, seejärel proovib endale selga tänapäeva moodsat varustust ja vormiriietust ka naissaatejuht. Saateid filmitakse dokumentaalfilmile omaseid võttetehnikate kasutades - intervjuud, jälgiv kaamera, taaslavastused. Montaaži dünaamilisust tagatakse ka montaaži abil, näiteks et ühendada jalaloolisi arhiivkaadreid ja taaslavastust näitame ekraanil mitu tegevust korraga. “Kaitse läbi aegade” saade ilmub nii ETV/ETV2 kui ETV+ kanalitel. ETV on Eesti vaatajate seas kõige populaarsem telekanal. ETV+ on kõige populaarsem telekanal Eesti venekeelsete vaatajate seas. Selliselt kaasab projekt suuremat auditooriumit. Antud saade aitab näidata Eesti kaitseväe valmisolekut ja riigipoolset relvastatud vastupanu osutamise suutlikkust. Riigi valmisolek omakorda tugevdab elanikkonna kaitsetahet ja vastavat valmisolekut.
Meeskonna tutvustus „Kaitse läbi aegade” Jevgeni Supin - peaprodutsent Jevgeni Supin alustas oma teekonda meelelahutustööstuses 1998. aastal. Rohkem kui kümnendi jooksul on ta andnud oma panuse selliste formaatide loomisesse nagu „Tantsud tähtedega“ ja „Kes tahab saada miljonäriks?“. Alates 2013. aastast on Supini töö hõlmanud laia valdkonda, ulatudes telesaadetest ja -seriaalidest mängufilmide ja lavastusteni . Viimastel aastatel on Supin astunud rahvusvahelisele areenile ning arendab praegu projektide portfelli koostöös Saksamaa, Ukraina, Bulgaaria ja Soomega. Marat Aljautdinov - produtsent Autor, produtsent, loovprodutsent , televisiooni erinevate saadete ja projektide toimetaja. Mõned näited tema töödest: “Keeleveski” https://jupiter.err.ee/1609433524/keeleveski “Maitserännak Eestimaal” https://jupiter.err.ee/1609557227/maitserannak-eestimaal “Olen valmis” / “Что делать, если…” https://jupiter.err.ee/1608599827/olen-valmis https://jupiterpluss.err.ee/1608595459/chto-delat-esli Hindrek Maasik - režissöör 30-aastase töökogemusega režissöör ja produtsent. Maasik on oma töös spetsialiseerunud muusikavideotele, reklaamidele ja telesaadetele. Professionaalne töökogemus: ETV+ saadetesarja Insight / Pealtnägija režissöör 2022 - ... ETV+ telesarja „Vaga vesi“ (2021) režissöör. Eesti Kaitseministeeriumi osalemine NATO tippkohtumisel - promoklipi režissöör (2021). Dokumentaalfilmi „Meeskond“ režissöör (2016). E nam kui 500 muusikavideo režissöör ja produtsent (peamiselt Ida-Euroopa turule). Rahvusvahelistele brändidele toodetud reklaamide režissöör (Pepsi, Coca-Cola, Swedbank, Henkel, Saku jne). Muusikalise lühifilmi „The 4 Guys“ režissöör (2011), filmitud Arizonas, USAs. Produtsent, režissöör ja operaator 12-osalises tõsielusarjas „Eveliniga Balil“ Kanal 2 jaoks (2017). Töötanud režissöörina erinevates Eesti telekanalites: telesaated, moeetendused, live-kontserdid ja auhinnagalad. Artur Tjulenev (Kiritšenko) - toimetaja Mitmete ajalooteemaliste dokumentaal-teleprojektide autor, ajakirjanik ja reporter. Mõned näited tema töödest: “Teine maailmasõda. Eesti kroonikad” / “Вторая мировая, эстонские хроники” https://jupiter.err.ee/1608915698/teine-maailmasoda-eesti-kroonikad https://jupiterpluss.err.ee/1608909929/vtoraja-mirovaja-jestonskie-hroniki “Парад, марш сквозь года” https://jupiterpluss.err.ee/1608106810/parad-marsh-skvoz-goda Igor Kopõtin - ekspert Ajalooteaduste doktor, sõjaline ekspert. Viktoria Ladõnskaja-Kubits - toimetaja Viktoria Ladõnskaja-Kubits on erialalt ajakirjanik, lõpetas Tartu Ülikooli Töötas ajakirjanikuna, saatejuhina või toimetajana: ajalehes Eesti Ekspress, ERRis (ETV, ETV2, Raadio2, Raadio4), TV 3+, Äripäevas. Tunnustused: 2002 – konkursi "Eesti venekeelse ajakirjanduse täht" preemia parima trükiajakirjanduses ilmunud olemusloo eest 2003 – konkursi "Eesti venekeelse ajakirjanduse täht" preemia parima reportaaži eest 2005 – Eesti Ajakirjanike Liidu korraldatud venekeelse ajakirjanduse konkursil peaauhind kõigis kolmes kategoorias: parim reportaaž, parim olemuslugu, parim intervjuu 2006 – parim olemuslugu Eesti ajakirjanduses (Eesti Ekspress, lugu “Surra pisarates ja uriini loigus”) 2008 – Euroopa Komisjoni auhind konkursi "Mitmekesisuse eest. Diskrimineerimise vastu" raames 2011 – konkursil «Aasta kokaraamat 2011» kuulutati kolmandaks võitjaks Annika Haasi, Viktoria Ladõnskaja ja Birgit Püve «Peipsiveerel. Vanausulised paluvad lauda» (Ajakirjade kirjastus) Imunud raamatud: 2009 – raamat "Vene köögi eripära. Eesti moodi", autor 2011 – raamat "Peipsi veerel: Vanausulised paluvad lauda", tekstide autor 2012 – raamat "Emadepäev: Värske ema vested", üks autoritest 2012 – raamat "Мамин день: Дневник молодой мамочки", üks autoritest 2013 – raamat "Lasnamäe valge laev" 2015 – raamat “Poliitpäevik” 2024 – raamat “Päkapikuraamat. Jah, ma olen olemas!” 2015 – 2023 oli Riigikogu liige. 2023 – Riigivapi V klassi teenetemärk. Uljana Kuzmina - saatejuht Sillamäelt pärit Uljana Kuzmina on aastaid töötanud telekanalis ETV+, juhtides seal nii venekeelset "Aktuaalset kaamerat" kui ka päevakajalist saadet "Nädala intervjuu". Kuzmina oli ETV arutelusaate “Impulss” saatejuht ja tegi autorisaate “Keel ja kool”, mis keskendub üleminekule eestikeelsele haridusele. Hetkel toob Kuzmina venekeelsete vaatajateni uudiseid ja juhib saadet “Ochevidets” ehk Pealtnägija vene keeles. Anton Aleksejev - saatejuht Aleksejev töötab alates 2008. aastast Eesti Rahvusringhäälingus ja teeb uudiseid nii eesti- kui ka venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale". Aleksejev on ka sõjakorrespondent.
PROJEKTITOETUSE TAOTLUS Taotleja nimi 360 Media OÜ Projekti nimetus „Kaitse läbi aegade” Projektitaotluse eesmärk Määratlege konkursi eesmärk või eesmärgid, millele taotlus vastab (kehtestatud kaitseministri 13.03.2024 käskkirjaga nr 38; vt Kaitseministeeriumi toetuste veebilehelt ) Relvastatud vastupanu kajastava audiovisuaalse teose loomine ja selle kaasabil tugevdada elanikkonna kaitsetahet. Projekti üldmaksumus 110 940.- sh taotletav summa 110 940.- sh omafinantseering 0 sh kaasfinantseering 0 Projekti toimumise aeg 2025. aasta veebruar-detsember. Toetuse kasutamise periood Toetus kasutatakse 2025. aasta jooksul. TAOTLEJA ANDMED Juriidiline nimetus 360 Media OÜ Registrikood 12546862 Postiaadress F. R. Faehlmanni tn 10 // Gonsiori tn 27 Kesklinna linnaosa, Tallinn Harju maakond 10125 E-post
[email protected] Telefon 56465205 Kodulehekülje aadress www.zolba.ee Käibemaksukohustuslase number EE101675525 Taotleja põhikirjalised tegevused Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine (5911) Pangakonto andmed Panga nimetus LHV Kontoomaniku nimi 360 Media OÜ Pangakonto number (IBAN) EE117700771001208101 Viitenumber (vajadusel) SWIFT kood (vajadusel) Kontaktisikute andmed Allkirjaõigusliku isiku nimi Jevgeni Supin E-post
[email protected] Telefon 56465205 Projektijuhi/kontaktisiku nimi Marat Aljautdinov E-post
[email protected] Telefon 58049315 PROJEKTI EESMÄRK JA TEGEVUSED Projekti eesmärk Kirjeldage, mida soovite projekti läbiviimisega saavutada, ja selgitage, kuidas see on seotud riigikaitse eesmärkidega. Projekti eesmärk on edendada Eesti elanikkonna kaitsetahet ja tõsta teadlikkust riigikaitse ajaloost ja arengust audiovisuaalse meedia kaudu. Samuti tugevdada rahvuslikku identiteeti ja väljendada austust kõigile, kes on kaitsnud Eesti iseseisvust minevikus ning kes seisavad suveräänse vabariigi eest tänasel päeval. Saade keskendub Eesti Vabariigi relvastatud vastupanu osutamise võimekusele tänapäeval ja Eesti kaitseväe ajaloolistele faktipõhistele aspektidele, pakkudes igale põlvkonnale harivat ja inspireerivat vaadet riigikaitsele. Projekti lühikokkuvõte Kirjeldage lühidalt projekti tegevusi ja partnereid, samuti kuidas kavandatud eesmärke ja oodatavaid tulemusi saavutatakse. Kui projekt jaguneb allprojektideks, siis allprojektide kaupa ja tegevuste puhul tegevussuundade kaupa. Projekti „Kaitse läbi aegade“ raames luuakse kaheksaosaline (8 osa) dokumentaalsari, mis tutvustab Eesti riigikaitse ajalugu, arengut ja olemust tänapäeval. Selleks käsitletakse erinevaid kaitseväe struktuuriüksusi, väeliike, riigikaitse strateegiaid, relvastatud vastupanu tähtsust ja tehnoloogilisi arenguid, pakkudes ajaloolist ülevaadet, praktilist seotust tänapäevaga ja põimides omavahel nii ajalugu kui kaasaega. Riigi vastupanuvõime osutamise suutlikkust ja elanikkonna kaitsetahte suurendamiseks tuuakse kontrastselt välja ajaloo ja kaasaja tehnoloogiaid ja suunitlusi ning näitlikustatakse selle kaudu valdkonna modernsust, prestiižikust ja võimekust. Partnerid Kaitseministeerium: projekti sisuline nõustamine ja rahastamine. Eesti Rahvusringhääling (ERR): dokumentaalsarja edastamine ETV, ETV2 ja ETV+ kanalitel. Kaitseliit ja Eesti kaitsevägi: sisuliste ja ajalooliste teabeallikatega varustamine, samuti filmimiseks vajalike lokatsioonide võimaldamine. Ajalooeksperdid ja kultuuriteadlased: konsultatsioon ja sisuline toetus. Projekti toimumise koht/piirkond Eesti Projekti sihtrühm Määratlege täpne sihtrühm ehk inimesed, kellele projekti tegevused on suunatud, iseloomustage sihtrühma – võimalusel määratlege arv, vanus jne. Eestimaa elanikud, kes soovivad mõista riigikaitse ajalugu ja olulisust. Inimesed, kes ei ole otseselt seotud kaitseväega, kuid soovivad saada paremat ülevaadet ja sügavamat arusaama riigi ajaloost ja kaitsevõimest. Perekonnad (kõik põlvkonnad), kelle jaoks on saade harivaks ja inspireerivaks ühiseks vaatamiseks, kujundades ühiseid televisiooni vaatamise traditsioone. Noor põlvkond, kes huvitub Eesti ajaloost ja selle kulgemise mõjust meie igapäevaelule. Saade kujundab noorte moraali tunnetust ja õpetab hindama rahu ja inimõiguste tähtsust. Kaitseväelased ja kaitseliitlased, kellele pakub saade inspiratsiooni, äratundmismomente ja austustunnet. Projekti tegevused ja ajakava Kirjeldage tegevusi, mida tehakse projekti elluviimiseks ning millises ajalises plaanis. Eelproduktsioon (veebruar–mai 2025) Ajalooliste materjalide kogumine (arhiivid, intervjuud, fotod, dokumendid). Ekspertide ja ajaloolaste kaasamine sisu analüüsimiseks ja täpsustamiseks. Saate meeskonna ja tehnilise tiimi kokkupanek. Filmimine (mai–september 2025) Võtted erinevates ajaloolistes paikades ja kaitseväe objektidel. Intervjuud veteranide, ekspertide ja tegevväelastega. Arhiivimaterjali integreerimine tänapäevase filmikeelega. Järeltöötlus (september–oktoober 2025) Montaaž, helitöötlus, animatsioonide ja graafika lisamine. Episoodide kvaliteedikontroll. Esilinastus ja levitamine (oktoober–detsember 2025) Esilinastus ETV/ETV2 ning ETV+ kanalites. Saadete järelvaatamiseks kättesaadavaks tegemine ERR ja Jupiter/Jupiter+ veebiplatvormidel. Aeg (kuu ja aasta) ning tegevus ja selle kirjeldus (lahtreid võib lisada) Kokku: 2025. aasta veebruar-detsember. Eelproduktsioon: 4 kuud. Filmimine: 5 kuud. Järeltöötlus: 2 kuud. Esilinastus ja levitamine: 3 kuud. Projekti või tegevuste elluviijate nimed ja nende lühitutvustus Jevgeni Supin - peaprodutsent Marat Aljautdinov - produtsent Hindrek Maasik - režissöör Artur Tjulenev (Kiritšenko) - toimetaja Viktoria Ladõnskaja-Kubits - toimetaja Igor Kopõtin - ekspert Uljana Kuzmina - saatejuht Anton Aleksejev - saatejuht Meediaplaan Kirjeldage millistes Eesti meediakanalites kavatsete projekti tutvustada ning teavitage võimalikust meediakajastusest. Saadet reklaamitakse ja tutvustatakse ERRi kõikide võimalike kanalite ja platvormide kaudu - intervjuud ning ülevaated uudiste- ja meelelahutusportaalidel, Vikerraadio ja Raadio 4 eetris ning samuti ETV ja ETV+ päevakaja saadetes. Esilinastus ETV/ETV2 ning ETV+ kanalites. Saadete järelvaatamiseks kättesaadavaks tegemine ERR ja Jupiter/Jupiter+ veebiplatvormidel. Lisateave Täita juhul, kui on täiendavaid andmeid, mis on vajalikud projekti sisukuse hindamiseks. KOOSTÖÖPARTNERITE NIMEKIRI Loetlege peamised koostööpartnerid ning kirjeldage nende ülesannet projektis. Koostööpartner on juriidiline isik, kes omab arvestatavat rolli projekti tegevuste elluviimises (võib, aga ei pruugi olla kaasfinantseerija). (vajadusel tabelit korrata) Koostööpartneri nimi (1) Eesti Rahvusringhääling (ERR) Kodulehekülje aadress https://www.err.ee/ Ülesanne projektis Dokumentaalsarja edastamine ETV/ETV2 ja ETV+ kanalitel. Koostööpartneri nimi (2) Kaitseliit (planeerimisel) Eesti kaitsevägi (planeerimisel) Kodulehekülje aadress https://www.kaitseliit.ee/ https://mil.ee/ Ülesanne projektis Sisuliste ja ajalooliste teabeallikatega varustamine, samuti filmimiseks vajalike lokatsioonide võimaldamine. PROJEKTI OODATAVAD TULEMUSED Oodatav valdkondlik mõju ja tulemused Määratlege projekti tegevuste tagajärjel tekkivad konkreetsed tulemused. Kirjeldage projekti tulemuste mõju riigikaitse eesmärkidele laiemalt - valdkonnale, sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, piirkonnale, kogukonnale jne. 1. Valdkondlik mõju Riigikaitse teadlikkuse tõus Dokumentaalsari „Kaitse läbi aegade” aitab suurendada teadlikkust Eesti kaitseväe ajaloost ja arengust, rõhutades riigikaitse tähtsust ja seeläbi tugevdades kaitsetahet. Ajateenistuse populariseerimine ja prestiižikus Sarja kaudu tutvustatakse ajateenistuse väärtust, mis peab inspireerima noori osalema Eesti kaitseväe teenistuses ja astuma Kaitseliitu. Projektiga näitlikustatakse valdkonna modernsust, prestiišikust ja võimekust. Ajalooline ja haridusalane väärtus Dokumentaal on kasulikuks õppematerjaliks ajaloo- ja riigikaitseõpetustes, andes noortele ja õppuritele tugeva visuaalse ülevaate Eesti kaitseväe arengust ja katab oluliselt Eesti ajaloo fakte. 2. Mõju sihtrühmadele (noored, laiem avalikkus) Noorte kaasamine ja motiveerimine Dokumentaalseriaal tõstab noorte huvi riigikaitse, ajateenistuse ja kaitseväe vastu, aidates neil mõista riigikaitse tähtsust isiklikul ja rahvuslikul tasandil. Kaitsetahe ja ühtsus Sarja kaudu saab laiendatud sihtrühm rohkem teada Kaitseliidu ja reservväelaste tegevustest, tugevdades Eesti elanikkonna usku oma kaitsevõimesse ja ühtsusse. Lisaks toonitab saade rahvuslikku identiteedi ja patriootsuse tähtsust ning väljendab austust kõigile, kes on valdkonnaga seotud. Õppimisvõimalused ja arutelu Sarja on võimalik kasutada koolides ja noortekeskustes aruteludeks ja õppetööks, suurendades seeläbi teadlikkust ja diskussiooni riigikaitse teemadel. 3. Mõju partnerorganisatsioonidele (Kaitseministeerium, ERR, haridusasutused) Kaitseministeerium Projekte toetades saab Kaitseministeerium mõjutada noorte teadlikkust ja kaitsetahet, edendades riigikaitse väärtusi ja suurendades osalemist ajateenistuses ja Kaitseliidus. ERR ja ETV Tegevused suurendavad Eesti Rahvusringhäälingu rolli hariduse ja avaliku teadlikkuse valdkonnas, pakkudes kvaliteetset ja harivat sisu laiemale vaatajaskonnale. Haridusasutused Dokumentaalsari saab tõhusalt täiendada koolide ja kõrgkoolide riigikaitseõpetust, pakkudes visuaalset ja tõenduspõhist õppematerjali. 4. Mõju piirkonnale ja kogukonnale Rahvuslik ühtsus ja koostöö Projekti elluviimine tugevdab Eesti rahvuslikku ühtsust, kaasates riigi osalust teemas, mis on seotud kaitseväe ja kaitsetahtega. Dokumentaalsari annab kodanikele rohkem teadmisi kaitseväe tegevusest ja aitab meelerahu parandada. Ühiskonna väärtushinnangud Projekt aitab parandada ühiskondlikke väärtushinnanguid, edendades koostööd, kaitseväe väärtustamist ja rahulolu riigi kaitseväe tegevustega. 5. Laiem mõju riigikaitse eesmärkidele Kaitsevõime tugevdamine Projekti elluviimine suurendab elanikkonna teadlikkust, aidates kaasa riigikaitse valdkonna tugevdamisele, eriti noorte seas. Valeinformatsiooni tõrjumine Dokumentaalsari on vahend, mille kaudu edendada tõestavat ja objektiivset riigikaitse narratiivi, võideldes valeinformatsiooni ja väärate arusaamade vastu riigikaitse kohta. Kaitsetahe ja riigikaitseks valmisolek Sarja kaudu kasvatatakse üldist kaitsetahet ja kodanike valmisolekut riigi kaitsmiseks, sõltumata nende ametirollist, vanusest ja soost. 6. Kokkuvõte Projekti elluviimine avaldab olulist mõju nii noorte kui laiemate sihtrühmade teadlikkusele, samuti riigikaitse struktuuride ja organisatsioonide tugevdamisele, suurendades kaitsetahet ja riigikaitse valmidust Eestis. Oodatav mõju taotleja edasistele tegevustele Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie organisatsiooni tegevusele (näiteks: edasised tegevused, projekti jätkusuutlikkus, liikmete või vabatahtlike kaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni tulubaasi laienemine, maine paranemine vms). 1. Edasised tegevused ja jätkusuutlikkus Projekti edukas elluviimine aitab organisatsioonil luua tugeva aluse edasistele riigikaitse ja hariduse valdkonna tegevustele. „Kaitse läbi aegade” dokumentaalsari saab toimida tugeva aluse ja sisuna edasiste sarnaste projektide loomisel, mis toovad kokku ajaloohuvilisi, noori ja riigikaitsevaldkonna spetsialiste. Samuti aitab projekt edendada organisatsiooni partnerlussuhteid erinevate haridusasutuste, kaitseväe ja riigiasutustega, mis toetavad organisatsiooni jätkusuutlikkust ja võimalust luua uusi tähendusrikkaid koostööprojekte. 2. Liikmete ja vabatahtlike kaasamine Projekti käigus kaasatakse vabatahtlikke ja toetajaid, mis aitab laiendada organisatsiooni liikmeskonda ja parandada tegevuste ulatust. Võimalused vabatahtlike kaasamiseks tekivad projektiga seotud üritustel, seminaridel ja aruteludes, kus inimesed saavad aktiivselt osaleda ja oma panuse anda. Samuti suurendab see noorte huvi ja motivatsiooni liituda Kaitseliiduga, sest organisatsioon aitab tõsta riigikaitse tähtsust ja väärtust ning toetab selle üldist mainet. 3. Pädevuse suurenemine Projekti kaudu omandatud kogemused ja teadmised dokumentaalfilmide tootmise, kommunikatsiooni ja riigikaitse valdkonnas suurendavad organisatsiooni tegevusvõimekust, kogemust ja valdkonnateadmisi. Samuti kasvatab see ka organisatsiooni pädevust, et hallata edasisi projekte, luua uusi koostöövõimalusi ja täiustada teadlikkuse tõstmisega seotud projektide strateegiaid. Saadud kogemused, mis antud projekti läbiviimisega kaasnevad, arendavad organisatsiooni juhtimis- ja kommunikatsioonivõimekust. 4. Organisatsiooni tulubaasi laienemine Projekti läbiviimine suurendab organisatsiooni nähtavust ja tuntust, mis võib viia täiendavate rahastusvõimaluste ja toetuste saamiseni riigiasutustelt, kohalikutelt omavalitsustelt, sihtasutustelt ja ettevõtetelt. Tõusnud usaldusväärsus ja rahastusvõimalused aitavad laiendada organisatsiooni tulubaasi ja tagada edasiste projektide rahastamise. Lisaks võivad toetavad partnerid pakkuda täiendavaid rahastamisvõimalusi ja sponsorlust ka tulevikus. 5. Positiivne mõju mainele „Kaitse läbi aegade” võib saada üheks projektiks, mis tugevdab organisatsiooni usaldusväärsust ja nähtavust ning tugevdab ka kaitseväe brändi positsiooni avalikus ruumis. Sarja kaudu edendatud väärtused aitavad tõsta organisatsiooni usaldusväärsust meediamaastikul ja üldsuse silmis. 6. Kokkuvõte Projekti tulemused aitavad kasvatada organisatsiooni võimekust ja jätkusuutlikkust, suurendades selle nähtavust ja mainet. Samuti mõjutab see liikmete ja vabatahtlike kaasamist, arendab teadmisi ja oskusi ning avab uusi rahastamis- ja koostöövõimalusi. Mõõdetavad tulemused Kirjeldage projekti eeldatavaid tulemusi koos mõõdetava mahuga (näiteks: üritustest osasaajate arv, trükiste maht jne) Dokumentaalsari „Kaitse läbi aegade” esimese hooaja jooksul alates esilinastusest jõuab oletatavalt kokku vähemalt 100 000 vaatajani ning seda erinevatel platvormidel (nt ETV, Facebook, jupiter.err.ee jne). TULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus). (vajadusel lisada ridu) Summa / % kogusummast Selgitused (kaasfinantseerijate poolt eraldatud toetustel otsuse kuupäev, taotlemisel olevatel toetustel orienteeruv otsuse tegemise aeg) Tulud kokku 110 940.- Taotletav toetus Kaitseministeeriumilt 110 940.- Omafinantseering 0 Müügitulu 0 Muu tulu 0 Mitterahaline panus 0 Kaasfinantseering 0 Toetused Eesti kohalikelt omavalitsustelt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) 0 Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kaitseministeeriumi muu taotlusvoor, koostööpartnerid, sponsorid jm) 0 KULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus) (vajadusel lisada ridu) Finantseerimisallikad KOKKU Taotlus Kaitse-ministeeriumilt Oma-finantseering Kaas-finantseering Kulud kokku 110 940.- 102 940.- 0 0 Personalikulud (suuremate kulugruppide kaupa) 11 200.- 11 200.- 0 0 Majandamiskulud (suuremate kulugruppide kaupa) (Siin kajastatakse need tellitud tööd ja teenused ning kaupade ostud, mida makstakse FIE või firma arvete alusel, samuti litsentsitasud ja päevarahad. Sõidupiletite korral märkida kindlasti inimeste arv ning majutuskulude ja päevarahade korral inimeste ja päevade arv.) 99 740.- 91 740.- 0 0 TAOTLEJA MEETMED RISKIDE ENNETAMISEKS VÕI NENDE MAANDAMISEKS Hinnata võimalikke riske, olukordi või sündmuseid, mis võivad takistada projekti eesmärgini jõudmist planeeritud aja, -ressursside ja -eelarvega. Projekti elluviimisel võib tekkida mitmeid riske, mis võivad takistada eesmärkide saavutamist, kuid nende ennetamiseks ja maandamiseks on kavandatud konkreetsed meetmed: 1. Tähtaegadest mittekinnipidamine Risk: Tegevused venivad või jäävad tähtajaks lõpule viimata (nt filmivõtted, monteerimine). Meetmed: Tööplaani jaotamine väiksemateks etappideks ja tähtaegade määramine igale etapile. Regulaarsed koosolekud kus jälgitakse edusamme ja lahendatakse probleeme. Alternatiivsed ajaraamid ja varuplaan (nt võttepäevade varajane ümberkorraldamine halva ilma korral). 2. Eelarve ületamine Risk: Kulud ületavad planeeritud eelarvet (nt suurem tehnika rendikulu või ootamatud tootmiskulud). Meetmed: Kriitiliste kulude prioriseerimine ja vähem oluliste tegevuste vähendamise võimalus. Tihe koostöö tarnijate ja partneritega, et hoida kulud kontrolli all. Üleüldine jooksev kulude kontroll, ülekulu tuvastamine varajasel staadiumil 3. Personaliriskid Risk: Võtmeisikute või partnerite ajutine kättesaamatus (nt režissöör, monteerija, konsultandid). Meetmed: Lepingulised kohustused, mis tagavad võtmeisikute olemasolu kriitilistel perioodidel. Asendajate kaasamise valmidus või partnerite võrgustiku laiendamine. Mitmekülgse ja piisavalt suure meeskonna loomine, et töö jaotus oleks efektiivne. 4. Kvaliteediriskid Risk: Sarja sisu või tehniline kvaliteet ei vasta ootustele (nt madal vaatajate huvi või tehnilised vead). Meetmed: Kogenud meeskonna kaasamine ja kvaliteedikontroll igas tootmisetapis. Konsultatsioonid ajaloolaste ja kaitseväe ekspertidega, et tagada sisu autentsus. Kokkuvõte Taotleja rakendab kõiki ülaltoodud meetmeid tagamaks, et projekt jõuab eesmärgini õigeaegselt, eelarve piires ja kõrge kvaliteediga. Riskide ennetamine ja õigeaegne lahendamine on planeeritud projekti oluliseks osaks. TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat: kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi; kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks; taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; taotlejal ei ole täitmata kohustusi Kaitseministeeriumi ees; taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; taotleja esindajaks ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Allkirjaõigusliku esindja ees- ja perenimi Jevgeni Supin Isikukood 37608150279 Ametikoht Produtsent Allkiri allkirjastatud digitaalselt Kuupäev 24.01.2025
Stsenaarium „Kaitse läbi aegade” Osa 1: Maavägi 1. plokk. Ajalugu - maavägede formeerimine (5 minutit) Saatejuhi Anton Aleksejevi kaadritagune tekst jalaväeüksuste formeerimisest Vabadussõja ajal. Ajaloolase kommentaar. Lavastatud kaadrid mobilisatsioonist ja esimeste üksuste formeerimisest. Ajaloolase kommentaar toimuvale. Kaadris näidatakse Vabadussõjaaegset vormiriietust, relvastust ja varustust. Anton Aleksejev proovib vormiriietust selga ja räägib selle omadustest: kaal, mugavus, kaitse. 2. plokk: Kaasaeg - tänapäeva väeosade ülesanded ja struktuur (5 minutit) Saatejuhi Uljana Kuzmina kaadritagune jutustus sellest, kes tagab tänapäeval Eesti maakaitset. Kaitseväe esindaja kommentaar. Kaasaegse varustuse ja tehnoloogia demonstreerimine: soomusvestid, gaasisüsteemiga kiivrid. Kaasaegse vormiriietuse selga proovimine ja selle võrdlemine varasemate vormidega. Mitu kaadrit korraga, ühes kaadris on Anton vanaaegses vormiriietuses, teises kaadris Uljana kontrastselt uues vormiriietuses. 3. plokk: Ajalugu - võitlus ja taktika (5 minutit) L avastatud stseenid: Mossini vintpüssi kasutamine lahingus, kaevikutaktika . Ajaloolane kirjeldab tolleaegse jalaväe ülesandeid ja lahingutegevuse eripärasid. Anton tulistab Mossini vintpüssiga sihtmärki ja kommenteerib relva mugavust ja tõhusust. 4. plokk: Kaasaeg - tänapäeva õppused ja relvastus (5 minutit) Saatejuht Uljana räägib kaasaegsetest õppustest harjutusväljal. Kaitseväe esindaja kommentaar. Demonstreeritakse kaasaegset laskeväljaeõpet . Katse: saatejuht Uljana laseb kaasaegsest relvast (nt K-14 ründepüssist) ja võrdleb seda Mossini vintpüssiga, kirjeldades erinevusi. Võrdlusmomenti toonitatakse multiekraani abi. 5. plokk: Ajalugu - sõduri varustus (5 minutit) Saatejuht Anton näitab üksikasjalikult Vabadussõjaaegse varustuse elemente: seljakott, välipudel, tääk jm. Lavastatud kaadrid sõduritest, kes kannavad antud varustust endaga retkel kaasas. Ajaloolase kommentaar, kuidas varustus mõjutas lahingutegevust. 6. plokk: Kaasaeg - tehnoloogiad ja ülesanded (5 minutit) Saatejuht kirjeldab , kuidas kaasaegsed tehnoloogiad (droonid, soojuskaamerad, sidesüsteemid) on muutnud maavägede ülesandeid. Kaitseväe esindaja kommentaar. Saatejuht osaleb simulatsioonis: drooni kasutamine maastiku luureks. Lõpetuseks: lühike võrdlus mineviku ja tänapäeva relvastuse ning tehnoloogia vahel (Mossini vintpüssist droonideni välja). Kaader täiendatakse graafikaga. Osa 2: Merevägi 1 plokk: Ajalugu - mereväe esimesed sammud Saatejuht räägib Eesti mereväe loomisest. Ajaloolase kommentaar Suurest Tõllu ja teiste laevade rolli kohta. Lavastatud kaadrid: meeskonna pealetulek pardale, merele minekuks valmistumine. Saatejuht näitab ja selgitab Suure Tõllu ja allveelaeva Lembit mehhanismi, ehitust ja eripärasusi (graafika). 2. plokk: Kaasaeg - kaasaegsed laevad ja nende põhilised ülesanded Saatejuht räägib kaasaegsest merepatrullist, piirikaitsest ja paatidest . Intervjuu mereväeohvitseriga. Teemaks laeva pardal olev tehnoloogia. Saatejuht annab ülevaate kajutist ja selle mugavustest. 3 plokk: Ajalugu - meremeeste elu Saatejuht räägib meremeeste elust laeval: toitlustus, magamiskohad, töötingimused. Lavastatud kaadrid: meremeeste elu, toimetamised ankruplatsil ja sõidu ajal. Ajaloolane selgitab, kuidas merevägi aitas Eesti iseseisvust kaitsta. 4. plokk: Kaasaeg - meremeeste elu tänapäeval Saatejuht näitab, kuidas on elu korraldatud tänapäeva laevadel (milline on rutiin, piilub kööki). Intervjuu meremeestega. Teemaks - igapäevaelu laeval. Kaasaegsete side- ja navigatsioonivahendite demonstreerimine. 5. plokk: Ajalugu - rannikukaitse Saatejuht räägib ranniku kaitsekindlustuse rollist, näitab nende varemeid. Lavastatud stseenid või graafika suurtükivägedest. Ajaloolase kommentaar rannikukaitse taktikast ja selle tähtsusest. 6. plokk: Kaasaeg - rannikukaitse süsteemid Saatejuht räägib kaasaegsetest rannikukaitse süsteemidest ja nende ülesannetest. Kaitseväelase kommentaar. Seire- ja kontrollsüsteemide demonstratsioon. Lõpetuseks: mineviku ja tänapäeva rannikukaitse võrdlus (suurtükkidest kaasaegsete raketisüsteemideni välja). Kaader täiendatakse graafikaga. Osa 3: Õhuvägi 1. plokk: Ajalugu - Eesti lennunduse sünd Saatejuht räägib 20. sajandi alguses kasutusel olnud lennukitest. Lavastatud kaadrid: ajalooline lennuväli, biplaani ehk fikseeritud tiibadega lennuki õhku tõusmine, piloodid valmistavad lennukit stardiks ette (arhiiv, kroonika). Ajaloolase kommentaar lennunduse rollist Vabadussõjas, sealhulgas luureülesannetest. Saatejuht näitab vanaaegse lennuki koopiat ja selgitab mootori tööpõhimõtteid. 2. plokk: Kaasaeg - tänapäeva õhuväe ülesanded Saatejuht räägib kaasaegsest Eesti õhuväest, selle põhiülesannetest: õhuruumi patrullimine, koostöö NATOga. Intervjuu kaasaegse hävituslennuki piloodiga. Kaasaegsete tehnoloogiate demonstreerimine: seireradar, lennujuhtimissüsteemid. 3. plokk: Ajalugu - õhukaitse 20. sajandil Saatejuht räägib esimestest õhutõrjesüsteemidest: õhutõrjekahurid, vaatluspostid. Lavastatud kaadrid õhutõrjekahurite tööst (näidatakse graafika või arhiivikroonika abil). Ajaloolane selgitab, kuidas teostati õhutõrjet. 4. plokk: Kaasaeg - tänapäeva õhukaitsesüsteemid Saatejuht näitab tänapäeval kasutuses olevaid Eesti õhutõrjesüsteeme: mobiilseid raketisüsteeme ja radarijaamu. Saatejuht osaleb väljaõppel: õhutõrjesüsteemide simulaatori kasutamine. Kaasaegsete õhutõrjesüsteemide tõhususe demonstreerimine. 5. plokk: Ajalugu - pilootide ettevalmistus Saatejuht räägib Eesti pilootide esimestest ettevalmistuskursustest . Lavastatud kaadrid: treeninglennud vanadel lennukitel (arhiivisalvestused). Ajaloolase kommentaar, millised olid tolleaegsete pilootide põhioskused. 6. plokk: Kaasaeg - tänapäeva simulaatorid ja pilootide ettevalmistus Saatejuht demonstreerib kaasaegseid simulaatoreid, mida kasutatakse tänapäeval pilootide koolitamiseks. Saatejuht osaleb hävituslennuki lennusimulatsioonis. Lõpetuseks: pilootide ettevalmistuse võrdlus enne ja nüüd. Täiendatakse graafika abil. Osa 4: Kaitseliit 1. plokk: Ajalugu - Kaitseliidu loomine Saatejuht räägib Kaitseliidu sünnist 1918. aastal ja selle rollist Eesti iseseisvuse kaitsmisel. Lavastatud kaadrid Kaitseliidu liikmete esimesest väljaõppest: laskmine, rivistused. Ajaloolane räägib, kuidas Kaitseliit ühendas Eestimaa kodanikke riigikaitse eesmärgil. 2. plokk: Kaasaeg - Kaitseliidu struktuur Saatejuht räägib kaasaegsetest Kaitseliidu üksustest ja organisatsioonidest: Naiskodukaitse (naisüksus), noorteorganisatsioonid (Noored Kotkad). Intervjuu ühe organisatsiooni juhi/esinaisega. Kaasaegse väljaõppe demonstratsioon: taktikalised harjutused, relvakasutus. 3. plokk: Ajalugu - naised Kaitseliidus Saatejuht räägib naiste rollist Eesti Kaitseliidus 20. sajandil: abistamine rindel, meditsiinis jm. Lavastatud kaadrid: vormiriietuses naised täidavad ülesandeid väliköökides või meditsiinipunktides. Ajaloolane selgitab, kuidas ja millega aitas naisüksus Vabadussõjas kaasa. 4. plokk: Kaasaeg - Naiskodukaitse roll tänapäeval Saatejuht näitab, kuidas osaleb Naiskodukaitse Kaitseliidu tänapäevastes ülesannetes: esmaabikoolitus, sõjaliste operatsioonide ja tegevuste toetamine. Saatejuht osaleb praktilisel esmaabikoolitusel. Intervjuu Naiskodukaitse liikmetega sellest, miks nad organisatsiooniga liitusid. 5. plokk: Ajalugu - noored Kaitseliidus Saatejuht räägib, kuidas noori 20. sajandi alguses Kaitseliitu värvati. Lavastatud kaadrid noortest, kes õpivad laskmist ja rivistust. Ajaloolane selgitab, mis roll oli noortegruppidel patriotismi kasvatamisel ja tugevdamisel. 6. plokk: Kaasaeg - Noored Kotkad ja Kodutütred Saatejuht räägib tänapäeva Kaitseliidu noorteorganisatsioonidest. Noorte treeningute demonstratsioon: laskmine, taktika, ellujäämiskursused. Lõpetuseks: Kaitseliidu väärtused ning eesmärgid enne ja nüüd. Osa 5: Sideväed 1. plokk: Ajalugu - side Vabadussõja ajal Saatejuht räägib esimestest sidevahenditest: lipu abil signaalimine, kirjalikud sõnumid, sõjakullerid. Lavastatud kaadrid: sõnumite edastamine lipusignaalide ja kullerite abil. Ajaloolane selgitab, kuidas kiire side puudumine mõjutas vägede koordineerimist. 2 plokk: Kaasaeg - kaasaegsed sidevahendid kaitseväes Saatejuht räägib kaasaegsetest sidesüsteemidest: satelliitside, turvalised raadiosideseadmed. Demonstreeritakse kaasaegse raadiojaama toimimist. Tuuakse välja selle eeliseid, võrreldes ajalooliste/varasemate sidevahenditega. Intervjuu sõjaväelasega sidevahendite tähtsuse kohta tänapäeva sõjaoperatsioonides. 3. plokk: Ajalugu - telegraaf- ja raadioside areng Saatejuht räägib telegraafi kasutuselevõtust ja kaitseväe esimestest raadiosaatjatest. Lavastatud kaadrid telegraafside operaatorite tööst ja sidekaablite paigaldamisest . Ajaloolane selgitab, kuidas raadioside revolutsioneeris sõjalist koordineerimist. 4 plokk 4: Kaasaeg - küberväejuhatus Saatejuht räägib küberväejuhatuse loomisest ja selle ülesannetest: infosüsteemide kaitse, võitlus küberrünnakute vastu. Intervjuu küberväejuhatuse esindajaga. Küberrünnaku ja selle tõrje simulatsioon. 5. plokk: Ajalugu - sidepidamine lahinguväljal Saatejuht räägib, kuidas sõdurid lahinguväljal sõnumeid edastasid: signaalrakettide ja suitsusignaalide abil. Lavastatud kaadrid demonstreerivad nende vahendite kasutamist. Ajaloolane räägib nende tõhususest ja puudustest. 6. plokk: Kaasaeg - sidetehnoloogia lahingu keskkonnas Saatejuht näitab, kuidas kaasaegsed sõdurid kasutavad satelliitsüsteeme ja krüpteeritud sidekanaleid. Saatejuht osaleb väljaõppes: kaasaegsete sidesüsteemide kasutamine. Lõpetuseks: 100 aasta taguse ja tänase sidesüsteemide tõhususe võrdlemine (graafika). Osa 6: Meditsiiniväed 1. plokk : Ajalugu - välimeditsiin Vabadussõja ajal Saatejuht räägib esimestest meditsiinikeskustest , kiirabirongidest ja meedikutest. Lavastatud kaadrid: haavatute ärakandmine ja esmaabi lahinguväljal. Ajaloolane selgitab, milliseid ravimeid ja ravimeetodeid tollal kasutati. 2. plokk: Kaasaeg - kaasaegne arstiabi Saatejuht näitab, kuidas on korraldatud tänapäeva sõjaväemeditsiin: mobiilne haigla, kiirabiautod. Intervjuu sõjaväearstiga tööülesannetest ja nende eripäradest. Kaasaegsete tehnoloogiate demonstreerimine: automaatsed defibrillaatorid, seadmed haavatute terviseseisundi stabiliseerimiseks. 3. plokk: Ajalugu - meedikute ja meditsiiniõdede roll Saatejuht räägib meedikute ja meditsiiniõdede kangelastegudest Vabadussõja ajal. Lavastatud kaadrid: medõed seovad haavatuid, toetavad sõdureid. Ajaloolane räägib, kuidas medõed ressursipuuduses elusid päästsid. 4. plokk: Kaasaeg - tänapäeva meedikute väljaõpe Saatejuht külastab meditsiiniüksuste väljaõppekeskust. Saatejuht osaleb lahinguvälja esmaabi osutamise simulatsioonis. Demonstreeritakse ohuolukorras haavatute transportimist ja vastavat väljaõpet. 5. plokk: Ajalugu - sanitaarrongid ja haiglad Saatejuht näitab, kuidas oli organiseeritud sanitaarrongide ja haiglate töö sõja ajal. Lavastatud kaadrid: haavatute transportimine, stseenid haiglast. Ajaloolane kirjeldab erinevaid raskusi, mis kaasnesid suure hulga haavatute ravimisega. 6. plokk: Kaasaeg - sõjaväemeditsiini tehnoloogia ja ressursid Saatejuht räägib kaasaegsetest meditsiiniliste ressursside haldamise süsteemidest. Tehnoloogiate demonstreerimine: transpordikapslid , robotkirurgia. Lõpetuseks: meditsiin läbi aegade ja vastav võrdlus enne ja nüüd (graafika). Osa 7: Pioneeripataljon 1. plokk: Ajalugu - pioneeripataljoni roll Vabadussõjas Saatejuht selgitab, kuidas pioneerid ehitasid sildasid, raskendasid maastikul vastase üksuste liikumist ja tagasid varjerajatisi . Lavastatud kaadrid: sõdurid ehitavad ajutist silda, paigaldavad tõkkeid. (arhiivid või graafika). Ajaloolane selgitab pioneeripataljoni tähtsust ja vajalikkust nii lahinguväljal kui logistika tagamisel. 2. plokk: Kaasaeg - pioneeripataljon täna Saatejuht näitab tänapäevase pioneeripataljoni tööd: demineerimine, kindlustuste ehitamine. Kaitseväe esindaja kommentaarid. Pioneeritehnika demonstreerimine: ekskavaatorid, soomusmasinad demineerimiseks . Intervjuu pioneeripataljoni liikmega tema tööülesannetest. 3. plokk: Ajalugu - tankitõrje tõkked Saatejuht räägib, kuidas loodi tankitõrje tõkkeid, kaevikuid ja punkreid. Lavastatud kaadrid sõduritest, kes kaevavad kaevikuid ja püstitavad barrikaade. Ajaloolane räägib, kuidas aitasid insenerilahendused vaenlase edasitungi pidurdada. 4. plokk: Kaasaeg - moderniseeritud sõjakindlused ja kaitsevahendid Saatejuht näitab kaasaegseid tehnoloogiaid: moodulkindlused, tankitõrjesüsteemid. Saatejuht osaleb väljaõppes: kaitse tagamine kaasaegsete tehnoloogiate abil. Näidatakse, kuidas insenerid tagavad ohutuse treeningväljakul . 5. plokk: Ajalugu - varustamine sõja ajal Saatejuht räägib, kuidas pioneeripataljon rajas teid, varustas vägesid vee ja elektriga . Lavastatud kaadrid sõduritest, kes rajavad väliühendusi ja paigaldavad veepuhastusjaam a. Ajaloolane selgitab, kuidas see mõjutas operatsioonide edukust. 6. plokk: Kaasaeg - uuendused pioneeripataljonis Saatejuht räägib kaasaegsetest tööviisidest: luureks mõeldud droonid, varuosade 3D-printimine lahinguväljal. Saatejuht juhib drooni, mis on mõeldud pioneeripataljoni luureks. Lõpetuseks: varasemate ja praeguste tehnoloogiate ja lähenemisviiside võrdlus (graafika). Osa 8: Liitlased 1. plokk: Ajalugu - Eesti liitlased Vabadussõjas Saatejuht räägib liitlaste (nt Suurbritannia) abist Vabadussõja ajal. Lavastatud kaadrid: Briti laevad, relvade ja varustuse tarnimine. Ajaloolane kommenteerib liitlaste abi ja selle mõju sõja tulemusele. 2. plokk: Kaasaeg - Eesti liitlased täna Saatejuht räägib NATO-st ja liitlaste rollist riigi julgeoleku tagamisel. Demonstratsioon: ühisõppused liitlastega Eesti territooriumil. Intervjuu välisriigi sõjaväelasega tema koostöökogemustest Eesti vägedega. 3. plokk: Ajalugu - diplomaatilised suhted ja koostöö liitlastega Saatejuht räägib diplomaatilistest läbirääkimistest ja liitlastega kooskõlastamisest 20. sajandi alguses. Lavastatud kaadrid: ajaloolised läbirääkimised ja kohtumised. Ajaloolane selgitab, kuidas liitlassuhted tekkisid ja kuidas need toimisid . 4. plokk: Kaasaeg - koostöö NATO-ga Saatejuht räägib NATO peakorterist ja staapidest, kus töötavad Eesti sõjaväelased. Näidatakse staabiohvitseride tööd: operatsioonide planeerimine, liitlastega koostöö koordineerimine. Saatejuht osaleb vastava õppuste simulatsioonis. 5. plokk: Ajalugu - ühisoperatsioonid liitlastega Saatejuht räägib Eesti ajaloos toimunud ühisoperatsioonidest liitlastega (ka mereoperatsioonid ja varustamine). Lavastatud kaadrid: liitlaste laevad, sõjakolonnid . Ajaloolane räägib ühisoperatsioonidega kaasnevaid raskusi ja õnnestumisi. 6. plokk: Kaasaeg - ühisõppused ja missioonid Saatejuht osaleb kaasaegsel õppusel koos liitlastega: taktikaline operatsioon, milles osalevad rahvusvahelised üksused (Briti soomukiga või Prantsuse tankiga sõitmine). Intervjuu komandöriga - koostöö tähtsusest õppusel. Lõpetuseks: võrdlus - koostöö enne ja nüüd, NATO integratsioonid.
Saate „Kaitse läbi aegade“ visioon ja ajakava Visioon „Kaitse läbi aegade“ on unikaalne ajalooline teledokumentaal, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti kaitseväe ja -struktuuride arengust enam kui 100 aasta vältel. Saade toob vaatajateni nii rahu- kui ka sõjaaegseid lugusid, keskendudes eri väeliikidele, tehnoloogiatele ja kaitsevõime arengule. Eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust Eesti kaitsekultuurist, tugevdada rahvuslikku identiteeti ja kaitsetahet ning väljendada austust kõigile, kes on kaitsnud Eesti iseseisvust ning kes seisavad suveräänse vabariigi eest ka tänasel päeval. Peamised eesmärgid Tutvustada Eesti kaitseväe ja kaitsesüsteemi ajalugu põnevate jutustuste ja faktiteadmiste kaudu, täiendades seda visuaalsete materjalidega. Rõhutada kaitsetahte ja -valmiduse olulisust Eesti ühiskonnas. Luua kaasahaarav ning hariv saade, mis kõnetab võimalikult suurt vaatajaskonda. Formaat Episoodide arv: 8 osa. Kestus: iga episood kestab 28 minutit. Teema jaotus: igas osas käsitletakse erinevat väeliiki, olulisi sündmusi või tehnoloogilisi arenguid, põimides omavahel nii ajalugu kui kaasaega. Ajakava Eelproduktsioon (veebruar–mai 2025) Ajalooliste materjalide kogumine (arhiivid, intervjuud, fotod, dokumendid). Ekspertide ja ajaloolaste kaasamine sisu analüüsimiseks ja täpsustamiseks. Saate meeskonna ja tehnilise tiimi kokkupanek. Filmimine (mai–september 2025) Võtted erinevates ajaloolistes paikades ja kaitseväe objektidel. Intervjuud veteranide, ekspertide ja tegevväelastega. Arhiivimaterjali integreerimine tänapäevase filmikeelega. Järeltöötlus (september–oktoober 2025) Montaaž, helitöötlus, animatsioonide ja graafika lisamine. Episoodide kvaliteedikontroll. Esilinastus ja levitamine (oktoober–detsember 2025) Esilinastus ETV või ETV2 ning ETV+ kanalites. Saadete järelvaatamiseks kättesaadavaks tegemine ERR ja Jupiter / Jupiter+ veebiplatvormidel. Episoodide struktuur Sissejuhatus: episoodi tutvustus, ajalooline taust ja kaasaegsed teemapunktid. Episoodi teemad: väeliigi või ajaloosündmuse süvavaade, intervjuud ja rekonstruktsioonid (lavastatud kaadrid), graafika. Kokkuvõte: mineviku õppetunnid ja paralleel tänapäevaga. Saateid filmitakse dokumentaalfilmile omaseid võttetehnikate kasutades - intervjuud, jälgiv kaamera, taaslavastused . Montaaži dünaamilisust tagatakse ka montaaži abil, näiteks et ühendada jalaloolisi arhiivkaadreid ja taaslavastust näitame ekraanil mitu tegevust korraga. Sihtgrupid Eesti elanikkond, kes soovib mõista riigikaitse ajalugu ja olulisust. Inimesed, kes ei ole otseselt seotud kaitseväega, kuid soovivad saada paremat ülevaadet ja sügavamat arusaama riigi ajaloost ja kaitsevõimest. Perekonnad (kaasates mitmeid põlvkondi), kelle jaoks on saade harivaks ja inspireerivaks ühiseks vaatamiseks, kujundades ühiseid televisiooni vaatamise traditsioone. Noor põlvkond, kes huvitub Eesti ajaloost ja selle kulgemise mõjust meie igapäevaelule. Saade kujundab noorte moraalitunnetust ja õpetab hindama rahu ja inimõiguste tähtsust. Kaitseväelased ja kaitseliitlased, kellele pakub saade inspiratsiooni, äratundmismomente ja austustunnet. Unikaalsus „Kaitse läbi aegade“ toob vaatajateni Eesti ajaloo olemust ja selle kujunemisprotsessi. Samuti kaitseväe olemust ja selle modernsust tänapäeval vahetu ja kaasahaarava formaadi kaudu, luues silla mineviku ja oleviku vahel. Saade on ühtaegu informatiivne, liigutav ja inspireeriv ning toetab patriootlikkust ja elanikkonna kaitsetahet konkreetsete näidete ja teemapunktide kaudu.
Kaitse läbi aegade, 8 x 28' eelarve
Kulu Mis Ühik
1 MEESKOND JA TEENUSED
Toimetus prjoekt € 12,000.00
Eksperdid prjoekt € 3,600.00
Saatejuhid prjoekt € 6,400.00
Operaatorid prjoekt € 14,000.00
Režissöör prjoekt € 12,000.00
Grimm prjoekt € 5,600.00
Kostüümerija prjoekt € 2,000.00
Muu personal prjoekt € 1,600.00
Helirežissöör prjoekt € 2,800.00
Taaslavastused (meeskond ja varustus) prjoekt € 8,000.00
Produktsioon prjoekt € 14,400.00
€ 82,400.00
2 VARIA
Toitlustusamine projekt € 3,000.00
Transport ja kütus projekt € 1,000.00
€ 4,000.00
3 JÄRELTÖÖTLUS
Montaaž (8 saadet eesti- ja 8 vene keeles) prjoekt 7200
Arhiiv prjoekt 2000
Autoritasud prjoekt 1000
€ 10,200.00
4 ÜHEKORDSED KULUD
Tunnusmuusika pakett € 300.00
Graafika prjoekt € 3,000.00
€ 3,300.00
5 MUU
Üldkulud projekt € 1,200.00
Ettenägematud kulud projekt € 1,840.00
Tootmistasu projekt € 8,000.00
€ 11,040.00
Kokku: €110,940.00
KINNITUSKIRI Kuupäev: 21.01.2025 Koht: Tallinn, Eesti ETV+ (ERR) kinnitab käesolevaga, et võtab oma programmi 2025. aasta hooajal näitamiseks saate “ Kaitse läbi aegade” . ETV+ on valmis tagama saate edastamise vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele ja tehnilistele nõuetele . Edasised üksikasjad , sealhulgas saate eetriaja täpsustamine ja muud lepingu detailid , kooskõlastatakse eraldi lepinguga . Ekaterina Taklaja ETV+ peatoimetaja ( allkirjastatud digitaalselt )