Sisendi kogumine

Riigikantselei Ministeeriumid 05.12.2024. a nr 4-10/24/68 Sisendi kogumine EL teaduskoostöö partnerluse osaluskavasse Austatud koostööpartner Palume teie sisendit Euroopa Liidu teaduskoostöö partnerluste osaluskavasse. Osaluskava on igal aastal koostatav nimekiri ELi teaduskoostöö partnerlustest, milles Eesti osaleb, koos rahastavate asutuste nimede ja eelarvetega. Osaluskava täidab kahte eesmärki: esiteks on see regulaarselt uuendatav koondülevaade partnerlustest, milles Eesti osaleb, teiseks on see aluseks partnerlustesse puutuva riikliku toetuse planeerimisele. Palume teil esitada info ministeeriumi osalemise kohta raamprogrammi Euroopa Horisont partnerlustes aastal 2025 ja järgnevatel aastatel: Juba varem osaluskavasse lisatud partnerluste osas palume eelnevateks aastateks prognoositud rahastusnumbrid viia vastavusse reaalsete kuludega ning täpsustada eelarveprognoose ka edasiste aastate lõikes. Uute teiepoolsete ettepanekute korral palume informatsiooni partnerluse nime, kestuse, 2025. aasta eelarve ja eelarve prognoosi kohta algatuse lõpuni või kuni 2027. aastani. Palume üle vaadata ELi teaduskoostöö ülevaade partnerluste ning Eesti osalemise kohta ning kõik muutused dokumendis palume salvestada muutuste jälitajaga. Ootame teie vastust hiljemalt 6. jaanuariks 2025. a. Tagasiulatuvalt on vaja eelarveid korrigeerida selleks, et Statistikaamet saaks OECDle esitada korrektsed andmed rahvusvahelise koostöö toetamise kohta. Osaluskava hõlmab ELTL artiklil 185-l põhinevaid ühisprogramme, teadusuuringute ühise kavandamise algatusi (JPI), ühiseid tehnoloogiaalgatusi (JTI), Euroopa Tehnoloogia - ja Innovatsiooninstituudi (EIT) teadmus- ja innovatsiooni kogukondade teaduskoostööd (KIC), tuleviku ja kujunemisjärgus (FET) partnerlusi, Euroopa Teadustaristute strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava objekte (sh Euroopa teadustaristute konsortsiume (ERIC)), Euroopa innovatsioonipartnerlusi (EIT), ERA-NET ühiskonkursse ning Euroopa Horisont partnerlusi. Lisatud on ka info Eesti osaluse kohta teistes rahvusvahelistes algatustes väljaspool EL partnerlusi, eeskätt NordForski, IMPRESS-U ja EIG-CONCERT konkurssidel. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Sool a 8 Ta rtu 51004 Tel 730 0324 eta g @ eta g .ee www.etag.ee Osaluskava eelarve uuendamine toimub spetsiaalselt selleks loodud veebikeskkonnas https://osaluskava.etag.ee/ Veebikeskkond võimaldab igal ministeeriumil oma infot jooksvalt uuendada ning vaadata koondtabelit läbi sobivate filtrite. Osaluskava keskkonda sisenemine on personaalne ning selleks kasutatakse Google’i autentimist. Kasutajaks registreerimiseks palume aadressile [email protected] saata oma Google’i konto (gmail) aadress ja oma asutuse nimi. Juhul, kui eelmisel aastal saite kasutajaks registreeritud, saab sama kontoga keskkonda siseneda. Veebikeskkonna kasutamisel on põhilisteks töövahenditeks menüüd “Osaluskava” ja “Tabelid”. Menüü “Osaluskava” alt näeb osaluskava andmebaasi hetkeseisu kasutades selleks märkeruutude abil sobivaid filtreid. Oluline on kontrollida oma ministeeriumi andmestikku. Alates 2024. aastast palume sisestada andmed ministeeriumite uute nimedega. Andmebaasi väljavõtet uuendatakse automaatselt igal hommikul, kui soovite näha värskeimat seisu, saab alati ülal paremas nurgas vajutada nuppu “Uuenda”. Andmete lisamine ja muutmine käib menüü “Tabelid” kaudu. Andmebaas koosneb 16-st tabelist, partnerluste rahastamise planeerimiseks on tabel “Osaluskava”. Selles tabelis on taotlusvoorude rahastamise kanded rahastajate ja aastate lõikes, üks kanne võib sisaldada rahastusi erinevatest allikatest samal aastal. Tabeliga töötamist lihtsustab, kui rippmenüüst lülitada sisse oma ministeeriumi filter ning kontrollida, kas kõik vajalikud kanded nii toimunud kui tulevaste rahastuste kohta alates 2021. aastast on olemas. Kui mõni osaluskava kande tegemiseks vajalik taotlusvoor on puudu, palume selle lisada tabeli “Taotlusvoorud” alt või paluda seda teha Margit Suurojal ([email protected]). Muude tabelite alt saab sisestada Eesti edukate projektide andmed, mis lõpptulemusena muudab rahastuste ülevaade täpsemaks ja läbipaistvamaks. Menüü “Juhend” alt leiab lühikesed juhised keskkonna kasutamise kohta ning menüü “Struktuur” alt on näha, kuidas andmebaasi tabelid omavahel seotud on. Kõikide keskkonna kasutamisega seotud küsimustega võib julgelt pöörduda Tõnis Eelma ([email protected]) poole. Ülevaade ELi teaduskoostöö partnerluste ning Eesti osalemise kohta on toodud lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees Maarja Adojaan, välisteaduskoostöö osakonna juhataja +372 731 7355, [email protected] Margit Suuroja, välisteaduskoostöö osakonna vanemkonsultant +372 731 7360, [email protected]  5186680 247650 202 5 0 9800 202 5 left 3302000 Euroopa partnerlused Riigi osalusega euroopa horisondi ja teised partnerlused: JAANUAR 2025 Eesti Teadusagentuur koostaja KOntakt: Eesti teadusagentuur, välisteaduskoostöö osakond ([email protected]) 79000 35000 Euroopa partnerlused Riigi osalusega euroopa horisondi ja teised partnerlused: JAANUAR 2025 Eesti Teadusagentuur koostaja KOntakt: Eesti teadusagentuur, välisteaduskoostöö osakond ([email protected]) sissejuhatus Raamprogrammis „Euroopa horisont“ on märkimisväärne osa tegevustest plaanitud läbi viia riikidevahelises koostöös, Euroopa partnerluste vormis. Partnerluse all mõeldakse seejuures Euroopa Liidu riikide teaduse ja innovatsioonialast koostööd nii era- kui avaliku sektori partnerite vahel (sh kaasates ettevõtteid, tööstust, teadusasutusi, kohaliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavaid asutusi või kodanikuühiskonna organisatsioone) aga ka turu, regulatsioonide või poliitikate väljatöötamist ja rakendamist kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et neid eesmärke saavutada, on Euroopa horisondi strateegilise planeerimise protsessi olulise osapoolena olnud kaasatud liikmesriikide ministeeriumid: Euroopa Komisjon konsulteeris kõigi liikmesriikidega, selgitamaks välja erinevate riikide prioriteete ja valmidust kavandatavatesse partnerlustesse panustada (nii rahaliselt kui sisuliselt). Suurem osa Euroopa horisondi partnerlustest jätkab eelmises raamprogrammis Horisont 2020 või varem alanud tegevusi ning põhineb olemasolevatel võrgustikel ja koostööl. Seetõttu võivad uue raamprogrammi algusaastatel toimuvad taotlusvoorud olla veel H2020 partnerluste jä tkuks või toimida päris uutel alustel – Euroopa horisondi partnerluste eesmärkidesse panustavad need ühtviisi. Riikidel /rahastajatel tuleb jooksvalt iga-aastaselt otsustada, millistes taotlusvoorudes osaleda ja milliste summadega panustada. Allpool on toodud riigi osalemist nõudvad Euroopa partnerlused, millega ühinemise soovist Eesti konsultatsiooni käigus Euroopa Komisjonile teada andis. Eraldi on välja toodud, kui lähiajal oodatakse infot riigi osaluse kohta kavandatavas taotlusvoorus. Lisaks on toodud info muude rahvusvahelis i taotlusvoore korraldavate partnerluste kohta, kus Eesti osaleb (CHANSE, NORDFORSK , IMPRESS-U, EIG- CONCERT ). Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal Kestlik sinimajandus Vee turvalisuse tagamine Metsad ja metsandus säästva tuleviku nimel Põllumajanduse andmed Põllumajanduse kiirendatud ülemine k : agroökoloogia eluslaborid ja teadust aristud Loomade tervis ja heaolu O hutud ja kestlikud toidusüsteemid Linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks Üleminek puhtale energiale Toormed r ohelise ks ja digitaalse ks ülemineku ks Kiipide ühisettevõte Metroloogia Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte Euroopa avatud teaduspilv Kemikaalide riskihindamine Üks tervis , antimikroobikumiresistents us Euroopa terviseteaduste partnerlus Pandeemiaks valmistumise partnerlus Personaalmeditsiin Harvikhaigused Tervishoiu ja hoolekande ümberkujundamise partnerlus Aju tervis Säilenõtke kultuuripärand Innovaatilised VKEd E uroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi i nnovatsioonikogukonnad ERA -NET Cofund CHANSE NordForsk IMPRESS-U EIG- CONCERT Järgnevatel lehekülgedel on täpsem info kõigi riigi osalust nõudvate partnerluste kaupa. Erinevate partnerluste eesmärkide, partnerite ringi ning plaanitavate tegevuste kohta on võimalik tutvuda Euroopa komisjoni veebilehel: https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe_en European Partnership Rescuing biodiversity to safeguard life on Earth "Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus panustab Euroopa Liidu elurikkuse strateegiasse aastani 2030, aidates kaasa , et aastaks 2030 oleks elurikkuse seisund Euroopas paranemas . Luuakse üleeuroopaline strateegiline teadusuuringute töökava elurikkuse alaste uuringute läbiviimiseks. Parandatakse infovahetust riiklike ja Euroopa teadus- ja arendus programmide vahel ja kombineeritakse nende ressursse. Partnerluse tulemusena peaks elurikkuse seiramine Euroopas olema koordineeritud läbi vaatlusjaamade võrgustiku ning kasutajatele jagatakse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste infot elurikkuse teadmiste keskuse kaudu ( EU Knowedge Centre for Biodiversity ). Saadud teadmisi võetakse arvesse erinevates sektorites loodusvarade hindamisel, looduspõhiste lahenduste rakendamisel ja regulatsioonide loomisel. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 165 mln eurot EK-lt (+ liikmesriikide panused) Kahe esimese aasta (2021-2023) eelarve 132 mln eurot (sh 40 mln eurot EK-lt + liikmesriikide panused ) Kolmanda-neljanda aasta (2023-2025) eelarve 200 mln eurot (sh 60 mln eurot EK-lt + liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 1 2 0 000 eur ot Keskkonnaministeerium /Kliimaministeerium 350 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 320 000 eur ot Eesti Teadusagentuur 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliima ministeerium : Andro Truuverk ( andro.truuverk @ kliimaministeerium .ee ); Raili Allmäe ( [email protected] ); Taimo Aasma ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Maarja Malm ( maarja.malm @agri.ee ) ; Kadri Kask ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Maarja Soonberg-Kaine ( maarja.soonber-kaine @etag.ee ); Priit Kilgas ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Looduse elurikkuse hoidmine ja looduslähedased lahendused on üks EE 2035 aluspõhimõtetest. Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Metsanduse arengukava aastani 2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos nelja missioonivaldkonnaga: “Kliimamuutusega kohanemine”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” , “Mulla seisund ja toit” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud Biodiversa , ERA-MIN , , SusCrop , SusAn , ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP- Agri , Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO . Looduse mitmekesisuse uurimisele ja säilitamisele pühendunud koostöövõrgustik BiodivERsA toetab elurikkuse alast tippteadust ning annab suuniseid bioloogilise mitmekesisusega se o tud poliitika ja majandamise jaoks Euroopas. Eesti on osalenud kõigis Biodiversa ERA - N ET Cofund võrgustikes ( BiodivERsA3, BiodivClim , Biodiv S cen ja BiodivRestore ). Neis võrgustikes in kokku saanud rahastuse 7 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-MIN3 on toormete teemaline võrgustik, mis algas 2020 . aasta l ning millega ka ETAG on liitunud. Esime ses EK kaasrahastusega taotlusvoor us sai rahastuse kaks Eesti teadlastega projekti. 202 3 . a. t aotlusvoor us sai rahastuse üks Eesti teadlastega grupp . EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega , sh u uritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumis t, t egeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning p akutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevuste s osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Avatud taotlusvoorus rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. V õrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahasta s kahte projekti . EJP One Healt h lõppes 30.09.2023. ERA - N ET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad kokku viit Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023. CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustik e tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus ja ERA-N ET Core Organic Cofund ). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET SUSFOOD2 käsitle s kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatus t tagav võrgustik . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahasta s ühte Eesti teadlaste osaluse ga projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja P õllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 20 1 4. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014) ) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused Partnerluse taotlus esitati Euroopa Komisjonile (EK) 2021 . a . , EK-lt saadi positiivne hinnang ning p artnerlus alusta s 1. oktoobril 2021. a. Samal ajal kuulutat i välja ka esimene taotlusvoor teemal “ Supporting biodiversity and ecosystem protection across land and sea ( BiodivProtect ) ” . Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse ka 5 Eesti teadlas te osalusega projekti . Eesti teadlastega projekte rahastavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ETAG. Septembris 202 2 . a. a vanes partnerluse 2. taotlusvoor “ Improved transnational monitoring of biodiversity and ecosystem change for science and society ( BiodivMon )“ . Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse ka 5 Eesti teadlas te osalusega projekti . Eesti teadlastega projekte rahastavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ETAG 28.03.2023 esitati EK-le partnerluse II faasi taotlus , millele saadi EK-lt positiivne hinnang. Septembris 2023. a. a vanes partnerluse 3. taotlusvoor „ Nature-based solutions for biodiversity , human well-being and transformative change ( BiodivNBS )“. Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse 2 Eesti teadlas te osalusega projekti . Eesti teadlastega projekte rahasta b ETAG Septembris 2024. a. avanes partnerluse 4. taotlusvoor „ Biodiversity and Transformative Change ( BiodivTransform )“. Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 8 . november 202 4 ja täistaotluste esitamise tähtaeg on 11 . aprill 202 5 . Lisaks jätku sid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET ide tegevused : ERA - N ET SusAn -is koostati CSRIA ning ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA - N ET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET ICRAD 2021– 2022 . a. toimu nud projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt . 2023. a alanud 3. taotlusvoorus osale s rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot . ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP Cofund on Soil 2022 . a teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt . EUPHRESCO projektikonkursil 2023. a. ... 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse 4 . taotlusvooru “ Biodiversity and Transformative Change ( BiodivTransform )“ läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on plaanitud 202 5 . a. lõpuks . Eesti st osale b rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot tavapartneri ja kuni 300 000 eurot koordinaatori rollis olevale partnerile . Tulemused selguvad 2025. a. sügisel. Partnerluse 5 . taotlusvooru plaanitakse teemal “ Restoration of ecosystem function , integrity , and connectivity ( BiodivFunc ) “. Eesti osal emine taotlusvoor us tuleb otsustada 202 5 . aasta esimeses pooles. European Partnership for a climate neutral , sustainable and productive Blue Economy " Kestlik sinimajandus ” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Sinimajanduse partnerluse eesmärk on tagada, et meil oleks terve, jätkusuutlik ja produktiivne ookeani keskkond. Peamisteks tegevusteks on kavandatud sotsiaalmajanduslike sektorite ja teaduse vahelise koostöö parandamine; teadmiste kogumine sinimajanduse roheliseks arenguks; prioriteetide ja investeeringute omavahel vastavusse viimine kogu Euroopas; ning digi- ja teadmistepõhisele kliimaneutraalsele ja säästvale sinimajandusele üleminekule kaasa aitamine. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2022-2027: 150 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (6a perioodiks): 1 350 000 eur ot Keskkonnaministeeriu m /Kliimaministeerium : 600 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliima ministeerium : Ayrton Hüüs ( [email protected] ); Andro Truuverk ( [email protected] ); Osalevad asutused, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Maarja Malm ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga : “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlus on otseselt seotud mitmete Horisont 2020 ajal või varem alanud ERA - N ET võrgustikega. ERA - NET CoBioTech’i peamine eesmärk oli aidata kaasa maailma majanduse fossiilsete toorainete sõltuvusest vabanemisele kestliku biomajanduse arendamise abil. Eesti osale s 3 taotlusvoorus, rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET Blue Bioeconomy keskendu s sini-biomajandusele ning ETAG osales kolmes taotlusvoorus, rahastuse sai 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. Viima s e s taotlusvoor u s osalesid ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning r ahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. “Mikroplast merekeskkonnas” oli JPI Oceans -i 2018. a. korraldatud ühistaotlusvoor u teema , mille eesmärk oli arendada võimalusi mikroplasti vähendamiseks ja seireks merekeskkonnas. Taotlusvooru rahastajatena osalesid K liima ministeerium ( 150 000 eurot) ja ETAG ( 150 000 eurot) . Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Aquatic Pollutants oli kolme JPI (JPI Water , JPI Oceans ja JPI AMR) ühiselt korraldatud taotlusvoor, mille teema oli “ Risks posed to human health and the environment by pollutants and pathogens present in water resources ”. Rahastust ei saanud ükski Eesti teadlaste osalusega projekt. ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. K olmes taotlusvoorus on osale nud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Mõlemas taotlusvoorus sai r ahastuse kaks Eesti teadlaste osalusega projekti. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused ICT-AGRI-FOOD 202 4 . a. taotlusvoor us osales r ahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 100 000 euroga. P artnerluse esimeses 2023. a. taotlusvoor us „ The way forward : a thriving sustainable blue economy for a brighter future “ osalesid r ahastajatena ETAG (150 000 eurot), Kliimaministeerium (150 000 eurot) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (100 000 eurot). Rahastuse sai 1 projekt ja seda rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Partnerluse teises taotlusvoorus „ Unified paths to a climate-neutral , sustainable , and resilient blue economy : engaging civil society , academia , policy , and industry “ osalevad r ahastajatena ETAG ( 15 0 000 eurot tavapartneri rollis taotlejale, 300 000 eurot koordinaatori rollis taotlejale ) , Kliimaministeerium (150 000 eurot ) ning Regionaal - ja P õllumajandus m inisteerium (100 000 eurot). Tulemused selguvad 2025. a I kv artalis. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Kolmanda t aotlusvooru planeerimine ja läbiviimine. Taotlusvoor peaks avanema 2025. a sügisel. ETAG ning Regionaal- ja põllumajandusministeerium on andnud teada, et osalevad. Kliimaministeerium selles taotlusvoorus ei osale. Water4All: Water security for the planet "Vee turvalisuse tagamine” T OIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse Water4All eesmärk on tagada pikas perspektiivis veega varustatus kõigile - põllumajandusele, tööstusele, loodusele ja inimestele. Partnerlus tegeleb magevee probleemidega: vesi ringmajanduse jaoks; vesi ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks; säästev veemajandus; veekvaliteet ja inimese tervis; veetaristud; veediplomaatia; poliitika kujundamine eelnimetatud valdkondades. Partnerluses käsitletakse erinevaid mageveekogusid: siseveekogud; ülemineku- ja rannikuveed ning põhjavesi . Water4All kasutab süsteemset lähenemisviisi ning käsitleb kõike alates lähtest kuni mereni ja arvestab seetõttu igasuguseid mageveevoolude läbitud territooriume: nii linnapiirkondi kui ka maapiirkondi. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 126 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 350 000 eur ot Haridus- ja Teadusministeerium 900 000 eur ot Eesti Teadusagentuur 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium : Hele Priimets ( hele.priimets @hm.ee ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] );; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Turvaline ja tervist toetav elukeskkond on üks EE 2035 aluspõhimõtetest. Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava EL üleujutuste direktiiv Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a konventsioon. Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos kolme missioonivaldkonnaga: “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” , “Mulla seisund ja toit” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega „Vee turvalisuse tagamine“ on seotud mitmed H2020 ajal või varem alanud ERA -NET võrgustikud: Kestlikele veesüsteemidele keskendunud JPI Water on loonud järjest mitu ERA - N ET Cofund’i korraldamaks teadlastele taotlusvoorusid. ETAG on osalenud järgmistes: WaterWorks2014 (kaasrahastajana osales ka Keskkonnaministeerium, rahastati ü hte Eesti teadlaste osalusega projekt i ), WaterWorks2017 (rahastati 2 Eesti teadlaste osalusega projekti) ja Aquatic Pollutants ( Eesti teadlaste osalusega projektid rahastust ei saanud). Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused Partnerluse esime ses taotlusvoor us „ Water for the future : sustainable water management “ osales rahastajana ETAG, eesmärgiga rahastada kahte projekti, kuid rahastuse sai ü ks Eesti teadlaste osalusega projekt . Partnerluse teises taotlusvoor us „ Aquatic Ecosystem Services “ osales rahastajana ETAG ja esialgu oli eelarve ks planeeritud 300 000 eurot. Kuna pingerea tipus oli 3 Eesti osalusega projekti, siis positiivse otsuse said kõik kolm (eelarve 450 000 €). Partnerluse kolmandas taotlusvoorus „ Water for Circular Economy “ osaleb rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. Tulemused selguvad 2025. a sügisel. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Kolmanda taotlusvooru „ Water for Circular Economy “ läbiviimine. Forests and Forestry for a Sustainable Future " Metsad ja metsandus säästva tuleviku nimel ” T OIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on pakkuda ökoloogilisi tõendeid, mis on vajalikud Euroopa metsade vastupanuvõime suurendamiseks ja kõige olulisemate ülemaailmsete väljakutsete lahendamise ks . Olulistel teemadel plaanitakse läbi viia ka taotlusvoore. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 134 mln eurot (+ liikmesriikide panused) . Eelarve selgub lõplikult siis kui taotlus on valmis. Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): Kliimaministeerium : selgu mas Eesti Teadusagentuur : selgu mas Juhtministeerium, kontaktid Kliimaministeerium : Rauno Reinberg, ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Maarja Soonberg-Kaine ( maarja.soonberg-kaine @etag.ee ); Priit Kilgas ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Turvaline ja tervist toetav elukeskkond on üks EE 2035 aluspõhimõtetest. Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava EL üleujutuste direktiiv Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a konventsioon. Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos kolme missioonivaldkonnaga: “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”, “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Partnerluse otsesed eelkäijad on ForestValue ja selle jätkuprojekt ForestValue2 , millede eesmärgiks on metsanduse ja biomajandusega seotud teadusuuringute toetamine Euroopa teadusruumi ja roheleppe tugevdamiseks. ETAG ja Kliimam i nisteerium osalesid ForestValue 2021. a . taotlusvoorus rahastajatena, mõlemad eelarvega 150 000 eurot. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastas Kliimaministeerium. ForestValue2 osaleb partnerina Kliimaministeerium. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Ettevalmistused partnerluse taotluse esitamiseks EK-le . Partnerluse SRIA koostamine EUFORE poolt. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse SRIA lõplik valmimine EUFORE poolt. Taotluse esitamine EK-le , mille eeldatav tähtaeg on 17. september 2025. 2025. a. IV kvartalis loodetakse kõik vajalikud dokumendid allkirjastada ja eeldatavalt peaks partnerlus algama 2026.a I kvartalis. E uropean P artnership for Agriculture of Data "Põllumajanduse andmed” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Põllumajanduse andmete partnerlus toetab jätkusuutliku ja säästva põllumajandus e põhimõtete rakendamist EL-is , kasutades selleks digi- ja andmetehnoloogiavahendeid. Partnerlus võimaldab luua EL-i ülesed andme- ja teabekogud ning nendel põhinevad teenused nii eraettevõtlusele kui avalikule sektorile . Partnerluse rõhuasetus on Copernicuse prog r ammi kaugseire andmete täiendavate kasutuselevõtu võimaluste loomine . Uuenduslikud andmetehnoloogiad saavad pakkuda lahendusi põllumajandussektorile, et võimaldada tõhusamat, keskkonnasõbralikumat ja tulusamat tootmist ning tugevdada seiresuutlikust kõigis poliitikavaldkondades. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 4 -2027: 33 3 mln eurot, millest 160 mln eurot liikmesriikide panusena Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Liis Sipelgas ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Maarja Soonberg-Kaine ( maarja.soonberg-kaine @etag.ee ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Digital Agenda 2020 for Estonia Digiühiskonna arengukava 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP- Agri , Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevuste s osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Avatud taotlusvooru tulemusena rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahasta s kahte 2020. aastal alanud projekti. EJP One Health lõppes 30.09.2023. ERA - N ET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Mõlemas taotlus voorus sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. 2024. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . ERA-NET SusAn o li kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osales kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud. ERA-Net SusAn lõppes 28.02.2022. a. CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustik e tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus ja ERA-N ET Core Organic Cofund ). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-N ET SUSFOOD2 käsitle s kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahasta s ühte Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a . EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja P õllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Partnerlus esitas oma taotluse EK-le 2023 . a. , kuid tagasiside EK poolt oli negatiivne ja taotlus e sitati uuesti 2024. a. Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET tide tegevused: • ERA - N ET SusAn -is koostati CSRIA . ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a . • ERA - N ET Core Organic Cofund 202 3 . a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. • ERA - N ET ICRAD 2023 . a. toimu nud projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt . • EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt . ICT-AGRI-FOOD viis läbi 2024. a taotlusvooru, milles osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse taotlus esitati 2024. a . aprillis uuesti, võttes arvesse EK soovitusi. Partnerlus alga b veebruaris 2025. Esimene taotlusvoor avaneb märtsis 2025. E uropean P artnership Accelerating Farming Systems Transition : A groecology L iving L abs and R esearch Infrastructures "Põllumajanduse kiirendatud ülemine k : agroökoloogia eluslaborid ja teadust aristud ” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Agroökoloogia partnerluse eesmärk on toetada eluslaborite ja teadus taristute võrgustiku loomist kiirenda maks agroökoloogia põhimõtete rakendamise le üleminekut kogu Euroopas. See annab võimaluse katsetada pikaajaliselt ja kohaspetsiifiliselt agroökoloogia põhimõtteid, kaasates võimalikult palju sidusrühmi. Partnerlus pakub põllumajandustootjatele rakendamiseks kasutusvalmis praktikaid, mis aitavad kaasa positiivsete majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude saavutamise le . Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 4 -20 30 : 3 59 mln eurot, millest liikmesriikide panused ca 251 mln eurot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Maarja Malm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Maarja-Soonberg Kaine ( maarja.soonberg-kaine @etag.ee ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP- Agri , Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevuste s osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Avatud taotlusvooru tulemusel rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahasta s 2 projekti . EJP One Health lõppes 30.09.2023. ERA - N ET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osalesid neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Nii esimeses kui teises taotlus voorus sai rahastuse 2 Eesti töörühma osalusega projekti. Kolmandas taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. ERA-NET SusAn o li kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osales kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud. ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustik e tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus ja Core Organic Cofund ). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-N ET SUSFOOD2 käsitle s kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahasta s ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Partnerlus e taotlus e sitati EK-le 2023. a. Peale EK-lt saad ud positiivset hinnang ut sõlmiti grandi- ja konsortsiumilepingu d . Partnerlus algas 1. jaanuaril 2024. 16. Veebruaril kuulutati välja esimene taotlusvoor teemal „ Fostering Agroecology at Farm and Landscape Levels “. E simese s taotlusvooru s osalevad rahastajatena ETAG (eelarvega kuni 100 000 eurot tavapartner või 300 000 eurot koordinaator) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (eelarvega 100 000 euro t) . Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse 19 taotlust, millest 4 on Eesti osalusega. Neist kahte rahastab ETAG ning kahte Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2. detsembril avanes partnerluse teine taotlusvoor teemal „ Integrating environmental , economic and social perspectives in assessing the performance of agroecology . Value-chain and policy implications ” . Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruaril ja täistaotluste esitamise tähtaeg 9. juulil 2025. Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET ide tegevused: • ERA - N ET SusAn-is koostati CSRIA. ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. • ERA - N ET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. • ERA - N ET ICRAD 2023 . a. toimu nud projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai .. . • ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. • ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium . EJP Cofund on Soil 2022. a. teisel avatud proj ek tikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt. EUPHRESCO 2023. a. taotlusvoor . R ahastajana osale s Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. ICT-AGRI-FOOD 2024. a. taotlusvoor, milles osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse teise taotlusvooru läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on planeeritud 2025. a lõpuks. Algab partnerluse 3. taotlusvooru ettevalmistamine. European Partnership for A nimal H ealth and W elfare (EUPAHW) “Loomade tervis ja heaolu“ TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmä rgiks on luua uusi teadmisi, et parandada loomade heaolu ja tõhustada nakkushaiguste tõrjet toetad es jätkusuutlikku loomakasvatust ning kaitst es inimeste tervist. Selleks on vaja tõhustada koostööd uurimis- ja rahastusasutuste, referentslaborite ja erasektori vahel. Partnerlus aitab saavutada , et loomade tervise ja heaolu valdkonna uuringute - ja innovatsioon isüsteem o leks tõhusam, pakkudes uudseid lahendusi prioriteetsete l oomataudide ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks, antimikroob ikumi resistentsuse vastu võitlemiseks ning loomade heaolu parandamiseks. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2024 - 2030 : 360 mln eurot. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Gret-Kristel Mällo ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Priit Kilgas ( [email protected] ), Margit Suuroja ( [email protected] ) , Maarja Soonberg-Kaine ( maarja.soonberg-kaine @etag.ee ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP- Agri , Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega , sh u uritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumis t, t egeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning p akutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevuste s osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Avatud taotlusvoorus rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahasta s kahte projekti . EJP One Health lõppes 30.09.2023. ERA - N ET SusCrop eesmärk o li rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti teadlaste osalusega teadusprojekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Mõlemas taotlus voorus sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusAn oli kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osale s kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud . ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustik e tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus ja ERA-N ET Core Organic Cofund ). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET SUSFOOD2 käsitle s kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatus t tagav võrgustik . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahasta s ühte Eesti teadlaste osaluse ga projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Partnerluse SRIA valmi s 2023 . a. veebruariks . P artnerluse taotlus esita ti EK-le 2023 . a. , ning see s ai ka EK-lt heakskiidu . Partnerlus algas 01.01.2024. 202 4. a. avanes partnerluse esimene taotlusvoor „ Supporting the Future of Animal Health and Welfare “. Taotlusvoorus osalevad ETAG eelarvega 100 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. 2024. aastal viidi läbi ka teemade prioriteetsuse küsitlus järgmiseks taotlusvooruks. Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET tide tegevused: ERA - N ET SusAn -is koostati CSRIA. ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA - N ET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET ICRAD 2021– 2022. a. toimu nud projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt . ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI 2022. a ühiskonkursil osalesid rahastajana ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . ERA-NET ICT-AGRI-FOOD- is viidi läbi 2024 . a. t aotlusvoor. Rahastajatena osale s Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . ERA-NET ICRAD on käimas kolma s projektikonkurs s , kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse esimese taotlusvooru „ Supporting the Future of Animal Health and Welfare “ läbiviimine. Järgmise taotlusvooru ettevalmistamine (avaneb 2026). European Partnership on Agriculture for Safe and Sustainable Food Systems " O hutud ja kestlikud toidusüsteemid ” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus koordineerib, ühtlustab ja võimendab üleeuroopalisel ja riiklikul tasandil teadus- ja innovatsioonialaseid tegevusi, et luua jätkusuutlik k e ja kindlaid toidusüsteeme. Partnerlus pakub teadmistepõhiseid lahendusi toidutootjate ja kodanike vahelise koostöö edendamiseks, et toetada kohalike, riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete toidusüsteemide ümberkujundamist. Partnerluse eesmärk on ühiselt välja töötada ja rakendada kogu EL-i hõlmav teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus, et kiirendada üleminekut tervislikule toitumisele, mis on ohutu ja säästvalt toodetud ning mida tarbitakse vastupidavates EL-i ja ülemaailmsetes toidusüsteemides. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 4 -20 30 : 5 33 mln eurot, millest liikmesriikide panus on planeeritud ~ 350 mln eurot 202 4 . a. plaanitud eelarve 133 mln eur ot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Helena Pärenson ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Maarja Soonberg-Kaine ( maarja.soonberg-kaine @etag.ee ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health EIP- Agri , Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega , sh u uritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumis t, t egeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning p akutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevuste s osaleb Eesti Maaülikool ning rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Avatud taotlusvoorus rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab kahte projekti . EJP One Health lõppes 30.09.2023. ERA - N ET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kolmes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Nii e simeses kui teise s taotlus voorus sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusAn oli kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osale s kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud . ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustik e tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II , ERA-N ET Core Organic Plus ja ERA-N ET Core Organic Cofund ). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab 2 Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET SUSFOOD2 käsitle s kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatus t tagav võrgustik . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahasta s ühte Eesti teadlaste osaluse ga projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Partnerlus esitas taotluse 12. aprill il 2023. a ning sai EK-lt positiivse otsuse . Sõlmiti grandi- ja konsortsiumilepingu d . Partnerlus algas 19. juunil 2024. 6. novembril kuulutati välja esimene taotlusvoor teemal “ Transforming Food Systems – reshaping food system interactions , fostering food innovations and empowering sustainable food choices ” . Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste esitamise tähtaeg on 15. jaanuaril 2025 ja täistaotluste esitamise tähtaeg 9. juulil 2025. Taotlusvoorus osalevad Eesti rahastajatena ETAG (eelarvega kuni 100 000 eurot tavapartner või 300 000 eurot koordinaator) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (eelarvega 100 000 eurot). Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET tide tegevused: ERA - N ET SusAn-is koostati CSRIA ning ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a . ERA - N ET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET ICRAD 2024 . a. toimuva l projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , rahastuse sai .. . ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . ERA-NET ICT-AGRI-FOOD- is viidi läbi 202 4 . a. taotlusvoor. Rahastajatena osale s Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud konkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt . EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse 1. taotlusvooru läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on planeeritud 2025. a lõpuks. Algab partnerluse 2. taotlusvooru ettevalmistamine. Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT) "Linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks” KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus aitab ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi linnade tegevuskava eesmärke, aidates muuta Euroopa linnad jätkusuutlikuks ja kliimaneutraalseks. Partnerluses on kolm peamist teemat: positiivse energia piirkonnad, juurdepääsetav ja ühendatud linna liikumiskeskkond, rohelisemad linnad ja ringmajandus. Partnerluse mõjul peaks suurenema T&A panustamine ja erinevatel tasanditel koostöö linnade jätkusuutliku arengu tagamiseks. Linnade valitsemine peaks muutuma innovaatiliseks ja kaasavaks, ning linnad peaksid muutuma jätkusuutlikuks ja vähenenud ökoloogilise jalajäljega atraktiivseks elukeskkonnaks. Samuti aitab partnerlus suurendada linnade innovatsiooni võimekust ja pakub teadmisi, oskusi ja tööriistu, mis toetavad üleminekut jätkusuutlikkusele ja kliimaneutraalsusele. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 2 -202 8 : 450 mln eurot. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 20 0 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /Kliimaministeerium : 7 5 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur : 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliimaministeerium : Veronika Valk- Siska ( [email protected] ); Raili Allmäe ( [email protected] ) ; Kaja Pae ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Priit Kilgas ( [email protected] ); Maria Habicht ( maria.habich [email protected] ), Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Seos fookusvaldkonnaga “Nutikad ja kestlikud energialahendused”. “ Eesti 2035” on identifitseerinud elukeskkonna arendamise ühe prioriteedina. Seos valdkonna arengukavadega Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “ K liimaneutraalsed ja nutikad linnad” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud mitmed H2020 ajal või varem alanud ERA - N ET võrgustikud: ENUTC (ERA-NET Urban Transformation Capacities ) tugineb JPI Urban Europe strateegilisele kavale. 2021. a . alguses kuulutati välja ühistaotlusvoor linnade jätkusuutlikku ümberkujundamise teemal. Taotlusvoorus osales rahastajana ETAG ning rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti . JPI Urban Europe ( Eesti liitunud 2018, osaleb Rahandusministeerium) on partnerlus, mis tegeleb linnade jätkusuutliku arengu toetamise ja taotlusvoorude korraldamisega. Partnerlusega on seotud Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevused: EIT Climate -KIC, EIT Urban Mobility . Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused P artnerluse taotlus esitati EK-le 2021. a. , millele saadi positiivne hinnang . P artnerlus algas 1. jaanuaril 2022 . Partnerluse esimene taotlusvoor avanes 2022 . a. (DUT Call 2022). Rahastajatena osalesid ETAG ja Kliimaministeerium, kumbki 150 000 euroga. Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Partnerluse teises taotlusvoorus 2023 . a. (DUT Call 2023) osalesid rahastajatena ETAG ja Kliimaministeerium, kumbki 150 000 euroga. Rahastuse sai 4 Eesti teadlaste osalusega projekti. Partnerlus korraldas lisaks Euroopa Komisjoni vahenditest eraldi väiketoetuse meetme taotlusvooru ( Urban Doers Grant). Eestist sai rah a stuse üks taotlus. Aprillis 2024 esitati EK-le partnerluse jätkutaotlus. Partnerluse kolmas taotlusvoor (DUT Call 2024) avanes 2024. a. septembris. Rahastajana osaleb ETAG eelarvega 150 000 eurot tavataotlejale või 300 000 eurot koordinaatorile. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse kolma nda taotlusvoor u (DUT Call 2024) läbiviimine. Partnerluse neljanda taotlusvooru ettevalmistamine ja väljakuulutamine (DUT Call 2025). European Partnerhip for Clean Energy Transition (CET) "Üleminek puhtale energiale” KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on aidata kaasa ja kiirendada puhtale energiale ülemineku t erinevates eluvaldkondades, et muuta aastaks 2050 Euroopa kliimaneutraalseks. Partnerlus hõlmab nii energiasüsteeme kui seotud tehnoloogiaid. Taotlusvoorud toimuvad aastatel 2022-2027. SRIA , mille koostamisse panustas üle 500 inimes e , valmis 2020. a astal ning sai EK heakskiidu 2020.a. novembris. SRIA läheb ülevaatamisele. 2025.a. alguses käivituvad konsultatsioonid sihtgruppidega. 2025.a. sügiseks loodetakse valmis saada nn. k aasajastatud dokument. Partnerluse fookuses on TAI tegevused , mis aitavad kohandad a süsteemid ümber piirkondlikele vajadustele vastavaks; aitavad kaasa taastuvate energiaallikate kättesaadavusele; tõenduspõhise energia- ja kliimapoliitika kujundami sel e ; hoonestatud keskkonna, transpordi, tööstuse ja muude sektorite üleminek ule puhtale, madala süsinikuheitega energiale . Eesmärgiks on puhtale energiale üleminekut toetav innovatsioonikeskkond ja panustamine ressursitõhusa energiasüsteemi loomisesse nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes; heitevaba energiasüsteemi rajamine transpordi, hoonete, tööstuse ja põllumajanduse süsinikuheite vähendamiseks Euroopas; tarbijate ja tootvate tarbijate aktiivsem osalemine nõudluspõhises süsteemis ning selle integreerimine energiasüsteemi; energiasüsteem, mis vastab kõikide ühiskonna osapoolte vajadustele nii linnas kui maal . Partnerluse eelarve I ga -a astase d taotlusvoorud viiakse läbi aastatel 2022-2027. Ühe taotlusvooru orienteeruv eelarve on kuni 140 mln €. Eelarve võib muutuda vastavalt sellele, kuidas muutub rahastajate hulk ja nende panused . Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 9 50 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /Kliimaministeerium : 1 50 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliimaministeerium : Irje Möldre ( irje.mö[email protected] ) , Andro Truuverk ( [email protected] ) ; Rein Vaks ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Maria Habicht ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna “Nutikas ja kestlik energia” eesmärkide seas on nii energiatõhususe tõstmine kui vähema süsinikuheitega energiatootmise võimaluste kasutusele võtmine. Seos valdkonna arengukavadega Eesti energia arengukava 2030 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooni g a: “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlus on seotud ERA - N ET iga “ Cross-thematic ERA-NET on Applied Geosciences ”, milles Eesti st osales Geoloogiateenistu s . ERA - N ET oli süsinikdioksiidi kinnipüüdmise , - kasutamise ja - ladustamise teema line . Lisaks o lid partnerluse eelkäijateks „ ERA-NET Cofund actions supporting Joint Actions towards increasing energy efficiency in industry and services “ ; „ Supporting Joint Actions on demonstration and validation of innovative energy solutions “ ; „ ERA-NET Co f und Enhanced cooperation in Digitalisation of Energy Systems and Networks “ ; „ Joint Actions towards the demonstration and validation of innovative energy solutions “ ; „ Joint programming actions to foster innovative energy solutions “ ; „ Positive Energy Districts and Neighborhoods for urban energy transitions “ ; „ Supporting Joint Actions on demonstration and validation of innovative energy solutions “ , kuid nendes ERA - N ET tides Eesti ei osalenud. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused Partnerluse e sime ses taotlusvoor us ( Joint Call 2022) sai r ahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Neist ühte , Eesti partneri koordineeritavat, rahastab ETAG ja kahte Kliimaministeerium. Partnerluse teises taotlusvoorus ( Joint Call 2023) sai rahastuse 4 projekti. Neist 2 rahastab ETAG ja 2 rahastab Kliimaministeerium 2024. a. märtsi s esitati EK-le partnerluse jätkutaotlus, mis sai positiivse hinnangu. 2024. a. septembris avanes kolmas taotlusvoor ( Joint Call 2024), milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. Kliimaministeerium sed a konkurssi ei rahasta. Eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 21. n ovember 2024. Eestist esitati 11 taotlust, milles osale b 13 partnerit, neist kolm koordinaatori rollis. 202 5 . aastal plaanitud tegevused 2024.a. taotlusvooru läbiviimine , mille tulemused selguvad eeldatavasti j uuli lõpuks .. Neljanda taotlusvoor u ( Joint Call 202 5 ) ettevalmistamine ja läbiviimine. SRIA kaasajastamine (täiendatud dokument septembri lõpuks). Algab v iienda taotlusvooru ( J oint C all 2026) ettevalmistamine. Raw Materials for the Green and Digital Transition " Toormed roheliseks ja digitaalseks üleminekuks ” KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on riikidevaheliste sünergiate loomine ühistesse T&A teemadesse ning sidusrühmade kaasamisse. Suund on ka koostööle riikidega, kellega EL on juba loonud või hakkab looma strateegilisi koostöö sidemeid. F ookuses on mineraalid ja metallid, eriti kriitilised ja strateegilised toor med . Temaatili s e lt pööratakse tähelepanu vastupidava le esmase ja teisese toorme tarnimis ele , t õhusa le kasutamis ele , disaini le ja tootmis ele , samuti tõhusa le poliitika le ja juhtimis ele , mis tugevdaks ühiskonna eeliseid ja maailmatasemel innovatsioonivõimet. Partnerluse eelarve Esialgne plaanitav k ogueelarve 202 6 -20 33 : 300 mln eurot , sh 90 mln eurot raamprogrammist „Euroopa horisont“ + liikmesriikide panused . Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): Kliimaministeerium: selgumas Eesti Teadusagentuur: selgumas Juhtministeerium, kontaktid Kliimaministeerium : Margus Raha ( margus.raha @kliimaministeerium.ee ), Andro Truuverk ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Margit Suuroja ( [email protected] ) , Rebekka Vedina ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Fookusvaldkonna “Nutikas ja kestlik energia” eesmärkide seas on nii energiatõhususe tõstmine kui vähema süsinikuheitega energiatootmise võimaluste kasutusele võtmine. Seos valdkonna arengukavadega Eesti energia arengukava 2030 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooni de ga: “Kliimamuutusega kohanemine” , “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” , “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Partnerlus on seotud ERA- NET tidega ERA-MIN, ERA-MIN2 ja ERA-MIN3 , mis on toormete teemali s e d võrgustik ud. Esimene neist, ERA-MIN algas 2011. aastal. ERA-MIN3 algas 2020. aastal ning sellega on ka ETAG liitunud. Esimeses EK kaasrahastusega taotlusvoorus sai rahastuse 2 Eesti teadlastega projekti. 2023. a. taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlastega grupp. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused On tegeletud partnerluse taotluse kirjutamisega , s.h. tööplaani koostamisega, ülesannete jagamisega partnerite vahel . A astatel 2025-2027 rahastatakse partnerlust raamprogrammist „Euroopa horisont“. Selleks kuulutatakse välja kaasrahastamise taotlusvoor ( Programme Co- fund action ) 4. klastri – digi, tööstus ja kosmos 2025. a. valmivas tööprogrammis. 202 5 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse taotlus esitatakse EK-le 2025. a. Partnerluse taotlusvoor avaneb juunis ja sulgub oktoobris 2025. Ettenähtud on iga-aastane kaskaadrahastus aastatel 2026-2032. Chips Joint Undertaking ( fka Key Digital Technologies Joint Undertaking ) “ Kii pide ühisettevõte ” (end. "Võtmetähtsusega digitehnoloogiate ühisettevõte” ) DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS Juriidiline vorm Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 ja EL Nõukogu määruse 2023/1782 alusel Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on saavutada suures mahus tehnoloogilis e võimekuse tõst mi st ning toetada sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust kogu liidu pooljuhtide väärtusahelas, et võimaldada t ipptasemel , järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning väljakujunenud tehnoloogiate innovatsiooni ; t ugevdada kiibialgatuse raames liidu kõrgtasemel projekteerimise, süsteemide integreerimise ning kiipide tootmise võimekust, suurendades seeläbi liidu konkurentsivõimet ; samuti aidata kaasa rohe- ja digipöördele, eelkõige vähendades elektrooniliste süsteemide kliimamõju, parandades järgmise põlvkonna kiipide kestlikkust ja tugevdades ringmajanduse protsesse ; s oodustada kvaliteetsete töökohtade loomis t pooljuhiökosüsteemis ning käsitled a sisseprojekteeritud turbe põhimõtteid, mis kaitse vad küberohtude eest. Teemad: tarkvara, riistvara, mikro - ja nanoelektroonika , pooljuhid, kiibid, tööstus (digitaliseerimine), turvalisus, energeetika, mobiilsus, digiühiskond, süsteemide süsteemid, manustatud süsteemid, komponendid ja moodulid, protsessi tehnoloogiad, materjalid, AI, ühendatavus , arhitektuur ja disain, kvaliteet, korratavus, usaldusväärsus, küberturvalisus . Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: ~ 11 mld eurot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 650 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 4 200 000 eur ot Eesti Teadusagentuur 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Mikk Vahtrus ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedina ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Anna-Liisa Laarits ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist. Seos valdkonna arengukavadega Digital Agenda 2020 for Estonia Digiühiskonna arengukava 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Otsene eellane: JTI ECSEL ( Eesti st osales Eesti st Küberneetika Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osales vaatlejana). ERA - N ET võrgustikest on partnerlusega seotud: CHIST-ERA, M-ERA.Net , QuantERA , FLAG-ERA . M-ERA.Net on Euroopa materjaliteadust ja -tehnoloogiat rahastavate organisatsioonide ja programmide võrgustik. Praeguse M-ERA.Net3 eelnevad projektid olid M-ERA.Net ja M-ERA.Net 2 , milles kõigis ETAG on osalenud. ETAG on osalenud enamuses võrgustiku korraldatud taotlusvoorudest. Kokku on rahastatud 10 Eesti teadlaste osalusega projekti. CHIST-ERA edendab läbimurdevõimelisi multidistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi IKT-teaduse ja -tehnoloogia uuringuid. Rahastajana on osalenud ETAG ning r ahastuse on saanud kokku 5 Eesti teadlaste osalusega projekt i . QuantERA II on kvantteh noloogia alane võrgustik, mille eesmärk on pikas perspektiivis jõuda transformatiivsete rakenduste ja toodeteni. Esimeses taotlusvoorus sai rahastuse üks Eesti teadlastega projekt. Teises taotlusvoorus Eesti teadlastega projekte ei rahastatud. Mõlemas voorus osales rahastajana ETAG. FLAG-ERA eesmär giks on toetada tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatustega (FET Flagships ) seotud uuringuid . Rahastajana on osalenud ETAG. Eesti teadlaste osalusega projekte on rahastatud 4. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused KDT JU loodi 2021. a ning samal aastal avati esimene (2021. a. ) taotlus voor , mis koosnes kolmest paralleelsest taotlusvoorust (IA – I nnovation A ction , RIA – R esearch and I nnovation A ction ja CSA – C oordinating and S upport A ction ). IA ja RIA jagunesid omakorda avatud taotlusvooruks ja fookusteemadega taotlusvooruks . K okku rahastati 15 projekti . Ühe projektiga liitus hiljem ka Eesti s registreeritud ettevõte. Eesti esimest taotlusvooru ei rahastanud. KDT teine (2022. a. ) taotlus voor koosnes kahest paralleelsest taotlusvoorust (IA ja RIA). Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud. KDT kolmas (2023. a . ) , kolme paralleelse taotlusvooruga voor, avati veebruari s (1 IA ja 2 CSA vooru) ja septembri s ( kaheetapilised IA ja RIA voorud , mis omakorda jagunesid avatud ja fookusteemadega voorudeks) . Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud. 2023. a. s eptembri s jõustus kiibimäärus ning ühtlasi KDT JU muutmine Chips JU-ks . Chips JU on peamine kiibimääruse rahastusmeede, millega kaasne b partnerluse rahastuse kasv ja täiendavad tegevused. EL poolne toetus suurene s 4,175 mld euroni ning lisandu sid järgmised tegevused: • integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimise kõrgetasemelise ulatusliku suutlikkuse arendamine projekteerimisplatvormi loomise kaudu ; • olemasolevate katseliinide tõhustamine ja uute täiustatud katseliinide arendamine; • kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine, et kiirendada kvantkiipide uuenduslikku arendamist; • pädevuskeskuste võrgustiku loomine. Nende lisa tegevuste käivitamine toimub kiibialgatuse raames Digitaalse Euroopa programmi vahenditega . Projekteerimisplatvormi, katseliinide ja kvantkiipide voorudes Eesti ei osalenud. Eesti kiibikompetentsikeskuse loomiseks (voor CCC-1) moodustasid konsortsiumi EIS, AS Metrosert ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit eelarvega 2,4 mln eurot neljaks aastaks, Chips JU osalusega 50/50. Taotlusi esitas 25 riiki 32-st partnerluse liikmesriigist, rahastatakse 27 kompetentsikeskust, sh Eesti KIIP. Kiibikompetentsikeskuste võrgustiku voorus (CSA-CCC-2) laekus kaks taotlust, neist ühes, seitsme partneriga konsortsiumis, on EIS assotsieerunud partneriks 0-eelarvega. Euroopa horisondi vahenditega rahastatakse tavapärased avatud ja fookusteemadega elektroonika komponentide ja süsteemide (ECS) taotlusvoorud. 2024. a. laekus kokku 15 IA ja 23 RIA taotlust, Eesti teadlaste (TalTech) ja VKE ( AI4SEC ) osalusega oli üks taotlus, millele tehti rahastusotsus . Eesti osale s CHIST-ERA 2021. a ja 2023. a. jätkukonkurs side l . Rahastajaks o li ETAG ning 2021. a. taotlusvoorus sai rahastuse kaks Eesti teadlaste osalusega projekti. 2023. a. ta otlusvoorus edukaid Eesti osalusega projekte ei olnud. M-ERA.Net 3 esimese s taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlastega projekt. Teise s , 2022.a. taotlusvoorus sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. 2023.a . taotlusvoor us sai rahastuse 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. Avanes 2024. a . taotlusvoor , milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot tavapartnerile ja kuni 300 000 eurot koordinaatorile . QuantERA II esimese s taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlaste osalusega projekt . Teises, 2023.a . taotlusvoor us , milles ETAG osale s eelarvega kuni 150 000 eurot , Eesti teadlastega edukaid taotlusi ei olnud . Eesti on osalenud k olmes FLAG-ERA taotlusvoorus ning rahastanud kokku 4 Eesti teadlaste osalusega projekti. Viidi läbi FLAG-ERA 2023.a taotlusvoor , milles ETAG osale s eelarvega 150 000 eurot . Rahastuse sai üks Eesti teadlastega projekt. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Kiibikompetentsikeskuste teise vooru läbiviimine (CCC - 3). T avapärased avatud ja fookusteemadega taotlusvoor ud avanevad jaanuaris 2025. Neid plaanib ETAG rahastada kuni 150 000 euroga tavapartnerile või kuni 300 000 euroga koordinaatorile. Käivad ettevalmistused M-ERA.Net3 jätkukonkursi ks , mis plaanitakse välja kuulutada 202 5 . a. märtsis . 202 5 .a. alguses peab otsustama taotlusvoorus osalemise. European Partnership on Metrology "Metroloogia” DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS Juriidiline vorm Institutsionaliseeritud partnerlus art. 185 alusel Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on edendada metroloogiaalaseid teadusuuringuid ja luua Euroopa temaatilised metroloogiavõrgustikud ( European Metrology Network, EMN ). Võrgustike eesmärgiks on Euroopa metroloogiainstituutide ja –keskasutuste koostöö s erineva id valdkondi või tehnoloogiaid puudutavate küsimuste lahendami ne ühiskonna, tööstuse ja seadusloome vajadustele vastavalt. Partnerlust koordineerib EURAMET (Euroopa regionaalne metroloogiaorganisatsioon), https://metpart.eu/. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: üle 700 mln eurot , E K panus 300 mln eurot + erasektor i osalus Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 75 0 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1 75 0 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Triinu Sillamaa ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Metrosert AS : Aigar Vaigu ( [email protected] ) , Mari Aru ( [email protected] ) Toomas Kübarsepp ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedina ( [email protected] ); Priit Tamm ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Seotud vähemalt kahe fookusvaldkonnaga: “Digilahendused igas eluvaldkonnas” ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused”. Metroloogilised mõõtmised panustavad erinevatesse eluvaldkondadesse- ja tehnoloogiatesse. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203 5 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerluse otsene eel käija on Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm EMPIR. Eesti st osales AS Metrosert ning assotsieerunud liikmena Tartu Ülikool. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused Partnerluse ettevalmistamine toimus k oos EURAMET-i (Euroopa Metroloogia Institutsioonide Assotsiatsioon) ja teiste riiklike metroloogiakeskustega, kelleks Eesti poolt on Metrosert AS. F ookuses o li väliste partnerite kaasamine. Partnerluse raames on loodud 11 metroloogiavõrgustikku (EMN), millest Eesti osaleb neljas: Climate and Ocean Observation (TÜ Katsekoda) , Quantum Technologies (Metrosert) , Smart Electricity Grids (Metrosert) ja Smart Specialisation in Northern Europe (Metrosert) . 2021. aastal toimusid esimesed taotlusvoorud, milles osutus edukaks 1 Eesti osalusega projekt (digitaalsete alajaamade metroloogia). 2022. aastal toimus teine taotlusvoor, kus osutusid edukaks 3 Eesti osalusega projekti (kaks optika valdkonna ning üks digitaalse metroloogia valdkonna projekt). 2023. a. t eemade raskuskese o li metroloogial tööstuse heaks, metroloogia fundamentaalalustel, teadusvõimekuse tõstmisel ja standardimistegevustesse panustamisel, lisaks toimus võimekuse tõstmise ( capacity building ) tegevuste lisavoor, mis katab kogu partnerlust. Metrosert on osalenud kõigis senistes taotlusvoorudes, kokku on käimas 4 projekti: • Metrology for digital substation instrumentation (2021) •New Calibration Standards and Methods for Radiometry and Photometry after Phaseout of Incandescent Lamps (2022) • Fundamental principles of sensor network metrology (2022) • Self-calibrating photodiodes for UV and exploitation of induced junction technology (2022) 2023.a . osutusid e dukaks 2 Eesti osalusega projekti. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused 2024.a taotlus voor avatakse veebruaris, eelarvega 51 mln eurot ( EK rahastuse osa) . Teemadeks on rohepööre (30 mln eurot), digitaalne metroloogia (13 mln eurot), teadusvõimekuse tõstmine (3 mln eurot), panustamine standardimistegevustesse (5 mln eurot). Taotlusvoorude info: metpart.eu European High Performance Computing Joint Undertaking "Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte” DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS Juriidiline vorm Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 alusel Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (nn superarvuti) võrgustiku loomine ning teadus- ja arendustegevus. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse äärmiselt mahukate, keeruliste ja kiirete arvutuste jaoks, mida ei saa sooritada tavaarvutitega. Vastavad meetodid hõlmavad modelleerimist ja simulatsiooni, keerukat andmeanalüüsi ning visualiseerimist, mida kasutatakse paljudes teaduslikes, masinaehituslikes, tööstuslikes, ärilistes ja avaliku sektori rakendustes. Näiteks personaal- ja täppismeditsiinis, looduskatastroofide prognoosis/ennetuses, tööstuses ja ettevõtluses ning riigi julgeolekus ja kaitses. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: ~7 mld eurot 2021. aasta eelarve: hinnanguliselt 420 mln eurot 2022. aasta eelarve: 1,374 mld eurot 2023. aasta eelarve: 454 mln eurot (331,3 mln eurot - DEP; 122,8 mln eurot - HE) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 150 000 eur ot Haridus- ja Teadusministeerium: 2 150 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 2 000 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium : Aile Tamm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Ekspert: Tartu Ülikool , Ivar Koppel ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedina ( [email protected] ); Priit T amm ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms). Seos valdkonna arengukavadega Halduspoliitika programm 2020-2023 Infoühiskonna arengukava 2020 Digiühiskonna arengukava 2030 Eesti teadus - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203 5 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusse on panustanud erinevad varasemad partnerlused ja tegevused: EuroHPC JU (2018) 2014-2015 ja 2016-2017 – „e- Infrastructures “ taotlusvoorud 2018-2020 – „ European Data Infrastructure “ taotlusvoorud: Pan- European High Performance Computing infrastructure and services (PRACE) HPC PPP - Centres of Excellence on HPC Support to the governance of High Performance Computing Infrastructures Centres of Excellence in exascale computing LUMI konsortsium EuroCC kompetentsikeskused Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused EuroHPC 2019.a taotlusvooru kompetentsikeskuse projekti rahastas ETAG: 2020.a 500 000, 2021.a 125 000, 2022.a 125 000 ja 2023.a 250 000, kokku 1 000 000 euroga. EuroHPC 2022.a taotlusvooru kompetentsikeskuse projekti rahastab ETAG 2023-2026 kokku samuti 1 000 000 euroga. EuroHPC infrastruktuuri alased tegevused Pre-exascale superarvutid: 1. LUMI - LUMI superarvutuskeskuse töö alga s märtsis 2022. a. - LUMI-C süsteem osutab arvutusteenuseid. Installeeriti LUMI-G. LUMI Plaan on pakkuda arvutiressursse EuroHPC 2023. aasta märtsikuu esimesele nn. Extreme Scale Access konkursile. - LUMI superarvuti saavutas 14. novembril 2022 USA-s Dallases toimunud SC22 konverentsil avaldatud uues maailma kiireimate superarvutite Top500 nimekirjas kolmanda koha. LUMI on kiireim superarvuti Euroopas. - Destination Earth arendamise esimese etapiajal on LUMI üks peamisi platvorme kahe esimese digitaalse kaksiku ( Climate & Extremes DTs ) arendamiseks. Osamaks 333 333 eurot aastas 2021-2026, kokku 2 000 000 eurot rahastab HTM. 2. LEONARDO - LEONARDO arvuti inauguratsioon toimus 24.11.2022.a . Bolognas . Üldiseks kasutamiseks avat i arvuti 2023.a . jaanuaris. - Eesmärk pakkuda ressursse EuroHPC Extreme Scale Access konkursile. 3. MareNostrum 5 Toimus uus hange. Arvutikeskus on valmis esimeste arvutikomponentide saadetiste vastuvõtuks. Peta- scale arvutid: Vega (Sloveenia), MeluXina (Luksemburg), Karolina (Tšehhi), Discoverer (Bulgaaria) ja Deucalion (Portugal) on hangitud ja töötavad. Keskmise tasemega superarvutid ja majutuslepingud: Call to identify hosting entities for first exascale HPC (300 mln eurot -EU) Call to identify hosting entities for mid -range HPCs (48 mln eurot -EU) Access and allocation of EuroHPC computing resources and services (5 mln eurot ) - Cancelled Call for Expression of Interest for Hosting Entities who wish to upgrade EuroHPC supercomputers . Call for expression of interest for the hosting and operation of European quantum computers integrated in EuroHPC supercomputers (52 mln eurot ) Operating Grants to cover Union’s share of energy costs on operational costs of EuroHPC Supercomputers (12 mln eurot ) European HPC Application Support service (5 mln eurot ) Federation of supercomputing and data resources (40 mln eurot -EU) Study for hyper-connectivity for HPC resources (900000 eurot ) Tehnoloogia - t eadusuuringud ja innovatsioon (R&I) Large-scale European initiative for high -end processors and/ or accelerators for High Performance Computing (HPC) based on RISC-V software and hardware ecosystem . Rahvusvaheline koostöö Development of strategic research and innovation partnerships in HPC with third countries like Japan , Brazil , USA and India. (5 mln eurot ). Rakendused ja tippkeskused CALL ON CENTRES OF EXCELLENCE FOR HPC APPLICATIONS (45 mln eurot -EU) Centres of Excellence preparing applications in the Exascale era Centres of Excellence for supporting supercomputing applications for Science and Innovation CALL - New algorithms for applications on European exascale supercomputers (5 mln eurot ) Kasutamise juhtimine ja oskused National Competence Centres for High Performance Computing (40 mln eurot ) Networking and coordination of national HPC Competence Centres and Centres of Excellence (3 mln eurot ) Development of EuroHPC Training Platform (2 mln eurot ) USER Forum Project (1 mln eurot ) 2022 .a . toimunud EuroHPC JU taotlusvoorud (su lgudes on plaanitud EL panus, millele lisanduvad riikide panused; tegevused ja summad on lõplikult kinnitamata): 2nd calls to identify hosting entities for a second exascale HPC and mid -range HPC-s Procurement for first exascale HPC (250 mln eurot) Procurement for peta and pre-exascale HPC-s (120 mln eurot) Procurement for quantum computers or simulators (40 mln eurot) FPA to develop the first large-scale European Open Hardware Initiative (100 mln eurot) FPA to develop the European software stack (55 mln eurot) New algorithms for applications on European exascale supercomputers (5 mln eurot) HPC training activities ( incl virtual EuroHPC Academy ) (10 mln eurot) User Forum pilot project (3 mln eurot) Connected and federated supercomputers (150 mln eurot) 2023.a . alustas tegevust HPC kompetentsikeskuste jätkuprojekt, milles osaleb ETAIS. Tegemist on kõigi EuroHPC JU liikmete ühisprojektiga, milles igal riigil on oma osa ja mis kestab 3 aastat (2023-2025). Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 mln eurot, millest 50% katab Eesti riik ise. 2023.a . katab Eesti 333 333 eurot ja sama palju maksab ETAIS- ile EuroHPC JU. 2023.a toimus 9 taotlusvooru, s h tippkeskuste konkursite teemadeks olid: Personalised Medicine / Digital Twin of the human body Human Brain research & neurological disorders Energy: optimising energy consumption and supporting the transition to a reliable and low carbon and clean energy society Performance optimisation : analysis and assessment , tools and optimisation and productivity services for HPC academic and industrial code (s) ( including support to selected Centres of Excellence ). 2023.a. lepiti kokku, et uue superarvuti võõrustajaks saab Rootsi ning uue exascale superarvuti võõrustajaks saab Jules Verne konsortsium Prantsusmaal. Samuti sõlmiti lepinguid kuue Euroopa asukohaga EuroHPC kvantarvutite majutamiseks ja haldamiseks. 2024.a toimus id taotlusvoorud 4 kategoorias : Tehnoloogia -teadusuuringud ja innovatsioon (R&I) DARE FPA, Digital Autonomy with RISC-V in Europe Rakendused ja tippkeskused Centres of Excellence for HPC Applications EoCoE III - FOSTERING THE EUROPEAN ENERGY TRANSITION WITH EXASCALE POP3 - Performance Optimisation and Productivity 3 dealii -X - Exascale Framework for Digital Twins of the Human Body MICROCARD-2 - Numerical modeling of cardiac electrophysiology at the cellular scale Kasutamise juhtimine ja o skused HPC SPECTRA, HPC Skills Platform and European Collaboration for TRAining Fortissimo Plus, Supporting competitiveness and innovation potential of SMEs EuroCC4SEE, Expansion of the National Competence Centre network Rahvusvaheline koostöö HANAMI, Hpc AlliaNce for Applications and supercoMputing Innovation : the Europe - Japan collaboration 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Eesti osaleb projektis AI Factories , koos LUMI konsortsiumiga. 2025. a. toimub kokku 17 taotlusvooru nendes kategooriates , lisandub kolme konkurssiga viies kategooria AI Factories , milles osaleb ka Eesti. European Partnership on European Open Science Cloud "Euroopa teaduspilv” VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühise kavandamise põhimõttel loodud partnerlus Lühikirjeldus EOSC on üle- euroopaline virtuaalne tööriist, mille eesmärk on muuta teadus veelgi efektiivsemaks ja produktiivsemaks , võimaldades Euroopa teadlastel jagada, analüüsida ja taaskasutada teadusandmeid usaldusväärses keskkonnas , olenemata teadusvaldkondadest, tehnoloogiatest ja riigipiiridest. EOSCi loomisesse panustavad Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kõrval ka paljud Euroopa teadustaristud ja e-infrastruktuurid. Partnerluse osapoolteks on EOSCi põhikoordinaator EOSC Assotsiatsioon, Euroopa Komisjon ja liikmesriikide esindajatest koosnev EOSC Steering Board . Liikmeskond üle 250 Euroopa organisatsiooni, Eestist osaleb HTMi volitusel TÜ (Eesti teadusarvutuste infrastruktuuri ETAIS juhtpartner). EOSC portaal: https://eosc-portal.eu/ Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 490 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 140 000 eur ot Haridus- ja Teadusministeerium: 140 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium : Aile Tamm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedin a ( [email protected] ) ; Priit Tamm ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035 . Kultuuri arengukava 2021-2030 . Seos Euroopa horisondi missioonidega Läbivalt toetab kõiki Euroopa horisondi missioone. Teadustaristu programmis viidi läbi 2021-2022 EOSCiga seotud taotlusvoorud, mis keskendu si d “Vähi” ja “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ” missioonidele. Teadustaristu programmis 2023-2024 plaanitakse EOSCiga seotud tegevusi, mis panustavad „Kliima“ missiooni. Nendes taotlusvoorudes riigi rahalist panust ei eeldata . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusele on eelnenud mitmed varasemad tegevused: High Performance Computing ( EuroHPC ), Horisont 2020 partnerlused Robotics ja Big Data Value ( Euroopa H orisondis liideti uueks partnerluseks “ Artificial Intelligence , Data and Robotics ”). Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused Toimusid arutelud EOSCi organisatsiooni vormi üle peale 2027.a., samuti arutati võimalikku uut liikmemaksu mudelit; EOSC SRIA 2025-2027 arutelud on ka sisendiks Euroopa Horisondi programmi 2025 ja 2026-2027. Oktoobris 2024 käivitas EK uue EOSCi platvormi – EU EOSC Node ( https://open-science-cloud.ec.europa.eu/ ). Tegemist on veebipõhise tööriistaga, mille idee on soodustada FAIR andmevahetust, hoida tundlikke andmeid, soodustada nn citizen science teemat. Samuti pakkuda platvormi neljale uuele algatusele: Green Deal Dataspace , Smart Communities Data Space, Cultural heritage cloud platform ja European Health data Space. Euroopa Horisondi 2024. a. teadustaristu tööprogrammis o li EOSCiga seotud tegevustele ette nähtud 61 mln eurot (5 taotlusvooru 2024.a.) HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-01: FAIR and open data sharing in support fo the mission adaption to climate change HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-02: Supporting the EOSC Partnership in further consolidating the coordination and sustainability of the EOSC ecosystem HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-03: Enabling a network of EOSC federated and trustworthy repositories and enhanching the framework of generic and discipline specific services for data and other research digital objects HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-04: Long -term access and preservation infrastructure development for EOSC, including data quality aspects HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-05: Innovative and customizable services for EOSC Exchange HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-05 vooru esitati üks Eesti osalusega projekt (taotleja What The Flutter OÜ), mis jäeti reservi. Teisi Eesti osalusega projekte ei olnud. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Jätkub EOSCi edasiarendamine. Plaan on liikuda uue vormi suunas, milleks on EOSC Federation . Põhimõtteliselt tähendab see erinevate EOSCi Nodede (erinevate ülesannetega, temaatilised vms) loomist ja liitumist EOSCiga . Loomisel on vastav EOSC Federation Handbook , mis annab selleks juhised. Euroopa Horisondi 2025.a teadustaristu tööprogrammi ei ole veel kinnitatud, kuid plaanis on läbi viia järgmised taotlusvoorud (kogumaht 103 MEUR): HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-01: Foundational EOSC Nodes with federating capabilities for the EOSC Federation HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-02: Synergies and interplay of EOSC with Common European Data Spaces HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-03: FAIR Integration for Enhanced Research Data in the EOSC ecosystem and beyond HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-04: Advancing AI- readiness and Machine-Actionability in the EOSC Ecosystem HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-05: Data stewards , skills and training for Open Science and FAIR practices HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-06: Using Generative AI (GenAI4EU) for Scientific Research via EOSC European partnership for Chemicals Risk Assessment (PARC) "Kemikaalide riskihindamine” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on teaduse ja innovatsiooni abil edendada kemikaalide riskihindamist, et paremini kaitsta inimese tervist ja keskkonda, keskendudes seejuures ennetustegevustele. Eesmärgiks on vähendada kemikaalide negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, töövahendite ja metoodika loomine, mis aitaks riske hinnata ja kemikaalide käitlemise usaldusväärsuse tõstmine. Plaanitakse luua üle- e uroopaline teadus-arendus platvorm ja võrgustik kemikaalide riskide hindamiseks. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2022-2027: 200 mln eurot EK-lt (maksimaalselt) + liikmesriikide panustena ~ 200 mln eurot. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 0 eur ot Sotsiaalministeerium: in kind panus Keskkonnaministeerium /Kliimaministeerium : in kind panus Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium / Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus : in kind panus Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Marilin Lutsoja ( [email protected] ); Annemari Linno ( [email protected] ) ; Heli Laarmann ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Kliimaministeerium : Liina Tarkus ( [email protected] ) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Piret Priisalu ( [email protected] ) Haridus- ja Teadusministeerium : Hele Priimets ( hele.priimets @hm.ee ) Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus : Mari Reinik ( mari.reinik @vetlab.ee ) Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkonna “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Ringmajanduse strateegia Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Mulla seisund ja toit” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud mitmed Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud partnerlused ja ERA - N ET võrgustikud: Inimese biomonitooringu võrgustik ( European Joint Programme Cofund on human biomonitoring , HBM4EU ) - Eesti st on ühinenud Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ERA - NET EuroNanoBio - Eesti selles partnerluses ei osalenud The European Partnership for Alternative Approaches to Animal Testing (EPAA) - Eesti selles partnerluses ei osalenud Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused PARC partnerluse tegevus algas ametlikult 1. mail 2022. 2021. a. olid ettevalmistavateks tegevusteks strateegia ja tööplaani koostamine, juhtimis- ja rahastuspõhimõtete fikseerimine, partnerluse eelnõu ettevalmistamine ja esitamine EK-le , konsortsiumi lepingu ja koostöölepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine. PARC partnerluse kõik tööpaketid on tegevustega alustanud. Eesti on praegu osaline tööpakettides 2 ja 6. Tööpaketi 2 raames asutati rahvuslik kompetentsikeskus ehk nn national hub . Praeguseks on kõik huvitatud osapooled nimetanud hubi oma liikmed ning loodud on liikmete list aadressiga [email protected] . Tööpaketi nr . 2 avakoosolek ul Thessalonikis kaardistati tehtav töö ( PARCopedia ja PARCroute ). Partnerluse raames rahastatakse ühte Tartu Ülikooli uurimisrühma. Selle uurimisrühma tegevusi rahastas 2022. a. Sotsiaalministeerium ja 2023. a. Kliimaministeerium. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused T ööpaketi s 4 on plaanimisel üle- euroopaline biomonitooring . O n välja töötatud juba üldised uuringu põhimõtted ja küsitluslehed. P laanitakse alustada p roovide võtmise ja analüüsimisega ning proovivõtu periood peaks kestma 2-3 aastat (lõpptähtaeg on veel selgumisel). S oovime leida võimalused biomonitooringu läbiviimiseks Eesti üldelanikkonnas . Kui PARC-i poolt on juhised ja dokumendid valmis, siis on plaanis need Eesti oludele kohandada, kui see osutub vajalikuks, ning leida võimalused uuringute läbiviimise finantseerimiseks. European Partnership on One Health AMR " Üks tervis - antimikroobikumiresistentsus ” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on ühiste ressurssidega leida lahendused antimikroob ikumi resistentsusele. Küsimus on aktuaalne nii meditsiinis, põllumajanduses kui ka keskkonnas. Partnerlus juhindub Euroopa Üks Tervis tegvuskavast, Maailma Terviseorganisatsiooni antimikroob ikumi resistentsuse tegevuskavast ning Euroopa Tervishoiuliste Eriolukordade Ameti (HERA) tegevuskavast. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 5 - 20 31 : EK panus 340 mln eurot + 201 mln eurot liikmesriikide panus tena Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eurot Eesti Teadusagentuur : 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Maarja Malm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „tervisetehnoloogiad ja -teenused“ eesmärgiks on mõjusamate tervishoiuteenuste loomine. Fookusvaldkonna „kohalike ressursside väärindamine “ eesmärgiks on keskkonda kõige vähem koormavate ning elurikkusega arvestavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused ERA-NET JPIAMR-ACTION eesmärgiks on ühiskonkursside läbiviimine JPI AMRi strateegilise uurimis- ja innovatsioonikava (SRIA) kuue prioriteetse valdkonna raames. JPI AMR on partnerluse algatajaks ja eestvedajaks. Eesti on osalenud 3 taotlusvoorus ja rahastuse on saanud 4 projekt i . Aquatic Pollutants oli kolme JPI (JPI Water , JPI Oceans ja JPI AMR) ühiselt korraldatud taotlusvoor, mille teema oli “ Risks posed to human health and the environment by pollutants and pathogens present in water resources ”. Rahastust ei saanud ükski Eesti teadlaste osalusega projekt. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Valminud on partnerluse alusdokument „ Research and Innovation Objectives of the One Health AMR Partnership “ . Partnerluse SRIA valmis mais 2023 . Partnerluse taotlus esitata t i EK-le 25.09. 2024 ning novembris saadi EK-lt positiivne hinnang. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused 202 5 . a. on kavas allkirjastada EK-ga grandileping ja partnerite vaheline konsortsiumileping. Plaanis on esimese taotlusvooru ettevalmistamine ja teemade valik. Partnerlus algab 2025. a. ning samal aastal plaanitakse avada esimene taotlusvoor . 1 8 European Partnership fostering an ERA for Health research "Euroopa terviseteaduste partnerlus” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus L ühikirjeldus Partnerluse e esmärgiks on haiguste ja haiguskoormuse leevendamine. Plaanis on ühtse kliiniliste uuringute teadusplaani loomine, üle-euroopaliste kliiniliste uuringute korraldamine. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 2 -202 8 : 70+190 mln eurot liikmesriikide panusena + 30+80 mln eurot EK-lt Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 50 000 eur ot Sotsiaalministeerium : ei osale Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot J uhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Vähk” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saan ud ERA - N ET võrgustikega: ERA PerMed o li personaalmeditsiiniteemaline ERA - N ET . Eesti osales neljas taotlusvoorus ning r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste töörühm. TRANSCAN võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 neljas taotlusvoorus on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021 . a. ja kestab 2025. a . lõpuni. ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud 1 Eesti teadlastega projekt. NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud 2 Eesti teadlastega projekt i . ERA-CVD temaatikaks oli südame-veresoonkonna haigused. Rahastat ud on 4 Eesti partneri osalusega projekti . ERAcoSysMed (Systems Medicine ) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine meditsiinis . Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud. EuroNanoMed - nanoteaduste rakendused meditsiinis. ETAG on osalenud viies taotlusvoorus ning rahastuse on saanud neli Eesti teadlastega projekt i . Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused 2021. a . jooks ul kavandati teadusstrateegia kogu partnerluse perioodiks, lepit i kokku juhtimisstruktuurid ja põhimõtted, koostat i kliiniliste uuringute kava. Partnerluse tegevused algasid 2023. a . ning samal aastal viidi läbi 2 taotlusvooru, milledes Eesti rahastajad ei osalenud. 2024. a . a vanes kaks taotlusvooru: “ Nano and advanced technologies for disease prevention , diagnostic and therapy (NANOTECMEC)” ja “ Modulation of brain ageing through nutrition and healthy lifestyle ” ( NutriBrain )”. ETAG osales mõlemas taotlusvoorus eelarvega 150 000 eurot tavataotlejale või 300 000 eurot koordinaatorile. Kahest voorus kokku sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Novembris 2024 avanes partnerluse kliiniliste katsetuste taotlusvoor “ Fostering Comparative-Effectiveness Trials in Non- communicable Diseases ( EffecTrial )“, milles Eesti ei osale. 2024.a. esitati EK-le lepingu muutuse taotlus, millega ETAG sai partnerluse täisliikmeks tagasiulatuvalt alates 01.10.2023 . 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Algavad järgmise kliiniliste katsete taotlusvooru ettevalmistused. Uuritakse ka võimalusi traditsioonilise teadustaotlusvooru läbiviimiseks. 1 9 European Partnership on Pandemic Preparedness "Pandeemiaks valmistumise partnerlus” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus koordineerib teadustegevust, mis aitab valmistuda pandeemiateks. Teadus plaan hõlmab nii uute teadmiste saamist pandeemia-potentsiaaliga mikroorganismide kohta ning seeläbi leid maks uusi viis e haiguste ennetamiseks, raviks ja leviku tõkestamiseks. Teadustöö üheks teljeks on nakkushaiguste kliiniliste uuringute võrgustiku kujundamine koos pideva valmisolekuga erakorralisteks uuringuteks. K liiniliste uuringute kõrval on kindel koht ka baasteadus el . Tähelepanu pööratakse ka meditsiiniliste andmete haldusel e ja sellel põhinevatel e jälgimis- ning hoiatussüsteemidel e, püütakse rakendada ka tehisaru. Partnerluse eelarve Kogueelarve 100 mln eurot , millest EK panus on 30 mln eurot Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eurot Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Kerli Reintamm - Gutan ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kõigi viie eesmärgiga: Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja teenuste väljatöötamiseks Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene se o s puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega: EDCTP3 – Aafrika-Euroopa nakkushaiguste alane partnerlus, mida rahastab Euroopa Komisjon ja mitmed osalevad riigid ning farmaatsiaettevõtted. IHI – innovaatiliste Tervisetehnoloogiate Algatus on Euroopa avaliku sektori (Euroopa Komisjon) ja erasektori (meditsiinifirmade üle- euroopalised assotsiatsioonid) partnerlus, kus rahastatavad teadusteemad hõlmavad ka nakkushaigusi. HERA – Euroopa tervishoiukriisideks valmistumise ja neile reageerimise amet (Health Emergency Preparedness and Response ). Amet on veel loomisel, kuid see hakkab koordineerima nii teadustööd kui ka tervishoiukriisideks valmistumist Euroopa Liidus. ECDC – Euroopa Terviseamet ( European Centre for Disease Prevention and Control), mis jätkuvalt hoiab pilgu peal nii nakkus- kui mittenakkushaiguste levikul Euroopas. MTO – Maailma terviseorganisatsioon , mille paljude tegevuste seas on ka nakkushaiguste seire globaalses mastaabis . Vaccelerate – Euroopa Komisjoni grandi toel loodud COVID-19 kliiniliste katsete haiglate võrgustik . R ahastus on plaanitud aastateks 2021-2024 . Ecraid – üle- euroopaline nakkushaiguste vastu võitlemise võrgustik . Euroopa Komisjoni rahastus aastateks 2021-2026. Jätkab varasemate raamprogrammi projektide COMBACTE ja PREPARE tegevusi. EU RESPONSE – COVID-19-st ajendatud kliiniliste teadusuuringute koostööplatvorm . ECRIN – kliiniliste teadusuuringute üle- euroopaline taristuvõrgustik . GloPID-R – globaalne nakkushaiguste teadusuuringute võrgustik (Global Research Collaboration for Infectious Disease Preparedness ) . Euroopa partnerite osalemist selles võrgustikus toetab Euroopa Komisjon . Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Partnerluse tekst tööprogrammi jaoks sai enam-vähem valmis ning programmikomiteega korduvalt läbi arutatud. CSA projekt - HORIZON-HLTH-2024-DISEASE-08-12: „ Pandemic preparedness and response : Maintaining the European partnership for pandemic preparedness “ oli 2024 tööprogrammis. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused P artnerluse teadus- ja innovatsiooni plaan i (SRIA) valmimine . Partnerluse taotluse esitami n e EK-le . Partnerluse algusajaks on planeeritud 2025 . a. lõpp või 2026 . a. algus . 20 European Partnership for Personalised Medicine "Personaalmeditsiin” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus edendab läbi teadustöö (taotlusvoorud) ja praktiliste tegevuste personaliseeritud diagnostika ja –ravi tehnoloogiaid. Selleks are ndatakse edasi seniseid saavutusi meditsiiniliste andmete halduse ja vahetuse platvorme, (rahvusvaheliste) virtuaalkiliinikute kontsept siooni , geneetika, genoomika jt oomikateadusi , tehisaru kasutust, patsientide aktiivset kaasamist tervise hoidmisse ja ravisse. Partnerlus püüab oma tegevustesse kaasata kõik sidusrühmad - teadlased ja teadusasutused , raviasutused, poliitikakujundajad ja otsustajad, patsiendid ja nende esindsusorganisatsioonid , eetika-, õigus- ja sotsiaalteadlasi ning ka ette võtteid ja ettevõtjaid. Partnerluse eelarve 100 mln eurot , millest EK panustab 30 mln eurot Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eurot Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Raili Sillart ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega P artnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kolmanda, neljanda ja viienda eesmärgiga: Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused ERA PerMed o li personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti osale s neljas taotlusvoorus ning r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste töörühm. TRANSCAN võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 neljas taotlusvoorus on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni. ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud üks Eesti teadlastega projekt. NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud kaks Eesti teadlastega projekt i . ERA-CVD temaatikaks oli südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega projekti. ERAcoSysMed (Systems Medicine ) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine medtisiinis . Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud. EuroNanoMed - nanoteaduste rakendused meditsiinis. ETAG on osalenud viies taotlusvoorus ning rahastuse on saanud neli Eesti teadlastega projekt i . Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Koostati partnerluse strateegiline teadusplaan. 2023 . a. esitati EK-le partnerluse taotlus, millele saadi heakskiit. Partnerlus alg a s 01.11.2023. Allkirjastati g randi - ja konsortsiumleping . Viidi läbi esime ne taotlusvoor „ Identification or Validation of Targets for Personalised Medicine Approaches ( PMTargets ) “ , milles osales rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot partnerile ja 300 000 eurot koordinaatorile. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. Partnerluse teine taotlus v oor „ Pharmacogenomic strategies for personalised medicine approaches (PGxPM2025) “ avanes 2024. a. detsembris. Rahastajatena osalevad Sotsiaalministeerium eelarvega 150 000 eurot ning ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Viiakse läbi partnerluse teine taotlusvoor „ Pharmacogenomic strategies for personalised medicine approaches (PGxPM2025)“ . Algavad ettevalmistused kolmandaks taotlusvooruks. 21 European Partnership for Rare Diseases (ERDERA) "Harvikhaigused” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Üle- euroopalise võrgustiku ja globaalse koostöö ning kaasaegsete tehnoloogiate abil püü t akse mõista harvikhaiguste olemust, et neile leida ravi. Partnerluse eelarve 150 mln eurot , millest 50 mln eurot tuleb EK-lt . Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eurot Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Heli Paluste ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kõigi viie eesmärgiga: Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja teenuste väljatöötamiseks Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks . Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Vähk” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega: ERA PerMed oli personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti osales neljas taotlusvoorus ning r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste töörühm. TRANSCAN võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 neljas taotlusvoorus on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni. ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud üks Eesti teadlastega projekt. NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud kaks Eesti teadlastega projekt i . ERA-CVD temaatikaks oli südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega projekti. ERAcoSysMed (Systems Medicine ) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine meditsiinis . Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud. EuroNanoMed - nanoteaduste rakendused meditsiinis. ETAG on osalenud viies taotlusvoorus ning rahastuse on saanud neli Eesti teadlastega projekt i . ERA-Net E-Rare-3 (2014-2020) oli harvikhaiguste partnerluse eelkäijaks. Eesti selles ERA- N ET is ei osalenud. EJP-RD – harvikhaiguste teemaline ühisprogrammeerimine . Sotsiaalministeerium on olnud aktiivne partner ning on sõlminud kaks taotlusvooru lepingut. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Koostati strateegiline teadusplaan. 2023 . a. esitati partnerluse taotlus EK-le ning 2024. a. saadi EK-lt positiivne hinnang . Partnerlus algas 01.09.2024. Avanes esimene taotlusvoor “ Pre-clinical therapy studies for rare diseases using small molecules and biologicals – development and validation ” . Rahastajana osaleb ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Partnerluse esimene taotlusvoor u “ Pre-clinical therapy studies for rare diseases using small molecules and biologicals – development and validation ” läbiviimine . 2 2 European Partnership on Transforming Health and Care Systems (THCS) " Tervishoiu ja hoolekande ümberkujundamise partnerlus ” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on üle- e uroopalise koostöö abil muuta tervishoiusüsteemid tõhusaks ja tõenduspõhiseks , innovatsiooni viimine praktikasse ning elanikkonna ja patsientide kaasamine tervisealasesse tegevusse. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 246 mln eurot liikmesriikide panused + 100 mln eurot EK-lt Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eur ot Sotsiaalministeerium: 15 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Marion Pajumets ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused AAL2 ( Ageing Well in the Digital World), JPI MYBL ( More Years Better Lives) ja EIP AHA ( Active and Healthy Ageing ). Eesti nende partnerlustega seotud ei olnud. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused Koostati SRIA, partnerluse rakenduskava . Partnerlus alustas 01.01.2023. Samal aastal avanes partnerluse esimene taotlusvoor „ Healthcare of the Future “ , milles osales rahastajana ETAG, eelarvega kuni 150 000 eurot. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. 2024. a. veebruaris avanes partnerluse teine taotlusvoor „ Innovate to Prevent “, milles osales rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tava partnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. 2024. a. novembris avanes partnerluse kolmas taotlusvoor “ Better care closer to home : Enhancing primary and community care ” , milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused 2025. a. taotlusvooru “ Better care closer to home : Enhancing primary and community care ” läbiviimine. Ettevalmistused neljandaks taotlusvooruks. 23 Brain Health " Aju tervis ” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on korraldada taotlusvoore ja lisatege v usi, sh koolitusi aju- ja närvisüsteemi haiguste mõistmiseks, parema ravi välja töötamiseks ja ennetamiseks Partnerluse eelarve Kogueelarve selgub taotluse kirjutamise käigus. Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 3 00 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 300 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium: Hele Priimets ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused ●NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud kaks Eesti teadlastega projekti. JPND, HBP, EBRA Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Valmistumine taotluse, sh taotlusvoorude jm tegevuste ning tegevuskava koostamiseks 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Partnerluse taotluse esitamine EK-le . Esimese taotlusvooru, mis avaneb eeldatavasti 2025 lõpus või 2026 alguses ette valmistamine . 2 4 Resilient Cultural Heritage " Säilenõtke kultuuripärand ” Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on töötada välja SRIA ja korraldada t aotlusvoore kultuuripärandi valdkonnas ning kultuuripärandi- ja kliimauuringute ristumiskohal, sh uurimaks kultuuripärandi rolli rohe pöörde edendamisel ning saamaks uusi teadmisi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Toetada interdistsiplinaarset teaduskoostööd, sh kultuuripärandiga ja kliimamuutustega tegelevate teadlaste vahel; toetada innovatsiooni ja poliitikakujundamist ning mitmesuguste sidusrühmade koostööd nimetatud valdkondades. Partnerluse eelarve Kogueelarve : selgumas (2024 novembri seisuga ei olnud kõik riigid veel oma panuseid esitanud) Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): selgumas Kultuuriministeerium: selgumas Eesti Teadusagentuur: selgumas Juhtministeerium, kontaktid Kultuuriministeerium : Mihkel Kaevats ([email protected]) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Kello ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Partnerlus seostub otseselt „Eesti 2035“ sihtidega „ inimene “ , „ ühiskon d “ ja „ elukeskkond “ ning TAIE fookusvaldkondadega „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ ja „Digilahendused igas eluvaldkonnas“. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035. Kultuuri arengukava 2021-2030. Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: „Kliimamuutustega kohanemine“ . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Otsene seos JPI Cultural Heritage'iga . Seos ka HERA, CHANSE'i ja JPI Climate'iga ning EIT Culture and Creativityga . Kuni 2025. aastani toimunud tegevused Partnerluse kirjelduse koostamine "Euroopa horisondi" projekti ARCHE raames. Riikide huviavalduste ja rahaliste panuste kogumine. 2025. aastal plaanitavad tegevused Partne rluse algatamine "Euroopa horisondi" 2. klastri 2025. a tööprogrammi põhjal. 2 5 European Partnership on Innovative SME-s "Innova a ti l ised VKE-d” VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on toetada väike - ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus - ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKEde konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 738,25 mln eurot liikmesriikide panused + 250 mln eurot EK-lt . 2021. a eelarve: 3 4 , 9 9 mln eurot 2022. a eelarve: 37,89 mln eurot 2023. a eelarve: 34,54 mln eurot 2024. a eelarve: 36,58 mln euro. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 200 000 eur ot Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium: 4 200 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Mikk Vahtrus ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus : Tiiu Treier ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi. Partnerlus toetab Eesti 2035 sihti „Majandus“, täpsemalt aitab kaasa, et Eesti majandus ja ettevõtted oleksid uuendusmeelsed ja teadmistepõhised , soodustatakse teadus- ja arendustegevus e ning innovatsioon i läbiviimist, uute tehnoloogiate ja toodete loomist ja rahvusvahelist koostööd. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub, kuna taotlusvoorud on teemaülesed. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerluse eelkäijaks on H2020 koost ööprogramm Eurostars . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liitus Eurostar s 2-ga 2019. aastal esialgselt 2,5 mln eurose eelarvega. Kuni 202 5 . aasta ni toimunud tegevused 2021. a. esitati partnerluse taotlus EK-le . Kuna partnerluse kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise hetkest, siis kuulutas Eureka välja 2. septembril 2021 . a. partnerlus e Innovaatilised VKE-d tegevuse Eurostars 3 esimese taotlusvooru. Rahastuse sai 3 projekti Eestis registreeritud ettevõtetega. 2022. a hinnati Eureka taotlus positiivselt ning allkirjastati E K ja Eureka vaheline leping Innovaatiliste VKEde partnerluse elluviimiseks. Sammuti allkirjastati E K ja Eureka vaheline ühis memorandum , et tihendada omavahelist koostööd innovatsiooni edendamisel ja Euroopa VKEde toetamisel. 2022. a . 21. jaanuaril avati partnerluse teine taotlusvoor milles rahastati 2 Eesti s registreeritud ettevõtet. Kolmas taotlusvoor avati 13. juuli. Kolmandas taotlusvoorus ei rahastatud ühtegi Eesti ettevõtet. Lisaks Eurostars 3 taotlusvoorudele viid läbi partnerluse Innovaatilised VKEd teise toetusmeetme „ Innowwide “ taotlusvoor. Innowwide meetme eesmärk on toetada VKE-de sisenemist uutele turgutele. Toetuse suurus on 60 000 eurot, mida rahastab EK . Toetust saab kasutada erinevateks tegevusteks, mis on seotud uue ekspordituru tuvastamise, analüüsimise ja sisenemise võimaluste uurimisega. Selles taotlusvoorus r ahastati ühte Eesti ettevõtet. 2023. aastal viidi läbi kaks Eurostars taotlusvooru ning üks Innowwide taotlusvoor. Täpsem info Eurostars 3 taotlusvooru ja Eesti toetuse osa on leitav siin: https://eas.ee/toetused/eurostars/ Kevadises voorus (neljas taotlusvoor) sai rahastuse 1 Eestis registreeritud ettevõtet. Sügisese voorus (viies taotlusvoor) esitati 484 taotlust, kust 201 taotlust esitati rahastamiseks. Vooru tulemused saabuvad 2024. alguses. Innowwide taotlusvoor sulgus 17. o ktoob ril . Esitati 381 taotlust , sellest 7 taotlust Eestis registreeritud ettevõtetelt. Vooru tulemused on veel selgumas. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Plaanitakse avada k aks taotlusvooru 14. märts il 2024 ja septembr is 2024. Sügisel 2024 . a. plaanitakse Innowwide III taotlusvoor u . Lisainfo: Erinevalt teistest partnerlustes asub „ Innovaatiliste VKE-de “ partnerlus Euroopa horisondi III samba Euroopa i nnovatsiooni ökosüsteemide tööprogrammis. 2 6 EIT Knowledge and I nnovation C ommunities (KIC) " P artnerlussuhted, mis ühendavad ettevõtteid, teadusasutusi ja ülikoole ” VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Institutsionaalne partnerlus Lühikirjeldus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ( European Institute of Innovation & Technology – EIT) teadmis- ja innovatsioonikogukonnad ( Knowledge and Innovation Community – KIC - id) on partnerlussuhted, mis ühendavad ettevõtteid, teadusasutusi ja ülikool e . KIC’ide tööd koordineerib EIT. KIC - ide eesmär gid : Turule tuua uuenduslikke tooteid ja teenuseid ( eri valdkondadest ) A sutada uusi ettevõtteid L uua uus põlvkond ettevõtjaid KIC - ide kaudu tugevdatakse koostööd ettevõtete (sh VKEde ), kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel . Lisaks loovad KIC - id üleeuroopalisi partnerlussuhteid ning soodsa keskkonna loominguliste mõtteprotsesside ja uuenduste arenguks . KIC - idest , siinsamas Euroopas, kerkivad esile jätkusuutlikud tooted, teenused ; arenevad ettevõtjad, insenerid, teadlased, ettevõtte d ning lisandub hulgaliselt töökohti – näited tõenäoliselt Euroopa, või isegi maailma suurimast innovatsioonivõrgustikust. KIC - id on juriidilised isikud, mis kujutavad endast 7–15 aastat kestvaid üle mitme finantsraamistiku ulatuvaid pikaajalisi partnerlusi. KIC -i juriidiline vorm , struktuur ja tööpõhimõtted on iga KIC - i enda kujundatud ning pigem sarnased ettevõtetele. Iga KIC koosneb viiest-kuuest koospaiknemiskeskusest ( co-location centre ehk piirkondlikust CLC - st ), mille ümber on koondunud piirkonna valdkondlikud ettevõtted (50%), ülikoolid (30%) ja avalikõiguslikud asutused (20%). Igas CLC - s on KIC - i palgal kaks-kolm inimest, kes tegelevad administratiivse poolega ja organiseerivad tegevusi. Eesti s ühtegi CLC - d küll pole, kuid kuulub sellegipoolest CLC North piirkonda. Alates 20 22 . aastast on aktiivselt käivitunud üheksa erivaldkonda hõlmavat KIC - i . Kui EIT koordineerib KIC - ide tööd, siis KIC - id omakorda koordineerivad EIT RIS HUB - ide ( Regional Innovation Scheme ) tööd. RIS Hub - id on loodud eesmärgiga edendada innovatsioonitulemusi neis piirkondades, mis on innovatsiooni tulemustabeli alusel mõõduka või tagasihoidliku innovatsiooninäitajaga. EIT KIC - ide esindatus on Eesti s olemas kaheksal KIC - il – Digital, Raw Materials , Health, Food, Manufacturing , Urban Mobility , Culture & Creativity . Eesti s puudub vaid Climate KICi esindatus . Osalevad kontaktid ja asutused leiab alapeatükis: Osalevad asutused, kontaktid . EIT toetusvõimalused toimuvad läbi projektikonkursside nii liikmetele, kui ka avatud konkurssidena. Start- up ning laienev ettevõte võib saada EIT - st rahalist toetust või teenuste tuge (mentorlus, kliendid, juurdepääs finantsteenustele, ärimudeli are dus , koolitus ed ) Üliõpilasena on võimalus osaleda magistri- või doktoriõppe programmides või koolitustel Kasu professionaalsetelt haridusprogrammidelt Teadlasena on võimalus võrgustikku parandada ning tagada ligipääs teenustele EIT RIS riikidel riigispetsiifilised stipendiumid, haridusprogrammid, bootcamp’id . Osadele taotlusvoorudele saab kandideerida ilma liikmelisuseta. Mõnel juhul, aga peab olema liige (partner), sellisel juhul rakendub liikmemaks . Vastavalt asutusele ning KIC - ile võivad liikmemaksud olla 0 eurost kuni 100 000 euroni aastas. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 3 miljardit eurot, Euroopa Komisjonilt. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): Erinevalt teistest partnerlustest, mis on mainitud siin dokumendis, Eesti riik KIC - ide tegevustesse raha liselt ei pa nusta , vaid kogu eelarve tuleb Euroopa Komisjonilt. Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Darja Matt ( [email protected] ) EIT KIC - ide alla kuuluvad regiooni põhised RIS HUBid ja esindused . Eesti s on kaetud 7 KIC - i. Digital KIC - EIT Digital: Janno Viiding ( [email protected] ) Raw Materials KIC -TalTech: Karin Käär ( [email protected] ) Health KIC -Tartu Biotehnoloogia Park: Triin Vakker ( [email protected] ) Food KIC – Tartu Biotehnoloogia Park: Maris Väli-Täht ( [email protected] ) Manufacturing KIC -Tartu Ülikool: Friedrich Kaasik ( [email protected] ) Urban Mobility KIC – Tartu Ülikool: Vallo Mulk ( [email protected] ) Culture & Creativity KIC – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia: Eveli Kuuse ( [email protected] ) InnoEnergy KIC – Beamline Accelerator : Aneth Tinnus ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Partnerluse „EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)“ taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi. Partnerlus toetab Eesti 2035 sihti „Majandus“, täpsemalt aitab kaasa, et Eesti majandus ja ettevõtted oleksid uuendusmeelsed ja teadmistepõhised , soodustatakse teadus- ja arendustegevus e ning innovatsioon i läbiviimist, uute tehnoloogiate ja toodete loomist ja rahvusvahelist koostööd. Praegu on EIT - s üheksa aktiivset KIC - i, mil igaühel on seos TAIE fookusvaldkonnaga, mis on alljärgnevalt väljatoodud allajoonitult . EIT Climate , mis tegeleb kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud probleemidega. (III Kohalike ressursside väärindamine ; IV Nutikad ja kestlikud energialahendused) EIT Digital, mis juhib Euroopa üleminekut digitaaltehnoloogiale. Osaleb TalTech. (I Digilahendused igas eluvaldkonnas) EIT InnoEnergy, mis tegeleb energiasäästlikkuse saavutamisega. (IV Nutikad ja kestlikud energialahendused) EIT Raw Materials , mis tegeleb toorainete kättesaadavuse ja säästva kasutamise teemadega. Osaleb TalTech. (III Kohalike ressursside väärindamine ) EIT Health, mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkust. Osaleb Tartu Biotehnoloogia Park. (II Tervisetehnoloogiad ja -teenused) EIT Food, mis tegutseb Euroopa toiduinnovatsiooni ja -tootmise valdkonnas. Osaleb Tartu Biotehnoloogia Park. (II Tervisetehnoloogiad ja -teenused; III Kohalike ressursside väärindamine ) EIT Manufacturing , mis tegutseb tootmistehnoloogiate valdkonnas. Tartu Ülikool osaleb alates 2020. aastast tuumikpartnerina. (III Kohalike ressursside väärindamine ) EIT Urban Mobility , mis tegeleb linnaruumi lahenduste arendamisega. Tartu Ülikool osaleb alates 2020. aastast tuumikpartnerina. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on assotsieerunud partner. (IV Nutikad ja kestlikud energialahendused) EIT Culture & Creativity , mis tegeleb kultuuri- ja loomesektori ning -tööstuse ümberkujundamisega. Partnerina osaleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. (V Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum) Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035. Seos Euroopa horisondi missioonidega Mitmel KIC - i l on eesmärgid seotud missioonide ga ning sellest lähtuvalt nende eesmärkidega. Seotused on järgnevad: Euroopa mullakokkulepe – EIT Food, EIT Health Ookeani ja vete hea seisundi taastamine – EIT Health Kliimamuutustega kohanemine – EIT Climate , EIT InnoEnergy Kliimaneutraalsed ja targad linnad – EIT Climate , EIT Urban Mobility , EIT Digital (eelkõige targad linnad) Vähk – EIT Health Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERANetid jt partnerlused Otsene seos puudub. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused 2010 loodi EIT Climate , EIT Digital ja EIT InnoEnergy 2015 loodi EIT RawMaterials ja EIT Health 2017 loodi EIT Food 2019 loodi EIT Manufacturing ja EIT Urban Mobility 2022 loodi EIT Culture & Creativity Culture & Creativity KIC täistegevus aktiveeru s 202 3 aastal. EIT plaan on luua aastal 202 6 lisaks praegustele ka Water KIC. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused 2023 . a. kevadel avane sid esimesed Culture & Creativity KIC - i taotlusvoorud. Esialgu on KIC - i peamine suund loomeinkubaatoritel ning ühisõppekavadel (magistritasemel). EIT KIC - ide tegevused ja võimalikud taotlusvoorud ilmuvad jooksvalt terve aasta jooksul. Ülevaade avatud & avanevatest voorudest on leitav: https://eit.europa.eu/our-activities/opportunities Lisainfo: Erinevalt teistest partnerlusest asub „14 EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)“ partnerlus Euroopa horisondi III samba Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogia Instituut all. 2 7 CHANSE: Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSED Juriidiline vorm Ühisrahastatav Horisont 2020 projekt (ERA-NET Cofund ) Lühikirjeldus CHANSE ’ i eesmärk on toetada interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist koostööd väga mitmekesistes humanitaar- ja sotsiaalteadustes. CHANSE on loodud kahe olemasoleva võrgustiku HERA ja NORFACE põhjal, mis toetavad vastavalt humanitaar- ja sotsiaalteaduste alast uurimistööd . CHANSE ’ i moodustavad 27 teadust rahastavat organisatsiooni 24 Euroopa riigist. CHANSE ’ i esimese taotlusvooru eesmärk o li uurida sotsiaalset ja kultuurilist dünaamikat digitaalajastul , aitamaks mõista, kuidas digitaalsed uuendused põhjustavad sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi ühiskonnas . T eise taotlusvooru (avane s mai 2023) eesmärgiks on keskenduda hetkelisele üleilmsele olukorrale, avades taotlusvoorud kriisi ( Crisis – Perspectives from the Humanities ) ja heaolu ( Enhancing well-being for the future ) teemadel . CHANSE toetab tugevalt ka teadmiste vahetamise ( knowledge exchange ) tegevusi, et edendada suhteid akadeemiliste ringkondade ja sidusrühmade vahel. Partnerluse eelarve Kogueelarve esimese ühiskonkursi (2021) rahastamiseks: 36 mln eurot (sh EK kaasrahastus 10 mln eurot ). CHANSE-HERA „ Crisis - Perspectives from the Humanities ” taotlusvooru kogueelarve ~ 15.5 mln eurot CHANSE-NORFACE „ Enhancing well-being for the future “ taotlusvooru kogueelarve ~ 16 mln eurot Eesti poolne eelarve : CHANSE 1. taotlusvoor: ETAGi eelarve 4 projekti rahastamiseks 460 000 eurot. CHANSE 2. taotlusvoor: ETAGi plaanitud eelarve 6 00 000 eurot ( 30 0 000 kummalegi konkursiteemale). Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( kartin.saar @etag.ee ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega CHANSE'i taotlusvoorude laia ja interdistsiplinaarse, võimalikult paljusid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke distsipliine kaasava haarde tõttu haakub CHANSE kõigi „ Eesti 2035 “ sihtidega (inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus, riigivalitsemine). Fookusvaldkondadest seostub CHANSE otseselt „ Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumiga “ . CHANSE'il on otsene puutumus ka fookusvaldkonnaga „ Digilahendused igas eluvaldkonnas “ . Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021 – 2035) eesmärk on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Eesti teadus. Kõrgel tasemel rahvusvaheliste ja erialaüleste teaduskoostööprojektide kaudu toetab CHANSE Eesti ühiskonna, keele, ajaloo ja kultuuri uurimise kõrget taset, Eesti teaduse ja teadlaste rahvusvahelist tutvustamist ning Eesti ja maailma suurte probleemide lahendamisse panustamist (konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele), humanitaar- ja sotsiaalteaduslike erialade koostööd ja seesmist mitmekesisust. Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub, sest tegemist on Horisont 2020 ERA-NET Cofund projektiga . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused CHANSE on humanitaarteadusi rahastavate asutuste koostöövõrgustiku HERA ( Humanities in the European Research Area ) ning sotsiaalteadusi rahastavate asutuste koostöövõrgustiku NORFACE ( New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe ) koostööprojekt. Eesti on osalenud mõlemas koostöövõrgustikus läbi mitme raamprogrammi . Horisont 2020 vältel on võrgustikud korraldanud järgmised ERA-NET Cofund ’i vormis ühiskonkursid : 2016 „ Uses of the Past “ (HERA) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. 2016 „Dynamics of Inequality Across the Life- course “ (NORFACE) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. 2017 „ Public Spaces : Culture and Integration in Europe “ (HERA) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega (koordineeritav) projekt. 2017 „ Transformations to Sustainability “ (NORFACE) – Eesti selle l konkursi l ei osalenud. 2019 „ Democratic Governance in a Turbulent Age“ (NORFACE) – Eesti teadlaste osalusega projekt e rahastust ei pälvinud. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused CHANSE I taotlusvoor avati märtsis 2021. Taotlusvooru teemadeks olid „ Cultural Transformations in the Digital Age “ ja „ Digitalisation and Social Transformation “ . Rahastuse pälvis 4 projekti Eesti teadlaste osalusel. CHANSE II taotlusvoor avati mai s 2023. Taotlusvooru teemad olid koostatud ko ostöös HERA ja NORFACE võrgustikega - CHANSE-HERA „ Crisis – Perspectives from the Humanities “ ja CHANSE-NORFACE „ Enhancing well-being for the future “ . Voorus CHANSE-HERA „ Crisis – Perspectives from the Humanities “ sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Voorus C HANSE-NORFACE „ Enhancing well-being for the future “ sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. Juunis 2023 . a. toimus Tallinnas CHANSE konverents I taotlusvooru s rahastatud projektidele. Osalejaid oli kahepäevasel konverentsil ligi 200 ning esindatud olid kõik 26 r ahastatud projekti. Konverentsil keskenduti antud taotlusvooru temaatika kohaselt digitaaliseerumise mõjule ühiskonnas. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused 2025. a alustavad teise taotlusvooru projektid oma tegevustega ja septembris toimub projektide avakonverents Krakowis . Taotlusvoore rohkem ei korraldata, aga jätkub projektide monitoorimine ning aruandlus ning uue partnerluse Social Transformation ettevalmistus. 2 8 . NORDFORSK: nordic-baltic multilateral partnership s VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühisprogramm Lühikirjeldus NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel . NordForski ühisprogrammides osalemine aitab kaasa Eesti teaduskoostöö tihendamisele ennekõike Põhja maadega, aga järjest rohkem ka Balti riikidega. See kasvatab kohalikku kompetentsi ja võimaldab meil õppida Põhjamaade kogemusest, samuti aitavad NordForski ühisprojektid kaasa võrgustumisele ja uute kontaktide loomisele. Läbivaks kriteeriumiks NordForski ühisprogrammi loomisel on selle lisandväärtus (nn Nordic-Baltic Added Value ) ning keskendumine piirkonna jaoks oluliste ja/või eriomaste probleemide lahendamisele . Ühised teadusuuringud Põhjamaadega võimaldavad meil teha jagada andmeid, infrastruktuuri ja ressursse riikideüleselt . Partnerluse eelarve Aastatel 2019-202 4 on Eesti (ETAG + osaliselt M E M/R E M) liitunud 8 NordForski programmiga: Avaliku sektori digitaliseerimise programm ( Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector ) : eelarve 6,6 mln eurot ; COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm ( Nordic Health Data Research Projects on COVID-19 ) : eelarve 10 mln eurot ; J ätkusuutliku vesiviljeluse programm ( Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture ) : eelarve ligi 7 mln eurot ; J ätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm ( Sustainable Agriculture and Climate Change ): eelarve ligi 7 mln eurot ; Rohepöörde programm ( Green Transition ): eelarve 15,6 mln eurot ; Ränne ja lõimumine ( Migration and Integration ): eelarve 72,2 mln NOK (6,2 mln eurot) ; Merede jätkusuutlik kalandus ( Sustainable Fisheries from Healthy Seas ) : eelarve 40 mln NOK ; Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemid ( Sustainable health and social care systems for elderly ) : eelarve kuni 75 mln NOK Põhjamaadel ja kuni 1,2 mln eurot Balti riikidel . Ettevalmistamisel on liitumine järgmiste taotlusvoorudega (2024 lõpus/2025 alguses): Jätkusuutlik metsandus ( Sustainable Forestry ) : eelarve kuni 60 mln NOK ; Eetiline tehisintellekti kasutamine ( Ethical Use of Artificial Intelligence ): eelarve 15 mln NOK ; Siseturvalisus ja julgeolekuohud ( Antagonistic threats challenging Nordic societal security ) : eela rve kokku 66 mln NOK Eestipoolne eelarve : Aastatel 2019-202 4 on Eesti (ETAG + osaliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ) liitunud 8 NordForski programmiga: Avaliku sektori digitaliseerimise programm ( Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector ) : ETAGi eelarve 368 157 eurot ; COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm ( Nordic Health Data Research Projects on COVID-19 ): ETAGi eelarve ligi 150 000 eurot ; Jätkusuutliku vesiviljeluse programm ( Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture ) : ETAGi eelarve 150 000 eurot ; Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm ( Sustainable Agriculture and Climate Change ): ETAGi eelarve 300 000 eurot (3 x 100 000) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium il 100 000 eurot ; Rohepöörde programm ( Green Transition ): ETAG i eelarve ligi 300 000 eurot (3 x 100 000) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium il 100 000 eurot . Rände- ja lõimumise programm ( Migration and Integration ): ETAGi eelarve 600 000 eurot (2 x 150 000 + 1 x 300 000) . Merede jätkusuutliku kalanduse programm ( Sustainable Fisheries from Healthy Seas): ETAGi eelarve 150 000 eurot. Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemid ( Sustainable health and social care systems for elderly ) : ETAGi eelarve 150 000–300 000 eurot (sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus on partneri või koordinaatori rollis). Väljatöötamisel olevates taotlusvoorudes (jätkusuutlik metsandus, eetiline tehisintellekti kasutamine, siseturvalisus ja julgeolekuohud) plaanib ETAG rahastada 1-2 projekti eelarvega 150 000–300 000 eurot sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus osaleb projektis konsortsiumi partneri või koordinaatorina. Võimalik, et kaasrahastajana liitub ka Siseministeerium. Kaitseministeerium ei soovi rahastajana osaleda. Eesti osaleb NordForski ühisprogrammides virtual common pot ’i rahastamisskeemi alusel. Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub. Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Piller ( [email protected] ), Katrin Saar ( [email protected] ), Katrin Kello ( [email protected] ) , Argo Soon ( [email protected] ), Margit Suuroja ( [email protected] ), Lauri Teppo ( [email protected] ) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Argo Peepson ( [email protected] ) , Sandra Salom ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Avaliku sektori digitaliseerimise programm - fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm – fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad ja –teenused" Jätkusuutliku vesiviljeluse programm - f ookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine “ Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm - f ookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine “ Rohepöörde programm - f ookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine “ ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused” R ände- ja migratsiooniprogramm – fookusvaldkond “Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum” Merede jätkusuutliku kalanduse programm – fookusvaldkond „Ressursside väärindamine “ Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide programm – fookusvaldkond „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ Jätkusuutliku metsanduse programm – fookusvaldkond „Ressursside väärindamine “ Eetilise tehisintellekti kasutamise programm – fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ Siseturvalisuse ja julgeolekuohtude programm – ühtib täielikult Eesti Siseturvalisuse arengukavaga 2030 Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Digital Agenda 2020 for Estonia Digiühiskonna arengukava 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Metsanduse arengukava aastani 2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Euroopa Biomajanduse Strateegia Sidus Eesti 2021 – 2030 Siseturvalisuse arengukava 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub , aga mitmed NordForski programmid/taotlusvoorud panustavad ka EL-missioonide elluviimisse (kliimamuutustega kohanemine , ookeanide ja vete missiooni eesmärkide täitmine jm). Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Otsene seos puudub. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Eesti on aastatel 2019-202 4 liitunud rahastajana 8 NordForski programmiga : ( 1) avaliku sektori digitaliseerimise programm: 3 Eesti osalusega projekti; (2) COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm : 1 Eesti osalusega projekt; ( 3 ) jätkusuutliku vesiviljeluse programm: 1 Eesti osalusega projekt; ( 4 ) jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm: 4 Eesti osalusega projekti, millest 3 rahastab ETAG j a 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ; ( 5 ) rohepöörde programm (1. alateema – energiatõhusad toidusüsteemid): 2 Eesti osalusega projekti, millest ühte rahasta b ETAG ja teist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ; (6) rände ja lõimumis e programm: 2024 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse 3 Eesti osalusega projekti (1 koordinaator eelarvega 300 000 eurot ning 2 partnerit kumb ki eelarvega 150 000 eurot) ; rahastajana osales ETAG summaga 150 000 tavapartneri ja 300 000 koordinaatori kohta; (7) merede jätkusuuliku kalanduse programm: 2024 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse üks Eesti osalusega projekt (150 000 eurot ) ; r ahastajana osales ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartneri kohta ja 300 000 eurot koordinaatori kohta ; (8) e akate tervise- ja hoolekandesüsteemide programm: 2024 valmistati ette ja avanes taotlusvoor, kus rahastajana osaleb ETAG eelarvega 150 000 – 300 000 eurot (1-2 projekti rahastamine sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus osaleb partneri või koordinaatorina). Väljatöötamisel on kolm uut NordForski programmi: Jätkusuutlik metsandus – taotlusvooru avanemine planeeritud 2025 I kv Eetilise tehisintellekti kasutamine – taotlusvooru avanemine planeeritud 2025 I kv Siseturvalisus ja julgeolekuohud – taotlusvooru avanemine planeeritud 2025 I kv 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Jätkub projektide elluviimine jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programmis. A lgab rohepöörde programmis rahastatud projektide elluviimine. 2025 I kv alustavad ka r ände- ja lõimumisteemalise s programmi s ning jätkusuutliku kalanduse programmi s rahastatud projektid. 2025 I kv sulgub eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide taotlusvoor; ETAG viib läbi vastavuskontrolli Eesti taotlejate osas; hindamistulemused peaks selguma 2025 lõpuks ning esimesed projektid saavad alustada kas 2025 IV kv või 2026 I kv . 2025 I -II kv jätkub 3 uue programmi avatud taotlusvooru ettevalmistamine ja läbiviimine, sh Eesti taotlejate konsulteerimine, taotlejatele suunatud infopäeva korraldamine jms; ETAG viib läbi vastavuskontrolli Eesti taotlejate osas; hindamistulemused peaks selguma 2025 lõpus ning projektid saavad alustada 2025/2026. 29. IMPRESS-U VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühisprogramm Lühikirjeldus IMPRESS-U on multilateraalne partnerlus , mis loodi 2023 USA teadusfondi ( National Science Foundation , NSF) initsiatiivil koostöös Balti riikide ja Poolaga. Meetme rahastajad: Eesti (ETAG), Läti ( L atvian C ouncil of S cience , LCS ), Leedu (R esearch Council of Lithuania , RCL ), Poola ( National Science Centre , NCN ; National Agency for Academic Exchange , NAWA), Ukraina ( National Research Foundation of Ukraine , NRFU) ning USA ( National Science Foundation , NSF ; National Academies of Sciences , NAS ; Office of Naval Research Global , ONRG ; erafondid ja -doonorid ) . IMPRESS-U ( Towards Resilient International Collaborations . Integration of Ukrainian Researchers into Global Research Community) eesmärk on toetada kõrgetasemelist rahvusvahelist teadustööd ning lõimida Ukraina teadlasi ja teadusasutusi rahvusvahelisse teaduskoostöösse. Meetmes rahastatakse teadusprojekte, milles osalevad vähemalt 3 riigi teadlased: igas projektis peavad olema Ukraina ja USA osalejad ning lisaks kas Eesti, Läti, Leedu või Poola teadlased. Koordinaator saab olla üksnes USA-st. Projektid kestavad 2-3 aastat. Partnerluse eelarve 13,32 mln USD Eestipoolne eelarve : 5x100 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub. Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Piller ( [email protected] ), Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Otsene seos puudub. Seos valdkonna arengukavadega Otsene seos puudub. Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Otsene seos puudub. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Meede loodi 2023. aastal, kui allkirjastati ka MoU ning valmistati ette taotlusvooru dokumendid. Kahe-astmeline taotlusvoor avanes 2023 sügisel, esmalt tuli esitada NSFile eeltaotlus ( 2-pager ) , mille heakskiitmisel sai projekt NSFilt kutse esitada täistaotlus. Täistaotlused esitas NSFile USA koordinaator; Eesti partner esitas ETAGile ülevaate planeeritud eelarvest koos NSFile esitatud taotluse koopiaga . Taotl emine olnud pidev ja huvi programmi vastu on olnud väga suur, e sitatud on üle 150 eeltaotluse . 2023 - 2024 toimus kokku 5 hindamispaneeli, mille tulemusel rahastati meetmes 2 6 taotlust kogumahus 13,32 mln USD , sh 5 Eesti partnerite osalusel. ETAG on sõlminud kõigi projektidega grandilepingud (eelarvega 5x 100 000 eurot) . ETAGi rahastatud projektide nimekirja ja annotatsioonidega saab tutvuda ETAGi kodulehel . 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Kuna algselt planeeritud vahendid on rahastajatel ära kasutatud, siis on meetme tegevus peatatud seniks, kuni tekivad täiendavad vahendid. 30. EIG- CONCERT VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühisprogramm Lühikirjeldus Eesti-Jaapani koostöö on toimunud üle 20 aasta läbi Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (JSPS) järeldoktorite stipendiumi. Senine koostöö on olnud ühepoolne ja kõik teadlase kulud on katnud JSPS. Ainult konkursi korraldamine on toimunud ETAGi poolt. 2024. a muutus koostöö kahepoolseks ja Eesti liitus Jaapani teadus- ja tehnoloogiaagentuuri (JST) programmiga EIG-CONCERT. Programm rahastab teadusprojekte ja lähtub top-down põhimõttest. Esimeses 2024. a taotlusvooruga liitus ETAG ad hoc . Ja ametlik liitumine programmiga toimus sama aasta lõpus. EIG- CONCERT programm on varasem ERA-NET, kuid mis Horisont 2020 lõppemise järel on jätkuvalt aktiivne – osaleb 13 rahastusasutust 11 riigist. EIG-CONCERT toimib ERA- NET t i de ga samadel põhimõtetel ehk iga riik rahastab oma teadlasi. Igal aastal valivad EIG- CONCERTiga liitunud rahastusorganisatsioonid, mis teemal taotlusvoor korraldada. Partnerluse eelarve Otsustatakse igal aastal rahastavate organisatsioonide poolt Eestipoolne eelarve : 2024. a 300 000 eurot 2025. a 300 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub. Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar (kat r [email protected]) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti välispoliitika arengukava 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Endine Horisont 2020 ERA-NET, mis jätab oma tegevust pärast H2020 lõppu. Kuni 202 5 . aastani toimunud tegevused Osalemine 2024. a taotlusvoorus teemal: „Digital Transformations and Robotics in Sustainable Agriculture “. ETAG plaanis rahastada kahte projekti ja kuni 150 000 eurot projekti kohta , juhul kui taotleja on tavapartner või 300 000 eurot , juhul kui koordinaator. Taotlusvoor avane s 14. mai 2024 ja tähtaeg o li 23. juuli. Eesti teadlased osalesid kahes taotluses tavapartnerina, aga kumbki ei saanud rahastust, sest ei olnud pingereas piisavalt kõrgel kohal. Kokku rahastati 6 projekti. Taotlusvoorus osale sid lisaks Eestile ja Jaapanile ka Bulgaaria, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Türgi. 202 5 . aastal plaanitavad tegevused Uus taotlusvoor on plaanitud teemal kliimamuutuste mõju ookeani ja mere keskkonnale. ETAG plaanib osaleda taotlusvoorus eelarvega kuni 300 000 eurot .