Pöördumine

Pöördumine Eesti Kaitseministeeriumi poole Pöö rdime Teie poole murega, mis käsitleb 08.12.2024 ERR Aktuaalse Kaamera kella 21.00 uudised, kus kajastati Kaitseväe muret tuule- ja päikeseparkidele, mis segavad julgeoleku tagamiseks signaalluure tööd, samas toodi välja ka kaart, kus on märgitud kollasega alad, kuhu ei ole soovituslik rajada tuule- ja päikeseparke, kuid Haljala valda, Lääne-Virumaal planeeritakse tänaseks juba kaht tuuleparki (kaart lisatud manusena) just samale alale. Vastavalt AK uudistes toodule ke h testas 2015 aasta Kaitseminister alad, kuhu ei tohiks rajada tuule- ja päikeseparke . Samuti ei leia Eesti Kaitseväe ega Kaitseministeeriumi kooskõlastust Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateerilise hindamise programmi avaliku väljapaneku 10. Juunist kuni 26. Juulini 2024 kestel laekunud arvamus test ja seisukoh tadest Eesti Kaitsev ä e ja Kaitseministeeriumi seisukohta ega kooskõlastus (do k ument lisatud manusena). Haljala valda planeeritud tuulepargi alale jääb ka Kaitseministeeriumi Suuresoo , Kandle küla kinnistu ( 19003:001:0109 ) , siis kuidas see mõjutab Suuresool asuva rajatise tööd? Kuna tuugendid tekitavad madalsagedust, infraheli ja raadioside häiringuid, vibratsiooni ja palju muud (ka tervisemõju), siis mujal maailmas on tavapärane loogika, et tuuliku kaugus elamutest peab olema 10 kordne tuuliku kõrgusega, seega 250m kõrge tuuliku puhul 2500m elamutest, kuid kuna Eestis on puudulik seadusandlus. Haljala valla Tatruse küla elanikud tunnevad suurt muret sellepärast, et arendajad ning ka KOV ei arvesta vastava infoga ning teevad kõik selleks, et võimalikult kiiresti saaks allkirjad dokumentidele alla. Täna on veel võimalik katkestada pöördumatu kahju tekkimist E esti julgeolekule ja kohalike inimeste tervisele. Lugupidamisega Piret Villum-Salak Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku 10. juunist kuni 26. juulini 2024 kestel laekunud arvamused ja seisukohad nende kohta Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõikest 1 kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse mitmed valdkonnad, sh maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise korraldamine, kes on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusse kaasatud. Täpsustusena juhime tähelepanu, et lähteseisukohtade ja KSH programmi leheküljel 52 toodud tabelis 3-2. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on Maa-ameti menetlusse kaasamise põhjendusena märgitud muuhulgas riigi omandis ja Kliimaministeeriumi haldusalas olevate maaüksuste volitatud valitseja. Alates 2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks ning Regionaal- ja Teadmiseks võetud. KSH Põllumajandusministeerium, Põllumajandusministeeriumi haldusalas on alates 1. juulist ka Maa-amet. Kuna Maa-amet kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmi on täpsustatud. e-kiri, 18.07.2024 haldusalasse, siis Maa-amet ei ole Kliimaministeeriumi haldusalas olevate maaüksuste volitatud valitseja. Samas kuigi Maa-amet on riigi omandis ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas olevate maaüksuste volitatud valitseja ei ole see põhjuseks, miks peaks Maa-amet eriplaneeringu menetlusse kaasama. Nimelt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute puhul annab reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, osas eriplaneeringule seisukoha Maa-ameti asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 1  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Seega palume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi menetlusse kaasamise põhjendust täiendada järgnevalt: Riigi omandis ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas olevate maaüksuste riigivara valitseja ning maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik planeerimisseaduse tähenduses. Täname Teid eriplaneeringu ja KSH menetlusse kaasamise eest, kuid märgime, et Kliimaministeerium ei pea vajalikuks menetluses huvitatud asutusena osaleda. Piisab, kui Kliimaministeeriumi haldusalast kaasatakse Kliimaministeerium antud menetlusse huvitatud asutustena Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaamet. Teadmiseks võetud. Kiri 14.06.2024 nr 7- 15/24/2562-2 Tehnilise täpsustusena juhime tähelepanu, et KSH programmi leheküljel 52 toodud tabelis 3-2 on ekslikult märgitud, et Maa-amet kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse – tegelikult on Maa-amet Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas. 2  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Ptk 1.3, lk 8 on toodud, et sobivusanalüüsi (GIS analüüs) käigus arvestati Tatruse looduskaitseala kaitse- Keskkonnaameti soovitatud puhvritega (seisuga 28.06.2021), 600 m puhver eesmärk on kaitsta, säilitada ja kaitsealast, hoiualast, püsielupaigast (kaasa arvatud Natura 2000 alad ning taastada väärtuslikke projekteeritavad alad), mille kaitse-eesmärgiks on linnu- või nahkhiireliike. metsakooslusi. Linnu- või Samas piirneb esialgse uuringualaga C Tatruse looduskaitseala ning nahkhiireliike kaitse-eesmärgina ei soovituslikku puhvrit pole arvestatud. Dokumendi kohaselt selgitatakse nimetata, mistõttu ei ole ka tuulepargi rajamise kaudne mõju (eelkõige juhul kui taristu rajamisega koheselt puhvrit lisatud. Puhvri kaasneb kuivendus) Tatruse looduskaitseala kaitstavatele metsakooslustele võimalik vajadus ja suurus selgub ning vajadusel kaitseala ja tuulepargi vahelise puhvri ulatus välja KSH käigus. keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus. Palume täpsustada, KSH käsitleb nii ehitamise, miks ei ole koheselt arvestatud soovituslikku puhvrit ning juhime tähelepanu, Keskkonnaamet opereerimise kui ka sulgemise et lisaks tuleb KSH käigus hinnata tuulepargi ja selle taristu mõju etappe. Kiri 27.06.2024 nr 6- looduskaitsealale nii opereerimise etapis kui ka peale sulgemise etappi. 5/24/10891-2 Ptk 2.4, lk 14 on välja toodud, et opereerimise aegsed negatiivsed mõjud on Ptk 2.4 on tuulepargi arendamise seotud eelkõige müra, varjutuse ja visuaalse mõjuga, aga sõltuvalt asukohast etappide kokkuvõtlik kirjeldus, võib olla mõjutatud ka linnustik ja loomastik. Täpsustame, et eeldatavaid mõjusid on täpsemalt kuivendussüsteemide mõju jätkub nii opereerimise etapis kui ka peale kirjeldatud ptk-s 2.5. sulgemise etappi. Tuulepargi ühendus põhivõrguga Ptk 2.5.1, lk 15 palume linnustiku mõjutegurina lisada hukkumise õhuliinides on kavandatud (välditav). maakaabelliinidega. Ptk 2.5.8, lk 34 on märgitud, et LKS-st tulenevalt on Annikvere ojal ja Vainupea jõel 50 m laiune ehituskeeluvöönd, kusjuures metsamaal ulatub Parandus on sisse viidud. ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ehk 100 m. Täpsustame, et nn 3  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta metsamaa erisus looduskaitseseadus (LKS § 38 lg 2) kehtib vaid rannal ja järve või jõe kaldal, kuid mitte oja kaldal. Ptk 2.6, lk 47–48 on käsitletud kumulatiivsete mõjude hindamist. Kindlasti tuleb hinnata eriplaneeringuga kavandatavate tuuleparkidega (eriti alad A–C) Nii ptk 2.2 kui 2.6 on nimetatud, kaasnevate mõjude omavahelist kumuleeruvust. Eeldatavasti on see ka kavas, et hinnatakse kõigi võimalike kuid meie hinnangul see dokumendist üheselt välja ei tule. KHS programmis realistlike tuulepargi alade võiks ka nimetada olemasoleva info alusel eeldatavad mõjuvaldkonnad, kus kumulatiivset mõju. eriplaneeringuga kavandatavate tuuleparkide mõjud võivad kumuleeruda (nt müra, varjutus, visuaalne mõju). KSH aruandes kajastatakse vundamentide ja teedega Ptk 2.8, lk 49 tabeli 2-6 kohaselt kavatsetakse KSH aruandes käsitleda kaasnevat mõju suurust lähtuvalt võimalikku mõju põhjaveele, kuna uuringualad asuvad valdavalt kaitsmata ja tuulikute ja sellega seotud taristu nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ning mõju võib esineda peamiselt rajamise asukohast kui ka vundamentide ja teede rajamisel (seejuures on tavaliselt vajalik ka täiendav tehnoloogiast tulenevalt. kuivendamine). Palume mõju hindamisel kajastada mõju suurust ning kui Hindamise aluseks on seatud kaugele võib mõju (veerežiimi muutus) ulatuda, ning kas mõjuala ulatuses on kriteerium, et ükski elamu ei saa elamuid, mille veevarustust planeeritav tegevus võib mõjutada. paikneda tuulepargile lähemal kui 750 m. Palume esialgsetel uuringualadel kajastada märgalade olemasolu. Näiteks uuringualadel C ja D on märgalad (madalsoo, raba) või asuvad märgalad KSH programmi on täiendatud nii vahetus läheduses (Marjasoo ja Hulja soo uuringualaga D piirneval alal). märgalade joonisega kui ka Kuna tuulikute taristu rajamine võib mõjutada veerežiimi (sh on mainitud ka tekstiliselt. täiendavat kuivendamist), palume tabelis 2-6 eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõjuna kajastada mõju märgaladele. Eriplaneeringu esialgsetele uuringualadele jääb KSH programmi kohaselt KSH programmi koostamise ajal mitmeid vooluveekogusid ja allikaid. Uuringuala A läbib Annikvere oja, ala B ei ole teada, kas ja millist taristut Vainupea jõgi, ala C Visuoja ja ala D Auküla peakraav. KSH programmi lk 36 on vajalik veekogude 4  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta mainitakse, et LKS § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd mh ehituskeeluvööndisse rajada, kuid kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalituse eriplaneeringuga seda ei saa praeguses etapis kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, kuid KSH peab siiski andma välistada. KSH programmi on hinnangu, kas asjakohased pinnavee ja kalda kaitse eesmärgid on tuulepargi täiendatud vee-elustiku osas. rajamisel täidetud. KSH programmist järeldub, et tuulikute vundamendid ja taristu võidakse rajada veekogude ehituskeeluvööndisse (lk 49). Kui järeldus on õige, palume lisaks pinnaveele ja kallastele avalduva mõju hindamisele kajastada ka mõju vee-elustikule (valguse muutus, vibratsioon, müra). Tuulikute ja teiste LKS § 38 lg 4 ja 5 toodud erandite alla mitte kuuluvate uute ehitiste kavandamisel kalda ehituskeeluvööndisse tuleb planeerimisprotsessis taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist (LKS § 40 lg 4 p 4). Leiame, et juhul kui tuuleparkide rajamisega kaasneb ulatuslik kuivendussüsteemide rajamine või ümberehitamine, mis võib avaldada Teadmiseks võetud. Vajadusel negatiivset mõju märgade elupaikade elustikule, tuleb kavandada meetmed arvestame edasise töö käigus. sellega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks või kompenseerimiseks. On tervitatav, et esmasel ruumianalüüsil on tuugenite distantsiks hoonestusest lähtutud 750 meetrisest puhvrist, sest see langeb kokku taastuvenergeetika Teadmiseks võetud. põhimõttega, et energia tuleks toota tarbijale võimalikult lähedal, sest nii väheneb surve piirkonna loodusväärtustele. Teadmiseks võetud. Linnustiku-uuringud on planeeritud, metoodika on kavas kooskõlastada Linnustiku kui ka nahkhiirte Keskkonnaametiga. Saustre merikotka püsielupaigale pööratakse eraldi uuringu metoodikad on esitatud tähelepanu, kuna see on hetkel ainuke teadaolev I kaitsekategooria kaitsealuse Keskkonnaametile liigi leiukoht EP alal. Natura 2000 linnualade mõjuhindamise vajadus on kooskõlastamiseks 21.03.2024. käsitletud, järeldustega võib nõustuda. Keskkonnaamet kooskõlastas metoodikad tingimuslikult 5  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta märkustega 11.04.2024 kirjaga 6- 5/24/5765-2. Avalikustamisele suunatutud KSH programmis on esitatud märkustega arvestatud. Lisaks on vastavad uuringumetoodikad esitatud Keskkonnaametile täiendavaks kooskõlastamiseks 17.06.2024. Keskkonnaamet kooskõlastas täiendatud uuringu metoodikad 05.08.2024 (kirjaga number 6- 5/24/5765-4). Märgime, et kaasamiskirjas toodud veebilink eriplaneeringu materjalidele suunas valla kodulehe avalehele. Soovitame arvamuse avaldamiseks mõeldud Teadmiseks võetud. materjalide kohta edastada võimalikult täpne veebilink dokumendi asukohaga või edastada arvamuse avaldamiseks mõeldud dokument meile otse. Muinsuskaitseamet Lähteseisukohad ja KSH programm on Muinsuskaitseametis läbi vaadatud. Dokumentide koostamisel on arvestatud Muinsuskaitseameti varasemate Kiri 23.07.2024 nr 5.1- Teadmiseks võetud. ettepanekute ja seisukohtadega. Muinsuskaitseamet nõustub lähteseisukohtade 17.5/948-3 ja KSH programmiga esitatud kujul. Amet on tutvunud Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga Terviseamet ning märgib järgmist: Teadmiseks võetud. Dokumenti on Kiri 19.06.2024 nr 9.3- vastavate määrustega täiendatud. 4/24/5316-2 Planeerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega 6  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. Lisaks tuulikute tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid, näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid. Need komponendid võivad tekitada eelkõige tonaalset müra ja neid tuleb hinnata koos tuuliku müraga. KSH raames tuleb hinnata ka vibratsiooni teket ja levikut ning arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, Maa-amet kooskõlastatakse planeering PlanS sätestatud korras Kliimaministeeriumi või Kiri 02.07.2024 nr 6- Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on korraldusega Teadmiseks võetud. 3/23/8341-3 03.07.2023 nr 182 „Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga 7  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega. Seisuga 28.06.2024 asuvad Haljala valla eriplaneeringuala territooriumil osaliselt kaks maavarade registris arvel olevat maardlat: Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (maavarade registri registrikaart nr 33) ja Hulja turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 367). Lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis on kattumine maardlatega kirjeldatud. Planeeringuala tuuleenergeetika uuringuala C edelaosa kattub osaliselt Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (maavarade registri registrikaart nr 33) põlevkivi aktiivse tarbevaru 4 plokiga ja aktiivse reservvaru 7 plokiga. Uuringualale C põlevkivimaardlaga kattuvale alale ei ole antud kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. MaaPS § 14 lõike 2 punkt 3 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu Võtame teadmiseks ja arvestame olemasolevat olukorda, võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse edasises planeerimisprotsessis. volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (taastuvenergia ehitise) ehitamisega. Lubamise tingimused maavarade lõikes on sätestatud MaaPS § 14 lõike 2¹ punktides. MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti 2 kohaselt Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud 8  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Palume edasises planeerimisprotsessis arvestada, et põlevkivimaardla alale on taastuvenergia ehitisi võimalik ehitada ainult tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Planeeringuala tuuleenergeetika uuringuala D kattub täielikult Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (maavarade registri registrikaart nr 33) põlevkivi passiivse tarbevaru 3 plokiga. Lisaks asuvad eelnimetatud alal osaliselt Hulja turbamaardla maavarade registri registrikaart nr 367) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1 ja 2 plokk ning passiivse reservvaru 3 plokk. Turba 2 ploki registrikohane keskmine paksus on 2,3 m ja teiste plokkide keskmine paksus on alla kahe meetri. Uuringuala D asub keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 ja lisas 2 toodud nimekirjadesse kuuluvatel aladel. Kliimaminister on algatanud nimetatud määruse muutmise, et kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirju Võtame teadmiseks ja arvestame vähendada. Uuringualaga D kattuva turbamaardla ega põlevkivimaardla kohta edasises planeerimisprotsessis. ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. MaaPS § 14 lõike 2 punkt 3 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (taastuvenergia ehitise) ehitamisega. Lubamise tingimused maavarade lõikes on sätestatud MaaPS § 4 lõike 21 punktides. MaaPS § 14 lõike 21 punkti 1 kohaselt Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist turbamaardla alal, mis ei ole kantud 9  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Uuringualaga D kattuva turbamaardla ala asub osaliselt kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalal. Lisaks asuvad maardlaga kattuval eelnimetatud uuringualal osaliselt maaparandussüsteem, üle 10 km² valgalaga Auküla peakraav ja nende piiranguvööndid ning kraavid. Maardlana arvel oleva turba paksus on suhteliselt väike. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et uuringualaga D kattuvale turbamaardla alale taastuvenergia ehitiste ehitamine halvendaks turbamaardla olemasolevat olukorda. Lisaks asub uuringuala D põlevkivi passiivsel tarbevarul. MaaPS § 14 lõike 21 punkti 2 kohaselt Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Palume edasises planeerimisprotsessis arvestada, et tulenevalt MaaPS-es sätestatud nõuetest on uuringuala D põlevkivimaardlaga kattuvale alale taastuvenergia ehitisi võimalik ehitada ainult tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu menetlemisega. Palume esitada planeering enne vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Põllumajandus- ja Esitatud dokumentide kohaselt nähtub, et maaparandussüsteemide maa-alad ei Võtame teadmiseks ja arvestame Toiduamet ole tuulikutele ja nendega seotud taristule sobivatest esialgsetest alade edasises planeerimisprotsessis. valikust välistatud ning maaparandussüsteemidele ehitamine võib kahjustada 10  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Kiri 05.07.2024 nr 6.2- olemasolevat drenaaži ja mõjutada piirnevate süsteemide jätkuvat 6/4116 -1 nõuetekohast toimimist. Juhime tähelepanu, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (endine Maaeluministeerium) (edaspidi ReM) on kirjaga nr 4.1-5/2043-1 andnud Rahandusministeeriumile tuuleparkide planeerimisega seotud teemal seisukohad (vt lisa 1). Palume ka Haljala valla eriplaneeringu edasisel koostamisel nende seisukohtadega arvestada. PTA arvamus ühtib ReM-i seisukohaga, et tuuleparkide eriplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda võimalikku mõju maaparandussüsteemidele ja maaparandussüsteemidega varustatud maa-aladele ja seada nõuded nende säilitamiseks või rekonstrueerimiseks. Eriplaneeringu edasistes etappides tuleb anda selge kirjeldus, kuidas ning millises mahus maaparandussüsteemid toimima jäävad ning milliseid meetmeid kasutatakse selleks, et maaparandussüsteemid nende kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduse § 5 lõigetes 1-8 esitatud maaparandussüsteemi nõuetele ja et oleks tagatud maaparandussüsteemi ehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime. Lisaks oleme nõus ReM-i seisukohaga, et mida vähem maaparandussüsteemi alasid, eelkõige maaparandussüsteemi toimimist tagavaid ehitisi (drenaaž, kollektorid, eesvoolud, kuivenduskraavid jms) tuulikute ja taristu rajamine puudutab, seda kuluefektiivsem tuulikupargi rajamine maaparanduslikust aspektist on. Tulenevalt eeltoodust palume Haljala valla tuuleparkide eriplaneeringu edasistes etappides arvestada ReM-i seisukohtadega ning käesolevas kirjas kirjutatuga. Võimalusel vältida tuuleparkide asukoha valikul maaparandussüsteemide maa-alasid või arvestada juba varakult maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadusega ning käsitleda meetmeid maaparandussüsteemide kaitseks/ümber ehituseks eriplaneeringu edasistes dokumentides. 11  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TTJA-l ei ole eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH Teadmiseks võetud. Kiri 17.06.2024 nr 16-6/23- programmi kohta märkuseid. 07069-003 Kaasatav asutus või isik Kaitsevöönd ja paigaldiste ohutus Planeeringualale jääb Eleringi poolt hallatavaid kaitsevööndiga elektri- ja gaasipaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndi alal kehtivate piirangutega. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga. Detailsema info või eelprojekti tarbeks tehniliste tingimuste taotlemiseks Elering AS palume pöörduda Eleringi poole. Võtame teadmiseks ja arvestame Kiri 24.07.2024 nr 11- Juhime teie tähelepanu asjaolule, et lisaks ehitise kaitsevööndist tulenevatele edasises planeerimisprotsessis. 4/2024/413-2 piirangutele peab uute ehitiste kavandamisel arvestama olemasolevate ehitiste ohutuse tagamiseks vajalike meetmetega. Elektrituulikute osas tuleb lisaks arvestada nõutavat tuuliku vahekaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus. Elektrituulikute vahekauguse määramisel D kategooria gaasitorustikust lähtume üldtunnustatud Euroopas rakendatud praktika GPG („Good Practic 12  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Guide“) dokumendist „UKOPA/GP/013 Edition 1, 17. juuni 2017“. Nimetatud dokumendi kohaselt on vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel poolteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus. Tuulepargi ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda Eleringi õhuliini kaitsevööndiga. Õhuliini planeerimisel on nõutav telje kaugus Eleringi õhuliini teljest: • kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 40 m • 330 kV ja 110 kV õhuliin telgede vaheline kaugus – 35 m • kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 20 m Tuulepargi õhuliini ja Eleringi õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud. Maakaabli ja 110 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini vähemalt 15 m. Maakaabli ja 330 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini vähemalt 25 m. Planeeritud investeeringud Valla territooriumi läbivatest liinidest on plaanis rekonstrueerida 330 kV õhuliin Püssi-Rakvere L360. L360-ga tõstetakse ühistele mastidele 110 kV õhuliin Rakvere – Kunda L115 lõigus, mis kulgeb L360-ga paralleelselt. Lisaks tõstetakse L360-ga kogu pikkuses ühistele mastidele ka 110 kV õhuliin Püssi-Rakvere L103. Ehitustööd on planeeritud aastatel 2027-2028. Tervikkirja on võimalik lugeda valla veebilehelt tuuleparkide eriplaneeringu Eesti Metsa Abiks MTÜ alamjaotusest: Tuuleparkide eriplaneering - Haljala vald 13  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Kiri 26.07.2024 Esmase eelvaliku alusel on planeeritud tuulikud rajada aladele, mis asuvad KSH programm sisaldab rohevõrgustiku tuumikaladel… rohevõrgustiku kirjeldust (joonis 2-3) ja näeb ette rohevõrgustikule …Koos tuulikuparkide rajamisega kaasnevad raadamised, mis on vajalikud avalduva mõju hindamist. tuulikute ja tuulikuid teenindava platsi rajamiseks, tuulikuni viiva tee loomiseks ja elektriliinide vedamiseks tuulikuni. Raadatud metsa ega lageraielanke ei saa rohevõrgustiku alana käsitleda, sest enamus linnuliike ei lenda üle langi. Rohevõrgustik jääb killustunuks. Lisaks on tuulikud lindudele ohtlikud. Tsoonid, kuhu hetkel tuulikud on planeeritud püstitada, tooksid kaasa kindlasti paljude lindude ja käsitiivaliste hukkumise ja populatsiooni vähenemise piirkonnas. Näiteks Selja jõe maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku, kus elutsevad II kaitsekategooria nahkhiired tiigilendlane ja pargi-nahkhiir. Arvestades kui lähedale jääb Selja jõele tuulikuala C siis märkimisväärsed negatiivsed mõjud on nahkhiirtele olemas. …Tuulikute rajamine Haljala valla rohelise võrgustiku aladele läheb tugevasse vastuollu ka Haljala valla kehtiva üldplaneeringuga…. …Kehtiv Haljala valla üldplaneering ütleb selgelt, et rohevõrgustiku tuumikaladele ei või rajada ei uusehitisi ega tehnokoridore. Tuulikud aga on tootmisüksused, sest koos nende rajamisega muudetakse maa sihtotstarve tootmismaaks. Tuulikutega koos rajatakse ka uued tehnokoridorid. Samuti on tuulikute vundamendid väga mahukad ehitised, mille ehitamiseks kulub umbes 1800 tonni betooni… Negatiivne mõju lindudele. KSH käigus viiakse läbi linnustiku …Lindudele olulise mõjuga taristuks on ehitised või rajatised, mis jäävad uuring ja selle alusel mõju lindude rändeteele, pesitsus või toitumisalale ning põhjustavad lindude hindamine linnustikule. hukkumist, elupaiga killustumist või toitumisala kvaliteedi olulist langust. 14  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Kuna maismaa tuuleparkide rajamisega kaasneb teede ehitus ning metsa raadamine, on nende puhul täiendavaks negatiivseks faktoriks elupaikade hävimine. Tuulepargi rajamine maismaale ning Natura 2000 linnuala (Lahemaa rahvuspark) lähedusse on vastuolus siduva Euroopa Komisjoni määrusega “EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030”. KSH programm näeb ette Natura hindamist sh Lahemaa linnualale Eesti Vabariik on liitunud Euroopa Komisjoni poolt kohustusliku elurikkuse (ptk 2.5.6.) strateegiaga aastani 2030, mis rõhutab kliimaneutraalsuse saavutamise vajalikkust: “Kestlikumalt hangitud taastuvenergia on väga oluline, et KSH programmi ptk 1.4. käsitleb võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu. EL seab esikohale eriplaneeringu seoseid asjakohaste lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia, avamere tuuleparkide (mis strateegiliste võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis toetavad arengudokumentidega. elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele võtmisega.“ EL-i elurikkuse strateegia ei toeta maismaatuuleparkide rajamist. Tuulepargi rajamine Natura 2000 linnuala lähedusse nõuab Natura hindamise KSH programm näeb ette Natura läbiviimist, mõju kaitseala terviklikkusele peab olema täielikult välistatud. hindamist. Koos tuulikute rajamisega Haljala valda kasvab märkimisväärselt oht KSH programm näeb ette laiaulatuslikuks tulekahjuks. See kujundaks ohtu nii Haljala valla elanike võimalike riskide hindamist. elule ja tervisele kui ka kaitsealadele/rohevõrgustiku tuumikaladele. KSH programm näeb ette müra Koos tuulikute püstitamisega kaasneks kõrge infraheli tase. modelleerimist ja selle mõju hindamist. Juba ainuüksi tuulikute käigukastid sisaldavad kuni 1400 liitrit õli ja tuulikute KSH programm näeb ette õlilekked on sagedased. Sellega kaasneb suur risk nii põhjaveele kui võimalike riskide hindamist, sh rohevõrgustiku tuumikalade säilimisele. õlilekke korral. 15  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta KSH programmi ptk 1.4. käsitleb eriplaneeringu seoseid asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega, sh Haljala valla arengukava ja üldplaneeringuga. Selgitame, et PlanS § 95 lg 82 alusel võib KOV EP-ga teha ettepanekuid kehtiva ÜP muutmiseks. Kas selline vajadus tekib, selgub planeeringu koostamise käigus. Haljala Vallavolikogu 18.04.2023 otsuses nr 81 on toodud, et Haljala Haljala valla tuulikute eriplaneering on vastuolus Haljala valla arengukavaga. valla üldplaneeringu (kehtestatud /järgnevad tsitaadid Haljala valla üldplaneeringust/. Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10) seletuskirja peatükis 2.10 „Tehnilise infrastruktuuri põhimõtted“ on toodud, et Haljala Vallavalitsus suhtub soosivalt taastuvenergeetika kasutamisse. Vallas on mõeldav nii energiavõsa vms energia saamiseks biomassi kasvatamine kui ka eelnevate uuringute läbi viimisel tuuleenergeetika kasutusele võtmine. Tuulegeneraatorite jaoks sobilikud asukohad tuleb määrata koostöös vallaga nende 16  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta püstitamisest huvitatud isiku poolt eelnevalt teostatud uuringute baasil. Kehtiva üldplaneeringuga ei ole määratud tuuleparkide püstitamiseks sobivaid alasid. Haljala valla arengukava 2023- 2038 ja eelarvestrateegia 2023- 2026 peatükis 5.2 „Taristu ja kommunaalmajandus“ on toodud soovitud seisund aastaks 2038, mille puhul hooned on energiasäästlikud ja kasutatakse taastuvenergiat, toimib ringmajandus. KSH programm kajastab väärtuslikke põllumajandusmaid ja Väärtuslik põllumaa. ….Märkus: „Tuulikualad jäävad suuresti väärtuslikule näeb ette väärtuslikule põllumaale. Vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Teetammide rajamisega põllumajandusmaale avalduva tuulikuteni rajatakse tammid, millega muutub maapinna niiskusrežiim ja mõju hindamise. Täpsustame, et väheneb märkimisväärselt väärtusliku põllumaa viljakus…. väärtuslikke põllumajandusmaid on uuringualadel väga vähesel määral (joonis 2-2). KSH programm sisaldab väärtuslike maastike kirjeldust ja Väärtuslikud maastikud. …Märkus: Kõigi eelmainitud teelõigud jäävad näeb ette väärtuslike maastikega vahetusse kaugusesse planeeritavatest Haljala valla tuuleparkidest. Tugev arvestamist visualiseeringute vastuolu kehtiva Haljala valla üldplaneeringuga.“.. koostamisel ja visuaalsete mõjude hindamisel. 17  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Haljala valla üldised ehitustingimused. …Märkus: Tuulikute rajamine Haljala valda on ajendatud lühiajalisest kasust ja seab ohtu pikemaajalisi ühiskonnagruppide huvisid ja eesmärke. Lisaks visuaalsele ja müra Võimalike riskide hindamine (sh häiringutele kaasneks ka tuulikute läheduses viibivatele inimestele suur oht nt jäätumine) on KSH tavapärane nende elule ja tervisele. Selle tingib asjaolu, et talveti tuuliku labad jäätuvad osa ning tuulepargi rajamisel ja teadmata hetkel võivad jäätükid lennata teadmata suunas. Seda teemat on arvestatakse sellega. käsitletud näiteks Eologix Ping uudisloos „Dangers and risks due to ice accumulation on wind turbines. Miljööväärtusega alad. ..Märkus: Antud eriplaneeringu realiseerudes jääksid Tallinn-Narva maantee poolt vaadates vaadet domineerima tuulikualad A, B ja KSH programmis on välja toodud C ning kirik muutuks nende kõrval märkamatuks. Haljala kiriku kõrguseks on vajadus arvestada Haljala kirikuga 34 meetrit. Hetkel eriplaneeringuga planeeritakse kiriku vahetusse lähedusse visualiseeringute koostamisel ja kümnetest tuulikutes koosnevat tuulikuparki, kus tuulikute kõrgused saaksid visuaalse mõju hindamisel. olema samas suurusjärgus Tallinna Teletorniga… Kokkuvõte Rohelise võrgustiku tuumaala ja koridori muutmine tööstusmaa funktsioone kandvaks maa-alaks Natura 2000 linnu- ja käsitiivaliste alade kõrvale on mõeldamatu ja vastuolus kõigi mõeldavate keskkonna kaitse-eesmärkidega. Populaarsetelt virgestus- ja puhkealadelt peletada inimesed eemale raadatud Tuulikute rajamise võimalikkus metsa, müra ja hiiglaslike tööstuslike objektidega on tervisesporti, liikumist ja selgitatakse välja KOV EP ja KSH loodushuvi tugevalt pärssivad tegevused. Panna surve alla kohalikud käigus. toitlustus- ja majutusasutused, mida külastatakse ennekõike nende asutuste ümber olevate loodusväärtuste ja vaadete tõttu, on Haljala valla ettevõtluskeskkonda ja üleüldist populaarsust elukeskkonnana ning puhkepiirkonnana lõhkuvad. Oleme kindlal seisukohal, et eriplaneeringus näidatud eelvaliku aladele tuulikuid rajada ei või. 18  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Kadrina Vallavolikogu algatas 25.05.2022 otsusega nr 39 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja selle KSH, eesmärgiga välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Kadrina valla haldusterritooriumil. Kadrina valla tuuleenergeetika eriplaneeringu potentsiaalselt sobilik tuulepargi ala nr 1 ja Haljala vallas eriplaneeringu potentsiaalne tuulepargi ala tähisega D (edaspidi D ala) omavad ühist piiri, mistõttu on igati tervitatav, et LS ja KSH programmi punktis 2.6. on arvestatud ka Kadrina valla potentsiaalseid tuuleparkide alasid Teadmiseks võetud. Kadrina vallas Kadrina vald ja plaanitakse hinnata ka kavandatavate tuuleenergeetika alade koosmõju asuvate kinnistute omanikud on Kiri 25.07.2024 nr 7-1/35-3 valdkondade lõikes. protsessi kaasatud. LS ja KSH programmi punktis 2.5.10. on märgitud, et kuna tuulikute paigutus ei ole veel teada, arvestatakse mõjuala ulatust hetkel uuringuala piirist. Palume tagada, et Kadrina valla kinnistute omanikke, kelle maad jäävad D ala mõjualasse, kaasatakse protsessi võrdsetel tingimustel Haljala valla mõjupiirkondadesse jäävate maaomanikega. Palume võimalikult varakult Kadrina Vallavalitsusega kooskõlastada D ala juurdepääsuteed ja infrastruktuur, et vähendada tarbetut topelttööd ja kulusid. Haljala naabrusse on kavandatud neli tuuleparki. Neist suurim eriplaneeringu KSH programm käsitleb kirjas ala, valla joonisel tähistusega B, jääb aleviku elamute piirist 860 m kaugusel. välja toodud teemasid, sh mõju Elanikele kahjulik tsoon ulatub vähemalt 1500-2000 meetrini tuulikutest. inimese tervisele, mõju kinnisvara Lähiaastatel kerkivad ohtlikus tsoonis kümned uuselamud ja tsooni jääb sadu väärtusele, mõju põlevkivi Tiit Õim Haljala inimesi. Generaatorite tööga kaasnevad elektromagnetilised lained maardlale, põhjaveele, visuaalset mõjutavad elanike, eriti laste tervist, kuid võivad segada ka mobiililevi! mõju, sotsiaal-majanduslikku Kiri 09.07.2024 mõju ning mõju linnustikule. Elektromagnetiliste lainete alasse jääb Vanamõisa mobiilimast. B-eriplaneeringu ala alla jääb põlevkivimaardla. Mastide vundamentide ehitus Planeeringu kehtestamise, sh kõik rikub kindlasti põhjavee kvaliteeti. Mis suunas põhjavesi voolab, see on tingimused tuulepargi rajamiseks teadmata. Aleviku joogivee torustik lõpeb Pondri teest ühe km kaugusel. otsustab Haljala Vallavolikogu, arvestades tasakaalustatult nii era-, 19  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Tuulepargi ehitusega kaob ilus looduspilt, see asendub tehnoga, mis kindlasti kohalikke kui ka riigi huve ja vähendab kinnisvara väärtust. Sunly äriprojekt ei tohiks realiseeruda sadade eesmärke. Haljala elanike tervise ja elukeskkonna halvenemise arvel ning mõjuda negatiivselt kogu Haljala mainele. Kas edaspidi tasubki siia elamut soetada? Tuuleenergia osakaalu kasv pole elektri hinda alandanud, samas täidab hästi arendaja taskuid! Mis rõõmu toob selline arendus Haljala elanikele, kui valla juht lubab meid mõne aasta pärast kiiritada neljast küljest, aga elektri madalam hind sõltub ikka ennekõike Soome ühendustest? Lisaks inimestele jääb suurima eriplaneeringu vahetusse lähedusse Võle oja- äärne sookurgede sügisene kogunemiskoht. Augustis-septembris koguneb sinna palju sookurgi, kes harjutavad ja tantsivad seal mitu nädalat enne äralendu. Sookurg kuulub kaitsealuste linnuliikide hulka. Palume vallavanemal ja -volikogul kaitsta oma inimesi! ja lubada ehitada tuulegeneraatorid mitte lähemale kui 1500 m kaugusele Haljala aleviku elamute piirist ehk Rakvere-Käsmu maanteest. See on ka suhteliselt lihtsasti teostatav mõte, tuleb vaid B-planeeringu ala vähendada lõunapoole väljaulatuva ala võrra. Sel juhul jääb valdav osa aleviku elanikest ja kavandatud uutest elamutest kahjulikust tsoonist välja. Tiivikud jääksid ka sookurgede kogunemispaigast eemale. Visuaalse mõju hindamisel Väidate, et koostate visualiseeringud planeeritavast tuulepargist ning käsitletakse tuulikute nähtavust ja mõjuhindamise. Palun visualiseerida Tatruse küla majapidamised (kinnistud: vaadete muutumist. Piret Villum-Salak Vahtramäe, Ristikivi, Jürihansu, Kivivälja, Kõrtso, Mari-Liisu, Pirnipuu, Visualiseeringud koostatakse KSH Põdra, Reinu-Allika) vastavalt elanike poolt näidatud asukohtadest ning antud raames kohtadest, kus tuulikud Kiri 18.07.2024 visualiseeringute põhjal koostada mõjuhinnangud. Arvestades päikest nähtavusanalüüsi alusel jäävad erinevatel kella- ja aastaaegadel (kuidas paistab päike ruumi ning vastavalt näha ja mille suhtes esineb sellele ka tulevast varjutust -valguse plinkimist). võimalik avalik huvi (kultuuriväärtusega kohad, 20  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta puhkealad, turismiobjektid, planeeringutes määratud ilusa vaatega kohad, vaated väärtuslikelt maastikelt, vaated teedelt jms). Nähtavusanalüüsi alusel on põhjendatud juhul võimalik fotomontaažide teostamine erahuvidest lähtuvalt (üksikute elamute õuest), kuid nendes lepitakse arendajate ja huvitatud isikute vahel eraldi kokku planeeringulahenduse jooksul. Käesoleva KSH raames iga elamu õuest eraldi fotomontaaži ei tehta. Ettepaneku teine pool käsitleb varjude vilkumist (nn varjutuse efekt). Varjutuse esinemist hinnatakse kõigil elamualadel, mis jäävad lähemale kui 2 km kavandatavate tuulikute võimalikest asukohtadest. Nahkhiired: kõikidel punktis 1 nimetatud kinnistutel on pesitsemas KSH raames teostatakse nahkhiirte nahkhiired. uuring. Haljalatuulikud.ee lehel on väide “Arvestades päikese liikumissuunda taevas, KSH raames teostatakse varjutuse ei tekita tuulikud meie laiuskraadil kunagi varju tornist lõunasuunas. Varjutus modelleerimine, mis arvestab eri on reeglina ulatuslikum ja sagedasemalt esinev lääne- ja idakaartes. Palun aastaaegadel esinevat päikese selgitada ja koostada mõjuhinnang, kuidas ei tekita päike varju meie kaldenurka. Selgitame täiendavalt, 21  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta laiuskraadil tornist lõunasuunal? Kui suvekuudel on päikesekaar üle 180 et arvestades Eesti laiuskraadi ja kraadi. siin esinevaid päikese langemisnurki, siis ühelgi objektil ei teki varju objektist otse lõunasuunas. Kogukonna arvamusi kaalutakse ja võimalusel nendega arvestatakse. Mida tähendab kogukonna kaasamine? Kas seda, et kogukond saab avaldada Kogukonna arvamused ja hoiakud arvamust ja seda võetakse kuulda ja arvestatakse sellega või ei arvestata? annavad sisendit sotsiaalsete mõjude hindamisele. Planeeringu kehtestamise, sh kõik Kes otsustab, et kas tuulepark tuleb või ei? Kas vald või kodanikud (päriselt tingimused tuulepargi rajamiseks mõjutatud majapidamised)? Kui mõni inimene ei ole nõus tuulepargiga või otsustab Haljala Vallavolikogu, pakutud hüvedega, kas te sõidate temast lihtsalt üle või leiate kokkuleppe arvestades tasakaalustatult nii era-, ühise laua taga ja kas kokkulepped leitakse enne tuulepargi rajamist? kohalikke kui ka riigi huve ja eesmärke. Visuaalse mõju hindamisel käsitletakse tuulikute nähtavust ja vaadete muutumist. Kuna me räägime tuulikute tipukõrgusest 250-275m, siis planeerija peaks Visualiseeringud koostatakse KSH koostama igale majapidamisele reaalse tuulikute visuaali hoovist raames kohtadest, kus tuulikud (maksimaalsete tuulikute arvuga), milline jääks vaade õigete mõõtudega ja nähtavusanalüüsi alusel jäävad kaugustega, vaid siis on võimalik anda adekvaatne hinnang, kuidas ning mil näha ja mille suhtes esineb moel tuulikud jäävad visuaalselt häirima. võimalik avalik huvi (kultuuriväärtusega kohad, puhkealad, turismiobjektid, planeeringutes määratud ilusa vaatega kohad, vaated 22  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta väärtuslikelt maastikelt, vaated teedelt jms). Nähtavusanalüüsi alusel on põhjendatud juhul võimalik fotomontaažide teostamine erahuvidest lähtuvalt (üksikute elamute õuest), kuid nendes lepitakse arendajate ja huvitatud isikute vahel eraldi kokku. Iga elamu õuest eraldi fotomontaaži KSH raames ei tehta. Tuulikute tipukõrgus on kuni 250 m. KSH aruandes kirjeldatakse tuulikute öist valgustamist. Tuulikute märgistustulede vajadus Iga tuuliku otsas on punane tuluke, Kuidas hoiate ära valgusreostuse, mis tuleneb lennuohutuse nõuetest tekib pimedal ajal? Kuidas hindate valgusreostuse mõju? Lisaks ei ole ning juhul kui tuulikud jäävad võimalik enam lahtise aknaga magada, kuna tuulikutest tulenev heli seda ei elamu akendest nähtavaks, jäävad võimalda ning sama kehtib ka ilma kardinata aknaga magamise kohta. Kui märgistustuled nähtavaks selgetes mõju on raske hinnata, siis mõelge, et teie korteri akna taga on valgusreklaam, ilmastikuoludes ka öisel ajal. mis öösel plingib ja virvendab (magamine on raskendatud). Eraldi öise aja visualiseeringuid mõju hindamise raames ei koostata. Palun anda garantii, et minu tervisele kahjulikku vibratsiooni ei teki (nt. KSH raames antakse ülevaade hullemad migraanihood, kroonilise haigusega elava inimese tervisele ei mõju tuuliku võimaliku tervisemõju müra, valgusreostus, tiirlevad labad ja infraheli halvasti), tuulikule pööramisel osas lähtudes teaduskirjandusest. tekkiv müra/krigin, kui see tekib nt 10 aasta pärast, kuidas sellega Lisaks hinnatakse müra ja tegeletakse? Põhjaveekihtide segunemine (kui tekib hiljem, mitte kohe). varjutuse esinemist (kehtestatud 23  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta piirväärtuste ulatuses), mis on tuuliku tervisemõjudega seostatavad peamised mõjurid. Müra normväärtused (sh madalsagedusliku müra soovitavad tasemed ruumides) tulenevad õigusaktist ning nende ületamine ei ole müratundlikel aladel lubatud. Tuulepargis toimub tuulikute regulaarne hooldus ja tuuliku poolt emiteeritav müratase ajas ei muutu. Tuulikutasu arvutatakse iga arendaja kohta eraldi ja see laekub erinevatelt tootjatelt kohalikule omavalitsusele, kes teeb väljamaksed inimestele. Taluvustasu arvutatakse arvestades Miks on tuulepargi ala jagatud mitmeks tuulepargiks, mille alusel siis lõpuks kõiki tuuleparke, mille lähim käib taluvustasu arvutus (inimese jaoks on kogu see tuulepark üks tervik). tuulik jääb kuni 250 m kõrgusega tuuliku korral 2 km või üle 250 m kõrguse tuuliku korral 3 km raadiusesse. Tuulikutasu arvutamist on selgitatud KSH programmi ptk 2.5.10. 24  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Lisaks võimalikele tuulikute aladele ja nende mõjualale on vallas plaanitud piisavalt vabu arendusalasid, kuhu uued elanikud saaksid tulla. Koostatava valla üldplaneeringuga määratakse elamuarenduse eelisarendatavad alad, nagu Eru küla Lahepõhja arendusala, Võsu aleviku idaosas Kuidas vald ootab tuulikute alla uusi potentsiaalseid elanikke elama ning paiknev Järvepõhja arendusala, kuidas vald on hinnanud võimalikku tulevikus saadavat kahju, kui praegused Karepa küla arendusala ja Toolse elanikud (maksumaksjad) lahkuvad vallast? küla arendusala. Koostatava valla üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda siin: Üldplaneeringu koostamine - Haljala vald Tuulepargi rajamise võimalikkus ja võimalik kahju selgub KSH läbiviimise tulemusel. KSH käigus hinnatakse muuhulgas ka mõju inimeste varale. Otseselt mõjutatud isikutega sõlmitakse kokkulepped tuulikute kavandamiseks. Kaudselt Mis kasu saab päriselt mõjutatud kinnistul elav vallakodanik v.a seadusest mõjutatud isikute osas tulenev häiringutasu? rakendatakse vajadusel meetmeid võimalike häiringute leevendamiseks (nt heki rajamine visuaalse häiringu puhul vmt). Mõjutatud isikute hulk selgub 25  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta planeeringulahenduse koostamisel. Samuti on oodatud kogukonna poolsed ettepanekud kohaliku kasu osas. Tuulepargid kavandatakse lähimatest elamutest minimaalselt Inimesed, kes siin elavad on tulnud elama vaiksesse ja looduskaunisse 750 m kaugusele. Täpne tuulikute keskkonda seda just vaate pärast, siis kus maainimene lõpuks elama peab? paigutus selgub planeerimise Tuule- ja päikesepargis, mis on võrdne tööstuspargiga? käigus ja KSH, sh müra ja visuaalse mõju hindamise tulemustest lähtuvalt. Energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt aastaks 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Tuulepargid panustavad otseselt selle eesmärgi täitmisesse. Kes on tuulepargi kasusaajad? Miks tegelikud kasusaajad oma kodus Seega on kasusaajaks kogu tuulikutega elektrit ei tooda? ühiskond, sh Haljala vald ja elanikud. Tuuleparkide asukohti otsitakse vastavate kriteeriumite järgi (KSH programmi ptk 1.3) ja neid kavandatakse üle Eesti, sõltumata sellest, kes konkreetses piirkonnas elab. Müra (Tuulikumüra) normtase seaduse järgi? Ei ole võrreldav praeguse KSH programm näeb ette müra vaikusega (inimesed on tulnud siia elama just vaikuse pärast) ning müra eest modelleerimist ja mõju hindamist. 26  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta makstav taluvustasu (300 aastas ehk 0.80 eurot päevas) ei korva seda? Ka Hindamisel on aluseks Fred Jussi on öelnud, et VAIKUS on loodusvara. Kuidas hindade praegust tööstusmüra öine sihtväärtus, mis vaikust tulevase müraga? elamumaa-aladel ja maatulundusmaa õuealadel on 40dBA. Planeeringu koostamisel tehakse Internetilevi, mis käib praegu läbi õhu ning on hetkel niigi väga halb, kui koostööd võrguvaldajatega, sh tuulikud mõjutavad, siis ei saa üldse enam levis olla? sideteenuse pakkujatega. Sookurgede pesitsemine Tatruse küla luhtadel, kevadised ja sügisesed KSH käigus teostatakse linnustiku linnuränded, terved luhad on lindudest mustad, kuidas hoiate ära lindude uuring vastavalt koostatud hukkumise? Lisaks liiguvad ka Tatruse-Võle aladel kotkad. Et saada ainu metoodikale, mis on kotkaste ja teiste lindude liikumisest tuleb neid jälgida saatjatega. kooskõlastatud Jälgimisperiood peab olema vähemalt 12 kuud ehk terve aasta. Nt. kevad- Keskkonnaametiga. sügisesel hanede rännuperioodil peavad kotkad aladel A, B ja C jahti pidamas. Seoses 27.02.2019 kehtestatud Regionaal- ja põllumajandusministeerium on avaldanud Lääne-Viru Maakonnaplaneeringu Lääne- Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering maakonnaplaneeringuga 2030+ “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas muutus nimetatud (Rakvere 2006) punktis 2.4 Ilusad teelõigud ja vaatekohad, milleks loetakse teemaplaneering kehtetuks. Küll järgmist: aga on kaunid teelõigud ja Esteetilisest aspektist hinnati välitööde käigus läbitud üldkasutatavaid teid, avanevad vaated määratud kehtiva leidmaks atraktiivseid teelõike. Nende väljaselgitamise eesmärk on ennekõike Haljala valla üldplaneeringuga. leida sobivaid marsruute, mida turistidele soovitada. Visualiseeringud koostatakse KSH raames kohtadest, kus tuulikud Atraktiivseks võib nimetada teelõiku, mis läbib esteetiliselt ilusat väärtuslikku nähtavusanalüüsi alusel jäävad maastikku ja kust avanevad vaated ümbrusele. Üldjuhul ei kuulu atraktiivsete näha ja mille suhtes esineb teede kategooriasse suuremad, tiheda liiklusega või enamjaolt sirge teetrassiga võimalik avalik huvi, sh laiad maanteed (müra, heitgaasid, stress, ohud). Erandlikult võib selliselt arvestades väärtuslikke maastikke 27  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta maanteelt avanev vaade väga ilusale või omapärasele maastikule kaaluda üles ja mõjualasse jäävaid ilusaid nimetatud häirivad tegurid. teelõike. Alljärgnevalt on loetletud ilusad teelõigud Lääne-Viru maakonnas, mis on kantud teemaplaneeringu koondkaardile. 11. Haljala- Tatruse- Varangu teel Haljala 3,3 km Alljärgnevalt on loetletud ilusad vaatekohad Lääne-Viru maakonnas, mis on kantud ka teemaplaneeringu koondkaardile. 3. Haljala- Varangu teel Tatruse külas Haljala vald Samuti on vastava dokumendi LISA's NR 1 Lääne-Virumaa väärtuslike maastike registrisse märgitud järgmine: Ala nr. 34 Kavastu Ala kirjeldus: Maastiku enim väärtustav element on terrassid (samalaadsed veel Idaveres ja Tatruses), mille peab säilitama ning eksponeerima (vaated säilitama) kui kohale väga iseloomulikud. Väärtus: kultuurilis-ajalooline, identiteet, looduslik. Küsimus: Kui Maakonnaplaneeringus on eraldi väljatoodud Tatruse külas Tatruse-Varangu teelõik, kus avanevad ilusad vaated ning teelõigud, mida tuleb säilitada ning eksponeerida, siis kuidas tuulikute püstitamine seda teeb? Tuulikute püstitamisega hävitakse antud piirkonnas nii ilusad teelõigud kui ka vaated terrassidelt. Kas arendajal ja vallal on õigus huvitada miski, mida ei ole võimalik tagastada? Antud dokumendile tuginedes ei saa A, B ja C alale tuuleparki luua. Infraheli madalsagedused tuleb kindlasti mõõta ning tutvuda Infraheli ja “Tuulegeneraatori sündroomiga” kui Te väidate, et tuulikud ei tekita eelpool madalsageduslikku müra nimetatud tervislikke nähtusi, siis palun väljastada juriidiliselt kehtiv garantii mõju inimestele käsitletakse isiklikult (jään ootama kutset laua taha). KSH aruandes. Ainuüksi madalsagedusliku müra ja 28  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Müramõõtjana töötanud füüsik Hans Kuusiku on juba 2013 aastal viidanud infraheli olemasolu ei ole tähelepanu infrahli madalsagedustele, kuid sellega ei ole seni tegeletud. Viite siiski mõju hindamisel artiklile leiate siit: määrav, vaid esinema peab https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdf Kui Te väidate, ka oht inimese tervisele, et artiklis nimetatud tervislikke kõrvalekaldeid ei teki, siis palun väljasada mida reeglina hinnatakse juriidiliselt kehtiv garatii, ning selle kokkuleppe saame sõlmida ühise laua võrdluses normtasemetega taga. Palun anda ka Terviseameti seisukoht, et kuidas tuulepargi rajamine (normtasemed on välja lähemale kui 2,5 km elamust ei mõjuta inimese tervist (sh.vaimset tervist). töötatud arvestades nii inimese tervise kaitset kui ka häiringute minimeerimist). Võrgutasud määrab riik ja seda antud planeeringu ning KSH-ga ei saa lahendada. KSH aruandes käsitletakse projekti elluviimisega kaasnevat keskkonnajalajälge lähtuvalt olemasolevast teabest ja eeldatavast kavandatava tuulepargi Kuidas hindate keskkonnajalajälge ja võrgutasude tasusid, mis tekivad seoses tehnilisest lahendusest. tuulikute ning uute elektriliinide ehitamisega, mis on selle tasuvusaeg? Tuuleenergia süsiniku jalajälg on väike. Tuulikute CO2 emissioon kogu elutsükli jooksul oleneb tuuliku suurusest ning mida suurem on tuulik, seda väiksem on vastav emissioon. Näiteks 3 MW tuuliku puhul on emissiooniks 4,6 gCO2/kWh. Sõltuvalt tuuliku võimsusest, asukohast kulub 29  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta tuuliku ehitamiseks ca 22-30 korda vähem energiat võrreldes sellega, kui palju ta oma eluea jooksul toodab. Tasuvusaeg, mille jooksul tuuliku tootmiseks kulutatud energia võrdub tuuliku poolt toodetud energiaga on ca 6,8 kuud. Avalikel koosolekutel on võimalik Olles osalenud Haljala tuulepargiga seotud koosolekutel, palun vastust, mis ei osaleda kõikidel huvitatud isikutel vasta küsimustele asjaosalised, kes koosolekut läbi viivad, vaid räägib “Mees ja kõikidele arvamust esitada Mustas” saalis (kõik kes on koosolekul viibinud, saavad aru kellest on jutt). soovinud isikutele on selleks võimalus antud. Arendaja soovitab külastada Saarde tuuleparki, et saada aimu, kuidas tuulikud visuaalselt mõjuvad ning milliseid häiringuid ja müra tekitavad. Käisime tutvumas Saarde tuulepargiga, esiteks ei saa antud tuuleparki KSH aruandes viiakse läbi müra võrrelda Haljalasse planeeritava tuulepargiga, sest Saarde vallas ümbritseb modelleerimine ja müra peaaegu kõiki majapidamisi kõrghaljastus ehk metsatukk, kuid kui vaadelda hindamine. Müra normväärtused Tatruse küla, siis antud piirkonnas puudub sellelaadne keskkond ehk mets. (sh madalsagedusliku müra Samuti sai suheldud kohalike inimestega, kes elavad napilt 50 meetrit soovitavad tasemed ruumides) tuulikumõjualast väljas ja vastus oli ühine “Vaikust enam ei ole, olles tulenevad õigusaktist ning nende tuulikule umbes 1 km kaugusel, ei saa enam oma mõtteid mõelda, sest hakkab ületamine ei ole müratundlikel halb. aladel lubatud. Samuti on eelpool nimetatud artiklis toodud välja, et tuulikud ei tohiks olla inimasustusele lähemal kui 2,5 kilomeetrit, kuid arendajad räägivad vaid 750 m minimaalkaugusest hoonetest. 30  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Kuidas te hindate müra mõju vaikus vs. müra (arvestamata seadusega ettenähtud müranormi), kuna need inimesed siin külas on soovinud mitte linnas elada vaid vaikuses ja minimaalse müraga keskkonnas. Müra ja visuaalse mõju hindamisel arvestatakse kõigi tuulepargi mõjupiirkonnas olevate elamute (sh välja antud Kus maainimene lõpuks elama peab? Tuule- ja päikeseparkide lähiümbruses? projekteerimistingimused), elamumaa sihtotstarbega Kui inimene on soetanud planeeritava tuulepargi lähedusse kodu, koos katastriüksuste ja maadega, Asukoha valikus on olnud just avar vaade ning vaikus, siis kuidas te maatulundusmaal olevate kompenseerite kodanikule tuulepargist tingitud häiringu (arvestamata õuealadega. Nimetatud aladel ei seadusest ettenähtud tasu), Kas annate võimaluse inimesel ära kolida, sinna tohi müra ületada normtasemeid. kus ei ole tuulikud läheduses, kompenseerides kogukulu? Võimalike visuaalse mõju Lisaks, kui on loodud ettevõtte, mis on asukohapõhine ning seda ei ole häiringute leevendamiseks on võimalik teha kaugtööna, siis kuidas hüvitatakse tulevikus saamata jäänud kokkuleppel arendajatega tulud? võimalik rakendada erinevaid meetmeid. KSH programm sisaldab mõju hindamist majanduskeskkonnale, sh ettevõtlusele ja inimese varale. KSH raames teostatakse linnustiku Meri- ja kaljukotkas: Tatruse küla planeeritava B ja C alal on liikvel nii meri- uuring, sh arvestatakse EELIS kui ka kaljukotkas (olemas ka fotod). andmebaasi kantud kaitsealuste liikide elupaikadega. Tuulepargi ühendus põhivõrguga Esmalt räägiti maakaablist, nüüd räägitakse õhuliinidest. Kas elanikele on kavandatud antakse kõrgepingeliini info edasi alles siis, kui kõik JAH sõnad on olemas maakaabelliinidega. Täpsed 31  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta ning kuidas toimub kõrgepinge liini mõju hindamine ja kooskõlastamine lahendused selguvad planeeringu päriselt mõjutatud majapidamistega? koostamisel ning kõiki puudutatud ja mõjutatud isikuid kaasatakse protsessi. Müra ja visuaalse mõju hindamisel arvestatakse kõigi tuulepargi mõjupiirkonnas olevate olemasolevate elamute (sh välja antud projekteerimistingimused), elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste ja maatulundusmaal olevate Planeeritava tuulepargi lähetusse on soetatud maa, kuhu on plaan tulevikus õuealadega. rajada elamu. Planeerimisel üldiselt, sh Kui rajatakse tuulepark, siis võetakse inimeselt võimalus rajada antud tuulepargi planeerimisel saab kinnistule eramu, sest see jääb siis tuulepargile liiga lähedale (kes arvestada olemasoleva või kompenseerib ja kuidas olemasoleva kinnistu tulevikus mitte kasutamise planeeringutega ettenähtud soetatud eesmärgil? maakasutusega. Sama küsimus on ka ilusa vaate hävitamises, kuidas hindate mõju, kui Visuaalse mõju hindamisel kinnistu on soetatud vaadete eksponeerimise eesmärgil? käsitletakse tuulikute nähtavust ja vaadete muutumist. Visualiseeringud koostatakse KSH raames kohtadest, kus tuulikud nähtavusanalüüsi alusel jäävad näha ja mille suhtes esineb võimalik avalik huvi (kultuuriväärtusega kohad, puhkealad, turismiobjektid, 32  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta planeeringutes määratud ilusa vaatega kohad, vaated väärtuslikelt maastikelt, vaated teedelt jms). Vaated üldiselt ei ole omandiõiguse osaks. Hetkel on käimas eriplaneeringu ja Eelnevatel koosolekutel (sh. Arendaja läbiviidud koosolekud, kus osales ka KSH programmi etapp, mille vallaesindaja) on lubatud vastata kirjalikult küsimustele ning ka need käigus kaardistatakse hindamist planeerijatele ning mõjuhindajatele edastada, kuid siiani ei ole ühtegi vajavad olulised teemavaldkonnad kirjalikku vastust saanud, ning minule teadaolevalt ei ole ka arendaja ja kõikidel isikutel on võimalik planeerijale ega hindajale mitte üht infot edastanud. veelkord esitada oma ettepanekuid. Otseselt mõjutatud isikutega on sõlmitud eelkokkulepped võimalike tuulikute kavandamiseks. Kaudselt Kas ja millal kaasab Utilitas oma tegevusse ka mõjutatud majapidamised, mõjutatud isikute hulk selgub kuna rahvas räägib, et eelkokkulepped maaomanikega on juba tehtud. planeeringulahenduse koostamisel ja neid kaasatakse eriplaneeringu ja KSH protsessi vastavalt planeerimisseadusele. Teavitus ei ole kuidagi meeltmööda, see kahjuks kurvastab väga. Elukoht sai väljavalitud just loodusliku ilu ning imelise maastiku tõttu. Haljala vallas on Tuulepargi rajamise võimalikkus Anneli Rumm looduse silmailu kõikjal. Iseasi kes oskab seda hinnata. Meie pere hindab seda ja elamute võimalik kaugus väga kõrgelt. Seoses elukoha kaasamisega Haljala vald, Võle küla, Sipelga ei tuulepargist otsustatakse KSH Kiri 20.06.2024 nõustu tuuleparkide eriplaneeringu rajamisega maja lähedusse. Loodame Teie tulemusel. Otsustamisel võetakse mõistvale suhtumisele ning sobilike lahendustega, arvestades kõikide arvesse kõigi osapoolte seisukohti. osapooltega võrdselt. 33  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Vaatasime kaardilt, et plaanitakse tuuleparki meie kodust kirde suunas 800m peale. Sooviksime seda distantsi pikendada minimaalselt 1500m peale. Palume võimaluse korral sellega arvestada. Täpne tuulikute paigutus selgub Mari ja Andres Saamot planeeringulahenduse ja KSH Kiri 20.06.2024 koostamisel. Võimalusel ettepanekuga arvestatakse. Tuuleparkide lähteseisukohtade ja mõjude hindamise sh KSH programmis on Selgitame, et kohaliku eesmärgiks seatud, et asukoha eelvalik ja KSH koostatakse sellise täpsusega, omavalitsuse eriplaneeringu mis võimaldaks tuulepargi edasist kavandamist projekteerimistingimuste menetlus koosneb kahest osast: alusel. ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha valikust ning Miks on kohe alguses seatud selline eesmärk, millega püütakse minna mööda sobivaimasse asukohta detailse edasisest tuuleparkide kavandamises läbi detailplaneeringu? lahenduse koostamisest. Detailse Ivo Veiert lahenduse koostamisel Võrreldes projekteerimistingimuste väljastamisega on detailplaneeringu Kiri 25.07.2024 koostamise menetlus KOV-ile säästvam, kuna planeeringu koostamine jääks lahendatakse detailplaneeringutele tuuleparkide arendajate kanda. seatud ülesanded, mis on ehitise kavandatavas asukohas Arvestades suurt halduskoormust, mille all täna valla erinevad ametnikud asjakohased. seoses käimasolevate planeeringutega (sh ehitusloamenetlused) kannatavad, siis juba sellest lähtuvalt oleks igati mõistlik jätta võimalus edasine Samas, juhul, kui puuduvad tuuleparkide kavandamine ka läbi detailplaneeringu menetlusprotsessi ja mitte välistavad tegurid tuulepargi seda kohe alguses välistada. edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning 34  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Sarnaselt on toiminud ka Kadrina vald, kus kaalutakse mõlemat asukoha eelvaliku otsuses on menetlusmeetodit (läbi projekteerimistingimuste või läbi detailplaneeringu). toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, võimaldab PlanS § 951 lg 1 KOV EP kehtestamist asukoha eelvaliku otsuse alusel, st detailse lahenduse etappi läbimata. Nii Haljala kui Kadrina vallas on võimalikud mõlemad teed – KOV EP kehtestamine asukoha eelvaliku alusel või detailse lahenduse alusel. Eraldi detailplaneeringu koostamine ei ole kummalgi juhul vajalik. Haljala valla veebilehel oleva kaardirakenduse järgi on Kandle küla, Metsatuka kinnistu hoonestuse kaugus lähimast uuringualast B 753 m ja ca 920 m uuringualast A. Esitan seisukohad eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programm näeb ette müra keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta. Tuulepargi modelleerimist ja mõju hindamist. Aivo Kuldmäe rajamine mõjutab otseselt kohalikku elukeskkonda, mistõttu on oluline Hindamisel on aluseks arvestada argumente selle halvenemise vältimiseks. tööstusmüra öine sihtväärtus, mis Kiri 26.07.2024 elamumaa-aladel ja Müra ja vibratsioon: Tuulegeneraatorid tekitavad töötamisel pidevat müra, maatulundusmaa õuealadel on vibratsiooni ja pidevalt korduvate löökide heli labade möödumisel tuuliku 40dBA. tornist. Päevasel ajal võib tuuliku tekitud müra jääda märkamatuks hajudes ümbritsevas, kuid öösel oleks see Metsatuka kinnistul väga selgelt kuuldav ja tugevalt tajutav. Pidev müra võib põhjustada unehäireid ja muid kaasnevaid tervisemuresid. 35  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Valgus: Eriplaneeringu uuringuala A jääb Metsatuka kinnistust edelasse ja uuringuala B kagusse. See tähendab, et alade A ja B tuulikud tipukõrgusega KSH programm näeb ette 250 m tekitavad hommikust õhtuni Metsatuka kinnistu suunas varje. Lisaks varjutuse modelleerimist ja selle tekib päikesepaisteliste ilmadega tuuliku töötamise ajal laba liikumisel mõju hindamist. päikese eest läbi pidevalt korduv varjutamine, mida inimene tajub tugevalt häiriva vilkumisena. KSH programm näeb ette müra modelleerimist ja mõju hindamist. Hindamisel on aluseks tööstusmüra öine sihtväärtus, mis Puhver kaugus: Eriplaneeringu esialgses sobivusanalüüsis on aluseks võetud elamumaa-aladel ja 750 m puhver eluhoonetest. Arvestades, et hajaasustusalal on kinnistud maatulundusmaa õuealadel on 40 suuremad, siis ei ole õige võtta aluseks puhver kaugus kinnistul asuvatest dBA. Tuulikute tegelik kaugus eluhoonetest, vaid kinnistu piirist. Kinnistu territooriumi ei kasutata vaid elamumaa katastriüksuse hoonestusalal ja arvestada tuleb häiringute mõju kogu kinnistu piires. sihtotstarbega aladest ja Metsatuka kinnistule on planeeritud hoonestus ka kinnistu lõunapoolses osas, maatulundusmaa katastriüksuse mis võib siis jääda uuringualast B vaid ca 500 m kaugusele. sihtotstarbega alade õuealadest selgub modelleerimise tulemusena, esialgne puhver on eelduseks, et ükski tuulik ei saa olla elamule lähemal kui 750 m. Visuaalne häiring: Suurte tuulikutega tuulikuparkide paiknemine vaid 750 m kaugusel Metsatuka kinnistu elamualast ja ca 500 m kaugusel kinnistu piirist ei ole piisav. Igaüks võib ette kujutada, kui 500 m kaugusel asuvad tuulikud KSH programm näeb ette tipukõrgusega 250 m. Leian, et see on visuaalselt väga häiriv, mõjub visualiseeringute koostamist ja ahistavalt ja võib tekitada ärevushäireid. visuaalse mõju hindamist. Isiklikult tunnen, et tuuleparkide toimimisega Metsatuka kinnistule nii lähedal kaasnev mõjutab oluliselt meie igapäevaelu ning puhkamisvõimet. Seetõttu 36  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta leian, et tuuleparkide eriplaneeringu uuringualadele A ja B võimalike rajatavate tuuleparkide häiringud on Metsatuka kinnistu suhtes ülemäära koormavad ja nende vähendamiseks tuleb tuulikud viia kaugemale, et tuulikute kaugus minimaalselt 2 km Metsatuka kinnistu piirist. Visuaalne häiring laiemalt: Tuuleparkide ehitamine võib häirida kohalikke maastikke ja looduslikku ilu laiemalt, mis on oluline nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Muutused maastikus võivad vähendada piirkonna atraktiivsust ja esteetikat ning mõjutada kohalike elanike elu kvaliteeti. Suurte tuulikutega tuuleparkide visuaalset häiringut laiemalt hetkel hinnata ei ole võimalik, sest tuulikute konkreetsed asukohad ei ole teada ja visualiseerivaid vaateid erinevatest kohtadest maastikul ei ole esitatud. Uuringualad A ja B asuvad Võle-Vainupea-Kunda tee vahetus läheduses. Kuigi puudub teave tuuleparkide juurdesõiduteede kohta, võib arvata, et Võle- Vainupea-Kunda teelt algavad nende tuuleparkide juurdesõiduteed. KSH programm näeb ette Arvestades, et tuulikute detailid on väga suured ja nende veoks vajalikud visualiseeringute koostamist ja transpordivahendid ja paigalduseks vajalik tõstetehnika väga rasked, tuleb visuaalse mõju hindamist. rajada ka suured mahasõidud ja laiad teed tuulikute asukohtadesse. Praegu on Võle-Vainupea-Kunda tee vahelduvate metsade, looduslike rohumaade ja põldude vahel looklev miljööväärtuslik tee, millelt mahasõidud talude hoovidesse on loomulikud ja sobivad. Tähelepanu tuleb pöörata suurte tuulikutega tuuleparkide rajamiseks ja hooldamiseks vajalike suurte mahasõitude ja juurdesõiduteede sobivusele sellele maapiirkonnale omasesse kaunisse miljöösse. Siiski ei ole hetkel võimalik tuuleparkidega kaasneva teede võrgustikuga seonduvat võimalik hinnata, sest tuulikute ja vajalik teede võrgustiku konkreetsed asukohad ei ole teada. KSH programm näeb ette mõju Mõju loomadele ja taimestikule: Sõltuvalt KSH tulemustest saab hinnata mõju hindamist linnustikule, loomadele ja taimestikule. taimestikule ja rohevõrgustikule. 37  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Eraldi küsimus on, kas uuringualade (vähemalt A ja B) asukoha valik rohevõrgustiku tuumikalale Haljala valla üldplaneeringu järgi on olnud õige ja põhjendatud. Ehitusprotsess ja jäätmed: Kõik varasemad punktid puudutavad juba valminud ja töötavate tuuleparkidega kaasnevaid mõjusid ja häiringuid, kuid Tuulikute ja vajaliku taristu tuuleparkide ehitamine ja hooldamine on ka seotud keskkonnaprobleemidega, konkreetsed asukohad selguvad sealhulgas ehitusprotsesside ajal tekkiva mõju ja saaste ning tuulikute eluea edasise planeerimisprotsessi lõppedes tekkivate jäätmetega. Sellega seonduvat ei ole võimalik hetkel käigus. hinnata, sest tuulikute ja vajaliku taristu konkreetsed asukohad ei ole teada. KSH käigus teostatakse nii nahkhiirte kui linnustiku uuring ning hinnatakse nende alusel tuulikute mõju elustikule. Samuti sisaldab KSH programm müra Kinnistul Võsu mnt 32 elanikud pole nõus siia lähedale rajatava tuulikutega. modelleerimist, millega Katrin Lille Siin elavad nahkhiired, on rändlindude liikumistee. Lindudest veel on siin selgitatakse müra leviku ulatus ja Kiri 26.07.2024 palju kuldnokkasid, pääsukesed. Pole nõus olema pidevalt erilise vibratsiooni võimalik mõju. keskel. Tuulikute täpne paigutus selgub planeeringulahenduse käigus. Tuulepargi rajamise võimalikkust saab hinnata pärast KSH läbiviimist. Minu küsimus on: mismoodi liigub toodetud elekter edasi tarbijateni? Tuulepargis toodetav elekter Esimesel kohtumisel Sunly esindajatega oli see jutuks, vastus oli, et õhuliine suunatakse Eesti põhivõrku (v.a Piret Rooks ei tule. juhul kui kohalike ettevõtjate poolt Kiri 25.07.2024 kasutatakse otseliini võimalust.) Väljavõte Kliimaministeeriumi dokumendist " MÜRAGA ARVESTAMINE Tuulikutest tuulepargi alajaamani TUULIKUTE PLANEERIMISEL" ja alajaamast põhivõrguni 38  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- rajatavad elektriliinid rajatakse 07/m%C3%BCraga%20arvestamine%20tuulikute%20planeerimisel_1.pdf maa-alustena. Eestis on 29 kohalikus omavalituses Tuuliku mõju hindamisel tuleb arvestada ja kajastada: koostamisel või kehtestatud Kavandatava tuuleenergiaprojekti üksikasjalik ülevaade, mis peab sisaldada planeeringud tuuleparkide järgmist: rajamiseks (https://planeerimine.ee/ruumiline- -.... planeerimine-2/taastuvenergia/), - alajaamade ning abi- ja teenindusinfrastruktuuri asukohad, omadused ja muu sh Lääne-Virumaa omavalitsustes, vajalik teave (näiteks juurdepääsuteed jne); Haljala valla panus võrreldes teiste omavalitsustega on pigem - elektrivõrkude asukoht. tagasihoidlik. Ainult vanadele Miks planeeritakse parke looduskaunitesse kohtadesse, mitte juba rikutud kaevandusaladele tuuleparkide aladele nt vanadele kaevandusaladele? On jäänud mulje, et Haljala vald rajamisega Eesti taastuvelektri soovib võtta suurema osa kogu Eesti puuduvast energiajulgeolekust. tootmise eesmärke ei ole võimalik täita. Tervikkirja on võimalik lugeda valla veebilehelt tuuleparkide eriplaneeringu KSH programm sisaldab kõigi alamjaotusest: Tuuleparkide eriplaneering - Haljala vald nimetatud teemade hindamist – …Mis on peamised mõjuallikad elukeskkonna halvemaks muutmisel: müra, varjutus, visuaalne mõju, Raimo ja Anu Allikvee mõju linnustikule ja nahkhiirtele 1. Valgusreostus ehk ööpäevaringselt vilkuvad tuled, mis hakkavad koos vajalike uuringute ja (Tatruse küla nimel) mitmete elumajade akendesse paistma. modelleerimistega. Kiri 26.07.2024 2. Müra ehk ööpäevaringne tuuleparkidest kostuv mühin. Siinkohal peab Tuuleparkide rajamise rõhutama asjaolu, et ei saa lähtuda samadest mürataseme normidest, võimalikkus ja tingimused mis on kehtestatud linnades või keskustes, sest inimesed, kes on nõus selguvad KSH tulemusel. ja soovivad minna elama just nimelt väljaspoole tiheasustust, loobudes 39  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta hüvedest, mida pakub keskustes elamine, teevad seda nimelt vaikuse ja rahu pärast. Olles kokku puutunud müra mõõtmisega, võib müra mõõta väga mitmel viisil ja töö tellijale sobivas suunas. 3. Visuaalne pilt. Seega kokkuvõtteks, kui lähtuda inimestest ja nende elukeskkonnast, oleme seisukohal, et Tatruse soo ei ole tuuleparkide rajamiseks sobiv koht. Lisame siia asjaolu, et Eestis on eesmärgiks seatud soode taastamine, kuid Haljala vallas selle eriplaneeringuga rikutakse jätkuvalt Tatruse soo olukorda. Kui keskkonna mõjude hindamisel ei ole inimene ja tema elukeskkond eriti olulised ning seda loodetakse kompenseerida rahaga, siis juhime tähelepanu loodusele ja lindudele antud piirkonnas. Pea kõik Tatruse küla elanikud võivad kinnitada, et siin lendavad ringi nii kakulised ja kullilised, samuti oleme näinud ka nahkhiiri ringi tiirutamas. Lisaks on Tatruse soos näha ja kuulda ohtralt sookurgi. Kuigi me veel ei tea nende lindude pesitsuskohti, siis loodame, et ornitoloogid suudavad selle kindlaks teha. Ilmselgelt ei asu nende lindude ega ka nahkhiirte elukohad siit kümnete kilomeetrite kaugusel. Me oleme siiski veendunud, et vald seisab eelkõige oma inimeste ja nende elukeskkonna säilimise eest ning peab silmas asjaolu, et peamine kasusaaja on siiski tuuleparkide arendaja ja nendega koostööd tegevad huvitatud isikud. Tuuleparkide rajamiseks Eestis on oluliselt sobivamaid kohti, sealjuures kümnete ruutkilomeetrite viisi tühermaid, kus tuulepargid ei kahjusta elukeskkonda… 40  Valla põhjendatud Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu seisukoht arvamuse kohta Anname teada, et oleme jätkuvalt huvitatud selles töös osalemisest. Oleme Võtame teadmiseks. Ettevõtte sõlminud maaomanikuga eellepingu Võle küla tuuleenergiapargi esindajaga on 11. juunil tel teel arendamiseks. Kõnealune ala asub territooriumil, mida vald tuuleenergia vesteldud. võimalusi kaardistab ning näeme, et jääb osaliselt ka kavandatavasse piirkonda A. Lisame esialgse käsitsi joonistatud eskiisi. Mida soovite lisatud eskiisi põhjal meilt veel saada, et edasine suhtlus toimuks tõhusalt? European Energy Estonia OÜ Kiri 11.06.2024 Lisaks, kas teil oleks mõnel järgmisel päeval 30 minutit lühikeseks Kontaktisik eriplaneeringuga teabevahetuseks? Kellega me saame sellest rääkida? seotud küsimustes on Eve Ojala- Bakradze, tel 5366 0375, e-post [email protected] 41