Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Haljala Vallavalitsus Vastavalt nimekirjale Meie 11.12.2024 nr 7-1/108-9. Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Lähtuvalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 96 lõikest 7 teatame, et Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140 algatas Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). KOV EP koostamise eesmärk on valida tuulikute, päikesepaneelide ja nende toimimiseks vajaliku taristu (sh elektriühendus liitumispunktiga) püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded (detailse lahenduse koostamine). Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse keskkonnatingimustest ja -piirangutest ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest, kohalikest huvidest ja väärtustest, hübriidpargi püstitamise tehnilistest ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta sobivate alade valikul. Hübriidpargi rajamiseks sobiv ala peab arvestama erinevate kehtivate väärtuste ja piirangutega, kuid olema ka sobilik ja tasuv. PlanS § 95¹ lõike 1 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus tuuleparki kavandava KOV EP koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Planeeringuala hõlmab ca 87 km² suurust maa-ala Haljala valla lääneosas. Planeeringuala piirneb hetkel menetluses oleva Haljala valla KOV EP ja Kadrina vallaga ning jääb 500 m kaugusele Lahemaa rahvuspargi piirist (vt eriplaneeringu algatamise otsuse lisa). Planeeringuala suurus ei tähenda, et KOV EP algatamise taotleja eeldaks, et hübriidparki õnnestub püstitada kogu planeeringuala ulatuses. Võimalikud arendamiseks sobilikud alad selguvad KSH, asjakohaste mõjude hindamise, uuringute läbiviimise ja planeeringumenetluse tulemustest lähtuvalt. Arvestades, et kehtivate Vihula valla ja Haljala valla üldplaneeringute ega koostatava Haljala valla üldplaneeringuga ei ole tuuleparke kavandatud ning vastuolu koostatava üldplaneeringu ning kehtivate üldplaneeringutega puudub, siis on PlanS § 95 lõikest 1 tulenevalt võimalik hübriidparki kavandada KOV EP-ga. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30) tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandatud. Planeeringu kohaselt aga ei välistata tuuleparkide rajamise võimalust, kui tuuleparkide kavandamisel peetakse kinni maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ toodust. Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ on selgitatud, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga. Samas peatükis on esitatud tingimused, millega tuleb tuulepargi planeeringute koostamisel arvestada. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad“ on toodud, et maakonnaplaneeringuga määratakse väikelennukite stardi- ja maandumisraja (lennurada) asukohtadeks Rakvere linn ja Sakussaare küla. Olemasolev lennuväli Rakvere linnas ja kavandatav lennuväli Sakussaare külas on kantud planeeringujoonisele. Vastavalt PlanS § 95 lõikele 8¹ võib KOV EP-ga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Kuna maakonnaplaneeringu seletuskirjas ja joonisel 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“ on käsitletud Sakussaare lennurada, siis tuleks tehniliselt see objekt maakonnaplaneeringust (nii seletuskirjast kui ka joonistelt) eemaldada. Selleks on vajalik teha KOV EP-ga maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek. PlanS § 95 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on KOV EP koostamisel KSH läbiviimine kohustuslik. KeHJS § 35 lõike 2 alusel algatatakse KSH selle vajadust põhjendamata, eesmärgiga KOV EP kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamine, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ja ebasoodsat mõju leevendavate meetmete väljapakkumine. KOV EP ja KSH koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, 45301 Haljala vald, e-post: [email protected]). KOV EP koostamise ja KSH läbiviimise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, 45301 Haljala vald, e-post: [email protected]). Algatatud KOV EP koostaja ja KSH läbiviija leidmiseks viiakse läbi vastav hankemenetlus. KOV EP ja KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses (aadressil Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel: Hübriidpargi eriplaneering - Haljala vald KOV EP ja KSH algatamise otsus on kirjale lisatud. Täiendavate küsimustega palume pöörduda Haljala Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janika Merisalu ehitus- ja keskkonnateenistuse juht Lisa: Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsus nr 140. Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet, Maa- amet, Transpordiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Kaitseliit, Riigimetsa Majandamise Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Maaelu Teadmuskeskus, TÜ Energiaühistu, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Mittetulundusühing Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Kadrina vallavalitsus, Wiru Wind OÜ, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Enefit OÜ, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Aktsiaselts Haljala Soojus, AS Eesti Gaas, planeeringualal või selle vahetus läheduses asuvad kandikogud, külavanemad ja -seltsid, ettevõtted, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud. Eve Ojala-Bakradze +372 5366 035 [email protected]  OTSUS Haljala 19. november 2024 nr 140 Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Wiru Wind OÜ (registrikood 17000613) esitas 22. augustil 2024 taotluse Haljala vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks tuuleparkide, päikeseparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks ja seejärel detailse lahenduse koostamiseks. Vastavalt taotlusele hõlmab planeeringuala ca 87 km² suurust maa-ala Haljala valla lääneosas, külgnedes hetkel menetluses oleva KOV EP alaga ja Kadrina vallaga. Planeeringuala lääne- ja põhjaosas jääb 500 meetri kaugusele Lahemaa rahvuspargi piir. Lahemaa rahvuspargi kaitse- eeskiri puhvertsooni kohustust ei sätesta, kuid puhvri eesmärgiks on ennetada mentaalseid mõjusid rahvuspargis kaitstavale Põhja-Eestile iseloomulikule loodus- ja kultuuripärandile. Planeeringualal kavandatakse asukohti nii tuulikutele, päikesepaneelidele kui ka salvestusseadmetele. Täpne tuulikute ja päikesepaneelide arv selgub planeeringumenetluse ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemusena. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 96 lõikele 3¹ teavitas planeeringu koostamise korraldaja (Haljala Vallavalitsus) tuulepargi rajamiseks KOV EP algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Täiendavaid taotlusi tähtajaks, 21. oktoobriks 2024 ei esitatud. Enne KOV EP algatamist laekus eraisiku ettepanek (registreeritud Haljala Vallavalitsuse dokumendiregistris 18.10.2024 nr 7-1/108-3) mitte algatada eriplaneeringut, kuna kahe tuuleparkide planeeringuala vahel (Annikvere külas) elavate inimeste ja looduskeskkonna suhtes kõik kahjulikud mõjud kumuleeruvad ja kumbki planeering mõjude hindamisel naaberala mõjusid juurde ei liida. Lisaks leiab ettepaneku tegija, et täiendava tuulepargi EP algatamine on vastuolus valla üldplaneeringuga, sest varasemalt planeeritud maakasutus saab muudetud ning mõju ümberkaudsetele aladele kahjustab valla strateegiliste dokumentidega määratud arengueesmärkide saavutamist. KOV EP koostamise eesmärk on valida hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded (detailse lahenduse koostamine). Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse keskkonnatingimustest ja -piirangutest ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest, kohalikest huvidest ja väärtustest, hübriidpargi püstitamise tehnilistest ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta hübriidpargi püstitamiseks sobivate alade valikul. Hübriidpargi rajamiseks sobiv ala peab arvestama erinevate kehtivate väärtuste ja piirangutega, kuid olema ka sobilik ja tasuv selle rajamiseks. Planeeringuala suurus ei tähenda, et taotleja eeldaks, et tuulikuid ja/või päikeseelektrijaamu õnnestub püstitada kogu planeeringuala ulatuses. Tõenäoliselt ja sõltuvalt KSH, uuringute ja planeeringumenetluse tulemustest koonduvad võimalikud arendamiseks sobilikud alad konkreetsetesse piirkondadesse planeeringuala sees. Tuuleparkide arendamise vajaduse tingivad Euroopa Liidu poolt Euroopa kliimamäärusega seatud eesmärgid: vähendada süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Eesti riiklikud kliimaeesmärgid on kokku lepitud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning visioonidokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Strateegias „Eesti 2035“ on seatud sihiks, et 2035. aastaks peab Eesti kasvuhoonegaaside koguheide vähenema (st heitkoguse arvutamisel arvestatakse ka süsiniku sidumist) 8 miljoni tonni CO₂ ekvivalendini ning 2050. aastaks peab Eesti saavutama kliimaneutraalsuse. Kliimaneutraalsuse saavutamine sajandi keskpaigaks on sõnastatud ka kliimapoliitika põhialustes. Eesti on täiendavalt seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks tuleb katta kogu Eesti elektrivajadus taastuva energiaga. Arvestades rahvusvahelisi ja riiklikke eesmärke süsinikuneutraalsuse saavutamisel, tuleb tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust võimalusel suurendada, vastasel juhul ei ole kliimaeesmärgid saavutatavad. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava visioon näeb ette, et „Aastal 2030 on Lääne-Virumaa konkurentsivõimelise majandusega ja energiatõhus maakond.“ Kliima- ja energiakava teemavaldkonna „Energeetika ja varustuskindlus“ üheks eesmärgiks on tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia suurendamine lõpptarbimises. Haljala vald on sobiv tuule- ja päikeseparkide asukohtade kavandamiseks tulenevalt suhteliselt hajaasustatud ruumist, mis võimaldab tuulikuid püstitada ilma perspektiivsele ehitustegevusele või elamualade kavandamisele piiranguid seadmata. Haljala vallas on nii head tuuleolud kui ka liitumisvõimalused, mis on tuuleparkide kavandamisel majandusliku tasuvuse seisukohast oluliseks eeltingimuseks. PlanS § 95 lõike 1 kohaselt koostatakse KOV EP olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktist 4 on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepark on eelnimetatud määruse „Võrgueeskiri“ § 2 lõike 19 tähenduses omakorda mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30) tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandatud. Planeeringu kohaselt aga ei välistata tuuleparkide rajamise võimalust, kui tuuleparkide kavandamisel peetakse kinni maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ toodust. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ on selgitatud, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga. Samas peatükis on esitatud tingimused, millega tuleb tuulepargi planeeringute koostamisel arvestada. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad“ on toodud, et maakonnaplaneeringuga määratakse väikelennukite stardi- ja maandumisraja (lennurada) asukohtadeks Rakvere linn ja Sakussaare küla. Olemasolev lennuväli Rakvere linnas ja kavandatav lennuväli Sakussaare külas on kantud planeeringujoonisele. Vastavalt PlanS § 95 lõikele 81 võib KOV EP-ga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Kuna maakonnaplaneeringu seletuskirjas ja joonisel 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“ on käsitletud Sakussaare lennurada, siis tuleks tehniliselt see objekt maakonnaplaneeringust (nii seletuskirjast kui ka joonistelt) eemaldada. Selleks on vajalik teha KOV EP-ga maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek. Lääne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023-2035 peatükis 3.2.8 „Looduskeskkond ja kestlik keskkonnakasutus“ on kirjas, et maakonna arengu seisukohalt tuleb teha mitmeid väga olulisi otsuseid, mis seonduvad maavarade, tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate (päike, tuul, vesi) kasutuselevõtuga, mille tarvis on oluline leppida kokku maakasutamise tingimustes, samuti viia läbi mõjude põhjalik hindamine ning saavutada olukord, et kompenseeritakse kohalikule kogukonnale häiringud, mis tekivad kohalike ressursside ärihuvides kasutamisega. Arengustrateegias on konkreetselt välja toodud, et tuleb võtta kasutusele senisest enam päikese- ja tuuleenergiat ning tagada taastumatute loodusvarade säästlik kasutamine. Haljala valla üldplaneeringu (kehtestatud Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10) seletuskirja peatükis 2.10 „Tehnilise infrastruktuuri põhimõtted“ taastuvenergeetika kasutamise alajaotuses on toodud, et Haljala Vallavalitsus suhtub soosivalt taastuvenergeetika kasutamisse. Vallas on mõeldav nii energiavõsa vms energia saamiseks biomassi kasvatamine kui ka eelnevate uuringute läbi viimisel tuuleenergeetika kasutusele võtmine. Tuulegeneraatorite jaoks sobilikud asukohad tuleb määrata koostöös vallaga nende püstitamisest huvitatud isiku poolt eelnevalt teostatud uuringute baasil. Kehtiva üldplaneeringuga ei ole määratud tuule- ega päikeseparkide püstitamiseks sobivaid alasid. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19) tuule- ega päikeseparkide kavandamiseks suuniseid ja tingimusi ei anna ega määra ka tuule- ega päikeseparkide püstitamiseks sobivaid alasid. Üldplaneeringu kehtestamise ajal puudus teave nende rajamise vajadusest. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2025-2028 peatükis 5.2 „Taristu ja kommunaalmajandus“ on toodud soovitud seisund aastaks 2038, kus järgitakse säästva arengu põhimõtteid, hooned on energiasäästlikud ja kasutatakse taastuvenergiat, toimib ringmajandus. Haldusreformi järgselt moodustunud Haljala valla üldplaneering on algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 ning on jõudmas vastuvõtmise eelsesse kooskõlastamise ja arvamuse andmise etappi. Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.3.1 „Tööstuslike tuuleparkide arendamine“ on kirjas, et üldplaneeringuga tuuleparkide, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta ei määrata. Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi KOV EP, kui KOV peab vajalikuks eriplaneeringut algatada. Koostamisel olevas Haljala valla üldplaneeringus ei ole tuuleparkide kavandamise asukohti valitud, kuna planeeringu koostamise korraldaja leidis üldplaneeringu koostamise algusetapis, et üldplaneeringu menetluses sellises mahus analüüsi teostamine suurendaks kohaliku omavalitsuse rahalisi kulutusi ja pikendaks üldplaneeringu koostamise protsessi. Arvestades, et kehtivate Vihula valla ja Haljala valla üldplaneeringutega ega ka koostatava Haljala valla üldplaneeringuga ei ole tuuleparke kavandatud ning vastuolu koostatava üldplaneeringuga ning kehtivate üldplaneeringutega puudub, siis on PlanS-ist tulenevalt võimalik tuuleparke kavandada KOV EP-ga. PlanS § 95 lõike 7 kohaselt koosneb KOV EP menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. KOV EP koostamine konkreetse eesmärgi saavutamiseks on antud juhul asjakohane ja efektiivne, kuna planeering tegeleb vaid hübriidpargi jaoks sobivaima asukoha välja selgitamisega, arvestades samas keskkonnamõju ja muude arvestamist vajavate tingimustega. Sobivate asukohade välja selgitamise järel määratakse EP menetluse teises etapis detailse lahenduse koostamise raames ehitusõigus (analoogselt detailplaneeringuga), mis on planeeringu kehtestamise järgselt aluseks ehitusprojekti koostamisele ning lähiaastate ehitus- ja arendustegevusele. KOV võib tuuleparki kavandava EP koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (PlanS § 95¹). PlanS § 98 lõige 2 sätestab, et KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Tulenevalt eelnevast ja arvestades, et üldplaneeringu kehtestamise järgselt tuleks ehitusõiguse saamiseks koostada täiendavalt eraldi detailplaneeringud, on KOV EP algatamine eesmärgi saavutamiseks efektiivne ja riiklikest arengueesmärkidest tulenevalt põhjendatud. Juhul, kui KOV EP-d ei asuta ellu viima kehtestamisest viie aasta jooksul, kaotab planeering vastavalt PlanS § 122 lõikele 4 kehtivuse. PlanS § 96 lõike 2 punktide 1-4 kohaselt ei algatata KOV eriplaneeringu ja KSH koostamist eelkõige juhul kui algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga ja on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Samuti siis, kui selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. KOV eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on vallale esitatud taotluses kinnitanud valmisolekut sõlmida PlanS § 4 lõike 2¹ kohane leping, et kanda KOV EP tellimise ning erinevate mõjude hindamisega, sealhulgas uuringute läbiviimisega seotud kulud. PlanS § 95 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on KOV eriplaneeringu koostamisel KSH läbiviimine kohustuslik. KeHJS § 35 lõike 2 alusel algatatakse KSH selle vajadust põhjendamata, eesmärgiga KOV EP kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamine, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ja ebasoodsat mõju leevendavate meetmete väljapakkumine. Samuti hinnatake kõiki asjakohaseid mõjusid, sh kumulatiivseid mõjusid. KOV EP ja KSH koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected], telefon 325 8630). KOV eriplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected], telefon 325 8630). Algatatava KOV eriplaneeringu koostaja ja KSH läbiviija leidmiseks viiakse läbi vastav hankemenetlus. Tulenevalt eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, planeerimisseaduse § 95 lõigetest 1, 2, 3, 5, 6 ja 9; § 96 lõigetest 1 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktist 2 ning arvestades Wiru Wind OÜ 22.08.2024 esitatud taotlust: 1. Algatada Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (sealhulgas asjakohaste mõjude hindamine) koos vajalike uuringute läbiviimisega tuule- ja päikeseenergia hübriidpargi ning selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. 2. Kinnitada planeeringuala piirid ja suurus (ca 87 km²) vastavalt otsuse lisale 1. 3. Haljala Vallavalitsusel viia läbi vajalikud hankemenetlused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija ning vajalike uuringute tegijate leidmiseks. 4. Haljala Vallavalitsusel sõlmida huvitatud isikuga leping kõigi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamiseks vajalike kulude katmiseks (sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine, asjakohaste mõjude hindamine, uuringute läbiviimine ja eriplaneeringu koostamine). 5. Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu kavandatavast arendusest lepitakse kokku planeeringu koostamise käigus enne kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamist. 6. Haljala vallal ei ole kohustust välja ehitada planeeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks kasutamiseks ette nähtud teid ja sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid valla eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste finantseerimises või kulude katmises. Enne kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmist tuleb Haljala Vallavalitsusel sõlmida planeeringu realiseerimisest huvitatud isikutega haldusleping planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. 7. Haljala Vallavalitsusel teatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla veebilehel www.haljala.ee ning teavitada PlanS § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 8. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Haljala Vallavalitsuses (aadressil Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel www.haljala.ee. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Veiert volikogu esimees  Lisa 1 Haljala Vallavolikogu 19. novembri 2024 otsusele nr 140. Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu planeeringuala.