Ketlin Kotto Teie 27.02.2024 nr 1-6/24/83-3
Riigikontroll
[email protected] Meie 08.03.2024 nr 1-16/265-2
Riikliku tähtsusega kultuuriehitiste
rahastamine
Vastuseks Teie esitatud küsimustele selgitame järgmist.
Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) alusel on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja
renoveerimise toetamine üks Eesti Kuultuurkapitali kui avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesanne.
Rahalised vahendid selle ülesande täitmiseks eraldatakse Kultuurkapitalile hasartmängumaksu
seaduse § 7 lg 2 p 1 alusel.
Kehtiva riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea otsustas
Riigikogu 13.09.2021. Pingereas on 5 objekti. Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult
tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku
üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti
kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja
kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.
Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke
kasutajaid ja osasaajaid. Nimetatud otsuse eelnõu ette valmistamist juhtis Riigikogu
kultuurikomisjon. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste
rajamise ja renoveerimise pingeritta Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi
kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi
praeguse hoone juurdeehitus. Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni
muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja
renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak.
Riiklikult tähtsa kultuuriehitise rahastamise otsuse tegemine on Kultuurkapitali nõukogu
pädevuses lähtuvalt KultKS § 11 lg 2 punktist 4. Nõukogu on siinkohal seotud Riigikogu
otsustatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereaga, kuid
rahastamise üksikasjad on Kultuurkapitali määrata. Kultuuriehitiste rajamiseks või
renoveerimiseks maksab Kultuurkapital investeeringutoetust, mille maksmise alused kinnitab
Kultuurkapitali nõukogu (KultKS § 2 lg-d 3 ja 4). Märgime siinjuures, et avaliku konkursi jaoks
esitati Riigikogule ettepanekuid kultuuriehitiste kohta, mis olid erinevas arendusfaasis ning
ettepanekute juures olevaid finantsprognoose tuli vaadelda esialgsetena. Tallinna Filmilinnaku
investeeringutoetuse suuruse otsustamise küsimuses on pädev selgitusi andma Kultuurkapital.
Jõhvi filmistuudiote kompleksi rajamise toetamine õiglase ülemineku fondi vahenditest on
Tallinna filmilinnaku lisamisest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja KultKS tähenduses
tunduvalt hilisem otsus. Kultuuriministeerium ei ole olnud kaasatud Jõhvi filmistuudiote rajamise
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
otsustusse, kuid eeldame, et sellekohase otsuse tegijatel pidi olema Tallinna filmilinnaku rajamise
toetamine teada ja seda võeti arvesse. Õiglase ülemineku fondi peamiseks eesmärgiks on Ida-
Virumaa piirkonna majanduskeskkonna elavdamine ning seetõttu on siinjuures oluline planeeritud
objekti asukoht.
Kultuuriministeerium on seisukohal, et Tallinna filmilinnaku ja Jõhvi filmistuudiote kompleksi
rajamine on teineteist toetavad projektid. Kultuuriministeeriumile teadaolevalt on mõlema
filmilinnaku projekti eestvedajad ka omavahel kohtunud ja arutanud, kuidas vältida teenuste
dubleerimist ning milline on kummagi linnaku peamine fookus. Märgime, et ka teised pingeritta
nimetatud riiklikult tähtsad kultuuriobjektid on seotud valdkondadega, kus juba on olemas
mitmeid sarnase funktsiooniga ehitisi samas regioonis või muudes Eestimaa paikades. Näiteks on
Riigikogu otsuses riiklikult tähtsa kultuuriehitisena nimetatud Arvo Pärdi nimelise muusikamaja
rajamist Rakveres, kuigi kontserdimaju on juba olemas Jõhvis, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Samuti
on pea kõikides Eestimaa linnades ja ka väiksemates kohtades mitmeotstarbelisi kultuurikeskusi.
Samas on riiklikult tähtsa kultuuriehitiste rajamise pingereas Tartu südalinna kultuurikeskus.
Toome välja, et filmivaldkonda ei ole pea 40 aasta jooksul antud ühtegi suuremahulist
investeeringut ning eespool käsitletud otsused elavdavad ja aitavad filmivaldkonna arengule
oluliselt kaasa. Filmilinnakute turg ei piirdu Eestiga, vaid selleks on terve maailm, eelkõige
Euroopa ja Põhja-Ameerika filmitööstused. Seetõttu on muuhulgas olnud Tallinna filmilinnaku
puhul eelduseks selle toimine ilma riigi tegevustoetuseta. Kultuuriministeerium ei plaani luua
sellesuunalist toetusprogrammi. Kultuuriministeerium kultuurivaldkonna poliitikakujundajana
seisab muuhulgas hea eesti filmikultuuri arengu eest. Tallinna filmilinnaku puhul saame välja tuua,
et riigi toetusega valmiva stuudiokompleksi tegevusaega ja ruume tuleb kasutata kultuurilistel
eesmärkidel vähemalt 80% ulatuses, sh aidata kaas Eesti filmikultuuri arengule pakkudes
teenuseid Eesti filmitootjatele erinevate projektide (filmid, seriaalid jmt) audiovisuaalseks
teostuseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Katre Väli 628 2212
[email protected]