Kiri

Lp Tarvi Pürn Spordi asekantsler Kultuuriministeerium Märgukiri 06.03.2024 Ees! An!dopingu ja Spordiee!ka Sihtasutuse juh!vuurija Remo Perli väidab oma intervjuus Rahvusringhäälingule 27. veebruaril, et suures! ei ole spordis dopingu kasutamise eesmärk mi)e niivõrd kolme esimese sekka tõusmine vaid igal sammul oma tulemuse parendamine, mõnegi koha võrra. Oluline on sponsorite tähelepanu pälvimine. Kui dopinguga vahele jäänud sportlased võivad näiteks Soomes tegutseda lugupeetud arvamusliidrite ja spordikommentaatoritena, nii võiksid ka Ees!s oma karistuse saanud inimesed vabaneda s!gmast ja spordiilmas neid saatvast varjust vabaneda. Teen e)epaneku alustada kõigi Ees! spordiins!tutsioonide tasemel rahvusvahelist selgitustööd dopingukontrolli ebavajalikkusest ja palun selles teie seisukohta. Miks mi)e viia see sõnum kõigi spordi erialaliitudeni, rahvusvaheliste organisatsioonideni, läbi Ees! Olümpiakomitee rahvusvahelisse olümpialiikumisse? EADSE deklareerib, et sport ja liikumisharrastus Ees!s on oma olemuselt ja avaliku arvamuse hinnangul dopinguvaba ning Ees!t tuntakse ausa spordiriigina. Küsin, kuidas ning kui suures mahus oma tegevusest tegeleb sihtasutus oma eesmärkide täitmisel liikumisharrastusega, eristades seda spordist? Mis moel üldse eristatakse spor! liikumisharrastusest? SA põhikirjas näiteks viimast terminit ei esine. Spordiga tegelemine on vabatahtlik. Ees! riigil puuduvad seadused, mis kohustaksid kodanikke spordiga tegelema. Selles plaanis on sport võrdväärne rahvatantsuga. Mõlema näol on tegu liikumisharrastusega, osaga rahvuskultuurist, tervislikest eluviisidest, meelelahutusest. Sarnaselt rahvatantsuga on iga! õigustatud spordi rahaline toetamine ja selle äramärkimine riigi arengukavades. Ma kujutan e)e, et otsustajate suust on lihtne tulema ümar vastus, et Ees! on liiga pisike, meie ei suuda suures rahvusvahelises mängus midagi mõjutada, et reeglid on paika pandud kusagil kaugel ja kõrgel. Nii võiks ju üldse ka igasugusest võistlemisest loobuda. Loomulikult ei kutsugi ma üles spordimaailmas revolutsiooni tegema. Palun selgitust vaid küsimusele, mida Ees! asjaomased isikud saaksid kohe tegema hakata, et dopingukontrolli mõ)etu ja kulukas ins!tutsioon maailmast keskpikas perspek!ivis, näiteks kümne aasta pärast kaoks. Spordiseaduse §2 loeme: „Spor! korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samu! noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil.“ Seaduse mõte ei ole seega reglementeerida kellegi positsiooni saavutamise vahendeid sponsorite silmis ega üksikisikute meediakampaaniaid. Riik ei peaks vähimalgi määral sekkuma seal, kus spordist saab äri. Avalik huvi on kodanike sportlik/liikuv eluviis ja hea vaimne vorm. Need võivad, kuid ei pea sisaldama võistluslikkust. Võib-olla aitaks rõõm spordist lahendada ka laste peale karjuvate treenerite probleemi – saavutusspordi hirmu ja iha saab asendada koos tegutsemise lus!ga. Erki Nool ütleb intervjuus Õhtulehele 02. märtsil: „Treeni, et olla terve!“. Hasar! ja stressi spordis võib hakata ajapikku asendama mõistus ja rahu. Sellest hetkest, kui ükskõik milliseid tulemusi hakatakse mõõtma, lisandub kohustus olla selles täpne ja õiglane, tagada võistlejatele võrdsed võimalused. Minu hinnangul on selle riiklik ja rahvusvaheline korraldamine ebavajalik. Kui külaplatsil tulevad kokku kolm inimest ja otsustavad kõrgust hüpata, siis la) on kõigile ühel kõrgusel ja terve mõistus ütleb, et kaks võistlejat jalutaksid lihtsalt minema, kui kolmas läheks ja la! oma hüppe ajaks madalamale laseks. Hüppama ei saa sundida. Võistlused peaksid olema osavõtjate tasemel isereguleeruvad. Kui puudub võidu ülistamine, auhinnarahad ja kadedus, kui spordis oleks liikumapanevaks jõuks tahe olla terve ja osaleda ühises tegevuses, puuduks vajadus välise kontrolli järele. On ju Ees! Vabariigi polii!lised jõud aastaid kõnelenud õhukesest riigist ja sellest, kuidas liiga palju reglementeerimist mõjub halvas! majanduskasvule ning ahistab kodanikke. Dopingukontrolli kaotamisega kaoks vajadus uurida korruptsioonijuhtumeid, meditsiinikaugetel inimestel end kramplikult kursis hoida arengutega tohutu tempoga muutuvas ravimitööstuses. Dopinguga seonduv on väga teaduspõhine. Rahvusvaheliste eksper!de kaasamine on kulukas ning teadmiste värskendamises ei saa kunagi sisse teha pausi. Dopingukontroll on võidujooks suure äriga, millel ei peaks olema spordiga vähimatki pistmist. Kofeiin on näiteks ergu!te seas, mis ei ole keelatud. Kui ka kõik ülejäänud dopinguained oleksid lubatud, muutuks absoluutselt mõ)etuks nende kasutamise kontrollimine. Seaduses seisab, et karistada võib „ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis, samu! ravimi dopinguna kasutamisele kallutamise eest või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest.“ Surnuks võib inimene ennast joosta nii dopinguga kui ilma. Sportlaste tervise kaitsmine nende endi eest nagu kaitstakse kogemusteta lapsi, ei ole kindlas! adekvaatne argument. Keda ja kelle huve siis ülalnimetatud seadusepügal kaitseb? Polii!kute ja arvamusliidrite suust kõlab ülereguleerimise vastu sageli üpris kõva häält, olgu see siis andmekaitse, abielu vormistamine või alkoholi tarvitamine. Palun teie selgitust, miks ei võiks olla Ees! maailma spordiavalikkuses olla esimene ja julge hääl, mis selgelt välja ütleb, et meie enam seda mängu kaasa ei tee. Kutsuda kogu maailma üles järgima seda eeskuju ning loobuda dopingu kasutamise kontrollimisest. Sellega koos mõistagi loobuda ka igasuguse riigipoolse rahastuse andmisest dopingukontrollile ning ka sellise spordi rahastamisest, kus dopingukontroll on nõutav. Palun teil teha kalkulatsioon, kui palju hoiaks Ees! Vabariik näiteks viie aastaga kokku raha dopingu kontrollimise ja dopingukontrolliga seotud spordi toetamise pealt ning kui palju inimesi saaks kokkuhoitud rahaga kaasa tõmmata seaduse mõ)ega kooskõlas tõepoolest rahva kehalise ja vaimse vormi tõstmisele. Juba EADSE ülalpidamiselt säästetav mõnisada tuhat eurot aastas võimaldaks päris mitu klassitäit lapsi talve jooksul suusaradadele viia. Lugupidamisega Madis Mikkor Saatja: "Margus Klaan" <[email protected]> Saaja: "KUM min" <[email protected]> Teema: FW: Märgukiri Kuupäev: 2024-03-11 14:23 Tere Palun registreeri ja saata mulle teadmiseks ja Kaarlile täitmiseks. Ette tänades Margus -----Original Message----- From: Tarvi Pürn <[email protected]> Sent: Wednesday, March 6, 2024 5:01 PM To: Kaarel Nestor <[email protected]> Cc: Margus Klaan <[email protected]> Subject: FW: Märgukiri Et igav ei hakkaks... Tervitades Tarvi -----Original Message----- From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, March 6, 2024 8:33 AM To: Tarvi Pürn <[email protected]> Subject: Märgukiri Tere Palun vastust lisatud märgukirjale seaduses ettenähtud vormis ja tähtaja jooksul. Kui leiate, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitust anda on mõne teise asutuse pädevus, palun kirja edastamise kohta teavitust. Palun vastust kirjalikult käesolevale meiliaadressile. Lugupidamisega Madis Mikkor