dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kultuuriministeerium · 26. märts 2024
Viit
1-12/411-1
Registreeritud
26. märts 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja
Mari Kõrtsini
Lahendamise tähtaeg
9. aprill 2024

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎REM_2024_388.asice1082 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0298 - Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe10b322-0444-4e18-987f-11f0461c0dc4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe10b322-0444-4e18-987f-11f0461c0dc4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kultuuriministeerium Rahandusministeerium 25.03.2024 nr 1.4-3/388 Regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida- Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Palume anda eelnõule kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Sama: Integratsiooni Sihtasutus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Andres Heldring 6113 106 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EELNÕU 05.03.2024 MÄÄRUS xx.xx.202x nr ….. Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruses nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Virumaal spordi- ja kultuurisündmuste korraldamist, elavdada sündmuste korraldamise kaudu piirkonna ettevõtlust ning suurendada kohalike elanike ja organisatsioonide kaasatust sündmuste korraldamisse.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „oodatavaid“ sõnadega „väljundeid ja“; 4) paragrahvi 3 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse sellisele projektile, mille käigus korraldatakse kultuuri- või spordiüritus Ida-Virumaal ja millega panustatakse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki ning lõikes 3 nimetatud oodatavatesse väljunditesse ja tulemustesse. (2) Toetust antakse vähemalt 1000 osalejaga kultuuri- või spordiürituse korraldamiseks. (3) Toetust ei anta sellisele projektile, mille siinse paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.“; 5) paragrahvi 4 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest teavitab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval. (2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse lõikes 1 nimetatud teates sätestatud taotluse esitamise tähtaja jooksul. (3) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Kultuuriministeeriumi toetuse menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. Taotleja saab taotluse kättesaamise kohta kinnituse.“; 6) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või selle hallatav asutus (edaspidi taotleja).“; 7) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „nimetus“ sõnaga „nimi“; 8) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) kulu, mis on tekkinud väljaspool kokku lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi.“; 10) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „otsuses“ sõnaga „otsusega“; 11) paragrahvi 8 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kümme“ arvuga „12“; 12) paragrahvi 8 lõiked 4‒7 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on esitanud taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi muutmiseks enne selle perioodi lõppu; 3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa siinse paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega. (5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi muutmiseks tuleb toetuse saaja esindusõiguslikul isikul esitada e-keskkonna kaudu. (6) Lõikes 5 nimetatud taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodiks muutmise taotluses sätestatud periood.“; 13) paragrahvis 9 asendatakse arv „25 000“ arvuga „30 000“; 14) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kõiki ühe taotlusvooru käigus esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud §-s 6 ettenähtud viisil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub e-keskkonna kaudu.“; 15) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „30“ arvuga „40“; 16) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti põhjendatus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) projekti kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest; 3) projekti kavandatud kulutuste põhjendatus, selgus ja kulutõhusus – 20 protsenti 2 maksimaalsest koondhindest; 4) projekti elluviimise abil saavutatav mõju ettevõtlusele ja piirkonna atraktiivsuse suurendamisele – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest; 5) projekti elluviimise abil saavutatav kogukondlik mõju – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest.“; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Projekte hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub toetuse andja siinse paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumidest. Toetuse andja kooskõlastab hindamismetoodika enne selle kinnitamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval.“; 18) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Taotluse maksimaalse koondhindena on võimalik saada 100 punkti.“; 20) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andja haldusakti või toimingu kohta võib esitada vaide toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil taotleja või toetuse saaja sai vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud sellest teada saama.“; 21) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse arv „14“ sõnaga „kümne“; 22) paragrahvi 19 punktis 13 asendatakse arv „3000“ arvuga „5000“; 23) paragrahvi 19 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt: „16) kohustub projektiga seotud avalikel esinemistel, reklaamil ja trükistes nimetama toetajana toetuse andjat, kasutama toetuse andja logo ja logo sõnadega „regionaalarengu toetuseks“, mille kasutamise kohta leiab täpsema info toetuse andja veebilehelt.“; 24) paragrahvi 23 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates komisjoni määruses nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004) (edaspidi määrus nr 794/2004), kehtestatud määrade järgi.“; 25) paragrahvi 23 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. Kui tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, arvestatakse määruses nr 794/2004 kehtestatud piiranguid.“. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 3 KAVAND 05.03.2024 SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida- Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrusega muudetakse riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määrust nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“, et sõnastada täpsemalt toetusskeemi eesmärk, ajakohastada toetatavate ürituste valimiseks hindamiskriteeriume ning -osakaale ja anda volitus rakendajale hindamismetoodika kehtestamiseks. Lisaks parandatakse ja täpsustatakse arusaadavamaks muid toetuse andmise tingimuste sõnastusi. Käesolev määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel 2018. aastal välja töötatud Ida-Virumaa programmist. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest. Muudatused, millega asendatakse vähese tähtsusega abi suhtes kohandatava määruse viited viidetega komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, rakendatakse eraldi eelnõuga, mis on ametliku kooskõlastusringi läbinud. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Andres Heldring (tel 611 3106, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama ministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (tel 625 165, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse toetuse andmise eesmärki. Senine toetuse andmise eesmärgi sõnastus lähtub varasemalt kokku lepitud Ida-Viru programmi üldistest eesmärkidest, mis jääb aga antud toetusskeemi arvestades liiga üldiseks. Täpsustatud sõnastus fokuseerib konkreetsemalt toetuse andmisega soovitavaid muutusi ning annab ka taotlejatele selgemaid suuniseid projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel. Piirkonnas sündmuste korraldamine toetab Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamist ja väikeettevõtlust, toetuse abil korraldatud sündmuste teenindamisest saavad täiendavat tulu eelkõige kohalikud loomemajandus-, toitlustus- ning turismivaldkonna ettevõtjad. Oodatakse piirkonna elanike ja organisatsioonide aktiivset kaasa löömist ürituste korraldamisel, et kasvatada nende kogukonnateadlikkust ja ettevõtlikkust. Eelnõu punktiga 2 kustutatakse säte, mis kirjeldab toetusskeemi rakendamisega oodatavaid tulemusi. Viidatud tulemused võtavad kokku meetme rakendamisest tervikuna loodetavaid tulemusi, mistõttu ei ole need üksiku projekti või taotleja/toetuse saaja vaatest asjakohased. Eelnõu punktiga 3 parandatakse paragrahvi 2 lõike 3 sõnastust. Viidatud lõikes on nimetatud näitajad, millesse projektiga panustatakse ning toetuse saaja peab hiljem aruandluses ka neid kajastama. Lõike sõnastust täiendatakse ja lisatakse, et viidatud näitajate näol on tegemist nii väljundite kui tulemustega. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse ja parandatakse keeleliselt paragrahvi 3 lõigete 1-3 sõnastusi. Eelnõu punktiga 5 muudetakse ning täiendatakse paragrahvi 4 lõikes 1-3 nimetatud tingimusi. Lõikes 1 muudetakse taotlusvooru avamise tingimusi. Kui seni pidi toetuse andja taotluse esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest ka eelteavitama vähemalt seitse kalendripäeva enne vooru avamist, siis sellisel kujul teavitamisel puudub lisandväärtus ja edaspidi sellest loobutakse. Taotlusvooru avamisest teavitab toetuse andja ka edaspidi pressiteatega ning lisab toetuse taotlemiseks vajalikud teavitusmaterjalid oma kodulehele hiljemalt taotlusvooru avamisel. Sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3 täpsustatakse, et taotluse saab etteantud tähtaja jooksul Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise süsteemis isikuliselt esitada taotleja esindusõiguslik isik. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse, kes võib olla toetuse taotlejaks. Antud toetusskeemi menetluspraktikas ei ole ühtegi füüsilisest isikust ettevõtjat toetust taotlenud. Taotlejate hulka loetakse edaspidi Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus. Eelnõu punktiga 7 tehakse redaktsiooniline parandus paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 sõnastusse. Eelnõu punktiga 8 kustutatakse paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4, mis ei ole sellises sõnastuses enam asjakohane. Ükski isik ei saa taotlust ühegi organisatsiooni nimel esitada, kui Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise keskkonnas ei ole volitust antud, sh eraldi volikirja alusel. Ükskõik, kes volituse annab, peab see olema tehtud e-keskkonnas. Eelnõu punktiga 9 täpsustatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on tekkinud väljaspool kokku lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu punktiga 10 tehakse redaktsiooniline parandus paragrahvi 8 lõikesse 1. Eelnõu punktiga 11 pikendatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi tähtaega kümnelt kuult 12 kuule. Abikõlblikkuse perioodi muudatus on tingitud taotlusvoorude korraldamise sagedusest. Kui toetusskeemi alguses viidi läbi kaks taotlusvooru aastas, siis alates eelmisest aastast on juurdumas praktika ühe vooru välja kuulutamiseks. Projekti abikõlblikkuse periood peaks katma kogu ajavahemikku, mis jääb ühe toetusskeemi vooru väljakuulutamisest järgmiseni. 12-kuuline periood on piisava pikkusega, et taotlusvooru esitatud projekti saaks soovitud ajal ellu viia. Sellisel juhul ei teki märkimisväärseid ajavahemikke, kus ürituste korraldamine ei oleks abikõlblik. Eelnõu punktiga 12 parandatakse paragrahvi 8 lõigete 4-7 sõnastust, muuhulgas võib toetuse saaja edaspidi taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kui ka abikõlblikkuse perioodi varasemaks toomist. Lisaks täpsustatakse, et abikõlblikkuse perioodi muutmisel tuleb silmas pidada toetusskeemi maksimaalset abikõlblikkuse perioodi pikkust, milleks on kuni 12 kuud taotlusvooru väljakuulutamisest arvates. Eelnõu punktiga 13 suurendatakse taotletava toetuse maksimaalset summat senise 25 000 euro asemel 30 000 euroni. Muudatus on tingitud viimastel aastate kiirest inflatsioonist, mis on tõstnud ka ürituste korraldamise kulusid. Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõudeid taotluse esitamisele. 2 Eelnõu punktiga 15 muudetakse taotluse menetlemise tähtaegu seniselt 30 tööpäevalt 40 tööpäevale. Viimase aasta menetluspraktika näitab, et aastas ühe taotlusvooru korraldamine on tõstnud taotluste esitamise aktiivsust ning kõikide menetlustoimingute läbiviimiseks kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseks ei piisa senisest määruses sätestatud tähtajast. Eelnõu punktiga 16 täpsustatakse toetusskeemi hindamiskriteeriumite sõnastusi ja osakaale. Hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume, mille täpsemad selgitused tuuakse ära toetuse andja poolt koostatavas hindamismetoodikas: 1) projekti põhjendatus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest Hinnatakse, kas projekti tegevuste ajakava ja tegevused on loogilised, kas kõik planeeritud tegevused aitavad kaasa projektis kirjeldatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, kas vajadus toetuseks on põhjendatud. Hindamisel arvestatakse sündmuse programmi terviklikkust ning vastavust sihtrühmade huvidele ja ootustele. Hinnatakse, kas projekt arvestab ka teiste kohalike kultuuri- ja/või sporditegevustega piirkonnas (et vältida ürituste kuhjumist ühele ajale). 2) projekti kajastatavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest Hindamisel arvestatakse, kas meediakajastus ja ürituse ettevalmistus on hästi läbi mõeldud ning kuidas on läbi mõeldud sündmuse turundamine valitud sihtgrupile. Hinnatakse, kas teadlikkus ürituste toimumise kohta piirkonnas ja ühiskonnas laiemalt on tagatud. 3) projekti kavandatud kulutuste põhjendatus, selgus ja kulutõhusus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest. Hindamisel arvestatakse, kas kulud on optimaalsed ja kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks ning projekti elluviimise seisukohast põhjendatud. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ning on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud. 4) projekti elluviimise abil saavutatav mõju ettevõtlusele ja piirkonna atraktiivsuse suurendamisele – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest; Hinnatakse, kuivõrd mõjutab sündmuse korraldamine positiivselt piirkonna ettevõtlust, näiteks kas sündmus mõjutab külastajate ja osalejate ööbimist tulenevalt sündmuse kestusest või kas sündmuse korraldamisse on kaasatud kohalikud ettevõtted. Hinnatakse, kas sündmuse läbiviimisega kaasneb mõju Ida-Virumaa sündmuste toimumise sihtkoha tuntuse suurenemisele. 5) projekti elluviimise abil saavutatav kogukondlik mõju – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; Hinnatakse, kuivõrd projekt muudab piirkonna elukeskkonda atraktiivsemaks, pakkudes kohalikele elanikele meelelahutusvõimalusi. Hindamisel arvestatakse, kas ürituse korraldaja on kohalik organisatsioon, kas kaasatakse kohalikke organisatsioone ürituse korraldamisse ning kas projektiga võimestatakse kogukondade ettevõtlikkust. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 11 lõikega 2¹, millega luuakse alus toetuse andjale hindamismetoodika kehtestamiseks. Hindamismetoodika koostamisel võetakse aluseks määruses nimetatud hindamiskriteeriumid ning selles tuuakse välja kriteeriumide hindeskaalad ja hinnete 3 kirjeldused. Metoodikas kirjeldatakse hindamise läbi viimist ja hindamise tulemusel projektide pingerea moodustamist. Metoodika tuleb avalikustada toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval. Eelnõu punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6. Viidatud kahe lõike sisu sätestatakse edaspidi toetusskeemi hindamismetoodikas. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 8 sõnastust lausega, mis varem oli nimetatud § 11 lõike 5 koosseisus. Eelnõu punktiga 20 muudetakse paragrahvi 14 lõike 1 sõnastust, mis puudutab vaide esitamise aluseid. Täpsustatakse, et vaide haldusaktile või toimingule võib esitada toetuse andjale. Eelnõu punktiga 21 muudetakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise menetluseks antud tähtaja arvestus kalendripäevadest tööpäevadeks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 19 punktis 13 toodud miinimumsummat juhuks, kus toetuse saaja kohustub järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta. Kuna käesoleva määrusega suurendatakse toetuse maksimaalset summat ning inflatsiooni tõttu on tõusnud ka teenuste hinnad, on proportsionaalne viia kohustuse tekkimiseks summa tõstmine 3000 eurolt 5000 eurole. Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse toetuse saaja kohustusi seoses teavitamisega. Puudub vajadus teavitusnõudeid täita aruandluse vormidel, kuna tegemist on infovahetuse toetuse saaja ja toetuse andja vahel. Küll lisandub nõue viidata toetuse andmisele projekti käigus tellitud reklaamidel. Samuti ühtlustatakse toetusskeemi teavitusnõuded teiste samalaadsete regionaalarengu programmidega. Edaspidi tuleb ka antud toetusskeemis toetuse andmisest teavitamisel viidata logole „regionaalarengu toetuseks“, mille kohta täpsemad juhised esitab toetuse andja oma kodulehel. Eelnõu punktiga 24 muudetakse paragrahvi 23 lõike 6 sõnastust ning kustutatakse ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist reguleerivad viited konkreetsetele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna need on ajas muutuvad ja neid ei ole mõtet antud määruses korrata. Sätte sisu iseenesest ei muutu, ka edaspidi võetakse ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisel arvesse kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte. Eelnõu punktiga 25 täiendatakse paragrahvi 23 lõike 11 sõnastust, täpsustades et toetuse tagasinõudmise ajatamisel nendel juhtudel, kui tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, arvestatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud piiranguid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 4. Määruse mõjud 4 Muudatustel ei ole olulist mõju läbivatele teemadele. Muudatused parandavad õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Taotluste hindamise täpsustamine loob selgemad eeldused mõjusate ja tulemuslikke projektide valimiseks ja elluviimiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid ega kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Integratsiooni Sihtasutusele ja Ida-Viru Ettevõtluskeskusele. 5
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel