Leping

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/169, 08.02.2024 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja MTÜ Eesti Kirjastuste Liit (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 alusel, kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Pooled lähtuvad toetuse kasutamisel rahastaja ootuste dokumendist, mis on lepingu lisa 2. Toetuse kasutamise tulemusi hinnatakse indikaatorite alusel, mis on ära toodud tabelis lisas 3. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2024 tegevustoetust Eesti osalemise korraldamiseks rahvusvahelistel raamatumessidel, sh Bologna LRM 2025 peakülalise ettevalmistuseks summas 392 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 16.02.2024 – 200 000 eurot; 2.2.2. 17.06.2024 – 192 000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 30.01.2025. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus; 1/3  4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 2/3 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Asta Trummel [email protected], 628 2223; 7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Kaidi Urmet, [email protected], 506 7423. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium MTÜ Eesti Kirjastuste Liit Registrikood: 70000941 Registrikood: 80039464 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE782200221010123895 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar Kaidi Urmet kantsler tegevjuht 3/3  Partnerlusootused. Lisa. MTÜ EKL. Mõõdikud selgitustega Algtase Võtmeindikaator / tegevus TulemusindikaatorSeireindikaator 2024 2025 2026 2027 Märkused Põhitegevus 3.1. -Eesti raamatute ja kirjanduse aktiivsete kontaktide tutvustamine maailmas, info vahendamine, arv välispartneritega rahvusvaheline koostöö messidel 130 175 150 130 erinevatel messidel aasta jooksul (Bologna 2025 peakülaline) inglise keelse eesti kirjandusajakirja erinevatel messidel aasta jooksul (2024. aastal ilmub viimane Põhitegevus 3.1. - info vahendamine messidel jaotuseksemplaride number ELM'i, uut ajakirja veel pole, edaspidised tasemed arv 200 selguvad 2024 aasta lõpuks, kui uus ajakiri on ilmunud) Põhitegevus 3.2. - Korraldab Eesti stende ja messidel Eesti väljapanekuid ning osaleb stendide töös Indikaator näitab kontaktide ja infopäringute arvu messidel kirjanduse ja kultuuri aasta jooksul (2025 aasta suurem number on tingitud Eesti rahvusvahelistel messidel kohta info jagamine 250 300 250 250 osalemisest Bologna messil peakülalisena) Stendide Põhitegevus 3.2. - Korraldab Eesti stende ja väljapanekus Eesti teoste arv sõltub riiulite arvust ja see omakorda stendi väljapanekuid ning osaleb stendide töös autorite teoste arv suurusest. Stendi suurused sõltuvad nii rahalistest rahvusvahelistel messidel stendi kohta vahenditest, kui ka stendi optimaalsest suurusest erinevatel keskmiselt aastas 150 150 150 150 messidel trükiste nimetuste Põhitegevus 3.3 - kirjastab ja levitab trükiseid Eesti arv keskmiselt messi 2025 on Eesti Bolognas peakülaline, sellest tingituna on 2025. kirjastuste kohta kohta aastas 15 10 12 12 aasta number ka suurem Põhitegevus 3.4. - korraldab mitmesuguseid üritusi, Korraldatavate sündmuste hulka kuuluvad 25 kaunima viib ellu Eesti raamatute tutvustamisele suunatud raamatu ja 5 kaunima lasteraamatu konkurss, Balti üritused ja projektid, kauneimate raamatute konkurss, raamatute saatmine maailma projekte kus liit osaleb või kauneimate raamatute konkursile, Tallinna raamatumessi mida ise korraldab 5 5 5 5 jõulumüük, osalemine erinevatel kirjandusfestivalidel jne Rahulolu mõõdab KuM recommy meetodil EKLiga kokku Põhitegevus 3.4. - korraldab erinevaid üritusi, viib ellu indikaator lepitud teenuste lõikes nende lõppedes otse. Annab Eesti raamatute tutvustamisele suunatud projekte Partnerite töötatakse tagasisidet, aitab rahulolu kaudu hinnata ürituste arendamise rahulolu 2024 välja vajadust. Finants- ja juhtimisindikaatorid Töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega Täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori kultuuritöötaja kokkuleppelisse miinimumi. Aitab hinnata konkurentsivõimet miinimumi 1,1 1,1 1,1 1,1 tööandjana. Teenuste turvalisuse ABC (digiriigiakadeemia.ee) Infoturbe koolituse Eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta), võimaldab seejärel KuMil otse monitoorida testi sooritajate https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi- ja testi läbinud arvu. Kübertest tuleks läbida kord aastas. Aitab tagada analuus-ja-ennetus/kubertest töötajate arv 1 1 1 1 infoturbe baasteadmisi ja vältida küberohte. Rahulolu mõõdab KuM recommy meetodil EKLiga Koostöö- Mõõdik on kokkulepitud koostööpartneritega kord aastas. Aitab partnerite väljatöötam parandada koostööd, hinnata tegevuste asjakohasust ja rahulolu isel kvaliteeti Tegevusaruannete korrapärane Tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast esitamine ja tabelist lähtudest koostöös ministeeriumiga. Aitab vastastikku tulemuste analüüs ootusi juhtida ja tegevusi planeerida.  Rahastaja ootused mittetulundusühingule Eesti Kirjastuste Liit Eesti väljapanekute korraldamiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Kultuuriministeerium peab oluliseks MTÜ Eesti Kirjastuste Liit tegevust Eesti väljapanekute korraldamisel rahvusvahelistel raamatumessidel, Eesti raamatute ja kirjanduse tutvustamisele kaasaaitamises, Eesti kirjanduse atraktiivse maine kujundamisel rahvusvahelisel kultuuriväljal ning eraldab Liidule sihtotstarbelist tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Ühtlasi seab Kultuuriministeerium Liidule rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021-2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest arengukavadest. Ootused väljendavad ühiselt kokkulepitud eesmärke Eesti Kirjastuste Liidu jätkusuutlikuks toimimiseks ja arenguks ning on kooskõlas Liidu põhikirjaga. Eesmärkide ja ootuste täitmiseks tegutseb MTÜ Eesti Kirjastuste Liit vastavalt kokkulepitule ja eelarvevõimalustele. 2024. aasta eelarves nähakse ette lisaks tavapärastel messidel osalemise ettevalmistusele ja korraldusele ka ettevalmistusi 2025. aastal peakülaliseks olemisele Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist mittetulundusühingu üldkogu poolt. Tulemuste saavutamise eest vastutab mittetulundusühingu juhatus. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. I EESMÄRGID 0. Kultuuriministeerium ja MTÜ Eesti Kirjastuste Liit lepivad kokku järgnevates strateegilistes eesmärkides:  Eesti Kirjastuste Liit toetab oma tegevusega, korraldades Eesti stende ja väljapanekuid rahvusvahelistel raamatumessidel, Eesti raamatute ja kirjanduse professionaalset nähtavust, tutvustab Eesti raamatuid ja kirjandust rahvusvahelisel areenil, levitab rahvusvaheliselt aktiivselt ja süstemaatiliselt teavet Eesti kirjanduse, kirjastuste, kirjanike, tõlkijate, finantstoetuse, aga ka trükivõimaluste kohta.  Eesti Kirjastuste Liit kujundab ja seisab hea Eesti raamatute ja kirjanduse atraktiivse maine eest rahvusvahelisel kirjandusväljal.  Eesti Kirjastuste Liit on Kultuuriministeeriumile strateegiliseks partneriks vastutades muuhulgas Eesti rahvusvahelise nähtavuse eest rahvusvahelistel raamatumessidel aidates nii kultuuripoliitikat ellu viia. 1. Strateegilised lähtekohad Eesti Kirjastuste Liidu rahastamisel Eesti Kirjastuste Liit panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“ ja „Ühiskond“ saavutamisesse:   Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmiste himuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.  Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisesse. Avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ja tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate proovikividega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed ning inimesed kultuuriteadlikud. Liidu tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus – ja kahte alaeesmärki:  Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv.  Kultuuri ja loovuse roll on ühiskonna arengus on väärtustatud. Lisaks panustatakse „Kultuuri arengukava 2021-2030“ lisas 5 toodud valdkondliku arengu jaoks oluliste eesmärkide saavutamisse erilise fookusega järgmistel teemadel (järjekord arengukava ülesehitusest lähtuv):  Eesti kirjandus on laialdaselt kättesaadav.  Eesti kirjandus on tugevalt esindatud rahvusvahelisel areenil.  Eesti kirjandust tõlgitakse paljudesse keeltesse ning maailmakirjanduse paremik jõuab Eesti lugejateni kvaliteetsetes tõlgetes.  Eestis toimub mitmeid kõrgetasemelisi ja eriilmelisi kirjandusfestivale ja - sündmusi. II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite lähte- ja sihttasemeid kajastab tabel lisas 1. 2. Tegevustoetusega rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras Eesti Kirjastuste Liidu eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud põhitegevused, mis on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse vahenditest, on järgmised: 2.1. Eesti raamatute ja kirjanduse tutvustamine maailmas, info vahendamine ja rahvusvaheline koostöö. Tulemusindikaatorid: aktiivsete kontaktide arv välispartneritega - erinevatel messidel on koostööpartneritel (Teabekeskus, Lastekirjanduse Keskus, kirjastajad, trükikojad); ingliskeelse eesti kirjandusajakirja jaotuseksemplaride arv messidel aastas. 2.2. Korraldab Eesti messibokse ja väljapanekuid ning osaleb stendide töös rahvusvahelistel raamatumessidel Frankfurdis, Helsingis, Londonis ja Bolognas, võimalusel ja vajadusel ka teistel raamatumessidel või kirjandusfestivalidel. Tulemusindikaator: messidel Eesti kirjanduse ja kultuuri kohta info jagamine; stendide väljapanekus olevate teoste arv stendi kohta keskmiselt aastas. 2.3. Kirjastab ja levitab trükiseid Eesti kirjastuste kohta. Messidel ja festivalidel jagatakse üldinformatsiooni Eesti väljaandjate kohta (kataloog) ning lisaks erinevate Eesti kirjastuste ning trükikodade infot omavaid trükiseid Tulemusindikaator: trükiste nimetuste arv keskmiselt messi kohta aastas.  2.4. Korraldab mitmesuguseid üritusi, viib ellu Eesti raamatute tutvustamisele suunatud projekte. Eesti raamatud osalevad Balti riikide ja maailma kauneimate raamatute konkurssidel, Liit korraldab ka Tallinna raamatumessi jõulumüüki, jm. Seireindikaator: üritused ja projektid, kus liit osaleb või mida ise korraldab. Partnerite rahulolu. 3. Tegevuspõhimõtted 4.2 Liit teeb kirjandusvaldkonnaga laiapõhjalist koostööd. 4.2 Liit esitab riigile tegevustoetuse ja majandusaasta aruanded tähtaegselt. 4.3 Liit jälgib oma tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja keskkonnasäästu põhimõtteid. 4.3 Liit peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu oma tegevuse ulatuses. 4. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste elluviimiseks on vajalik 1 professionaalse ettevalmistusega eksperdi panus. 2024. aasta seisuga on ministeerium ette näinud MTÜ Eesti Kirjastuste Liit rahastamise mahuks 177 000 eurot rahvusvahelistel messidel osalemiseks Londonis, Bolognas, Frankfurdis, Helsingis; Balti ja maailma kauneimate raamatute konkursil ning 215 000 eurot 2025. aasta peakülalise ettevalmistusteks Bologna lasteraamatute messil. Mõlemad osapooled mõistavad, et kõikide seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vaja täiendavaid ressursse, kuid mille tagamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused. 5. Rahastamise alused  Tegevustoetust makstakse MTÜ Eesti Kirjastuste Liidule riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest. Vajaduse korral vaadatakse erinevatel messidel osalemise prioriteetsus ja eelarveline teostatavus üle lepingu sõlmimise eel.  Eesti Kirjastuste Liidu töö sisu riigi strateegilise partnerina korraldades Eesti väljapanekuid ja stende riigi rahvusvahelist nähtavust suurendades, on oma olemuselt mittetulunduslik ja ei võimalda teenida omatulu. 6. Finantseesmärgid MTÜ majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult. Eesmärkide saavutamiseks tuleb eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kokkuhoidlikult. 7. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid MTÜ on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi; infoturbe koolituse ja testi läbinud töötajate arv; koostööpartnerite rahulolu. Tulemusindikaator on tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.