Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-2/4700-2 Toetuse saaja nimi Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Kultuuriministeeriumi eelarves nimeliselt välja toodud organisatsioonid Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2023 - 31.12.2023 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 884,500.00 € 869,686.00 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 500,000.00 € 472,500.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 500,000.00 € 472,500.00 € Kuigi riigieelarves oli 0,5 milj, siis toetus oli 472500 eur 264,500.00 € 289,129.00 € OMAFINANTSEERING Piletitulu (üritused, sissepääs, haridusprogrammid) 112,000.00 € 112,167.00 € Pood (publikatsioonid, meened) 41,000.00 € 38,057.00 € Ruumide ja kohviku rent 61,500.00 € 90,177.00 € Pärdi perekonna toetus ja muud tulud 50,000.00 € 48,728.00 € 120,000.00 € 108,057.00 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Fondid, sponsorid, annetused 120,000.00 € 108,057.00 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 498,000.00 € 481,049.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Koosseisuline töötasu (bruto) 309,900.00 € 343,524.00 € 93% (319149), 7% Kaasfin (24375) Lepinguline töötasu (bruto) 23,760.00 € 15,177.00 € 100% Kum Tööandja maksukulu 164,340.00 € 122,348.00 € 93% Kum (113973), 7% Kaasfin (8375) € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 324,600.00 € 368,485.00 € Arhiivikulud, andmebaas, loomisloo vestlused 63,000.00 € 52,852.00 € 9% Kum (4883), 43% Kaasfin (22600), 48% Omafin (25369) Ekspositsioon (erinäitus) 20,000.00 € 19,703.00 € 22% Kum (4511), 78% Omafin (15192) Raamatukogu 5,000.00 € 5,507.00 € 100% Kaasfin Üritused (kontserdid, vestlused, filmiõhtud, residentuur, haridusprogramm)55,100.00 € 72,467.00 € 34% Kaasfin (24426), 66% Omafin (48041) Poe ja kohvikuga seotud kulud 8,900.00 € 23,124.00 € 100% Omafin Info ja kommunikatsioonikulud (sh.veeb, tõlkimine, fundraising jne.) 35,100.00 € 52,631.00 € 100% Omafin Raamatupidamise, konsultatsiooni, auditi ja juriidilised kulud 13,500.00 € 15,170.00 € 80% Kum (12042), 20% Omafin (3128 eur) Kontori- ja sidekulud 8,400.00 € 4,948.00 € 100% Omafin Lähetuskulud ja transpordikompensatsioon 23,800.00 € 31,799.00 € 22% Kaasfin (7000), 78% Omafin (24799) Koolituskulud, tervise edendamise kulud 7,800.00 € 5,409.00 € 100% Omafin Kommunaalkulud (elekter) 44,000.00 € 40,389.00 € 7% Kum (2763), 93% Omafin (37626) Halduskulud (koristus, haljastus, valve, prügi jne) 40,000.00 € 44,486.00 € 100% Omafin 3 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 30,000.00 € 13,976.00 € Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Inventar (väikemööbel, stuudio ja saali varustus) 15,000.00 € 10,756.00 € 100% Kaasfin Remonttööd 15,000.00 € 3,220.00 € 100% Omafin € € € € € € € € € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 31,900.00 € 54,202.00 € Publikatsioonide väljaandmine 7,000.00 € 76.00 € 100% Omafin Kindlustus, maamaks 3,600.00 € 6,223.00 € 100% Omafin Esinduskulud, ürituste ja vastuvõttude kulud 3,500.00 € 9,886.00 € 100% Omafin Panga teenustasud, erisoodustus 1,800.00 € 3,816.00 € 100% Omafin Nõukogu liikmetega seotud kulud 1,000.00 € 1,499.00 € 100% Omafin IT kulud, tarkvara, riistvara, IT hooldus 15,000.00 € 21,149.00 € 100% Omafin Teadmussiirde doktorantuuri (SEKMO) kulud € 11,553.00 € 70% Kaasfin (7670), 30% Omafin (3883) € € € € Planeeritud eelarve on tasakaalus! KOKKU 884,500.00 € 917,712.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Anu Kivilo Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 01.02.2024 pp.kk.aaaa 5 (5) Sihtasustus Arvo Pärdi Keskus  TEGEVUSARUANNE 20 2 3 Arvo Pärdi Keskus on Arvo Pärdi loomingulise pärandi ja sellega seotud mõttemaailma hoidja ning tutvustaja . 2023. aasta märksõnadeks on keskuse maja 5.aasta sünnipäev, keskuse teadustegevuse arendamine ning Aliina residentuurimaja rekonstrueerimine. Keskuse sisutegevus jaguneb kaheks mahukaks osaks: Arhiivi, raamatukogu ja teadusega seotud tegevused ning Külastajatele ja avalikkusele suunatud tegevused 1.1. Arhiivi ga seotud tegevused 1. 1.1. Arhiivimaterjalide täiendamine ja loomine Toimus 6 teose loomisl oo vestlus t . Loomisloo vestlusi viis id läbi neli töötajat (Maarja Tyler, Ardo Västrik, Karin Rõngelep ning Hele-Mai Poobus) . Teha jäävad veel viimased 5 teose loomislugu. Alates 2016. aastast on toim u nud 7 9 teose loomisloo vestlused ning vormistatud on 61 teose loomislood . Kristina Kõrver ja Aile Tooming tutvustasid loomisloo vestluste materjalide baasil Fratrese teost sündmustesarja „ Ühiskuulamine “ raames. Ardo Västrik pidas loomisloo vestluste materjalide baasil ettekande J ärvi akadeemia osalejatele teosest „ Mein Weg “. Tänu arhiivitööle ning kirjavahetusele tšellist Ivan Monighettiga jõudsid keskusesse 1979.aastal Arvo Pärdi poolt solistile kirjutatud ja pühendatud kadentsid Joseph Haydni tśellokontserdile C-duur. I. Monighetti jagas keskusega originaalnoodi koopiad . Festivali „Klaaspärlimäng“ avakontserdil neid ka esitati, dirigendiks oli Neeme Järvi ning solistiks Marcel Johannes Kits. Kodulehel ilmus neli pikemat artiklit loomisloo vestlustest ja huvitavatest arhiivileidudest. Toimus id vestlus ed a rhiivi jaoks mälestuste kogumise eesmärgil Bernhard Schünemanni , Jordi Savalli , Gavin Bryarsi , Marina Nestjeva ja Aleksei Ljubimoviga . Muusikapäevikutest telliti uued töökoopiad. Jätkuvalt k ogutakse, sorteeritakse ning kirjeldatakse uut füüsilist materjali ( ajalehed, kingitused, käsikirjad, kavalehed, fotod, CDd, DVDd, autasud, kirjavahetus jne) ja digimaterjali ( uudised, kajastused, saated, salvestused jmt) . 1.1.2 Ar hiivimaterjalide arvelevõtmine , korrastamine ja varundamine Pideva tööna jätkub arhiivimaterjalide arvelevõtmine ning kirjeldamine. 20 2 3 . aasta lõpuks on arvele võetud ja vastavalt arhiveerimise reeglitele tähistatud ning pakendatud 1 2 278 dokumenti (üks dokument sisaldab tavaliselt mitmeid faile). Jätku b arvelevõetud dokumentide kandmine APISesse . APISes on tehtud 32 979 kannet infobaasi erinevatele sakkidele. Digitaalselt võetakse arvele kontserdid üle maailma, kus esitatakse Arvo Pärdi loominguid. 2023.aastal on arvele võetud 855 erinevat kontserti. Kogu digiteeritud või digitaalselt saabunud materjal salvestatakse õiges vormingus ning varundatakse. Paberm aterjalide digiteerimisel oleme kasutanud tunnitasulis e töötaja Birgit Püve abi. A udiomaterjale (CD d , LP d ja kassetid) digiteeris ja kirjeldas vabatahtlikuna Doug Maskew . Uuendati digihoidla riistvara, tõsteti kõvaketaste mälumahtu ja suured loomislugude videod salvestatakse eraldi kettale. 1.1. 3. APISe andmebaas ja selle arendus A PISe arendusi ei toimunud, kuna me ei ole leidnud selleks rahastust . K una infosüsteem on töös alates 2013.aastast, siis on kriitiline arhiivisüsteemi uuendami ne . Valmis analüüs, milline on kõige otstarbekam uuendus. See on lähiaastate keskuse üks kulukamaid investeeringuid. Ette on valmistatud rahastusdokument, taotlesime teadusgranti, mille üheks osaks oleks olnud ka infosüsteemi arendamine. Kahjuks me sellest programmist raha ei saanud. 1.2. Raamatukoguga seotud tegevused Aastaga on raamatukogu täienenud ca 2 4 0 teaviku võrra. Aasta lõpu seisuga oli raamatukogus arvele võetud 5 400 teavikut, sealhulgas 3 914 raamatut, 512 ajakirja numbrit , 222 heliplaati , 19 videosalvestist ning 7 3 2 nooti. Raamatukogu kogude kasvutempo on võrreldav eelmise aastaga. Hetkel on täiendav kasv ostudena või kingitusena saadud uutest teavikutest, samuti seni arvele võtmata heliplaatide (mis ei sisalda Pärdi muusikat) kataloogimise tulemusel. Aasta lõpus vähendasime 2024. aastaks perioodika tellimist – American Record Guide , millel loetavus puudus ja mille hind tõusis märkimisväärselt, tuleb meile edaspidi ainult digitaalsena. Samuti loobusime muusikaandmebaasi Musik in Geschichte und Gegenwart tellimisest, kuna sellel puudus kasutus. Endiselt jätkame Oxford University Pressi andmebaasi Grove Music Online tellimist, mida keskuse töötajad kasutavad ka kontserdikavade kirjutamisel. 2023. aastal said raamatukokku paigaldatud uued plaadiriiulid, mis võimaldasid vabastada täiendava pinna raamatute jaoks ja alustada seni arvele võtmata nn Pärdi-väliste heliplaatide kataloogimisega. Raamatukogu on väärtuslik allikas keskuse residentidele, kes on seda aktiivselt kasutanud. 1.3. Teaduse ning publikatsioonidega seotud tegevused Keskusel on potentsiaal kujuneda Pärdi loomingu rahvusvaheliseks uurimiskeskuseks. Üha rohkem tunnevad huvi arhiivis töötamise vastu teadlased üle maailma. Tavaliselt tähendab see ka seda, et meie töötajad neid nõustavad. Keskusena on vajalik teadustegevust tugevdada. 2023.aasta oli selles osas ettevalmistav aasta. Kristina Kõrver astus Tartu Ülikooli semiootika osakonda teadmussiirde doktorantuuri, Maarja Tyler tegi ettevalmistusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadmussiirde doktorantuuri astumiseks, prof. Toomas Siitan on keskuse vanemteadur. Taotlesime rahastust 2 projektile: „ Teadmussiirdedoktorantuur Arvo Pärdi keskuse digiandmebaasi arendamiseks ja Pärdi käsikirjade intersemiootiliseks uurimiseks“ – Kristina Kõrveri doktoriõpingute toetuseks Sektoritevahelise mobiilsuse toetusprogrammist (SEKMO) – toetus ( 124 579 eurot ) on mõeldud 4 aastaks ja otsus oli positiivne. „Arvo Pärdi Keskuse teadusvõimekuse ja digiandmebaasi arendamine“ – Eesti Teadusagentuuri programm „Eesti keel ja kultuur digiajastul“ – taotlesime toetust 170 000 eurot aastas, kahjuks see projekt rahastust ei saanud. Küll aga andis see kogemuse edaspidiseks. 1.3.1. Arvo Pärdi keskuse 2. rahvusvaheline teaduskonverentsi ettevalmistus Alustasime APK 2. rahvusvahelise teaduskonverentsi ettevalmistust, mis toimub 2025.aasta oktoobris. 1.3.2. Konverents “Varane ja hiline muusika”, 17.-18. november Tallinnas Maarja Tyler esines ettekandega „Arvo Pärdi tintinnabuli -otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal“ n üüdismuusika keskuse korraldatud rahvusvaheli sel konverent sil “Varane ja hiline muusika” . Ettekanne asetas Arvo Pärdi otsingute perioodi laiemasse konteksti ning püüdis leida puutepunkte Pärdi loominguliste otsingute ja varajase muusika avastamislaine vahel. 1.3. 3 . Publikatsioonid Joonas Sildre „Kahe heli vahel “ S õlmisime lepingu USA kirjastusega Pough raamatu inglisekeelse tõlke väljaandmiseks. Selle lepingu jõudmiseni kulus pea viis aastat! Soomekeelse tõlke väljaandmiseks sõlmisime lepingu Soome kirjastusega Suuri Kurpitsa ja rootsikeelse tõlke väljaandmiseks eellepingu kirjastusega Ejeby Förlag . Läbirääkimisi ning huvilisi on olnud Prantsuse, Hollandi ja Hispaania kirjastustest. Ilmus Peter Bouteneffi raamatu „Arvo Pärt: Out of Silence “ ukrainakeelne väljaanne. 1.4. Infokeskus Keskus haldab Arvo Pärdi loominguga seotud kirjavahetust. Väga tihe on kirjavahetus kirjastusega Universal Edition , kust küsitakse luba seadeteks, esitusteks ja muusika kasutamiseks filmides. Kuna Arvo Pärt on avalikust elust taandunud, siis on keskus n - ö Arvo Pärdi esindajaks, sh vajaliku materjali vahendaja. Kindel kontakt on nüüdseks loodud ka kirjastusega Boosey and Kawkes . Keskuse ülesandeks on Pärdi loomingu uurijate teen i ndamine nii e-maili teel kui keskuses kohapeal. Üha rohkem on keskus kaasatud ka erinevate festivalide programmide koostamisel. Tihti kasutatakse keskuse kodulehe materjale erinevate kavalehtede koostamisel. Külastajatele ja avalikkusele suunatud tegevused 202 3 . aasta oli keskuse külastuse osas stabiilne. Keskuse sündmustest võttis osa ca 3000 inimest ja ruumirendiga seotud eriüritustest ca 7300 inimest (neist ca 3000 Linnateatri etenduse d ) . Kokku külastas keskust ca 21 000 inimest , mis on oluliselt rohkem kui 202 2 . aastal (ca 1 7 600 in) ja võrreldav 2020.aastaga (ca 20 tuhat inimest). Keskuse külastused ja e kspositsioon iga seotud tegevused Keskust külastas 20 2 3 . aastal piletiga 10 073 inimest ( aastal 2022 külastas 9490, 2021 . aastal 6218, 2020 .aastal 10 795 ja 2 019 . aasta l 24 246 inimest). O steti 5069 sooduspiletit, 5007 täispiletit ja 299 perepiletit. (Siia hulka ei ole arvestatud sündmustel osalejad). Telliti 23 8 ringkäiku ( 2022.aastal oli ringkäike 239, 2021. aastal 1 50, 2020 . aastal 220 ja 2019 . aastal 444). Liitusime Muuseumikaardiga ja 9 kuuga külastas keskust Muuseumikaardiga 387 inimest. 2023.aasta aprillikuust registreerime piletiostu käigus ka riigid, kust külastajad saabuvad. 80% külastajatest on Eestist, kõige rohkem on välisturiste Soomest, Saksamaal t ja Lätist. Uue näituse „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil ettevalmistamine Keskuse uue näituse „ Tintinnabuli – maailm noodipaberil“ kuraatoriks on Maarja Tyl e r , toimetajateks Kai Kutman ning Kristina Kõrver. Kogu näituse projektijuht on Kai Kutman . Näituse vormi teostaja on Kärt Marani ja Tuumik OÜ . Näituse tehniliseks teostajaks on RGB. Näituse esimese osa sisu on valmis ning tegeleme vormi ning tehniliste lahendustega. Näituse avame 202 4 .aasta kevadeks . N äituse 2.osa ( Tintinnabuli vaimsed allikad) ettevalmistamise ga tegeleb Aile Tooming. Audiogiid , püsinäitus, ajutised näitused, film „Muusikajanu“ A udiogiidi ning püsinäituse sisu osas uuendusi 202 3 .aastal ei toimunud , küll on aga vajalik jooksvalt tegeleda nende korrashoiuga. Vahetati mitmed audiogiidide laadimispesad ning katki l ä inud seadmed. Filmi „Muusikajanu“ jaoks telliti soomekeelsed subtiitrid , kuna keskust külastab palju soome külastajaid . Dortmundi festivali jaoks koostasime ajutise näituse , näitus põhineb Arvo Pärdi tsitaatidel ning festivali kontsertide repertuaaril. Näituse koostasid Kai Kutman, Aile Tooming ning Karin Rõngelep. Festival toimub 2024.aasta veebruaris. Suvel toimu s koostöö Rakvere Wesenberghi hotelliga, kus sooviti eksponeerida näitust Arvo Pärdist. Keskuses eksponeerisime suvel Laulasmaa kooli 8. klassi õpilaste loovtöid Arvo Pärdist ning keskusest. Haridusprogrammid 202 3 . aastal jätkusid haridusprogrammid. Programmidest võttis osa 9 14 õpilast ( 2019. aastal osales ca 1200 õpilast , 202 0 . aastal 447 õpilast , 2021. aastal 440 õpilast ja 2022.aastal 976 ). Lisaks toimusid ka mõned haridusprogrammid täiskasvanutele ja võõrkeelsed haridusprogrammid . On välja kujunenud teatud koolid ja lasteaiad, kes meie keskust külastavad. Kindlasti on võimalik rohkem lapsi vastu võtta. Keskuse sündmused Sündmuste mõttes oli 2023. aasta puhul taas tegu aktiivse programmiga, kuid vastavalt seatud eesmärkidele siiski pisut väiksemas mahus kui 2022. aastal. Kokku toimus 47 erinevat sündmust, mille külastajaid oli ca 3000. Juunis ja augustis toimus 20 Tallinna Linnateatri etendust „ Seitmemagajapäev “, mis tõi keskusesse samuti ca 3000 külastajat. 2023.aastal läks käima koostöö taksofirmaga PremiumTaxi. Külastajatel on võimalus osta lisaks sündmuse piletile ka transfeer Tallinnas Laulasmaale ja tagasi. See aitab palju neid inimesi, kellel isiklik transport puudub. 2.3.1. Kontserdid Keskuses toimus 27 avalikku kontserti, millest 13 olid meie põhiprogrammis ning 1 4 toimusid koostöökontsertidena (nt Nargenfestival , EMP, Tallinn feat . Reval) või broneeritud kontser tidena (näit. Joel Remmel, Odessa Classics , Tähe-Lee Lii v, Marcel ja Katariina Kits jne.) . 2023. aasta jooksul APKs esinenud olulisemaid interpreete: Jordi Savall trio, Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tõnu Kaljuste, Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik ja Triinu Piirsalu, Kristjan Randalu, Vox Clamantis ja David Lang, keelpillikvartett M4GNET ja Rasmus Andreas Raide, Triin Ruubel ja Theodor Sink, kammerkoor Collegium Musicale, Hortus Musicus ja Aleksander Knaifel . 2.3. 2 . Vestlusõhtud Aasta jooksul toimus viis avalikku loengut ja vestlusõhtut. Heameel oli, et vestlusõhtud oli väga külastajate rohked ning toimusid eelkõige saalis. Ajaloola n e David Vseviov arutles teemal „ K uidas mõista ajalugu“, neuroteadlane Jaan Aru vestles loovusest ja logelemisest, bioloog Aleksei Turovski mõtiskles teemal „Organiseeritud helid loomariigis“. Diakon Nikita Andrejev i loengu teema oli „Ikoon kui vaade igavestele asjadele“ ning teoloog Tauri Tölp loengu teema „Palve idakristlikus pärimuses“. Toimus sündmustesar ja Järvi Sessions kolmas sessioon (teine kord Arvo Pärdi Keskuses), kus esinesid Michael Pärt, Kristjan Järvi ning Tom Tykwer . 2.3. 3 . Üheskuulamine ja kuraatorituurid Toimus kolm eriilmelist sündmust sar jas „Üheskuulamine“ , mille keskmes on muusikateose teadlik kuulamine. Keskuse töötajad Kristina Kõrver ja Aile Tooming pidasid ettekande „ Fratrese “ teemal, musitseerisid Harry Traksmann ja Marrit Gerrets -Traksmann. Muuseumiööl viis läbi muusikalise vestluse Tõnu Kaljuste. Üh e skuulamise raames toimus Helena Tulve vestlusõhtu ning teose „ Visiones “ esiettekande ühisvaatamine . Kristina Kõrver viis läbi kaks keskuse püsinäituse kuraatorituuri. Ü heskuulamis e tegevust ning vestlusõhtuid toetab Porticuse programm. 2.3. 4 . Filmiõhtud ja muusikafilmide programm 25.-27. augustil toimusid 13. korda Arvo Pärdi Keskuse Filmiõhtud , nimetuse all Pärt&Film , kolmandat korda toimusid kõik linastused ainult Laulasmaal. Traditsiooniliselt olid kõikidel filmidel eestikeelsed subtiitrid. R 25.08 kell 19.00 APKs – „ Little Buddha“ (1993), rež Bernardo Bertolucci L 26.08 kell 17.00 APKs – „ Umoregi “ (2005), rež Kôhei Oguri P 27.08 kell 15.00 APKs – „Vastutuulesaal“ (2007), rež Priit Valka 25. ja 26.08 filmidele tegi sissejuhatuse Kaarel Kuurmaa, 27.08 filmi juhatasid sisse autorid Priit Valkna ja Artur Talvik. J ätkus 2021. aastal alanud temaatiline muusikafilmide programm koostöös Heidi Pruuliga . Linastusid filmid John Cage’ist , Steve Reichist ja Christopher Nupenist . L isaks Filmiõhtutele ja Muusikafilmidele lisam e oma programmi aegajalt filme ka laiemast teemaderingist, nt sel aastal linastus Leida Laiuse 100 sünniaastapäeva puhul „ Ukuaru “ (koostöös Eesti Filmi Instituudiga) ning värske Eesti dokumentaalfilm „Päikeseaeg“. 2.3. 5 . Teatrietendused ja luuleõhtud Keskuse programmis toimus Lembit Petersoni ja Theatrumi luule- ja muusikaõhtu „Kannatlik ootus lootuses“ . Kuna eelmisel aastal läksid väga kenasti Riina Roose lavastatud etendused „500 aastat lauluga“, siis tõi Riina Roose sellel aastal keskuses lavale Linnateatri suveetenduse „ Seitmemagajapäev “. Juunis ja augustis toimus 20 etendust. Etendused olid välja müüdud ning täitsid kenasti keskuse suvehooaja sündmustega. Keskusesse jõudis palju selliseid inimesi, kes külastasid keskust esimest korda. 2.3.6 Arvo Pärdi keskuse striimikeskkond stream.arvopart.ee APK striimikeskkonna stream.arvopart.ee kaudu kandsime sel aastal üle 1 sündmus e - Järvi Sessions . Lisaks oli veebi teel võimalik vaadata EMPi kontserti ja Järvi Akadeemia loeng-kontserti. Keskuse muud tegevused 3.1. Residentuuriprogramm 202 3 . aasta l jätkus residentuuriprogramm, mis täidab keskuse eesmärki olla loominguline kohtumispaik erinevate kunstivaldkondade esindajatele. Stipendiumikonkursile laekus 154 taotlust 36 eri riigist. Stipendiaatideks valiti saksa helilooja Sophia Jani (töötas keskuses juu l i - ja augusti kuus) ning eesti kirjanik I ndrek Koff (töötas keskuses augustis ja septembris ) . ETV kultuuriuudised tegi pika intervjuu Sophia Janiga. Lisaks stipendiaatidele võimaldame ka tasulist residentuuri. 202 3 .aastal oli keskuses 8 oma finantseeringuga residenti: viiuldaja Jayoung Chung ( USA ), pianist Eva Doroszkowska ( Poola ja UK) , helilooja ja pianist Tine Grgurevič (BOWRAIN) ( Sloveenia ), visuaalkunstnik Elizabeth Withstandley ( USA) , muusikud Ken Harrison ja Ashwin Sood ( Kanada ), luuletaja Doris Kareva ( Eesti ) , Cara Xu ja kammeransambel (USA, Hiina) ja tantsija Netti Nüganen (Eesti). Huvi loometoa kasutamise vastu on väga suur. See annab kindlust, et suur investeering, mida tegime Aliina hoon et e renoveerimiseks on vajalik. Aliina arenduse kohta on p ikem kirjeldus In v esteeringute all. Osaleme MTÜ Loomeresidentuuride võrgustik u töös , mis koondab enda alla 1 6 kultuurivaldkonna residentuuri Eestis. Osaleme Nordic Culture Point’i residentuuriprogrammis Ukraina loojate jaoks. 2023. aastal valisime välja Ukraina muusikud Roksana Smirnova ja Misha Kalinini, kes on keskuses residentuuris 2 kuud 2024.aasta jaanuaris ja veebruaris. 3.2. Salvestamine 2023. aasta jooksul toimus 6 salvestussessiooni : Theodor Sink ja Momir Novakovic (veebruar) Sten Lassmann ja Valle-Rasmus Roots (veebruar) Kristjan Randalu (helitehnik Kaarel Tamra , häälestaja Juhan Tõhk) (märts) Ralf Taal ja Mari Visnapuu (Tanel Klesment , Eda Zahharova Muusikaagentuur) (mai) Ken Harrison ja Ashwin Sood (residendid) (juuli) M4GNET (august) Cara Xu ja kammeransambel ( residendid ) ( helitehnik Tammo Sumera ) (novemb er ) Lisaks toimus keskuses mitmeid filmimisi ning fotosessioone: Poola TV Tallink filmimas Arte kanal filmimas keskuses, intervjuu Kristina Kõrveriga Martti Helde filmivõtted Kristjan Randalu intervjuu filmimine (dets) Kaupo Kikkase fotosessioon (Ungari pianist Renata Konyiscka ) Visit Estonia pildistas keskust Jaan Kriveli fotosessioon (HUIK) 3.3. Eriüritused, ruumide ning tehnika rent , pood ja kohvik Aasta jooksul broneeriti keskust 80 eriürituseks , kõige enam renditi saali (3 0 korral , lisaks 20 Linnateatri etendust ) ning terve maja oli kasutusel 1 1 korral. Keskus on jätkuvalt hea partner riiklike visiitide läbiviimisel. 2023. aastal t oimus id Rootsi kuninganna Silvia ja patriarh Bartolomeuse visii did. Traditsiooniliselt toimu s keskuses Eesti rahvusvaheliste sõprade kokkutuleku üks õhtusöök ( 30.juuni ). Toimus Balti peaministrite külaskäik mitteametliku visiidi raames (18.september) ning Eesti Välissuhete Nõukoja konverents ((12.oktoober). Sellel aastal toimusid keskuses ka mitmed Lääne-Harju valla üritused. Eriürituste kaudu külastas keskust ca 7300 inimest (neist ca 3000 oli seotud Linnateatri külastusega) . Üha rohkem pakume eriürituste puhul lisaks ruumide kasutusele enda poolt ka sisu (kontsert, keskuse tutvustus, hariduskomponentidega meistriklassid, muusika ühiskuulamised jne) . Keskuses töötab pood, kust on võimalik osta valitud plaate, noote, raamatuid, maja arhitektuuriga seotud meeneid jne. 202 3 . aasta enam müüdud too deteks o lid raamatu test In Principio (121 tk) ja Joonas Sildre raamat „Kahe heli vahel“ ( 1 2 7 tk ) , plaatidest müüdi kõige enam „ Adam’s Lamenti“ (107 tk) ja „ Lapsepõleve lood“ (1 02 tk) . Poe käive oli 3 8 057 eurot, mis oli veidi väiksem kui planeeritud (4 1 000 eur ). E-poe osakaal on 4621 eurot, ehk 12, 1 %. Kauba kate on ca 4 3 %. Keskuses tegutseb kohvik. Kohviku operaatoriks on jätkuvalt firma Rullike OÜ. Koostöö kohvikuga on väga hea ja tulu laekust vastavalt planeeritule. 4. Arvo Pärdi loomingu ning keskusega seotud kommunikatsioon 2023. aasta kommunikatsiooni iseloomustab heas mõttes stabiilsus ja lähtumine keskuse sisutegevustest p üüdsime mõnevõrra vähenda turunduse osakaalu, et suurendada Arvo Pärdi loomingule keskendatud kommunikatsiooni. Avalikkusega suhtlemisel on keskuse esmased kanalid koduleht ning sotsiaalmeediakanalitest Facebook, Instagram ja Twitter, samuti saadab keskus 4 korda aastas välja uudiskirja. Lisaks pikematele uudiskirjadele saavad iga kuu uudiskirja listi saajad ka regulaarset infot keskuses toimuvate kontsertide ja loengute kohta. Keskus jagab infot ja uudiseid Arvo Pärdi Keskuse tegevuse, helilooja loometegevuse, muusika ettekannete jm kohta. 202 3 . aastal ilmus keskuselt 2 4 veebiuudist (eesti ja inglise keeles), lisaks kajastati veebis pidevalt infot teoste ettekannete kohta üle maailma. Facebookis oli aasta jooksul 191 postitust . Sotsiaalmeedia kaudu jätkasime Arvo Pärdi teoste tutvustamist loomislugude kajastuste kaudu ning teoste esiettekannete tähtpäevade kaudu, samuti jätkus keskuse sündmuste turundamine ja kommunikeerimine eel- ja järelkajastustega Uudiskirja tellijaid on 2023. aastal kokku 4403 (sh 2592 e.k ja 1811 ingl.k ). Uudiskirjade avamisprotsent on püsivalt ligi 50%, mida peetakse väga kõrgeks näitajaks. APK Facebooki lehel (loodud veebruar 2014) on 2023. aasta lõpuks 16388 jälgijat, mis on Eesti kontekstis võrreldav suurusjärk Eesti Rahva Muuseumiga. Instagramis (loodud 2018) on keskusel 5960 jälgijat ning aastane kasv on olnud 17% . APK X-i lehel (endine Twitter) ( al veebruar 2014) on 2023. aastal (nov. seisuga) 3908 jälgijat. 2023.aastal toimus ka veebilehe arvopart.ee arendus , et muuta selgemaks keskuse enda sündmuste ja külalissündmuste eristamine, ja et teha paremini leitavaks ja tuua enam esile Arv Pärdi teoste loomislugusid. Keskuse tutvustavad artiklid ilmusid Air Balticu pardaajakirjas, Rahvakultuuri keskuse aastaraamatus. Koostöös Lääne-Harju vallaga osalesime turismimessil Tourest 2023, oleme esindatud valla tutvustavas turismivoldikus. Alates 2023.aasta sügisest on võimalik Tallinki ClubOne klientidel osta lisaks laevapiletitele ka keskuse külastuse pilet. Väga hästi on käima läinud Muuseumikaart. 4.1. Arvo Pärdi loomingu ja tunnustuste kajastamine Keskus saatis 2023. aastal välja 6 pressiteadet, mis puudutasid Arvo Pärdi loomingut ( Polar Prize ), Arvo Pärdi autoriplaatide ilmumist („ Tractus “ koos EFK ja TKO- ga ning „Diagrammid“ koos ERPi ja Kammermuusikutega ). Kõige suuremat meedia vastukaja pälvis Rootsi mainekaima muusikaauhinna Polar Music Prize meediakajastus. Keskus osales preemia videoklipi valmimisel. Maikuus andis Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf helilooja Arvo Pärdile Põhjatähe ordeni komandöri suurristi. Jätkus Arvo Pärdi varasema loomingu tutvustamine loomisloo vestluste materjalide põhjal – ilmusid teoste lood meie veebis ja sotsiaalmeediakanalites. Ardo Västrik kirjutas kolm artiklit ning Maarja Tyler ühe. ARTE kanali tellimusel valmis saade „ Invitation au voyage “ Arvo Pärdist ja temale tähenduslikest paikadest. Filmis esinesid kolm kõneisikut: Kristina Kõrver, Toomas Siitan ja Jaan- Eik Tulve . Valmis 15-minutiline film. 4.2. Kontsertide ja loengute kommunikatsioon ja turundus Keskuses toimus aasta jooksul vähemalt 30 keskuse enda korraldatud sündmust , mille turundamiseks kasutame peamiselt keskuse enda kommunikatsioonikanaleid. Kõige suurem rõhk oli sotsiaalmeedia turundusel . Sellele lisandus väikesemahuline välireklaam (15 plakatit Clear Channeli kultuuripindadel ning erinevates kultuuriasutustes, näiteks EMTA, Telliskivi), raadioreklaam ERRi jaamades (eesti ja vene keeles) ning veerureklaam ajalehes Postimees. Paaril korral oleme kasutanud ka Delfi mobiilibännereid või Digiposteri digipindu (Solaris, Viru keskus). Selle aasta kontsertide müügiga võib rahule jääda, kõik kontserdid olid kas välja müüdud või siis sisuliselt täis. 5. Suhtlus ja koostöö teiste organisatsioonidega, osalemine festivalidel ja erialaorganisatsioonides Keskus on organisatsioonina Eesti Muusika Infokeskuse , Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Loomeresidentuuride võrgustiku LOORE liige. Anu Kivilo on Loore juhatuse liige. Lisaks on keskuse töötajad erinevate erialaorganisatsioonide liikmed (Eesti Muusikateaduse Selts, Eesti Arhivaaride Ühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing jt). Kontsertide ja sündmuste osas teeme koostööd suuremate Eesti kontsertorganisatsioonide, Eesti Rahvusringhäälinguga, muuseumide ning raamatukogudega. Jätku s koostöö Järvi Akadeemia ja Viimsi Artiumiga . 202 3 .aastal oli tihe koostöö Tallinna Linnateatriga . 2024.aasta veebruaris toimub Arvo Pärdi Festival Dortmundis . Selle festivali jaoks koostasid 2023.aastal Kai Kutman, Aile Tooming , Karin Kopra ning Anneli Kivisiv näituse. Vestlusringis esineb Michael Pärt. Toimusid mitmed kohtumised ja arutelud seoses Arvo Pärdi 90.juubeliaastaga. New Yorgi Carnegie Hall kavandab 2025-26. aasta hooaja residentheliloojaks Arvo Pärti. Praegu on kavandamisel hooaja jooksul 5-6 kontserti. Paavo Järvi ja Festivaliorkestri kontsert on paigas 23.oktoobril 2025. Väiksemate koosseisude kontserte veel planeeritakse. Keskus on kaasatud Dresdeni Kunstimuuseumi ja Kumu näituseprojekti. Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapital, Arvo Pärdi K eskuse Sõprade Selts ( SõSe ) ja eratoetajad Arvo Pärdi Keskuse Sihtkapitali tegevus oli 20 2 3 .aastal ennekõike seotud esimese Fundraiser -sündmuse ettevalmistusega ja sellega seotud osalejate ja külalistega kontakti hoidmise või loomisega. Sündmus toimub 2024. aasta juunis. Keskuses korraldati väikeses seltskonnas ideekorjeõhtusöök – eesmärgiks oli õhtusöögi formaati nö prototüübina Fundraiser -sündmuseks testida. Keskuse Sõprade Seltsi ( Sõse ) eesmärgiks on koondada inimesed, kes nõu ja jõuga toetavad Arvo Pärdi pärandi hoidmisse ning soovivad toetada laiemalt keskuse tegevust. Hetkel on SõSe liikmeid nimekirjas ca 40 . 2023. aastal toimus Sõse kokkusaamine Pärdi Päevade raamas Tallinna s 11. septembril. Jaani kirikus toimunud kontserdi „ Tractus “ järel toimus vastuvõtt restoranis Pegasus. Üritusel osales 16 toetajat. Sõse Eesti liikmed osalesid ka keskuse nn. külapeol, kuhu me kutsume Laulasmaaga seotud inimesi ning keskuse sõpruskonda. Sellel aastal vaatasime koos Linnateatri etendust. Jätkus koostööleping Laulasmaa LaSpa’ga , tänu millele saime kasutada tasuta tube. Jätkuvalt on toetajateks advokaadibüroo Cobalt , Estelon ning Estonia Klaverivabrik. Toimus kolmas (ja viimane) Porticuse programmi aasta, eelarveks 6 0 000 eurot ning kasutasime King Boudouin Foundationi 202 2 .aastal kogunenud 20 938 eurot. 202 3 . aastal kogunes KBFUS’i arvele 1 0 000 dollarit, mida kasutame 202 4 .aasta eelarves. Eratoetajate leidmine on tänu majanduse keerulisele olukorrale üha keerulisem leida. 2024. aastal tuleb leida uus strateegia, kuidas eratoetajaid juurde leida. 2023.aastal osalesid Anu Kivilo ja Sandra Perens keskusest ning Anni Marie Rea sihtkapitalist New Yorgis KBFUS’i (Kin g Boudouin Foundation US, fond kes vahendab keskuse Ameerika eratoetuste ülekandmist) seminaril „Art of Fundraising “. Seminari toimumise ajal kohtuti mitmete keskuse toetaja ning koostööpartneriga New Yorgis. Septembris osalesid Michael Pärt, Anu Kivilo, Sandra Perens ning Anni Marie Rea KBFUS’i Fundraising seminari Euroopast osalenute kohtumisel Brüsselis. On võimalik, et samalaadne kohtumine toimub 2024.aasta sügisel Laulasmaal. Keskuse nõukogu ja meeskond K eskuse nõukogus on kuus liiget . Uute liikmetena liitusid nõukogu tööga Keith Fransson Rootsist ning Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar. 20 2 3 . detsembri seisuga töötab keskuses täiskohaga 1 3 inimest ning osalise tööajaga neli inime st . Karin Rõngelep naases Saksamaalt ning alates augustist töötab täiskohaga. Maarja Tyler tuli veerand kohaga lapsehoolduspuhkusel t juunikuus. Lisaks on tunnitasulise lepinguga tööl neli külaliste teenindamisega seotud inimest ( suvel ja nädalavahetustel) , arhiivis töötas aasta jooksul tunnitasulise töötajana üks digiteerija ja loomisloo vestlu si transkribeeri s üks inime ne . Osalise tööajaga tööta vad keskuses koristaja ja aednik. Eriüritustel kasutame vabatahtlike abi. Kristina Kõrver astus Tartu Ülikooli semiootikaosakonda teadmussiirde doktorantuuri. Doktoritöö teema käsitleb Arvo Pärdi muusikapäevikuid ja käsikirju. Kristina palgakulust katab 7 0% SEKMO projekt. Töötajatel on oluline külast ada kontserte, kus esitatakse Arvo Pärdi teos eid . 202 3 .aastal said peaaegu kõik võimaluse käia Inglismaal Essexi kloostris. Töötajatel võimalda me osa saada Eestis toimuvate st kontsertidest ning salvestustest. Töötajate motivatsiooni tõstmiseks on jätkuvalt võimaldatud tegeleda tervise edendamisega ja paar korda aastas korraldame väljasõite. Sellel aastal külastasime Arvo Pärdiga seonduvaid paiku Ida-Virumaal ning Rakveres. Keskuse investeeringud ja inventar 2023. aasta põhiline investeering oli Aliina külalistemaja arendus . Peamaja jõudis detsembriks praktiliselt valmis. Teha on jäänud veel pisitööd lukustuse, mõningate ukse liistude ning kapiuste paigaldusega. Kevadeks on planeeritud uuendada välisterrassid . Arhiivimaja puhul toimus 2023.aastal maja välisfassaadi väljaehitamine, paigaldatud on uksed-aknad, sisse on seatud küttesüsteem, ventilatsioon jne. 2024.aastal toimuvad siseviimistlustööd. Mööbel, valgustid jm sisustus on ostetud mõlema maja jaoks. 2024.aastal tuleb osta arhiivimajja köögimööbel. Arhiivimaja peaks valmima hiliskevadeks. Aliina rekonstrueerimiskulud ei kajastu Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse finants aruandes, kuna tegemist on investeeringuga. Investeering kaeti omavahendite ja eratoetajate toel. Keskusesse tellisime 2023.aastal raamatukokku CD plaatide riiuli ning ostsime 10 teisaldatavat koosoleku lauda. Neid laudu oli eelkõige tarvis selleks, et pakkuda parema kvaliteediga ruumirenti. Jooksvalt täiendati stuudiovarustust, et pakkuda paremat salvestamise teenust. Keskuse eelarve 2022 ja 2023. aastad olid Eestis kõrge inflatsiooni aastad, alates 2022.aasta 2.kvartalist on tarbijahinna indeks tõusnud 20,3%. Kuna riigi kultuuritöötajate palku tõsteti ca 15%, siis ei olnud võimalik ka keskuses töötajate palku mitte tõsta. Keskuse palgafond tõusis ca 12% võrreldes 2022.aastaga. Töötajate brutopalgad on pärast palgatõusu vahemikus 1750-1950 eurot. Eeldasime, et Kultuuriministeeriumi tegevustoetus on 0,5 miljonit, nagu oli riigi eelarve seletuskirjas kirjas, kahjuks osutus see ümmardatud summaks ning tegelik toetus oli 472 500 eurot. Keskuse omatulu oli suurem kui planeeritud, kuid kahjuks annetuste ja sponsorluse osa oli väiksem. Samuti olid kulud suuremad kui eelarves , kuna hinnad on läinud kallimaks. Kokkuvõttes lõpetasime aasta võrreldes Kultuuriministeeriumile esitatud taotlusega miinusega (- 33 212 eurot), mis on sihtasutuse 13 aasta tegutsemise jooksul esimene kord. Miinuse katsime eelnevate aastate varudest. Pikas perspektiivis ei ole võimalik Arvo Pärdi Keskuse tööd samas mahus jätkata, kui riigi toetus jääb sama suureks.