Kiri

Avalik kiri ÕPETAJA töö hindami sest . Seoses õpetajate streigiga on meie meedias palju juttu (sõnavõtte) õpetaja tööst ja selle hindamisest. Aga nende tase pole „maailma targemale r a hvale“ kohane. Õpetaja tö ö keerukust ei tunta ja enamus pole kunagi õpetajana töö tanud. N ii läheb ki lahti ilukõne line keerutamine (ole sa poliitik või doktor- akadeemik ) . ÕPETAMINE ulatub aastatuhandete taha ja saadud kogemus ed on väärt siiani . Õppigem neid vaid tund m a. Selleks on pedagoogika ajalugu, mida meil enam ei õpetata . Kõik on ju muutunud, meil pole enam nõuka-aeg … – nii kuuleb sageli. Paraku ei tea ütlejad, et ei olnud mingit nõukogude pedagoogikat ega didaktikat (õpetamisteooriat). Küll oli osa õp peainete sisu ideoloogiline . Pedagoo gika oli algul kogemuslik, kuid 20. saj. sai alla teadusliku aluse ( arengupsühholoogia) . Õpetamispõhimõtted lähtu sid Comeniuse ja saksla se Johan n Herbarti (17 76-1841) põhimõtetest . Tõsi, nõuk. V enemaal taheti minna nö uut ele põhimõtetele koolis ja võeti eeskujuks 20. sajandi alguse ameerika katsetusi, mis kukkusid läbi – õpilaste teadmised - oskused jäid viletsaks – neid ei saanud enam edasi õpetada. Nii mindigi 1930-ndate algul stabiilsetele herbartlikele põhimõtetele. Oleme Eestis jõudnud nüüd samasse seisu! Ja umbes 30 aastat tagasi asu ti meil lõhkuma ka riiklikku demokraatlikku ÜHTLUSKOOLI – nn eliitkoolide (valitud õpilastega) ja erakoolid e loomine ning kaasava õpetamise rakendamine keerulise tugipersonaliga . Tavaliste ja patoloogiliste erivajadustega laste koos õpetamisel kannatavad siiski mõlemad pooled. Tutvudes Elon Muski „oma“ erakooli põhimõtetega (sinna koguti tema arvukate naistega saadud lapsed) selgub , et rahamaailm teebk i jaburusi . Väikerahvale on ohtlik pimesi, teadusele toetumata jäljenda da sellist elulaadi . Ameerika argielu toeks on ju ajude sisse ostmine . Surmahoobi just Euroop a koolisüsteemile andis 1989- l ÜRO -s vastu võetud lapse õiguste deklaratsi oon, mille s tõlgendatakse last täiskasvanuga võrdsena – ISIKSUSENA (Riigikogus 1991) . Olen märganud, e t see meeldib paljudele, aga selle tagajärgi ei mõisteta – Eesti s arukuse langus ja silmakirjatsemine PISA-ga . Looduspärase põhimõtte järgi tuleb lapsi ju arendada, kasvatada ja õpetada (juba loomariigis on nii). Selleks on ema- ja isainstinkt, mida tänapäeval on hävitamas igasugused nö mõnuained . Lapse ar endamine algab sünnist, aga tänastele vanematele on saade tud sõnum, et laps ARENEB ISE (toetage vaid!) ja nii tegeleta kse gi lapsega vahetult vähe. T ulemuse ks on laste kõne ja keele taseme langus – pole koolis järele aidatav. Ka lasteaeda kutsume politsei – pedagoogika on kadunud. K uigi k ognitiivse psühholoogia uuringud 19 60-80-ndatel andsid õpetamiseks tõeliselt teadusliku aluse, neid aga ei tunta. Tundides rõhutatakse hoopis motivatsioon i ja emotsioone üldse, mis viivad õpilase omandamisest ja mõtlemisest (vaimsest tegevusest) eemale . Emotsioonid „andis“ Suur Loodus imetajatele ju sadu miljoneid aastaid tagasi, et automaatselt -lihtsalt regu leerida su hteid ümbrusega. Ka inimese meeleolu sõltub tema asendist oma ümbruse s . Eriti keeruline probleem on õpetajat töö sisuline HINDAMINE . Subjektiivsed variandid on kõik läbi kukkunud. Teame, kuid as 1990-ndatel anti see koolide direktoritele (nemad tunnevad kõige paremi ni oma õpetajate tööd!).Tulemuseks onupojapoliitika ja sunnitud kaugenemise teadusest (pedagoogika ja didaktika). Et tänaseid koolijuhte on hakatud k oolitama pankades, siis… K a a testeerimine (nooremõpetaja, v anemõpetaja jne .), mis järgnes, toimus üha asjatundmatu ma te inimeste poolt, kel polnud konkreetse õpetaja kohta infot ja hinnanguid anti nö väliste näitajate järgi – jälle ebaõiglus ( miks just seda tahetavat taastada ? ) . P ikalt kasutusel olnud s üsteemi, kui palga aluseks oli õpeta ja haridus ja koormus (normina 18 või 24 klassitundi nädalas) ning kus palk tõus is viie aasta tagant , peeti aga nõukalikuks -!? Kohtasime analoogilist süsteemi tosin aastat tagasi ka Saksamaal, kus ta sobis... Alandav on seegi , et meil on kasutusele võetud sõna „karjäärimudel“. Õpeta ja pole karjerist, PALGAASTMESTIK olgu tema töötasu aluseks. Kuigi saksa õpetaja palk on 1,7 ja 1,9 (!) saksa keskmise vahel, pole see neid päästnud õpetajate puudusest tänapäeval. Peapõhjus (nagu meilgi) – õpilane on „tehtud “ õpetajaga võrdseks – milleks siis pedagoogika ja selle valdamine ? Õ petajatöö on olnud ISEREGULEERUV, sõltunud t öö professionaalusest , selle tulemusi ei saa hinnata kõrvalt , need ilmnevad aastakümnete pärast õpilastes … S estap on esma tähtis teaduspõhine õpetajate-koolijuhtide koolitussüsteem, mille omal ajal lõid Aleksander Elango , Ferdinand Eisen, Heino Liimets, Inge Unt jpt. Kuid o len pessimistlik selle taasta ( tu ) mise s – meil pole enam pädevaid inimesi . Üldharidus on kogu muu hariduse, teaduse ja kultuuri alus. Kauem maailmas elanud inimesed mä rkavad kõikjal VAIMSUSE LANGUST. Meediassegi on jõudnud mure inseneride, arstide ja loo maarstide koolitamise pärast, sest me ie gümnaasiumid e lõpetajad on neid erialasid omandamas suurte raskustega , kuna nende teadmised, mõtlemisvõime ja tahtelised omadused on kesised. See kõik on jõudnud argiellu… Mõelgem otsustele Rail Balticu, rohepöörde, energeetika jne kohta. Isegi kultuuripealinna 2024 avamine oli vaimuvaene… V alitseb ju origi naalitsemine (teeme pisut pulli !) ja valdavalt väline ( kallite-keeruliste koolimajadeni välja ). M eie saksa kolleegid imestasid – kuida s neid lubatakse ehitada? Eputam e raha ja tehnoloogiaga, aga enne murdeiga on nutikad lapse arengu surm. Nagu õpetamisel on (peaks olema) alati teaduspõhise loomingu kõrval emotsioonivaba kordamis t, kontrollimist ja rakendamist – RUTIINI. Kes sellest ei lähtu, sel pole õpetaja töös ka tõsiseid kaugeleulatuvaid TULEMUSI … Peep Leppik, vana koolmeister ( PhD ), arvukate kolleegide, õpetajate-uurijate ja mõtlevate kasvatusteadlaste nimel. Peep Leppiku raamatud 1992 - 2021 (olulisemad trükitud rasvaselt) 1. Nägemismälust, näitlikustamisest ja tehnovahendeist tundides (lühike kokkuvõte väitekirjast) . Tal linn (HM Õppe kirjanduse Keskus)1992, 117 lk. 2. Õppimine on huvitav . REKK, Tallinn 1996, 79 lk. 3. Õpetamine on huvitav (teaduslik-empiiriline käsitlus). REKK, Tallinn 1997, 156 lk. 4. Uurimistöö koolis on huvitav. REKK, Tallinn 1998, 208 lk. 5. Lapse arendamine on huvitav (arengupsühholoogilisi põhimõtteid). REKK, Tallinn 1999, 79 lk. 6. Arendame oma lapsi. Litero , Helme 2000, 48 lk. 7. Õpetajaks saamine on huvitav (tagasi- ja sisevaateid). REKK, Tallinn 2000, 214 lk. 8. Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. TÜ kirjastus, 2000, 256 lk. 9. Tunni analüüsimine on huvitav. REKK, Tallinn 2001, 97 lk. 10. Kutseõpe( tus ) on huvitav . REKK, Tallinn 2002, 140 lk. 11. Mõtlemine on huvitav . REKK, Tallinn 2003, 157 lk. 12. Lapse ja tema mõtlemise arendamine. TÜ kirjastus, 2004, 75 lk. 13. Õppimine on tõesti huvitav (õpiprotsessi psühholoogilisest mõtestamisest). TÜ kirjastus, Tartu 2006, 143 lk. 14. Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme (õpetamine kui looming). TÜ kirjastus, Tartu 2008, 387 lk. 15. Kõige tähtsam on lapse arendamine. Zeus , Tartu 2008, 50 lk. 16. Õpetajatöö seoses tundide analüüsiga. TÜ kirjastus, 2009, 123 lk. 17. Lapse arendamine algab hällist. TÜ kirjastus, Tartu 2009, 68 lk. 18. Mure Eesti kooli pärast: 13 esseed pedagoogika ja psühholoogiateaduse kaitseks. TÜ kirjastus, 2010, 69 lk. 19. Õpetajana kooliilmas ja ilmakoolis. Eesti ülikoolide kirjastus, Tartu, 2014, 400 lk. 20. Kolleegid, miks on õpetajatöö aluseks ikkagi pedagoogika ja psühholoogiateadus? Eesti ülikoolide kirjastus, Tartu 2016, 41 lk. 21. Homo sapiens on suremas … Eesti ülikoolide kirjastus, 2017, 48 lk. 22. À propos … Eesti ülikoolide k irjastus, Tartu, 2019, 64 lk. 23. Carpe diem ! EÜK, 2020, 80 lk. 24. Vanadus on suurepärane . EÜK, 2021, 71 lk. L I S A 1. Raamatutest on veebis alla laaditavad 16 Peep Leppiku pedagoogilis -psühholoogilise sisuga digiteeritud raamatut (kokku ca 2500 lk .) – E-õpikud. Textbooks . (TÜ Raamatukogus) – Peep Leppik (6). Digar (Eesti Rahvusraamatukogu) – Autor Peep Leppik (10 ). 2 . Peep Leppiku personaalnimestik 1980-2005 (koostajad M. Mändmets ja E. Schasmi n ). Valga Keskraamatukogu, 2006, 24 lk. Sisaldab ca 240 avaldatud artikli loetelu , nei st pedagoogika st-psühholoogiast ca 60 . Kokku on autoril 2021 . aasta lõpuni ilmunud ca 400 erinevat artiklit -esseed , millest ca 150 on just pedagoogikasse puutuvad (viimasel ajal eriti lapse ja tema mõtlemise arendamise teemal). 3. YouTu b e ´ is on tasuta kättesaadavad Peep Leppiku loengud (kokku ca 10 tundi ) : Didaktikas vajalikust teaduskirjandusest (UTTV) – 29. nov. 2017 TÜ matemaatika eriala üliõpilastele peetud loeng (ca 1 tund) Näitlikustamise psühholoogilisi probleeme (TTÜ õppejõududele 20.märtsil 2014 - 1,5 tundi) - YouTube . Psühholoogia ja õpetamine 1. ja 2. osa (TTÜ õppejõududele ja doktorantidele) 7.mail 2014 (kokku ca 3 tundi) – YouTube . Inimese kujunemine arukaks olendiks (loengu 1. osa TTÜs apr. 2018, ca 1,5 tundi) – YouTube Lapse vaimse arendamise probleeme. Õpetamise printsiibid (loeng TTÜ-s 2018). Õppemeetodid-võtted, lühidalt didaktika st (loeng TTÜ-s 2018). Peep Leppik on sündinud 3.juunil 1941.aastal Põhja-Tartumaal. Lõpetas 1956 Saare 7-kl. kooli, 1960.aastal Mustvee 1.keskkooli, 1965.aastal TPedI JT-erialal ja 1990.aastal TÜ aspirantuuri. Kaitses 1990 TÜs väitekirja õpetamise tehnoloogilistest probleemidest , VAK-i kinnitus 8.maist 1991 (juhendaja prof. Inge Unt, oponendid PhD Juhan Sõerd ja akadeemik Ants Kõverjalg). Pedagoogikakandidaat ( PhD ). Olnud 1965-68 Järva-Jaani keskkooli ja 1968-70 Valga 2. keskkooli õpetaja, 1970-73 Valga 2. 8-klassilise kooli direktor. 1973-1996 töötas Helme kutsekeskkoolis üldainete õppealajuhatajana (õpetajate koolisisese täiendõppe süsteemi loomisega). Ehitas õpetajatega välja 12 tehnovahenditega õppekabin etti ja organiseeris nende didaktilise sisustamise ning kasutamise metoodika . Korraldas koolis ca 3000 tunni vastastikuse külastamise õpetajate vahel. Edasi samas õpetaja ja külalislektor Valga KÕK-s (aastani 2020) . Atesteeritud 1999 kutseõpetaja-metoodikuks ning 2004 pedagoog-metoodikuks. 1993-1995 Taani-Eesti haridusprojektis DEVS ( Euroopa kutseõppe ülevaatekursus). 1981-1985 õpetajate uurimistöö metoodika kursustel ja alates 1986 ÜPUI (Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi) liige, 1996-2006 samas ühe didaktika probleemgrupi teaduslik juhendaja. Uurinud tehnovahendite kasutamise mõju tunnis, vanemate õpilaste signaalsüsteeme ja nende üldvõimeid , vasakukäelisust, õpetajate tööalaseid hoiakuid ning õpilaste sotsiaalprobleeme. Olnud külalislektor ka Eesti kõrgkoolides (Eesti Riigikaitse Akadeemia , TÜ ja EELK UI). 2007 -2022 TTÜ inseneripedagoogika keskuse pedagoogilise psühholoogia ( IGIPi raames) külalislektor magistrantidele ja tehnika õpetajatele (ka õppejõududele ja /või doktor iõppes ) . Emakeele Seltsi ja Akadeemilise Pedagoogika Sel tsi liige. Lesk (abikaasa Reet oli samuti õpetaja), nelja lapse isa. Peep Leppik Helmes, jaanuar 2023 .