Kliimaministeerium 19 .0 2 .202 4 nr 104 -24
[email protected] Koopia: Riigikogu Euroopa Liidu a sjade komisjon Riigikogu Kultuurikomisjon Riigikogu Sotsiaalkomisjon Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Omanike Kesklii t V äikeelamute rekonstrueerimise toetami se määruse eelnõu st Kliima m inisteerium avaldas 06.02.202 4 eelnõude infosüsteemis Kliimaministri määruse „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu (edaspidi: e elnõu) . Eelnõuga tutvumise järgselt juhib Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tähelepanu , et eelnõu s uurendab sotsiaalselt ebavõrdust ning on vastuolus EL ja EV õigusaktidega . Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt. Eelnõu vastuolu 14. märtsil 2023 vastu võetud Euroopa Parlamendi hoonete energiatõhususe direktiiv iga (EPBD) . EPBD punkt 6b kohaselt tuleb t aga da et kõik kodanikud saavad kasu hoonete paremast energiatõhususest ja sellest tulenevatest elukvaliteedi, keskkonna, majanduse ja tervishoiuga seotud eelistest --- Erilist tähelepanu tule b pöörata vähekaitstud ja keskmise sissetulekuga leibkondadele, kuna nad elavad sageli nii linna- kui ka maapiirkondades halvima energiatõhususega hoonetes. EPBD punkt 49a kohaselt tuleb toetuspoliitika kaalumisel erilist tähelepanu pöörata vähekaitstud leibkondadele, eelkõige neile, kelle valduskindlus võib olla ohus, või neile, kes seisavad silmitsi kõrgete energiakuludega ning kellel puuduvad vahendid nende kasutuses oleva hoone renoveerimiseks. E elnõu vastuolu eelviidatud EPBD sätetega tuleneb asjaolust, et see ei arvesta (A) vähekaitstud leibkondadega, (B) maapiirkondadega , ega (C) halvima energiatõhususega hoonetega , sea des toetuse saamise kriteeriumiks üksnes energiatarbimise vähenemis e , põhimõttel „kes ees see mees“ . EOKL hinnangul on E PBD-s sätestatud solidaarsuspõhimõttega vastuolus ka eelnõu punktid 9, 11, 14 ja 18 , mille tingimused on koostatud nende ehitiste huvides, mille omanikel on kõrgem haldusvõimekus ja riskijulgu s . Eelnõu on vastuolus EV põhiseaduse ga Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vaba riigi ülesande ks tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimi n e läbi aegade . Muinsuskaitseseadusest tulenevalt kuulub Eesti kultuuri pärandi hulka ka ligi 15 000 , valdavalt eluruumi sihtotstarbega ehitis t . Muinsuskaitseameti inventariseerimisaruannete põhjal on neist 2/3 seisund halb või väga halb , mistõttu on suur osa kultuuriväärtuslikest ehitistest hävinemas. E elnõu arvestab kultuuriväärtuslike eluhoonetega üksnes niivõrd, et sätestab muinsuskaitse liste piirangutega seotud leevendused . Eel nev ei taga siiski toetus t , sest muus osas on kultuuriväärtuslike elu hoonete omanik ud teiste omanikega võrdse d . Eelkirjeldatud olukord o n omakorda põhiseadusega vastuolus, kuna kultuuri säilimise eesmärgi seisukohast tuleb eelistada kultuur iväärtuslike eluhoone id teistele . L ähtudes eeltoodust teeb EOKL ettepaneku muuta ra hastamisotsuse valikkriteeriumeid , eelistades esimeses järjekorras kultuuriväärtuslik k e (sh muinsuskaits e aladel asuvaid ) ehitisi ning teises järjekorras vähe m kind l usta t u d toetuse taotlejaid . Lugupidamisega, Andry Krass Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/