dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu

Rahandusministeerium · 8. september 2025
Viit
1.1-10.1/3670-5
Registreeritud
8. september 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2025
Vastutaja
Anneli Valgma (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml325 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL RM-le 8.09.2025.asice207 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Katrin Talihärm" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Kuupäev: 2025-09-08 13:27 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Katrin Talihärm Eesti Pangaliit T +372 611 6569 M +372 50 60701 Rahandusministeerium [email protected] Teie: 15.08.2025 nr 1.1-10.1/3670-1 Meie: 08.09.2025 nr 33 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu Austatud Jürgen Ligi Täname võimaluse eest esitada tagasiside ja ettepanekud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei ole lahendatud maksualase teabevahetuse seaduse (MTVS) § 86 lõike 2 sõnastusest tõusetunud kitsaskohti. Nimelt nähtub MTVS § 86 lõikest 2, et aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel on kohustus koguda nii passiivse kui ka aktiivse NFE mitteresidendist tegeliku kasusaaja maksuresidentsusega seonduvaid andmeid ning kogutud andmed MTVS § 86 lõike 3 järgi maksuhaldurile esitada. Ettevõtet kontrolliva isiku kindlakstegemisel MTVS § 84 järgi lähtutakse MTVS 11 peatüki tähenduses tegeliku kasusaaja määratlusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS). Kontrolliv isik FATCA kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punkti mm tähenduses on MTVS § 11 lõike 2 kohaselt tegelik kasusaaja RahaPTS-i mõistes. Pangaliit on oma kirjas Rahandusministeeriumile 03.11.2023 toonud ülaltoodu kohta järgmise selgituse: „Lähtuvalt eeltoodust hõlmab selline maksuresidentsuse andmete kogumine ka mitteresidendist kliendi tegeliku(e) kasusaaja(te) kohta teabe kogumist, kes juhtorgani liikmena on tegelikuks kasusaajaks määratud RahaPTS § 9 lg-te 4 ja 41 alusel sõltumata sellest, kas juriidiline isik teenib passiivset tulu ja kas see on vähem kui 50% ettevõtte aasta käibest. Kuigi OECD käsiraamatu „Standard for Automatic Exchange of Financial Information in Tax Matters. Implementation Handbook“ Lisa 1 punktist 9 tuleneb, et maksuresidentsuse andmete kogumine ei ole alati imperatiivne kohustus sõltuvalt passiivse tulu kriteeriumi esinemisest, peavad krediidiasutused MTVS imperatiivse sõnastuse tõttu järgima andmete kogumise kohustust kõikide kirjeldatud isikute puhul. Erinevate tõlgenduste koosmõjul on mitteresidendist kontoomaniku kontrolliva isiku kohta andmete kogumine praktikas osutunud keerukaks, kui mitte võimatuks, just nendel juhtudel, kus Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee EL liikmesriigi emaettevõtte kontserni kuuluva ettevõtte mitteresidendist tegelikuks kasusaajaks on määratud emaettevõtte kõrgema juhtorgani liikmed (juhatuse või nõukogu liikmed). Andmete saamise keerukus (teatud juhtudel ka võimatus) seisneb selles, et kontserni kuuluval ettevõttel, kelle puhul puudub passiivse tulu kriteerium, ei ole võimalik kontserni emaettevõtte sisemistest regulatiivsetest nõuetest (sh isikuandmete töötlemise nõuded) tulenevalt selliseid andmeid emaettevõtte juhtorgani liikme kohta saada. Lisaks eeltoodule rõhutavad mitteresidendist kontoomaniku esindajad, et kontrolliva isiku kohta maksuresidentsuse andmete kogumise teeb keerukaks see, et tegemist on väga delikaatsete isikuandmetega ning nende andmete kogumine ja edastamine kolmandatele osapooltele kõrgendab identiteedi varguse riski. Samuti ei soovi mitteresidendist tegelikuks kasusaajaks märgitud kõrgema juhtorgani liige edastada oma isikuandmeid kolmandatele isikutele, kui selleks puudub põhjendatud ja/või regulatiivne alus, võttes arvesse, et tegemist ei ole FATCA ja CRSi raporteerimise huviorbiidis oleva ettevõttega. Arvestada tuleb ka sellega, et EL liikmesriigi äriregister ei kogu selliseid andmeid ja mitteraporteeritavate andmete kogumisel ei ole selge nende andmete töötlemise seaduslik eesmärk ning isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud minimaalse andmete kogumise põhimõtte järgimine. Seega MTVS võimaldab ühelt poolt pankadele lahendust, kus ei pea eristama teabevahetuse kohustuslikkust, aga samas põhjustab kliendile suurt pingutust või andmete esitamisest keeldumist olukorras, kus tegelikuks kasusaajaks on määratud kõrgema juhtorgani liige üksnes tulenevalt tema ametikohast. Samuti tekib krediidiasutuse poolt selliste andmete nõudmisel küsimus sellise päringu kooskõlast IKÜM nõuetega kuivõrd klientidelt palutav teave ei ole alati hõlmatud teabevahetuse kohustuslikkusega. Selline andmete saamise keerukus tihti takistab kliendisuhete loomise või jätkamise protsesse. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta MTVS § 86 lõike 2 sõnastust järgnevalt: „Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus esitab mitteresidendist kontoomaniku andmeid, samuti ettevõtte ja tema mitteresidendist kontrolliva isiku andmeid, kui selline kontoomanik või kontrolliv isik on aruantav isik/aruandekohustusega hõlmatud isik ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud loetelus oleva riigi või jurisdiktsiooni maksuresident.“ Selliselt tuleks aruandekohustuslikul Eesti finantsasutusel esitada ning eelduslikult ka koguda passiivse NFE mitteresidendist tegeliku kasusaaja maksuresidentsusega seonduvaid andmeid. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada, kas Lisas 1 kasutatud mõiste „residentsus“ viitab maksuresidentsusele või üldisele elukohajärgsele residentsusele, kuna nende tähendus võib olla erinev. Ühtlasi palume kirjeldada seletuskirjas, kuidas käituda olukorras, kus olemasoleva konto puhul puudub maksukohustuslasena registreerimise number (TIN), kuid olemas on sünniaeg. Näiteks, kas sellisel juhul tuleb raporteerimisel sünniaega kasutada maksukohustuslasena registreerimise numbri asemel või on sel juhul kohustus kasutada selgitust “NOTIN”. Ühtlasi palume täpsustada, millisel juhul on surma tuvastamiseks vajalik testamendi või surmatunnistuse esitamine. Samuti, millised täiendavad tõendid on selleks lubatavad. Nimelt, surma fakti tuvastamiseks kasutatakse Eestis Rahvastikuregistri väljavõtet. Surmatunnistus ise seevastu ei ole tavapäraselt kasutatav dokument finantsasutustes. Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik meie märkuste ja ettepanekutega arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevjuht
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel