Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

1 Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7 1.1 Valitsussektori finantsülevaade .....................................................................................................................................................................7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024. aastal ....................................................................................................................7 1.1.2 Olulised sündmused ......................................................................................................................................................................................8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ...................................................................................................9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ................................................................................... 10 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 13 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 15 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 21 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 22 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23 1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 25 1.2.2 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 27 1.2.3 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29 1.2.4 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 31 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 34 1.2.6 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 35 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................................................................... 38 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40 1.2.9 Transport ......................................................................................................................................................................................................... 42 1.2.10 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44 1.2.11 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 45 1.2.12 Tõhus riik................................................................................................................................................................................................... 47 1.2.13 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 49 1.2.14 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 51 1.2.15 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 53 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 55 1.2.17 Kultuur ja sport....................................................................................................................................................................................... 57 1.2.18 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 59 1.2.19 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 61 1.2.20 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 63 1.2.21 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 64 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 65 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 66 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 66 2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................67 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 67 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 69 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 70 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 71 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 73 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 121 2.7 Lisad (a1–a31).................................................................................................................................................................................................. 127 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 194 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 194 2  3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 196 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 197 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 198 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 199 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 200 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 229 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 229 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 231 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 232 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 233 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 235 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 236 Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 261 3 Rahandusministri eessõna Hea riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande lugeja! Paranemise ja ebakindluse aasta kidumine Eesti jaoks. Kaitsekulude järsk tõus halvendab riigirahanduse seisu ja survestab tõstma makse, sest 2024. aasta majandusaasta oli Eestile kehv, kuid mee- seda ei saa rajada lihtsalt võlale. leolud ja arusaamised olukorra põhjustest olid kehve- Kuigi majandusaasta lõppes kokkuvõttes pisikese miinu- mad veel. Eesti kõige halvem majandusnäitaja nimelt oli sega, algas kvartaalses võrdluses juba kasv. Inflatsioon nii ajaloolises kui rahvusvahelises võrdluses kindlus- langes üle ootuste madalaks, odavnes ka energia, töö- tunne, mida tegelik seis ära ei seleta. Majanduskasv hõive püsis ajalooliselt kõrgel tasemel, reaalpalgad ja - siiski taastus, tööpuudus langes, reaaltulud kasvasid, pensionid kasvasid kiiresti. Eelarve seisu õnnestus pa- hinnatõus aeglustus ja riigirahanduse seis paranes. randada. Emotsiooni ja reaalsuse lahknevus ei saa mitte kahjus- tada investeerimis- ja tarbimisjulgust ehk majandust en- Halbu uudised ootab siiski veel ees. Vaba maailm on sun- nast. Neis näitajates oligi paigalseis ja langus, ehkki tõusu nitud end kokku võtma, et despootiatega sõjalistes kulu- lubanuks nii reaalsissetulekute kiire kasv kui euribori des ja tootmises sammu pidada. Eelarvereeglite lõdven- kiire alanemine, mis parandas laenajate, investeerijate ja dus ei ole lahendus, vaid ajutine leevendus, millel on hind liisijate olukorda. tuleviku jaoks. Surve on kokkuhoiule kõigis teistes vald- kondades. Eesti peab samal ajal lahti saama juba enne Ühiskondlikult veel suuremat kahju on teinud tendents, kriise tekitatud eelarvemiinusest ja parandama maksu- et majanduse äkilise pidurdumise põhjust omistatakse süsteemi väärarendused. Algus on ka tehtud. siseriiklikele otsustele ja unustatakse rahvusvahelised. Oleme tagasi liikunud usku, et majandust juhib ja ko- daniku toimetuleku garanteerib partei ja valitsus, mis va- bas maailmas on ebakohane ja perspektiivitu. Maksu- koormuse kasv oli tõsiasi, kuid ei selle marginaalsus ega Head lugemist ja kaasamõtlemist! fakt, et majanduskasv algas koos sellega, ei anna armu se- letusele, et maksud “hävitasid” majanduse. Lausa välis- tama peaks selle narratiivi agressori huvi selliste mee- Jürgen Ligi leolude levitamise vastu vabas maailmas. Valdav tõsiasi, Rahandusminister mis majandust dikteerib on Venemaa peetav sõda ja ma- jandussidemete katkemised, lisaks eksportnõudluse 4 Sissejuhatus Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finantssei- teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, sundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest suundadest järgmisel majandusaastal. ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogu poolse kont- Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade rollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- Majandusaasta koondaruande kaudu on Vabariigi Valit- dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- susel võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid. esitada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta vajalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruan- ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta dega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- avaliku sektori informatsiooni olemasolu. nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on korrigee- Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatupi- ritud kuni Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi lõppemi- damiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga seni lähtudes rahandusministri 11. detsembri ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamiskohus- 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsar- tuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemisalade tu- vestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõikest 4. lemusaruannetel ning muul aruandlusel. Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta jandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- malt 31. augustil. mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- kulude ja investeeringute kohta. aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta suse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise üle- ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta. jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja 5 Mõisted Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teos- ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada tava organi või tööandjana. omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- Eelarvepositsioon (puudujääk või ülejääk) – rahva- rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- majanduse statistika reeglite kohaselt arvestatud valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeritakse põ- eelarve mõttes) moodustab valitsussektor. hivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui põhivara soetustega korrigeeritud kulud ületavad tulu, ning üle- Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valit- seva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühin- jääk, kui tulud on põhivara soetustega korrigeeritud ku- ludest suuremad. Nimetatakse ka nominaalseks või sta- gud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse, sa- tistiliseks eelarvepositsiooniks, muti iseseisva seaduse alusel asutatud muud avalik-õi- guslikud juriidilised isikud, mis kuuluvad valitussekto- Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- risse (välja arvatud sotsiaalkindlustusfondid). ritud eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid. Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sek- tori üksuste read on rida-realt liidetud ning omavaheli- Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- sed saldod elimineeritud. rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- voo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäeva- maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond selt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervi- väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete sekassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 olevate riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. sihtasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensionikeskus) raha. Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- guprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul loodud tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandusaasta kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina SKP. sused ja sotsiaalkindlustusfondid. Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- Välistoetused – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik insti- Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välis- tutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoe- riigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahen- tuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingi- did, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja musele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks investeeringute elluviimiseks. määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osa- leda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamak- Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu seid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhti- suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- mise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- tud kui Maastrichti võlg. 1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP. 6 1 Tegevusaruanne 1.1 Valitsussektori finantsülevaade 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024. aastal Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024 2023 Reaalse SKP aastakasv –0,3% –3,0% Tööpuudus 7,6% 6,4% Inflatsioon 3,5% 9,2% Palgakasv 8,1% 11,5% Valitsussektori tulud 15 997 mln eurot 14 734 mln eurot Valitsussektori kulud 16 042 mln eurot 15 130 mln eurot Valitsussektori raamatupidamise –46 mln eurot –397 mln eurot tulem Valitsussektori nominaalne –1,5% SKP-st –3,1% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne 0,6% SKP-st –1,3% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori võlakoormus 23,6% SKP-st 20,2% SKP-st Valitsussektori konsolideeritud 11,3% SKP-st 9,6% SKP-st finantsreservid Allikas: Statistikaamet, Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne.3 3 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 7 1.1.2 Olulised sündmused OLULISED SÜNDMUSED 2024. AASTAL Ukraina sõda 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mis kestab tänaseni. Sõjaga kaasnes massiline väljaränne Uk- rainast. Eestis resideeruvate sõjapõgenike arv 2024. aasta esimestel kuudel vähenes, kuid hakkas siis tasapisi tõusma, jõu- des detsembrikuuks 35 tuhande inimeseni. Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju ja kaitsekulude kasv Eesti ettevõtted on Ukraina sõjaga kaasnenud majanduslike mõjudega suuresti kohanenud ning majandus ja eksport näita- sid alates 2024. aasta teisest poolest taas elavnemise märke. Ukraina sõjaga seoses on Eesti märkimisväärselt suurendanud kulutusi riigikaitsele, mis avaldab täiendavat survet nii eelarvepuudujäägile kui ka intressikulude kasvule. Intressikulu Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma 2022. aasta suvel ja jõudis sellega lõpule 2023. aasta septembriks. Sar- nases tempos ja ulatuses tõusis ka eluasemelaenude aluseks olev euribor. Kuna valdav osa Eestis antud eluasemelaene on seotud kuue kuu euriboriga, siis jõudis intressimäärade tõus laenumaksetesse täies ulatuses alles 2024. aasta alguseks. See tähendab, et intressimäärade tõusu mõju elanike rahakotile oli 2024. aastal kordades suurem kui varasematel aastatel. See seletab osaliselt eratarbimise nõrkust 2024. aastal, kuigi palgatulu kasv ületas hinnatõusu. 2024. aasta teisest poolest alates hakkas euribor jõudsalt langema. Lisaeelarve 2024. aasta kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes majanduse taastumise asjus pessimistlikum, mistõttu oli prognoositav eelarvepuudujääk 2024. aasta riigieelarves oodatust suurem ning ületas kolme protsenti SKP-st. Selleks, et valitsussektori puudujääk jääks 2024. aastal alla kolme protsendi SKP-st ja Eesti täidaks Euroopa Liidu eelarvereegleid, võeti vastu negatiivne lisaeelarve, mille meetmed pidid parandama eelarvepositsiooni 173 miljoni euro võrra. Negatiivne lisaeelarve sisaldas ligikaudu 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, näiteks divi- dendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimaluse korral ka nende allasutused ja sihtasutused, hoidsid kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskulude arvelt. Uus valitsus 2024. aasta suvel vahetus Eestis peaminister ja ametisse asus uus Kristen Michali juhitud valitsus. Eelarvepositsiooni jät- kuvaks parandamiseks otsustati kehtestada julgeolekumaks, mis tähendas muudatusi füüsilise ja juriidilise isiku tulumak- sus ning käibemaksus. Samuti otsustati täiendavalt kärpida nii riigiasutuste kui ka riigiettevõtete tegevuskulusid. Meetmete valdav mõju algas sellest aastast, 2024. aastal jäi plaanitav mõju väikeseks. OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2024. AASTAT Uus koalitsioon 2025. aasta kevadel lagunes senine koalitsioon ning Kristen Michali juhtimisel jätkas Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 valitsus. Valitsusliidu aluslepingu kohaselt soovitakse muu hulgas tõsta riigikaitse kulusid vähemalt viie protsen- dini SKP-st ning teha maksusüsteem ettevõtjasõbralikumaks ja lihtsamaks, kaotades julgeolekumaksu ning tõstes tulumaksu ja käibemaksu määra 24 protsendini. Lisaeelarve 2025. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise toetamine. Laia riigikaitse meetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal ligi- kaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKP-st, kasvatades eelarvedefitsiidi sel aastal 1,6 protsendini SKP-st. Lisaeelarve sisaldab ka muid meetmeid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta. Laia riigikaitse meetmete mõju eelarvepo- sitsioonile on väiksem kui meetmete maht kokku, sest kulude kasvuga kaasneb nii tööjõumaksude kui ka tarbimismaksude kasv. Suurenev maksutulu toob kaasa kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise kohalikele omavalitsustele suunatava füüsilise isiku tulumaksu kaudu. Kuna meetmed suurendavad eelarvepuudujääki, mis tuleb katta laenu arvelt, siis kaasneb sellega täiendav intressikulu. Ameerika Ühendriikide imporditollid ja protektsionistlik kaubanduspoliitika Ameerika Ühendriikides teist ametiaega presidendina alustanud Trump asus oma valimislubadusi teoks tegema. Lubaduste olulised majanduskeskkonda puudutavad sammud on sealse ettevõtluse kaitsmine ja kaubanduspuudujäägi vähendamine. Ühe meetmena kasutatakse imporditolle riikidele, mille impordipiiranguid tõlgendab Trumpi administratsioon kõrgema- tena kui Ameerika Ühendriikide vastavad impordipiirangud nendest riikidest. Imporditollide kehtestamise eesmärk on 8 pidada riikidega otseläbirääkimisi, et saavutada Ameerika Ühendriikide jaoks soodsamad kaubandustingimused. Impordi- tollide tõstmine sai alguse 1. veebruaril 2025, kui Ameerika Ühendriikide administratsioon teatas 25-protsendilistest tolli- tariifidest Kanadale ja Mehhikole ning täiendavast kümneprotsendilisest tollitariifist Hiinast pärit kaupadele (uued määrad jõustusid märtsi alguses). 2. aprillil tulid Ameerika Ühendriigid välja laiaulatusliku tollitariifide paketiga, mille kohaselt kehtestati Euroopa Liidu kaupadele 20-protsendiline tollimaksu määr. Nädal hiljem pandi tariifid kaubandusläbirääkimiste pidamiseks 90-päevasele pausile, mille vältel rakendatakse Euroopa Liidust pärit imporditavatele kaupadele kümneprot- sendilist tollimäära. Lisaks otsesele negatiivsele majanduslikule mõjule on USA tollipoliitika kaasa toonud järsu ebakind- luse suurenemise, mis vähendab maailmamajanduse kasvuväljavaadet. 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele Eesti majanduse olukord oli 2024. aastal nõrgema- keskmisele kasvumäärale. Ka reisiteenuste ekspordi poolne, kuid alates aasta teisest poolest oli selles taastumine jätkus. mitmeid paranemise märke. Näiteks pöördusid tööt- Töötleva tööstuse toodangumahud olid 2024. aastal leva tööstuse eksporditulud sügisel taas kasvule, tee- pikema perioodi võrdluses suhteliselt madalal tase- nuste mahu- ja müügiindeksite kasv kiirenes ning elua- mel. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad olid kasvanud semetehingute arv tõusis. SKP langes 2024. aasta kokku- 2024. aasta lõpuks 2022. aasta algusega võrreldes roh- võttes 0,3 protsenti, kuid aasta viimases kvartalis kasvas kem kui meie mitmete oluliste kaubanduspartnerite see aastases võrdluses 1,2 protsenti. Reaalne lisandväär- töötlevates tööstuses. See halvendas Eesti töötleva töös- tus langes 2024. aastal näiteks töötlevas tööstuses, ehi- tuse kulukonkurentsivõimet. Samas paranes tööstussek- tuses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kauban- tori kindlustunne 2024. aasta teises pooles. duses ning veonduses ja laonduses. Reaalne lisandväär- tus kasvas aga näiteks info ja side tegevusalal ning kin- Tööpuuduse tipp jäi 2024. aasta algusesse. Nii tööjõu- nisvaraalases tegevuses. Jooksevhindades SKP kasvas uuring kui ka Töötukassa andmed näitasid tööpuuduse 2024. aastal 3,5 protsenti (vaata joonist 1), mis toetas kerget alanemist alates 2024. aasta esimese kvartali ka- maksulaekumist ja eelarve seisu. heksa protsendi lähedasest määrast, jõudes vastavalt 7,4 protsendini neljandas kvartalis (tööjõu-uuring) ja 7,0 protsendini 2024. aasta lõpuks (registreeritud töö- tus). Töökohtade langus oli suurim tööstuses ja veondu- ses. Ehituses pidurdus töötajate arvu langus aasta jook- sul. Nii tööstus kui ka transport ja ehitus kannatavad Põhjamaade kinnisvaraturu languse ning kerkinud int- ressimäärade tõttu. Positiivsena võib välja tuua majutuse ja toitlustuse tegevusala, kus on toimunud järkjärguline taastumine ning eelmise aasta keskpaigast alates oli hõi- vatute arv vähemalt sama suur kui koroonakriisi eel. Mõõdukalt kiire hinnatõus hoidis palgatõususurvet. Kogumajanduse palgakasv aeglustus veidi 2024. aasta al- Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Allikas: guses koos inflatsioonitempo raugemisega, kuid püsis Statistikaamet4 aasta jooksul siiski mõõdukalt kiirena kaheksa protsendi läheduses. Kui 2023. aastal oli palgakasvu veduriks valit- Euroala väliskaubandus oli 2024. aastal pigem nõrk. Lan- sussektor parlamendivalimiste eel tehtud kuluotsuste guses kaupade eksporti aitas tasakaalustada teenuste tõttu, siis eelmise aasta lõpuks riigi- ja erasektori palga- ekspordi taastumine. Eesti ekspordimahtude kasvule kasvud võrdsustusid. Kuigi kärbete tõttu taandus kesk- pöördumist võis täheldada möödunud aasta teises valitsuse palgakasv allapoole erasektori oma, vedas ava- pooles madala võrdlusbaasi pealt. Aasta kokkuvõttes liku sektori palgakasvu endiselt meditsiinitöötajate ning kaupade ja teenuste eksport siiski vähenes 1,1 protsendi õpetajate töötasude tõus. Erasektori palgakasv püsis võrra. Eesti ekspordi muutus jäi kaubanduspartnerite kogu 2024. aasta jooksul seitsme protsendi läheduses. kaalutud impordinõudlusest madalamaks ehk ekspordi jalajälg vähenes kolmandat aastat järjest. Kui eksport Eratarbimine oli 2024. aastal kerges languses (–0,4 traditsioonilistele Põhjamaade turgudele oli languses, protsenti) vaatamata sissetulekute ostujõu parane- siis kasvuvõimalusi on siinsed eksportivad ettevõtted misele. Elanikele jättis 2023. aastaga võrreldes rohkem suutnud leida mõnevõrra kaugemal. Sarnaselt varasema- raha kätte kogu aasta jooksul oluliselt langenud euribor, tele aastatele panustas teenuste ekspordi kasvu kõrgema mis vähendas elanike intressikulusid. Negatiivsete ma- lisandväärtusega IT-sektor. IT-teenuste müük välisriiki- jandusuudiste taustal püsis tarbijate kindlustunne madal des kasvas 17 protsenti, mis on lähedane pikaajalisele ning hirm töötuks jääda kõrge. See pärssis tarbimisjul- gust. Aasta teises pooles toetas tarbimist üha aktiivsem 4 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 9 sõidukite ostmine 2025. aasta algul jõustunud mootor- 2024. aastat iseloomustas inflatsiooni aeglustumine sõidukite registreerimistasu ootuses. Lisaks kasvas nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Inflatsiooni madal- hoogsalt Eesti elanike tarbimine välismaal, mis polnud ei tase (2,5 protsenti) jäi eelmise aasta keskpaika, mil ener- mahuliselt ega rahaliselt päris viirusekriisi eelsele tase- giahinnad pöördusid langusesse ning toiduhindade tõus mele jõudnud. Seda soodustas ilmselt viimastel aastatel pidurdus. Seevastu teenuste hinnatõus kiirenes mullu Eestiga võrreldes aeglasemalt kasvanud välisriikide hin- jätkuva palgasurve, maksumeetmete ja paranenud ma- natase. janduskonjunktuuri toel. Energiahindade langust soosis nafta ja gaasihindade odavnemine välisturgudel. Vaata- Ebakindlad ajad ei soosi investeeringuid ja mata käibemaksumäära tõusule oli toidu hinnatõus 2024. aastal kasvatas investeeringuid vaid finants- 2024. aastal tagasihoidlik. Kokkuvõtvalt oli tarbijahin- sektor. Investeeringute reaalne maht oli mittefinants- dade tõus nelja aasta aeglasim. Ilma maksumeetmeteta sektoris 2019. aasta tasemel. Eluasemeinvesteeringud oli mullune inflatsioon võrreldav Euroopa Liidu keskmi- olid mõnevõrra suuremad, kuigi 2023. aastaga võrreldes sega. Peamiste majandusnaitajate pohjalikum ulevaade languses. Aasta jooksul näitas eluasemeturg siiski elav- on rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoo- nemise märke. Eluasemelaene anti välja kasvavas tem- sis.5 pos, kuigi aktiivsuse kasv tuli peamiselt järelturu kaudu. 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rah- kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu- vusooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mitte- neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori tulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnis- üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü- vara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa- asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsioo- test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Ka niga) ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalu- rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ning fis- sega kaupu tootvad ja teenuseid pakkuvad sihtasutused, kaalse jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussek- mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Eesti tori tulu, kulu, vara ja kohustised. Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam). Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, 2024. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse pea- maht 19,08 miljardit eurot7 (2023. aastal 18,81 miljardit miselt kohustuslike maksudega. Need on riigieelarveli- eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid sed asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaal- 84,1 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud kindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa) ning 15,9 protsenti (vaata joonist 2). muud asutused. Muud asutused on avalik-õiguslikud Joonis 2. Avaliku sektori 2024. aasta kulude kogumaht AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV 2024. aastal kuulus avalikku sektorisse 715 üksust, mil- Finantsinspektsioon). Valitsussektori 589 üksusest 170 lest 589 üksust (82 protsenti) kuulus valitsussektorisse. olid riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21 Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 126, neist 111 avalik-õiguslikud isikud, 70 äriühingud ning 249 sihtasu- äriühingut, 14 sihtasutust ja mittetulundusühingut ning tused ja mittetulundusühingud, millest 177 kuulub koha- üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja likele omavalitsusüksustele. 5 Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud. 10 VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON 2024. aasta valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk 0,4 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis omavalit- ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 601 miljoni suste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast euroni (1,5 protsenti SKP-st, vaata joonist 3). Möödunud alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euri- aasta eelarvepuudujääk kujunes maksude ning muude bor). tulude hea laekumise tõttu oodatust väiksemaks. Puudu- Võrreldes 2023. aastaga oli valitsussektori puudujääk jäägi vähenemisele aitas kaasa ka kulude kokkuhoid igal 597 miljoni euro võrra (1,6 protsenti SKP-st) väiksem valitsussektori tasandil. Tervisekassa jaoks oli peamiselt keskvalitsuse parema eelarveseisu tõttu. Vaa- 2024. aasta finantsiliselt edukas ning vaatamata nega- tamata eelmise aasta keerulisele majanduskeskkonnale tiivsele prognoosile lõpetati aasta väikese ülejäägiga. Tu- on palgakasv püsinud oodatust kiirem, mis on suurenda- lude poolel oli sotsiaalmaksu laekumine üsna hästi koos- nud tööjõumaksude laekumist. Tulevaste maksumuuda- kõlas eelarves planeeritu ja hilisemate prognoosidega. tuste toel kiirenenud tarbimine (peamiselt mootorsõidu- Lisaks teeniti oma viimaste aastate ülejääkidega kogune- kite vallas) ning kasumite jaotamine kergitasid nii käibe- nud reservilt suurt lisatulu seoses kerkinud baasintres- maksu kui ka juriidilise isiku tulumaksu laekumist. Li- siga. Kulude poolel oli planeeritust väiksem ajutiste töö- saks maksutuludele laekus varasemast aastast oluliselt võimetushüvitiste maht ning muude kulude maht. Veidi rohkem ka finantstulusid ning riigiasutuste omatulusid. rohkem kulus ravimite kompenseerimisele. Kokkuvõttes Valitsussektori kulud kasvasid möödunud aastal tulu- oli aasta viimases prognoosis oodatust parem ning Ter- dest poole aeglasemalt (4,2 protsenti). Valitsemisfunkt- visekassa saavutas ligi 20 miljoni euro suuruse ülejäägi. siooni järgi (COFOG) kasvasid eelmisel aastal enim riigi- Töötukassa finantsseis on kolmel viimasel aastal stabi- kaitse kulutused (10,5 protsenti), mis viis nende osa- liseerunud. 2022. aasta lõpetati 31 miljoni euro suuruses kaalu SKP-st 3,4 protsendini. Kaitsekulude kasv oli tingi- ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot, tud Venemaa alustatud Ukraina-vastase sõja tõttu halve- 2024. aastal 22 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste nenud julgeolekuolukorrast. eelarvepuudujääk ulatus 2024. aastal pea Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st8 VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu- ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu- tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamisele lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelar- ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi- vepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants- üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeritakse põ- seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise hivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos- raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid maha- kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on kandmisi ülejäägis või puudujäägis enam ei arvestata. valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel mää- Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi või puudu- ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ- jäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning sisaldab hiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas kolm raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrreldes palju maksuliiki ühekuulise nihkega. muid erinevusi. 8 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 11 2024. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega- joonist 4). Statistikaamet korrigeerib eelarvepositsiooni tiivne tulem 45,7 miljonit eurot ja statistiline eelarvepo- iga järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi raamatupi- sitsioon –601,3 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja damise aastaaruande auditeeritud andmeid. Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes 2024 2023 Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt –45,7 –396,8 Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 836,4 850,8 Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus 22,9 –0,5 Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1688,3 –1518,5 Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine 26,0 13,7 Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja al- 27,5 –35,5 lahindluse tühistamisest Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu – 0,0 Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondi- –10,5 –119,0 desse Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest kohus- 372,6 248,4 tisest) Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks 105,4 –26,0 Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) –291,3 –18,7 Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –29,5 –10,6 Muud korrigeerimised 73,2 –185,9 Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –601,3 –1198,6 Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –1,5% –3,1% Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet.9 Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes 9 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 12 1.1.5 Valitsussektori tulud ÜLEVAADE 2024. AASTA TULUDEST Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupida- 776 euroni, siis tööealistele kehtis jätkuvalt regressee- mise aruande kohaselt 2024. aastal 16,0 miljardit eurot ruv maksuvaba tulu 654 eurot ja palgakasv viis inimeste ehk 40,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist. sissetulekud maksuvaba tulu piiridest välja. Seoses euri- 2024. aastal kasvasid tulud 8,6 protsenti (1,26 miljardi bori tõusuga kasvasid ka inimeste tulud hoiustelt ja tulu- euro võrra). maks hoiuseintressidelt. Maksutulud kasvasid 11,5 protsenti (1,35 miljardi euro Mittemaksulised tulud vähenesid 2,8 protsendi võrra). Mahuliselt ja protsentuaalselt vedas kasvu jurii- (83,8 miljoni euro) võrra (vaata joonist 7). Seda põhjus- dilise isiku tulumaks (suurenedes 420 miljoni euro võrra tas eelkõige saastekvootide müügitulu vähenemine ehk 55,9 protsenti), mille tasumist mõjutas tulumaksu- (105,4 miljoni euro võrra), vähenesid ka saadud toetu- määra tõusule eelnenud erasektori ettevõtete, sealhul- sed (42,1 miljoni euro võrra). Finantstulud kasvasid gas krediidiasutuste kasumi jaotamine madalama mää- 63,2 miljoni euro võrra, millest dividenditulu kasv moo- raga. dustas 42,9 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kas- Füüsilise isiku tulumaksu laekumine suurenes 306 mil- vasid dividendid peamiselt Riigimetsa Majandamise joni euro võrra ehk 12,8 protsenti. Kuigi vanaduspensio- Keskuse ja Elering AS-i dividendide suurenemise tõttu. niealiste ühtne maksuvaba tulu suurenes 2024. aastal PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud pe- kasvamine palgakasvu toel. Sotsiaalmaksu kasvutempo rioodil 2015–2024 keskmiselt 81 protsenti. Nende osa- aeglustus võrreldes 2023. aastaga ligi kaks korda kaal suurenes 2024. aastal 82 protsendini. Ülejäänud osa 6,5 protsendile palgakasvu aeglustumise tõttu ja osakaal moodustavad mittemaksulised tulud (vaata joonist 5). maksutuludest langes perioodi keskmisele tasemele. Aastatel 2015–2024 moodustas sotsiaalmaks maksutu- Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2015– ludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks neljandiku ja 2024 kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on 47 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse all- võrreldes perioodi algusega (83 protsenti 2015. aastal) järgnevalt välistoetuste kasutamist põhjalikumalt. kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks sotsiaalmaksu ja tu- Välisabi maht sõltus perioodil 2015–2024 toetuste ra- lumaksu osakaalu suurenemise tõttu 89 protsendini kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu- maksutuludest (vaata joonist 6). Juriidilise isiku tulu- roopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021–2027. maksu osakaal maksutuludest saavutas 2024. aastal pe- Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on struktuuritoe- rioodi 2015–2024 rekordilise taseme, ulatudes üheksa tuste rakendamine tavaliselt madalam ja suureneb pe- protsendini, seoses maksumäära tõusule eelnenud era- rioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal muudes tuludes sektori ettevõtete, sealhulgas krediidiasutuste kasumi oli aastatel 2015–2024 45 protsenti, ulatudes 41 prot- jaotamisega. Füüsilise isiku tulumaksu osakaal on olnud sendist 2022. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vaata perioodi lõpus suurem kui alguses, mille üks põhjustest joonist 8). on inimeste sissetulekute maksuvaba tulu piiridest välja Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes 13  Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes VÄLISTOETUSTE KASUTAMINE Riigieelarve planeerimisel moodustavad välistoetused arengukava 2014–2020 keskendub kuuele Euroopa umbes 10 protsenti eelarve kogumahust. 2024. aasta rii- Liidu maaelu arengu valdkonna prioriteedile. gieelarve tuludest (valitsussektori osa) moodustasid vä- 2024. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees listoetused 1,26 miljardit eurot (vaata 14.6 lisa c15 A2 1,17 miljardit eurot, millest on välja makstud 1,1 miljar- ilma kodumaiste toetusteta). 2024. aasta riigieelarve dit eurot. täitmisest moodustasid välistoetused 1,16 miljardit eu- Perioodi 2021–2027 Maaelu Arengu Euroopa Põlluma- rot. jandusfondi rakendamine on samuti aktiivselt alanud. Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu- 2024. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda- 61 miljonit eurot (14,8 protsenti) ja välja makstud takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava10, 27,9 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava, Euroopa Liidu ühise põlluma- janduspoliitika strateegiakava11 ning Euroopa Meren- dus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel. Eelarveperioodil 2021–2027 on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht 3,37 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,17 mil- jardi euro kogu rahastusperioodi peale. Struktuuritoetuste rakendamise oluline osa 2024. aastal oli rahastusperioodi käimalükkamiseks vajalike toetuste andmiste tingimuste kinnitamine. 2024. aasta lõpu sei- suga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi 2,3 miljardit eurot (68,5 protsenti) ja sellest on kumula- tiivselt välja makstud umbes 355 miljonit eurot (10,5 protsenti). Joonis 9. Välistoetuste jagunemine fondide lõikes 2024. aastal Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks toimus (miljonites eurodes, % kogumahust) 2024. aastal Eesti taastekava rahastu raames aktiivne Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi töö nende toetuste (953 miljonit) rakendamisel erine- rakenduskava 2021–2027 eesmärk on tagada majan- vate investeeringute ja reformide kaudu kokkulepitud duslikult konkurentsivõimeline ning keskkonnasäästlik eesmärkide saavutamiseks, mis on hädavajalikud majan- kalandus ja vesiviljelus järgmiste alaeesmärkide abil: ka- duse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majan- lavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesivilje- duse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning lussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalan- rohelise ja digiülemineku toetamiseks. dus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ning lisandväärtuse Perioodi 2014–2020 välistoetustest on kasutusel veel tõstmine. 2024. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetustest Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on kohustisi võetud 37,6 miljoni euro eest ja välja makstud erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lu- kaks miljonit eurot. batud üleminekuperiood, mis tähendab, et seda fondi Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarvepe- saab koos üleminekuperioodiga ning taasterahastu pa- rioodi 2021–2027 välistoetusi Sisejulgeolekufondi, Pii- nusega kasutada 2025. aastani. Eesti maaelu rihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-, 10 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi. 11 Katab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi. 14 Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende Euroopa mitmekesisuse edendamine, millega tegeleb kliimami- Liidu toetuste maht on kokku ligi 87,8 miljonit eurot, mil- nisteerium koos oma asutustega. 2024. aasta lõpu sei- lele lisandub riiklik kaasfinantseering. 2024. aasta lõpu suga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba kogu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi programmi mahu ulatuses ja sellest on esimesel raken- 83 miljonit eurot (keskmiselt 90 protsenti) ja sellest on damise aastal välja makstud alla ühe protsendi. välja makstud 9,6 miljonit eurot. Lisaks sisalduvad eelarves otsetoetused, mida on riigia- Uue programmina on eelarvesse lisandunud Eesti- sutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu Šveitsi programmi tegevused. Programmil on kaks fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetami- fookust: sotsiaalse kaasatuse teemad, millesse on kaasa- seks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süs- tud nelja ministeeriumi valitsemisalad, ja bioloogilise teemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu- kulud 2024. aastal olid 19,68 miljardit eurot, mis vastab 50 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideeri- mata) kulud moodustasid 10,48 miljardit ehk 53,2 prot- senti (vaata joonist 10). Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) ku- lud olid 3,19 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide kulud 3,27 miljardit eurot ja muude üksuste kulud 2,73 miljardit eurot. Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud, miljardites eurodes ÜLEVAADE 2024. AASTA KULUDEST Avaliku sektori 2024. aasta konsolideeritud kuludest (2023. aastal 15,13 miljardit eurot) ehk 6,0 protsenti 84,1 protsenti (2023. aastal 80,5 protsenti) moodustasid (912 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vaata joo- valitsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud nist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes kuludest 74,0 protsenti moodustasid riigiasutuste kulud 2023. aastaga enim antud toetused (403,2 miljonit eurot, ja 19,9 protsenti kohalike omavalitsuste kulud. Riigiee- 5,8 protsenti) ja tööjõukulud (314,5 miljonit eurot, larveliste asutuste ja kohalike omavalitsuste konsolidee- 7,1 protsenti). ritud kulude osatähtsus valitsussektori kogukuludes jäi Valitsussektori kulude struktuur on 2024. aastal sarna- eelneva aastaga võrreldes samale tasemele. selt 2023. aastale võrreldav kriisieelse ajaga aastal 2019, 2024. aastal vähenes riigieelarveliste asutuste kulude mil antud toetuste osakaal jäi väiksemaks kui 50 prot- kasvutempo võrreldes eelneva aastaga märgatavalt pea- senti kogukuludest ja tegevuskulude osakaal moodustas miselt tööjõukulude ja antud toetuste aeglasema kasvu umbes 45 protsenti kogukuludest (vaata joonist 12). tõttu. Kohalike omavalitsuste kulude kasvutempo vähe- nes 2024. aastal tööjõukulude aeglasema kasvutempo ja majanduskulude vähenemise mõjul. Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites euro- des 2024. aastal vähenesid nii antud toetuste kui ka majan- Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljar- damiskulude osakaalud valitsussektori kogukuludest dites eurodes eelneva aastaga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra, sa- Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- mas kui tööjõukulude ja muude kulude osakaalud suure- ringuteta kujunes 2024. aastal 16,04 miljardit eurot nesid kumbki 0,3 protsendipunkti. 15 Kuigi 2024. aastal tööjõukulude kasvutempo võrreldes asutustes jäi kokkuhoiumeetmete mõjul kasv tunduvalt eelneva aastaga vähenes, siis tööjõukulude kasv osutus väiksemaks. Tegevusalade lõikes suurenesid valitsus- erinevalt majandamiskuludest ja antud toetustest valit- sektoris tööjõukulud enim hariduses (139,4 miljonit eu- sussektori kogukulude kasvust kiiremaks. Valitsussek- rot) ja tervishoius (109,8 miljonit eurot). Muude kulude tori tööjõukulude suurenemist vedasid 2024. aastal muu osatähtsus suurenes 2024. aastal intressikulude jätkuva valitsussektori tööjõukulud, samas kui riigieelarvelistes suurenemise tõttu. SUURIM KULU EHK TOETUSED Toetuste maht, mis 2024. aasta lõpus oli valitsussektoris See avaldab mõju näiteks peretoetuste vähenemisele 7,35 miljardit (2023. aastal 6,95 miljardit) eurot, kasvas 2024. aastal 75,9 miljoni euro võrra, kuigi siin põhjusta- aastaga 403,2 miljoni euro võrra peamiselt pensionide sid vähenemise ka alates 1. jaanuarist 2024 jõustunud suurenemise tõttu, mis kasvasid 2024. aastal korrapä- uued peretoetuste määrad – lasterikka pere toetuse suu- rase indekseerimise tulemusena. Pensionid kasvasid ruseks kehtestati kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot aastaga 300,3 miljonit eurot (11,8 protsenti), muud ravi- kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. kindlustustoetused 61,4 miljonit eurot (13,0 protsenti), 2023. aasta veebruarist kuni 2024. aasta jaanuarini oli toetused töötutele ja töövõimetoetused 41,4 miljonit eu- lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse pu- rot (8,5 protsenti) ning toetused puudega inimestele hul 650 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 30,6 miljonit eurot (36,2 protsenti). Sotsiaaltoetuste 850 eurot kuus. grupis korrastati kontoplaani ning hakati eraldi esitama Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja- toetusi sotsiaalhoolekande seaduse alusel (50,4 miljonit gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise eurot), mida varem kajastati muudes sotsiaaltoetuste aruande peatükis 4.6 lisas c15. gruppides. VALITSUSSEKTORI KULUD12 TEGEVUSALADE LÕIKES Tööjõukulud Valitsussektori tööjõukulud13 olid 2024. aastal üksuste keskmise palga kasv oli 7,7 protsenti ja keskva- 4,76 miljardit eurot (vaata joonist 13) ja moodustasid litsuses 7,3 protsenti. 12,3 protsenti14 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on Valitsussektori brutokuupalk on kümne aasta jooksul osakaal SKP-st tõusnud 0,6 protsendipunkti võrra. kasvanud 107 protsenti ning Eesti keskmine brutokuu- 2024. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam sotsiaal- palk 86 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuu- kindlustusfondides (11,5 protsenti), seejärel kohaliku palk on selle aja jooksul kasvanud 1081 eurolt 2235 eu- omavalitsuse üksustes15 (8,1 protsenti) ja keskvalitsuses roni (vaata joonist 14). (6,2 protsenti). Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes. palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem saldoandmike süsteem Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas Eesti keskmine brutokuupalk oli 2024. aastal 1981 eu- 2024. aastal 7,7 protsenti ehk veidi aeglasemas tem- rot. Valitsussektori ning Eesti keskmise brutokuupalga pos kui Eesti keskmine brutokuupalk (8,1 protsenti). Va- vahe on varasemaga võrreldes vähenenud. Valitsussek- litsussektori sees oli kõige kiirem kasv sotsiaalkindlus- toris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on tusfondides (11,6 protsenti). Kohaliku omavalitsuse ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad. 12 Välja arvatud toetused. 13 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhku- setasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 14 Allikas: Eurostat (Compensation of employees, expenditure, viimati uuendatud 22. aprill 2025). 15 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid. 16 Valitsussektoris töötas 2024. aastal 125 557 tööta- sotsiaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsus- jat16 ja see kasvas statistiliselt 1583 töötaja võrra sektori töötajatest. ehk 1,3 protsenti. Valitsussektori töötajad jagunesid Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaal- keskmise palga kohta leiab Rahandusministeeriumi ko- kindlustusfondide vahel. dulehelt (Avaliku sektori statistika | Rahandusministee- Kohalikus omavalitsuses töötas 52 protsenti kogu valit- rium). sussektori töötajatest, keskvalitsuses 47 protsenti ja Majandamiskulud 2024. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht 2024. aastast klassifitseeriti paljud sotsiaalteenused üm- 2,51 miljardit eurot (2023. aastal 2,38 miljardit eurot) ber sotsiaaltoetuste gruppi, sealhulgas hoolduse, rehabi- ning kasvas aastaga 5,4 protsenti. Kõige enam suurene- litatsiooni ja taastusravi teenused. Majandamiskuludest sid valitsussektoris 2024. aastal kaitseotstarbelise va- vähenesid ka muu erivarustuse ja materjalidega seotud rustuse ja materjalide kulud (179,8 miljonit, 85,3 prot- kulud (19,9 miljonit, 52,2 protsenti) ning töömasinate, senti), õppevahendite ja koolituse kulud (32,2 miljonit, seadmete ja inventari majandamiskulud (14,8 miljonit, 36,0 protsenti), meditsiinitarvete ja -teenuste kulud 11,9 protsenti). 2024. aastal suurenesid majandamisku- (21,6 miljonit eurot, 7,7 protsenti) ning info- ja kommu- lud kõige enam riigikaitse tegevusalas (185,8 miljonit nikatsioonitehnoloogia kulud (21,5 miljonit, 13,2 prot- eurot). Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest senti). Enim ehk 87,8 miljonit eurot (72,1 protsenti) vä- asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21. henesid 2024. aastal kulutused sotsiaalteenustele, kuna VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES Kui võrrelda 2024. aastat 2023. aastaga, siis riigieelarve- 48,0 protsenti) valdkonnas. Ülevaade valitsussektori in- liste asutuste investeeringute osatähtsus kasvas 48 prot- vesteeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupida- sendini valitsussektori investeeringutest (vaata joo- mise aruande peatükis 4.6 lisas c10. nist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 77,7 miljoni euro (4,6 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2024. aastal 1,76 miljardit eurot (2023. aastal 1,68 miljardit eurot). Sellest 840,2 miljonit eurot (2023. aastal 745,4 miljonit eurot) investeerisid riigiasutused ja 348,4 miljonit eurot (2023. aastal 422,2 miljonit eurot) kohalikud omavalit- sused. Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam riigikaitse (146 miljonit eurot, 38,6 protsenti) ja trans- pordi valdkonnas (114 miljonit eurot, 26,6 protsenti) ning vähenesid enim tervishoiu (75,0 miljonit eurot, Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites eurodes 1.1.7 Valitsussektori bilanss BILANSI STRUKTUUR 2024. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud vara kokku 27,54 miljardit eurot (70 protsenti SKP-st), kasvades aastaga 3,17 miljardit ehk 8,0 protsendi võrra (13 protsenti SKP-st (vaata joonist 16)). Varast suurima osakaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi „muu vara“), mis moodustas koguvarast 50,8 protsenti ja oli 2024. aasta lõpul 14 miljardit eurot (35 protsenti SKP-st) ning millest kõige suurema osa ehk 97,7 prot- senti moodustas materiaalne põhivara. Muu vara kasvas aastaga 1,65 miljardi euro ehk 13,3 protsendi võrra. See on sarnane eelmise aasta kas- vule, mis oli 12,3 protsenti, kuid oluliselt kiirem kasv kui varasematel aastatel. Viie varasema aasta keskmine kasv oli 5,9 protsenti. Peamine kasv tulenes 2024. aastal riigi- Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes kaitseinvesteeringutest (vaata joonist 21). 16 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu. 17 Suuruselt järgmise, 17-protsendilise osakaaluga olid osalused ─ 2024. aasta lõpul 4,77 miljardit eurot (12 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed varad (17 protsenti koguvaradest ehk 4,78 miljardit eurot) ning nõuded ja ettemaksed (15 protsenti koguvaradest ehk neli miljardit eurot). Likviidsed varad kasvasid lü- hiajaliste finantsinvesteeringute toel aastaga 29,8 prot- senti. Valitsussektori kohustised moodustasid 2024. aasta lõ- pul 18,24 miljardit eurot (46 protsenti SKP-st), olles aas- taga suurenenud 2,65 miljardi euro ehk 17 protsendi võrra (seitse protsenti SKP-st). Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks (49 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osa- (51 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi oli kaal SKP-st17 2024. aasta lõpul 9,02 miljardit eurot (23 protsenti SKP- Valitsussektori netovara kasvas aastaga 515,5 miljoni st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aastast euro ehk 5,9 protsendi võrra. Netovarade tõusule aval- kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 1,01 miljardi dab mõju 2024. aasta lõpu seisuga esmakordselt arvele euro ehk 12 protsendi võrra (vaata alapeatükki „Valit- võetud kaitseotstarbeliste varude maht summas 707,8 sussektori võlakohustised“). Muud kohustised moodus- mln eurot (seni kajastatud soetamisel kuludes), mille tasid 2024. aasta lõpul 9,21 miljardit eurot (23 protsenti võrra suurendati ka valitsussektori netovara. Varase- SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised, saa- mate aastate lõpu seisuga ei olnud võimalik nende va- dud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad töötajatele. rude mahtu hinnata (vaata peatüki 4.4 netovara muu- Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palgakasv. tuste aruande valitsussektori osa B). Valitsussektori netovara oli 2024 aasta lõpul 9,29 miljar- dit eurot (24 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)). KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA Valitsussektori käibevarast (9,19 miljardit eurot) moo- võlgnevuse kattekordaja 1,6, seega on näitaja paranenud. dustas likviidne vara 2024. aasta lõpul 4,78 miljardit eu- Viimasel kümnel aastal on suhtarv püsinud keskmiselt rot ehk 52 protsenti. Rahandusministeeriumi riigikassa tasemel 2,0 ning alla selle taseme langes näitaja alates osakond haldas 71 protsenti valitsussektori likviidsest aastast 2020. varast, vastutades riigi 3,39 miljardi euro suuruste fi- nantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigikassa osa- kond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlustusfondide ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo juh- timist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseeri- misreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsolideeritud ra- havoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted“). 2024. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lü- hiajalisi kohustisi 3,63 miljardi euro võrra ehk 1,7 korda18. See näitab valitsussektori üldiselt head lü- hiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lü- Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi- hiajalisi kohustusi. 2023. aasta lõpus oli lühiajalise kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes19 NÕUDED JA ETTEMAKSED Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette- jardit eurot (37 protsenti) ning pikaajalised muud nõu- maksed kasvasid aastaga 412,9 miljoni euro ehk ded ja ettemaksed 0,77 miljardit eurot (19 protsenti). 11,5 protsendi võrra nelja miljardi euroni (10,1 prot- Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim senti SKP-st, vaata joonist 19). 54 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,77 miljar- summas 782,2 miljonit eurot ning pikaajaliste nõuete ja dit eurot ehk 44 protsenti kõigist nõuetest ja ettemakse- ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas test, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,46 mil- 606,4 miljonit eurot, mis moodustavad 79 protsenti 17 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 18 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 19 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 18 (vaata 4.6 lisa c4). Laenude hulgas kajastub EFSF-i20 ebatõenäoliselt laekuvaks kuluks (vaata 2.7 lisa a26). raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võla- Seoses Nordic Aviation Group ASi konsolideerimise lõpe- kohustiste summa 442,3 miljonit eurot (2023. aasta lõ- tamisega võeti laenunõue võrdses summas ebatõenäoli- pus 447,1 miljonit eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu selt laekuvaks kantud nõudega riigi konsolideeritud bi- toetusprogrammi alusel. See sisaldab peamiselt Eesti lansis arvele. riigi laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile, mis väljas- tati Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu (vaata 2.7 lisa a6). See summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohus- tistes (vaata 2.7 lisa a17). Laenukohustistele lisanduvad pikaajalised intressikohustised summas 39,8 miljonit eurot (2023. aasta lõpus 34,1 miljonit eurot) (vaata 2.7 lisa a15). Valitsussektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Kesk- konnainvesteeringute Keskus. Ettevõtluse ja Innovat- siooni SA laenunõue pankrotistunud Nordic Aviation Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eu- Group ASile oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga seitse rodes21 miljonit eurot. See hinnati 2024. aasta lõpus OSALUSED 2024. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,77 miljar- Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid dit eurot (12 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga kokku 278,1 miljonit eurot (2023. aastal 277,4 miljonit võrreldes 11,7 miljoni euro ehk 0,2 protsendi võrra roh- eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Eu- kem (vaata joonist 20). roopa Stabiilsusmehhanismis (vaata 2.7 lisa a3). Suurima osa (75 protsenti) valitsussektori osalustest 2024. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt dividendi- moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad tulu 245,4 miljonit eurot, mida oli 42,9 miljoni euro 3,58 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis vähenes võrra rohkem kui aasta varem. aastaga 26,3 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 2.7 Riigile kuulus 2024. aasta lõpus 28 tütar- ja sidusettevõ- lisa a9). tet (2023. aasta lõpus 30 ettevõtet). 2024. aasta jooksul Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates vähenes nende ettevõtete arv kahe võrra, kuna Eesti oli 392,2 miljonit eurot, suurenedes 2024. aastal 4,2 mil- Loots AS ja Eesti Vanglatööstus AS likvideeriti. joni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 3.6 lisa b5). Riigi tütar- ja sidusettevõtetest on valitsussektorisse ar- vatud üheksa äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja Eesti Varude Keskus OÜ (vaata 2.7 lisa a1 B2). 2023. aastal lisati valitsussekto- risse Eesti Raudtee AS ja Eesti Keskkonnauuringute Kes- kus OÜ. Valitsussektorisse ei kuulunud 19 riigi tütar- ja sidu- settevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS (grupp). Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated22, millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ning finants- Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites eu- seisu kohta rodes MUU VARA Valitsussektori koguvaradest ligikaudu poole moodustas kinnisvarainvesteeringud ning varud. Muu vara maht muu vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja suurenes aastaga 1,65 miljardi euro võrra ning moodus- immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad, tas 2024. aasta lõpus kokku 14 miljardit eurot 20 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi- nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. 21 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 22 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused. 19 (35 protsenti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes eurot), kus soetuste maht kasvas kõige kiiremini ehk aastaga 0,90 miljardi euro võrra 12,28 miljardi euroni 39 protsendi võrra (vaata 4.6 lisa c10 ja joonist 21). ning moodustas 87,7 protsenti muust varast. Varude maht peaaegu kolmekordistus võrreldes 2023. aastaga, kasvades 738,4 miljoni euro võrra ning moodustades aasta lõpuks kokku 1,18 miljardit eurot. Kasvust moodustasid 707,8 mln eurot esmakordselt ar- vele võetud kaitseotstarbelised varud (seni kajastatud soetamisel kuluna). Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk 68,0 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli 8,35 miljardit eurot. Maad oli 861,8 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid 929,6 miljoni euro väärtuses (vaata 4.6 lisasid c7, c8 ja c9). Valitsussektori asutused soetasid 2024. aastal põhivara Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhi- 1,76 miljardi euro eest. Seda oli 77,7 miljoni euro võrra vara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes rohkem kui 2023. aastal. miljonites eurodes viimasel kolmel aastal Kõige rohkem investeeriti 2024. aastal transporti (540,4 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (525,4 miljonit MUUD KOHUSTISED Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko- on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni- hustisteks23 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid ning kohustisi Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased, tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi- aastaga 1,01 miljardi euro ehk 12,3 protsendi võrra, saadikud ning muud ametnikud (vaata 2.7 lisa a16 A). moodustades 2024. aasta lõpul 9,21 miljardit eurot 2024. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensio- (vaata 4.6 lisa c12 ja c13). Muudest kohustistest moo- nieraldisi kokku 32 612 inimesele (2023. aasta lõpus dustasid eraldised 55,4 protsenti ja muud võlgnevused 32 400 inimesele) kogusummas 5,01 miljardit eurot 44,6 protsenti (vaata joonist 22). (2023. aastal 4,65 miljardit eurot). Pensionieraldiste saajatest 15 597 olid pensionil (2023. aasta lõpus 15 093 pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaa- jate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused. Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustiste) struktuur miljonites eurodes 2024. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 5,10 mil- jardit eurot, mida oli 7,8 protsendi võrra rohkem kui Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP- 2023. aastal (vaata 4.6 lisa c13). Eraldistest 98,4 prot- st24 senti olid avaliku sektori pensionikohustised (5,02 mil- Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid jardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõi- (83,2 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, lae- kuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. nutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse alastest 2024. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas eraldistest. 168,0 miljonit eurot (2023. aasta kahjum 237,3 miljonit Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus- eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab kesk- tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel mise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi 23 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“. 24 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 20 muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad ka- Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena jastatakse tööjõukuludes (vaata 2.7 lisa a23). Eesti töötajaskonna välja teenitud tulevaste perioodide Muudest eraldistest kõige suurema mahuga, 51,5 miljo- esimese samba pensionimakseid (riiklikku pensioni), nit eurot, on garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi- mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodustatud sih- sed, mis kajastuvad konsolideeritud aruandes Ettevõt- totstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori luse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja raamatupidamisstandardite kohaselt kajastatakse AS-is KredEx Krediidikindlustus. 2024. aastal vähendati aruandluses esimese samba pensionimaksed selles pe- vastavaid eraldisi 2,3 miljoni euro võrra (2023. aastal rioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas suurendati 4,7 miljoni euro võrra) ja tehti väljamakseid koostab rahandusministeerium riiklike pensionide tu- summas 1,7 miljonit eurot (2023. aastal 4,1 miljonit eu- lude ja kulude pikaajalisi prognoose ning hindab saadava rot). sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb katta riigieelarve muude tulude arvelt. 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2024. aasta eurot. Need võlakohustised moodustavad viis protsenti lõpus 9,33 miljardit eurot (23,6 protsenti SKP-st), mis valitsussektori koguvõlast. võrreldes eelnenud aastaga suurenes 1,62 miljardi euro Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga ehk 21 protsendi võrra (vaata joonist 24). 165 miljoni euro ehk 12 protsendi võrra ja olid Kõige rohkem, 1,49 miljardi euro ehk 28 protsendi võrra, 2024. aasta lõpul 1,53 miljardit eurot, moodustades kasvasid 2024. aastal Ukrainas jätkunud sõjast ning kas- 16 protsenti kogu valitsussektori võlast. vavatest kaitsekuludest tingituna riigile võetud võlako- Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud. hustised. 2024. aasta lõpus moodustas rahandusminis- teeriumi 6,84 miljardi euro suurune võlaportfell valit- sussektori võlakoormusest 73 protsenti. Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud lae- nudele summas 482 miljonit eurot, mis 2024. aastal moodustas viis protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes 2023. aastaga kahanes Euroopa Finantssta- biilsusmehhanismiga seotud kohustis ühe miljoni euro võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei ole. Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes, Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük- miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet25 suste võlakohustised olid 2024. aasta lõpul 480 miljonit VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR Võlakirjad moodustasid 2024. aasta lõpus valitsussek- eurot (vaata 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik valitsussek- tori võlakohustistest 58 protsenti, laenud 41 protsenti ja tori kohustised on eurodes. kapitalirendid ühe protsendi (vaata 4.6 lisa c14). Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluli- selt 2020. aastal, kui rahandusministeerium naasis rah- vusvahelistele kapitaliturgudele. Kasvanud on pikaaja- liste võlakirjade osakaal. 2024. aasta lõpu seisuga on rah- vusvahelistele kapitaliturgudele emiteeritud kolm riigi võlakirja kogusummas neli miljardit eurot. Sellele lisaks toimus 2024. aasta sügisel siseriiklik võlakirjaemissioon 200 miljonit eurot (vaata joonist 25). Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk 2024. aasta lõpus 984 miljonit eurot) ning pikaajalisi laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves- teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Eu- Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel roopa Komisjonilt (jääk 2024. aasta lõpus 1,65 miljardit miljonites eurodes 25 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 21 Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae- Riigi võlakohustiste kaalutud keskmine tagasimaksepe- naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlako- riood oli 5,8 aastat (vaata joonist 27), mis on võrreldes hustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes üht- eelmise aastaga vähenenud lühiajaliste võlakirjade osa- laselt jaotatud. Suuremad võlakohustiste põhisummade kaalu suurenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa Liidu rii- tagasimaksed algavad aastast 2030, kui lunastuvad emi- kide keskmine võlakohustiste tagasimakseperiood oli teeritud pikaajalised võlakirjad (vaata joonist 26). Euroopa Komisjoni andmetel 2024. aasta lõpul 8,3 aas- tat. Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustiste tagasimak- Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud sete profiil, miljonites eurodes keskmine tagasimaksmise periood, aastates Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2022, 2023 ja 2024, miljonites eurodes 31.12.2022 Osakaal 31.12.2023 Osakaal 31.12.2024 Osakaal Neto- muutus 2024/2023 Võlakohustised kokku 4528 100% 5341 100% 6836 100% 1495 Pikaajalised laenud 1678 37% 1820 34% 1652 24% –168 Lühiajalised võlakirjad 350 8% 521 10% 984 14% 463 Pikaajalised võlakirjad 2500 55% 3000 56% 4200 61% 1200 Kaalutud keskmine intress 1,62% 2,85% 2,67% Keskmine kestus tähtajani 7,4 aastat 6,6 aastat 5,8 aastat 1.1.9 Tingimuslikud kohustised Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused (vaata 4.6 lisa c27) jäävad viimase kümne aasta jooksul on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimis- vahemikku 4,61 kuni 8,04 miljardit eurot, kasvades pangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 150 miljonit 2024. aasta jooksul 1,14 miljardi euro võrra. Nende ko- eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eu- hustiste osakaal SKP-st moodustas 2024. aasta lõpul rot (vaata 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimuslikud ko- 21 protsenti SKP-st (vaata joonist 28). hustised on seotud riigigarantiidega (1,98 miljardit eu- Kaks suurimat kohustist – tarnelepingud ja investeeri- rot, 25 protsenti tingimuslikest kohustistest), toetuse miskohustised (2,77 miljardit, 34 protsenti tingimusli- andmise ja vahendamise kohustistega (845 miljonit eu- kest kohustistest) ning sissemaksmata osalused rahvus- rot, kümme protsenti tingimuslikest kohustistest) ning vahelistes finantsinstitutsioonides (2,04 miljardit eurot, kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest tulene- 26 protsenti tingimuslikest kohustistest) – moodustasid vate kohustistega (kokku 401 miljonit eurot, viis prot- 2024. aastal valitsussektori tingimuslikest kohustistest senti tingimuslikest kohustistest) (vaata joonist 29). 60 protsenti. Võrreldes 2023. aastaga suurenesid need Riigigarantiidest 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti tingimuslikud kohustised 941 miljoni euro võrra. moodustab Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi27 võ- Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud- lakohustistele antud garantii ning 272,0 miljonit eurot misel tasuma oma sissemaksmata osaluse26 eest kokku ehk 13 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõt- 2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis (1,59 mil- lus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigaran- jardit eurot) on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees. tiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud 26 Inglise keeles callable capital. 27 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemis- sioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses. 22 rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele laenude või erinevate projektide garanteerimiseks (vaata 2.7 lisa a30 B). Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide lõi- Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud ko- kes, miljonites eurodes hustised kokku, miljonites eurodes28 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo omavalitsused ja neile kuuluvad asutused, ülikoolid ning juhtimise alla 220 asutust: 164 riigiasutust, 52 sihtasu- riigi äriühingud. tust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensionikeskuse Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru- ja Euroopa Komisjoni (vaata 2.7 lisad a2 ja a15). Rahan- pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see- dusministeeriumi riigikassa osakond korraldab arvel- tõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasutada duste, makseteenuste ja rahavoo juhtimist e-riigikassa valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiiv- süsteemi ja krediidiasutustes olevate rahandusministee- selt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea te- riumi kontsernikontode koosseisu kuuluvate pangakon- gelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhtimi- tode vahendusel. Valitsussektori suuremad asutused, sega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt mis on väljaspool riigikassa osakonna konsolideeritud likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi. rahavoo juhtimist, on Tagatisfond, kohalikud RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldab kaht on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlakohustiste võt- investeerimisportfelli: likviidsusreservi igapäevase ra- misel peab kaasnevate finantsriskide ja kulu suhe olema havoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreservi kriisiolukor- kooskõlas riigi võlakohustiste täitmise võimekusega. dadeks. Finantsvahendeid investeeritakse rahvusvahe- listel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsu- sega võlakirjadesse ning hoiustesse. Stabiliseerimisre- servi paigutatakse alates 2024. aastast ka börsil kaubel- davatesse investeerimisfondidesse. Riigikassa osakond lähtub likviidsusreservi haldamisel konservatiivsest investeerimisstrateegiast, et tagada va- hendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute raames tulu teenimine. Stabiliseerimisre- servi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raa- mes pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väär- tuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et va- jaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja nimetatud eesmärke (vaata joonist 30). nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statisti- kaamet30 Likviidsusreservi finantsriskide juhtimisel lähtutakse aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise29 põhi- Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik- mõtetest, mille kohaselt on finantsvarade ja -kohustiste viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel- finantsriskid kokku võimalikult neutraalsed ehk riskid duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste 28 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 29 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 30 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 23 lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse tagami- Stabiliseerimisreservi puhul on piiranguteks vastavalt seks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). Lühiaja- kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse liste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigu- võlakirjadesse. tuste krediidireiting peab nii likviidsus- kui ka stabilisee- Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks. rimisreservis olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1 Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele kredii- ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu- diasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on tariski võtta ühe protsendi ulatuses. kehtestatud täiendavad piirangud. Stabiliseerimisreservi intressiriski ja tururiski juhtimisel Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi lähtutakse kord kvartalis koostatavast normportfellist. paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu- Normportfell koostatakse eurotsooni vähemalt A– kre- roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei diidireitinguga riikide valitsuse võlakirjadest, rahaturu tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii- instrumentidest ja börsil kaubeldavatest investeerimis- diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatisfondi sea- fondidest. Stabiliseerimisreservi paigutustega börsil duse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema kaubeldavatesse investeerimisfondidesse normportfelli kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni suhtes tururiski ei võeta. Likviidsusreservi ja riigikassa 20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu- antud laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende sest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimisreservi turu- keskmine modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat. väärtusest peab olema paigutatud valitsussektori emi- Likviidsusreservi normportfell on ühe kuu €STR swap’i tentide võlakirjadesse. määr. Võlakohustiste intressiriski mõõdetakse keskmise Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves- intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2024. aasta tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse lõpu seisuga oli võlakohustiste keskmine intresside fik- maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta- seerimise periood 4,75 aastat ja 2023. aasta lõpus gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to- 4,99 aastat. hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku- Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe- lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus- liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja tiste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aas- Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata- tate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuu- vaid krediidireitinguid. Likviidsusreservi finantsvahen- luvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti deid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoo- ühe aasta) võlakirjadesse, mille krediidireiting on vähe- dangust. malt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch). Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 Turuväärtus 5341 miljonit 6836 miljonit 2123 miljonit 2938 miljonit 440 miljonit 453 miljonit eurot eurot eurot eurot eurot eurot Modifitseeritud 4,41 aastat 4,21 aastat 0,09 aastat 0,19 aastat 1,85 aastat 3,39 aastat kestus Keskmine kestus 6,62 aastat 5,82 aastat – – – – tähtajani Keskmine intres- 4,99 aastat 4,75 aastat – – – – side fikseerimise periood Valuuta 100% euro 100% euro 99,94% euro ja 100% euro 100% euro 100% euro 0,06% muu va- luuta 24 1.2 Tegevuste ülevaade Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve tegevuspõhine, tulemusvaldkondade lühiülevaadetes. Põhjalikuma üle- mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud vaate saamiseks on teemade juurde lisatud link detail- kasutada olevate vahenditega. sema aruandega. Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annab ülevaate pi- Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- kaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise üle- sioonide 2024. aasta tegevustest ning ministeeriumite vaated 31. Ministeeriumite tegevusi kajastatakse siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest. 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise • Kohortsündimuskordaja, mis näitab 40-aastaste arengustrateegia „Eesti 2035“. Selle sihid on järgmised: naiste reproduktiivea vältel sündinud keskmist laste • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- arvu naise kohta, oli 2024. aastal 1,83 last, mis oli mesed, võrreldes 2023. aastaga 0,01 võrra rohkem („Eesti 2035“ siht 1,86). Madala sündimusega on • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, kimpus ka teised Euroopa riigid. Sajandi madalaimat • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- sündimust on tõenäoliselt mõjutanud nii koroona- tustundlik, kriis, Ukraina sõda kui ka viimasega kaasnev suur • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud pe- teetne elukeskkond, rede kindlustunnet lapsi saada. Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad kogumis veel väga mitmed • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- asjaolud, sealhulgas sünnitusealiste põlvkonna suu- keskne riik. rus, noorte meeste ja naiste geograafiline paikne- „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sih- mine, ebakindlus ja nii edasi. Valitsuse 2024. aasta te- tide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgi- gevuste kohta sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvald- takse omavahel seostatavate mõõdikutega, mille hetke- konnas on võimalik täpsemalt lugeda konkreetsete seisu saab jälgida Statistikaameti veebirakenduses Tõe- tulemusvaldkondade peatükkidest. tamm. Strateegia elluviimisesse panustavad kõik Eesti • Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste strateegilised arengudokumendid32, mis tähendab, et osakaal on 2024. aastal veidi langenud (41,4 prot- strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja prog- senti 2023. aastal võrreldes 41 protsendiga rammide kaudu. Täpsemalt saab 2024. aastal ellu viidud 2024. aastal). Tänane elanike arvu kahanemine väl- tegevuste kohta lugeda tulemusvaldkondade ülevaade- jaspool Tallinna linnaregiooni peegeldab pikaajalisi test. Igal aastal antakse ülevaade „Eesti 2035“ eesmär- muutusi Eesti rahvastiku regionaalses arengus, mille kide poole liikumise hetkeseisust nii riigikogule (peami- tulemus on olnud rahvastiku kiire vananemine. nistri ja ministrite kõned ning nendega kaasnevad jaotusmaterjalid33) kui ka Vabariigi Valitsusele34. • Eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal rah- vastikus on veidi langenud (2024. aastal 64,3 prot- „Eesti 2035“ strateegiaga seatud eesmärkide mõõdiku- senti, mis on 0,5 protsenti vähem kui 2023. aastal), test oli Statistikaameti andmetel 2025. aasta 12. märtsi mis võib olla tingitud viimaste aastate positiivsest seisuga täidetud või eesmärgi suunas liikumises 62 prot- rändesaldost. Samas on eesti keelt kasutavate ini- senti (13 täidetud, 24 liigub täitmise suunas, 23 liigub meste osakaal jätkuvalt kõrge (2024. aastal eesmärgist kaugemale). 91,5 protsenti) ning vastab 2035. aastaks seatud ees- RIIGI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ märgile (üle 91 protsendi). Neid näitajaid aitavad hoida ja tõenäoliselt veelgi parandada üleminek ees- Eesti 2035 aluspõhimõtete mõõdikud tikeelsele õppele ning erinevad tegevused Sidusa • Rahvaarv oli 2024. aastal 1 374 687 ning võrreldes Eesti tulemusvaldkonnas. 2023. aastaga see ei vähenenud, mis on ka stratee- • Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osa- gias „Eesti 2035“ seatud eesmärk. 2025. aasta 1. jaa- tähtsus rahvastikus on jätkuvalt kõrge (2024. aas- nuari seisuga oli rahvaarv siiski võrreldes 2024. aas- tal 88 protsenti) ning kuigi see on võrreldes taga vähenenud – 1 369 285. Rahvaarvu vähenemine 2022. aastaga veidi vähenenud (2 protsendipunkti), tulenes eelkõige negatiivse iibe süvenemisest, mida jääb muutus veaprotsendi 3,1 piiresse. Turvalisus on positiivne rändesaldo enam ei tasakaalustanud. Vii- kompleksne mõõdik ning pole ühte sündmust, mis mastel aastatel on rahvaarv kasvanud eelkõige sisse- inimeste vastust mõjutaks, kuid viimaste aastate geo- rände arvelt ning 2025. aasta jaanuari seisuga oli vä- poliitilistel julgeolekuga seotud arengutel on kind- henemine alates 2016. aastast esmakordne. lasti teatud mõju. Lisaks on oluline välja tuua, et 91 protsenti Eesti elanikest peab oma kodukohta 31 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus; Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus. Mõõdikud aegridadega: Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. 32 Riigieelarve seadus (§ 19) 33 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus 34 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus 25  turvaliseks ning OECD riikidest olime 2024. aastal mitmeid selle eesmärgi indikaatoreid negatiivselt siseturvalisuse näitajate poolest esikohal35. mõjutanud. • OECD tajutud riskide näitajad36 on võrreldes Alljärgnevalt on toodud valitsuse olulisemad algatused ja 2018. aastaga vähenenud haigeks jäämise või puude tegevused 2024. aastal strateegia „Eesti 2035“ sihtide tekkimise vallas (viimane olemasolev statistika on poole liikumiseks sihtide lõikes. 54,8 protsenti 2022. aastast, mis vastab strateegias EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD „Eesti 2035“ seatud eesmärgile). Samal ajal on võr- INIMESED reldes 2018. aastaga kasvanud kõikide kulutuste kat- mise võimetuse ja töö kaotamisega seotud riskide Peamised tegevused 2024. aastal tunnetatus. 2022. aastal oli kõikide kulutuste kat- mise tajutud risk 66,3 protsenti, võrreldes stratee- • Alates 1. septembrist 2024 õpivad kõik lasteaialap- gias „Eesti 2035“ seatud sihiga (48,4 protsenti või sed ning esimeste ja neljandate klasside õpilased väiksem); töö kaotamise tunnetatud risk oli eesti keeles. 2022. aastal 56,1 protsenti, mis ületab strateegias • Riigikogu võttis vastu kutsehariduse ja õppimisko- „Eesti 2035“ seatud sihti (47,6 protsenti või väik- hustuse reformi võimaldavad seadused, et noored sem). omandaksid vähemalt kesk- või kutsehariduse ja • Soolise võrdõiguslikkuse indeks oli 2024. aastal asuksid edukalt tööle. 60,8 väärtuspunkti sajast – „Eesti 2035“ siht on 70,7. • Riigikogu võttis vastu rahvatervishoiu seaduse muu- See näitaja jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, mis datused, milles on suurem rõhk pandud ennetusele ja on 71 punkti. Peamine valdkond, mis Eesti madala- ebasoovitavate tervisemõjude vähendamisele. mat skoori mõjutas, on naiste vähene osalus otsus- EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVA- tusprotsessides. TUD • Kasvuhoonegaaside netoheide (sealhulgas LU- LUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja Peamised tegevused 2024. aastal metsanduse sektor) on viimase kahe aasta jooksul • Vabariigi Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekande vähenenud, olles 2022. aastal 14,4 miljonit tonni CO2 seaduse muudatused, millega muu hulgas loodi ekvivalenti ning 2023. aastal 13 miljonit tonni CO2 omaste hooldajate koormuse leevendamiseks intel- ekvivalenti. lektipuudega inimestele uus päeva- ja nädalahoiutee- • Strateegias on 2035. aasta sihiks seatud 8 miljonit nus. tonni CO2 ekvivalenti. Kasvuhoonegaaside netoheide • Vabariigi Valitsus kiitis heaks töötushüvitise süs- on 2022. aasta andmete põhjal Eestis võrreldes 1990. teemi reformi, millega luuakse töötutele uus ja paind- aasta tasemega 59 protsenti vähenenud, samal ajal likum hüvitis. kui Euroopa Liidus keskmiselt on kasvuhoonegaa- side heitkogused vähenenud 30 protsenti. Kuigi vii- • Tööandjatele kasutamiseks on loodud palgapeegli ra- mase kahe aasta jooksul on Eesti heitkogused suure- kendus, mis võimaldab ettevõtetel oma organisat- nenud, tuleb arvestada, et 2020. aasta kasvuhoone- siooni sees palgalõhet seirata ja ennetada. gaaside heidet põhjustanud majandustegevused olid EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA VASTU- koroonapandeemiast mõjutatud, mistõttu annab pa- TUSTUNDLIK rema võrdluse 2019. aasta heitkoguste tase, mis oli 17,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Heite suurene- Peamised tegevused 2024. aastal mine viimasel kahel aastal on tingitud koroonapan- • Vabariigi Valitsus käivitas majanduskabineti for- deemia järgsest kiirest taastumisest ja sellele järgne- maadi ning kiitis heaks majanduskasvukava. nud Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrai- nale, mis lõi segamini senised Euroopa gaasitarned • Alustati Ukraina sõjalise abi toetusmeetme elluvii- ning tekitas turumoonutuse, kus suurema kasvuhoo- mist, et tellida igal aastal umbes 100 miljoni euro eest negaasi heitega põlevkivielekter muutus Euroopa Eesti kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning anne- elektriturul konkurentsivõimelisemaks kui maagaa- tada need Ukrainale. sist elektrienergia tootmine. Kui võrrelda 2021. aasta • Vabariigi Valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustege- heitkoguseid ja 2022. aasta eeldatavat taset pandee- vuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mia ja kriiside eelse ehk 2019. aastaga, siis ei ole ka mis aitab muuta paremaks teadus- ja arendustege- vaatamata energiakriisi mõjudele seda taset ületatud vuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ja seab ning energia- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside osalistele täpsemad ülesanded. heite üldine trend on jätkuvalt langev. • Vabariigi Valitsus suurendas ettevõtete eksporditoe- • Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide tuste meetme mahtu 2 miljoni euro võrra. indeksis oli 2024. aastal 15, mis on viie koha kaugu- • Loodi 100 miljoni euro suurune kaitsetööstusfond, sel aastaks 2035 seatud eesmärgist (10. või kõrgem mille kaudu investeeritakse kaitsetööstusesse ja ka- koht). Samal ajal oli Eesti tulemus praktiliselt samal hese kasutusega tehnoloogiatesse. tasemel nagu 2023. aastal. Peamine langus indeksis on eesmärk 12 (tagada säästev tarbimine ja toot- • Vabariigi Valitsus kiitis heaks elektrituruseaduse mine), mille põhjus võib olla põlevkivi kaevandamine muutmise eelnõud, millega kaotatakse elektrisalves- ja kasutamine, kuna see tekitab suures koguses jäät- tuse topeltmaksustamine ning mis kiirendab elektri- meid, aherainet ning tuhka. See omakorda on tootjate ja suurtarbijate ülekandevõrguga liitumist 35 https://www.oecd.org/en/data/datasets/oecd-trust-survey-data.html 36 Protsent näitab, kui suur osa küsitletutest tunnetab ohuna haigeks jäämist, puude tekkimist, kõikide kulutuste katmist või töö kaotamist. 26  ning muudab liitumiskulud ühtlaseks ja paremini • Vabariigi Valitsus kiitis heaks tuuleparkide rajamise prognoositavaks. riigimaadele ning esitas riigikogule eelnõud salves- EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA tusturu ja tarbimise juhtimise süsteemi loomiseks. KVALITEETNE ELUKESKKOND EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA INIMESE- KESKNE RIIK Peamised tegevused 2024. aastal Peamised tegevused 2024. aastal • Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse edendamiseks töötati välja koolitus-, nõustamis- ja teavitussüstee- • Eesti kaitsevõime kindlustamiseks on riigi eelarvest- mid, kohalikele omavalitsustele eraldati toetusi val- rateegias aastateks 2025–2028 ette nähtud 5,6 mil- misoleku suurendamiseks ning toimusid kriisiõppu- jardit eurot, millele valitsus lisas eelarveläbirääki- sed. mistel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relva- • Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse muuda- süsteemidele moona soetamiseks. tused, mis aitavad tagada elutähtsa teenuse osutaja • NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks allkirjastati toimepidevuse. Ühendkuningriigiga kaitsekoostöö tegevuskava. • Vabariigi Valitsus kiitis heaks tervishoiuvarude kont- • Eesti jätkas Ukraina toetamist: Euroopa Liit alustas septsiooni, millele lisaks eraldati 24 miljonit eurot Ukrainaga liitumisläbirääkimisi; ehitati Ovrutši las- traumavaru loomiseks üle Eesti. teaed ja avati peremaja. • Suurendati kohalike omavalitsuste finantsautonoo- • Vabariigi Valitsus kinnitas laia riigikaitse investee- miat (kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu ringute kava, et tugevdada kriisivalmidust. osa arvestamise muudatused). 1.2.2 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk • Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg suure tööjõu vajaduse ning tööturu- Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vae- meetmete rakendamise koosmõjul 2024. aastal sta- sus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne biilsena. Tööhõivemääralt on Eesti jätkuvalt Eu- tööelu roopa Liidus kõrgel kohal, samas peegeldab töö- Valdkonna arengukava tuse määra tõus osaliselt ka majanduse jahenemist. • Riigikogu menetlusse jõudis töötuskindlustussea- Heaolu arengukava 2023–2030 duse muutmise seaduse eelnõu. Reformi tulemusel Tulemusvaldkonna programmid muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Seaduse muudatus peaks jõustuma Laste ja perede programm 1. jaanuaril 2026. Tööturuprogramm • Alustati ettepanekute koostamist töötuskindlus- Vanemaealiste programm tuse laiendamiseks iseendale tööandjaks olijatele, Sotsiaalhoolekande programm et laiendada kindlustuskaitset töötuse korral ka uutele töövormidele ning parandada seeläbi töötuse Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm aegset toimetulekut. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala • Töötukassa alustas „Tööhõiveprogrammi 2024– 2029“ alusel uue sihtrühmana pikaajalisel haigus- Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lehel olijatele tööturuteenuste pakkumist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- • Toimus viis avatud taotlusvooru, et toetada noorte, misala kes ei õpi ega tööta (NEET-noorte), naiste, romade, rahvusvahelise kaitse saajate ning enam tuge ja in- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE tensiivset sekkumist vajavate sihtrühmade tööalast konkurentsivõimet. Positiivsed arengud • 2024. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töö- • Lastekaitse valdkonna tõhustamiseks ning suure võimetoetuse päevamäärad keskmiselt abi- ja hooldusvajadusega laste toetamiseks võeti 10,6 protsenti ning keskmine pension tõusis vastu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatu- 774 euroni. sed. Need suurendavad lastega töötavate spetsialis- • Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik ala- tide rolli abivajavate laste märkamisel, tugevdavad tes 2024. aastast teha avaldus oma teise pensioni- suure abi- ja hooldusvajadusega laste ja perede tugi- samba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsen- süsteemi ning parandavad tuge hooldus-, eestkoste- dilt neljale või kuuele protsendile. ja lapsendajaperedele. • Puudega inimeste toetamiseks võeti vastu seadu- • Üksi last kasvatavate vanemate toetussüsteemi semuudatused, millega alates 2025. aasta juunist kaasajastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks pe- suurenevad puudetoetused ning alates 2025. aasta rehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muudatused, septembrist paraneb abivahendite kättesaadavus. millega luuakse senise toitjakaotuspensioni asemel Samuti makstakse 2025. aasta esimeses kvartalis alates 2026. aastast toitjakaotustoetus, mille suurus puudetoetuse saajatele täiendavat ühekordset toe- on lastele ühetaoline. tust suuruses 60–250 eurot. 27 • Hooldusreformi elluviimise toetamiseks ja pi- tuvastamise, hindamise ja toetuste korraldamine kaajalise hoolduse kättesaadavuse parandami- ühte asutusse. seks eraldati 2024. aastal omavalitsustele riigieelar- • Vaesuse ennetamiseks on vaja kaasajastada toime- vest rahalisi vahendeid 59,9 miljonit eurot ja tulekutoetuse süsteemi, võimaldades toimetuleku- 2025. aastal 66,8 miljonit eurot. toetust automaatsemalt määrata, ning tõhustada võ- • Valmis Palgapeegel, mis on registriandmetel põhi- lanõustamissüsteemi rakendamist, et aidata rahali- nev digilahendus organisatsioonide palgalõhede sei- selt raskesse olukorda sattunud inimeste majandus- ramiseks. See aitab tööandjatel ettevõttes analüüsida likku iseseisvumist. ja jälgida organisatsiooni soolist palgalõhet, kesk- • Dubleerimise ning teenuste killustatuse vähen- miste ja mediaanpalkade seisu, organisatsiooni töö- damiseks tuleb tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid tajate soolist koosseisu ning jagunemist erinevate lõimida ning koordineeritult osutada, mis hõlmab ametikohtade vahel. ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamist, • Alustati võrdsusasutuste Euroopa Liidu direktii- ennetustegevuste juurutamist, nüüdisaegsete info- vide vastuvõtmist. Direktiividega kehtestatakse Eu- tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ja and- roopa Liidus ühtsed miinimumnõuded, sealhulgas mevahetuse parandamist. kohustus tagada asutuste sõltumatus ja piisavad res- • Rehabilitatsioonisüsteem on killustunud ja vajab sursid ülesannete ellu viimiseks. Eesti võrdsusasutu- ümberkorraldamist, et rehabilitatsiooni vajavad sed on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise inimesed saaksid nende vajadustele vastavaid teenu- volinik. seid ning teenustele jõudmine oleks inimese jaoks Väljakutsed lihtne ja toetatud. • Vajalik on integreerida abivahendid ja meditsii- • Kolme viimast aastat on iseloomustanud väga niseadmed üheks terviklikuks süsteemiks. Abiva- madal sündimus. Kui 2023. aastal oli sündide arv jadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abi- 10 949 ehk 6 protsenti vähem kui eelneval aastal, siis vahendid jaotatud eesmärgi ning korraldusasutuse 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sündimus langes aastaga veel 11,5 protsenti. Tege- sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täien- mist on viimase saja aasta madalaima sündide ar- davate toodetega. Samuti on tänane süsteem killusta- vuga. Seetõttu on jätkuvalt vaja rakendada meet- tud arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete meid, mis toetavad sündimust, edendavad pere- jaoks. konda ja laste kasvatamist väärtustavaid hoiakuid, parandavad vanemahariduse ja peresuhete ning tu- • Pidev tehnoloogia areng ja muutuvad töötingi- giteenuste kättesaadavust. mused nõuavad nii tööandjatelt kui ka töötajatelt ko- hanemist. Riik saab toetada töökeskkonna arengut, • Vajalik on jätkata lastekaitsekorralduse uuenda- kohandades õigusraamistikku muutunud olukorrale misega, et muuta lastekaitsetöö lapse- ja perekesk- vastavaks. seks, tõsta töö tulemuslikkust ning tagada valdkon- nas professionaalne ja motiveeritud tööjõud. • Eestis on jätkuvalt murekohad sooline ebavõrd- sus ja puudujäägid võrdsete võimaluste tagami- • Tuntav hoolduskoormus on 59 700 Eesti inime- sel vähemustele. Olukorra parandamiseks on vaja sel, neist igal kolmandal väga suur. Vajalik on jätkata kaasajastada ja tõhusamalt rakendada õigusraamis- pikaajalise hoolduse reformi järgsete tegevustega tikku, tagada usaldusväärsed andmed ning poliitika- ning parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaa- kujundajate, tööandjate ja teiste sidusrühmade tead- davust. Selleks on vajalik tagada teenuste jätkusuut- likkus ja tegutsemisvalmidus soolise võrdsuse ning lik rahastamine, vähendada teenuskohtade järje- võrdsete võimaluste edendamiseks, parandada ligi- kordi ja suurendada fookust kogukonnapõhiste tee- pääsetavust ja toetada valdkondlikku huvikaitset. nuste arendamisele. Hariduses ja tööturul tuleb vähendada soolist segre- • Töötushüvitiste süsteem vajab edasist korrasta- gatsiooni. mist, sealhulgas tuleb lõpuni viia töötuskindlustus- • Julgeolekuolukorra tõttu on vajalik tõhustada reform ja laiendada töötuskindlustuskaitset uutele sotsiaalvaldkonna toimepidevust kriisiolukorda- töövormidele. Tööhõive taset tuleb hoida kõrgel ka des. edaspidi ning parandada väiksema konkurentsivõi- mega inimeste ligipääsu tööturule. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel: • Tööealisele erivajadusega inimesele selge ja tõhusa Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministeerium tugisüsteemi loomiseks on kavas puude (sm.ee) raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldamine, millega viiakse Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium (mkm.ee) Tabel 5. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Tööhõive määr 20–64-aastaste seas - mehed 83,3% 83,3% 82,6% 82,0% 82,1% – - naised 80,4% 80,9% 80,9% 78,6% 78,8% – - kokku 81,9% 82,1% 81,8% 80,1% 80,3% – Allikas: Statistikaamet 28  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Absoluutse vaesuse määr - mehed 4,0% 3,0%37 Avaldatakse ≤ 2,7% ≤ 2,7% – - naised 3,1% 2,4% 2025. aasta ≤ 1,8% ≤ 1,8% – novembris - kokku 3,5% 2,7% ≤ 2,2% ≤ 2,2% – Allikas: Statistikaamet Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrju- tuse määr 23,2% 21,4%38 19,7% ≤ 19,1% ≤ 19,0% – - mehed 27,0% 26,7% 24,5% ≤ 24,0% ≤ 23,9% – - naised 25,2% 24,2% 22,2% ≤ 21,6% ≤ 21,5% – - kokku Allikas: Eurostat Kohortsündimuskordaja 1,87 1,82 1,83 1,86 1,86 1,86 Allikas: Statistikaamet Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks – – 59,2% > 61% > 61% > 61% Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sot- siaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluu- ring Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE 61 60,2 60,8 63,6 64,2 70,7 indeks) Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve täit- Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 mine 2023 eelarve eelarve täitmine eelarve 2024 2024 2024 2025 Kulud -5 503 214 -5 672 251 -5 679 001 -5 510 267 -6 002 131 -6 296 022 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.3 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine ter- Positiivsed arengud vena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervi- ses väheneb • Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks võeti vastu otsused, millega alates 2025. aastast vä- Valdkonna arengukava heneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 prot- Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 sendilt 10 protsendile, ning laiendati täiendava ravi- mihüvitise regulatsiooni meditsiiniseadmetele. Tulemusvaldkonna programmid • Kriisivalmiduse tõstmiseks kinnitati uus riigi ter- Tervist toetava keskkonna programm vishoiuvarude kontseptsioon ning otsustati, et trau- Tervist toetavate valikute programm mavaru loomiseks haiglates üle Eesti investeeritakse 24 miljonit eurot. Hädaolukorra seaduse muudatus- Inimkeskse tervishoiu programm tega loetakse ravimitega varustamine ja perearstiabi Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala osutamine edaspidi elutähtsateks teenusteks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala • Valitsus kinnitas „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“, kus suurima muutusena kavandatakse haig- late liitmist Tallinnas. Koostöös Eesti Perearstide Seltsiga valmis „Esmatasandi arengukava 2035“. 37 Esimest korda on lisatud 2023. aasta tulemus. 38 Esimest korda on lisatud ka 2023. aasta tulemus. 29 • Võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatu- • Innovaatiliste arengute toetamise eesmärgil sed, millega võimaldatakse inimesel pikaajalise hai- koostati e-tervise strateegia aastateks 2025– guslehe ajal töötada tervisele kohandatud tingimus- 2030, milles keskendutakse andmepõhisele juhtimi- tes ja lapsevanematel saada hooldushüvitist kuni sele, terviseandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse pa- 60 päeva olenemata lapse diagnoosist. Sotsiaalmak- randamisele ning uute tehnoloogiate kasutuselevõ- suvabastus laienes hüvitistele, mida tööandja mak- tule. sab töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu ja riikliku ajutise töövõimetushüvitise Väljakutsed vahe eest. • Hoolimata oodatava eluea paranemisest esineb • Võeti vastu uus rahvatervishoiu seadus, millega jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse muudetakse haiguste ennetamise ning tervise kaitse kui ka elukoha võrdluses. Naiste oodatav eluiga on valdkonna rollid, nõuded ja põhimõtted selgemaks meeste omast 8,6 aasta võrra pikem, kõrgharitud ini- ning ajakohastatakse kohalike omavalitsuste üle- meste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea eri- sandeid rahvatervishoiu valdkonnas. nevus on üle üheteistkümne aasta. Samuti on mure- • Vaimse tervise edendamiseks loodi sotsiaalhoole- koht inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. kande seaduse muutmisega püsiv rahastus kohalike Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea omavalitsuste pakutavatele vaimse tervise teenus- kui ka tervena elada jäänud aastate poolest jätkuvalt tele. Samuti valmis „Eesti suitsiidiennetuse tegevus- Euroopa Liidu keskmisest madalamad. kava 2025–2028“. • Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal • Tubakatoodete reguleerimiseks võeti 2024. aastal SKP-st (2023. aastal 5,7 protsenti) on endiselt tun- vastu seadusemuudatused, millega kehtestati tuba- duvalt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt katoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete (2022. aastal 8,4 protsenti). Eesti inimeste omaosa- turule toomiseks esitatavate teavituste läbivaatami- lus tervishoiukulude katmisel oli 2023. aastal sele riigilõivud ning elektrooniliste sigarettide koos- 22,1 protsenti (Euroopa Liidus 2022. aastal tises olevate ainete ning toodetest eralduvate ainete 14,3 protsenti). Enim tehakse kulutusi omaosalusena aruande hindamise tasud. hambaravile (32,7 protsenti), ravimitele (27,8 prot- senti) ning pikaajalisele õendus- ja hooldusabile • Alkoholi kahjulike mõjude ennetamiseks ja vä- (17,8 protsenti). hendamiseks koostati alkoholi tarvitamise vähen- damise arengusuunad 2025–2035, mis on jätkustra- • Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse teegia alkoholipoliitika rohelisele raamatule. jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on • Harvikhaigustega laste ja lapseeas alanud harvikhai- Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis gusega täiskasvanute abistamiseks eraldati heate- (2025. aasta prognoositav puudujääk 167,6 miljonit gevusfondidele 2024. aastal riigieelarvest 4,2 miljo- eurot) Vajalik on tervisesüsteemi sisemine tõhusta- nit eurot. mine ja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, mis • Valitsuse teadus- ja arendustegevuste nelja-aastase eeldab rahastuspõhimõtete ülevaatamist, pidades rahastuse (2,6 miljonit eurot) toel asutati Tartu Üli- silmas inimestele jõukohast omaosaluse koormust. kooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde Eesti Praegune ravikindlustuse rahastusmudel ei taga ra- vähitõrje võrgustik ESTCAN. Tervishoiutöötajate viteenuste piisavat kättesaadavust, mis mõjutab ini- olemasolu ja võimekuse tagamiseks tõsteti kol- mestele õigeaegse terviseabi pakkumist ja pärsib va- lektiivleppes kokkulepitu kohaselt 1. aprillist jalike reformide elluviimist. 2024 tervishoiutöötajate tunnitasu alammäära • Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv kümne protsendi võrra. suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui Eu- • Inimkesksema tervishoiu tagamiseks valmis roopa Liidus keskmiselt (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,5 2024. aastal elulõpu tahteavalduse eelnõu välja- ning Euroopa Liidus 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta). töötamiskavatsus, mille eesmärk on luua üheselt Tervishoiutöötajate puuduse lahendamise küsi- mõistetav võimalus nii arstile kui ka ravitavale ju- mus on eriti kriitiline õdede, perearstide ja psüh- huks, kui patsiendile vastuvõetava elukvaliteedi saa- hiaatrite hulgas. Arstide puhul on probleemkoht ka vutamine pole tõenäoline. arstide kõrge keskmine vanus – noorte arstide juur- • Ööpäevaringse erihooldusteenuse parandami- dekasv ei ole piisav. Vajalik on ümber hinnata tervis- seks võeti vastu seadusemuudatused, millega loodi hoiutöötajate rollid, uuendada õigusruumi, residen- erihoolekandeasutuste õendusabile ühtsed reeglid, tuuri ja praktika korraldust ja rakendada meetmeid et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada ühtsed arstide ja õdede tagasitoomiseks tervishoidu. standardid kõigile teenusepakkujatele. Alates • Esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse ja kvali- 2025. aastast korraldab ja rahastab õendusabi tee- teedi parandamine, et vähendada koormust kiira- nust Sotsiaalkindlustusameti asemel Tervisekassa. bile, erakorralise meditsiini osakondadele ja eriars- • Valmis Eesti antimikroobse resistentsuse ohja- tiabile. Vajalik on tugevdada tervisekeskuste mees- mise strateegia 2025–2030, mille eesmärk on enne- kondi täiendavate spetsialistidega ja anda enam üle- tada ravimresistentsuse levikut inimestel, loomadel sandeid üldarstidele ja pereõdedele, samuti motivee- ja keskkonnas. rida perearste koonduma tervisekeskustesse ja võr- gustikesse. • Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimiseks valmi- sid sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritud • Jätkuvalt on prioriteet kriisideks valmisolek, mis korraldus- ja rahastusmudeli esmane analüüs ja hõlmab nii tervishoiusüsteemi toimepidevuse taga- ettepanekud, mis kooskõlastati laiapõhjalise vajali- mist, katastroofimeditsiini arendamist, elanikkonna- kest partneritest koosneva töörühmaga. kaitset kui ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimekindlust. 30 • Viimaste aastate kriisid on kaasa toonud vaimse nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimine. tervise probleemide sagenemise nii täiskasva- 2024. aastal olid regulaarsed elektroonilise sigareti nute kui ka laste hulgas. 2024. aastal oli 16–64-aas- tarvitajad 11,8 protsenti täiskasvanud elanikkonnast taste hulgas 11,7 protsenti inimesi, kellel on viimase ning kasvav probleem on e-sigarettide laialdane levik 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depres- noorte hulgas. Seetõttu on järgnevate aastate priori- siooni. Vaimse tervise uuringust ilmneb, et kõige suu- teet tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste enne- rem ärevushäirete või depressiooni risk on noortel tusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervist täiskasvanutel (18–24-aastased). toetavatele ennetustegevustele, tervist toetava elu- • 2024. aastal oli rohkem kui pool täiskasvanutest üle- keskkonna ja valikute kujundamisele ning personaal- kaalulised või rasvunud (naistest 44 protsenti, mees- sete ennetusteenuste arendamisele ja rakendamisele test 61 protsenti). Eestis on alkoholitarbimine Eu- tervishoius. roopa keskmisest tasemest kõrgem. Ligi viiendik 16– Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda 64-aastastest täiskasvanutest on alkoholi liigtarvita- veebilehel Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministee- jad. Tõusutrendis on alternatiivsete tubaka- ja rium (sm.ee) Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 202339 2024 2024 2025 2035“ siht Oodatav eluiga (mehed) 73,6 74,5 75,1 76 76,4 – Allikas: Statistikaamet Oodatav eluiga (naised) 82,3 83,1 83,4 83,3 83,4 – Allikas: Statistikaamet Tervena elada jäänud aastad (mehed) 57,9 56,4 56,8 57,7 58,4 63 Allikas: Statistikaamet Tervena elada jäänud aastad (naised) 60,6 59,5 60,8 60,1 60,5 64,5 Allikas: Statistikaamet Tabel 8. Tulemusvaldkonna „Tervis“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -2 396 426 -2 499 492 -2 529 232 -2 472 892 -2 444 877 -2 586 131 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.4 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis Positiivsed arengud võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset • Eestikeelsele õppele üleminekuga algas suurim haridusreform taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. säästvat arengut Reformi raames pakub riik vajalikku keeleõpet ja me- Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel toodilisi koolitusi õpetajatele ning toetab õppevara tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia soetamist. 2024. aastal anti Ida-Virumaal eesti keeles Valdkonna arengukavad õpetavatele õpetajatele täiendavat palka kokku um- bes 15 miljonit eurot. Tänu sellele liitus 2024. aasta Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 sügisel Ida-Virumaa haridusasutustega üle 400 uue Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 õpetaja ja tugispetsialisti. • Sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada Tulemusvaldkonna programm üldhariduse õpetajate karjäärivõimalused, töötasu ja Haridus- ja noorteprogramm töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ning koolide autonoomia. Hariduslep- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala pes lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimu- deli ning õpetaja tööaja ja töötingimuste üldine raam- Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala istik. 39 Kõik selle tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemused on esimest korda lisatud. 31 • Kiideti heaks õppimiskohustuse reform. Reformi arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, jääb see endiselt eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist alla arengukavas seatud sihttaseme. Rahulolematus peale põhikooli ning vähendada väljalangevust palga ja töötingimustega viib pikemas perspektiivis kutse- või üldharidusõppest, et kõik noored püsiksid õpetajaskonna vananemise ning kvalifikatsioonita õppes vähemalt täisealiseks saamiseni ja nende eda- õpetajate osakaalu suurenemiseni. sine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpingu- • Kokkulepete puudumine kõrghariduse rahasta- teks kutse või kraadi omandamisel. Koolikohustus mise pikas plaanis, et tagada ligipääs kvaliteetsele asendub õppimiskohustusega ning pikeneb seniselt kõrgharidusõppele ning eestikeelse kõrgharidu- 17. eluaastalt 18. eluaastani. See tähendab, et kõigil sõppe jätkusuutlikkus. Eesmärk on välja töötada põhikooli lõpetajatel on õigus ja kohustus jätkata kõrghariduse rahastamise pikk plaan, milles lepi- oma haridusteed vähemalt 18. eluaasta täitumiseni takse kokku ühiskonna ja tööturu vajadustele vas- või kuni kesk- või kutsehariduse lõpetamiseni. tava kõrghariduse rahastamise põhimõtted ning • Käivitus kutsehariduse reform, mille eesmärk on üliõpilaste omavastutuse ulatus tulevikus. koosmõjus õppimiskohustuse reformiga muuta kut- • Kvalifikatsiooniga üldhariduskoolide ja lasteae- sekeskharidus atraktiivseks ja konkurentsivõimeli- dade õpetajate osakaal väheneb. Ainsana näitab seks alternatiiviks üldkeskharidusele. Reformi raa- 2024/2025. õppeaastal tõusu kutseõppeasutustes mes töötatakse välja uued kutsekeskhariduse õppe- töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpeta- kavad, seostatakse need OSKA tööjõuvajaduse prog- jate osakaal. Langus on tingitud muu hulgas eesti- noosiga, töötatakse välja tasulise kutseõppe regulat- keelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti keele os- sioon täiskasvanud õppuritele ning luuakse haridus- kus on kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu tuleb võrku korrastavad hariduskeskused (ühendõppea- keeleoskuse nõuetele vastavuse probleem eriti tera- sutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil). valt esile Ida-Virumaal, kus nõuetele vastavate õpe- • Võeti vastu alusharidusseadus, mille eesmärk on tajate osakaalu langus on olnud kõige drastilisem. luua terviklik alushariduse süsteem ning tagada kõi- Paljudel juhtudel on ametist lahkunud õpetajate ase- gile lastele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja las- mele värvatud keeleoskuse nõuetele vastav, aga teisi teaias. Muudatustega kaasneb lastehoiuteenuse in- kvalifikatsiooninõudeid mitte täitev õpetaja. tegreerimine alusharidussüsteemi (varasemalt sot- • Õppeprotsessis osalejate (nii õpilaste kui ka õpe- siaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud) ning tajate) rahulolu on viimaste aastatega vähene- lastehoiu- ja lasteaiakohtade võimaldamine lähtuvalt nud ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi õpilaste laste ja perede vajadusest. Kohalikud omavalitsused seas, kus kooliga pigem rahul või täiesti rahul on vaid peavad 1,5–3-aastastele lastele tagama koha laste- viiendik. Rahulolematuse üks põhjusi võib olla kooli- hoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades des sageli esinev kiusamine. Probleemi osaline väl- vanema soovitud asukohta. Muudatusega ühtlusta- jendus võib olla ka viimastel aastatel suurenenud takse lastehoidude ja lastesõimede nõuded ning vä- tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes. Ka heneb bürokraatia seoses lasteaia või lastehoiu koo- esineb koolis tüdrukutel vaimse tervise probleeme lituslubade taotlemisega. poistest sagedamini. Teema vajab lähemat analüüsi • Valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse ning võimalikke uusi või suuremas mahus tugimeet- muudatused, millega kehtestatakse alused mikrok- meid. valifikatsioonide pakkumiseks ja täpsustatakse nõu- • Loodus, täppis- ja tehnikateaduste erialade lõpe- deid täiskasvanute täienduskoolitustele. Mikrokvali- tanute osakaal kõrghariduses on aastaid püsinud fikatsioonid on mõeldud täiskasvanutele, kes soovi- sisuliselt samal tasemel (ligikaudu 27 protsenti). vad omandada tervikoskuse, õppides väiksemate Infotehnoloogia õppesuuna lõpetanute arv on küll moodulitena, ning need hõlbustavad liikumist erine- tõusnud, aga see pole piisav, arvestades tegelikku vate haridusteede vahel, suurendades õppe paind- tööjõuvajadust ja vastavate mõõdikute sihttasemeid. likkust. Muudatuste tulemusena suureneb pakuta- Kitsaskoha lahendamiseks on käivitatud Inseneria- vate koolituste kvaliteet; mikrokvalifikatsioonid kadeemia ja IT Akadeemia tegevused kõrghariduses muudavad töötajate täienduskoolituse lihtsamaks ning kutse- ja üldhariduses. ning aitavad suurendada hariduse ja tööturu sidu- sust. • Probleemid eksamite infosüsteemiga ja e-eksa- mite korraldamisega. E-eksamitele üleminek eel- • Haridus- ja teadusministeerium jätkas kooli- dab ühelt poolt tehnoloogia valmisolekut tõrgeteta võrgu korrastamisega. Toimusid kohtumised väi- toimida ja teisalt peab õpilaste jaoks olema piisav aeg keseid gümnaasiume pidavate kohalike omavalitsus- uudse keskkonna tundmaõppimiseks ja näidisüle- tega, mille käigus arutati omavalitsuste tulevikup- sannete lahendamiseks. Vajalik on eksamite infosüs- laane, et sellele põhjal sihitada riigi investeeringuid teemi arendus uue versioonina. Poliitiline otsus oli kohalike omavalitsuste vastutusalade selgitamiseks. seega üleminek aasta võrra edasi lükata, et tagada Väljakutsed süsteemi tõrgeteta toimimine. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt veebilehel Strateegilised alusdokumendid ja program- probleemne õpetajate palk. Kuigi õpetajate palga mid | Haridus- ja Teadusministeerium alammäär kasvas 2024. aastal 4,1 protsenti ja 32 Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Madala haridustasemega mitteõppivate 10,8% 9,7% 11,0% 9,3% 9,1 – 18–24-aastaste osakaal (kokku) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 14,3% 11,4% 13,3% 11,5% 11,1 – 18–24-aastaste osakaal (mehed) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 7,5% 7,8% 8,6% 6,7% 6,6 – 18–24-aastaste osakaal (naised) Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 74,7% 74,9% 74,1% 75,2% 75,7 80% (25–64-aastaste) osakaal Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 21,1% 23,2% 23,3% 21,4% 21,7 25% määr formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Eurostat, Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise – 57,9%40 59,9% – – kasvab määr informaalõppes Allikas: Statistikaamet Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- 26,7% 27,0%41 Andmed 29,0% 30 – rumise kasvualadel rakendunute osakaal avaldatakse kõigist hõivatutest 2025. aasta jooksul Allikas: Uuring „Edukus tööturul“ Ennastjuhtiv õppija42 - akadeemiline taastenõtkus – 32,4 32,2 kasvab - agentsus – 27,2 26,7 - õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toeta- – 38,7 39,8 mine Allikas: Riiklik rahuloluküsitlus Tipptasemel oskustega43 õpilaste osakaal: – 10,6% – – 16,3 – funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- – 13,1% – – 18,6 – temaatiline kirjaoskus Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- – 11,6% – – 14,9 – dusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA uuring Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 81% 92% 90% 92% 92 – keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 105% 120% 118% 120% 120 – keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpeta- jad 40 Metoodika töötati välja 2023. aastal ning täitmise tulemused on avaldatud esimest korda. 41 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 42 Uus mõõdik, avaldatud esimest korda riigi majandusaasta koondaruandes. 43 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige suurem oli langus funktsionaalse lugemisoskuse puhul. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA tulemuste poolest maailma tipp- riikide hulka. Siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes suhteliselt vähem. 33  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 102% 117% 115% 120% 120 – keskmise töötasuga, kutseõppe õpetajad Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu – 57% – – – – Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -704 347 -814 900 -946 916 -743 085 -848 215 -884 491 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.5 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk väljatöötamiskavatsus ning sellele saadud tagasiside põhjal keeleseaduse eelnõu. Eelnõus tehakse mit- Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis meid ettepanekuid eesti keele staatuse, kasutuse ja esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õi- oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ning ühiskon- gus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tu- nas laiemalt. Muu hulgas osutas väljatöötamiskavat- gevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kul- suse analüüs, et mitmete huvirühmade hinnangul tuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valda- pole järelevalve piisavalt tõhus, et tagada keelesea- mist dusega kehtestatud nõuete täitmine. Tulemusvaldkonnaga seotud strateegia „Eesti • Toetati eestikeelsele õppele üleminekut, mis al- 2035“ strateegiline siht gas 2024. aasta sügisel. See tähendas laialdasi tege- vusi ülemineku ettevalmistamiseks ja üleminekuga Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud alustamiseks. Keelevaldkonnas käivitati haridustöö- Valdkonna arengukava tajate keeleõppe pakkumine Eesti Keele Instituudis. Haridustöötajatele pakutakse B1-, B2- ja C1-taseme- Eesti keele arengukava 2021–2035 tel keelekursuseid, mis valmistavad osalejaid ette eesti keele tasemeeksami sooritamiseks (2024. aas- Tulemusvaldkonna programmid tal alustas kursustel 538 haridustöötajat). Lisaks pa- Keeleprogramm kutakse keeleõpet toetavaid tegevusi, nagu keelelä- hetus (osales 20 õpetajat), ning toetatakse haridus- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala töötajaid eesti keele tasemeeksamiks valmistumisel. Haridustöötajate tulemuslik keeleõpe on eduka ees- Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala tikeelsele õppele ülemineku üks võtmetegur. • Mitmekeelsuse edendamisel kandis 2024. aastal TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE vilja B-võõrkeelte õppe laiendamise reform. Koo- lid on B-võõrkeelte õpet tugevalt laiendanud ja mit- Positiivsed arengud med võõrkeeled on õppijaid juurde saanud (eelkõige • Eesti keele staatus ja maine on hea (7 palli skaalal saksa, hispaania ja soome keel). 2024. aastal valmis 5,5 palli eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste reformi rakendumise esimese aasta analüüs. seas ja 4,4 palli muu emakeelega inimeste seas). Väljakutsed 2024. aastal ajakohastati keeleoskusnõudeid, teos- tati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle ning viidi • Eestikeelsele õppele ülemineku õnnestumine ellu mitmeid olulisi tegevusi eesti keele maine ja eeldab pingutusi kogu ühiskonnas ja keelevald- staatuse kindlustamiseks. Selle käigus korraldati konnas, kus keeleprogrammi tegevused toetavad koostöös Eesti keelenõukoguga seminarid nii Eesti eesti keele maine tugevdamist ja kasutusalade laie- keelekorralduse kui ka eesti keele emakeelena õpe- nemist, populariseerivad eesti keele kasutust ja taga- tamise üle arutlemiseks, samuti uuendati Eesti õige- vad eesti keele toimimise ka digitaalses maailmas. keelsussõnaraamatu tegevuskava. • Keeletehnoloogia arendamiseks on vaja uuen- • Ühiskonnas toimunud arengud (näiteks tehnoloo- dada õigusruumi, eestikeelse keeletehnoloogia gia areng, rändesurve, muudatused haridussüstee- arendamiseks aga hulgaliselt keeleandmestikke. mis) on tõstatanud kitsaskohad, millega tegelemi- Praegune õigusruum võimaldab koguda seks koostati 2024. aastal keeleseaduse 34  tekstiandmeid ja keelekorpuseid teadus- ja arendus- asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe töö tegemiseks, kuid piirab tulemuste edasist kasuta- valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus mist. eesti keele õppe järele on suur, vaja on korrastada • Keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse analüüs õppe pakkumist, sealhulgas prioriseerida sihtrühmi. osutas, et mitmete huvirühmade hinnangul pole Samal ajal tuleb tegeleda õppevõimaluste laienda- järelevalve piisavalt tõhus. Sunnimeetmeid tuleb mise ja õppe kvaliteedi parandamisega. Täpsustada rangemaks muuta ning nende rakendamist intensii- on vaja eri asutuste rollid ja vastutused valdkonnas. vistada. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • Täiskasvanute eesti keele õppe killustatus. veebilehel Strateegilised alusdokumendid ja program- 2024. aastal jätkusid ministeeriumite ja teiste seotud mid | Haridus- ja Teadusministeerium Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht 16–65-aastaste Eesti elanike funktsio- – 61% – – – naalne lugemisoskus eesti keeles Allikas: PIAAC uuring Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91,2% 91,7% 91,5% 91 > 91% rahvastikust44 Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet) Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse 15746 – – 167 172 – publikatsioonide hulk ja viidatavus45 Mitmekeelsete terminibaaside hulk47 10048 115 139 100 100 – Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline49 Osaline Osaline – – – Eesti keele kui teise keele õppekorralduse Puudub Puudub Puudub – – – keskkond täiskasvanud õppijale Eesti elanike enesehinnanguline võõrkee- – Mõõdetakse – – – leoskus Eesti tööjõu- uuringuga Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tabel 12. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2026 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -7 959 -11 235 -13 688 -9 439 -11 314 -11 453 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.6 Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- Tulemusvaldkonna programm keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Strateegilised arengudokumendid Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimaministeeriumi valitsemisala Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 44 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti töö- jõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 45 Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 46 2022. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 47 Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. 48 2022. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 49 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 35 TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE 2023) on Eestis ressursitootlikus suurenenud 38 protsenti, millega oleme Euroopa Liidus Iirimaa Positiivsed arengud järel teisel kohal. • Eesti on nõustunud Euroopa Liidu looduse taasta- Väljakutsed mise määruse eesmärkidega. Kuigi Eesti looduse olu- korda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini • Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elu- mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub paikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüstee- hävitavalt nii loodusele, inimestele kui ka kokkuvõt- mide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Eu- tes majandusele. Keskkond on inimõigus, seega on roopa roheleppe nurgakivi. Üks tulemusvaldkonna kogu maailmas ning seega ka Euroopa Liidus üha mõõdikutest on soodsas seisundis loodusdirek- enam vaja vastata pikaajalistele keskkonna ja klii- tiivi elupaigatüüpide osakaal 57 protsenti (mõõ- maga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohereform, detakse iga kuue aasta järel), mis on seatud sihtta- ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilita- semel. mine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Ees- tis on keskkonnavaldkonna peamine väljakutse leida • Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse on teadlikud ning teadlikult oma käitumist muutvad vahel. kodanikud. 2024. aasta sügisel läbi viidud Eesti ela- nike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on • Fookuses on jäätmevaldkond ning selle reformi- elanike keskkonnaalased teadmised jäänud eelmise mine. Jäätmereformi eelnõu saadeti valitsusse uuringuga võrreldes samale tasemele. Järjest levi- 2025. aasta esimeses kvartalis. Eesti jaoks lisandu- num on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid vad uued nõuded jäätmeliikidele (näiteks tekstiili- tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav jäätmed, biojäätmed, niinimetatud ühekordse plasti käitumine, näiteks tarbimise piiramine. direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pa- kendi- ja pakendijäätmete määrus). Samuti on seatud • Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning eesmärk ümber korraldada Eesti jäätmemajandus. energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võima- Lisaks õigusaktidele ja pidevale koostööle partneri- lused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimi- tega on välja töötatud uus jäätmearuandluse kont- seks ning pakkuda keskkonnaalast infot ja eks- septsioon. pertteadmisi. Üks eeldus tänase olukorra hindami- seks ning tegevuste mõju mõõtmiseks on kvaliteet- • Jäätmeteke on viimastel aastatel langustrendis ja sed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna aren- kuigi 2023. aastal esines võrreldes 2022. aastaga damiseks on käivitunud mitmed algatused: seire- jäätmetekke langus, ei saavutatud 2023. aastal jäät- võimekuse suurendamine, seireseadmete uuenda- metekke vähendamise eesmärki (2023. aasta tase: mine ning uuenduslike viiside otsimine keskkonna- 3721 kilogrammi inimese kohta aastas versus kavan- seire teostamiseks. datud 3460 kilogrammi inimese kohta aastas). Jäät- metekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on • Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on summaarne rakendatud erinevaid meetmeid (sealhulgas kam- kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoone- paaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise gaaside inventuuri50 2023. aasta andmete järgi hoogustamiseks, kohalike omavalitsuste nõusta- oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus mine, toetusmeetmed) ning uuendatud õigusakte. 13,0 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes Oluline on inimeste teadlikkuse suurendamine ja 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside kogu- harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. heide vähenenud 63 protsendi võrra. Võrreldes eel- mise aasta andmetega on heitkoguste langus 9 prot- • Tähelepanu all on ka veekaitse. 52 protsenti pinna- senti peamiselt energeetikasektoris toimunud muu- veekogumitest ja 74 protsenti põhjaveekogumitest tuste tõttu. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise on heas seisundis. Seisundi paranemist kahjuks näha süsteemi kuuluvate tootmisüksuste heitkogus langes ei ole. Eesmärkide saavutamist ja vete seisundi pa- võrreldes 2022. aastaga ligi 38 protsenti. randamise meetmete rakendamist takistab endiselt peamiselt ressursipuudus. Puudu on nii inimesi kui • Rohereformi eesmärkide saavutamiseks viidi ellu ka raha uuringuteks ja investeeringuteks. Jõgede, jär- rohereformi tegevuskava ning 11 ministeeriumit ja vede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi pa- riigikantselei alustasid avaliku sektori keskkonnaja- randamiseks ja üleujutuste vastu võitlemiseks lajälje ja kasvuhoonegaaside vähendamist, et saavu- viiakse ellu veemajanduskavasid ning üleujutus- tada rohereformi eesmärke. Keskkonnahoidlike rii- riski maandamiskavasid. Kavandamisel on veere- gihangete lihtsustamiseks on riigihangete registris form, mille eesmärk on tagada vajalikud investeerin- näidiskriteeriumid. Rohevõrgustikud on loodud nii gud ning teenuse toimepidevus, sealhulgas joogivee kohalike omavalitsuste kui ka ametnike tasandil. kvaliteet, ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist, • Ressursitootlikkuses ei ole viimastel aastatel suuri ja ohjata veehinna tõusu. Selleks valmib 2025. aastal muutusi olnud, pikema aja vaates on see paranemas. veeteenuse reformi strateegiline teekaart. Välja- Ebakindla majandusolukorra tõttu, mille põhjustas töötamisel on vee taaskasutuse poliitika, et võimal- COVID-19 pandeemia ning käimasolev Venemaa ag- dada looduslike veeressursside säästmiseks kasu- ressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursi- tada puhastatud asulareovett ning karjääri- ja kae- tootlikkust suurendavate investeeringute tegemi- vandusvett. Uuendati üleujutuste riskide hinnangut seks. Sellest tulenevalt on pikenenud projektide täh- (lisandub 17 uut riskipiirkonda). Eesti merestratee- tajad ja tarneahelad ning vähenenud on huvi toetus- gia raames uuendati 2024. aasta mereala seisundi- meetmete vastu. Kümne aastaga (perioodil 2013– hinnang 11 tunnuse alusel. Kuigi head 50 2023. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium) 36  keskkonnaseisundit pole tervikuna saavutatud, vää- on ootus, et menetlused viiakse läbi kiiremini ning rib märkimist olukorra mõningane paranemine eut- asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks suuna- rofeerumise valdkonnas. takse REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutu- • Olemasolevad poliitikad ja meetmed ei ole piisavad, selevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvestee- et täita maakasutuse, maakasutuse muutuse ja met- ringuteks, et kiirendada lubade andmise menetlusi ja sanduse (LULUCF) määruste raames võetud riiklikke tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. kohustusi aastaks 2030. Samuti puudub selge sekto- • Samuti on Eestis lähiaastate väljakutse tuumae- rite vahel jaotatud trajektoor kliimaneutraalsuseni nergia kasutuselevõtu ettevalmistamine. Peami- jõudmiseks aastaks 2050. Seetõttu alustati sed tegevused on seotud vastava õigusruumi etteval- 2023. aastal kliimakindla majanduse seaduse väl- mistamisega, tuumaregulaatori loomisega ning inim- jatöötamist, mille eesmärk on määratleda põhimõt- ressursside arendamisega. ted ja heite vähendamise eesmärgid, mis on vajalikud • Üks kliimaministeeriumi suurimatest väljakutsetest 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks, ning tagada on valdkonna ekspertide ning heade spetsialis- üleminek kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. tide hoidmine ja motiveerimine, eriti arvestades • Lähiaastate väljakutse on koostöös teiste valdkonda- valdkonna uusi algatusi ja teemade seotust teiste dega taastuvenergeetikale ülemineku kiirenda- ministeeriumite valdkondadega. mine, mille lahendamisel on kriitilise tähtsusega li- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda savahendite leidmine. Käimasolevate mõjuhinda- veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium miste ja planeeringute menetluste arv kasvab ning Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Keskkond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupai- 57% 57%51 57% ≥ 57% ≥ 57% – gatüüpide osakaal Allikas: kliimaministeerium Keskkonnateadlikkuse indeks 41,6% – 41,1% 45,5% – – Allikas: kliimaministeerium Kasvuhoone 14,4 mln t 13 mln t – 12,4 mln t 12 mln t 8 mln t gaaside summaarne koguheide CO2 ekv52 CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv Allikas: kliimaministeerium Heas seisundis olevate veekogumite osakaal 51% 52% – 55% 56% – Allikas: kliimaministeerium Jäätmeteke (välja arvatud põlevkivitööstus) 4585 3721 – 3400 3350 – kg/in kg/in kg/in kg/in Allikas: kliimaministeerium Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toor- 0,83 €/kg53 0,86 €/kg – 0,69 €/kg 0,7 €/kg 0,9 €/kg mekasutuse suhe Allikas: Eurostat Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -130 112 -166 686 -491 083 -110 465 –54 – Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 51 Ülejäänud 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 52 Võrreldes 2023. aasta majandusaasta koondaruandega on väärtust korrigeeritud. Igal aastal koostatakse uued kasvuhoonegaaside in- ventuurid, kus lisaks viimasele aastale vaadatakse üle aegrea andmed, et metoodika oleks ühtne ning tulemused võrreldavad. 53 Alates 2024. aastast kasutatakse ressursitootlikkuse arvutamiseks aheldatud väärtusega SKP-d, mille referentsaasta on 2020. Varem kasutati näitaja arvutamiseks aheldatud väärtusega SKP-d, mille referentsaasta oli 2015. 2013.-2022. aasta andmed on korrigeeritud 30.12.2024, seetõttu ei ole varasemate aruannete väärtused võrreldavad. 54 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud. 37 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk keskendutakse majanduse konkurentsivõime ja kas- vuga seotud küsimustele. Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja ma- • Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendu- janduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja suuringute keskuse esimesse ärisuunda – biora- kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arenguvajadus- fineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: tele. biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehno- loogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõi- Valdkonna arengukava dukid. Keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ning koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja in- Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- novatsioonivõimekuse suurendamiseks. luse arengukava 2021–2035 (TAIE) • Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovat- Tulemusvaldkonna programmid siooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöö toetus ning jätkus ettevõtetele suuna- Teadussüsteemi programm tud arendustoetuste rakendamine, sealhulgas Ra- Teadmussiirde programm kendusuuringute programmi kaudu. Ettevõtluskeskkonna programm • Käivitati Eesti Kaitsefond kogumahuga 100 miljo- Ehituse programm nit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja jul- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad geolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale glo- Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala baalsele nõudlusele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- • Vabariigi Valitsus otsustas luua 160 miljoni euro misala suuruse toetusmeetme suuremahuliste investee- ringute soodustamiseks, mille eesmärk on toetada Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute tegemist Eesti majandusse, suuren- dada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu. Positiivsed arengud • Valmis Eesti turismi pikk vaade 2025–2035, mille eesmärk on turismisektori konkurentsivõime suu- • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rendamine tuntuse ja lisandväärtuse kasvu kaudu. korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu jõudis pärast • Loodi ruumiloome kompetentsi koondav Maa- ja põhjalikku ettevalmistust riigikogu menetlusse. Uue Ruumiamet koos elukeskkonna tervikliku ruumilise alusseadusena loob TAIKS ühtsema raamistiku, kä- arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. sitledes esimest korda teadus- ja innovatsioonisüs- teemi tervikuna ning hõlmates ka teadmussiiret, tea- • Ehitusvaldkonna tõhusamate ja läbipaistvamate duseetikat ja avatud teadust. protsesside nimel jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Menetluste lühendamiseks valmis me- • Käivitati kaks teadus- ja arendusasutuste tead- retuuleparkide ühendloa tehniline lahendus. Uus mussiirde võimekuse kasvatamisele suunatud tase digitaliseerimises on võimalus taotleda Building toetusmeedet. Temaatilised teadus- ja arendus- Information Modeling’i ehk BIM-põhist ehitusluba. programmid arendavad teadusvõimekust TAIE fookusvaldkondades, mida iseloomustab kõrge ma- • Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse üle- janduslik potentsiaal. Teadusuuringute mõju suuren- vaate ehitusnõuetest. Elukeskkonna kvaliteedi damine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institut- arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, val- sionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine mistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati teaduste- (ASTRA+) toetab innovatsiooniteenuste arendamist gevust tänavaruumi põhimõtete kokkuleppimiseks ja ja spin-off55 potentsiaaliga projektide elluviimist. viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadus- Nende kahe meetme kaudu suunab haridus- ja tea- tiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu- dusministeerium olulist osa kogu teadmussiirde va- desse. henditest. • Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutus- • Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis metoodika väljatöötamine ja hoonetele reaalaja koondab 28 olulist teadustaristu objekti. Esimest energiamärgise loomine, uuendati hoonete energia- korda on kavandatud toetus ka nende püsikulude tõhususe määruseid. katteks, mis aitab tagada taristu stabiilse kasutuse ja • 2,6 miljonit eurot suunati lasterikaste perede ko- vähendab sõltuvust välisrahastusest. dutoetuseks, 185 miljonit eurot korterelamute • Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurenda- ning 19,5 miljonit eurot väikeelamute rekonst- miseks kinnitas Vabariigi Valitsus majanduskasvu rueerimiseks. Tagati toetuste regionaalne tasakaa- kava. Lisaks käivitati Vabariigi Valitsuse majan- lustatus. Rekonstrueerimise teadus- ja arendustege- duskabineti nõupidamiste formaat, mille raames vuse programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste ja kliimakindluse tagamise 55 Kõrvalettevõte või hargnenud ettevõte – teadus- ja arendusasutuse, sealhulgas kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine. 38  infomaterjalid ning arendati piirkonnapõhist reno- ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute veerimist. aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismi Väljakutsed arenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge • Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasva- lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, et ai- vad, ent muutus eeldab väljakujunenud töökultuuri data täita madalhooaega ning suurendada välisturis- ja majandusstruktuuri uuenemist, mis pole kiire tide arvu. protsess. Kuigi avaliku sektori teadus- ja arendus- • Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajasta- tegevuse rahastus on viimastel aastatel püsinud mist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate soovitud tasemel (üks protsent SKP-st), langes andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu mada- teha investeeringuid masinloetavate andmete vastu- lamale. Eesmärgi täitmine on ohus ka järgmistel aas- võtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid tatel. Et tagada alustatud muutuste mõju, on vaja ülemineku kiirendamiseks. edaspidi tagada rahastamise jätkumine kokkulepitud • Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide tasemel – üks protsent SKP-st. pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ette- • Teadlaste järelkasv on stagneerunud ja doktorik- võtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust fi- raadiga spetsialistidel on endiselt väljaspool aka- nantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada et- deemilist sfääri vähe rakendust. See peegeldab nii tevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instru- vähest nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele mentide valikut. kui ka vajadust kohandada doktoriõpet ühiskonna • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia ootustega. Murettekitavalt väheneb ka eesti keelt val- eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et davate doktorantide osakaal, mis ohustab eestikeelse renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kõrghariduse ja teadmussiirde tulevikku. kasvavas tempos. • Rakendusuuringute tegijatel ülikoolides puudub • Ehitusvaldkonna tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmi- sageli erasektori tellimus, mistõttu on lihtne seks tuleb jätkata digitaliseerimist ning leida välisva- jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Kuigi hendite lõppemise tõttu selleks lisarahastust. teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid al- gatusi, on rahastus endiselt suunatud kas teadusasu- • Kvaliteetse ruumi ja uue Euroopa Bauhausi põhimõ- tustele või ettevõtetele, mitte nende koostööle. Rah- tete (eesmärk on kombineerida disain, kestlikkus, vusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib juurdepääsetavus, taskukohasus ja investeeringud, ühiste tegevuste kaudu, mida toetatakse sihipäraselt et aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe saavu- mõlemalt poolt. tamisele) läbiv rakendamine koostöös loodud Maa- ja Ruumiametiga, et edendada Eesti ehituskultuuri ja • Teadussüsteemi rahastus on endiselt killustunud elukeskkonda. ja projektipõhine, kasvav halduskoormus piirab teadustöö järjepidevust ning paindlikku reagee- • Elukeskkonna terviklik kujundamine vajab stra- rimist ühiskonna vajadustele. Vajalik on rahastuse teegilist plaani, mis ühendab maapoliitika, ruumilise terviklik ülevaatus ja kohandamine muutuvate vaja- planeerimise, liikuvuse ja ehituse. dustega. • Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vaja investee- • Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus rida ruumiloomealasesse teadus- ja arendustege- on vähenenud, kasvu taastamiseks on vajalik jätkata vusse ning selle tulemuste rakendamisse. Eesti ettevõtete teadus-arendustegevuse ning inno- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda vatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete ra- järgmistel veebilehtedel: kendamist ning panustada eesmärki kasvatada era- Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Hari- sektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist dus- ja Teadusministeerium kahe protsendini SKP-st. Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium • Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei Valdkondlikud arengukavad | Majandus- ja Kommuni- ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline katsiooniministeerium pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 1 1 – ≥1 Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)56 1 1,0857 – 1,3 1,5 2 Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 kesk- 80,7 77,5 – 90 92 110 misest (%) 56 TAIE metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori TA-kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) 57 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 39  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabe- Tugev Innovat- Mõõdukas Mõõdukas lis (koht tulemusrühmas) innovaator Tugev Tugev siooniliider innovaator innovaator innovaator innovaator Allikas: Euroopa Komisjon (12. koht) (12. koht) (14. koht) Tabel 16. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -441 925 -681 403 -526 758 -448 863 -492 421 -525 917 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk samba toetused ning ka osa teise samba toetustest. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on arenguks maksti 2024. aastal toetusi kogusum- hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja mas 335 miljonit eurot. rannakogukondade elujõud kasvab • Kalandussektori arenguks maksti 2024. aastal Valdkonna arengukava toetusi välja summas 2,6 miljonit eurot. Eesti ka- landussektori arenguks on oluline Euroopa Meren- Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- dus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) raken- tani 2030 damine. See aitab kaasa kalandussektori jätkusuutli- Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid kule arengule, toetab keskkonnahoidu, edendab ko- halikku arengut ja suurendab sektori konkurentsi- Põllumajandus, toit ja maaelu võimet. 2024. aastal avati täiendavalt kaheksa uut Kalandus meedet ja tehti kalandussektoriga ulatuslikku koos- tööd, et avada 2025. aastal suur enamus fondi meet- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad metest. 2025. aastaks on planeeritud 23 uue Euroopa Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi meetme avamine, millest osad avanesid juba aasta alguses. Kliimaministeeriumi valitsemisala • Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodus- tatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasuta- mise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toe- Positiivsed arengud tuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa • Toidu varustuskindluse tagamine on üks regio- osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli naal- ja põllumajandusministeeriumi riigikaitselis- 2023. aastal 92,6 protsenti. test ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös • Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Definee- võrrelduna eelmise aastaga, oli 2024. aastal riti põhilised ohud, võimelüngad ning nii riigi kui ka 99,34. Eesmärk on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei erasektori vajalikud tegevused. Olulisemad stratee- langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse ba- gia ja tegevuskava tegevused, mis 2024. aastal alguse romeeter näitas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga said, on niinimetatud kriisipoodide arendus, hajuta- toiduohutuse olukorra kerget langust. tud kütusevaru suurendamine esmatootmise juures, • Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu tarneahela osalistega kriisikommunikatsiooni võr- osa on rakendusuuringute elluviimine strateegi- gustiku ja -mudeli loomine. Samuti lisati olulisemad liselt olulistes valdkondades. 2024. aastal saavu- tarneahela ettevõtted prioriteetsete elektritarbijate tati Euroopa Komisjoni töögruppides kokkulepe uute nimekirja, tagati kriitilise tehnika juurdepääs krii- aretustehnikate kasutuselevõtuks. Avanenud võima- siaegsele vedelkütusele ning koordineeriti kriitilise luste rakendamiseks Eestis anti koostöös Eesti Tea- tehnika riigikaitselistest kohustustest vabastamist. dusagentuuriga välja kahe miljoni euro suurune siht- Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, toetusgrant, et tõsta Eesti sordiaretusega tegelevate kuid jõuline algus on tehtud ning Eesti inimeste uurimisrühmade võimekust täppisaretustehnikate võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada kasutuselevõtul. Lisaks algatati koostöös Eesti Tea- on seeläbi tõusnud. dusagentuuri ja kliimaministeeriumiga agrometeo- • 2024. aastal möödus teine ühise põllumajandus- roloogia rakendusuuringuid, mille kogueelarve ula- poliitika strateegiakava 2023–2027 rakenda- tus 1,2 miljoni euroni. Nende uuringute eesmärk on mise aasta, mille jooksul rakendusid kõik Eesti ühise välja töötada kliimamuutustega kohanemist toetavad põllumajanduspoliitika strateegiakava esimese teenused ettevõtjatele. 40 Väljakutsed • Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sealhulgas klii- • Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eel- mamuutuste leevendamisega, ja samas toidu va- dab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat ko- rustuskindlusega seotud riskide maandamine on hanemist ühiskonna ootustega riskide maanda- valdkonna oluline kompleksne väljakutse. Lahen- misel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija duste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku tee- teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta kaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkon- riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järe- nas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varustus- levalvega, sealhulgas riskihindamise ja –kommuni- kindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Sa- katsiooniga. muti toetab roheülemineku väljakutse lahendamist • Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja uuendatud „Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025“. lemmikloomadel on langenud viimase kümne • Toidusektori konkurentsivõime ja eksport. aastaga 35 protsenti, kuid vähenemine on peatu- 2024. aasta uuring Eesti elanike toidukaupade mas. 2023. aastal müüdud toimeainete kogus võrrel- ostueelistuste ja hoiakute kohta näitab selgelt, et des eelneva aastaga tõusis vähesel määral. Antibioo- Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kodumaist toitu, tikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide kuid elukalliduse tõus on suurendanud hinnatund- omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk likkust ja seadnud uusi väljakutseid nii tarbijatele kui mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). Põl- ka toidutootjatele. 2024. aasta uuringu kohaselt lumajandus- ja Toiduamet teeb regulaarset mikroo- eelistab 59 protsenti Eesti elanikest kodumaist toitu. bide antibiootikumiresistentsuse seiret sigadel ja ko- Võrreldes 2022. aastaga, kui nimetatud uuring vii- dulindudel ning nende saadustel. mati läbi viidi, on see näitaja veidi langenud. • 2024. aastal Eesti loomakasvatusettevõtetes eriti • Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. aastal ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Vaata- 45 protsenti, varude seisund on halb ja jääb alla sea- mata sellele positiivsele tulemusele oli olukord siiski tud sihttasemele – 61 protsenti. Kalavarude seisundi keeruline. Üldine sigade Aafrika katku riskifoon met- parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalava- sades on ägenemas. rude kaitsemeetmeid ning vähendada püügikoor- • Peamised probleemid maapiirkonda elama asu- must rannapüügis. misel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda töökohtade vähesus ning probleemid elamuma- veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja jandusega. Põllumajandusministeerium Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine58 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr 80,3%59 80,5%60 80,4% 78,7% 78,7% Allikas: Statistikaamet Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduai- 35 762 40 176 41 783 34 700 35 000 nete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus eurot eurot61 eurot eurot eurot hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbi- 0,89 0,8362 0,81 0,80 0,81 lanss: ekspordi-impordi suhtarv Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal 61% – 59% 75% 75% Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandus-too- 2,3864 2,6065 – ≤ 2,5 ≤ 2,5 dangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta63 Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Toiduohutuse baromeeter 99,63 100,69 99,34 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium 58 Tulemusvaldkonna mõõdikud ei ole esindatud strateegias „Eesti 2035“. 59 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 60 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 61 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 62 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 63 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda. 64 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 65 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 41 Tabel 18. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2026 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -429 673 -499 986 -425 445 -403 706 -447 465 -412 684 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.9 Transport Tulemusvaldkonna eesmärk Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja ülelennud on taas kasvutrendis. Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud • Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal ning mugavad liikumisvoimalused kooskõlas Euroopa enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas valitse- Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega vad olud – rohke nõudlus ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid ning varuosade puudus takis- Valdkonna arengukava tasid sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakku- mise vastavust nõudlusele, aga rolli mängis ka geo- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 poliitiline olukord. Suurenenud lennuliiklus ja parem Tulemusvaldkonna programm teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa registreeritud lennuintsidentide arvu kasvu ligi 20 protsenti võrra. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm • 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala 19 protsendi võrra vähem. Gaasibussid asendati biodiiselkütust või HVO (Hydrotreated Vegetable Kliimaministeeriumi valitsemisala Oil) teise kategooria kütust kasutavate bussi- Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala dega. Alternatiivkütuseid kasutavate busside osa- kaal moodustas 44 protsenti. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9 protsendi võrra. Kogu maakonnaliinide TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE veomahust teenindatakse gaasibussidega 25 prot- Positiivsed arengud senti ehk 12,3 miljonit kilomeetrit. • Alustati Saaremaa nõudepõhise transpordi pi- • Raudtee valdkonnas jätkati 2024. aastal Aeg- lootprojektiga. Eesmärk on võtta nõudepõhine viidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimisega ühistransport laialdasemalt kasutusele mitmes eri- ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu nevas ühistranspordikeskuses. elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piir- • Viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo kiiruse tõstmiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis hange, mille tulemusel sõlmiti uus leping TS Lae- raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueeri- vad OÜ-ga järgmiseks seitsmeks aastaks. Jätkub mist. uue keskkonnasõbraliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva kontseptsioon on • Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kok- valminud ning laev valmib 2026. aastaks. kupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukoh- • Kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmi- tadel ei toimunud. seks praamiliinidele Rohuküla–Sviby, Kihnu–Muna- laid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu– • Rail Balticu põhitrassi ehituslepinguid on sõlmitud Munalaid, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. 2024. aasta lõpuks 74 kilomeetri põhitrassi ulatuses, Viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange. mis tagab raudtee valmimise Eestis 2030. aastaks. • Regionaal- ja põllumajandusministeerium koostöös • Maanteede valdkonnas viidi 2024. aastal ellu eri- riigilaevastikuga kuulutas aasta lõpus välja hanke nevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 kilo- Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinile uue keskkonda meetril (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, re- säästvama hõljuki ostmiseks. monti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 15 kilo- meetri ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Re- • Vabariigi Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi konstrueeriti 21 silda ja 19 kilomeetri ulatuses erine- kontseptsiooni, mis keskendub ühistranspordi aren- vaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 kilomeetril damisele. Eesmärk on suurendada säästlike liikumis- teelõikudel. Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta. viiside osakaalu ja muuta ühistransporditeenus kät- tesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade va- • 2024. aastal vähenesid jalakäijatega õnnetused, hel. milles hukkus inimene. Positiivse trendina on vä- henenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas Väljakutsed ning suurenenud nii jalgrataste kui ka kergliikuritega liiklemisel kiivrit kandvate laste osakaal. Samuti on • Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loode- paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasuta- tud kiirusega, jätkuvalt kasvavad maanteede läbi- takse jalgrattaga sõites helkurveste. sõidud. • Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik ot- • Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätku- selennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid re- valt seotud nii linnapiirkondade autostumisega gulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistranspor- diteenuse pakkumisega. 2024. aastal 42  ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga tööle liiku- karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on glo- mise osakaal küll veidi kasvas (34,9 protsendilt baalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. 35,1 protsendile), kuid kasv tuli kaugtöötamise osa- Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministee- kaalu vähenemise (6,1 protsendilt 5,9 protsendile), riumite vahel ja merenduse terviklikuks arenemiseks mitte autode osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga on väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud poolte tööle liikumiste osakaal kasvas 0,1 protsenti, mis näi- ühtne koordineeritud koostöö. tab, et autostumistrend jätkub ning ühistranspordi ja • Maanteetransporditaristu arendamise ja korras- säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste hoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav – harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud. 2024. aastal oli rahastamine üle 25 protsendi väik- Praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid sem kui 2021. aastal. Tulenevalt teehoiuks ettenäh- ei täideta. tud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade • Eesmärk on rattaga tööl käijate osakaalu suuren- kasvust viimastel aastatel on 2024. aasta töömaht damine (2024. aastal vaid 2,7 protsenti, aasta varem võrreldes 2021. aastaga umbes 50 protsenti väik- 2,5 protsenti) mille tegelik potentsiaal on realiseeri- sem. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra mata. Eesti suurimates linnades puudub rattateede taastamine on oluliselt kulukam kui selle säilita- põhivõrgustik. mine. • Raudteetaristu jätkuvad probleemid on vajadus • Aastatel 2022−2024 hukkus maanteeliikluses aasta tagada kaubaveole sobilik taristu, luua täienda- jooksul keskmiselt 59 inimest (aastate 2021−2023 vaid võimalusi kaupade kiiremaks ühelt transpordi- keskmisena 55). Liiklusohutusprogrammi eesmärk liigilt teisele liigutamiseks ning rongidele raudteel vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel. Kuigi reisi- 2024. aastal täitmata. jateveod jätkavad iga-aastast kasvamist, näitavad • Maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel on kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks kaks kavas välja töötada uus liinivõrk, tuginedes regu- kuni kolm miljonit tonni, mis on selgelt vähem, kui on laarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõ- vaja raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu hisusele), mis on eeldus liinide tõhusale omavaheli- on iga aastaga kasvanud riigi toetus raudteetaristu sele sidumisele. majandamiseks. Rail Balticu ehitamiseks on ole- mas vaid osaline rahastus, oluline on leida täienda- • Kavas on välja töötada kestlik ühistranspordi ra- vaid vahendeid, et rongiliikluse saaks avada hastusmudel, kuna alates 2020. aastast on ühist- 2030. aastal. Lisaks taristule on vajalik sõlmida kok- ranspordi baaseelarve külmutatud, kuid lepingud ve- kulepped veeremi olemasuoluks uuel raudteel. dajatega on pikaajalised ja indekseeritud, mistõttu on tegelikud kulud inflatsioonist tulenevalt suurenenud. • Merenduses on peamine väljakutse ebastabiilne olukord maailmas, varilaevastik Läänemerel ja Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Transport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole 55 55 59 42 40 30 võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine 367 39566 483 309 302 187 poole võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kilo- 2437,94 kt 2437,77 kt – 2291,92 kt 2231,18 kt 1700 kt tonni võrra võrreldes 2018. aastaga67 CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv Allikas: kliimaministeerium Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogu- 23 31 35 40 75 360 mahutavus 500 ja enam) Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministee- rium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonn- 22% 16% 12% 24% 13% 40% kilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga Allikas: Statistikaamet 66 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 67 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda. 43  Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu 33 44 44 45 50 50 suurendamine Allikas: AS Tallinna Lennujaam Tabel 20. Tulemusvaldkonna „Transport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2026 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -602 475 -887 448 -1 048 691 -700 251 –68 – Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.10 Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk tootmisvõimsuse tagamiseks. Tugevdati kriitilise ta- ristu kaitset ning algatati merealuse taristu seirevõi- Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavu- mekuse arendamine (projekt „Merehunt“). sega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, sa- • Taastuvenergia osakaal elektritoodangus kasvas mas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnasei- 2024. aastal 63 protsendini. Käivitati taastuvener- sundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime gia vähempakkumise tulemusel täiendavate tootmis- kasvu. võimsuste lisamine 720 gigavatt-tunni (GWh) ulatu- ses. Valmisid uued tuulepargid: Sopi-Tootsi (255 me- Valdkonna arengukava gavatti) ja Aidu (75 megavatti). Edendati tuulepar- kide arendamist sobivatel riigimaadel ning tehti ka Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ettepanek hoogustada ammendunud kaevandusala- Tulemusvaldkonna programm del taastuvenergia tootmist. • 2024. aastal koostati energiamajanduse arengu- Energeetika ja maavarade programm kava aastani 2030 kaks tööversiooni. Sidusrüh- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala made tehtud ettepanekute alusel täiendati üldees- märgi sõnastust, alaeesmärke, mõõdikuid ja aastaks Kliimaministeeriumi valitsemisala 2035 seatavaid sihttasemeid. Täpsustati kavandatud tegevusi ning elektri, soojuse, gaasi tarbimise, võim- suste, toodangu ja energiahinna prognoose. Lisaks TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud Positiivsed arengud nõudeid elektri- ja soojusenergia tootmisele. 2024. aastal koostati arengukava mõjude hindami- • Elektri- ja gaasivarustuskindlus. Gaasi varustus- sed (sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hinda- kindlus tagatakse ühe teravatt-tunnise strateegilise mine). gaasivaruga Inčukalnsi gaasihoidlas. Läti võimaldas • Viidi läbi Euroopa Komisjoni rahastatud olemasole- 2024. aasta novembris hoida Eesti gaasivarusid eri- vate ja uute energiatõhususe meetmete uuring. tariifiga 2030. aastani. Täielikult sai valmis Pakri- Selles kaardistati kulutõhusad poliitikameetmed, mis neeme haalamiskai erinevat tüüpi FSRU (Floating aitavad riigil täita 2030. aasta kumulatiivse energia- Storage Regasification Unit) ujuvterminalide teenin- säästu eesmärke. Uuring hõlmas nii energiasäästuga damiseks, sealhulgas paigaldati maagaasi laadimis- seotud tegevusi kui ka õigusloome ettepanekuid. käpp. Eesti varustuskindlust toetavad ka Klaipėda ja Inkoo LNG-terminalid ning Poola-Leedu gaasiühen- • 2024. aastal jätkus fosforiidi ja teiste kriitiliste dus (GIPL). maavarade ulatuslik uurimine. Valmis järjekordne Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uurin- • Ettevalmistustegevused elektrisüsteemi sünkro- gukeskuse puursüdamike hoidla. niseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. 2024. aastal valmistuti 2025. aasta 9. veebruaril toi- Väljakutsed munud Balti elektrisüsteemide liitumiseks Mandri- Euroopa sünkroonalaga. Eestis valmis kolmas sünk- • Varustuskindluse tagamiseks pole piisavas ma- roonkompensaator ning lõpetati Eesti-Läti kolmanda hus juhitavat võimsust. Juhitavad põlevkivielektri- liini rekonstrueerimine. Mais kinnitas riigikogu stra- jaamad ei ole turul enam konkurentsivõimelised, sa- teegilise reservi ning detsembris esitas Vabariigi Va- mas uute juhitavate elektritootmisvõimsuste raja- litsus riigikogule varustuskindluse eelnõu, mille alu- mine vajab toetavaid meetmeid ja aega. Olemasole- sel saab 2026. aastast rakendada saartalitlusvõime vate tootmisvõimsuste säilitamiseks hakatakse ra- teenust kuni 1000-megavatise (MW) kindla kendama strateegilist reservi ja saartalitlusvõime teenust. Uue võimsusmehhanismi vajadus tekib 68 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud. 44  tõenäoliselt 2035. aastast, kuid analüüsi ja riigiabi tarbimise juhtimist elektriturul müüa. Mõlema välja- loa taotlusega tuleb alustada juba 2025. aastal. kutse lahendamiseks on muutmisel elektriturusea- • Taastuvenergia arendamisel on takistused. Prob- dus. leemkohad on tuuleparkidele sobivate asukohtade • Kaugkütte arendamine. Väljakutse on salvestusla- leidmine, kogukondade vastuseis ning riigi piiratud henduste ja heitsoojuse laialdasem kasutamine ning planeerimissuutlikkus. Vajalik on kiirendada liitu- madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine. misprotsesse, võrguarendust ja loamenetlusi ning 2024. aastal rakendati esimest korda kahetariifilist leida lahendused kohalike omavalitsuste vastusei- soojushinda. Regulatsioonimuudatus, mille jõustu- sule tuuleparkide rajamiseks. mine on kavandatud 2026. aastaks, vähendab võr- • Elektrienergia salvestamise ja tarbimise juhti- guettevõtete ebakindlust mitmetariifilise hinna keh- mise lahendused, et olla valmis taastuvelektri testamisel ja aitab tagada õiglasema taristukulude suuremaks tootmiseks. Taastuvelektri ettearvama- jaotuse. tus toob elektrisüsteemis kaasa hetki, mil elektrit on • Avaliku sektori eeskuju. Taastuvenergia kasuta- üle või puudu. Salvestamine võimaldab elektritoot- mine avalikus sektoris on olnud tagasihoidlik. Rohe- mist nihutada ajalt, mil elektrit on üle, ajale, mil elekt- hangete süsteem ja taastuvenergia ostud vajavad rit on puudu, ja seeläbi vähendada elektrihindu ning strateegilist arendust ning laiendamist teistele ener- hindade volatiilsust. Lisaks võimaldab see vältida gialiikidele. elektrivõrgu ülekoormamist. Tarbimise juhtimine • Energiatõhususe eesmärkide täitmine. Uute di- seevastu võimaldab elektritarbimist nihutada ajale, rektiividega kokku lepitud sihttasemete täitmiseks mil tootmist on üle või puudu, ning seeläbi panustada on 2030. aastaks vaja täiendavat energiasäästu um- elektrisüsteemi tasakaalu. Salvestus ja tarbimise juh- bes kuue teravatt-tunni jagu. Eesmärgi saavutami- timine panustavad varustuskindlusesse tarbimise ja seks on vajalik eri sektorite omavaheline koostöö. tootmise tasakaalu hoidmise kaudu – need aitavad tagada elektrisüsteemi sageduse 50 hertsi (Hz). Sage- • Maapõueressursside kasutuse arendamine. Foo- duse hoidmiseks hangib süsteemihaldur Elering sa- kuses on kriitiliste maavarade ja sekundaarsete toor- gedusreserve. Vajalik on edasi arendada salvestuse ja mete uuringud ning kontsessioonimehhanismi loo- tarbimise juhtimise kasutuselevõttu toetavat turu- mine. Jätkuma peab ehitusmaavarade säästlik kasu- mudelit ja andmevahetust, et salvestus ning tarbi- tus ja maakondlike teemaplaneeringute koostamine. mise juhtimine muutuks turupõhiseks lahenduseks. Vajalik on hoida ühiskonnas konstruktiivset dialoogi Salvestuse investeeringute põhiline barjäär on kallid maavarade kasutamise teemal. opereerimiskulud, mis tulenevad näiteks võrgutariifi Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda topelt maksmisest, ja tarbimise juhtimist pärsivad veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium puudulikud elektriturureeglid, mis ei võimalda täna Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kü- ABA ABA – ABA ABA tuste ja energia kättesaadavus tarbijale69 Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Tabel 22. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -81 917 -80 658 -77 301 -47 771 –70 – Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.11 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud strateegia Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire „Eesti 2035“ strateegiline siht internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- ruum turvaline ja usaldusväärne keskne riik 69 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings WEC Energy Trilemma Index Tool. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 protsendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väl- jendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 70 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud. 45 Valdkonna arengukava sate teenuste toimimise kindlustamisest kuni laia- pindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni. Digiühiskonna arengukava 2030 • Toimekindluse suurendamise foonil oli Tulemusvaldkonna programm 2024. aastal fookuses riigiasutuste sõltuvus IT- majadest ning proovile pandi teenuste toimepi- Digiühiskonna programm devus välisühenduste katkemise korral. Koostöös Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala sihtasutusega CR14 viidi läbi IT-majade saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuulu- misala vate teenuste toimimist saartalitluse režiimis ehk olukorras, kus võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muu hulgas tes- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE titi varukoopiatest taastamist ja sõltuvusi andmekes- Positiivsed arengud kustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhtusid. Li- saks toimus suurõppus kübervaldkonnas, kus harju- • Digiriigi edu mõõdetakse avalike digiteenustega tati riigi IT-majade, muude asutuste ja küberreservi rahulolu kaudu. Teenustega rahulolu oli 2024. aas- koostööd kriiside lahendamisel. tal kõrge – 82 protsenti. Eesmärk on erinevate tege- • Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati vuste kaudu rahulolu veelgi suurendada. Alates 2024. aastal kohalikke omavalitsusi ning hari- 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud dussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel inimesteni elusündmusteenused, mille eesmärk on ja rakendamisel. Lisaks toimusid praktilised info- lihtsustada avalike teenuste kasutamist. 2024. aasta turbestandardi rakendamise töötoad. Küpsustaseme lõpuks on inimesele kasutatavad kaheksa elusünd- kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti ka- musteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohus- sutusele mõõdik, mis aitab asutustel hinnata enda tuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase vastavust ja kaardistada edasisi tegevusi infoturbes- surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toeta- tandardi rakendamiseks ning küberturvalisuse baas- mine, lahutus. Kasutajad on loodud elusündmustee- taseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste nused hästi vastu võtnud. põhjal on võimalik otsustada, millised sektorid vaja- • Olulise uuendusena teenuste kvaliteedi tõstmi- vad rohkem tuge, ning prioriseerida turvapoliitikas seks avaldati 2024. aasta lõpus eesti.ee mobiili- meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused rakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat hätta. ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, ole- • Ühenduvus on jätkuvalt paranemas. 2024. aasta nemata asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse lõpuks on 81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodu- kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui majapidamistest võimalus liituda väga suure läbilas- ka riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenuseid. kevõimega võrkudega. 2024. aastal said valmis esi- • Küberturvalisuse mõõdiku järgi 2024. aastal ini- mesed taasterahastust finantseeritavad projektid ja meste usaldus avalike e-teenuste vastu võrreldes 598 aadressi said liitumise võimaluse valguskaabel- 2023. aastaga pisut tõusis – 91,5 protsendilt võrguga. Samuti jõudis lõpuni kogukonna lairibavõr- 91,8 protsendile –, kuid oli madalam kui 2022. aasta kude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel tulemus 95,3 protsenti. Suurimateks usalduse mõju- rajasid viis küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel val- tajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolu- guskaabelvõrgu 100 aadressile. korda maailmas, andmelekke intsidente ning kü- berrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebitee- Väljakutsed nuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvali- • Riigi IKT-taristu hukukindluse saavutamine. Va- susega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadli- jalik on Eesti riigi terviklik võime toimida ja osutada kumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usal- teenuseid ka digitaalse taristu kriisi korral. damatus ootuspärane. Positiivne on järjepidev usal- duse hoidmine üle 90 protsendi. Julgeolekuolukorra • Üleriigiline IKT juhtimine. Eesmärk on tagada rii- muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid gis praeguse geopoliitilise olukorra ja majanduslike Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT üldist toimepidevust. korraldus. • 2024. aastal suunati täiendavaid vahendeid kü- • Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt. Eesmärk on berturvalisuse taseme ühtlustamiseks ja huku- kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa ka- kindluse tagamiseks. Suurendati kriitiliste info- ja sutamise kaudu juhtivaks andmemajanduse ja ava- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste ühen- liku halduse kvaliteediga riigiks maailmas. duste dubleerimise, taakvarast tulenevate ohtude vä- • Küberturvalisus. Tagada tuleb Eesti digiriigi turva- hendamise, monitooringu parendamise ja turvatesti- lisus, luues paindliku ja kõiki sihtrühmi arvestava mise võimekuse loomise eelarvet – nii suureneb info- riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis en- süsteemide turvalisus ja digiühiskonna toimimine. netab proaktiivselt küberintsidente ja kriise. Ees- • 2024. aastal uuendati küberturvalisuse stratee- märk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne gilisi dokumente. Olukorras, kus globaalne jul- keskkond nii kodanikele kui ka ettevõtetele. geolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on foo- • Digioskuste ja järelkasvu tagamine ning naiste kus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlus- osakaalu suurendamine IKT-sektoris. Vaja on tamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud või- kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elak- malikult komplektselt, hõlmates küberaspekte alates sid riigis digivõimekad inimesed. kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutäht- 46 Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Avalike digiteenustega rahuolu 80% 83% 82% 83% 84% 90% Allikas: teenuste kataloog, justiits- ja digiministeerium Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt 4,7% 8,5% 8,2% 8% 7,5% – ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalut- lustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elekt- roonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel 74,6% 80% 81% 77% 82% – on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s inter- netiühendusega, mida saab suurendada kuni kii- ruseni 1 Gbit/s Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tabel 24. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -90 795 -150 225 -123 324 -94 878 -159 704 -128 221 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.12 Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk tugevustena esile Eesti pikaajalise stabiilse ja proak- tiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võla- Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- koormuse ning väljakujunenud ja tugeva institutsio- litsemine naalse raamistiku. Valdkonna arengukava • Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka kee- Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud rulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on pide- Tulemusvaldkonna programmid vas muutumises ning 2023. aastal kallinenud intres- side määrad hakkasid möödunud aastal alanema. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata ma- programm janduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud. Riigi rahanduse programm • Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järele- Halduspoliitika programm valvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate (VASP) Regionaalpoliitika programm üle ning tänu sellele on virtuaalvääringu teenuse Finantspoliitika programm pakkujate turg tänaseks oluliselt korrastunud. Arhiivinduse programm • Pandeemia ning muudatused kogumispensionite süsteemis on tõstnud märkimisväärselt huvi inves- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad teerimise ja rahatarkuse vastu. Teadlastega koostöös valmisid 2023. aasta suvel rahatarkuse õpiväljun- Riigikantselei did kõikidele kooliastmetele, mis lõimiti Rahandusministeeriumi valitsemisala 2024. aastal õppekavadesse ja -materjalidesse. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala • Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust. Püsiva kaugtöö kokkuleppega teenistujate arv on suurene- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE nud – 2024. aastal oli kokkulepe sõlmitud 1062 tee- nistujaga (2023. aastal 973 teenistujaga). Positiivsed arengud • Statistikaameti pikaajalisem püüd on vähendada • Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on oluliselt andmeesitajate koormust. 2024. aastal Eesti riigireiting veidi parem ning väljavaade sta- lõppes projekt, mille tulemusel paranes teistest and- biilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie peamiste meallikatest saadavate andmete kasutuselevõtt. 47 • Regionaal- ja põllumajandusministeerium saavutas hoida seda alla 30 protsendi, et ei nõrgeneks riigi või- valitsuses 2024. aasta augustis kokkulepitud mekus tulla majandusele appi uutes kriisides ning 2024. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava hinnatõusust tingitud hinnasurve olukordades. Eu- 2021–2027 eesmärgid nii kohustuste kui ka välja- roopa Liidu võrdluses on Eesti valitsussektori võla- maksete määra poolest. Meetmete eelarvest 96 prot- koormus siiski suhteliselt madal, mis koos väikese senti jõuab läbi avatud taotlusvoorude kohalike ja re- energiaimpordi vajadusega ning kuulumisega NATO- gionaalsete partneriteni. Nutikama Eesti poliiti- sse, Euroopa Liitu ja euroalasse toetavad Eesti kredii- kaeesmärgi ettevõtlusmeetmetest on 31.12.2024 sei- divõimekust ja võimet Venemaa sõja mõjudele vastu suga suunatud väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi seista. 32 protsenti toetustest ning Rohelisema Eesti ette- • Tegevuspõhise riigieelarve potentsiaali kasuta- võtlustoetustest 54 protsenti. mine otsustusprotsessis, et riik oleks tõhusamalt ja • Regionaalsete erinevuste vähendamiseks jõustus mõjusamalt juhitud. Selleks tuleb leida tasakaal rii- 2024. aastal omavalitsuste tulumaksu ümber- gieelarve läbipaistvuse, eelarveandmete selgituste ja korraldus, millega suurendatakse vähem jõukamate arusaadavuse vahel. omavalitsuste tulubaasi jõukamate tuleviku tulu- • Vältimaks finantsteenuste valdkonna üleregu- maksu kasvude arvelt. leerimist, tuleb Eestil Euroopa Liidu läbirääkimistel • 2024. aastast alates on kohalikel omavalitsusel hoida fookuses, et kehtestatakse liberaalsemaid nõu- oluliselt suurem vabadus maamaksu üle otsusta- deid, proportsionaalseid ettevõtte suurusest lähtu- misel. Seadusemuudatused andsid omavalitsustele vaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. võimaluse aastaid samal tasemel püsinud maamak- Seeläbi mitmekesistuks finantsteenusepakkujate sulaekumist kasvatama hakata. See omakorda annab hulk Eesti finantsturul. omavalitsustele paremad võimalused maakasutuse • 2024. aasta lõpuks oli teise samba fondide maht juhtimiseks, rohkem raha taristu- ja arenguinvestee- kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aastal 4,95 miljar- ringuteks ning aitab tagada omavalitsuste tõhusat dit). Hoidmaks ja kasvatamaks teise sambasse panus- toimimist. tajate hulka, tuleb pensionikogujatele selgitada pi- • Koostamisel on üleriigiline planeering „Eesti 2050“, kale eesmärgile keskendumise vajalikkust. Muret mis toetab valdkondade üleselt ruumilise arengu teeb napp konkurents pensionilepingute turul – strateegilise vaate kujundamist. jätkuvalt on aktiivselt tegutsemas vaid üks pakkuja. • Planeerimismenetluste tõhustamine on jätkunud Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei – valmistati ette planeerimisseaduse muutmise sea- soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvita- dus ja arendati planeeringute menetluse süsteemi. tud klientide jaoks parimaid valikuid. • Ruumiandmete hõive ja maatoimingud on üle mine- • Personalipoliitikas tuleb arvestada tööealiste elanike mas innovaatiliselt uuele tasemele seoses uute sead- arvu üldise vähenemise ja vananemisega. Rahvasti- mete soetamisega ja minu.kataster.ee kasutusele võt- kuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aas- misega. taks 2040 umbes kuue protsendi võtta – eesmärk on hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisest • Arhiivindusvaldkonnas liiguti edasi andmekogu- elanikkonnast stabiilsena, kuid viimaste aastate krii- pidajatele mõeldud nõuete väljatöötamisega ja side tõttu pole seda eesmärki täita suudetud. Valit- arendati oluliselt ASTRA vastuvõtukeskkonda. Val- sussektor moodustas 2023. aastal tööealisest elanik- mis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asu- konnast 15,8 protsenti (siht oli 15,2 protsenti). tuste halduskoormust arhiivinduses ja loob selge- mad reeglid digisündinud teabe haldamiseks. • Riigi tugiteenuste pakkumine peab muutuma tõ- husamaks, et oleks võimalik hoida valitsussektori • 2024. aastal käivitas Rahvusarhiiv kokku viis töötajate osakaalu elanikkonnast eesmärgiks seatud laiaulatuslikku digiteerimisprojekti, kolm part- tasemel. nerluslepingu alusel kultuuriministeeriumi vald- kondliku digipöörde raames ja kaks koostöös ühen- • Riigihangete korraldamist peetakse keeruliseks dusega FamilySearch. Avati filmipärandi voogedas- ning protsessi on vaja lihtsustada. Euroopa Komisjon tusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridus- on algatanud riigihangete direktiivide reformi, mille liides, mida on hakanud kasutama üle 600 õpetaja eesmärgid on muu hulgas lihtsustamine ja bürok- rohkem kui 250 õppeasutusest. raatia vähendamine. • Omavalitsuste finantsautonoomia on madal, mis Väljakutsed mõjutab negatiivselt kohalike teenuste tõhusust, • Riigirahanduse olukord on kriiside ajal võetud kvaliteeti ja kättesaadavust. püsikulude tõttu viimastel aastatel halvenenud. • Kohaliku omavalitsuse võimekus ühiskonna ja 2024. aasta lõppes 814 miljoni euro suuruse valit- riigi arengust tulenevate väljakutsetega kaasas sussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab käia on madal. Tagajärg on teatud piirkondades aastasest SKP-st 2,1 protsenti. Võrreldes 2023. aasta väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja rasken- lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 104 miljoni euro datud põhiteenuste pakkumine, laialivalgumisest võrra väiksem. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalne tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad jätkusuutlikkus on riigi pikemaajaliste eesmärkide teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud saavutamise huvides olulised. kulud elaniku kohta. • Riigieelarve ja selle strateegia kohaselt kasvab valit- • Omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja sussektori võlakoormus defitsiidi tulemusel selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate üle- 2024. aasta 23,6 protsendilt 2025. aastal 24,3 prot- sannete üleandmine. sendini ja 2028. aastaks 26,4 protsendini sisemajan- duse koguproduktist. Võlakoormuse puhul on oluline 48 • Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sise- eriplaneeringute koostamine taastuvenergeetika sed piirkondlikud erinevused ülejäänud Euroopa arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks. Liidu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi- • Rahvusarhiivi ühe väljakutsena võib esile tuua arhii- satsiooni (OECD) riikidega võrdluses suured. Mõõdi- visüsteemide lõimimise ja konsolideerimise, mil- kute regionaalsete erisuste seire näitab, et lega edeneti plaanitust mõnevõrra aeglasemas „Eesti 2035“ eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse tempos. osas ei ole realiseerumas. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • Ruumiloome valdkonnas on vaja kujundada stra- järgmistel veebilehtedel: teegiline vaade ja välja töötada rakendamis- Ministeeriumi tutvustus | Rahandusministeerium mehhanismid valdkondlike poliitikate üleselt. Li- (fin.ee) saks vajab strateegilist vaadet riigi maaportfelli kasu- tamine ja korrashoid. Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Hari- dus- ja Teadusministeerium (hm.ee) • Maa ja ruumiloome valdkonnas on kriitilise täht- susega ressursimahuka digipöörde läbiviimine. Majandus- ja personaliteave | Riigikantselei • Fookuses on planeerimismenetluste lihtsusta- Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põlluma- mine arendustegevuse tõhustamiseks ning riigi jandusministeerium (agri.ee) Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei 40,0% 43,7% 44,5% 44,9% 44,9% 39% kasva)* Allikas: Eurostat Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 15,7% 15,8% – 15,2% 15,2% 15,2% elanikkonnas 20–64 Allikas: rahandusministeerium Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku – 56,4% – > 67% > 68% ≥ 67% kohta Euroopa Liidu keskmisest71 Allikas: statistikaamet *Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, andmed võivad muutuda. Tabel 26. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -452 383 -574 544 -612 968 -578 827 -508 44972 -533 644 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.13 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kva- Positiivsed arengud liteetse justiitssüsteemiga riik • Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, et muuta poliiti- Strateegilised arengudokumendid kakujundamine andmepõhiseks ja ligipääs digi- taalsetele õigusteenustele ning õigusmenetlus- Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 tele kasutajasõbralikuks. Kvaliteetne õigusloome Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühis- konna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja Tulemusvaldkonna programm paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraa- Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majan- dustegevust. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala • 2024. aastal oli õigusloomepoliitika üks peamine Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisala märksõna lihtsustamine – kuidas vähendada bü- rokraatiat ja halduskoormust, et tagada 71 Ostujõu standardi ehk PPS-i (Purchasing Power Standard) alusel andmed selguvad hiljem. Ostujõu standardit arvestamata on jooksevhin- dades näitaja 2023. aastal 56,4 protsenti. 72 Alates 2025. aastast tulemusvaldkonna uus nimi Riigivalitsemine. 49  võimalikult vaba ja konkurentsivõimeline ettevõtlus- mobiiltelefonid avavangla kinnipeetavatega ühen- keskkond. Pandi paika tegevused, kuidas õigusloo- duse hoidmiseks väljaspool vanglat liikumisel. meliste meetmetega halduskoormust ja bürokraatiat • Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse kri- vähendada. Üks peamisi põhimõtteid on, et iga uue minaalhooldusportaal, milles kriminaalhooldusa- ettevõtjatele, mittetulundusühendustele või kodani- lused saavad hoida ühendust oma kriminaalhooldu- kele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tun- sametnikuga ning omada ülevaadet oma katseaja tin- nistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. gimustest ja kohustustest. Reeglit on kavas hakata rakendama 2025. aastal. • Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste • Valimisseadustes muudeti selgemaks elektrooni- arvu vähenemise trend (aastane vähenemine um- lise hääletamise reeglid, et need oleksid inimestele bes 10 protsenti). Vaadati üle pinnakasutus ning sul- arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi võimalus, geti Tartu vangla E-hoone. Selle tulemusel kaotati et tulevikus saab lisaks arvutile hääletada nutisead- umbes 90 töökohta ja koondati 60 inimest. Kinnipee- mest ja et hääletajad saavad end Smart-ID abil tuvas- tavad paigutati ümber suuresti Tallinna vanglasse. tada. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus vanglate osa- • Seadustes lühendati märgukirjadele ja selgitus- kond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning edaspidi paikne- taotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15 päe- takse Viru vanglas. Lisaks alustati 2024. aastal va- vale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise bade vanglakohtade rendi analüüsiga. kiiremaks. • Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem • Koostöös huvirühmadega analüüsiti avaliku teabe oleks tõhus, sealhulgas digitaalne, kiire, sõltu- seaduse rakendamise probleeme (näiteks teabe ava- matu ja ohvrisõbralik. Viidi läbi pilootprojekt, mille likustamise kohustus, juurdepääsupiirangute alused kaugem eesmärk on viia kriminaalmenetlused läbi- ja tähtajad). Töö tulemusena valmis analüüs, mille valt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse ja läbi- aitab veelgi tõhustada kuriteoohvritele pakutavat paistvuse suurendamine ning selleks sobivate õi- tuge. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisen- guslike lahenduste pakkumine. diks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks vane- • Inimeste kodude andmeid muudeti turvalise- maealiste kuriteoohvrite analüüs, analüüs narkooti- maks, piirates kinnistusraamatu päringusüsteemis liste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitle- päringu tegemist selliselt, et üksikpäringuga ei ole ta- mise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseeri- vakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam mise võimalikkusest, uuring kauplustest toime pan- füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid ot- dud varguste menetluspraktikast ning kasuta- sida. Seejuures säilib kinnistusraamatu avalikkuse jauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati eel- režiim. nõud kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks, sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja korrupt- • Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõst- sioonivastase seaduse muutmiseks. mise nimel, sealhulgas jätkus õigusloomejuristide jä- relkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigus- • 2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond loomevaldkonna juristide järelkasvu. kohtueelseks kriminaalmenetluseks ja 2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. See • Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine on üks olulisemaid eeldusi digitaalsele kriminaal- ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab menetlusele üleminekul. olema kättesaadav kogu riigis, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja me- • Jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimi- netlusosalistele vähemkoormavaks. seks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutu- sele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe • Kohtuasutuse töö tõhustamisel on oluline menet- digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. luse lihtsustamine ja tavapärase õigusemõistmi- Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja sega seotud ülesannete välja viimine kohtust muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õi- (näiteks abielulahutus, maksekäsumenetluse laien- gusmenetlustele kasutajasõbralikumaks ning luua damine elatisasjades), tsentraliseeritud tugiteenuste juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abivõimalusi. Di- jätkuv rakendamine, kvaliteetsed andmekeskkonnad gitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval ja digilahenduste edasiarendamine. 2024. aastal val- on prioriteet konkurentsivõimelise ärikeskkonna mistati ette nii tsiviil-, haldus- kui ka kriminaalkohtu- loomine, bürokraatia vähendamine ja kohtumenet- menetluse tõhustamise eelnõud, asendati vananenud luse tõhustamine. staatiline statistikakeskkond täielikult justiitssüs- teemi ühtse andme- ja analüüsikeskkonnaga (JAAK) Väljakutsed ja võeti üle kollektiivsete esindushagide direktiiv. Sa- muti tegeleti vabakutsete arendamisega, muu hulgas • Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise ja lisandu- töötati välja kohtutäituri tasude ja ametiga seotud vate Euroopa Liidu algatuste menetlemisega kitsaskohtade väljatöötamiskavatsus ja notari tasu kaasneb töökoormus. Lisaks on vaja rakendada ka seaduse eelnõu, mis loob muu hulgas aluse volikir- mitmeid Euroopa Liidu määrusi, millest enamik eel- jade registrile. davad seaduste muutmist. • Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti paberkand- • Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks asu- jal toimikutest ning mindi täielikult üle digitaalse- takse rakendama reeglit, et iga uue ettevõtjatele või tele lahendustele, milleks arendati ning võeti kasu- kodanikele halduskoormust toova nõude kehtes- tusele mitmeid uusi e-lahendusi. Kinnipeetavatele tamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasole- loodi e-pood sisseostude tegemiseks ja võimalus ka- vatest nõuetest. sutada e-toimiku lahendust kohtuga suhtlemisel. Ra- • Lähiaastate väljakutse on väheneva kinnipeetavate ja kendati videokohtumiste portaal lähedastega ühen- kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja vang- duste hoidmiseks ning võeti kasutusele turvalised lateenistuse tegevuse jätkuv tõhustamine, 50  sealhulgas e-lahenduste edasi arendamine. Seniste • Digitaalse kriminaalmenetluse ja andmepõhise trendide jätkumisel tuleb vanglateenistusel oma te- kriminaalpoliitika arendustega jätkamine, mis gevust veelgi konsolideerida. võimaldavad menetluse ajal infot andmepõhiselt si- • Peetakse läbirääkimisi vanglarendiks Rootsi ja Hol- sestada ja lugeda. Selle eesmärk on, et karistuspolii- landiga, et kärpe-eesmärkide kõrval kaaluda võima- tika oleks tõeliselt andmetel põhinev, mitte vaid kä- lust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi reali- sitsi analüüsitav. Nii tagatakse paremini, et inimeste seerumise korral antakse üks vangla (Tartu) välis- turvalisust puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks riigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks tõenduspõhiselt. umbes 200 töötajat. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • Täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna kor- veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja rastamine ning kohtureformi läbiviimine, samuti Digiministeerium uuendatud kasutajasõbralikuma Riigi Teataja ka- sutusele võtmine. Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Koht maailma vabaduse edetabelis Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus – „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ Allikas: Estonia: Freedom in the World 2023 Country Report | Freedom House Eesti konkurentsivõime positsioon 22 26 33 22 – Majanduse sihi muutus C Allikas: World Economic Forum Inimeste hulk, kes tunneb end oma 71% 70% 70% > 76% > 70% Rahva kestlikkus, kodukandis pärast pimeda saabu- tervis ja sotsiaal- mist turvaliselt kaitse (inimese) sihi muutus C Allikas: justiitsministeerium World Justice Projecti õigusriigi in- 0,82 0,82 0,82 0,81 0,81 „Eesti 2035“ rii- deks givalitsemise sihi muutus B Eesti positsioon rahvusvahelises õi- 10 9 9 < 15 < 15 „Eesti 2035“ gusriigi indeksis kriminaaljustiits- rahva kestlikkus, süsteemi alakategoorias tervis ja sotsiaal- kaitse (inimese) sihi muutus C Tabel 28. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -212 311 -218 265 -235 791 -215 422 -207 535 -200 650 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.14 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- Positiivsed arengud ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi • 2024. aastal pidas 88 protsenti inimestest Eestit Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse turvaliseks riigiks. Inimeste kindlustunnet seoses ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale Eesti turvalisusega 2024. aasta andmetel näitab ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi võrdlemisi väike elanike osakaal, kes peavad kurite- gevust (kaks protsent), terrorismi (üks protsent) või Valdkonna arengukava sisserännet (kaheksa protsenti) riigi peamiseks mu- Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 reks. • Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on jätku- Tulemusvaldkonna programm valt kõrge. Politsei- ja piirivalveametit usaldas Siseturvalisuse programm 85 protsenti, päästeametit 96 protsenti ja häire- keskust 95 protsenti inimestest. Siseturvalisuse ja si- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala sejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning Siseministeeriumi valitsemisala ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks on vaja tagada piisaval arvul 51  töötajaid, vääriline töötasu ja asjakohane väljaõpe. tõstetakse selle toimekindlust, et tagada keskkonna Selleks uuendati siseministeeriumi valitsemisala kasutatavus igas kriisiolukorras, arvestades oluliselt personalistrateegia järgmiseks neljaks aastaks. Sa- suurenenud kasutajate arvu. Lisaks arendatakse ana- muti suurendati sisekaitseakadeemias politseiõppe lüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi õppekohtade arvu. Politseiõppe õppekohtade arv koostamiseks. kasvas 2024/2025. õppeaastal 365 õppekohani. Võr- • Suurendatakse siseministeeriumi valitsemisala reldes varasema õppeaastaga on kasv 140 õppe- toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kohta. kriisiolukorras. Kriiside lahendamiseks kaasatakse • Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks val- vabatahtlikke elanikkonnakaitsesse ja tegeletakse misolekut. 2024. aastal loodi elanikkonnakaitse kriisirolliga vabatahtlikega. asutuste isikkoosseisu väljaõppe parendamiseks si- • Elanikkonnakaitse arendamiseks on oluline suu- sekaitseakadeemiasse elanikkonnakaitse teadus- ja rendada elanike kriisiteadlikkust ja iseseisvat arenduskeskus, tõsteti kriisiaegse infovahetusplat- valmisolekut. Luuakse eeldused, et iga elanik saaks vormi SitRep toimepidevust ja arendati selle funkt- kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning os- sionaalsust. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kaks oma kodu kriisikindlamaks muuta. Selleks kor- paremaks planeerimiseks loodi Balti riikide ülene raldatakse teavitustegevusi, koolitusi, riskikommu- töörühm. Ohuteavituse terviksüsteemi laiendati uute nikatsiooni, õppuseid, toetatakse kodanikualgatusi ja kanalitega: rajati sireenivõrgustiku esimene etapp korteriühistuid. Kohaliku omavalitsuse kriisialase ning lisati süsteemi eesti.ee mobiilirakendus. Suu- võime suurendamiseks toetatakse omavalitsusi ra- rendati kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialast või- haliselt, nõustatakse ja koolitatakse ning viiakse läbi met ning alustati hädaolukorra ja teiste seaduste kriisiõppusi. muudatuste väljatöötamisega, millega reguleeritakse ohuteavituse ja varjumise korraldamist ning elanik- • Arendatakse välja üleriiklik elanike kiire ja ter- konnakaitse koolitust. Valmis elanikkonnakaitse vee- viklik ohuteavituse süsteem, mis hõlmab nii si- bikoolitus. reene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Suuren- datakse päästeameti teenuste toimepidevust, et • Idapiiril jätkati ehitustöödega. Maismaapiiril ehi- päästeamet oleks suuteline kriisiolukorras tegelema tati valmis 80 protsenti füüsilisest aiast ja piiritaris- nii pääste- ja demineerimistöödega, ohuteavituse ja tust ning 23,5 kilomeetrit on kaetud tehnilise seirega. kriisikommunikatsiooniga, ulatusliku evakuatsioo- Narva jõepiirile rajati viis uut seirepositsiooni, Narva niga, varjumisega kui ka kohalike omavalitsuste toe- kordon renoveeriti ning Narva kordoni juurde rajati tamisega. uus juhtimispunkt. • Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum • Toimetulekuks suurenenud rändesurvega tõhustati piir aitab suurendada julgeoleku ning tõkestada eba- rändemenetluste läbiviimist ja tugevdati rände- seaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuri- kontrolli võimekust. Koostati Euroopa Liidu varju- tegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olu- paiga- ja rändehalduse õigustiku reformi Eesti raken- lise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest muudab duskava. kogu Schengeni ruumi senisest veelgi turvalisemaks. • Sisejulgeoleku suurendamiseks tugevdati regu- Vabariigi Valitsuse otsuste alusel ja välisvahenditest latsioone Venemaa sõjapropaganda, desinformat- on kavandatud idapiiri arendamiseks ning piirita- siooni ja vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks ristu väljaehitamiseks ja hoolduseks kuni 2029. aas- Eestis ning Euroopa Liidus laiemalt. Eestist saadeti tani 170,1 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taris- välja mitmed välisriikide kodanikud, kes kujuta- tule on vaja varustada kogu idapiir kaasaegsete teh- sid ohtu Eesti julgeolekule. Koostöös veebiettevõt- niliste seiresüsteemidega, sealhulgas arendada droo- jatega eemaldati ekstremistlikku veebisisu ja suuren- niseire- ja tõrjevõimekust. dati veebiturvalisust. Samuti kaardistati radikalisee- • Sisejulgeoleku tugevdamine ja Eesti arengut toe- rumise ennetuse olukord Eesti avalikus sektoris. Tu- tava ning teisalt julgeolekuohtusid maandava gevdati julgeolekukriisidele reageerimise võimekust rändepoliitika elluviimine. Keeruline julge- ning asutuste- ja rahvusvahelist koostööd. olekuolukord, sealhulgas Venemaa agressiivsed vä- Väljakutsed lispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamise mittesõjalised ja sõjalised ning avalikud ja varjatud • Siseturvalisuse tagamiseks on vajalik piisaval vahendid, tingivad suuremad ootused sisejulgeoleku hulgal motiveeritud, asjatundlikke ja pühendu- tugevdamisele. Selleks keskendutakse enam vaenu- nud inimesi. Kuigi 2024. aastal on mitmed sisetur- like eriteenistuste tegevuse ennetamisele ja tõkesta- valisuse valdkonna näitajad paranenud, on järgne- misele Eestis ning sanktsioonide järelevalvele ja vate aastate suurim väljakutse kvalifitseeritud tööjõu nende tagamisele. Samuti tõhustatakse rände väär- järelkasvu, turvalisuse valdkonna konkurentsivõi- kasutamise ennetamist ja tõkestamist ning arenda- melise töötasu ja töötingimuste tagamine. takse vajalikke infosüsteeme. • Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas • Elu-, tervise- ja varakahjude maht on jätkuvalt elanikkonnakaitse tõhustamine. Järgmistel aasta- murettekitav. Olukorra parandamiseks suunatakse tel parandatakse kriisidega toimetulemist nii riikli- kohalikke omavalitsusi enam võtma turvalise elu- kul, omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste ta- keskkonna looja rolli. Lähenetakse teaduspõhiselt sandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab vägivalla ennetamisele, sihistatult alaealiste hoiakute olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juh- kujundamisele ning lähisuhtevägivalla ennetamisele. tima. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • Kriisideks valmisolekuks on oluline arendada veebilehel Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 | Sise- olukorrateadlikkuse valdkonda. Arendatakse krii- ministeerium siaegse infovahetusplatvormi SitRep keskkonda ja 52 Tabel 29. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osa- 90% 90% 88% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% kaal Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osa- 27% – 27% ≥ 25% ≥ 25% 30% kaal Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Vigastussurmade arv 825 80673 –74 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 630 Allikas: Statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mu- reks: - kuritegevust 1% 1% 2% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% - sisserännet 10% 9% 8% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - terrorismi 1% 1% 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 84% 88% 85% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% - Päästeamet 93% 97% 96% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 93% 96% 95% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2026 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -512 029 -492 365 -555 098 -511 278 -505 313 -499 459 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.15 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Positiivsed arengud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- • Ukraina toetamine Vene agressiooni vastustami- laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus sel. Venemaa jätkas kolmandal sõja-aastal Ukraina üleilmsesse kestlikku arengusse kurnamist ja vastupanutahte murdmist. Kuigi Vene- maa võttis tasapisi, aga järjekindlalt Ukrainas terri- Valdkonna arengukava tooriumi juurde ning uskus endiselt, et aeg töötab tema kasuks, siis oluline on anda Ukrainale kindlus, Välispoliitika arengukava 2030 et liitlaste toetus ja abi on kestlik, pidev ja pikaajaline. Tulemusvaldkonna programm 2024. aastal toimus edasiminek Ukraina liitumis- protsessis Euroopa Liiduga: juunis võeti vastu läbi- Välispoliitika programm rääkimisraamistik ning toimusid esimesed valitsuste vahelised konverentsid. NATO tippkohtumisel Was- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala hingtonis võttis allianss juhtrolli sõjalise abi ja Uk- Välisministeeriumi valitsemisala raina sõdurite väljaõppe koordineerimisel, Ukraina kaitseväe arendamisel ja lõimumisel NATO-ga. 11,3 miljoni euro väärtuses viidi ellu projekte Uk- raina ülesehitamiseks, Euroopa Liiduga liitumise ja riigi arengu toetamiseks. Humanitaarabi andmisel suunati ligi 1,2 miljonit eurot kõige haavatavamatele 73 2023. aasta andmed on avaldatud esimest korda. 74 Andmed selguvad 2025. aasta juunis. 53  inimestele. 2024. aastal alustati Ukrainale tekitatud Väljakutsed sõjakahjude hüvitamise nõuete komisjoni loomist, millele Eesti aktiivselt kaasa aitas. • Jätkus Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. • Heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine ning ka- Eesti jaoks on kaalul eksistentsiaalse tähtsusega kü- hepoolsed suhted Eesti lähemate liitlastega. simused, sest sõja tulem määrab Euroopa julgeoleku- 2024. aastat jäävad märgistama Läänemere kriitilise korralduse pikkadeks aastateks. Toetus Ukrainale ja taristu süstemaatiline kahjustamine ja Venemaa agressiooni vastustamine oli jätkuvalt välispoliitiline poolt demokraatlike riikide vastu toime pandud hüb- prioriteet number üks. Kui Ungari välja arvata, püsi- riidrünnakute laiem teadvustamine ja avalikusta- sid Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja teised lää- mine lääneriikides. Kasvas liitlaste otsustavus vastu- neriigid Ukraina toetamisel ühtsed, kuid pahatihti ve- sammude astumisel; Eesti oli siin üks protsessi eest- nis oluliste otsuste tegemine. Sõda Ukrainas on sel- vedajatest. Juulis 2024 toimunud NATO Washingtoni gelt esile toonud Euroopa kaitse strateegilised puu- tippkohtumisel toetati Eesti algatatud ideed kiiren- dujäägid. Kaitsekulude tõus peab olema kiirem, et dada lähiaastatel kaitseplaanide rakendamiseks va- nende tase vastaks muutunud julgeolekuolukorrale. jalike kriitiliste võimete arendamist ja laskemoona Eesti enda kaitsekulud ületasid 2024. aastal esimest hankimist. Läänemere kriitilise taristu kahjustami- korda 3 protsenti SKP-st. sele reageeris Eesti tihedas koostöös liitlaste ja part- • Venemaa ja tema liitlaste tõkestamine Ukraina neritega. vastases agressioonis. 2024. aasta prioriteet oli jät- • Põhjala-Balti ja laiemalt regionaalse koostöö sü- kuvalt agressiooni hinna tõstmine Venemaa jaoks venemine. Põhjala-Balti (NB8) riikide koostöö on täiendavate sanktsioonide kehtestamise kaudu. Sel- ajalooliselt hea, kuid viimastel aastatel, eelkõige pä- leks tegime tihedat koostööd samameelsete, peami- rast Venemaa laiaulatuslikku agressiooni algust Uk- selt Põhjala ja Balti riikidega. Detsembris heaks kii- rainas, on see saavutanud täiesti uue taseme. Soome detud 15. sanktsioonipakett realiseerus suuresti ja Rootsi liitumine NATO-ga on aidanud luua integ- tänu Eesti survele ning suurele sisulisele panusele – reeritud regionaalse julgeolekuruumi. Põhjala-Balti pea pooled isikuvastased sanktsioonid olid Eesti esi- grupist on saanud Eesti jaoks esmane rahvusvahelise tatud ettepanekud. Uue teemana kerkis esile Vene- tegevuse koordinatsiooni foorum. Põhjala-Balti pea- maa varilaevastiku tegevuse pärssimine. Olulisi otsu- ja välisministrid on teinud olulisematel poliitilistel seid tehti Venemaa külmutatud varade kasutamisel teemadel ühisavaldusi. Eesti alustas 2024. aastal Ukraina toetamiseks. Oktoobris leppisid Euroopa Liit Läänemeremaade Nõukogu eesistumist. Kiideti ja G7 riigid kokku, et Ukrainale antakse Venemaa kül- heaks ka Arktika tegevuskava. mutatud riigivarade tagatisel umbes 50 miljardit USA • Tugi ettevõtjatele uute eksporditurgude leidmi- dollarit laenu. sel ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika. Välismi- • Rahvusvaheliste reeglite kehtivus ning jõukes- nisteerium panustas Eesti ettevõtete turuteadlikkuse kuste huvipõhine poliitika. 2024. aasta kinnitas, et kasvu, tutvustades uusi eksporditurge, kus meil võiks ÜRO põhikirjal, rahvusvahelistel normidel ja institut- olla potentsiaali senisest tugevamalt kohal olla. Toi- sioonidel põhinev rahvusvaheline poliitika hästi ei musid Ameerika Ühendriikide ja Taani sihtturusemi- tööta. Üha enam tõusid esile erinevad regionaalsed narid koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasu- jõukeskused ning tugevnes vastasseis demokraatlike tusega (EISA), avati ettevõtluskeskus Washingtonis lääneriikide ning Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Ko- ning valmisid keskused Londonis ja Pariisis. Avati rea vahel. Eesti jaoks oli kõige negatiivsem suundu- 12 uut aukonsulaati. Kokku osales 2024. aastal välis- mus Põhja-Korea sekkumine Venemaa liitlasena ministeeriumi korraldatud üritustel 400 erinevat et- sõtta Ukrainas. 2024. aastal jätkasime tööd meie Aaf- tevõtet. rika fookusriikidega (Keenia, Uganda, Namiibia ja • Usaldusväärne ühendatus, kliimamuutused, kü- Botswana). Eesti oli jätkuvalt aktiivne eelkõige ber- ning digidiplomaatia. Välisministeerium aitas ÜRO-s, Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja kaasa Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimisele Vene Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning teistes organi- elektrivõrgust. Usaldusväärsed ühendused seostu- satsioonides. vad Kolme mere algatuse eesmärkidega. 2024. aastal • Euroopa Liidu laienemine ja õigusriigi temaatika. alustanud Euroopa Komisjon tõi uut energiat Global Eesti tugev strateegiline huvi on Euroopa Liidu laie- Gateway strateegia elluviimisesse. Välisministee- nemine, kus toimus 2024. aastal mitme riigi – Uk- rium aitas kaaskorraldada mõjukat üritust Tallinn raina, Moldova, Albaania ja Montenegro – suhtes eda- Digital Summit. Eesti ja liitlased käivitasid Ukraina siminek. Väga tähtis on, et kandidaatriigid jagaksid kübertoetuse platvormi nimega Tallinna mehhanism. Euroopa Liiduga ühiseid väärtusi, sealhulgas joondu- Kliimadiplomaatia tähtsündmus oli ÜRO kliimakon- mist ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Vene- verents (COP29) Bakuus. maa vastaste sanktsioonidega. Eesti toetas tugevalt • Parem konsulaarabi, üleilmse eestluse hoidmine, Moldovat riigi demokraatliku kursi jätkamisel. Olu- kultuuri- ja avalik diplomaatia. 2024. aastal tehti lise tagasilöögina peatus Gruusia eurointegratsioon kokku 61 747 konsulaartoimingut, mis on 13 prot- riigi juhtkonna sisepoliitiliste valikute tõttu. Jätkus senti vähem kui 2023. aastal. Suurenes digilahen- Euroopa Liidu lepingu artikli 7 (käsitleb Euroopa duste osakaal konsulaarteenustes. Üleilmse eestluse Liidu alusväärtuste järgimist) põhine menetlus Un- hoidmisel olid peamised tegevussuunad välismaal gari suhtes. eesti keele õppe süsteemsem korraldus, seal elavate eesti päritolu noorte kaasamine ja portaali Global Es- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda tonian arendamine. veebilehel Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 | Välisministeerium 54 Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2035“ 2022 2023 2024 2024 2025 siht Regionaalne julgeolek Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne – Allikas: välisministeerium ELi sidusus (EU Cohesion)75 6,7 6,7 – 6,8 6,8 – Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu Eesti koht konkurentsivõie edetabelis (67 22 26 33 25 25 – riiki)76 Allikas: IMD/Competitiveness Eesti kohalolu ja mõju maailmas 84 84 – ≤ 89 ≤ 89 ≤ 89 Allikas: Elcano andmed Statistikaametist; de- tailandmed: Elcano. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (posit- 11 11 – ≤ 11 ≤11 – sioon kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas) Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu ra- port Arengukoostöö osakaal RKT-sse 0,54% 0,28% 0,20% 0,23% 0,26% – Allikas: OECD Tabel 32. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -113 306 -127 524 -130 562 -116 781 -117 710 -110 247 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus riigikaitse arendamisele on kõrge poliitilisel tasandil ja ka Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista elanikkonna seas. rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire • 2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,31 mil- ja tulemuslik rakendumine jardi euroni (prognoositud SKP-st 3,3 protsenti) ning järgmisel neljal aastal ületavad riigikaitse kulud Valdkonna arengukavad kolm protsenti SKP-st. Julgeolekuolukorra kriitilisu- sest tulenevalt on oluline lähiaastatel leida võimalusi Riigikaitse arengukava 2022–2031 kaitsekulude suurendamiseks oluliselt üle kolme Tulemusvaldkonna programmid protsendi SKP-st. • Kaitsevõime arendamine on suunatud uute või- Sõjaline riigikaitse ja heidutus mete loomisele, olemasolevate võimete alalhoiule, Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona soetami- sele, väljaõppele, kaitsevalmiduse suurendamisele, Kaitseministeeriumi valitsemisala piisava arvu tegevväelaste tagamisele ning kaitseots- tarbelise taristu loomisele. 2024. aastal oli väe- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE loome põhitegevusse suunatud vahendite maht kogu kaitsekulust 74,5 protsenti. Uute võimete Positiivsed arengud arendamiseks on kirjeldatud arendusprojektid ning • Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine nende elluviimine on toimunud suuresti plaanipära- julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on selt. seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, • Viimastel aastatel on kokku hangitud või hankep- mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras arenda- rotsessis rohkem kui nelja miljardi euro eest la- mine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna hingumoona. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valit- sus eraldada täiendavad 1,6 miljardit eurot lahingu- moona soetamiseks kuni aastani 2031. 75 EU Cohesion Monitor EU Cohesion Monitor | ECFR. Cohesion monitor uuendati 2020.a ning rohkem seda ei uuendata. 76 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandega on mõõdik asendatud. 55 • Eestisse kaitsetööstuspargi loomise ja laske- mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe moona tootmise alustamisega seotud riigipool- toetuseks sõjaolukorras. sed ettevalmistustööd on kulgenud plaanipära- • Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga selt. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada on nii Eesti kui ka NATO liitlaste otsene julgeole- 2025. aasta augustis ning moona tootmisega alus- kuhuvi. Ukraina sõja jätkumine destabiliseerib jul- tada 2027. aastal. geolekuolukorda maailmas ning võib kaasa tuua • Sõjategevuseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks alga- uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervi- tati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi raja- kuna. mine piiri äärde Venemaa ja Valgevenega. • Eesti annab Ukrainale kaitsealast abi 0,25 prot- 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi kaitse- senti SKP-st ning eesmärk on jätkata Ukraina toeta- ministrid vastavasisulise leppe. mist samas ulatuses ka tulevikus. Abipakettide raa- • 2024. aastal toimus suurõppus (Kevadtorm) ja kaks mes annetati 2024. aastal Ukrainale relvastust, va- lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal rustust ja lahingumoona. Eesti on alates sõja algusest reservteenistusse 14 115 reservväelast. korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui • Ajateenistusse asus 2024. aastal 3867 kutsealust, 1500 Ukraina kaitseväelasele. sealhulgas 49 naist. Riigikaitse arengukavas ette- • 2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alus- nähtud tegevväelaste kasvueesmärk saavutati. tatud Ukraina toetamise algatuste elluviimist. • Kaitsetahte arendamine on suunatud erinevate ela- 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon nikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate tegevuste mürsku. IT-koalitsiooni toel on Ukrainasse jõudnud elluviimisele. Eesti elanike kaitsetahe on alates Vene- kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses IKT-abi, maa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt millest Eesti panus 2024. aastal oli 2,5 miljonit eurot. kõrge, kuid ilmnema on hakanud väsimuse märke. Väljakutsed Ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on vii- mased kolm aastat olnud üle 80 protsendi. • Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – • Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks individuaal- need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa selt valmis kindlasti või pigem kaitsetegevuses osa- võib pärast Ukraina sõja lõppu oma sõjalise või- lema pea 61 protsenti elanikkonnast. Lähiaastatel mekuse kiiresti taastada, prioriteetses lääneringkon- tuleb teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei nas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed väheneks. Olulist tähelepanu tuleb pöörata eri ela- on hetkel suuremad, kui nad olid sõja alguses, ja nikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväela- nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erine- sed ja nende pereliikmed) kaitsetahet tugevdavatele vate avalike allikate andmetel ligi üheksa protsendini ja suurendavatele tegevustele. SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja ra- hunemise märke lähiajal ei näita. Eestile on kriiti- • Kaitsekoostöö arendamisel keskendume kokkule- lise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid pete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti kaitselahendi puudutavas osas NATO uutes kaitseplaanides tagamiseks ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab siirmisvõimekuse tagamiseks vajalikele tegevustele. ühelt poolt täiendavate rahaliste vahendite eralda- 2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokku- mist kaitsevõime arendamiseks, aga teisalt ka kaitse- lepped: Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugev- valdkonna asutuste haldussuutlikkuse arendamist. damise memorandum ning Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart. • Ukraina aitamine võidule – sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks aastakümne- • 2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laien- teks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba damisega. Kasutusele võeti Reedo kaitseväe lin- maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Eesti jätkab nak, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajaduse korral Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Eesti kaitseväe üksuste vastuvõtuks ning majutami- 0,25 protsendiga SKP-st kaitsekulude arvelt. seks nii püsivalt kui ka ajutiselt. Jätkati Ämari len- nubaasi arendamist ning viidi läbi liiklusala re- • Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene- mont, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbe- Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selles sõjas missiooni raames Eesti õhuruumi 365/24/7 põhi- on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine mõttel turvamiseks. Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega – seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julge- • NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saa- olekuotstarbeliste innovaatiliste toodete arendamise bus 2024. aasta augustis Eestisse Hispaania kaitse- aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konku- väe õhutõrjeüksus koos keskmaa õhutõrjesüstee- rentsivõimeline ja kõrge arendustasemega kaitse- miga NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Mis- tööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma sile System). Sellega panustatakse kaitsealliansi ida- panuse liitlassuhete kindlustamiseks eksporditehin- tiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide gute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu. kaitsesse. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • 2024. aastal toimus rahvusvaheline õppus Pikne, veebilehel Alusdokumendid ja õigusaktid | Kaitseminis- mille käigus harjutati liitlasvägede täiendavate teerium üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO 56 Tabel 33.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine77 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, Jah Jah Jah Jah Jah välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022–2031 elluviimise kavast78 Allikas: kaitseministeerium Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 2,15% 3,04%79 3,32% > 3,0% > 3,0% Allikas: kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit 66% 64% 61% > 55% > 66% rünnatakse80 Allikas: avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)81 3335 3514 3687 3656 3766 Allikas: kaitseministeerium Tabel 34. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2026 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -918 459 -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -1 113 051 -1 311 856 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.17 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Tulemusvaldkonna eesmärk Kultuuriministeerium Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eden- dades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimu- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sed elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks Positiivsed arengud Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaa- • Peale vahepealseid erinevatest kriisidest mõjutatud laste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel aastaid näeme 2023. aastal olulist tõusu meie kul- ning Eesti riigi hea maine kujundamisel tuurielus osalemises – 2023. aastal osales kultuu- Strateegilised arengudokumendid rielus 79 protsenti Eesti elanikest. Seda pärast CO- VID-19 pandeemiast kantud 2020. aasta langust, ol- Kultuuri arengukava 2021–2030 les tagasi 2017. aasta väga tugeval tasemel. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 • Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka tead- Tulemusvaldkonna programmid liku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast Kultuuriprogramm rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada Spordiprogramm õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse ja muuseume. 77 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 78 Mõõdiku täpsemad sihttasemed on kaitstud riigisaladusega ja avalikes dokumentides lähtutakse RKAK 2022-2031 elluviimise kava vas- tavusest. 79 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 80 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 prot- sendi. 81 2023. aastal muudeti mõõdiku „Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku sihttaset korrigee- riti lähtudes senisest saavutatud tasemest ja prognoositavast suutlikkusest tegevväelaste arvu suurendada ning ambitsioonist saavutada 2027. aasta lõpuks riigikaitse arengukavas planeeritud sihttase. 57 • 2024. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskusega ja seaduse muutmise ettevalmistamist, sealhulgas Eesti Arhitektide Liiduga. tegi kultuuriministeerium riigikogu kultuurikomisjo- • 2024. aastal tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimis- nile ettepaneku laiapõhjalise kultuuripoliitilise aru- võimekust, sealhulgas võeti üle elutähtsa teenuse telu algatamiseks poliitikavalikute üle. Koostöös sot- korraldaja ülesanded, sest alates 2024. aastast on mi- siaalministeeriumiga toimusid arutelud sotsiaal- nisteeriumi haldusalas kaks elutähtsa teenuse kor- maksu rulluva arvestuse korraldamiseks. raldajat – Eesti Rahvusringhääling ja AS Levira. • Loovisikute õiguste tagamiseks ja toimetuleku • 2024. aasta detsembris lisati UNESCO vaimse kul- parandamiseks suurendati 2024. aastal autori- tuuripärandi esindusnimekirja kaks Eestiga seo- hüvitisfondi ühe miljoni euro võrra. Samaväärselt tud kultuurinähtust: mulgipudru söömine ja val- oluline süsteem on riigieelarvest loomeliitude kaudu mistamine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina ühise loometoetuste ja -stipendiumide maksmine. taotluse alusel põssanka lihavõttemunade kaunis- • Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Esto- tamise traditsioon. nia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja • Toimus Euroopa Liidu rahastusperioodi 2023–2027 kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30 prot- loomemajanduse arendamise meetme rakendamine. senti Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. Jätkus ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotent- 2023. aastal oli Film Estonia meetme netomõju Eesti siaaliga loomeettevõtjate ekspordivõimekuse kasva- majandusele 8,7 miljonit eurot. tamise ning arenguplaanide elluviimise projektide • Koostati Eesti Rahvusringhäälingu seaduse toetamine. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021– muutmise väljatöötamiskavatsus, mille alusel on 2027 tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on loo- koostamisel eelnõu. Eesmärk on ajakohastada Eesti memajanduse arendamise meetme osas täidetud Rahvusringhäälingut puudutav regulatsioon nii, et ning mitterahalist abi saavate alustavate ettevõtjate Eesti Rahvusringhääling saaks täita kooskõlas rah- arvu ning kasusaajate koguarvu osas ületatud. vusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega avaliku • Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spekt- innovatiivsete ideede toomiseks kultuuri- ja loome- riga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka mee- valdkondadesse jätkati loovuurimuse toetamist – lelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes 2024. aasta taotlusvooru kogueelarve oli 405 000 eu- ajal, kohal ja platvormil. rot. • Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täien- • Rakendati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprog- dav toetamine venekeelsete Eesti elanike toomiseks rammi mahus üks miljon eurot, kogumahuga 6,4 mil- ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. jonit eurot aastateks 2023–2026. Toetust said • 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude aren- 11 projekti, nende hulgas näiteks Eesti Muusika- ja dusprojektide toetusmeetme „Raamatukogude Teatriakadeemia projekt „Heino Elleri loomingu te- kiirendi“ rakendamist. Meetme eesmärk on paran- maatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks va- dada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude jaliku andmestiku analüüs ning metodoloogiliste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruu- aluste loomine“; Tallinna Ülikooli projekt „Mineviku mide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta (audio)visuaalsed jäljed Eesti filmiarhiivis 1940– raamatukogutöötajate professionaalsust. 1965“ ja Tartu Ülikooli projekt „Noorte hääled • 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude reformi et- digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid“. tevalmistamist, sealhulgas vastavate õigusaktide väl- • Liikumisharrastuse edendamiseks on kultuuriminis- jatöötamist. Reformi eesmärk on luua lugejatele ter- teeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja tea- viklikult toimiv raamatukoguvõrk nii füüsiliselt kui dusministeeriumi koostöös koostatud liikumisak- ka digimaailmas. tiivsuse edendamise tegevuskava82, mis on alates • 2024. aastal alustati „Kultuuripärandi digitege- 2024. aastast veebis avalikult kättesaadav. vuskava 2024–2029“ rakendamist, mille eesmärk • Spordikoolituse ja -teabe sihtasutus viis 2024. aastal on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digi- läbi uuringu83, mille eesmärk oli kaardistada koolide taalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumi- ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. des. • Eestil on kultuuriesindajad seitsmes riigis, et luua • Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti 2024. võimalused Eesti kultuuriorganisatsioonidele ja loo- aastal kokku 42 spordialal 273 medalit – 80 kulda, visikutele rahvusvahelistumiseks ning toetada Eesti 73 hõbedat ja 120 pronksi. Kuigi Pariisi olümpia- välispoliitiliste eesmärkide täitmist. mängudelt ei õnnestunud medaleid tuua, siis maail- • 2024. aastal viidi koostöös Tartu linnaga edukalt mameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel läbi Euroopa kultuuripealinna programm. Eu- pääseti olümpiaaladel esikolmikusse seitsmel korral. roopa kultuuripealinna idee on näidata Euroopa kul- • 2024. aastal rakendati esimest korda taotlusvooru tuurilist mitmekesisust ning lähendada eurooplasi. spordivaldkonna suurvõistluste korraldamise Tiitlit kandvale omavalitsusele annab see mitmeid toetamiseks. Toetatud võistlustest toimus võimalusi nii enda kui ka oma riigi tutvustamiseks. 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste • Erakorralise Ukraina toetusfondi abil on ellu viidud etapp. Riigi toetus oli 1,1 miljonit eurot ja üritus tõi Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordipro- majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna-Eestisse jekte. Osaletakse Ukraina ülesehitusprojektides koos 2,4 miljonit eurot välisraha, millelt käibemaksu lae- kus riigile vähemalt 0,4 miljonit eurot. Ürituse 82 Tegevuskava - Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 83 Koolide-sportimistingimuste-kaardistamise-aruanne-1.pdf 58  meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 miljonit osalemise vahel, mis on küll mõnevõrra ühtlustunud, eurot. kuid teatud regioonid on maha jäänud, mis vajab • Eesti Olümpiakomitee võttis 2024. aastal vastu Eesti täiendavate tegevuste ja selge fookusega tegevuste spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähene- disainimist. mise kogu Eesti spordivaldkonnas. • Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine • Kultuuriministeerium koostas 2024. aastal analüüsi kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuritee- ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigi- nuste tarbimisele. Ligipääsetavuse alase tead- lise võrgustiku arendamiseks liikumisvõima- likkuse tõstmine on olnud 2024. aasta jooksul oluline luste pakkumisel vabas õhus. Analüüsi raames ko- tegevus, kuid vajab jätkuvalt tähelepanu, sealhulgas gutud tagasiside näitab, et regionaalsete tervisespor- uuenduslike lahenduste kasutusevõtmise ja hoiakute dikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigus- muutmise teel. tanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata. • Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digi- • 2024. aastal tähistati treenerite tööjõukulu toetus- taalse säilitamise tagamine, sealhulgas pärandi- meetme kümnendat toimimisaastat ning riik eral- hoidlate rajamine. Pärandihoidlate rajamine on kul- das treeneri tööjõukuluks meetme suurima toe- tuuripärandi säilimiseks kriitilise tähtsusega, vald- tuse summas 12,2 miljonit eurot. Sellest hoolimata konna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähen- oli treenerite palk nii eelmisel kui ka sel aastal dav reform, kuid hetkel on puudu vahenditest inves- 1400 eurot. teeringuprojekti algatamiseks. Lahendust Euroopa Väljakutsed Liidu üleses koostöös vajab digitaalse pärandi säilita- mine väljaspool Eesti riigipiiri. • Loovisikute ja kultuuritöötajate, sealhulgas huvi- • Liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevad suuri- hariduses hõivatute töötingimuste parandamine. mad väljakutsed on koolide jaoks spordivahendite Arvestades majanduskeskkonna arenguid, sealhul- puudus ja ainekava rakendamine. gas inflatsiooni, on eriti oluline töötingimuste paran- damine. Eesmärk on tõsta kultuuritöötajate kesk- • Treenerite töö väärtustamine, liikumisharrastuse mine brutopalk 90 protsendini Eesti keskmisest pal- ja saavutusspordi edendamine ning spordi ja spor- gast. diobjektide toetusmehhanismide korrastamine. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda • Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgrup- veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Kultuurimi- pide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt. Täna nisteerium on regionaalselt suured erinevused kultuurielus Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Elanike kultuurielus osalemine – 79,%84 – – – 80% Allikas: Statistikaamet Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks 45,2% – – 50% Ei mõõ- korda nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste deta osakaal 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 36. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2026 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -350 364 -342 803 -451 405 -360 725 -317 647 -315 654 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.18 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Kogukondliku Eesti programm Eesti on sidus ja kaasav ühiskond Nutika rahvastikuarvestuse programm Erakondade rahastamise programm Valdkonna arengukava Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Sidusa Eesti arengukava 2030 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkonna programmid Siseministeeriumi valitsemisala Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm 84 2023. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 59 TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE (erinevad näitused, seminarid, põgenike andmebaas, raadio- ja telesaated, lühifilmid). Positiivsed arengud • 2024. aastal käivitus Šveitsi-Eesti koostööprog- • 2024. aastal oli kultuuriministeeriumi teema- ramm, mille eesmärk on parandada eri keele- ja aasta kultuuririkkuse aasta, mille raames pöörati kultuuritaustaga inimestele võimalusi Eesti ühis- tähelepanu Eestis elavate eri rahvuste mitmekesis- konnas aktiivsemaks osalemiseks. Fookuses on tele kultuuridele ja traditsioonidele ning Eesti ainu- Eesti kultuuriruumi tutvustamine, (keeleõppe) nõus- laadsetele kultuuriruumidele ja -kogukondadele. tamisteenuse kättesaadavamaks muutmine, vaba- • 2023. aastal läbi viidud ning 2024. aastal avalda- tahtlike kaasamine, digipöörde toetamine ja meedia- tud Eesti integratsiooni monitooring näitas, et pädevuse tõstmine. Eesti elanikel on suur ühisosa: me kõik hoolime ühis- • Algatati kirikute ja koguduste seaduse muut- konnast, kus ei ole rahvustevahelisi konflikte, kus on mine, et tagada usuliste ühenduste sõltumatus välis- vastastikune usaldus ja kus kõik panustavad majan- mõjutustest ja toetada rahumeelset usulist teenimist. dusse. Need hoiakud on võtmetegurid, mida tuleb • Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitus meede ko- toetada ühiskondlike kontaktide suurendamise ja ko- danikuühiskonna mõju suurendamiseks ning gukonnatunde tekitamise kaudu, kus kultuuril on arengu toetamiseks laste ja noorte aktiivsuse kasva- keskne roll. tamise kaudu. • Alustati Euroopa Sotsiaalfondi+ projekti elluviimist • Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõs- koostöös integratsiooni sihtasutuse, Eesti rahvakul- tis teadlikkust ühiskonnaelus osalemisest, aren- tuuri keskuse ja sihtasutusega Kodanikuühiskonna das sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas kohaliku Sihtkapital. Tegevustega soovitakse toetada ja suu- tasandi koostööd. Siseministeerium kastutab stra- rendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuri- teegilise partnerluse formaati, et koos vabakonnaga taustaga inimeste ning tagasipöördujate osale- kujundada ja viia ellu kodanikuühiskonna poliitikat. mist kogukonnaelus. • Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikuühiskonna • 2024. aastal pakkus integratsiooni sihtasutus tervise hindamiseks ja uurimiseks. eesti keele õppeks 12 743 õppekohta, sealhulgas 1378 õppekohta integratsiooni sihtasutuse eesti • Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvastikure- keele majas ja 11 365 õppekohta keeltekoolidest gistri andmeladu, mis tagab kohalikele omavalitsus- koostööpartnerite juures. 1760 õppekohta olid mõel- tele aruannete ja juhtimislaudade kättesaadavuse. dud püsielanikele ja tagasipöördujatele, 9154 kohta • Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastiku- kohanemisprogrammi Settle in Estonia kursustele registri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni ning 451 kohta kodanikulepingu raames. Keeleõppe- registreerimise avalduste alusel (otsused ilma amet- tegevustes osaleti 3485 korral. nikuta). • Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites • E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüs- osaleti kokku 5422 korral. Kohanemisprogramm teemi, mis edastab inimestele teateid nende and- Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, mil- mete ja menetluste muudatuste kohta. E-rahvasti- lega Eesti riik aitab hiljuti saabunud välismaalas- kuregistrisse lisati võimalus tellida mitmekeelse tel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti standardvormiga tõendeid ja väljavõtteid kätte- ühiskonda sulanduda. Programm koosneb mitmest saamise võimalusega välisesindustest. koolitusest, mille raames saab kohanemiseks vaja- • 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esita- likke teadmisi ja oskusi, sealhulgas tervikliku üle- mise e-teenus. vaate elukorraldusest Eestis ja ka eesti keele al- goskuse. Elluviidavaid tegevusi planeerib kultuuri- • Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi ministeerium ja arendab integratsiooni sihtasutus. valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kok- kulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid. • Aasta jooksul andis integratsiooni sihtasutus enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise tee- Väljakutsed mal. • Kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja • Kaardistati infoteenuse „Eestis kohanemine“ perso- ligipääsetavamaks muutmine, sealhulgas infotee- naliseerimise võimalused ning lisati veel üks osatee- nuse „Eestis kohanemine“ personaalseks sündmus- nus – pangakonto loomine ja tulude deklareerimine. teenuseks arendamine. • Koostöös statistikaametiga valmis juhtimislaud • Kohalike omavalitsuste võimestamine lõimu- „Arengukava Sidus Eesti“, mis annab ülevaate meie mis-, sealhulgas kohanemisteenuste arendamisel ühiskonna sidususe hetkeseisust ja tuleviku eesmär- ning omavalitsuste ametnike ja töötajate valdkond- kidest. Juhtimislaual on hetkel nii arengukava mõõdi- liku pädevuse tõstmine. kud kui ka olulised taustanäitajad. • Võimaluste loomine eri keele- ja kultuuritaustaga ini- • Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega. Por- meste osalemiseks kogukonnaelus. taali Global Estonian arendati koos integratsiooni • Romade sotsiaal-majandusliku lõimumise soodusta- sihtasutusega ja kultuuriministeeriumiga. Lisati mine. uued rubriigid ja koolitusprogramm. • Valmistatakse ette üleilmse eestluse tegevuskava • Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välis- 2026–2029 koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil maal: keeleõpe, stipendiumid noortele, tugi väli- asuvate kogukondadega. seesti meediale, omaalgatuslikele tegevustele. • Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välis- • Eesti mälu säilitamine ja mõtestamine. Koostöös maal. Olemasolevat tööriistakasti kaardistatakse ja Eesti mäluasutuste ja kogukondadega mõtestati ajakohastatakse koostöös erinevate ametkondadega. „Saatuseaasta 1944“ nii Eestis kui ka võõrsil 60 • Tagasipöördujaid kaasatakse laiemalt Eesti ko- • Arendatakse Eesti arutelukultuuri tervikuna ning danikuühiskonda lõimumisse lisaks olemasolevale inimeste oskusi aruteludes osaleda ja diskussiooni mudelile Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega. pidada. • Analüüsitakse ning luuakse uus lähenemine hetkel • Usuvabaduse tagamiseks muudetakse kirikute ja kehtivatele maksusoodustustele ja regulatiivsele raa- koguduste seadust ning taastatakse usurahu õi- mistikule heategevuseks raha annetamiseks. geusumaastikul. • Tugevdatakse Eesti kodanikuühiskonna sidu- • Kasutajatele mugava teenuskogemuse pakkumiseks sust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edenda- uuendatakse rahvastikuregistri tarkvara. des kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi. • Parandatakse rahvastikuregistri kontaktand- • Leitakse võimalused kohanemiseks uute trendi- mete kvaliteeti, millega luuakse eeldus proaktiiv- dega vabatahtlikkuse maastikul, et suurendada sete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks. elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osa- • Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine. lust ühiskonnas. Välismaalaste tuvastamiseks võetakse Eesti isiku- • Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse ava- koodid kasutusele riigi kõigis asutustes, et isikuid tud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osa- oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda. võtul, kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süs- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda teemselt esindada. järgmistel veebilehtedel: • Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 | Siseministeerium korrastamine. Uuendatakse vabaühenduste tege- 2023. tulemusaruanne_TUV Sidus ühiskond.pdf vust reguleerivad õigusaktid, mille muutmine aitaks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele. Tabel 37. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine85 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi – 73% – ≥ 79% ≥ 79% kandjate osakaal, eestlased Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi – 89% – ≥ 86% ≥ 86% kandjate osakaal, teised rahvused Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Ees- – – – ≥ 85% ≥ 87% tiga Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsu- – – – > 38% > 38% ses86 Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusin- 75 77 78 > 72 > 72 deks Allikas: Recommy, rahvastikuregister Tabel 38. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2026 2023 2024 2024 2024 2025 Kulud -28 340 -34 294 -39 517 -30 807 -33 948 -33 464 Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028 1.2.19 Riigikogu Kantselei Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks, sa- loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, muti toetada riigikogu suhtlemisel teiste tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu 85 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 86 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti. 61 institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt Riigikogu esimees osales mitmel rahvusvahelisel parla- ning korraldada riigikogu liikmete ametihüvedega seon- mentide juhtide kohtumisel. duvat. Balti Assamblee eesistujariik Leedu rõhutas julgeolekut, Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu is- demokraatlikke väärtusi ja idapartnerite toetust. Tähistati tungitel, komisjonides, fraktsioonides ja rahvusvahelis- Balti keti 35. aastapäeva. tes delegatsioonides. Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse koostöö raames vastati 196-le erinevaid valdkondi käsit- Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimisteenis- levale päringule. tust, arenguseire keskust, vabariigi valimiskomisjoni ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Avalikkuse teavitamine ja kodanike kaasamine Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja Aastas külastas riigikogu 543 külastusgruppi, külastajaid läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, ko- oli 26 718. Lisaks korraldati ekskursioone ligi 750-le rii- haliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja gikogu haridusprogrammis osalejale. Aprillis toimunud aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. lahtiste uste päeval külastas parlamenti üle 6000 ini- mese. Arenguseire keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku Jätkuvalt toimusid noorte parlamentide simulatsiooni- vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi mängud. Jaanuaris kogunes noorte riigikogu, septembris arengusuundi. peeti 19. korda Mudel-Euroopa Parlamendi sessioon. Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu Riigi valimisteenistus valimise seaduse esimeses paragrahvis sätestatud põhi- mõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- 2024. aasta esimesel poolaastal oli põhitähelepanu juu- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tege- nis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmis- vuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- tusel ja läbiviimisel. test tulenevaid ülesandeid. Koostöös riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne keskusega tehti vajalikud arendused valimiste infosüs- on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandi- teemi kasutamiseks Euroopa Parlamendi valimistel. daatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätesta- Riigi valimisteenistus korraldas vaatlusprogrammi rah- tud nõuetele. vusvahelistele vaatlejatele. Programmi kuulusid semina- Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne rid, valimisjaoskondade külastamine ja e-häälte luge- kontroll mise jälgimine. E-hääletamise süsteemi tulevikuarendustest jätkus mo- - Riigikogu XV koosseis võttis 2024. aasta kahel is- biiliga hääletamise arendus. Valmis Smart-ID tugi valija- tungjärgul vastu 123 õigusakti. rakendusele. - Aruandlusperioodil toimus 127 istungit, sealhulgas kaks täiendavat istungit. Arenguseire keskus - Toimus kuus erakorralist istungjärku. - Menetlusse võeti 22 kollektiivset pöördumist. Arenguseire keskus tegeles 2024. aastal viie uurimissuu- - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse naga: aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis, per- arutelu. sonaalriigi tulevik, majanduse konkurentsivõime tulevik, - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi- eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas kogu ees 22 korral. ning kohalike avalike teenuste aegruumilise kättesaada- - Poliitilise avaldustega esineti riigikogu ees kaheksal vuse tulevik. Lisaks tehti järelseiret kolmele varasemale korral. teemale: rohepöörde stsenaariumid Eestis, õpetajate jä- - Umbusalduse avaldamine ja otsustamine toimus relkasvu tulevik ning Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõ- neljal korral. jud Eestile. - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati 87 Avaldati kolm uurimissuuna raportit, valmis neli uurin- arupärimist ja 160 kirjalikku küsimust. gut ning 16 lühiraportit. Lisaks anti välja trendiraport - Õiguskantsler esitas riigikogule neli ettepanekut. „Pikksilm“ ning kinnitati kaks uut uurimissuunda 2025. aastaks. Parlamentaarne tegevus riigikogu komisjoni- des Erakondade rahastamise järelevalve komisjon Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. Lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrollimi- Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 822 is- sele algatati vaadeldaval perioodil mitmeid menetlusi tungit: erakonnaseaduse rikkumiste kohta ja osaleti mitmes ko- misjoni ettekirjutustega seotud kohtuvaidluses. Ena- - Alatistes komisjonides 687 istungit; masti olid rikkumised seotud riigikogu 2023. ja Euroopa - Erikomisjonides 135 istungit. Parlamendi 2024. aasta valimiskampaaniate rahastami- sega. Parlamentaarne koostöö rahvusvahelisel ta- sandil Märkimist väärib komisjoni veebipõhise aruandekesk- konna uuendamine, mis lõppes 2024. aasta aprillis. Välissuhtluse peamine teema oli 2024. aastal Ukraina jät- kuv toetamine Venemaa valla päästetud agressioonisõjas. Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2024. aasta te- gevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – 2024. aastal külastas Eestit mitu Ukraina kõrget riigitege- Riigikogu. last, sealhulgas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. 62 1.2.20 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- Kohtunikueksamikomisjon vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute 2024. aastal saabus 13 eksamile lubamise taotlust, ek- seaduses ning kohtumenetluse seadustes ja seadustikes. sami positiivselt sooritajaid ei olnud. Viidi läbi kolm koh- Põhiseaduse järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja põ- tunikukonkurssi kümne kohtunikukoha täitmiseks, kuhu hiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kandideeris 25 isikut. 2024. aasta lõpu seisuga oli ametis kaasa aidata õigusemõistmise korrakohasele toimimi- 59 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. sele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalit- suskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujunda- Koolitusnõukogu des. Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike koolituse strateegia Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvald- aastateks 2025–2027, 2025. aasta kohtunike koolitus- konna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib kohtute programmi ning alla kolmeaastase staažiga kohtunike haldamise nõukoda. ametioskuste koolitusprogrammi ja selle läbimise korra. Samuti kinnitati kohtulahendi koostamise soovitused Personal kõigis menetlusliikides. 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli riigikohtus 96 tee- Kohtunike distsiplinaarkolleegium nistuskohta (üks tähtajaline), neist 20 riigikohtuniku kohta, 50 ameti- ja 26 töökohta. Tööjõu koguvoolavus 2024. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süü- aastas oli 14,38 protsenti (2023. aastal 16,3 protsenti), distusasja, mis mõlemal juhul päädisid kohtunike suhtes vabatahtlik voolavus 11,06 protsenti (2023. aastal 11,95 süüdimõistva otsuse tegemisega, ühel juhul isegi koh- protsenti). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 13 teenistu- tuniku ametist tagandamisega. jat (2023. aastal 15) ning tööle asus kümme teenistujat (2023. aastal 11). Kohtunike eetikanõukogu 2024. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral. Eelarve Riigikohtu 2024. aasta esialgne eelarve oli 6 901 990 eu- Koolitustegevus rot (välja arvatud tulude arvelt tehtavad kulutused ja vä- Aasta jooksul toimus 62 kohtunike koolitust (73 kooli- litoetused). 2023. aastast toodi üle 186 951 eurot. Riigi tuspäeva; osaluskordi kokku 3213; osales 94,3 protsenti 2024. aasta lisaeelarve seaduse alusel vähendati riigi- kohtunikest, sealhulgas 100 protsenti alustavatest koh- kohtu kulude eelarvet 35 940 euro võrra. Sihtotstarbe- tunikest). Kohtuteenistujatele korraldati üheksa kooli- liste vahendite reservist eraldati riigikohtule 7258 eurot tust (Harju maakohtu koostööleping). Koostöös prokura- IT-valdkonna vajaku katteks. Riigikohtu lõplikust eelar- tuuri ja Eesti advokatuuriga korraldati kaheksa koolitust vest (7 060 259 eurot) moodustasid piirmäärata vahen- (prokuröride osaluskordi kohtunike koolitustel 145, ad- did 33,1 protsenti ehk 2 335 279 eurot (2023. aastal vokaatidel 507). Välisrahastusega koolitustest lõppesid 32,1 protsenti ehk 2 175 352 eurot), piirmääraga vahen- Norra programmi koolitused. Algas rahastus Euroopa did 66,9 protsenti ehk 4 724 980 eurot (2023. aastal Sotsiaalfond+ vahenditest, mis katab noorte kuritege- 67,9 protsenti ehk 4 601 979 eurot). vuse ennetuse teemade koolitamise aastatel 2025– 2027. Jätkus koostöö Euroopa Õigusakadeemia (ERA) projektis Õigusemõistmine „Baltic Network of EU Law Experts“. Toimusid Sisejul- 2024. aastal esitati kokku 2661 menetlustaotlust – tsivii- geolekufondi (ISF) projektist „Kohtuteenistujate ja pro- lasjades 920, kuriteo- ja väärteoasjades 872 ning hal- kuröride koolitused“ rahastatud koolitused ning õppevi- dusasjades 869. Koos varasemaga oli menetluses 2988 siidid (Madalmaad, Ameerika Ühendriigid). Riigikohus taotlust (üks protsent rohkem kui 2023. aastal). Läbi osaleb jätkuvalt aktiivselt Euroopa õigusalase koolituse vaadati 2613 taotlust. Menetlusse võtmise otsus tehti võrgustiku (EJTN) töös. Riigikohtu kaudu osalesid esi- 2064 taotluse kohta, millest menetlusse võeti 241 taot- mese ja teise astme kohtunikud 2024. aastal väliskooli- lust (12 protsenti). Põhiseaduslikkuse järelevalve vald- tustel kokku 66 korda. Koolitusnõukogu pidas kohtunike konnas vaadati läbi 27 asja. Riigikohtu jõudlus koolituse strateegia rakendamist 2024. aastal edukaks ja 2024. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli tulemuslikuks. 98 protsenti. Keskmine puhas menetlusaeg eelmenetlu- ses oli 54 ja põhimenetluses 150 päeva. Detailsema üle- Välissuhtlus vaatega saab tutvuda platvormil Microsoft Power BI. Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni liige, sealhulgas kahe organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks Kohtunike omavalitsuskogude töö korralda- regulaarsele suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide mine (välislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) Täiskogu toimus 2024. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Riigikohus korraldas koostöös Eesti Rahvusvahelise Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) Ukraina 15-liikme- Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXIII kor- lisele delegatsioonile nädalase õppevisiidi Eestisse. Sa- ralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja justiits- muti võõrustas riigikohus kümneliikmelist Läti Ülem- ministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust kohtu nõunike delegatsiooni. Riigikohtu esindajad osale- oli keskne aruteluteema kohtute arengusuunad. Viidi sid Vilniuses Balti riikide ülemkohtute iga-aastasel koh- läbi kaks paneeldiskussiooni teemadel „Millist kohut tumisel ja riigikohtu 17-liikmeline delegatsioon võttis Eestile soovime?“ ja „Kuidas kohus vastaks paremini osa Soome kõrgema halduskohtu korraldatud ühissemi- kohtusse pöörduvate inimeste ootustele?“ narist. 63 Kohtute aastaraamat muutmist, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tege- 2024. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis välja vust ja õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning „Kohtute aastaraamatu 2023“. Aastaraamatu kandev kinnitati „Kohtu arengukava 2024–2030“. teema oli kohtuhaldusmudel ja kohtute arengukava. Aas- Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest taraamat sisaldab ka kohtunike omavalitsuskogude tege- vuse kokkuvõtteid ja statistikat. Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruand- lus: Statistika | Riigikohus; koolitus: Koolitus on osa koh- Kohtute haldamise nõukoda tunikuametist | Riigikohus; kohtunike omavalitsusko- Kohtute haldamise nõukoda pidas 2024. aastal neli is- gude töö: Kohtunike omavalitsuskogud | Riigikohus; tungit. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuhaldusmudeli kohtute aastaraamat: Aasta 2024 – Kohtute aastaraamat. 1.2.21 Riigikontroll Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2024. aastal neli korda. Uue tasuvusanalüüsi kavandi kohaselt on Rail valmis riigikontrolli auditiosakonnal 20 auditit ja ülevaa- Balticu projekti arendamise hinnanguline maksumus det ning lisaks sellele mitmeid märgukirju. Põhjalikuma kasvanud 5,8 miljardilt eurolt 2017. aastal 23,8 miljardi tähelepanu all olid haridus, töövaldkond, sotsiaalkaitse euroni 2023. aastal. ja tervishoid; taristu, energeetika ja keskkond; siseturva- lisus ja riigikaitse; infotehnoloogia; kohalikud omavalit- Euroopa Liidu määruses sätestatud projektitähtajast – sused ning riigi raamatupidamine ja tehingute seaduslik- 2030 – kinnipidamiseks ja suurenenud kulude haldami- kus. Riigikontrolli analüüsiosakond koostas riigikontrolli seks on Eesti, Läti ja Leedu otsustanud viia Rail Balticu aastaraporti tegevuspõhise eelarvestamise teemal, kaks projekti ellu kahes osas. Rail Balticu projekti esimene auditiaruannet ja kaks ülevaadet, lisaks tehti lühiana- etapp viiakse ellu vähendatud ulatuses, näiteks ehita- lüüse riigi osalusega äriühingute (näiteks lennundu- takse kohalikud peatused hiljem või ulatuses, mis tagab settevõtte Nordica) kohta. minimaalse funktsionaalsuse, rajatakse osaliselt kahe asemel ainult üks rööpapaar. See tähendab, et kogu pro- 2024. aasta mahukaimad tööd jekti elluviimiseks vajalik lisarahastuse summa väheneb 10,1 miljardini: Eesti osas 1,8, Läti osas 4,4 ning Leedu Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.– osas 3,9 miljardi euroni. Auditi ajal puudus teise etapi 2024. aastal. Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: re- ajakava. formi tulemused ja vajalikud edasised otsused *** Riigikontroll tõi välja, et praegune eelarvestamine on kunstlik, ebapraktiline ja riigi rahakotist selge pildi saa- Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruandeid, mis käsitle- mine on muutunud veelgi keerukamaks. Eesti riigieelar- sid kaitseotstarbelisi hankeid, õpetajate vastavust kvali- vet hakati koostama tegevuspõhiselt, sest see pidi rahan- fikatsiooninõuetele ja nende ainepädevust, riigimetsa dusministeeriumi lubaduse järgi andma riigikogule ja va- majandamise keskuse puidumüüki kestvuslepingutega litsusele parema tööriista riigi tulude, kulude ja kokku- kokkuleppehinna alusel, riigi tegevust tervishoiutee- hoiukohtade üle otsustamiseks. Riigikontrolli analüüs nuste kvaliteedi tagamisel ja nii edasi. näitab, et seda ei ole viie aastaga juhtunud. Riigieelarve näeb välja tegevuspõhisena, kuid riigieelarve kulude *** taotlemisel ja otsustamisel ei keskendu ministeeriumid, Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve valitsus ega riigikogu ei senistele ega oodatavatele tule- kontrolli erikomisjoni istungitel ja alatiste komisjonide mustele. Samuti ei ole eelarvereform muutnud täpse- istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi maks teadmist, kuhu ja miks praeguseks juba pea 20 mil- täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas riigi- jardit eurot aastas kasutatakse. kogu liikmete küsimustele, saatis märgukirju, avaldas ar- Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus tikleid ja tutvustas riigikontrolli töö tulemusi konverent- ja tehingute seaduslikkus sidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Samuti koostas riigikontrolör mitu märgukirja, kus käsitles haridus- ja Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajas- teadusministri katset lahendada käskkirjaga küsimusi, tas kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit mida saab teha vaid riigikogu riigieelarvet muutes. Riigi- ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja ra- kontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise aval- havoogusid. Riigikontrolli arvates olid riigi majanduste- dasid ühisseisukoha, et riigieelarve koostamine vajab hingud olulisel määral sooritatud kooskõlas riigieelarve olulist reformimist. seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll *** tegi märkuse kaitseministeeriumi kohta, kuna ministee- Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- rium oli näidanud 2023. aasta eelarve täitmise aruandes kontrolli põhitegevust. Toetus hõlmab auditite kvali- kokku 189,9 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi va- teedi- ja metoodikatuge, andmeanalüütika arendust, per- rasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid mis ei olnud sonalitööd, välissuhtlust, infotehnoloogia kasutamist, aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult Eestisse jõudnud. hoonehaldust ja asjaajamist, finantsjuhtimist ja raamatu- Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli ühine ülevaade Rail Bal- pidamist ning õigusnõustamist. Andmeanalüütika vald- ticu projekti kohta konna arendusprojektid hõlmasid eelkõige riigi majan- dusaasta koondaruande automatiseeritud andmevahe- Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused uurisid tuse arendamist. Rail Balticu projekti elluviimist nii riiklikul kui ka rah- vusvahelisel tasandil. Audit näitas, et Rail Balticu projekti Välissuhtluse valdkonnas pikendati riigikontrolli man- elluviimise eeldatavad kulud on kasvanud rohkem kui daati EUROSAI IT-töörühma (ITWG) eesistujana aasta- teks 2024–2027. Korraldati kaks suurüritust: EUROSAI 64 IT-töörühma virtuaalne kevadkoosolek ning hübriidvor- 2024. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- mis aastakoosolek Norras. Riigikontrolör külastas juunis suhtes 80 inimest, kellest aktiivselt töötas 77. Kiievit, kus toimusid kohtumised Ukraina Ülemraadas ja 2024. aasta lõpu seisuga oli teenistujate hulgas mehi 34 Ukraina Riigikontrollis. protsenti ja naisi 66 protsenti. Teenistujate keskmine va- nus oli ligikaudu 44 aastat. 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- Presidendi patroonluse all toimuva ning Eesti Mälu Ins- denti põhiseadusest ja seadusest tulenevate ülesannete tituudi korraldatava teise maailmasõja kestel Eestist põ- täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigi- genenud isikute andmebaasi koostamise esimene etapp sisest ja -välist suhtlemist, infovahetust meedia, ava- lõppes ning ligi 65 000 põgeniku andmetega saavad uuri- likkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte jad edasi töötada. ning täidab teisi ülesandeid. Riigipea külastas 2024. aastal paljusid Eesti piirkondi Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ettevõt- jate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu Vabariigi President kuulutas 2024. aastal välja 73 sea- edendajate ning eestvedajatega. Kohtumised toimusid dust ja jättis välja kuulutamata kaks seadust. Ühe välja- rõhuga haridusvaldkonnal, eriti inseneri- ja kutseharidu- kuulutamata jäetud seaduse võttis riigikogu muudetud sel ning tööstusel ja ettevõtlusel. Lisaks paljudele lühe- kujul uuesti vastu. 2023. aasta detsembris vastu võetud matele külastustele tegi president põhjalikumad visiidid ja teist korda välja kuulutamata jäetud seaduse asju Raplamaale, Kagu-Eestisse, Ida-Virumaale ja Viljandi- pöördus Vabariigi President riigikohtusse ettepanekuga maale, samuti ringsõidu suursaartel, ning külastas Tal- tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigi- linnas asuvaid ettevõtteid. kohus aktsepteeris 2024. aasta aprillis riigipea ettepa- neku. Välissuhtlus Riigipea tegi kuus Vabariigi Valitsuse koosseisu puudu- Riigipea käis 22 välisvisiidil ja võõrustas teiste riikide tavat otsust: vabastas valitsuse ametist ja nimetas presidente kümnel korral. Kokku toimus 32 visiiti: üks ametisse uued ministrid, määras peaministrikandidaa- väljaminev riigivisiit Botswana Vabariiki ning ametlikud diks Kristen Michali, nimetas ametisse tema juhitud Va- visiidid Iraagi Vabariiki, Küprose Vabariiki, Türgi Vaba- bariigi Valitsuse ja vabastas ametist eelmise valitsuse. riiki ja Jordaania Hašimiidi Kuningriiki. Ülejäänud visii- did (16) olid töövisiidid. Laienes visiitide geograafiline Ametisse nimetamine ja auastmete andmine ulatus (Aafrika ja Lähis-Ida) ning jätkus tava teha vähe- President tegi 45 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja malt kord aastas solidaarsusvisiit Ukrainasse. Toimus vi- täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning ta- siit Saksamaale, millel osales Eesti digiettevõtete ning gasikutsumise kohta ning kaks otsust kohtunike kultuuridelegatsioon. Eesti teaduse rahvusvahelistumise ametisse nimetamise ja neli otsust vabastamise kohta. seisukohast oli oluline visiit Genfi, mille raames toimus President andis 19 käskkirja kaitseväelastele auastmete Eesti liitumistseremoonia Euroopa Tuumauuringute Or- andmiseks. Seoses arenguseire nõukoja liikme ametisse ganisatsiooniga. Riigipea välisvisiitidele on lisaks ette- nimetamisega andis riigipea kaks käskkirja. võtjatele kaasatud ülikoolide esindajaid. Mais toimus Soome uue presidendi Alexander Stubbi rii- Teenetemärkidega autasustamine givisiit Eestisse. Ametlikul visiidil käisid Ukraina presi- Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 151 dent Volodõmõr Zelenskõi, Hispaania kuningas Felipe VI, riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati üks riiklik teene- Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ja Al- temärk Ukraina sõdurile ja 30 teenetemärki seoses baania president Bajram Begaj. Töövisiitidel käisid Soome riigivisiidiga Eesti Vabariiki. President annetas Šveitsi Konföderatsiooni president Viola Amherd, Islandi 2024. aastal kokku kolme otsusega 182 riiklikku teene- president Guðni Th. Jóhannesson. Tallinnas toimunud temärki. Ühendekspeditsiooniväe liidrite kokkusaamise raames olid presidendil kohtumised Soome ja Leedu riigipea- Armuandmine dega ning Suurbritannia peaminister Keir Starmeriga. Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 72 süüdi- Aasta olulisim mitmepoolne sündmus oli traditsioonili- mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- selt ÜRO peaassamblee New Yorgis. Samuti osales presi- tati ette neli armuandmist käsitlevat otsust. dent kolme mere algatuse tippkohtumisel Vilniuses, Ida- ja Kesk-Euroopa riigipeade kohtumisel Riias ning Jalta Riigisisene tegevus Euroopa Strateegia konverentsil Ukrainas. Riigipea käis Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõne- Arraiolose grupi kohtumisel Krakowis ja 3B presidentide sid, tervitusi ja sõnavõtte. Samuti toimusid riigisisesed regulaarsel kohtumisel Klaipėdas. Augustis toimus Eesti, kohtumised eri valdkondade esindajatega, valitsuse ning Läti ja Leedu presidendi toetusvisiit Moldovasse. riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi kantselei kor- Volikirjad raldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste tähtpäevade tähis- tamist, samuti meie keele ja kultuuri väärtustamiseks 2024. aastal andis Vabariigi Presidendile oma volikirja olulisi sündmusi. üle 27 välisriigi suursaadikut. Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad (kaasa arvatud kaasakreditee- Samuti jätkus riigipea tegevus Eesti Kodukaunistamise ringud) 43 korral. Ühenduse, Lennart Meri konverentsi, Inimõiguste kon- verentsi ja Carolin Illenzeeri Fondi patroonina. 65 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei Õiguskantsleri kantselei ülesanne on õiguskantsleri te- Institution – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab gevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi vate ülesannete täitmisel. ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Õiguskantsleri ülesanne on teostada järelevalvet õigust- Õiguskantsler esitab kord aastas riigikogule aastaüle- loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, vaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise kontrollida isikute põhiõiguste ning vabaduste järgimist kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodule- avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, hel Õiguskantsleri aastaülevaade 2023/2024. täita lasteombudsmani funktsiooni ning olla Eesti Vaba- Kirjaliku ülevaate 2023/2024. aasta tegevustest kuni riigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konvent- 1. septembrini 2024 esitas õiguskantsler riigikogule siooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler 2024. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise sulise suulise ettekande. üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult Ettekande ning sellele järgnenud riigikogu liikmete küsi- isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, muste ja õiguskantsleri vastustega saab tutvuda riigi- töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. kogu veebikeskkonnas: Stenogramm - Riigikogu. Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse (National Human Rights 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused Iga organisatsiooni sisekontrollisüsteemi, sealhulgas si- töötaja või osakond, kas teenust ostetakse sisse või kasu- seauditi eest vastutab alati organisatsiooni juht. Siseau- tatakse muud lahendust – on organisatsiooni otsustada. diti tegemine ja eriti selle lisandväärtus oleneb eelkõige Eesti avaliku sektori siseaudit järgib Siseaudiitorite Ins- mõistmisest, et sõltumatu pädev siseaudit on juhtkon- tituudi (The Institute of Internal Auditors, IIA) välja töö- nale kasulik töövahend organisatsiooni eesmärkide saa- tatud siseauditeerimise standardeid, mille kohaselt peab vutamiseks, kuna võimaldab hinnata sisekontrollisüs- siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks perioodilisele si- teemi toimivust. Oluline on, et otsustajad mõistaksid kva- semisele hindamisele vähemalt kord viie aasta jooksul liteetse siseauditi olulisust Eesti avaliku sektori kontrol- hindama väline sõltumatu spetsialist. limehhanismide piisava tugevuse ja tõhususe tagamisel. Siseauditi osakonna tegevusaruande 2024. aasta kohta Ajalooliselt kujunes siseaudit suurte rahvusvaheliste esitas üheteistkümnest ministeeriumist kaheksa. Aruan- korporatsioonide juhtkondade toetamiseks, et hinnata nete kohaselt mullu sisemisi ega väliseid kvaliteedihin- sisekontrollisüsteemi toimivust eraldiseisvates allüksus- damisi ei tehtud. tes. Eesti riigi asutused ja ettevõtted on suhteliselt väike- Jaanuarist 2025 hakkavad kehtima uued siseauditi stan- sed ja kompaktsed. Vabariigi Valitsuse seaduse alusel dardid, sealhulgas kvaliteedi hindamise reeglid. Nende luuakse siseaudiitori ametikoht või siseauditi üksus täi- rakendamist on mõistlik hinnata alles mõne aasta möö- desaatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses vaja- dudes. Seega lähiaastatel ministeeriumite siseauditi ük- duspõhiselt. Siseauditi vorm – see, kas seda teeb oma suste kvaliteedihindamisi pigem ei kavandata. 66 2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupida- mise aastaaruanne 2.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad Käibevara Raha 2 723,4 2 365,2 2 496,4 1 590,8 1 428,2 1 415,1 a2 Finantsinvesteeringud 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 a3 Maksu-, lõivu- ja trah- vinõuded 1 826,3 1 467,2 1 387,5 1 918,8 1 537,8 1 454,2 a4 Muud nõuded ja ette- maksed 1 851,8 2 066,4 1 676,8 1 403,9 1 347,3 1 034,0 a5 Tuletisinstrumendid 90,0 59,7 199,8 0,0 0,0 0,0 a18 Varud 1 415,2 660,6 714,4 755,4 37,9 40,0 a7 Immateriaalne käibe- vara 74,5 216,5 444,1 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 98,0 69,2 62,2 0,8 3,1 3,1 a14 Käibevara kokku 9 891,6 8 046,5 8 590,3 7 464,3 5 479,3 5 544,5 Põhivara Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 549,7 524,1 430,8 a8 Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 87,6 90,7 89,4 4 505,4 4 514,4 4 490,0 a9 Finantsinvesteeringud 766,9 634,8 480,0 729,2 602,2 453,0 a3 Muud nõuded ja ette- maksed 761,9 795,7 941,4 1 032,8 1 040,9 1 193,2 a5 Tuletisinstrumendid 213,3 257,8 496,5 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvarainvesteerin- gud 103,2 98,3 83,2 37,2 36,9 37,0 a10 Materiaalne põhivara 12 536,7 11 351,3 10 803,2 4 292,7 3 843,2 3 471,5 a11 Immateriaalne põhi- vara 430,3 385,5 333,2 240,0 215,9 180,3 a12 Bioloogilised varad 1 875,4 2 411,5 2 170,3 7,4 28,0 27,7 a14 Põhivara kokku 16 775,3 16 025,6 15 397,2 11 394,4 10 805,6 10 283,5 Varad kokku 26 666,9 24 072,1 23 987,5 18 858,7 16 284,9 15 828,0 67  Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed 721,0 658,4 700,2 744,9 677,9 716,6 a4 Võlad tarnijatele 609,3 572,4 532,0 284,5 209,0 218,6 Võlad töötajatele 225,3 215,2 188,5 85,8 83,3 71,7 Maksude, lõivude, trah- vide kohustised 506,3 463,0 435,5 487,4 442,4 418,5 a4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 595,5 3 133,7 2 639,3 4 208,8 3 694,5 3 087,7 a15 Eraldised 319,9 378,1 855,6 154,4 137,7 387,7 a16 Laenukohustised 1 383,2 1 103,1 1 327,8 1 114,5 580,3 417,8 a17 Tuletisinstrumendid 22,6 67,8 169,1 0,0 0,0 0,0 a18 Lühiajalised kohusti- sed kokku 7 383,1 6 591,7 6 848,0 7 080,3 5 825,1 5 318,6 Pikaajalised kohustised Eraldised 4 961,4 4 624,0 4 111,1 4 870,1 4 521,9 4 025,7 a16 Laenukohustised 8 308,9 7 096,5 5 621,5 6 142,2 5 195,2 4 542,5 a17 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 123,3 120,8 119,5 129,7 130,1 132,5 a15 Tuletisinstrumendid 4,7 16,6 32,1 0,0 0,0 0,0 a18 Pikaajalised kohusti- sed kokku 13 398,3 11 857,9 9 884,2 11 142,0 9 847,2 8 700,7 Kohustised kokku 20 781,4 18 449,6 16 732,2 18 222,2 15 672,3 14 019,3 Netovara Vähemusosalus 314,5 303,5 301,9 0,0 0,0 0,0 Riigi netovara Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 505,0 491,6 474,3 505,0 491,6 474,3 a20 Riskimaandamise re- serv 145,6 141,6 698,4 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 14,6 13,3 12,5 0,0 0,0 0,0 Hübriidvõlakirjad 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 a17 Akumuleeritud tulem 4 507,3 4 672,5 5 768,2 131,4 121,0 1 334,4 Riigi netovara kokku 5 571,0 5 319,0 6 953,4 636,4 612,6 1 808,7 Netovara kokku 5 885,5 5 622,5 7 255,3 636,4 612,6 1 808,7 Kohustised ja neto- vara kokku 26 666,9 24 072,1 23 987,5 18 858,7 16 284,9 15 828,0 68 2.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2024 2023 2024 2023 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 814,7 12 427,4 13 967,7 12 582,9 a4 Kaupade ja teenuste müük 4 173,9 4 398,6 431,9 520,9 a21 Saadud toetused 1 299,0 1 317,0 1 200,7 1 255,5 a19 Muud tulud 287,2 432,2 213,6 221,3 a22 Tegevustulud kokku 19 574,8 18 575,2 15 813,9 14 580,6 Tegevuskulud Antud toetused -7 822,2 -7 602,0 -8 404,2 -8 086,0 a19 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 789,0 -4 432,2 -4 789,0 -4 432,2 a4 Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -49,4 -39,5 -49,4 -39,5 a4 Tööjõukulud -2 607,7 -2 498,9 -1 452,8 -1 431,0 a23 Majandamiskulud -2 895,5 -2 733,0 -1 074,4 -964,4 a24 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -937,6 -1 449,3 -357,2 -357,0 a25 Muud kulud -282,0 -594,3 -130,9 -136,6 a26 Tegevuskulud kokku -19 383,4 -19 349,2 -16 257,9 -15 446,7 Tegevustulem 191,4 -774,0 -444,0 -866,1 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -507,3 248,4 -22,9 0,3 a14 Finantstulud ja -kulud a27 Tulem osalustelt -6,8 2,1 242,4 178,6 Intressikulu -511,1 -391,0 -459,2 -338,7 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 163,4 93,4 157,9 67,7 Muud finantstulud 4,5 4,7 3,9 4,2 Muud finantskulud -0,4 -0,3 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -350,4 -291,1 -55,0 -88,2 Aruandeperioodi tulem -666,3 -816,7 -521,9 -954,0 Sh riigi osa tulemist -690,2 -837,8 -521,9 -954,0 Sh vähemusosaluse osa tulemist 23,9 21,1 0,0 0,0 69 2.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2024 2023 2024 2023 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 191,4 -774,0 -444,0 -866,1 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 937,6 1 449,3 357,2 357,0 a25 Kasum/kahjum põhivara müügist -23,5 -28,0 -20,6 -26,4 a22 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -663,3 -798,4 -586,7 -751,3 a19 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 330,8 460,5 627,2 672,3 a19 Muud mitterahalised tulud ja kulud -51,6 -288,7 -0,2 -0,2 Kokku korrigeeritud tegevustulem 721,4 20,7 -67,1 -614,7 Käibevarade netomuutus -293,6 -406,1 -517,6 -167,1 Kohustiste netomuutus 733,3 165,3 552,7 -27,0 Kokku rahavood põhitegevusest 1 161,1 -220,1 -32,0 -808,8 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -2 182,7 -1 958,5 -814,0 -733,0 a13,a17 a5,a10, Laekunud põhivara müügist 37,3 36,9 29,3 34,3 a11,a14 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 788,7 790,7 708,4 747,9 a19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -352,3 -451,6 -702,0 -686,8 a19 Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetami- sel -8 784,8 -1 583,2 -8 783,7 -1 576,1 Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 8 121,5 2 063,9 8 121,0 2 061,6 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -132,0 -171,1 -140,9 -190,4 a3,a5 Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) 0,0 -3,3 -82,4 -168,8 a8,a9 Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus a3,a7, ära antud raha) 36,0 32,8 144,2 143,6 a8,a9 Laekunud dividendid 5,1 2,7 272,0 223,8 a9 Makstud dividendid -12,8 -19,2 0,0 0,0 a9A Antud laenud -28,5 -33,8 -0,1 -0,1 a6 Laekunud laenude tagasimaksed 79,3 155,1 11,5 11,3 a6 Laekunud finantstulud 154,3 85,0 116,7 53,0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 270,9 -1 053,6 -1 120,0 -79,7 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustiste võtmisest 4 424,1 3 088,1 3 933,3 1 531,4 a17 Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 391,7 0,0 0,0 0,0 a17 Laenukohustiste tagasimaksed -2 944,9 -1 859,4 -2 452,6 -720,7 a17 Makstud intressid ja muud finantskulud -362,1 -221,9 -245,0 -140,6 Klientide hoiuste muut -40,8 135,7 78,9 231,5 a15 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 468,0 1 142,5 1 314,6 901,6 Puhas rahavoog 358,2 -131,2 162,6 13,1 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 365,2 2 496,4 1 428,2 1 415,1 a2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 723,4 2 365,2 1 590,8 1 428,2 a2 Raha ja selle ekvivalentide muutus 358,2 -131,2 162,6 13,1 70 2.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Riigi netovara Omandireformi re- Akumuleeritud tu- Hübriidvõlakirjad Stabiliseerimisre- Riskimaandamise Vähemusosalus Muud reservid Kokku Kokku reserv serv serv lem Lisa Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 0,0 698,4 12,5 5 768,2 6 953,4 301,9 7 255,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valit- sussektori üksustele -6,6 -6,6 -6,6 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 1,9 1,9 1,9 a11 Aruandeperioodi tulem -837,8 -837,8 21,1 -816,7 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 -556,8 0,8 -1 079,8 -1 635,8 20,8 -1 615,0 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,4 1,4 1,4 Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 a9A Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 0,0 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 4,0 4,0 4,0 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 5,8 5,8 5,8 a11 Aruandeperioodi tulem -690,2 -690,2 23,9 -666,3 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 4,0 1,3 -852,3 -847,0 23,8 -823,2 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordne arvelevõtmine 707,8 707,8 707,8 a7 Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7 a17 Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9 a17 Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9A Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8 a9A Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 507,3 5 571,0 314,5 5 885,5 71  B. Konsolideerimata aruanne Stabiliseerimis- Omandireformi Akumuleeritud Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 1 334,4 1 808,7 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,8 1,8 a11 Aruandeperioodi tulem -954,0 -954,0 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 196,1 -1 196,1 Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,8 5,8 a11 Aruandeperioodi tulem -521,9 -521,9 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -684,0 -684,0 Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arvelevõtmine 707,8 707,8 a7 Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 131,4 636,4 72 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne tuh eurot Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve (A) TULUDE JA KULUDE EELARVE RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 16 803 969 16 845 819 16 230 994 14 934 959 -614 825 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 14 075 990 13 975 901 12 810 633 -100 089 sh riigisisene käibemaks 350 519 332 226 339 329 290 538 7 104 Saadud toetused 1 744 938 1 744 938 1 180 764 1 106 566 -564 175 Riigilõivud 92 478 92 478 92 240 86 982 -238 Tulu majandustegevusest 356 549 356 549 339 674 433 882 -16 875 Tulu põhivara ja varude müügist 45 435 45 435 28 866 26 761 -16 569 Trahvid ja muud varalised karistused 21 481 21 481 28 639 23 695 7 158 Keskkonnatasud 140 351 140 351 100 847 103 442 -39 504 Muud tulud 47 507 47 507 55 856 59 968 8 349 Intressi- ja omanikutulud 266 488 321 088 428 207 283 030 107 119 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -17 683 810 -18 545 509 -16 636 031 -15 896 750 1 909 478 sh piirmääraga vahendid -4 686 126 -5 153 202 -4 607 393 -4 407 503 545 809 sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -347 165 -347 165 -357 167 -357 022 -10 001 sh riigisisene käibemaksukulu -216 799 -211 259 -216 834 -188 692 -5 575 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -879 841 -1 699 690 -405 037 -961 791 1 294 653 (B) INVESTEERINGUTE EELARVE -817 298 -1 152 803 -915 480 -701 558 237 322 sh piirmääraga vahendid -474 914 -632 133 -576 237 -407 640 55 896 sh riigisisene käibemaksukulu -133 711 -120 958 -122 490 -101 829 -1 532 RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -18 501 108 -19 698 312 -17 551 511 -16 598 307 2 146 801 73  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 697 140 -2 852 493 -1 320 517 -1 663 348 1 531 976 TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 94 864 -18 043 Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine 105 394 -26 010 Finantseerimistegevuseks saadud toetused -10 530 0 Müüdud põhivara jääkväärtus 0 7 967 KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 16 325 858 14 916 916 KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 422 021 522 321 Amortisatsioon 357 167 357 022 Korrigeerimine koondosas erinevalt arvestatud kaitseotstarbeliste varude ja materiaalse põhivara soetusega 73 070 -101 251 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega -198 267 906 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega 293 5 Korrigeerimine varude muutusega -9 755 -2 234 Korrigeerimine valuutakursi muutustega 1 445 874 KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -16 214 010 -15 374 429 KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -803 632 -1 159 070 TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -35 729 -103 535 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 290 721 32 471 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 49 370 39 521 Riigisisesed maksutulud -340 993 -292 309 Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 19 990 148 978 Müüdud põhivara jääkväärtus -7 956 0 Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest -22 882 321 Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -29 571 -45 189 74  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 3 672 11 311 Finantstulud valuutakursi muutusest 518 -316 Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 402 1 677 KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 16 195 265 14 831 424 KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -81 103 111 314 Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -35 445 -18 445 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -49 370 -39 521 Riigisisesed maksukulud 340 993 292 309 Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -122 495 -101 846 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 127 274 380 245 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -144 463 -231 928 Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -180 526 -160 656 Mitterahaliselt antud toetused ja majandamiskulud -17 071 -8 845 KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -16 717 134 -15 785 435 KOKKU TULEM -521 869 -954 011 (C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 1 355 445 1 355 610 828 494 1 322 688 -527 116 sh piirmääraga vahendid -184 845 -163 805 -208 625 -273 883 -44 820 sh riigisisene käibemaksukulu -9 -9 -6 -17 3 (D) RAHAVOOD RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 16 697 042 15 123 850 Riigieelarve tulud kokku 16 230 994 14 934 959 75  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulude laekumise rahavoo kohandus 466 048 188 891 RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -16 426 459 -15 598 584 Riigieelarve kulud kokku -16 636 031 -15 896 750 Kulude tasumise rahavoogude kohandus 209 572 298 166 RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -936 481 -834 827 Riigieelarve investeeringud kokku -915 480 -701 558 Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -21 000 -133 269 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 828 494 1 322 688 KOKKU RAHAVOOD 162 596 13 128 RIIGIKOGU TULUD 0 0 158 205 158 Tulu majandustegevusest 0 0 2 2 2 Saadud toetused 0 0 85 52 85 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 0 2 0 Muud tulud 0 0 71 150 71 KULUD -35 065 -36 038 -32 826 -30 901 3 212 sh piirmääraga vahendid -21 779 -22 657 -19 513 -17 405 3 144 sh käibemaks -1 486 -1 486 -986 -738 500 INVESTEERINGUD -4 993 -1 907 -671 -825 1 236 sh piirmääraga vahendid -4 093 -1 006 -557 -688 449 sh käibemaks -900 -900 -114 -138 787 KORRIGEERIMISED -96 -471 Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 17 0 Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) -17 0 76  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) 0 -471 Intressikulu eraldistelt -96 0 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TULUD 28 28 44 149 16 Riigilõivud 0 0 1 0 1 Tulu majandustegevusest 28 28 44 40 16 Saadud toetused 0 0 0 109 0 KULUD -5 990 -6 223 -5 965 -5 753 258 sh piirmääraga vahendid -4 953 -5 170 -4 845 -4 724 325 sh käibemaks -304 -305 -351 -302 -45 INVESTEERINGUD 0 -403 -491 -420 -89 sh piirmääraga vahendid 0 -403 -403 -246 0 sh käibemaks 0 0 -89 -70 -89 KORRIGEERIMISED 44 52 Saadud riigisisesed toetused 0 19 Intressikulu eraldistelt -316 -299 Avaliku sektori eripensionid ja töösuhte lõppemise hüvitised 360 331 Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 0 2 Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) 0 -2 RIIGIKONTROLL TULUD 0 0 1 0 1 Saadud toetused 0 0 1 0 1 KULUD -6 009 -6 592 -5 653 -5 757 940 77  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -5 541 -6 125 -5 198 -5 328 927 sh käibemaks -248 -248 -224 -224 24 INVESTEERINGUD 0 -62 -75 -78 -13 sh piirmääraga vahendid 0 -62 -62 -65 0 sh käibemaks 0 0 -14 -13 -14 KORRIGEERIMISED -1 -16 Intressikulu eraldistelt -1 -16 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI TULUD 0 0 22 5 22 Saadud toetused 0 0 22 5 22 KULUD -3 463 -3 671 -3 388 -3 264 284 sh piirmääraga vahendid -3 181 -3 361 -3 109 -3 030 253 sh käibemaks -141 -141 -108 -104 33 KORRIGEERIMISED -2 -29 Intressikulu eraldistelt -2 -29 RIIGIKOHUS TULUD 351 351 393 360 42 Riigilõivud 310 310 279 290 -31 Tulu majandustegevusest 3 3 41 4 38 Saadud toetused 38 38 45 44 7 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 10 0 10 Muud tulud 0 0 18 22 18 KULUD -6 953 -7 228 -6 840 -6 971 387 78  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -4 220 -4 394 -4 087 -4 394 308 sh käibemaks -132 -129 -131 -145 -2 INVESTEERINGUD 0 0 0 -46 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -38 0 sh käibemaks 0 0 0 -8 0 KORRIGEERIMISED -428 -611 Saadud riigisisesed toetused 11 6 Intressikulu eraldistelt -367 -550 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -71 -67 VABARIIGI VALITSUS KULUD -3 141 185 -3 226 867 -2 989 247 -2 891 766 237 620 sh piirmääraga vahendid -794 316 -882 207 -689 134 -709 013 193 073 Euroopa Liidu makse -357 725 -357 725 -318 172 -374 461 39 553 Vabariigi Valitsuse reservid -114 281 -192 899 0 0 192 899 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -583 490 -592 764 -594 095 -647 389 -1 331 sh piirmääraga vahendid -544 909 -554 182 -554 008 -601 643 174 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -39 709 -39 709 -41 049 -46 874 -1 340 sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -961 -1 127 166 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -135 126 -135 126 -135 126 -107 370 0 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 950 563 -1 948 353 -1 941 854 -1 762 546 6 499 RIIGIKANTSELEI TULUD 6 043 6 043 2 029 982 -4 014 Tulu majandustegevusest 0 0 1 1 1 79  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Saadud toetused 6 043 6 043 2 028 981 -4 014 KULUD -24 305 -26 553 -18 200 -17 951 8 352 sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -21 976 -25 400 -17 037 -16 996 8 363 sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 976 -25 400 -17 037 -16 996 8 363 sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914 Käibemaks -2 328 -1 153 -1 164 -956 -11 INVESTEERINGUD 0 -176 -67 -150 109 sh piirmääraga vahendid 0 -96 -55 -118 41 sh käibemaks 0 0 -12 -25 -12 KORRIGEERIMISED 106 75 Saadud riigisisesed toetused 106 109 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 0 191 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele 0 -225 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 126 848 126 848 103 164 170 729 -23 684 Riigilõivud 66 66 68 69 2 Tulu majandustegevusest 11 788 11 788 14 036 13 822 2 248 Saadud toetused 114 951 114 951 87 986 156 512 -26 965 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 922 105 922 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 7 0 7 Muud tulud 29 29 145 222 116 Intressi- ja omanikutulud 14 14 0 -1 -14 80  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve KULUD -1 086 020 -1 224 577 -997 924 -935 551 226 654 sh piirmääraga vahendid -888 603 -934 721 -837 639 -753 839 97 081 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 235 -13 688 -9 439 -7 959 4 249 sh piirmääraga vahendid -8 573 -9 830 -7 920 -7 300 1 910 Keeleprogramm -11 235 -13 688 -9 439 -7 959 4 249 sh piirmääraga vahendid -8 573 -9 830 -7 920 -7 300 1 910 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -1 022 -1 082 -1 009 -931 73 sh piirmääraga vahendid -1 022 -1 082 -1 009 -931 73 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 786 -6 553 -5 465 -4 723 1 088 sh piirmääraga vahendid -4 836 -5 464 -4 694 -4 252 770 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 427 -6 052 -2 965 -2 305 3 088 sh piirmääraga vahendid -2 715 -3 284 -2 217 -2 118 1 067 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -814 900 -946 916 -743 085 -704 347 203 830 sh piirmääraga vahendid -667 063 -707 933 -625 707 -563 149 82 226 Haridus- ja noorteprogramm -814 900 -946 916 -743 085 -704 347 203 830 sh piirmääraga vahendid -667 063 -707 933 -625 707 -563 149 82 226 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -26 814 -29 887 -25 156 -59 134 4 730 sh piirmääraga vahendid -22 221 -27 106 -22 435 -22 231 4 672 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -298 124 -319 736 -290 673 -269 666 29 063 sh piirmääraga vahendid -277 174 -287 208 -263 098 -241 917 24 111 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -273 953 -280 303 -274 207 -242 621 6 096 sh piirmääraga vahendid -267 999 -270 761 -268 632 -236 410 2 129 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -16 129 -19 228 -7 048 -5 753 12 180 sh piirmääraga vahendid -151 -209 -100 -93 109 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -40 480 -114 854 -40 538 -39 428 74 316 81  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -1 685 -1 957 -1 775 -2 243 182 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -28 746 -32 046 -25 778 -28 666 6 269 sh piirmääraga vahendid -20 484 -22 912 -18 484 -18 511 4 428 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -71 820 -92 115 -45 300 -33 608 46 815 sh piirmääraga vahendid -64 410 -82 651 -39 407 -29 338 43 244 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -9 275 -6 407 -4 560 -3 937 1 847 sh piirmääraga vahendid -365 -454 -402 -618 52 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 327 -3 557 -3 438 -3 159 120 sh piirmääraga vahendid -1 388 -1 397 -1 365 -1 379 31 Õppe seostamine tööturu vajadustega -32 902 -34 060 -17 739 -8 637 16 321 sh piirmääraga vahendid -5 236 -6 562 -4 316 -4 800 2 246 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 570 -5 479 -1 772 -3 052 3 707 sh piirmääraga vahendid -191 -219 -170 -186 49 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -1 122 -760 -815 362 sh piirmääraga vahendid -853 -892 -760 -815 132 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 642 -5 213 -4 371 -4 350 842 sh piirmääraga vahendid -4 465 -5 147 -4 332 -4 175 815 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -4 263 -2 909 -1 747 -1 520 1 162 sh piirmääraga vahendid -440 -458 -431 -433 27 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -232 678 -233 169 -220 155 -198 149 13 015 sh piirmääraga vahendid -203 573 -205 089 -194 925 -174 315 10 163 Teadussüsteemi programm -215 495 -214 458 -202 491 -174 451 11 967 sh piirmääraga vahendid -201 923 -203 249 -193 085 -157 025 10 163 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -200 104 -196 783 -186 350 -155 563 10 433 sh piirmääraga vahendid -186 584 -185 775 -177 023 -142 702 8 752 82  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 391 -17 675 -16 140 -18 887 1 534 sh piirmääraga vahendid -15 339 -17 473 -16 062 -14 323 1 411 Teadmussiirde programm -17 183 -18 712 -17 664 -23 698 1 048 sh piirmääraga vahendid -1 650 -1 840 -1 840 -17 290 0 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -17 183 -18 712 -17 664 -23 698 1 048 sh piirmääraga vahendid -1 650 -1 840 -1 840 -17 290 0 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013 sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783 Arhiivindusprogramm -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013 sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013 sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783 Käibemaks -17 333 -17 033 -15 486 -15 490 1 546 INVESTEERINGUD -24 666 -38 871 -22 658 -79 198 16 213 sh piirmääraga vahendid -14 998 -27 284 -16 424 -14 131 10 861 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS vahendid) -10 814 -10 853 -7 921 -54 632 2 932 sh piirmääraga vahendid -10 814 -10 820 -7 889 -7 405 2 932 Muud investeeringud kokku -6 784 -20 780 -10 684 -11 457 10 095 sh piirmääraga vahendid -4 183 -16 464 -8 535 -6 726 7 929 Käibemaks -7 068 -7 238 -4 052 -13 109 3 186 FINANTSEERIMISTEHINGUD 245 245 24 54 -220 sh piirmääraga vahendid -7 -7 -6 -11 1 sh käibemaks -1 -1 -1 -2 0 Laenukohustised -7 -7 -6 -11 1 sh piirmääraga vahendid -7 -7 -6 -11 1 83  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Laenunõuded 253 253 32 67 -221 KORRIGEERIMISED -25 449 571 Saadud mitterahalised toetused 0 0 Siseste saadud ja antud toetuste vahe 0 -3 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 459 448 Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest -22 882 321 Mitterahaliselt antud toetused -1 828 -192 Müüdud põhivara jääkväärtus -1 195 0 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 18 19 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -22 -23 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 49 25 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -49 -25 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 45 114 45 114 52 809 53 881 7 695 Riigilõivud 29 235 29 235 31 707 31 130 2 472 Tulu majandustegevusest 2 935 2 935 6 338 4 152 3 403 Saadud toetused 3 171 3 171 3 145 5 918 -26 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 2 1 2 Trahvid ja muud varalised karistused 861 861 4 451 1 607 3 590 Muud tulud 8 912 8 912 7 166 11 072 -1 746 KULUD -230 846 -247 508 -225 308 -221 567 22 200 sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -218 265 -235 791 -215 422 -212 311 20 369 sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126 84  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -218 265 -235 791 -215 422 -212 311 20 369 sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -9 480 -11 570 -7 890 -10 277 3 680 sh piirmääraga vahendid -9 328 -10 972 -7 617 -10 071 3 355 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 904 -6 240 -4 631 -4 563 1 609 sh piirmääraga vahendid -2 381 -2 599 -2 076 -2 090 522 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -39 541 -42 815 -38 714 -37 476 4 101 sh piirmääraga vahendid -27 153 -27 271 -26 303 -24 518 968 Karistuste täideviimise korraldamine -76 638 -83 666 -77 892 -78 321 5 774 sh piirmääraga vahendid -74 519 -79 034 -74 644 -76 713 4 390 Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -85 581 -88 653 -84 106 -79 425 4 547 sh piirmääraga vahendid -57 124 -59 199 -55 616 -52 921 3 583 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -2 120 -2 846 -2 189 -2 247 657 sh piirmääraga vahendid -1 689 -2 183 -1 875 -1 927 308 Käibemaks -12 582 -11 717 -9 886 -9 256 1 831 INVESTEERINGUD -1 386 -7 181 -5 262 -7 163 1 919 sh piirmääraga vahendid -1 116 -4 051 -2 976 -2 087 1 075 sh käibemaks -250 -460 -843 -1 096 -382 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 585 0 585 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 585 0 585 KORRIGEERIMISED -9 347 -9 753 Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 222 584 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 0 63 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine 0 -74 Osaluste ümberhindlus 729 0 85  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -3 419 -4 055 Intressikulu pensionieraldistelt -6 878 -6 271 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 1 1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -1 -1 Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 6 140 5 108 Kapitaliseeritud töötasud (investeeringute suurendamine) -6 140 -5 108 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 135 618 135 618 177 777 44 066 42 160 Tulu majandustegevusest 1 360 1 360 2 142 3 370 782 Saadud toetused 114 351 114 351 168 052 38 787 53 701 Tulu põhivara ja varude müügist 19 661 19 661 5 626 413 -14 035 Trahvid ja muud varalised karistused 205 205 675 1 272 470 Muud tulud 40 40 1 006 255 966 Intressi- ja omanikutulud 0 0 276 -30 276 KULUD -1 111 458 -1 257 349 -1 047 110 -1 005 604 210 240 sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -918 459 231 418 sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921 Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -918 459 231 418 sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921 Väeloome: maavägi -186 408 -192 864 -191 274 -235 899 1 589 sh piirmääraga vahendid -176 467 -182 403 -170 843 -213 569 11 560 Väeloome: merevägi -21 828 -45 694 -28 289 -40 644 17 405 sh piirmääraga vahendid -20 262 -40 207 -22 902 -33 676 17 306 86  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Väeloome: õhuvägi -22 491 -17 791 -16 447 -24 586 1 344 sh piirmääraga vahendid -21 502 -16 802 -14 991 -21 367 1 812 Väeloome: muud üksused -554 023 -510 078 -337 116 -382 515 172 962 sh piirmääraga vahendid -402 228 -326 228 -296 027 -293 460 30 201 Kaitsevalmidus -17 091 -23 709 -21 021 -15 059 2 688 sh piirmääraga vahendid -12 357 -19 824 -17 709 -14 548 2 115 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -43 890 -61 221 -52 837 -47 325 8 384 sh piirmääraga vahendid -43 524 -56 442 -49 756 -46 013 6 686 Liitlaste kohalolek Eestis -11 734 -9 611 -7 828 -22 779 1 783 sh piirmääraga vahendid -11 731 -9 603 -7 630 -22 779 1 973 Luure ja eelhoiatus -57 846 -64 899 -56 308 -55 903 8 591 sh piirmääraga vahendid -57 846 -64 899 -56 308 -55 903 8 591 Kaitsetahe -31 060 -35 686 -32 437 -29 823 3 248 sh piirmääraga vahendid -30 651 -35 017 -31 994 -29 049 3 023 Riigikaitseline inimvara -56 413 -51 136 -48 980 -51 908 2 156 sh piirmääraga vahendid -56 076 -50 442 -48 603 -51 291 1 839 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -13 795 -150 474 -139 208 -12 018 11 266 sh piirmääraga vahendid -12 046 -13 784 -12 968 -9 880 816 Käibemaks -94 880 -94 186 -115 364 -87 145 -21 178 INVESTEERINGUD -454 048 -611 032 -524 775 -282 718 86 257 sh piirmääraga vahendid -309 641 -406 735 -387 591 -222 898 19 144 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -96 223 -190 480 -160 783 -49 216 29 697 sh piirmääraga vahendid -77 030 -110 089 -104 487 -48 723 5 602 Liitlaste taristu -13 750 -19 395 -19 154 -45 339 241 sh piirmääraga vahendid -13 750 -19 300 -19 063 -44 693 236 87  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Maade soetus 0 -16 359 -14 334 -6 194 2 025 sh piirmääraga vahendid 0 -16 359 -14 334 -6 194 2 025 Kaitseotstarbeline erivarustus -192 492 -282 427 -239 650 -76 197 42 777 sh piirmääraga vahendid -192 492 -241 671 -235 492 -68 263 6 178 Muud investeeringud -13 555 -11 712 -9 229 0 2 483 sh piirmääraga vahendid -13 555 -11 712 -9 229 0 2 483 Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest 0 -1 581 -960 -7 840 621 Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed -28 300 0 0 0 0 Kirde-Eesti meetme radari taristu -11 507 0 0 0 0 Kaitseinvesteeringute programm 0 0 0 -45 686 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -45 686 0 Muud investeeringud kokku -29 836 -23 985 -19 261 -19 001 4 724 sh piirmääraga vahendid -12 815 -7 605 -4 986 -9 340 2 619 Käibemaks -68 385 -65 093 -61 404 -33 245 3 688 KORRIGEERIMISED -69 790 -45 602 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -39 106 -38 848 Intressikulu eraldistelt -29 776 -28 480 Müüdud põhivara jääkväärtus -4 298 0 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 0 44 Mitterahaliselt saadud välistoetused 15 447 29 241 Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 769 0 Mitterahaliselt antud toetused -4 050 -1 615 Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -8 776 -5 945 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 88  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve TULUD 1 270 993 1 325 593 989 793 802 313 -335 799 Riigilõivud 36 232 36 232 37 815 15 900 1 583 Tulu majandustegevusest 293 115 293 115 278 916 374 238 -14 199 Saadud toetused 693 589 693 589 392 244 209 372 -301 345 Tulu põhivara ja varude müügist 15 15 295 13 900 280 Trahvid ja muud varalised karistused 974 974 809 597 -165 Keskkonnatasud 139 327 139 327 99 601 102 222 -39 726 Muud tulud 26 455 26 455 26 550 10 599 95 Intressi- ja omanikutulud 81 286 135 886 153 563 75 486 17 677 KULUD -1 189 618 -1 562 228 -805 354 -482 745 756 874 sh piirmääraga vahendid -196 041 -298 886 -257 807 -186 450 41 079 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584 sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458 Programm: Kalandus -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584 sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584 sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458 Tulemusvaldkond: KESKKOND -166 686 -491 083 -110 465 -130 112 380 618 sh piirmääraga vahendid -70 816 -85 965 -70 908 -76 063 15 057 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -166 686 -491 083 -110 465 -130 112 380 618 sh piirmääraga vahendid -70 816 -85 965 -70 908 -76 063 15 057 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -58 074 -354 491 -10 815 -12 830 343 677 sh piirmääraga vahendid -2 008 -1 935 -1 544 -2 607 391 Õhukvaliteedi parendamine -12 103 -15 842 -8 120 -4 634 7 722 sh piirmääraga vahendid -4 661 -5 605 -4 614 -4 281 991 89  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Kiirgusohutuse tagamine -1 630 -2 044 -1 714 -2 406 330 sh piirmääraga vahendid -1 261 -1 436 -1 342 -1 586 94 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -12 532 -10 599 -9 666 -11 413 933 sh piirmääraga vahendid -1 506 -1 920 -1 317 -1 796 603 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -2 775 -4 304 -3 545 -2 276 760 sh piirmääraga vahendid -1 068 -1 289 -1 159 -951 130 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -2 890 -2 575 -1 975 -2 250 600 sh piirmääraga vahendid -1 805 -2 496 -1 916 -2 177 580 Jäätmemajanduse korraldamine -7 078 -5 955 -4 738 -5 697 1 216 sh piirmääraga vahendid -3 996 -4 592 -3 589 -3 928 1 003 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 031 -1 943 -1 651 -1 935 291 sh piirmääraga vahendid -1 598 -1 855 -1 586 -1 645 269 Merekeskkonna kaitse suunamine -3 012 -3 923 -2 708 -3 087 1 215 sh piirmääraga vahendid -2 822 -3 540 -2 450 -3 002 1 090 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -15 959 -25 334 -14 615 -27 755 10 718 sh piirmääraga vahendid -12 618 -14 662 -11 937 -11 830 2 726 Elurikkuse kaitse tagamine -17 493 -22 832 -16 214 -18 522 6 618 sh piirmääraga vahendid -10 333 -12 582 -10 741 -10 828 1 841 Metsanduse arengu suunamine -13 488 -14 822 -13 086 -13 203 1 737 sh piirmääraga vahendid -12 956 -14 193 -12 604 -12 760 1 588 Maatoimingute korraldamine 0 0 0 -4 911 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 492 0 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 0 0 -5 762 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 221 0 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 885 -5 856 -4 978 -5 409 878 90  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -3 423 -3 705 -3 342 -3 510 363 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -6 956 -13 486 -9 452 -8 022 4 034 sh piirmääraga vahendid -5 792 -10 151 -7 314 -6 451 2 836 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -5 779 -7 077 -7 187 0 -110 sh piirmääraga vahendid -4 967 -6 004 -5 451 0 553 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -80 658 -77 301 -47 771 -18 225 29 530 sh piirmääraga vahendid -7 396 -24 745 -13 349 -2 658 11 397 Energeetika ja maavarade programm -80 658 -77 301 -47 771 -18 225 29 530 sh piirmääraga vahendid -7 396 -24 745 -13 349 -2 658 11 397 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -539 -1 522 -1 311 -255 211 sh piirmääraga vahendid -517 -556 -439 -235 117 Transpordikütuste valdkonna reguleerimine -147 -272 -235 -90 37 sh piirmääraga vahendid -140 -225 -204 -84 21 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -262 -377 -264 -106 113 sh piirmääraga vahendid -252 -326 -232 -98 94 Energiatõhususe suurendamine -5 388 -1 038 -793 -1 792 245 sh piirmääraga vahendid -334 -1 111 -930 -195 181 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -69 276 -64 781 -40 247 -13 692 24 535 sh piirmääraga vahendid -1 541 -16 320 -7 678 -425 8 642 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -3 017 -5 950 -2 118 -975 3 832 sh piirmääraga vahendid -2 849 -3 857 -1 745 -679 2 112 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -2 029 -3 360 -2 803 -1 314 557 sh piirmääraga vahendid -1 762 -2 350 -2 121 -943 229 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -59 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -57 0 91  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Digiühiskonna programm 0 0 0 -59 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -57 0 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -165 418 -79 603 -75 527 -39 496 4 076 sh piirmääraga vahendid -5 827 -13 825 -8 723 -11 428 5 102 Teadmussiirde programm 0 0 0 -72 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -71 0 Programm: Ehitus -165 418 -79 603 -75 527 -39 359 4 076 sh piirmääraga vahendid -5 827 -13 825 -8 723 -11 293 5 102 E-ehitus -5 361 -3 056 -2 556 -2 871 500 sh piirmääraga vahendid -1 144 -478 -397 -1 125 81 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 538 -4 163 -5 281 -427 -1 118 sh piirmääraga vahendid -721 -1 948 -1 296 -238 652 Eluasemepoliitika -158 518 -72 384 -67 690 -36 061 4 694 sh piirmääraga vahendid -3 962 -11 399 -7 030 -9 930 4 369 Ettevõtluskeskkonna programm 0 0 0 -65 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -63 0 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -756 963 -894 600 -550 152 -275 823 344 448 sh piirmääraga vahendid -108 498 -170 838 -161 774 -91 526 9 065 Transpordi ja liikuvuse programm -756 963 -894 600 -550 152 -275 823 344 448 sh piirmääraga vahendid -108 498 -170 838 -161 774 -91 526 9 065 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -433 139 -547 874 -260 021 -111 365 287 853 sh piirmääraga vahendid -728 -32 697 -32 689 -27 313 8 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -32 312 -62 910 -47 056 -27 847 15 854 sh piirmääraga vahendid -15 234 -34 319 -27 258 -11 427 7 061 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -10 303 -10 559 -10 941 -5 659 -382 92  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -10 295 -10 520 -10 515 -5 165 5 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -227 757 -200 602 -182 234 -70 245 18 367 sh piirmääraga vahendid -71 703 -68 785 -67 962 -30 912 823 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -41 258 -11 418 -11 273 -5 952 145 sh piirmääraga vahendid -230 -158 -124 -2 434 34 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -12 193 -61 237 -38 627 -54 755 22 610 sh piirmääraga vahendid -10 308 -24 360 -23 226 -14 275 1 134 Käibemaks -16 215 -15 300 -17 683 -11 348 -2 382 INVESTEERINGUD -178 528 -283 557 -191 437 -128 904 92 120 sh piirmääraga vahendid -74 867 -85 223 -77 960 -67 086 7 263 Riigimaanteede remondi koondprojekt -62 799 -66 254 -65 015 -58 617 1 238 sh piirmääraga vahendid -59 869 -60 814 -60 807 -57 327 7 Rail Baltic arendus -20 247 -73 631 -51 352 -10 868 22 280 Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee -22 100 0 0 0 0 Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -7 967 -5 797 -15 056 2 170 Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 -9 802 -8 041 -1 377 1 761 Muud investeeringud kokku -41 921 -98 076 -28 476 -22 653 69 600 sh piirmääraga vahendid -14 998 -24 409 -17 154 -9 759 7 255 Käibemaks -31 462 -27 827 -32 756 -20 333 -4 929 FINANTSEERIMISTEHINGUD -10 650 -19 130 -18 860 2 047 270 sh piirmääraga vahendid -4 800 -8 600 -8 600 0 0 Laenunõuded 0 0 0 2 047 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 0 0 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -4 000 -7 000 -6 730 0 270 sh piirmääraga vahendid -4 000 -7 000 -7 000 0 0 93  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -6 650 -12 130 -12 130 0 0 sh piirmääraga vahendid -800 -1 600 -1 600 0 0 KORRIGEERIMISED -42 772 -59 193 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -14 785 -14 832 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 821 917 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 2 0 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -2 -155 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud, trahvinõuded ja majandustege- vusest laekuv tulu (tulu taastamine) -82 477 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud, trahvinõuded ja majandustege- vusest laekuv tulu (kulu taastamine) 82 -477 Mitterahaliselt saadud toetused 1 994 34 Mitterahaliselt antud toetused -158 -364 Müüdud põhivara jääkväärtus -30 0 Intressikulu eraldistelt -22 -16 Osaluste ümberhindlus -30 592 -44 778 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 13 315 13 315 15 254 10 209 1 938 Riigilõivud 7 7 9 8 2 Tulu majandustegevusest 2 372 2 372 3 258 3 264 887 Saadud toetused 10 936 10 936 11 980 6 932 1 044 Muud tulud 0 0 5 5 5 Intressi- ja omanikutulud 0 0 1 1 1 KULUD -361 480 -473 453 -376 298 -363 861 97 156 sh piirmääraga vahendid -290 716 -344 068 -302 138 -307 248 41 930 94  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 535 -19 979 -14 058 -11 275 5 921 sh piirmääraga vahendid -5 422 -12 874 -8 378 -9 857 4 496 Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 535 -19 979 -14 058 -11 275 5 921 sh piirmääraga vahendid -5 422 -12 874 -8 378 -9 857 4 496 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -16 310 -19 677 -13 884 -11 205 5 793 sh piirmääraga vahendid -5 197 -12 572 -8 204 -9 787 4 368 Rahvuskaaslaste toetamine -225 -302 -174 -70 128 sh piirmääraga vahendid -225 -302 -174 -70 128 Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -342 803 -451 405 -360 725 -350 364 90 680 sh piirmääraga vahendid -285 294 -331 194 -293 760 -297 391 37 434 Kultuuriprogramm -296 253 -388 391 -300 927 -298 369 87 464 sh piirmääraga vahendid -242 808 -272 254 -237 910 -249 196 34 344 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 559 -3 559 -3 455 -3 152 104 sh piirmääraga vahendid -291 -291 -256 -290 35 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 410 -10 691 -10 350 -8 732 341 sh piirmääraga vahendid -7 292 -7 311 -7 258 -5 772 54 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -48 281 -54 401 -48 214 -48 319 6 187 sh piirmääraga vahendid -42 030 -42 150 -41 920 -45 278 230 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 604 -23 211 -18 341 -16 792 4 871 sh piirmääraga vahendid -16 717 -19 324 -14 566 -13 166 4 758 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 472 -19 127 -18 689 -18 584 438 sh piirmääraga vahendid -14 584 -15 234 -14 909 -14 959 326 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -5 983 -6 447 -6 320 -6 496 127 sh piirmääraga vahendid -2 268 -2 702 -2 699 -3 022 3 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 630 -2 672 -2 594 -2 467 78 95  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -368 -410 -399 -362 11 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 176 -45 289 -45 244 -47 333 45 sh piirmääraga vahendid -44 176 -45 289 -45 244 -47 333 45 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -37 129 -45 815 -39 093 -44 663 6 722 sh piirmääraga vahendid -37 129 -40 815 -34 093 -44 663 6 722 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -11 414 -12 313 -11 281 -14 777 1 032 sh piirmääraga vahendid -7 651 -8 324 -7 546 -11 180 778 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -53 071 -116 218 -58 784 -55 306 57 434 sh piirmääraga vahendid -48 975 -63 187 -49 879 -47 499 13 308 Kultuurivaldkonna digiteerimine -20 -2 197 -889 -224 1 308 sh piirmääraga vahendid -20 -42 0 -224 41 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -7 621 -7 989 -7 546 -4 856 443 sh piirmääraga vahendid -7 547 -7 872 -7 431 -4 811 441 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 830 -1 867 -1 867 -1 200 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 0 0 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -31 054 -36 596 -28 260 -25 468 8 335 sh piirmääraga vahendid -13 762 -19 302 -11 711 -10 635 7 591 Spordiprogramm -46 549 -63 014 -59 798 -51 995 3 216 sh piirmääraga vahendid -42 486 -58 940 -55 850 -48 194 3 090 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 942 -46 222 -43 391 -44 660 2 831 sh piirmääraga vahendid -38 878 -42 158 -39 443 -40 859 2 715 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -360 -371 -360 -309 11 sh piirmääraga vahendid -360 -360 -360 -309 0 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 247 -16 422 -16 047 -7 026 375 sh piirmääraga vahendid -3 247 -16 422 -16 047 -7 026 375 96  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Käibemaks -2 142 -2 070 -1 515 -2 222 555 INVESTEERINGUD -43 -1 154 -573 -187 580 sh piirmääraga vahendid -43 -752 -344 -133 408 sh käibemaks 0 -29 -98 -22 -69 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 -447 0 -447 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 -447 0 -447 KORRIGEERIMISED 44 867 40 496 Saadud maksutulu 45 352 37 898 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 164 3 046 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 5 5 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 8 0 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 384 59 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -9 0 Mitterahaline vahetustehing, kasum põhivara müügist 0 1 094 Mitterahaline vahetustehing, põhivara soetus 0 -1 100 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 10 1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -10 -1 Osaluste ümberhindlus 292 -506 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 271 265 271 265 145 143 383 023 -126 123 Riigilõivud 5 543 5 543 5 522 21 079 -21 Tulu majandustegevusest 19 853 19 853 14 172 18 547 -5 681 Saadud toetused 245 420 245 420 94 461 305 253 -150 959 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 46 118 46 97  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Trahvid ja muud varalised karistused 33 33 45 296 12 Muud tulud 83 83 339 11 827 256 Intressi- ja omanikutulud 334 334 30 558 25 903 30 225 KULUD -1 417 668 -1 314 695 -1 175 224 -1 071 752 139 471 sh piirmääraga vahendid -190 678 -226 879 -160 926 -337 892 65 953 Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 0 0 -251 887 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -136 875 0 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 0 0 -251 887 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -136 875 0 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -35 061 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -558 0 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -28 713 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -14 269 0 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -5 041 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 176 0 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -43 724 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -26 603 0 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 0 0 0 -6 487 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -132 0 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 0 0 -53 382 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -13 929 0 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 0 0 -79 480 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -76 207 0 Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA 0 0 0 -63 692 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -27 069 0 98  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Energeetika ja maavarade programm 0 0 0 -63 692 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -27 069 0 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 0 0 -23 081 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -19 465 0 Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine 0 0 0 -5 386 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 379 0 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 0 0 -26 747 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -338 0 Energiatõhususe suurendamine 0 0 0 -880 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -215 0 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 0 0 -4 047 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -400 0 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 0 0 -2 260 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -373 0 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 0 0 -1 292 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -899 0 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -150 225 -123 324 -94 878 -89 834 28 446 sh piirmääraga vahendid -61 639 -75 853 -58 807 -61 292 17 047 Digiühiskonna programm -150 225 -123 324 -94 878 -89 834 28 446 sh piirmääraga vahendid -61 639 -75 853 -58 807 -61 292 17 047 Digiriigi arenguhüpped -3 025 -4 773 -4 830 -4 986 -57 sh piirmääraga vahendid -1 530 -2 348 -2 174 -2 405 174 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -95 895 -89 567 -65 810 -57 177 23 756 sh piirmääraga vahendid -45 124 -53 062 -40 032 -35 371 13 029 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 526 -2 003 -960 -1 260 1 043 99  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -1 017 -1 490 -752 -1 104 739 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -327 -653 -517 -289 135 sh piirmääraga vahendid -302 -594 -493 -279 102 Küberturvalisuse tagamine -14 241 -17 586 -14 756 -11 086 2 830 sh piirmääraga vahendid -10 661 -13 686 -11 283 -7 651 2 403 Õigusruumi tagamine -3 105 -4 831 -4 308 -14 562 523 sh piirmääraga vahendid -2 724 -4 342 -3 771 -14 215 572 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -25 226 -3 722 -3 526 -331 196 sh piirmääraga vahendid -140 -165 -151 -130 14 5G taristu ja teenuste arendamine -6 881 -190 -171 -143 19 sh piirmääraga vahendid -140 -166 -151 -138 14 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -283 307 -213 986 -153 182 -204 271 60 804 sh piirmääraga vahendid -121 972 -142 995 -95 281 -108 598 47 715 Teadmussiirde programm -113 779 -111 696 -65 271 -102 094 46 426 sh piirmääraga vahendid -76 028 -84 640 -50 672 -59 160 33 969 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -110 882 -109 926 -63 809 -100 808 46 117 sh piirmääraga vahendid -75 595 -84 094 -50 425 -58 699 33 669 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -2 897 -1 771 -1 462 -1 286 309 sh piirmääraga vahendid -434 -546 -246 -461 299 Ehituse programm 0 0 0 -24 364 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 161 0 E-ehitus 0 0 0 -1 710 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -513 0 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine 0 0 0 -1 486 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 090 0 100  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Eluasemepoliitika 0 0 0 -21 169 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -7 559 0 Programm: Ettevõtluskeskkond -169 529 -102 290 -87 911 -77 813 14 378 sh piirmääraga vahendid -45 943 -58 355 -44 609 -40 276 13 746 Ettevõtluse arendamise soodustamine -32 990 -31 575 -26 112 -20 996 5 462 sh piirmääraga vahendid -22 399 -27 645 -22 741 -14 290 4 903 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -127 827 -59 347 -54 345 -49 275 5 002 sh piirmääraga vahendid -14 919 -19 445 -14 496 -18 949 4 949 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 711 -11 368 -7 453 -7 543 3 914 sh piirmääraga vahendid -8 625 -11 266 -7 372 -7 037 3 894 Tulemusvaldkond: HEAOLU -961 815 -955 821 -917 801 -441 200 38 020 sh piirmääraga vahendid -7 068 -8 030 -6 839 -4 058 1 192 Tööturuprogramm -959 537 -953 249 -916 054 -440 293 37 195 sh piirmääraga vahendid -5 675 -6 286 -5 571 -3 373 716 Tööturuvaldkonna arendamine -1 160 -1 413 -1 188 -991 225 sh piirmääraga vahendid -1 136 -1 386 -1 168 -886 218 Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -952 247 -943 924 -907 825 -435 371 36 100 sh piirmääraga vahendid -530 -568 -505 -199 63 Tööelu kvaliteedi arendamine -6 130 -7 912 -7 042 -3 930 870 sh piirmääraga vahendid -4 008 -4 333 -3 898 -2 287 435 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 278 -2 572 -1 747 -907 825 sh piirmääraga vahendid -1 393 -1 744 -1 268 -685 476 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -726 -979 -741 -352 239 sh piirmääraga vahendid -594 -749 -552 -308 197 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 552 -1 593 -1 006 -555 586 101  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -799 -994 -715 -377 279 Käibemaks -22 319 -21 565 -9 364 -20 868 12 201 INVESTEERINGUD -34 267 -36 006 -28 177 -95 308 7 829 sh piirmääraga vahendid -14 177 -15 618 -10 866 -48 381 4 752 IT investeeringud -28 303 -30 372 -22 683 -15 888 7 689 sh piirmääraga vahendid -14 177 -14 828 -10 454 -8 335 4 373 2022 LEA IT investeeringud 0 0 0 -4 492 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -4 492 0 Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 0 0 -32 488 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -32 393 0 Rail Baltic arendus 0 0 0 -8 265 0 Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 0 0 -9 987 0 Muud investeeringud kokku 0 -790 -412 -8 557 378 sh piirmääraga vahendid 0 -790 -412 -3 161 378 Käibemaks -5 964 -4 843 -5 082 -15 632 -239 FINANTSEERIMISTEHINGUD -186 145 -108 400 -98 733 -171 791 9 667 sh piirmääraga vahendid -180 000 -180 000 -180 000 -273 800 0 Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0 100 141 100 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -80 000 -55 000 -55 000 -168 800 0 sh piirmääraga vahendid -80 000 -55 000 -55 000 -168 800 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides 0 -75 000 -125 000 -106 000 -50 000 sh piirmääraga vahendid 0 -75 000 -125 000 -105 000 -50 000 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -106 145 21 600 81 167 102 868 59 567 sh piirmääraga vahendid -100 000 -50 000 0 0 50 000 KORRIGEERIMISED 307 347 146 174 102  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 310 553 149 006 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 20 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 4 216 13 995 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 400 599 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 828 -1 066 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -5 994 -16 381 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 444 058 444 058 372 520 375 813 -71 538 Riigilõivud 1 564 1 564 1 388 1 393 -176 Tulu majandustegevusest 12 759 12 759 18 066 12 428 5 306 Saadud toetused 406 724 406 724 321 896 345 466 -84 828 Tulu põhivara ja varude müügist 21 500 21 500 21 904 10 856 404 Trahvid ja muud varalised karistused 13 13 19 40 6 Keskkonnatasud 1 024 1 024 1 294 1 262 270 Muud tulud 84 84 607 582 523 Intressi- ja omanikutulud 390 390 7 346 3 786 6 956 KULUD -737 246 -684 326 -635 190 -561 235 49 136 sh piirmääraga vahendid -236 437 -278 408 -258 474 -178 726 19 935 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -496 308 -421 103 -399 949 -421 991 21 155 sh piirmääraga vahendid -68 590 -77 631 -67 952 -78 318 9 679 Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu -482 969 -411 376 -390 784 -403 263 20 592 sh piirmääraga vahendid -65 740 -74 193 -64 753 -75 609 9 440 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -64 892 -57 651 -55 527 -53 498 2 124 sh piirmääraga vahendid -4 641 -5 503 -4 481 -5 362 1 021 103  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -26 827 -28 158 -23 979 -25 458 4 179 sh piirmääraga vahendid -10 038 -12 028 -10 461 -9 327 1 567 Maa- ja rannapiirkonna arendamine -46 411 -27 333 -25 494 -29 840 1 839 sh piirmääraga vahendid -4 424 -5 469 -4 465 -4 464 1 003 Toiduohutus -11 588 -14 262 -11 943 -11 435 2 319 sh piirmääraga vahendid -9 015 -9 449 -8 677 -8 857 772 Maakasutus -10 250 -9 986 -9 260 -9 721 726 sh piirmääraga vahendid -2 119 -2 463 -2 062 -2 095 400 Maaparandus -12 142 -10 831 -9 829 -9 521 1 002 sh piirmääraga vahendid -3 281 -3 331 -3 199 -3 653 132 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -12 568 -16 087 -13 181 -11 623 2 907 sh piirmääraga vahendid -8 527 -9 127 -7 731 -7 081 1 396 Põllumajandusloomade aretus -5 231 -5 331 -5 182 -5 330 149 sh piirmääraga vahendid -5 041 -5 135 -5 031 -5 113 104 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -116 129 -75 325 -73 204 -79 602 2 121 sh piirmääraga vahendid -8 131 -8 231 -7 725 -8 792 506 Põlvkondade vahetus -17 395 -12 947 -12 626 -4 764 321 sh piirmääraga vahendid -483 -732 -642 -1 133 90 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -118 566 -118 444 -117 719 -130 039 725 sh piirmääraga vahendid -2 774 -3 415 -2 782 -13 161 633 Ühistegevus ja koostöö -2 538 -1 552 -1 322 -1 329 230 sh piirmääraga vahendid -760 -932 -821 -826 112 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 015 -1 887 -1 583 -2 847 304 sh piirmääraga vahendid -1 123 -1 282 -1 111 -2 420 171 Mahepõllumajandus -36 418 -31 581 -29 936 -28 256 1 645 104  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -5 381 -7 096 -5 563 -3 325 1 533 Programm: Kalandus -13 339 -9 727 -9 165 -18 728 563 sh piirmääraga vahendid -2 850 -3 438 -3 199 -2 709 239 Kutseline kalapüük -5 264 -3 191 -3 143 -6 913 48 sh piirmääraga vahendid -1 034 -1 241 -1 234 -1 343 7 Vee-elusressursside töötlemine -3 331 -1 912 -1 888 -9 592 24 sh piirmääraga vahendid -396 -448 -447 -507 2 Vesiviljelus -1 042 -451 -433 -1 144 18 sh piirmääraga vahendid -163 -167 -166 -264 1 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -2 637 -1 397 -1 372 -523 26 sh piirmääraga vahendid -211 -258 -255 -234 3 Kalavarude haldamine ja kaitse -1 065 -2 776 -2 330 -556 446 sh piirmääraga vahendid -1 046 -1 324 -1 097 -361 226 Tulemusvaldkond: HEAOLU 0 0 0 -17 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -16 0 Sotsiaalhoolekande programm 0 0 0 -17 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -16 0 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -903 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -902 0 Digiühiskonna programm 0 0 0 -903 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -902 0 Õigusruumi tagamine 0 0 0 -903 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -902 0 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -103 229 -101 927 -79 893 -59 729 22 034 sh piirmääraga vahendid -37 378 -48 114 -40 555 -24 725 7 560 105  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Programm: Regionaalpoliitika -103 229 -101 927 -79 893 -59 729 22 034 sh piirmääraga vahendid -37 378 -48 114 -40 555 -24 725 7 560 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -53 442 -45 749 -40 782 -42 918 4 967 sh piirmääraga vahendid -19 933 -25 509 -20 772 -11 804 4 737 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -30 916 -33 670 -19 497 -7 332 14 173 sh piirmääraga vahendid -2 042 -4 720 -4 543 -5 319 176 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 798 -5 483 -3 828 -1 874 1 655 sh piirmääraga vahendid -4 740 -5 264 -3 711 -1 847 1 553 Maatoimingute korraldamine -6 343 -9 365 -7 941 -3 630 1 424 sh piirmääraga vahendid -3 730 -5 663 -4 890 -2 117 773 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 731 -7 661 -7 845 -3 974 -185 sh piirmääraga vahendid -6 932 -6 959 -6 638 -3 639 321 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS 0 0 0 -10 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 0 Ettevõtluskeskkonna programm 0 0 0 -10 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 0 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -130 485 -154 091 -150 099 -74 764 3 993 sh piirmääraga vahendid -130 469 -152 663 -149 967 -74 757 2 696 Programm: Ühistransport -130 485 -154 091 -150 099 -74 764 3 993 sh piirmääraga vahendid -130 469 -152 663 -149 967 -74 757 2 696 Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -130 485 -154 091 -150 099 -74 764 3 993 sh piirmääraga vahendid -130 469 -152 663 -149 967 -74 757 2 696 Käibemaks -7 224 -7 204 -5 250 -3 822 1 954 INVESTEERINGUD -6 134 -19 324 -13 018 -12 778 6 306 sh piirmääraga vahendid -3 015 -4 553 -3 295 -3 645 1 258 106  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh käibemaks -568 -1 067 -2 028 -1 715 -961 FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 900 41 840 42 000 20 966 160 sh piirmääraga vahendid 0 24 840 -20 000 0 -44 840 Laenunõuded 3 900 3 900 3 425 2 240 -475 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 44 840 24 840 0 -20 000 sh piirmääraga vahendid 0 44 840 -20 000 0 -64 840 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 -6 900 13 735 18 726 20 635 sh piirmääraga vahendid 0 -20 000 0 0 20 000 KORRIGEERIMISED -733 834 -290 181 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 385 408 Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 2 222 4 173 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valit- suse eelarve osas) -729 221 -289 784 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 52 26 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -52 -26 Müüdud põhivara jääkväärtus -2 364 0 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -2 773 -4 878 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2 083 -100 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 14 313 787 14 301 037 14 262 155 13 055 029 -38 882 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 14 075 990 13 975 901 12 810 633 -100 089 Saadud toetused 27 933 27 933 24 262 27 575 -3 672 Riigilõivud 670 670 642 1 146 -28 Tulu majandustegevusest 836 836 1 188 1 553 352 Tulu põhivara ja varude müügist 53 53 64 132 11 107  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Trahvid ja muud varalised karistused 370 370 223 1 194 -147 Muud tulud 10 720 10 720 17 845 22 187 7 125 Intressi- ja omanikutulud 184 465 184 465 242 031 190 609 57 566 KULUD -446 220 -478 448 -478 801 -371 565 -354 sh piirmääraga vahendid -121 043 -139 658 -123 359 -120 321 16 299 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -439 464 -471 869 -472 138 -366 053 -269 sh piirmääraga vahendid -121 043 -139 658 -123 359 -120 321 16 299 Programm: Riigi rahandus -331 486 -334 979 -354 168 -250 877 -19 189 sh piirmääraga vahendid -61 938 -65 062 -61 336 -58 726 3 727 Eelarvepoliitika kujundamine -14 329 -14 448 -14 011 -12 335 437 sh piirmääraga vahendid -5 495 -6 130 -4 865 -3 805 1 265 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -258 649 -256 294 -281 631 -181 480 -25 337 sh piirmääraga vahendid -1 436 -1 386 -1 241 -1 276 145 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 669 -2 269 -1 203 -1 582 1 066 sh piirmääraga vahendid -1 662 -1 542 -1 203 -1 537 339 Maksu- ja tollikorraldus -56 839 -61 968 -57 323 -55 479 4 645 sh piirmääraga vahendid -53 344 -56 004 -54 026 -52 107 1 978 Programm: Halduspoliitika -99 982 -126 592 -109 555 -72 305 17 037 sh piirmääraga vahendid -51 266 -64 643 -53 949 -46 157 10 694 Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine -25 856 -38 941 -31 401 -3 609 7 540 sh piirmääraga vahendid -3 070 -7 538 -3 063 -2 913 4 476 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -21 865 -25 120 -21 536 -19 767 3 584 sh piirmääraga vahendid -12 158 -13 964 -12 600 -10 994 1 364 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -30 594 -35 213 -33 859 -28 138 1 354 sh piirmääraga vahendid -16 436 -20 081 -18 158 -14 451 1 924 108  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -8 759 -10 555 -8 653 -6 985 1 902 sh piirmääraga vahendid -8 655 -10 451 -8 488 -6 906 1 963 Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -12 908 -16 764 -14 106 -13 807 2 657 sh piirmääraga vahendid -10 947 -12 608 -11 641 -10 892 967 Programm: Regionaalpoliitika 0 0 0 -36 021 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -8 898 0 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 0 0 0 -32 775 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 756 0 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 0 0 -2 108 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -2 019 0 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 0 0 0 -1 138 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 123 0 Programm: Finantspoliitika -7 996 -10 298 -8 415 -6 849 1 883 sh piirmääraga vahendid -7 838 -9 952 -8 074 -6 541 1 879 Finantspoliitika kujundamine -1 250 -1 763 -1 414 -1 046 349 sh piirmääraga vahendid -1 246 -1 759 -1 366 -1 014 393 Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 746 -8 535 -7 002 -5 803 1 534 sh piirmääraga vahendid -6 593 -8 194 -6 708 -5 527 1 486 Käibemaks -6 755 -6 578 -6 663 -5 512 -85 INVESTEERINGUD -30 688 -27 728 -24 190 -22 603 3 537 sh piirmääraga vahendid -19 384 -21 196 -18 541 -15 797 2 656 IT investeeringud -22 610 -20 252 -16 511 -12 032 3 741 sh piirmääraga vahendid -19 144 -17 305 -15 294 -9 007 2 011 Muud investeeringud kokku -2 640 -3 786 -3 321 -6 790 465 sh piirmääraga vahendid -240 -3 891 -3 247 -6 790 645 109  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Käibemaks -5 438 -3 690 -4 358 -3 781 -668 FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 548 095 1 441 055 825 656 1 240 640 -615 399 sh piirmääraga vahendid -38 -38 -19 -72 19 Laenukohustised 1 567 962 1 460 923 1 480 716 810 621 19 793 sh piirmääraga vahendid -38 -38 -19 -72 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0 -662 640 485 574 -662 640 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisat- sioonides -26 910 -26 910 -211 -62 301 26 699 Laenunõuded 7 050 7 050 7 795 6 760 745 Käibemaks -8 -8 -4 -14 3 KORRIGEERIMISED -7 406 505 -7 660 724 Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe 292 788 40 078 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 27 102 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -1 -58 Edasiantud maksukulu (kajastub muudes eelarve osades) -7 413 472 -6 896 240 Kohalikele omavalitsuste toetus- ja tasandusfond (kajastub Vabariigi Valit- suse eelarve osas) 0 -464 975 Euroopa Liidu makse (kajastub Vabariigi Valitsuse eelarve osas) -285 231 -339 632 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud (tulu taastamine) 42 042 32 110 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud trahvid (tulu taastamine) 24 20 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud viivised ja muud tulud (tulu taastamine) 6 230 5 677 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised (kulu taasta- mine) -48 297 -37 807 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 3 326 4 708 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 617 763 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -4 489 -5 470 Müüdud põhivara jääkväärtus -70 0 110  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) 0 -27 Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulu vähendamine) 0 27 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 88 309 88 309 62 192 60 425 -26 117 Riigilõivud 16 428 16 428 13 346 14 354 -3 082 Tulu majandustegevusest 3 712 3 712 5 759 5 342 2 046 Saadud toetused 44 490 44 490 19 685 20 249 -24 805 Tulu põhivara ja varude müügist 3 963 3 963 13 14 -3 950 Trahvid ja muud varalised karistused 19 015 19 015 22 391 18 662 3 376 Muud tulud 702 702 998 1 804 297 KULUD -534 499 -597 956 -552 192 -549 992 45 764 sh piirmääraga vahendid -459 351 -512 880 -477 460 -477 417 35 421 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -492 365 -555 098 -511 278 -512 029 43 820 sh piirmääraga vahendid -443 573 -495 803 -462 297 -461 257 33 506 Programm: Siseturvalisus -492 365 -555 098 -511 278 -512 029 43 820 sh piirmääraga vahendid -443 573 -495 803 -462 297 -461 257 33 506 Turvalise keskkonna kujundamine -16 297 -19 549 -18 890 -17 103 659 sh piirmääraga vahendid -15 861 -18 834 -18 336 -16 539 498 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -13 692 -13 923 -9 423 -15 028 4 501 sh piirmääraga vahendid -12 267 -12 254 -8 427 -12 873 3 827 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 286 -2 607 -2 592 -2 409 14 sh piirmääraga vahendid -2 102 -2 288 -2 243 -2 159 44 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -4 275 -7 485 -7 559 -7 779 -74 sh piirmääraga vahendid -4 256 -7 427 -7 502 -7 655 -76 111  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -11 701 -13 660 -12 356 -11 859 1 304 sh piirmääraga vahendid -10 945 -12 153 -11 692 -11 153 461 Süüteomenetluse tõhustamine -42 685 -40 171 -37 121 -35 534 3 049 sh piirmääraga vahendid -41 041 -37 868 -35 512 -34 193 2 356 Avaliku korra tagamine -75 964 -83 418 -78 586 -75 787 4 832 sh piirmääraga vahendid -72 336 -78 989 -74 982 -71 445 4 007 Demineerimine -4 574 -7 236 -6 626 -5 537 609 sh piirmääraga vahendid -4 273 -6 920 -5 934 -4 998 987 Päästmine maismaal ja siseveekogudel -85 662 -97 002 -89 794 -83 256 7 208 sh piirmääraga vahendid -81 037 -90 783 -84 491 -78 183 6 293 Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -16 023 -18 341 -15 869 -14 669 2 473 sh piirmääraga vahendid -12 390 -13 972 -12 368 -10 217 1 604 Põhiseadusliku korra tagamine -43 661 -50 592 -50 461 -62 119 131 sh piirmääraga vahendid -43 469 -50 400 -50 248 -61 804 152 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -41 386 -42 496 -40 787 -39 997 1 708 sh piirmääraga vahendid -37 731 -39 681 -38 032 -37 361 1 649 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -4 189 -12 814 -9 275 -11 476 3 539 sh piirmääraga vahendid -3 853 -12 476 -8 475 -10 896 4 001 Piirihaldus -54 684 -59 905 -55 626 -55 255 4 279 sh piirmääraga vahendid -41 365 -45 032 -42 201 -43 811 2 831 Objektivalve ja isikukaitse -9 865 -11 353 -10 970 -10 656 383 sh piirmääraga vahendid -9 712 -11 118 -10 739 -10 397 379 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -10 815 -12 414 -10 717 -11 854 1 697 sh piirmääraga vahendid -7 783 -9 828 -8 686 -8 520 1 142 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -19 652 -22 293 -19 073 -19 774 3 220 112  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -11 955 -13 896 -12 388 -12 207 1 509 Migratsioonijärelevalve -7 295 -9 402 -8 359 -8 712 1 042 sh piirmääraga vahendid -6 106 -7 668 -7 071 -7 731 597 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -22 910 -24 071 -21 994 -18 116 2 077 sh piirmääraga vahendid -20 723 -18 970 -18 583 -14 917 387 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 749 -4 084 -2 953 -2 747 1 131 sh piirmääraga vahendid -2 740 -3 243 -2 495 -2 348 748 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 999 -2 283 -2 247 -2 363 36 sh piirmääraga vahendid -1 628 -2 002 -1 892 -1 849 110 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -17 759 -19 538 -16 749 -17 065 2 789 sh piirmääraga vahendid -15 778 -17 077 -15 163 -16 159 1 915 Programm: Kogukondlik Eesti -5 215 -4 988 -4 509 -5 057 479 sh piirmääraga vahendid -4 415 -4 759 -4 292 -5 013 467 Kogukondliku arengu toetamine -4 410 -4 106 -3 630 -3 977 476 sh piirmääraga vahendid -3 611 -3 879 -3 416 -3 935 463 Usuvabaduse tagamine -805 -883 -879 -1 080 4 sh piirmääraga vahendid -803 -880 -876 -1 077 4 Programm: Nutikas rahvastikuarvestus -7 357 -9 363 -7 053 -6 769 2 310 sh piirmääraga vahendid -6 177 -7 131 -5 683 -5 907 1 448 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -4 001 -5 032 -3 872 -3 740 1 161 sh piirmääraga vahendid -3 438 -3 942 -3 206 -3 361 736 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 356 -4 330 -3 181 -3 029 1 149 sh piirmääraga vahendid -2 738 -3 189 -2 477 -2 547 712 Programm: Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0 sh piirmääraga vahendid -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0 113  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0 sh piirmääraga vahendid -5 187 -5 187 -5 187 -5 239 0 Käibemaks -24 375 -23 320 -24 165 -20 897 -845 INVESTEERINGUD -65 382 -78 327 -46 266 -55 162 32 061 sh piirmääraga vahendid -24 626 -50 762 -30 283 -38 501 20 479 Transpordivahendid -27 971 -17 975 -11 013 -9 862 6 962 sh piirmääraga vahendid -9 370 -17 961 -10 999 -9 261 6 962 Muud investeeringud 0 -11 780 -4 977 0 6 803 sh piirmääraga vahendid 0 -7 588 -4 110 0 3 479 Muud investeeringud kokku -26 186 -42 016 -22 046 -36 175 19 970 sh piirmääraga vahendid -15 256 -25 213 -15 174 -29 241 10 038 Käibemaks -11 224 -6 557 -8 230 -9 124 -1 674 KORRIGEERIMISED -100 703 -163 150 Saadud mitterahalised toetused 1 749 572 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 210 604 Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 827 578 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -1 065 -685 Edasiantud liiklustrahvid (kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmi- sena) -210 -24 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (tulu taastamine) 1 170 1 238 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded (kulu taastamine) -1 170 -1 238 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (tulu taastamine) 4 0 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (kulu taastamine) -4 0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel teh- tud kulud -176 -572 Kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringute suurendamine) -1 473 -1 520 Kapitaliseeritud tööjõukulud (kulu vähendamine) 1 473 1 520 114  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 703 375 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -57 300 -118 957 Intressikulu eraldistelt -45 442 -45 039 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 74 743 74 743 65 256 162 825 -9 487 Riigilõivud 424 424 323 310 -101 Tulu majandustegevusest 7 788 7 788 6 947 8 935 -840 Saadud toetused 66 039 66 039 57 273 152 864 -8 766 Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 0 0 0 Trahvid ja muud varalised karistused 10 10 8 36 -2 Muud tulud 483 483 705 681 222 KULUD -7 217 231 -7 260 204 -7 072 502 -7 467 013 187 702 sh piirmääraga vahendid -328 962 -367 417 -331 292 -364 471 36 125 Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 710 435 -4 723 180 -4 592 466 -5 061 997 130 714 sh piirmääraga vahendid -122 075 -141 246 -120 649 -125 649 20 597 Tööturuprogramm -17 262 -17 711 -16 988 -473 151 723 sh piirmääraga vahendid -2 112 -2 720 -2 532 -6 811 187 Tööturuvaldkonna arendamine 0 0 0 -1 233 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 127 0 Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -347 0 0 -452 247 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -322 0 Tööelu kvaliteedi arendamine -16 503 -17 250 -16 585 -17 241 665 sh piirmääraga vahendid -1 777 -2 336 -2 188 -3 609 148 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -412 -461 -403 -2 430 58 115  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -335 -384 -344 -1 753 40 Vanemaealiste programm -3 537 231 -3 538 897 -3 501 493 -3 426 233 37 404 sh piirmääraga vahendid -6 556 -7 889 -6 661 -10 071 1 227 Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -651 -593 -235 -3 935 357 sh piirmääraga vahendid -132 -175 -173 -3 935 1 Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 536 580 -3 538 304 -3 501 258 -3 422 299 37 046 sh piirmääraga vahendid -6 424 -7 714 -6 488 -6 136 1 226 Sotsiaalhoolekande programm -154 170 -158 383 -140 364 -162 907 18 019 sh piirmääraga vahendid -68 378 -80 373 -71 389 -72 214 8 984 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -14 135 -9 309 -6 481 -6 919 2 828 sh piirmääraga vahendid -4 200 -4 997 -3 851 -4 384 1 147 Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -140 034 -149 074 -133 883 -155 988 15 191 sh piirmääraga vahendid -64 178 -75 375 -67 538 -67 830 7 837 Laste ja perede programm -1 001 126 -1 006 857 -932 836 -998 399 74 021 sh piirmääraga vahendid -44 400 -49 434 -39 358 -35 424 10 076 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -950 781 -952 132 -891 900 -960 503 60 232 sh piirmääraga vahendid -5 624 -6 834 -5 904 -6 038 930 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -34 364 -33 992 -26 989 -25 018 7 003 sh piirmääraga vahendid -27 251 -29 490 -22 689 -19 866 6 801 Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 439 -5 253 -2 675 -2 840 2 578 sh piirmääraga vahendid -2 045 -2 439 -2 165 -1 921 273 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -5 122 -6 059 -3 734 -2 334 2 324 sh piirmääraga vahendid -3 080 -3 646 -2 735 -1 804 911 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -8 420 -9 422 -7 538 -7 703 1 884 sh piirmääraga vahendid -6 399 -7 026 -5 865 -5 795 1 161 116  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -646 -1 331 -784 -1 307 547 sh piirmääraga vahendid -628 -831 -709 -1 129 122 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 0 0 -303 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -295 0 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine 0 0 0 -443 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -303 0 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -646 -1 331 -784 -561 547 sh piirmääraga vahendid -628 -831 -709 -532 122 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 499 492 -2 529 232 -2 472 892 -2 396 426 56 339 sh piirmääraga vahendid -206 888 -226 171 -210 643 -238 822 15 528 Tervist toetava keskkonna programm -9 781 -13 909 -10 973 -10 303 2 936 sh piirmääraga vahendid -6 642 -8 775 -8 147 -7 639 627 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 021 -2 072 -969 -953 1 103 sh piirmääraga vahendid -996 -1 271 -871 -881 400 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -3 052 -4 153 -3 158 -2 864 996 sh piirmääraga vahendid -2 019 -2 599 -2 477 -2 281 122 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -977 -1 935 -1 829 -1 730 106 sh piirmääraga vahendid -936 -1 653 -1 624 -1 644 29 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -4 731 -5 749 -5 017 -4 756 731 sh piirmääraga vahendid -2 692 -3 252 -3 175 -2 833 77 Tervist toetavate valikute programm -26 124 -34 355 -26 304 -25 858 8 050 sh piirmääraga vahendid -23 930 -26 116 -22 340 -20 646 3 776 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 756 -15 099 -9 355 -9 644 5 744 sh piirmääraga vahendid -7 252 -8 296 -6 207 -5 823 2 089 Vaimse tervise edendamine -3 757 -5 278 -3 496 -2 549 1 782 117  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve sh piirmääraga vahendid -3 723 -4 774 -3 290 -2 412 1 485 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 206 -1 042 -864 -1 223 178 sh piirmääraga vahendid -553 -583 -575 -431 8 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 418 -5 909 -5 602 -6 036 307 sh piirmääraga vahendid -5 416 -5 439 -5 293 -5 644 147 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 987 -7 027 -6 987 -6 405 40 sh piirmääraga vahendid -6 986 -7 024 -6 976 -6 336 48 Inimkeskse tervishoiu programm -2 463 587 -2 480 968 -2 435 615 -2 360 265 45 353 sh piirmääraga vahendid -176 316 -191 280 -180 156 -210 538 11 124 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 392 -5 222 -3 459 -7 646 1 762 sh piirmääraga vahendid -3 079 -3 885 -2 852 -5 071 1 034 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -46 233 -42 966 -37 721 -2 245 5 245 sh piirmääraga vahendid -14 863 -14 908 -9 664 0 5 245 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -7 605 -7 657 -5 712 -8 223 1 946 sh piirmääraga vahendid -5 430 -5 482 -5 268 -6 415 214 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -11 421 -12 447 -10 305 -87 333 2 141 sh piirmääraga vahendid -8 029 -12 436 -10 502 -17 097 1 934 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -3 486 -5 429 -4 408 -3 259 1 020 sh piirmääraga vahendid -3 082 -4 462 -3 736 -2 630 726 Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 378 335 -2 385 860 -2 358 717 -2 223 298 27 142 sh piirmääraga vahendid -134 682 -140 822 -139 515 -157 427 1 307 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -926 -1 435 -946 -823 488 sh piirmääraga vahendid -904 -1 154 -840 -761 314 Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -9 461 -14 288 -9 872 -9 216 4 416 sh piirmääraga vahendid -3 954 -4 466 -4 335 -4 214 131 118  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -2 728 -5 666 -4 474 -18 223 1 192 sh piirmääraga vahendid -2 293 -3 665 -3 445 -16 922 220 Käibemaks -7 304 -7 792 -7 144 -8 590 648 INVESTEERINGUD -11 375 -23 478 -16 709 -17 999 6 769 sh piirmääraga vahendid -5 725 -6 844 -4 576 -6 507 2 268 sh käibemaks -1 970 -2 770 -2 950 -2 983 -179 KORRIGEERIMISED 5 050 864 5 136 877 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 5 069 213 4 912 047 Tulem osaluste ümberhindamisest 0 95 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -3 898 -5 656 Eraldistelt arvestatud intressikulu -97 621 -79 995 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 1 526 892 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine 0 -1 985 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 0 1 428 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) -47 55 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) 47 -55 Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 0 270 482 Pensionieraldiste moodustamine -44 567 -67 725 Pensionieraldiste väljamaksed (elimineerimine kuludest) 126 211 107 293 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 13 497 13 497 10 931 5 585 -2 566 Riigilõivud 2 000 2 000 1 286 1 435 -714 Tulu majandustegevusest 0 0 4 4 4 Saadud toetused 11 254 11 254 8 982 3 465 -2 272 Tulu põhivara ja varude müügist 243 243 0 128 -243 119  Eelarve täitmine 2023. a eelarve miinus lõplik Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine täitmine eelarve Muud tulud 0 0 643 605 643 Intressi- ja omanikutulud 0 0 15 -52 15 KULUD -128 555 -131 593 -118 132 -114 379 13 460 sh piirmääraga vahendid -110 084 -114 181 -100 723 -105 511 13 458 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -127 524 -130 562 -116 781 -113 306 13 781 sh piirmääraga vahendid -110 084 -114 181 -100 723 -105 511 13 458 Välispoliitika ja arengukoostöö programm -127 524 -130 562 -116 781 -113 306 13 781 sh piirmääraga vahendid -110 084 -114 181 -100 723 -105 511 13 458 Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -29 741 -29 467 -26 610 -27 959 2 857 sh piirmääraga vahendid -27 735 -27 396 -24 174 -26 146 3 221 Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -22 353 -23 726 -22 320 -20 584 1 406 sh piirmääraga vahendid -20 348 -21 655 -19 885 -19 119 1 770 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahen- damine -20 117 -21 076 -19 758 -18 380 1 319 sh piirmääraga vahendid -18 112 -18 836 -17 104 -16 745 1 732 Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 601 -22 007 -18 758 -12 718 3 249 sh piirmääraga vahendid -12 178 -13 044 -11 440 -10 637 1 604 Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -32 713 -34 285 -29 335 -33 666 4 950 sh piirmääraga vahendid -31 711 -33 250 -28 119 -32 863 5 130 Käibemaks -1 031 -1 031 -1 351 -1 073 -320 INVESTEERINGUD -5 789 -23 597 -16 527 -12 959 7 070 sh piirmääraga vahendid -3 230 -7 548 -5 351 -10 016 2 197 sh käibemaks -482 -484 -461 -537 23 KORRIGEERIMISED 47 11 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 47 11 Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B. 120 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea- dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva- helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamiskohustusla- sed, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium oma valitsemisala ulatuses, Riigikantselei ning põhi- seaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupi- damiskohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraa- matupidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon- solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan- damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Arvestus- ja esitusvaluuta Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda- tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni. Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda- mine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta- takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka- jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta- des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin- natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu- desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee- todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra. 121 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule- miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te- hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru- mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis- väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee- todit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel. Kaitseotstarbelisi varusid (v.a strateegilised varud), mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, kajastati erandina soetamisel kuluna. Seisuga 31.12.2024 on kaitseotstarbelised varud (laskemoon ja ballistiline varustus) esmakordselt varudena arvele võetud (vt Arvestuspõhimõtete muutmine). Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruandeko- hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut- suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu- muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin- gud konsolideeritud rida-realt meetodil. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus- likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime- tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas- tav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu- settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee- todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh- tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu- vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu- mid ja kahjumid on elimineeritud. Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused). Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus alates 2023. aastast, varasem piimäär oli 5000 eurot. Seoses piirmäära tõstmisega kanti materiaalse põhivara objektid soetusmaksumusega 5000 eurot kuni 9999 eurot 2023. aasta alguses bilansist välja, kajastades jääkväärtuse kuludes kirjel „Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus“ või moodustati põhivara objekti- dest sarnase järelejäänud elueaga kogumid ja jätkati nende arvestust bilansis kogumina. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõt- jad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad 122 laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekki- mise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definit- sioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse lan- gusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11. Immateriaalne vara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumu- sega alates 10 000 eurost. Piirmäär rakendus sarnaselt materiaalse põhivara piirmäärale alates 2023. aastast. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esita- tud raamatupidamise aastaaruande lisas a12. Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldata- vast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses. Bioloogilised varad Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetusmaksumu- ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses. Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa- majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega. Ümberhindlus Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal. Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet- siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda- misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta- mishinda. Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena- mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an- netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi- nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendinõu- ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud). (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini- mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna- selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren- dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 123 Finantskohustised Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit. Hübriidvõlakirjad Hübriidvõlakirjad on kajastatud omakapitali koosseisus, kuna neil ei ole tagasimakse tähtaega ning võlakirja väljaandjal (Eesti Energia AS, vt ka lisa a17) on oma äranägemisel võimalus intressi maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Hübriidvõlakirjad kajastatakse omakapitalis saadud summas, millest on maha arvatud otseselt nendega seotud tehin- gukulud. Arvestatud intressid kajastatakse samuti omakapitalis ning makstud intressid kajastatakse väljamaksena omakapitalist. Rahavoogude aruandes on hübriidvõlakirjadega seotud laekumised ja maksed kajastatud rahavoogudes finantseerimistegevusest. Tehingud EFSFi kaudu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt- mine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako- hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud. Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B). Teenuste kontsessioonikokkulepped Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont- rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendikohustis- tega). Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus- väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise dis- kontomääraga. Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko- hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena. Pensionieraldised Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea- dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra- mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti- kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio- nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust. Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta- takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23). Saadud ja antud toetused Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena kä- sitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks. Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v.a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioo- dis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud. Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro- jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant- seerimist kajastatakse brutomeetodil. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee- rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara. 124 Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesanne- test ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel. Reservid Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta- mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v.a riskimaanda- mise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja si- dusettevõtjate muu koondkasum). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone- taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin- natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe- dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v.a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta- mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli- selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak- suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ- hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks. Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü- gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi- tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi- teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud. Arvestuspõhimõtete muutmine Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aastaaruandes võeti 31.12.2024 seisuga esmakordselt arvele kaitseotstarbe- lised varud (laskemoon ja ballistiline varustus), mis kuni 31.12.2024 olid kajastatud soetamisel majandamiskuludes (vt lisa a24). Kuni 31.12.2024 kehtinud erand kaitseotstarbeliste varude kajastamiseks kuluna nende soetamisel oli keh- testatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi alusel, võttes arvesse Kaitseväe laoarvestuse andme- baase, milles ei olnud võimalik eristada uusi ja juba kasutusel olnud (õppustelt ja missioonidelt lattu tagastatud) varu- sid. Käesolevaks ajaks on varude arvestust täiustatud. Kaitsevägi esitas seisuga 31.12.2024 ladudes arvel olevate kait- seotstarbeliste laovarude summa 707,8 mln eurot, mis võeti esmakordselt bilansis arvele varudena ja netovara muutu- sena (vt ka lisa a7). Laovarude tagasiulatuvaks kajastamiseks usaldusväärsed andmed puuduvad. Kuni 31.12.2024 soe- tatud varusid ei ole kuludest tagasi arvestatud. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on tagasiulatuvalt muudetud taastuvenergia tasude ja taastuv- energia toetuste kajastamist. Vastavalt seadusele lisavad elektrienergia müüjad müügiarvetele taastuvenergia tasu, mida nad ei kajasta oma tuluna, vaid kannavad selle edasi riigi tütarettevõtjale AS Elering. AS Elering maksab kogutud tasude eest toetusi taastuvenergia tootjatele. Taastuvenergia tasu hinna määrab AS Elering lähtudes hinnangulisest taastuvenergia toodangu mahust ja seaduse alusel ette nähtud toetuste suurusest. Ülelaekunud summat võib AS Elering kasutada ainult taastuvenergia toetuste maksmiseks ning toetuste haldamiseks tehtud kulude katmiseks. AS Elering ei kajasta kogutud taastuvenergia tasusid ega taastuvenergia toetusi oma tulude ega kuludena, vaid lähtudes põhimõttest, et ta tegutseb riigi agendina, kajastab saadud summad kohustisena ja vähendab seda tootjate nõuete tekkimisel. Käeso- levas aastaaruandes on lähtutud põhimõttest, et tegemist on riigi poolt seadusega kehtestatud toetusskeemiga ning seetõttu on AS Elering poolt arvestatud taastuvenergia tasud võetud arvesse riigi konsolideeritud elektrienergia müügi tuludes (toetustega võrdses mahus) ning taastuvenergia toetused on kajastatud riigi konsolideeritud kuludes (antud toetused). Ülelaekunud vahendite jääk kajastub riigi bilansis kohustisena (see pole muutunud, vt ka lisa a15). AS Elering arvestas taastuvenergia tasusid müüjatelt 2024. a 82,2 mln eurot (2023. a 91,1 mln eurot) ning taastuvenergia toetusi ja haldustasu 83,8 mln eurot (2023. a 76,9 mln eurot). Kuna riigi konsolideerimisgrupis on nii elektrienergia müüjaid kui ka taastuvenergia tootjaid (peamiselt Eesti Energia grupp), siis on riigi koondaruandes osa tasudest ja toetustest 125 elimineeritud. Väljastpoolt riigi konsolideerimisgruppi koguti tasusid 12,2 mln eurot (2023. a 13,1 mln eurot) ning maksti toetusi 60,8 mln eurot (2023. a 54,3 mln eurot). 2023. a andmeid on võrreldavuse tagamiseks muudetud järg- miselt: tulu elektrienergia müügist on kogutud taastuvenergia tasude kajastamiseks suurendatud 75,6 mln euro võrra, saadud toetusi on vähendatud 21,3 mln euro võrra (riigi konsolideerimisgrupi sisesed saadud taastuvenergia toetused) ja antud toetusi on suurendatud 54,3 mln euro võrra. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu- vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A). Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon- solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega. Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega. Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar- vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon- dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar- vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts). Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel- des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon- solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võe- tud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimi- sed, s.o muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muuda- tused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31). 126 2.7 Lisad (a1–a31) Lisa a1 Konsolideeritud üksused A. Konsolideerimata aruanne mln eurot Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused). Tulemiaruande näitajad 2024 Tulemiaruande näitajad 2023 Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Valitsemisala Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- 31.12.2024 31.12.2024 tulud ja 31.12.2023 31.12.2023 tulud ja 31.12.2022 31.12.2022 tulud kulud tulud kulud -kulud -kulud Riigikogu 21,6 4,2 0,2 -32,9 -0,1 22,5 4,5 0,2 -31,5 0,0 22,6 3,2 Vabariigi President 4,9 9,0 0,0 -5,7 -0,3 4,6 8,8 0,2 -5,5 -0,3 4,5 8,5 Riigikontroll 0,3 0,5 0,0 -5,7 0,0 0,3 0,6 0,0 -5,8 0,0 0,4 0,6 Õiguskantsler 0,0 0,3 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,3 0,0 -3,3 0,0 0,0 0,1 Riigikohus 6,8 12,1 0,4 -6,9 -0,4 7,0 9,7 0,4 -7,0 -0,6 7,2 14,4 Riigikantselei 13,4 4,5 2,1 -18,2 0,0 12,4 2,8 1,3 -18,2 0,0 13,0 2,9 Haridus- ja Teadusministeerium 533,9 144,8 78,8 -1 003,0 0,0 591,3 176,9 171,0 -948,3 0,0 544,3 165,9 Justiitsministeerium 57,6 171,7 52,8 -223,2 -6,1 52,7 211,3 54,5 -221,7 -6,3 45,6 200,7 Kaitseministeerium 2 817,2 1 604,7 189,4 -1 160,4 -29,5 1 500,2 1 134,5 73,4 -1 085,3 -28,5 1 073,8 857,5 Kliimaministeerium 4 882,6 703,1 838,7 -852,7 122,9 4 834,3 582,9 728,1 -518,7 30,7 2 116,9 113,1 Kultuuriministeerium 220,1 54,3 61,0 -377,6 0,3 225,3 55,2 49,3 -360,8 -0,5 212,3 63,6 Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 1 426,3 126,0 428,8 -1 187,2 30,6 1 292,3 165,3 519,9 -1 103,9 25,9 3 877,8 557,0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- 692,9 417,9 365,4 -1 371,1 7,2 728,7 408,6 376,3 -857,5 3,9 595,3 338,9 nisteerium Rahandusministeerium 8 307,2 11 745,4 14 364,9 -7 955,8 -36,5 7 173,0 10 181,6 12 947,5 -7 940,9 12,4 7 424,1 8 997,5 Siseministeerium 268,7 1 332,3 65,1 -617,1 -45,4 256,7 1 230,3 62,3 -677,5 -45,0 271,5 1 209,1 Sotsiaalministeerium 581,3 3 028,3 5 135,9 -6 997,7 -97,6 613,1 2 796,5 5 077,2 -7 167,6 -79,9 534,7 2 546,4 Välisministeerium 158,1 12,1 11,0 -118,6 0,0 145,3 16,2 5,6 -114,9 -0,1 148,7 7,5 Elimineerimised -1 134,2 -1 148,9 -5 803,5 5 679,3 -0,1 -1 174,8 -1 313,7 -5 486,3 5 621,7 0,1 -1 064,7 -1 067,6 Kokku 18 858,7 18 222,3 15 791,0 -16 257,9 -55,0 16 284,9 15 672,3 14 580,9 -15 446,7 -88,2 15 828,0 14 019,3 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). 127 Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber. Keskkonnaministeerium nimetati ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põl- lumajandusministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded anti üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, Sotsiaalministee- riumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, energeetika, ehitus- ja transpordivaldkonna ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt muudeti ka mõnede valitsusasutuste alluvust, sh Transpordiamet liikus Majan- dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse, Tööinspektsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteeriumi valitsemisalasse ja Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Tööülesannete ümberkorraldamise tõttu ei ole valitsemisalade 2024. aasta näitajad võrreldavad 2023. aasta näitajatega. Alates 01.01.2025 tehti samuti ümberkorraldusi. Sellega seoses nimetati Justiitsministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks. Käesolevas aastaaruandes on valdavalt kasutatud nimetust, mis kehtis kuni 31.12.2024. Ülaltoodud tabelis avaldatud Kaitseministeeriumi valitsemisala 2024. a ja 2023. a näitajaid on riigi koondaruandes korrigeeritud. Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koostamisel leiti, et osade kulude ja põhivara soetuste ning nendega seotud tulude kajastamiseks ei olnud varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitseministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades kajastati tehingud järgmisel aastal (vas- tavalt 2024. ja 2025. aastal). Kõik 31.12.2023. a korrigeerimisele kuulunud kaubad saabusid sihtkohta 2024. a jooksul. Seisuga 31.12.2024 korrigeerimisele kuulunud kaubad saabusid Eestisse 2025. a I kvartalis. Kaitseministeeriumi valitsemisala andmete korrigeerimine riigi koondaruandes 2024 2023 Kaitseministeeriumi Kaitseministeeriumi valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes valitsemisala Korrigeerimine Riigi koondaruandes Varad 2 817,2 12,5 2 829,7 1 500,2 32,9 1 533,1 Kohustised 1 604,7 -10,0 1 594,7 1 134,5 -110,0 1 024,5 Tegevustulud 189,4 24,3 213,7 73,4 -24,3 49,1 Tegevuskulud -1 160,4 -144,8 -1 305,2 -1 085,3 167,2 -918,1 B. Konsolideeritud aruanne Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. B1. Riigi osalus sihtasutustes mln eurot 100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused 128  Tulemiaruande näitajad 2024 Tulemiaruande näitajad 2023 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- kapital 31.12.2024 kapital 31.12.2023 kapital 31.12.2022 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Sh toetused valit- Sh toetused valit- Riigile kuuluv tu- Riigile kuuluv tu- Sh antud toetu- Sh antud toetu- Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevustulud sussektorist sussektorist lem lem sed sed Sihtasutused kokku 2 043,9 1 263,8 1 337,7 397,4 -1 280,0 -144,9 78,4 1 959,5 1 157,3 1 288,1 439,6 -1 200,1 -145,0 98,6 1 854,8 968,0 Valitsussektorisse arvatud sihtasutused 2 026,1 1 254,6 1 326,4 393,4 -1 268,8 -140,1 78,4 1 938,5 1 148,8 1 281,7 437,7 -1 193,6 -144,2 98,6 1 836,8 959,1 SA Eesti Koostöö Kogu 0,1 0,0 0,3 0,3 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,0 0,3 0,2 -0,3 -0,1 0,0 0,1 0,1 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Teadusagentuur 52,9 47,3 99,6 98,8 -92,2 -85,0 8,7 41,2 38,6 82,9 82,5 -72,5 -66,9 11,2 31,3 27,3 SA Kutsekoda 1,8 1,2 3,7 3,4 -3,5 -0,9 0,3 1,4 1,0 3,4 3,1 -3,2 -0,8 0,3 1,1 0,7 Spordikoolituse ja Teabe SA 0,7 0,1 12,8 12,7 -12,8 -12,0 0,0 0,7 0,1 12,6 12,6 -12,6 -11,8 0,0 0,5 0,1 SA Teaduskeskus Ahhaa 9,9 8,7 4,6 1,5 -4,9 0,0 -0,2 9,3 8,9 5,1 2,1 -4,5 -0,2 0,6 9,3 8,2 SA Euroopa Kool 2,6 1,5 7,3 4,7 -6,7 0,0 0,6 2,1 0,8 6,6 4,2 -6,3 0,0 0,4 1,6 0,4 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 6,7 2,3 3,5 2,7 -3,2 0,0 0,5 5,7 1,8 2,5 1,8 -2,3 0,0 0,4 5,5 1,4 SA CR14 24,5 7,9 8,2 6,2 -7,7 -0,1 0,7 9,7 7,7 9,9 5,5 -7,6 0,0 2,3 7,6 5,4 Sakala Teatrimaja SA 0,9 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,4 0,3 SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 11,3 1,4 13,8 13,2 -13,9 -11,5 0,4 5,1 0,9 12,7 12,1 -12,9 -10,3 0,1 6,7 0,8 SA Virumaa Muuseumid 4,9 4,5 3,0 1,7 -3,0 0,0 0,0 5,1 4,5 2,7 1,6 -2,7 0,0 -0,1 4,9 4,5 Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,2 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 2,7 2,6 2,2 1,7 -2,3 -1,0 0,0 2,7 2,6 7,2 5,0 -5,9 -1,5 1,3 1,4 1,3 SA Eesti Draamateater 10,0 6,1 6,9 3,1 -7,2 0,0 -0,2 8,9 6,3 6,5 3,1 -6,6 0,0 0,1 8,1 6,2 SA Rakvere Teatrimaja 7,6 6,3 4,0 2,2 -4,3 0,0 -0,1 7,0 6,4 4,1 2,3 -4,0 0,0 0,2 6,6 6,2 SA Vene Teater 6,8 5,4 4,0 2,8 -4,2 0,0 -0,2 7,1 5,6 4,2 2,8 -4,2 0,0 0,0 7,4 5,6 SA Ugala Teater 11,6 10,6 3,9 2,1 -4,3 0,0 -0,3 11,4 10,9 4,0 2,0 -4,4 0,0 -0,4 11,7 11,3 SA Tehvandi Spordikeskus 34,0 30,5 8,9 5,4 -7,6 0,0 1,5 31,7 28,9 6,0 3,0 -7,0 0,0 -1,0 30,9 29,9 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 5,6 5,4 1,9 1,1 -2,0 0,0 0,0 5,6 5,5 2,7 2,2 -1,5 0,0 1,3 5,0 4,2 SA Kultuurileht 0,9 0,5 4,9 4,2 -4,9 0,0 0,0 0,9 0,4 4,5 3,8 -4,5 0,0 0,1 0,7 0,4 SA Endla Teater 6,4 5,3 4,8 3,1 -4,2 0,0 0,6 5,8 4,7 4,2 2,3 -4,4 0,0 -0,2 5,9 4,8 SA Teater Vanemuine 14,4 11,1 13,8 9,7 -15,2 0,0 -1,1 14,9 12,2 12,7 9,6 -14,3 0,0 -1,4 15,8 13,7 SA Eesti Noorsooteater 1,3 0,3 4,7 3,5 -4,6 0,0 0,2 0,5 0,1 4,8 3,7 -4,6 0,0 0,2 0,3 -0,1 SA Narva Muuseum 18,2 17,5 1,7 1,2 -2,0 0,0 -0,3 18,6 17,7 4,6 4,0 -2,3 0,0 2,2 17,2 15,5 129  Tulemiaruande näitajad 2024 Tulemiaruande näitajad 2023 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- kapital 31.12.2024 kapital 31.12.2023 kapital 31.12.2022 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Sh toetused valit- Sh toetused valit- Riigile kuuluv tu- Riigile kuuluv tu- Sh antud toetu- Sh antud toetu- Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevustulud sussektorist sussektorist lem lem sed sed SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 5,2 5,1 1,5 1,0 -1,9 0,0 -0,4 5,6 5,5 1,4 0,8 -1,9 0,0 -0,5 6,3 6,0 (grupp) SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,1 1,0 1,4 1,0 -1,4 0,0 0,1 1,1 0,9 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,8 SA Eesti Vabaõhumuuseum 11,8 11,3 4,6 3,1 -4,5 0,0 0,2 12,0 11,1 5,4 3,9 -4,5 0,0 0,9 11,0 10,2 SA Eesti Kontsert 18,9 16,9 10,4 6,6 -10,8 0,0 -0,1 18,7 17,0 10,7 6,9 -10,2 0,0 0,7 17,9 16,3 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,8 1,3 4,6 4,0 -4,5 0,0 0,2 1,6 1,1 4,8 4,0 -4,8 0,0 0,1 1,4 1,0 SA Hiiumaa Muuseumid 0,4 0,2 0,5 0,3 -0,5 0,0 0,0 0,2 0,2 0,4 0,3 -0,5 0,0 -0,1 0,3 0,2 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,7 0,4 1,7 1,3 -1,6 0,0 0,1 0,6 0,4 1,8 1,3 -1,7 0,0 0,1 0,4 0,3 SA Pärnu Muuseum 1,4 1,2 1,3 1,2 -1,2 0,0 0,1 1,2 1,0 1,4 1,1 -1,3 0,0 0,1 1,0 0,9 SA Eesti Kunstimuuseum 23,9 23,1 13,0 10,2 -12,6 0,0 0,6 23,2 22,4 12,7 10,0 -12,2 0,0 0,5 23,1 21,9 SA Eesti Meremuuseum 16,9 16,0 8,3 5,4 -7,8 0,0 0,6 16,6 15,4 9,2 6,4 -8,7 0,0 0,6 15,6 14,7 SA Saaremaa Muuseum 15,2 15,0 1,6 0,9 -1,6 0,0 0,0 15,1 14,9 3,1 2,5 -1,8 0,0 1,3 14,0 13,6 SA Eesti Ajaloomuuseum 14,7 14,3 4,1 3,4 -4,2 0,0 0,0 14,8 14,3 3,7 3,0 -4,2 0,0 -0,4 15,2 14,8 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 0,8 0,6 1,3 1,1 -1,3 0,0 0,0 0,7 0,6 1,2 1,0 -1,2 0,0 0,0 0,7 0,6 SA Tartu Kunstimuuseum (asutatud 2024) 1,7 1,6 1,3 1,2 -1,2 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 0,7 0,6 0,7 0,7 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (asutatud 2024) SA Eesti Arhitektuurimuuseum (asutatud 0,6 0,5 0,8 0,7 -0,6 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2024) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 557,2 317,3 73,6 68,3 -72,9 -8,9 12,2 545,4 255,1 94,3 86,9 -91,6 -25,2 10,9 545,1 143,4 Riigiside SA 14,0 11,9 8,8 3,5 -9,4 0,0 -0,4 17,7 12,3 12,1 5,6 -10,4 0,0 2,0 13,4 10,3 Eesti Interneti SA (konsolideeritud alates 2,4 2,0 1,5 0,0 -1,1 -0,1 0,4 2,0 1,6 1,2 0,0 -1,1 -0,1 0,1 0,0 0,0 2023) SA Eesti Maaelumuuseumid 11,1 10,8 4,6 4,1 -3,1 0,0 1,6 9,7 9,2 3,3 2,6 -2,9 0,0 0,5 8,9 8,7 Maaelu Edendamise SA 267,0 131,3 5,8 0,0 -4,3 0,0 4,9 294,1 151,3 7,7 1,7 -7,1 0,0 3,7 307,4 147,6 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 64,6 13,1 10,1 9,7 -12,5 -4,5 -1,6 71,3 14,7 10,2 9,7 -17,0 -10,5 -6,1 77,7 20,8 Integratsiooni SA 6,4 1,4 13,3 13,3 -13,3 -1,9 0,3 6,9 1,2 10,7 10,7 -11,1 -1,9 -0,1 7,3 1,3 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,4 0,3 2,9 2,8 -2,9 -2,1 0,1 1,8 0,2 2,8 2,7 -2,8 -2,2 0,1 1,4 0,1 Jõgeva Haigla SA 3,3 2,2 9,2 0,0 -9,0 0,0 0,3 3,0 1,9 8,1 0,0 -8,1 0,0 0,0 2,8 1,9 Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,6 -1,4 0,0 0,1 0,1 1,5 1,5 -1,5 -1,4 0,0 0,1 0,1 130  Tulemiaruande näitajad 2024 Tulemiaruande näitajad 2023 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- kapital 31.12.2024 kapital 31.12.2023 kapital 31.12.2022 Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 Sh toetused valit- Sh toetused valit- Riigile kuuluv tu- Riigile kuuluv tu- Sh antud toetu- Sh antud toetu- Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevustulud sussektorist sussektorist lem lem sed sed Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 321,5 193,1 433,5 2,4 -422,9 -0,2 9,8 314,4 183,3 401,3 13,9 -386,3 -0,1 11,8 265,2 180,6 Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 300,3 193,1 368,7 6,9 -364,5 -0,1 3,0 297,3 190,1 379,0 58,2 -336,8 -0,2 40,0 261,2 150,1 Viljandi Haigla SA 101,2 76,1 88,1 38,1 -57,0 0,0 32,2 50,3 43,9 59,4 18,0 -46,6 0,0 13,1 34,0 30,8 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni- 10,3 9,2 8,7 0,1 -7,6 0,0 1,3 8,9 7,9 8,5 0,8 -6,7 0,0 1,9 6,7 6,0 keskus SA SA Eesti Tervishoiu Pildipank 6,6 6,1 3,1 0,0 -2,0 0,0 1,2 5,1 4,9 2,2 0,0 -2,5 0,0 -0,3 6,7 5,3 SA Koeru Hooldekeskus (üle antud KOV-le 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 2,7 0,3 -2,9 0,0 -0,2 2,7 2,3 2023) SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö 7,0 0,6 16,8 14,9 -16,8 -10,3 0,2 2,5 0,3 14,8 13,0 -14,8 -11,0 0,2 8,2 0,2 Keskus Valitsussektorisse mittekuuluvad sihta- sutused 17,8 9,2 11,3 4,0 -11,2 -4,8 0,0 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (grupp) 17,8 9,2 11,3 4,0 -11,2 -4,8 0,0 21,0 8,5 6,4 1,9 -6,5 -0,8 0,0 18,0 8,9 B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2024 2023 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 pital 31.12.2024 pital 31.12.2023 pital 31.12.2022 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Riigi tütarettevõtjad kokku 13 195,3 7 432,8 3 091,9 -3 188,8 -243,2 13 074,8 7 546,2 4 073,1 -3 949,5 24,5 13 353,7 8 248,0 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõt- 2 373,2 1 495,5 575,4 -393,5 165,6 2 080,8 1 341,3 462,9 -376,8 69,1 1 862,4 1 234,8 jad kokku Eesti Raudtee AS (valitsussektorisse 2023) 100 596,5 176,1 69,1 -69,7 0,0 489,8 176,1 64,3 -64,6 0,0 417,4 176,1 131  Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2024 2023 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 pital 31.12.2024 pital 31.12.2023 pital 31.12.2022 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (valit- 100 7,1 6,1 11,1 -10,8 0,3 9,1 5,8 10,1 -10,2 -0,1 6,9 5,9 sussektorisse 2023 ALARA AS 100 1,4 1,3 0,7 -0,8 -0,1 1,5 1,4 8,4 -8,5 -0,1 1,6 1,5 AS ASEesti Liinirongid 100 220,5 127,5 64,1 -65,2 -4,6 215,0 132,2 59,5 -60,0 -4,3 220,4 136,5 AS Eesti Varude Keskus 100 392,0 385,2 14,8 -14,1 1,4 392,2 384,9 35,7 -33,4 2,4 323,1 314,4 OÜ Rail Baltic Estonia 100 249,2 198,0 136,9 -40,3 96,9 123,5 94,1 55,7 -23,3 32,3 74,7 61,7 TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarette- 67,03 96,5 39,0 37,6 -27,9 5,5 100,9 33,5 36,7 -26,9 5,2 107,4 28,3 võtja) Riigi Kinnisvara AS 100 758,2 515,7 208,2 -130,3 67,7 695,9 465,2 160,7 -117,4 34,3 658,1 462,0 AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 51,8 46,6 32,9 -34,4 -1,5 52,9 48,1 31,8 -32,5 -0,6 52,8 48,4 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütaret- tevõtjad kokku 10 822,1 5 937,3 2 516,5 -2 795,3 -408,8 10 994,0 6 204,9 3 610,2 -3 572,7 -44,6 11 491,3 7 013,2 Riigimetsa Majandamise Keskus 100 2 773,0 2 729,3 -208,1 -183,1 -408,3 3 316,2 3 279,0 572,1 -185,1 378,6 3 008,7 2 983,8 Eesti Energia AS (grupp) 100 5 129,9 2 205,6 1 887,7 -1 822,3 -4,3 4 823,0 1 892,9 2 164,5 -2 546,9 -435,3 5 506,2 2 953,1 Elering AS 100 1 619,2 409,7 225,9 -208,2 15,7 1 467,8 414,0 254,8 -226,5 28,0 1 460,9 399,5 Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad 67,03 629,9 253,1 121,1 -91,9 12,8 606,2 253,2 119,0 -94,4 10,6 621,2 255,4 OÜga) AS Raudtee Varad (grupp) 100 26,7 10,9 14,7 -21,3 -22,4 67,2 33,3 26,6 -46,0 -19,2 153,2 52,5 Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 261,2 133,9 78,7 -74,3 0,5 264,4 133,5 72,1 -63,4 8,5 258,3 125,0 Lennuliiklusteeninduse AS 100 43,3 16,9 31,2 -24,1 6,4 34,1 10,6 18,3 -21,0 -3,1 31,7 13,6 Saarte Liinid AS 100 63,8 28,9 11,8 -10,0 1,6 63,2 27,2 11,3 -9,5 1,7 63,1 25,5 Eesti Post AS (grupp) 100 140,3 59,5 144,9 -143,9 -0,6 133,2 60,0 134,5 -134,1 -1,3 123,8 67,7 Eesti Loots AS (likvideeritud 2024) 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 3,4 -4,5 -2,7 15,6 11,5 Teede Tehnokeskus AS 100 2,2 1,9 2,9 -2,9 0,0 2,5 1,9 3,1 -3,0 0,1 2,3 1,8 Metrosert AS 100 16,0 14,5 8,6 -7,3 1,5 9,1 8,0 9,0 -5,2 3,9 4,6 4,1 KredEx Krediidikindlustus AS 100 39,2 21,6 1,4 -1,7 0,8 38,3 20,8 1,8 -1,9 1,5 37,7 19,4 Nordic Aviation Group AS (grupp, pankrotis, 0 0,0 0,0 84,3 -103,6 -20,5 64,9 13,0 110,7 -128,7 -18,3 82,9 31,3 vt lisa a9) Transpordi Varahaldus OÜ 100 48,9 32,7 12,5 -13,3 -2,0 69,6 34,7 12,5 -21,3 -10,6 85,6 45,3 132  Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2024 2023 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2024 Varad 31.12.2023 Varad 31.12.2022 pital 31.12.2024 pital 31.12.2023 pital 31.12.2022 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Eesti Loto AS 100 20,7 11,4 93,7 -82,2 10,0 23,3 13,9 88,1 -73,5 12,4 25,3 15,8 AS Vireen 100 6,2 5,9 2,7 -2,4 0,3 7,2 5,7 2,9 -2,8 0,0 7,3 5,7 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskont- rolli AS 93,3 1,6 1,5 1,8 -1,8 0,0 1,6 1,5 1,7 -1,6 0,1 1,5 1,3 Eesti Vanglatööstus AS (likvideeritud 2024) 0 0,0 0,0 0,7 -1,0 -0,3 1,8 1,4 3,8 -3,3 0,5 1,4 0,9 Riigi sidusettevõtjad kokku 19,2 7,5 16,1 -15,2 0,4 18,8 7,7 15,2 -13,8 0,6 18,9 7,9 Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,6 -0,6 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 AS Levira (grupp) 51 17,5 7,0 15,5 -14,6 0,4 17,1 7,2 14,4 -13,0 0,6 17,2 7,4 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 875,1 80,1 741,1 -745,9 2,4 2 744,9 83,0 685,2 -699,8 0,5 2 533,3 81,5 RB Rail AS (Läti) 33,3 62,9 2,3 26,4 -26,3 -0,1 65,2 2,4 24,7 -24,6 -0,1 38,9 2,5 Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,3 0,0 0,0 -11,4 0,0 0,4 0,0 0,0 -9,8 0,0 0,3 0,0 Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Mainte- nance Co BV (Holland, Jordaania) 10 2 791,5 72,5 684,6 -682,1 0,8 2 655,3 73,9 627,4 -635,2 -1,6 2 472,1 72,6 Orica Eesti OÜ 35 9,4 1,9 22,4 -19,4 1,1 14,3 3,8 25,7 -24,0 1,7 15,1 3,7 Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,6 0,1 0,0 0,6 0,1 0,5 AS Green Marine 51 11,0 2,7 7,7 -6,7 0,5 9,7 2,2 7,4 -6,2 0,4 6,9 2,1 Baltic RCC OÜ (AS Elering ebaoluline osalus) 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 Nordic Aviation Group AS (pankrotis, vt lisa a9) jäi 31.12.2023 ja 31.12.2024 seisuga auditeerimata. 133 Lisa a2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Sularaha 0,8 1,0 1,2 0,1 0,1 0,1 Raha teel 0,5 0,9 2,7 0,3 0,2 0,1 Arvelduskontod pankades 1 582,0 1 351,6 1 811,0 1 029,6 811,6 874,1 Tähtajalised deposiidid 1 140,1 1 011,7 681,5 560,8 616,3 540,8 pankades Raha kokku 2 723,4 2 365,2 2 496,4 1 590,8 1 428,2 1 415,1 Aruandeperioodil teenitud intressitulu (vt lisa a27) 89,9 63,5 2,5 54,0 33,2 1,0 Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõl- matud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid: Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Töötukassa 679,4 650,5 609,0 679,4 650,5 609,0 Tervisekassa 614,8 623,6 508,3 614,8 623,6 508,3 Avaliku sektori aruandes hõlma- 11,6 21,8 25,7 11,6 21,8 25,7 mata organisatsioonid Riigi sihtasutused ja äriühingud (konsolideeritud aruandes rida- realt meetodil) 0,0 0,0 0,0 7,5 4,3 3,5 Kokku 1 305,8 1 295,9 1 143,0 1 313,3 1 300,2 1 146,5 Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded. Lisa a3 Finantsinvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised finantsinvesteeringud Investeerimisfondi osakud 10,1 0 0 10,1 0,0 0,0 Võlakirjad kauplemisportfellis 1 802,3 1 141,7 1 609,1 1 784,5 1 125,0 1 598,1 Lühiajalised finantsinvestee- 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 ringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 Pikaajalised finantsinvesteeringud Osalused rahvusvahelistes orga- nisatsioonides 278,1 277,4 215,3 278,1 277,4 215,3 Osalus riskikapitalifondides 483,3 352,4 260,4 451,1 324,8 237,7 Noteerimata aktsiad ja osad 1,6 1,4 0,7 0,0 0,0 0,0 Muud pikaajalised finantsinves- 3,9 3,6 3,6 0,0 0,0 0,0 teeringud 134  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Pikaajalised finantsinvestee- ringud kokku 766,9 634,8 480,0 729,2 602,2 453,0 Sh kajastatud õiglases väärtuses 483,3 352,4 260,4 451,1 324,8 237,7 Sh kajastatud korrigeeritud soe- 283,6 282,4 219,6 278,1 277,4 215,3 tusmaksumuses Võlakirjadelt ja investeerimis- fondi osakutelt teenitud tulu (vt lisa a27) 65,9 40,4 -12,0 65,0 39,2 -10,6 Võlakirjade jaotus emiteerija järgi Eurotsooni riikide valitsused 496,9 359,3 408,5 491,4 355,0 406,2 Krediidiasutused 1 306,9 773,7 1 192,8 1 303,2 770,0 1 191,9 Ettevõtjad 8,6 8,7 7,8 0,0 0,0 0,0 Võlakirjad kokku 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 Noteerimata aktsiate ja osade ning muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena soetati 2024. a uusi aktsiaid 0,2 mln euro eest (2023. a investeeriti 0,7 mln eurot). Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3 Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 2,2 0,8 0,8 Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 1,0 1,0 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1 Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 204,7 204,7 148,8 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 9,7 8,7 7,6 Kolme Mere Investeerimisfond 14,3 16,0 10,9 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 278,1 277,4 215,3 Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali. Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A. Rahvusvahelistesse osalustesse maksti 2024. a juurde 3,8 mln eurot (2023. a 62,4 mln eurot). Tagasi laekus 3,6 mln eurot. Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku 0,5 mln eurot (2023. a -0,3 mln eurot). Osalused riskikapitalifondides Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 SmartCap Venture Capital Fund 248,7 175,1 92,2 248,7 175,1 92,2 SmartCap Green Fund 105,0 101,9 99,7 105,0 101,9 99,7 SmartCap Defence Fund 50,0 0,0 0,0 50,0 0,0 0,0 EstFund 47,4 47,8 45,8 47,4 47,8 45,8 Balti Innovatsioonifond 32,2 27,6 22,7 0,0 0,0 0,0 Osalused riskikapitalifondi- 483,3 352,4 260,4 451,1 324,8 237,7 des kokku Riskikapitalifondide aruande- 3,1 -15,0 -2,4 1,2 -15,8 -3,0 perioodi tulem (vt lisa a27) SmartCap Venture Capital Fund investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvu- potentsiaaliga Eesti ettevõtteid või rahvusvahelistesse riskikapitalifondidesse, mis aitavad Eesti majandust 135 ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Fondi paigutati 2024. a juurde 75,0 mln eurot (2023. a 101,9 mln eurot). Fondi 2024. a kahjum oli 1,6 mln eurot (2023. a kahjum 19,0 mln eurot). SmartCap Green Fund investeerib innovaatilistesse ja/või teadusmahukatesse Eesti rohetehnoloogia ettevõtetesse. Fondi kasum oli 2024. a 3,1 mln eurot (2023. a kasum 2,2 mln eurot). SmartCap Green Fund kuulub Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu kasutamise plaani ning selle investeeringu katteks laekus Eestile 2023. a 100 mln eurot, mis on kajastatud 2023. a saadud toetuste tuludes. SmartCap Defence Fund loodi 2024. a ja riik kandis sellesse 50,0 mln eurot. Fondi avati investeeringuteks 2025. a. Fondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi. Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fondi 2024. a vahendeid juurde ei paigutatud (2023. a kanti juurde 1,0 mln eurot). Fond teenis 2024. a kahjumit 0,3 mln eurot (2023. a kasum 1,0 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA investeering Balti Innovatsioonifondi. 2024. a kanti täiendavalt fondi 3,0 mln eurot (2023. a 5,2 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 1,9 mln eurot kasumit (2023. a 0,8 mln eurot). Fondist laekus tagasi 0,3 mln eurot (2023. a 1,1 mln eurot). Lisa a4 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Käibemaks 576,9 516,6 505,5 588,8 520,9 521,2 Sh brutosummas 719,9 652,1 637,0 731,8 656,4 652,7 Sh ebatõenäoliselt laekuv -143,0 -135,5 -131,5 -143,0 -135,5 -131,5 Sotsiaalmaks 418,9 384,5 364,4 443,3 407,5 384,3 Sh brutosummas 478,6 439,5 415,9 502,9 462,5 435,8 Sh ebatõenäoliselt laekuv -59,7 -55,0 -51,5 -59,6 -55,0 -51,5 Üksikisiku tulumaks 299,7 251,1 242,7 313,4 264,0 253,7 Sh brutosummas 324,9 275,5 264,7 338,7 288,4 275,7 Sh ebatõenäoliselt laekuv -25,2 -24,4 -22,0 -25,3 -24,4 -22,0 Erisoodustuste ja ettevõtja tu- lumaks 329,2 122,5 96,5 356,8 136,9 96,8 Sh brutosummas 350,9 144,5 118,5 378,5 158,9 118,8 Sh ebatõenäoliselt laekuv -21,7 -22,0 -22,0 -21,7 -22,0 -22,0 Aktsiisid 111,0 109,2 95,8 112,4 110,3 96,8 Sh brutosummas 113,4 112,7 101,1 114,8 113,8 102,1 Sh ebatõenäoliselt laekuv -2,4 -3,5 -5,3 -2,4 -3,5 -5,3 Muud maksud 44,8 40,9 40,6 49,2 44,9 44,0 Sh brutosummas 50,2 46,2 46,0 54,6 50,2 49,3 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,4 -5,3 -5,4 -5,4 -5,3 -5,3 Loodusvarade kasutamise ja saastetasud 18,4 15,9 16,6 27,5 26,8 31,9 Sh brutosummas 19,1 16,9 17,2 28,2 27,8 32,5 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,7 -1,0 -0,6 -0,7 -1,0 -0,6 Trahvid 10,3 7,2 6,4 10,3 7,2 6,5 Sh brutosummas 18,6 15,5 14,9 18,6 15,5 15,0 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -8,3 -8,5 -8,3 -8,3 -8,5 Kohtuotsuste alusel välja mõis- 12,5 14,2 14,4 12,5 14,2 14,4 tetud tasud Sh brutosummas 13,7 15,5 15,5 13,7 15,5 15,5 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -1,2 -1,3 -1,1 -1,2 -1,3 -1,1 Maksuviivised 4,6 5,1 4,6 4,6 5,1 4,6 136  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Sh brutosummas 46,4 46,9 46,6 46,4 46,9 46,6 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -41,8 -41,8 -42,0 -41,8 -41,8 -42,0 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 826,3 1 467,2 1 387,5 1 918,8 1 537,8 1 454,2 kokku Sh brutosummas 2 135,7 1 765,3 1 677,4 2 228,2 1 835,9 1 744,0 Sh ebatõenäoliselt laekuv -309,4 -298,1 -289,9 -309,4 -298,1 -289,8 2024. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 30,3 mln eurot (2023. a 24,2 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 6,4 mln eurot (2023. a 5,7 mln eurot). B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Käibemaks 213,5 172,8 181,5 226,0 179,9 188,4 Üksikisiku tulumaks 176,8 219,6 206,8 176,8 219,6 206,8 Muud maksud, lõivud, trahvid 13,9 8,5 8,8 14,0 8,5 8,9 Ettemaksukontode jäägid 316,8 257,5 303,1 328,1 269,9 312,5 Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ette- maksed kokku 721,0 658,4 700,2 744,9 677,9 716,6 C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Käibemaks 15,8 16,0 13,1 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks 190,5 175,9 163,6 189,6 175,1 163,0 Üksikisiku tulumaks 185,4 163,3 153,1 184,9 162,8 152,7 Töötuskindlustusmaksed 29,5 27,2 25,4 29,5 27,2 25,4 Kogumispensioni maksed 66,1 61,8 57,6 66,1 61,8 57,6 Muud maksud 14,9 14,7 19,1 13,2 11,5 16,2 Keskkonnatasud ja lõivud 4,1 4,1 3,6 4,1 4,0 3,6 Maksude, lõivude, trah- vide kohustised kokku 506,3 463,0 435,5 487,4 442,4 418,5 Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Konsolideeritud aruandes lisan- duvad välismaal tegutsevate tegevuskohtade maksukohustised teistele riikidele. Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Tervisekassale, üksikisiku tulumaks, maamaks ja keskkon- natasud kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapi- talile. Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfon- didele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. 137  D. Tulud ja kulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks Tulud Kulud tulude edasiandmisest arvamisest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 814,7 12 427,4 13 967,7 12 582,9 -4 772,6 -4 415,9 -4 772,6 -4 415,9 -42,1 -32,1 -42,1 -32,1 Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 499,3 4 167,3 4 595,2 4 260,2 -51,8 -47,5 -51,8 -47,5 -23,3 -13,8 -23,3 -13,8 Käibemaks 3 439,3 3 123,1 3 503,0 3 190,4 0,0 0,0 0,0 0,0 -23,3 -14,2 -23,3 -14,2 Kütuseaktsiis 512,3 490,3 515,2 493,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Alkoholiaktsiis 252,7 262,4 252,7 262,4 -17,6 -18,0 -17,6 -18,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tubakaaktsiis 249,7 251,4 249,7 251,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,0 0,4 Elektriaktsiis 1,2 0,9 9,9 7,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Pakendiaktsiis 0,2 0,2 0,2 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna reklaamimaks 6,4 6,3 6,4 6,3 -6,4 -6,3 -6,4 -6,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 37,5 32,7 58,1 48,5 -27,8 -23,2 -27,8 -23,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- 5 392,7 5 071,9 5 392,7 5 071,9 -2 739,3 -2 580,6 -2 739,3 -2 580,6 -12,5 -10,8 -12,5 -10,8 maksed Sotsiaalmaks 4 902,1 4 607,2 4 902,1 4 607,2 -2 249,2 -2 116,6 -2 249,2 -2 116,6 -11,9 -10,2 -11,9 -10,2 Sh pensionikindlustuseks 2 972,7 2 796,0 2 972,7 2 796,0 -324,5 -309,4 -324,5 -309,4 -7,2 -6,2 -7,2 -6,2 Sh ravikindlustuseks 1 929,4 1 811,2 1 929,4 1 811,2 -1 924,7 -1 807,2 -1 924,7 -1 807,2 -4,7 -4,0 -4,7 -4,0 Töötuskindlustusmaksed 311,6 293,0 311,6 293,0 -311,0 -292,4 -311,0 -292,4 -0,6 -0,5 -0,6 -0,5 Kogumispensioni maksed 179,0 171,7 179,0 171,7 -179,1 -171,6 -179,1 -171,6 0,0 -0,1 0,0 -0,1 Tulumaks 3 823,3 3 094,3 3 873,1 3 148,0 -1 889,3 -1 698,7 -1 889,3 -1 698,7 -6,1 -7,4 -6,1 -7,4 Füüsilise isiku tulumaks 2 693,9 2 388,3 2 693,9 2 388,3 -1 889,3 -1 698,7 -1 889,3 -1 698,7 -4,7 -5,2 -4,7 -5,2 Juriidilise isiku tulumaks 1 129,4 706,0 1 179,2 759,7 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,4 -2,2 -1,4 -2,2 Omandimaksud 54,7 53,3 62,0 62,2 -58,6 -59,1 -58,6 -59,1 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1 Maamaks 49,9 48,4 57,2 57,3 -58,6 -59,1 -58,6 -59,1 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1 Raskeveokimaks 4,8 4,9 4,8 4,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksud väliskaubanduselt 44,7 40,6 44,7 40,6 -33,6 -30,0 -33,6 -30,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 44,7 40,6 44,7 40,6 -33,6 -30,0 -33,6 -30,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksuviivised (vt lisa a22) 18,9 19,1 18,9 19,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -5,8 -5,2 -5,8 -5,2 Riigilõivud (vt lisa a21) 91,7 86,5 92,2 87,0 -1,4 -1,5 -1,4 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Registritoimingutelt 53,7 47,9 53,8 48,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 138  Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks Tulud Kulud tulude edasiandmisest arvamisest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 Isikut tõendavate dokumentide ja koda- kondsusseaduse alusel 11,8 12,7 11,8 12,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtuasjade toimingutelt 10,1 10,6 10,1 10,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud riigilõivud 16,1 15,3 16,5 15,6 -1,4 -1,5 -1,4 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Trahvid ja muud varalised karistu- 33,6 27,7 29,9 25,0 -0,2 0,0 -0,2 0,0 -1,2 -1,3 -1,2 -1,3 sed (vt lisa a22) Saastetasud ja keskkonnahäiringu 25,2 22,7 36,8 34,2 -0,7 -0,4 -0,7 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 hüvitised (vt lisa a22) Loodusressursside kasutamise tasud 40,6 40,4 63,9 69,7 -14,1 -14,4 -14,1 -14,4 0,2 -0,4 0,2 -0,4 (vt lisa a22) Teekasutustasud (vt lisa a22) 26,3 21,0 26,4 21,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Järelevalvetasud (vt lisa a22) 1,4 1,3 2,3 3,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Universaalse postiteenuse maksed 0,0 0,0 0,6 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (vt lisa a22) Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel 8,0 10,5 8,0 10,5 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 välja mõistetud nõuded (vt lisa a22) Maksud, lõivud, trahvid kokku 14 060,4 12 656,6 14 246,7 12 853,6 -4 789,0 -4 432,2 -4 789,0 -4 432,2 -49,4 -39,5 -49,4 -39,5 139 Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Käibemaks 403,0 357,8 339,3 290,5 Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised 11,6 11,5 0,0 0,0 Loodusressursside kasutamise tasud 23,3 29,3 0,0 0,0 Juriidilise isiku tulumaks 49,8 53,7 0,0 0,0 Maamaks 8,9 10,7 1,6 1,9 Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 34,6 29,3 0,2 0,2 Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 531,2 492,3 341,1 292,6 Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaal- maksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütu- semüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel. Lisa a5 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised nõuded ja ette- maksed 1 851,8 2 066,4 1 676,8 1 403,9 1 347,3 1 034,0 Nõuded ostjate vastu 401,0 435,6 504,6 30,5 23,0 22,4 Brutosummas 412,7 445,3 516,0 31,0 23,3 22,7 Ebatõenäoliselt laekuvad -11,7 -9,7 -11,4 -0,5 -0,3 -0,3 Intressinõuded 23,7 22,8 9,4 16,3 17,0 7,3 Muud viitlaekumised 26,2 29,1 33,0 0,0 0,4 0,5 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 95,6 72,8 73,2 8,7 9,3 8,4 Laekumata sihtfinantseerimine 774,8 882,8 716,8 771,7 879,8 716,3 (vt lisa a19 A) Muud nõuded 13,3 33,3 40,8 12,1 16,1 10,2 Tagatisdeposiidid 46,7 187,4 46,2 0,7 0,7 0,9 Maksude, lõivude, trahvide et- temaksed ja tagasinõuded 5,0 29,8 11,3 0,3 0,4 0,3 Sihtfinantseerimise ettemak- 187,2 130,8 142,6 310,3 176,8 197,9 sed (vt lisa a19 B) Tagasinõuded sihtotstarbelis- 0,0 0,0 0,0 0,0 5,6 0,0 test fondidest Ettemakstud tulevaste perioo- dide kulud 278,3 242,0 98,9 253,3 218,2 69,8 Pikaajalised nõuded ja ette- maksed 761,9 795,7 941,4 1 032,8 1 040,9 1 193,2 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 625,1 689,5 815,9 501,6 515,6 530,6 Intressinõuded (vt lisa a6) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3 Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 317,9 359,3 472,2 Nõuded ostjate vastu 0,4 0,5 0,4 0,4 0,4 0,4 Laekumata sihtfinantseerimine 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 (vt lisa a19 A) Muud nõuded 6,0 11,7 5,8 1,1 0,9 0,8 Sihtfinantseerimise ettemak- 0,0 0,0 0,0 36,5 23,8 22,0 sed (vt lisa a19 B) 140  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Edasilükkunud ettevõtte tulu- maksu nõuded 4,2 4,5 3,8 0,0 0,0 0,0 Ettemakstud tulevaste perioo- 80,4 49,4 79,2 129,5 100,8 130,9 dide kulud Nõuded ja ettemaksed 2 613,7 2 862,1 2 618,2 2 436,7 2 388,2 2 227,2 kokku Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete vähenemi- sega 0,8 mln euro võrra (2023. a suurenemine 0,1 mln eurot) ning konsolideerimata aruandes 0,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 0,1 mln eurot). Pikaajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad kaitseotstarbelised ettemaksed 66,4 mln eurot (31.12.2023 seisuga 44,6 mln eurot) ning lühiajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest 218,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 198,9 mln eurot). Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu ettevõtlusele ja elamis- tingimuste parandamise eesmärgil korteriühistutele laenude andmiseks ja laenude käendamiseks. 2024. a tehti fondidesse täiendavaid sissemakseid 12,1 mln eurot (2023. a 25,1 mln eurot). Tagasi laekus 94,9 mln eurot (sh 5,6 mln eurot lühiajalistest nõuetest) (2023. a 143,6 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on sih- totstarbeliste fondide sisse- ja väljamaksed kajastatud investeerimistegevuse rahavoogudes koos muude finantsinves- teeringute liikumistega. Sihtotstarbelised fondid Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eks- porditehingute fondid 183,8 217,6 313,9 ASi Kredex Krediidikindlustus poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 15,4 15,0 14,8 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 118,7 126,7 143,5 Sihtotstarbelised fondid kokku 317,9 359,3 472,2 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27) Konsolideerimata 2024 2023 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja ekspordi- tehingute fondid 29,7 8,7 AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,4 0,4 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 5,7 1,9 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 35,8 11,0 Lisa a6 Antud laenud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Jääk seisuga 31.12.2022 73,2 815,9 889,1 8,4 530,6 539,0 Sh brutosummas 81,3 905,4 986,7 8,8 546,2 555 141  Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Sh vähendatud diskonteerimisest 0 -14,9 -14,9 0 -14,9 -14,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,1 -74,6 -82,7 -0,4 -0,7 -1,1 Laenude liikumine 2023. a -0,4 -126,4 -126,8 0,9 -15,0 -14,1 Antud laene 9,0 24,8 33,8 0,1 0,0 0,1 Tagasi laekunud -153,1 -2,0 -155,1 -9,1 -2,2 -11,3 Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -3,7 1,3 -2,4 0,0 0,2 0,2 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,7 1,7 0,0 1,7 1,7 Ümberklassifitseerimine 147,4 -147,4 0,0 9,9 -9,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2023 72,8 689,5 762,3 9,3 515,6 524,9 Sh brutosummas 82,5 777,2 859,7 9,7 529,5 539,2 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -13,2 -13,2 0,0 -13,3 -13,3 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -9,7 -74,5 -84,2 -0,4 -0,6 -1,0 Laenude liikumine 2024. a 22,8 -64,4 -41,6 -0,6 -14,0 -14,6 Antud laene 0,1 28,4 28,5 0,1 0,0 0,1 Tagasi laekunud -77,8 -1,5 -79,3 -10,1 -1,4 -11,5 Laenukohustistega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -4,8 0,0 -4,8 -4,8 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud (vt lisa a26) -5,6 18,3 12,7 0,1 0,1 0,2 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 1,4 1,4 0,0 1,4 1,4 Vähenemine valitseva mõju lõppemisest -0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine 106,2 -106,2 0,0 9,3 -9,3 0,0 Jääk seisuga 31.12.2024 95,6 625,1 720,7 8,7 501,6 510,3 Sh brutosummas 107,4 702,6 810,0 9,0 514,0 523,0 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -11,8 -11,8 0,0 -11,8 -11,8 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -11,8 -65,7 -77,5 -0,3 -0,6 -0,9 Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded: 1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 442,3 mln eurot (2023. a lõpul 447,1 mln eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 39,8 mln eurot (2023. a lõpul 34,1 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud samadele maadele sea- tud hüpoteekidega, kokku summas 24,9 mln eurot (2023. a lõpul 26,8 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,1 mln eurot (2023. a lõpul samuti 0,1 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu; 4) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 42,1 mln eurot (2023. a lõpul 48,5 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ettevõtlusele edasilaenamiseks 0,9 mln eurot (2023. a lõpul 2,3 mln eurot). Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 3 esitatud riigi (konsolideerimata) lae- nunõuetele: 6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõuded 78,1 mln eurot (2023. a lõpul 95,5 mln eurot); 7) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 127,9 mln eurot (2023. a lõpul 133,8 mln eurot); 8) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 43,2 mln eurot (2023. a lõpul 50,3 mln eurot). Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõue pankrotistunud Nordic Aviation Group ASile oli 31.12.2024 seisuga 7,0 mln eurot. See hinnati 2024. a lõpul ebatõenäoliselt laekuvana kuluks (vt lisa a26). Seoses Nordic Aviation Group ASi kon- solideerimise lõpetamisega võeti laenunõue võrdses summas ebatõenäoliselt laekuvaks kantud nõudega riigi konsoli- deeritud bilansis arvele. 142 Lisa a7 Varud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2021 Mobilisatsioonivarud 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 Riigi tegevusvarud hädaolu- korraks 160,5 161,4 137,8 1,6 1,8 0,6 Vedelkütuse varud 180,0 171,0 167,8 0,0 0,0 0,0 Kaitseotstarbelised varud 707,8 0,0 0,0 707,8 0,0 0,0 Muud tooraine ja materjali varud 146,7 134,5 170,9 42,3 32,3 36,0 Lõpetamata toodang 87,5 78,3 45,2 0,0 0,0 0,0 Valmistoodang 42,0 40,0 49,1 2,1 2,2 1,8 Ostetud kaubad müügiks 31,8 40,2 54,3 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 56,8 32,9 86,4 0,0 0,0 0,0 Ettemaksed varude eest 0,5 0,7 1,3 0,0 0,0 0,0 Varud kokku 1 415,2 660,6 714,4 755,4 37,9 40,0 Seisuga 31.12.2024 võeti esmakordselt varudena arvele kaitseotstarbelised laovarud (laskemoon ja ballistiline varus- tus) kokku summas 707,8 mln eurot (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine, netovara muutuste aruanne). Nimetatud varud on kuni 31.12.2024 ostmisel kantud majandamiskuludesse (kaitseotstarbeline varustus ja materjalid, vt lisa a24). Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel ASi Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised varud. Riigi tegevusvarudes hädaolukorraks sisalduvad ASi Eesti Varude Keskus poolt soetatud maagaasivarud summas 156,8 mln eurot (2023. a lõpul sama). Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26). Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 2024 2023 Jääk perioodi alguses 32,9 86,4 Ümber klassifitseeritud Materiaalne põhivara 57,2 22,0 Kinnisvarainvesteeringud 0,0 0,9 Immateriaalne põhivara 0,0 1,0 Varud 0,0 1,0 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 0,0 1,2 Raha -6,3 0,0 Müüdud jääkväärtuses -24,7 -79,2 Alla hinnatud -2,3 -0,4 Jääk perioodi lõpus 56,8 32,9 Ümber klassifitseeritud müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised (vt lisa a15) Laenukohustised 0,0 4,3 Võlad tarnijatele ja muud võlad 0,0 4,9 Kokku müügiootel varadega seotud kohustised 0,0 9,2 2024. a suurimad ümberklassifitseerimised: OÜ Transpordi Varahaldus kandis seoses Nordic Aviation Group pankro- tiga müügiootele lennukid väärtusega 39,7 mln eurot. Riigi Kinnisvara AS kandis müügiootele kinnistud väärtusega 15,0 mln eurot. 2023. a tegid ümberklassifitseerimisi Eesti Energia grupp (16,1 mln eurot seoses kahe kaugkütteäri müügiga), AS Raud- tee Varad (endise nimetusega AS Operail; 6,3 mln eurot) ja Riigi Kinnisvara AS (3,7 mln eurot). 2024. a laekus Eesti Energia grupi kaugkütteäride (osaluste) müügist 16,4 mln eurot. Kasum müügist 4,2 mln eurot on kajastatud tuluna osaluste müügist (vt lisa a27). 143 Lisa a8 Osalused sihtasutustes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 422,5 8,3 430,8 Rahalised sissemaksed 100,8 0,0 100,8 Mitterahalised väljamaksed -2,2 0,0 -2,2 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -5,3 0,0 -5,3 Jääk seisuga 31.12.2023 515,8 8,3 524,1 Rahalised sissemaksed 70,4 0,0 70,4 Rahalised väljamaksed -44,8 0,0 -44,8 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,3 0,0 1,3 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,3 0,0 -1,3 Jääk seisuga 31.12.2024 541,4 8,3 549,7 2024. a liikumised: Riik tegi rahalised sissemaksed Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le summas 50,0 mln eurot ja Maaelu Edendamise SA-le summas 20,0 mln eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas asutati seniste riigiasutuste asemele kolm uut sihtasutust, neile kanti üle 0,4 mln eurot ja anti mitterahaliselt üle varasid ja kohustisi netosummas 1,8 mln eurot. Rahaline väljamakse summas 44,8 mln eurot laekus Maaelu Edendamise SA-lt. SA-lt CR14 laekus mitterahaliselt 0,5 mln eurot. 2023. a liikumised: Rahaline sissemakse summas 100,8 mln eurot tehti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le. Mitterahalise väljamaksena kajastub SA Koeru Hooldekeskus osaluse üleandmine kohalikule omavalitusele summas 2,2 mln eurot (kajastatud ühtlasi otse netovarade vähenemisena). Lisa a9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsa- mad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2. 2024. a liikumised: Nordic Aviation Group juhatus kuulutas 2024. a novembris välja maksejõuetuse, lõpetas äritegevuse ja pöördus kohtu poole pankrotimenetluse algatamiseks. 2024. a detsembris määras kohus grupile ajutise pankrotihalduri ja keelas te- hingud ilma tema nõusolekuta. Kohus kuulutas Nordic Aviation Groupi pankroti välja 2025. a jaanuaris. Lähtudes pank- rotist on käesolevas aastaaruandes loetud riigi valitsev mõju 31.12.2024 seisuga lõppenuks. Nordic Aviation Groupi 2024. a tulud ja kulud on konsolideeritud rida realt meetodil, varad, kohustised ning netovara on seisuga 31.12.2024 aruandest eemaldatud. 31.12.2024 Nordic Aviation Groupi pankroti tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Varad Kohustised ja netovara Raha 1,6 Nõuded ja makstud ettemaksed 27,9 Varud 0,8 144  Varad Kohustised ja netovara Materiaalne põhivara 27,5 Immateriaalne põhivara 0,7 Võlad tarnijatele 36,0 Võlad töövõtjatele 2,1 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3,2 Eraldised 17,6 Laenukohustised 7,0 Netovara -7,4 Kokku 58,5 58,5 AS Raudtee Varad (grupp) tegeles kaubaveoga Eesti raudteel ning veeremi hoolduse ja remondiga Operaili ärinime all. 2024. a detsembris jõustus müügitehing, millega müüdi grupi äritegevus (koos ärinimega) erasektori ettevõt- jale. Riigile jäänud juriidiline isik jätkab müümata jäänud nõuete menetlemist ja kohustiste tasumist eesmärgiga grupp likvideerida. Tulu osaluse müügist oli 19,1 mln eurot, sellest laekus rahas (miinus ära antud raha 0,2 mln eurot) 16,3 mln eurot ning 2,6 mln eurot maksis ostja Operaili laenukohustiste eest otse pangale. Kahjum müügist oli 13,8 mln eurot. 31.12.2024 AS Operail osalise müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Varad Kohustised ja netovara Raha 0,2 Nõuded ja makstud ettemaksed 0,5 Varud 11,6 Materiaalne põhivara 24,2 Immateriaalne põhivara 0,1 Võlad tarnijatele ja muud võlad 0,4 Eraldised 0,5 Laenukohustised 2,8 Netovara 32,9 Kokku 36,6 36,6 2023. a liikumised: 2023. a müüs Eesti Energia grupp kaks tütarettevõtet tegevuskohaga Lätis. Müügist arvestati tulu oli 33,4 mln eurot, millest jäi laekumata 1,4 mln eurot, kasum müügist 0,9 mln eurot. 2023. a Eesti Energia grupi tütarettevõtjate müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Varad Kohustised ja netovara Raha 1,5 Nõuded 4,2 Varud 12,2 Materiaalne põhivara 18,1 Võlad tarnijatele ja muud võlad 3,5 Netovara 32,5 Kokku 36,0 36,0 Tallinna Sadam AS maksis 2024. a vähemusosalusele dividende 6,3 mln eurot (2023. a sama) ja Eesti Energia grupp 6,5 mln eurot (2023. a 12,9 mln eurot). Sidusettevõtjad 2024 2023 Jääk aasta alguses 90,7 89,4 Saadud dividendid -5,1 -2,7 Müüdud müügihinnas 0,0 0,0 Kasum müügist 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 2,8 1,2 145  2024 2023 Rahalised sissemaksed 0,0 3,3 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju -0,8 -0,5 valuutakursivahedest Jääk aasta lõpus 87,6 90,7 B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad tütaret- mittekuuluvad tü- Sidus-ette- tevõtjad tarettevõtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 666,2 3 817,2 6,6 4 490,0 Ümberklassifitseerimine 175,6 -175,6 0,0 0,0 Rahalised sissemaksed 68,0 0,0 0,0 68,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,2 -4,9 0,0 -3,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 -39,9 0,0 -39,9 (vt Jääklisa a27) 31.12.2023 seisuga 911,0 3 596,8 6,6 4 514,4 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 0,0 0,0 Rahalised sissemaksed 7,0 5,0 0,0 12,0 Rahalised väljamaksed 0,0 -0,9 0,0 -0,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 10,3 -2,1 0,0 8,2 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 -28,3 0,0 -28,3 (vt seisuga 31.12.2024 Jääk 928,3 3 570,5 6,6 4 505,4 Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta 2024. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 7,0 mln eurot tehti OÜ-le Rail Baltic Estonia. lisa a27) Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas 10,3 mln eurot toimusid Riigi Kinnisvara AS-ga. 2023. aasta liikumised: 2023. a klassifitseeriti valitsussektorisse kuuluvateks ettevõtjateks AS Eesti Raudtee ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Rahaline sissemakse summas 68,0 mln eurot tehti AS-le Eesti Varude Keskus. Mitterahalised sissemaksed tehti AS-le Riigi Kinnisvara 0,9 mln euro ja AS-le Hoolekandeteenused 0,3 mln euro väär- tuses. Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta 2024. aasta liikumised: Rahaline sissemakse summas 5,0 mln eurot tehti AS-le Metrosert. Rahalised väljamaksed kokku summas 0,9 mln eurot laekusid likvideeritud äriühingutest AS Eesti Vanglatööstus ja AS Eesti Loots. Mitterahalised sisse- ja väljamaksed netosummas -1,6 mln eurot toimusid Riigimetsa Majandamise Keskusega. AS Eesti Vanglatööstus likvideerimisel võeti üle varasid ja kohustisi netosummas 0,5 mln euro väärtuses. Osaluste allahindlustest moodustas Nordic Aviation Group AS aktsiate mahakandmine 13,0 mln eurot ja AS Raudtee Varad osaluse vähenemine 22,4 mln eurot. 2023. aasta liikumised: AS Eesti Loots likvideeriti. Tema tegevuse koos varade ja kohustistega võttis üle riigiasutus Riigilaevastik. Riigi konso- lideerimata aruandes vähenes osalus 8,5 mln euro võrra. Sellest moodustasid materiaalne põhivara 8,6 mln eurot, varud 0,1 mln eurot ja kohustised 0,2 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 3,7 mln eurot. AS Eesti Post maksis dividende margikoguga bilansilise väärtusega 0,1 mln euro väärtuses. Margikogu õiglast väärtust ei hinnatud. Summa on kajastatud otse osaluste vähenemise ja materiaalse põhivara suurenemisena. Suurimad osaluste allahindlused: AS Raudtee Varad (oli AS Operail) -19,2 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -18,3 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,1 mln eurot. Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt Dividendide maksja 2024 2023 Riigimetsa Majandamise Keskus 119,6 75,0 Eesti Energia AS 72,0 68,9 146 Dividendide maksja 2024 2023 AS Elering 20,0 13,5 AS Tallinna Sadam 12,9 12,9 AS Eesti Loto 12,4 14,3 AS Eesti Post 0,0 6,2 Muud tütarettevõtjad 0,2 0,1 Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 34,3 32,1 AS Levira (sidusettevõtja) 0,6 0,8 Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 272,0 223,8 Lisa a10 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 98,3 83,2 36,9 37,0 Soetusmaksumus 128,1 112,6 37,8 40,0 Kogunenud kulum -29,8 -29,4 -0,9 -3,0 Liikumised aruandeperioodil 4,9 15,1 0,3 -0,1 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,5 -2,4 -0,1 -0,1 Müük müügihinnas -0,4 -0,2 0,0 -0,1 Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 0,3 0,2 -0,1 0,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 1,4 1,4 0,0 0,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,0 -0,4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega 6,1 16,1 0,4 0,4 Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) 0,1 0,0 0,1 0,0 Jääk perioodi lõpus 103,2 98,3 37,2 36,9 Soetusmaksumus 144,1 128,1 39,0 37,8 Kogunenud kulum -40,9 -29,8 -1,8 -0,9 Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 45,9 68,5 28,8 31,3 Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 6,0 8,5 0,0 0,0 Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 22,3 19,9 9,2 7,1 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -0,8 -1,3 0,0 -0,1 Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. 147 Lisa a11 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Lõpeta- mata Hooned Kaitseots- Masinad tööd ja ja rajati- tarbeline ja sead- Muu põ- ette- Maa sed põhivara med hivara maksed Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 873,8 5 449,5 377,9 2 915,6 117,2 1 069,2 10 803,2 Soetusmaksumus 873,8 9 052,4 887,9 5 768,6 216,6 1 069,2 17 868,5 Kogunenud kulum 0,0 -3 602,9 -510,0 -2 853,0 -99,4 0,0 -7 065,3 Kokku liikumised 2023 -0,1 256,7 59,8 -401,0 1,2 631,5 548,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 20,8 56,4 4,6 142,5 6,7 1 726,7 1 957,7 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -493,8 -68,8 -783,6 -15,8 -7,6 -1 369,7 Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 -2,2 0,0 0,0 -36,5 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 27,7 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,9 11,6 8,4 0,0 0,0 26,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -0,9 -1,2 -0,1 0,0 0,0 -2,4 Vähenemine valitseva mõju kadumisest -0,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -0,4 -18,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 1,1 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,8 Ümberklassifitseerimine -14,0 689,7 113,6 249,6 10,4 -1 087,8 -38,5 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 1,6 0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 1,9 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2023 873,7 5 706,2 437,7 2 514,6 118,4 1 700,7 11 351,3 Soetusmaksumus 873,7 9 673,2 1 001,3 5 919,7 214,5 1 700,7 19 383,1 Kogunenud kulum -3 967,0 -563,6 -3 405,1 -96,1 -8 031,8 Keskmine kulumi norm 5% 7% 13% 7% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 11,3 0,0 112,1 0,0 0,0 123,4 vara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 168,3 22,8 0,0 10,3 0,1 0,0 201,5 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 93,6 0,0 43,9 0,0 0,0 138,0 maksumus Kokku liikumised 2024 49,1 220,2 69,9 5,7 4,8 835,7 1 185,4 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 45,3 22,0 9,2 91,4 7,3 1 959,1 2 134,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -3,5 -380,6 -64,1 -276,6 -12,7 -114,6 -852,1 Müük müügihinnas -23,6 -7,2 0,0 -5,3 0,0 0,0 -36,1 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 20,9 0,9 0,0 1,4 0,0 0,0 23,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 1,7 7,5 1,8 0,1 0,0 11,4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2,2 -2,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -8,2 Vähenemine valitseva mõju kadumisest 0,0 -1,4 0,0 -27,9 -0,3 0,0 -29,6 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,0 0,0 0,3 0,0 0,1 0,6 Ümberklassifitseerimine 6,1 586,7 121,3 220,6 10,4 -1 009,0 -63,9 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 5,6 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 5,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2024 922,8 5 926,4 507,6 2 520,3 123,2 2 536,4 12 536,7 Soetusmaksumus 922,8 10 108,4 1 132,5 6 029,9 227,4 2 536,4 20 957,4 Kogunenud kulum -4 182,0 -624,9 -3 509,6 -104,2 -8 420,7 Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 20,8 0,0 72,7 0,0 0,0 93,5 vara jääkmaksumus 148  Lõpeta- mata Hooned Kaitseots- Masinad tööd ja ja rajati- tarbeline ja sead- Muu põ- ette- Maa sed põhivara med hivara maksed Kokku Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 168,9 19,0 0,0 0,1 0,1 0,0 188,1 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 86,8 0,0 37,0 0,0 0,0 124,3 maksumus B. Konsolideerimata aruanne Lõpeta- mata Hooned Kaitseots- Masinad tööd ja ja rajati- tarbeline ja sead- Muu põ- ette- Maa sed põhivara med hivara maksed Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 203,2 2 386,6 377,9 221,8 29,0 253,0 3 471,5 Soetusmaksumus 203,2 3 903,4 887,9 621,1 69,1 253,0 5 937,7 Kogunenud kulum 0,0 -1 516,8 -510,0 -399,3 -40,1 -2 466,2 Kokku liikumised 2023 4,7 128,5 59,8 -15,7 0,6 193,8 371,7 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 15,5 1,9 4,6 38,8 3,7 596,5 661,0 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -187,1 -68,8 -45,8 -6,7 0,0 -308,4 Müük müügihinnas -34,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -34,3 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 26,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 26,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 6,3 11,6 6,1 0,0 0,0 24,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -0,9 -1,2 -0,4 0,0 0,0 -2,8 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- -4,3 0,8 0,0 7,7 0,1 0,0 4,3 ja väljamaksed Ümberklassifitseerimine 0,1 307,5 113,6 -22,2 3,5 -402,7 -0,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 1,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 1,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2023 207,9 2 515,1 437,7 206,1 29,6 446,8 3 843,2 Soetusmaksumus 207,9 4 132,8 1 001,3 570,8 64,7 446,8 6 424,3 Kogunenud kulum -1 617,7 -563,6 -364,7 -35,1 -2 581,1 Keskmine kulumi norm 5% 7% 8% 10% Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 sumus Kokku liikumised 2024 37,3 104,8 69,9 15,0 -0,9 223,4 449,5 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 36,7 2,1 9,2 35,6 2,7 674,7 761,0 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -192,2 -64,1 -40,7 -4,4 -0,3 -301,7 Müük müügihinnas -23,3 -5,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 -28,6 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 20,8 -0,2 0,1 0,0 0,0 0,0 20,7 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 1,7 7,4 1,7 0,1 0,0 11,2 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -2,2 -2,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -8,2 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- -1,2 -7,2 0,0 0,0 -1,6 0,0 -10,0 ja väljamaksed Ümberklassifitseerimine 0,5 307,8 121,4 18,3 2,3 -451,0 -0,7 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 5,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 5,8 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2024 245,2 2 619,9 507,6 221,1 28,7 670,2 4 292,7 Soetusmaksumus 245,2 4 330,0 1 132,5 603,1 66,3 670,2 7 047,3 Kogunenud kulum -1 710,1 -624,9 -382,0 -37,6 -2 754,6 Keskmine kulumi norm 5% 6% 7% 7% Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 sumus 149 Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 9,2 mln euro eest (2023. a 24,0 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 4,0 mln euro väärtuses (2023. a 1,2 mln eurot). Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a12 Immateriaalne vara mln eurot A. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 385,5 333,2 215,9 180,3 Soetusmaksumus 872,3 770,3 538,6 468,5 Kogunenud kulum -486,8 -437,1 -322,7 -288,2 Kokku liikumised 44,8 52,3 24,1 35,6 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 126,6 132,0 79,2 84,4 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -83,0 -77,2 -55,4 -48,5 Ümberklassifitseerimine 0,6 -1,7 0,3 -0,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,4 -0,8 0,0 0,0 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja lõppemisega -0,8 0,0 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 430,3 385,5 240,0 215,9 Soetusmaksumus 977,2 872,3 604,8 538,6 Kogunenud kulum -546,9 -486,8 -364,8 -322,7 Keskmine kulumi norm 9,0% 9,4% 9,7% 9,6% Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara. Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 23,2 mln eurot (2023. a lõpul 22,1 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 24,0 mln eurot (2023. a lõpul 24,7 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse stan- dardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud. B. Immateriaalne käibevara Konsolideeritud 2024 2023 Jääk perioodi alguses 216,5 444,1 Soetused 3,6 213,6 Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -140,2 -429,0 Müüdud ja loovutatud -5,5 -13,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 1,1 Jääk perioodi lõpus 74,5 216,5 Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritoluserti- fikaadid. 150 Lisa a13 Investeeringud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Kinnisvarainvestee- Hooned ja rajatised sioonitehnika ettemaksed ringud Kokku hivara vara Maa 2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 20,8 56,4 23,0 119,5 11,3 1 726,7 132,0 2 091,1 Transport 1,1 8,3 1,3 0,1 20,0 0,8 293,1 12,6 337,3 Kütus ja energia 0,0 1,9 33,1 2,4 43,0 0,9 794,9 19,0 895,2 Põllu- ja metsamajandus 0,0 3,4 0,2 0,2 3,3 0,0 23,7 6,7 37,5 Muu majandus 0,3 0,0 11,8 5,4 4,3 0,2 34,2 20,9 77,1 Riigikaitse 0,0 6,1 0,1 1,9 1,1 4,8 355,7 2,3 372,0 Tervishoid 0,0 0,0 8,2 1,6 29,3 0,8 56,7 5,5 102,1 Haridus 0,0 0,0 0,2 0,7 2,4 0,7 60,3 4,5 68,8 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 3,2 13,9 2,5 15,9 19,5 55,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 1,1 0,5 0,0 0,7 0,4 10,9 1,1 14,7 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,6 6,1 0,4 0,2 78,2 26,4 111,9 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,1 0,0 0,8 0,6 2,7 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 2,3 12,9 16,5 2024. a (vt lisa a10, a11, a12) 1,4 45,3 22,0 22,8 68,6 16,5 1 959,1 126,6 2 262,3 Transport 0,0 22,4 2,8 0,7 20,5 1,0 411,7 8,9 468,0 Kütus ja energia 0,0 0,7 12,6 1,6 12,6 1,4 849,1 27,4 905,4 Põllu- ja metsamajandus 0,0 7,8 0,0 0,5 1,5 0,1 25,0 5,2 40,1 Muu majandus 0,0 0,0 4,4 3,0 3,7 0,2 20,1 21,0 52,4 Riigikaitse 0,0 14,3 0,3 1,4 0,7 9,6 487,7 3,1 517,1 Tervishoid 1,4 0,1 0,8 0,7 16,0 0,3 35,2 2,9 57,4 Haridus 0,0 0,0 0,4 0,3 1,4 0,8 13,0 4,6 20,5 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,3 1,1 9,7 1,3 20,1 15,2 47,7 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,3 0,0 0,3 1,6 9,5 2,3 14,0 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,0 13,3 0,4 0,2 83,5 22,5 119,9 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,1 0,1 1,8 0,0 3,4 0,8 6,2 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,8 12,7 13,6 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 3,1 mln euro võrra (2023. a suurenemine 77,9 mln eurot). B. Konsolideerimata aruanne Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised sioonitehnika ettemaksed Kokku hivara vara Maa 2023. a (vt lisa a10, a11, a12) 15,5 1,9 15,9 22,9 8,3 596,5 84,4 745,4 Transport 8,2 0,6 0,0 1,2 0,3 147,9 1,0 159,2 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,2 1,0 0,0 0,0 5,7 6,9 Muu majandus 0,0 0,2 2,8 1,6 0,0 3,8 12,1 20,5 151  Info- ja kommunikat- Lõpetamata ehitus ja Muu materiaalne põ- Immateriaalne põhi- Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised sioonitehnika ettemaksed Kokku hivara vara Maa Riigikaitse 6,2 0,1 1,6 1,1 4,8 355,5 2,3 371,6 Haridus 0,0 0,1 0,7 2,3 0,5 59,6 4,3 67,5 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,7 3,2 13,9 2,5 16,1 19,5 55,9 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,2 6,1 0,3 0,1 12,4 25,6 44,7 Vaba aeg, kultuur, religioon 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,4 2,0 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,1 0,7 0,5 2,0 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 1,3 0,0 0,0 0,0 12,9 14,2 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,0 0,1 0,9 2024. a (vt lisa a10, a11, a12) 36,7 2,1 18,0 17,6 11,9 674,7 79,2 840,2 Transport 22,4 0,6 0,0 1,9 0,1 125,7 2,2 152,9 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,5 0,2 0,0 0,0 4,6 5,3 Muu majandus 0,0 0,3 1,9 1,4 0,0 3,9 14,2 21,7 Riigikaitse 14,3 0,3 0,8 0,8 9,6 491,2 3,1 520,1 Haridus 0,0 0,4 0,3 1,4 0,7 12,8 4,4 20,0 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,3 1,1 9,7 1,3 20,3 15,2 47,9 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 13,3 0,4 0,2 17,1 21,8 52,8 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 0,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,1 0,0 0,8 0,0 3,3 0,7 4,9 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 12,7 12,8 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 1,0 0,0 0,0 0,0 1,0 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 26,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 12,4 mln eurot). Lisa a14 Bioloogilised varad mln eurot A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Realiseeritav riigimets 1 961,8 2 470,6 2 223,5 8,0 30,9 30,6 Loomad 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 Taimed ja istandused 11,3 9,8 8,8 0,0 0,0 0,0 Kokku bioloogiline vara 1 973,4 2 480,7 2 232,5 8,2 31,1 30,8 Sh käibevara 98,0 69,2 62,2 0,8 3,1 3,1 Sh põhivara 1 875,4 2 411,5 2 170,3 7,4 28,0 27,7 B. Bioloogilise vara liikumine Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 2 480,7 2 232,5 31,1 30,8 Kokku liikumised -507,3 248,2 -22,9 0,3 152  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Müüdud müügihinnas 0,0 -0,3 0,0 0,0 Kasum bioloogilise vara müügist 0,0 0,1 0,0 0,0 Tulem õiglase väärtuse muutusest -507,3 248,4 -22,9 0,3 Jääk perioodi lõpus 1 973,4 2 480,7 8,2 31,1 C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Konsolideeritud Konsolideerimata Mõõt- ühik 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Koguselised näitajad Majandatava metsa alune pindala tuh ha 715,8 723,2 726,7 7,4 7,4 7,4 Majandatava metsa ar- vestuslik kogus tuh tm 110 094,5 111 311,2 112 049,6 1 561,9 1 561,9 1 561,9 Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 353,3 339,6 336,1 1,0 1,0 1,0 Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 75 996,7 72 859,0 71 413,9 238,7 238,7 238,7 Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aas- tas tuh m3 3 434,9 3 594,7 3 709,0 25,0 29,0 29,0 Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 57,4 53,4 51,8 75,0 75,0 75,0 Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas mln eur 195,4 197,9 192,1 1,9 2,2 2,2 Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas mln eur -109,5 -140,9 -140,9 -1,5 -1,5 -1,5 Diskontomäär % 7,14 4,70 4,60 7,14 4,70 4,60 Inflatsioonimäär met- sandussektoris % 2,70 2,39 2,30 2,70 2,39 2,30 Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majan- datav mets Luua Metsanduskoolis. RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht (tuh m3) vähenes 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 10,4% (2023. a suurenes 4,7%). RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Prognoositud Prognoositud Tegelik 2025-2034 Tegelik 2024-2033 Mõõtühik 2024 keskmine 2023 keskmine Aastane müügimaht tuh m3 3 517,5 3 409,9 3 923,9 3 565,7 Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 70,7 57,3 77,3 54,9 Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 40,4 32,1 47,5 39,1 Inflatsiooni määr metsandussektoris % -22,0 2,70 -8,0 2,39 Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s 2024 2023 EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3) Raieõiguse müük 22,3 42,0 22,1 12,9 Metsamaterjali müük 73,0 3 178,2 79,2 3 595,5 153  2024 2023 EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3) Raidmete müük 24,0 0,6 35,2 1,1 Hakkpuidu müük 50,6 339,4 56,7 328,4 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s hektarites 2024 2023 Mittema- Mittemajan- Majandatav Pindala jandatav Majandatav Pindala datav mets mets kokku mets mets kokku Mänd 172 683 257 913 430 596 163 154 266 429 429 583 Kuusk 53 216 171 156 224 372 51 241 170 360 221 601 Kask 90 878 217 311 308 189 89 206 219 275 308 481 Haab 17 098 29 474 46 572 16 745 28 558 45 303 Sanglepp 10 674 14 920 25 594 10 581 14 179 24 760 Hall lepp 4 290 15 865 20 155 4 257 15 210 19 467 Teised 3 540 1 789 5 329 3 501 1 763 5 264 Kokku 352 379 708 428 1 060 807 338 685 715 774 1 054 459 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s tuh m3-tes 2024 2023 Mittemajan- Majandatav Mittemajan- Majandatav datav mets mets Kokku datav mets mets Kokku Mänd 37 758,2 48 260,8 86 019,0 35 557,3 49 751,0 85 308,3 Kuusk 11 818,1 22 196,2 34 014,4 11 372,2 22 200,5 33 572,6 Kask 17 456,4 30 176,6 47 633,0 17 131,7 30 002,7 47 134,5 Haab 4 858,1 3 575,9 8 434,0 4 737,0 3 482,1 8 219,1 Sanglepp 2 479,0 2 206,5 4 685,6 2 450,8 2 206,5 4 657,3 Hall lepp 714,5 1 875,7 2 590,2 705,4 1 875,7 2 581,1 Teised 673,7 240,8 914,5 665,8 230,7 896,5 Kokku 75 758,0 108 532,6 184 290,6 72 620,3 109 749,3 182 369,5 D. Maavaravarud 31.12.2024 31.12.2023 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Põlevkivi mln t 883,7 3,2 2 810,0 909,4 3,2 2 919,1 Tsemendilubjakivi mln m3 56,1 3,2 178,5 56,3 3,0 170,4 Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,5 3,2 74,7 23,6 3,0 71,5 Ehituslubjakivi mln m3 104,4 3,0 312,1 104,9 2,9 299,0 Täitelubjakivi mln m3 15,5 1,2 18,5 11,9 1,2 13,7 Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 39,9 3,0 119,4 28,0 2,9 79,9 Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 31,9 1,9 60,6 26,8 1,8 48,5 Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,1 3,3 40,4 12,1 3,3 40,5 Viimistlusdolokivi mln m3 2,7 3,2 8,6 2,7 3,1 8,4 Ehitusdolokivi mln m3 54,0 3,0 161,4 56,5 2,9 160,9 Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 6,6 3,0 19,9 3,4 2,9 9,6 154  31.12.2024 31.12.2023 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 23,3 1,9 43,7 14,7 1,8 26,0 Täitedolokivi mln m3 14,1 1,2 17,1 14,1 1,2 16,2 Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,4 3 025,5 1 245,1 2,3 2 888,5 Tsemendisavi mln m3 14,9 1,0 15,0 14,9 1,0 14,3 Keraamiline savi mln m3 9,9 0,9 9,1 9,9 0,9 8,7 Keramsiidisavi mln m3 7,8 1,1 8,6 7,9 1,0 8,2 Ehituskruus mln m3 60,0 2,9 175,9 63,6 2,8 179,4 Täitekruus mln m3 7,3 0,6 4,4 6,2 0,6 3,7 Tehnoloogiline liiv mln m3 5,9 2,8 16,4 6,0 2,6 15,6 Ehitusliiv mln m3 284,0 1,9 550,9 285,7 1,9 528,5 Täiteliiv mln m3 196,5 0,6 110,0 168,7 0,5 89,4 Meremuda (raviks) tuh t 1 407,7 0,0 0,0 1 407,7 0,0 0,0 Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 0,0 170,9 0,0 0,0 Järvemuda (raviks) tuh t 1 127,3 0,0 0,0 1 127,9 0,0 0,0 Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 0,0 731,0 0,0 0,0 Vähelagunenud turvas mln t 49,0 2,0 99,4 49,0 1,9 93,6 Hästilagunenud turvas mln t 164,8 2,2 362,5 163,5 2,2 359,7 Kokku 8 242,7 8 053,5 Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kae- vandamise aastal. 2024. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 30,2 mln eurot (2023. a 30,6 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 47,2 mln eurot (2023. a 53,6 mln eurot). Lisa a15 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised muud kohusti- sed ja saadud ettemaksed 3 595,4 3 133,7 2 639,3 4 208,8 3 694,5 3 087,7 Intressivõlad 90,1 61,9 25,7 74,7 46,3 18,2 Muud viitvõlad 17,3 14,8 24,4 0,2 1,0 0,3 Toetuste andmise kohustised 241,6 281,6 266,3 353,2 384,4 353,9 (vt lisa a19 B) Taastuvenergia tasud toetuste 18,8 20,4 6,2 0,0 0,0 0,0 andmiseks (vt lisa a19 B) Tagatistasud 43,5 37,1 41,0 32,9 26,4 32,8 Klientide hoiused 1 330,0 1 370,8 1 235,1 2 051,7 1 972,8 1 741,3 Toetuste tagasimaksekohusti- 10,1 17,8 12,8 10,0 17,7 12,8 sed Varade müügiga seotud kohusti- 0,0 9,2 54,0 0,0 0,0 0,0 sed (vt lisa a7) Kohustis saastekvootide vahe- 79,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 tustehingust Muud kohustised 57,6 59,9 18,1 24,7 18,4 17,7 Toetusteks saadud ettemaksed 1 688,9 1 243,3 917,2 1 656,5 1 225,0 906,8 (vt lisa a19 A) 155  Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Muud tulevaste perioodide tu- 17,7 16,9 38,5 4,9 2,5 3,9 lud Pikaajalised kohustised ja 123,3 120,8 119,5 129,7 130,1 132,5 saadud ettemaksed Võlad tarnijatele 11,9 9,0 6,4 2,0 1,7 1,4 Toetuste andmise kohustised 0,0 0,0 0,0 46,2 50,3 54,6 (vt lisa a19 B)(vt lisa a17 B) Intressivõlad 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3 Muud kohustised 6,2 10,9 16,1 0,6 0,5 0,6 Toetusteks saadud ettemaksed 40,3 42,5 44,8 40,3 42,5 44,8 (vt lisa a19 A) Edasilükkunud ettevõtte tulu- maksu kohustised 18,8 13,7 12,9 0,0 0,0 0,0 Muud tulevaste perioodide tu- lud 6,3 10,6 9,0 0,8 1,0 0,8 Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 3 718,7 3 254,5 2 758,8 4 338,5 3 824,6 3 220,2 Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontserni- kontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel. Taastuvenergia tasude jääk, mida tohib kasutada ainult taastuvenergia toetuste andmiseks, on eraldi real välja toodud ja lisas a19 B liidetud toetuste andmise kohustistele (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine). Lisa a16 Eraldised mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 855,6 4 111,1 4 966,7 387,7 4 025,7 4 413,4 Pensionieraldised 110,3 4 014,3 4 124,6 110,1 4 013,8 4 123,9 Keskkonnakaitselised eraldised 431,3 13,9 445,2 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- 12,2 44,1 56,3 0,7 0,0 0,7 dised Kohtukulude eraldised 3,4 4,0 7,4 2,5 0,0 2,5 II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis 270,5 0,0 270,5 270,5 0,0 270,5 Kindlustusfondidelt laekunud II samba 0,7 9,2 9,9 0,7 9,2 9,9 väljamaksete eraldis Muud eraldised 27,2 25,6 52,8 3,2 2,4 5,6 Liikumised 2023 -477,5 512,9 35,4 -250,0 496,2 246,2 Moodustamine 262,7 485,5 748,2 -0,1 469,1 469,0 Kulutamine -874,2 -0,6 -874,8 -383,5 0,0 -383,5 Arvestatud intressikulu 0,0 162,0 162,0 0,0 160,7 160,7 Ümberklassifitseerimine 134,0 -134,0 0,0 133,6 -133,6 0,0 Jääk seisuga 31.12.2023 378,1 4 624,0 5 002,1 137,7 4 521,9 4 659,6 Pensionieraldised 136,5 4 508,6 4 645,1 135,3 4 508,0 4 643,3 Keskkonnakaitselised eraldised 206,4 15,9 222,3 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- 8,4 48,5 56,9 0,5 0,0 0,5 dised Kohtukulude eraldised 1,6 4,5 6,1 0,1 0,0 0,1 156  Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajalised Pikaajalised Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku Kindlustusfondidelt laekunud II samba 0,7 8,5 9,2 0,7 8,5 9,2 väljamaksete eraldis Muud eraldised 24,5 38,0 62,5 1,1 5,1 6,2 Liikumised 2024 -58,2 337,4 279,2 16,7 348,2 364,9 Moodustamine 129,8 318,6 448,4 0,0 312,5 312,5 Kulutamine -333,3 0,0 -333,3 -128,1 0,0 -128,1 Arvestatud intressikulu 0,0 182,2 182,2 0,0 180,5 180,5 Muutus valitseva mõju lõppemisest -0,5 -17,6 -18,1 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine 145,8 -145,8 0,0 144,8 -144,8 0,0 Jääk seisuga 31.12.2024 319,9 4 961,4 5 281,3 154,4 4 870,1 5 024,5 Pensionieraldised 153,3 4 857,1 5 010,4 152,3 4 856,5 5 008,8 Keskkonnakaitselised eraldised 126,4 21,5 147,9 0,0 0,5 0,5 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised 9,4 43,5 52,9 0,3 0,0 0,3 Kohtukulude eraldised 1,8 6,7 8,5 0,1 0,0 0,1 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis 0,6 7,9 8,5 0,6 7,9 8,5 Muud eraldised 28,4 24,7 53,1 1,1 5,2 6,3 A. Avaliku sektori pensionieraldised Arvestatud int- Moodustamine Aasta alguses Väljamaksed Aasta lõpul ressikulu 2023. a kokku 4 123,9 -108,0 160,6 466,8 4 643,3 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 970,2 -44,2 77,0 198,8 2 201,8 Kaitseväelaste pensionid 1 152,7 -22,7 45,2 131,6 1 306,8 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 293,7 -6,7 11,4 33,3 331,7 Parlamendipensionid 101,5 -8,2 3,8 14,2 111,3 Muud ametnike eripensionid 16,5 -0,9 0,6 1,1 17,3 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäri- dele 333,5 -25,3 12,4 67,7 388,3 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 255,8 0,0 10,2 20,1 286,1 2024. a kokku 4 643,3 -127,2 180,3 312,4 5 008,8 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 2 201,8 -52,7 85,7 210,6 2 445,4 Kaitseväelaste pensionid 1 306,8 -27,8 51,2 54,9 1 385,1 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 331,7 -7,9 12,9 -22,1 314,6 Parlamendipensionid 111,3 -9,1 4,1 9,2 115,5 Muud ametnike eripensionid 17,3 -0,9 0,6 -0,7 16,3 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäri- 388,3 -28,8 14,4 44,6 418,5 dele Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 286,1 0,0 11,4 15,9 313,4 2024. a lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 32 612 inimesele (2023. a lõpus 32 400 inimesele). Neist 15 597 olid jäänud pensionile (2023. a lõpus 15 093 pensionäri). Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajasta- takse need otse netovarade muutusena. 2024. a moodustasid need kokku kahjumi summas 168,0 mln eurot (2023. a kahjum 237,3 mln eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23). Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis. 157  B. Keskkonnakaitselised eraldised Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 222,3 445,2 0,3 0,3 Moodustamine 65,5 206,4 0,2 0,0 Arvestatud intressikulu 0,8 0,8 0,0 0,0 Kulutamine -140,6 -430,1 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 148,0 222,3 0,5 0,3 Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tu- haväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 140,2 mln eurot kasvuhoonegaa- side emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2023. a 429,0 mln eurot, vt lisa a12). C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus. Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2024. a vähendati vastavaid eraldisi 2,3 mln euro võrra (2023. a suurendati 4,7 mln eurot) ja tehti väljamakseid summas 1,7 mln eurot (2023. a 4,1 mln eurot). D. Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis Kogumispensioni seaduse alusel on kindlustusandjatel võimalik loobuda II samba pensionimaksete tegemisest, kandes kindlustuslepingutes kokku lepitud tagatisväärtuste summa üle riigile. Laekumised võetakse arvele eraldistena. 2024. ja 2023. a laekumisi ei esinenud. Riik tegi mõlemal aastal väljamakseid summas 0,7 mln eurot. E. Muud eraldised AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2024. a maksti eraldistest välja 49,3 mln eurot (2023. a 46,8 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 48,6 mln eurot (2023. a 45,7 mln eurot), jääk aasta lõpuks 3,8 mln eurot (2023. a lõpuks 4,5 mln eurot). Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitami- seks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks. Lisa a17 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3 Kuni 1 aasta 1 075,2 239,4 13,2 1 327,8 1 kuni 5 aastat 133,9 1 052,3 58,4 1 244,6 Üle 5 aasta 2 527,1 1 805,3 44,5 4 376,9 Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6 Kuni 1 aasta 519,9 566,9 16,3 1 103,1 1 kuni 5 aastat 126,3 1 792,3 48,9 1 967,5 Üle 5 aasta 3 045,7 2 047,6 35,7 5 129,0 Jääk seisuga 31.12.2024 5 338,3 4 265,5 88,3 9 692,1 Kuni 1 aasta 982,8 384,0 16,4 1 383,2 1 kuni 5 aastat 167,2 2 124,0 36,2 2 327,4 Üle 5 aasta 4 188,3 1 757,5 35,7 5 981,5 158  A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3 Saadud 1 321,3 1 766,8 21,1 3 109,2 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4 Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Tagasi makstud -1 382,1 -444,6 -32,7 -1 859,4 Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1 Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,5 0,1 0,6 Jääk seisuga 31.12.2023 3 691,9 4 406,8 100,9 8 199,6 Saadud 3 933,3 490,8 13,9 4 438,0 Tasaarveldatud 0,0 -4,8 -2,6 -7,4 Tagasi makstud -2 292,2 -631,6 -21,1 -2 944,9 Vähenemine valitseva mõju lõppemisest 0,0 0,0 -2,8 -2,8 Laenukulu amortisatsioon 5,3 4,2 0,0 9,5 Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,1 0,0 0,1 Jääk seisuga 31.12.2024 5 338,3 4 265,5 88,3 9 692,1 Intressikulu 2023. a -89,7 -125,9 -6,0 -221,6 Keskmine intressimäär (%) 2,4% 3,4% 5,5% 2,9% Intressikulu 2024. a -144,7 -187,7 -6,7 -339,1 Keskmine intressimäär (%) 3,2% 4,3% 7,1% 3,8% Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intres- sikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 62,6 mln eurot (2023. aastal 33,6 mln eurot) (vt lisa a27). Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11. Kapitalirendi ümberklassifitseerimisena kajastuvad müügiootel varadega seotud kohustised (vt lisa a7) ja ennetähtaeg- selt lõpetatud kapitalirendilepingud. Laenunõuetega on tasaarveldatud EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastava võlakohustiste summa vä- henemine (vt lisa a17 B). Hübriidvõlakirjad 2024. a kaasas Eesti Energia grupp Londoni börsil roheliste hübriidvõlakirjade pakkumisega 400,0 mln eurot täienda- vat kapitali. Võlakirjade tehingukulud olid 8,3 miljonit eurot. Võlakirjadega kaasatud kapitali tohib investeerida ainult rohelistesse projektidesse. Võlakirjadel ei ole tagasimakse tähtaega ning emiteerijal on võimalik intresside maksmist täielikult või osaliselt edasi lükata. Võlakirjade intressimäär on 7,875%, alates 2034 aastast 5,165% ja alates 2049 aas- tast 5,415%. 2024. a arvestati neilt intresse 14,7 mln eurot ning sellest maksti ära 7,9 mln eurot. Tulevaste perioodide intressimak- sete jääk aasta lõpu seisuga oli 6,8 mln eurot. B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3 Kuni 1 aasta 349,7 68,0 0,1 417,8 1 kuni 5 aastat 0,0 498,2 0,0 498,2 Üle 5 aasta 2 481,8 1 562,5 0,0 4 044,3 Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5 Kuni 1 aasta 512,3 68,0 0,0 580,3 1 kuni 5 aastat 0,0 646,1 0,0 646,1 Üle 5 aasta 2 997,2 1 551,9 0,0 4 549,1 Jääk seisuga 31.12.2024 5 163,4 2 093,3 0,0 7 256,7 Kuni 1 aasta 975,1 139,4 0,0 1 114,5 1 kuni 5 aastat 0,0 740,3 0,0 740,3 Üle 5 aasta 4 188,3 1 213,6 0,0 5 401,9 159  B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3 Saadud 1 321,4 210,0 0,0 1 531,4 Laenukulu amortisatsioon 9,3 0,0 0,0 9,3 Tagasi makstud -652,7 -67,9 -0,1 -720,7 Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Jääk seisuga 31.12.2023 3 509,5 2 266,0 0,0 5 775,5 Saadud 3 933,3 0,0 0,0 3 933,3 Laenukulu amortisatsioon 5,2 0,1 0,0 5,3 Tagasi makstud -2 284,6 -168,0 0,0 -2 452,6 Laenunõuetega tasaarveldatud 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Jääk seisuga 31.12.2024 5 163,4 2 093,3 0,0 7 256,7 Intressikulu 2023. a (vt lisa a27) -65,5 -50,5 -116,0 Keskmine intressimäär 2,1% 2,3% 2,2% Intressikulu 2024. a (vt lisa a27) -136,6 -62,9 -199,5 Keskmine intressimäär 3,2% 2,9% 3,1% Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 442,3 mln eurot (2023. a lõpul 447,1 mln eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisan- duvad pikaajalised intressikohustised summas 39,8 mln eurot (2023. a lõpul 34,1 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu (vt lisa a6). Võlakirjad 31.12.2024 seisuga: Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg 12.07.2024 50,0 3,650% 13.01.2025 12.07.2024 35,0 3,650% 13.01.2025 15.07.2024 50,0 3,640% 15.01.2025 14.08.2024 50,0 3,410% 14.02.2025 12.09.2024 15,0 3,370% 12.02.2025 12.09.2024 20,0 3,320% 12.03.2025 12.09.2024 50,0 3,320% 12.03.2025 08.10.2024 75,0 2,960% 08.05.2025 14.10.2024 100,0 3,120% 14.03.2025 13.11.2024 65,0 2,880% 13.05.2025 10.12.2024 50,0 3,060% 10.01.2025 04.04.2024 144,0 3,601% 02.04.2025 27.09.2024 90,0 3,172% 02.04.2025 27.09.2024 190,0 2,862% 25.09.2025 16.09.2024 200,0 3,300% 16.09.2026 03.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030 05.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2030 06.06.2023 500,0 3,618% 12.10.2030 10.01.2024 1 000,0 3,348% 17.01.2034 Kokku 5 184,0 Võlakirjad 31.12.2023 seisuga: Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg 14.11.2023 30,0 3,990% 15.01.2024 01.12.2023 4,0 3,980% 01.02.2024 21.12.2023 5,0 3,990% 21.03.2024 28.03.2023 125,0 3,324% 28.03.2024 28.09.2023 81,0 4,088% 28.03.2024 25.04.2023 72,0 3,680% 25.04.2024 160 28.09.2023 204,0 4,111% 27.09.2024 03.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030 05.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2030 06.06.2023 500,0 3,618% 12.10.2030 Kokku 3 521,0 Võetud laenud 31.12.2024 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg 17.12.2014 EIB 25,7 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 02.12.2016 EIB 29,3 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 02.12.2016 EIB 95,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 29.04.2021 EIB 94,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032 26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035 09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- 11.05.2021 hastu 140,0 0% 04.07.2029 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- 11.05.2021 hastu 90,0 0,75% 04.01.2047 22.06.2023 EIB 210,0 6M Euribor + 0,179% 19.12.2033 Kokku 1 651,7 Võetud laenud 31.12.2023 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg 17.12.2014 EIB 51,4 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 17.12.2014 EIB 20,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 02.12.2016 EIB 58,6 3M Euribor + 0,204% 16.07.2025 02.12.2016 EIB 195,0 3M Euribor + 0,273% 20.07.2030 29.04.2021 EIB 107,0 3M Euribor + 0,066% 30.01.2032 26.03.2020 NIB 747,7 6M Euribor + 0,32% 30.03.2035 09.06.2020 CEB 200,0 3M Euribor + 0,23% 05.05.2036 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- 11.05.2021 hastu 140,0 0% 04.07.2029 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise ra- 11.05.2021 hastu 90,0 0,75% 04.01.2047 22.06.2023 EIB 210,0 6M Euribor + 0,179% 19.12.2033 Kokku 1 819,7 161 Lisa a18 Tuletisinstrumendid mln eurot Konsolideeritud 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad Kohustised Varad Kohustised Varad Kohustised Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajali- sed lepingud - rahavoogude riskimaandamisinst- rumendid 165,4 14,2 152,3 41,2 399,8 0,1 Elektrienergia ostu forward-, futuur- ja pikaajali- sed lepingud - kauplemisderivatiivid läbi tule- miaruande 123,6 4,2 131,1 1,6 206,4 0,8 Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud -rahavoo- gude riskimaandamisinstrumendid 3,6 0,0 0,0 15,2 6,0 0,0 Gaasi ostu forward- ja futuurlepingud -kauple- misderivatiivid läbi tulemiaruande 1,8 0,0 3,3 5,6 58,6 60,3 Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,0 1,9 4,4 -0,1 3,5 89,8 Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande 0,2 1,0 4,0 9,1 0,4 0,4 Elektrienergia universaalteenus 0,0 0,0 9,1 0,0 0,0 37,1 Rohesertifikaadid - kauplemisderivatiivid läbi tu- 2,9 5,6 4,4 10,2 7,0 9,4 lemiaruande Muud tuletisinstrumendid 0,0 0,1 0,0 1,6 0,0 3,3 Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 5,8 0,0 8,9 0,0 0,0 0,0 Intressimäära vahetuslepingud - läbi tule- miaruande 0,0 0,3 0,0 0,0 14,6 0,0 Kokku tuletisinstrumendid 303,3 27,3 317,5 84,4 696,3 201,2 Sh lühiajaline osa 90,0 22,6 59,7 67,8 199,8 169,1 Sh pikaajaline osa 213,3 4,7 257,8 16,6 496,5 32,1 Riskimaandamise reserv 2024 2023 Riskimaandamise reserv perioodi alguses 141,6 698,4 Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus -31,8 -438,8 Kajastatud tegevustulude vähendamisena (+) 11,1 48,2 Kajastatud tegevuskulude suurendamisena (+) vähendamisena (-) 28,9 -162,1 Kajastatud intressikulu vähendamisena (-) suurenemisena (+) -4,2 -3,5 Vähemusosaluse osa riskimaandamisinstrumentidest 0,0 -0,6 Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 145,6 141,6 162 Lisa a19 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded Euroopa Liidu fondidest 709,4 879,1 1 236,2 870,3 1 097,4 1 083,7 756,0 1 454,6 Muu välisabi 12,4 32,7 55,9 17,8 141,8 185,0 23,9 230,2 Kodumaised toetused 1,0 50,2 24,9 0,7 46,6 30,3 0,9 44,4 Saadud toetused kokku 722,8 962,0 1 317,0 888,8 1 285,8 1 299,0 780,8 1 729,2 Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 17,8 mln euro väärtuses (2023. a 35,1 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 13,3 mln eurot (2023. a 5,7 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena). 2023. a saadud kodumaiseid toetusi on tagasiulatuvalt vähendatud 21,3 mln euro võrra (elimineeritud grupisisesed taastuvenergia toetused, vt ka arvestuspõhimõtete muutmine). A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2024 2023 Vahendatud põhi- Vahendatud põhi- Vahendatud tege- Vahendatud tege- Tegevuskuludeks Tegevuskuludeks Põhivara soetu- Põhivara soetu- vara soetuseks vara soetuseks vuskuludeks vuskuludeks seks seks Põllumajandus 12,5 226,7 5,2 51,9 11,8 235,6 7,2 59,8 Transport 9,4 0,1 220,4 14,1 6,6 0,0 139,3 53,4 Elamumajandus 0,0 0,0 0,4 64,4 0,0 0,0 0,1 39,5 Muu majandus 34,3 24,5 115,1 29,3 27,7 32,2 167,2 54,4 Keskkonnakaitse 8,0 3,0 4,2 10,8 16,4 5,2 3,7 12,5 Haridus 35,2 48,9 0,1 0,5 28,8 39,4 63,2 20,3 Tervishoid 12,2 0,2 27,3 0,4 11,5 1,0 75,6 21,6 Sotsiaalne kaitse 14,3 4,2 5,0 0,2 21,3 15,3 0,6 8,8 Üldised valitsussektori teenused 34,4 5,0 19,1 13,4 29,3 6,2 23,9 6,6 Riigikaitse 15,8 119,9 69,1 4,1 9,1 0,4 35,6 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 11,2 4,1 -0,2 2,1 8,5 3,1 0,2 1,1 Avalik kord ja julgeolek 11,7 0,1 6,2 0,2 8,9 0,3 3,6 0,2 Saadud toetuste tulu kokku 199,0 436,7 471,9 191,4 179,9 338,7 520,2 278,2 Vahendatud toetused kokku 628,1 mln eurot (2023. a kokku 616,9 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete vähenemisega 113,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 163,8 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 23,1 mln euro võrra (2023. a 183,0 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). 163  A2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded Euroopa Liidu fondidest 709,1 871,9 1 188,6 869,7 1 087,1 1 000,0 756,2 1 434,3 Muu välisabi 12,2 28,9 52,1 15,2 133,5 181,4 20,6 217,6 Kodumaised toetused 1,0 50,8 14,8 0,9 46,9 19,3 0,9 44,9 Saadud toetused kokku 722,3 951,6 1 255,5 885,8 1 267,5 1 200,7 777,7 1 696,8 A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2024 2023 Vahendatud tege- soetu- Vahendatud tege- Vahendatud põhi- soetu- Vahendatud põhi- Tegevuskuludeks Tegevuskuludeks vara soetuseks vara soetuseks vuskuludeks vuskuludeks Põhivara Põhivara seks seks Põllumajandus 11,8 226,9 3,5 53,5 10,2 237,0 7,1 59,9 Transport 2,5 6,6 65,4 168,6 1,8 4,0 58,1 125,8 Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 64,8 0,0 0,0 0,0 39,6 Muu majandus 14,6 39,5 9,7 58,9 10,9 48,0 122,5 64,1 Keskkonnakaitse 6,1 4,8 2,8 12,2 7,9 14,2 0,6 15,6 Haridus 31,0 52,3 0,1 0,5 25,7 41,9 63,3 20,3 Tervishoid 3,1 0,2 0,3 27,2 4,0 1,4 1,1 94,6 Üldised valitsussektori teenused 26,2 11,4 19,0 13,4 23,5 10,3 20,5 10,0 Sotsiaalne kaitse 13,8 4,6 5,0 0,2 21,2 15,3 0,8 8,5 Riigikaitse 14,7 119,9 69,1 4,1 8,1 0,7 32,6 1,4 Vaba aeg, kultuur, religioon 4,3 7,4 -0,3 2,1 4,8 3,9 0,0 1,0 Avalik kord ja julgeolek 12,1 0,2 6,4 0,2 9,0 0,4 3,7 0,2 Saadud toetuste tulu kokku 140,2 473,8 181,0 405,7 127,1 377,1 310,3 441,0 Vahendatud toetused kokku 879,5 mln eurot (2023. a kokku 818,1 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete vähenemisega 112,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 161,5 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 20,7 mln euro võrra (2023. a 182,1 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). B. Antud toetused B1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud kulu Arvestatud kulu 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Euroopa Liidu fondidest 15,4 144,6 -604,0 34,4 175,3 -807,8 102,1 155,6 Muu välisabi 17,6 3,1 -12,9 2,9 3,2 -96,0 0,4 0,4 Kodumaised toetused 109,6 124,8 -6 985,1 93,5 123,5 -6 918,4 84,7 104,4 Antud toetused kokku 142,6 272,5 -7 602,0 130,8 302,0 -7 822,2 187,2 260,4 164 Tagasiulatuvalt on lisatud kohustistele taastuvenergia tasude jääk, mida tohib kasutada ainult taastuvenergia toetus- teks (vt lisa a15). 2023. a antud toetusi on suurendatud tagasiulatuvalt taastuvenergia toetustega 54,3 mln euro suuru- ses summas (vt ka arvestuspõhimõtete muutmine). B1.1. Antud toetused tegevusala järgi 2024 2023 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 917,0 -929,8 -0,2 -3 654,5 -935,2 -10,5 Haridus -36,0 -1 075,9 -11,5 -29,6 -975,6 -49,5 Põllumajandus 0,0 -252,2 -60,6 0,0 -271,1 -70,2 Transport 0,0 -118,8 -25,4 0,0 -127,4 -63,9 Elamumajandus 0,0 -0,3 -64,8 0,0 -0,6 -63,0 Muu majandus 0,0 -136,1 -33,7 0,0 -182,6 -55,5 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -462,6 -42,2 -0,1 -501,7 -40,7 Keskkonnakaitse -0,2 -16,6 -26,9 0,0 -17,5 -23,0 Vaba aeg, kultuur, religioon -1,1 -172,7 -46,9 -1,1 -168,0 -45,8 Riigikaitse -18,1 -190,3 -12,5 -15,8 -63,8 -8,3 Tervishoid -0,6 -151,9 -1,3 -0,9 -182,3 -27,2 Avalik kord ja julgeolek -0,1 -11,0 -4,8 0,0 -13,7 -2,9 Antud toetuste kulu kokku -3 973,2 -3 518,2 -330,8 -3 702,0 -3 439,5 -460,5 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 24,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 11,7 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,6 mln euro võrra (2023. a 5,2 mln eurot). B2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud kulu Arvestatud kulu 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Euroopa Liidu fondidest 29,0 192,2 -805,1 72,9 228,9 -1 059,2 200,6 212,5 Muu välisabi 15,3 3,5 -13,0 0,7 3,7 -96,0 0,4 0,6 Kodumaised toetused 175,6 212,8 -7 267,9 127,0 202,1 -7 249,0 145,8 186,3 Antud toetused kokku 219,9 408,5 -8 086,0 200,6 434,7 -8 404,2 346,8 399,4 B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi 2024 2023 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 942,8 -930,6 -0,3 -3 654,5 -935,7 -12,8 Haridus -35,8 -1 100,4 -11,5 -29,6 -1 001,4 -50,3 Põllumajandus 0,0 -249,3 -62,3 0,0 -270,1 -70,3 Transport 0,0 -222,8 -216,7 0,0 -219,3 -153,5 Elamumajandus 0,0 -0,8 -65,1 0,0 -1,0 -63,6 Muu majandus 0,0 -138,2 -91,8 0,0 -212,9 -77,1 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -480,0 -43,4 -0,1 -511,4 -49,2 Vaba aeg, kultuur, religioon -0,9 -264,3 -52,1 -1,1 -255,6 -50,8 Keskkonnakaitse 0,0 -30,3 -28,6 0,0 -37,8 -23,6 165  2024 2023 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Tervishoid -0,5 -153,0 -38,1 -0,9 -183,7 -107,1 Riigikaitse -18,1 -197,5 -12,5 -15,8 -68,7 -11,1 Avalik kord ja julgeolek -0,1 -11,5 -4,8 0,0 -14,1 -2,9 Antud toetused kokku -3 998,3 -3 778,7 -627,2 -3 702,0 -3 711,7 -672,3 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhi- vara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on ar- vestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 7,7 mln euro võrra (2023. a suurene- mine 8,7 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 90,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 26,0 mln eurot). B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi 2024 2023 Pensionid -2 845,0 -2 544,8 Üksi elava pensionäri toetus -18,0 -12,7 Peretoetused -791,8 -858,9 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -94,4 -92,7 Puudega inimestele -145,9 -77,0 Õppetoetused -30,7 -24,1 Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -44,6 -67,7 Muud toetused -27,9 -24,1 Sotsiaaltoetused kokku -3 998,3 -3 702,0 B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi 2024 2023 Tegevuskulu- Põhivara soe- Tegevuskulu- Põhivara deks tuseks deks soetuseks Kohaliku omavalitsuse üksustele -815,9 -69,7 -839,2 -129,0 Tervisekassale -423,9 0,0 -426,6 -1,0 Töötukassale -596,0 0,0 -565,4 0,0 Avalik-õiguslikele ülikoolidele -356,3 -9,1 -308,5 -19,9 Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -127,5 -32,5 -123,4 -41,0 Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -524,1 -290,7 -484,2 -266,6 Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -22,2 -35,4 -56,5 -20,0 Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetu- lundusühingutele -153,0 -64,2 -148,9 -46,8 Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -304,8 -117,2 -346,3 -145,6 Mitteresidentidele -455,0 -8,4 -412,7 -2,4 Kokku -3 778,7 -627,2 -3 711,7 -672,3 Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 285,2 mln eurot (2023. a 343,8 mln eurot). 166 Lisa a20 Reservid mln eurot A. Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel. Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutus- tele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Aruandeaastal ega võrreldaval perioodil ei võetud stabiliseerimisreservist raha välja. 2024 2023 Jääk perioodi alguses 440,2 423,9 Finantstulu reservi paigutamiselt 13,1 16,3 Jääk perioodi lõpus 453,3 440,2 Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus 2024 2023 Rahavood põhitegevusest kokku -32,0 -808,8 Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 120,0 -79,7 Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood 655,0 -485,5 Pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -2 697,6 -861,3 Kokku -3 194,6 -2 235,3 B. Omandireformi reservfond Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. 2024 2023 Jääk perioodi alguses 51,4 50,4 Maa erastamisest laekunud tulu 3,7 4,6 Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -3,4 -3,6 Jääk perioodi lõpus 51,7 51,4 C. Riigikassa likviidsusreserv 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Likviidsusreserv (likviidsed varad) 2 886,5 2 071,0 2 536,6 Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 2 041,5 1 952,5 1 718,1 Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe 845,0 118,5 818,5 Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõu- deid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka omandireformi reservfondi vahendid. 167 Lisa a21 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Riigilõivud (vt lisa a4) 91,7 86,5 92,2 87,0 Tulu majandustegevusest 4 082,2 4 312,1 339,7 433,9 Tulu elektrienergia müügist 1 590,6 1 740,4 0,0 0,0 Tulu gaasienergia müügist 109,8 103,0 0,0 0,0 Tulu tervishoiust 835,1 743,1 6,8 8,5 Tulu transporditeenustelt 278,2 292,6 9,6 5,6 Tulu põllu- ja metsamajandusest 258,2 313,1 9,3 8,7 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 184,6 212,3 0,0 0,0 Tulu sideteenustelt 133,0 121,9 2,2 1,8 Tulu soojusenergia müügist 69,0 53,4 0,0 0,1 Üür ja rent 43,0 40,0 1,5 1,1 Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 24,9 20,1 15,9 11,4 Saastekvootide müük 254,7 360,0 254,6 360,0 Veeteetasu 11,1 8,9 11,1 8,9 Tulu haridusalasest tegevusest 27,0 25,4 12,1 11,8 Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 42,9 41,9 3,5 3,4 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 10,3 9,5 0,2 0,1 Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 10,7 10,1 0,0 0,0 Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 12,9 15,7 0,0 0,0 Muu toodete ja teenuste müük 186,2 200,7 12,9 12,5 Kokku kaupade ja teenuste müük 4 173,9 4 398,6 431,9 520,9 2023. a konsolideeritud aruandes on tulu elektrienergia müügist seoses taastuvenergia tasude arvestuspõhimõtte muu- tusega suurendatud 75,6 mln euro võrra (vt arvestuspõhimõtete muutused). Lisa a22 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 0,3 0,2 -0,1 0,1 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 23,2 27,7 20,7 26,3 Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,0 0,1 0,0 0,0 Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 21,3 23,2 19,1 20,6 Trahvid (vt lisa a4) 33,6 27,7 29,9 25,0 Saastetasud ja keskkonnahäiringu hüvitised (vt lisa a4) 25,2 22,7 36,8 34,2 Loodusressursside kasutamise tasud (vt lisa a4) 40,6 40,4 63,9 69,7 Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,0 0,0 0,6 0,7 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 8,0 10,5 8,0 10,5 Teekasutustasu (vt lisa a4) 26,3 21,0 26,4 21,0 Kasum/kahjum varude müügist 21,1 9,3 0,3 0,3 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 56,8 225,7 0,0 0,0 Muud tulud 30,8 23,7 8,0 12,9 Muud tulud kokku 287,2 432,2 213,6 221,3 168 Lisa a23 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -27,9 -27,1 -27,9 -27,1 Ametnikud -516,5 -498,6 -516,5 -498,6 Nõukogude ja juhatuste liikmed -18,5 -17,0 0,0 0,0 Töötajad -1 304,7 -1 190,1 -444,6 -398,7 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 867,6 -1 732,8 -989,0 -924,4 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -34,6 -36,5 -20,5 -22,0 Eripensionid ja pensionisuurendused -99,9 -161,9 -99,9 -161,9 Töötasukulud kokku -2 002,1 -1 931,2 -1 109,4 -1 108,3 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 366 363 366 363 Ametnikud 16 356 16 246 16 356 16 246 Nõukogude ja juhatuste liikmed 271 240 0 0 Töötajad 42 217 42 215 14 929 14 446 Keskmine töötajate arv kokku 59 210 59 064 31 651 31 055 Muud tööjõukulud Erisoodustused -14,2 -16,4 -7,7 -7,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -635,8 -591,9 -343,3 -321,5 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 44,4 40,6 7,6 6,7 Muud tööjõukulud kokku -605,6 -567,7 -343,4 -322,7 Tööjõukulud kokku -2 607,7 -2 498,9 -1 452,8 -1 431,0 Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v.a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis ka- jastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes juriidi- listes isikutes välja teenitud pensionisuurendust. Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajasta- takse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu. Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Keskmine töötajate arv suurenes 2024. a võrreldes eelmise aastaga enim Kaitseministeeriumi valitsemisalas (158 töö- taja võrra), Siseministeeriumi valitsemisalas (118 töötaja võrra) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas (388 töötaja võrra, sh koolipidamise ümberkorraldamise tõttu kohalike omavalitsuste üksuste ja riigi vahel). Lisa a24 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Tootmiskulud -1 163,9 -1 120,0 -1,0 0,3 Ravimid ja meditsiiniteenused -193,0 -176,9 -10,2 -10,2 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -194,9 -185,8 -190,4 -182,1 Sõidukite majandamiskulud -155,9 -191,4 -46,8 -45,3 169  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Rajatiste majandamiskulud -166,0 -136,7 -58,3 -57,6 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -389,0 -210,1 -388,8 -210,4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -145,2 -127,0 -95,3 -84,1 Administreerimiskulud -104,5 -101,0 -50,3 -51,0 Sotsiaalteenused -15,1 -78,1 -19,0 -106,9 Inventari majandamiskulud -47,7 -59,8 -29,1 -36,1 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -62,6 -66,7 -11,2 -14,7 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -60,7 -58,4 -54,1 -51,6 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus 2,6 -5,9 0,0 0,0 Uurimis- ja arendustööd -28,9 -25,0 -20,2 -17,7 Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -31,1 -31,2 -22,6 -24,3 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -28,4 -30,6 -6,0 -6,5 Muu erivarustus ja materjalid -10,6 -31,5 -8,5 -7,5 Toiduained ja toitlustusteenused -24,6 -25,8 -15,0 -16,2 Transporditeenused -12,0 -12,1 -5,3 -4,3 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -23,5 -23,7 -12,7 -11,4 Eri- ja vormiriietus -14,6 -10,0 -8,5 -5,6 Mitmesugused muud majanduskulud -25,9 -25,3 -21,1 -21,2 Kokku majandamiskulud -2 895,5 -2 733,0 -1 074,4 -964,4 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. 2024. aastast klassifitseeriti paljud sotsiaalteenused ümber sotsiaaltoetuste gruppi. Suurema mahuga teenustena klas- sifitseeriti ümber hoolduse, rehabilitatsiooni ja taastusravi teenused, mida riik hüvitab inimestele haiglate ja sotsiaal- hoolekande asutuste kaudu (nende teenuste kulu (konsolideerimata) oli 2024. a 71,1 mln eurot ja 2023. a 74,2 mln eurot). 2023. a kulusid ei ole käesolevas aruandes ümber klassifitseeritud. Lisa a25 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,5 -2,4 -0,1 -0,1 Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -852,1 -1 369,7 -301,7 -308,4 Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -83,0 -77,2 -55,4 -48,5 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -937,6 -1 449,3 -357,2 -357,0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a26 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Riigisaladusega seotud kulud -124,9 -133,3 -124,9 -133,3 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) 5,7 -2,4 0,2 0,2 170  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -8,4 -1,0 -3,8 -0,7 Varude allahindlus -4,3 -16,9 -0,1 -0,1 Saastekvootide kulu -60,4 -205,4 0,0 0,0 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -64,8 -218,9 0,0 0,0 Muud kulud -24,9 -16,4 -2,3 -2,7 Muud kulud kokku -282,0 -594,3 -130,9 -136,6 Lisa a27 Finantstulud ja –kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Tulem osalustelt -6,8 2,1 242,4 178,6 Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -1,3 -5,3 Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 271,4 223,0 Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,6 0,8 Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistami- sed (vt lisa a9) 0,0 0,0 -28,3 -39,9 Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) -9,6 0,9 0,0 0,0 Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 2,8 1,2 0,0 0,0 Intressikulu -511,1 -391,0 -459,2 -338,7 Laenukohustistelt (vt lisa a17) -276,6 -188,0 -199,5 -116,0 Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -182,4 -162,0 -180,5 -160,7 Hoiustelt -52,0 -41,1 -79,1 -62,2 Muudelt kohustistelt -0,1 0,1 -0,1 0,2 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 163,4 93,4 157,9 67,7 Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) 89,9 63,5 54,0 33,2 Tulem võlakirjadelt ja investeerimisfondi osakutelt (vt lisa a3) 65,9 40,4 65,0 39,2 Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) 3,1 -15,0 1,2 -15,8 Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 35,8 11,0 Muud finantstulud ja -kulud 4,5 4,5 1,8 0,1 Muud finantstulud 4,5 4,7 3,9 4,2 Intressitulu laenudelt 4,0 4,4 3,9 4,2 Muud finantstulud 0,5 0,3 0,0 0,0 Muud finantskulud -0,4 -0,3 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -350,4 -291,1 -55,0 -88,2 171 Lisa a28 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2024 2023 Majandamisku- Majandamisku- Amortisatsioon Amortisatsioon Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku lud lud Üldised valitsussek- tori teenused 226,2 160,0 75,9 260,9 723,0 211,1 139,8 66,9 161,4 579,2 Riigikaitse 179,9 499,4 94,3 66,5 840,1 165,2 312,7 97,6 64,7 640,2 Avalik kord ja julge- olek 416,5 92,7 27,2 56,3 592,7 406,6 91,4 29,1 68,9 596,0 Majandus 655,7 1 642,2 647,3 221,3 3 166,5 626,5 1 632,5 1 160,3 523,0 3 942,3 Keskkonnakaitse 51,9 19,9 4,8 0,3 76,9 47,8 31,4 5,3 0,7 85,2 Elamu- ja kommu- naalmajandus 0,6 0,2 0,0 0,0 0,8 0,6 0,5 0,0 0,1 1,2 Tervishoid 543,0 265,6 38,3 5,9 852,8 481,8 246,4 38,6 5,7 772,5 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 92,9 109,5 12,9 0,1 215,4 89,4 105,5 14,7 0,0 209,6 Haridus 267,9 75,0 25,7 1,8 370,4 235,1 79,5 25,5 0,0 340,1 Sotsiaalne kaitse 173,1 31,0 11,2 180,4 395,7 234,8 93,3 11,3 161,1 500,5 Kulud kokku 2 607,7 2 895,5 937,6 793,5 7 234,3 2 498,9 2 733,0 1 449,3 985,6 7 666,8 B. Konsolideerimata aruanne 2024 2023 ja väärtuse muu- ja väärtuse muu- Majandamisku- Majandamisku- Amortisatsioon Amortisatsioon Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Kokku Kokku lud lud tus tus Üldised valitsussek- tori teenused 209,0 115,0 37,6 279,7 641,3 198,3 103,6 33,5 178,1 513,5 Riigikaitse 174,5 502,6 93,2 67,7 838,0 161,1 318,9 96,6 64,7 641,3 Avalik kord ja julge- olek 416,5 166,8 27,2 56,3 666,8 406,6 160,5 29,1 68,9 665,1 Majandus 158,9 116,7 159,7 4,1 439,4 143,1 109,1 157,2 1,9 411,3 Keskkonnakaitse 40,2 16,6 3,1 0,2 60,1 37,1 22,7 3,3 0,6 63,7 Tervishoid 29,9 22,1 0,7 0,1 52,8 28,9 22,9 1,1 0,1 53,0 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 19,5 15,4 1,9 0,0 36,8 19,7 17,0 3,1 0,0 39,8 Haridus 254,6 93,4 25,1 1,8 374,9 223,7 96,7 24,9 -0,1 345,2 Sotsiaalne kaitse 149,7 25,8 8,7 180,2 364,4 212,5 113,0 8,2 161,1 494,8 Kulud kokku 1 452,8 1 074,4 357,2 590,1 3 474,5 1 431,0 964,4 357,0 475,3 3 227,7 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23). 172 Lisa a29 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad 430,4 593,4 881,2 5 964,3 6 048,1 6 318,9 Käibevara 304,6 457,6 739,1 466,6 528,2 798,0 Raha ja pangakontod 12,3 170,4 454,7 12,3 170,4 454,7 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 130,7 119,3 105,8 223,6 190,0 172,5 Muud nõuded ja ettemaksed 161,6 167,9 178,6 230,7 167,8 170,8 Põhivara 125,8 135,8 142,1 5 497,7 5 519,9 5 520,9 Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 549,7 524,1 430,8 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 85,2 88,3 87,0 4 505,4 4 514,4 4 490,0 Muud nõuded ja ettemaksed 40,6 47,5 55,1 442,6 481,4 600,1 Kohustised 1 853,0 1 830,0 1 644,9 2795,0 2 646,5 2 342,1 Lühiajalised kohustised 1 812,4 1 787,2 1 599,8 2707,9 2 553,1 2 242,2 Saadud maksude, lõivude, trahvide 21,2 22,1 17,9 45,7 41,6 34,3 ettemaksed Võlad tarnijatele 9,6 10,6 11,9 24,4 24,7 27,3 Maksuvõlad 415,8 376,9 352,3 415,8 376,9 352,3 Muud kohustised ja saadud ette- 1 365,8 1 377,6 1 217,7 2 221,8 2 109,4 1 827,6 maksed Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,2 0,5 0,7 Pikaajalised kohustised 40,6 42,8 45,1 87,1 93,4 99,9 Muud kohustised ja saadud ette- 40,6 42,8 45,1 87,1 93,4 99,9 maksed B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Tegevustulud 1 198,4 1 097,6 491,4 490,8 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 256,6 250,5 409,5 406,0 Kaupade ja teenuste müük 896,5 808,9 12,8 11,5 Saadud toetused 29,7 25,8 19,7 18,0 Muud tulud 15,6 12,4 49,4 55,3 Tegevuskulud -6 938,7 -6 640,4 -7 786,4 -7 437,2 Antud toetused -2 649,4 -2 668,9 -3 349,9 -3 292,6 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 250,4 -3 919,7 -4 250,4 -3 919,7 Tööjõukulud -0,2 -0,3 -0,3 -0,3 Majandamiskulud -36,2 -51,2 -183,8 -224,4 Muud tegevuskulud -2,5 -0,3 -2,0 -0,2 Tegevustulem -5 740,3 -5 542,8 -7 295,0 -6 946,4 Finantstulud ja -kulud -43,3 -31,9 205,2 138,9 Tulem osalustelt 2,8 1,3 242,4 178,6 Muud finantstulud ja -kulud -46,1 -33,2 -37,2 -39,7 Aruandeperioodi tulem -5 783,6 -5 574,7 -7 089,8 -6 807,5 Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). 173 Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarette- võtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sih- tasutused). Lisa a30 Tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Tingimuslikud kohustised 9 464,7 8 056,7 9 125,1 8 261,5 Sissemaksmata osalus rahvusvahelistes finantsinstitut- 2 044,1 2 035,3 2 044,1 2 035,3 sioonides (vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 34,2 34,5 34,2 34,5 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 130,3 146,5 0,0 0,0 Laenutagatiseks panditud käibevara 37,5 24,6 0,0 0,0 Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 113,1 370,4 55,3 321,8 Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 045,5 2 032,7 1 684,3 1 679,4 Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 1 715,4 969,4 3 017,6 2 235,3 Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 69,7 83,2 993,7 993,3 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 3 274,9 2 360,1 1 295,9 961,9 Tingimuslikud nõuded 326,5 406,3 5,4 10,4 Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 326,5 406,3 5,4 10,4 A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku Seisuga 31.12.2023 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 18,4 141,2 0,9 1 586,1 0,0 2 027,1 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 2,8 1,1 0,0 0,0 4,0 7,9 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1 Kokku 24,8 193,2 72,8 21,8 145,7 1,0 1 586,1 4,0 2 049,4 Seisuga 31.12.2024 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 18,4 150,2 0,9 1 586,1 0,0 2 036,1 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 1,4 0,6 0,0 0,0 5,7 7,7 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 4,1 0,0 0,0 0,0 15,0 Kokku 24,8 193,2 72,8 20,4 155,1 1,0 1 586,1 5,7 2 059,1 *KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3). Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse. B. Antud garantiid Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Rahastamisraskustesse sattunud eu- EFSF roala liikmesriigid 1 552,6 1 547,8 1 552,6 1 547,8 Liikmesriigid eriolukorras töötuse Euroopa Komisjon riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7 174  Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 22,0 22,0 22,0 Euroopa Komisjon Ukraina laenude garantii 7,4 7,4 7,4 7,4 Projektipõhised investeeringulaenud EIB ja -tagatised 1,1 1,1 1,1 1,1 EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ette- Pangad, liisingfirmad, võtlus- ja eluasemelaenude käendu- välisfirmad sed, ekspordigarantiid 271,8 262,0 0,0 0,0 Eesti pangad ja lii- Maaelu Edendamise SA maaelulae- singfirmad nude käendused 74,6 85,3 0,0 0,0 Muud 15,1 6,2 0,3 0,2 Kokku 2 045,5 2 032,7 1 684,3 1 679,4 C. Toetuste andmise kohustised Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Euroopa Liidu fondidest 946,4 368,6 1 689,4 1 182,9 Muu välisabi 1,6 6,2 1,6 7,0 Kodumaised toetused 767,4 594,6 1 326,6 1 045,4 Kokku 1 715,4 969,4 3 017,6 2 235,3 D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Rendikohustised Kuni 1 aasta 32,1 36,6 158,7 137,3 1 kuni 5 aastat 34,5 42,5 352,2 270,5 Üle 5 aasta 3,1 4,1 482,8 585,5 Kokku 69,7 83,2 993,7 993,3 Rendinõuded Kuni 1 aasta 17,9 19,7 0,9 1,2 1 kuni 5 aastat 55,9 51,3 0,9 4,6 Üle 5 aasta 252,7 335,3 3,6 4,6 Kokku 326,5 406,3 5,4 10,4 Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11. E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 260,3 135,8 0,0 0,0 Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 1 039,5 624,4 56,2 92,1 Kaitseotstarbeliste varade soetuse kohustised 1 174,7 837,9 1 174,7 837,9 Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohusti- 746,5 725,1 0,0 0,0 sed Muud tarnelepingud 53,9 36,9 65,0 31,9 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 3 274,9 2 360,1 1 295,9 961,9 175 Lisa a31 Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud rii- giraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arves- tuspõhimõtted vastavad 2024. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele. 2024. a riigieelarve ülesehitus on sarnane 2023. a riigieelarvega. Ministeeriumite valitsemisalade kulud on liigendatud tulemusvaldkondadele, nende all olevatele programmidele ja programmide koosseisus olevatele tegevustele. Mate- riaalse ja immateriaalse põhivara soetuseks ette nähtud investeeringud on igas valitsemisalas esitatud investeerin- guprojektide kaupa, kui projekti maksumus on alates 10,0 mln eurost. Muud investeeringud on esitatud ühisel real. Käibemaksukulu on jaotatud käibemaksuks kuludelt, investeeringutelt ja finantseerimistehingutelt ning liidetud vasta- valt kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahule. 2024. a muudeti riigieelarve arvestuspõhimõtteid järgmiselt. Põhivara müügi korral maha kantud põhivara jääkväär- tust ei arvestata enam tulude vähendusena. Samuti on korrastatud eraldiste arvestust. Kassapõhiselt arvestatakse ai- nult pensionieraldisi, kõik muud eraldised on arvestatud tekkepõhiselt. 2023. a riigieelarve täitmise andmeid ei ole arvestuspõhimõtete muutuse tõttu korrigeeritud. 2023. a tegelikud võrdlusandmed on ühe ja sama valitsemisala piires võrreldes riigi 2023. a raamatupidamise aastaa- ruandes esitatud andmetega ümber paigutatud, kui 2024. a muudeti programmide tegevusi või eristati investeerin- guprojekte. Seoses reorganiseerimistega on 2023. a riigieelarve täitmise andmetes mõne valitsemisala alla jäänud ebaolulises summas tegevuste kulud (kui 2024. a vastavaid tegevusi ei olnud) liidetud ühisele programmi maksumuse reale. Alates 01.07.2023 korraldati mitme ministeeriumi valitsemisala töö ümber (vt lisa a1 A). Tööülesannete ümber- korraldamise tõttu ei ole 2024. a ja 2023. a riigieelarve täitmine valitsemisalade alajaotistes võrreldavad, kuna need jagunevad 2023. a eelarve täitmise andmetes kahe ministeeriumi valitsemisala vahel. Aruanne algab koondosaga. Seejärel on esitatud andmed põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikant- selei ja ministeeriumite valitsemisalade kaupa. Kõikides aruande osades on eelarve ja eelarve täitmine jaotatud majan- dusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja finantsee- rimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad tehingud finantsvarade ja –kohustistega). Eraldi on välja toodud piirmää- raga kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille limiiti ei ole lubatud ületada. Kulude, investeeringute ja fi- nantseerimistehingute kogumahud sisaldavad järgmisi vahendeid, mida ei loeta piirmääraga vahenditeks: 1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seaduse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud sum- masid võib ületada (näiteks pensionid); 2) tulude arvel tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saami- sel sõltumata riigieelarves planeeritud summadest; 3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu; 4) piirmääaraga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingutega kaasnev käibemaksukulu. Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja ku- lusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statis- tika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts). Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigee- rida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida arves- tati riigieelarves raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt. Aruande osades (valitsemisalade kaupa) on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuu- luvad tulud ja kulud kajastatud alajaotuses „Korrigeerimised“. Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmär- giga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinusmärgiga. Riigisisesed tehingud on koondosas elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitsemisa- lasisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarve limiiti, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest elimineeritud teiste valitsemisalade asutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tuludest teiste valitsemisalade asutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud elimineeri- mised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 08.12.2023 vastu võetud 2024. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 16 804,0 mln eurot, kulude maht 17 683,8 mln eurot, investeeringute maht 817,3 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 1 355,4 mln eurot. Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2023. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2024. a eelarvesse. Lõplikuks 2023. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 581,0 mln eurot. 176  A. 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud eelarve tuh eurot Majanduste- Saas- Välistoe- Sh muudatu- gevuse ja ko- tekvootide tuste ja sed peale Piirmääraga dumaiste müügist kaasfinant- 2023. a aas- eelarve jää- toetuste jää- saadud jää- seerimise taaruande Valitsemisala gid gid gid jäägid Kokku kinnitamist Vabariigi Valitsus 189 697 0 0 0 189 697 424 Riigikogu 2 566 1 0 74 2 642 -75 Vabariigi President 564 0 0 0 564 0 Riigikontroll 744 0 0 0 744 0 Õiguskantsler 180 7 0 0 187 0 Riigikohus 187 19 0 0 206 0 Riigikantselei 1 870 0 0 2 1 872 0 Haridus- ja Teadusminis- 91 490 15 575 0 61 528 168 594 0 teerium Justiitsministeerium 15 174 2 809 0 1 183 19 166 0 Kaitseministeerium 66 988 269 0 95 337 162 593 0 Kliimaministeerium 63 233 24 216 396 825 96 631 580 905 -5 000 Kultuuriministeerium* 48 732 45 999 0 602 95 333 -424 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 71 645 5 114 0 1 807 78 566 -200 Regionaal- ja Põllumajan- dusministeerium 33 345 5 783 214 1 524 40 867 0 Rahandusministeerium 34 676 1 479 41 581 3 350 81 086 0 Siseministeerium 69 764 6 658 0 4 530 80 952 -275 Sotsiaalministeerium 36 979 8 158 0 2 117 47 255 0 Välisministeerium 9 859 11 146 0 8 727 29 732 -6 781 Kokku 737 694 127 233 438 620 277 413 1 580 959 -12 331 *Kultuuriministeeriumi valitsemisalas sisaldavad kodumaiste toetuste jäägid üle toodud eelarvet summas 44 783 tuh eurot, mis tekkis Eesti Rahva Muuseumi ehituse toetusskeemis. Ehitust finantseeriti Kultuurkapitali kaudu, kuid hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS-le. Riigi konsolideerimata aruandes kajastatakse Kultuurkapitalilt saadud vahendeid toetuse ettemaksena, mis amortiseeritakse tuludesse rendiperioodi jooksul. 2023. a aruandes esitati 2023. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 593,3 mln eurot. 2024. a muudeti üle toodud vahendite eelarvet peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega, millega peatati kulutuste tegemine 2024. aastas ja planee- ritakse need 2024. aastale järgnevatel aastatel. 2024. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda eelarve täitmise aruande koondosas Kaitseministeeriumi valitsemisala ku- lude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke. Arvestades, et need kulud ja põhivara soetused tekkisid koon- dosas 2024. aastal, peaks üle toodud eelarve olema 189 871 tuh euro võrra suurem, sh suureneksid kindlaksmääratud jäägid 165 599 tuh euro võrra ja välistoetuste jäägid 24 272 tuh euro võrra (vt ka lisa a31 M). B. Lõpliku eelarve kujunemine tuh eurot Kulud, investee- Finantseerimis- Tulud ringud ja käibe- tehingud maksukulu Esialgne eelarve 16 803 969 -18 501 108 1 355 445 Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -1 577 159 -3 800 Muudatused lisaeelarveseaduse alusel 41 850 126 493 0 Eelarves kavandatud toetused 1 732 943 11 995 Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseeri- mine -1 577 051 -8 030 Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 157 586 Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -87 584 177  Kulud, investee- Finantseerimis- Tulud ringud ja käibe- tehingud maksukulu Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 46 586 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -59 689 Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 269 362 Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -254 633 Eelarves kavandatud muud tulud kulutuste tegemiseks 29 643 Tegelikud muud tulud kulutuste tegemiseks -2 567 Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000 Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -3 133 Lõplik eelarve 16 845 819 -19 698 312 1 355 610 Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 197,2 mln euro võrra. 29.05.2024 võttis Riigikogu vastu 2024. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega muudeti kulude, investeerin- gute ja finantseerimistehingute jaotust valitsemisalade vahel. 19.06.2024 võttis Riigikogu vastu 2024. a lisaeelarve seaduse, millega suurendati tulusid 41 850 tuh euro võrra, vähen- dati kulusid 103 751 tuh euro võrra ja vähendati investeeringuid 22 741 tuh euro võrra. 05.12.2024 võttis Riigikogu vastu teise 2024. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega muudeti kulude, inves- teeringute ja finantseerimistehingute jaotust valitsemisalade vahel. Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel (kvartaalsed liigendused) ja Vabariigi Va- litsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist eraldatud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad kulutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tuludest tekkinud eelarvega. Tegelik tuludest sõltuv eelarve saadakse tulude laekumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate pro- jektide korral või tulude tekkimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tu- lud). Lõpliku eelarve kujunemine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis. C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondosa kirjete võrdlus tuh eurot 2024 2023 Eelarve Tulemi- Eelarve täit- Tulemi- Kirje nimetus täitmine aruanne Vahe mine aruanne Vahe Tulud Maksud ja sotsiaalkindlustus- 13 975 901 13 967 671 -8 230 12 810 633 12 582 904 -227 728 maksed Kaupade ja teenuste müük 431 914 431 914 0 520 864 520 864 0 Riigilõivud 92 240 86 982 Tulu majandustegevusest 339 674 433 882 Saadud toetused 1 180 764 1 200 754 19 990 1 106 566 1 255 544 148 978 Muud tulud 214 208 213 579 -629 213 866 221 277 7 411 Tulu põhivara ja varude müügist 28 866 26 761 Trahvid ja muud varalised karis- tused 28 639 23 695 Keskkonnatasud 100 847 103 442 Muud tegevustulud 55 856 59 968 Intressi- ja dividenditulud 428 207 -428 207 283 030 -283 030 Riigieelarve tuludesse kaasa- mata tulud -35 729 35 729 -103 535 103 535 Tulemiaruande kirjed, mis ei kajastu riigieelarves eraldi kirjetel Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -22 882 -22 882 321 321 Tulem osalustelt 242 409 242 409 178 612 178 612 178  2024 2023 Eelarve Tulemi- Eelarve täit- Tulemi- Kirje nimetus täitmine aruanne Vahe mine aruanne Vahe Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 157 918 157 918 67 668 67 668 Muud finantstulud 3 901 3 901 4 232 4 232 Tulud kokku 16 195 265 16 195 265 0 14 831 424 14 831 424 0 Kulud Riigieelarve kulud -16 636 031 -15 896 750 Riigieelarvesse kuludesse kaa- samata kulud -81 103 111 314 Kulud tulemiaruandes Antud toetused -8 404 231 -8 086 033 Ebatõenäoliselt laekuvad mak- -49 370 -39 521 sud, lõivud, maksud, Edasiantud trahvid lõivud, trah- -4 789 012 -4 432 207 vid Tööjõukulud -1 452 832 -1 431 016 Majandamiskulud -1 074 402 -964 395 Põhivara amortisatsioon ja väär- -357 167 -357 022 tuse muutus Muud kulud -130 873 -136 520 Intressikulu -459 249 -338 722 Kulud kokku -16 717 134 -16 717 134 0 -15 785 435 -15 785 435 0 Tulem kokku -521 869 -521 869 0 -954 011 -954 011 0 Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korri- geeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiand- mise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustus- maksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel. Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D. Riigieelarve tuludes ei kajastata kohalikke makse ega riigieelarve kuludes nende edasiandmist kohalikele omavalitsus- tele. Kui kohalikke makse kogub Maksu- ja Tolliamet ja need kajastuvad riigi tulemiaruandes maksutuluna ja edasiantud maksude kuluna, siis riigieelarve täitmise aruandes on need esitatud vastavate tulude ja kulude korrigeerimisena tule- miaruande alusel. Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassa- põhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruan- des kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena. Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja väär- tuse muutuse (2023. a andmed sisaldavad tulude vähendusena ka müüdud põhivara jääkväärtuse mahakandmist). See- tõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitmesugused mahakandmised, ümber- hindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tekkinud tulud ja kulud. Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute ja osaluste müügist ja ümberhindlusest (v. a kasumid riskikapitalifondidest ja sihtotstarbelistest fondidest). Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on arvestatud eelarves raa- matupidamisega samal põhimõttel kuluna, välja arvatud pensionieraldised ja eraldistelt arvestatud intressikulud. Pen- sionieraldiste moodustamise kulu ega eraldiste diskonteerimisest tulenevat intressikulu ei ole riigieelarve kuludes ar- vestatud. Selle asemel on kuluna arvestatud pensionieraldiste hinnangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Pensionieraldiste moodustamise kulud ja eraldistelt arvestatud intressikulud on kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud pen- sionieraldiste väljamaksed. 179  D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks tuh eurot Tulemiaruande Tulu tulemi- Maksude lae- tulude ja lae- Maksutulu liik Lõplik eelarve aruandes kumine kumiste vahe Tulumaks 3 349 643 3 867 001 3 558 364 308 637 Sotsiaalmaks 4 962 834 4 890 151 4 854 220 35 931 Töötuskindlustusmaksed 313 000 311 038 308 775 2 263 Kogumispensioni maksed 186 000 179 062 178 033 1 029 Käibemaks 4 066 699 3 479 659 3 785 154 -305 495 Aktsiisid 1 033 514 1 027 747 1 025 995 1 752 Raskeveokimaks 4 900 4 752 4 749 4 Tollimaks 42 300 44 711 44 830 -119 Maamaks 58 000 57 005 58 465 -1 460 Hasartmängumaks 59 100 58 094 57 134 961 Maksud kokku 14 075 990 13 919 220 13 875 719 43 501 Kohandamine ühekuulise laekumise 100 182 nihkega Jaanuaris laekunud käibemaks -350 160 Jaanuaris laekunud aktsiis -107 307 Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -421 651 Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibe- 411 319 maks Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 111 250 Järgmise aasta jaanuaris laekunud sot- 456 732 siaalmaks Kokku koos kohandamisega 14 075 990 13 919 220 13 975 901 -56 681 Riigisiseselt tulemiaruandes eliminee- 340 993 ritud maksutulu ja -kulu taastamine Käibemaksukulu tegevuskuludelt 216 834 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 122 490 Käibemaksukulu finantseerimistehingu- 6 telt Maamaks 1 567 Raskeveokimaks 13 Aktsiisid 4 Tollimaks 80 Kokku 14 075 990 14 260 213 13 975 901 284 312 Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- tulude eelarve ja täitmine Tulumaks 3 349 643 3 867 001 3 558 364 308 637 Sotsiaalmaks 4 962 834 4 890 151 4 889 300 850 Töötuskindlustusmaksed 313 000 311 038 308 775 2 263 Kogumispensioni maksed 186 000 179 062 178 033 1 029 Käibemaks 4 066 699 3 818 988 3 846 313 -27 324 Aktsiisid 1 033 514 1 027 752 1 029 939 -2 187 Raskeveokimaks 4 900 4 766 4 749 17 Tollimaks 42 300 44 790 44 830 -40 Maamaks 58 000 58 571 58 465 106 Hasartmängumaks 59 100 58 094 57 134 961 Eelarvepositsiooni arvestatud maksu- 14 075 990 14 260 213 13 975 901 284 312 tulude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 13 975 901 tuhat eurot ning väljaspool riigiee- larve tulusid kajastatud maksutuluks 384 312 tuhat eurot (kokku 14 260 213 tuhat eurot). Lisaks on riigieelarve täit- mise aruandes tulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed“ ko- halike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) 6 409 tuhat eurot. 180  Tulemi- Edasiandmiseks aruande ku- Lõplik Kulu tulemi- Edasiantud maksutulu liik tehtud ülekan- lude ja üle- eelarve aruandes ded kandmiste vahe Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 874 172 -1 889 273 -1 868 363 -20 910 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -332 000 -324 516 -321 051 -3 465 Töötuskindlustusmakse – Töötukassale -313 000 -311 038 -308 724 -2 313 Kogumispensionimakse - kogumispensioni re- -166 000 -179 062 -178 196 -866 gistripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -58 000 -58 587 -58 495 -92 Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 948 536 -1 924 728 -1 910 227 -14 502 Aktsiisid – Kultuurkapitalile -17 675 -17 583 -17 505 -78 Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -28 250 -27 769 -26 802 -967 Tollimaks - Euroopa Liidule -31 725 -33 593 -32 940 -652 Edasiantud maksud kokku -4 769 358 -4 766 149 -4 722 304 -43 845 Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -14 817 Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse 164 888 osa Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu -179 824 ravikindlustuse osa Jaanuaris makstud aktsiisid 1 622 Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 503 Edasiantud maksud kohandatuna kokku -4 769 358 -4 766 149 -4 737 120 -29 029 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksutulude eelarve ja täitmine Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 874 172 -1 889 273 -1 868 363 -20 910 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -332 000 -324 516 -321 051 -3 465 Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -313 000 -311 038 -308 724 -2 313 Kogumispensionimakse - kogumispensioni re- -166 000 -179 062 -178 196 -866 gistripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -58 000 -58 587 -58 495 -92 Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 948 536 -1 924 728 -1 925 162 434 Aktsiisid – Kultuurkapitalile -17 675 -17 583 -17 386 -197 Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -28 250 -27 769 -26 802 -967 Tollimaks - Euroopa Liidule -31 725 -33 593 -32 940 -652 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud -4 769 358 -4 766 149 -4 737 120 -29 029 maksutulude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 4 737 120 tuh eurot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 29 029 tuhat eurot (kokku 4 766 149 eurot). Lisaks on rii- gieelarve täitmise aruandes kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksude ja sotsiaalkindlus- tusmaksete edasiandmine“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) edasiandmine 6 417 tuhat eurot. E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus tuh eurot 2024 2023 Soetused põhi- Soetused põhi- Eelarve täit- vara liikumise Eelarve täit- vara liikumise Investeeringud põhivara soetusse mine aruandes mine aruandes Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -915 480 -701 558 Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -760 986 -661 030 Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -79 181 -84 365 Ettemaksete muutus 47 176 145 668 181  2024 2023 Soetused põhi- Soetused põhi- Eelarve täit- vara liikumise Eelarve täit- vara liikumise Investeeringud põhivara soetusse mine aruandes mine aruandes Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -122 490 -101 829 Kokku -915 480 -915 480 -701 558 -701 558 Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele. Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 7 629 tuh eurot (2023. a 6 675 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud töö- jõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud töö- jõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid eelarves planeeritakse tööjõukuludena. 2023. a kajastub Kultuuriministeeriumi valitsemisalas korrigeerimiste all veel mitterahalise vahetustehingu tulemusena omandatud põhivara summas 1 100 tuh eurot, mis riigieelarve koondosas on samuti arvestatud investeeringute hulka. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute erinevuse kohta riigieelarve täitmise koondosas kajastatud inves- teeringutest vt lisa a31 M. F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud tuh eurot Finantseerimistehingu liik 2024 2023 Võlakirjade ost -8 783 654 -1 576 046 Võlakirjade müük 8 121 015 2 061 620 Sissemaksed riskikapitalifondidesse -125 000 -102 910 Sissemaksed osalustesse riigi sihtasutustes -70 447 -100 800 Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -12 000 -68 000 Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 45 695 0 Sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide osalustesse -3 801 -62 301 Tagasilaekumised rahvusvaheliste organisatsioonide osalustest 3 590 0 Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -12 130 -25 091 Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 94 903 143 596 Antud laenud -104 -60 Antud laenude tagasimaksed 11 455 11 315 Laekunud võlakirjade emiteerimisest 3 933 310 1 321 354 Võlakirjade lunastamine -2 284 602 -652 688 Võetud laenud 0 210 000 Võetud laenude tagasimaksed -167 973 -67 973 Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -25 -83 Hoiuste muut 78 942 231 450 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldise muutus -673 -679 Riigisisene käibemaksukulu -6 -17 Kokku 828 494 1 322 688 Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on üldjuhul võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v.a hoiuste muut ja kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandus- ministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste isikute rahaga (sh Tervisekassa ja Töötukassa rahali- sed vahendid). 182  G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul statistilise eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhi- mõtetel, kuid esineb erandeid. Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves pla- neeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses suurendatud 105 394 tuh euro võrra (2023. a vähendatud 26 010 tuh euro võrra). Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulude mõju. Sellest suurem dividenditulu loetakse superdividendideks. 2024. ja 2023. a posit- siooni superdividendidega ei olnud vaja korrigeerida. 2024. a vähendati positsiooni ka finantseerimistegevuseks suunatud Euroopa Liidu toetustega summas 10 530 tuh eu- rot, mis olid nii riigieelarves kui ka raamatupidamises kajastatud tuluna ja finantsinvesteeringute soetusena. Posit- siooni arvestuse reeglite kohaselt ei arvestata finantseerimistegevuseks saadud vahendeid tuludes. Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. See- tõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raa- matupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon. Alates 2024. a ei ole enam vaja korri- geerida müüdud põhivarade jääkväärtust, kuna see ei kuulu enam riigieelarve tulude vähendusse (2023. a korrigeeritud 7 967 tuh eurot). Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelar- ves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel), kui varud kasutusele võetakse. Erandiks on kaitseotstarbelised varud, mis on kajastatatud riigieelarves ja ka raamatupidamises kuluna soetamisel läh- tudes nende korduvast liikumisest lattu ja laost välja. 2024. a riigieelarve täitmise aruandes on lisaks korrigeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbeliste va- rude ja materiaalse põhivara soetus (v. a vahendamine välistoetuse arvel), mis võeti arvesse omandiõiguse ülevõtmise dokumentide alusel, kuigi kaubad ei olnud veel lepingus ette nähtud sihtkohta jõudnud. Riigi raamatupidamise koon- daruandes kajastati nende soetus aastase hilinemisega. Eurostat kontrollis Eesti puudujäägi arvestust ning leidis, et Statistikaamet peab puudujäägi arvestamisel lähtuma Kaitseministeeriumi poolt esitatud andmetest ega tohi arvestada riigi koondaruande konsolideerimisel tehtud korrigeerimisi. Seetõttu on riigieelarve positsioonis korrigeeritud kulusid ja materiaalse põhivara soetust 2024. a 73 070 tuh euro võrra ja 2023. a -101 251 tuh euro võrra. H. 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud eelarve tuh eurot Majanduste- gevuse ja ko- Saastekvoo- dumaiste tide müügist Välistoetuste ja Piirmääraga toetuste jää- saadud jää- kaasfinantseeri- Valitsemisala eelarve jäägid gid gid mise jäägid Kokku Vabariigi Valitsus 72 551 0 0 0 72 551 Riigikogu 3 091 1 0 9 3 101 Vabariigi President 258 0 0 0 258 Riigikontroll 620 0 0 0 620 Õiguskantsler 237 0 0 0 237 Riigikohus 306 37 0 0 343 Riigikantselei 1 505 0 0 0 1 505 Haridus- ja Teadusministee- 98 593 17 886 0 66 584 183 063 rium Justiitsministeerium 11 118 5 247 0 1 557 17 921 Kaitseministeerium 102 228 5 713 784 194 002 302 727 Kliimaministeerium 44 972 14 157 534 021 161 454 754 603 Kultuuriministeerium* 40 248 43 493 5 864 403 90 007 Majandus- ja Kommunikat- 67 617 9 503 12 210 2 075 91 405 siooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandus- 19 750 5 480 15 070 2 148 42 448 ministeerium Rahandusministeerium 14 063 1 004 3 133 3 576 21 775 Siseministeerium 50 487 7 045 0 2 038 59 570 183  Majanduste- gevuse ja ko- Saastekvoo- dumaiste tide müügist Välistoetuste ja Piirmääraga toetuste jää- saadud jää- kaasfinantseeri- Valitsemisala eelarve jäägid gid gid mise jäägid Kokku Sotsiaalministeerium 38 130 7 716 0 3 500 49 346 Välisministeerium 15 461 3 768 0 1 064 20 293 Kokku 581 234 121 050 571 082 438 410 1 711 775 *Kultuuriministeeriumi valitsemisalas sisaldavad kodumaiste toetuste jäägid üle toodud eelarvet summas 42 695 tuh eurot Eesti Rahva Muuseumi rendikuludeks (vt ka a31 A). Piirmääraga eelarve jäägid kantakse üle valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes riigieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisal- duvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma ära- nägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori ük- sustelt (näiteks Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulu suunatakse keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfää- riõhu kaitse seadusele (§ 161). I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga. tuh eurot Vabariigi Valitsuse Sihtotstarbelised Kokku Vabariigi Va- reserv, v.a sihtots- vahendid litsuse reserv tarbelised vahen- did Esialgne eelarve 21 876 90 405 112 281 Üle toodud 2023. aastast 144 164 45 533 189 697 Muudatused lisaeelarve seaduse -5 000 -34 330 -39 330 alusel Muudatused riigieelarve muutmise 74 364 -1 150 73 214 seaduse alusel Ümberjaotamine Vabariigi Valitsuse -57 061 57 061 0 otsusega Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -21 954 -121 009 -142 963 Jääk aasta lõpuks 156 389 36 510 192 899 Tagastatud asutustelt reservi (vt 1 389 3 552 4 942 osa J, K.) Jääk peale tagastamist 157 778 40 062 197 840 184  J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2024. aastal tuh eurot 2023. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Riigikantselei 123 Ühendekspeditisiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamine 0 600 265 335 0 335 Justiitsministeerium 90 ELA USA, Inc., kohtumenetluse nr 2018-42 kulude katmine 74 0 74 0 0 0 Kaitseministeerium 52 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 1 261 0 231 1 029 0 1 029 Kliimaministeerium 225 Lootsiteenuse osutamise tegevuskulud ja väikeinvesteeringud 514 0 514 0 0 0 Kliimaministeerium 240 Talvise navigatsiooni jäämurdeteenuse kulud ja laevade väikeinvesteeringud 833 0 820 13 0 13 Majandus- ja Kommunikatsioo- 21 Reisiparvlaev Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamine 0 1 200 364 836 836 0 niministeerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 243 Ühistranspordi toimimise tagamine 2 259 0 2 259 0 0 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 77 Sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimine 0 1 231 1 166 65 65 0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 171 Ühistranspordi arendamine ja soodustamine 0 18 286 16 574 1 712 1 712 0 Siseministeerium 76 Ukraina presidendi visiidi turvalisuse tagamine 0 357 357 0 0 0 Siseministeerium 123 Ühendekspeditisiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamine 0 250 239 11 0 11 Välisministeerium 123 Ühendekspeditisiooniväe liidrite tippkohtumise korraldamine 0 30 30 0 0 0 Kokku 4 941 21 954 22 893 4 002 2 613 1 389 K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2024. aastal tuh eurot 2023. aastast aastasse asu- Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Riigikogu Kantselei 74 IT vajaku kompenseerimine 0 102 102 0 0 0 E-hääletamise ja m-hääletamise ettevalmistamine ja jätkusuutlikkuse taga- Riigikogu Kantselei 104 mine 0 100 56 44 44 0 Presidendi Kantselei 35 IT vajaku kompenseerimine 44 0 41 4 0 4 185  2023. aastast aastasse asu- Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Presidendi Kantselei 88 Küberturbe meetmete tõhustamine 0 30 12 18 18 0 Presidendi Kantselei 94 Kaugküttevõrguga liitumine 0 26 26 0 0 0 Riigikohus 73 IT vajaku kompenseerimine 0 7 0 7 7 0 Riigikantselei 197 IT vajaku kompenseerimine 27 0 27 0 0 0 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse strateegilise kommunikat- Riigikantselei 108 siooni arendamine 0 145 5 141 141 0 Haridus- ja Teadusministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 216 216 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium 126 Koolihoonete energiasäästumeetmete kulud ja investeeringud 0 543 0 543 0 543 Justiitsministeerium 162 Küberkaitse tagamine ja infoturbe võimekuse tõstmine 422 0 422 0 0 0 Justiitsministeerium 138 Energiasäästumeetme rakendamine 0 363 363 0 0 0 Kaitseministeerium 49 Küberharjutusväljaku võimekuse loomine 206 0 206 0 0 0 Kaitseministeerium 103 IT vajaku kompenseerimine 452 0 452 0 0 0 Kaitseministeerium 149 IKT teenuste auditeerimine 20 0 0 20 0 20 Kaitseministeerium 77 IKT küberturvalisuse kulud 0 961 873 88 88 0 Kliimaministeerium 71 IT vajaku kompenseerimine 1 010 0 1 010 0 0 0 Kliimaministeerium 79 Keskkonnaseisundi ja INSPIRE andmete avalikustamine 365 0 365 0 0 0 Kliimaministeerium 164 Maapõueressursside teadus- ja arendusuuring 1 881 0 894 987 0 987 Kliimaministeerium 171 AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 0 0 -1 1 0 1 Kliimaministeerium 177 EL2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse leppe sõlmimine 182 0 123 59 0 59 Kliimaministeerium 70 ülikoolidega Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon 0 2 379 2 343 36 36 0 Kliimaministeerium 75 IT tegevuskulud 0 228 83 145 145 0 Kliimaministeerium 76 Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse suurendamine 0 15 700 7 064 8 636 8 636 0 Kliimaministeerium 114 Ministeeriumite ümberkorraldamise projektide teostamine 0 700 649 51 51 0 Kliimaministeerium 117 IKT küberturvalisuse projektide teostamine 0 607 30 577 577 0 Kliimaministeerium 119 Riigilaevastiku kulud ja investeeringud 0 11 529 8 149 3 380 3 380 0 Kliimaministeerium 122 Transpordiameti õigusaktidest tulenevate meetmete rakendamine 0 37 37 0 0 0 Kliimaministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 3 138 3 138 0 0 0 Kliimaministeerium 129 AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 0 30 685 30 685 0 0 0 Kliimaministeerium 143 Energiasäästumeetmete rakendamine 0 59 59 0 0 0 Kultuuriministeerium 70 Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine 1 300 0 1 207 93 0 93 186  2023. aastast aastasse asu- Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Kultuuriministeerium 96 Ukraina sõjapõgenike keeleõpe ja muud toetused 2 630 0 2 174 456 0 456 Kultuuriministeerium 115 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi hoone energiatõhustustööd 20 0 20 0 0 0 Kultuuriministeerium 184 IT vajaku kompenseerimine 130 0 50 80 0 80 Kultuuriministeerium 188 Arheoloogilise leiu leiutasu 7 0 7 0 0 0 Kultuuriministeerium 20 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 2 000 1 942 58 0 58 Kultuuriministeerium 32 Venekeelse ajakirjanduse sisu loomine ja edastamine 0 1 000 1 000 0 0 0 Rahvusvahelise kaitse saatjate ja ajutise kaitse saajate kohanemisprog- Kultuuriministeerium 61 0 4 033 447 3 585 3 553 33 ramm, eesti keele õpe Kultuuriministeerium 68 Eesti Rahvusringhäälingu IKT küberturvalisuse kulud 0 106 68 38 38 0 Kultuuriministeerium 116 Eesti Rahvusraamatukogu IT-kulud 0 102 102 0 0 0 Kultuuriministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 3 3 0 0 0 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum kasutuses oleva hoone energiatõhus- Kultuuriministeerium 131 0 64 64 0 0 0 tustööd Majandus- ja Kommunikatsioo- 59 Struktuurifondide halduskulud 0 511 511 0 0 0 niministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo- 75 IKT seadmed riigimajadesse 532 0 312 221 0 221 niministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo- 77 IT vajaku kompenseerimine 1 424 0 1 181 243 0 243 niministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo- 101 Reisiparvlaev Estonia allveeuuringud 0 0 -5 5 0 5 niministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo- 148 Justiitsministeeriumi valitsemisala arvutitöökohtade tarkvara haldamine 325 0 212 113 0 113 niministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo- 179 IT vajaku kompenseerimine 283 0 249 34 0 34 niministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 185 IKT projektide elluviimine 3 023 0 2 731 292 0 292 Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 91 Digiühiskonna tulemusvaldkonna kulud ja investeeringud 0 315 57 258 258 0 Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 112 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 1 264 765 499 499 0 187  2023. aastast aastasse asu- Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 144 144 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsioo- IT süsteemi arendamine elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direk- niministeerium 136 tiivi rakendamiseks 0 150 150 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsioo- Küberkaitse ja digiriigiga seotud ürituste ja kohtumiste korraldamine ja niministeerium 1 kohtukulud 0 392 80 312 312 0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteerium 62 ITK vajaku kompenseerimine 50 0 50 0 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- 80 Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine 259 0 259 0 0 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 170 EL2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamlepingu sõlmimine ülikoolidega 73 0 0 73 0 73 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 199 Energiatõhusustööd 2 0 2 0 0 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- Maa korralisest hindamisest tingitud maamaksu vähenemise kompensat- 29 0 1 000 1 000 0 0 0 nisteerium sioon kohalikele omavalitsustele Regionaal- ja Põllumajandusmi- 33 Ukraina sõjapõgenike rahvastikutoimingud 0 348 288 60 60 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- Kohalike omavalitsuste hoolduskulud, kui hooldekodus olevate eakate osa- nisteerium 62 0 1 300 1 300 0 0 0 kaal on oluliselt üle Eesti keskmise Regionaal- ja Põllumajandusmi- EL fondide rakendamisel 2023. a raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja 102 0 101 101 0 0 0 nisteerium heakskiitmise otsuste kohaselt tekkinud lisakulud Regionaal- ja Põllumajandusmi- 109 IKT kübertuvalisuse kulud 0 128 68 60 60 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 110 Sise- ja välisveebi kaasajastamine 0 24 22 2 2 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 445 445 0 0 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 130 Kontorihoone energiatõhustustööd 0 21 19 2 2 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 135 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 0 11 0 11 11 0 nisteerium Rahandusministeerium 20 IT vajaku kompenseerimine 1 089 0 1 089 0 0 0 188  2023. aastast aastasse asu- Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Rahandusministeerium 52 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 2 0 0 2 0 2 Rahandusministeerium 111 Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ekspertiis 300 0 154 146 0 146 Tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega kaasnevad IT investeerin- Rahandusministeerium 114 97 0 97 0 0 0 gud Rahandusministeerium 9 IKT küberturvalisuse kulud 0 300 290 10 10 0 Rahandusministeerium 43 Laiapindse riigikaitse tegevuskulud 0 438 437 2 2 0 Rahandusministeerium 45 IT investeeringud 0 452 452 0 0 0 Rahandusministeerium 47 Rahapesu vastase võitluse tegevused 0 190 167 23 23 0 Rahandusministeerium 125 Teadusuuringud 0 73 0 73 73 0 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamiseks tööta- Rahandusministeerium 127 0 30 2 28 28 0 mise registri arendamine Siseministeerium 34 Riigipiiri väljaehitamine 453 0 453 0 0 0 Siseministeerium 135 Küberturbe tagamine 313 0 313 0 0 0 Siseministeerium 138 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 123 0 123 0 0 0 Siseministeerium 166 Riigipiiri väljaehitamine 1 783 0 1 783 0 0 0 Ukraina kõnekeskuse ja riigiinfo telefoni 1247 Ukraina kriisiga seotud kõ- Siseministeerium 174 2 0 2 0 0 0 ned Siseministeerium 194 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 958 0 958 0 0 0 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamise kulud ja investee- Siseministeerium 50 0 7 834 6 819 1 014 1 014 0 ringud Siseministeerium 95 Idapiiri väljaehitamine ja taristu investeeringud 0 9 855 3 115 6 740 6 740 0 Siseministeerium 100 Küberturvalisuse tagamine 0 221 88 133 133 0 Siseministeerium 113 Energiasäästumeetme rakendamine 0 226 166 60 60 0 Siseministeerium 124 Energiasäästumeetme rakendamine 0 82 76 6 6 0 Siseministeerium 132 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 900 106 795 795 0 Siseministeerium 133 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 0 4 806 3 989 817 817 0 Siseministeerium 134 Elutähtsa teenuse toimepidavuse direktiivi rakendamine 0 44 11 33 33 0 Sotsiaalministeerium 66 Digital Europe programmi 1 miljon genoomi 23 0 23 0 0 0 Sotsiaalministeerium 69 Hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine tervisevaldkonnas 699 0 699 0 0 0 Sotsiaalministeerium 133 IT vajaku kompenseerimine ja IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 461 0 461 0 0 0 Sotsiaalministeerium 152 Kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping 73 0 0 73 0 73 189  2023. aastast aastasse asu- Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja Valitsemisala Otstarve number reservi tustele 2024 2024 Jääk Sotsiaalministeerium 181 IKT kulud kaugtöökohtade loomiseks 0 0 -1 1 0 1 Sotsiaalministeerium 44 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 3 829 3 693 136 121 15 Sotsiaalministeerium 52 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 0 7 617 3 725 3 892 3 892 0 Sotsiaalministeerium 69 Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 0 436 155 281 281 0 Sotsiaalministeerium 87 Avalike pilveteenuste küberturvalisuse koolitused 0 85 85 0 0 0 Tervishoiuvaru haldamine ja tervishoiuteenuste osutajate kriisitoimepide- Sotsiaalministeerium 96 0 1 220 0 1 220 1 220 0 vuse tõstmine Sotsiaalministeerium 123 Välistoetuste abikõlbmatud kulud 0 11 11 0 0 0 Sotsiaalministeerium 128 Hoone energiatõhustustööd 0 43 43 0 0 0 Välisministeerium 50 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 804 0 803 1 0 1 Välisministeerium 154 IKT vajaku kompenseerimine 350 0 350 0 0 0 Välisministeerium 78 IKT küberturvalisuse kulud ja investeeringud 0 270 178 92 92 0 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud ja diplomaatia aja- Välisministeerium 90 loo uurimine 0 1 031 234 797 797 0 Kokku 22 200 121 009 105 604 37 605 34 053 3 552 L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2024. aastal tuh eurot Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt. aastasse vii- duse/käsk- Tagastatud Üle toodud kirja num- Kasutatud 2023. aas- Eraldatud Järgmisse Korral- reservi 2024 2024 Jääk dud tast ber Valitsemisala Otstarve Kliimaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 98 0 94 4 0 4 Kultuuriministeerium 186 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 165 0 0 165 165 0 Kultuuriministeerium 454 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 470 0 470 0 0 0 Kultuuriministeerium 349 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 2 436 0 941 1 495 1 495 0 Kultuuriministeerium 275 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 3 000 0 490 2 510 2 510 0 190  aastasse vii- duse/käsk- Tagastatud Üle toodud kirja num- Kasutatud 2023. aas- Eraldatud Järgmisse Korral- reservi 2024 2024 Jääk dud tast ber Valitsemisala Otstarve Kultuuriministeerium 246 Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste kulud 0 3 000 0 3 000 3 000 0 Regionaal- ja Põllumajandusmi- 65 Maareformiga seotud kulud 180 0 158 22 22 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 34 0 1 33 33 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- 165 Maareformiga seotud kulud 103 0 9 94 94 0 nisteerium Regionaal- ja Põllumajandusmi- Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku 455 1 285 0 1 051 234 234 0 nisteerium keskkonna ja tingimiste loomine Regionaal- ja Põllumajandusmi- 16 Hoonestusõiguse seadmine 257 0 2 255 255 0 nisteerium Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 6 0 0 6 6 0 Rahandusministeerium 34,456,62,248 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmine 40 31 32 39 39 0 Rahandusministeerium 108,55,456,96,248 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskulud 717 22 34 705 45 660 Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasuta- Rahandusministeerium 279 304 0 0 304 304 0 mata erastamisväärtpaberite hüvitamine Maa korralise hindamisega seotud IT arendustööd ja infosüs- Rahandusministeerium 45 304 0 138 166 166 0 teemide ülalhoid Elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetus- Rahandusministeerium 96 3 000 0 0 3 000 0 3 000 meetme käivitamine KOVidele Maa korralise hindamise läbiviimine ja tulemuste kasutusele Rahandusministeerium 362 50 0 49 0 0 0 võtmine Rahandusministeerium 66 RAS Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla hüvitamine 0 48 5 43 43 0 kohtuotsuse alusel ja maareformi menetlustoimikute arhi- Tallinna LV omandi- Rahandusministeerium 167 0 32 2 30 30 0 veerimine Kokku 12 449 3 133 3 475 12 107 8 443 3 664 191  M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega 2024. a Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud mised -kulud Riigikogu 158 -32 923 -96 -32 861 158 -32 923 -96 -32 861 Vabariigi President 44 -5 693 -316 -5 965 44 -6 053 44 -5 965 Riigikontroll 1 -5 666 -1 -5 666 1 -5 666 -1 -5 666 Õiguskantsler 22 -3 388 -2 -3 368 22 -3 388 -2 -3 368 Riigikohus 404 -6 911 -367 -6 875 393 -6 840 -428 -6 875 Riigikantselei 2 134 -18 209 -3 -16 078 2 029 -18 212 106 -16 078 Haridus- ja Teadus- ministeerium 78 787 -1 003 049 0 -924 262 103 164 -1 001 977 -25 449 -924 262 Justiitsministeerium 52 850 -223 249 -6 149 -176 548 52 809 -226 150 -3 207 -176 548 Kaitseministeerium 189 420 -1 160 446 -29 501 -1 000 527 177 777 -1 108 514 -69 790 -1 000 527 Kliimaministeerium 838 707 -852 746 122 950 108 910 989 793 -838 111 -42 772 108 910 Kultuuriministee- rium 60 997 -377 565 293 -316 275 15 254 -376 396 44 867 -316 275 Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 428 842 -1 187 218 30 558 -727 817 145 143 -1 180 306 307 347 -727 817 Regionaal- ja Põllu- majandusministee- rium 365 386 -1 371 104 7 187 -998 531 372 520 -637 218 -733 834 -998 531 Rahandusministee- rium 14 364 859 -7 955 841 -36 532 6 372 486 14 262 155 -483 164 -7 406 505 6 372 486 Siseministeerium 65 099 -617 118 -45 442 -597 461 62 192 -560 422 -99 231 -597 461 Sotsiaalministee- rium 5 135 939 -6 997 659 -97 612 -1 959 332 65 256 -7 075 452 5 050 864 -1 959 332 Välisministeerium 10 963 -118 593 15 -107 616 10 931 -118 593 47 -107 616 Elimineerimised -5 803 576 5 679 493 0 -124 083 -28 647 -2 956 646 2 861 210 -124 083 Kokku 15 791 037 -16 257 886 -55 020 -521 869 16 230 994 -16 636 031 -116 832 -521 869 2023. a tuh eurot Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud mised -kulud Riigikogu 205 -31 509 0 -31 304 205 -31 038 -471 -31 304 Vabariigi President 168 -5 490 -299 -5 621 149 -5 823 53 -5 621 Riigikontroll 0 -5 783 -2 -5 785 0 -5 770 -16 -5 785 Õiguskantsler 5 -3 292 -1 -3 289 5 -3 264 -29 -3 289 Riigikohus 367 -7 045 -550 -7 228 360 -6 978 -611 -7 228 Riigikantselei 1 282 -18 198 -3 -16 919 982 -17 976 75 -16 919 Haridus- ja Teadus- ministeerium 170 957 -948 318 -1 -777 362 170 729 -948 661 571 -777 362 Justiitsministeerium 54 499 -221 654 -6 271 -173 426 53 881 -222 662 -4 644 -173 426 Kaitseministeerium 73 382 -1 085 256 -28 510 -1 040 385 44 066 -1 038 849 -45 602 -1 040 385 Kliimaministeerium 728 051 -518 702 30 692 240 042 802 313 -503 078 -59 193 240 042 Kultuuriministee- rium 49 258 -360 830 -506 -312 078 10 209 -363 883 41 596 -312 078 192  Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud mised -kulud Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 519 850 -1 103 940 25 903 -558 187 383 023 -1 087 384 146 174 -558 187 Regionaal- ja Põllu- majandusministee- rium 376 286 -857 542 3 939 -477 318 375 813 -562 950 -290 181 -477 318 Rahandusministee- rium 12 947 521 -7 940 941 12 392 5 018 972 13 055 029 -375 360 -7 660 698 5 018 972 Siseministeerium 62 257 -677 538 -45 039 -660 321 60 425 -559 115 -161 630 -660 321 Sotsiaalministee- rium 5 077 167 -7 167 562 -79 900 -2 170 295 162 825 -7 469 996 5 136 877 -2 170 295 Välisministeerium 5 648 -114 917 -52 -109 320 5 585 -114 917 11 -109 320 Elimineerimised -5 485 992 5 621 805 0 135 813 -190 641 -2 579 043 2 905 497 135 813 Kokku 14 580 911 -15 446 713 -88 209 -954 011 14 934 959 -15 896 750 7 780 -954 011 Riigieelarve tulude ja kulude erinevused võrreldes tulemiaruandega on riigieelarve täitmise aruande osades põhisea- duslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kohta kajastatud korri- geerimistena sarnaselt aruande koondosas esitatuga. Arvestuspõhimõtete erinevusi on kirjeldatud käesoleva lisa osas C „Tulemiaruande ja riigieelarve aruande koondosa kirjete võrdlus“. Kaitseministeeriumi valitsemisala näitajaid erinevad riigi koondaruandes arvestatud andmetest, sh erinevad nii tule- miaruandes kui ka riigieelarve täitmises kajastatud näitajad. Kaitseministeerium lähtus kaitseotstarbeliste varude ja varadega seotud kulude ja põhivara soetuste puhul omandiõiguse saamise momendist, kuid riigi koondaruande koos- tamisel on leitud, et teatud juhtudel ei olnud aasta lõpu seisuga varude ja varadega seotud hüved ja riskid veel Kaitse- ministeeriumi valitsemisalale üle tulnud, mistõttu vastavates summades on tulud, kulud ja põhivara soetused (inves- teeringud) kajastatud järgmisel aastal (vt ka selgitused lisas a1 A). Kaitseministeeriumi valitsemisala tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve täitmise aruandes Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigeeri- tulud ja Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud mised kulud 2024. a Kaitseministeerium 189 420 -1 160 446 -29 501 -1 000 527 177 777 -1 108 514 -69 790 -1 000 527 Korrigeerimine 24 272 -144 751 0 -120 479 24 272 -144 751 0 -120 479 Riigi koondaruandes 213 692 -1 305 197 -29 501 -1 121 006 202 049 -1 253 265 -69 790 -1 121 006 2023. a Kaitseministeerium 73 382 -1 085 256 -28 510 -1 040 385 44 066 -1 038 849 -45 602 -1 040 385 Korrigeerimine -24 272 167 175 0 142 903 -24 272 167 175 0 142 903 Riigi koondaruandes 49 110 -918 081 -28 510 -897 482 19 794 -871 674 -45 602 -897 482 Kaitseministeeriumi investeeringute korrigeerimine riigieelarve täitmise aruandes 2024. a 2023. a Kaitseministeerium -524 775 -282 718 Korrigeerimine -16 954 22 696 Riigi koondaruandes -541 730 -260 022 Sh põhivara soetus -520 246 -371 896 Sh ettemaksete muutus 39 920 145 120 Sh käibemaksukulu -61 404 -33 245 193 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta 3.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad Käibevara Raha 512,6 457,1 432,6 263,8 241,4 241,1 Finantsinvesteeringud 5,7 6,8 7,3 5,6 6,7 7,0 Maksu- ja trahvinõuded 189,0 167,9 157,7 189,0 167,9 157,7 b2 Muud nõuded ja ettemak- sed 159,6 194,6 172,5 91,6 124,8 109,2 b3 Varud 19,5 18,5 17,9 0,5 0,6 0,5 Käibevara kokku 886,4 844,9 788,0 550,5 541,4 515,5 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 42,1 39,0 38,0 b4 Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 190,5 188,0 99,6 533,2 517,3 434,8 b5 Finantsinvesteeringud 1,5 2,5 3,1 0,0 0,0 0,0 Muud nõuded ja ettemak- sed 15,5 4,8 22,5 62,6 59,4 71,8 b3 Kinnisvarainvesteeringud 157,3 155,2 155,9 102,2 104,6 104,2 b6 Materiaalne põhivara 6 002,4 5 854,0 5 654,0 4 070,9 3 952,2 3 773,4 b7 Immateriaalne põhivara 9,1 9,0 9,1 2,1 2,8 2,9 Bioloogilised varad 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 Põhivara kokku 6 378,1 6 215,3 5 946,0 4 814,9 4 677,1 4 426,9 Varad kokku 7 264,5 7 060,2 6 734,0 5 365,4 5 218,5 4 942,4 194  Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohusti- sed Võlad tarnijatele 160,0 165,6 172,6 104,5 121,0 119,8 Võlad töötajatele 202,0 186,9 156,9 145,0 134,6 111,7 Maksuvõlad 89,6 82,8 72,4 63,5 59,7 51,0 Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 59,3 71,8 54,4 75,7 59,6 47,0 b9 Eraldised 4,3 2,2 1,5 0,1 0,4 0,6 Laenukohustised 180,6 150,9 147,4 157,5 126,4 120,8 b10 Lühiajalised kohusti- sed kokku 695,8 660,2 605,2 546,3 501,7 450,9 Pikaajalised kohusti- sed Laenukohustised 1 231,9 1 122,9 972,8 1 120,0 1 002,0 849,5 b10 Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 6,3 5,7 3,2 11,5 12,3 11,4 b9 Eraldised 12,8 12,0 13,4 2,5 0,0 0,1 Pikaajalised kohusti- sed kokku 1 251,0 1 140,6 989,4 1 134,0 1 014,3 861,0 Kohustised kokku 1 946,8 1 800,8 1 594,6 1 680,3 1 516,0 1 311,9 Netovara Vähemusosalus 3,0 2,8 3,1 0,0 0,0 0,0 Kohalike omavalitsuste Netovara Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Akumuleeritud tulem 5 314,3 5 256,2 5 135,9 3 684,7 3 702,1 3 630,1 Kohalike omavalit- suste netovara kokku 5 314,7 5 256,6 5 136,3 3 685,1 3 702,5 3 630,5 Netovara kokku 5 317,7 5 259,4 5 139,4 3 685,1 3 702,5 3 630,5 Kohustised ja netovara kokku 7 264,5 7 060,2 6 734,0 5 365,4 5 218,5 4 942,4 195 3.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2024 2023 2024 2023 Tegevustulud Maksutulud 1 969,0 1 776,7 1 969,0 1 776,7 b2 Saadud toetused 1 035,7 1 130,0 925,2 993,5 b11 Kaupade ja teenuste müük 1 072,1 994,3 224,1 212,5 b12 Muud tulud 38,8 36,5 33,2 31,1 b13 Tegevustulud kokku 4 115,6 3 937,5 3 151,5 3 013,8 Tegevuskulud Tööjõukulud -2 121,0 -1 963,5 -1 524,8 -1 434,1 b14 Majandamiskulud -986,0 -999,8 -703,8 -730,1 b15 Antud toetused -349,3 -312,1 -510,6 -420,8 b11 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -347,3 -365,6 -226,7 -243,4 b16 Muud kulud -222,6 -216,9 -176,8 -172,0 b17 Tegevuskulud kokku -4 026,2 -3 857,9 -3 142,7 -3 000,4 Tegevustulem 89,4 79,6 8,8 13,4 Finantstulud ja –kulud Tulem osalustelt 9,0 72,2 9,4 84,5 b4, b5 Intressikulu -59,5 -45,2 -52,0 -38,4 b10 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 10,6 7,0 5,0 4,7 Muud finantstulud 0,6 0,3 2,5 2,7 Finantstulud ja -kulud kokku -39,3 34,3 -35,1 53,5 Ettevõtja tulumaks -0,5 -1,5 0,0 0,0 Aruandeperioodi tulem 49,6 112,4 -26,3 66,9 Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 49,4 112,8 -26,3 66,9 Sh vähemusosaluse osa tulemist 0,2 -0,4 196 3.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2024 2023 2024 2023 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 89,4 79,6 8,8 13,4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 347,3 365,6 226,7 243,4 b16 Käibemaksukulu põhivara soetustelt 66,0 73,7 60,9 63,6 b17 Kasum/kahjum põhivara müügist -13,2 -11,4 -11,7 -10,2 b13 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -107,7 -177,9 -93,9 -135,9 b11 Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 15,9 13,9 84,9 45,0 b11 Kokku korrigeeritud tegevustulem 397,7 343,5 275,7 219,3 Käibevarade netomuutus -15,0 -10,8 -17,5 -3,9 Kohustiste netomuutus 14,1 43,0 6,8 34,4 Kokku rahavood põhitegevusest 396,8 375,7 265,0 249,8 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -550,6 -616,8 -414,4 -473,7 b8 Laekunud põhivara müügist 18,3 16,6 16,3 15,4 b6,b7,b3 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 104,9 150,2 89,3 115,3 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -8,5 -13,0 -37,0 -45,1 Tasutud osaluste omandamisel ja valitseva mõju ka- dumisel 0,0 -3,0 -15,9 -8,5 b4,b5 Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 0,9 0,7 1,1 0,3 b4,b5 Laekunud dividendid 5,6 3,6 7,7 10,7 b5 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -1,1 -0,5 0,0 0,0 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 2,2 1,2 0,0 0,0 Antud laenud -0,5 -0,6 -2,0 -0,1 Laekunud laenude tagasimaksed 0,4 1,9 7,7 13,3 Laekunud intressid ja muud finantstulud 12,1 7,2 8,5 7,5 Rahavood investeerimistegevusest kokku -416,3 -452,5 -338,7 -364,9 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustused 327,0 309,3 313,7 294,3 b10 Laenukohustuste tagasimaksed -192,2 -163,2 -165,4 -141,7 b10 Dividendidelt makstud tulumaks -0,5 -1,5 0,0 0,0 Makstud intressid ja muud finantskulud -59,3 -43,3 -52,2 -37,2 b10 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 75,0 101,3 96,1 115,4 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 457,1 432,6 241,4 241,1 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 512,6 457,1 263,8 241,4 Raha ja selle ekvivalentide muutus 55,5 24,5 22,4 0,3 197 3.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Kohalike omavalitsuste netovara Vähemusosalus Akumuleeritud Kassareserv Kokku Kokku tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 5 135,9 5 136,3 3,1 5 139,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 1,6 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,6 3,6 3,6 b7 Aruandeperioodi tulem 112,8 112,8 -0,4 112,4 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 118,0 118,0 -0,4 117,6 Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,2 0,2 0,1 0,3 Osaluste saamine teistelt valitsussektori üksus- 2,1 2,1 2,1 telt Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 5 256,2 5 256,6 2,8 5 259,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,9 0,9 0,9 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 7,8 7,8 7,8 b7 Aruandeperioodi tulem 49,4 49,4 0,2 49,6 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 58,1 58,1 0,2 58,3 Jääk seisuga 31.12.2024 0,4 5 314,3 5 314,7 3,0 5 317,7 B. Konsolideerimata aruanne Akumuleeritud Kassareserv Kokku tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 3 630,1 3 630,5 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,6 1,6 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,3 3,3 b7 Aruandeperioodi tulem 66,9 66,9 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 71,8 71,8 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,2 0,2 Jääk seisuga 31.12.2023 0,4 3 702,1 3 702,5 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,8 0,8 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 7,2 7,2 b7 Aruandeperioodi tulem -26,3 -26,3 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -17,4 -17,4 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,9 0,9 b4 Jääk seisuga 31.12.2024 0,4 3 684,7 3 685,1 198 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest. Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1. 2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on hõlmatud käesolevasse aruandesse. Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetu- lundusühingud ja tütarettevõtjad (333 üksust, võrreldaval perioodil 341 üksust). Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeeto- did ja hindamisalused). Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses. Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate ük- suste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 199  3.6 Lisad (b1–b21) Lisa b1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot A. Kohaliku omavalitsuse üksused Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Kokku 7 264,5 5 317,7 4 115,6 -4 026,2 49,6 7 060,2 5 259,4 3 937,5 -3 857,9 112,4 5 365,4 3 685,1 3 151,5 -3 142,7 -26,3 5 218,5 3 702,5 3 013,8 -3 000,4 66,9 Elimineerimised 57,3 20,4 93,8 -93,1 3,4 64,1 80,1 91,4 -88,9 4,4 11,4 13,8 -48,2 50,7 2,3 9,0 10,8 -48,1 48,2 0,2 Harju maakond 3 518,4 2 600,3 1 981,8 -1 923,5 48,5 3 371,8 2 501,6 1 908,3 -1 826,0 136,9 2 713,4 1 895,7 1 549,5 -1 565,7 -26,9 2 621,2 1 919,6 1 498,3 -1 466,9 101, Anija Vallavalit- 8 sus 32,4 24,7 15,8 -15,6 0,0 32,5 -24,8 15,1 -16,3 -1,6 19,1 11,6 14,6 -14,1 0,2 18,9 11,4 13,7 -14,6 -1,1 Harku Vallavalit- sus 138,5 107,7 54,2 -48,9 4,2 131,0 103,2 48,1 -45,6 1,7 100,1 72,5 48,8 -42,9 5,0 92,9 67,2 43,1 -39,9 2,4 Jõelähtme Valla- valitsus 38,3 22,4 20,7 -21,8 -1,7 40,2 24,0 20,4 -21,8 -1,8 27,4 13,9 19,0 -20,0 -1,5 28,9 15,4 18,6 -19,8 -1,5 Keila Linnavalit- sus 49,6 32,1 29,0 -28,0 0,4 48,7 31,7 28,1 -27,3 0,3 39,4 26,7 26,3 -25,7 0,4 37,7 26,2 25,9 -25,1 0,4 Kiili Vallavalitsus 34,0 23,9 19,5 -19,6 -0,4 31,1 24,4 17,0 -17,2 -0,3 6,9 -2,4 18,1 -21,5 -3,7 7,1 1,3 15,8 -19,2 -3,5 Kose Vallavalitsus 43,5 30,9 21,8 -21,7 -0,4 44,6 31,3 21,5 -22,6 -1,5 31,1 19,5 20,0 -21,5 -1,7 33,3 21,2 19,9 -20,9 -1,4 Kuusalu Vallava- litsus 23,2 12,8 16,1 -16,4 -0,8 23,7 13,6 15,5 -15,6 -0,5 16,4 7,0 15,1 -15,2 -0,5 16,4 7,5 14,5 -14,4 -0,3 Loksa Linnavalit- sus 10,2 5,9 5,7 -6,0 -0,5 10,2 6,1 5,7 -5,7 -0,1 8,2 4,3 5,4 -5,5 -0,3 8,1 4,4 5,5 -5,3 0,1 Lääne-Harju Val- lavalitsus 71,4 53,9 32,7 -33,2 -1,1 71,4 55,0 32,6 -32,7 -0,6 38,7 22,3 30,3 -30,3 -0,6 37,9 22,9 29,0 -29,8 -1,3 Maardu Linnava- litsus 62,5 54,2 32,6 -31,1 1,3 61,2 52,8 30,9 -31,8 -1,2 36,0 31,2 30,6 -29,5 1,0 35,4 30,1 29,4 -30,4 -1,1 Raasiku Vallava- litsus 33,0 26,3 13,0 -12,4 0,4 33,2 25,7 12,4 -12,1 -0,1 27,1 20,4 13,0 -12,4 0,3 27,5 20,1 12,4 -12,1 0,1 Rae Vallavalitsus 152,5 101,8 76,2 -75,6 -0,8 148,2 102,6 68,6 -73,8 -6,0 123,1 75,8 69,4 -70,0 -0,9 116,8 76,7 62,2 -69,1 -7,2 200  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Saku Vallavalitsus 106,9 59,1 36,4 -40,7 -5,8 98,0 64,9 34,1 -37,2 -3,9 68,1 24,6 32,1 -35,8 -4,9 57,8 29,5 29,9 -32,1 -2,8 Saue Vallavalitsus 128,7 77,0 67,4 -63,6 1,9 121,5 74,6 60,7 -61,3 -2,0 82,4 32,3 63,6 -65,4 -3,9 80,8 35,8 57,5 -61,7 -5,8 Tallinna Linnava- 123, litsus 2446,7 1863,8 1472,9 -1426,1 48,0 2 337,3 1 817,0 1 433,5 -1342,8 153,7 1 972,8 1 460,4 1 081,7 -1 098,6 -19,1 1 912,8 1 478,1 1 063,2 -1 016,5 9 Viimsi Vallavalit- sus 147,0 103,8 67,8 -62,8 3,8 139,0 99,5 64,1 -62,2 0,8 116,6 75,6 61,5 -57,3 3,3 108,9 71,8 57,7 -56,0 0,9 Hiiu maakond 65,8 49,7 28,9 -26,6 1,6 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 49,0 33,5 26,4 -23,5 2,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9 Hiiumaa Vallava- litsus 65,8 49,7 28,9 -26,6 1,6 64,6 48,1 26,5 -26,1 -0,2 49,0 33,5 26,4 -23,5 2,3 47,2 31,2 23,1 -24,5 -1,9 Ida-Viru maa- kond 661,2 517,4 385,0 -383,9 -4,7 660,4 519,0 389,5 -374,9 8,7 424,1 310,1 248,4 -246,1 -1,7 424,6 311,7 258,7 -244,6 10,9 Alutaguse Valla- valitsus 46,5 44,1 18,0 -18,4 -0,2 46,8 44,2 18,4 -18,3 0,1 38,3 36,7 14,4 -14,2 0,1 38,2 36,5 14,5 -14,4 0,1 Jõhvi Vallavalit- sus 62,8 52,1 25,8 -26,6 -1,7 65,3 53,8 23,8 -25,4 -2,7 41,1 30,5 25,1 -25,8 -1,1 43,1 31,7 22,9 -24,6 -2,0 Kohtla-Järve Lin- navalitsus 143,9 90,7 133,5 -134,8 -3,5 149,5 94,2 133,5 -128,6 2,7 50,8 17,2 57,9 -59,0 -2,5 55,8 19,6 59,4 -56,1 2,1 Lüganuse Valla- valitsus 44,0 36,5 17,2 -17,1 -0,8 43,4 37,3 17,8 -18,7 -1,8 20,3 13,5 14,2 -14,2 -0,2 19,4 13,8 14,9 -15,8 -1,2 Narva Linnavalit- sus 260,7 210,0 139,3 -136,2 1,7 256,4 208,0 146,2 -132,5 12,6 198,8 154,2 94,2 -90,9 1,7 194,6 152,5 105,1 -90,6 13,5 Narva-Jõesuu Lin- navalitsus 28,2 25,6 15,4 -14,4 1,0 24,7 22,2 13,6 -13,6 -0,1 17,1 15,1 11,9 -10,8 1,1 16,0 14,0 10,6 -10,5 0,1 Sillamäe Linnava- litsus 54,8 40,7 24,6 -25,0 -0,9 55,6 41,5 25,8 -26,6 -1,3 43,5 30,1 20,4 -20,5 -0,5 43,9 30,5 21,8 -22,5 -1,0 Toila Vallavalit- sus 20,3 17,7 11,2 -11,4 -0,3 18,7 17,8 10,4 -11,2 -0,8 14,2 12,8 10,3 -10,7 -0,3 13,6 13,1 9,5 -10,1 -0,7 Järva maakond 178,7 144,8 72,2 -70,1 1,2 180,9 143,5 67,0 -70,3 -4,1 116,8 86,1 65,7 -65,8 -0,3 120,3 86,2 60,9 -63,3 -3,3 Järva Vallavalit- sus 41,1 31,6 22,2 -22,4 -0,2 41,3 31,8 21,6 -22,8 -1,5 29,5 21,1 20,3 -20,4 0,5 29,2 20,6 19,6 -20,7 -1,3 Paide Linnavalit- sus 85,3 73,7 26,7 -23,8 2,6 85,4 71,0 23,1 -24,0 -1,1 40,6 30,9 22,4 -21,9 0,3 42,7 30,5 19,4 -19,6 -0,4 Türi Vallavalitsus 52,3 39,5 23,3 -23,9 -1,2 54,2 40,7 22,3 -23,5 -1,5 46,7 34,1 23,0 -23,5 -1,1 48,4 35,1 21,9 -23,0 -1,6 201  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Jõgeva maakond 140,6 100,9 68,2 -68,1 -1,4 139,7 101,5 63,2 -65,3 -3,1 87,3 53,0 58,6 -59,3 -1,1 86,9 54,1 54,1 -57,2 -4,2 Jõgeva Vallavalit- sus 55,9 37,9 31,2 -31,0 -0,5 56,4 37,9 27,6 -29,4 -2,3 41,1 24,7 27,1 -27,1 -0,7 42,8 25,3 24,8 -26,6 -2,4 Mustvee Vallava- litsus 23,3 17,5 11,7 -12,1 -0,6 23,3 17,7 11,5 -11,5 0,0 15,1 9,9 10,6 -10,9 0,3 14,4 9,7 10,2 -10,2 -0,2 Põltsamaa Valla- valitsus 61,4 45,5 25,3 -25,0 -0,3 60,0 45,9 24,1 -24,4 -0,8 31,1 18,4 20,9 -21,3 -0,7 29,7 19,1 19,1 -20,4 -1,6 Lääne maakond 113,6 81,1 50,3 -51,3 -2,4 116,8 83,6 49,5 -51,5 -3,1 78,4 50,6 45,4 -46,5 -2,3 80,8 52,7 43,9 -45,6 -1,2 Haapsalu Linna- valitsus 74,0 54,0 30,3 -31,6 -2,0 76,6 56,2 30,5 -32,1 -2,1 48,7 31,2 26,3 -27,2 -1,6 50,4 32,8 26,0 -27,1 -0,2 Lääne-Nigula Val- lavalitsus 35,9 23,9 18,2 -18,2 -0,6 36,8 24,5 17,5 -18,0 -1,1 26,0 16,2 17,3 -17,8 -0,9 27,0 17,0 16,4 -17,1 -1,1 Vormsi Vallavalit- sus 3,7 3,2 1,8 -1,5 0,2 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 3,7 3,2 1,8 -1,5 0,2 3,4 2,9 1,5 -1,4 0,1 Lääne-Viru maa- kond 297,3 234,7 152,9 -143,7 7,3 288,3 227,4 134,8 -137,0 -3,9 228,1 170,6 141,1 -131,8 7,8 217,8 162,5 122,1 -124,9 -4,1 Haljala Vallavalit- sus 31,7 24,4 10,2 -10,2 -0,2 30,6 24,6 9,1 -10,1 -1,2 26,1 18,9 9,6 -9,3 0,1 24,7 18,8 8,5 -9,1 -0,8 Kadrina Vallava- litsus 21,9 17,9 12,1 -12,0 0,0 22,5 18,0 11,1 -11,3 -0,3 16,4 12,8 11,0 -10,8 0,1 16,8 12,7 10,0 -10,1 -0,2 Rakvere Linnava- litsus 100,7 84,3 48,8 -38,1 10,2 92,6 74,0 36,1 -34,8 0,5 66,3 53,4 43,4 -33,1 10,1 57,8 43,4 29,5 -29,6 -0,4 Rakvere Vallava- litsus 17,0 13,6 12,5 -12,2 0,1 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 17,0 13,6 12,5 -12,2 0,1 17,4 13,5 12,5 -12,6 -0,1 Tapa Vallavalit- sus 48,7 36,1 25,4 -26,2 -1,2 49,7 37,3 24,0 -25,5 -2,0 34,6 22,5 22,6 -23,3 -1,1 35,5 23,5 21,5 -22,7 -1,5 Vinni Vallavalit- sus 23,8 16,8 16,0 -16,1 -0,4 23,5 17,3 15,5 -15,9 -0,3 19,6 12,7 15,4 -15,6 -0,4 19,2 13,1 14,8 -15,4 -0,8 Viru-Nigula Valla- valitsus 21,4 17,6 12,0 -13,3 -1,4 22,7 19,1 13,2 -12,2 0,9 19,0 15,2 11,8 -13,0 -1,3 20,1 16,5 13,0 -11,9 1,0 Väike-Maarja Val- lavalitsus 32,1 24,0 15,9 -15,6 0,2 29,3 23,6 13,3 -14,6 -1,4 29,1 21,5 14,8 -14,5 0,2 26,3 21,0 12,3 -13,5 -1,3 Pärnu maakond 546,7 434,8 319,7 -304,2 12,5 505,8 408,5 296,5 -288,3 5,6 389,7 311,0 210,2 -201,3 7,8 365,2 302,9 191,1 -190,4 0,2 202  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Häädemeeste Val- lavalitsus 20,1 13,0 12,2 -12,8 -0,9 21,6 13,8 12,1 -11,1 0,8 16,2 11,0 11,9 -12,4 -0,7 17,3 11,6 11,1 -10,7 0,2 Kihnu Vallavalit- sus 3,8 3,4 1,8 -2,0 -0,2 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 3,8 3,4 1,8 -2,0 -0,2 4,1 3,7 1,6 -1,9 -0,4 Lääneranna Val- lavalitsus 34,4 28,3 13,4 -11,1 1,7 33,4 26,6 11,4 -10,8 -0,1 20,3 15,1 12,7 -13,0 -0,4 21,6 15,5 10,8 -10,2 0,5 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 29,2 22,2 19,2 -19,4 -0,5 29,5 22,6 18,3 -19,5 -1,4 23,8 17,0 18,5 -18,5 -0,2 23,9 17,2 17,8 -18,5 -0,9 Pärnu Linnavalit- sus 388,0 315,4 235,1 -221,4 12,6 344,5 288,9 213,1 -205,3 6,9 269,5 226,8 128,7 -119,5 9,3 241,8 217,4 112,8 -112,5 0,8 Saarde Vallavalit- sus 23,1 17,7 11,7 -11,3 0,2 22,0 17,4 11,3 -11,0 0,2 18,3 13,2 10,3 -9,7 0,4 17,1 12,7 9,9 -9,6 0,2 Tori Vallavalitsus 48,1 34,8 26,3 -26,2 -0,4 50,7 35,5 28,7 -28,7 -0,4 37,8 24,5 26,3 -26,2 -0,4 39,4 24,8 27,1 -27,0 -0,2 Põlva maakond 120,2 90,6 61,2 -60,1 0,2 119,2 90,2 56,4 -60,3 -4,1 84,5 60,4 53,9 -52,5 0,7 82,2 59,6 48,5 -53,2 -5,4 Kanepi Vallavalit- sus 14,2 10,0 11,1 -10,3 0,7 13,1 9,2 9,7 -10,7 -1,1 13,1 9,0 11,1 -10,3 0,7 12,0 8,2 9,7 -10,7 -1,1 Põlva Vallavalit- sus 78,7 59,5 35,1 -35,0 -0,5 79,2 60,1 32,7 -34,2 -1,6 51,5 37,3 30,6 -30,4 -0,2 50,8 37,5 27,7 -29,6 -2,3 Räpina Vallavalit- sus 27,3 21,1 15,0 -14,8 0,0 26,9 20,9 14,0 -15,4 -1,4 19,9 14,1 12,2 -11,8 0,2 19,4 13,9 11,1 -12,9 -2,0 Rapla maakond 179,0 130,0 83,4 -83,8 -2,6 179,7 132,5 79,8 -82,4 -4,3 120,7 75,7 77,7 -76,6 -0,3 118,7 76,0 74,7 -75,7 -2,2 Kehtna Vallavalit- sus 22,8 18,7 13,4 -13,3 0,0 23,4 18,7 13,0 -12,9 0,1 19,3 15,4 12,5 -11,8 0,6 19,2 14,8 12,2 -11,6 0,4 Kohila Vallavalit- sus 56,5 40,9 19,5 -19,6 -0,7 56,8 41,5 17,8 -19,5 -2,2 26,7 13,5 18,3 -17,6 0,2 26,0 13,3 16,8 -17,5 -1,1 Märjamaa Valla- valitsus 38,1 27,1 18,8 -18,8 -0,7 38,5 27,9 17,4 -18,1 -1,4 24,4 13,7 16,8 -16,6 -0,2 24,2 13,9 15,5 -16,1 -0,9 Rapla Vallavalit- sus 61,6 43,3 31,7 -32,1 -1,2 61,0 44,4 31,6 -31,9 -0,8 50,3 33,1 30,1 -30,6 -0,9 49,3 34,0 30,2 -30,5 -0,6 Saare maakond 200,4 152,6 119,3 -115,5 2,5 196,7 149,9 108,6 -108,4 -0,6 141,2 104,3 81,4 -79,2 1,1 139,7 103,1 74,2 -73,8 -0,2 Muhu Vallavalit- sus 7,6 6,9 4,7 -4,4 0,3 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 7,4 6,7 4,7 -4,4 0,3 7,2 6,4 4,3 -4,2 0,1 Ruhnu Vallavalit- sus 2,4 2,3 0,8 -0,7 0,1 2,2 2,1 0,8 -0,7 0,2 2,2 2,1 0,8 -0,7 0,1 2,1 2,0 0,8 -0,7 0,2 203  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Saaremaa Valla- valitsus 190,4 143,4 113,8 -110,4 2,1 187,3 141,4 103,5 -103,5 -0,9 131,6 95,5 75,9 -74,1 0,7 130,4 94,7 69,1 -68,9 -0,5 Tartu maakond 690,2 387,6 441,0 -451,7 -20,1 669,4 404,9 412,3 -428,1 -20,7 565,9 275,7 404,4 -416,5 -20,4 545,3 293,1 379,0 -399,2 - Elva Vallavalitsus 24,6 56,8 34,9 35,9 -36,2 -1,2 55,2 36,5 33,2 -35,4 -2,2 33,2 12,2 33,2 -33,4 -0,7 30,6 12,9 30,2 -32,4 -1,5 Kambja Vallava- litsus 46,3 27,7 33,9 -34,1 -0,6 35,6 26,9 31,1 -30,9 0,2 44,5 26,0 32,7 -32,9 -0,6 33,8 25,2 30,0 -29,8 0,1 Kastre Vallavalit- sus 27,2 17,1 16,0 -16,3 -0,6 24,7 16,9 14,9 -14,8 0,0 22,9 12,9 14,8 -15,1 -0,6 20,4 12,6 13,9 -13,7 0,0 Luunja Vallavalit- sus 21,4 12,1 13,6 -12,5 0,7 22,2 11,4 12,8 -13,4 -0,9 17,4 8,1 13,3 -12,1 0,8 18,1 7,3 12,3 -13,4 -1,4 Nõo Vallavalitsus 21,4 15,3 10,6 -10,7 -0,2 21,4 15,6 9,6 -10,2 -0,7 17,2 11,1 10,1 -10,1 -0,2 17,1 11,4 9,0 -9,7 -0,8 Peipsiääre Valla- valitsus 18,6 12,4 12,7 -13,1 -0,7 19,0 12,9 11,9 -12,7 -0,9 15,1 9,1 11,0 -11,4 -0,7 15,6 9,7 10,4 -11,1 -0,9 Tartu Linnavalit- - sus 443,5 239,0 284,5 -296,3 -17,8 440,0 256,6 267,1 -279,2 -15,8 375,9 181,3 256,4 -270,4 -19,4 373,3 200,6 242,3 -259,1 20,4 Tartu Vallavalit- sus 55,0 29,1 33,8 -32,5 0,3 51,3 28,1 31,7 -31,5 -0,4 39,7 15,0 32,9 -31,1 1,0 36,4 13,4 30,9 -30,0 0,3 Viljandi maa- kond 182,3 125,7 110,0 -108,4 -0,4 184,8 126,3 104,2 -106,0 -3,4 150,1 96,1 102,1 -100,4 -0,1 152,3 96,4 96,7 -98,0 -2,9 Mulgi Vallavalit- sus 26,1 17,1 17,8 -17,3 0,2 26,1 17,0 16,9 -16,9 -0,3 21,6 13,2 15,8 -15,1 0,4 21,3 12,8 14,9 -14,9 -0,3 Põhja-Sakala Val- lavalitsus 41,6 32,2 21,0 -21,1 -0,4 43,0 32,7 20,5 -20,0 0,2 29,9 21,6 18,8 -18,8 -0,2 31,0 21,9 18,2 -17,4 0,5 Viljandi Linnava- litsus 64,2 42,5 41,3 -40,3 0,2 66,2 42,4 39,6 -40,5 -1,5 55,5 34,1 38,6 -37,8 0,1 57,7 34,1 37,1 -37,9 -1,4 Viljandi Vallava- litsus 50,4 33,9 29,9 -29,7 -0,4 49,5 34,2 27,2 -28,6 -1,8 43,1 27,2 28,9 -28,7 -0,4 42,3 27,6 26,5 -27,8 -1,7 Valga maakond 120,1 97,7 63,0 -60,7 1,7 122,0 96,0 62,3 -61,9 0,8 75,8 56,6 56,5 -53,5 2,2 76,1 54,4 56,0 -55,6 -0,1 Otepää Vallavalit- sus 19,6 16,2 16,3 -16,2 0,0 20,2 16,2 15,2 -16,3 -0,8 15,6 13,1 14,2 -14,1 0,0 15,9 13,1 13,9 -13,8 0,0 Tõrva Vallavalit- sus 28,9 21,4 14,5 -13,7 0,5 28,9 20,9 13,6 -13,3 0,1 13,4 7,2 13,0 -12,0 0,7 12,5 6,5 11,6 -12,7 -1,2 Valga Vallavalit- sus 71,6 60,1 32,2 -30,8 1,2 72,9 58,9 33,5 -32,3 1,5 46,8 36,3 29,3 -27,4 1,5 47,7 34,8 30,5 -29,1 1,1 204  Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Võru maakond 192,7 149,4 84,9 -81,5 2,3 196,0 146,3 87,2 -82,5 3,5 129,0 91,9 78,4 -74,7 2,6 131,2 88,2 80,6 -75,7 3,9 Antsla Vallavalit- sus 19,3 15,4 10,6 -8,9 1,6 18,5 14,1 9,1 -8,5 0,5 17,4 13,6 10,6 -8,9 1,6 16,4 12,0 9,1 -8,5 0,5 Rõuge Vallavalit- sus 25,1 17,0 12,2 -11,5 0,5 25,8 16,5 11,6 -11,9 -0,6 24,4 16,4 11,8 -10,9 0,7 24,9 15,7 10,8 -11,2 -0,7 Setomaa Vallava- litsus 11,4 7,4 8,1 -8,0 0,0 11,4 7,4 7,7 -8,1 -0,6 11,2 7,1 7,9 -7,7 0,0 11,0 7,1 7,3 -7,9 -0,7 Võru Linnavalit- sus 93,5 69,8 29,3 -28,9 -0,3 96,6 69,1 31,8 -30,7 0,6 39,7 22,0 24,7 -24,3 -0,2 42,3 21,2 27,5 -26,0 1,0 Võru Vallavalit- sus 43,4 39,8 24,7 -24,2 0,5 43,7 39,2 27,0 -23,3 3,6 36,3 32,8 23,4 -22,9 0,5 36,6 32,2 25,9 -22,1 3,8 205  B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse mää- raga 100%: 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Sihtasutused ja mittetulundusühin- gud kokku 468,9 373,0 528,0 -509,5 17,8 452,9 351,3 500,0 -471,3 27,6 Valitsussektorisse kuuluvad sihtasu- tused ja MTÜ-d 460,0 367,2 509,8 -491,9 17,2 442,9 344,9 482,9 -454,3 27,6 SA Ida-Viru Keskhaigla 72,2 53,0 75,1 -75,2 -0,3 72,3 53,3 73,5 -71,8 1,4 SA Pärnu Haigla 52,8 37,1 82,8 -80,0 2,7 51,2 34,4 77,7 -72,2 5,4 SA Tallinna Lastehaigla 29,9 24,0 49,0 -49,1 0,3 29,5 23,7 46,9 -43,8 3,2 Kiili Varahalduse SA 20,3 19,3 7,4 -3,9 3,4 17,5 15,8 6,7 -3,2 3,5 Narva Haigla SA 19,7 15,4 37,1 -36,9 0,2 19,2 15,2 34,9 -33,8 1,1 Veskimöldre Haridusmaja SA 19,5 19,3 6,8 -1,1 5,7 15,4 13,6 4,7 -0,7 4,0 Kuressaare Haigla SA 17,0 13,6 25,0 -24,4 0,7 15,2 12,1 21,9 -21,4 0,5 SA Tallinna Kultuurikatel 16,9 16,4 1,8 -2,1 -0,4 17,3 16,8 1,6 -2,0 -0,4 Raadi SA 9,8 6,7 1,0 -1,2 -0,4 10,7 7,1 0,8 -1,1 -0,5 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 9,7 5,2 40,4 -39,9 0,7 8,7 4,5 38,5 -38,3 0,2 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 8,9 8,8 1,8 -1,8 0,0 8,6 8,6 1,0 -1,1 -0,1 SA Paide Spordikeskus 8,7 6,8 3,1 -0,7 2,3 5,4 3,4 0,5 -0,7 -0,2 SA Elva Kultuur 8,3 4,9 1,1 -1,3 -0,4 8,8 5,4 1,1 -1,3 -0,4 SA Hiiumaa Sadamad 6,5 6,4 0,4 -0,7 -0,3 6,9 6,7 1,0 -0,7 0,4 MTÜ Rakvere Haigla 6,4 6,4 0,0 0,0 0,0 6,4 6,4 0,0 0,0 0,0 SA Tallinna Haigla Arendus 6,1 5,8 1,9 -1,3 0,6 9,2 5,2 5,2 -3,3 1,9 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 5,4 2,9 15,3 -15,3 0,1 4,5 2,8 15,1 -15,1 0,0 Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 5,0 3,2 1,8 -1,5 0,3 3,1 2,9 1,3 -1,3 0,1 SA Märjamaa Valla Spordikeskus 4,6 4,5 0,4 -0,7 -0,2 4,8 4,7 0,4 -0,6 -0,2 SA Põltsamaa Tervis 4,6 2,5 2,8 -2,5 0,2 4,4 2,3 2,5 -2,3 0,1 Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,1 4,1 0,1 -0,3 -0,1 4,3 4,2 0,1 -0,3 -0,2 SA Tallinna Lauluväljak 4,0 3,6 1,2 -1,4 -0,1 4,0 3,7 1,8 -1,4 0,3 SA Eesti Kaevandusmuuseum 3,9 3,9 0,5 -0,6 -0,2 4,1 4,0 0,4 -0,6 -0,2 SA Perekodu 3,5 3,1 2,9 -3,0 -0,1 3,5 3,1 2,5 -2,5 0,0 SA Võru Spordikeskus 3,3 2,6 0,9 -0,8 0,0 3,5 2,6 0,8 -0,7 0,1 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 3,1 2,7 3,1 -2,9 0,2 2,9 2,5 2,6 -2,6 0,0 Luunja Varahalduse SA 3,0 2,9 0,7 -0,8 -0,1 3,1 3,0 1,2 -0,9 0,2 MTÜ Mulgi Elamuskeskus 3,0 2,4 0,3 -0,3 -0,1 3,1 2,5 0,6 -0,4 0,2 MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 2,9 2,9 0,1 -0,1 0,0 3,0 2,9 0,2 -0,2 0,0 SA Tartu 2024 2,9 2,7 12,7 -12,1 0,6 2,3 2,1 5,0 -3,9 1,1 SA Paide Haldus 2,8 2,8 0,3 -0,5 -0,2 3,0 3,0 1,2 -1,5 -0,3 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,6 2,5 0,6 -0,7 -0,1 2,7 2,6 0,6 -0,6 0,0 SA Tartu Eluasemefond 2,6 2,1 0,2 -0,1 0,0 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0 SA Anija Mõisa Haldus 2,4 2,4 0,2 -0,4 -0,2 2,6 2,5 0,4 -0,5 0,0 SA Alutaguse Hoolekeskus 2,2 2,0 2,0 -2,0 0,0 2,2 2,0 1,8 -1,7 0,1 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste 2,1 1,2 2,1 -2,0 0,1 2,1 1,1 2,0 -1,8 0,1 Keskus MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 2,0 0,6 2,2 -2,3 -0,1 0,9 0,8 1,6 -1,1 0,6 SA Ajakeskus Wittenstein 2,0 1,9 0,6 -0,7 -0,1 2,1 2,0 0,7 -0,9 -0,1 Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,9 -0,9 0,0 1,9 1,8 0,7 -0,7 0,0 SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus 1,9 1,8 1,3 -1,2 0,0 1,9 1,8 2,9 -1,2 1,7 Tohvri SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,9 1,8 1,5 -1,4 0,1 1,8 1,7 1,3 -1,3 0,1 SA Narva Linna Arendus 1,9 1,9 1,4 -1 0,4 1,5 1,0 0,7 -0,8 0 Hooldekodu Saaremaa Valss SA 1,8 1,7 3,1 -1,7 1,4 0,4 0,3 1,7 -1,5 0,2 206  31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Anija Valla Spordimaailm 1,8 1,8 0,4 -0,6 -0,2 2,0 1,9 0,5 -0,7 -0,1 SA Sillamäe Haigla 1,8 1,6 2,1 -2,0 0,2 1,6 1,4 1,8 -1,5 0,2 SA Rapla Spordirajatised 1,7 1,7 0,5 -0,5 0,0 1,8 1,7 0,4 -0,5 0,0 Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,5 1,4 1,9 -2,0 -0,1 1,6 1,5 1,5 -1,2 0,3 Kuremaa Elamuskeskus SA 1,5 1,1 1,8 -1,4 0,3 0,9 0,8 0,7 -0,6 0,1 SA Mustvee Tervis 1,5 0,9 1,0 -1,0 -0,1 1,6 1,0 0,9 -1,0 -0,1 SA Mäetaguse Arengufond 1,5 1,5 0,0 0,0 0,1 1,4 1,4 0,0 0,0 0,0 SA Saadjärve 1,5 1,5 0,5 -0,6 -0,1 1,7 1,6 0,5 -0,6 -0,1 MTÜ Kuressaare Campus 1,4 1,4 0,1 -0,2 -0,1 1,5 1,5 0,1 -0,2 -0,1 MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 1,4 1,3 1,2 -1,2 0,0 1,4 1,3 2,2 -1,2 1,0 SA Luunja Jõesadam 1,4 1,4 0,2 -0,2 0,0 1,4 1,4 0,5 -0,2 0,3 SA Võru Kannel 1,4 1,3 1,0 -1,0 0,1 1,3 1,3 1,0 -1,0 0,0 Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,4 1,4 0,6 -0,6 0,0 1,4 1,4 0,4 -0,4 0,0 SA Lääneranna Hoolekanne 1,3 0,7 0,8 -0,7 0,1 1,3 0,6 0,7 -0,7 -0,1 SA Otepää Tervisekeskus 1,3 1,1 1,5 -1,6 0,0 1,4 1,1 1,6 -1,6 0,0 SA Holstre-Polli Spordikeskus 1,2 1,1 0,6 -0,4 0,2 1,1 0,9 0,4 -0,4 0,0 SA Kuressaare Teater 1,2 0,8 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,7 -0,8 -0,1 SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,1 1,4 -1,3 0,0 1,2 1,1 1,3 -1,2 0,1 Võrumaa Arenduskeskus SA 1,2 0,1 3,0 -2,9 0,0 0,2 0,1 1,5 -1,4 0,1 Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 1,1 1,0 0,5 -0,5 0,0 1,4 1,0 0,9 -0,5 0,4 SA Hooldekodu Härmalõng 1,1 0,9 1,4 -1,4 0,0 1,0 0,9 1,2 -1,2 0,0 SA Kalevipoja Koda 1,1 1,1 0,2 -0,2 -0,1 1,2 1,1 0,1 -0,3 -0,1 SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spor- 1,1 1,1 0,3 -0,2 0,2 1,1 0,9 0,7 -0,1 0,6 diobjektide Halduskeskus SA Põltsamaa Sport 1,1 1,1 0,6 -0,6 -0,1 1,2 1,1 0,6 -0,6 -0,1 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,1 0,8 2,7 -2,7 0,0 1,0 0,8 2,5 -2,4 0,0 SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhke- 1,1 1,0 0,4 -0,5 -0,1 1,2 1,0 0,6 -0,5 0,0 keskus MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1,0 0,1 0,9 -1,1 -0,1 1,4 0,2 0,6 -0,7 0,0 SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 1,0 0,9 1,7 -1,7 0,0 1,0 0,8 1,4 -1,4 0,0 SA Rõngu Hooldekodu 1,0 0,7 1,6 -1,4 0,1 0,2 0,1 1,0 -0,9 0,1 Jõhvi Hooldekeskus SA 0,9 0,8 1,1 -1,1 0,0 1,0 0,8 1,1 -1,0 0,1 MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 0,9 0,7 2,1 -2,0 0,1 0,7 0,6 1,6 -2,2 -0,6 SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,9 0,5 0,7 -0,6 0,0 0,9 0,4 1,2 -1,2 0,0 SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hooldus- 0,9 0,7 1,5 -1,4 0,2 0,7 0,6 1,3 -1,1 0,2 keskus SA Narva-Jõesuu Peremajad 0,9 0,9 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Räpina Sadamad ja Puhkealad 0,9 0,9 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 0,8 0,8 0,0 -0,1 -0,1 0,8 0,8 0,0 -0,1 -0,1 SA Tartumaa Turism 0,8 0,2 1,0 -1,0 0,0 0,3 0,2 1,0 -0,9 0,1 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,7 0,5 2,2 -2,2 0,0 0,7 0,5 2,4 -2,4 0,0 SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,7 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,6 0,4 1,1 -1,1 0,0 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,7 0,2 2,6 -2,5 0,0 0,7 0,1 2,4 -2,4 0,0 SA Järvamaa 0,7 0,6 1,0 -0,8 0,1 0,5 0,4 1,4 -1,0 0,4 SA Viljandimaa Arenduskeskus 0,7 -0,1 0,9 -1,0 0,0 0,3 0,0 0,8 -0,8 0,0 Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,7 0,1 8,6 -8,5 0,1 0,6 0,0 7,8 -7,9 -0,1 SA Kiviõli Tervisekeskus 0,6 0,3 1,8 -1,8 0,0 0,5 0,3 1,5 -1,5 0,0 SA RAEK 0,6 0,1 1,5 -1,5 0,0 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 SA Tartu Kultuurkapital 0,6 0,4 0,2 -0,3 0,0 0,6 0,4 0,2 -0,3 -0,1 SA Valgamaa Arenguagentuur 0,6 0,5 1,0 -0,9 0,1 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,0 MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 0,5 0,0 7,4 -7,4 0,0 2,0 0,0 9,3 -7,7 1,5 MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 0,5 0,1 6,7 -6,7 0,0 1,1 0,1 7,6 -7,6 0,0 207  31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Narva Linnaelamu SA 0,5 0,2 1,7 -1,7 0,0 0,4 0,2 1,4 -1,4 0,0 SA A.H.Tammsaare Muuseum Varga- 0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 mäel SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,5 1,2 -1,2 0,0 0,5 0,5 1,0 -1,0 0,0 SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,5 0,5 0,2 -0,2 0,0 0,5 0,4 0,2 -0,1 0,0 SA Mooste Mõis 0,5 0,5 0,3 -0,2 0,1 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,1 SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,5 0,2 1,3 -1,2 0,0 0,4 0,2 1,0 -0,9 0,0 SA Rannarahva Muuseum 0,5 0,4 0,6 -0,6 0,0 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,1 SA Räpina Inkubatsioonikeskus 0,5 0,5 0,2 -0,3 0,0 0,5 0,5 0,7 -0,2 0,5 SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,6 -0,7 0,0 0,5 0,5 0,6 -0,5 0,0 Tõstamaa Mõis SA 0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 0,4 0,2 2,2 -2,2 0,0 0,2 0,2 2,2 -2,7 -0,5 MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,4 -0,1 2,3 -2,4 -0,1 0,1 0,0 0,7 -0,8 -0,1 MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikes- 0,4 0,3 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 kus SA Abja Haigla 0,4 0,2 1,4 -1,4 0,0 0,4 0,2 1,3 -1,2 0,0 SA Läänemaa 0,4 0,2 0,9 -0,9 0,0 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,3 0,0 2,6 -2,6 0,0 0,9 0,0 3,1 -3,1 0,0 MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikes- 0,3 0,1 4,2 -4,2 0,0 0,2 0,0 4,2 -4,2 0,0 kus SA Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi 0,3 0,1 1,8 -1,9 -0,1 0,3 0,2 1,9 -1,8 0,1 Artium SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,3 0,6 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,0 SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsieks- 0,3 0,3 0,3 -0,3 0,0 0,3 0,3 0,4 -0,3 0,1 positsioon Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,2 0,5 -0,6 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,3 0,1 3,0 -3,0 0,0 0,3 0,0 3,0 -3,0 0,0 Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,1 1,1 -1,0 0,0 0,2 0,1 1,0 -1,0 0,0 MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 MTÜ Valguskaabel 0,2 0,2 0,0 -0,1 -0,1 0,3 0,3 0,0 -0,1 -0,1 Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,1 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 SA Haanjamaa Sport 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,2 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,3 0,1 1,0 -1,0 0,0 SA Tartu Perekodu Käopesa 0,2 0,1 1,2 -1,1 0,0 0,2 0,1 1,1 -1,2 0,0 SA Tõstamaa Hooldekodu 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,0 Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,4 0,0 MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,0 0,6 -0,7 0,0 MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 Pakri Saarte Arenduse SA 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 SA Alutagusemaa 0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 SA Illuka Arengufond 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muu- 0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 seum SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlus- 0,1 0,0 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0 keskus SA Kadrina Spordikeskus 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Tartu Ärinõuandla 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 208  31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Veriora Noortekas 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Õpilasmalev 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 Vaivara Sinimägede SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 -0,1 0,2 0,1 0,3 -0,2 0,1 Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Muud üksused varade mahuga alla 0,1 0,0 -0,1 5,0 -4,9 0,0 2,0 1,3 9,6 -10,0 -0,5 mln euro (41 üksust) Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 8,9 5,8 18,2 -17,6 0,6 10,0 6,4 17,1 -17,0 0,0 SA Tallinna Hambapolikliinik 6,0 4,3 13,7 -13,2 0,5 6,0 3,8 12,5 -12,5 0,0 MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 1,9 0,8 2,5 -2,4 0,1 1,8 0,7 2,4 -2,3 0,1 MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,8 0,5 1,0 -1,0 0,0 0,5 0,4 1,1 -1,0 0 MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0 SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Alatskivi Loss 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,2 0,0 SA Keila Leht 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Kõue Varahaldus 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 1,4 1,3 0,4 -0,4 -0,1 Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Haiba Lastekodu SA, Kuressaare Hambapolikliinik SA, MTÜ Jär- vamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Rakvere Noorte Sport, MTÜ Saarte Geopark, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Väikesaarte Liit, SA Alatskivi Tervisekeskus, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Elva Teenused, SA Haapsalu Hoolekandekeskus, SA Hiiemäe Kurjuse Ohvrite Leinapark, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kallaste Arendus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Loksa Kultuur, SA Loksa Sport, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, SA Maardu Teenused, SA Maidla Maja, SA Narva Sadam, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Valla Turism, SA SA Räpina Kultuurkapital, SA Sõmerpalu Tee- nuskeskus, SA Turvaline Saaremaa, SA Uderna Hooldekodu, SA Vara Sport, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuu- rort, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tilsi Perekodu SA, Vääna Mõisakooli SA. C. Tütarettevõtjad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud: 31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Tütarettevõtjad kokku 1 971,5 1 651,0 774,2 -710,0 59,5 1 907,1 1 577,4 707,8 -670,2 30,5 Valitsussektorisse kuulu- vad tütarettevõtjad 817,5 652,5 591,1 -528,8 61,5 735,3 572,5 516,9 -481,7 32,9 Tallinna Linnatranspordi AS 100 314,2 244,1 177,9 -129,3 48,0 267,1 196,0 136,4 -116,8 18,2 Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 100 88,9 74,1 122,1 -118,1 4,9 84,4 69,2 116,9 -108,0 9,1 Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 77,7 46,8 178,0 -168,7 9,1 69,5 37,7 164,5 -156,7 7,4 OÜ Strantum 100 62,9 57,9 8,1 -8,8 -0,8 63,6 58,0 7,5 -8,0 -0,6 AS Lahevesi 100 36,2 35,2 2,7 -3,2 -0,6 37,2 35,8 3,9 -3,2 0,7 Viimsi Haldus OÜ 100 34,5 20,8 5,6 -5,3 0,0 33,1 17,8 5,4 -5,5 -0,4 AS Matsalu Veevärk 100 26 25,2 1,3 -2,4 -1,1 27,1 26,2 1,2 -2,5 -1,3 Keila Vesi AS 100 16,8 12,0 3,6 -3,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Põltsamaa Vallavara OÜ 100 16,1 12,3 2,1 -1,2 0,9 14,8 11,4 1,8 -1,1 0,5 OÜ Tapa Vesi 100 15,9 15,5 1,5 -1,7 -0,2 16,1 15,7 1,2 -1,7 -0,5 AS Rakvere Haigla 100 15,0 12,3 23,5 -22,7 0,7 14,6 11,6 20,6 -20,8 -0,3 AS Põhja-Sakala Haldus 100 10,1 9,9 1,9 -2,2 -0,2 10,4 10,1 2,1 -2,4 -0,4 Laagri Haridus- ja Spordi- 100 9,2 7,8 7,4 -7,2 0,2 9,3 7,5 6,5 -6,6 -0,1 keskus OÜ Alutaguse Haldus OÜ 100 9,1 8,7 1,5 -1,9 -0,5 9,6 9,2 1,8 -2,1 -0,3 209  31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Järvamaa Haigla AS 100 8,3 5,2 12,7 -13,2 -0,6 8,8 5,8 13,4 -13,1 0,3 OÜ Saarde Kommunaal 100 7,8 7,6 0,8 -1,1 -0,3 8,0 7,9 0,8 -1,1 -0,2 OÜ Kroodi Vesi 100 5,1 5,0 0,2 -0,4 -0,2 5,2 5,2 0,2 -0,5 -0,3 OÜ Mulgi Vallahaldus 100 5,0 4,6 0,6 -0,8 -0,2 2,7 2,4 0,5 -0,5 0,0 AS Narva-Jõesuu Kommu- 100 4,0 3,7 1,6 -1,8 -0,2 5,8 5,5 1,5 -1,8 -0,3 naal Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 3,8 3,4 0,9 -1,1 -0,2 4,1 3,6 1,3 -1,2 0,1 Lääneranna Haldus OÜ 100 3,7 2,5 2,5 0,0 2,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Saue Spordirajatised 100 3,6 3,5 0,4 -0,6 -0,2 3,7 3,7 0,4 -0,6 -0,1 OÜ Keila Tervisekeskus 100 3,2 3,0 1,7 -1,5 0,2 3,1 2,5 1,2 -1,4 -0,2 AS Koeru Hooldekeskus 100 3,1 2,6 4,9 -4,4 0,4 2,6 2,1 1,4 -1,4 0 AS Maardu Elamu 100 3,1 2,8 2,1 -2,0 0,1 3,0 2,8 2,1 -2,0 0,2 OÜ Rõuge Kommunaaltee- nus 100 2,7 2,6 0,4 -0,5 -0,1 2,9 2,7 0,7 -0,5 0,2 Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 2,7 1,9 1,2 -1,1 0,1 3,2 1,9 2,1 -0,9 1,2 OÜ OSK Grupp 100 2,6 2,1 2,0 -2,1 -0,1 2,6 2,2 1,8 -2,0 -0,1 OÜ Tartu Valla Haldus 100 2,6 1,3 2,0 -2,2 -0,2 1,8 1,4 2,1 -2,3 -0,2 OÜ Setomaa Haldus 100 2,4 2,4 0,4 -0,5 -0,1 2,6 2,4 0,7 -0,5 0,2 Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,4 2,3 2,2 -2,2 0,0 2,4 2,3 2,0 -1,9 0,1 Taristuhaldus OÜ 100 1,9 1,9 0,3 -0,4 -0,1 2,0 2,0 0,3 -0,4 -0,1 OÜ Tallinna Perearstikeskus 100 1,8 1,3 3,9 -3,5 0,4 1,2 0,9 3,0 -2,7 0,3 Maali Üürimaja OÜ 51 1,7 0,2 0,1 -0,1 -0,1 1,7 0,2 0,1 -0,1 -0,1 OÜ Narva-Jõesuu Vesi 100 1,6 1,6 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,6 1,6 0,1 -0,2 0,0 1,6 1,6 0,1 -0,1 0,0 Koksvere Maja OÜ 51 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Rannapere Pansionaat AS 100 1,1 0,9 1,5 -1,5 0,0 1,1 0,9 1,4 -1,4 0,1 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 1,0 0,9 0,9 -0,8 0,1 1,0 0,9 0,8 -0,7 0,0 OÜ Lääne-Nigula Hooldeko- dud 100 1,0 0,5 0,3 0,0 0,2 0,8 0,2 0,0 0,0 0,0 Kuremaa Enveko OÜ 100 0,8 0,4 1,1 -1,2 -0,1 0,7 0,5 0,9 -1,0 -0,1 Kadrina Kommunaal OÜ 100 0,7 0,7 0,4 -0,4 0,0 0,7 0,7 0,5 -0,5 0,0 Valtu Spordimaja OÜ 100 0,7 0,5 0,2 -0,6 -0,3 0,8 0,8 0,4 -0,4 -0,1 Märjamaa Haigla AS 100 0,6 0,4 1,7 -1,7 0,0 0,6 0,4 1,5 -1,4 0,0 OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,6 0,5 0,5 -0,5 0,0 0,5 0,5 0,5 -0,4 0,1 Jõgeva Sotsiaalkeskus Elu- kaar OÜ 100 0,5 0,5 1,0 -1,0 0,1 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0 Ülenurme Teed OÜ 100 0,5 0,4 1,0 -1,0 0,0 0,5 0,3 1,1 -1,1 0,0 Olme OÜ 100 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 Elva Varahalduse OÜ 100 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,0 OÜ Otepää Kommunaal 100 0,2 0,0 0,4 -0,3 0,0 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0 Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ 100 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 Mustvee Haldus OÜ 100 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 1,3 1,1 0,7 -0,5 0,2 OÜ Maardu Teenused 100 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,1 0,6 -0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Luunja Sport OÜ 100 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 OÜ Sõnumitooja 100 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna Linnahalli AS 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,3 Urvaste Valla Veevärk OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Vastseliina Hambaravi OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 210  31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Valitsussektorisse mitte- kuuluvad tütarettevõtjad kokku 1 154,0 998,5 183,1 -181,2 -2,0 1 171,8 1 004,9 190,9 -188,5 -2,4 AS Tartu Veevärk 100 109,2 69,3 15,6 -12,7 2,7 107,2 66,9 15,6 -12,6 2,9 Järve Biopuhastus OÜ (grupp) 100 82,6 66,9 9,2 -10,4 -1,8 81,5 68,7 9,1 -10,6 -2,0 Pärnu Vesi AS 100 71,0 67,2 8,8 -8,8 -0,1 57,4 53,5 7,9 -7,8 0,0 AS Emajõe Veevärk 100 60,9 56,4 6,2 -6,4 -0,3 57,5 55,4 7 -5,7 1,3 Narva Vesi AS 100 54,2 52,8 6,5 -7,2 -0,7 53,0 51,5 5,2 -7,1 -1,9 Võru Vesi AS 100 48,6 43,2 3,8 -3,8 -0,1 47,8 42,2 3,6 -3,9 -0,5 Saku Maja AS 100 46,2 41,7 5,2 -5,9 -0,9 47,4 42,6 5,2 -6,2 -1,1 Viimsi Vesi AS 100 38,9 37,3 4,2 -4,2 0,0 37,7 35,8 4,2 -4,0 0,1 Paide Vesi AS 100 37,1 35,3 3,4 -3,0 0,3 37,1 35,0 2,8 -2,9 -0,2 Kohila Maja OÜ 100 34,5 32,2 1,4 -2,1 -0,8 35,6 33,0 1,0 -2,0 -1,1 Rakvere Vesi AS 100 33,4 30,5 2,8 -2,7 -0,1 34,1 30,6 3,9 -2,7 1,0 Kuressaare Veevärk AS 100 33,0 30,6 4,0 -4,3 -0,4 33,2 30,6 2,9 -4,0 -1,1 Elveso AS 100 31,0 27,4 8,0 -6,7 1,2 33,0 27,4 8,4 -6,8 1,7 Kovek AS 100 26,8 26,2 3,0 -3,1 -0,1 26,7 26,3 2,7 -2,8 -0,1 Põlva Vesi AS 100 24,3 19,9 2,1 -2,3 -0,4 25,2 20,3 2,5 -2,2 0,1 AS Maardu Vesi 100 22,8 19,8 1,5 -1,0 0,4 22,2 19,4 1,0 -1,1 -0,2 Tallinna Jäätmete Taaskasu- 100 22,0 9,9 13,4 -13,3 0,0 23,0 9,9 14,6 -14,4 0,1 tuskeskus AS Valga Vesi AS 100 21,6 20,7 1,9 -2,4 -0,6 22,3 21,3 2,0 -2,4 -0,5 Kuressaare Soojus AS 100 20,0 17,2 6,2 -6,2 -0,1 20,2 17,3 6,9 -6,1 0,8 Raven OÜ 100 19,0 18,0 1,6 -1,4 0,2 18,2 17,3 1,0 -1,4 -0,4 Põltsamaa Vesi OÜ 100 17,1 15,7 1,0 -1,6 -0,7 17,6 16,3 2,0 -1,9 0,1 Haapsalu Veevärk AS 100 16,8 16,1 2,3 -2,6 -0,4 17,2 16,4 2,1 -2,6 -0,5 Estonia Spa Hotels AS 100 15,2 6,8 10,6 -9,1 1,0 15,1 6,5 10,5 -9,2 0,8 Viljandi Veevärk AS 100 14,1 13,8 3,2 -3,1 0,1 13,7 13,5 3,2 -3,2 0,0 Loo Vesi OÜ 100 14,0 13,5 0,8 -1,0 -0,3 13,4 10,8 2,0 -2,2 -0,3 OÜ Kose Vesi 100 14,0 13,0 3,6 -2,1 1,5 12,2 11,0 2,0 -2,0 0,0 OÜ Tõrva Veejõud 100 14,0 13,5 0,8 -1,0 -0,3 14,5 13,7 1,2 -1,0 0,1 Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,0 11,3 1,2 -1,3 -0,1 12,2 11,4 1,3 -1,2 0,0 Mako AS 100 12,0 11,8 0,8 -1,0 -0,2 12,3 12,0 0,5 -1,0 -0,5 Sillamäe Veevärk AS 100 11,9 10,0 1,6 -2,1 -0,6 12,6 10,6 1,6 -2,1 -0,5 Ramsi VK OÜ 100 11,1 10,4 0,7 -0,8 -0,1 10,5 9,3 0,6 -0,8 -0,2 Kiili KVH OÜ 100 9,9 9,3 1 -1,1 -0,2 10,2 9,5 0,9 -1,1 -0,2 OÜ Paikre 100 9,8 7,8 5,0 -4,6 0,4 9,5 7,4 4,9 -4,4 0,5 AS Tallinna Arendused 100 9,7 9,5 2,1 -1,6 0,5 9,3 9,0 2,3 -1,5 0,8 Kärdla Veevärk AS 100 9,1 8,8 0,6 -1,0 -0,3 9,2 9,2 0,7 -0,9 -0,2 AS Järva Haldus 100 8,1 7,2 1,4 -1,6 -0,1 8,2 7,4 1,5 -1,6 -0,2 Kuusalu Soojus OÜ 100 7,8 6,8 1,2 -1,4 -0,3 8,3 7,1 1,3 -1,4 -0,2 Kehtna Vesi OÜ 100 7,7 7,5 0,5 -0,8 -0,3 7,8 7,6 0,5 -0,9 -0,3 Haljala Soojus AS 100 7,1 6,9 0,8 -1,1 -0,3 7,4 7,2 0,8 -1,1 -0,4 Kadrina Soojus AS 100 6,1 5,7 1,0 -1,2 -0,2 6,3 5,8 1,0 -1,1 -0,1 OÜ Tartu Veekeskus 100 5,9 3,4 2,7 -2,5 0,1 6,0 3,3 2,7 -2,3 0,3 Rakvere Soojus AS 51 5,8 5,1 3,1 -2,8 0,3 5,5 4,8 3,2 -3,0 0,2 Rapla Vesi AS 100 5,5 4,3 1,3 -1,2 0,1 5,5 4,2 1,2 -1,0 0,2 Häädemeeste VK AS 100 5,4 3,4 0,4 -0,5 -0,3 5,6 3,5 1,2 -0,5 0,6 Türi Linnavara OÜ 100 5,2 5,1 0,4 -0,3 0,1 5,2 5,0 0,2 -0,3 -0,1 OÜ Pandivere Vesi 100 5,0 4,6 0,6 -0,6 -0,1 5,1 4,7 0,6 -0,6 -0,1 211  31.12.2024 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Haapsalu Linna Spordibaa- 100 4,8 3,8 2,2 -2,1 0,1 4,8 3,7 2,1 -2,1 0,0 sid OÜ Aseri Kommunaal OÜ 100 4,1 4,1 0,2 -0,3 -0,1 4,3 4,2 0,2 -0,3 -0,1 Põlva Soojus AS 100 3,9 3,2 2,2 -2,2 0,0 3,9 3,0 2,6 -2,6 0,0 Vekanor AS 100 3,4 3,1 0,6 -0,6 0,0 3,4 3,1 0,7 -0,7 0,0 Loksa Haljastus OÜ 100 2,8 2,5 0,4 -0,5 -0,1 2,9 2,6 0,3 -0,5 -0,2 OÜ Võru Tervisekeskus 100 2,8 2,8 0,1 -0,2 -0,1 2,9 2,9 0,1 -0,2 -0,1 Kiviõli Soojus AS 100 2,7 2,1 2,2 -2,2 0,0 2,5 2,1 2,1 -2,1 0,0 AS Tartu Turg 100 2,6 1,2 1,0 -0,9 0,1 2,7 1,1 1,0 -0,9 0,1 Otepää Veevärk AS 100 2,5 2,3 0,9 -0,9 0,0 4,2 3,4 1,0 -1,3 -0,3 OÜ Velko AV 100 2,1 2 1,2 -1,1 0,1 2,1 1,9 1,2 -1,3 -0,1 Revekor AS 100 2,1 1,7 1,3 -1,4 -0,1 2,3 1,8 1,7 -1,7 0,0 Voka Vara OÜ 52 2,0 0,6 0,6 -0,3 0,4 0,4 0,2 0,0 0,0 0,0 Elva Soojus OÜ 100 1,9 1,3 0,9 -0,9 -0,1 2,0 1,4 1,1 -1,1 0,0 OÜ MEHNTACK 100 1,9 1,7 0,8 -1,0 -0,2 2,0 1,8 1,0 -1,0 0,0 Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,7 0,1 0,1 -0,1 -0,1 1,7 0,1 0,1 -0,1 -0,1 Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,6 0,9 -0,8 0,1 1,7 1,5 1,2 -0,9 0,2 Haapsalu Linnamajanduse 100 1,5 0,8 0,5 -0,5 0,0 1,6 0,8 0,5 -0,5 0,0 AS Otepää Soojus OÜ 100 1,5 1,1 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Maardu Linnavarahool- dus 100 1,4 0,9 2,1 -2,0 0,1 1,2 0,8 2,1 -2,0 0,2 Vaks OÜ 100 1,3 1,2 0,3 -0,3 0,0 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0 Tamsalu Kalor AS 100 1,2 1,1 0,9 -0,8 0,1 1,1 1,0 0,9 -0,9 0,0 OÜ Saaremaa Prügila 100 1,1 1,1 0,1 -0,2 -0,1 1,1 1,1 0,1 -0,2 0,0 Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 0,9 0,8 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,8 0,7 -1,0 -0,3 Lihula Soojus OÜ 100 0,8 0,7 0,3 -0,2 0,0 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0 SuFe OÜ 100 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0 0,6 0,6 0,2 -0,3 0,0 Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,5 0,5 0,4 -0,5 0,0 0,6 0,5 0,3 -0,4 -0,1 Meke Sillamäe AS 100 0,5 0,3 1,2 -1,1 0,0 0,5 0,2 1,1 -1,1 0,0 Transservis-N AS 100 0,5 0,4 0,1 -0,3 -0,1 0,6 0,5 0,3 -0,3 0,0 Järvakandi Soojus OÜ 100 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 Lehe 5 Kodu OÜ 100 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Narva Jäätmekäitluskes- 100 0,4 0,3 0,9 -0,8 0,1 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 kus Jõgeva Valla Perearstikeskus 100 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,1 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 OÜ Kenadron OÜ 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 Lääne-Nigula Perearstikes- 100 0,1 0,1 0,3 -0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 kus OÜ Mulgi Perearstikeskus OÜ 100 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,4 0,1 Ühele reale koondatud tüta- 0,0 0,0 0,2 -0,3 0,0 35,4 28,7 8,1 -6,8 -0,4 rettevõtjad (14 üksust) Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused (peamiselt valitsussektorisse ümber tõstetud, ühendatud või müüdud): Esku Maja OÜ, Iivakivi AS, Karjamõisa Maja OÜ, Keila Vesi AS, Koksvere Maja OÜ, OÜ Otepää Üürimajad, OÜ Pürolüüsitehas, OÜ Sõnumitooja, Roela Soojus OÜ, Sadama üürimaja OÜ, Setomaa Perearst OÜ, Sindi Vesi OÜ, Tallinna Soojus AS, Tamsalu Perears- tid OÜ. 212  D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates Osaluse Kohalikele omavalitsustele kuuluv oma- määr (%) kapital 31.12.2024 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2023 Kokku 190,5 188,0 99,6 Tallinna Vesi AS 55,1 87,8 89,5 89,5 AS Utilitas Tallinna Soojus 33,3 90,2 85,9 0,0 Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,2 AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 5,6 5,3 4,0 AS Valga Haigla (grupp) 49,0 4,2 3,9 3,3 AS Põlva Haigla 49,0 2,4 2,5 1,9 Väätsa Prügila AS 0,0 0,0 0,6 0,6 Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,1 0,1 Ühele reale koondatud: OÜ Küste, OÜ Saatse Pansionaat, Kihnu Põllumajanduse OÜ, Kihnu Majanduse OÜ, Team Paldiski OÜ, Pärnu Päikesepark 1 OÜ, Pärnu Päikesepark 2 OÜ, Pärnu Päikesepark 3 OÜ, Pärnu Päikesepark 4 OÜ, OÜ Aiasaaduste Väärin- duskeskus. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. 2024. a müüdi osalus Väätsa Prügila ASis. 2023. a omandas Tallinna LV 33,3% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest mitterahalise sissemakse teel 100% AS Tallinna Soojus aktsiatega (vt lisa b5). Lisa b2 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu- ja trahvinõuded 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Maksunõuded 185,1 164,0 154,0 Üksikisiku tulumaks 183,7 162,8 152,7 Maamaks 0,3 0,3 0,4 Kohalikud maksud 1,1 0,9 0,9 Sh brutosummas 1,7 1,5 1,5 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,6 Keskkonnatasude nõuded 3,7 3,7 3,6 Trahvinõuded 0,2 0,2 0,1 Sh brutosummas 0,3 0,3 0,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,1 -0,1 -0,3 Maksu- ja trahvinõuded kokku 189,0 167,9 157,7 B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Maksutulud 1 969,0 1 776,7 1 969,0 1 776,7 Üksikisiku tulumaks 1 889,3 1 698,7 1 889,3 1 698,7 Maamaks 58,6 59,1 58,6 59,1 Kohalikud maksud 21,1 18,9 21,1 18,9 Parkimistasud 10,0 8,9 10,0 8,9 Reklaamimaks 8,1 7,7 8,1 7,7 Teede ja tänavate sulgemise tasud 3,0 2,3 3,0 2,3 Riigilõivud (vt lisa b12) 1,8 2,1 1,9 2,1 Keskkonnatasud (vt lisa b13) 14,1 14,4 14,1 14,4 Kaevandamisõiguse tasud 9,6 10,0 9,6 10,0 213  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Tasud vee erikasutusest 4,5 4,4 4,5 4,4 Saastetasud (vt lisa b13) 0,7 0,4 0,7 0,4 Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 4,2 3,8 3,2 2,5 Maksu-, lõivu- ja trahvitulud kokku 1 989,8 1 797,4 1 988,9 1 796,1 Üksikisiku tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasude kogujaks ja edasiandjaks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduse alusel määra- tud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad mak- sunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel tõenäoliselt laekuvates summades. Lisa b3 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 159,6 194,6 172,5 91,6 124,8 109,2 Nõuded ostjate vastu 72,5 75,6 74,4 17,7 18,0 19,2 Sh brutosummas 76,9 80,9 79,5 21,2 21,8 22,8 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4,4 -5,3 -5,1 -3,5 -3,8 -3,6 Laenunõuded 0,2 0,2 1,9 7,2 7,3 8,4 Laekumata sihtfinantseerimine 45,3 77,4 64,7 39,6 60,6 53,9 Muud nõuded 12,5 11,8 10,8 3,0 2,8 3,1 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 18,4 19,2 11,4 13,7 14,6 6,8 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10,7 10,4 9,3 10,4 21,5 17,8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 15,5 4,8 22,5 62,6 59,4 71,8 Laenunõuded 2,5 2,4 20,0 48,2 55,4 67,4 Muud nõuded ja ettemaksed 13,0 2,4 2,5 14,4 4,0 4,4 Nõuded ja ettemaksed kokku 175,1 199,4 195,0 154,2 184,2 181,0 Pikaajalistest muudest nõuetest moodustab 10,6 mln eurot ettemakse ASile Tallinna Vesi (lisaks lühiajaline ettemakse 1,5 mln eurot). 2024. a võõrandas Tallinna LV tasuta ASile Tallinna Vesi sadeveerajatised 13,0 mln euro eest, võttes need arvele tehtud ettemaksetena, mis kantakse kuluks Tallinna LV ja AS Tallinna Vesi vahelise halduslepingu perioodi jooksul. Lisa b4 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 34,3 3,7 38,0 Ümberklassifitseerimine 1,6 -1,6 0,0 Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1 214  Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,5 0,0 -1,5 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 2,6 0,0 2,6 Jääk seisuga 31.12.2023 36,9 2,1 39,0 Osaluse soetusmaksumuse korrigeerimine 0,9 0,0 0,9 Rahalised sisse- ja väljamaksed 1,5 0,0 1,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 1,7 -1,3 0,4 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,1 0,2 0,3 Jääk seisuga 31.12.2024 41,1 1,0 42,1 Lisa b5 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D. 2023. a osales Tallinna linn uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus asutamisel, andes mitterahalise sissemaksena üle 100% oma tütarettevõtja AS Tallinna Soojus aktsiatest ja saades vastu 33,34% AS Utilitas Tallinna Soojus aktsiatest. Sissemakse väär- tuseks hinnati 77,8 mln eurot. Seoses tütarettevõtja muutumisega sidusettevõtjaks vähenesid kapitalirendinõuded 18,0 mln eurot, materiaalne põhivara 0,9 mln eurot, raha 3,0 mln eurot ja kohustised 1,9 mln eurot, kasum tehingust 57,8 mln eurot. Sidusettevõtjad 2024 2023 Jääk perioodi alguses 188,0 99,6 Saadud dividendid -5,6 -3,6 Laekunud müügist -0,9 0,0 Kasum müügist 0,3 0,0 Kasum kapitaliosaluse meetodil 8,7 14,2 Mitterahalised sissemaksed ja ümberklassifitseerimine 0,0 77,8 Jääk perioodi lõpus 190,5 188,0 B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad tütaret- mittekuuluvad tü- tevõtjad tarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 86,4 269,7 78,7 434,8 Rahalised sisse- ja väljamaksed 2,1 6,4 0,0 8,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -74,7 77,7 3,0 Kasum mitterahalise sissemakse ümberhin- 0,0 71,6 0,0 71,6 damisest Müügitulu 0,0 -0,2 0,0 -0,2 Kasum müügist 0,0 0,2 0,0 0,2 Ümberklassifitseerimine 41,3 -41,3 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,6 0,0 0,0 -0,6 Jääk seisuga 31.12.2023 129,2 231,7 156,4 517,3 Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,5 9,7 0,0 14,2 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,7 1,9 0,0 1,2 Kasum mitterahalise sissemakse ümberhin- damisest 0,0 0,0 0,0 0,0 Müügitulu 0,0 0,0 -0,9 -0,9 Kasum müügist 0,0 0,0 0,9 0,9 Ümberklassifitseerimine 7,3 -7,3 0,0 0,0 215  Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad tütaret- mittekuuluvad tü- tevõtjad tarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,7 -0,2 0,0 0,5 Jääk seisuga 31.12.2024 141,0 235,8 156,4 533,2 Tallinna linn asutas 2023. a koos OÜ-ga Utilitas uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus. Linn omandas 33,34% äriühingust, tehes mitterahalise sissemakse AS Tallinna Soojus aktsiatega, mille väärtuseks hinnati 77,8 mln eurot. Aktsiate väärtus linna konsolideerimata bilansis oli enne tehingut 6,2 mln eurot, kasum sissemakse ümberhindamisest 71,6 mln eurot. Osalustelt saadud dividendid 2024 2023 Tütarettevõtjatelt 2,1 7,1 Sidusettevõtjatelt 5,6 3,6 Dividenditulu kokku 7,7 10,7 Lisa b6 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 155,2 155,9 104,6 104,2 Soetusmaksumus 234,0 230,8 169,3 166,9 Kogunenud kulum -78,8 -74,9 -64,7 -62,7 Kokku liikumised 2,1 -0,7 -2,4 0,4 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 0,3 2,1 0,3 2,1 Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 0,1 0,3 0,1 Kulum ja allahindlus -6,2 -7,9 -4,4 -6,1 Müük müügihinnas -6,4 -5,4 -5,9 -4,7 Müügist saadud kasum 4,1 3,0 3,6 2,4 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja lõppemisega 0,0 0,3 0,0 0,0 Ümberklassfitseerimine 9,1 5,5 2,9 5,0 Ümberhindlus 0,9 1,6 0,8 1,6 Jääk perioodi lõpus 157,3 155,2 102,2 104,6 Soetusmaksumus 240,9 234,0 169,4 169,3 Kogunenud kulum -83,6 -78,8 -67,2 -64,7 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 63,4 64,7 56,4 57,6 Sh panditud, jääkväärtus 8,2 6,7 0,3 0,1 Tulud ja kulud Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 17,4 15,1 14,4 12,2 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -4,9 -5,0 -3,7 -3,9 216 Lisa b7 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Muu põhivara tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku Maa Jääk seisuga 31.12.2022 528,3 4 452,9 352,0 55,3 265,5 5 654,0 Soetusmaksumus 528,3 7 426,7 726,3 114,0 265,5 9 060,8 Kogunenud kulum -2 973,8 -374,3 -58,7 -3 406,8 Kokku liikumised 2023 5,1 169,2 -1,5 0,0 27,2 200,0 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,4 75,3 30,5 4,2 445,9 559,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 2,5 1,1 0,1 0,0 6,0 Kulum ja allahindlus 0,0 -283,0 -56,6 -12,5 -3,2 -355,3 Müük müügihinnas -6,9 -3,3 -0,8 0,0 0,0 -11,0 Müügist saadud kasum 6,4 1,5 0,5 0,0 0,0 8,4 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- -1,1 0,0 0,0 0,0 -4,2 -5,3 sest Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 1,8 0,0 0,0 0,0 1,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 0,0 0,0 -0,1 -0,4 Ümberhindlus 2,4 1,2 0,0 0,0 0,0 3,6 Ümberklassifitseerimine -1,4 373,5 23,8 8,2 -411,2 -7,1 Jääk seisuga 31.12.2023 533,4 4 622,1 350,5 55,3 292,7 5 854,0 Soetusmaksumus 533,4 7 789,9 729,4 107,5 292,7 9 452,9 Kogunenud kulum -3 167,8 -378,9 -52,2 -3 598,9 Keskmine kulumi norm (%) 3,7% 7,8% 11,3% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 43,8 19,2 0,0 0,0 63,0 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,7 112,7 1,0 0,2 0,0 116,6 Sh panditud, jääkväärtus 5,8 194,6 1,5 0,0 0,0 201,9 Kokku liikumised 2024 15,1 131,0 42,7 5,8 -46,2 148,4 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 40,2 36,1 4,0 414,1 497,1 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,5 2,8 0,1 0,1 0,1 9,6 Kulum ja allahindlus -0,2 -275,2 -53,5 -8,6 -1,3 -338,8 Müük müügihinnas -7,9 -15,8 -1,0 0,0 0,0 -24,7 Müügist saadud kasum 7,1 1,2 0,8 0,0 0,0 9,1 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -1,3 0,0 0,0 -0,4 -2,0 Ümberhindlus 6,5 1,3 0,0 0,0 0,0 7,8 Ümberklassifitseerimine 0,7 377,8 60,2 10,3 -458,7 -9,7 Jääk seisuga 31.12.2024 548,5 4 753,1 393,2 61,1 246,5 6 002,4 Soetusmaksumus 548,5 8 039,0 793,3 118,2 246,5 9 745,5 Kogunenud kulum -3 285,9 -400,1 -57,1 -3 743,1 Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,0% 7,6% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 58,0 10,7 0,0 0,0 68,7 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 8,7 116,6 1,7 0,1 0,0 127,1 Sh panditud, jääkväärtus 3,0 170,5 1,1 0,0 0,0 174,6 B. Konsolideerimata aruanne 217  Lõpetamata tööd Hooned ja rajati- ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed Kokku Maa sed Jääk seisuga 31.12.2022 499,3 2 985,9 49,4 47,4 191,4 3 773,4 Soetusmaksumus 499,3 5 311,0 117,5 91,1 191,4 6 210,3 Kogunenud kulum -2 325,1 -68,1 -43,7 -2 436,9 Kokku liikumised 2023 7,2 124,1 5,9 -0,3 41,9 178,8 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 3,1 67,6 7,8 3,2 337,9 419,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,3 1,9 0,1 0,0 0,0 4,3 Kulum ja allahindlus 0,0 -212,9 -11,4 -10,5 -1,7 -236,5 Müük müügihinnas -6,6 -3,7 -0,3 0,0 0,0 -10,6 Müügist saadud kasum 6,1 1,4 0,3 0,0 0,0 7,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -2,7 0,0 0,0 -0,2 -2,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -1,0 0,0 0,0 0,0 -1,1 Ümberhindlus 2,2 1,1 0,0 0,0 0,0 3,3 Ümberklassifitseerimine 0,2 272,4 9,4 7,0 -294,1 -5,1 Jääk seisuga 31.12.2023 506,5 3 110,0 55,3 47,1 233,3 3 952,2 Soetusmaksumus 506,5 5 569,8 119,4 85,9 233,3 6 514,9 Kogunenud kulum -2 459,8 -64,1 -38,8 -2 562,7 Keskmine kulumi norm (%) 3,9% 9,6% 11,9% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 53,9 1,5 0,0 0,0 55,4 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,6 89,5 0,4 0,3 0,0 94,8 Sh panditud, jääkväärtus 2,5 11,6 0,0 0,0 0,0 14,1 Kokku liikumised 2024 14,6 126,4 15,0 5,1 -42,4 118,7 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,4 39,0 5,2 2,5 298,9 348,0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,5 2,4 0,0 0,1 0,1 9,1 Kulum ja allahindlus -0,2 -204,1 -9,0 -7,0 -1,2 -221,5 Müük müügihinnas -7,7 -15,5 -0,1 0,0 0,0 -23,3 Müügist saadud kasum 7,0 1,0 0,1 0,0 0,0 8,1 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 -4,6 -0,3 -0,1 -0,7 -6,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -0,3 0,3 0,0 0,0 0,0 Ümberhindlus 6,4 0,8 0,0 0,0 0,0 7,2 Ümberklassifitseerimine 0,5 307,7 18,8 9,6 -339,5 -2,9 Jääk seisuga 31.12.2024 521,1 3 236,4 70,3 52,2 190,9 4 070,9 Soetusmaksumus 521,1 5 756,3 139,9 95,5 190,9 6 703,7 Kogunenud kulum -2 519,9 -69,6 -43,3 -2 632,8 Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 6,9% 7,7% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 67,8 1,2 0,0 0,0 69,0 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 9,1 91,6 0,4 0,2 0,0 101,3 Lisa b8 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Haridus 148,5 154,1 136,3 145,6 Transport 138,7 139,3 82,0 125,8 Muu majandus 28,9 26,3 14,0 16,4 218  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Veevarustus 28,8 33,2 0,8 1,0 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 24,2 29,6 20,1 21,8 Vaba aeg, kultuur, religioon 83,1 92,5 76,2 87,0 Keskkonnakaitse 12,7 18,8 6,8 9,2 Tervishoid 22,7 54,7 0,7 2,5 Sotsiaalne kaitse 3,8 6,8 3,3 6,2 Üldised valitsussektori teenused 7,0 6,9 6,9 5,5 Avalik kord ja julgeolek 1,4 1,2 1,3 1,2 Kokku põhivara soetus 499,8 563,4 348,4 422,2 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 1,4 mln euro võrra (2023. a suurenemine 4,0 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla vähenemisega tarnijatele 9,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 4,9 mln eurot). Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapi- talirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale). Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17). Lisa b9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 59,3 71,8 54,4 75,7 59,6 47,0 Intressivõlad 3,0 3,3 1,8 2,0 2,3 1,1 Muud viitvõlad 1,0 0,5 0,4 0,3 0,0 0,1 Sihtfinantseerimise andmise kohusti- 11,0 6,4 3,7 40,6 10,2 6,7 sed Muud kohustised 7,5 8,7 6,9 5,8 5,8 4,6 Sihtfinantseerimiseks saadud ette- 29,3 44,6 33,3 24,2 39,1 31,7 maksed Muud tulevaste perioodide tulud 7,5 8,3 8,3 2,8 2,2 2,8 Pikaajalised kohustised ja saadud 6,3 5,7 3,2 11,5 12,3 11,4 ettemaksed Sihtfinantseerimise andmise kohusti- 0,0 0,0 0,0 7,1 8,7 10,6 sed Võlad tarnijatele 4,0 3,5 1,7 3,2 2,5 0,4 Muud kohustised 0,8 0,8 0,9 0,1 0,0 0,0 Tulevaste perioodide tulud 1,5 1,4 0,6 1,1 1,1 0,4 Muud kohustised ja saadud ette- 65,6 77,5 57,6 87,2 71,9 58,4 maksed kokku 219 Lisa b10 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2 Kuni 1 aasta 10,1 129,2 8,1 147,4 1 kuni 5 aastat 16,5 489,5 17,8 523,8 Üle 5 aasta 19,3 388,1 41,6 449,0 Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8 Kuni 1 aasta 9,9 132,1 8,9 150,9 1 kuni 5 aastat 7,5 573,7 16,9 598,1 Üle 5 aasta 18,4 462,7 43,7 524,8 Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 325,4 61,1 1 412,5 Kuni 1 aasta 2,2 172,5 5,9 180,6 1 kuni 5 aastat 6,3 608,7 17,4 632,4 Üle 5 aasta 17,5 544,2 37,8 599,5 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2 Saadud 0,0 309,3 11,2 320,5 Tagasi makstud -10,1 -143,9 -9,2 -163,2 Muutus valitseva mõju tekkimisel ja lõppe- 0,0 -3,7 0,0 -3,7 misel Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 168,5 69,5 1 273,8 Saadud 0,0 327,0 3,9 330,9 Tagasi makstud -9,8 -170,1 -12,3 -192,2 Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 325,4 61,1 1 412,5 Intressikulu 2023 -1,5 -41,3 -2,0 -44,8 Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,8% 2,9% 3,7% Intressikulu 2024 -1,3 -55,2 -2,6 -59,1 Keskmine intressimäär (%) 4,2% 4,4% 4,0% 4,4% B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3 Kuni 1 aasta 9,9 107,6 3,3 120,8 1 kuni 5 aastat 16,5 413,3 11,7 441,5 Üle 5 aasta 19,3 346,0 42,7 408,0 Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4 Kuni 1 aasta 9,9 112,9 3,6 126,4 1 kuni 5 aastat 7,5 488,5 11,3 507,3 Üle 5 aasta 18,4 431,7 44,6 494,7 Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 197,6 53,9 1 277,5 Kuni 1 aasta 2,2 151,6 3,7 157,5 1 kuni 5 aastat 6,3 533,3 11,8 551,4 Üle 5 aasta 17,5 512,7 38,4 568,6 220  B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3 Saadud 0,0 294,3 5,5 299,8 Tagasi makstud -9,9 -128,1 -3,7 -141,7 Jääk seisuga 31.12.2023 35,8 1 033,1 59,5 1 128,4 Saadud 0,0 313,7 0,9 314,6 Tagasi makstud -9,8 -149,2 -6,5 -165,5 Jääk seisuga 31.12.2024 26,0 1 197,6 53,9 1 277,5 Intressikulu 2023 -1,5 -35,3 -1,6 -38,4 Keskmine intressimäär (%) 3,7% 3,7% 2,7% 3,7% Intressikulu 2024 -1,3 -48,5 -2,2 -52,0 Keskmine intressimäär (%) 4,2% 4,3% 3,9% 4,3% Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon lae- nude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21. C. Intressikulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Laenukohustistelt -59,1 -44,8 -52,0 -38,4 Tuletistehingutelt 0,1 0,0 0,1 0,0 Diskonteeritud kohustistelt -0,5 -0,4 -0,1 0,0 Intressikulud kokku -59,5 -45,2 -52,0 -38,4 Lisa b11 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Välisabi 50,6 125,2 36,5 89,2 Euroopa Liidu fondidest 44,0 118,7 30,8 83,9 Muu välisabi 6,6 6,5 5,7 5,3 Kodumaised toetused 985,1 1 004,8 888,7 904,3 Riigieelarvest 955,7 984,9 859,2 889,0 Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 4,2 6,5 3,1 3,5 Muudelt avaliku sektori üksustelt 17,9 5,5 20,3 6,5 Erasektori residentidelt 7,3 7,9 6,1 5,3 Saadud toetused kokku 1 035,7 1 130,0 925,2 993,5 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 9,7 mln eurot (2023. a 6,8 mln eurot), konsolideerimata aruandes 6,0 mln eurot (2023. a 5,4 mln eurot). 221 Saadud toetused tegevusalade järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Põhi- Põhi- Põhi- Põhi- vara vara vara vara Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- kuludeks seks kuludeks seks kuludeks seks kuludeks seks Haridus 576,3 17,2 549,7 38,4 575,2 17,2 548,3 38,5 Transport 103,8 27,0 106,2 54,5 37,0 25,5 36,6 54,3 Üldised valitsussektori teenused 150,1 5,0 128,0 2,2 141,1 3,8 122,8 1,1 Sotsiaalne kaitse 53,7 0,3 125,6 1,6 54,0 0,2 124,6 1,6 Vaba aeg, kultuur, religioon 21,5 30,5 18,4 19,8 13,1 29,4 13,1 17,6 Tervishoid 2,3 1,6 2,9 27,0 0,5 0,1 0,6 0,7 Muu majandus 13,1 12,1 14,0 10,3 3,3 9,0 3,8 8,5 Elamu- ja kommunaalmajandus 1,2 10,8 1,0 17,5 1,1 6,0 1,5 8,6 Keskkonnakaitse 4,0 1,2 4,2 5,3 4,0 0,7 4,2 3,7 Riigikaitse 1,3 1,3 1,5 0,7 1,3 1,3 1,5 0,7 Avalik kord ja julgeolek 0,7 0,7 0,6 0,6 0,7 0,7 0,6 0,6 Saadud toetused kokku 928,0 107,7 952,1 177,9 831,3 93,9 857,6 135,9 Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 6,9 mln eurot (2023. a 5,1 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 9,9 mln eurot üle antud varadena (2023. a 6,3 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 3,2 mln eurot (2023. a 1,7 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 9,4 mln eurot üle antud varadena (2023. a 7,9 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega. B. Antud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Peretoetused -10,1 -18,9 -10,4 -19,2 Toimetulekutoetus -38,5 -45,6 -38,5 -45,6 Muud sotsiaalhoolekande toetused -51,5 0,0 -62,9 0,0 Toetused puudega inimestele -4,4 -8,7 -4,6 -8,8 Õppetoetused -4,3 -4,3 -4,3 -4,3 Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -4,4 -4,1 -4,4 -4,1 Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -40,3 -42,7 -50,6 -51,1 Muud sotsiaaltoetused -8,5 -13,2 -8,4 -13,0 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -171,4 -160,7 -241,6 -229,7 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -15,9 -13,9 -84,9 -45,0 Kokku antud toetused -349,3 -312,1 -510,6 -420,8 2024. a muudeti sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatavate teenuste kajastamist (rakendati vabatahtlikult, kohustuslik alates 2025. a). Lisaks toimetulekutoetustele klassifitseeriti majandamiskuludest ja teistest sotsiaaltoetuste gruppidest ümber sotsiaalhoolekande toetusteks kõik sotsiaalhoolekandeseaduse alusel antavad toetused ja osutatavad teenused (olenemata, kas need makstakse otse füüsilistele isikutele või teenuseid osutavatele ühingutele), kui nende osutamiseks ei korraldata riigi- hankeid, vaid toetuste maksmine või teenuste osutamine toimub lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud õigusak- tidest. Antud toetused tegevusala järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Sotsiaalne kaitse -158,8 -135,1 -183,8 -146,7 Transport -92,5 -90,3 -179,5 -137,3 Vaba aeg, kultuur, religioon -46,2 -43,3 -57,8 -54,9 222  Konsolideeritud Konsolideerimata Haridus -26,6 -22,1 -49,0 -39,8 Elamu- ja kommunaalmajandus -13,1 -7,7 -18,0 -12,0 Muu majandus -4,9 -4,6 -8,6 -10,2 Keskkonnakaitse -2,2 -4,4 -3,3 -5,5 Üldised valitsussektori teenused -3,0 -3,1 -6,5 -6,8 Tervishoid -0,7 -0,9 -2,8 -7,0 Avalik kord ja julgeolek -1,3 -0,6 -1,3 -0,6 Antud toetused kokku -349,3 -312,1 -510,6 -420,8 Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega. Lisa b12 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Riigilõivud (vt lisa b2) 1,8 2,1 1,9 2,1 Tulud tervishoiust 636,5 573,0 20,3 17,8 Haiglate tulud 588,0 530,3 0,0 0,0 Muud tulud tervishoiust 48,5 42,7 20,3 17,8 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 171,8 169,2 40,2 37,5 Üür ja rent 40,5 37,0 28,9 25,0 Tulud kommunaalteenustelt 118,7 116,8 9,2 10,0 Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 12,6 15,4 2,1 2,5 Tulu haridusalasest tegevusest 82,3 74,5 79,1 71,1 Tulu toitlustusteenuselt 19,8 16,8 19,3 16,2 Lasteaedade kohatasu 37,7 34,7 37,7 34,7 Muud tulud haridusalasest tegevusest 24,8 23,0 22,1 20,2 Muu toodete ja teenuste müük 179,7 175,5 82,6 84,0 Tulu transporditeenustelt 14,3 12,4 6,0 5,5 Tulu kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 43,4 37,6 29,0 25,7 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 59,8 61,2 35,4 38,6 Muu toodete ja teenuste müük 62,2 64,3 12,2 14,2 Kokku kaupade ja teenuste müük 1 072,1 994,3 224,1 212,5 Lisa b13 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 13,2 11,4 11,7 10,2 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 14,1 14,4 14,1 14,4 Trahvid (vt lisa b2) 4,2 3,8 3,2 2,5 Saastetasud (vt lisa b2) 0,7 0,4 0,7 0,4 223  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,1 0,1 Muud tulud 6,4 6,3 3,4 3,5 Muud tulud kokku 38,8 36,5 33,2 31,1 Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes vähene- mine 0,3 mln eurot (2023. a vähenemine 1,3 mln eurot), konsolideerimata aruandes 0 eurot (2022. a vähenemine 1,3 mln eurot). Lisa b14 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -15,9 -15,1 -15,9 -15,1 Ametnikud -88,6 -83,3 -88,6 -83,3 Nõukogude ja juhatuste liikmed -12,1 -11,6 0,0 0,0 Töötajad -1 434,8 -1 326,7 -1 010,7 -950,5 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 551,4 -1 436,7 -1 115,2 -1 048,9 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -34,0 -31,2 -23,3 -21,9 Töötasukulud kokku -1 585,4 -1 467,9 -1 138,5 -1 070,8 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 196 248 196 248 Ametnikud 3 108 3 063 3 108 3 063 Nõukogude ja juhatuste liikmed 326 303 0 0 Töötajad 63 728 63 553 48 095 48 121 Keskmine töötajate arv kokku 67 358 67 167 51 399 51 432 Muud tööjõukulud Erisoodustused -3,5 -3,1 -1,7 -1,7 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -533,4 -493,4 -384,8 -361,7 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 1,3 0,9 0,2 0,1 Muud tööjõukulud kokku -535,6 -495,6 -386,3 -363,3 Tööjõukulud kokku -2 121,0 -1 963,5 -1 524,8 -1 434,1 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b15 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -225,0 -225,4 -195,7 -195,2 Rajatiste majandamiskulud -164,5 -163,9 -159,6 -160,2 Meditsiinitarbed ja -teenused -127,8 -121,6 -5,8 -7,4 224  Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Toiduained ja toitlustusteenused -67,4 -65,2 -57,9 -56,9 Õppevahendite ja koolituse kulud -55,9 -51,3 -56,3 -51,8 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -48,1 -50,9 -28,5 -29,3 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -50,0 -49,3 -40,2 -42,1 Sõidukite majandamiskulud -44,8 -45,7 -15,1 -14,2 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -48,5 -44,8 -36,6 -33,8 Tootmiskulud -34,1 -33,6 -0,5 -0,4 Transporditeenused -29,3 -33,1 -35,7 -35,3 Sotsiaalteenused -18,3 -32,0 -22,8 -42,1 Administreerimiskulud -29,3 -31,0 -19,9 -21,6 Tööjõu koolituskulud -14,3 -14,7 -10,8 -11,7 Uurimis- ja arendustööd -5,8 -6,3 -4,8 -4,9 Muud mitmesugused majanduskulud -22,9 -31,0 -13,6 -23,2 Kokku majandamiskulud -986,0 -999,8 -703,8 -730,1 Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b16 Põhivara amortisatsioon mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -6,2 -7,9 -4,4 -6,1 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -338,8 -355,3 -221,5 -236,5 Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,3 -2,4 -0,8 -0,8 Põhivara amortisatsioon kokku -347,3 -365,6 -226,7 -243,4 Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b17 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Käibemaksukulu tegevuskuludelt -139,1 -130,9 -111,0 -105,0 Käibemaksukulu põhivara soetuselt -66,0 -73,7 -60,9 -63,6 Muud maksu- ja lõivukulud -12,2 -8,7 -0,4 -0,7 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -2,3 -1,4 -1,3 -1,1 Muud kulud -3,0 -2,2 -3,2 -1,6 Muud kulud kokku -222,6 -216,9 -176,8 -172,0 225 Lisa b18 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2024 2023 Majandamisku- Majandamisku- Amortisatsioon Amortisatsioon Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku lud lud Üldised valitsussektori 141,5 43,3 14,2 64,4 263,4 137,1 42,8 16,3 47,8 244,0 teenused Avalik kord ja julge- 5,9 2,4 0,2 0,8 9,3 5,6 2,6 0,4 0,8 9,4 olek Majandus 130,7 154,5 118,5 39,2 442,9 117,8 159,1 125,9 44,8 447,6 Keskkonnakaitse 23,5 105,8 15,3 25,7 170,3 21,2 115,0 16,0 25,6 177,8 Elamu- ja kommunaal- 60,2 94,6 58,9 20,4 234,1 56,1 96,3 60,5 19,2 232,1 majandus Tervishoid 412,3 178,3 26,0 31,2 647,8 363,7 174,2 27,5 34,7 600,1 Vaba aeg, kultuur, reli- 119,7 91,0 38,6 23,4 272,7 111,5 87,3 41,2 20,9 260,9 gioon Haridus 1 089,4 264,1 68,9 69,0 1 491,4 1 029,5 257,5 70,6 61,3 1 418,9 Sotsiaalne kaitse 137,8 52,0 6,7 8,0 204,5 121,0 65,0 7,2 7,0 200,2 Kulud kokku 2 121,0 986,0 347,3 282,1 3 736,4 1 963,5 999,8 365,6 262,1 3 591,0 B. Konsolideerimata aruanne 2024 2023 Majandamisku- Majandamisku- Amortisatsioon Amortisatsioon Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud ja väärtuse ja väärtuse muutus muutus Kokku Kokku lud lud Üldised valitsussektori 135,5 40,7 14,0 64,1 254,3 132,1 40,2 16,2 47,2 235,7 teenused Avalik kord ja julge- 5,9 2,7 0,2 0,8 9,6 5,6 2,9 0,2 0,8 9,5 olek Majandus 34,0 93,7 82,7 33,5 243,9 31,6 96,1 91,1 41,5 260,3 Keskkonnakaitse 9,8 95,5 5,0 20,8 131,1 8,7 104,2 5,5 21,6 140,0 Elamu- ja kommunaal- 24,5 56,9 17,6 12,6 111,6 22,2 57,5 18,5 12,4 110,6 majandus Tervishoid 17,6 4,0 2,0 0,7 24,3 16,1 5,5 1,9 1,0 24,5 Vaba aeg, kultuur, reli- 105,1 81,7 33,1 21,8 241,7 97,7 80,4 35,4 19,8 233,3 gioon Haridus 1 081,0 280,4 66,6 68,5 1 496,5 1 020,4 275,0 68,6 60,8 1 424,8 Sotsiaalne kaitse 111,4 48,2 5,5 6,0 171,1 99,7 68,3 6,0 5,3 179,3 Kulud kokku 1 524,8 703,8 226,7 228,8 2 684,1 1 434,1 730,1 243,4 210,4 2 618,0 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. 226 Lisa b19 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad 308,0 311,8 279,9 319,1 328,4 314,4 Käibevara 297,3 311,7 279,8 258,3 270,8 244,7 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 187,9 166,9 156,7 187,9 166,9 156,7 Muud nõuded ja ettemaksed 109,4 144,8 123,1 70,4 103,9 88,0 Põhivara 10,7 0,1 0,1 60,8 57,6 69,7 Muud nõuded ja ettemaksed 10,7 0,1 0,1 60,8 57,6 69,7 Kohustised 175,7 190,0 178,8 158,3 151,0 139,2 Lühiajalised kohustised 135,5 142,8 124,4 131,6 118,6 101,4 Võlad tarnijatele 12,9 15,3 21,1 15,3 18,2 22,0 Maksuvõlad 89,6 82,8 72,4 63,5 59,7 51,0 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 26,5 37,9 23,8 49,5 37,1 24,6 Laenukohustused 6,5 6,8 7,1 3,3 3,6 3,8 Pikaajalised kohustised 40,2 47,2 54,4 26,7 32,4 37,8 Laenukohustised 39,3 46,1 53,1 19,2 23,3 26,8 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 0,9 1,1 1,3 7,5 9,1 11,0 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2024 2023 2024 2023 Tegevustulud 3 606,6 3 457,5 2 920,3 2 802,0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 954,3 1 764,1 1 954,3 1 764,1 Kaupade ja teenuste müük 618,4 562,2 37,7 39,7 Saadud toetused 1 018,4 1 115,5 913,0 982,7 Muud tulud 15,5 15,7 15,3 15,5 Tegevuskulud -342,4 -333,6 -558,6 -502,8 Antud toetused -18,0 -11,5 -265,6 -204,5 Majandamiskulud -108,8 -107,9 -120,8 -129,4 Muud tegevuskulud -215,6 -214,2 -172,2 -168,9 Tegevustulem 3 264,2 3 123,9 2 361,7 2 299,2 Finantstulud ja -kulud 6,6 11,8 10,6 14,1 Tulem osalustelt 9,0 14,2 9,4 12,7 Muud finantstulud ja -kulud -2,4 -2,4 1,2 1,4 Aruandeperioodi tulem 3 270,8 3 135,7 2 372,3 2 313,3 Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetu- lundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühin- gute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v.a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). 227 Lisa b20 Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega mln eurot Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamis- kohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid: 2024 2023 Kohustised 0,2 0,1 Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,2 0,0 Antud toetused sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -1,4 -1,2 Majanduskulud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,2 -0,3 Majanduskulud äriühingutelt -0,3 -0,3 Majanduskulud füüsilistelt isikutelt 0,0 -0,7 Lisa b21 Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Tingimuslikud kohustised 686,2 680,0 453,7 433,4 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soeta- miseks 312,8 278,3 286,5 261,4 Katkestamatud kasutusrendikohustised 150,4 147,6 142,9 141,8 Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 8,5 13,6 11,2 4,1 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 182,8 208,6 0,3 14,2 Laenutagatiseks panditud käibevara 23,9 24,1 0,0 0,0 Muud tingimuslikud kohustised 7,8 7,8 12,8 11,9 Tingimuslikud nõuded 295,9 131,0 198,9 56,1 Katkestamatud kasutusrendinõuded 24,1 20,4 12,8 12,2 Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 271,8 110,6 186,1 43,9 Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7. 228 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta 4.1 Bilanss mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad Käibevara Raha 3 569,2 3 004,1 2 734,5 2 585,0 2 303,5 2 138,5 c2 Finantsinvesteeringud 4 338,9 3 563,4 3 811,1 2 194,1 1 377,4 1 864,2 c3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõu- ded 1 701,5 1 352,0 1 285,5 1 771,3 1 402,3 1 339,0 Muud nõuded ja ettemaksed 5 286,5 3 056,4 2 716,0 1 460,0 1 397,3 1 064,5 c4 Tuletisinstrumendid 90,0 59,7 199,8 0,0 0,0 0,0 a18 Varud 1 453,8 693,7 771,9 1 180,3 441,9 432,2 Immateriaalne käibevara 74,5 216,5 444,1 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 98,5 69,6 62,6 0,8 3,1 3,1 c11 Käibevara kokku 16 612,9 12 015,4 12 025,5 9 191,5 6 925,5 6 841,5 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 16,3 17,3 19,0 c5 Osalused tütar- ja sidusette- võtjates 266,6 267,6 180,4 3 982,7 4 005,6 4 183,8 c6 Finantsinvesteeringud 10 807,6 11 882,9 12 314,2 767,0 731,4 518,1 c3 Muud nõuded ja ettemaksed 739,9 756,5 913,1 765,7 784,5 931,5 c4 Tuletisinstrumendid 213,3 257,8 496,5 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvarainvesteeringud 273,5 267,0 252,5 210,1 205,7 202,2 c7 Materiaalne põhivara 19 189,3 17 830,5 17 064,2 12 276,7 11 379,2 10 085,9 c8 Immateriaalne põhivara 479,0 429,9 374,9 321,9 291,8 242,8 c9 Bioloogilised varad 1 894,1 2 424,6 2 188,9 10,3 30,9 30,6 c11 Põhivara kokku 33 863,3 34 116,8 33 784,7 18 350,7 17 446,4 16 213,9 Varad kokku 50 476,2 46 132,2 45 810,2 27 542,2 24 371,9 23 055,4 229  Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 701,7 636,9 682,7 706,8 642,5 695,2 Võlad tarnijatele 824,1 793,1 745,0 600,5 521,5 504,1 Võlad töötajatele 450,3 423,7 364,8 377,5 351,5 292,1 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 17 330,1 15 480,2 15 315,1 2 367,1 1 901,6 1 593,3 c12 Eraldised 496,0 478,4 888,0 176,9 154,2 406,2 c13 Laenukohustised 1 677,0 1 458,5 1 768,3 1 332,6 755,5 583,3 c14 Tuletisinstrumendid 22,6 67,8 169,1 0,0 0,0 0,0 a18 Lühiajalised kohustised kokku 21 501,8 19 338,6 19 933,0 5 561,4 4 326,8 4 074,2 Pikaajalised kohustised Eraldised 4 974,4 4 636,4 4 124,8 4 923,5 4 577,5 4 075,2 c13 Laenukohustised 9 511,2 8 186,6 6 559,4 7 692,2 6 627,6 5 729,7 c14 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 88,5 83,0 76,8 58,4 51,7 44,7 c12 Tuletisinstrumendid 4,7 16,6 32,1 0,0 0,0 0,0 a18 Pikaajalised kohustised kokku 14 578,8 12 922,6 10 793,1 12 674,1 11 256,8 9 849,6 Kohustised kokku 36 080,6 32 261,2 30 726,1 18 235,5 15 583,6 13 923,8 Netovara Vähemusosalus 305,4 294,6 295,8 19,3 16,6 13,9 Avaliku või valitsussektori netovara Reservid 1 259,1 1 228,8 1 189,7 773,5 743,0 703,9 c16 Riskimaandamise reserv 145,6 141,6 698,4 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 14,6 13,3 12,5 0,0 0,0 0,0 Hübriidvõlakirjad 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 a17 Akumuleeritud tulem 12 272,4 12 192,7 12 887,7 8 513,9 8 028,7 8 413,8 Avaliku või valitsussektori netovara kokku 14 090,2 13 576,4 14 788,3 9 287,4 8 771,7 9 117,7 Netovara kokku 14 395,6 13 871,0 15 084,1 9 306,7 8 788,3 9 131,6 Kohustised ja netovara kokku 50 476,2 46 132,2 45 810,2 27 542,2 24 371,9 23 055,4 230 4.2 Tulemiaruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2024 2023 2024 2023 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 576,5 12 193,4 13 664,9 12 281,8 c17 Kaupade ja teenuste müük 3 839,8 4 122,9 979,2 1 066,8 c18 Saadud toetused 1 403,1 1 408,2 1 321,0 1 363,1 c15 Muud tulud 302,2 448,2 260,2 254,4 c19 Tegevustulud kokku 19 121,6 18 172,7 16 225,3 14 966,1 Tegevuskulud Antud toetused -7 347,0 -6 927,2 -7 348,5 -6 945,3 c15 Tööjõukulud -5 263,4 -4 938,8 -4 759,3 -4 444,8 c20 Majandamiskulud -3 971,2 -3 787,6 -2 508,9 -2 379,9 c21 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 335,3 -1 870,8 -836,4 -850,8 c22 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -538,6 -512,5 -538,6 -512,5 c23 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -49,4 -39,6 -49,4 -39,6 c23 Muud kulud -288,8 -628,6 -137,3 -176,2 c23 Tegevuskulud kokku -18 793,7 -18 705,1 -16 178,4 -15 349,1 Tegevustulem 327,9 -532,4 46,9 -383,0 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -501,5 242,9 -22,9 0,5 c11 Finantstulud ja –kulud c24 Tulem osalustelt 1,8 71,8 217,9 234,3 Intressikulu -870,8 -706,0 -451,6 -333,1 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 623,9 486,9 161,4 81,6 Muud finantstulud 2,9 27,7 3,0 3,2 Muud finantskulud -0,5 -0,4 -0,4 -0,3 Finantstulud ja -kulud kokku -242,7 -120,0 -69,7 -14,3 Aruandeperioodi tulem -416,3 -409,5 -45,7 -396,8 Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist -440,0 -427,6 -48,3 -399,3 Sh vähemusosaluse osa tulemist 23,7 18,1 2,6 2,5 231 4.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2024 2023 2024 2023 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 327,9 -532,4 46,9 -383,0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 335,3 1 870,8 836,4 850,8 c22 Kasum/kahjum põhivara müügist -36,7 -39,0 -33,8 -37,5 c19 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -664,2 -801,1 -587,6 -757,4 c15 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 213,7 235,0 252,5 260,2 c15 Muud mitterahalised korrigeerimised -51,5 -288,7 -5,8 -2,3 Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 124,5 444,6 508,6 -69,2 Käibevarade netomuutus -1 371,0 -303,4 -518,9 -167,1 Kohustiste netomuutus 839,6 84,5 566,3 -55,1 Kokku rahavood põhitegevusest 593,1 225,7 556,0 -291,4 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -2 754,7 -2 580,0 -1 728,2 -1 624,9 c10 Laekunud põhivara müügist 55,6 52,9 46,5 51,3 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 777,0 796,3 700,9 754,8 c15 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -236,9 -245,5 -269,8 -286,4 c15 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -9 832,4 -2 579,7 -9 527,9 -2 257,8 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 10 173,6 3 264,5 8 696,6 2 536,2 Tasutud osaluste omandamisel 0,0 -3,3 -14,9 -6,5 c6 Laekunud dividendid 10,6 6,3 245,4 202,5 c6 Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest ja lõppemisest, ümberklassifitseerimisest -12,8 -19,2 0,0 0,0 Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsussekto- risse ümberklassifitseerimisest 33,0 29,4 1,9 41,1 Antud laenud -29,0 -34,2 -30,1 -29,2 Laekunud laenude tagasimaksed 72,5 150,3 72,3 149,7 Laekunud finantstulud 193,4 450,6 141,8 67,0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 550,1 -711,6 -1 665,5 -402,2 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised 4 751,2 3 397,1 4 305,7 1 932,3 c14 Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 391,7 0,0 0,0 0,0 a17 Laenukohustiste tagasimaksed -3 225,5 -2 109,3 -2 675,1 -924,8 c14 Makstud intressid ja muud finantskulud -395,3 -532,3 -239,6 -148,9 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 522,1 755,5 1 391,0 858,6 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 3 004,1 2 734,5 2 303,5 2 138,5 c2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 3 569,2 3 004,1 2 585,0 2 303,5 c2 Raha ja selle ekvivalentide muutus 565,1 269,6 281,5 165,0 232 4.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Avalik sektor Avaliku sektori netovara Lisa Hübriidvõlakir- Vähemusosalus Akumuleeritud Muud reservid Riskimaanda- Reservid (vt mise reserv lisa c16) Kokku Kokku tulem jad Jääk seisuga 31.12.2022 1 189,7 698,4 12,5 0,0 12 887,7 14 788,3 295,8 15 084,1 Kinnisvarainvesteeringute üm- 1,7 1,7 1,7 c7 berhindlus Materiaalse põhivara ümberhind- 5,8 5,8 5,8 c8 lus Pensionieraldiste kindlustusma- temaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Riskimaandamisinstrumentide -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate üm- berarvestusest tekkinud valuuta- kursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,0 0,8 0,3 1,1 Aruandeperioodi tulem -427,6 -427,6 18,1 -409,5 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -556,8 0,8 0,0 -657,4 -1 213,4 17,8 -1 195,6 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,5 1,5 0,2 1,7 Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 Ümberjaotamine 39,1 -39,1 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2023 1 228,8 141,6 13,3 0,0 12 192,7 13 576,4 294,6 13 871,0 Kinnisvarainvesteeringute üm- 1,2 1,2 1,2 c7 berhindlus Materiaalse põhivara ümberhind- 16,3 16,3 16,3 c8 lus Pensionieraldiste kindlustusma- temaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Riskimaandamisinstrumentide 4,0 4,0 4,0 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate üm- berarvestusest tekkinud valuuta- kursivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2 Aruandeperioodi tulem -440,0 -440,0 23,7 -416,3 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 4,0 1,3 0,0 -590,5 -585,2 23,6 -561,6 Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7 a17 Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9 a17 Kaitseotstarbeliste varude esma- 707,8 707,8 707,8 a7 kordne arvelevõtmine Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8 Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9 Ümberjaotamine 30,3 -30,3 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2024 1 259,1 145,6 14,6 398,5 12 272,4 14 090,2 305,4 14 395,6 233  B. Valitsussektor Vähemusosalus Lisa Kokku valitsus- Akumuleeritud sektori neto- Reservid Kokku tulem vara Jääk seisuga 31.12.2022 703,9 8 413,8 9 117,7 13,9 9 131,6 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,7 1,7 1,7 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,5 5,5 5,5 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Aruandeperioodi tulem -399,3 -399,3 2,5 -396,8 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -629,4 -629,4 2,5 -626,9 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 283,4 283,4 0,2 283,6 Ümberjaotamine 39,1 -39,1 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2023 743,0 8 028,7 8 771,7 16,6 8 788,3 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 1,2 1,2 1,2 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 15,7 15,7 15,7 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Aruandeperioodi tulem -48,3 -48,3 2,6 -45,7 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 -199,4 -199,4 2,6 -196,8 Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arve- levõtmine 707,8 707,8 707,8 a7 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 7,3 7,3 0,1 7,4 Ümberjaotamine 30,3 -30,3 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2024 773,3 8 514,1 9 287,4 19,3 9 306,7 234 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolidee- rimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all ole- vad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsus- sektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid. Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 235 4.6 Lisad (c1–c27) Lisa c1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, ko- halike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.) Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruanne- tesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse. 236  A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 18 759,6 3 194,1 4 195,9 -4 131,6 212,5 17 347,8 2 981,8 3 937,1 -3 771,9 304,3 Valitsussektorisse kuuluvad 3 072,2 2 566,3 4 181,3 -4 093,3 159,5 2 880,2 2 407,1 3 925,2 -3 736,3 241,7 Tervisekassa 851,1 722,5 2 360,9 -2 362,3 22,9 842,8 699,6 2 244,0 -2 147,5 115,5 Eesti Töötukassa 736,4 590,7 907,3 -912,6 21,9 703,6 568,8 857,9 -850,4 29,3 Eesti Kunstiakadeemia 36,6 29,7 20,4 -20,7 -0,2 36,4 29,9 18,2 -17,5 0,7 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 22,0 19,7 13,8 -13,2 0,6 21,0 19,3 12,8 -12,2 0,7 Eesti Maaülikool 89,0 77,5 60,3 -54,8 5,9 82,5 71,6 43,9 -50,3 -6,1 Tallinna Ülikool 82,3 59,4 73,0 -67,1 6,5 73,5 52,9 64,4 -56,3 8,0 Tallinna Tehnikaülikool 189,3 133,4 158,8 -156,6 4,2 164,7 129,2 141,1 -140,0 2,6 Tartu Ülikool 385,9 289,2 312,9 -300,0 15,8 364,6 273,4 277,4 -274,5 4,5 Eesti Teaduste Akadeemia 7,4 6,9 3,6 -3,5 0,2 7,2 6,7 3,4 -3,5 0,0 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 22,2 16,4 8,1 -7,7 0,6 20,5 15,8 7,7 -7,7 0,2 Eesti Rahvusringhääling 41,1 35,7 48,9 -47,9 1,4 39,8 34,3 50,2 -49,5 0,9 Eesti Rahvusraamatukogu 87,3 76,6 37,0 -16,3 21,0 61,6 55,6 41,6 -16,6 25,1 Rahvusooper Estonia 11,8 9,5 18,3 -17,5 0,9 11,0 8,7 17,2 -17,2 0,0 Eesti Kultuurkapital 49,7 43,9 45,6 -43,3 3,4 44,5 40,5 41,4 -27,4 14,6 Kaitseliit 61,8 57,9 61,3 -59,2 2,4 60,2 55,5 56,1 -55,8 0,5 Tagatisfond 393,9 393,7 42,1 -0,5 52,2 341,6 341,5 38,4 -0,3 45,3 Notarite Koda 2,1 1,9 1,7 -1,9 -0,2 2,3 2,1 1,6 -1,8 -0,2 Audiitorkogu 0,9 0,9 0,0 -0,9 0,0 0,9 0,9 0,7 -0,7 0,0 Eesti Advokatuur 0,8 0,3 6,2 -6,2 0,0 0,8 0,3 6,1 -6,0 0,1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,6 0,5 1,1 -1,1 0,0 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0 Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad 15 687,4 627,8 14,6 -38,3 53,0 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6 Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 15 687,4 627,8 14,6 -38,3 53,0 14 467,6 574,7 11,9 -35,6 62,6 237 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevustulud Netovara Netovara Tulem Tulem Varad Varad Kokku 36,2 31,8 31,1 -23,7 7,4 29,3 24,3 18,2 -22,2 -4,0 Valitsussektorisse kuuluvad 2,0 1,2 9,3 -9,0 0,2 2,1 0,9 8,3 -8,1 0,2 Eesti Kunstiakadeemia SA 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Fond SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Artur Nilsoni Fond 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,1 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 SA Tallinna Ülikooli Rahastu 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,1 -0,2 1,7 -1,7 0,0 0,1 -0,2 1,5 -1,5 0,0 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,3 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,3 -0,3 0,0 Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 uuringute SA MTÜ Tartu Ülikooli Üliõpilasmaja 0,3 0,2 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,2 0,8 -0,8 0,0 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spor- 0,7 0,5 4,3 -4,2 0,0 0,8 0,4 4,1 -3,9 0,2 diklubi MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskes- 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 kus Rektorite Nõukogu 0,2 0,1 0,4 -0,3 0,1 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad 34,2 30,6 21,8 -14,7 7,2 27,2 23,4 9,9 -14,1 -4,2 SA Tartu Teaduspark 5,5 4,1 2,5 -2,4 0,0 5,4 4,1 2,2 -2,0 0,1 SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 21,7 21,6 7,5 -1,3 6,3 15,4 15,3 -3,6 -1,4 -5,0 MTÜ Dormitorium 1,7 1,4 1,5 -1,5 0,0 1,7 1,4 1,4 -1,4 0,1 MTÜ Tartu Üliõpilasküla 3,0 2,1 5,4 -5,0 0,5 2,4 1,6 5,1 -4,6 0,5 MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,3 1,4 4,9 -4,5 0,4 2,3 1,0 4,8 -4,7 0,1 B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates 31.12.2024 2024 31.12.2023 2023 määr (%) Netovara Netovara Osaluse Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 4,7 3,8 2,3 -2,4 -0,3 4,5 3,6 1,4 -1,3 0,0 Valitsussektorisse kuuluvad 0,6 0,6 0,0 -0,2 -0,3 0,5 0,5 0,0 -0,1 -0,1 UniTartu Ventures OÜ 100 0,6 0,6 0,0 -0,2 -0,3 0,5 0,5 0,0 -0,1 -0,1 Valitsussektorisse mitte- 4,1 3,2 2,3 -2,2 0,0 4,0 3,1 1,4 -1,2 0,1 kuuluvad OÜ Muusa Majutus 100 3,3 2,8 0,6 -0,4 0,1 3,3 2,7 0,6 -0,4 0,1 OÜ Eerika Farm 100 0,5 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0 E-Kyla Arendus OÜ 100 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Torni Hostel 100 0,2 0,0 0,9 -0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Estonian Multiomics Company 100 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ 238 Lisa c2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Sularaha 23,3 18,8 19,6 1,8 2,1 2,0 Arvelduskontod pankades 2 024,3 1 656,1 1 819,6 1 599,5 1 329,1 1 390,3 Tähtajalised deposiidid pankades 1 521,6 1 329,2 895,3 983,7 972,3 746,2 Raha kokku 3 569,2 3 004,1 2 734,5 2 585,0 2 303,5 2 138,5 Rahalt ja selle ekvivalentidelt teeni- tud intressitulu (vt lisa c24) 108,4 69,5 8,9 80,4 49,5 1,2 Valitsussektori rahast hoiustati 12,3 mln eurot 31.12.2024 seisuga Eesti Pangas (31.12.2023 seisuga 170,4 mln eurot). Lisa c3 Finantsinvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised finantsinvesteerin- gud 4 338,9 3 563,4 3 811,1 2 194,1 1 377,4 1 864,2 Osalused investeerimisfondides 10,1 0,0 0,0 10,1 0,0 0,0 Võlakirjad õiglases väärtuses 3 660,2 2 931,1 3 188,6 1 785,2 1 125,6 1 598,8 Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- 393,1 245,0 258,1 393,1 245,0 258,1 tiseeritud soetusmaksumuses Lühiajalised laenud väärtpaberite ta- 114,8 143,2 178,4 0,0 0,0 0,0 gatisel Noteeritud aktsiad ja osad 160,7 244,1 185,8 5,7 6,8 7,1 Muud lühiajalised finantsinvestee- 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,2 ringud Pikaajalised finantsinvesteerin- 10 807,6 11 882,9 12 314,2 767,0 731,4 518,1 gud Tähtajalised deposiidid pankades 0,0 1,6 1,6 0,0 1,6 1,6 Osalused investeerimisfondides õig- 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 lases väärtuses Võlakirjad õiglases väärtuses 1,1 0,6 0,4 1,0 0,6 0,4 Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- tiseeritud soetusmaksumuses 0,0 95,6 35,7 0,0 95,6 35,7 Rahapoliitika eesmärgil hoitavad 9 318,4 10 456,8 10 987,8 0,0 0,0 0,0 väärtpaberid Osalused rahvusvahelistes organisat- 458,1 452,8 388,1 278,1 277,4 215,3 sioonides Osalus riskikapitalifondides (vt lisa 483,3 352,4 260,5 483,3 352,4 260,5 a3) Noteeritud aktsiad ja osad 0,3 0,1 0,1 0,3 0,1 0,1 Noteerimata aktsiad ja osad 2,2 1,9 0,8 0,5 0,1 0,1 Muud pikaajalised finantsinvestee- 544,1 521,0 639,1 3,8 3,6 4,4 ringud Finantsinvesteeringud kokku 15 146,5 15 446,3 16 125,3 2 961,1 2 108,8 2 382,3 Sh kajastatud õiglases väärtuses 4 305,7 3 528,4 3 635,5 2 275,5 1 485,5 1 866,9 239  Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Sh kajastatud korrigeeritud soetus- maksumuses 10 840,8 11 917,9 12 489,8 685,6 623,3 515,4 Võlakirjadelt aruandeperioodil teeni- tud tulu (vt lisa c24) 7,6 72,5 154,5 76,1 35,4 -10,4 Rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberitena kajastuvad Eesti Panga poolt euroala residentide pandikirjade ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames omandatud väärtpaberid. Väärtpaberid on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeruvaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Nimetatud väärtpaberite turuväärtus oli 31.12.2024 seisuga 8 411,5 mln eurot (31.12.2023 seisuga 9 377,5 mln eurot). Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustavad Eesti Panga vastavad osalused 180,1 mln eurot (31.12.2023 seisuga 175,4 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 103,5 mln eurot (31.12.2023 95,3 mln eurot) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 76,3 mln eurot (31.12.2023 seisuga 79,9 eurot). Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välisvaluuta- reservid summas 120,9 mln eurot (31.12.2023 a 113,7 mln eurot), arvestusühiku SDR konto IMFis summas 375,4 mln eurot (31.12.2023 seisuga 361,2 mln eurot) ja IMFi vaestele riikidele soodustingimustel laenamise fond 43,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 42,5 eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene euroala krediidiasutustele jagatakse eu- roala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas. Lisa c4 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised nõuded ja ettemak- sed 5 286,5 3 056,4 2 716,0 1 460,0 1 397,3 1 064,5 Nõuded ostjate vastu 421,3 448,6 497,3 91,6 85,8 66,4 Brutosummas 437,9 463,8 514,1 96,9 90,8 71,6 Ebatõenäoliselt laekuvad -16,6 -15,2 -16,8 -5,3 -5,0 -5,2 Intressinõuded 88,0 108,4 76,7 19,8 20,5 9,3 Muud viitlaekumised 38,5 23,8 55,1 1,4 1,3 1,2 Laenunõuded 89,5 66,3 68,6 93,2 65,4 70,8 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 786,1 893,0 724,4 782,2 889,6 723,8 lisa c15) Eurosüsteemisisesed nõuded 3 363,6 934,5 1 004,9 0,0 0,0 0,0 Makstud tagatisdeposiidid 46,9 187,5 46,3 1,2 1,2 1,3 Muud nõuded 24,9 68,1 57,2 19,3 23,2 16,2 Ettemakstud sihtfinantseerimine 139,1 74,9 77,1 182,4 78,6 88,4 Muud ettemakstud tulevaste pe- 288,6 251,3 108,4 268,9 231,7 87,1 rioodide kulud Pikaajalised nõuded ja ettemak- 739,9 756,5 913,1 765,7 784,5 931,5 sed Laenunõuded 588,6 646,2 783,5 606,4 674,1 794,6 Intressinõuded (vt lisa a6) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3 Sihtotstarbelised fondid (vt lisa 0,0 0,0 0,0 15,4 15,0 14,8 a5) Laekumata sihtfinantseerimine (vt 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 lisa c15) Muud nõuded ja ettemaksud tulev- 105,5 70,2 93,3 98,1 55,3 85,8 aste Nõudedperioodide kulud kokku ja ettemaksed 6 026,4 3 812,9 3 629,1 2 225,7 2 181,8 1 996,0 Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded eurosüsteemile seoses piiriüleste maksetega 2 075,8 mln eurot (31.12.2023 seisuga 0 eurot), europangatähtede jaotamisega summas 1 029,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 858,8 mln 240  eurot) ja muud eurosüsteemisisesed nõuded, mis tulenevad peamiselt eurosüsteemi riikide keskpankadelt kogutava ja neile jaotatava monetaartulu vahest, 257,9 mln eurot (31.12.2023 seisuga 75,7 mln eurot). Kaitseotstarbelised ettemakstud tulevaste perioodide kulud, vt lisa a5. Lisa c5 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes A. Avalik sektor Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil. B. Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,3 8,3 Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 1,0 2,1 3,7 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 7,0 6,9 7,0 Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 16,3 17,3 19,0 Lisa c6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Riigi osalused (vt lisa a9) 87,6 90,7 89,4 3 577,1 3 603,4 3 823,8 Riigi valitsussektorisse kuuluvatele sihtasu- tustele ja äriühingutele kuuluvad osalused 0,0 0,0 0,0 8,9 8,9 9,0 Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt 190,5 188,0 99,6 392,2 388,0 348,4 lisa b5) Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute 0,7 0,7 0,6 4,5 5,3 2,8 osalused Sektorite vahelised elimineerimised -12,2 -11,8 -9,2 0,0 0,0 -0,2 Kokku osalused tütar- ja sidusettevõtjates 266,6 267,6 180,4 3 982,7 4 005,6 4 183,8 Osaluste liikumine Avalik sektor Valitsussektor Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 180,4 4 096,1 87,7 4 183,8 Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,3 6,5 0,0 6,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 77,8 -79,8 77,8 -2,0 Kasum mitterahalise sissemakse ümberhindamisest (vt 0,0 71,6 0,0 71,6 lisa b5 B) Müügitulu 0,2 0,2 0,0 0,2 Kasum/kahjum müügist -0,2 -0,2 0,0 -0,2 Ümberklassifitseerimine 0,0 -214,3 0,0 -214,3 Saadud dividendid -6,3 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 12,9 0,0 0,0 0,0 241  Avalik sektor Valitsussektor Sidusettevõtjad Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju valuutakursivahedest -0,5 0,0 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa 0,0 -39,9 -0,1 -40,0 c24) Jääk seisuga 31.12.2023 267,6 3 840,2 165,4 4 005,6 Rahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 13,9 0,0 13,9 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -0,5 0,0 -0,5 Müügitulu -0,9 0,0 -0,9 -0,9 Kasum/kahjum müügist 0,3 0,0 0,9 0,9 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine 0,0 -7,9 0,0 -7,9 Saadud dividendid -10,6 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 11,0 0,0 0,0 0,0 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate -0,8 0,0 0,0 0,0 koondkasumi mõju valuutakursivahedest Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa 0,0 -28,4 0,0 -28,4 c24) Jääk seisuga 31.12.2024 266,6 3 817,3 165,4 3 982,7 2024. a algusest klassifitseeriti valitussektorisse ümber 6 kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingut ja üks muu avalik-õi- gusliku juriidilise isiku äriühing kokku netovarade mahuga 7,9 mln eurot. 2023. a algusest klassifitseeriti valitussektorisse ümber kaks riigi ja 18 kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingut, kokku netovarade mahuga 214,3 mln eurot. Osalustelt saadud dividenditulu Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 239,2 198,1 Sidusettevõtjatelt 10,6 6,3 6,2 4,4 Kokku dividenditulu osalustelt 10,6 6,3 245,4 202,5 Lisa c7 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 267,0 252,5 205,7 202,2 Soetusmaksumus 380,6 361,5 287,8 281,9 Kogunenud kulum -113,6 -109,0 -82,1 -79,7 Kokku liikumised 6,5 14,5 4,4 3,5 Soetused ja parendused 1,5 3,5 1,5 2,1 Kulum ja allahindlus -9,1 -10,8 -6,9 -8,3 Müük müügihinnas -6,8 -5,6 -6,4 -5,5 Müügist saadud kasum 4,4 3,2 4,1 3,1 Ümberklassifitseerimine 15,1 22,0 11,0 10,3 Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,2 0,2 0,1 0,1 Saadud ja üle antud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 -0,2 0,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,0 0,3 0,0 0,0 Ümberhindlus 1,2 1,7 1,2 1,7 Jääk perioodi lõpus 273,5 267,0 210,1 205,7 Soetusmaksumus 403,4 380,6 298,7 287,8 242  Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Kogunenud kulum -129,9 -113,6 -88,6 -82,1 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 118,3 138,2 108,0 112,5 Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 13,3 14,2 4,0 4,0 Tulud ja kulud Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 47,4 40,7 33,1 26,5 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -5,3 -6,0 -4,8 -5,3 Lisa c8 Materiaalne põhivara mln eurot A. Avalik sektor tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja Kaitseots- tarbeline põhivara seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2022 1 425,4 10 361,2 383,8 3 318,5 212,4 1 362,9 17 064,2 Soetusmaksumus 1 425,4 17 236,3 898,8 6 736,7 400,6 1 362,9 28 060,7 Kogunenud kulum -6 875,1 -515,0 -3 418,2 -188,2 -10 996,5 Kokku liikumised 2023 3,5 426,5 57,4 -405,3 0,8 683,4 765,2 Soetused ja parendused 23,8 138,8 4,6 186,5 13,2 2 216,4 2 583,3 Kulum ja allahindlus -0,1 -801,4 -71,2 -857,3 -31,3 -10,8 -1 772,1 Müük müügihinnas -40,6 -3,2 0,0 -3,1 0,0 0,0 -46,9 Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 1,9 0,0 0,0 35,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 8,8 11,6 9,5 0,2 0,0 30,6 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,1 -1,6 Ümberklassifitseerimine -15,2 1 080,6 113,6 274,2 18,8 -1 518,0 -46,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja -1,1 0,0 0,0 -17,7 -0,1 -4,6 -23,5 lõppemisest Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 0,0 0,0 0,7 0,0 0,5 Ümberhindlus 4,1 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 5,8 Jääk seisuga 31.12.2023 1 428,9 10 787,7 441,2 2 913,2 213,2 2 046,3 17 830,5 Soetusmaksumus 1 428,9 18 242,0 1 009,1 6 870,6 387,9 2 046,3 29 984,8 Kogunenud kulum -7 454,3 -567,9 -3 957,4 -174,7 -12 154,3 Keskmine kulumi norm 4,5% 7,5% 12,6% 7,9% Kapitalirendi tingimustel renditud, 54,3 0,0 131,6 0,1 186,0 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 171,2 131,0 0,0 11,2 0,3 313,7 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 5,8 207,8 0,0 44,1 0,0 257,7 Kokku liikumised 2024 61,3 360,3 70,7 51,3 12,7 802,5 1 358,8 Soetused ja parendused 46,8 66,8 9,3 141,7 15,4 2 414,1 2 694,1 Kulum ja allahindlus -3,7 -681,3 -64,9 -342,1 -23,9 -116,1 -1 232,0 Müük müügihinnas -30,8 -23,6 0,0 -6,5 0,0 0,0 -60,9 Müügist saadud kasum 27,5 2,4 0,0 2,3 0,0 0,0 32,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,3 2,5 9,0 1,9 0,2 0,1 15,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 0,0 -4,0 0,0 0,0 0,0 -4,0 Ümberklassifitseerimine 7,4 991,4 121,3 281,5 21,2 -1 495,8 -73,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 -1,4 0,0 -27,8 -0,3 0,0 -29,5 lõppemisest Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,0 0,0 0,3 0,0 0,1 0,6 Ümberhindlus 12,6 3,5 0,0 0,0 0,1 0,1 16,3 243  tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja Kaitseots- tarbeline põhivara seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2024 1 490,2 11 148,0 511,9 2 964,5 225,9 2 848,8 19 189,3 Soetusmaksumus 1 490,2 18 958,9 1 141,9 7 054,3 413,7 2 848,8 31 907,8 Kogunenud kulum -7 810,9 -630,0 -4 089,8 -187,8 -12 718,5 Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,9% 6,0% Kapitalirendi tingimustel renditud, 78,1 0,0 83,6 0,1 161,8 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 177,7 130,3 0,0 1,7 0,2 309,9 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,1 177,7 0,0 37,0 0,0 217,8 B. Valitsussektor Hooned ja raja- Muu põhivara Kaitseotstar- beline põhi- tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja seadmed maksed Kokku tised vara Maa Jääk seisuga 31.12.2022 797,1 7 133,7 383,8 817,7 199,3 754,3 10 085,9 Soetusmaksumus 797,1 11 936,3 898,8 1 873,1 354,5 754,3 16 614,1 Kogunenud kulum -4 802,6 -515,0 -1 055,4 -155,2 -6 528,2 Kokku liikumised 2023 13,1 893,6 57,4 45,3 2,5 281,4 1 293,3 Soetused ja parendused 19,8 121,1 4,6 113,0 10,6 1 302,8 1 571,9 Kulum ja allahindlus -0,1 -529,6 -71,2 -144,9 -27,8 -3,3 -776,9 Müük müügihinnas -40,6 -4,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 -45,4 Müügist saadud kasum 32,2 1,5 0,0 0,5 0,0 0,0 34,2 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -3,6 1,0 0,0 7,7 0,1 0,0 5,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,5 9,0 11,6 9,5 0,2 0,0 30,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,3 -1,2 0,0 0,0 -0,2 -1,7 Ümberklassifitseerimine 0,9 1 293,5 113,6 60,2 19,4 -1 017,9 469,7 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 lõppemisest Ümberhindlus 4,0 1,4 0,0 0,1 0,0 0,0 5,5 Jääk seisuga 31.12.2023 810,2 8 027,3 441,2 863,0 201,8 1 035,7 11 379,2 Soetusmaksumus 810,2 13 438,8 1 009,1 1 946,5 347,0 1 035,7 18 587,3 Kogunenud kulum -5 411,5 -567,9 -1 083,5 -145,2 -7 208,1 Keskmine kulumi norm 4,2% 7,5% 7,6% 7,9% Kapitalirendi tingimustel renditud, 43,0 0,0 86,3 0,1 129,4 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 107,0 0,0 0,4 0,3 110,8 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,3 88,7 0,0 0,0 0,0 92,0 Kokku liikumised 2024 51,6 324,4 70,7 66,6 9,5 374,7 897,5 Soetused ja parendused 38,0 48,4 9,2 106,7 10,0 1 445,6 1 657,9 Kulum ja allahindlus -0,1 -537,2 -64,9 -131,0 -20,5 -1,8 -755,5 Müük müügihinnas -30,6 -21,5 0,0 -1,1 0,0 0,0 -53,2 Müügist saadud kasum 27,4 1,2 0,0 0,9 0,0 0,0 29,5 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,1 2,8 0,0 0,5 0,0 0,0 3,4 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,3 2,1 9,1 1,9 0,2 0,0 14,6 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -1,5 -4,0 -0,2 0,0 0,0 -5,7 Ümberklassifitseerimine 3,0 827,2 121,3 88,8 19,7 -1 069,2 -9,2 Ümberhindlus 12,5 2,9 0,1 0,1 0,1 15,7 Jääk seisuga 31.12.2024 861,8 8 351,7 511,9 929,6 211,3 1 410,4 12 276,7 Soetusmaksumus 861,8 14 043,2 1 141,9 2 073,7 368,4 1 410,4 19 899,4 Kogunenud kulum -5 691,5 -630,0 -1 144,1 -157,1 -7 622,7 Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,6% 5,7% 244  Hooned ja raja- Muu põhivara Kaitseotstar- beline põhi- tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja seadmed maksed Kokku tised vara Maa Kapitalirendi tingimustel renditud, 57,3 0,0 74,9 0,1 132,3 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 9,1 118,7 0,0 0,4 0,2 128,4 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 0,6 67,2 0,0 0,0 0,0 67,8 Lisa c9 Immateriaalne põhivara mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 429,9 374,9 291,8 242,8 Soetusmaksumus 971,3 863,4 700,9 604,6 Kogunenud kulum -541,4 -488,5 -409,1 -361,8 Kokku liikumised 49,1 55,0 30,1 49,0 Soetused ja parendused 141,9 145,1 103,1 110,8 Kulum ja allahindlus -94,2 -87,9 -74,0 -65,6 Ümberklassifitseerimine 0,8 -1,4 1,0 3,8 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,4 -0,8 0,0 0,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja lõppemisest -0,8 0,0 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 479,0 429,9 321,9 291,8 Soetusmaksumus 1 085,9 971,3 783,7 700,9 Kogunenud kulum -606,9 -541,4 -461,8 -409,1 Keskmine kulumi norm (%) 9,2% 9,6% 10,0% 10,0% Lisa c10 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Transport 605,8 476,2 540,4 426,8 Kütus ja energia 908,8 899,9 1,3 32,6 Muu majandus 115,9 139,1 52,1 54,4 Elamu- ja kommunaalmajandus 53,7 62,6 22,7 26,7 Keskkonnakaitse 18,8 21,5 13,1 12,5 Haridus 205,2 256,4 205,7 257,1 Vaba aeg, kultuur, religioon 121,4 135,6 119,2 133,9 Riigikaitse 521,1 377,7 525,4 379,2 Avalik kord ja julgeolek 48,5 56,3 48,5 56,5 Tervishoid 81,5 155,7 80,7 155,3 Sotsiaalne kaitse 26,1 30,1 26,1 30,0 Üldised valitsussektori teenused 130,7 120,8 127,3 119,8 Kokku põhivara soetus 2 837,5 2 731,9 1 762,5 1 684,8 245 Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 2,3 mln euro võrra (2023. a suurenemine 85,9 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 27,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 48,5 mln eurot). Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitali- seeritud intressikuludega (vt lisa c24). Lisa c11 Bioloogilised varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Jääk perioodi alguses 2 494,2 2 251,5 34,0 33,7 Müük müügihinnas -0,2 -0,4 -0,2 -0,4 Müügist saadud kasum 0,1 0,2 0,2 0,2 Õiglase väärtuse muutus -501,5 242,9 -22,9 0,5 Jääk perioodi lõpus 1 992,6 2 494,2 11,1 34,0 Sh käibevara 98,5 69,6 0,8 3,1 Sh põhivara 1 894,1 2 424,6 10,3 30,9 Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 1 980,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 2 438,8 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 87,2 mln eurot (31.12.2023 seisuga 59,8 mln eurot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 10,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 33,5 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 0,8 mln eurot (31.12.2023 seisuga 3,1 mln eurot). Lisa c12 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 17 330,1 15 480,2 15 315,1 2 367,1 1 901,6 1 593,3 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 90,6 86,2 83,2 71,8 65,6 66,3 Intressivõlad 96,7 95,6 55,1 61,0 32,8 17,9 Muud viitvõlad 44,9 21,7 33,3 1,5 1,5 0,8 Toetuste andmise kohustised 306,3 309,3 276,9 322,1 320,8 324,6 Taastuvenergia tasud toetuste and- 18,8 20,4 6,2 0,0 0,0 0,0 miseks Ringluses olevad pangatähed 4 352,1 4 027,8 4 071,6 0,0 0,0 0,0 Klientide hoiused 10 390,7 9 429,6 9 601,9 34,1 86,2 108,8 Tagatisdeposiidid 47,9 41,3 45,4 38,4 31,0 36,8 Varade müügiga seotud kohustised 0,0 9,2 54,0 0,0 0,0 0,0 (vt lisa a15) Kohustis saastekvootide vahetuste- 79,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 hingust (vt lisa a15) Muud kohustised 71,0 76,0 32,8 36,7 37,9 32,2 Sihtfinantseerimiseks saadud ette- 1 787,7 1 319,1 991,3 1 779,1 1 308,7 982,8 maksed (vt lisa c15) Muud tulevaste perioodide tulud 43,6 44,0 63,4 22,4 17,1 23,1 246  Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Pikaajalised kohustised ja saadud 88,5 83,0 76,8 58,4 51,7 44,7 ettemaksed Võlad tarnijatele 15,0 11,4 6,8 7,0 5,9 3,6 Intressivõlad (vt lisa a17) 39,8 34,1 30,3 39,8 34,1 30,3 Edasilükkunud ettevõtte tulumaksu kohustised (vt lisa a15) 18,8 13,7 12,9 0,0 0,0 0,0 Muud kohustised 3,1 11,8 13,3 1,5 1,4 1,5 Muud tulevaste perioodide tulud 11,8 12,0 13,5 10,1 10,3 9,3 Kokku muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 17 418,6 15 563,2 15 391,9 2 425,5 1 953,3 1 638,0 Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4). Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud pankade arvelduskontod, sh kohustusliku reservi katmiseks, üleööde- posiidid ja vahendid, mis ei ole vabalt kasutatavad, 9 896,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 8 973,1 mln eurot) ning Rahvus- vahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikute vastaskirje 370,6 mln eurot (31.12.2023 seisuga 359,2 mln eurot). Lisa c13 Eraldised mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- Kokku sed sed Kokku sed sed Jääk seisuga 31.12.2022 888,0 4 124,8 5 012,8 406,2 4 075,2 4 481,4 Pensionieraldised 381,6 4 023,5 4 405,1 381,3 4 023,0 4 404,3 Keskkonnakaitselised eraldised 431,5 26,8 458,3 0,0 0,3 0,3 Kohtukulude eraldised 3,2 4,0 7,2 3,2 4,0 7,2 Garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi- 15,9 44,1 60,0 9,4 44,1 53,5 sed Muud eraldised 55,8 26,4 82,2 12,3 3,8 16,1 Kokku liikumised 2023 -409,6 511,6 102,0 -252,0 502,3 250,3 Eraldiste moodustamine 331,0 484,0 815,0 6,4 474,4 480,8 Väljamaksed ja kasutamised -874,7 -0,7 -875,4 -391,4 0,0 -391,4 Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress 0,0 162,4 162,4 0,0 160,7 160,7 Ümberklassifitseerimine 134,1 -134,1 0,0 133,0 -132,8 0,2 Jääk seisuga 31.12.2023 478,4 4 636,4 5 114,8 154,2 4 577,5 4 731,7 Pensionieraldised 137,2 4 517,0 4 654,2 136,0 4 516,5 4 652,5 Keskkonnakaitselised eraldised 206,6 27,8 234,4 0,0 0,3 0,3 Kohtukulude eraldised 2,3 4,6 6,9 2,1 4,5 6,6 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldi- 99,3 48,5 147,8 6,9 48,5 55,4 sed Muud eraldised 33,0 38,5 71,5 9,2 7,7 16,9 Kokku liikumised 2024 17,6 338,0 355,6 22,7 346,0 368,7 Eraldiste moodustamine 210,7 320,1 530,8 12,6 310,1 322,7 Väljamaksed ja kasutamised -339,2 -0,5 -339,7 -134,5 0,0 -134,5 Muutused valitseva mõju lõppemisest -0,5 -17,6 -18,1 0,0 0,0 0,0 Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress 0,0 182,6 182,6 0,0 180,5 180,5 Ümberklassifitseerimine 146,6 -146,6 0,0 144,6 -144,6 0,0 Jääk seisuga 31.12.2024 496,0 4 974,4 5 470,4 176,9 4 923,5 5 100,4 247  Avalik sektor Valitsussektor Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- Kokku sed sed Kokku sed sed Pensionieraldised 153,9 4 865,0 5 018,9 152,9 4 864,3 5 017,2 Keskkonnakaitselised eraldised 127,3 31,6 158,9 0,0 0,5 0,5 Kohtukulude eraldised 4,0 9,2 13,2 3,3 9,2 12,5 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldi- sed 178,4 43,5 221,9 8,1 43,4 51,5 Muud eraldised 32,4 25,1 57,5 12,6 6,1 18,7 Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringutega seotud riskide katteks summas 169,0 mln eurot (31.12.2023 seisuga 90,9 mln eurot). Lisa c14 Laenukohustised mln eurot A. Avalik sektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7 Kuni 1 aasta 1 085,2 661,6 21,5 1 768,3 1 kuni 5 aastat 150,5 1 532,6 76,2 1 759,3 Üle 5 aasta 2 546,4 2 169,2 84,5 4 800,1 Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1 Kuni 1 aasta 529,8 903,4 25,3 1 458,5 1 kuni 5 aastat 133,9 2 354,7 65,7 2 554,3 Üle 5 aasta 3 064,1 2 490,3 77,9 5 632,3 Jääk seisuga 31.12.2024 5 364,2 5 676,0 148,0 11 188,2 Kuni 1 aasta 985,0 669,6 22,4 1 677,0 1 kuni 5 aastat 173,4 2 720,3 52,1 2 945,8 Üle 5 aasta 4 205,8 2 286,1 73,5 6 565,4 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7 Saadud 1 321,4 2 075,7 32,4 3 429,5 Ümberhindlused 0,0 0,5 0,1 0,6 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -4,4 -4,4 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- 0,0 -3,3 0,0 -3,3 sest Laenunõuetega tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Tagasi makstud -1 392,2 -675,0 -42,1 -2 109,3 Laenukulu amortisatsioon 16,5 -8,1 0,7 9,1 Jääk seisuga 31.12.2023 3 727,8 5 748,4 168,9 9 645,1 Saadud 3 933,3 817,9 17,9 4 769,1 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- 0,0 0,0 -2,8 -2,8 sest Valuuta ümberhindluse kursivahed 0,0 0,1 0,1 0,2 Tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -2,6 -7,4 Tagasi makstud -2 302,2 -889,8 -33,5 -3 225,5 248  Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Laenukulu amortisatsioon 5,3 4,2 0,0 9,5 Jääk seisuga 31.12.2024 5 364,2 5 676,0 148,0 11 188,2 Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -91,2 -165,2 -7,9 -264,3 Keskmine intressimäär 2,4% 3,3% 4,5% 2,9% Intressikulu 2024 (vt lisa c24) -146,0 -240,8 -9,2 -396,0 Keskmine intressimäär 3,2% 4,2% 5,8% 3,8% B. Valitsussektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0 Kuni 1 aasta 359,8 211,5 12,0 583,3 1 kuni 5 aastat 16,5 1 022,3 35,2 1 074,0 Üle 5 aasta 2 549,6 2 027,6 78,5 4 655,7 Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1 Kuni 1 aasta 522,1 219,9 13,5 755,5 1 kuni 5 aastat 7,7 1 288,1 35,8 1 331,6 Üle 5 aasta 3 064,0 2 157,6 74,4 5 296,0 Jääk seisuga 31.12.2024 5 238,0 3 674,3 112,5 9 024,8 Kuni 1 aasta 977,4 344,8 10,4 1 332,6 1 kuni 5 aastat 54,8 1 412,2 37,2 1 504,2 Üle 5 aasta 4 205,8 1 917,3 64,9 6 188,0 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0 Saadud 1 321,4 610,9 10,9 1 943,2 Ümberklassifitseerimine 0,0 46,0 1,1 47,1 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja lõppemi- 9,3 0,1 0,0 9,4 sest Laenukulu amortisatsioon 0,0 -4,8 0,0 -4,8 Tagasi makstud -662,8 -248,0 -14,0 -924,8 Jääk seisuga 31.12.2023 3 593,8 3 665,6 123,7 7 383,1 Saadud 3 933,3 372,4 5,4 4 311,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 5,2 0,0 5,2 Tasaarveldatud (vt lisa a17) 0,0 -4,8 -0,1 -4,9 Laenukulu amortisatsioon 5,3 0,1 0,0 5,4 Tagasi makstud -2 294,4 -364,2 -16,5 -2 675,1 Jääk seisuga 31.12.2024 5 238,0 3 674,3 112,5 9 024,8 Intressikulu 2023 (vt lisa c24) -67,9 -98,5 -5,7 -172,1 Keskmine intressimäär 2,1% 2,8% 4,6% 2,5% Intressikulu 2024 (vt lisa c24) -138,7 -126,9 -6,1 -271,7 Keskmine intressimäär 3,1% 3,5% 5,2% 3,3% Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8. 249 Lisa c15 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A.1. Avalik sektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 713,5 919,2 1 274,6 875,4 1 154,0 1 143,1 769,1 1 550,4 Muu välisabi 16,6 69,1 79,1 23,2 161,3 202,4 22,8 232,2 Kodumaised toetused 0,3 3,0 54,5 0,4 3,8 57,6 0,2 5,1 Saadud toetused kokku 730,4 991,3 1 408,2 899,0 1 319,1 1 403,1 792,1 1 787,7 Seoses taastuvenergia toetuste kajastamisega on avalikus sektoris tagasiulatuvalt vähendatud 2023. a saadud toetusi 21,3 mln euro võrra (kodumaised toetused tegevuskuludeks, vt lisa a19). Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2024 2023 soetuse vahen- soetuse vahen- kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- soetuseks soetuseks damiseks damiseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Põllumajandus 13,7 225,5 7,2 50,3 13,3 234,1 9,7 57,4 Transport 9,2 0,2 229,2 4,3 6,0 0,1 182,6 12,3 Muu majandus 48,0 12,5 116,3 29,3 45,7 15,7 177,1 44,9 Haridus 122,3 26,4 0,8 0,2 99,4 26,9 81,9 0,5 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,3 0,0 1,3 64,6 0,2 0,0 3,7 36,7 Keskkonnakaitse 11,7 1,8 5,1 10,0 21,7 2,0 5,8 10,5 Üldised valitsussektori teenused 79,2 4,1 31,7 2,1 71,1 4,8 28,6 2,1 Tervishoid 3,3 0,0 28,0 0,0 5,8 0,2 97,0 1,1 Sotsiaalne kaitse 14,6 0,2 0,6 0,0 28,1 2,1 4,2 4,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 10,0 3,2 0,8 1,1 6,2 2,3 0,6 0,7 Riigikaitse 17,7 120,0 70,8 4,1 9,7 0,2 35,6 0,0 Avalik kord ja julgeolek 15,0 0,0 6,2 0,2 11,4 0,1 3,6 0,2 Saadud toetused kokku 345,0 393,9 498,0 166,2 318,6 288,5 630,4 170,7 Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 17,7 mln eurot välisabi (2023. a 35,3 mln eurot), sh 10,7 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2023. a 2,9 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 560,1 mln eurot (2023. a 459,2 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondi- dest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete suurenemisega 24,8 mln euro võrra (2023. a suurenemine 182,8 mln eurot) ja nõuete vähenemisega 106,9 mln euro võrra (2022. a suurenemine 156,8 mln eurot). 250  A2. Valitsussektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 712,9 914,7 1 229,6 875,1 1 148,8 1 062,4 765,0 1 545,3 Muu välisabi 16,6 65,3 78,7 20,2 156,1 201,5 22,9 228,7 Kodumaised toetused 0,3 2,8 54,8 0,3 3,8 57,1 0,3 5,1 Saadud toetused kokku 729,8 982,8 1 363,1 895,6 1 308,7 1 321,0 788,2 1 779,1 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2024 2023 Tulu põhivara soetu- Tulu põhivara soetu- tuse vahendamiseks tuse vahendamiseks Tulu tegevuskulude Tulu tegevuskulude Tulu põhivara soe- Tulu põhivara soe- Tulu tegevuskulu- Tulu tegevuskulu- vahendamiseks vahendamiseks deks deks seks seks Põllumajandus 13,0 225,7 7,2 50,3 13,0 234,2 9,7 57,4 Transport 8,8 0,4 228,2 5,0 5,8 0,1 173,0 13,0 Muu majandus 45,3 10,1 19,0 50,8 44,3 15,9 141,4 45,3 Haridus 122,2 26,6 0,8 0,2 99,2 27,1 81,9 0,5 Keskkonnakaitse 11,5 2,0 3,6 11,5 19,7 4,0 0,0 16,6 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,3 0,0 0,7 64,6 0,1 0,0 3,8 36,8 Sotsiaalne kaitse 14,5 0,3 0,6 0,0 28,1 2,1 4,2 4,3 Tervishoid 3,3 0,0 28,0 0,0 5,8 0,2 96,9 1,2 Vaba aeg, kultuur, religioon 10,2 3,2 0,8 1,1 6,4 2,3 0,6 0,7 Üldised valitsussektori teenused 79,0 4,3 31,7 2,1 71,2 4,8 27,7 3,0 Riigikaitse 17,7 120,0 70,8 4,1 9,7 0,2 35,6 0,0 Avalik kord ja julgeolek 15,0 0,0 6,3 0,2 11,4 0,1 3,6 0,2 Saadud toetused kokku 340,8 392,6 397,7 189,9 314,7 291,0 578,4 179,0 Vahendamiseks saadud tulu 582,5 mln eurot (2023. a 470,0 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põ- hivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete suurenemisega 21,3 mln euro võrra (2023. a suurenemine 182,4 mln eurot) ja nõuete vähenemisega 106,7 mln euro võrra (2023. a suurenemine 154,1 mln eurot). B. Antud toetused Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Pensionid -2 845,1 -2 544,8 -2 845,1 -2 544,8 Ajutise töövõimetuse hüvitised -153,9 -155,2 -153,9 -155,2 Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -260,3 -237,6 -260,3 -237,6 Muud ravikindlustustoetused -528,2 -467,2 -532,9 -471,5 Töötuskindlustustoetused -191,3 -179,0 -191,3 -179,0 Peretoetused -801,8 -877,7 -801,8 -877,7 Toimetulekutoetus -56,5 -58,4 -56,5 -58,4 Muud sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud toetu- sed ja teenused -50,4 0,0 -50,4 0,0 Toetused töötutele -60,5 -59,9 -60,5 -59,9 251  Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Toetused puudega inimestele -115,1 -84,5 -115,1 -84,5 Töövõimetoetused -467,9 -427,1 -467,9 -427,1 Eakate sotsiaalhoolekandeteenused ja toetused -39,7 -41,8 -39,7 -41,8 Õppetoetused -60,1 -53,1 -60,1 -53,1 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -171,0 -165,8 -171,0 -165,8 Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -44,6 -67,7 -44,6 -67,7 Muud sotsiaaltoetused -46,8 -48,2 -47,0 -48,2 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 240,1 -1 224,2 -1 197,9 -1 212,8 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -213,7 -235,0 -252,5 -260,2 Kokku antud toetused -7 347,0 -6 927,2 -7 348,5 -6 945,3 Seoses taastuvenergia toetuste kajastamisega on avalikus sektoris tagasiulatuvalt suurendatud 2023. a antud toetusi 53,5 mln euro võrra (antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks, vt lisa a19). 2024. a korrastati sotsiaaltoetuste valdkonnas kontoplaani (2024. a oli muutuste rakendamine vabatahtlik). Sotsiaalhoole- kande seaduse alusel hakatakse antud toetusi ja teenuseid kajastama eraldi kontogrupis. Varem olid need kajastatud eri- nevates kontogruppides, sh majandamiskuludes. Tagasiulatuvalt ei ole võimalik andmeid korrigeerida. Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 10,0 mln euro võrra (2023. a vähenemine 6,9 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 3,0 mln euro võrra (2023. a suurenemine 5,2 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 14,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 26,3 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 37,2 mln euro võrra (2023. a suurenemine 1,6 mln eurot). Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks Põllumajandus -247,4 -58,7 -266,7 -67,1 -247,5 -58,8 -267,7 -67,1 Transport -105,6 -5,4 -110,7 -14,7 -116,2 -6,5 -121,2 -15,5 Muu majandus -118,5 -32,3 -161,9 -47,8 -62,0 -61,3 -135,7 -58,7 Haridus -120,1 -0,2 -106,7 -0,7 -120,5 -0,2 -107,1 -0,7 Keskkonnakaitse -10,5 -18,5 -9,9 -14,7 -11,6 -24,1 -12,9 -24,9 Elamu- ja kommu- naalmajandus -3,7 -74,4 -4,2 -64,5 -3,7 -76,7 -3,4 -65,7 Sotsiaalne kaitse -19,1 0,0 -22,8 -4,3 -19,1 0,0 -22,8 -4,4 Tervishoid -11,3 -0,1 -8,7 -1,4 -11,3 -0,1 -8,9 -1,4 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon -148,0 -6,0 -139,4 -6,9 -149,2 -6,3 -140,9 -7,8 Üldised valitsussek- tori teenused -317,6 -5,9 -375,7 -9,9 -318,5 -6,3 -374,7 -11,0 Riigikaitse -133,9 -8,1 -11,7 -1,2 -133,9 -8,1 -11,7 -1,2 Avalik kord ja julge- olek -4,4 -4,1 -5,8 -1,8 -4,4 -4,1 -5,8 -1,8 Kokku antud toetu- sed -1 240,1 -213,7 -1 224,2 -235,0 -1 197,9 -252,5 -1 212,8 -260,2 Seoses taastuvenergia toetuste kajastamisega on tagasiulatuvalt suurendatud 2023. a antud toetusi 53,5 mln euro võrra. Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 499,8 mln eurot (2023. a 544,7 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 308,1 mln eurot (2023. a 369,5 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 495,9 mln eurot (2023. a 543,2 mln eu- rot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 307,0 mln eurot (2023. a 368,4 mln eurot). 252 Lisa c16 Reservid mln eurot Moodustamine/ Moodustamine/ Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga vähendamine vähendamine 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 2023 2024 Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 423,9 16,3 440,2 13,1 453,3 Riigi muud reservid (vt lisa a20) 50,4 1,0 51,4 0,3 51,7 Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4 Tervisekassa reservkapital ja riski- 137,2 21,8 159,0 16,9 175,9 reserv Töötukassa reservkapital 92,0 0,0 92,0 0,0 92,0 Valitsussektori reservid kokku 703,9 39,1 743,0 30,3 773,3 Eesti Panga reservkapital 485,8 0,0 485,8 0,0 485,8 Avaliku sektori reservid kokku 1 189,7 39,1 1 228,8 30,3 1 259,1 Tervisekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust. Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust. Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist. Lisa c17 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed mln eurot Kulu ebatõe- Kulu edasi- näoliselt lae- Avalik sektor Valitsussektor suunamisest kuvaks arva- (vt lisa c23) misest (vt lisa c23) 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlus- tusmaksed 5 392,7 5 071,9 5 392,7 5 071,9 -503,6 -481,0 -12,5 -10,8 Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 972,7 2 796,0 2 972,7 2 796,0 -324,5 -309,4 -7,2 -6,2 Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 929,4 1 811,2 1 929,4 1 811,2 0,0 0,0 -4,7 -4,0 Töötuskindlustusmaksed 311,6 293,0 311,6 293,0 0,0 0,0 -0,6 -0,5 Kogumispensioni maksed 179,0 171,7 179,0 171,7 -179,1 -171,6 0,0 -0,1 Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 262,7 3 936,0 4 300,0 3 966,5 0,0 0,0 -23,3 -13,8 Käibemaks 3 188,0 2 879,3 3 193,1 2 884,1 0,0 0,0 -23,3 -14,2 Aktsiisimaks 1 016,1 1 005,1 1 027,7 1 015,0 0,0 0,0 0,0 0,4 Alkoholilt 252,7 262,4 252,7 262,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Tubakalt 249,7 251,4 249,7 251,4 0,0 0,0 0,0 0,4 Kütuselt 512,3 490,2 515,2 493,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Elektrilt 1,2 0,9 9,9 7,7 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud aktsiisimaksud 0,2 0,2 0,2 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 37,5 32,7 58,1 48,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Parkimistasud 10,0 8,9 10,0 8,9 0,0 0,0 0,0 0,0 Reklaamimaks 8,1 7,7 8,1 7,7 0,0 0,0 0,0 0,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 3,0 2,3 3,0 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulumaks 3 822,5 3 092,4 3 866,8 3 141,9 0,0 0,0 -6,1 -7,4 Füüsilise isiku tulumaks 2 693,9 2 388,3 2 693,9 2 388,3 0,0 0,0 -4,7 -5,2 Juriidilise isiku tulumaks 1 128,6 704,1 1 172,9 753,6 0,0 0,0 -1,4 -2,2 Omandimaksud 53,9 52,5 60,7 60,9 0,0 0,0 -0,2 -0,1 253  Kulu ebatõe- Kulu edasi- näoliselt lae- Avalik sektor Valitsussektor suunamisest kuvaks arva- (vt lisa c23) misest (vt lisa c23) 2024 2023 2024 2023 2024 2023 2024 2023 Maamaks 49,1 47,6 55,9 56,0 0,0 0,0 -0,2 -0,1 Raskeveokimaks 4,8 4,9 4,8 4,9 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 44,7 40,6 44,7 40,6 -33,6 -30,0 0,0 0,0 Maksud kokku 13 576,5 12 193,4 13 664,9 12 281,8 -537,2 -511,0 -42,1 -32,1 Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse ja tollimaks Euroopa Komisjonile. Lisa c18 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Riigilõivud 93,1 88,1 93,6 88,6 Tulu majandustegevusest 3 746,7 4 034,8 885,6 978,2 Tulu elektrienergia müügist 1 544,8 1 585,2 7,5 8,4 Tulu gaasienergia müügist 109,5 103,0 0,0 0,0 Tulu transporditeenustelt 288,8 301,8 64,2 60,4 Tulu põllu- ja metsamajandusest 260,3 315,3 9,7 9,2 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 184,6 212,4 0,0 0,2 Tulu soojusenergia müügist 90,5 76,7 7,2 8,0 Tulu haridusalasest tegevusest 131,3 121,8 134,0 124,4 Tulu sideteenustelt 130,6 119,3 2,7 2,5 Üür ja rent 79,4 75,3 40,7 38,8 Tulu tervishoiust 97,8 95,5 87,4 85,5 Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 84,1 80,0 11,3 9,3 Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 62,1 58,4 60,9 57,3 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 53,7 50,2 53,7 50,1 Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 30,8 27,6 26,7 23,6 Saastekvootide müük 254,7 360,3 254,6 360,0 Õiguste müük 35,0 28,1 25,1 18,6 Muu toodete ja teenuste müük 308,7 423,9 99,9 121,9 Kokku kaupade ja teenuste müük 3 839,8 4 122,9 979,2 1 066,8 Lisa c19 Muud tulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 36,7 39,0 33,8 37,5 Intressitulu maksuvõlgadelt 18,8 18,7 18,9 19,1 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 8,1 10,7 8,1 10,6 254  Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Trahvid ja muud varalised karistused 37,6 30,6 37,5 31,3 Tulu loodusressursside kasutada andmisest 37,8 37,7 63,4 69,4 Saastetasud ja keskkonnahäiringute hüvitised 19,5 19,2 36,5 34,0 Teekasutustasud 26,2 20,8 26,3 20,9 Kasum/kahjum varude müügist 20,0 10,4 18,9 8,7 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 56,8 225,7 0,0 0,0 Muud tulud 40,7 35,4 16,8 22,9 Muud tulud kokku 302,2 448,2 260,2 254,4 Lisa c20 Tööjõukulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -43,8 -42,2 -43,8 -42,2 Ametnikud -612,2 -589,0 -612,2 -589,0 Nõukogude ja juhatuste liikmed -35,5 -33,5 -20,4 -19,2 Töötajad -3 107,2 -2 842,2 -2 723,6 -2 470,0 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -3 798,7 -3 506,9 -3 400,0 -3 120,4 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -87,0 -85,0 -82,4 -79,5 Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -99,9 -161,9 -99,9 -161,9 Töötasukulud kokku -3 985,6 -3 753,8 -3 582,3 -3 361,8 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 562 611 562 611 Ametnikud 19 670 19 525 19 670 19 525 Nõukogude ja juhatuste liikmed 668 613 414 388 Töötajad 117 413 116 895 104 911 103 450 Keskmine töötajate arv kokku 138 313 137 644 125 557 123 974 Muud tööjõukulud Erisoodustused -20,9 -22,7 -17,3 -17,0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -1 304,1 -1 205,4 -1 174,5 -1 078,9 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 47,2 43,1 14,8 12,9 Muud tööjõukulud kokku -1 277,8 -1 185,0 -1 177,0 -1 083,0 Tööjõukulud kokku -5 263,4 -4 938,8 -4 759,3 -4 444,8 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c21 Majandamiskulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Tootmiskulud -1 190,5 -1 148,7 -10,6 -9,2 255  Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -410,7 -396,7 -433,3 -433,4 Meditsiinitarbed ja -teenused -305,0 -284,7 -302,3 -280,7 Rajatiste majandamiskulud -314,0 -281,8 -226,8 -226,8 Sõidukite majandamiskulud -205,6 -241,7 -120,7 -118,7 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -390,8 -210,6 -390,6 -210,8 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -218,6 -194,2 -184,4 -162,9 Administreerimiskulud -154,3 -149,7 -122,1 -119,7 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -133,7 -149,0 -109,4 -124,2 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -129,2 -132,5 -119,7 -123,6 Sotsiaalteenused -34,0 -121,7 -34,0 -121,8 Toiduained ja toitlustusteenused -94,1 -93,1 -92,5 -91,5 Õppevahendite ja koolituse kulud -121,6 -89,1 -121,6 -89,4 Lähetuskulud -75,9 -73,8 -72,0 -69,7 Personali koolituskulud -41,8 -41,4 -36,1 -34,3 Muu erivarustus ja materjalid -21,7 -41,1 -18,2 -38,1 Transporditeenused -38,4 -39,4 -33,2 -32,5 Uurimis- ja arendustööd -32,7 -30,4 -29,2 -26,5 Eri- ja vormiriietus -19,5 -14,6 -17,2 -13,5 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus 2,6 -5,6 2,9 -5,1 Muud mitmesugused majanduskulud -41,7 -47,8 -37,9 -47,5 Kokku majandamiskulud -3 971,2 -3 787,6 -2 508,9 -2 379,9 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Sotsiaalteenuste kulude vähenemine, vt lisa a26. Lisa c22 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -9,1 -10,8 -6,9 -8,3 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -1 232,0 -1 772,1 -755,5 -776,9 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -94,2 -87,9 -74,0 -65,6 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 335,3 -1 870,8 -836,4 -850,8 Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c23 Muud kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest -49,4 -39,6 -49,4 -39,6 Maksunõuded (vt lisa c17) -42,1 -32,1 -42,1 -32,1 256  Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Intressinõuded maksuvõlgadelt -5,8 -5,2 -5,8 -5,2 Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 Trahvinõuded -1,2 -1,3 -1,2 -1,3 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 0,2 -0,5 0,2 -0,5 Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -538,6 -512,5 -538,6 -512,5 Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -537,2 -511,0 -537,2 -511,0 Lõivude edasiandmine -1,4 -1,5 -1,4 -1,5 Muud kulud -288,8 -628,6 -137,3 -176,2 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest 5,7 -2,4 5,8 -2,3 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -9,5 -2,5 -4,8 -1,7 Riigisaladusega seotud kulud -124,9 -133,3 -124,9 -133,3 Saastekvootide kulu -60,4 -205,4 0,0 0,0 Varude allahindlus -5,4 -47,1 -3,9 -30,4 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -64,8 -218,9 0,0 0,0 Muud kulud -29,5 -19,0 -9,5 -8,5 Lisa c24 Finantstulud ja –kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Tulem osalustelt (vt lisa c6) 1,8 71,8 217,9 234,3 Kapitaliosaluse meetodil 11,0 12,9 0,0 0,0 Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest -9,2 58,9 0,9 71,8 Dividenditulu 0,0 0,0 245,4 202,5 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 -28,4 -40,0 Intressikulu -870,8 -706,0 -451,6 -333,1 Laenukohustistelt (vt lisa c14) -396,0 -264,2 -271,7 -172,1 Kapitaliseeritud intressikulud 62,6 33,6 1,7 0,5 Diskonteeritud kohustistelt -182,8 -162,4 -180,5 -160,7 Eesti Panga intressikulu eurosüsteemisisestelt saldodelt -353,1 -311,8 0,0 0,0 Muudelt kohustistelt -1,5 -1,2 -1,1 -0,8 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 623,9 486,9 161,4 81,6 Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 108,4 69,5 80,4 49,5 Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 7,6 49,3 76,1 46,7 Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 153,5 76,9 0,0 0,0 Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest 77,6 -11,8 3,6 -14,7 Eesti Panga rahatulu puhastulem 257,4 287,3 0,0 0,0 Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 19,4 15,7 1,3 0,1 Muud finantstulud 2,9 27,7 3,0 3,2 Intressitulu laenudelt 0,3 0,3 1,3 1,4 Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 1,6 1,8 1,6 1,9 Muud finantstulud 1,0 25,6 0,1 -0,1 Muud finantskulud -0,5 -0,4 -0,4 -0,3 Finantstulud ja -kulud kokku -242,7 -120,0 -69,7 -14,3 Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga puhas intressitulu mitmesugustelt väärt- paberitelt ja tuletistehingutelt kokku -69,4 mln eurot (2023. a 1,4 mln eurot). 257 Lisa c25 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Avalik sektor 2024 2023 Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud sioon sioon Üldised valitsussek- tori teenused 397,8 209,4 92,3 615,5 1 315,0 376,1 188,1 85,6 470,2 1 120,0 Riigikaitse 214,2 513,7 98,1 67,8 893,8 197,5 324,2 103,2 64,7 689,6 Avalik kord ja julge- olek 424,0 95,4 27,5 56,4 603,3 413,7 94,0 29,6 68,9 606,2 Majandus 788,8 1 780,2 766,2 225,0 3 560,2 746,0 1 775,7 1 286,7 525,9 4 334,3 Keskkonnakaitse 75,5 117,6 20,1 0,8 214,0 69,0 134,2 21,3 1,8 226,3 Elamu- ja kommu- naalmajandus 61,8 76,3 59,0 2,2 199,3 57,6 75,1 60,6 1,9 195,2 Tervishoid 967,8 424,5 64,4 8,6 1 465,3 857,1 402,7 66,1 37,4 1 363,3 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 263,4 215,3 56,1 1,1 535,9 250,5 207,3 61,1 0,6 519,5 Haridus 1 719,4 416,9 127,4 1,6 2 265,3 1 580,1 405,1 132,4 1,9 2 119,5 Sotsiaalne kaitse 350,7 121,9 24,2 181,1 677,9 391,2 181,2 24,2 161,7 758,3 Kulud kokku 5 263,4 3 971,2 1 335,3 1 160,1 11 730,0 4 938,8 3 787,6 1 870,8 1 335,0 11 932,2 B. Valitsussektor 2024 2023 Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud sioon sioon Üldised valitsussek- tori teenused 373,4 212,1 90,6 262,3 938,4 353,9 198,5 83,9 158,3 794,6 Riigikaitse 214,2 520,4 98,1 67,8 900,5 197,5 334,6 103,2 64,7 700,0 Avalik kord ja julge- olek 424,1 97,4 27,5 56,3 605,3 413,7 95,8 29,6 68,9 608,0 Majandus 364,9 337,5 317,2 9,6 1 029,2 327,1 363,6 317,3 14,9 1 022,9 Keskkonnakaitse 63,2 108,1 10,9 0,2 182,4 58,0 125,5 12,1 0,7 196,3 Elamu- ja kommu- naalmajandus 34,2 65,4 22,8 0,9 123,3 30,3 64,5 23,7 0,7 119,2 Tervishoid 957,8 432,7 63,7 8,6 1 462,8 848,0 412,1 65,6 37,4 1 363,1 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 257,7 168,4 54,4 1,0 481,5 245,4 164,7 59,3 0,4 469,8 Haridus 1 719,1 441,8 127,0 1,6 2 289,5 1 579,7 435,5 131,9 1,9 2 149,0 Sotsiaalne kaitse 350,7 125,1 24,2 181,0 681,0 391,2 185,1 24,2 161,7 762,2 Kulud kokku 4 759,3 2 508,9 836,4 589,3 8 693,9 4 444,8 2 379,9 850,8 509,6 8 185,1 258 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenis- tuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23). Lisa c26 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad 18,4 4,8 5,8 188,9 291,4 587,0 Käibevara 7,8 4,7 5,7 140,3 243,7 535,5 Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 12,3 170,4 454,7 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 4,7 3,1 2,8 75,0 53,5 56,3 Muud nõuded ja ettemaksed 3,1 1,6 2,9 53,0 19,8 24,5 Põhivara 10,6 0,1 0,1 48,6 47,7 51,5 Muud nõuded ja ettemaksed 10,6 0,1 0,1 48,6 47,7 51,5 Kohustised 14,2 8,8 5,7 84,6 90,0 159,0 Lühiajalised kohustised 13,9 8,5 5,4 52,1 45,8 99,3 Võlad tarnijatele 5,9 6,9 4,4 18,7 22,4 32,1 Saadud maksude, lõivude, trahvide 1,9 0,6 0,3 7,7 6,2 12,8 ettemaksed Muud kohustised ja saadud ette- 6,1 1,0 0,7 22,2 12,8 49,0 maksed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 3,5 4,4 5,4 Pikaajalised kohustised 0,3 0,3 0,3 32,5 44,2 59,7 Muud kohustised ja saadud ette- 0,3 0,3 0,3 0,0 0,0 0,0 maksed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 32,5 44,2 59,7 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Avalik sektor Valitsussektor 2024 2023 2024 2023 Tegevustulud 17,8 18,7 156,9 165,5 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,6 3,9 92,1 92,3 Kaupade ja teenuste müük 10,2 10,7 16,2 17,5 Saadud toetused 0,2 0,1 0,6 0,6 Muud tulud 3,8 4,0 48,0 55,1 Tegevuskulud -47,2 -32,0 -224,9 -258,2 Antud toetused -12,6 -11,3 -81,5 -100,4 Majandamiskulud -34,5 -20,8 -143,4 -157,8 Muud tegevuskulud -0,1 0,1 0,0 0,0 Tegevustulem -29,4 -13,3 -68,0 -92,7 Finantstulud ja -kulud 11,4 9,9 220,8 170,2 Tulem osalustelt 11,4 13,0 217,9 162,6 Muud finantstulud ja -kulud 0,0 -3,1 2,9 7,6 Aruandeperioodi tulem -18,0 -3,4 152,8 77,5 Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). 259 Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega. Lisa c27 Olulised tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 Tingimuslikud kohustised 9 049,9 7 937,1 8 037,2 6 895,5 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 3 589,5 2 645,6 2 765,3 1 833,1 Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes fi- 2 044,9 2 035,9 2 044,2 2 035,3 nantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt 34,2 34,5 34,2 34,5 lisa a6) Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 231,1 271,9 71,8 96,0 Laenutagatiseks panditud käibevara 52,4 39,4 1,0 0,0 Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 1 991,1 1 982,3 1 982,1 1 979,9 Kohustused katkestamatutest kasutusrendilepin- 237,3 247,8 230,7 233,3 gutest Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõl- 746,9 305,3 844,9 358,1 mitud lepingute alusel) Kohtuasjadega seotud kohustised 114,9 370,2 57,0 321,2 Muud tingimuslikud kohustised 7,6 4,2 6,0 4,1 Tingimuslikud nõuded 343,8 423,4 40,5 39,0 Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 343,8 423,4 40,5 39,0 Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8. 260 Allkiri majandusaasta koondaruandele Riigi 31. detsembril 2024. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolidee- ritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalit- suse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on au- diti tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta. Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Jürgen Ligi rahandusminister 261  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 28.08.–02.09.2025 Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli aruanne Riigikogule Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Arvamus Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi raamatupidamise konsolideeritud tulemiks –0,7 miljardit eurot ja konsolideeritud aastaaruande õigsuse varade mahuks 31.12.2024. aasta seisuga 26,7 miljardit eurot, kohta kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta. Märkus varude saldo Riigikontrollil ei olnud võimalik veenduda riigi konsolideeritud ja kohta konsolideerimata bilansi kirjel „Varud“ 31.12.2024. aasta seisuga kajastatud Kaitseministeeriumi 1 varude saldo õigsuses summas 0,7 miljardit eurot, kuna Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata. Arvamus tehingute Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas seaduslikkuse kohta sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 16,2 miljardit, kulusid 16,6 miljardit, investeeringuid 0,9 miljardit ja finantseerimis- tehinguid 0,8 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Märkus eelarve Riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruandes on Kaitse- täitmise aruande ministeeriumi osas näidatud tegelikust väiksemana saadud kohta toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses, tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses. Riigikontroll on kahel järjestikusel aastal teinud samasisulise märkuse, kuna Kaitseministeerium ei ole riigieelarve täitmise aruandes lähtunud Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Kaitseministeerium on kaitseotstarbeliste varade soetamisel eelarve täitmise aruandes 1 Siin ja edaspidi on käsitletud Kaitseministeeriumi oma valitsemisala ulatuses kui riigiraamatupidamiskohustuslast. Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum. 1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kajastanud osa tehinguid hetkel, mil kaupade juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud, mitte siis, kui kaup on tegelikult Eestisse tarnitud ja kauba valdamisega seotud riskid on müüjalt Kaitseministeeriumile üle kandunud. 2023. aasta eelarve täitmise aruandes kajastas Kaitseministeerium põhjendamatult kokku 189,9 miljoni ning 2024. aastas 45,8 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid, mille tegelik tarne Eestisse toimus järgmisel eelarveaastal. Kaitseministeerium pidanuks nende varade ostu kajastama tegelikust tarnest lähtuvalt. Riigikontrolli peamised tähelepanekud Auditi peamised tähelepanekud Riigikontroll ei saa kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisel riigieelarvele riske. Riigikontrollile jäeti hinnangu andmiseks vajalikud lepinguid esitamata. 2024. aasta riigieelarve ja 2025. aasta riigieelarve seadusega on Kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning Kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata. Auditi käigus ei olnud võimalik kindlaks teha, et toetuse vahendamise lepingutega ei võetud riigieelarvele riske, kuna Riigikontrollile ei esitatud kõiki hinnangu andmiseks vajalikke lepinguid. Seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka sõlmitud lepingute rahaline kogumaht, kuid teada on, et 2024. aasta jooksul laekus Kaitseministeeriumile toetuse ettemaksu 533,2 miljonit eurot. Riigikontroll on auditis esitatud kolmes lepingus ja varem auditeeritud lepingutes näinud, et Kaitseministeerium on tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele võtnud ning varasemates tehingutes Eesti eelarveraha ajutiselt nende tehingute rahastamiseks kasutanud. Riigikontroll toob kuuendat aastat välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudused, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Riigikontroll tuvastas probleeme lepingute halduses ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises nii ressursihalduse infosüsteemis kui ka raamatupidamises. Ministeeriumite antavate riigisiseste toetuste jagamise põhimõtteid tuleks täpsustada, et tagada eelarveraha läbipaistev ja sihipärane kasutamine. Audit näitas, et riigisiseste toetuste jagamise probleemid on jäänud suuresti samaks, mis eelmisel aastal. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 2 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Auditi käigus ilmnes juhtumeid, kus toetusi oli jagatud konkreetseid eesmärke seadmata ja tundmata huvi, milleks raha kasutatud on. Üle poole riigisisestest toetustest makstakse tegevustoetustena. Riigieelarve seaduses sellist toetuse liiki ette nähtud ei ole. Tegevus- toetuste ja projektipõhiste toetuste eristamine on sätestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas, 2 mille kohaselt kaasneb tegevus- toetustega võrreldes projektipõhiste toetustega vabam rahakasutus. Näiteks ei pea määrama raha kasutamise täpset otstarvet, küsima tagasi toetuse kasutamata jääki ega kontrollima hiljem toetuse sihi- pärast kasutamist. Tegevustoetuste maksmisel esines ka olukordi, kus riigiasutused andsid toetust rohkem, kui toetuse saaja suutis ära kasutada. Et jagada toetusi (eelkõige tegevustoetusi, mis ei tulene eriseadustest) sihipäraselt ja senisest läbipaistvamalt, on vaja selgemaid reegleid. Endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jäänud raha jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat ning nende jääkide ülekandmisel järgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse ja Rahandusministeeriumi juhendiga kehtestatud nõuete vastu. Peamiselt seisnevad valitsemisalade eksimused selles, et eelarvejääkide üleviimisel muudetakse riigieelarve sihtotstarvet, mis üldjuhul ei ole lubatud. Rahandusministeerium on ülekandmisel ületanud Vabariigi Valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiite ning kandnud teist korda üle 2023. aasta eelarve jääke summas 36,3 miljonit eurot. Auditi tulemusel tegi Riigikontroll mitmeid soovitusi kaitseministrile ja Riigikontrolli rahandusministrile. soovitused Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab minister tagama sisekontrolli- süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas. Kaitseministril tuleb võtta tarvitusele meetmed, et tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest lähtumine ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid. Rahandusministril soovitas Riigikontroll vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ning tagada eelarvejääkide ülekandmiseks kehtestatud nõuete täitmine või hinnata regulatsiooni asjakohasust ja viia regulatsioon vastavusse tegelike vajadustega. Auditi aruande koostamise ajaks on Rahandusministeerium saatnud kooskõlastusringile riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muu hulgas täpsustada seadusepilti, Vabariigi Valitsuse reservi, riigisiseste 2 Rahandusministri 11.12.2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri). 3 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus toetuste, kulude sihtotstarbe muutmist ja kasutamata eelarveraha ülekandmist puudutavaid sätteid. Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega. Kaitseminister kinnitas, et on taasloonud Kaitseministeeriumi julgeoleku ja sisekontrolli osakonna ning siseaudiitori ametikoha valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside, sh lepingute haldamise, tõhustamiseks. Samuti plaanib ministeerium koostada tegevuskava varude raamatupidamisarvestuseks vajaliku info tagamiseks ning järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. Rahandusminister lubas vaadata üle valitsemisalade juhendamise protsessi, juhised ning täiendada vajadusel riigieelarve seadust või selle rakendusakte. Minister on algatanud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, milles on muu hulgas täpsustanud ja täiendanud riigisiseste toetuste jagamise üldpõhimõtteid ning Vabariigi Valitsuse reservist välja andmata eelarve kasutamata jäägi üle kandmata jätmise põhimõtet. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 4 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Sisukord Arvamus riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta 6 Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta 6 Riigikontroll ei anna hinnangut raamatupidamiskirjel „Varud“ kajastatud Kaitseministeeriumi saldo õigsuse kohta 6 Riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundusasutuse raamatupidamise aruanded on üldjuhul õiged 6 Eelarveraha on kasutatud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadustega, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta 7 Kaitsevägi ei esitanud detailset arvestust raamatupidamises arvele võetud varude ja nende inventeerimise kohta 7 Kaitseministeeriumi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige 10 Riigikontroll ei saa kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud riigieelarvele lubamatuid riske 12 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe finantsarvestusega seotud tööprotsess on vaatamata lubadustele jätkuvalt korrastamata 16 Riigisiseste toetuste jagamine tuleb muuta läbipaistvamaks 21 Vabariigi Valitsuse reservi ja 2024. aasta eelarve jäägi üleviimisel eksiti riigieelarve seaduse vastu 26 Sotsiaalkindlustusameti pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuur on tehtud ja raamatupidamisega võrreldud 34 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 35 Ülevaade majandusaasta koondaruandest 40 Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 43 Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused 44 Lisa 2. Ülevaade kulude ja investeeringute eelarve täitmisest valitsemisalade kaupa 2022–2024 45 5 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Arvamus riigi 2024. aasta raamatu- pidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta Märkusega arvamus 1. Riigi raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi 2024. aasta aruande õigsuse konsolideeritud tulemiks –0,7 miljardit eurot ja konsolideeritud varade kohta mahuks 31.12.2024. aasta seisuga 26,7 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt, kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta. 2. Ülevaade Riigikontrolli auditeeritud tegevusvaldkondadest ning neis tehtud peamistest järeldustest majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seaduste järgimise kohta on antud lisas 1. Riigikontroll ei anna hinnangut raamatupidamiskirjel „Varud“ kajastatud Kaitseministeeriumi saldo õigsuse kohta Varude saldo õigsuse 3. Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruandes on bilansis kirjel kohta hinnangu „Varud“ konsolideeritud summas 1,4 ja konsolideerimata 0,8 miljardit andmata jätmine eurot muu hulgas kajastatud Kaitseministeeriumi varud mahus 0,7 miljardit eurot. 4. Riigikontrollil ei olnud audititoimingute käigus võimalik veenduda bilansis kajastatud varude saldo õigsuses. Hinnangu andmata jätmist põhjustanud asjaolu kohta vaata täpsemalt punktid 10–19. Riigi sihtasutuste ja äriühingute ning riigitulundus- asutuse raamatupidamise aruanded on üldjuhul õiged Audiitorettevõtjate 5. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab riigi äriühingute, riigi arvamused riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigitulundusasutuse finants- sihtasutuste ja näitajaid. Nende üksuste raamatupidamise aastaaruannet on äriühingute ning auditeerinud audiitorettevõtjad ning Riigikontroll on riigi raamatu- riigitulundusasutuse aastaaruannete kohta pidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse võtnud nende arvamust. 6. Riigi äriühingute ja sihtasutuste ning riigitulundusasutuse 2024. aasta raamatupidamise aastaaruannetele on vandeaudiitorid andnud märkusteta arvamuse. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 6 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Eelarveraha on kasutatud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadustega, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta Märkusega arvamus 7. Riigieelarve täitmise aruande kohaselt olid riigi 2024. aasta eelarve riigieelarve täitmise tulud 16,2 miljardit, kulud 16,6 miljardit, investeeringud 0,9 miljardit ja aruande kohta finantseerimistehingud 0,8 miljardit eurot. Kuigi riigieelarve täitmise aruande koondosa näitajad olid olulises osas õiged, ei olnud selles aruandes korrektsed Kaitseministeeriumi eelarve täitmise andmed (vaata täpsemalt punktid 22–37). Riigikontrolli arvamusel on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest, 2024. aasta riigieelarve seadusest, selle muutmise seadustest ning lisaeelarve seadusest. 8. Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja Auditi ulatus tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeerib Riigikontroll riigiasutuste eelarveraha kasutamise sihipärasust. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga, selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid ning kulumudelite rakendamisel puudub järjepidevus. 9. Ülevaade kulude ja investeeringute eelarve täitmisest perioodil 2022– 2024 valitsemisalade kaupa on toodud lisas 2. Kaitsevägi ei esitanud detailset arvestust raamatupidamises arvele võetud varude ja nende inventeerimise kohta Märkus varude saldo 10. Riigikontroll teeb märkuse Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse kohta kohta summas 723,9 miljonit eurot, kuna andmete auditeerimiseks esitamata jätmise tõttu ei saanud Riigikontroll veenduda bilansis Teadmiseks, et kajastatud varude summa paikapidavuses. Kaitsevägi ei esitanud Kaitseministeeriumi varude Riigikontrollile andmeid varude kohta, mis bilansis esmakordselt arvele saldo oli 31.12.2024. a seisuga 723,9 miljonit eurot, sh võeti (707,8 miljonit eurot). Puudub selgus, millised varud, millises • 707,8 miljonit esmakordselt mahus, millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on bilansis arvele võetud kaitse- jäetud bilansist välja. otstarbelised varud; • 14,5 miljonit kütus ja 11. Kuni 2024. aasta lõpuni kehtis riigi raamatupidamises erandlik toiduained; arvestuspõhimõte, mille kohaselt militaareesmärkidel kasutatavaid • 1,6 miljonit eurot strateegilised varud. kaitseotstarbelisi varusid kajastati soetamise hetkel kohe kuluna. 2025. Allikas: Kaitseministeeriumi aastal kaotati see erand riigi raamatupidamise üldeeskirjast 3 täielikult. käibeandmik 3 Rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri) § 58 lg 19. 7 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 12. Nüüd tuleb kaitseotstarbelisi varusid raamatupidamises kajastada varude tavapärase kajastamise reegli 4 alusel ehk varu kajastatakse kuluna varu kasutuselevõtmisel või mahakandmisel. Arvestuspõhimõtte muudatuse tõttu võeti kaitseotstarbelised varud esimest korda bilansis arvele 2024. aasta 31. detsembri seisuga kogusummas 707,8 miljonit eurot. Selle tulemusena kasvas Kaitseministeeriumi varade bilansimaht umbes kolmandiku võrra. 13. Selgituste kohaselt on Kaitsevägi pidanud varude detailset arvestust (nimetuste, koguste, vastutavate isikute ja paiknemise asukohtadega) ressursihalduse tarkvaras Microsoft Dynamics AX (edaspidi DAX). See- vastu raamatupidamise programmis detailset varude arvestust ei hakka olema. Alates 2025. aastast võetakse kord kvartalis varud raamatupida- mises arvele Kaitseväelt saadud koondnumbri alusel. See tähendab, et raamatupidamises kajastatakse kaitseotstarbelised varud ühe summana. Kaitsevägi ei suutnud 14. Kaitsevägi ei suutnud Riigikontrollile esitada tõendeid, et varude esitada tõendeid detailset arvestust on DAXis korrektselt peetud. Riigikontroll küsis laovarude kohta Kaitseväelt andmeid bilansis esmakordselt kajastatud varude laoväärtuse (707,8 miljonit eurot) aluseks olevate nimetuste ja maksumuste kohta, sealhulgas infot selle kohta, kui suur osa bilansis olevatest varudest on inventeeritud. Raamatupidamise regulatsioon5 on alati kohustanud varusid igal aastal inventeerima (sh ka bilansiväliselt Inventuur – üks olulisem arvestatavaid varusid). Kaitseväel ei õnnestunud varude arvestusest sisekontrollimeede, mis annab kindluse, et asutuse väljastada detailset infot arvele võetud varude koguste, maksumuste ja tööprotsessid toimivad ja nende inventeerimise kohta ning Riigikontrollile edastada. detailses arvestuses kajastatud andmed vastavad tegelikkusele. Inventuuri 15. Varude saldo õigsuse tagamiseks on oluline, et analüütilises registris eesmärk on varude DAX oleks olemas varu artiklite detailsus, täpsus, jälgitavus ning olemasolu, seisukorra ja võimalus igal ajal võrrelda laovarude väärtust (DAXi andmeid) bilansis väärtuse kinnitamine. (raamatupidamise programmis) kajastatud saldoga. DAXis tulnuks pidada varude bilansivälist detailset arvestust ka enne raamatupidamise põhimõtete muutmist. Osa varusid jäi bilansis 16. Kaitseväe poolt raamatupidamise programmi esitatud koond- arvele võtmata andmetest selgus, et vaatamata kaitseotstarbeliste varude kajastamise erandi täielikule kaotamisele on bilansis kajastatud kaitseotstarbelise varude liikidest6 vaid laskemoona ja ballistilise varustuse laoväärtus. 4 Varude kajastamise tavapärane reegel: kui üksus soetab kaupa, mis ei vasta põhivara kriteeriumitele ja mida ei võeta kohe kasutusse, kajastatakse neid aruandes varudena. Kauba kulu kajastatakse raamatupidamisarvestuses selles perioodis, mil antud varud võetakse kasutusele või kantakse maha (sh antakse toetuseks). Alates 2025. aastast erineb kaitseotstarbeliste varude eelarvestamine raamatupidamisarvestusest – kulu planeeritakse perioodis, mil need soetatakse (v.a individuaalne varustus RKIKi kesklaos). Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 4, tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat. 5 Üldeeskiri, § 50 lg 2 p 1. 6 Üldeeskirja lisades 1 kuni 5 esitatud kontoplaani kasutusjuhendi kohaselt on kaitseotstarbeliste varade, varude ja väheväärtusliku vara liike 17, sealhulgas rivi- ja Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 8 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Arvele jäid võtmata näiteks masinate hooldusvarustus ja varuosad, side- ja IT-varustus, vaatlusseadmed, insenerivarustus jm. Riigikontrollile antud põhjenduste kohaselt otsustati nii toimida Kaitseväes asutuse sisemistest reeglitest ja kasutusel olevast praktikast lähtudes. 17. Kaitseväe sisemine regulatsioon ei taga arvestuse vastavust riigi raamatupidamise põhimõtetele, sealhulgas kaitseotstarbelise varu kõigi liikide arvele võtmist. Kaitseväel tuleb riigi raamatupidamise üldeeskirja põhimõtteid järgida ja ei ole korrektne rakendada riigis kehtivat arvestuspõhimõtet valikuliselt asutuse enda äranägemise järgi. 18. Riigikontroll küsis infot ka nende varude kohta, mis jäeti bilansis arvele võtmata. Kaitseväel ei õnnestunud seda infot Riigikontrolli jaoks kokku panna. Riigikontroll ei anna 19. Eelnevast tulenevalt ei anna Riigikontroll hinnangut Kaitse- hinnangut ministeeriumi varude saldo õigsuse kohta summas 723,9 miljonit eurot, Kaitseministeeriumi sest Kaitsevägi ei täitnud lubadust anda enda varude ressursihalduse varudele tarkvarast detailset infot esimest korda arvele võetud varude koguse ja maksumuse ning nende inventeerimise kohta, mis võimaldaks Riigikontrollil veenduda aruandes kajastatud varude summa õigsuses. 2024. aasta 20. Eelmises auditiaruandes kirjutas Riigikontroll, et seni kehtinud raamatupidamise kaitseotstarbeliste varude kajastamise erandi tõttu ei selgunud 2023. aruannetest ei selgu, aasta raamatupidamise aruannetest, kui palju on soetatud kaitse- kui palju on varudest otstarbelist varu enda tarbeks ja kui palju on toetusena ära antud. Sama toetusena ära antud kehtib ka 2024. aasta aruande kohta. Alates 2025. aasta kohta koostatud aruannetest peaks olema see info kättesaadav. 21. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile koostöös Kaitseväe juhatusega: • lähtuda raamatupidamise üldeeskirjast ja võtta Kaitseväe valduses olevad kõik uued kaitseotstarbelised varud viivituseta arvele; • parandada ressursihalduse tarkvara selliselt, et tarkvarast oleks varude kohta võimalik välja võtta ka raamatupidamisarvestuseks vajalikku infot, sealhulgas andmeid varude, nende koguse, maksumuse ja inventeerimise kohta. Kaitseministri vastus: • Järgime avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit (üldeeskirja) ning võtame Kaitseväe valduses olevad kaitseotstarbelised varud arvele. lahingumasinate hooldusvarustus ja varuosad; varustustabelites ettenähtud side- ja IT- varustus; insenerivarustus jm. 9 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus • Koostame tegevuskava, sh parendame ressursihalduse tarkvara ning kehtestame täiendavad sisekontrolli meetmed, et tagada varude raamatupidamisarvestuseks vajalik info. Kaitseministeeriumi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige Märkus eelarve täitmise 22. Riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruande Kaitseministeeriumi aruande kohta osas on näidatud tegelikust väiksemana tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses (ehk kokkuvõttes näidati kaitseotstarbeliste varade soetust 161,7 miljoni euro väärtuses tegelikust vähem) ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses vähem. Eelmise aasta viga 23. Kaitseministeeriumi 2024. aasta eelarve täitmise aruandes on vea mõjutab ka 2024. aasta suuruse tuvastamisel arvestatud nii 2024. aasta kohta tehtud auditis aruandlust tuvastatud vigasid (vt punktid 30 ja 57) kui ka 2023. aasta kohta läbiviidud auditis välja toodud vigasid, mis kanduvad 2024. aastasse. Riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruande koondosas ja muudes riigi raamatupidamise aastaaruande osades on Riigi Tugiteenuse Keskus vead parandanud. 24. Eelmises auditis tegi Riigikontroll märkuse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve täitmise aruande kohta, kuna aruandes oli põhjendamatult kajastatud 189,9 miljoni euro väärtuses nende kaitseotstarbeliste kaupade kulu, mis olid müüja juures ning mille riskid ja hüved ei olnud Eestile üle tulnud. Nende kaupade eelarve täitmises kajastamiseks olid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Kaitse- väe esindajad allkirjastanud juriidilise omandiõiguse ülevõtmise aktid. Tehase vastuvõtutesti 25. Riigikontroll nõustus oma eelmises auditis, et varade ostu protsessis järel koostatud akti võib olla vajalik toiming võtta juriidiline omandiõigus välismaistelt alusel omandiõiguse tarnijatelt üle tehase vastuvõtutesti (FAT) järel koostatud akti alusel ülevõtt võib olla vajalik toiming enne selle kauba tegelikku tarnet Eestisse. Ka käesoleva auditiga ei võta Riigikontroll seisukohta, milliseid kokkuleppeid RKIK tarnijatega tegema peaks, vaid juhib tähelepanu sellele, kuidas juba tehtud tehinguid raamatupidamises kajastada tuleb. 26. Riigikontroll juhtis möödunud aastal tähelepanu probleemile, et neid tehinguid kajastatakse eelarve täitmise aruandes valesti. Nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises kajastamisel on oluline Valitseva mõju kindlakstegemisel tehingu tegelik toimumise aeg ehk vara soetamine toimub siis, kui ostjal on oluline asjaolu, kellele langeb tekkis kaupade üle valitsev mõju. valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes 27. Oma vastuses Riigikontrolli (eelmise auditi) aruandele nõustus kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest. kaitseminister esimesel võimalusel ajakohastama tehingute kajastamise Allikas: Raamatupidamise Toimkonna põhimõtteid ja lähtuma riigi raamatupidamises kehtivatest põhimõtetest juhend nr 1 2024. aasta eelarve täitmise aruande koostamisel. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 10 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 28. Kaitseminister muutiski riigi raamatupidamises kehtivatest põhimõtetest lähtudes ka valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja. Arvestuspõhimõtetest kaotati ära reegel, et erandkorras võib soetused kuludesse kanda juba juriidilise omandiõiguse ülevõtmise järel, ilma et riskid ja hüved oleks Eestile üle tulnud. Sise-eeskirja kohaselt läheb üldjuhul omandiõigus üle pärast tarnet lepingu tarneklauslis määratud ajal ja kohas. 29. Kaitseministeerium järgis 2024. aasta jooksul kaitseotstarbeliste kaupade ostul korrektse kajastamise põhimõtteid ehk arvestuses ei kajastatud selliste kaupade ostu, mille riskid ja hüved ei olnud Eestile üle tulnud. Kaitseministri 30. 2024. aasta eelarve täitmise aruande koostamise ajal 2025. aasta kehtestatud põhimõtteid aprillis tõstis RKIK juriidilise kuuluvuse ülevõtmisele viidates tagasi- ei rakendatud ulatuvalt 2024. aastasse kolmelt tarnijalt tehtud ostud. Need ostud olid valitsemisalas juba korrektselt kajastatud 2025. aasta investeeringutes (23,3 miljonit) ja kuludes (22,4 miljonit). 31. Nende kaupade tegelik tarne Eestisse toimus 2025. aastal, nende juriidiline kuuluvus võeti üle aga tehase vastuvõtutesti järel koostatud omandiõiguse ülevõtmise aktide alusel kalendriaasta lõpus ehk 17., 20. ja 27. detsembril 2024. Ühel juhul kolmest ei ole võimalik veenduda, kas ja millal tehase vastuvõtutest tegelikult tehti, kuna ei koostatud Varaga seotud riskid on näiteks vara kaotsiminek, raamlepinguga nõutud vastavuskinnitust, mis tuli allkirjastada pärast kahjustumine või hävinemine. tehase vastuvõtutesti edukat läbimist. Valitsev mõju kauba üle ei pruugi ühtida nende juriidilise 32. Riigikontrolli arvates ei ühti ka 2024. aastasse tõstetud tehingute kuuluvusega. valitsev mõju nende kaupade üle nende juriidilise kuuluvusega, sest Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 1 soetamise protsessis ega lepingutes võrreldes eelmise aastaga „Kui vaadata eelarve kasvu, siis põhimõttelisi muudatusi ei ole tehtud. Juriidilise omandi akti alusel üle oleme neli aastat toiminud nagu võetud varadega seotud hüved ja riskid jäävad jätkuvalt müüjale, mitte ei idufirma. Võime öelda, et Lätis ja tule üle Kaitseministeeriumile. Leedus ka eelarve suureneb, aga Eesti eelarve on tekkepõhine [see tähendab, et eelarve vahendid 33. Hankelepingutes ja juriidilise kuuluvuse ülevõtmise aktides on kirjas, loetakse kulutatuks siis, kui toode et varadega seotud riskid kanduvad müüjalt ostjale siis, kui toimub või teenus on kätte saadud – M. O.], kauba tarne. Ka RKIKi juht on avalikkusele selgitanud, et eelarves neil aga kassapõhine. Seega räägivad nemad sellest, milliseid kajastamisel on oluline eelkõige kauba kohale jõudmine. Kõigi 2023. summasid nad toodet tellides välja aastal ja 2024. aastal tehase vastuvõtutesti järel koostatud omandi- maksavad, mitte sellest, millal õiguse ülevõtmise aktide alusel kuludes kajastatud kaupade tarnekoht tellitud kaup kohale jõuab.“ Allikas: Intervjuu RKIKi peadirektori oli Eesti (v.a üks tarne, mis oli ette nähtud tarnida kolmandale riigile Magnus-Valdemar Saarega, küsitles toetuseks). Meelis Oidsalu (Postimees, 04.06.2025) 34. Audit näitas, et Kaitseministeerium ei ole valitud (reeglitele Kaitseministeeriumi mittevastava) arvestuspõhimõtte rakendamisel järjepidev. Tehase valitsemisala ei ole vastuvõtutesti järel koostatud omandiõiguse ülevõtmise akti alusel arvestuse rakendamisel varade soetust ei kajastatud kalendriaasta vältel kordagi kuluna. Ainsa olnud järjepidev erandina tehti seda ainult viidatud ostude puhul eelmise kalendriaasta lõpus (detsembris) allkirjastatud omandiõiguse ülevõtmise aktide alusel. 11 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 35. Riigikontroll juhib tähelepanu, et reeglitele vastavaid arvestus- põhimõtteid tuleb aruandluse usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendada järjepidevalt, mitte valikuliselt. 36. Tehingute kajastamisel tagasiulatuvalt ei ole võimalik muu hulgas kindlaks teha, kas kajastamise hetkel oli kogu tellitud partii ka komplektselt valmis toodetud ja vastav kogus Eestile tootja ruumides eraldatud. Seda infot ei ole ka omandiõiguse ülevõtmise aktidel ehk võimatu on tuvastada, mis on tarne tegelik seis hetkel, kui see eelarve kuludes kajastatakse. Riigikontroll jääb oma 37. Kokkuvõtteks, raamatupidamises ja eelarvetäitmise aruandes ei ole seisukoha juurde – korrektne kajastada kaupa, mis ei ole tegelikult Eestisse jõudnud ning lähtuda tuleb mille valdamisega seotud riskid ja hüved ei olnud müüjalt ostjale, s.o finantsaruandluse standardi põhimõtetest Kaitseministeeriumile, üle kandunud. Kui varad võetakse arvele enne nende tarnet, ei saa olla kindel, et arvelevõetud kaubad jõuavad ka kokkulepitud kvaliteedis ja koguses kohale. Seetõttu jääb Riigikontroll eelmise auditi aruandes esitatud seisukohtade juurde (millega nõustus oma vastuses ka kaitseminister) ja leiab, et Kaitseministeeriumi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne ei ole õige ning teeb märkuse Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. 38. Riigikontrolli soovitus kaitseministrile: lähtuda varade soetuste kajastamisel Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Kaitseministri vastus: Lähtume edaspidi varade soetuste riigieelarve täitmise aruandes ja raamatupidamises kajastamisel Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskuse Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtete tõlgendusest. Samas soovime arutada võimaluse üle, et juhul, kui tarnija kajastab juriidilise omandiõiguse üleandmise järel tehingu oma raamatu- pidamises ning esitab saldokinnituse selliseid tehinguid arvesse võttes, saaks ka Kaitseministeerium oma raamatupidamises ja riigieelarve täitmise aruandes vastava tehingu kajastada samas perioodis. Riigikontroll ei saa kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud riigieelarvele lubamatuid riske 39. Nii 2024. aasta riigieelarve kui ka 2025. aasta riigieelarve seaduses on tekstiparagrahv, mis annab Kaitseministeeriumile või tema valitsemisala asutustele loa vahendada Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Raha selleks annavad Euroopa Liit ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on olulised kaitsealase koostöö riigid muu hulgas Moldova ja Ukraina. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 12 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Vahendamisel on 40. 2024. ja 2025. aasta riigieelarvetega ei ole Kaitseministeeriumile võetud riigieelarvele seatud vahendamiseks rahalist piirangut, kuna seda raha ei ole riske planeeritud ei vastava aasta riigieelarve seadusesse ega summat ei ole toodud ka tekstiparagrahvis. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 1 kohaselt tuleb aga riigieelarves kajastada ka vahendid, mida riik planeerib eelarveaastal vahendada. 41. 2024. aasta riigieelarve seaduse III lugemise muudatus- ettepanekute seletuskirjas on, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ja Kaitseministeeriumi eelarvet kaitsealase koostöö sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata. Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt ei planeeritud vahendamisega kaasnevat raha riigieelarvesse just seetõttu, et Kaitseministeeriumi eelarvet sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata ja riigieelarvele riske ei võeta. 42. Kuigi Kaitseministeerium on saanud koostööpartneritelt (doonoritelt) vahendamiseks ettemaksu, ei kajastu eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata jäänud ettemaksu jääk eelarve täitmise aruandes ehk sealt ei selgu, kui palju oli ministeeriumile eelarveaastal vahendamiseks kokku makseid tehtud. Küll aga on ministeeriumi eelarve täitmise aruandes näidatud eelarveaastal toetusraha eest tehtud väljaminekud ja sellele vastav saadud toetuse tulu. 43. Kuna vahendamisel ei tohi Eesti kanda jääda tavapärased hanketegevuse ja toetusraha sihipärase kasutamisega kaasnevad rahalised riskid (näiteks tarnete hilinemine, kauba mittevastavus kokkulepitule, tõrked kauba kohalejõudmisel või selle tõendamisel, aruandluse mittevastavus vms), peavad lepingud välistama selliste riskide realiseerumise võimaluse. 44. Kaitseministeerium on lubanud RKIKis hankeid korraldades soetada kaitseotstarbelist vara ja varustust Ukrainale ja Moldovale. Sõlmitud lepingute arvu, sõlmimise aega, rahalist kogumahtu ja võimalikke riske ei olnud võimalik selgeks teha, kuna Riigikontroll ei saanud kõigi küsitud lepingutega tutvuda. 45. Raamatupidamise andmetel on aga 2024. aastal Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusele (RKIKile) laekunud vahendatava toetuse ettemaksu 533,2 miljonit eurot. Sellest ettemaksust on 2024. aasta jooksul ära kasutatud 124,8 miljonit eurot. Riigikontrollile ei 46. Riigikontrolli audiitorid soovisid auditi ajal nende lepingutega esitatud tutvumiseks tutvuda. Eesmärk oli veenduda, kas lepingute sisuks on toetuste lepinguid vahendamine, kas nendega ei kaasne riske Eesti riigieelarvele. 47. Riigikontrollile esitati tutvumiseks vaid kolm toetuslepingut, mis hõlmasid väikse osa ehk natuke üle 10% RKIKi arvele tehtud 13 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus ettemaksust. Lepingute Riigikontrollile esitamata jätmist põhjendati lepingutega seotud ametnike suure töökoormusega. 48. Riigikontrollile tutvumiseks esitatud kolmes lepingus oli mitmeid punkte, mis viitavad, et RKIK on võtnud riske, mis lepingu mittekohase täitmise puhul võivad realiseeruda. Näiteks on toetuslepingusse kirjutatud kohustus osta kokkulepitud vara ja hoida seda enda kontrolli all seni, kuni see on lõplikule toetuse saajale üle antud ning viimane on allkirjastanud ka üleandmise-vastuvõtmise akti. Toetusraha mittesihipärase kasutamise korral võib doonor selle tagasi nõuda. Samuti võib doonor raha tagasi nõuda, kui on ületatud lepingu tähtaega. Kaitseministeerium on 49. Auditi käigus tutvutud lepingutes ja varasemates sarnastes vahendamiseks tehingutes on Kaitseministeerium enda kanda võtnud tavapäraseid kasutanud enda hanketegevuse ja toetusraha sihipärase kasutamisega kaasnevaid riske. eelarvet Eelmise aasta auditis tuvastas Riigikontroll kaks sarnast tehingut, kus Kaitseministeerium pidi kasutama Eesti riigieelarve raha. 50. Näiteks vahendas Kaitseministeeriumi 2023. aastal tehingut, kus üks doonor taganes rahastamisotsusest (vaatamata doonori garantiikirja olemasolule) ning ajutiselt tuli kasutada ministeeriumi enda eelarvet. Nimelt otsustas kaitseminister 2023. aasta augustis rahastada Ukrainale ostetavat laskemoona ministeeriumi eelarvest summas 88,9 miljonit eurot. Kaitseministeerium eeldas, et saab selle ostu katteks doonorilt toetust. 51. Riigieelarvesse seda ostu planeeritud ei olnud ning ka regulatsiooni vahendamise lubamise kohta 2023. aasta riigieelarve seaduses ei olnud. 2023. aastal tasuti ministeeriumi enda eelarvest ettemaks 30% ning ülejäänud osa tasuti 2024. aasta augusti alguses. 52. Doonorriik loobus oma rahastamise nõusolekust 2024. aasta alguses, sest tehing viibis. 2024. aasta augusti lõpus sõlmiti leping teise doonorriigiga, kes oli nõus seda ostu toetama. Kuna doonor nõudis täpset aruandlust ja kauba kohale jõudmist tõendavat dokumentatsiooni ning tulenevalt RKIKi enda sisemistest protsessidest, vabastati (ja asendati toetusega) Eesti eelarve raha alles 2025. aasta jaanuaris. Teisisõnu oli ligi 1,5 aastat 88,9 miljonit eurot eelarves broneeritud ja Eesti ei saanud seda enda vajaduste katteks kasutada. 53. Kuna Riigikontrollile ei esitatud auditeerimiseks kõiki küsitud vahendamislepinguid, ei saa ta kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks raha vahendamisel riigieelarvele riske. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 14 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kaitseministri vastus: Eesti ja Ukraina vahel 1992. aastal vastu võetud sõpruse ja koostöö leping 7 ning täpsemalt selle artikkel 3 sätestab kahe riigi vahel julgeoleku vallas koostöö arendamise. Samuti on Ukraina toetus ette nähtud 2023. aastal kinnitatud julgeolekupoliitika alustes ning sõjalise varustuse jagamine tuleneb ka Eesti ja Ukraina vahelisest julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppest. 8 Vabariigi Valitsus on korduvalt rõhutanud, et Eesti ja teised lääneriigid peavad tegutsema kiiremini ja toetama Ukrainat suurema sõjalise abiga, sest iga viivitatud päev maksab elusid ja seab ohtu Euroopa julgeoleku. Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 1 kohaselt kuulub Kaitse- ministeeriumi valitsemisalasse mh rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine ja sellega on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) tegelenud. Riigikontrolli kirjeldatud 2023. aasta tehing on osa RKIKi tavapärasest tegevusest. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus, kelle põhiülesanne on mh valitsemisalale ja rahvusvaheliste kokkulepete alusel teiste riikide asutustele hankekorralduse osutamine, samuti NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine (RKIKi põhimääruse § 6 punktid 4 ja 131). Seega on hangete korraldamine RKIKi põhiülesanne ja selleks on RKIKile eraldatud eelarvelised vahendid. Ukrainale tehtud annetused on toimunud Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud kahepoolsete annetuslepete alusel ning siseriiklikult on lähtutud riigivaraseaduse § 2 lõikest 5, asjakohastel juhtudel ka konkreetse aasta riigieelarve seaduse §-st 11. Seejuures töötati 2024. aasta riigieelarve seaduse §-i 11 puudutav muudatus välja koostöös Rahandus- ministeeriumiga ning selle eesmärk oli reguleerida eelkõige just Ukraina sõjalisel abistamisel välisvahendite vahendamist. Välisriigi vahendite kasutamiseks ja vahendamiseks on tehtud koostöölepped konkreetsete välisriikidega. 2023. aasta tehing tehti RKIKi põhimääruse § 6 järgi ja see toimus RKIKi eelarve piires teadmisega, et doonorriik hüvitab kasutatud vahendid konkreetse rahastamisraamistiku alusel. 2023. aasta suvel väljastas doonorriik ka rahastamist kinnitava garantiikirja, mis tähendab, et riskid kaitse-eelarve kasutamisele olid piisava kindlusega maandatud. 2024. aastal toimus laskemoona üleandmine Ukrainale vastavalt riigivaraseaduse § 2 lõikele 5 ning 2024. aasta augustis teise doonorriigiga sõlmitud koostööleppele, millega doonor kohustus Eestile hüvitama Ukrainale soetatud laskemoona maksumuse. Ukrainale abi üleandmiseks sõlmiti Eesti ja Ukraina vahel annetuslepe. Enne Ukrainale laskemoona üleandmist oli maksumuse hüvitamise lepe teise 7 Kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13138104. 8 Kättesaadav: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024- 06/2024.06.27_EE-UA%20kokkulepe%20EST.pdf. 15 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus doonorriigiga sõlmitud ehk doonor oli selleks ajaks kohustunud kandma Eestile annetuse kulud. Juhul, kui ükski riik ei oleks soovinud annetust rahastada, oleks RKIK tulenevalt oma põhiülesandest saanud tarnida soetatud laskemoona Eestisse ja anda selle üle Kaitseväele, kellele hangiti samal ajal täpselt sama laskemoona. Juhime ka tähelepanu, et hankelepingute puhul on tegu eraõiguslike lepingutega, mis ei kuulu põhiseaduse § 121 ega välissuhtlemisseaduse reguleerimisalasse. Põhiseaduse § 121 reguleerib välislepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid siduvaid rahalisi kohustusi või mille rakendamine toob kaasa olulisi rahalisi kulutusi. Hankelepingute sõlmimine kuulub RKIKi põhiülesannete hulka ja need ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele. Muud rahvusvahelised kokkulepped, mis on sõlmitud välisriikide või Ukrainaga, et välisvahendeid vahendada või annetusi üle anda, ei ole välislepingud põhiseaduse § 121 mõttes, vaid rahvusvahelises koostöös tavapärased mittesiduvad rahvusvahelised kokkulepped, millega ei ole võetud Eesti riigile siduvaid rahalisi kohustusi. Kokkuvõtlikult on ülal viidatud tehingute puhul olnud tegu tavapärase hanketegevuse ja rahvusvahelise koostööga, mille raames vahendati eraõiguslikku tehingut, millega kaasnevatele eelarvelistele riskidele oli algusest peale mõeldud ja riskid (sh riigi soetused) maandatud. Riigikontrolli Riigikontrolli kommentaar: Ukrainale ja teistele kaitsealase koostöö kommentaar kaitse- sihtriikidele abi vahendamisel ja sel otstarbel hangete korraldamisel ei ministri vastuse kohta tohi doonorriikide otsustest tulenevad või hankeprotsessis esineda võivad riskid jääda Eesti maksumaksjate kanda. Abi vahendamise mahule ei ole seatud rahalist piirangut, kuid Kaitseministeerium on lubanud (vt aruande punkt 41), et ministeeriumi enda eelarvet sihtriikidele varustuse hankimisel ja vahendamisel ei kasutata ja riigieelarvele riske ei võeta. Selles soovis Riigikontroll auditi ajal ka kindlust saada. Paraku ei esitanud Kaitseministeerium auditi ajal kõiki küsitud lepinguid. Seetõttu ei saa Riigikontroll kinnitada, et Kaitseministeerium ei võtnud riigieelarvele lubamatuid riske. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe finantsarvestusega seotud tööprotsess on vaatamata lubadustele jätkuvalt korrastamata Kaitseminister lubas 54. Riigikontroll on viimasel kuuel aastal auditite tulemusena korduvalt korrastada juhtinud tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja tööprotsesse Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 16 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 55. Kaitseminister on nõustunud, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas on vaja tõhustada varade arvestuse, inventeerimise ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Riigikontrolli eelmise aasta aruande eelnõule saadetud vastuses kirjutas kaitseminister, et nad on alustanud kehtivate tööprotsesside ülevaatamist ja jätkavad infosüsteemide arendamist. RKIKi ja Kaitseväe 56. Riigikontrolli käesolev audit näitas, et RKIKi ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemis sisekontrollisüsteemide puudused on jäänud samaks. Sarnaselt tuvastatud puudused varasemate aastatega on RKIKil ja Kaitseväel probleeme sõlmitud on jäänud samaks lepingute haldamise ja tarnitava kauba jälgimisega. Jätkuvalt ei ole tagatud, et pärast soetatud vara vastuvõtmist ja selle eest osalist ettemaksmist jälgitakse, millal ja mis koguses vara tegelikult Kaitseväkke kohale jõuab. 57. Riigikontroll tuvastas näiteks järgmised puudused: • RKIK tasus 2024. aasta märtsis peale lepingumuudatusi ekslikult tarnijale umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks. Enammakstud summa tagasiküsimist ei pidanud RKIK vajalikuks, sest pidas seda aeganõudvaks ja keerukaks. RKIK arvestas, et aja jooksul tehakse nagunii selle summa ulatuses ostusid. • Teise tarnija kontol on alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot. RKIKilt saadud selgituste kohaselt on seda võimalik kasutada tulevaste arvete tasumiseks. Eelnevate aastate jooksul on RKIK tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole kasutanud võimalust tellimust ettemaksuga tasaarveldada. RKIKi põhjenduste kohaselt ei ole selgust, mille katteks on plaan jääki kasutada, sest täpsed vajadused on alles kaardistamisel ning tegemist on pikaajalise lepinguga. • Sarnaseid põhjendamatuid ettemakseid (väiksemates summades) tuvastasid Riigikontrolli audiitorid veel. Tehtud ettemaksete kõikehõlmavat ja korrektset kajastamist ning vastavust lepingutele saab kontrollida aastalõpu ettemaksete inventuuriga. Sarnaselt eelmise aastaga ei teinud RKIK (koostöös RTKga) ettemaksete inventuuri piisava põhjalikkusega. Näiteks ei suudetud inventuuri käigus selgitada saldo erinevusi tarnijaga või oli mõne tarnija saldo sisuliselt üldse inventeerimata, inventuuritulemused kinnitati enne, kui inventeerimise toimingud olid lõpetatud ja oldi veendutud tarnijale tehtud ettemakse saldo õigsuses. Ettemakseid ei olnud jaotatud ettemakseteks kulude eest ja põhivara eest ning see võib tehingu lõpus viia veani ka eelarve täitmise aruandes. 17 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Teadmiseks, et Kuna kaitseotstarbelist erivarustust ostetakse ka lepingus Kaitseministeeriumi kokkulepitud ettemakset kasutades, on oluline tagada ülevaade, ettemaksete saldo oli milliste kaupade eest on ettemakse tasutud, millised kaubad on 31.12.2024. a seisuga ettemakse arvelt kätte saadud ja milline on ettemakse jääk. • 218,9 miljonit eurot kulude eest; Ettemaksed on suured, üldjuhul kuni 30% lepingumahust (ulatudes • 213,5 miljonit eurot põhivara miljonitesse eurodesse). eest. Riigikontrolli hinnangul on riigieelarve raha säästlikuks ja Allikas: Kaitseministeeriumi saldoandmik sihipäraseks kasutamiseks oluline arvete kinnitamisel veenduda, et need vastavad lepingus kokku lepitule, ning mitte tasuda ettemakseid kokkulepitust suuremas summas. Kui tarnijale on ettemakse juba tasutud, tuleb veenduda, et tasumisele kuuluvad summad saavad ettemaksetega tasaarveldatud. • Kauba üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja muudes ostudokumentides on vigu, mille tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning kas ja millal on kaup kohale jõudnud. Näiteks on leping sõlmitud tagantjärele, hankelepingus on viidatud valele raamlepingule või kauba vastuvõtmise aktis on viidatud valele hankelepingule, saatelehtedel olev koguseline info ei ole vastanud tegelikule tarnele. Esines ka juhtumeid, kui RKIK kinnitas menetlusringis ostuarve, kuigi menetlemisel lisatud dokumendi järgi oli osa kaupa tarnimata või ei olnud menetlemisel lisatud infot, kas esialgu tuvastatud puudused said likvideeritud. RKIK peab vigade esinemisel saatma dokumendid koostajale (Kaitseväele, tarnijale) tagasi ja paluma neid täiendada, mitte aga võtma kaupa nende alusel vastu. Samuti on oluline, et arvete kooskõlastamisel kontrollitakse alati, et on olemas kauba saamist tõendav dokument ning on saadud kogu nõuetekohane kaup. • RKIK ei veendu, et ostutehingud on tehtud lepingutest lähtudes. Tihtilugu on sama tarnijaga sõlmitud erinevaid hankelepinguid ning erinevate lepingute tarned saabuvad osa kaupa eri ajal. Kui varem tasutud ettemaksu tõttu ei ole vaja tarnijale kauba eest raha juurde kanda, on RKIK unustanud raamatupidamisega vastavat infot jagada. Saldo kinnitamine – oluline Edastamata on jäänud info selle kohta, millise lepingu kaup kohale sisekontrolli protseduur, mis aitab tagada, et raamatupidamises on jõudnud, ning andmata on jäänud juhised ettemaksuga kajastatud nõuded ja kohustised tasaarveldamiseks. Seetõttu on lepingute, ettemaksude ja kaupade on õiged ning vastavad tegelikule sidumisel tekkinud segadus, mida kinnitab ka asjaolu, et mõni olukorrale. Saldo kinnitus tarnija poolt on sõltumatu kinnitus tarnija ei ole aastalõpu saldot kinnitanud. kolmandalt osapoolelt, mis lisab tehingutele usaldusväärsust. Kui Riigieelarve raha läbipaistvaks ja säästlikuks kasutamiseks tuleb tarnija ei kinnita saldot, võib see tehingute tegemisel jälgida lepingutes kokku lepitud tingimusi. Kui tähendata, et ta ei ole samal sama tarnijaga sõlmitud lepinguid ei eristata ja kohustisi ei seota seisukohal ja näiteks ei tunnista ostutehingu toimumist. õige lepingu ettemaksega, on risk, et puudub ülevaade, kas lepingute alusel tellitud ja ettemakstud kaubad on kätte saadud. Samuti on risk, et tehtud ettemaksest ei pruugi jätkuda, või vastupidi, tehtud ettemaksud jäetakse tasaarveldamata. Eespool Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 18 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kirjeldatud näited põhjendamatute ettemaksu jääkide kohta ilmestavad kirjeldatud riski realiseerumist tegelikkuses. • RKIKil ja Kaitseväel on jätkuvalt probleeme tehingute algdokumentide ülesleidmisega, tehingute sisule selgituste andmise ning nende õigel ajal RTK-le esitamisega. Näiteks tuvastas Riigi- kontroll vead Kaitseväe põhivara etapiviisi ostude kajastamisel, mida oleks tulnud kajastada ka 2024. aasta eelarve täitmise aruandes. Nimelt oleks 31.12.2024. aasta seisuga pidanud bilansis vähendama põhivara ettemaksete saldot, suurendama lõpetamata ehitiste saldot ning eelarve täitmises kajastama investeeringute tegemist kogusummas 17,6 miljonit eurot. Viga tekkis, kuna RKIKi ja RTK vahelises suhtluses jäi ebaselgeks, kuidas neid tehinguid kajastada. 58. Lahendamata on ka probleem, et varasid ei võeta õigel ajal arvele. Tihtilugu kajastatakse põhivara Kaitseväe varaarvestuses mitmeid kuid hiljem, kui see on kätte saadud. Esines ka juhtumeid, mil välisriigilt saadud tasuta abi kajastati aastase hilinemisega või Kaitseväe laos seisis perioodil 2021–2024 soetatud põhivara, mis võeti mitmeaastase hilinemisega raamatupidamises arvele. 59. Samuti ei ole tagatud, et asjakohane dokumentatsioon kohe raamatupidamisse edastataks. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvele võtmisega kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu. Teadmiseks, et 60. 31.10.2024. aasta seisuga jäi Kaitseväe andmetel inventeerimata Kaitseväe kaitseotstarbelise põhi- kaitseotstarbelist põhivara 16 miljoni euro väärtuses, s.o 1% kaitse- vara soetusmaksumuse saldo oli otstarbeliste varade kogu soetusmaksumusest. Eelmisel aastal oli • 31.10.2024. aasta seisuga inventeerimata ligikaudu 40 miljoni euro väärtuses vara. Samuti jäi 1073,5 miljonit eurot; • 31.10.2023. aasta seisuga inventeerimata mittekaitseotstarbelist vara vähemalt 0,6 miljoni euro 948,2 miljonit eurot. ulatuses (eelmisel aastal 0,7 miljoni ulatuses). Allikas: Kaitseministeeriumi saldoandmik 61. Inventeerimata varaobjektide puhul ei saa Kaitsevägi veenduda, kas Kaitseväel ei ole need on olemas ja turvaliselt hoitud, milline on nende tegelik seisukord täielikku ülevaadet ja asukoht. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt jäi osa varasid varade olemasolust, inventeerimata samadel põhjustel kui varasematel aastatel – varade säilimisest, seisukorrast liikumise tõttu ühest üksusest teise või ei jõutud soetatud vara ega asukohast inventuuri alguseks arvele võtta. Varasid ei jõutud õigel ajal arvele võtta mitmel põhjusel: viivitused kauba vastuvõtmisel, dokumentide viibimine, süsteemis tehtavate toimingute aeglus jms. Inventuuridega seotud 62. Sarnaselt varasemate aastatega soovis Riigikontroll tutvuda auditi auditoiminguid ei olnud käigus Kaitseväe põhivara inventuuride dokumentatsiooniga ja osaleda võimalik läbi viia põhivara inventuurides, Kaitsevägi ei suutnud aga piisavalt operatiivselt Riigikontrolli inventuuri toimumise aegadest teavitada, mistõttu ei olnud Riigikontrolli audiitoritel võimalik inventuurides osaleda ja inventuuride vaatlemisega seotud audititoiminguid läbi viia. 19 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 63. Riigikontrolli audiitorid käisid kokkuleppel Kaitseväega väljavalitud varade olemasolus inventuuriväliselt veendumas. Selle tulemusena tuvastasid Riigikontrolli audiitorid 11 varaobjektist 3, mille asukohta ei suudetud kindlaks teha, kuna need ei asunud ressursihalduse tarkvaras märgitud kohas. Tagantjärele teavitati Riigikontrolli, et need varud asusid teises laos, kui ressursihalduse tarkvaras märgitud oli. RKIKil võtab 64. Lisaks vajab parandamist ka RKIKi dokumendihaldussüsteem. dokumentide otsimine Asutus ei suutnud kolme kuu jooksul Riigikontrolli audiitoritele esitada mitmeid kuid majandustehinguid tõendavaid algdokumente. 65. Riigikontroll küsis dokumente, mis peaksid eelduslikult olema dokumendihaldussüsteemist kergesti leitavad, sest õigusaktide ja valitsemisala sisekordade järgi kuuluvad need süsteemselt registreerimisele ja säilitamisele (näiteks raam- ja hankelepingud, lepingulisad, ostutellimused ja ostuarved, arvete DAXi kinnitusring, kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, vara arvele võtmise aktid). Lõpuks dokumendid leiti ja esitati Riigikontrollile. 66. Riigikontroll toonitab jätkuvalt, et hästi üles ehitatud ja toimiv sisekontrollisüsteem on väga oluline. Kaitsevaldkonna eelarvemahu suurenemisega kaasneb suur vastutus ja tuleb tagada, et riigi eelarveraha kasutataks läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt või säästlikult. 67. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga: • tagada süsteemne lepingute haldamine, sh täitmise jälgimine, ja info operatiivne edastamine raamatupidamisele; • võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta arvele ja seeläbi tagada inventuuri käigus nende ülelugemine; • täiendada dokumendihaldussüsteemi selliselt, et oleks tagatud korrektse dokumentatsiooni tõhus ja süsteemne haldamine või koolitada dokumendihaldussüsteemi kasutajaid. Kaitseministri vastus: Nõustume vajadusega tõhustada Kaitse- ministeeriumi valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Oleme nimetatud tegevusteks taasloonud Kaitseministeeriumi julgeoleku ja sisekontrolli osakonna ning siseaudiitori ametikoha, et lahendada muu hulgas Riigikontrolli aruandes toodud kitsaskohti ning tugevdada kvaliteeti ja tõsta usaldusväärsust. Oleme koostöös RKIKi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega alustanud erakorralist inventuuri tehtud ettemaksete ja nende arvestuse kohta ning täiendame vastavalt ka finantsarvestuse toimemudelit. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 20 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Peame oluliseks selgitada, et pangaülekandeid teeb teenusasutus neile antud info alusel. 40 miljoni dollarilise ettemaksu osas edastas RKIK lepingu muudatuse koos korrigeeritud maksegraafikuga, teenusasutus tasus tarnijale kogu ettemakse, jättes aga arvestamata graafiku juures olnud märke, et summad sisaldavad ka juba tehtud makseid. Otstarbekuse printsiibist lähtuvalt ei pidanud RKIK summa tagasi- küsimist mõistlikuks, kuna lähitulevikus olid vastavad maksed maksegraafikus juba niikuinii ette nähtud. Kinnitame, et käesoleva vastuse edastamise ajaks on nii masinad kui ka varuosad, mille eest ettemaks tehti, Eestisse saabunud ja Kaitseväele üle antud. 9,6 miljoni eurose ettemakse puhul on tegemist väga pikaajalise (kaheksa aastat) lepinguga, mille osas kasutab RKIK seda ressurssi varuosade ja teenuste hankimiseks. Masinad on pidevas kasutuses ning vajavad nii korralist hooldus kui ka varuosi, mistõttu puudub oht, et ettemaks jääb kasutamata. Riigisiseste toetuste jagamine tuleb muuta läbipaistvamaks Probleeme on 68. 2023. aasta auditis juhtis Riigikontroll tähelepanu riigisiseste riigisiseste toetuste toetuste jagamise probleemidele. Toetuse jagamine ei olnud alati jagamisel läbipaistev, toetusi anti viisil, mis ei taganud võrdset võimalust toetust saada, või anti toetust selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust nõudmata. 69. 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas (edaspidi seletuskiri) avalikustatud info plaanitavate riigisiseste toetuste kohta ei olnud süsteemne ega täielik ehk sellest ei selgunud, millistes tegevusvaldkondades ja missugustel alustel plaaniti toetusi jagada. Seletuskiri on aga ainuke allikas, millest saab infot vastaval eelarveaastal toetuste jagamiseks kavandatud raha kohta. 70. Teatavasti on alates 2020. aastast Eesti riigieelarve seadus täielikult tegevuspõhine – kõik kulud on jaotatud tegevustele ja neid ei ole võimalik eristada majandusliku sisu järgi. Muu hulgas ei ole võimalik eristada jagamiseks planeeritud toetuste mahtu. 71. 2024. aasta seletuskirja ülesehitust võrreldes 2023. aasta seletuskirjaga oluliselt muudetud ei ole. See tähendab, et endiselt puudub seletuskirjas terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad. 2025. aasta seletuskirja lisa on detailsem, aga 72. 2025. aasta seletuskirja toetuste lisa 9 on parandatud ja täiendatud ebaühtlase kvaliteediga veeruga, kuhu on märgitud toetuse eraldamise alus. Lisas sisalduv info 9 Lisa 3 „Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes“. 21 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus on aga ebaühtlase kvaliteediga. Mõni valitsemisala on selles eraldi ridadel välja toonud väga väikese mahuga toetused (alla 10 000 euro), mõnel teisel on aga loetletud ainult suuremad toetused. 73. Ka toetuse eraldamise aluse kirjeldus on erinev. Näiteks on osal toetuse ridadel alusena märgitud ministri määrus, käskkiri või sõlmitud leping, kuid puudub märge avatud taotlusvooru kohta, teistel on märgitud ka määruse pealkiri, kolmandatel on toetuse eraldamise alus jäänud sootuks märkimata. 74. Riigikontroll soovitab Rahandusministeeriumil ühtlustada toetuste lisas esitatava info sisu ja ulatust, et oleks võimalik saada asjakohane ülevaade, millistes valdkondades ja programmides, kui palju ja millistel alustel on eelarveaastal plaanis riigisiseseid toetusi jagada. 75. 2024. aastal jagasid valitsemisalad kokku 4,4 miljardi euro eest toetusi (sinna hulka ei ole arvestatud 4,0 miljardit sotsiaaltoetusi) ning need moodustasid eelarve kulude täitmisest natuke üle veerandi. Võrreldes eelmise aastaga on antud toetuste maht kasvanud 21,9 miljoni euro võrra. Antud toetustest moodustasid omakorda enamiku (75%) ehk 3,3 miljardit riigisisesed toetused. Välistoetusi, sh Euroopa Liidu raha, jagati võrreldes siseriiklike toetustega kolm kord vähem – umbes 1,1 miljardit eurot. 76. Käesolevas auditis uuris Riigikontroll, kuidas on jagatud toetusi nendel juhtudel, kui toetuse maksmise alused ei tulene mõnest Probleemid riigisiseste õigusaktist. toetuste jagamisel on jäänud samaks 77. Oluline osa riigisisestest toetustest jagatakse tulenevalt õigusaktides sätestatust või halduslepingutest. Näiteks saab Tervisekassa Projektipõhine toetus on näiteks tegevustoetust mittetöötava pensionäri ravikindlustuseks, mida sihtasutusele konkreetsel otstarbel antud toetus, mille eesmärgipära- makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Lepingu sed kulud kuuluvad saaja poolt alusel saab Tervisekassa tegevustoetust tervishoiuteenuse pakkumiseks. tõendamisele ja ülejääk tagastami- Ülikoolid saavad tegevustoetust halduslepingute alusel jne. Sellistel sele. Seda antakse investeeringu- teks (põhivara soetuseks) või juhtudel on toetuse maksmise eesmärk ja kasutamise reeglid enamasti tegevuskuludeks. Näiteks andis kirja pandud kas õigusakti või lepingusse. Sotsiaalministeerium SA-le Viljandi Haigla toetust Tervikumi 78. Muudel juhtudel on riigisiseste toetuste jagamise probleemid jäänud rajamiseks. samaks. Tegevustoetus on näiteks mitte- tulundusühingule tegevuskulude katmiseks antud toetus, lähtudes • Näiteks on toetusi jagatud selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust MTÜ põhikirjalistest ülesannetest nõudmata. Projektipõhise toetuse tunnustega toetusi on paigutatud ja arengudokumentides määratud tegevustoetuse alla. eesmärkidest. Näiteks • kohalikele omavalitsustele antav Rahandusministeerium kajastas näiteks tegevustoetusena sisult toetus- ja tasandusfond; projektipõhist toetust Rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse • toetus, mille MKM annab avalikul konkursil edukaks osutunud asutusele ja Kultuuri- Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le majanduskulude katteks. ministeerium kajastas tegevustoetusena sisult projektipõhist toetust Allikas: üldeeskiri, § 24; tegevuspõhise eesti keele õpetamiseks tasemel A1–B1. Tegemist oli projektipõhiste eelarvestamise käsiraamat toetustega, kuna need anti konkreetseks otstarbeks (luua paremad Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 22 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus alusteadmised finantskirjaoskusest või õpetada eesti keelt). Samuti viitasid projektipõhistele toetustele Riigikontrollile esitatud algdokumendid. • Puudulik oli ka projektipõhiste toetuste järelevalve. Kui leping näeb raha ette konkreetseks otstarbeks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida aruandlus oma eesmärki ning kontroll toetuse kasutamise sihipärasuse üle on puudulik. Riigisiseste toetuste 79. Riigisiseste toetuste liigitamine tegevustoetusteks ja jagamise üldisi reegleid projektipõhisteks toetusteks tuleneb riigi raamatupidamise üldeeskirjast ei ole paika pandud ja tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust. Riigieelarve seaduses sellist liigitust ei ole ning eraldi tegevustoetuse liiki ette pole nähtud. 80. Riigi raamatupidamise üldeeskirjast tulenevad toetuste arvestuses kajastamise põhimõtted, kuid üheski õigusaktis ei ole paika pandud toetuste andmise üldist raamistikku (näiteks kohustus korraldada avalik konkurss, seada konkreetsed eesmärgid ja sihtotstarve, kohustus arvestada aasta jooksul vajamineva toetuse mahuga ja ülejääk tagasi küsida, luba teha pikemaajalisi ettemakseid). 81. Raamatupidamise reeglitel põhinevast liigitusest lähtudes kaasneb tegevustoetustega projektipõhiste toetustega võrreldes vabam rahakasutus 10 – raha kasutamise täpset otstarvet ei pea määrama, toetuse kasutamata jääki ei pea valitsemisalad tagasi küsima ning toetuse sihipärases kasutamist ei pea hiljem kontrollima. 82. Tegevustoetust antakse jooksvaks aastaks, lähtudes toetuse saaja põhikirjalistest ülesannetest või arengudokumentides määratud eesmärkidest. Kui projektipõhise toetuse puhul saab raha lepinguga anda ainult tegelike projektikulude ulatuses, siis tegevustoetuse eraldamisel on lubatud raha lepinguga anda ulatuses, mida toetuse saaja suudab oma põhikirjaliste ülesannete täimisel ühe aastaga ära kasutada. 83. Riigikontroll arvates jääb ebaselgeks, millist eesmärki soovitakse riigieelarvelise tegevustoetuse eraldamisega saavutada, kui toetuse eraldamisel viidatakse ainult toetuse saaja põhikirjalistele ülesannetele. Põhikirjaliste ülesannete või arengudokumentidega on võimalik seostada kõiki toetusi, sest toetuse saaja (näiteks mittetulundusühing, äriühing, sihtasutus) võibki üldjuhul tegeleda ainult põhikirjas või asutamislepingus määratud tegevustega. Sellest tulenevalt on oluline suuremat tähelepanu pöörata tegevustoetuste planeerimisele, nende eraldamise eesmärkidele, sisule ja summa kujunemisele juhtudel, kui nende eraldamine ei tulene eriseadusest või halduslepingutest. 10 Rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ §-d 24–25. 23 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Tegevustoetuste 84. Riigikontrolli audiitorid uurisid pisteliselt ka tegevustoetusteks summad on ajalooliselt makstava summa suuruse kujunemist sõlmitud lepingutes. Enamikul välja kujunenud, aasta- auditeeritud juhtudel oli tegemist varasematel aastatel kokkulepitud aastalt neid suurendatakse summadega, mida on aastate möödudes suurendatud. 85. Eelarvetaotlusi koos sisukate põhjendustega ühingutelt üldjuhul ei küsita, ei ole võimalik tuvastada ka, et oleks peetud läbirääkimisi tegevustoetuse summa üle (nagu seda tehakse näiteks ministeeriumitega aasta riigieelarve koostamise protsessis). Samuti ei pea tegevustoetuse saajad selgitama saadud toetuse kasutamise sihtostarvet, kasutamata jätmise põhjuseid ega jäägi järgmisesse aastasse üleviimise põhjendatust. 86. Ka 2024. aasta auditis tuvastati, et mõningatel juhtudel annavad tegevustoetust riigiasutused rohkem, kui toetuse saaja suudab aastaga ära kulutada. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Metrosert ASile eraldatud kasutamata tegevustoetuse jääk on 4,3 miljonit, Justiits- ja Digiministeeriumi poolt SA-le Eesti Mälu Instituut eraldatud toetuse jääk on 1,0 miljonit, Kaitseministeeriumi poolt SA-le CR14 eraldatud tegevustoetusest on kasutamata 790 000 eurot. 87. Riigikontrolli audiitoritele selgitati, et aastasest vajadusest suuremate summade ülekandmine toetuse saajatele on lubatud 11 toetuse saaja finantsriskide maandamiseks (kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks). Tulevaste kohustuste 88. Riigikontroll juhib tähelepanu, et toetuse saajate aastast vajadust katteks ettemaksete ületavate tulevaste kohustuste katteks ettemaksete tegemine ja saajate tegemine ei ole juures kasutamata toetuse jääkide hoidmine ei ole riigieelarve seisu- majanduslikult otstarbekas kohast majanduslikult otstarbekas. Kuna tegevustoetuse formaat ei nõua aruannete küsimist ja raamatupidamises kajastatakse see makse kohe kuludes (ehk bilansis peeta ettemaksu üle arvet), ei ole riigiasutustel tihtilugu raha jäägist ka täpset ülevaadet. Samas, kui jääk oli teada, siis üldjuhul järgneva aasta makset selle jäägi võrra ei vähendatud. 89. Rahandusministeeriumist saadud selgituste kohaselt tegeletakse ka riigisiseste toetuste jagamise põhimõtete ülevaatamisega. Auditi aruande koostamise ajal on Rahandusministeerium välja töötanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse ka riigisiseste toetustega seonduvat. 11 Rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 25 lg 12: erandina võib finantsriskide maandamiseks tegevus- toetust üle kanda rohkem kui ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 24 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 90. Riigikontrolli soovitused rahandusministrile: • parandada riigieelarve seletuskirja nii, et jagatavate toetuste osa oleks terviklik, ülevaatlik ja ühetaoline ning see sisaldaks infot selle kohta, kellele, kui palju ja mille alusel toetust antakse; • vaadata üle ja leppida kokku riigisiseste toetuste jagamise üldised põhimõtted (muu hulgas vajadus luua selgus toetuste liigitamisel, kohustus tagada võrdne juurdepääs toetustele, nõue seada rahakasutusele konkreetsed eesmärgid ja selgitada tegelik rahavajadus ning teha järelevalvet toetuse kasutamise ja saavutatud tulemuste üle), et nii toetuse jagamine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, säästlik ja sihipärane. Rahandusministri vastus: Nõustume soovitustega. Jätkame riigieelarve seletuskirja toetuste lisa täiendamist, et jagatavate toetuste kohta leitav info oleks võimalikult terviklik ning ühetaoline. Tuleb arvestada, et riigieelarve eelnõu koostamise ajal pole alati teada kõiki detailseid viiteid toetuste jagamise tingimuste kohta, näiteks riigieelarve seaduse alusel jagatavate toetuste tingimused saab kehtestada peale aastase eelarve vastuvõtmist. Seetõttu on toetuste lisa ka tulevikus mõnevõrra ebaühtlane. Toetuste lisa koostab iga valitsemisala peamiselt käsitööna. Käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõus oleme täpsustanud ja täiendanud riigisiseste toetuste jagamise üldpõhimõtteid. Sealhulgas on kavandatud eelnõus reguleeritud toetuste liigitamine, toetuste andmisel eesmärkide (andmise põhimõtete ja tingimuste) seadmine, järelevalve teostamine toetuste kasutamise üle, toetuste tagasinõudmise alused ning toetuste andmekogu loomise põhimõtted. Rahandusministeerium jätkab riigieelarvest antavate toetuste kasutamisega seotud probleemidele (näiteks probleemid kohustuste võtmisel) lahenduste leidmisega ning täiendab juba kooskõlastamisele saadetud eelnõu asjakohase tagasisidega toetuste jagamise ja kasutamise kohta. 25 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Vabariigi Valitsuse reservi ja 2024. aasta eelarve jäägi üleviimisel eksiti riigieelarve seaduse vastu 91. Riigikontroll on varasemates auditiaruannetes korduvalt juhtinud tähelepanu eelarvestamisega seotud probleemidele ning teinud rahandusministrile mitmeid soovitusi eelarvestamise metoodika ülevaatamiseks ning kehtestatud põhimõtete kontrollimeetmete väljatöötamiseks. 92. Viimastel aastatel on Riigikontroll detailsemalt kirjutanud tähelepanekutest Vabariigi Valitsuse reservi planeerimise ja kasutamise kohta, pärast eelarveaasta lõppu eelarveotsuste tegemise ning eelarvejääkide ülekandmise kohta. 93. Rahandusministeerium on käesoleva auditiaruande kirjutamise ajal koostanud uue riigieelarve seaduse eelnõu, millega loodetakse mitmetele murekohtadele lahendus leida. Samuti on Rahandus- ministeerium jooksvalt täpsustanud juhiseid eelarvestamise käsiraamatus. Vabariigi Valitsuse reserv – osa 94. 2024. aastal on jätkunud Vabariigi Valitsuse reservi ja sellest riigieelarvest, mida kasutatakse eraldatud raha vähenemine (149 miljonilt 143 miljonile eurole, reservi ettenägematute kulutuste katteks ja sihtotstarbeliselt Vabariigi suunatud mahu muutust vt joonis 1). 2024. aastal jagati enamik (85%) Valitsuses heaks kiidetud reservist sihtotstarbelise rahana ehk Vabariigi Valitsuse poolt eelnevalt tegevuste rahastamiseks. heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks. Tegemist ei ole erakorraliste ja Vabariigi Valitsuse reservi ettenägematute väljaminekutega, vaid ette teada ja varasemate sihtotstarbelised vahendid – raha, mida kasutatakse Vabariigi Vabariigi Valitsuse tehtud otsustega, mida viib täide ehk rahaeralduse Valitsuses eelnevalt heaks otsused koostab rahandusminister. kiidetud tegevustele. Seega on sihtotstarbeliste vahendite 95. Ligemale pool ehk 43% sihtotstarbeliselt jaotatud summast eraldati vajadus valitsuse tasemel teada ja otsustatud varem valitsuse tava- ministeeriumitele aasta viimase kahe kuu jooksul (novembris ja tööprotsessi või riigieelarve ja riigi detsembris). Lisaks (tekkepõhisele) Eesti Raudtee ASi 2024. aasta eelarvestrateegia koostamise käigus. kahjumi katmisele eraldati aasta viimastel kuudel sihtotstarbelisest Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise reservist raha näiteks ka hoonete energiasäästumeetmetega seotud käsiraamat kuludeks ja IKT küberturvalisuse projektide teostamiseks. Viimaste rahaeralduste puhul oli vähetõenäoline, et aasta lõpukuudel eraldatud raha ka ära jõutakse kasutada, mistõttu raha kandub üle järgmisesse aastasse. 96. 2024. aasta auditis tuvastas Riigikontroll ühe Vabariigi Valitsuse reservist tehtud rahaeralduse otsuse, mis oli vormistatud lõppenud eelarveaastasse (7. jaanuaril 2025 tehtud rahaeraldus 2024. aastasse summas ca 392 000 eurot). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 26 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Joonis 1. Eelarve, Vabariigi Valitsuse reservi ja üle kantud eelarvejääkide mahu muutus kordades perioodil 2019–2024 (muutus kordades, 2019. aasta = 1) 5 4,5 4,4 4 3,7 3,5 3,3 3,3 3,0 3,1 3 3,0 2,8 2,5 2,3 2,0 2 1,7 1,8 1,4 1,5 1,2 1,0 1,1 1 0,5 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Riigieelarve kulude ja investeeringute lõplik eelarve Vabariigi valitsuse reservi eraldatud Üle kantud eelarve jäägid * Aastatel 2020–2021 eraldati Vabariigi Valitsuse reservi raha ka koroonaviiruse levikust tingitud lisakulutuste katmiseks, aastal 2022 energiakriisi ja Ukraina sõjast tingitud lisakulutuste katmiseks. ** Alates 2020. aastast kaotati kulude eelarve ülekandmisel mahulised piirangud, enne seda oli piiriks 3% liigendatud (piirmääraga) kulu mahust, 100% investeeringute ja investeeringutoetuste mahust. *** 2024. aastal muudeti 2023. aastast üle toodud vahendite eelarvet peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega, millega peatati kulutuste tegemine 2024. aastal ja planeeriti need 2024. aastale järgnevatel aastatel. 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud eelarvet vähendati kokku 12,3 miljonit eurot. **** 2024. ja 2025. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke (vt käesoleva aruande p-d 22–37). 2024. aastal peaks üle viidud eelarve olema 189,9 miljoni euro võrra suurem ja 2025. aastal 28,2 miljoni euro võrra väiksem. Allikas: 2019.–2024 aasta riigieelarve täitmise aruanded 97. Riigikontroll on korduvalt juhtinud tähelepanu, et riigieelarve kaotab kehtivuse eelarveaasta lõppemisel. Riigieelarve tähtajalisus välistab uuel kalendriaastal eelarvet puudutavate rahastamisotsuste tegemise lõppenud kalendriaasta kulude katteks. Rahandusministeerium 98. Vabariigi Valitsuse reservi 2024. aastal kasutamata jäänud osa on Vabariigi Valitsuse kinnitati 6 kuud pärast eelarveaasta lõppemist riigi majandusaasta reservi jääke üle viinud aruande allkirjastamisega samal päeval (30.06.2025). 36,3 miljoni euro võrra rohkem, kui raha 99. Reservi kasutamata osa järgmisesse eelarveaastasse üleviimisel tegelikult üle jäi tuleb arvestada nii jäägiga, mille ulatuses ei ole veel tehtud reservi raha eraldamise otsuseid, kui ka jäägiga, mis on raha eraldamise otsustega valitsemisaladele eraldatud, kuid jäänud mingis osas kasutamata. 27 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Seadusest tulenev 12 võimalus, pikendada raha kasutamist ühe eelarveaasta võrra, kehtib mõlema jäägi kohta ühiselt. 100. 2024. aasta Vabariigi Valitsuse reservi eraldamata jääke kanti 2025. aastasse üle 72,6 miljonit. Lisaks kandsid valitsemisalad, Riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid üle neile eraldatud, kuid kasutamata jäänud Vabariigi Valitsuse reservi jääke kokku 36,7 miljoni euro ulatuses. 2025. aastasse kanti seega reservi jääke üle kokku 109,2 miljonit eurot. 101. Riigikontrolli arvutuste kohaselt oleks pidanud see summa olema 36,3 miljoni euro võrra väiksem (vt joonis 2). Ilmneb, et Rahandus- ministeerium kandis 2025. aastasse üle 2023. aasta eelarve jääke. Eksimuse summa on samas suurusjärgus, mis valitsemisalad, Riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid enda kasutamata eelarvega koos 2025. aastasse üle viisid. 102. Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt arvestatakse eelarve- raha kasutamise üheaastase pikendamise printsiipi reservi eraldamata osale ja reservist valitsemisaladele eraldatud rahale eraldiseisvalt. Joonis 2. Vabariigi Valitsuse reservi 2024. aasta jäägi ülekandmise skeem * RETA – riigieelarve täitmise aruanne Allikas: Riigikontrolli arvutused 12 Eelarvejääkide ülekandmine ehk riigieelarve raha kasutamise pikendamine ühe eelarveaasta võrra on lubatud tulenevalt riigieelarve seaduse § 591 lõikest 1. Kehtivad järgmised põhimõtted: • Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord, kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks. • Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%. • Jääkide mahtusid on lubatud täpsustada 15. maini. • Ülekandmisel peab säilima seaduses määratud, valitsuses otsustatud ja ministri kehtestatud eelarve kasutamise otstarve. See tähendab, et ülekandmisel ei tohi muuta eelnevalt määratud vahendite sihtotstarvet ega majanduslikku sisu. Allikas: Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 28 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kogu Vabariigi 103. Riigikontroll ei nõustu Rahandusministeeriumi käsitlusega ja leiab, Valitsuse reservi tuleb et kogu Vabariigi Valitsuse reservi eelarvesse planeeritud raha ja selle vaadata tervikuna kasutamist tuleb vaadata ühe tervikuna. Vabariigi Valitsuse reservi jäägi arvestusele ei ole tehtud erandit, mistõttu kehtib kogu tervikule üldine reegel, mis lubab pikendada raha kasutamist ühe aasta võrra. Vastasel juhul saab valitsemisaladele eraldatud reserviosa kasutamist pikendada täiendavalt veel ühe eelarveaasta võrra, kuigi Vabariigi Valitsuse reservi vaates võib tegemist olla eelmis(t)est aasta(te)st üle toodud rahaga, mille kasutamist ei saaks enam pikendada. 104. Eeltoodust tulenevalt on Riigikontroll seisukohal, et Rahandusministeerium on ülekandmisel ületanud Vabariigi Valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiite ning kandnud teist korda üle 2023. aasta eelarve jääke summas 36,3 miljonit eurot. 105. Samasugune olukord oli väiksemas mahus ka 2023. aastast 2024. aastasse ülekandmisel. Riigikontrolli arvutuste kohaselt kanti 2023. aastast 2024. aastasse üle reservi jääke 9,3 miljonit eurot rohkem, kui seaduse järgi lubatud oli. 106. Vaatamata sellele, et tegevuspõhine riigieelarve ja seda toetavad infosüsteemid on kasutusel olnud rohkem kui viis aastat (alates 2020. a) 2024. aastast 2025. aastasse üle ning ministeeriumid kinnitavad, et tegelevad eelarve täitmise kantud eelarve osakaal (%) jälgimisega aasta sees jooksvalt, võttis ka 2024. aasta eelarve jääkide valitsemisala 2024. aasta lõpliku eelarve summast: selgitamine kaua aega. Ministeeriumid kinnitasid oma ja • Kliimaministeerium: 40,9% rahandusminister Vabariigi Valitsuse 2024. aasta jäägid 5–6 kuud • Kultuuriministeerium: 19,0% pärast eelarveaasta lõppemist. • Kaitseministeerium: 16,2% 107. 2024. aastal viidi 2025. aastasse üle kokku 1,7 miljardit eurot ehk • Haridus- ja Teadusministeerium: 14,5% 2024. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,7%. Võrreldes 2023. • Välisministeerium: 13,1% aastast 2024. aastasse üle toodud jääkidega on 2024. aastast 2025. • Siseministeerium: 8,8% aastasse ülekantud eelarve 130,8 miljoni euro võrra suurem (vt joonis 1). • Justiits- ja Digiministeerium: 7,0% 108. Ka käesoleva auditi ajal tutvusid Riigikontrolli audiitorid • Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumite koostatud 2024. aasta jääkide ülekandmise seletus- ministeerium: 6,8% kirjadega. Võrreldes eelmise aastaga ei ole seletuskirjad muutunud • Regionaal- ja Põllumajandus- sisukamaks. Osas valitsemisalades on tegevuste kaupa kirjeldatud ministeerium: 6,0% jääkide tekke põhjuseid ja edasist kasutamist. Teistes valitsemisalades • Riigikantselei: 5,6% on lühidalt nenditud, et järgmisel aastal jätkatakse eelmisel aastal • Rahandusministeerium: 4,3% alustatuga. • Vabariigi Valitsus: 2,2% • Sotsiaalministeerium: 0,7% 109. Ka üleviimise põhjused on eelmise aastaga sarnased. Kokku: 8,7% Kokkuvõtlikult on sageli esinevad ülekandmise põhjused järgmised: Allikas: 2024. aasta riigieelarve alustatu lõpuleviimine, lepingutega võetud kohustustega katmine, täitmise aruanne ja selle lisad tarnete viibimine, varasemate kärbete katmise vajadus jms. Jääkide ülekandmisel 110. Võimaluse pikendada riigieelarve raha kasutamist ühe eelarveaasta on oluline säilitada võrra annab riigieelarve seaduse paragrahv 591. Pikendamisel on aga sihtotstarvet tingimus, et seda kasutatakse vaid riigieelarvega määratud otstarbeks. 29 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse raha, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Teisisõnu on eelarve muu hulgas eelarvekulude ja investeeringute sihtotstarbe plaan ehk eelarvekulu tegemine peab olema kooskõlas eelnevalt heaks kiidetud eelarvega, mitte ei peaks kulutuste tegemise plaani tagantjärele tegelikkusele vastavaks kohandama. Rahandusministeeriumi 111. Riigikontroll lähtus eelarvejääkide ülekandmise auditeerimisel lisaks juhised viitavad riigieelarve seadusega sätestatule ka Rahandusministeeriumi tegevus- ülekandmisel eelarve põhise eelarvestamise käsiraamatus toodud eelarve ülekandmise detailsemale jaotusele juhisest (avaldatud 3. jaanuaril 2025). Selle järgi peab eelarvejääkide ülekandmise (sh nende ühekordse ülekandmise kontrollil) ja sihtotstarbe määramisel lähtuma nii riigieelarves määratud, valitsuses otsustatud kui ka ministri ja asutuse juhi käskkirjaga kehtestatud eelarve sihtotstarbest (liigendusest). 112. Riigikontrolli arvates on selline lähenemine kooskõlas riigieelarve seaduse põhimõtetega, mille järgi ei piirdu eelarve sihtotstarbe määramine ainult vastava aasta riigieelarve seaduses toodud jaotusega (ehk eelarve pildiga). 113. Riigieelarve seaduse § 31 kohaselt peavad nii Vabariigi Valitsus kui ka minister ja põhiseaduslikud institutsioonid riigieelarvet täiendavalt liigendama. Ka liigendamise tulemus on riigieelarve. 114. Näiteks peab Vabariigi Valitsus liigendama riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Ministril on kohustus liigendada riigieelarves märgitud Eelarveklassifikaator – piiritletud valitsemisala eelarve nii asutuste kui ka majandusliku sisu järgi arvestuspõhimõtete ja ­objektide kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. See määratleb eelarve liigenduse kogum, millest lähtutakse eel- detailsuse ning tähendab, et näiteks nii tööjõukulud kui ka toetused arvestamisel ja finantsarvestuse pidamisel, traditsioonilisel või tuleb eristada asutuste ja eelarve objektide kaupa. tegevuspõhisel viisil teenustele kulude jaotamisel, eelarve 115. Riigieelarve seadusega (näiteks § 56) on Riigikogu andnud limiitide ja kasutamise raamistiku, mille sees võib Vabariigi Valitsus või minister muuta ilma piirangute seadmisel ja jälgimisel, eelarve kasutamisel Riigikogu täiendava nõusolekuta riigieelarve liigendust ja seekaudu ka ning strateegilises riigieelarvega määratud sihtostarvet. Ka nende muudatuste tulemus on planeerimises. riigieelarve. Siinjuures on oluline, et ülekandmisel ei oleks valitsemis- Allikas: tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat aladel eelarve muutmiseks suuremad õigused kui riigieelarve kehtivuse ajal. Jääkide ülekandmise 116. Riigikontrolli audiitorid nägid eelarvejääkide üleviimist kontrollides, praktika erineb et ministeeriumide tegelik praktika erineb kehtestatud juhistest. Enamik kehtestatud juhistest ministeeriume on lähtunud jääkide arvestamisel ainult eelarve seaduses olevast valitsemisala tegevuspõhisest jaotusest vastaval aastal. 117. Võttes lisaks tegevuspõhisele jaotusele arvesse ka valitsemisala asutuste ja majandusliku sisu jaotuse, tuvastasid Riigikontrolli audiitorid, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 30 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus et asutuse või majandusliku sisu detailsuses eraldatud raha on rohkem kasutatud kui eelarves ette nähtud või on tehtud lubamatuid muudatusi. Eelarve sihtotstarvet muudeti jääkide ülekandmise käskkirjade vormistamisel või vahetult pärast käskkirja kinnitamist – jäägid tõsteti ühelt tegevuselt teisele, ühelt asutuselt teisele või muudeti majanduslikku sisu, tõstes raha majandamiskuludelt tööjõukuludele jne. 118. Näiteks tuvastasid Riigikontrolli audiitorid 2024. aasta eelarve täitmisel järgmised olulisemad juhtumid. • Kaitseministeerium muutis veel 2025. aasta mais ministri käskkirjaga 2023. aastast üle kantud eelarve jaotust – ajal, mil puudub õiguslik alus muuta isegi 2024. aasta eelarvet. • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium muutis 2023. aasta jääkide 2024. aastasse üleviimise käskkirja kinnitamise järel jääkide jaotust erinevate tegevuste vahel, kui sisestas jääke kuluarvestuse infosüsteemi KAIS. Sama tegi ka Kliimaministeerium. Ministeeriumid on muutnud ülekantud eelarve andmeid viisil, mille tõttu ei ole võimalik Riigikontrollil veenduda arvestuse ning ülekantavate jääkide andmete õiguses. • Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaal- ministeeriumi ning teistel valitsemisaladel on eelarveklassifikaatori tasemel liigendatuna ridu, millel on 2024. aasta eelarve täitmine positiivne ehk teisisõnu on raha rohkem kasutatud, kui eelarves oli ette nähtud. See omakorda tähendab, et valitsemisalad oleks pidanud ülekandmist vähendama, aga detailses vaates seda alati ei tehtud. Üksikutel ridadel olevad summad ulatuvad mõnel juhul 1,1– 1,9 miljoni euroni. • Valitsemisalad tõstsid 2025. aastasse ülekantavaid summasid ümber erinevate kontode vahel. Näiteks on Sotsiaalministeerium majandamiskulude arvelt suurendanud sotsiaaltoetusi 4,2 miljonit ja tööjõukulusid 4,5 miljonit eurot; Rahandusministeerium on suurendanud tööjõukulude ülekandmist 3,3 miljoni euro võrra (majandamiskulude ja/või toetuste arvelt) ning Välisministeerium suurendanud majandamiskulusid 1,7 miljonit eurot. Haridus- ja Teadusministeerium on asutuste ja objektikoodide detailsuses vaadatuna viinud üle 2024. aastal kasutamata jäänud eelarvet vähemalt 2,5 miljoni euro võrra lubatust rohkem. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning PRIA viisid 2025. aastasse rohkem tööjõukulude eelarve raha, kui neil oli 2024. aastal täitmise jääki (vastavalt 0,7 miljonit ja 1,1 miljonit eurot). • Valitsemisalad on 2025. aastasse üle kandnud ka 2023. aastast üle toodud eelarvejääke. Riigikontrolli arvutuste kohaselt viis Siseministeerium üle selliseid jääke vähemalt summas 2,4 miljonit, 31 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Justiits- ja Digiministeerium 1,1 miljonit ning Kliimaministeerium 0,5 miljonit eurot. 119. Riigikontrolli arvutused näitavad, et piirmääraga eelarvet on 2025. aastasse seadusega lubatust rohkem üle kantud vähemalt 39 miljonit eurot (sealhulgas ka punktis 104 toodud summa). Usaldusväärset vea suurust on Riigikontrollil keeruline välja tuua, kuna mõned ministeeriumid on muutnud 2023. aastast üle toodud raha sihtotstarvet; kasutanud eelarvet rohkem, kui raha eraldati (esinevad positiivsed jäägid); või muutnud eelarvet valesti. Riigikontrolli välja toodud vead põhinevad KAISi andmetel tehtud üleriigilisel analüüsil. 120. Riigikontroll on ministeeriumitele, sh Rahandusministeeriumile, saatnud märgukirjad, milles on muu hulgas eelarvejääkide ülekandmisel tuvastatud probleeme detailsemalt käsitletud. 121. Riigikontrollile on ministeeriumid selgitanud, et ei nõustu selle käsitlusega ning praktiline on lähtuda ainult seaduses olevast valitsemisala tegevuspõhisest jaotusest (ehk eelarve pildist). Saadud selgituste kohaselt pingutavad kõik valitsemisala asutused ühiselt valitsemisala tegevustulemuste saavutamise nimel, mistõttu on nende arvates lubatud eelarvet asutuste või majandusliku sisu ridade vahel vabalt jagada. 122. Riigikontrolli arvates tuleb ministeeriumitel kehtivat regulatsiooni järgida, seeläbi on tagatud eelarveraha kasutamise läbipaistvus ja sihipärasus. Kui kehtiv regulatsioon ei vasta tegelikele vajadustele või toob kaasa täiendavat bürokraatiat, tuleks see üle vaadata. 123. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: tagada kehtiva eelarve jääkide ülekandmise regulatsiooni täitmine või hinnata regulatsiooni asjakohasust ning viia regulatsioon vastavusse tegeliku vajadusega. Rahandusministri vastus: Nõustume, et 2024. aasta eelarve jääkide üleviimisel esines vigu. Rahandusministeerium vaatab üle valitsemis- alade juhendamise protsessi, juhised ning täiendab vajadusel riigieelarve seadust või selle rakendusakte. Rahandusministeeriumi hinnangul oli 2024. aasta Vabariigi Valitsuse reservi jääkide ülekandmine kooskõlas kehtivate regulatsioonide ja juhenditega. Rahandusministeerium jääb Vabariigi Valitsuse reservi ülekandmise arvestuspõhimõtte tõlgendamisel Riigikontrolliga eriarvamusele. Eelarveraha kasutamise üheaastase pikendamise printsiipi reservi eraldamata osale ja reservist valitsemisaladele eraldatud rahale arvestatakse eraldiseisvalt. Riigieelarve seaduse (RES) § 59¹ lg 1 annab ülekandmise definitsiooni ja selleks on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra. Riigieelarve vahendite kasutamise eeldusena on RES §-is 53 kirjeldatud Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 32 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud või kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Valitsemisala ei saa eelarvet kasutada, kui talle neid vahendeid eraldatud ei ole. See tähendab, et kasutamise tähtaega arvestatakse sellest hetkest, kui valitsemisala on saanud õiguse eelarve kasutamiseks. Käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõus sätestatakse põhimõte, et Vabariigi Valitsuse reservist välja andmata eelarve kasutamata jääke üle ei kanta. Riigikontroll soovitab mitmes punktis Rahandusministeeriumil tagada valitsemisalade korrektne eelarve planeerimine ja rakendamine. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeerium peab kehtestama regulatsioonid ja valitsemisalasid juhendama, kuid oma eelarve planeerimise ja kasutamise korrektsuse eest vastutab iga valitsemisala ise. Riigikontrolli Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll jääb Vabariigi Valitsuse kommentaar reservi ülekandmise küsimuses oma seisukoha juurde. rahandusministri eriarvamuse kohta Rahandusministeeriumi käsitluses rakendatakse raha kasutamise tähtaja pikendamist reservi eraldamata osale ja reservist valitsemis- aladele eraldatud rahale eraldiseisvalt. Sealjuures ei võta Rahandus- ministeerium arvesse, et riigieelarve mõistes on tegemist ühe ja sama rahaga, mille kasutamise tähtaja mitmekordse pikendamise erisust riigieelarve seaduses ette ei ole nähtud. Kuigi valitsemisalad ei saa raha kasutada enne, kui sellekohane reservist eraldamise otsus on tehtud, ei ole raha kasutamise tähtaja pikendamine võimalik, kui eraldis on saadud eelmisest aastast üle toodud raha arvelt ehk selle raha kasutustähtaega on juba üks kord pikendatud. Kuna Rahandusministeerium on võimaldanud valitsemisaladel 2024. aastal eraldatud ja kasutamata jäänud reservi raha järgmisesse aastasse üle viia, on tinglikult tegemist reservi jooksva aasta raha kasutamise pikendamisega. Seda summat silmas pidades tuleb arvestada, et jaotamata reservi jäi eelmisest aastast üle toodud raha ning selle ulatuses ei oleks Rahandusministeerium tohtinud reservi eraldamata osa üle viia. 33 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Sotsiaalkindlustusameti pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuur on tehtud ja raamatupidamisega võrreldud 2024. aasta pensionide, 124. Aastast 2018 alates ei suutnud Sotsiaalkindlustusamet sotsiaaltoetuste ja kõikehõlmavat pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete hüvitiste nõuded ning ja kohustite aastainventuuri läbi viia. 2023. aastal võttis kohustised on Sotsiaalkindlustusamet nõuete ja kohustiste inventeerimise inventeeritud põhjalikumalt ette, kuid jõudis vaid osalise tulemuseni. 125. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta saldode aastainventuur on mahuka ja põhjaliku töö tulemusena tehtud kõikehõlmavalt. 126. Sotsiaalkindlustusamet ei jõudnud inventuuri tulemusi õiges aruandeaastas kajastada, mistõttu peaksid 31.12.2024. a seisuga Sotsiaalministeeriumi ja riigi bilansis kajastatud nõuded olema 0,1 mln euro võrra tegelikust väiksemad ja kohustised 1,0 miljoni euro võrra tegelikust suuremad. 2024. aasta tulemiaruandes ja riigieelarve täitmise aruandes peaksid sotsiaaltoetuste kulud olema 1,0 mln võrra suuremad. Sotsiaalkindlustusamet tegi paranduskanded 2025. aastasse, kuna 2024. aasta saldoandmike korrigeerimise tähtaeg oli inventuuri lõpetamise ajaks möödunud. 127. Riigikontroll tervitab Sotsiaalkindlustusameti plaani edaspidi iga kuu lõpus võrrelda erinevate registrite käibeid ja selgitada erinevuste põhjusi, et nõuete ja kohustiste aastalõpu inventuurid tulevikus sujuvamalt õnnestuksid. /allkirjastatud digitaalselt/ Janar Holm riigikontrolör Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 34 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused Riigikontroll andis auditi põhjal soovitusi Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Ministrid saatsid ajavahemikul 19.–22.08.2025 oma vastuse Riigikontrolli soovituste kohta. Üldised kommentaarid auditiaruande kohta Kaitseminister: Oleme tutvunud riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse auditi kontrolliaruande eelnõuga, Riigikontrolli märkustega Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse ning 2024. aasta eelarve täitmise aruande kohta ning aruandes toodud soovitustega. Täname Riigikontrolli tehtud töö ja toodud tähelepanekute eest ning kinnitame, et võtame materjaliarvestuse parandamist Kaitseväes olulise prioriteedina. Ühtlasi täname nii 5. kui ka 18. augustil 2025 toimunud kohtumiste eest. Rahandusminister: Täname Riigikontrolli läbiviidud auditi ja meeldiva koostöö eest. Nõustume enamiku auditi käigus tõstatatud probleemidega ja arvestame antud soovitustega edasise töö korraldamisel. Riigikontrolli soovitused Auditeeritute vastused Andmete esitamine raamatupidamises arvele võetud varude ja nende inventeerimise kohta Kaitseministri vastus: 21. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile • Järgime avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse koostöös Kaitseväe juhatusega: juhendit (üldeeskirja) ning võtame Kaitseväe valduses olevad • lähtuda raamatupidamise üldeeskirjast ja võtta kaitseotstarbelised varud arvele. Kaitseväe valduses olevad kõik uued • Koostame tegevuskava, sh parendame ressursihalduse kaitseotstarbelised varud viivituseta arvele; tarkvara ning kehtestame täiendavad sisekontrolli meetmed, et • parandada ressursihalduse tarkvara selliselt, et tagada varude raamatupidamisarvestuseks vajalik info. tarkvarast oleks varude kohta võimalik välja võtta ka raamatupidamisarvestuseks vajalikku infot, sealhulgas andmeid varude, nende koguse, maksumuse ja inventeerimise kohta. p-d 10–20 Kaitseotstarbeliste varade kajastamine enne Eestisse saabumist Kaitseministri vastus: Lähtume edaspidi varade soetuste 38. Riigikontrolli soovitus kaitseministrile: riigieelarve täitmise aruandes ja raamatupidamises kajastamisel lähtuda varade soetuste kajastamisel Riigikontrolli ja Riigi Tugiteenuste Keskuse Eesti Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtete tõlgendusest. finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Samas soovime arutada võimaluse üle, et juhul, kui tarnija kajastab p-d 22–37 juriidilise omandiõiguse üleandmise järel tehingu oma raamatu- pidamises ning esitab saldokinnituse selliseid tehinguid arvesse võttes, saaks ka Kaitseministeerium oma raamatupidamises ja riigieelarve täitmise aruandes vastava tehingu kajastada samas perioodis. Riigikontrolli seisukoht kaitseotstarbelise abi vahendamise seaduslikkuse kohta Kaitseministri vastus: Eesti ja Ukraina vahel 1992. aastal vastu 53. Kuna Riigikontrollile ei esitatud auditeerimiseks võetud sõpruse ja koostöö leping ning täpsemalt selle artikkel 3 kõiki küsitud vahendamislepinguid, ei saa ta sätestab kahe riigi vahel julgeoleku vallas koostöö arendamise. kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Samuti on Ukraina toetus ette nähtud 2023. aastal kinnitatud Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele julgeolekupoliitika alustes ning sõjalise varustuse jagamine tuleneb ka Eesti ja Ukraina vahelisest julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppest. Vabariigi Valitsus on korduvalt 35 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks rõhutanud, et Eesti ja teised lääneriigid peavad tegutsema raha vahendamisel riigieelarvele riske. kiiremini ja toetama Ukrainat suurema sõjalise abiga, sest iga viivitatud päev maksab elusid ja seab ohtu Euroopa julgeoleku. p-d 39–53 Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lg 1 kohaselt kuulub Kaitse- ministeeriumi valitsemisalasse mh rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine ja sellega on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) tegelenud. Riigikontrolli kirjeldatud 2023. aasta tehing on osa RKIKi tavapärasest tegevusest. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus, kelle põhiülesanne on mh valitsemisalale ja rahvusvaheliste kokkulepete alusel teiste riikide asutustele hankekorralduse osutamine, samuti NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepete alusel volitatud ülesannete täitmine (RKIKi põhimääruse § 6 punktid 4 ja 131). Seega on hangete korraldamine RKIKi põhiülesanne ja selleks on RKIKile eraldatud eelarvelised vahendid. Ukrainale tehtud annetused on toimunud Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud kahepoolsete annetuslepete alusel ning siseriiklikult on lähtutud riigivaraseaduse § 2 lõikest 5, asjakohastel juhtudel ka konkreetse aasta riigieelarve seaduse §-st 11. Seejuures töötati 2024. aasta riigieelarve seaduse §-i 11 puudutav muudatus välja koostöös Rahandusministeeriumiga ning selle eesmärk oli reguleerida eelkõige just Ukraina sõjalisel abistamisel välisvahendite vahendamist. Välisriigi vahendite kasutamiseks ja vahendamiseks on tehtud koostöölepped konkreetsete välisriikidega. 2023. aasta tehing tehti RKIKi põhimääruse § 6 järgi ja see toimus RKIKi eelarve piires teadmisega, et doonorriik hüvitab kasutatud vahendid konkreetse rahastamisraamistiku alusel. 2023. aasta suvel väljastas doonorriik ka rahastamist kinnitava garantiikirja, mis tähendab, et riskid kaitse-eelarve kasutamisele olid piisava kindlusega maandatud. 2024. aastal toimus laskemoona üleandmine Ukrainale vastavalt riigivaraseaduse § 2 lõikele 5 ning 2024. aasta augustis teise doonorriigiga sõlmitud koostööleppele, millega doonor kohustus Eestile hüvitama Ukrainale soetatud laskemoona maksumuse. Ukrainale abi üleandmiseks sõlmiti Eesti ja Ukraina vahel annetuslepe. Enne Ukrainale laskemoona üleandmist oli maksumuse hüvitamise lepe teise doonorriigiga sõlmitud ehk doonor oli selleks ajaks kohustunud kandma Eestile annetuse kulud. Juhul, kui ükski riik ei oleks soovinud annetust rahastada, oleks RKIK tulenevalt oma põhiülesandest saanud tarnida soetatud laskemoona Eestisse ja anda selle üle Kaitseväele, kellele hangiti samal ajal täpselt sama laskemoona. Juhime ka tähelepanu, et hankelepingute puhul on tegu eraõiguslike lepingutega, mis ei kuulu põhiseaduse § 121 ega välissuhtlemisseaduse reguleerimisalasse. Põhiseaduse § 121 reguleerib välislepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid siduvaid rahalisi kohustusi või mille rakendamine toob kaasa olulisi rahalisi kulutusi. Hankelepingute sõlmimine kuulub RKIKi põhiülesannete hulka ja need ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele. Muud rahvusvahelised kokkulepped, mis on sõlmitud välisriikide või Ukrainaga, et välisvahendeid vahendada või annetusi üle anda, ei ole välislepingud põhiseaduse § 121 mõttes, vaid rahvusvahelises Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 36 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus koostöös tavapärased mittesiduvad rahvusvahelised kokkulepped, millega ei ole võetud Eesti riigile siduvaid rahalisi kohustusi. Kokkuvõtlikult on ülal viidatud tehingute puhul olnud tegu tavapärase hanketegevuse ja rahvusvahelise koostööga, mille raames vahendati eraõiguslikku tehingut, millega kaasnevatele eelarvelistele riskidele oli algusest peale mõeldud ja riskid (sh riigi soetused) maandatud. Riigikontrolli kommentaar: Ukrainale ja teistele kaitsealase koostöö sihtriikidele abi vahendamisel ja sel otstarbel hangete korraldamisel ei tohi doonorriikide otsustest tulenevad või hankeprotsessis esineda võivad riskid jääda Eesti maksumaksjate kanda. Abi vahendamise mahule ei ole seatud rahalist piirangut, kuid Kaitseministeerium on lubanud (vt aruande punkt 41), et ministeeriumi enda eelarvet sihtriikidele varustuse hankimisel ja vahendamisel ei kasutata ja riigieelarvele riske ei võeta. Selles soovis Riigikontroll auditi ajal ka kindlust saada. Paraku ei esitanud Kaitseministeerium auditi ajal kõiki küsitud lepinguid. Seetõttu ei saa Riigikontroll kinnitada, et Kaitseministeerium ei võtnud riigieelarvele lubamatuid riske. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsessi jätkuv korrastamine Kaitseministri vastus: Nõustume vajadusega tõhustada Kaitse- 67. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile ministeeriumi valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Oleme nimetatud juhatajaga: tegevusteks taasloonud Kaitseministeeriumi julgeoleku ja sisekontrolli osakonna ning siseaudiitori ametikoha, et lahendada • tagada süsteemne lepingute haldamine, sh muu hulgas Riigikontrolli aruandes toodud kitsaskohti ning täitmise jälgimine, ja info operatiivne edastamine tugevdada kvaliteeti ja tõsta usaldusväärsust. raamatupidamisele; • võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta Oleme koostöös RKIKi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega alustanud arvele ja seeläbi tagada inventuuri käigus nende erakorralist inventuuri tehtud ettemaksete ja nende arvestuse ülelugemine; kohta ning täiendame vastavalt ka finantsarvestuse toimemudelit. • täiendada dokumendihaldussüsteemi selliselt, et Peame oluliseks selgitada, et pangaülekandeid teeb teenusasutus oleks tagatud korrektse dokumentatsiooni tõhus neile antud info alusel. 40 miljoni dollarilise ettemaksu osas ja süsteemne haldamine või koolitada edastas RKIK lepingu muudatuse koos korrigeeritud dokumendihaldussüsteemi kasutajaid. maksegraafikuga, teenusasutus tasus tarnijale kogu ettemakse, jättes aga arvestamata graafiku juures olnud märke, et summad p-d 54–66 sisaldavad ka juba tehtud makseid. Otstarbekuse printsiibist lähtuvalt ei pidanud RKIK summa tagasiküsimist mõistlikuks, kuna lähitulevikus olid vastavad maksed maksegraafikus juba niikuinii ette nähtud. Kinnitame, et käesoleva vastuse edastamise ajaks on nii masinad kui ka varuosad, mille eest ettemaks tehti, Eestisse saabunud ja Kaitseväele üle antud. 9,6 miljoni eurose ettemakse puhul on tegemist väga pikaajalise (kaheksa aastat) lepinguga, mille osas kasutab RKIK seda ressurssi varuosade ja teenuste hankimiseks. Masinad on pidevas kasutuses ning vajavad nii korralist hooldus kui ka varuosi, mistõttu puudub oht, et ettemaks jääb kasutamata. Riigisiseste toetuste jagamine 90. Riigikontrolli soovitused rahandusministrile: Rahandusministri vastus: Nõustume soovitustega. Jätkame riigieelarve seletuskirja toetuste lisa täiendamist, et jagatavate • parandada riigieelarve seletuskirja nii, et toetuste kohta leitav info oleks võimalikult terviklik ning jagatavate toetuste osa oleks terviklik, ülevaatlik ühetaoline. Tuleb arvestada, et riigieelarve eelnõu koostamise ajal 37 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus ja ühetaoline ning see sisaldaks infot selle kohta, pole alati teada kõiki detailseid viiteid toetuste jagamise kellele, kui palju ja mille alusel toetust antakse; tingimuste kohta, näiteks riigieelarve seaduse alusel jagatavate toetuste tingimused saab kehtestada peale aastase eelarve • vaadata üle ja leppida kokku riigisiseste toetuste vastuvõtmist. Seetõttu on toetuste lisa ka tulevikus mõnevõrra jagamise üldised põhimõtted (muu hulgas ebaühtlane. Toetuste lisa koostab iga valitsemisala peamiselt vajadus luua selgus toetuste liigitamisel, käsitööna. kohustus tagada võrdne juurdepääs toetustele, nõue seada rahakasutusele konkreetsed Käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõus oleme eesmärgid ja selgitada tegelik rahavajadus ning täpsustanud ja täiendanud riigisiseste toetuste jagamise teha järelevalvet toetuse kasutamise ja üldpõhimõtteid. Sealhulgas on kavandatud eelnõus reguleeritud saavutatud tulemuste üle), et nii toetuse toetuste liigitamine, toetuste andmisel eesmärkide (andmise jagamine kui ka kasutamine oleks läbipaistev, põhimõtete ja tingimuste) seadmine, järelevalve teostamine säästlik ja sihipärane. toetuste kasutamise üle, toetuste tagasinõudmise alused ning toetuste andmekogu loomise põhimõtted. Rahandusministeerium p-d 68–89 jätkab riigieelarvest antavate toetuste kasutamisega seotud probleemidele (näiteks probleemid kohustuste võtmisel) lahenduste leidmisega ning täiendab juba kooskõlastamisele saadetud eelnõu asjakohase tagasisidega toetuste jagamise ja kasutamise kohta. Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantava 2024. aasta eelarve jäägi täpsustamine Rahandusministri vastus: Nõustume, et 2024. aasta eelarve 123. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: jääkide üleviimisel esines vigu. Rahandusministeerium vaatab üle tagada kehtiva eelarve jääkide ülekandmise valitsemisalade juhendamise protsessi, juhised ning täiendab regulatsiooni täitmine või hinnata regulatsiooni vajadusel riigieelarve seadust või selle rakendusakte. asjakohasust ning viia regulatsioon vastavusse Rahandusministeeriumi hinnangul oli 2024. aasta Vabariigi tegeliku vajadusega. Valitsuse reservi jääkide ülekandmine kooskõlas kehtivate p-d 91–122 regulatsioonide ja juhenditega. Rahandusministeerium jääb Vabariigi Valitsuse reservi ülekandmise arvestuspõhimõtte tõlgendamisel Riigikontrolliga eriarvamusele. Eelarveraha kasutamise üheaastase pikendamise printsiipi reservi eraldamata osale ja reservist valitsemisaladele eraldatud rahale arvestatakse eraldiseisvalt. Riigieelarve seaduse (RES) § 59¹ lg 1 annab ülekandmise definitsiooni ja selleks on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra. Riigieelarve vahendite kasutamise eeldusena on RES §-is 53 kirjeldatud õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud või kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Valitsemisala ei saa eelarvet kasutada, kui talle neid vahendeid eraldatud ei ole. See tähendab, et kasutamise tähtaega arvestatakse sellest hetkest, kui valitsemisala on saanud õiguse eelarve kasutamiseks. Käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõus sätestatakse põhimõte, et Vabariigi Valitsuse reservist välja andmata eelarve kasutamata jääke üle ei kanta. Riigikontroll soovitab mitmes punktis Rahandusministeeriumil tagada valitsemisalade korrektne eelarve planeerimine ja rakendamine. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeerium peab kehtestama regulatsioonid ja valitsemisalasid juhendama, kuid oma eelarve planeerimise ja kasutamise korrektsuse eest vastutab iga valitsemisala ise. Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll jääb Vabariigi Valitsuse reservi ülekandmise küsimuses oma seisukoha juurde. Rahandusministeeriumi käsitluses rakendatakse raha kasutamise tähtaja pikendamist reservi eraldamata osale ja reservist Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 38 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus valitsemisaladele eraldatud rahale eraldiseisvalt. Sealjuures ei võta Rahandusministeerium arvesse, et riigieelarve mõistes on tegemist ühe ja sama rahaga, mille kasutamise tähtaja mitme- kordse pikendamise erisust riigieelarve seaduses ette ei ole nähtud. Kuigi valitsemisalad ei saa raha kasutada enne, kui sellekohane reservist eraldamise otsus on tehtud, ei ole raha kasutamise tähtaja pikendamine võimalik, kui eraldis on saadud eelmisest aastast üle toodud raha arvelt ehk selle raha kasutustähtaega on juba üks kord pikendatud. Kuna Rahandusministeerium on võimaldanud valitsemisaladel 2024. aastal eraldatud ja kasutamata jäänud reservi raha järgmisesse aastasse üle viia, on tinglikult tegemist reservi jooksva aasta raha kasutamise pikendamisega. Seda summat silmas pidades tuleb arvestada, et jaotamata reservi jäi eelmisest aastast üle toodud raha ning selle ulatuses ei oleks Rahandusministeerium tohtinud reservi eraldamata osa üle viia. 39 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Ülevaade majandusaasta koondaruandest Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne (s.t riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aruanne) koos riigieelarve täitmise aruandega, täiendav info kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning tegevusaruanne. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse koos valitsemisala asutustega 17 riigiraamatupidamiskohustuslase finantsandmed, millele lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse, 59 riigi valitseva mõju all oleva sihtasutuse ning 28 äriühingu näitajad. Täiendavat infot esitatakse 79 kohaliku omavalitsuse kohta, samuti on toodud nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate näitajad. Info valitsussektori ja avaliku sektori kohta sisaldab peale eelneva avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevaid üksusi. Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond. Auditi eesmärk Riigieelarve seaduse järgi on Riigikontrolli kohustus auditeerida riigi raamatupidamise aastaaruannet. Samuti tuleb Riigikontrollil kontrollida riigi tehingute seaduslikkust. Auditi eesmärk on avaldada arvamust riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab konsolideeritud ja konsolideerimata varade ja kohustiste bilanssi 31.12.2024. aasta seisuga, konsolideeritud ja konsolideerimata tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet 31.12.2024 lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet. Arvamuse avaldamise põhimõtted Hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele tähendab, et • raamatupidamise aastaaruanne on õige, kui selle koostamisel on lähtutud Eesti finantsaruandluse standardist ning avalikustatud on kogu oluline info, mis annab riigi finantsseisundist õiglase ülevaate; • tehingud on seaduslikud, kui tehingud on tehtud kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Märkusena esitatakse leiud, mis summade ning nende ilmnemise asjaolude olulisuse tõttu mõjutavad Riigikontrolli hinnangut raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja/või tehingute seaduslikkuse kohta. Tähelepanekutena esitatakse leiud, mis ei mõjutanud Riigikontrolli arvamust, kuid mis teistsuguste tingimuste korral võivad viia oluliste vigade tekkimiseni raamatupidamise aastaaruandes või tehingute seaduslikkuses. Olulisus sõltub tähelepaneku sisust ja rahalisest mahust ning seda hinnatakse ümbritsevate tingimuste taustal. Olulisus näitab piiri, mille ületamisel võib vale või puuduv info muuta lugeja järeldusi. Olulisuse rahaline väärtus leitakse protsendina riigieelarve kulude ja investeeringute Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 40 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus summast. Vigade hindamisel arvestatakse ka olulisuse selliste kvalitatiivsete teguritega nagu sisu, kontekst (nt tahtlikkus) ja võimalik kahju (nt saamata jäänud tulu, majanduslik ebaotstarbekus). Auditi ulatus Et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta, hindas Riigikontroll, kas raamatupidamise aastaaruanne vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). Riigieelarve seadustele vastavuse kontrollimine jagunes kaheks: tehingute seaduslikkuse auditeerimine ja eelarve täitmise aruande kontrollimine. Tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeeris Riigikontroll, kas tehingud on olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2024. aasta riigieelarve seadusest, selle muutmise seadustest ja lisaeelarve seadusest. Selleks kontrolliti, kas tulud on riigieelarvesse kogutud; kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud tehtud sihipäraselt; kas iga-aastase eelarveseadusega kehtestatud eelarvest ja selles tehtud muudatustest on kinni peetud. Samuti kontrollis Riigikontroll, kas riigiasutus on võtnud kohustusi ainult siis, kui talle on selleks riigi- eelarvest raha ette nähtud, ning kas riigieelarve täitmise aruandes või riigieelarve vahendite kasutamisel on kõik tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud liigendatud sellisel viisil, et nende majanduslik sisu või otstarve on selgelt kindlaks määratud. Eelarve täitmise aruande kontrollimisel hinnati, kas aruanne on koostatud aasta eelarvega samas detailsuses ning kas tehtud korrigeerimised on olnud õigustatud. Ulatuse piirang Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga ning selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid ning kulumudelite rakendamisel puudub järjepidevus. Riigikontroll on hinnanud riigieelarve täitmise aruandes tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute koondarvude õigsust ning nende vastavust raamatu- pidamisele ja kuluarvestuse infosüsteemile (KAIS). Kuivõrd raamatupidamise infosüsteem tegevus- põhist arvestust ei võimalda, tuleb riigieelarve täitmise aruandes tugineda KAISi tegevuspõhistele andmetele. Sealjuures peavad KAISi tegevuspõhised koondandmed ühtima andmetega raamatu- pidamises majandusliku sisu järgi. Seeläbi veendutakse, et KAISi on kõik arvestuseks vajalikud andmed sisestatud ning kulude ja investeeringute jaotamine tegevustele on täielik. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatud tegevusaruande kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Tegevusaruandes kontrolliti üle arvandmed, mis tulenevad otse raamatupidamise aasta- aruandest. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Auditi käsitlusviis Riigikontroll sooritas auditi kooskõlas INTOSAI (Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon) auditistandarditega, milles on käsitletud nii finantsaruannete kui ka tehingute seaduslikkuse auditeerimist finantsaruannete auditi käigus. Nende standardite järgi tuleb audit 41 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kavandada ja sooritada viisil, mis võimaldab põhjendatud kindlustundega otsustada, et finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja tehingud on kontrollitud ulatuses olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2024. aasta riigieelarve seadusega, selle muutmise seadustega ja lisaeelarve seadusega. Audititoimingute käigus koguti tõendusmaterjali finantsaruannetes esitatud arvandmete ja muu avalikustatud info ning tehingute seaduslikkuse kohta. Asjakohaste audititoimingute kavandamiseks võttis Riigikontroll arvesse finantsaruannete koostamiseks ja tehingute seaduslikkuse järgimiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi. Sisekontrollisüsteemi kui terviku tulemuslikkuse kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Auditi käigus hinnati ka seda, kas kasutatud arvestuspõhimõtted on olnud asjakohased ja juhtkonna raamatupidamislikud hinnangud põhjendatud. Riigikontroll leiab, et audititoimingud annavad piisava aluse, et avaldada arvamust riigi raamatu- pidamise aastaaruande õigsuse kohta ning riigieelarve täitmise aruande usaldusväärsuse ja majandustehingute seaduslikkuse kohta. Auditi lõpetamise aeg Auditi toimingud lõpetati 30.06.2025. Auditi meeskond Auditis osalesid auditiosakonna raamatupidamise ja tehingute seaduslikkuse meeskonna audiitorid, auditit juhtis auditijuht Gerli Eisberg. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 80151. Riigikontrolli postiaadress on: Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 [email protected] Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 42 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 30.08.2024 – Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 31.08.2023 – Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2022 – Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 30.08.2021 – Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 28.08.2020 – Riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2019 – Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2018 – Riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee. 43 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused Tabelis on antud ülevaade sellest, milliseid tegevusvaldkondi Riigikontroll auditeeris ning millised olid peamised järeldused majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seadustega kooskõlas olemise kohta kontrollitud tegevusvaldkondades. Tegevuste rahaline maht on võetud riigi 2024. aasta konsolideerimata tulemiaruandest. Hinnangu andmisel on lähtutud sellest, et tehingud on olulises osas kajastatud raamatupidamises korrektselt ja tehingute tegemisel on olulises osas järgitud riigieelarveseadusi. Auditeeritud valdkond Rahaline maht Kas tehingud on Kas tehingute tegemisel 2024 (eurodes)* kajastatud on järgitud riigieelarve korrektselt? seadusi? Tulude kogumine, sh maksud ja 14,6 miljardit Jah Jah sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük, muud tulud Toetuste saamine, sh vahendamine 1,2 miljardit Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises väiksemana näidatud toetuste tulu 24,3 miljonit eurot Toetuste andmine, sh vahendamine 8,4 miljardit Jah Jah Tegevuskulude tegemine ja kohustuste 7,9 miljardit Jah, v.a. Jah, v.a. Kaitseministeeriumi võtmine, sh edasiantud maksud, tööjõu- Kaitseministeeriumi eelarve täitmises ja majandamiskulud, muud tegevuskulud, varude saldo kohta väiksemana näidatud kulud finantskulud tehtud märkuse puhul 144,8 miljonit eurot Tehingud riigivaraga, sh investeeringud 915,5 miljonit** Jah Jah, v.a. Kaitseministeeriumi eelarve täitmises väiksemana näidatud investeeringud 16,9 miljonit eurot Riigi raha hoiustamine, sh intressitulu 53,0 miljonit*** Jah Jah võlakirjadelt, deposiitidelt ja laenudelt, muud finantstulud Asutajaõiguste teostamine 498,6 miljonit*** Jah Jah sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja tulundusasutuses; riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine (osaluste ost ja müük ning laekunud dividendid) * Rahaline maht on arvestatud absoluutväärtuses. ** Riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruande põhjal. *** Riigi 2024. aasta konsolideerimata rahavoogude aruande põhjal. Allikas: Riigikontroll Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 44 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Lisa 2. Ülevaade kulude ja investeeringute eelarve täitmisest valitsemisalade kaupa 2022–2024 Tabelis on antud ülevaade sellest, kui palju valitsemisalad eelarveaastal raha ära kulutasid (eurodes). 2023. aastal muutis valitsus oluliselt ministeeriumite struktuuri. Töö ümberkorraldamine puudutas otseselt viit ministeeriumit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga liitusid struktuuriüksused Sotsiaalministeeriumist. Keskkonnaministeeriumi baasil loodi Kliimaministeerium, millega liitusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ehituse- ja transpordi valdkond ning energeetika. Maaeluministeeriumi baasil loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning sellega liitusid üksused Rahandus-, Sotsiaal- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ka 2024–2025 on jätkatud ümberkorraldustega. Muudatustega kaasnes muu hulgas andmete aegridade võrreldavuse halvenemine, kuna tabelis on andmed toodud nii, nagu nad aruannetes vastavatel aastatel olid (s.t ei ole muudatustega korrigeeritud). Valitsemisala / eelarve liigendus 2024 2023 2022 Vabariigi Valitsus KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –3 010 900 524 –2 891 766 179 –2 573 417 000 Muud toetused –1 014 452 656 –1 074 759 087 –972 618 000 Muud tegevuskulud –1 996 447 868 –1 817 007 092 –1 600 799 000 Riigikantselei KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –18 200 422 –17 947 787 –17 521 428 Sotsiaaltoetused –7 500 –7 500 –18 750 Muud toetused –612 228 –623 073 –1 569 419 Tööjõukulud –8 848 408 –9 161 309 –8 558 662 Majandamiskulud –6 294 167 –5 961 558 –5 399 941 Muud tegevuskulud –805 –237 –3 159 Finantskulud –3 382 0 0 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –66 680 –150 302 –431 610 Haridus- ja Teadusministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –997 923 767 –935 550 840 –838 558 289 Sotsiaaltoetused –34 213 510 –27 969 592 –24 279 434 Muud toetused –595 938 775 –565 129 913 –531 931 134 Tööjõukulud –235 080 054 –205 030 676 –161 616 010 Majandamiskulud –90 360 140 –96 093 158 –85 424 762 Muud tegevuskulud –1 873 180 –94 989 –125 366 Finantskulud –417 –573 –645 45 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Valitsemisala / eelarve liigendus 2024 2023 2022 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –22 657 528 –79 197 937 –79 529 793 Justiits- ja Digiministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –225 307 619 –221 566 500 –196 584 103 Sotsiaaltoetused –70 099 –30 671 –15 242 Muud toetused –9 851 476 –13 086 872 –8 474 053 Tööjõukulud –145 898 566 –140 521 636 –117 722 263 Majandamiskulud –53 710 686 –53 390 085 –56 130 588 Muud tegevuskulud –1 534 835 –1 644 611 –1 608 885 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –5 262 253 –7 162 701 –6 007 328 Kaitseministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –1 047 109 498 –1 005 603 637 –663 661 930 Sotsiaaltoetused –18 202 171 –15 883 650 –12 058 919 Muud toetused –118 683 441 –79 466 115 –62 156 721 Tööjõukulud –191 709 619 –178 209 276 –151 064 938 Majandamiskulud –441 393 643 –482 792 715 –264 034 803 Muud tegevuskulud –68 307 979 –65 093 302 –51 843 149 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –524 775 332 –282 718 097 –186 744 299 Kliimaministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –805 354 393 –482 745 145 –134 677 213 Sotsiaaltoetused –19 100 –22 647 –12 910 Muud toetused –450 460 779 –263 950 606 –51 068 051 Tööjõukulud –92 720 331 –67 835 133 –43 385 448 Majandamiskulud –92 849 109 –60 747 348 –29 774 108 Muud tegevuskulud –324 947 –1 236 690 –1 313 280 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –191 437 182 –128 903 867 –5 058 696 Kultuuriministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –376 297 637 –363 860 925 –328 786 054 Sotsiaaltoetused –874 884 –1 038 447 –2 104 804 Muud toetused –299 379 449 –287 721 010 –251 628 077 Tööjõukulud –15 678 148 –15 907 871 –14 026 298 Majandamiskulud –13 598 066 –14 785 258 –17 035 825 Muud tegevuskulud –44 202 608 –40 956 213 –39 484 625 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –573 342 –186 719 –477 290 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 46 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Valitsemisala / eelarve liigendus 2024 2023 2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –1 175 224 292 –1 071 752 131 –975 954 855 Sotsiaaltoetused –14 500 –7 500 –5 500 Muud toetused –749 811 609 –687 596 882 –645 491 105 Tööjõukulud –53 182 129 –61 337 233 –66 110 017 Majandamiskulud –38 235 460 –68 963 322 –81 218 759 Muud tegevuskulud –311 153 853 –148 549 191 3 087 037 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –28 176 835 –95 307 948 –252 232 018 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –635 190 140 –561 235 020 –436 156 558 Sotsiaaltoetused –8 109 –1 600 0 Muud toetused –522 433 564 –468 266 098 –360 270 199 Tööjõukulud –67 868 546 –57 979 398 –44 874 224 Majandamiskulud –30 667 155 –24 781 699 –20 935 838 Muud tegevuskulud –2 690 648 –1 006 858 –2 219 440 Finantskulud –159 443 152 441 –339 480 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –13 017 848 –12 777 876 –6 182 535 Rahandusministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –478 801 450 –371 565 019 –282 979 532 Sotsiaaltoetused –2 416 402 –1 355 095 –1 760 083 Muud toetused –34 136 771 –39 801 939 –114 991 525 Tööjõukulud –104 205 011 –98 214 057 –90 696 672 Majandamiskulud –35 077 485 –32 395 477 –32 447 542 Muud tegevuskulud –1 267 836 –1 094 797 –625 586 Finantskulud –278 562 814 –178 217 704 –23 675 743 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –24 190 459 –22 602 951 –17 589 632 Siseministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –552 191 611 –549 991 703 –510 466 673 Sotsiaaltoetused –1 623 416 –1 580 479 –1 209 181 Muud toetused –17 522 691 –19 118 885 –15 013 808 Tööjõukulud –301 036 954 –294 168 283 –248 685 564 Majandamiskulud –125 922 063 –117 509 613 –105 608 613 Muud tegevuskulud –56 431 193 –68 793 035 –91 745 043 47 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Valitsemisala / eelarve liigendus 2024 2023 2022 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –46 265 789 –55 161 644 –44 846 733 Sotsiaalministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –7 072 502 071 –7 467 013 039 –6 851 698 071 Sotsiaaltoetused –3 896 459 329 –3 586 370 661 –3 059 619 509 Muud toetused –490 970 460 –848 509 333 –1 014 404 280 Tööjõukulud –197 704 299 –452 136 538 –181 674 651 Majandamiskulud –46 620 895 –136 150 252 –230 072 328 Muud tegevuskulud –2 424 330 243 –2 426 069 335 –2 346 270 759 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –16 709 377 –17 999 047 –18 373 408 Välisministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad liigid –118 132 374 –114 379 315 –95 001 139 Sotsiaaltoetused –39 500 –40 000 –6 750 Muud toetused –37 245 191 –36 826 996 –22 861 588 Tööjõukulud –37 795 959 –37 286 671 –33 136 226 Majandamiskulud –34 383 180 –33 309 585 –30 666 384 Muud tegevuskulud 307 345 401 022 174 421 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –16 527 455 –12 959 242 –7 382 146 * Riigikontroll on teinud kahel järjestikusel aastal märkuse Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Kaitseministeeriumi osas on 2024. aastal näidatud tegelikust väiksemana tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses vähem. 2023. aastal on näidatud tegelikust suuremana tehtud investeeringuid 22,7 miljoni ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses. Allikas: Riigikontroll kuluarvestuse infosüsteemi KAIS andmete põhjal Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28. august 2025 48  Riigikantselei Meie 08.09.2025 nr 8-1/3951-1 [email protected] Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande edastamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine“ eelnõu. Kuna koondaruande heakskiitmise järel esitab Vabariigi Valitsus selle Riigikogule kinnitamiseks, esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ka Riigikogu otsuse „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu. Riigikogu otsuse eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Riigikogu otsus 2024 2. Riigikogu otsuse seletuskiri 3. Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne 4. Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kaisa Rosin 5190 1525 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Riigikogu otsuse “Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu seletuskiri Rahandusministeerium koostas „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande“ vastavalt riigieelarve seaduse § 77 ja 79 ning kooskõlas raamatupidamise seaduse § 37 ja 38. Majandusaasta koondaruande aluseks on riigiraamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus. Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tegevusaruanne (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest); 2) riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne; 3) informatsioon kohalike omavalitsuste kohta; 4) informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida Vabariigi Valitsust. Anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi tagab riigi majandusaasta koondaruanne rahvusvahelise raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku avaliku ja valitsussektori informatsiooni. Vastavalt riigieelarve seaduse § 79 lõikele 1 esitas Rahandusministeerium „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande“ Riigikontrollile auditeerimiseks. Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Riigikontroll leidis, et riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus* varude saldo kohta. *Riigikontrollil ei olnud võimalik veenduda riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Varud“ 31.12.2024. aasta seisuga kajastatud Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuses summas 0,7 miljardit eurot, kuna Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust** Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. 1 **Riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruandes on Kaitseministeeriumi osas näidatud tegelikust väiksemana saadud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses, tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses. Riigikontrolli peamised tähelepanekud:  Riigikontroll ei saa kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisel riigieelarvele riske. Riigikontrollile jäeti hinnangu andmiseks vajalikud lepinguid esitamata.  Riigikontroll toob kuuendat aastat välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudused.  Ministeeriumite antavate riigisiseste toetuste jagamise põhimõtteid tuleks täpsustada, et tagada eelarveraha läbipaistev ja sihipärane kasutamine.  Endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jäänud raha jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat ning nende jääkide ülekandmisel järgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse ja Rahandusministeeriumi juhendiga kehtestatud nõuete vastu. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll:  Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab minister tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas. Kaitseministril tuleb võtta tarvitusele meetmed, et tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest lähtumine ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid.  Rahandusministril soovitas Riigikontroll vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ning tagada eelarvejääkide ülekandmiseks kehtestatud nõuete täitmine või hinnata regulatsiooni asjakohasust ja viia regulatsioon vastavusse tegelike vajadustega. Auditi aruande koostamise ajaks on Rahandusministeerium saatnud kooskõlastusringile riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muu hulgas täpsustada seadusepilti, Vabariigi Valitsuse reservi, riigisiseste toetuste, kulude sihtotstarbe muutmist ja kasutamata eelarveraha ülekandmist puudutavaid sätteid. Auditeeritute vastused: Ministrid nõustusid Riigikontrolli soovitustega.  Kaitseminister kinnitas, et on taasloonud Kaitseministeeriumi julgeoleku ja sisekontrolli osakonna ning siseaudiitori ametikoha valitsemisalas varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside, sh lepingute haldamise, tõhustamiseks. Samuti plaanib ministeerium koostada tegevuskava varude raamatupidamisarvestuseks vajaliku info tagamiseks ning järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit.  Rahandusminister lubas vaadata üle valitsemisalade juhendamise protsessi, juhised ning täiendada vajadusel riigieelarve seadust või selle rakendusakte. Minister on algatanud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, milles on muu hulgas täpsustanud ja täiendanud riigisiseste toetuste jagamise üldpõhimõtteid ning Vabariigi Valitsuse reservist välja andmata eelarve kasutamata jäägi üle kandmata jätmise põhimõtet. Riigi raamatupidamise aastaaruande olulisemad näitajad Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2024. aasta lõpu seisuga vara 26,7 miljardi euro väärtuses ja suurema osa sellest moodustas vähelikviidne mittefinantsvara (peamiselt põhivara). Varad tervikuna kasvasid aastaga 2,6 miljardit eurot. 2 Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2024. aasta lõpus 20,78 miljardi euroni, mis on 2,33 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 9,69 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 5,01 miljardit eurot. 2024. aasta valitsussektori statistiline puudujääk ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 601 miljoni euroni (1,5 protsenti SKP-st). Möödunud aasta eelarvepuudujääk kujunes maksude ning muude tulude hea laekumise tõttu oodatust väiksemaks. Puudujäägi vähenemisele aitas kaasa ka kulude kokkuhoid igal valitsussektori tasandil. Tervisekassa jaoks oli 2024. aasta finantsiliselt edukas ning vaatamata negatiivsele prognoosile lõpetati aasta 20 miljoni euro suuruse ülejäägiga. Töötukassa finantsseis on kolmel viimasel aastal stabiliseerunud. 2024. aasta lõpetati 22 miljoni euro suuruse ülejäägiga. Kohalike omavalitsuste statistiline puudujääk oli 2024. aastal 159 miljonit eurot (0,4 protsenti SKP-st). Suure defitsiidi tingis omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemine ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euribor). Võrreldes 2023. aastaga oli valitsussektori puudujääk 597 miljoni euro võrra (1,6 protsenti SKP-st) väiksem peamiselt keskvalitsuse parema eelarveseisu tõttu (2024. aastal keskvalitsuse puudujääk 489,5 miljonit eurot, 2023. aastal 1 149,0 miljonit eurot). Vaatamata eelmise aasta keerulisele majanduskeskkonnale on palgakasv püsinud oodatust kiirem, mis on suurendanud tööjõumaksude laekumist. Tulevaste maksumuudatuste toel kiirenenud tarbimine (peamiselt mootorsõidukite vallas) ning kasumite jaotamine kergitasid nii käibemaksu kui ka juriidilise isiku tulumaksu laekumist. Lisaks maksutuludele laekus varasemast aastast oluliselt rohkem ka finantstulusid ning riigiasutuste omatulusid. Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupidamise aruande kohaselt 2024. aastal 16,0 miljardit eurot, suurenedes aastaga 1,26 miljardit eurot. Valitsussektori kulud olid 16,0 miljardit eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga 0,9 miljardit eurot. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused olid 1,8 miljardit eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga 78 miljonit eurot. Riigieelarve tulud moodustasid 16,2 miljardit eurot. Riigieelarve kulud ja investeeringud moodustasid kokku 17,55 miljardit eurot, kasvades aastaga 953 miljoni euro võrra. Kulud ja investeeringud ületasid 2024. aastal 1,32 miljardi euro võrra tulusid. Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. 2024. aastal oli riigi konsolideerimata tulem -521,87 miljonit eurot ja korrigeeritud konsolideerimata rahavooline puudujääk -3 194,6 miljonit eurot. 2024. aasta negatiivse tulemi ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada. Stabiliseerimisreservi jääk oli 2024. aasta lõpus 453,3 miljonit eurot, olles 13,1 miljoni eurot suurem kui aasta varem (2023. aasta lõpus oli stabiliseerimisreservis 440,2 miljonit eurot). 3 Otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas finantstalituse nõunik Kaisa Rosin (tel 51901525, e-post [email protected]) ning RTK finantsarvestuse osakonna juhataja – riigi pearaamatupidaja Juta Maar (tel 6631825, e-post [email protected]). Esitab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 4  Eelnõu RIIGIKOGU OTSUS Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine Riigieelarve seaduse § 79 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kinnitada Vabariigi Valitsuse esitatud riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Esitab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt)