Riigikantselei Meie 03.09.2025 nr 1.1-10.1/3879-1
[email protected]
Mootorsõidukimaksu seaduse
muutmise seaduse eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1) mootorsõidukimaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu;
2) mootorsõidukimaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri;
3) seletuskirja lisa.
Maret Mets 58851422
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
03.09.2025
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu
kohustuse vähendamiseks juba arvates käesolevast aastast. Vähendamist saavad automaatselt
need isikud, kellel on vähemalt üks 18-aastane (kaasa arvatud) laps, kelle hooldusõigus isikul
on. Samuti peab isikul olema sõiduk, mille omanik või vastutav kasutaja (kui sõiduki omanik
on liisinguandja) ta on, sest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendust antakse üksnes
mootorsõidukimaksu kohustuse suhtes. Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust
ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema
maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse
vähendus nende vahel. Vähendust saab kasutada kogu maksustamisperioodi vältel, järgmisesse
perioodi see edasi ei kandu.
Kohustuse vähendamise mõju maksumaksjatele on kahetine. 55 000 maksumaksjal katab
rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000
maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa.
Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele
jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro.
Eelnõuga sätestatakse ka et M-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta,
maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt M- ehk
sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid)
mootorsõidukimaksu määra, mis muidu tulenevalt nende tehnilisest näitajatest ebasoovitavalt
kõrgeks kujuneb. Muudatus toetab ka lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist,
sest mõlemal sihtgrupil võib olla kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi. Kui M-
kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N-kategooria puhul on komponente
kaks.
Lisaks tehakse eelnõus tehnilist laadi muudatus seoses mootorsõidukimaksu kohustuse
arvutamise päeva täpsema reguleerimisega ning jätkatakse juba sel aastal praktiseeritud
lahendusega pikendada maksuteadete paberkandjal väljasaatmise tähtaega.
Kumbki eelnevas lõigus nimetatud muudatus isikute kohustusi ei muuda, samuti ei too eelnõu
tervikuna kaasa isikute halduskoormuse kasvu, sest laste eest maksukohustuse vähendamine ja
kategooriatega seotud maksumäära muutmised on automaatsed.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Mootorsõidukimaksu seaduse (edaspidi MSMS) muudatused on ette valmistanud
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Maret Mets
(
[email protected]) ning fiskaalpoliitika osakonna analüütik Risto Kaarna
(
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-
1
ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (
[email protected]). Keeleliselt
toimetas eelnõu sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (
[email protected])
1.3 Märkused
MSMS muutmine on seotud 24. mail 2025. a Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200
vahel sõlmitud koalitsioonileppega, mille punkti 304 kohaselt planeeritakse juba alates
käesolevast aastast leevendada mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta. Samuti
ühtlustada M- ja N-kategooria autode ja väikebusside maksumäärasid, et invasõidukite ja
paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse need
registreeritud on.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõuga muudetakse mootorsõidukimaksu seadust redaktsioonis RT I, 31.12.2024, 17.
2. Seaduse eesmärk
MSMS muutmise eesmärk on kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) laste vanemate
mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine kuni 100 euro võrra iga lapse kohta.
Maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist
hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on
läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on
konkreetselt automaksust tuleneva mõju leevendamine.
M-kategooria 7+-istmekohaliste sõidukite e nn väikebusside maksukoormus on M-kategooria
üldisest maksukohustusest kõrgem ning poliitilise valiku tulemusel on otsustatud, et nende
määra peaks rohkem ühtlustama selle kategooria keskmiste määradega. Eesmärgi saavutamise
õiguslik lahendus on analoogselt elamu-kategooria sõidukitele maksustada M-kategooria
väikebussid N-kategooria maksumääraga. See vähendab oluliselt M-kategooriasse
registreeritud väikebusside maksumäära, sest määr koosneb kolme komponendi asemel kahest.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu
menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Käesolev eelnõu on kiireloomuline, sest laste eest
soovitakse mootorsõidukimaksu leevendust anda juba mootorsõidukimaksu esimesel
rakendusaastal (so 2025. a). Eelnõu kiire ja üldises korras jõustumine on äärmiselt vajalik, et
maksuhaldur jõuaks veel enne aasta lõppu kõigi õigustatud isikute maksuteated üle vaadata.
Samuti on isikute jaoks tegemist positiivse muudatusega, mis ei sea neile lisakohustusi.
3. Eelnõu sisu
MSMS-i täiendatakse §-ga 41 (eelnõu § 1 punkt 1) ja sätestatakse, et mootorsõidukimaksu
teade on haldusakt, millele rakendatakse MKS-is maksuotsuse kohta sätestatut.
MKS reguleerib maksuteadetest eelkõige deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva
maksusumma kohta esitatavat maksuteadet (MKS § 88 lõige 2) ning maamaksuteadet (MKS §
2
119 lõige 4). MKS § 88 lõige 2 kohaldub füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel esitatavale
maksuteatele. Seaduses on läbivalt seotud maksuteatele kohalduvad normid just MKS §-s 88
viidatud maksuteatega. MKS § 88 alusel esitatud maksuteatega seotus ei võimalda neid sätteid
vahetult mootorsõidukimaksu teatele kohaldada.
Laiemalt kohaldatavat maksuteate regulatsiooni MKS otsesõnu ei sätesta (v.a maksuteate
vaidlustamine). Küsimused, mille MKS jätab lahendamata, lahendatakse haldusmenetluse
seadusele tuginedes (MKS § 45). Selleks, et MTA haldusaktidele saaks kohaldada ühtseid
reegleid, on otstarbekas kohaldada mootorsõidukimaksuteatele MKSis maksuotsusele
kohalduvaid norme. Sarnane lahendus on kasutusel maamaksuteate puhul ja seega lisatakse
eelnõusse uus § 41 ja täiendatakse MKS § 119 lõiget 4 (eelnõu § 2 punkt 2).
MSMS § 6 täiendatakse lõikega 3 (eelnõu § 1 punkt 2). Lõikes sätestatakse, et
mootorsõidukimaksu kohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris
esmakordse registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel. Lisatav säte
tugevdab koosmõjus MSMS § 6 lõikega 1 hetke ja tingimusi, mille alusel maks määratakse.
Näiteks sätestatakse § 6 lõike 1 punktis 1, et mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes on
maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või
MSMS § 5 punktis 2 nimetatud vastutav kasutaja, mis annab selge määratluse aja ja isiku
staatuse kohta.
Muudatusega fikseeritakse lisaks isiku maksukohustuse määramise ajale ja staatusele sõiduki
andmete aluseks võtmise aeg, milleks on andmete seis liiklusregistris 1. jaanuaril (või sõiduki
esmakordse registreerimise kuupäeval). Sõiduki tehingud liiklusregistris võivad teatud
puhkudel pikeneda mitmele päevale ja ning seetõttu on õigusselguse huvides vajalik täpsemalt
öelda, millise aja seisuga sõiduki andmed aluseks võetakse. Sellise õigusliku aluse loomine
maksu määramise loogikas muutusi kaasa ei too, vaid kindlustab praktikat ning välistab
vaidlusi. Liiklusregister on informatiivne register ja seda, kuidas mootorsõidukimaksu seaduse
alusel on andmetele antud õiguslik tähendus, on analüüsitud MSMS-i seletuskirjas.
MSMS § 9 lõike 2 (eelnõu § 1 punkt 3) struktuuri muudetakse ja selle loetelu täiendatakse uue
punktiga. Kehtivas lõikes sätestatakse mootorsõidukimaksu määramise tähtaeg, mis on 15
tööpäeva pärast liiklusregistri sündmust. Tähtaja lugemist algatavaks sündmuseks võib olla kas
maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki esmakordne liiklusregistris registreerimise või selle
ajutise kustutamise tähtaja saabumine või registrikande taastamine. Uuena lisandub siia
sündmus, mis algatab lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise. Selleks võib olla
lapse sünd maksustamisperioodi kestel või kui vanem soetab ja registreerib liiklusregistris
sõiduki, mille maksukohustuse arvutamisel saab vähendamist rakendada.
MSMS § 12 täiendatakse lõikega 10 (eelnõu § 1 punkt 4). Sätestatakse, et M-kategooria
mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki
maksumääraga. See vähendab oluliselt M1- ehk sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-
kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid) mootorsõidukimaksu määra. Kui M1-kategooria
maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N1 puhul on komponente kaks. M1-kategooria
maksumäära arvutamise komponendid on baasosa (50 eurot), CO2 eriheite osa ja massiosa. N1
kategoorial on aluseks baasosa (50 eurot) ja CO2 eriheite osa.
Muudatus toetab nii lasterikaste perede kui puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal
sihtgrupil on kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi.
MSMS-i täiendatakse §-dega 151 ja 152 (eelnõu § 1 punkt 5). Paragrahvidega luuakse MSMS-
i lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise alusregulatsioon. Eelnõuga lisatakse
3
MSMS-i § 151, milles sätestatakse lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise
alused ja § 152, milles sätestatakse vähendamise arvutamine.
Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse hooldusõigust omaval vanemal või
füüsilisest isikust eestkostjal. Tüüpiliselt on lapsel Rahvastikuregistrisse märgitud üks või kaks
vanemat/eestkostjat, kuid see arv võib olla ka kuni kolm. Eelnõus kasutatakse üldistavat
terminit „vanem“, kuid oluline on tähele panna, et see ei ole võrdne perekonnaseaduse
terminiga „vanem“. Nimetatud seaduse kohaselt ei ole lapsel rohkem kui kaks vanemat, kuid
eelnõukohane maksuvähendus arvutatakse lapse hooldusõiguse alusel. Vähenduse saamiseks
peab vanem olema vähemalt ühe sõiduki omanik või vastutav kasutaja läbi liisinglepingu, mis
on ka arusaadav, sest vähendust arvutatakse üksnes mootorsõidukimaksu teate kontekstis (§ 151
lõige 1). Seetõttu näiteks ei saa vähendust sõiduki eest, mis on ajutiselt kustutatud ja mille kohta
ei ole maksuteadet väljastatud.
Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik (§ 151 lõige 6). Kui
laps saab 18-aastaseks, lõpeb üldjuhul ka tema üle hooldusõiguse pidamine.
Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamist on otsustatud pikendada kuni laps veel on 18-
aastane, st ei ole saanud 19-aastaseks. Kui algava maksustamisperioodi 1. jaanuaril on laps 18-
aastane, vähendatakse mootorsõidukimaksu kohustust sellel isikul, kellel oli lapse täisealiseks
saamise päevale eelneval päeval hooldusõigus (§ 151 lõige 5). Kui laps saab 19-aastaseks
näiteks 1. mail ja pere, kel varem pole sõidukit olnud, ostab oma esimese ja uue sõiduki 28.
mail, siis maksuteatel, mille maksuhaldur väljastab, vähendamist enam arvesse võtta ei saa –
laps oli saanud juba 19-aastaseks. Perel oli võimalik vähendust kasutada kuni 30. aprillini ning
kui oli varasem plaan sõiduk soetada, saab seda soetamisel arvestada.
Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse M1- või N1-kategooria mootorsõidukil ehk
sõiduautol või väikebussil. MSMS §-s 11 sätestatud kategooriate eest vähendust ei kohaldata
(mootorrattad, ATV-d jmt).
Maksukohustuse arvutamist mõjutanud vähendamised kajastatakse maksuteatel (§ 151 4).
Märgitakse vanema lapsed, sõidukid ja võimalik täiendav vähendus teise vanema arvelt.
Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine
hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4).
Hooldusõigus jaguneb ühiseks hooldusõiguseks ja ainuhooldusõiguseks. Ühine hooldusõigus
tähendab, et vanemad jagavad lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid ning
vastutust võrdselt. Ainuhooldusõigus on ühe vanema õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest ja
teisel vanemal ei ole otsustusõigust lapsega seotud küsimustes. Ainuhooldusõigusega on
tegemist juhul, kui üks vanem ei suuda või ei soovi hooldusõiguses osaleda.
Maksukohustust vähendatakse kuni 100 eurot ühe lapse eest kogu õigustatud isiku M1- ja N1-
kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu summa suhtes (§ 151 lõige 2) ja arvutus viiakse läbi
laste vanuse järjekorras. Kui lapsel on mitu vanemat, jagatakse maksukohustust vähendav
summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema
maksukohustust vähendav summa, jagatakse jääk omakorda ülejäänud vanemate vahel (§ 151
lõige 3).
Kokkuvõtvalt peavad isikul mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise saamiseks
olema täidetud mõlemad tingimused:
tal on vähemalt ühe 18-aastase (kaasa arvatud) lapse täielik hooldusõigus;
ta on vähemalt ühe sõiduauto või väikebussi (M1- või N1-kategooria) omanik või
vastutav kasutaja (kui sõiduki omanik on liisinguandja).
4
Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamisel on eesmärgiks seatud, et
kui lisaks 1. jaanuari seisule tekib maksustamisperioodi jooksul täiendavaid aluseid
maksukohustuse vähendamiseks, siis seda ka tehakse, teisisõnu – MTA peab lapse eest
mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise üle arvet (§ 152 lõiked 2 ja 3).
Standardina arvutatakse vanemale võimalik lapse eest saadav mootorsõidukimaksu kohustuse
vähendus 1. jaanuaril (§ 152 lõige 1) kui isikule väljastatakse talle kuuluvate sõidukite eest
maksuteade. Kahe vanema puhul jagatakse see summa pooleks. Kui vanem ostab aasta jooksul
uue sõiduki ja 1. jaanuarist on jäänud veel vähenduse jääki või pole seda üldse kasutatud, sest
vanemal puudus sõiduk, saab vähendust arvestada. Kui maksustamisperioodi jooksul sünnib
perre laps, saab ka tema eest täiendavalt kuni 100 eurot pere sõidukite maksukohustusest maha
arvutada. See protsess on automaatne ja isik ise midagi tegema ei pea. Küll tühistab MTA
maksukohustuse vähenemise tõttu viimati väljastatud maksuteate ja annab uue, vähendatud
maksusummaga maksuteate.
Lapse hooldusõiguse lõppemisel arvutatud maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja
jääki ei suurendata (§ 152 lõige 4). Lapse hooldusõigus võib lõppeda näiteks tema 19-aastaseks
saamise tõttu, hooldusõiguse äravõtmise tõttu, aga ka lapse surma tõttu. Nendel puhkudel ei
toimu aasta jooksul mingit vähendamise ümber- ega tasaarvestust.
Tavapärasena tagastatakse mootorsõidukimaksu osa, mis on maksukohustuse vähendamise
tulemusel enam tasutud, maksukohustuslase ettemaksukontole (§ 152 lõige 5).
Ettemaksukontolt on isikul võimalik summa ise oma pangakontole kanda.
MSMS § 16 täiendatakse lõikega 4 (eelnõu § 1 punkt 6). Selle täiendusega luuakse alus
Rahvastikuregistri andmete sidumiseks maksukohustuse vähendamise arvutamisega. Võrreldes
nende andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba Rahvastikuregistrist
saab, täiendavaid andmeid juurde ei pärita. Maksukohustuse vähendamiseks on vaja üksnes
kontrollida lapse ja vanema üldandmeid ning JAH/EI vormis kinnitust hooldusõiguse kohta.
Maksukorralduse seaduse § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib MKS-i,
maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas
põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, töödelda MKS-i §-s 10 nimetatud
ülesannete täitmisel. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud ülesannete hulka kuulub
maksusoodustuste kohaldamise kontrollimine.
MSMS-i § 17 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas (eelnõu § 1 punkt 7) lisatakse 2025. aastale ka
sätte kehtimine aastal 2026.
Säte ise reguleerib olukorda, kus maksuhaldur peab maksuteate kätte toimetama posti teel.
Maksuhaldur toimetab maksuteate posti teel kätte juhul, kui maksumaksja avaldab selleks
soovi, kuid seda üksnes siis, kui maksumaksja pole maksuteadet veel kätte saanud (läbi e-
maksuameti keskkonna). Kui maksumaksjale on korra maksuteade juba edukalt kättetoimetatud
– sõltumata kuidas, kas elektrooniliselt või muul mitte-elektroonsel viisil – siis maksuteate
lisaeksemplaride loomiseks paberkandjal peab isik leidma ise vahendid ja viisi.
Kõnealuse lõike punkt 2 on mõeldud lahendama olukorda, kus maksumaksja ei reageeri
maksuteatele e-maksuameti kaudu, ent samas ei pöördu ka maksuhalduri poole taotlusega
edastada talle maksuteade posti teel. Sellisel juhul ootab maksuhaldur 55 tööpäeva arvates
maksuteate üleslaadimisest, ning kui maksuteade on pärast seda jätkuvalt kättetoimetamata,
läheb MTA sellisel juhul üle maksuteate posti teel kättetoimetamisele.
5
Viiekümne viie tööpäeva on kriteeriumina sätestatud põhjusel, et kui 15. veebruaril
väljastatakse maksuteated, siis 55 tööpäeva möödumine tähendab seda, et posti teel saadetakse
dokumendid välja alles mai alguses, st pärast füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise
viimast kuupäeva, mis on aprillikuu lõpus. Kuna valdav enamik tuludeklaratsioone esitatakse
läbi e-maksuameti, siis on tõenäoline, et seda tegema minnes võetakse ühtlasi vastu ka
maksuteated ning muud dokumendid, mis on seniks sinna üles laetud. See tagab, et posti teel
saadetakse dokumendid välja lõpuks üksnes sellistele maksumaksjatele, kellel selleks on
reaalne vajadus, st kellel tõesti puudub võimekus ja ka huvi e-maksuametit kasutada. Esimene
mootorsõidukimaksu tasumise tähtaeg, milleks peab olema tasutud 50% määratud maksust, on
15. juunil, seega on tagatud, et maksuteate alles paberil kättesaamise maksu tasumise tähtaja
vahele jääb vähemalt 30 päeva. Kui maksuhaldurile on teada üksnes isiku postiaadress,
saadetakse paberil maksuteade juba veebruaris välja.
Kui MSMS-i vastuvõtmisel sätestati kirjeldatud kord üksnes 2025. aasta kohta, siis nüüd
laiendatakse seda tähtajatult, et nii Maksu- ja Tolliametil (MTA) kui isikutel oleks rohkem
paindlikkust maksuteadete kättesaamiseks. Regulatsiooni sisus muutusi ei ole.
MSMS-i täiendatakse §-ga 171 (eelnõu § 1 punkt 8), milles sätestatakse erikord lapse eest
mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba 2025. aastal. Selle sätte kohaselt algab
tavapärane, eelpool kirjeldatud vähenduse arvessevõtmine hiljemalt 2025. a 1. detsembrist.
Kuna käesolev seadus on planeeritud jõustuma 2025. a sügisel üldises korras, siis on võimalik
maksuhalduril peale seaduse jõustumist ja enne 1. detsembrit läbi viia kõik vajalikud toimingud
sel aastal juba väljastatud maksuteadete ülevaatamiseks ja vähenduse arvestamiseks. Taas ei
ole vaja isikul ise midagi teha, kui tal on õigus saada mootorsõidukimaksu kohustuse
vähendamist käesoleva seaduse alusel, siis selle ta ka automaatselt saab.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud jõustumine. Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1
punktides 3 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse
alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a jooksul väljastatud maksuteadete
ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise rakendamisega.
Eelnõu § 1 punktis 3 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust.
Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega,
siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember.
Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub
arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
MSMS-i muutmises kasutatakse terminit „vanem“ (§ 151 lõige 1), mis MSMS-is tähendab
isikut, kes on lapse vanem või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on selle lapse hooldusõigus.
Seega on MSMS-i piires PKS-is sätestatud termini „vanem“ tõlgendus laiem ja avatud läbi
hooldusõiguse. Terminit kasutatakse üksnes vähenduse arvutamiseks. Termin „hooldusõigus“
on selgitatud lisatava § 151 lõikes 7. Hooldusõigus MSMS-i tähenduses on lapse
ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära
võetud.
Lisaks kasutatakse terminit „laps“, kes MSMS-i raames on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik.
5. Eelnõu kooskõla põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja välislepingutega
6
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega jõustunud välislepingutega.
6. Seaduse mõjud
6.1 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksustamine
Sihtrühm. Mõju sihtrühmaks on 8- ja 9-kohaliste sõidukite omanikud ja kasutajad.
Liiklusregistris oli 2025. aasta juuni seisuga ligi 13 400 8- ja 9-kohalist M1- ja M1G- kategooria
sõidukit, millele hakkavad kohalduma N1-kategooria sõidukite maksustamise reeglid. Enamus
neist on füüsiliste isikute omanduses (66%). See muudatus avaldab rõhutatult positiivset mõju
ka paljulapselistele peredele ja puudega isikutele. Neil võib olla kõrgendatud vajadus suurema
sõiduki järele, kuid ei ole andmestikku, mille põhjal hinnata, kui paljud neist sõidukitest on
paljulapseliste perede või puudega isikute omanduses või kasutuses.
Nende sõidukite keskmine vanus on 15 aastat, ligi 4000 sõidukit ehk 30% on vanemad kui 20
aastat ning maksustatud baasmääras. Nimetatud sõidukite keskmine mootorsõidukimaksu
aastane kohustus M-kategooria maksumääradega on 183 eurot aastas, mis on üldisest
keskmisest mõnevõrra suurem. See tuleneb sellest, et 8- ja 9-kohalised sõidukid on suhteliselt
suured ja rasked, mistõttu nende süsinikuheide on tavalistest sõiduautodest suurem (keskmiselt
238 g CO2/km1) ning ka tühimass suurem (keskmiselt 2122 kg).
Kõnealuste sõidukite maksustamisel N-kategooria reeglite alusel võrreldes M-katekooria
reeglitega väheneb keskmine maksukohustus 183 eurolt 63 eurole. Valdaval enamusel (56%)
jääb alles vaid maksukohustus baasmääras (50 eurot aastas).
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatusel ei ole märkimisväärset sotsiaalset,
sealhulgas demograafilist mõju, sest maksu summa ja seega ka soodustuse summa on võrreldes
sõiduki enda ja selle kasutamise kuluga suhteliselt väike. Samuti on see väike võrreldes muude
perepoliitiliste või puuetega isikutele mõeldud soodustuste ja hüvitistega.
Mõju majandusele. Muudatusel on väike majanduslik mõju seeläbi, et väheneb kõnealuste
sõidukite omanike maksukoormus, mis suurendab nende kasutatavat tulu ning seeläbi
toimetulekut. Sihtrühma suurus ja soodustuse ulatus on siiski nii väikesed, et makronäitajates
mõju ei avaldu.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju elu- ja
looduskeskkonnale. Nagu mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas on välja toodud, on
mootorsõidukimaksul oluliselt väiksem mõju sõiduki valikule ja omamisele kui
registreerimistasul või isegi kütuseaktsiisil, sest maksukohustus jaotub pika perioodi peale.
Valdav enamus automaksu mõjust keskkonnale tuleneb registreerimistasust.
Mootorsõidukimaks on ka kehtinud suhteliselt vähe aega, mistõttu ei ole enamus sihtrühmast
veel jõudnud sellele reageerida, mistõttu on soodustuse võimalik mõju piiratud.
Muudatusel ei ole tuvastatavat mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju.
6.2 Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine
1 Maksustamise aluseks oleva süsinikuheite järgi, ehk selle olemasolul kasutades WLTP metoodika alusel
hinnatud heidet, selle puudumisel kasutades NEDC metoodika alusel saadud hinnangut, mida on suurendatud
vastava koefitsiendiga, ning mõlema puudumisel vastavalt asendusvalemile.
7
Sihtrühm. Soodustuse sihtrühm on sõidukiomanikud ja -kasutajad, kellel on ka lapsed. MTA
andmetel on 154 500 unikaalset maksumaksjat, kellele laieneb mootorsõidukimaksu kohustuse
vähendus seoses vähemalt ühe alaealise lapsega.
Statistikaameti hinnangul oli 0–17-aastaste lastega leibkondi 162 0002, mis moodustab 25%
kõigist leibkondadest. Statistikaameti lastega leibkondade uuringu kohaselt oli 2024. aastal vaid
5% leibkondadest sellised, kellel ei olnud juurdepääsu sõidukile3. Juurdepääsu all on mõeldud
seda, et ei ole võimalust kasutada, mitte rangelt sõiduki omamist. Siiski viitab see sellele, et
meede on laiapõhjaline ja puudutab märkimisväärset osa kõigist leibkondadest ja valdavat
enamust lastega leibkondadest.
Sihtrühma jaotus laste arvu järgi leibkonnas on järgmine (MTA andmetel):
1 lapsega pered: 80 000 maksumaksjat
2 lapsega pered: 54 000 maksumaksjat
3 lapsega pered: 16 000 maksumaksjat
4 lapsega pered: 2 700 maksumaksjat
5 lapsega pered: 500 maksumaksjat
6 lapsega pered: 130 maksumaksjat
7 või enama lapsega pered: 53 maksumaksjat
Enamikus peredes on maksustatav sõiduk või sõidukid vaid ühe vanema nimel. Andmete põhjal
on 151 000 last seotud ühe maksumaksjaga (ühel vanemal sõiduk või sõidukid), mis tähendab,
et see vanem saab 100 euro suuruse vähenduse lapse kohta. 54 000 last on seotud kahe
maksumaksjaga (mõlemal vanemal sõiduk või sõidukid), mille puhul kummalegi vanemale
rakendub 50 euro suurune vähendus lapse kohta.
Vähenduse mõju maksumaksjatele on kahetine:
Täielik maksukate: 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025.
aasta mootorsõidukimaksu kohustuse.
Osaline maksukate: 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende
maksukohustus ületab vähenduse summa.
Nende isikute poolt tasumisele kuuluv maksusumma on pärast vähenduse mahaarvamist kokku
ligikaudu 15,4 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel
keskmiselt üle 50%.
Lisaks on oluline märkida, et ligikaudu 4 miljonit eurot maksimaalsest võimalikust vähendusest
jääb kasutamata. See tuleneb asjaolust, et paljudel maksumaksjatel on maksuteate summa
väiksem kui neile ette nähtud vähenduse kogusumma.
Vähendus on kõige tõhusam madalama maksukohustusega peredele, kellest 55 000
vabastatakse maksust täielikult. Samas jääb ligi 4 miljoni euro ulatuses vähenduse potentsiaali
kasutamata, kuna maksukohustus on väiksem kui võimalik vähendus. Fikseeritud vähenduse
summa tagab võrdse kohtlemise laste arvu põhjal, kuid selle proportsionaalne mõju on suurem
neile, kelle maksukoormus on madalam.
2 Statistikaamet, andmebaas LEM01: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-
uldandmed/LEM01
3
Statistikaamet, andmebaas LES821: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-
indikaatorid__laste-vaesus-ja-toimetulek/LES821
8
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatusel ei ole märkimisväärset sotsiaalset,
sealhulgas demograafilist mõju, sest maksu summa ja seega ka soodustuse summa on võrreldes
sõiduki enda ja selle kasutamise kuluga suhteliselt väike. Samuti on soodustus väike võrreldes
muude perepoliitiliste soodustuste ja hüvitistega.
Mõju majandusele. Muudatusel on väike majanduslik mõju seeläbi, et väheneb kõnealuste
sõidukite omanike maksukoormus, mis suurendab nende kasutatavat tulu ning seeläbi
toimetulekut. Sihtrühma suurus ja soodustuse ulatus on siiski nii väikesed, et makronäitajates
mõju ei avaldu.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju elu- ja
looduskeskkonnale. Nagu mootorsõidukimaksu seletuskirjas5 on välja toodud, on aastamaksul
oluliselt väiksem mõju sõiduki valikule ja omamisele kui registreerimistasul või isegi
kütuseaktsiisil, sest maksukohustus jaotub pika perioodi peale. Valdav enamus automaksu
mõjust keskkonnale tuleneb registreerimistasust. Mootorsõidukimaks on ka kehtinud suhteliselt
vähe aega, mistõttu ei ole enamus sihtrühmast veel jõudnud sellele reageerida, mistõttu on
soodustuse võimalik mõju piiratud.
Muudatusel ei ole tuvastatavat mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju.
7. Rakendusaktid
Rakendusaktid puuduvad.
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmine vähendab mootorsõidukimaksu laekumist
1,7 miljoni euro võrra esimesel rakendumise täisaastal. Lastepõhine mootorsõidukimaksu
vähendus vähendab maksulaekumist 16,3 miljoni euro võrra aastas. Hinnangute aluseks on
maksuteated ja liiklusregister 2025. aasta juuni seisuga ning hinnangud ei arvesta
potentsiaalsete muudatustega autopargis.
MTA on kaardistanud infosüsteemide muutmisvajadused ja eelarvestanud arendused.
Muudatused hõlmavad 2025. a maksustamisperioodi kohta väljastatud mootorsõidukimaksu
ümberarvutamist, väljastatud maksuteadete muutmist ja enammakstud mootorsõidukimaksu
tagastamist ning alates 2026. a maksustamisperioodist lapse eest mootorsõidukimaksu
kohustuse vähendamise rakendamist ning infosüsteemide muudatuste turvatestide läbiviimist.
Loodava lastega sõiduki omanikele ja vastutavatele kasutajatele mõeldud muudatusega seoses
tuleb MTA infosüsteemides teha 680 000 euro ulatuses arendusi. Kuna muudatused on
planeeritud jõustuma kahes osas (tagasiulatuvalt alates 01.12.2025 ja püsivalt alates
01.01.2026), siis jaguneb investeeringuvajadus kahe aasta vahel:
IT-investeeringute vajadus 2025. a 270 000 €
IT investeeringute vajadus 2026. a 410 000 €
KOKKU: 680 000 €
Transpordiameti kulu 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmiseks on 185 000 eurot
Sealhulgas M1-kategooria muudatus koos API täiendamise, kalkulaatori muudatuse ja MTA
9
X-tee täiendamisega (istekohtade saatmine) on kokku 65 000 eurot; muudatuste X-tee teenuse
ümberehitus 120 000 eurot.
Eelnõu rakendamiseks vajaminevad kulude katmiseks esitatakse taotlus Vabariigi Valitsuse
reservist raha eraldamiseks.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktides 3 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine
jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a
jooksul väljastatud maksuteadete ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse
vähendamise rakendamisega.
Eelnõu § 1 punktis 3 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust.
Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega,
siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember.
Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub
arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks erialaliitudele.
Saabunud vastused on kajastatud seletuskirja lisas.
Eelnõu kooskõlastati teistkordselt Justiits- ja digiministeeriumiga.
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
10
LISA. Kooskõlastustabel
Esitaja Sisu Rahandusministeeriumi kommentaar
Ministeeriumid
1. Justiits- ja 1. Eelnõu § 1 p 3 kohane MSMS § 151 lg 3 sätestab järgmist: Arvestatud osaliselt. Täiendatud seletuskirja.
digiministeerium „(3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse
vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema hooldusõigust omaval vanemal või füüsilisest isikust
maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav eestkostjal. Tüüpiliselt on lapsel Rahvastikuregistrisse
summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel.“ Märgime, et märgitud üks või kaks vanemat/eestkostjat, kuid see arv
kasutatud terminoloogia ei ole kooskõlas perekonnaseadusega võib olla ka kuni kolm. Eelnõus kasutatakse üldistavat
(PKS). Eelnõu sätte kohaselt jagatakse jääk ülejäänud vanemate terminit „vanem“, kuid oluline on tähele panna, et see ei
vahel. Sõnastus on ilmselges vastuolus PKS §-dega 82, 83 ja 84. ole võrdne perekonnaseaduse terminiga „vanem“.
Nimelt on PKS-is sätestatud, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks Nimetatud seaduse kohaselt ei või lapsel olla rohkem kui
vanemat. Seetõttu palume eelnõus kasutada sõnastust „jagatakse kaks vanemat, kuid eelnõukohane maksuvähendus
jääk teise vanemaga“. Ka seletuskirjas on mitmes kohas kasutada arvutatakse lapse hooldusõiguse alusel.
sõnu „mitu vanemat“. Palume see üle vaadata, viia vastavusse PKS-
iga ning läbivalt ühtlustada. On teada olukordi, kus Maksu- ja
Tolliametile kuvatakse vanemaid rohkem kui kaks. Sellised
üksikjuhtumid tuleks lahti seletada seletuskirjas või leida olukorrale
muu mõistlik lahendus.
2. Eelnõu § 1 p 3 (MSMS § 151 lg 3 ja 6) – Justiits- ja Teadmiseks võetud.
Digiministeerium on seisukohal, et soodustuse võrdne jagamine
vanemate vahel ning kasutamata jäänud osa üle kandmine teisele
vanemale on kooskõlas PKS-iga ning pakub vajalikku paindlikkust.
Siiski leiame, et eelnõus pakutud lahendus tervikuna ei hõlma kõiki
võimalikke situatsioone ning võib kaasa tuua põhiseaduse ja
perekonnaseaduse vastaseid olukordi. Allpool selgitame täpsemalt
võimalikke murekohti.
3. Eelnõu § 1 p 3 kohases MSMS § 151 lõikes 6 on hooldusõigus Mitte arvestatud. Maksuhalduril ei ole mitte mingit
sisustatud kui lapse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida võimalust hinnata, milline on lapse ja pere tegelik
ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud. Justiits- ja elukorraldus ja vanemate reaalne panus tema heaolusse.
Digiministeerium on seisukohal, et lahendus, mille puhul lähtutakse Veel enam – eelnõu kontseptsiooni eelduseks on asjaolu,
täielikust hooldusõigusest või ainuhooldusõigusest, on vastuolus et MTA ei saa hakata täitma selliseid sotsiaalseid
PKS-iga. Leiame, et kõnealune kitsendus võib viia olukorrani, kus ülesandeid, millega ta hakkaks hindama perekondade
soodustusest jääb ilma pere/laps, kellele see tegelikult on mõeldud. elukorraldust ja maksuvähenduse andmise aluseks on
Nimelt on PKS-is kasutusel terminid täielik isikuhooldus, täielik registrites olemasolevad andmed.
varahooldus, piiratud isikuhooldus, piiratud varahooldus, osaline
isikuhooldus, osaline varahooldus. Lisaks võivad hooldusõiguse Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti, et laste eest
liigid vastavalt PKS-le olla väga erinevates staadiumites: kehtiv, soodustuse andmist võiks korraldada ja rakendada
peatatud, piiratud, osaliselt üle antud, täielikult üle antud, täielikult Sotsiaalkindlustusamet. Arutelude käigus selgus, et ametil
ära võetud, taastatud, lõppenud, tühistatud. Praktikas esineb ei ole võimalik oma infosüsteemides (SKAIS) ühtegi
olukordi, kus vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud, et anda taolist muudatust enne lähemat paari aastat teha, mistõttu
ühele vanemale ainuhooldusõigus PKS § 137 alusel kindlas oleks soodustuse andmine selle võrra edasi lükkunud. See
valdkonnas – näiteks lapse tervisega seotud küsimustes. Sellest kehtib nii Sotsiaalkindlustusametile lisaülesande andmise
hoolimata osalevad mõlemad vanemad lapse igapäevaelus aktiivselt kui ka ameti infosüsteemi andmete kasutamise ja
ja võrdväärselt. Hõlmates soodustuse saamise aluse liidestamise kohta.
ainuhooldusõiguse või täieliku hooldusõigusega, jääks antud näite
puhul üks vanematest soodustusest ilma. Ei ole põhjendatud, miks Eelnõu kohaselt on hooldusõigus käesoleva seaduse
vanem peaks jääma ilma maksusoodustusest, kui ta reaalselt tähenduses lapse ainuhooldusõigus või ühine
panustab lapse kasvatamisse ja heaolusse ning kasutab lapse heaolu hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega
nimel sõidukit. Samuti tekib küsimus, miks peaks ära võetud. Need hõlmavad täielikku isiku- ja
maksusoodustusest ilma jääma vanem, kes veedab lapsega aega varahooldusõigust. Eelnõu kohaselt ei saa soodustust
nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ning kasutab selleks isiklikku piiratud isikuhoolduse, piiratud varahoolduse, osalise
sõidukit – eriti juhul, kui teine vanem, kes last igapäevaselt isikuhoolduse ja osalise varahoolduse staatusega isikud.
kasvatab, ei oma autot. Kuigi vanemate vahel on olnud vaidlus,
mille tulemusel on ühine hooldusõigus lõpetatud, ei pruugi see
kajastada lapse tegelikku elukorraldust ega vanemate panust tema
heaolusse. Taolistel juhtudel ei jõua maksusoodustus lapse huvides
kasutusse. See on aga vastuolus soodustuse eesmärgiga toetada
lastega peresid, kes kasutavad autot lapsega seotud tegevustes.
Seetõttu tuleks kaaluda paindlikumat lähenemist, mis arvestab
vanemate tegelikku panust lapse kasvatamisse, mitte üksnes
formaalset hooldusõiguslikku staatust, seda eelkõige olukordades,
kus ühine hooldusõigus on lõpetatud ning ühel vanemal on säilinud
osaline isikuhooldus ja/või varahooldus.
4. Lahendus ei arvesta võimalike erinevate peremudelitega. Tuleb Mitte arvestatud. Vt eelmine vastus. Planeeritud
arvestada, et Eestis on kärgperesid ning mitmed neist eelduslikult soodustus on registripõhine.
lasterikkad. Lasterikkad perekonnad on PS § 28 alusel riigi erilise
kaitse all, kuid eelnõus pakutud lahendus ei pruugi seda tagada.
Näiteks on vanemal kolm last, kahte kasvatab igapäevaselt,
kolmandaga veedab aega suhtluskorra alusel üle nädalavahetuse ja
koolivaheaegadel. Viimase puhul on vanemal ainult osaline
hooldusõigus, sest teisele vanemale anti elukoha otsustusõigus.
Vanemal, kelle kasvatada igapäevaselt on üks laps, autot ei ole.
Vanem, aga kellel on kolm last ning kelle automaks läheks üle
kahesaja euro, ei saaks sellisel juhul kolmanda lapse eest
maksusoodustust ning see jääks sellisel juhul riigile. Arvestama
peab toodud näitest veelgi keerukamate peremudelitega. Praeguse
sõnastuse puhul jääksid osad vanemad, kes tegelikkuses osalevad
lapse igapäevaelus, soodustusest ilma. Lisaks ei ole arvestatud
olukordadega, kus lapse heaolu nimel kasutatav auto on
registreeritud elukaaslase või abikaasa nimele, kes ei ole lapse
rahvastikuregistris registreeritud vanem. Üks võimalik lahendus on
vastutava kasutaja lisamine, mis looks aluse maksusoodustuse
saamiseks. Samas tuleb selle toimingu tegemisel tasuda riigilõivu.
Teisest küljest tekib omakorda oht, et vanem, kellel tegelikkuses ei
ole autot, registreeritakse sellise sõiduki vastutavaks kasutajaks,
millega tal ei ole mitte mingisugust seost, et pahatahtlikult kasutada
maksusoodustust.
5. Hooldusõiguse ajutine peatumine – praktikas on esinenud Teadmiseks võetud. Kui hooldusõigus peatub (ajutiselt)
olukordi, kus vanema hooldusõigus on olnud peatatud tema enda maksustamisperioodi kestel, siis sellest tulenevalt antud
haiguse tõttu. Leiame, et taolises olukorras ei ole põhjendatud, miks soodustust ümber ei arvutata. Kui hooldusõigus on
peaks vanem jääma soodustusest ilma, kui hooldusõiguse peatatud ka järgneva maksustamisperioodi 1. jaanuaril,
peatumine on ajutine. siis selle perioodi eest 1. jaanuaril soodustust ei arvutata.
6. Maksukohustuse ümberarvutamine – ajalise raamistiku kohta on Teadmiseks võetud. Pöörame tähelepanu, et iga aasta 1.
seletuskirjas märgitud, et maksukohustuse vähendamist ei arvutata jaanuaril arvutatakse soodustus uuesti ning möödunud
ümber ega vähendata, kui vanema hooldusõigus lõpeb. Taoline aasta muudatused saab arvesse võtta. Peale kohtu otsust
lähenemine ei toeta vanemat olukorras, kus ta kasvatab last üksi, saab ka aasta kestel ainuhooldusõigust omav vanem kogu
aga hooldusõigus on jäänud mingil põhjusel jagamata või alles võimaliku soodustuse jäägi kasutamise õiguse.
vaieldakse kohtus hooldusõiguse üle. Poole soodustusest võib saada
vanem, kes tegelikkuses pole last aastaid näinud ning teisel vanemal
ei oleks võimalust maksusoodustust tervenisti endale saada isegi
siis kui ta peaks kohtus saama ainuhooldusõiguse. Arvestama peab
asjaolu, et vaidlused hooldusõiguse üle võivad kohtus venida ka
teise vanema pahatahtlikkuse tulemusel.
7. Mõjuanalüüsis ei ole käsitletud kohtumenetluste arvu võimalikku Teadmiseks võetud. Puudub andmestik hindamaks
suurenemist – mõjuanalüüs ei käsitle küsimust, kas vanemad reaalset mõju kohtumenetlusele. Leiate siiski ka ise, et
hakkavad hooldusõiguse asjus rohkem kohtusse pöörduma, et võib tekkida õigustatud kohtussepöördumisi, mis aitavad
vormistada maksusoodustus enda nimele. Näiteks olukorras, kus Eesti registrite sisu andmekvaliteeti tõsta.
vanematel on ühine hooldusõigus, aga aastaid on lapse elus
osalenud kõigest üks vanem, peaks last kasvatav vanem soodustuse Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti maksusoodustuse
kogumahu saamiseks pöörduma kohtusse. Taolises olukorras on vabatahtlikku jagamist. Meie hinnangul toob maksu
küll kohtusse pöördumine pigem õigustatud ja maksusoodustusele vabatahtlik jagamine kaasa vaidlusi, kus lõpuks peaks
tekib lisandväärtus. Mõistlikud ei ole siiski olukorrad, kus vanemad maksuhaldur hakkama sekkuma perekonnakorralduslikese
on sunnitud pöörduma kohtusse selleks, et taastada ühine küsimustesse.
hooldusõigus või hooldusõigus üle anda maksusoodustuse saamise
eesmärgil. Maksusoodustuse saamine ei tohi olla ajendiks, miks
vanemad peavad pöörduma kohtusse. Üks võimalik lahendus oleks,
et vanemad saavad soodustust omavahel vabatahtlikult jagada.
Sotsiaalkindlustusamet on rakendanud seda lapsetoetuste puhul, kus
ei ole probleemiks igakuiselt toetuse saajat vahetada. Automaksu
puhul saaks seda teha kord aastas. Tekib küsimus, miks ei
võimaldata paindlikkust ja iseotsustamist lapsevanematele. Näiteks
on emal kui ka isal sõiduauto ning laps viibib isa juures nädala ning
seejärel ema juures nädala ehk mõlemad vanemad osalevad lapse
elus võrdselt. Vanemate vahel on vaidlus, kus koolis laps hakkab
käima ning kes haridusküsimuste eest vastutama. Otsustusõigus
antakse emale ning seetõttu kajastub isa hooldusõigus
rahvastikuregistris kui osaline. Taolise näite puhul ei ole
põhjendatud, et vanemad ei saaks omavahel toetust jagada.
8. Eeltoodud argumentidele tuginedes ei saa Justiits- ja Teadmiseks võetud.
Digiministeerium toetada lahendust, kus maksusoodustuse saamine
tugineb üksnes hooldusõiguse andmetele Rahvastikuregistris. Meie
hinnangul peab lahendus olema paindlikum ja arvestama vanemate
tegelikku panust lapse kasvatamisse, mitte üksnes formaalset
hooldusõiguslikku staatust.
9. Eelnõu § 1 p 5 (MSMS § 16). Palume muu hulgas muuta ka Mitte arvestatud. Märkus võetakse arvesse eraldi
MSMS § 16 lõiget 1. Justiits- ja Digiministeerium on mitmel korral maksukorralduse seaduse muutmise ettevalmistamise
juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et käigus, kus antud küsimusele lähenetakse laiemas plaanis
maksukohustuslaste registri põhimääruse preambulis kajastub ning täiendused tehakse vajadusel seaduste üleselt.
üksnes viide maksukorralduse seaduse (MKS) § 17 lõikele 1,
registri alamregistrite volitusnormid on aga seaduses sõnastatud läbi
viite maksukohustuslaste registri põhimääruse volitusnormi ning
selle tulemusena ei ole võimalik maksukohustuslaste registri
põhimääruse ega ka MKS põhjal tuvastada, millistes seadustes on
reguleeritud maksukohustuslaste registri alamregistrid. Palume
sõnastada alamregistrite volitusnormid kujul: „…. andmekogu on
MKS §-ga 17 asutatud maksukohustuslaste registri alamregister,
mille pidamise korra kehtestab …. määrusega.“. Sellisest
sõnastusest tulenevalt saab alamregistrid reguleerida küll
maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuid viimase preambulit
tuleb täiendada viitega eriseaduses asuvale volitusnormile.
Preambuli täiendamine tagab, et põhimääruse põhjal on võimalik
tuvastada alamregistrite seaduse tasandi regulatsioon. Seega palume
MSMS § 16 lg 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Mootorsõidukimaksu
register on maksukorralduse seaduse §-ga 17 asutatud
maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
10. Eelnõu § 1 p 5 (MSMS § 16 lg 4) – kõnealuse muudatusega Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Maksukorralduse
nähakse ette säte, mille kohaselt saab lapse eest seaduse § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur
mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks võib MKS-i, maksuseaduse või selle alusel antud
vajalikud üldandmed Maksu- ja Tolliamet (MTA) õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas
Rahvastikuregistrist, sealhulgas andmed lapse, vanema ja põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi
hooldusõiguse kohta. Seletuskirja kohaselt ei pärita võrreldes nende andmeid, töödelda MKS-i §-s 10 nimetatud ülesannete
andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba täitmisel. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud ülesannete
Rahvastikuregistrist saab, täiendavaid andmeid juurde. Samas ei hulka kuulub maksusoodustuste kohaldamise
nähtu aga mootorsõidukimaksu registri ega maksukohustuslase kontrollimine.
registri seaduse tasandi regulatsioonist, et seal töödeldaks andmeid
lapse ja hooldusõiguse kohta. Lisaks tuleb kõnealuse sätte
sõnastusest välja, justkui hõlmaks üldandmed ka andmeid
hooldusõiguse kohta. Isiku üldandmetel on kindel sisu ja nende alla
kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt sh aadress,
emakeel. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas selgitada,
milliste kehtiva õiguse normide alusel saab MTA lapse ja
hooldusõiguse andmed ning millise andmekategooria alla need
maksukohustuslase registri seaduse tasandi regulatsioonis mahuvad.
11. Maksukohustuslaste registri regulatsioon – mootorsõidukimaksu Märkused 11–16 mittearvestatud. HÕNTE § 32 lõike 3
register on maksukohustuslaste registri alamregister. Palume viia kohaselt ei pea kavandama seaduseelnõusse erinevate
andmekaitse nõuetega kooskõlla ka MKS § 17, mis näeb ette seaduste sätteid, mis ei ole seotud ühise
maksukohustuslaste registri regulatsiooni. Selleks tuleks muuta reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega.
MKS § 17 lõikeid 1, 2 ja 31 . Maksukohustuslaste registri regulatsiooni antud eelnõu ei
puuduta. Seega käsitletakse märkuseid eraldiseisvana
maksukorralduslike küsimuste valdkonnas.
12. Maksukohustuslaste register on asutatud MKS §-ga 17 ning Vt p 11.
registri põhimäärus on kehtestatud MKS § 17 lõike 1 alusel. Juhime
tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on
register juba asutatud, seega ei saa asutamist enam edasi
delegeerida.
13. MKS § 17 lg-ga 2 nähakse ette, kelle andmeid registris Vt p 11.
töödeldakse. Muu hulgas sisaldab nimetatud loetelu ka
isikuandmeid. Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist,
kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS §
26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab
olema 4 kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt
teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise
seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates
küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu
võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem
intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses
sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu
intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete
töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema
reguleeritud seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada,
kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida
intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad
olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja
menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise
seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised
küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil
määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid,
töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete
kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel
määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise
tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama
andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule.
14. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada MKS-is sisalduvat Vt p 11.
registri regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni
põhimõttele, ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt,
et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab
olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk,
andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu
vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete
säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses
täpsustada, aga mitte pikendada) ning andmekogu põhimääruse
volitusnormi raamid. Maksukohustuslaste registri puhul on seaduses
ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, neid
sätteid muuta ei tule. Küll aga tuleb MKS § 17 lõikest 1 jätta välja
asutamise edasi delegeerimine ning näha ette volituse selged
raamid, näiteks muutes ja sõnastades MKS § 17 lõige 1 järgmiselt:
(1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) põhimääruse
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse registri
pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad
andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja
volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete
väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6)
muud korralduslikud küsimused.
15. MKS § 17 lõikes 2 tuleb täpsustada isikuandmete koosseisu Vt p 11.
isikuandmete kategooria täpsusega, nähes ette milliseid andmeid
isikute kohta kogutakse, näiteks üldandmed, töötamise andmed jne.
Lisaks tuleb MKS § 17 täiendada sättega, milles nähakse ette
isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. Juhime tähelepanu,
et isikuandmete säilitamise tähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed
koheselt kustutada. Juhul kui andmeid kustutatakse kogumis, siis
tuleb põhimääruses näha ette regulatsioon, mis näeb ette, et
andmeid säilitatakse vähemalt teatud aeg ning seejärel kustutatakse
need teatud aja jooksul. Näiteks andmeid säilitatakse vähemalt kolm
aastat andmete registrisse kandmisest ning kolme aasta täitudes
kustutatakse need kahe kuu jooksul. See teeb andmete
maksimaalseks säilitamise tähtajaks kolm aastat ja kaks kuud.
16. MKS § 17 lg 31 kohaselt on registri volitatud töötlejateks ka Vt p 11.
kohus ja prokuratuur. Esmalt juhime tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8
kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku
sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid
vastutava töötleja nimel. Sellest tulenevalt palume selgitada, kas
kohus ja prokuratuur töötlevad andmekogus andmeid Maksu- ja
Tolliameti nimel või neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
Juhul kui tegemist on teise variandiga, siis on nad registri vaates
kaasvastutavad, mitte volitatud töötlejad. Lisaks näeb MKS § 17 lg
32 ette, et volitatud töötlejad nähakse ette põhimääruses, seega jääb
ebaselgeks, miks
17. Eelnõu § 2 (MKS § 26 lg 24 ) – kõnealuse sättega nähakse ette, Mittearvestatud. MTA võtab kasutusele teavituste
et Riigi Infosüsteemi Ametil on juurdepääs maksusaladusele süsteemi, mis on juba rajatud ja toimiv.
ulatuses, mis on vajalik Eesti teabevärava ametliku e-posti
infosüsteemi vahendusel elektrooniliste teadete saatmiseks ja
sellega seotud infosüsteemide haldamiseks. Juurdepääs hõlmab
isiku üldandmeid ning elektroonilise teate kohta käivaid andmeid.
Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik Riigi Infosüsteemi Ameti
(RIA) hallatava Eesti teabevärava kaudu toimiva süsteemiga
„Postkast 2.0“ asendamiseks. Juhime tähelepanu, et „Postkast 2.0“
kohta on alles koostatud väljatöötamiskavatsus, seega ei ole Justiits-
ja Digiministeeriumi hinnangul asjakohane veel MKS muudatusi
teha. Muudatused tuleks teha „Postkast 2.0“ puudutavas eelnõus,
kui on selge, milliseid andmeid edastamisel RIA-le kuvatakse.
Ilmselt ei ole RIA-l ligipääsu isiku kõigile üldandmetele, mis
hõlmavad endas lisaks isiku nimele ka isikukoodi, sugu,
kodakondsust, kontakt sh aadressi, emakeelt. Palume muudatus
eelnõust välja jätta.
18. Seletuskirja 6. osas on aastate lõikes välja toodud kaasnevad Arvesse võetud.
kulud MTA-le ja Transpordiametile seoses vajalike IT arendustega,
mida tingivad eelnõuga plaanitavad muudatused. Palume
seletuskirja lisada ka nende arenduste rahastamise allikas.
19. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvesse võetud.
seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega
ning märkustega eelnõu mõju kohta.
20. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume Teadmiseks võetud.
eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks
kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et
enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle
vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
2. Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab mootorsõidukimaksu seaduse Teadmiseks võetud.
muutmise seaduse eelnõu
Liidud
1. Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab Rahandusministeeriumit Teadmiseks võetud.
Tööstuskoda võimaluse eest avaldada arvamust mootorsõidukimaksu seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta, mille kohaselt hakatakse M1-
kategooria üle 7 istekohaga väikebusse maksustama N1-kategooria
sõidukite maksumääraga. Kaubanduskoda toetab plaanitavat
muudatust, kuna, muudatus leevendab märkimisväärselt just nende
ettevõtjate, sealhulgas paljude mikro- ja väikeettevõtete
maksukoormust, kes kasutavad oma igapäevategevuses 8- või 9-
kohalisi väikebusse. Kaubanduskojal eelnõu osas muid
kommentaare ja ettepanekuid ei ole.
2. Eesti Lasterikaste ELPL tunnustab algatust ning on seisukohal, et see on lastega Teadmiseks võetud.
Perede Liit peredele äärmiselt vajalik, mida kinnitas mh ELPL-i poolt
käesoleva aasta veebruaris läbiviidud küsitlus 3+ perede seas,
millele vastas üle 2500 inimese ning millest 94% kinnitasid, et
sõiduauto on nende peres hädavajalik tarbeese, milleta pole
võimalik tagada perekonna logistilisi vajadusi igapäevase
elukorralduse toimimiseks. Samuti ilmnes küsitlusest, et
mootorsõidukiga seotud maksukohustus avaldab olulist mõju
perede igakuisele eelarvele, mille tõttu plaanisid pered
maksukohustuse täitmiseks laenu võtta või loobuda laste
huviringidest. Seega on mootorsõidukimaksu kohustuse
vähendamiseks väljatöötatud meetmed lastega peredele äärmiselt
vajalikud.
Seadusel peab olema tagasiulatuv jõud, s.t et ümberarvutamisele Teadmiseks võetud. Eelnõu juba hõlmab kõigi alates
peaksid kuuluma ka kõik 2025. aastal väljastatud maksuteated, mis 2025. a 1. jaanuarist väljastatud maksuteadete
kas vabastaksid lastega pered maksust või vähendaksid seda ümbervaatamist ning õigustatuse korral vähenduse
vastavalt laste arvule. Avalike andmete kohaselt jäi 2025. aastal andmist.
väljastatud maksuteadete alusel mootorsõidukimaks tasumata ligi
25 000 inimesel, kellede seas on ilmselt ka lastega peresid. Oluline
on, et maksu vähendamisega seotud muudatused omaksid mõju ka
juba väljastatud maksuteadetele, mh toimuks tagasiarvestus neile
peredele, kes maksu on ära tasunud.
Seaduseelnõu kohaselt on maksusoodustus seotud lapsevanemale Teadmiseks võetud. Selgitame, et eelnõu on siiski
kuuluva hooldusõigusega. Seaduseelnõus on selgitatud, et konkreetne selles küsimuses, et maksu vähendamise
hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse aluseks on asjaolu, et hooldusõigus käesoleva seaduse
ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine
piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4). Juhime siinkohal hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega
seadusandja tähelepanu asjaolule, et ühine hooldusõigus saab olla ära võetud. Osalised hooldusõigused maksu vähendamise
jagatud ka osaliselt, s.t et PKS § 137 võimaldab hooldusõigusega alust ei anna.
seonduvaid otsustusõigusi anda ainuhooldusõigusena üle ühele
vanemale ka üksikutes valdkondades. Näiteks: vanemad vaidlevad Eelnõu kohane maksusoodustus on rangelt registripõhine
lapse haridusega seonduvate küsimuste üle, mille tõttu kohus ja maksuhaldurile ei ole võimalusi lapse reaalse
lõpetab ühise hooldusõiguse lapse hariduskorralduslikes küsimustes elukorralduse hindamiseks.
ning annab selle osa ainuhooldusõigusena ühele vanemale,
ülejäänud osas ühine hooldusõigus säilib. Eelnõust ei tulene kas
sellisel juhul loetakse hooldusõigus siiski seaduseelnõu kontekstis
ühiseks või tähendab see automaatselt, et ühes küsimuses
hooldusõiguse kaotanud vanem ei oma õigust maksusoodustuste
rakendamisele enam üldse. Kusjuures selle näite puhul võib
juhtuda, et laps ise elab võrdse vanemluse põhimõttel alaliselt
kummagi oma vanemaga sõltumata sellest, et ühel vanemal ei ole
tema hooldusõigust kõikides küsimustes. Seaduseelnõu tekstist võib
pigem järeldada, et eelduseks on täielik ühine hooldusõigus või ühe
vanema ainuhooldusõigus. Sama küsimus tekib ka PKS § 119 alusel
tehtavate muudatuste osas, millega on võimalik anda üle üksikuid
otsustusõiguslikke küsimusi vanematele nõnda, et last puudutava
konkreetse küsimuse otsustamise õiguse saab üks vanem, ent muus
osas kogu ühine hooldusõigus säilib. Kuna säärasel viisil jagatud
hooldusõiguseid võib olla väga arvukal hulgal peredel, siis vajab ka
see osa seadusest läbimõeldud lahendust, et seadus ei hakkaks
diskrimineerima vanemaid, kel ei pruugi olla üht konkreetset osa
lapse hooldusõigusest (või sellega seonduva otsustusõiguse
rakendamisest), ent kes siiski aktiivselt osaleb lapse kasvatamises.
Seaduseelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksu soodustuse Mittearvestatud. Laste eest soodustuse andmine on
saamiseks oluline see, et sõiduk kas kuuluks vanemale või vanem füüsilisele isikule mõeldud maksuvähendus. Juriidilisele
oleks sõiduki vastutav kasutaja (liisingkohustuste korral). ELPL-i isikule laiendamist küll kaaluti, kuid see ei kanna eelnõu
hinnangul võiks kaaluda ka võtta arvesse juriidilistele isikutele mõtet. Juriidilise isiku sõiduk on kasutamiseks
kuuluvaid sõidukeid, mis on kasutuses kahel otstarbel, s.o nii töö- ettevõtluses ja selleks soodustus mõeldud ei ole.
kui erasõitudeks, sest paljudele peredele võib kuuluda mõni
väikeettevõte (eriti maapiirkondades), kus sõiduk on soetatud
pereettevõtte omandisse, ent mida kasutatakse erisoodustusmaksu
tasumise kaudu ka pere vajaduste täitmiseks. ELPL-ile pole teada
kui palju võib sääraseid peresid olla ning kui ulatuslik on nende
mõju maksusoodustustele, ent eeldada võib, et selliseid peresid
leidub. Ka need pered peaksid olema õigustatud maksusoodustuse
kasutamisele, kuivõrd sõiduk teenib ka laste huve.
EELNÕU
3. september 2025
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus
§ 1. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmine
Mootorsõidukimaksu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Mootorsõidukimaksu teade
Mootorsõidukimaksu teade (edaspidi maksuteade) on haldusakt, millele rakendatakse
maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole
sätestatud teisiti.“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Maksukohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris esmakordse
registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel.“;
3) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Maksuteade väljastatakse 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist järgmistel
asjaoludel:
1) mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt maksustamisperioodi kestel;
2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 31 nimetatud juhul;
3) käesoleva seaduse § 152 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel.“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) M1-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N1-
kategooria mootorsõiduki maksumääraga.“;
5) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:
„§ 151. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine
(1) Vanema või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on lapse hooldusõigus (edaspidi vanem),
mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse, kui ta on vähemalt ühe mootorsõidukimaksu
kohustusega liiklusregistris registreeritud M1- või N1-kategooria mootorsõiduki omanik või
käesoleva seaduse § 5 punkti 2 kohane vastutav kasutaja.
(2) Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust maksustamisperioodi jooksul kuni 100
euro võrra, kuid mitte rohkem kui vanema M1- ja N1-kategooria mootorsõiduki maksukohustus
kokku.
(3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel
võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav
summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud maksukohustuse aluseks olnud andmed
lisatakse maksuteatele.
1
(5) Maksukohustust vähendatakse isikul, kellel oli lapse täisealiseks saamise päevale eelneval
päeval hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses.
(6) Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik.
(7) Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine
hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud.
§ 152. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamine
(1) Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine arvutatakse:
1) 1. jaanuari seisuga;
2) mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise seisuga;
3) maksustamisperioodi jooksul lapse täieliku hooldusõiguse tekkimise seisuga.
(2) Maksu- ja Tolliamet peab arvestust maksukohustuse vähendamise suuruse ja jäägi üle.
(3) Maksustamisperioodi jooksul võetakse mootorsõidukimaksu arvutamisel iga kord arvesse
ka maksukohustuse vähenduse suurus või jääk.
(4) Lapse hooldusõiguse lõppemise korral maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja
jääki ei suurendata.
(5) Mootorsõidukimaksu see osa, mis on maksukohustuse vähendamise tulemusel enam
tasutud, tagastatakse maksukohustuslase ettemaksukontole.“;
6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed
saab Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistrist, sealhulgas üldandmed ning andmed lapse,
vanema ja hooldusõiguse kohta.“;
7) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „2025.“
tekstiosaga „ja 2026.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
„§ 171. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise erikord
Maksu- ja Tolliamet kontrollib 2025. aastal mootorsõidukimaksu teate saanud isikute õigust
saada lapse eest maksukohustuse vähendamist ning tunnistab maksuteate kehtetuks ja vajaduse
korral väljastab õigustatud isikule uue maksuteate hiljemalt 2025. aasta 1. detsembril.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2025. aasta 1. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
2
Tallinn 2025
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
3