Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 182-25/295805 Otsuse kuupäev 02.09.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus SW ENERGIA OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse riigihankes „Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025– 2034“ (viitenumber 295805) hankija otsusele kvalifitseerida osaühing Struberg Menetlusosalised Vaidlustaja, SW ENERGIA OÜ, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias ja advokaat Toomas Pugri Hankija, Märjamaa Vallavalitsus, esindaja Triin Matsalu Kolmas isik, osaühing Struberg, esindaja Uno Petenberg Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada SW ENERGIA OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse riigihankes „Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025–2034“ (viitenumber 295805) ning tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavalitsuse otsus kvalifitseerida osaühing Struberg 2. Mõista Märjamaa Vallavalitsuselt SW ENERGIA OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot ja SW ENERGIA OÜ lepinguliste esindajate kulud summas 2795 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26.05.2025 avaldas Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025–2034“ (viitenumber 295805) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas Tehniline kirjeldus (edaspidi TK). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.06.2025, esitasid pakkumuse SW ENERGIA OÜ ja osaühing Struberg. 2. 16.07.2025 korraldusega nr 2-1.1/323 „Avatud menetlusega riigihanke „Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025– 2034“ tulemuste kinnitamine“ (edaspidi Korraldus) tunnistas Hankija mõlemad pakkumused vastavaks (p 1), tunnistas edukaks osaühingu Struberg pakkumuse (p 2) ning kvalifitseeris ning jättis kõrvaldamata osaühingu Struberg (p 3). 3. 31.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) SW ENERGIA OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kvalifitseerida osaühing Struberg (edaspidi ka Kolmas isik). 4. Vaidlustuskomisjon teatas 06.08.2025 kirjaga nr 12.2-10/182 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 11.08.2025 ja neile vastamiseks 14.08.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, SW ENERGIA OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankepassi IV osas sätestas Hankija kvalifitseerimistingimuse (edaspidi Tingimus): Pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) olema tootnud operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga vähemalt kolmel erineval objektil. Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu tähtaja kohta. 5.2. Tingimuse täitmise kohta märkis Hankija Korralduses, et: Pakkujal osaühing Strubergil (11321078) olid nõutud tõendid kolme objekti kohta esitatud ning Hankija küsis nende kohta täpsustava küsimuse, millele vastati tähtaegselt. Pakkuja on operaatorina tootnud soojust nimetatud ajavahemikus kolmel erineval objektil, mille koguvõimsused ületavad 600kW. 5.3. Vaidlustaja esitas 22.07.2025 Hankijale teabepäringu Kolmanda isiku esitatud tõendite kohta Tingimusele vastavuse osas. Hankija viitas ärisaladuse kaitsele, ent edastas informatsiooni kolme objekti kohta: 1) AS Saku Maja, Kurtna asula katlamaja, pelletikatel 500 kW ja õlikatel 1000 kW; 2) RMK Sagadi katlamaja, pelletikatel 700 kW ja õlikatel 1000 kW; 3) Kaes OÜ Ahula katlamaja, õlikatel 1000 kW. Need objektid ei täida Tingimust, sest Kolmas isik ei ole neis operaatorina soojust tootnud. 5.4. Vaidlustaja tuvastas eelnimetatud referentsobjektidega seoses järgmist: 1) Saku Maja AS-i Kurtna asula katlamaja. 2 (13) Kurtna võrgupiirkonna soojuse piirhinna lõpptarbijale on Konkurentsiametiga kooskõlastanud Saku Maja AS, kes on mh Kurtna võrgupiirkonnas soojusenergia müüja. Soojuse tootmise piirhinda Kurtna katlamaja osas eraldi kooskõlastatud ei ole. Juhul, kui Kurtna katlamaja soojuse tootja ja Kurtna võrgupiirkonna võrguettevõtja erineks (st soojuse tootjaks oleks näiteks Kolmas isik), peaks soojuse tootja samuti eraldi piirhinna kooskõlastama (kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 9 lg 1 p 2). Saku Maja AS-i kodulehel oleva informatsiooni kohaselt on Kurtna katlamajas soojatootjaks Saku Maja AS. Keskkonnaameti hallatavast keskkonnalubade KOTKAS-e portaalist on nähtav, et Kurtna katlamaja keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku on väljastatud aastal 2006 Saku Maja AS-ile, mitte Kolmandale isikule. Saku Maja AS-i esindaja kinnitas telefonitsi Vaidlustajale, et osaühing Struberg üksnes hooldab Kurtna katlamaja ja ei tooda soojust; 2) Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Sagadi (metsakeskuse) katlamaja. Sagadi katlamaja opereerimise (soojuse tootmise) kohta ei ole RHR-ist võimalik tuvastada ühtegi läbiviidud hanget. Ainus osaühingut Struberg ja Sagadi katlamaja siduv riigihange („RMK Sagadi metsakeskuse katlamaja rekonstrueerimine“ (viitenumber 248162)) oli katlamaja rekonstrueerimiseks ning selle tulemusel on hankelepingu sõlminud ja tänaseks täitnud osaühing Struberg. RMK dokumendiregistris ei ole ühtegi osaühinguga Struberg sõlmitud lepingut soojuse tootmiseks, k.a Sagadi katlamajas. Ainsad Sagadi katlamaja puudutavad lepingud, mis on sõlmitud osaühingu Struberg ja RMK vahel, on RMK dokumendiregistri andmete kohaselt esiteks riigihanke viitenumber 248162 tulemusena sõlmitud töövõtuleping nr 9-15/2022/7 Sagadi katlamaja rekonstrueerimiseks ja teiseks ehituse töövõtuleping nr 9-15/2021/220 Sagadi katlamaja võimekuse suurendamiseks. RMK alustas veebruaris 2022 avatud hankemenetlust küttegraanulite (pelletite) ostmiseks kuni 30.04.2025 (riigihange viitenumbriga 246886), mille alusdokumendi p-i 4.8.2 kohaselt on märgitud tarnekohaks mh ka Sagadi katlamaja. RMK sõlmis viidatud riigihankes 05.04.2022 hankelepingu Ardor OÜ-ga. RMK uus kütusehange (tähtajaga 36 kuud alates hankelepingu sõlmimisest) on vaidlustuse esitamise hetkel hindamisel (riigihange viitenumbriga 295544) ning ka selles riigihankes on üheks tarnekohaks märgitud Sagadi katlamaja; 3) Kaes OÜ Ahula katlamaja. Ahula katlamaja ja osaühingu Struberg vahel puudub avalike andmete põhjal seos. 5.5. Vaidlust ei saa olla selles, kuidas tuleb mõista Tingimuse sisu. Arvestades nii Tingimuse sõnastust kui ka asjaolu, et Riigihanke esemeks on Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine, on Tingimuses üheselt mõistetavalt ette nähtud, et pakkujal peab olema varasem kogemus operaatorina soojuse tootmisel vähemalt kolmel erineval objektil (vähemalt 600 kW katlasüsteemiga). Sarnaselt viitas ka Hankija Korralduses esitatud põhjenduses, justkui osaühingu Struberg esitatud tõendite ja täpsustava küsimuse vastuse kohaselt on osaühing Struberg operaatorina tootnud soojust nimetatud ajavahemikus kolmel erineval objektil, mille koguvõimsused ületavad 600kW. 5.6. Tingimuse täitmiseks ei saanud esitada referentsobjektidena mistahes suvalisi seoseid katlamajadega (nt katlamaja hooldus või katlamaja ehitus vms), vaid Tingimuse täidavad üksnes (vähemalt) 3 niisugust referentsobjekti, kus on pakkuja operaatorina soojust tootnud ja seda vähemalt 600kW katlasüsteemiga katlamajades. Seega, ainuüksi siis, kui Kolmanda isiku esitatud kolmest referentsobjektist üks on niisugune, kus osaühing Struberg ei osutanud operaatorina soojuse tootmise teenust, ei vasta Kolmas isik Tingimusele. 5.7. Avalikel andmetel ei vasta ükski osaühingu Struberg välja toodud referentsobjektidest Tingimusele. 3 (13) 5.7.1 Käesoleva otsuse p 5.4 alapunktis 1 osundatud asjaolud võimaldavad järeldada, et Kurtna katlamajas tootis ja toodab soojust Saku Maja AS, mida kinnitas Vaidlustajale telefonitsi ka Saku Maja AS-i esindaja. KKütS § 6 lg 1 sätestab, et soojuse tootmine on tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. Katlamaja hooldus, s.o katlamaja regulaarne korrashoid ja remont ei ole võrdsustatav operaatorina soojuse tootmisega. Tegemist on sisult täiesti erinevat eesmärki, iseloomu ja pädevust hõlmavate teenustega, mida ei saa samastada. Hoolduse kui teenuse vahetu tulemusena ei toodeta soojusenergiat, mis on operaatorina soojuse tootmise kui teenuse osutamise keskne sisu. Nii on ka Riigihanke TK p-is 16 selgesõnaliselt eristatud soojuse tootmist (alapunkt 3) ja katlamaja haldus- ja hooldusteenust (alapunkt 5). Seega ei ole osaühingul Struberg Kurtna katlamajas Tingimusele vastavat kogemust. 5.7.2. Käesoleva otsuse p 5.4 alapunktis 2 osundatud asjaolud võimaldavad järeldada, et osaühing Struberg ei ole RMK Sagadi katlamajas soojust tootnud, vaid üksnes katlamaja rekonstrueerinud. RMK on suure tõenäosusega olnud vähemalt alates aastast 2022 ise Sagadi katlamajas soojuse tootjaks, sest kütuse kui materjali hankimine kuulub soojuse tootja tavapäraste kohustuste hulka. Seega Kolmandal isikul ei ole RMK Sagadi katlamajas Tingimusele vastavat kogemust. 5.7.3. Käesoleva otsuse p 5.4 alapunktis 3 osundatud asjaolud võimaldavad järeldada, et osaühing Struberg ei ole Kaes OÜ Ahula katlamajas soojust tootnud, kuna kõnealuse katlamajaga puudub osaühingul Struberg avalikel andmetel seos, mistõttu Kolmandal isikul ei ole Kaes OÜ Ahula katlamajas Tingimusele vastavat kogemust. 5.7.4. Eeltoodud põhjustel ei vasta osaühing Struberg Tingimusele. 5.8. RHS § 104 lg 8 kohaselt, enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. RHS § 98 lg 51 kohaselt, kui pakkuja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes. 5.9. Kuigi Korralduses on Hankija viidanud, et ta teostas osaühingu Struberg kvalifikatsiooni osas sisulist kontrolli (küsides ka täiendavaid andmeid kvalifikatsiooni kontrollimiseks), on arusaamatu, kuidas Hankija sai jõuda järelduseni, et osaühing Struberg on viidatud objektidel operaatorina soojust tootnud. 5.10. 11.08.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.10.1. Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele kinnitavad, et ükski Kolmanda isiku esitatud referentsobjekt ei vasta Tingimusele ja Kolmandal isikul ei ole kolme Tingimusele vastavat referentsi. 5.10.2. Vastuses vaidlustusele kinnitas Hankija, et Kolmas isik edastas Hankijale oma referentsobjektide kohta järgmise info: 1) paigaldas pelleti- ja õlikatla AS Saku Maja, Kurtna asula katlamajja; 2) rekonstrueeris RMK Sagadi katlamaja; 3) ehitas Kaes OÜ Ahula katlamaja seadmestiku koos ohutus- ja juhtautomaatikaga. Hankija lisas, et Kolmanda isiku pakutud teenuse hulka olevat kuulunud katlamajade hooldus, 4 (13) remont ja et katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel. Hankija leiab seisukohas kokkuvõtlikult, et kuivõrd „operaatorina soojuse tootmist“ mitte-kaugküttepiirkonnas ei ole üheski õigusaktis defineeritud, siis ei laiene KKütS Riigihanke esemele ning kuna Kolmas isik teostab referentsobjektidel ka hooldust ja remonti, on Kolmas isik järelikult tegelenud soojuse tootmisega, kuna lõpuks toodab sooja katel katlasüsteemi kaudu. 5.10.3. Kolmas isik selgitas vastuses vaidlustusele, et kuigi „soojuse tootmine“ esitatud lepingutes puudub, loeb Kolmas isik oma tegevust esitatud referentsobjektides siiski sarnaseks tööks (soojusenergia tootmiseks). Kolmas isik esitas referentslepingud Kurtna katlamaja ja Ahula katlamaja osas, millest nähtub kokkuvõtlikult, et Kurtna katlamajas teostab Kolmas isik pelletikatla ja õlikatla hooldustöid, samuti avariihooldust (hooldusleping nr 01-240921) ning Ahula katlamajas müüb Kolmas isik põlevkiviõli ja teostab samuti soojendusseadmete hooldust ja avariitöid (ostu-müügileping nr 02-301224). RMK Sagadi katlamaja osas Kolmas isik referentslepingut ei esitanud. Kolmas isik leiab, et kuna ta juhib katlamajade tööd kaugjuhtimise teel ja garanteerivat hoolduse ja seadistamisega soojusenergia olemasolu katlamaja väljundites, loeb ta tegevust „soojusenergia tootmiseks“. 5.10.4. Hankija ja Kolmanda isiku käsitlus osaühingu Struberg tegevusest referentsobjektidel kui „soojuse tootmisest“ on ekslik. 5.10.4.1. KKütS § 6 lg 1 kohaselt on soojuse tootmine tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. KKütS § 1 lg 1 täpsustab seaduse kohaldumise ulatust kaugküttevõrkudes, kuid soojuse tootmise mõiste KKütS § 6 lg-s 1 on kas või analoogia korras siiski kohaldatav. Soojuse tootmise definitsioon KKütS-is viitab tegevuste kogumile, mille tulemusena saadakse tarbimiskõlblik soojusenergia. Puudub igasugune põhjus väita, et lokaalsel soojuse tootmisel (väljaspool kaugküttevõrke) peaks soojuse tootmist kuidagi teisiti piiritlema (st justkui tegu ei peaks olema tegevusega, mille tulemusena saadakse soojusenergia). Niisiis on asjakohane tugineda „soojuse tootmise“ üldmõistele KKütS-is, mis on samaväärne „soojuse tootmise“ üldlevinud tähendusega, et hinnata pakkuja vastavust Tingimusele. Järelikult on „soojuse tootmise“ sisustamiseks omakorda kohane tuvastada ammendavalt tegevuste kogum, mille tulemusena saadakse soojusenergia ja võrrelda neid Kolmanda isiku referentsidega. 5.10.4.2. Soojuse tootmine operaatorina hõlmab tervet rida tegevusi, mis tagavad tarbijale lõpuks soojusenergia olemasolu. Täiemahulise operaatorina soojuse tootmise teenuse juurde kuulub üldjuhul vähemalt järgmine, mida Kolmanda isiku referentsobjektid kogumis ei sisalda: 1) kütuse hankimine ja tarne korraldamine – operaator tagab tavajuhul katlamajale vajaliku kütusevaru (nt pellet, põlevkiviõli, gaas vms) õigeaegselt ja optimaalse hinnaga. Ilma kütuseta ei toimu soojuse tootmist. Võrdluseks - Kurtna katlamaja referentsleping kütuse hankimist ette ei näe ning ka Sagadi katlamaja puhul hankis kütust RMK ise; 2) katlamaja käitamine (opereerimine) – operaator juhib katla tööd, reguleerib põletit ja soojusparameetreid vastavalt tarbimisele, käivitab ja seiskab katlaid vastavalt vajadusele ning optimeerib tootmist. Opereerimine eeldab 24/7 valmisolekut ja pidevat monitooringut, et soojusvarustus katkestuseta toimiks. Võrdluseks – ühegi Kolmanda isiku referentsobjekti puhul ei nähtu tõenditest (k.a Kurtna ja Ahula katlamajade lepingutest), et Kolmas isik oleks katlamaju käitanud/opereerinud ja tööd juhtinud, vaid ta pakub Kurtna ja Ahula katlamajades siiski hooldust, k.a avariihooldust. Sagadi katlamaja puhul pole niisugunegi teenus tõendatud; 3) seadmete hooldus ja remont – operaator muidugi tagab ka seadmete tehnilise korrashoiu (tehes või ostes teenusena sisse suuresti sama, mida hõlmab hooldusteenus: regulaarsed kontrollid, puhastused, seadistused, väiksemad remondid). Võrdluseks - Kolmanda isiku Kurtna ja Ahula katlamajade referentsid hõlmavad tõesti 5 (13) hooldustöid (Sagadi katlamaja puhul on hooldusegi teostamine tõendamata); 4) järelevalve ja valve (monitooring) – operaator peab katlamaja tööd pidevalt jälgima (kas kohapeal mehitatult või distantsilt automaatika teel). Oluline on reageerida kohe, kui ilmneb tõrge või häire, et vältida soojakatkestust. Võrdluseks - Kolmas isik on oma seisukohas väitnud, et teostab kõigis referentskatlamajades kaugjuhtimist. Samas ei ole kaugjuhtimise teostamine Kurtna ja Ahula katlamajade lepingutes sätestatud, Sagadi katlamaja kohta ei ole lepingut esitatud. Veelgi enam - kaugjälgiminegi oleks käsitletav „soojuse tootmise“ osana ainult siis, kui Kolmas isik on lepinguliselt kohustatud tagama sooja tootmise – Kurtna ja Sagadi katlamaja puhul paistab lasuvat põhivastutus tegelikult omanikul/operaatoril (Saku Maja, RMK). Kolmanda isiku seisukohast ega esitatud lepingutest ei ole võimalik välja lugeda, et Kolmas isik kasutas kaugjuhtimist soojuse katkematu tootmise tagamiseks referentsobjektidel; 5) avariiolukordade lahendamine – operaatorina tuleb tagada, et katlamaja rikke või avarii korral saadakse kiiresti olukord kontrolli alla, tehakse parandused või rakendatakse varukatlad. Tegemist on teenuse osaga, mis nõuab ööpäevaringset valmisolekut ja piisavat kompetentsi. Hoolduslepingud tavaliselt ei kata avariide operatiivset likvideerimist mahus, mida eeldatakse operaatorilt. Võrdluseks - Kurtna katlamaja hoolduslepingus oli kokku lepitud ka avariihoolduse teostamises ja reageerimisajad ning Ahula katlamaja kütuse ja hoolduse ostu-müügilepingus ööpäevaringses valmisolekus. Samas tundub olema pigem tegemist siiski operaatori/soojuse tootja (k.a automaatsetele) väljakutsetele reageerimisega, mitte ise operaatori rolli kandmisega. Sagadi katlamajas ei ole niisugusegi kohustuse olemasolu tõendatud. 6) klienditeenindus ja soojuse müük – operaator, kes toodab sooja kas lõpptarbijale või võrguettevõtjale, vastutab tarnelepingute eest ning peab tagama kliendi rahulolu. Eelnev hõlmab arveldamist soojusenergia eest, klientide teavitamist, kaebuste lahendamist jms. Võrdluseks - Kolmandal isikul niisugune roll esitatud referentslepingute järgi puudus. Kurtna võrgupiirkonnas müüb soojust lõpptarbijatele AS Saku Maja. Ahula katlamaja puhul klienditeeninduse ja soojuse müügi kohustus lepingus puudub. Sagadi katlamaja lepingut ei ole esitatud; 7) keskkonna- ja ohutusnõuete tagamine ning regulatiivsete kohustuste järgimine – operaatoril/soojuse tootjal endal peavad olema vajalikud load (keskkonna- ja tegevusluba, kui nõutavad) ja kooskõlastused (k.a soojuse piirhinna kooskõlastus Konkurentsiametilt, kui nõutav). Võrdluseks - Kolmanda isiku puhul on soojuse tootjal lasuvad loa- ja kooskõlastuskohustused täitmata. Eelkõige on vastav punkt oluline Kurtna katlamaja puhul (mis on nö võrgu-, mitte lokaalkatlamaja). Vaidlustuses on välja toodud, et Kurtna katlamaja keskkonnaluba oli Saku Maja AS-il. Samuti on välja toodud, et kui Kolmas isik olnuks Kurtna katlamajas Saku Maja AS-i asemel soojuse tootja, pidanuks ta kooskõlastama soojuse tootmise piirhinna Konkurentsiametiga (KKütS § 9 lg 1 p 2). 5.10.5. Hankija ja Kolmanda isiku käsitlus, et katlamaja hooldus- ja remonditeenuse osutamine on eraldivõetuna samastatav soojusenergia tootmisega, on õiguslikult ja sisuliselt väär. Katlamaja regulaarne hooldamine (tehnosüsteemide korrashoid, seadmete kontroll, remont jms) ei ole samastatav tervikliku sooja tootmise teenusega, mida operaatorina osutatakse. Hooldusteenuse osutamise käigus ei toimu soojusenergia tootmist, vaid tagatakse seadmete töökorras olek. Hooldustöö on vaid üks lõik kogu soojuse tootmise vastutusahelast, mitte kogu ahel tervikuna. Hankija on ise TK-s eristanud soojuse tootmise teenust ja hooldusteenust (vt TK p 16). 5.10.6. Hankija leiab vastuses vaidlustusele, et KKütS § 9 lg 1 p 2 piirhinna kooskõlastamise kohustus ei kohaldu „antud hankemenetluse“ raames, sest Märjamaal on tegemist lokaalkatlamajadega. Niisugune väide on ebaloogiline. Vaidlustaja viitas vaidlustuses KKütS § 6 (13) 9 lg 1 p-le 2 konkreetselt Kurtna katlamaja referentsobjekti kontekstis. Kurtna katlamaja teenindab Kurtna võrgupiirkonda, mis allub selgelt KKütS-i regulatsioonile. Olukorras, kus referentsobjektina esitatakse andmed katlamaja kohta, mis toodab sooja kaugküttevõrgu jaoks KKütS-i tähenduses ja millele kohaldub KKütS, on täiesti asjakohane kontrollida, kas Kolmandat isikut käsitleti praktikas „soojuse tootjana“ KKütS-i mõistes. Vaidlustaja jääb seisukohale, et kui Kolmas isik olnuks Kurtna katlamajas soojuse tootjaks, pidanuks soojuse tootmise piirhind olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga (KKütS § 9 lg 1 p 2). Hankija ega Kolmas isik ei lükanud ümber Vaidlustaja väidet, et Kolmas isik ei ole Kurtna katlamajas soojuse tootmise piirhinda kooskõlastanud, st, et Kolmas isik ei ole enda, Saku Maja AS-i ega kellegi teise arvates Kurtna katlamajas soojust tootnud. Lisaks, Kolmanda isiku esitatud Kurtna katlamaja hoolduslepingu kohaselt ei ole tal kohustust tagada nt Saku Vallavolikogu 17.02.2005 määruse nr 2 „Kaugküttepiirkonna määramine Saku vallas“ §-s 7 sätestatud kaugkütte kvaliteedinõudeid ega muid viidatud määrusest või KKütS-st tulenevaid regulatiivseid kohustusi, mis seonduvad soojuse tootmisega ja soojuse tootmise tingimustega. Eeltoodu kinnitab, et Kolmas isik ei ole ka regulatiivses mõttes Kurtna katlamajas soojust tootnud. Kolmas isik ei ole kandnud ka regulatiivset vastutust, mis on lahutamatu osa operaatori/soojuse tootmise teenusest. 5.10.7. Eelviidatust nähtub, et Kolmanda isiku tegevused referentsobjektidel kogumis ei ole käsitletavad „operaatorina soojuse tootmisena“. Vaidlustaja rõhutab veelkord ka seda, et Sagadi katlamaja puhul pole referentslepingut esitatud. 5.10.8. Kolmas isik on 05.08.2025 vastuses vaidlustusele teatanud: Tunnistame, et pole klientidele pakkunud „operaatorina soojuse tootmist“. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et vaidlusalune Tingimus nimelt nõudiski „operaatorina soojuse tootmist“. Arvestades, et Kolmas isik on selgelt omaks võtnud, et ta ei ole pakkunud referentsobjektidel „operaatorina soojuse tootmist“ ehk tal puudub Riigihankes kvalifitseerimiseks nõutud kogemus, ei saa Kolmanda isiku Tingimusele mittevastavuses olla mõistlikku vaidlust. 5.10.9. Hankija leiab vastuses vaidlustusele, et juhul, kui vaidlustuskomisjon nõustub, et „soojuse tootmist“ tuleks mõista KKütS-i tähenduses, on kvalifitseerimistingimus vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 ja konkurentsiseaduse (edaspidi KonKS) § 1 lg-ga 1. Hankija väide tuleb jätta tähelepanuta, sest vaidlustuse esemeks ei ole Tingimuse õiguspärasus, vaid Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ning lähtuda tuleb Tingimuse kehtivast sõnastusest. Teisalt on Hankija avaldus ka sisuliselt arusaamatu. Hankija on Tingimuse ise sätestanud ja pidanud vajalikuks kontrollida pakkuja varasemat kogemust nimelt „operaatorina soojuse tootmisel“. Kvalifitseerimistingimust, mis vastab Riigihanke esemele ja eesmärgile ei muuda õigusvastaseks see, et Hankijal ei ole võimalik kvalifitseerida katlamajadega mistahes suvalisi seoseid omavaid ettevõtjaid. 6. Hankija, Märjamaa Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 6.1. Kolmas isik andis Tingimuse (vt käesoleva otsuse p 5.1) täitmiseks pakkumuses info kolme katlamaja kohta, mis jäid Tingimuse (viimase viie aasta jooksul ning kolme vähemalt 600kW katlasüsteemi) parameetritesse ning teenuse hulka kuulus katlamaja hooldus, vajadusel remont ning et katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel. Nii pakkumuses kui selgituses andis osaühing Struberg järgmise info: 1) paigaldas pelleti- ja õlikatla AS Saku Maja, Kurtna asula katlamajja; 2) rekonstrueeris RMK Sagadi katlamaja; 3) ehitas Kaes OÜ Ahula katlamaja seadmestiku koos ohutus- ja juhtautomaatikaga. 7 (13) Muuhulgas teostab osaühing Struberg nimetatud objektidel hooldust ning remonti. 6.2. Hankija ei olnud täpsustanud, kas operaatorina soojuse tootmine pidi sisaldama kütuse hankimist. Vaidlustaja viitab vaidlustuses järgmisele asjaolule: Juhul, kui Kurtna katlamaja soojuse tootja ja Kurtna võrgupiirkonna võrguettevõtja erineks (st soojuse tootjaks oleks näiteks Struberg OÜ), peaks soojuse tootja samuti eraldi piirhinna kooskõlastama (KKütS § 9 lg 1 p 2). Hankija märgib, et Vaidlustaja on viidanud KKütS-ile, mille § 1 lg 1 sätestab, et käesolev seadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Hankija leiab, et antud säte ei kohaldu Riigihanke raames, sest tegemist on lokaalkatlamajadega. 6.3. Hankija hangib hankemenetlusega Märjamaa hallatavate asutuste hoonetele aastaringse hooajaline soojusenergia ostu perioodil 01.09.2025 kuni 31.08.2034. Hankelepingu projekti p-is 2.2 on sätestatud: Lepingu objektiks on muuhulgas vara hooldus, remont ning investeering vastavalt riigihanke „Märjamaa valla väikekatlamajadele operaatori leidmine 2025– 2034” (viitenumber 238645) Lisa 1 punktis 9 kuni 14 märgitud osas ning p-is 2.3: Vara hoolduse ning investeeringute eesmärgiks on tagada vara (sh hooldatavate süsteemide, tarindite ja seadmete) energiasäästlik, eesmärgipärane ilma häireteta töö ja operatiivne mittevastavuste kõrvaldamine ning kliendi rahulolu. Seejuures peavad olema täidetud järgmised põhinõuded: - mehaaniline tugevus ja püsivus, stabiilsus; - tuleohutus; - hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus; - kasutusohutus; - mürakaitse; - tervisekaitse; - energiasäästlikkus. 6.4. Hankijale teadaolevalt ei käsitle Eestis ükski õigusakt mõistet „operaatorina soojuse tootmine“, mis kehtiks antud objektide puhul ehk mitte-kaugkütte piirkonnas soojuse tootmist. Kuna Hankija ei ole täpselt sätestanud mõistet „soojuse tootmine operaatorina“, siis ei ole Hankijal alust jätta osaühingut Struberg kvalifitseerimata. Lõpuks toodab sooja katel katlasüsteemi kaudu. 6.5. Hankija on seisukohal, et kui vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustaja seisukohaga, mille kohaselt soojuse tootmise puhul peaks aluseks võtma ka KKütS-is sätestatud mõiste „soojuse tootmine“, siis on Tingimus vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 (kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed) ning KonKS § 1 l-ga 1, sest piiraks oluliselt teiste pakkujate võimalust hankemenetluses osaleda. 7. Kolmas isik, osaühing Struberg, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 7.1. Riigihankes ei ole nõutud, et tingimuseks on avalikud andmed. Kolmas isik on tegelikult näidatud ettevõtetele soojust tootnud. Kuna osaühing Struberg juhib katlamajade tööd kaugjuhtimise teel ja garanteerib hoolduse ja seadistamisega soojusenergia olemasolu katlamaja väljundites, loeb Kolmas isik seda soojusenergia tootmiseks. 7.2. Kurtna katlamajas on osaühingul Struberg „Hooldusleping nr. 01-240921“ alates 24.09.2021, kus on ära toodud tööd, mida hooldaja peab tegema. Kogu katlamaja soojusenergia tootmiseks töös hoidmine on hooldaja kohustuseks. Hooldaja juhib kogu katlamaja tööd kaugjuhtimise seadmetega. 8 (13) 7.3. RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajas teostab osaühingu Struberg sarnaselt Kurtna katlamajaga katlamaja hoolduse teenust. Seal puudub osaühingul Struberg kirjalik leping. Tööd teostatakse korrapõhiselt, aga katlamaja töös hoidmine kliendile vajaliku soojusenergia saamiseks on Kolmanda isiku teostada. Juhtimine toimub kaugjuhtimise teel. Kohal käiakse korra kuus katelseadmete hoolduseks. 7.4. Kaes OÜ Ahula katlamaja töös hoidmise kohta on Kaes OÜ ja osaühingu Struberg vahel sõlmitud leping „Katlamaja kütuse ja hoolduse ostu- müügileping nr. 02-3012124“. Selle alusel teostab Kolmas isik katlamajas kõik tegevused, mis on vajalikud soojusenergia tootmiseks. Kuna Kaes OÜ rentis ajutiselt köetavat tööstushoonet Ahulas, on leping tähtajaline. Pikema lepingu sõlmib Kolmas isik Aegviidu tööstushoone kütmiseks selle valmimisel. 7.5. Kolmas isik on seisukohal, et kuigi konkreetselt „Soojuse tootmine“ osaühingu Struberg lepingutes puudub, tegeleb Kolmas isik sarnase tööga. Kuna Riigihankes on tegemist väga väikeste katlamajadega (keskmiselt 150 kW, suudab Kolmas isik need katlamajad seada vajalikule soojusenergia tootmise tasemele ja juba siin tegeleda „operaatorina soojusenergia tootmisel“. Kolmas isik tunnistab, et pole klientidele pakkunud „operaatorina soojusenergia tootmist“. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Tingimus on kehtestatud Hankepassi (täiendavate selgitustega) IV osas Kvalifitseerimistingimused jaotises C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE: Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. RHS § 101 lg 2 hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta. Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) olema tootnud operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga vähemalt kolmel erineval objektil. Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3 Kirjeldus: Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu tähtaja kohta. RHR-i kohaselt ei ole mingeid selgitusi Tingimuse kohta enne pakkumuste esitamist Hankijalt küsitud ning Hankija ei ole neid ka ise andnud. 9. Tõendamaks enda vastavust Tingimusele esitas osaühing Struberg oma pakkumuses Hankepassis järgmised andmed: 1. AS Saku Maja, Kurtna asula katlamaja, pelletikatel 500 kW ja õlikatel 1000 kW. Teostame katlamaja hooldust ja vajadusel remonti (oleme paigaldanud pelleti- ja õlikatla, ehitanud välja kaugjuhtimisega automaatika). Kontaktisik [---]. 2. RMK Sagadi katlamaja, pelletikatel 700 kW ja õlikatel 1000 kW. Teostame katlamaja hooldust ja vajadusel remonti (pelletikatla kolle, põleti, kütuse mahuti ja automaatika on meie poolt ümber ehitatud). Kontaktisik [---] 9 (13) 3. Kaes OÜ Ahula katlamaja, õlikatel 1000 kW. Teostame katlamaja hooldust, kütuse tarnet ja teostame vajalikud remonditööd. [---] Sel aastal ehitame neile Aegviidus uue katlamaja ja soojusenergia jaotuse. 10. 02.07.2025 esitas Hankija osaühingule Struberg järgmise küsimuse1: Pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) olema tootnud operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga vähemalt kolmel erineval objektil. Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu tähtaja kohta. Meil on toodud referentside kohta täiendavaid küsimusi: 1. AS Saku Maja, Kurtna asula katlamaja - millal leping sõlmiti ja kui läbi riigihangete registri, siis palun viidet. Samuti sooviks infot, mis on täpsemalt lepingu sisu. 2. RMK Sagadi katlamaja - millal leping sõlmiti ja kui läbi riigihangete registri, siis palun viidet. Samuti sooviks infot, mis on täpsemalt lepingu sisu. 3. 3. Kaes OÜ Ahula katlamaja - millal leping sõlmiti ja kui läbi riigihangete registri, siis palun viidet. 04.07.2025 vastas osaühing Struberg: [---] 1. AS Saku Maja Kurtna asula katlamaja hoolduse leping sõlmiti 24.09.2021. Riigihange sõlmiti ainult katlamaja rekonstrueerimise kohta. Hoolduslepingu sisuks on katelde põhi-, vahe- ja avariihooldus. Katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel, mille automaatika me renoveerisime. Hoolduse hulka kuulub veel kogu katlamaja seadmete kontroll ja hooldus kuni soojamõõtjani. Remondi vajadusel teostame tööd hinnapakkumiste alusel. 2. RMK Sagadi katlamaja hooldus toimub teostatud tööde aktide alusel. Katlamaja kateldele teostame põhi-, vahe- ja avariihooldust. Katlaid juhitakse kaugjuhtimise teel. Automaatika ehitasime välja ise. Hoolduse hulka kuulub ka kogu katlamaja töö seire ja vajadusel häälestus. Remondi tööd teostame vastavalt pakkumistele. 3. Kaes OÜ Ahula katlamaja ehitasime kliendi soovil ajutise katlamajana. Leping sõlmiti 30.12.2024 ja kehtib kuni 1.08.2025. Sel sügisel kolib klient Aegviitu. sügisel ehitame sinna uue soojusega varustamise süsteemi ja teeme juba tähtajatu hoolduslepingu. Praegu kuulub meie teenuse hulka kogu katlamaja opereerimine ja kütusega varustamine. Sarnane leping on kokku lepitud ka Aegviidu katlamaja hoolduseks. 11. Korraldusega tunnistas Hankija muuhulgas edukas osaühingu Struberg ning kvalifitseeris osaühingu Struberg järgmise põhjendusega: Hankija oli RHS § 101 lõike 1 punkti 2 alusel kvalifitseerimistingimustes ette näinud, et pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (juuni 2020 kuni juuni 2025) tootnud operaatorina soojust vähemalt 600kW katlasüsteemiga minimaalselt kolmel erineval objektil. Pakkuja toob välja info objekti, lepingupartneri, lepingu maksumuse ning lepingu tähtaja kohta. Pakkujal osaühing Strubergil (11321078) olid nõutud tõendid kolme objekti kohta esitatud ning Hankija küsis nende koha täpsustava küsimuse, millele vastati tähtaegselt. Pakkuja on operaatorina tootnud soojust nimetatud ajavahemikus kolmel erineval objektil, mille koguvõimsused ületavad 600kW. 12. Vaidlustusmenetluses väidab Hankija, et Tingimuses kasutatud mõistet „operaatorina soojuse tootmine“, mis kehtiks mitte-kaugkütte piirkonnas soojuse tootmise kohta, ei käsitle ükski Hankijale teadaolev õigusakt ning ka Hankija ei ole täpselt sätestanud mõistet „soojuse tootmine operaatorina“. Samas ei ole Hankija selgitanud, kuidas tema hinnangul tuleks mõistet „soojuse tootmine operaatorina“ Tingimuses sisustada. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija möönab, et ei ole mõistet „soojuse tootmine operaatorina“ RHAD-is avanud, tuleb selle sisustamisel lähtuda analoogiast õigusaktidega ning mõiste tavatähendusest. 1 Küsimuse ID 982661. 10 (13) Vaidlustuskomisjon leiab, et „soojuse tootmise“ mõiste KKütS § 6 lg-s 1 on Tingimusele analoogia korras kohaldatav. KKütS § 6 lg 1 kohaselt on soojuse tootmine tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. Asjakohane on tugineda „soojuse tootmise“ üldmõistele KKütS-is ka seetõttu, et see on samane „soojuse tootmise“ tavatähendusega. Hankija on lisanud KKütS-i mõistele „soojuse tootmine“ täiendavalt sõna „operaatorina“, mis vaidlustuskomisjoni arvates pigem rõhutab, et „soojuse tootmine“ peab vastama mingile konkreetsele tingimusele ega saa olla hõlmatud igasuguse tegevusega, mida mõni isik katlamajaga seoses teeb (nt hooldus ja remont). Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et katlamaja hoolduse teostamine ei ole käsitletav „soojuse tootmisena operaatorina“ Tingimuse mõttes. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et Hankija ise on eristanud TK p-is 16 soojuse tootmist (alapunkt 3) ja katlamaja haldus- ja hooldusteenust (alapunkt 5). Samuti juhib vaidlustuskomisjon tähelepanu sellele, et RHS-i kohaselt peab hankija kontrollima taotleja või pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimusele, mitte seda, kas taotleja või pakkuja on teostanud kvalifitseerimise tingimuses sätestatule sarnaseid tegevusi. 13. Vastuses vaidlustusele märgib Hankija, et juhul, kui vaidlustuskomisjon nõustub, et „soojuse tootmist“ tuleks mõista KKütS-i tähenduses, on Tingimus vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 ja KonKS § 1 lg-ga 1. Vaidlustuskomisjon märgib esmalt, et käesoleva vaidlustuse esemeks ei ole Tingimuse õiguspärasus vaid Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks. Hankemenetluse praeguses etapis ei ole vaidlus RHAD-i õiguspärasuse üle enam võimalik ning lähtuda tuleb Tingimuse kehtivast sõnastusest, seda vajadusel sisustades. Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks, miks Hankija leiab, et kui „soojuse tootmist“ mõista KKütS-i tähenduses, on see vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 ja KonKS § 1 lg-ga 1. Hankija on Tingimuse RHAD-is ise sätestanud, pidades vajalikuks kontrollida pakkujate varasemat kogemust „soojuse tootmisel operaatorina“. Hanke- ega vaidlustusmenetluses ei ole Hankija arusaadavalt selgitanud ega püüdnudki seda teha, kuidas ja miks tuleb tema arvates mõistet „tootnud operaatorina soojust“ sisustada, kui seda mitte teha lähtudes analoogia korras KKütS-ist või tavatähendusest, mille kohaselt katlamaja hooldus ei ole soojuse tootmine. Hankija väide, et see, et „soojuse tootmist“ tuleks mõista KKütS-i tähenduses on vastuolus KonKS § 1 lg-ga 1, ei ole KonKS § 1 lg 1 sisu arvestades, vaidlustuskomisjonile ka sisuliselt arusaadav. 14. Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav ka see, kuidas puutuvad käesolevasse vaidlusse Hankija vastuses vaidlusele tervikuna välja toodud Hankelepingu projekti p-id 2.2 ja 2.3 (vt käesoleva otsuse p 6.3). Juhul, kui nende tsiteerimise eesmärgiks on näidata, et Hankelepingu projektis sisalduvad ka tööd, mida Kolmas isik on täitnud, osutades referentslepingute puhul katlamajade hoolduse ja remonditeenust, märgib vaidlustuskomisjon, et hankemenetluses tuleb kontrollida pakkujate vastavust konkreetselt kvalifitseerimise tingimustele, mitte sellele, kas hankelepingu alusel tuleks teha (muuhulgas) ka töid, mille tegemisele pakkuja kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamisel viitab. 15. Vaidlust ei saa olla selles, et Tingimuse kohaselt peab pakkujal olema vähemalt 3 referentsobjekti, kus pakkuja on operaatorina soojust tootnud ja seda vähemalt 600kW katlasüsteemiga katlamajades. Seega, juba siis, kui Kolmanda isiku esitatud kolmest referentsobjektist üks on niisugune, kus osaühing Struberg ei osutanud operaatorina soojuse tootmise teenust, ei vasta Kolmas isik Tingimusele ja tuleb jätta kvalifitseerimata. 16. Vaidlustusmenetluses esitas Kolmas isik AS-iga Saku Maja 24.09.2021 sõlmitud Hoolduslepingu nr 01-240921 ja Kaes OÜ-ga 30.12.2024 sõlmitud Katlamaja kütuse ja hoolduse ostu- müügilepingu nr 02-301224. Kolmanda katlamaja referentslepinguna nimetatud RMK Sagadi Metsakeskuse katlamaja kohta selgitas Kolmas isik vastuses vaidlustusele, et 11 (13) teostab RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajas hoolduse teenust, kuid seal puudub osaühingul Struberg kirjalik leping. 17. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui Kaes OÜ-ga 30.12.2024 sõlmitud Ahula Katlamaja kütuse ja hoolduse ostu- müügilepingust nr 02-301224 võib tuleneda, et osaühing Struberg toodab seal ka soojusenergiat (vt Lepingu p-i Ostja kohustub esimene alapunkt Andma soojusenergia tootmise seadmed tasuta Müüja (s.o osaühingu Struberg) tasuta Müüja kasutusse lepingu perioodiks soojusenergia tootmise eesmärgil), siis AS-iga Saku Maja 24.09.2021 sõlmitud Hoolduslepingust nr 01-240921 ja RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajaga seotud asjaoludest ei nähtu, et Kolmas isik oleks nendes katlamajades mingil kujul tootnud operaatorina soojusenergiat. 18. AS-iga Saku Maja sõlmitud Hooldusleping nr 01-240921 käsitleb üksnes Kurtna asula katlamaja hooldust ning selles puuduvad igasugused viited, et lisaks katlamaja hooldusele osutab osaühing Struberg veel mingeid teenuseid, sh toodaks soojusenergiat. Vaidlustuskomisjon leiab, et käsitlus, et katlamaja hooldus- ja remonditeenuse osutamine on eraldivõetuna samastatav soojusenergia tootmisega, on väär. Katlamaja regulaarne hooldamine (tehnosüsteemide korrashoid, seadmete kontroll, remont jms) ei ole samastatav tervikliku sooja tootmise teenusega, mida operaatorina osutatakse. Hoolduse käigus ei toimu soojusenergia tootmist, vaid tagatakse üksnes (soojusenergia tootmiseks vajalike) seadmete töökorras olek. 19. Kuna RMK Sagadi Metsakeskuse katlamaja osas puudub Kolmanda isiku väitel leping, mistõttu seda pole hanke- ega vaidlustusmenetluses esitatud, ei ole vaidlustuskomisjoni hinnangul millegagi tõendatud, et Kolmas isik osutaks RMK Sagadi Metsakeskuse katlamajas lisaks hooldusteenusele ka mingit teenust, mida võiks käsitleda „operaatorina soojuse tootmisena“ Tingimuse mõttes. 20. Vastuses vaidlustusele on Kolmas isik sõnaselgelt kinnitanud, et ta pole klientidele pakkunud „operaatorina soojusenergia tootmist“. Samas nimetab Kolmas isik, et kuna osaühing Struberg juhib katlamajade tööd kaugjuhtimise teel ja garanteerib hoolduse ja seadistamisega soojusenergia olemasolu katlamaja väljundites, loeb Kolmas isik seda soojusenergia tootmiseks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Tingimusele vastamiseks pidi pakkuja olema „tootnud operaatorina soojust“, kuid Kolmas isik kinnitab, et pole klientidele pakkunud „operaatorina soojusenergia tootmist“, saab järeldada üksnes seda, et Kolmas isik kinnitab ise, et ta Tingimusele ei vasta. 21. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et osaühing Struberg ei vasta Tingimusele, mistõttu Hankija otsus osaühingu Struberg kvalifitseerimiseks on vastuolus RHS § 98 lg-ga 51 ning tuleb tunnistada kehtetuks. 22. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 22.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude hüvitamiseks summas 3827 eurot ilma käibemaksuta, 17,80 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 215 eurot tunnis (ilma km-ta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust on Vaidlustaja menetluskulud mõnevõrra üle paisutatud. Vaidlustusasi ei ole sisult keeruline ega ole ka eriti mahukas. Vaidlustuskomisjon leiab, Vaidlustaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 13 tunni ulatuses, kogusummas 2795 eurot (ilma km-ta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. 12 (13) Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot. 22.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 13 (13)