Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine

Kooskõlastamiseks: 31.08.2025 nr 8-2/25/3603 Rahandusministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine“ eelnõu. Eelnõu ja loomise ettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. HiGRKo moodustamisettepanek 2. HiGRKo põhimäärus 3. Seletuskiri 4. Eelnõu Arvamuse avaldamiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Hiiumaa Vallavalitsus Karin Ruul 735 4099 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 22.08.2025 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktide 51 ja 8, § 61 lõike 1, kutseõppeasutuse seaduse § 5 lõike 1 ja § 51 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ alusel: 1. Moodustan 1. septembrist 2025 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigikooli nimetusega Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž, mis alustab õppetegevust 1. septembrist 2026. 2. Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži asukoht on Hiiumaa vald. 3. Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonnal esitada haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži põhimääruse eelnõu koos seletuskirjaga. 4. Strateegia - ja finantsosakonnal planeerida Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži tegevuseks vajalik rahastamine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. 5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamisettepanek Austatud haridus- ja teadusminister Käesolevaga esitan Teile ettepaneku moodustada Hiiumaale, Kärdla linna Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigikool nimetusega Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž (edaspidi: riigikool, kool). Riigikooli moodustamise põhjendus Taust Haridusvaldkonna arengukavas 2021-20351 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Tegevuse 1.1. kvaliteetset haridust pakkuva, kaasava ja kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu tagamiseks ühe esmatähtsa tegevusena on kokku lepitud olulise tegevusena õppeasutuste võrgu korrastamine. Koolivõrgu korrastamise vajadus tuleneb ennekõike õpilaste arvu vähenemisest. Arengukava valguses on tähtsustunud vajadus suurendada kõikide õppetasemete ja- liikide sidusust ja paindlikkust ning tagada, et õpilastel oleks võimalik nende vahel sujuvalt liikuda. Strateegia rõhk lasub eraldusjoonte kaotamisel, mis takistavad liikumist formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe ning ka üld- ja kutsehariduse vahel. Selle soodustamiseks on mõttekas kaasa aidata õppekeskkondade loomisele, mis arvestavad nüüdisaegse õpikäsituse, säästlikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning mis kujuneksid oma valdkonna tippkeskusteks koostöös töömaailmaga. Aastatel 2024-2025 korrastab Haridus- ja Teadusministeerium kutseõppeasutuste koolivõrku. Kutsehariduse õppekvaliteedi tõstmiseks ja ühtlustamiseks, õppebaaside efektiivsemaks kasutamiseks ja dubleerimise vähendamiseks ning õppekohtade jaotuses demograafiliste muutustega arvestamiseks nähakse kutseõppeasutustele ette vastutusvaldkonnad. Koolidele vastutusvaldkondade jaotamise eesmärgiks on tagada kvaliteetse õppe pakkumise kestlikkus piiratud ressursside tingimustes. Vastutusvaldkonnade jaotus on läbi räägitud ka tööandjate ja erialaliitudega. Kutseharidusreformi ühe tegevusena viiakse kutseõppe pakkumine kooskõlla tööturu ootuste ja tegelike vajadustega, st OSKA Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduste analüüsidega. Analüüsi tulemusena vähendatakse riigieelarvest rahastatavaid õppekohti nendel õppekavadel, kus lõpetajaid on enam kui tööturg vajab. Samuti suurendatakse vastuvõttu nendel erialadel, kus on suurem tööturu vajadus. Vajadus Hiiumaal pakuvad tasemeõpet Hiiumaa Ametikool ja Hiiumaa Gümnaasium. Hiiumaa Ametikool pakub õpet 3.-5. kvalifikatsioonitasemel, aga ei paku kutsekeskharidusõpet ega kutsevaliku õpet. Koolil on õppe läbiviimise õigused järgmistes õppekavarühmades: • ehitus ja tsiviilrajatised (õppekava: puitehitiste restauraator, palkmaja ehitaja); • aiandus (õppekavad: florist, linnaaednik, maastikuehitaja); • transporditeenused (õppekavad: bussijuht, veoautojuht, väikesadama spetsialist); • materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) (õppekava: plastitööstuse seadistaja). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pd f Hiiumaa Ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, mis pakub tasemeõpet puitehitiste restauraatori, väikesadama spetsialisti ja plastitööstuse seadistaja (pakutakse Tallinnas töökohapõhise õppena) õppekavadel. Hiiumaa Gümnaasium pakub statsionaarset keskharidust ning mittestatsionaarset kesk- ja põhiharidust. Õppijad Hiiumaa Ametikoolis õppis 2024/25. õa 143 õppijat. Tabel 1. Õpilaste arv ja keskmine vanus 2023/24. õa ja 2024/25. õa ning Hiiu maakonna elanike ning kõrgharidusega õpilaste osakaal 2024/25. õa Hiiu Õpilaste arv Keskmine vanus maakond, % Kõrgharidusega, % Õppekavarühm 23/24 24/25 23/24 24/25 24/25 24/25 Ehitus ja tsiviilrajatised 19 25 37 39 20% 48 Aiandus 107 92 44 44 15% 45 Transporditeenused 26 26 42 42 11% 46 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) 0 0 Kokku/keskmine 152 143 43 43 21% 45 Hiiumaa Gümnaasiumis on õppijaid 09.06.2025. a seisuga kokku 171, sh statsionaarses õppes 126 ja mittestatsionaarses 45. Seega, 2024/2025. õppeaastal õppis mõlemas koolis kokku 314 õpilast. Töötajad Hiiumaa Ametikoolis töötas 09.06.2025. a seisuga 30 töötajat, neist 14 olid pedagoogilised töötajad. Ametikohti oli 19,5. Täiskoormusega töötas 3 õpetajat ning alla 0,5 koormusega 7 õpetajat. Hiiumaa Gümnaasiumis oli sama aja seisuga töötajaid 36, neist pedagoogilisi töötajaid 27. Ametikohti oli 23. Täiskoormusega töötas 7 õpetajat ning alla 0,5 koormusega 7 õpetajat. Kolm töötajat töötasid mõlemas koolis (direktor, haridustehnoloog, majandusjuht). Koolide eelarved Hiiumaa Ametikooli 2025. aasta baaseelarve on 712 572 eurot, millele lisandub 44 707 eurot kutseõppe kättesaadavuse komponent. Kuna ametikool ei paku õpet kutsekeskhariduse õppekavadel ning HEV õppijatele väheneb kooli baaseelarve 2026. aastal 527 680 euroni (- 26%). Hiiumaa Gümnaasiumi eelarve 2025. aastal on 964 543 eurot, sh tegevuskulu 365 501 ja õpetajate palgakulu 599 042 eurot. Hiiumaa põhikoolilõpetajad ja nende õpivalikud Hiiumaal lõpetab põhikooli aastas keskmiselt 82 õpilast, mis 2028. aastast hakkab vähenema. Tabel 2: Hiiumaa maakonna põhikoolilõpetajate arvu prognoos aastatel 2025-2033 90 85 84 83 80 81 79 75 73 70 65 66 60 57 58 58 55 50 45 40 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 Hiiumaa põhikoolilõpetajad suunduvad õppima kodusaarelt eemale – 2021/22. õa lõpetajatest 52% asus õppima väljaspool Hiiumaad. Viimastel aastatel on Hiiumaa põhikooli lõpetajatest 23%-29% jätkanud kutseõppes ja neist enamik õpib Tallinna kutseõppeasutustes. Hariduse väljakutsed Hiiumaa maakonnas 1) Osad ametikoolis õpetatavad erialad on OSKA tööturu analüüside järgi kahanevates valdkondades. Nendel erialadel koolitatakse rohkem, kui tööturg vajab. Viies õppe tellimuse vastavusse OSKA analüüsidega jääb riik tellima õppekohti õppekavadel puitehitiste restauraatori, puitmajaehitaja, plastitööstuse seadistaja (õpe on viimased korrad toimunud töökohapõhise õppena Tallinnas) ja väikesadama spetsialist. Teistel erialadel on võimalik koolil pakkuda tasulist tasemeõpet, mikrokvalifikatsiooniõpet või täienduskoolitust, sh koostöös teiste kutseõppeasutustega. 2) Täna õpivad Hiiumaa Ametikoolis kutseõppes täiskasvanud õppijad (95% õppijatest on vanuses 25+, keskmine vanus 43 aastat). Alates 1. septembrist 2025 rakendub tasulise kutseõppe regulatsioon ja kutseõpe muutub osadele sihtrühmadele tasuliseks. 3) Tulenevalt rahvastikustatistikast Hiiumaa põhikoolide lõpetajate arv väheneb ja alates 2031. aastast lõpetab põhikooli igal aastal alla 60 õpilase. 4) Hiiumaa maakonnas ei ole aastaid olnud põhikooli lõpetajatel võimalik jätkata õpinguid kutsekeskhariduse õppekaval. Hiiumaa Ametikoolis ei ole alates 2014/15. õppeaastast vastu võetud õppijaid kutsekeskhariduse õppekavadele. 5) Alates 1. septembrist 2025 jõustub haridusseaduse muudatus, millega kehtestatakse Eestis õppimiskohustus. Sellega käib kaasas kohustus pakkuda põhikooli lõpetajale täiendavaid õpiradu ehk gümnaasiumi kõrval ka kutsekeskharidust, kutseõpet, lisaõpet ja ettevalmistavat õpet. Täna pakutakse põhikooli lõpetajale Hiiumaal ainult gümnaasiumiharidust. Arvestades eelpool toodud väljakutseid, siis säilitades mõlemad koolid praegusel kujul, õpiks 2033. aastal Hiiumaal mõlemas koolis kokku riigieelarvest rahastatud õppekohtadel alla 100 õpilase. Koolid peaksid keskhariduse tasemel õppe pakkumiseks õpetajaid ja ruume jagama ning korraldama üldhariduse moodulite/ainete õpet koostöös. Riigil pole majanduslikult mõttekas pidada Hiiumaal kahte väiksest kooli. Selleks, et Hiiumaa põhikoolilõpetajate õpiteede valik oleks mitmekesine, õpe kvaliteetne ja Hiiumaa arengusuundi arvestav, on Haridus- ja Teadusministeerium kaalunud kolme lahendusvarianti.  1) Haridus- ja Teadusministeerium loob Hiiumaale hariduskeskuse, mis pakub põhikoolijärgsetele õppijatele õppimisvõimalusi piirkonna tööturu vajadustele vastavate valikutega. Loodav hariduskeskus pakub statsionaarset üldharidusõpet (akadeemiline üldkeskharidus), mittestatsionaarset üldharidusõpet, rakenduslikku gümnaasiumiõpet, kutseõpet ning täienduskoolitusi. 2) Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikool jätkavad senisel kujul oma tegevust. Lähtuvalt eelpool toodud väljakutsetest, seadusemuudatustest ja trendidest õpiks 2030. aastal Hiiumaa Gümnaasiumi statsionaarses õppes ca 115 õpilast, millele lisanduvad mittestatsionaarses õppevormis õppijad ja Hiiumaa ametikoolis riigieelarvelistel kohtadel ca 60 õppijat, millele lisanduvad tasulises tasemeõppes ja täienduskoolitustel õppijad. 3) Hiiumaa Ametikool lõpetab tegevuse (nt jätkab mõne olemasoleva kutseõppeasutuse õppekohana või riik tellib Hiiumaal toimuvat kutseõpet teistest kutseõppeasutustest) ja Hiiumaa Gümnaasium jätkab tegevust. Haridus- ja Teadusministeerium eelistab lahendusvarianti nr 1, mis vastab kolmest kaalutud variandist kõige paremini õpilaste huvidele, riikliku haridusstrateegia eesmärkidele ning võimaldab nii õpilaste, koolitöötajate kui riigi jaoks kõige efektiivsemal ja jätkusuutlikumal moel pakkuda piisavalt paindlikku, valikuterohket ja kvaliteetset keskharidust ja kutseharidust. Peamised argumendid, et luua uus kool lähtudes hariduskeskuse kontseptsioonist on: 1) Põhikoolilõpetaja õppimisvõimalused ehk õpirajad Hariduskeskuse loomine võimaldab pakkuda Hiiumaa põhikoolilõpetajale oma kodumaakonnas kõiki talle seadusega võimaldatud õpiradasid: gümnaasium, kutsekeskharidus, kutseõpe, lisaõpe ja ettevalmistav õpe. Hariduskeskuses on võimalik pakkuda seda paindlikus, õpilast toetavas vormis, mis võimaldab õpilasel lihtsalt liikuda ka ühelt õpirajalt teisele. Olulist rolli mängib siinjuures ruumiline aspekt ehk kool paikneb ühes asulas ning ühelt õpirajalt teisele liikudes saab õpilane jätkata koolis käimist samas asukohas. Variantide 2. ja 3. rakendamisel vajavad eraldi lahendamist kutsekeskhariduse, lisa- ja ettevalmistava õppe õpirajad. Samuti tekitab nii õpilaste, õpetajate kui vanemate vaates eraldi lahendamist vajava probleemi ruumiline aspekt, kui õppekohad asuvad erinevates piirkondades. 2) Üldharidusainete õppe tagamine nii gümnaasiumi kui kutsekeskhariduse õppekavadel Kutsehariduse reformiga on kutseõppeasustuse kohustus pakkuda laiapõhjalist kutsekeskhariduse õppekava ning sellega seoses suurendada oluliselt üldhariduslike ainete pakkumist ka kutseõppes. Vähenev õpilaste arv tähendab vähenenud koormust õpetajatele gümnaasiumis. Samas on vajadus pakkuda üldharidusaineid kutseõppe õppekavadel. Kõige mõistlikum viis tagada õpetajatele motiveeriv koormus ja töökorraldus ning seeläbi toetada õpetamise kvaliteeti, on teha seda ühe organisatsiooni alt ühes kohas ühe töölepinguga. Seda ei võimalda lahendused 2 ja 3. 3) Keskhariduse jätkusuutlikkus Hiiumaal Hariduskeskuse loomine on Hiiumaa keskhariduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks kõige parem lahendus. Lahendusvariantide 2 ja/või 3 rakendamisel ei ole kindlustatud gümnaasiumihariduse ja kutsehariduse pakkumise tagamine Hiiumaal kümne või enama aasta perspektiivis. Ametikooli õppurite vähenemine (variant 2) hoiab seda järjepidevalt sulgemisohus ning vähendab kindlust ametiõppe tuleviku osas  Hiiumaal. Ametikooli sulgemine (variant 3) ning Hiiumaale kutseõppe tellimine teistest kutseõppeasutustest vähendab kohalikku osalust ning suurendab pikemas perspektiivis ümberkorralduse võimalusi tekitades taaskord ebakindlust õppekorralduses, erinevate õppekavade õpetamise jätkusuutlikkuses jne. 4) Seadusest tuleneva kohustuse täitmine Riigil on Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadusest ja Kutseõppeasutuse seadusest kohustus tagada gümnaasiumihariduse ja kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades (PGS § 7, KutÕS § 3). Samuti ettevalmistava õppe kättesaadavus (KutÕS § 232 ) ning võimaluste loomine õppimiskohustuse täitmiseks (HaS § 101-4 ). Riigil tuleb igal juhul oma kohustused täita ja seda viisil, mis maksimaalselt toetaks õpilast, tagaks süsteemi jätkusuutlikkuse ning oleks ressursside kasutamiselt võimalikult efektiivne. Variandi 2 ehk kahe eraldi riigikooli hoidmine nõuab seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks olulist lisaressurssi ning mõlema senise kooli ümberkorraldamist. Variandi 3 rakendamise puhul tuleb ametikool sulgeda, gümnaasium ümber korraldada ning leida väljastpoolt Hiiumaa maakonda kutseõppeasutus, mille kaudu seadusest tulenevaid ülesandeid täita. Erinevate juriidiliste kehade paralleelne eksisteerimine (nagu on variantides 2 ja 3) seab takistusi õpilaste toetamisele ja paindlikule liikumisele õpiteede vahel (erinevad tugimeeskonnad, infosüsteemid, juurdepääs andmetele ja andmete vahetus jne). 5) Ressursikasutus Õpilaste hulk Hiiumaal väheneb, aga hariduse andmisega soetud kohustusi tuleb juurde. See muudab kahe erineva kooli pidamise majanduslikult ebamõttekaks, sest oluliselt vähematele õpilastele tuleb pakkuda erinevaid õpiteid erinevates haridusliikides kahes, eraldi hoonete ja administratsiooniga koolis. Olemasoleva süsteemiga jätkamine (variant 2) või ametikooli asendamine väljastpoolt Hiiumaad sisse toodava teenusega (variant 3) tähendab suure osa haldusstruktuuri, materiaalse baasi, tööjõu (sh õpetajate) jne dubleerimist kahes eraldi õppekohas asuvates hoonetes. Hariduskeskuse rajamine võimaldab pakkuda õpet ühes kohas, sõlmida õpetajatega töölepingud ühe asutuse alt ja tagada neile stabiilne koormus, ühtlustada õppes kasutatavad õppeinfosüsteemid ja kasutada muid materiaalseid vahendeid. Hariduskeskuse rajamine vähendab administratiiv- ja ülalpidamiskulusid ja pakub õpetajatele ja õpilastele mõistlikku aja-, ruumi- ja materiaalse baasi kasutust. Võttes arvesse eeltoodud kaalutlusi ja selleks, et pakkuda Hiiumaa põhikoolide lõpetajatele valikuvõimalusi Hiiumaal õpingute jätkamiseks, paindlike õpiteid ning kvaliteetset keskharidusõpet luuakse uus kool. 2026. aastal liidetakse Hiiumaa Ametikool ja Hiiumaa Gümnaasium uue kooliga. Koolide liitmise tulemusena tekib Hiiumaale uus õppeasutus – Hiiumaa gümnaasium ja Rakenduslik kolledž (tegemist on esialgse nimega ja kooli nime osas on oodatud kogukonna ettepanekud), mis on oma olemuselt hariduskeskus (õppeasutus, kus toimub põhikoolijärgne õppe pakkumine erinevates haridusliikides). Loodav õppeasutus pakub põhikoolijärgsetele õppijatele akadeemilist keskharidust, rakenduslikku keskharidust ning piirkonna tööturu vajadustele vastavat kutseõpet ja täienduskoolitusi. Kool pakub tasuta kutseõpet erialadel, mida teistes kutseõppeasutustes ei pakuta (väikesadama spetsialist, puitehitiste restauraator). Rakendusliku keskhariduse pakkumiseks töötab hariduskeskus välja vähemalt ühe õppekava ja/või kohandab teiste koolide poolt loodud uusi rakendusliku keskhariduse õppekavasid. Rakendusliku keskhariduse õppekava(sid) hakatakse rakendama 2026/2027. õppeaastast. Koolil on võimalik välja töötada ka uusi õppekavasid, mis vastavad Hiiumaa ja Eesti tööturu vajadustele. Koolide liitmine toimub 2026. aastal, kui rakendub õppimiskohustus kuni 18. eluaastani, kui kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobivaim õpitee, milleks võib olla lisaõpe, gümnaasium, kutsekeskharidus, kutseõpe ja ettevalmistav õpe. Ühe kooli piires on võimalik pakkuda põhikooli lõpetajatele (2031 a. ca 60 lõpetajale) edasi õppimiseks valikuvõimalusi ning paindlike õpiteid. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeeriumil võimalus 2025-2027. aastal investeerida Euroopa Sotsiaalfondi rahasid hariduskeskuse õpikeskkonna parandamisesse. Riigikooli moodustamine Riigikooli moodustamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“ (edaspidi kord). Nimetatud korra punkti 2 kohaselt lähtutakse riigiharidusasutuste moodustamisel haridusseadusest, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivast eriseadusest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrusest. Korra punkti 23 järgi vormistab riigikooli moodustamisotsuse haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 61 lõike 1 ning kutseõppeasutuse seaduse § 5 lõike 1 alusel asutab riigikooli haridus- ja teadusminister. PGS § 61 lõike 2 kohaselt annab arvamuse kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest kooli asukohajärgne vald või linn. Riigikooli esialgseks nimeks saab „Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž“. Kool moodustatakse 1. septembrist 2025 ja alustab õppetegevust 1. septembrist 2026. Riigikooli moodustamine septembris 2025 on vajalik selleks, et oleks piisav aeg teha ettevalmistusi kooli õppetegevuse alustamiseks aasta pärast. Kogukonnal, vallal ja kooliperedel on võimalus leida koolile sobivaim nimi või kommunikatsioonis kasutatav nimi koolide liitmise ettevalmistamise ajal. Hiiumaa Ametikool ja Hiiumaa Gümnaasium liidetakse Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledžiga ja liidetavad koolid lõpetavad oma tegevuse 31. juulil 2026. Riigikooli käivitamine Sisu Riigikool moodustatakse 1. septembrist 2025. Riigikool alustab õppetegevust alates 1. septembrist 2026. Moodustatav Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž on riigikool, kus õpe toimub keskhariduse tasemel nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis, põhihariduse tasemel mittestatsionaarses õppevormis ning kutse- ja täiendusõppes. Koolis jätkub seni hästi toimivate ja tööturu ootustele vastavate erialade kõrgel tasemel õpetamine. Kõik õpilased, kes koolide ümberkorraldamise hetkel õpivad Hiiumaa Ametikoolis ja Hiiumaa Gümnaasiumis, saavad riigikoolis jätkata õpinguid õppekaval, mille järgi nad õppima asusid. Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamise järel korraldatakse konkurss direktori valimiseks. Õpetajate vabadele ametikohtadele kuulutatakse välja konkurss hiljemalt 1. aprilliks 2026. Töölepingud õpetajatega ja teiste töötajatega sõlmitakse hiljemalt 20. augustiks 2026. Eelarve Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kooli suuruseks on planeeritud kuni 330 õppekohta. Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži prognoositav eelarve projekt (eurodes) 2025* 2025** 2026*** 2026**** 2027***** Eelarve KOKKU 1 878 322 60 000 170 000 705 596 1 693 429 Majandamiskulud 531 686 30 000 85 000 226 253 543 006 Tööjõukulud 1 190 136 30 000 85 000 414 135 993 922 Vahendid Riigi Kinnisvara 156 500 65 208 156 500 AS-le - - *Kahe kooli eelarved kokku, allikas: 20 riigieelarvelised vahendid ** Täiendavad vahendid kooli käivitamiseks *** Esimese 7 kuu kulud kooli käivitamiseks **** Moodustub liidetavate koolide 5 kuu (august-detsember) eelarvetest. ****** kutseõppe rahastamise aluseks on uus kutsehariduse rahastusmudel ja eelarve ei sisalda kutsekeskhariduse õppekavade pakkumist. Kui kool hakkab pakkuma kutsekeskhariduse õpet kooli eelarve kasvab lähtuvalt kutseõppe rahastusmudelist. Käesolev eelarve prognoos on hinnanguline, tuginedes 2025. aasta eelarve koostamise alustele, ning siia ei ole planeeritud õpetajate palga ega muude kulude tõusu. Õpilaste arvu täpsustumisel eelarvet korrigeeritakse. Moodustatava Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži eraldised 2025. ja 2026. aasta eelarves on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja riigikoolide pidamise valdkondade eelarvesse. Vahendid eelarve tagamiseks on olemas ning neid juurde ei vajata. Lõppsätted Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine ei too kaasa muudatusi seadustes. Käesolevale ettepanekule on lisatud kooli põhimääruse eelnõu ja kooli moodustamise ministri käskkirja eelnõu. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Triin Laasi-Õige kantsler  EELNÕU MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledzi põhimäärus Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kooli nimi Kooli nimi on Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Hiiumaa Upper Secondary School and Vocational College. § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. (2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena kutseõppeasutuse seaduse §-de 32 ja 51 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 alusel. (3) Koolis võib olla põhikooli klasse, kus toimub mittestatsionaarne õpe. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Hiiumaa vald, Hiiumaa. § 4. Kooli asjaajamise- ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekeel on eesti keel. (3) Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti ja inglise keel. Tasemeõppe läbiviimise muudes keeltes otsustab Haridus- ja Teadusministeerium. § 5. Pitsat ja sümboolika Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.  2 § 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja valikurohket põhikoolijärgset õpet Hiiumaa eripära arvestades. (2) Koolis omandatakse põhiharidust, üldkeskharidust, kutsekeskharidust ja kutseharidust. (3) Kool täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 4 ja 5 ning kutseõppeasutuse seaduse §-s 3 loetletud ülesannetele lisaks järgmisi ülesandeid: 1) korraldab tasemeõpet põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, veterinaaria, teeninduse ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondades; 2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad; 3) pakub kutseõpet põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. (4) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates: 1) valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; 2) suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; 3) valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; 4) soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. 2. peatükk Kooli juhtimine § 7. Direktor (1) Kooli juhib direktor, kes tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 15 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 alusel ning täidab talle töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (3) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. (4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. § 8. Nõukogu (1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine. (2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. (3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.  3 § 9. Nõukogu moodustamise kord (1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult. (2) Nõukogusse kuuluvad: 1) direktor; 2) direktori asetäitjad; 3) kooli struktuuriüksuste juhid; 4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad; 5) õpilaskonna esindaja; 6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja. § 10. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. (5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. (6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha digitaalselt allkirjastatult e-postiga või paroolipõhiselt või tunnustatud autentimissüsteemi vahendusel autenditult koolisiseses andmesidevõrgus. (7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks. § 11. Õppenõukogu Õppenõukogu ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 72 ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. § 12. Kooli nõunike kogu (1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat kooli arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel. (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.  4 (3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. (4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest. (5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. § 13. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. 3. peatükk Kooli õppekasvatustöö korraldus ja õppekavaväline tegevus § 14. Õppekasvatustöö korralduse alused (1) Koolis põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel on õpingute alusdokumendiks põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava. (2) Koolis kutsehariduse ja kutsekeskhariduse omandamisel ning erialaainete läbimisel tasemeõppes, samuti nendega seotud jätkuõppes on õpingute alusdokumendiks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kutsekeskhariduse riikliklikud õppekavad ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ alusel koostatud kooli õppekavad. (3) Valikkursuste pakkumisel arvestatakse kooli suunitlust, õpilaste, vanemate ja õpetajate ettepanekuid ning kooli võimalusi. § 15. Kooli õppekavaväline tegevus ja kooli osutatavad teenused (1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad: 1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele; 2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt pakutavad teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses: 1) kooli korraldatud tasemeõppevälist huvitegevust ja haridusteenust; 2) õppematerjalide ja trükiste koostamist, levitamist ja paljundamist; 3) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste korraldamist; 4) majutus-, toitlustus-, büroo-, ruumide kasutus-, kommunaal- ja transporditeenuse osutamist; 5) praktilise töö käigus või muul moel kooli ülesannete täitmisel toodetud aiandus- ja ehitustoodete müümist. (3) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta. (4) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, siis selle eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja  5 kehtestab direktor, esitades eelnevalt kalkulatsioonidega eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. 4. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused § 16. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis võimaldatud erialal; 2) võtta osa õppetööst kooli õppekavas sätestatud korras; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli kehtestatud tingimustel ja korras; 7) osaleda kooli õpilasesinduse valimistel ning kandideerida õpilasesindusse; 8) teha õpilasesinduse kaudu ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse korraldamiseks; 9) saada õpilaspilet; 10) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 11) saada toetusi ja sõidukulu hüvitamist vastavate seadustega sätestatud tingimustel ja korras; 12) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, nõunike kogu või hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 13) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi. § 17. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) täitma õppeülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral. § 18. Vanemate õigused ja kohustused (1) Statsionaarses õppes õppiva üldkeskharidust omandava õpilase vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 4) osaleda vanemate koosolekul; 5) kandideerida kooli hoolekogusse; 6) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.  6 (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 19. Töötajate õigused ja kohustused (1) Koolitöötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada töölepingu seaduses, täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras; 5) esitada direktorile ja nõukogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, töölepingu ja ametijuhendiga. 5. peatükk Õpilaskond ja õpilasesindus § 20. Õpilaskonna põhikiri (1) Kooli õpilaskonna moodustavad põhiharidust ja üldkeskharidust omandavad ning kutseõppe tasemeõppes osalevad õpilased. (2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 60 ning kutseõppeasutuse seaduse §-st 42. (3) Õpilasesindus valmistab ette põhikirja eelnõu, esitab selle õpilastele tutvumiseks ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu esitamise algusest arvates. Igal õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul õpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Õpilasesindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu õpilaskonnale vastuvõtmiseks.  7 (4) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks. (5) Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega. § 21. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. (2) Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. (3) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil. 6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused § 22. Kooli rahastamine (1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud. (2) Kooli rahastatakse riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. (3) Tasulise õppe koolituskoha tasu suuruse kehtestab kooli nõukogu. Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist õpilaselt või täiendusõppes õppijalt, kes ei õpi riigieelarvest finantseeritaval koolituskohal. § 23. Kooli vara (1) Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. § 24. Asjaajamine ja aruandlus (1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ ning teistele õigusaktidele. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.  8 7. peatükk Rakendussätted § 25. Rakendussätted Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesoleva käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099, [email protected]), riigikoolide ja varade osakonna nõunik Anti Alasi (tel 735 0185, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (tel 735 0297, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Merilin Vipper (tel 735 1445, [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse peaekspert Salle Andresson (tel 735 0145, [email protected]) ja strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert Pille Tarto (tel 735 0169, [email protected]). Eelnõu koostatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktide 51 ja 8 , § 61 lõike 1, kutseõppeasutuse seaduse § 5 lõike 1 ja § 51 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga“. Eelnõu kohaselt moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatava riigikoolina Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž. Kutseõppeasutuse seaduse § 5 lõike 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 61 lõike 1 alusel asutab riigikooli haridus- ja teadusminister. PGS § 61 lõike 2 kohaselt annab arvamuse kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest kooli asukohajärgne vald või linn. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ (edaspidi kord) punkti 2 järgi lähtutakse riigi haridusasutuste moodustamisel haridusseadusest, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivatest eriseadustest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustest. Korra punkti 23 järgi vormistab riigikooli moodustamisotsuse haridus- ja teadusminister käskkirjaga. 2. Eelnõu sisu ja riigikooli moodustamise põhjendus Haridusvaldkonna arengukavas 2021-20351 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Tegevuse 1.1. kvaliteetset haridust pakkuva, kaasava ja kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu tagamiseks ühe esmatähtsa tegevusena on kokku lepitud olulise tegevusena õppeasutuste võrgu korrastamine. Koolivõrgu korrastamise vajadus tuleneb ennekõike õpilaste arvu vähenemisest. Arengukava valguses on tähtsustunud vajadus suurendada kõikide õppetasemete ja- liikide sidusust ja paindlikkust ning tagada, et õpilastel oleks võimalik nende vahel sujuvalt liikuda. Strateegia rõhk lasub eraldusjoonte kaotamisel, mis takistavad liikumist formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe ning ka üld- ja kutsehariduse vahel. Selle soodustamiseks on mõttekas kaasa aidata õppekeskkondade loomisele, mis arvestavad nüüdisaegse õpikäsituse, säästlikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega ja mis kujuneksid oma valdkonna tippkeskusteks koostöös töömaailmaga. Aastatel 2024-2025 korrastab ministeerium kutseõppeasutuste koolivõrku. Kutsehariduse õppekvaliteedi tõstmiseks ja ühtlustamiseks, õppebaaside efektiivsemaks kasutamiseks ja 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pd f dubleerimise vähendamiseks ning õppekohtade jaotuses demograafiliste muutustega arvestamiseks näeme kutseõppeasutustele ette vastutusvaldkonnad. Koolidele vastutusvaldkondade jaotamise eesmärgiks on tagada kvaliteetse õppe pakkumise kestlikkus piiratud ressursside tingimustes. Vastutusvaldkonnade jaotus on läbi räägitud ka tööandjate ja erialaliitudega. Kutseharidusreformi ühe tegevusena viiakse kutseõppepakkumine kooskõlla tööturu ootuste ja tegeliku vajadustega, st OSKA Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduste analüüsidega. Analüüsi tulemusena vähendatakse riigieelarvest rahastatavaid õppekohti nendel õppekavadel, kus lõpetajaid on enam, kui tööturg vajab. Samuti suurendatakse vastuvõttu nendel erialadel, kus on suurem tööjõuturu vajadus. Loodava riigikooli nimeks saab „Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž“. Riigikool moodustatakse 1. septembrist 2025, kuid õppetegevust alustab 1. septembrist 2026. Riigikooli moodustamine septembrist 2025 on vajalik, et oleks piisav aeg valmistada ette kooli õppetegevuse alustamist (direktori värbamine, pedagoogide ja muude töötajate ületoomine ja vajadusel värbamine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmise korraldamine). Hiiumaa Ametikool ja Hiiumaa Gümnaasium liidetakse Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledžiga ja liidetavad koolid lõpetavad oma tegevuse 31. juulil 2026. Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine ei too kaasa muudatusi seadustes. Moodustatav kool on riigikool, kus õpe toimub keskhariduse tasemel nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis, põhikooli tasemel mittestatsionaarses vormis ning kutse- ja täiendusõppes. Koolis jätkub seni hästi toimivate ja tööturu ootustele vastavate erialade kõrgel tasemel õpetamine. Kõik õpilased, kes kooli ümberkorraldamise hetkel õpivad Hiiumaa Ametikoolis ja Hiiumaa Gümnaasiumis, saavad riigikoolis jätkata õpinguid õppekaval, mille järgi nad õppima asusid. Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamise järel korraldatakse konkurss direktori valimiseks. Õpetajate vabadele ametikohtadele kuulutatakse välja konkurss hiljemalt 1. aprilliks 2026. Töölepingud õpetajatega ja teiste töötajatega sõlmitakse hiljemalt 20. augustiks 2026. 3. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kooli suuruseks on planeeritud kuni 330 õppekohta, millele lisanduvad tasulises kutseõppes õppijad. Hiiumaa Gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži prognoositav eelarve projekt (eurodes) 2025* 2025** 2026*** 2026**** 2027 Eelarve 1 878 322 60 000 170 000 705 596 1 693 429 KOKKU 531 686 30 000 85 000 226 253 543 006 Majandamiskulud 1 190 136 30 000 85 000 414 135 993923 Tööjõukulud 156 500 - - 65 208 156 500 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le *Kahe kooli eelarved kokku, allikas: 20 riigieelarvelised vahendid ** Täiendavad vahendid kooli käivitamiseks 2025 a kolm kuud *** 2026 a esimese 7 kuu kulud kooli käivitamiseks **** Moodustub liidetavate koolide 5 kuu (august-detsember) eelarvetest. Käesolev eelarve prognoos on hinnanguline, tuginedes 2025. a eelarve koostamise alustele, ning siia ei ole planeeritud õpetajate palga ega muude kulude tõusu. 2027 aasta kutseõppe rahastamise prognoosis on lähtutud uuest kutsehariduse rahastusmudelist. Õpilaste arvu täpsustumisel kulu ning täiendavate halduskulude prognoos arvestatakse iga aastaselt majandusprognoosis. Moodustatava Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži eraldised 2025 ja 2026. aasta eelarvetes on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja riigikoolid e pidamise valdkondade eelarvesse. Vahendid eelarve tagamiseks on olemas ning neid juurde ei vajata. 4. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ning reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega. Eelnõuga reguleeritavat valdkonda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub käskkirjast teatavaks tegemisest. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Hiiumaa Vallavalitsusele. Alo Savi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info - RAM Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 16.09.2025 23:59 Kooskõlastamine algatati 01.09.2025 09:10 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a15ffa10-7314-4bfd-baf2-a737f9247ccb?activity=1 Eelnõu toimik: HTM/25-0943 - Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a15ffa10-7314-4bfd-baf2-a737f9247ccb Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0943 - Hiiumaa gümnaasiumi ja rakendusliku kolledži moodustamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a15ffa10-7314-4bfd-baf2-a737f9247ccb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a15ffa10-7314-4bfd-baf2-a737f9247ccb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main