Vaidlustus

11.09.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Nõmme Linnaosa Valitsus Registrikood 75014882 Valdeku 13, 11621 Tallinn E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 299719 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Nõmme Linnaosa Valitsuse riigihanke „Nõmme linnaosa kergliiklusteede talihooldustööd 2025-2028” (viitenr 299719) hankemenetlus; 2) kohustada Nõmme Linnaosa Valitsust viima riigihanke „Nõmme linnaosa kergliiklusteede talihooldustööd 2025-2028” (viitenr 299719) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Nõmme Linnaosa Valitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Tallinna Strateegiakeskus on avanud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd“ (viitenr 295379) (DHS), millega on mõlemas, st nii osas 1 kui ka osas 2, liitunud mh Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja). 2. Nõmme Linnaosa Valitsus (Hankija) viib DHSi alusel läbi riigihanget „Nõmme linnaosa kergliiklusteede talihooldustööd 2025-2028” (viitenr 299719) (Hange), mille kehtivad alusdokumendid (AD) on VAKOle kättesaadavad RHRist, sh hankelepingu projekt (Leping). 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 3. Hanke teade avaldati 05.09.2025. a, pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 19.09.2025. a. 4. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. 7. RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Hankija ei pea vastama 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 2  küsimustele, mille puhul jääb selgitustaotluse hankijale esitamise ja pakkumuste esitamise vahele vähemalt 6 päeva (samas, lg 2). • Küsimusi ei ole võimalik esitada enne AD läbitöötamist. Pakkujalt ei saa mõistlikult eeldada, et pakkuja jõuaks Hanke ADga tutvuda ning ka küsimused koostada ja esitada juba Hanke avaldamisele järgneval tööpäeval. Just selleks, et pakkujatele garanteerida mõistlik tutvumisaeg, küsimuste-vastuste võimalus enne vaidlustusmenetlust, seotigi 01.09.2017. a kehtestatud RHSiga hanke alusdokumentide vaidlustamise tähtajad pakkumuste esitamise tähtajaga (erinevalt varasemast, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg oli seotud hankest teadasaamise ajaga). • Isegi kui käesoleval juhul oleks küsimused esitatud 08.09.2025. a, oleks hankija pidanud neile vastama alles 11.09.2025. a, mis on samas ka eelduslik vaidlustuse esitamise viimane päev (vt täiendavalt vaidlustuse p 46). • Seega reaalselt on Hankes puudunud võimalus lahendada AD ebaselgust jne, küsimuste-vastuste ja nende tulemusena võimalikult AD korrigeerimise teel. Eeltoodut kinnitab ka fakt, et vaidlustuse esitamise seisuga ei ole saabunud vastust küsimusele seoses vastuoluga teenuse osutamise perioodi osas (käsitletud vaidlustuse p-s 25). 8. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Teenuse osutamise algusaeg 9. DHS avaldati 27.05.2025. a ning taotlused sai esitada 30.06.2025. a-ks. Vaidlustaja liideti DHSiga 01.07.2025. a otsusega. 10. Vaidlustajale ei ole teada, millistel kaalutlustel ei alustatud Hankega, mille objektiks on kergliiklusteede hooldustööd alates 15.10.2025. a (Lepingu p 2.4), enne kui alles 05.09.2025. a. 11. Hanke avaldamise (05.09.2025. a) ning Lepingu objektiks olevate tööde teostamise algusaja (15.10.2025. a) vahele jääb vähem kui 6 nädalat, Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (19.09.2025. a) ning tööde teostamise algusaja vahele üksnes vähem kui 4 nädalat. Veelgi enam. Lepingu p 12.2 kohaselt on Hankijal õigus Leping üles öelda, kui täitjal puudub valmisolek teenuse osutamiseks (sh tehnika, tootmisbaas, puistematerjalide hoiustamise koht või isikkoosseis) vähemalt 2 nädalat enne hooldusperioodi algust ehk seisuga 01.10.2025. a. 12. Seega pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.09.2025. a (reede) ning 01.10.2025. a ehk 7 tööpäeva hiljem peavad pakkujal olema olemas kõik ressursid, mis on vajalikud Lepingu nõuetekohaselt täitmiseks. Ilmselgelt kulub Hankijal teatud aeg hankelepingu sõlmimisele eelnevalt vajalikeks toiminguteks ning seotud Hankija otsuste vormistamiseks, millisel juhul reaalne ettevalmistusaeg kas puudub üldse või on paar tööpäeva kui sedagi. 13. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodust vältimatult järelduv äärmiselt lühike, maksimaalselt 1 nädalane ettevalmistusaeg on õigusvastane. 14. RHS § 3 p-d 1 ja 2 näevad riigihankeõiguse põhimõtetena ette, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muu hulgas proportsionaalsuse ning 3  võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-st 3 tulenevad põhimõtted rakenduvad absoluutselt kõigile hankija poolt riigihankes tehtavatele otsustele ning on hankijale järgimiseks kohustuslikud. Teisisõnu – kui hankija tegevus (näiteks riigihanke alusdokumentide tingimused) läheb vastuollu RHS §-s 3 tooduga, on see tegevus õigusvastane. Sellega, et teenuse osutamise algusaeg allub riigihanke üldpõhimõtetele, on nõustunud ka VAKO5. 15. Vaidlustaja on seisukohal, et ka teoreetiline 1-nädalane ettevalmistusaeg on vastuolus RHS §-ga 3 ning minimaalselt vajalik aeg on 2 kuud. • Hankija ei saa eeldada pakkujalt hankelepingu sõlmimiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus ei ole kindel temaga hankelepingu sõlmimine6. Teadaolevalt võib hankija põhjendatud vajaduse korral hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-ti 6 alusel kuni hankelepingu sõlmimiseni kehtetuks tunnistada. • Vaidlustaja hinnangul ei ole reaalne, et ükski pakkuja suudaks 1-nädalase etteteatamisajaga hankida kogu teenuse nõuetekohaselt osutamiseks vajaliku tehnika, isikkoosseisu jne. VAKO praktikas on korduvalt leitud, et ettevalmistusaeg tööde tegemiseks peab olema piisav7. • Ettevalmistusaja õiguspärasuse eeldusena peab see võtma vajalikul määral mõistlikult arvesse Lepingu objektiks olevate kergliiklusteede hooldustööde mahtu ja spetsiifikat vastavalt Lepingu tingimustele. DHSi põhiliseks eesmärgiks oli lahendada seni eraomanike õlgadel olnud, erakinnistute ja avalike teede vahel olevate Tallinna linnale kuuluvate kõnniteede talvine koristus (EhS § 97 lg 6 kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda). Taolised kõnniteed on valdavalt kitsad ehk vähema kui 1,4 m laiad, mistõttu ei ole nende puhastamiseks võimalik kasutada kas tavatehnikat või on võimalik üksnes käsitsi puhastamine. Seega eeldab teenuse osutamise valmidusena nõutud isikkoosseis hulgaliselt n-ö käsitööjõudu. Mistahes töökoha vahetus tähendab isikule üldjuhul 30-päevast etteteatamist (TLS § 98 lg 1). • DHSi eeldatavaks maksumuseks on RHRi andmetel 40 miljonit eurot ja kestvuseks 48 kuud. Tallinna linna heakorraeeskirja (Heakorraeeskiri) muutmise seletuskirja kohaselt8 hooldatakse DHSi objektiks olevaid kõnniteid 60% ulatuses käsitsi ning kokku on käsitsi puhastatavate kõnniteede maht 480 000 m². See tähendab, et ühekorraga vajatakse Tallinna linnas ühes ja samas ajaaknas (2025. a septembri lõpp– oktoobri algus) äärmiselt suurt hulka käsitööjõudu. Ei ole võimalik palgata töötajaid ja osta tehnikat, teadmata, kas ja millises mahus on teenuse osutamine kindel. • Lisaks töötajate palkamisele on neid vajalik tutvustada hoolduspiirkonnaga, samuti koolitada teenuse osutamiseks Lepingu tingimustele vastavalt (viia üksikasjalikku kurssi, kuidas ja millal peab olema üks või teine toiming tehtud ning kuidas fikseeritud). • Hanke objekti hooldamiseks vajalik tehnika on küllaltki spetsiifiline, just töölaiuse tõttu. Kuigi Hankija on lubanud kasutada ka nn "teise ringi" sõidukeid väljalaskeaastaga alates 2015, mitte ei nõua uusi (mille tellimisel on pikad 5 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 12 6 samas, p 13 7 samas 8 https://teele.tallinn.ee/documents/145716/view#preview 4  tarnetähtajad), on spetsiifilisi hooldussõidukeid võimalik arvestatavas mahus soetada üksnes väljastpoolt Eestit, milline ostuprotsess eeldab sõidukite ja lisaseadmete (sahad, puisturid) seisundiga eelnevat tutvumist, nende transporti Tallinnasse, kohapealset põhjalikku tehnohooldust (mille käigus võib ilmneda täiendav remondivajadus) jne. • Ebamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Ebaselgus Hanke objekti olulistes tunnustes 16. Teenuse osutamiseks, ressursside planeerimiseks ja pakkumuse maksumuse kalkuleerimiseks on pakkujal vajalik teada hooldamisele kuuluvate objektide spetsiifikat (RHS § 87, vt ka täiendavalt vaidlustuse p 5). 17. Konkreetselt Hanke raames n-ö korraliselt hooldamisele kuuluvad objektid on toodud AD lisas 7 „Kõnniteede nimekiri ja link kaardirakendusele“. 18. Vaidlust ei saa olla selles, et kõnnitee hooldamiseks vajalikud ressursid (tehnika, tööjõud jne) on erinevad sõltuvalt esiteks sellest, milline on kõnnitee laius – kas seda on võimalik puhastada masinatega või üksnes käsitsi. Erinev ressurss tingib ka erineva kulu ehk mõjutab pakkumuse maksumust. Eelnevalt viidatud Heakorraeeskirja seletuskirja kohaselt on käsitsi hooldamisel maksumus 2 eurot/m², masinatega hooldamisel 0,8 eurot/m² ehk vahe on 2,5 kordne. 19. Teiseks määrab hooldamiseks vajalikud ressursid kõnnitee katend – kas tegemist on nt asfaldikattega kõnniteega või olemuslikult isetekkelise liikumisteega looduslikul pinnasel. Seega kui Hankija jääb seisukohale, et Hankija soovib ka looduslikul pinnal asuvate liikumisteede või teepeenrade puhastamist, siis peavad olema need ka eraldi välja toodud (vt ka vaidlustuse p-d 21-24) ning asjakohaselt korrigeeritud Lepingu tingimusi (vt ka vaidlustuse p-d 43 ja 44). 20. AD lisas 7 puuduvad andmed, millised on n-ö kitsad ja millised laiad kõnniteed, samuti puuduvad andmed katendite kohta. Eeltoodust tulenevalt ei anna AD lisa 7, mis sisaldab üksnes kõnniteede loetelusid ja igaühe kogupindala, piisavalt informatsiooni ressursside (tehnika, tööjõud) planeerimiseks ning pakkumuse maksumuse hinnastamiseks. Hanke „Vastavustingimuste“ kohaselt tuleb pakkumuse koosseisus esitada teenuse osutamise kava, milles tuleb näidata mh personali rakendamine tööaja ja mahu piires, tehnikaühikute arv, tootlikkus, jagunemine etteantud hooldusintervallide lõikes, marsruudiplaanid, puhastuspiirkonda jõudmise aeg jne. Olukorras, kus isegi see ei ole teada, kas tegemist on käsitsi puhastamist vajava kõnniteega või kõnniteega, mida on võimalik puhastada masinaga, ei ole teenuse osutamise kava võimalik koostada selliselt, et see vastaks tegelikule vajadusele. 21. Mida lühem on pakkumuse esitamiseks olev tähtaeg, seda suurema tähtsusega on ADs mitte üksnes piisavate, vaid ka õigete andmete avaldamine. Lepingu objektiks on kõnniteed, milleks on „äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega“ (Lepingu p 1 „Mõisted“, samasisuline on LS § 2 p 25). Olemasolevas ajaraamis on Vaidlustaja saanud kontrollida AD lisas 7 olevaid objekte üksnes pisteliselt, kuid ka selle põhjal on selge, et AD ei ole korrektne. Esiteks ei vasta AD lisas 7 toodud tabelis kajastatud andmed samas toodud lingil 5  (https://arcg.is/0e4GfS0) avaneva “LOV kõnniteede hoolduskaardil” toodud andmetele. Teiseks ei vasta AD lisas 7 toodud tabelis ning lingilt nähtuvad andmed reaalsele olukorrale. 22. „Õie paaritu“ • Tabeli jrk 130 kohaselt pindala 1127 m². • Hoolduskaardi kohaselt „Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem kui 1,4 m“: • Tegelik olukord – Lepingu tähenduses kõnnitee kui „eraldatud“ osa puudub üldse (veel vähem on „laiem kui 1,4 m“): 6 23. “Vääna tänav paaritu” • Tabeli jrk nr 127 järgi pindala 1386 m². • Hoolduskaardi kohaselt laius 1 m (käsitsi hooldatav kõnnitee kitsam kui 1,4 m): 7  • Tegelik olukord – Lepingu tähenduses kõnnitee kui „eraldatud“ osa puudub kas üldse või ei ole mingil juhul 1 m lai: 24. „Rahumäe tee lõigul Piiri-Kalmistu bp“ • Tabeli jrk 60 järgi pindala 658 m². • Hoolduskaardi järgi „Tehnikaga hooldatav kõnnitee laiem kui 1,4 m“: 8  • Tegelik olukord – Lepingu tähenduses kõnnitee kui „eraldatud“ osa puudub kas üldse või ei ole mingil juhul 1,4 m lai: Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused Põhitööde pakkumuse maksumuse vorm ja Lepingu järgne hooldusperiood (vastuolu teenuse perioodis) 25. Põhitööde maksumus tuleb esitada AD lisa 5 vormil, mille järgne maksumus tuleb ühtlasi esitada RHRis, muudatuste tegemine lisas 5 on keelatud (Ettepanek 9  pakkumuse esitamiseks, p-d 2.6 ja 2.6.1). Nii lisa 5 teksti kui ka Exel-formaati sisestatud valemi kohaselt tuleb esitada pakkumus teenuse osutamiseks 31 kuu kohta. Samas sätestab Lepingu p 4.3.1, et hooldusperioodi pikkuseks on 7 kuud (15.10–15.05) ning kokku tuleb teenust osutada 15.10.2025. a kuni 15.05.2028. a (Lepingu p 2.4) ehk kolmel hooldusperioodil. Seega Lepingu tingimuste järgi on põhitööde osutamise ajaliseks kestvuseks 21 kuud (3 x 7), mitte 31 kuud. Lepingu p 15.2 (põhitööde mahu muutmine) 26. Lepingu p 15.2: „Lähtuvalt eelarve vahenditest jätab tellija endale õiguse lepinguperioodil muuta (suurendada või vähendada) 10% ulatuses hooldatavate pindade suurust ja/või objektide arvu ja/või hooldustööde teostamiste arvu. Muudatuste mõju lepingu mahule ning maksumusele vormistatakse edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel lepingu lisana.” 27. AD lisa 5 järgi esitatakse teenustasu põhitöödele ühe summana ühe kuu kohta, vormil on toodud täiendavate andmetena üksnes AD lisa 7 järgne kõnniteede kogumaht 25 947 m². AD lisa 6 “Lisa 2 – tellitavate tööde maksumuse esildis” kohaselt tuleb esitada täiendavalt 23 erinevat ühikhinda. 28. Lepingu p 15.2 on esiteks õigusvastane ebaselguse tõttu. 28.1. Esiteks ei selgu lepingutingimusest, kas 10% puudutab ainult muudatust pindade suuruses või ka objektide arvu ja hooldustööde teostamise arvu. 28.2. Teiseks on ebaselge, kas tasu muutumisel võetakse aluseks lisa 5 või lisa 6. • Lisa 5 sisaldab hooldustööde maksumust ühe kuu kohta, eristamata hooldamise hulka kuuluvaid objekte mistahes kriteeriumite alusel, kuigi minimaalne eristus peaks olema lähtudes sellest, kas tegemist on käsitsi või masinaga hooldatava kõnniteega. Lisa 5 alusel n-ö keskmise ruutmeetri hinna leidmine ning selle alusel hinna muutmine tähendaks, et muudatus ei vasta tegelikult mõistlikult põhjendatud tasumuudatusele (kuivõrd ainuüksi puhastamise viisi - käsitsi või masinaga, erinevuse korral on hinnavahe 2,5 korda (vt vaidlustuse p 18)). • Lisa 6 sisaldab seevastu hulgaliselt erinevaid ühikhindu, sh eristades nii käsitsi kui ka masinaga puhastamist ning seda lähtudes ka erinevatest laiustest (vähemalt 2 m, kuni 1,2 m) (vt jrk nr 1–6, 17–18). Seega ilmselgelt oleks põhjendatud võtta aluseks lisa 6, mitte lisa 5. 28.3. Kolmandaks on arusaamatu, mida tähendab hooldustööde teostamise „arvu muutmine“. Talviseid hooldustöid tuleb teostada lähtudes Lepingu p-des 5.1.1.2 ja 5.1.1.3 toodud hooldustsüklitest, mida mõõdetakse tundides (mitte kordades). Juhul, kui Hankija on pidanud silmas hooldustsüklite lühendamist (arvu suurendamise all) või pikendamist (arvu vähendamise all), siis vastavalt peab olema ettenähtav, milline on võimalik uus hooldustsükkel (kuivõrd see mõjutab otseselt teenusega seotud ressursse ja seeläbi teenuse osutamise maksumust). Kui lisas 6 on ühikhinnad, mis võiksid olla kohaldatavad pindala ja objektide arvu muutumisel, siis puuduvad ühikhinnad, mis kajastaksid uut teenusehinda lähtudes hooldustööde teostamise „arvu muutumisest“. 29. Teiseks on Lepingu p 15.2 õigusvastane seetõttu, et mahtude muutumise alused on liiga ebamäärased ja ulatuslikud. Üheaegselt võib toimuda nii objektide arvu vähendamine (ehk Hankija võib jätta ära nt AD lisas 7 toodud 10 kõige suurema pindalaga kõnniteed, millisel juhul väheneb maht 9725 m² võrra) ja võtta välja täiendavalt 10% ehk 2594,70 m² (ehk kokku väheneks pindala 12 319,70 m² ehk 10  sisuliselt 50 %) ja lisaks siis veel vähendada hooldustööde teostamise arvu. Ilmselgelt jääb sellisel juhul kasutuseta suur hulk ressursse, mida pakkuja on olnud kohustatud planeerima ja reserveerima kõigiks kolmeks hooldusperioodiks. Ja vastupidi – eeltoodud ulatuses mahtude suurenemise lubatavus paneks täitjale kohustuse osutada teenust 50% võrra suuremas ulatuses ja võib olla veel ka tihedamini (milleks vajalike ressursside hankimine ei pruugi olla võimalik, Lepingu rikkumine toob aga kaasa leppetrahvi ja kahjunõuded kuni Lepingu lõpetamiseni välja). 30. Lepingu p 15.2 järgi on muudatuse põhjuseks Hankija eelarvelised vahendid. Sellest aspektist ei saa sisuliselt olla ükski muudatus õigustatud, kuivõrd vahendid hankelepingu täitmiseks hankelepingu kehtivuse perioodil peavad olema Hankija poolt planeeritud juba hankelepingu sõlmimisel. Arvestades teenuse olemust (talvised hooldustööd koos kevadkoristusega), ei saa Hankijal n-ö kaduda vajadus teenuse järgi. Kõnniteede remondi tõttu mahtude muutumist reguleerib Lepingu p 4.2.5. 31. Isegi kui mingis ulatuses oleks nt mahtude muutmine eelarveliste vahendite muutuste tõttu õiguspärane, siis ei saa Hankijal olla takistust teatada sellest täitjale ette enne järgmise hooaja algust. Lepingu p 15.2 ei ole läbipaistev ja proportsionaalne osas, milles see ei kehtesta mahtude muutmisest etteteatamiseks piisavalt pikka aega. Lepingu p-d 4.2.5, 4.2.6 ja 4.2.7 (ebaselgus teenuse mahu muutumisel tasustamise alustes) 32. Lepingu p 4.2.5 kohaselt on tellijal õigus mitte tellida tee remondis oleku perioodil teenuse osutamist, vähendades puhastuspiirkonna osa ja täitjale makstavat tasu „vastavalt vähenenud mahtudele ühikuhindade alusel“. Lepingu p 4.2.6 järgi osutab täitja tellija soovil teenust Lepingus sätestamata objektidel puhastuspiirkonnas vastavalt Lepingu regulatsioonile, ning „lisas 5 ja lisas 6 toodud ühikuhindadele. Tellija ei ole kohustatud tellima töid kogu lisas 6 toodud hinnangulistes tööde mahtudes.“ Lepingu p 4.2.7: „Juhul, kui tellija poolt tellitavate teenuste maht ületab piirmäärades sätestatut, siis lepivad pooled võimaliku täiendava tasu kokku arvestades lisas 5 sätestatut.“ 33. Nii nagu Lepingu p 15.2 on ka Lepingu p-d 4.2.5 ja 4.2.6 lubamatult ebaselged osas, kas mahtude muutumisel lähtutakse lisast 5 või lisast 6 (vt vaidlustuse p 28.2). 34. Eelduslikult peetakse Lepingu p-s 4.2.7 silmas Lepingu p-s 15.2 toodud määrasid. Vaidlustaja on seisukohal, et nii nagu Lepingu p-s 15.2 sätestatud piirmäärade sees mahtude muutumisel ei ole põhjendatud lähtuda lisast 5, ei ole see ka põhjendatud mahtude osas, mis piirmäärasid ületab – asjakohane oleks lähtuda lisast 6 (vt vaidlustuse p 28.2). Lepingu p-d 5.1.2.5 ja 5.1.2.8 (kloriidide kasutamine) 35. Lepingu p 4.1.2 alap x) kohustab täitjat järgima Heakorraeeskirja. Alates 01.10.2025. a jõustub Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 5 redaktsioonis, mis jätkuvalt keelab kergliiklusteedel lume- ja libedusetõrjeks kloriidide kasutamise. „Kloriidide kasutamine on lubatud keskkonna- ja kommunaalameti kirjaliku loa alusel erandkorras, kui see on raskete ilmastikuolude korral vajalik ohutu liiklemise tagamiseks.“ Rasked ilmastikuolud on defineeritud järgmiselt: „ilmastikuolud, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: katkematu lumesadu, mille 11  jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja tunni jooksul; lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul ja samal ajal esineb tuulepuhanguid üle 12 m/s; muu ilmastikuoludest tingitud olukord, mille tõttu on väga raske tagada tee vastavust seisundinõuetele“ (§ 2 p 9). Sama definitsioon sisaldub Lepingu p-s 2 „Mõisted“. 36. Lepingu p 5.1.2.5 kohustab libedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes nullilähedaste temperatuuride korral vältima lume nakkumist teepinnale ja jääkonaruste teket. See ei ole võimalik aga kloriidide kasutamiseta. Eeskirja tingimused on aga täitmata – lumesadu koos nullilähedaste temperatuuridega on Tallinnas tavaline. 37. Lepingu p-ti 5.1.2.8 sätestab, et kõnni-, jalg- ja jalgrattateedel, jalgteel ja jalgrattateel on kloriidide ja/või kloriidide vesilahuse kasutamine libeduse tõrjeks lubatud jäite või muu erandliku olukorra puhul, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamisel. „Kloriidide ja kloriidide vesilahuse kasutamiseks tuleb tellijalt saada kirjalik nõusolek.“ Jäide, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamine, on Tallinnas tavaline ning seega on Eeskirja nõuded täitmata. Lisaks ei piisa kloriidide kasutamiseks Hankija nõusolekust, vältimatuks eelduseks on KeKo kirjalik luba. Lepingu p-d 5.1.2.20 ja 5.1.2.21 (lume vaalutamine) 38. Eeskirja § 9 lg 2 p 6 keelab lume kuhjamise sõiduteele. 39. Lepingu p-d 5.1.2.20 ja 5.1.2.21 kohustavad jätma kitsama kui 1,2 m laiuse kõnnitee ja kitsama kui 2 m laiuse jalg- ja jalgrattatee puhul vastavalt käimis- või liikumisruumi kogu kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee laiuses. Viidatud tingimused on arvestades Eeskirja § 9 lg 2 p-ti 6 täitmiseks võimatud. Lume teisaldamiseks / äraveoks tuleb lumi kokku vaalutada. Kuni lume teisaldamiseni või äraveoni (millised tööd peab tellija eelnevalt tellima, vt Lepingu p-d 5.1.3.1, 5.1.3.2, 5.1.3.3) peab olema lubatav mitte järgida Lepingu p-te 5.1.2.20 ja 5.1.2.21 (ehk nõuet, et kitsastel teedel on käimis- või liikumisruum tagatud kogu laiuses). Lepingu p 5.1.3.5 ja lisa 6 jrk 15 (lumeladustusplatside asukoht) 40. Lepingu p 5.1.3.5 sätestab täitja kohustused tellija määratud lumeladustusplatside kasutamisel. Lisa 6 jrk 15 tuleb esitada lume äraveo ühikhind 1 m³ kohta. On selge, et lume äraveo maksumus on otseselt seotud lumeladustusplatside asukohtadega, mh ainuüksi veoga kaasneva kulude aspektist (mida kaugemal, seda suuremad on kütusekulud, kulud sõidukitele ja juhtidele). Seega on AD ebaselge – ei sisalda nõutava lisateenuse hinnastamiseks vajalikku informatsiooni – lumeladustusplatside asukohti. Lepingu p 4.3.7 („sõiduk teisaldatakse“ märkide paigaldamine) 41. Lepingu p 4.3.7: „Teenuse osutamisel peab täitja vajadusel 48 tundi enne puhastustööde teostamist korraldama parkimist keelavate liiklusmärkide koos lisatahvliga „sõiduk teisaldatakse“ paigaldamise, kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada puhastustööde ühtlast kvaliteeti. Märkide paigaldamisest ja seal parkivatest autodest tuleb teha fotod, kus fotokaadris on näha nii märgid, kui ka parkivate masinate registreerimisnumbrid, mis edastatakse tellija poolt edastatud kontaktile”. 12 42. LS § 20 lg 4 p-st 3 tulenevalt on sõiduki osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel parkimine keelatud, kui seda lubav liikluskorraldusvahend puudub. Seega on Lepingu p 4.3.7 asjakohatu tingimus. Parkimine on lubatud ainult vastava lubava liikluskorraldusvahendi olemasolul. Kui vastav liikluskorraldusvahend (märk) puudub, on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Täitja ei saa mõistlikult 48 tundi ette näha, kus võidakse parkimiskeeldu rikkuda. Nõue, et täitja dubleeriks seadusest tulenevat parkimise keeldu märkidega, on põhjendamatu. Haljastusel asuvad „kõnniteed“ 43. Nähtuvalt ainuüksi vaidlustuse p-dest 22–24 peaks hooldatavate objektide hulka kuuluma ka sellised „kõnniteed“, mis on haljastusega kaetud või haljastuse sisse „kõnnitud“ rajad. Selliste kõnniteede Hanke objekti hulka jäämisel tuleb muuta mitmeid Lepingu tingimusi, mille täitmine on vastavate kõnniteede puhul võimatu või nõudmine arusaamatu. • Ei ole võimalik teostada kevadpuhastuse raames survepesu nagu nõuab Lepingu p 4.3.2. • Ei ole võimalik täita Lepingu p-ti 5.1.4.4, mille kohaselt peab kõnnitee hooldamisel „vältima puistematerjali sattumist kõrvalasuvale haljasalale“ – kõnealused kõnniteed ei ole objektiivselt talvistes tingimustes piiritletud kujul, mis võimaldaks täitjal saada aru, kus on „kõnnitee“ ja kus selle kõrval asuv „haljastus“. • Ei ole võimalik täita Lepingu p-ti 5.1.2.10, mis nõuab, et vallide koondamisel, teisaldamisel või lumeveo tööde teostamisel ei kahjustataks „teemaal kasvavat haljastust“. • Olukorras kus täitjal on kohustus teostada vastavatel kõnniteedel nii libeduse- kui ka lumetõrjet, samuti lume ümberpaigutamist ja äravedu, on ilmselgelt vajalik kasutada ka tehnikat ning tehnika kasutamisel taolisel looduslikul pinnal, on sõidujälgede teke paratamatu. Põhjendamatu on nõuda üheaegselt nii teenuse osutamist, millega objektiivse paratamatusena kaasnevad teatud tagajärjed (nt mistahes abrasiivsete materjalide, aga samuti kloriidide kasutamisega kaasneb samuti haljastuse kahjustumine) ning samaaegselt käsitleda neid täitja poolt tellijale tekitatud kahjuna (vt Lepingu p 8.3), mis annab aluse tasu vähendamiseks, aga samuti aluse nõuda täitjalt nende tagajärgede kõrvaldamist enda kulul (Lepingu p 5.1.5 järgi peab täitja teostama kahjustatud aladel muru jooksva remondi kevadel 15. maiks (näiteks talvekahjustused, autode poolt tekitatud rattarööpad ja tallatud rajad)). 44. Arvestades vaidlustuse p-des 22-24 toodud näiteid on põhjendatud seisukoht, et mingis osas on AD lisas 7 toodud objektid lihtsalt teepeenrad (mis kuuluvad tegelikult tee koosseisu, LS § 2 p 81). Teepeenral peab olema tagatud jalakäijale vähemalt 0,7 m laiune liikumisruum, mida käsitletakse aga käiguribana (LS § 20 lg 2), mitte kõnniteena (Lepingu ja LSi mõistes, vt vaidlustuse p 21). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 45. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 19.09.2025. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on 13  käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 46. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega (mis on algne, mitte pikendatud) on vaidlustus tähtaegne ka siis, kui sellele kohaldada RHS § 189 lg 2 p-s 2 toodud tähtaega, mitte analoogia korras p-ti 1 (mis kohaldub lihthankemenetlusele, milles pakkumuse esitamise tähtaeg on samaselt äärmiselt lühike nagu DHSi alusel läbiviidavas Hankes). 47. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks. 48. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv9. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 9 Vt lisa 2 14                    ! "## $% #                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#     !   &"'"$(% #      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  %$"1"" *00 ) /A ) 1"",   /0   / 9 6 ) B).60C0  ./00 C)  . ) 3&&'!&  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" ) ""#* ! % '+&"$#"+ / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =#&5"52!5!! !!1"&13"32 !%D!2D2%  + )8 )B 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2#