Jürgen Ligi
Rahandusminister
[email protected]
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
[email protected] 11.09.2025 nr 35
Pangasaladuse pärimise ja töötlemise regulatsioon
Austatud rahandusminister Jürgen Ligi
Austatud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Seoses õiguskantsler Ülle Madise kontrolli tulemuste avaldamisega 1. juulil tõusetus küsimus, kellel ja
mis tingimustel on õigus pääseda ligi pangasaladusele. Õiguskantsler tõi välja, et riigil puudub kontroll
selle üle, kuidas täitmisregistri kaudu antud juurdepääsuõigust kasutatakse, ja on küsitav, kas teatud
asutuste puhul eksisteerib seadusest tulenev õigus andmeid näha. Selgust, kuidas on selles osas kavas
korrastada õiguslik raamistik laiemalt, mitte üksnes täitmisregistri vaates, vajavad nii pangad, kliendid
kui ühiskond tervikuna. Pangasaladusega tutvumine ehk otsene privaatsfääri sekkumine peab saama
reguleeritud kiiresti ja õiguslikult läbipaistval viisil.
Pangaliidul on hea meel, et nii minister Liisa-Ly Pakosta kui minister Jürgen Ligi leidsid võimaluse
Pangaliiduga kohtuda. Samuti tunnustame ministeeriumide esimesi samme kitsaskohtade
likvideerimiseks, eesmärgiga anda inimestele kindlus, et kui riik oma ülesannete täitmiseks nende
andmeid töötleb, tehakse seda õiguspärasel viisil, põhjendatult ja minimaalses vajalikus ulatuses.
Nagu mainitud, on tervitatav, et ministeeriumid on asunud teemaga tegelema, kuid on oluline, et
koostöös, koordineeritult ning kaasates õiguskantslerit, seotud asutusi ja erialaorganisatsioone
jõutakse lõpliku ühiskonna vajadustele vastava läbipaistva lahenduseni.
Soovime välja tuua Pangaliidu poolsed seisukohad ja ettepanekud, millest meie hinnangul võiks kasu
olla välja toodud probleemide lahenduste väljatöötamisel.
Seni on fookus olnud täitmisregistri kaudu pangasaladusega kaitstud pangakliendi info pärimisel ning
kinnitame, et Pangaliit toetab riigi poolt valitud lahenduse kasutamist ka edaspidi. Siinjuures on siiski
oluline õigusraamistiku korrastamine päringu tegemise õigusliku aluse ja eesmärgi täpsemaks
sätestamiseks ning andmekaitsenõuete rakendamine. Lisaks on vaja hinnata, kas lähenemine, et
pangad ei ole kohustatud kontrollima päringu õiguslikku alust ega ulatust ning pankadel on õigus
tugineda eeldusele, et päring on esitatud lähtudes tegelikust teabevajadusest, milleks on ühtlasi
olemas õiguslik alus, on seaduses piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatud, ning vajadusel
kaaluda täpsustavaid muudatusi. Piirduda ei tohiks ainult kosmeetiliste kohendustega, vaid leida
kitsaskohtadele terviklikud lahendused.
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Võimalike lahenduste valideerimise üheks eelduseks on meie hinnangul Justiits- ja Digiministeeriumi
ja Rahandusministeeriumi pädevuste piires auditi läbiviimine ja nende auditite tulemuste avaldamine.
Teiseks eelduseks on õigusliku analüüsi koostamine, kuidas riigiasutused on teinud
päringuid täitmisregistri kaudu (samuti kirjaliku päringu ja ettekirjutuse alusel), ning kas ja kuidas
õiguskantsleri kontrolli tulemuste avaldamine seda praktikat on mõjutanud või muutma peaks.
Nagu välja toodud, on oluline korrastada mitte üksnes täitmisregistriga seonduv, vaid terviklikult üle
vaadata kogu pangasaladuse regulatsioon ehk krediidiasutuste seaduse § 88 ja teised pangasaladuse
töötlemist käsitlevad õigusaktid. Tunnustame Rahandusministeeriumi valmisoleku eest see töö lähiajal
ette võtta, kuid rõhutame vajadust selle töö osana koostada põhjalik õigusanalüüs, sealhulgas
põhiseadusele vastavuse osas.
Pankadele kehtivad väga kõrged nõuded pangasaladusega kaitstud andmete töötlemisel, seal hulgas
järelevalveasutuste juhiste kaudu ja Finantsinspektsioon on väljendanud ootust, et pangad suhtuksid
pangasaladuse avaldamisse konservatiivselt. Sarnaselt peaks riik pangasaladusse puutuvat käsitlema
õiguslikult kõrgeimate standardite järgi. Seetõttu ootame riigilt terviklikku vaadet, kuidas peaks
pangasaladusega kaitstud info saamiseks õigustatud riigiasutustes olema korraldatud sisekontroll ja
järelevalve. Lisaks sisekontrollile peaks riigiasutuste tegevuse õiguspärasuse üle järelevalvet teostama
sõltumatu osapool ja kontroll peab olema regulaarne, mitte ühekordne projekt.
Inimestele tuleb anda kindlustunne, et kui riik oma ülesannete täitmiseks nende andmeid töötleb,
tehakse seda õiguspärasel viisil, põhjendatult ja minimaalses vajalikus ulatuses. Selleks tuleb meie
hinnangul kiiremini edasi liikuda kõigi andmeid pärima õigustatud riigiasutuste liidestamisega
andmejälgijaga, kus isikule kuvatakse pärast tundliku menetlusaja lõppu kõik päringud. Samuti leiame,
et kõigil õigustatud riigiasutustel peaks olema tagatud võimekus andmete unustamiseks
(kustutamiseks) vastavat GDPR-s sätestatule. Ei ole hea praktika säilitada andmeid tähtajatult või väga
pikaks perioodiks.
Inimestele loob kindlustunnet ka selge ja koordineeritud kommunikatsioon tänase olukorra ja riigi
järgmiste sammude osas. Igal juhul peaks tulevikus vältima olukordi, kus riigiasutuste esindajad loovad
mulje, et pangad on, täites neile seadusega pandud kohustusi, oma klientide suhtes käitunud
ebakorrektselt.
Loodame, et Justiits- ja Digiministeeriumil ja Rahandusministeeriumil on võimalik edasiste sammude
kavandamisel arvestada Pangaliidu tähelepanekuid, seisukohti ja ettepanekuid. Pangasaladuse
regulatsiooni terviklikul ülevaatamisel oleme valmis lisaks 2025. aasta veebruaris
Rahandusministeeriumile esitatud analüüsile andma sisendit juba pärast seadusmuudatuste kavandi
valmimist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Kiisel
Pangaliidu volikogu esimees
Saatja: "Katrin Talihärm" <
[email protected]>
Saaja: "Info - RAM" <
[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Kuupäev: 2025-09-11 12:39
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
T +372 611 6569
M +372 50 60701