Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu

Kultuuriministri 26.11.2014. a määrus nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ Lisa 3 Treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitatavad andmed Toetuse taotlemiseks esitab spordialaliit, spordiklubi või spordikool toetuse andjale elektroonilises keskkonnas järgmised andmed: 1. Andmed taotleja kohta: 1.1. Registrikood 1.2. Spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus (täidetakse keskkonna poolt vastavalt registrikoodile) 1.3. E-posti aadress 1.4. Veebilehe aadress 1.5. Pangakonto number 1.6. Kontaktisiku nimi 1.7. Kontaktisiku telefon 2. Andmed treenerite kohta: 2.1. Isikukood 2.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 2.3. Spordiala 2.4. Kehtiv kutsetase (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile ja spordialale) 2.5. Erivajadustega isikute juhendamise täiendõppe koolituse läbimise kinnitus (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 3. Andmed treeningrühmade kohta: 3.1. Treeningrühma nimi 3.2. Treeneri või treenerite nimi/nimed 3.3. Spordiala 3.4. Treeningrühma aste 3.5. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga ja vastutava treeneri nimega (mitme treeneriga treeningrühma puhul) 4. Andmed õpilaste kohta: 4.1. Isikukood 4.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 4.3. Kuulumine treeningrühma 4.4. Kehtiva puudetunnistuse olemasolu 5. Taotleja esindaja andmed: 5.1. Isikukood (läbi autentimise ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu) 5.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 5.3. Taotluse esitamise kuupäev (täidetakse keskkonna poolt taotluse esitamise hetkel)  Rahandusministeerium [email protected] 11.09.2025 nr 1-11/933-1 Kultuuriministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Olümpiakomiteele ja Eesti Paralümpiakomiteele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 25.11.2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 4 lehel 3. Lisa 3 2 lehel Teadmiseks/sama: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Justiits- ja Digiministeerium Sotsiaalkindlustusamet Eesti Olümpiakomitee EESTI PARALÜMPIAKOMITEE Mari Kõrtsini 628 2254 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud koefitsienti, peab olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel spordiala täiendõppe koolituse.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse koefitsiendiga, juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 12 sätestatud tingimustele. Puude olemasolu tuvastamiseks esitab taotleja vastavad andmed toetuse taotluses ning toetuse andja kontrollib nende õigsust Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu saadud teabe alusel.“; 3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 esitatud treeningrühma treeningkoormuse normile. Ettevalmistavas astmes makstakse toetust maksimaalselt iga treeningkorra kahe esimese akadeemilise tunni eest.“; 4) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „keskkonda esitatud“ tekstiosaga „tunniplaanide ja“; 5) paragrahvi 7 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „järelevalve teostamisega“ tekstiosaga „ja muude haldusülesande täitmisega“; 6) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „Kultuuriministeeriumi kodulehel,“; 7) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 17 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „käesoleva määruse § 13 lõike 7“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 13 lõike 8“; 9) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses: „ (11) Kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust on kasutatud puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, mis ületavad paragrahv 3 lõikes 7 sätestatud piirmäära, vähendatakse määratud toetust piirmäära ületava summa ulatuses.“ 10) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Heidy Purga Kristiina Alliksaar Minister Kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus) tehakse hulk muudatusi, lähtudes meetme kohta koostatud analüüsist ja spordivaldkonna ettepanekutest. Treenerite tööjõukulu toetusmeetmest on selle üheteist toimimisaasta jooksul kujunenud Eesti spordi üks tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavatele treeneritele sotsiaalgarantiid ning nende tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel, aidates hoida teenusehinnad madalad ning andes treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on oma tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. Spordivaldkonnas 2024. aastal tehtud küsitlusest nähtub, et spordiorganisatsioonid on selle meetmega rahul. Vastavalt spordivaldkonna esindajate ettepanekutele tehti 2024. aastal määruses hulk muudatusi, kuid toona ei olnud võimalik rakendada Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK) ettepanekut, mille kohaselt arvestataks kehtiva puudetunnistusega laps või noor treeningrühma kahekordse koefitsiendiga. Selleks puudus õiguslik alus, kuivõrd terviseandmete, s.t. puudetunnistuse, töötlemiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 9 kohaselt vajalik seadusest tulenev selgesõnaline alus. 20. juulil 2025. a jõustunud spordiseaduse muudatusega lisandus spordiseaduse (edaspidi SpS) § 9 lõikesse 5 punkt 3, mille kohaselt võib treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks töödelda muude isikuandmete hulgas ka „toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude andme(i)d“. Õiguslik alus on seega seadusega jõustunud alates 20.07.2025. a ning sellega seonduvalt on nüüd võimalik ka määrust vajalikus määras täiendada ning uut korda alates 2026. aastast väljamakstavate toetuste puhul rakendada. Lisaks on toetusmeetme rakendaja, Spordikoolituse ja -teabe SA (edaspidi SKTSA), teinud mitmeid ettepanekuid määruse muutmiseks, tuginedes meetme rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele. Eelnõuga viiakse määrusesse sisse ka nende ettepanekute põhjal tehtud muudatused. Samuti muudetakse seoses EPK ettepanekuga määruse kolmandat lisa, mis kehtestab nimekirja andmetest, mis tuleb treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitada. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254). 1 Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.10.2024, 5. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 lisandub määruse §-i 5 lõige 12, mille kohaselt peab treener olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel spordiala täiendõppe koolituse, kui tema treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse eelnõuga lisanduvat § 6 lõikes 12 toodud koefitsienti. See muudatus aitab tagada, et treeneril, kes treenib keskmise, raske või sügava puudega lapsi või noori, on selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Eelnõu punktiga 2 lisandub määruse §-i 6 lõige 12, mille kohaselt arvestatakse laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue, treeningrühma kahekordse koefitsiendiga. Treeningrühma kuuluv puudega noor või laps võib olenevalt puude astmest ja spordialast vajada suuremat treeneri tähelepanu, mistõttu peaks tema puhul rakendama ka vastavat koefitsienti. Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui treeningrühmas treenib kehtiva puudetunnistusega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse saamiseks tema võrra väiksem. Kuigi iga puudetunnistusega laps ei vaja olenevalt spordialast ja puude astmest treeneri suuremat tähelepanu, tuleb võtta arvesse nii määruse rakendaja kui ka taotleja halduskoormust ning seega ei ole eelnõu kehtestamise ajal otstarbekas luua keerulisemat süsteemi puudega lapse või noore treeningrühma arvestamiseks. Koefitsiendi kasutamiseks peab treeningrühma treeniv treener vastama määruse § 5 lõikes 12 toodud tingimustele. Puude olemasolu tuvastamiseks esitab taotleja toetuse taotluses andmed selle kohta, millistel treeningrühma kuuluvatel lastel ja noortel on puue tuvastatud. Toetuse andja teeb vastavate laste ja noorte kohta päringu Sotsiaalkindlustusametisse, et andmete õigsus üle kontrollida. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitakse selleks tarbeks ka andmevahetusleping. Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust. Kehtiva määrusega on sätestatud, et ettevalmistavas astmes ei tohi ühe treeningkorra pikkus ületada kahte akadeemilist tundi. Eelnõuga muudetakse regulatsiooni selliselt, et treeningkord võib olla küll pikem, kuid toetust makstakse siiski vaid maksimaalselt kahe esimese akadeemilise tunni kohta. Kuna ettevalmistavas astmes antakse toetust ka treeningrühmadele, kus treenivad 5-10 aastased lapsed, siis arvestades nende vanust ei tohiks nende treeningkorra pikkus olla ettevalmistavas astmes liiga suur. Samas kui lapsevanemad ja treener on leidnud, et see on siiski vajalik, siis on neil edaspidi võimalik pikemat treeningkorda rakendada, arvestades seejuures täieneva omakuluga. Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 6 lõike 6 sõnastust ning sätestatakse, et treeningrühmas treenimine peab toimuma mitte üksnes elektroonilisse keskkonda esitatud nimekirjade, vaid ka sinna lisatud tunniplaanide alusel. Kuigi määruse § 4 lg 4 viitab, et treeningrühmad peavad tegutsema vastavalt tunniplaanile, siis tuleb vastav nõue lisada ka treeningrühma nõudeid käsitlevasse sättesse. Antud muudatus aitab tagada efektiivsema kontrolli, et toetust kasutatakse vastavalt taotlusele. Kui treeningrühma ei ole vastavalt esitatud tunniplaanile kohal, ei ole võimalik kontrollida ka treeneri või treeningrühma vastavust meetmes esitatud nõuetele. 2 Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 7 lõike 12 sõnastust täpsustades, et toetuse andja võib kasutada kuni 0,5% ettenähtud vahenditest lisaks järelevalve teostamisele ka muude haldusülesande täitmisega kaasnevate kulude katmiseks. Toetuse andjal on ka mitmeid teisi kulusid, mis kaasnevad toetusmeetme menetlemisega, nt e-keskkonna töös hoidmine, mis ei ole otseselt seotud järelevalve teostamisega. Eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 7 lõike 3 sõnastust, jättes välja kohustuse avaldada samas lõikes toodud teave Kultuuriministeeriumi kodulehel. 11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning puudub vajadus toetuse piirsumma avaldamiseks Kultuuriministeeriumi kodulehel, kuna toetuse saajad kasutavad selle meetme osas informatsiooni saamiseks toetuse andja ehk SKTSA infokanaleid. Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3, mis sätestab, et toetuse andja jälgib treenerite töötasudeks suunatud sihtotstarbeliste summade kajastumist Eesti spordiregistrile esitatavate tegevus- ja finantsandmete alusel. 11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning toetuse andjal puudub vajadus antud andmeid sellisel meetodil jälgida. Eelnõu punktiga 8 parandatakse paragrahvi 17 lõikes 7 senini kehtinud ebatäpne viide määruse §-le 13. Täiendava tähtaja andmine on reguleeritud § 13 lõikes 8, mitte § 13 lõikes 7. Eelnõu punktiga 9 lisatakse paragrahvi 17 lõige 11, mis võimaldab toetuse andjal tagasi küsida spordialaliidule, spordiklubide või spordikoolile määratud toetus, kui saadud toetust on kasutatud enamate puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, kui seda võimaldab määruse paragrahv 3 lõige 7. Seni puudus otsene alus antud juhtudel toetust tagasi küsida. Eelnõu punktiga 10 kehtestatakse määruse lisale 3 uus tekst. Lisasse 3 lisatakse punkt 2.5, mille alusel kontrollitakse treeneri isikukoodi alusel Eesti Spordiregistrist, kas treeneril on läbitud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel läbiviidud spordiala täiendõppe koolitus, mis on üks tingimustest, et treeningrühma kuuluv kehtiva puudetunnistusega laps või noor läheks treeningrühma suuruse arvestamisel arvesse kahekordse koefitsiendiga. Samuti lisatakse lisasse punkt 4.4., mille alusel märgitakse toetuse taotluses, et treeningrühma kuuluval õpilasel on kehtiv puudetunnistus. Antud märke alusel teeb toetuse andja spordiseaduse § 91 lõike 5 punkti 3 ja määruse § 6 lõike 12 alusel päringu Sotsiaalkindlustusametile kontrollimaks esitatud andemete õigsust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kehtiva puudetunnistusega laste ja noorte andmete töötlemine ning sellega seonduvad määruse muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (isikuandmete kaitse üldmäärusega). 4. Määruse mõjud Paraspordialade rühmade lisamine ning puudetunnistusega laste ja noorte osas koefitsiendi kehtestamine suurendab nende liikumisaktiivsust ning aitab neid paremini ühiskonda lõimida ja treeningrühmadesse arvata. Puudetunnistusega laste ja noorte treenimiseks koolituse välja 3 töötamine on Eesti Paralümpiakomiteel plaanis juba varasemast ning vahendid selleks on samuti Spordikoolituse ja -Teabe SA-l olemas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile, Spordikoolituse ja -Teabe SA-le, Justiits- ja Digiministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Olümpiakomiteele ning Eesti Paralümpiakomiteele. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0994 - Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/129400b8-c354-4b27-a3d4-d0154cf33f5d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/129400b8-c354-4b27-a3d4-d0154cf33f5d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main