Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon e-post: [email protected] Kuupäev digiallkirjas Hankija: Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Hankija esindaja: Tuuli Ilula E-post: [email protected] Telefon: 737 6632 Vaidlustaja: Kamo Ehitus OÜ Registrikood 14056984 Uus tn 7, 67405 Otepää Vaidlustaja esindaja: Margus Must E-post: [email protected] Kolmas isik: Pro Power OÜ Registrikood 10856274 Rahu tn 30-2, 20608 Narva E-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a „Chemicum“ ehitustööd“ viitenumbriga 298105 kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja edukaks tunnistamise otsusele osas 2 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hankija avaldas riigihangete registris 17.07.2025 avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a „Chemicum“ ehitustööd“ (viitenumber 298105) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 12.08.2025 kell 14.00. Riigihange oli jagatud kolmeks osaks. Osale 2 esitati tähtaegselt 5 pakkumust. Hankija tunnistas 03.09.2025 korralduse nr 4-10/HR/81-18 punktiga 12 osa 2 osas edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning 04.09.2025 korralduse nr 4-10/HR/81-19 punktiga 1 jäeti kolmas isik kõrvaldamata, kuivõrd kolmandal isikul puudusid RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsused kolmanda isiku edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise osas tuleb kehtetuks tunnistada, kuivõrd 1) kolmandal isikul esineb väidetavalt RHS § 95 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvaldamise alus sotsiaalkindlustusmaksete 1 maksuvõla näol ning 2) kolmanda isiku pakkumus on vastavalt RHS § 115 lg 2 p-le 2 põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Hankija vaidlustusega ei nõustu ning on seisukohal, et kolmanda isiku edukaks tunnistamise ning kõrvaldamata jätmise otsused on õiguspärased ning käesolevaga esitab hankija omapoolsed seisukohad esitatud vaidlustuse kohta. 2. HANKIJA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED VAIDLUSTUSE OSAS 2.1. Kolmandal isikul ei esine kõrvaldamise aluseid Vaidlustaja on oma vaidlustuses asunud seisukohale, et kolmas isik tuleks hankemenetlusest kõrvaldada, kuivõrd pakkumuse esitamise päeval (12.08.2025) esines teatmik.ee andmetel kolmandal isikul sotsiaalkindlustusmaksete osas maksuvõlg ehk RHS § 95 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Hankija kontrollis 03.09.2025 kolmandal isikul hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid RHS § 95 lg 1 p-i 4 alusel riigihangete registri automaatse päringusüsteemi kaudu. Teostatud päringust nähtub, et 03.09.2025 seisuga ei ole kolmandal isikul maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Täiendavalt toob hankija välja, et ka vaidlustusmenetluse raames 09.09.2025 seisuga teostatud kontrolli tulemusel puuduvad kolmandal isikul RHS § 95 lg 1 p-s 4 nimetatud kõrvaldamise alused ehk riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkujal olema kõrvaldamise otsuse tegemise ajal maksuvõlg.1 Hankija poolt teostatud kontrollide põhjal kolmandal isiku puhul sellist olukorda ei esinenud ning hankija on kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel käitunud õiguspäraselt. Hankija soovib rõhutada, et isegi kui kolmandal isikul oleks vaidlustatud otsuse tegemise hetkel esinenud maksuvõlg, siis nii RHS-is sätestatud põhimõtete kui ka kohtupraktika kohaselt ei too see asjaolu automaatselt kaasa veel mingit otsust vaidlustaja osas, kuivõrd hankijal tuleb sellises olukorras eelnevalt lähtuda RHS § 95 lg-st 6 ning anda kolmandale isikule lisaaega kas maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.2 Seega igal juhul oleks ka kõrvaldamise otsuste tegemise ajahetkel maksuvõla esinemise korral pidanud hankija RHS-i kohaselt andma kolmandale isikule kõigepealt vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla kõrvaldamiseks ning alles seejärel oleks hankija saanud teha hankemenetluses vastavad edasised otsused. Seda aga kolmanda isiku suhtes otsuste tegemisel teha vaja ei olnud. Seega ei ole käesoleval juhul asjakohased ka vaidlustaja poolt esitatud tõendid, et pakkumuse esitamise päeval võis kolmandal isikul maksuvõlg esineda. Nimelt ei hõlma RHS § 95 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvaldamise alus igasugust pakkuja maksekäitumist mis tahes ajahetkel. RHS § 95 lg 1 p-i 4 koosseisu ei täida pakkuja üldine maksekäitumine hankimise hetkel ja minevikus, vaid pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkuja konkreetne maksekäitumine RHS § 95 lg 1 p-s 4 loetletud maksude osas olema selline, et pakkujal on riigihanke menetluse käigus tuvastatud maksuvõlg ja ta ei ole seda hankija antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud.3 Nagu 1 VAKO 22.01.2025 otsus nr 252-24/285194 p 9.2.1. 2 VAKO 22.07.2025 otsus nr 149-25/292799 p 20. 3 VAKO 22.01.2025 otsus nr 252-24/285194 p 9.2.1. 2 eelnevast analüüsist ka juba nähtub, siis käesolevas hankemenetluses kolmanda isiku puhul sellistele tunnustele vastavat olukorda esinenud ei ole. Seega puuduvad igasugused alused hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel on hankija käitunud õiguspäraselt. 2.2. Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega Kuivõrd käesoleva hankemenetluse objektiks on ehitustööde teostamine, siis põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimist reguleeriv säte RHS § 115 lg 2 näeb ette, et ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, RHS § 115 lg-s 1 nimetatud selgitust kahel juhul: 1) kui vastavaks on tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam või (RHS § 115 lg 2 p 1) 2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (RHS § 115 lg 2 p 2). Kuivõrd hankija ei olnud hankedokumentides ette näinud RHS § 115 lg-s 21 sätestatud erisust kõrvalekalde protsentidest, pidi hankija selgitust küsima tulenevalt nii RHS § 115 lg 2 p-st 1 kui ka „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ punktis 1.6 sätestatust juhul, kui pakkumuse maksumuse kõrvalekalde protsendid olid vastavalt 10% ja 20%. Kuigi kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnaerinevus maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkuja maksumusest (ehk vaidlustaja pakkumuse maksumusest) oli ca 8,79%, siis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnaerinevus keskmisest oli 35%. Seega pidi hankija küsima RHS § 115 lg 2 p-i 1 kohaselt kolmandalt isikult § 115 lõikes 1 nimetatud selgitust. Hankija palus kolmandal isikul esitada ka Maksu- ja Tolliameti tõend pakkuja keskmise töötasu kohta. Tõenditest nähtus, et kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti tõendile oli kolmanda isiku töötajate ja ehitusvaldkonna töötajate keskmine töötasu suhe 57%. Seega pidi hankija küsima ka RHS § 115 lõige 2 punkti 2 alusel selgitust pakkumuse maksumuse kohta. Hankija edastas riigihangete registri teabevahetuse kaudu kolmandale isikule palve selgitada oma pakkumuse maksumuse kujunemist, et oleks tagatud selle majanduslik põhjendatus. Seejuures soovis hankija kolmandalt isikult ka detailsemalt teada killustiku mahalaadimisega seotud tööde ja korralduste kohta ning milliseid mehhanisme on kolmas isik planeerinud killustiku pideva mahalaadimise tööde teostamiseks kasutada. Kolmas isik selgitas oma pakkumuse maksumuse põhjendatust, esitades põhjalikud ja detailsed kalkulatsioonid erinevate kuluridade kujunemise kohta, et tõendada oma pakkumuse kogumaksumuse kujunemist ning samuti selgitati detailselt killustikkatte eemaldamise ja 3 mahalaadimise tööplaani.4 Seejuures selgitas kolmas isik ka valdkonna keskmisest madalama töötasu osas, et ettevõtte töötasu langes seetõttu, et 2025. aasta esimese 6 kuu jooksul oli tööd vähe ja kõik töötajad töötasid 0,5 määraga. Hankija hinnangul oli kolmas isik andnud ammendavad ja sisulised selgitused, miks on tal võimalik pakkuda konkurentidest soodsamat hinda. Esitatud selgituste pinnalt ei olnud hankijal alust kahelda kolmanda isiku pakkumuse maksumuse majanduslikus põhjendatuses ega pakkuja suutlikkuses täita lepingut nõuetekohaselt ja pakkumuses esitatud maksumuse eest. Pakkumuse maksumus ei olnud hankija hinnangul hankelepingu eset arvestades majanduslikult ebaotstarbekas ning puudusid ka muud objektiivsed andmed, mille põhjal oleks hankijal pidanud tekkima kahtlus esitatud pakkumuse maksumuse majanduslikus põhjendatuses. Eelnevast tulenevalt on hankija teostanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas sisulise kontrolli, mille tulemusel ei ole kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Seega puuduvad igasugused alused hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse tegemisel on hankija käitunud õiguspäraselt. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Hankija on esitanud vastuse tähtaegselt. 3.2. Hankija soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub Hankija vaidlustuskomisjonil: 4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4); 4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Ilula hankeosakonna juhataja 4 Kuivõrd kolmanda isiku täismahus vastused võivad sisaldada konfidentsiaalset infot, siis hankija neid käesolevale vaidlustuse vastusele ei lisa ning VAKO-le on need vajadusel kättesaadavad riigihangete registri teabevahetuses. 4