Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Kliimaministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/395 Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 23. septembriks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, KPS_EN_0309.pdf 2. Seletuskiri, KPS_SK_0309.pdf 3. Seletuskirja lisa 1, SK_Lisa_1_vastavustabel.pdf 4. Seletuskirja lisa 2, Lisa_2.pdf 5. Seletuskirja lisa 3, Lisa_3.pdf 6. Seletuskirja lisa 4, Lisa_4.pdf Arvamuse andmiseks: Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalurite liit, MTÜ Saarte Kalandus, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse Fond, Kalastusklubide Liit, Keskkonnaamet ja Põllumajandus- ja toiduamet. Teadmiseks: Riigikogu Kantselei Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Kaire Märtin 626 0733 [email protected] Jan Nilson 5626 7065 [email protected] 2 (2)  Lisa 3 Kala jälgitavuse vastavustabel. Kehtiva kalandusekontrolli Uue kalandusekontrollimääruse Müügipakendi teabenõuded EL määruse nr 1169/2011 määrusega nõutud minimaalne (2023/2842) järgi nõutud vastavalt EL-i määrusele „Toidualase teabe esitamine tarbijale“ teave, mis peab partiiga kaasas minimaalne teave, mis peab (1379/2013) kalapüügi- ja ja ministri määruse „Toidupartii olema: partiiga kaasas olema: vesiviljelustoodete turu ühise tähistamise nõuded“ järgi tarbija korralduse kohta teavitamise nõuded toidule Partii identifitseerimisnumber Partii identifitseerimisnumber Toidupartii tähistus Toidu nimetus Iga liigi FAO kindlaks määratud liigi FAO kolmetäheline kood ja Nimetus eesti keeles ja kolmetäheline kood; teaduslik nimetus; teaduslik nimetus Saagi saamise või tootmise kalapüügitoodete puhul püügi Püügi kuupäev või kala kuupäev; kuupäev või kuupäevad ning lossimise kuupäev või teave vesiviljelustoodete puhul korje sadama kohta, kus kala lossiti kuupäev või kuupäevad; või merel püütud kala jm veeorganismide puhul teave riigi kohta, mille lipu all püügilaev sõidab* Iga liigi kogus kilogrammides või kogus kilogrammides või vajaduse korral isendite arv; asjakohasel juhul isendite arv kalapüügitoodete puhul püügivahend vastavalt EL-i püügivahendi liik määruse nr 1379/2013 III lisa 1. veerule (üksikasjalikum teave kalapüügivahendi alaliigi kohta*)  Tarnijate nimi ja aadress; Tarnijate nimi vesiviljelustootmisüksuse nimi vesiviljelustoote puhul tootja või vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja registreerimis nr Kalalaeva pardatähis ja nimi Püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber/-numbrid või püügipäeva kordumatu number/numbrid; Imporditud toote puhul imporditud toote puhul püügilaeva püügisertifikaat IMO nr või muu kordumatu tunnus ja püügisertifikaadi nr; EL-i määruses (EÜ) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ette nähtud teave tarbijatele puhul, mille suhtes kohaldatakse ühiseid turustusnorme, kõnealuste standardite järgimiseks nõutav teave Geograafiline püügipiirkond Piirkond, kust toode püütud või Päritoluriik või lähtekoht kalapüügitoodete puhul, püügi- või kasvatatud; sisevetest püütud tootmispiirkond mageveest püütud toote puhul päritoluriik ja kalapüügitoodete ja veekogu; vesiviljelustoote vesiviljelustoodete puhul; puhul päritoluriik Eraldi teave alammõõdust eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta väiksemate isendite kohta Minimaalne säilivuskuupäev, Minimaalne säilimisaeg või  kui on asjakohane tarvitamise tähtpäev Tootmismeetod Kas on sulatatud Koostisosade loetelu Allergiat või talumatust põhjustav koostisosa Toidu netokogus Toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress Toitumisalane teave Tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks tarvitamine keeruline Eritingimused säilitamise või kasutamise kohta * Lisateave, mida võib valikuliselt esitada.  Lisa 1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTI JA EESTI SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL Kalapüügiseaduse eelnõu võrreldakse järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842, 22. november 2023, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023); 2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50). Mittevastavuse Vastavus või osalise Kooskõlla Seaduseelnõu säte ELi õigusakti nõue ELi vastavuse viimise tähtaeg õigusaktile põhjendus Määruse (EÜ) 1224/2009 § 1 p 1, 2: KPSi § 10 artikkel 65 sätestab ilma lg 8, 12, § 13 lg 3, esmakokkuostu vormistamata vastab 10.01.2026 §15 lg 3 eraisikule omatarbeks müüa lubatud kala koguse Määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 56a ja 58 sätestab 10.01.2026 (nomenklatuuri § 1 p 3 ja § 3 p 1-5: kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse grupp 3); KPSi § 13, KTKS § vastab 10.01.2029 2 lg 1, § 101, § 761 nõuded igas tarneahela etapis alates püügireisist ja korjest (nomenklatuuri kuni jaemüügini grupp 12, 16). Määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 39a sätestab § 1 p 8: KPSi § 33 mootorivõimsuse pideva mõõtmise süsteemi vastab 10.01.2028 lõiked 4-6 paigaldamise teatud kõrge riskiga laevadele Määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 6 ja rakendusmääruse § 1 p 14-21– KPSi § x/2025 artiklid 3 ja 4, 38 lõiked 1- 8 vastab 10.01.2026 sätestavad kalalaevatunnistusega seotud nõuded  Määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 4 p 31 ja p 33, 7 ja 7a Kalalaeva Mõiste sätestavad kalalaeva ja mõistet KPS § 33 muudetakse püügilaeva mõisted ning § 1 p 23- 34: KPSi § ei muudeta kuna pärast ÜKP kalapüügiloaga seotud Vastab 41 lõige 1, 21, 6, § 42 praegu on EL reformi, kui on kohustused. osaliselt lg 2, §43 p 1 ja 11, 9 määrustes muudetud Rakendusmääruse x/2025 artiklid ja § 44 lg 2 p 1 ja lg kasutusel kaks määruses (EL) nr 3, 5 ja 6 merel sätestavad 4 ja 5. erinevat 1380/2013 põhimõtte üks luba üks laev. kalalaeva artiklis 4 toodud Määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel mõistet kalalaeva mõiste 7 lõige 6 sätestab merel laeva loale märkimise kohustusest erandi alla 10m laevadel. Määruse (EÜ) 1224/2009 § 1 p 37-46: KPSi § artiklid 14-24, 62-64 ning 66 ja 61 68 sätestavad püügi- ja vastab 10.01.2026 püügijärgsete andmete esitamisega seotud nõuded Määruse (EÜ) 1224/2009 § 1 p 47, 10: KPSi § artiklid 60 ja 60a sätestavad 611 ja § 34 lõike 4 kala kaalumisega seotud vastab 10.01.2027 punkt 1 nõuded, kaalujate tunnustamine ja kaalujate nimekiri Määruse (EÜ) 1224/2009 § 1 p 51, 52, 69: artiklid 4 p.12, 9, 9a, 10, 12 10.01.2026; KPSi § 69, 70, 90 lg sätestavad kalalaevade 10.01.2028 (§ 90 6 ja 7 asukoha jälgimise nõuded. vastab lg 8); Kõikidel laevadel, sh alla 12 01.01.2023 (§ 90 meetri pikkustel laevadel peab lg 9) olema jälgimissüsteem. Määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 91 sätestab § 1 p 48, 49: KPSi § viivitamatud täitemeetmed vastab 10.01.2026 64, 65 tõsiste rikkumiste lõpetamiseks , Määruse (EÜ) 1224/2009 § 1 p 53, 54: KPSi § artikkel 90 kehtestab ÜKP 71 lg 1 ja 2; normide tõsiste rikkumiste nimekirja ning määruse lisa IV vastab 10.01.2026 § 2 p 1-3: KaRS § 5 kehtestab kriteeriumid ja lg 2, § 20 lg 1, § 23 lävendid, mille korral lg 2 ja 6 rikkumine loetakse tõsiseks § 1 p 9, 12, 16- 19, Määruse (EÜ) 1224/2009 21, 28, 34, 55: KPSi artikkel 92 sätestab merel Kaptenilt/kalurilt § 34 lg 3 ja 4, § 38 tõsiste rikkumiste ei võeta ära lg 4, 41, 6, 61, 8, § 43, punktisüsteemi, mille korral õigust kalalaeva § 44, § 72 määratakse punktid nii juhtida vaid 10.01.2026 kalalaevatunnistuse kohaldatakse omanikule, kui rikkumise eest kalapüügiloa vastab vastutavale kaptenile vastavalt andmise / loale määruse lisale III. kandmise keeldu  Teatud arvu punktide korral peatatakse kalalaevatunnistus või kapteni õigus kalalaeva juhtida Artikli 91 lõige 9 ja 92b sätestavad, et tõsise rikkumise korral võib menetluse viia läbi ja anda punkte rannikuliikmesriik, aga neid peab jõustama lipuliikmesriik. Määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 89a ja 91a sätestavad §1 p 65: KPSi 881; Halduskaristuste ÜKP normide tõsiste § 2 p 1-3: KaRS § 5 asemel rikkumiste eest trahvid, mis on vastab 10.01.2026 lg 2, § 20 lg 1, § 23 kohaldatakse korrelatsioonis rikkumise teel lg 2 ja 6 väärteomenetlust saadud kalapüügitoodete väärtusele. Määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 89, 89a sätestavad § 1 p 57-64, 66, 67: üldpõhimõtted karistustele ja vastab 10.01.2026 KPSi § 74-78, 86, 89 meetmetele nõuete täitmise tagamiseks Määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 91a lõige 2 ja artikkel 93 sätestavad karistusandmete § 2 p 1-3: KaRS § 5 säilitamise riiklikus registris vastab 10.01.2026 lg 2, § 20 lg 1, § 23 vähemalt viis aastat ning lg 2 ja 6 karistuste määramisel tuleb arvestada rikkumise korduvust kolme aasta jooksul  Kutselisel kalapüügil tõsiste rikkumiste vastavustabel Lisa 2 Kehtivad Uued KPS vastav säte Sisuline kirjeldus KPS art 711 Korduvad tõsised tõsised tõsised rikkumised, mille rikkumised rikkumised korral kohaldatakse alates käesoleva seaduse § 56 10.01.2026 lõigetes 3 ja 4 sätestatut KPS § 71 lg 1 p 1 EL määrus kalastanud ilma lipuriigi EL nr § 71 lg 1 p 1 püük ilma lipuriigi või asjaomase 3) kalapüügiloata püük ja nr või asjaomase 1224/2009 (merel); rannikuriigi väljastatud kehtiva kalapüügiloale märgitud 1005/2008 rannikuäärse riigi Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 2 tunnistuse, loa või litsentsita; püügivahendite arvu Art 3 lg 1 väljastatud kehtiva pa (sise- ja ületamine; pa tegevusloa, loa või piiriveekogudes) litsentsita Pb jätnud täitmata oma Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 ei täideta ühise kalanduspoliitika kohustuse registreerida p b; (merel); normide kohaseid kohustusi, milleks on ja kanda ette püüki või Art 90 lg 3 täpselt registreerida, säilitada ja esitada püügiga seotud pl püügitegevusega seotud andmed, andmeid, sealhulgas sealhulgas laevaseiresüsteemide laevaseiresüsteemide edastatavad andmed, samuti andmed, kaudu edastatavaid mis on seotud eelteatiste, andmeid, või esitada püügiaruannete, artikli 6 kohane ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteatis, püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide, kaalumisdokumentide, ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide või müügiteatistega, välja arvatud kohustused, mis on seotud lubatud kõikumisega, nagu on osutatud punktis c (ainult merel);  lossitakse kolmandate riikide sadamates artiklis 19a osutatud eelteatiseta; (ainult merel) KPS § 71 lg 1 p käesoleva seaduse § 13 sätestatud kala 4 ja veetaime päritolu tõendamise nõude rikkumist; Pc kalastanud Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 püügitegevus, mis hõlmab liike, mille 4) kalapüük keelupiirkonnas, pk (merel); suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, keelupiirkonnas, keelatud keelatud perioodil, ilma § 71 lg 1 p 2 mille jaoks käitajal ei ole kvooti või perioodil, lubatud kvoodita või pärast (sise- ja mille puhul tal ei ole juurdepääsu püügivõimalust või kvoodi täitmist ja/või piiriveekogudes); lipuliikmesriigi kvoodile, liike, mille püügivahendile lubatust sügavamal § 71 lg 1 p 6; kvoot on ammendatud, või liike, mille kehtestatud lubatud § 71 lg 1 p 8; suhtes kehtib püügi moratoorium, aastasaaki eirates. ajutine keeld või püügikeeluaeg, välja arvatud juhupüük, välja arvatud juhul, kui kõnealune tegevus on tõsine rikkumine punkti j tähenduses; loale kantud püügivõimaluse ületamine ja lubatud aastasaagi ületamine; kalapüük keelupiirkonnas (koelmute kaitse, suudmealad jm rändekoridorid). Pd püüdnud otseselt Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 püügitegevus, mis hõlmab liike, mille 5) keelu all oleva kalavaru kalavarusid, mille suhtes k) (merel); suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, sihtpüük. kehtib moratoorium või § 71 lg 1 p 2 mille jaoks käitajal ei ole kvooti või mille püük on keelatud (sise- ja mille puhul tal ei ole juurdepääsu piiriveekogudes); lipuliikmesriigi kvoodile, liike, mille § 71 lg 1 p 9 kvoot on ammendatud, või liike, mille suhtes kehtib püügi moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg, välja arvatud juhupüük, välja arvatud juhul, kui kõnealune tegevus on tõsine rikkumine punkti j tähenduses;  keelu all oleva kalavaru sihtpüük. Pe kasutanud keelatud või Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 keelatud püügivahendite või meetodite 4) kalapüük nõuetele mittevastavaid m); (merel); kasutamine, millele on osutatud keelupiirkonnas, keelatud püügivahendeid Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 4; määruse (EL) 2019/1241 artiklis 7 või perioodil, lubatud d) § 71 lg 1 p 7 muudes samaväärsetes ühise püügivõimalust või kalanduspoliitika normides; (ainult püügivahendile merel) kehtestatud lubatud ei täideta ühise kalanduspoliitika aastasaaki eirates. normide kohaseid kohustusi, mis 6) keelatud püügivahendi puudutavad püügivahendite, akustiliste kasutamine. hoiatusseadmete, selektiivsus- või peibutuspüügivahendite omadusi või kasutamist, eelkõige seoses märgistamise ja identifitseerimise, piirkondade, sügavuste, ajavahemike, vahendite arvu või võrgusilma suurusega, või sorteerimisseadmete, vee eemaldamise või töötlemisseadmete omadusi või kasutamist, või ei järgita tundlike liikide juhupüügi vähendamiseks võetavaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui vastav tegevus on lõike 2 kohane tõsine rikkumine; (ainult merel keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamine; (igal pool); loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi ületamine; püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumine. Pf võltsinud või varjanud Art 90 lg 2 kalalaeva pardatähise, nime või laeva tähistust, nime või b) registreerimisandmete võltsimine või registreerimisnumbrit varjamine (ainult merel) Pg varjanud, rikkunud või Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 uurimisega seotud tõendite varjamine, 7) inspektori töö kõrvaldanud uurimisega pc (merel); rikkumine või kõrvaldamine; (ainult takistamine ja uurimisega seotud tõendeid §71 lg 1 p 2) merel) seotud tõendite varjamine, (sise- ja rikkumine või piiriveekogud) kõrvaldamine Ph takistanud ametnikke Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 ametnike või vaatlejate töö takistamine 7) inspektori töö täitmast oma pd (merel); nende tööülesannete täitmine takistamine ja uurimisega ametiülesandeid §71 lg 1 p 2) seotud tõendite varjamine, kehtivate kaitse- ja (sise- ja piiri- rikkumine või majandamismeetmete veekogud) kõrvaldamine täitmise inspekteerimisel või vaatlejaid nende töös, milleks on kehtivate ühenduse eeskirjade täitmise vaatlemine Pi võtnud pardale, KPS §71 § 71 lg 1 p 3 kaaspüügi tingimuste rikkumine ja ümberlaadinud või lg 1 p 2 alamõõdulise kala püük; lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega Pj osalenud Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 sellistelt laevadelt või sellistele ümberlaadimises või pg (merel); laevadele ümberlaadimine, selliste ühistes laevadega üleviimistoimingute tegemine püügioperatsioonides või ühistes püügitoimingutes osalemine kalalaevadega, mille või selliste laevade toetamine ja puhul on tuvastatud varustamine, mis on kantud nõukogu tegelemine määruse (EÜ) nr 1005/2008  ebaseadusliku, artiklites 29 ja 30 osutatud ETR- teatamata või kalapüügiga tegelevate laevade liidu või reguleerimata piirkondliku kalavarude majandamise kalapüügiga käesoleva organisatsiooni nimekirja; (ainult merel) määruse alusel, toetanud või varustanud selliseid kalalaevu; eriti peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja Pk on teostanud Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 piirkondliku kalavarude majandamise piirkondliku kalavarude p f (merel); organisatsiooni pädevusalas teostatakse majandamise püügitegevust viisil, mis ei sobi kokku organisatsiooni või on vastuolus nimetatud pädevusalas kalapüüki organisatsiooni kohaldatavate kaitse- ja viisil, mis ei sobi kokku majandamismeetmetega, välja arvatud või on vastuolus juhul, kui see tegevus on tõsine nimetatud rikkumine lõike 2 või käesoleva lõike organisatsiooni kaitse- muude punktide kohaselt (ainult merel)  ja majandamismeetmetega, ning sõidab sellise riigi lipu all, kes ei kuulu nimetatud organisatsiooni või ei tee nimetatud organisatsiooniga koostööd selle organisatsiooni poolt ettenähtud korras Pl Kalalaev ei kuulu ühegi Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 sellise kalalaeva käitamine, juhtimine riigi alla, olles seega pl (merel); või omamine, mis ei kuulu ühegi riigi rahvusvahelise õiguse lipu alla, olles seega rahvusvahelise kohaselt riikkondsuseta õiguse kohaselt riikkondsuseta laev laev (ainult merel) EL nr ebaseadusliku, Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 tegeletakse ETR-kalapüügiga otseselt 1005/2008 teatamata või pm (merel); seotud äritegevusega, sealhulgas ETR- Art 42 lg 1 reguleerimata kalapüügist saadud kalapüügitoodetega pb kalapüügiga otseselt kauplemise, nende impordi, ekspordi, seotud äritegevus, töötlemise ja turustamisega (ainult sealhulgas sellisest merel) kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine või nende import Pc käesolevas määruses Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 paberkandjal või elektroonilisel kujul 2) püügipäeviku, osutatud dokumentide p n; (merel); dokumentide, teabe või andmete lossimisdeklaratsiooni, võltsimine või selliste Art 90 lg 3 võltsimine, millele on osutatud ühise üleandmisdeklaratsiooni valedokumentide või pa KPS §71 lg 1 p 5 kalanduspoliitika normides; (ainult ja püügisertifikaadi kehtetute dokumentide merel) võltsimine või selliste kasutamine valede või kehtetute  kasutatakse võltsitud või kehtetuid dokumentide esitamine; paberkandjal või elektroonilisel kujul esitatud dokumente, teavet või andmeid, millele on osutatud ühise kalanduspoliitika normides; (ainult merel) käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud dokumendi puudumist ja võltsimist ning võltsitud dokumendi ja valeandmete esitamist; (igal pool) EL nr lossimisdeklaratsiooni Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 ei täideta ühise kalanduspoliitika 1224/2009 või müügiteatise pb (merel); normide kohaseid kohustusi, milleks on Art 90 lg 1 edastamata jätmine, kui täpselt registreerida, säilitada ja esitada pa saak lossiti kolmanda püügitegevusega seotud andmed, riigi sadamas sealhulgas laevaseiresüsteemide edastatavad andmed, samuti andmed, mis on seotud eelteatiste, püügiaruannete, ümberlaadimisdeklaratsioonide, püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide, kaalumisdokumentide, ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide või müügiteatistega, välja arvatud kohustused, mis on seotud lubatud kõikumisega, nagu on osutatud punktis c; (ainult merel) Pb mootoriga Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 mootoriga või mootorivõimsuse manipuleerimine po (merel); jälgimise seadmega manipuleerimine eesmärgiga suurendada eesmärgiga suurendada laeva võimsust selle võimsust üle üle mootori sertifikaadil määratud mootoritunnistusel  määratud mootori mootori maksimumvõimsuse töörežiimil maksimumvõimsuse (ainult merel) töörežiimil Pc püügitoimingu käigus Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 ei tooda kalalaeva pardale liike, mille mis tahes püütud liigi, pe (merel); suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, mis on kvoodiga sealhulgas alammõõdust väiksemat hõlmatud, lossimata saaki, ega hoita neid pardal, muu hulgas jätmine, välja arvatud saagi vabakslaskmise kaudu, ning ei juhul, kui see oleks lossita, või kui see on kohaldatav, ei vastuolus ühise laadita sellist saaki ümber või ei kanta kalanduspoliitika seda üle, rikkudes püügi või eeskirjadega, püügi või püügipiirkondade suhtes kohaldatavaid püügipiirkondade puhul, ühise kalanduspoliitika norme (ainult mille suhtes nimetatud merel) eeskirju kohaldatakse KPS §71 Kaaspüügi tingimuste KPS §71 kaaspüügi tingimuste rikkumine ja lg 1 p 2 rikkumist lg 1 p 3 alamõõdulise kala püük; KPS § 71 keelatud püügiviiside KPS §71 §71 lg 1 p 4 keelatud püügiviiside ja – vahendite 1) keelatud püügiviiside lg 1 p 3 kasutamine lg 1 p 4 kasutamine; kasutamine; KPS §71 käesoleva seaduse § 13 KPS §71 § 71 lg 1 p 1 Kasutatakse võltsituid või kehtetuid 2) püügipäeviku, lg 1 p 4 lõigetes 2, 4 ja 5 lg 1 p 5 (merel); paberil või elektroonilisel kujul esitatud lossimisdeklaratsiooni, nimetatud dokumendi dokumente, teavet või andmeid, millele üleandmisdeklaratsiooni puudumist ja võltsimist §71 lg 1 p 5 on osutatud ühise kalanduspoliitika ja püügisertifikaadi ning võltsitud normides. võltsimine või selliste dokumendi ja käesoleva seaduse § 13 sätestatud kala valede või kehtetute valeandmete esitamist ja veetaime päritolu tõendamise nõude dokumentide esitamine; rikkumist Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 ümberlaadimine ilma nõutava loata või pe (merel); juhul, kui ümberlaadimine on keelatud (ainult merel) Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 üleviimistoimingute tegemine või pf (merel); sumpadesse paigutamine, eelkõige nagu  on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2053 (*13), rikkudes ühise kalanduspoliitika norme (ainult merel) Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 osalemine määruse (EÜ) nr 1005/2008 ph (merel); artiklites 29 ja 30 osutatud ETR- kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses, sealhulgas tegelikult kasu saava omanikuna, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*14) artikli 3 punktis 6, või teenuste, sealhulgas logistika-, kindlustus- ja muude finantsteenuste osutamine käitajatele, kes on seotud eespool nimetatud nimekirjadesse kantud laevadega; (ainult merel) Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 püügitegevus, mis on vastuolus pi (merel); püügipiirangu alal kohaldatavate normidega (ainult merel, ainult EL normid) Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 selliste liikide püüdmine, välja pj (merel); püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, ladustamine, müük, väljapanek või müügiks pakkumine, mille puhul selline tegevus on keelatud, vastavalt määruse (EL) 2019/1241 artiklites 10 ja 11  sätestatud tingimustele (ainult merel, ainult EL normid – Euroopa tuur) Art 90 lg 2 § 71 lg 1 p 1 püügitegevus sunniviisilise töö abil, pp (merel); nagu see on määratletud ILO sunniviisilise töö konventsiooni nr 29 artiklis 2. Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 ei täideta kohustust täpselt esitada pc (merel); lubatud kõikumise piiresse jäävad hinnangulised kogused kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõigetega 3 ja 4 ning artikli 21 lõikega 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 (*15) artikliga 13; (ainult merel) Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 kalapüügi- või vesiviljelustooted pg (merel); tehakse turul kättesaadavaks ühise § 71 lg 1 p 2 kalanduspoliitika norme rikkudes, välja (sise- ja arvatud juhul, kui see tegevus on tõsine piiriveekogudes); rikkumine lõike 2 või käesoleva lõike muude punktide kohaselt (merel) Art 90 lg 3 § 71 lg 2 p 8 ; harrastuspüügiga tegeletakse ühise ph kalanduspoliitika norme rikkudes või müüakse harrastuspüügist saadud kalapüügitooteid (ainult merel) Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 pannakse toime mitu ühise pi (merel); kalanduspoliitika normide rikkumist (ainult merel) Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 tegeletakse mis tahes lõike 2 punktis g pj (merel); osutatud tegevusega seoses laevaga, mis tegeleb nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 osutatud ETR-  kalapüügiga ning ei ole kantud ETR- kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja; (ainult merel) Art 90 lg 3 § 71 lg 1 p 1 kasutatakse sellist mootorit, mille pk (merel); võimsus ületab liikmesriigi kalalaevastikuregistris sertifitseeritud ja registreeritud mootori maksimumvõimsust pideval töörežiimil; (ainult merel) Art 90 lg 3 kalapüügivahendid või seadmed pn kõrvaldatakse merel kalalaevalt ebaseaduslikult (ainult merel)  Lisa 4 Rakendusaktide kavandid VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS xx.xxx.2026 nr xx XX. XX 2026. a MÄÄRUS Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 6, § 51 lõike 2 ja § 591 lõike 4 alusel. § 1. Määruse kohaldamine § 2. Kutselise kalapüügi loa taotlemine § 3. Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavad dokumendid § 4. Püügivõimaluste jaotamine § 7. Püügivõimaluse jaotamine erijuhtudel § 8. Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemine § 9. Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemise aeg § 10. Püügivõimaluste vähendamine § 11. Kalurite nimekiri § 12. Kutselise kalapüügi luba § 13. Kutselise kalapüügi loa tingimused § 14. Kutselise kalapüügi loa andmine § 15. Kutselise kalapüügi loas nimetatud kalalaeva või kaluri asendamine § 16. Kutselise kalapüügi loa kehtetuks tunnistamine (allkirjastatud digitaalselt) peaminister (allkirjastatud digitaalselt) riigisekretär REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS xx.xxx.2027 nr xx XX. XX 2027. a MÄÄRUS Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras Keskkonnaameti poolt püügilaevadele kehtestav statsionaarse süsteemi nõuded mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 33 lõike 7 alusel. § 1. Kalalaevade valimine mootorivõimsuse monitooringuks riskianalüüsi põhjal ja kalalaevade nimistu § 2. Püügipiirkonnad kus pideva jälgimise süsteem peab olema sisse lülitatud § 3. Kapteni kohustused, et tagada pideva jälgimise süsteemi andmete pidev edastamine süsteemi poolt § 4 Keskkonnaameti juurdepääs süsteemile ja inspekteerimise läbiviimisel kontrollitavad andmed § 5 Kalalaeva maksimaalse mootorivõimsuse ületamine monitooringu ajal ja kalalaeva kohustuslikku mootorivõimsuse kontrolli suunamine § 6 Kohustusliku kontrolli läbiviimisel Keskkonnaametile esitatavad dokumendid, mis kinnitavad kalalaeva sertifitseeritud mootorivõimsuse § 7 Kalalaeva mootorivõimsuse vastavusse viimine kalalaevatunnistuse mootorivõimsusega (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS xx.xxx.2027 nr xx XX. XX 2027. a MÄÄRUS Kalapüügi asukoha jälgimise süsteemide tehnilised nõuded, selle kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise kord Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 69 lõigete 2, 3 ja 4 alusel. § 1. Määruse kohaldamine § 2. Üldnõuded § 3. Nõuded satelliitjälgimisseadmete kohta § 4. Satelliitjälgimisseadme registreerimine § 5. Satelliitjälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja kord § 6. Nõuded GPS-jälgimisseadme kohta § 7. GPS-jälgimisseadme registreerimine § 8. GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja kord § 13. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS xx.xxx.2027 nr xx XX. XX 2027. a MÄÄRUS Lossitava kala kaalumise nõuded Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 611 lõigete 5 ja 6 alusel. § 1. Määruse kohaldamine § 2. Kala kaalumine ja vastutav isik § 3. Kala kaalumise nõuded ja metoodika maaletoomiskohas § 4. Kala kaalumise nõuded ja metoodika kalakäitlemisettevõttes § 5. Kaalumisandmete esitamine § 6. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS xx.xxx.2026 nr xx XX. XX 2026. a MÄÄRUS Harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 611 lõigete 2, 5 ja 6 alusel. § 1. Määruse kohaldamine § 2. Harrastuskalapüügi andmete esitamise vorm ja tähtaeg § 3. Harrastuskalapüügi andmete esitamine § 4. Harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine ning tasu maksmise kontrollimine § 5. Harrastuskalapüügiõiguse tasu § 6 Kalastuskaardi taotlemine, taotlemise aeg ja viisid § 7. Kalastuskaardi andmine § 8. Nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volikirjast teavitamine § 9. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler  EELNÕU xx.xx.xxxx Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „artikli 65 lõikes 2“ tekstiosaga „artiklis 65“; 2) paragrahvi 10 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „artikli 65 lõige 2“ tekstiosaga „artikkel 65“; 3) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. (2) Kala ja veetaime impordi ja reekspordi korral tõendatakse kala ja veetaime päritolu nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 sätestatud korras. (3) Päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ja õngepüügil püütud kala puhul. (4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.“; 4) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõna „kokkuostuhinnad“ sõnaga „esmakokkuostuhinnad“; 5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kala keskmist esmakokkuostuhinda ei ole lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi (edaspidi EUMOFA) hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole EUMOFA platvormil avaldatud, siis võetakse kala esmakokkuostuhinna aluseks rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad.“; 6) paragrahvi 32 lõikest 1 jäetakse välja teine lause; 7) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153)“ tekstiosaga „nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut“; 8) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras võib Keskkonnaamet panna isikule kohustuse paigaldada kalalaevale statsionaarne süsteem mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks.“; 1 9) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta;“; 10) paragrahvi 34 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esmakokkuostuga“ sõnadega „või kaalumisega“; 11) paragrahvi 34 lõike 4 punktides 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“; 12) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest kaptenile või kalurile määratud punktide kohta.“; 13) paragrahvi 36 punktis 7 asendatakse sõnad „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemiga“ sõnaga „laevaseireseadmega“; 14) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 404/2011“; 15) paragrahvi 38 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui laeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või laev on registrist kustutatud.“; 17) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhul.“; 18) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud.“; 19) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud alusel ja korras.“; 20) paragrahvi 38 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 38 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kalalaevatunnistus, mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peatatud, hakkab jälle kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti.“; 22) paragrahvi 39 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „kahe nädala“ sõnadega „viie tööpäeva“; 23) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: 2 „Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva.“; 24) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib merel kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud.“; 25) paragrahvi 41 lõikes 6 asendatakse sõnad „kaluri teisega“ sõnadega „kaluri või kalalaeva teisega“; 26) paragrahvi 42 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, kehtivuse peatamise“; 27) paragrahvi 43 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kaluril“ sõnadega „või kaptenil“; 28) paragrahvi 43 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piiranguid;“; 29) paragrahvi 43 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 44 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, peatamine“; 31) paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 44 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kalalaev“ tekstiosaga „, kalur või kapten“; 33) paragrahvi 44 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kalalaeva asukoha jälgimist GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 69 sätesatud nõudeid“; 34) paragrahvi 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 56 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „Läänemerel“ sõnaga „merel“; 36) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 105 lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „artiklis 105“; 37) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „,, millega on võimalik tõendada kala ja veetaime päritolu.“; 38) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõude esitada harrastuskalapüügi andmed ja andmete nimistu, kui nimetatud andmete esitamise vajadus tuleneb kalavarude seisundist või püügivahendi mõjust või nende esitamise kohustus tuleneb ELi õigusaktist.“; 39) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil“ sõnaga „kalapüügil“; 3 40) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kutselisel kalapüügil merel esitatakse asjakohased andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 8 sätetatud juhul.“; 41) paragrahvi 61 lõiked 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 42) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab andmed kala esmakokkuostu kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.“; 43) paragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „66–68“ tekstiosaga „66 ja 68“; 44) paragrahvi 61 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–7“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“; 45) paragrahvi 61 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“; 46) paragrahvi 61 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „404/2011 artikli 49 lõikes 3“ tekstiosaga „x/2025 artikli 34 lõike 2 punktis b“; 47) paragrahvi 611 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kala kaalutakse lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt. (2) Kala võib kaaluda kalalaeva kapten, kutselise kalapüügi loa omanik või loale kantud kalur. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib kaaluda kala juhul, kui Keskkonnaamet on andnud temale kaalumiseks heakskiidu. (4) Kala kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud või kalibreeritud kaalu. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib lubada kaaluda kala nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded kala kaalumisele, kaaludele, kaalumisega seotud rajatistele ja süsteemidele ning kala kaalumise ja liigilise koosseisu määramise metoodika.“; 48) paragrahvis 64 asendatakse arv „45“ arvuga „44“; 49) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud korrarikkumise väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning kõrvaldamiseks.“; 50) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses: „(6) Keskkonnaamet võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja, mille võib võtta hoiule või konfiskeerida. (7) Kui käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet § 10 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja 4 tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. (8) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. (9) Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut sooritatakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada sellist kasutajatunnust, mis ei ole seostatav tema ametiülesannete täitmisega. (10) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast. (11) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. (12) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.“; 51) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 69. Asukoha jälgimine ja kalapüügi seirekeskus (1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaseireseadme tehnilised nõuded, seadme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõude varustada merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatavad mootoriga sõidukid asukoha jälgimise seadmega. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asukoha jälgimise seadme tehnilised nõuded, seadme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. (5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus asub Keskkonnaametis. 5 (6) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab Keskkonnaamet.“; 52) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks; 53) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi; 2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g nimetatud tõsiseid rikkumisi; 3) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki; 4) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist; 5) kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist; 6) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist; 7) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist; 8) kalapüüki keelupiirkonnas; 9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.“; 54) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist rikkumist.“; 55) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumisel. (3) Keskkonnaamet võib komisjoni delegeeritud määruse nr x/2025 artikli 38 kohaselt kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne sama paragrahvi lõikes 2 viidatud tähtaja möödumist.“; 56) paragrahvi 73 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Keskkonnaamet teeb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmise otsuse. Nimetatud otsus on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.“; 57) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.“; 58) paragrahvi 75 pealkirjast jäetakse välja sõnad „kalalaevatunnistuseta ja“; 59) paragrahvi 75 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga“; 6 60) paragrahvi 76 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi“ sõnadega „Asukoha jälgimise süsteemi“; 61) paragrahvi 77 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõna „korra“ sõnaga „nõuete“; 62) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“; 63) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks; 64) paragrahvi 86 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lossimise“ tekstiosaga „, kaalumise“; 65) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses: „§ 881. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastava summa määramise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala esmakokkuostu hind.“; 66) paragrahvi 89 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 85“ tekstiosaga „, 85 ja 881“; 67) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja 88“ tekstiosaga „, 88 ja 881“; 68) paragrahvi 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 69) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkusele kalalaevale alates 2028. aasta 10. jaanuarist. 7 (7) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla 9 meetri pikkusele kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist. (8) Käesoleva seaduse § 73 alusel enne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. (9) Käesoleva seaduse § 881 lõikes 2 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne 2026. aasta 10. jaanuari toime pandud väärtegusid. (10) Enne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni.“. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel.“; 2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § 881 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.“; 3) paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 6 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. § 3. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), sätestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded;“; 2) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „turustusnormid“ tekstiosaga „ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded“; 3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „101. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii peab olema jälgitav nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 kohaselt. 8 (2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 8 sätestatud juhul.“; 4) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“; 5) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses: „§ 761. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine (1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2028. aasta 10. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2025 ___________________________________________________________________________ 9  Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk 1.1. Sisukokkuvõte Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2842/oj) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842), mis võeti vastu 22.novembril 2023.a ja mille sätteid kohaldatakse järk-järgult alates 10. jaanuarist 2026. a kuni 1. jaanuarini 2030. a, on vaja muuta kalapüügiseadust (edaspidi KPS), et tagada selle kooskõla Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktidega. Eelnõus ja seletuskirjas viidatakse läbivalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)1 (edaspidi kalanduse kontrollimäärus), kuigi määruse teksti konsolideeritakse jooksvalt vastavalt sätete jõustumisele, mistõttu tuleks viidete korral kalanduse kontrollimäärusele vaadata ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/2842. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 kaasnevad peamised muudatused on järgmised:  laieneb järk-järgult kohustus jälgida kalalaevade tegevust merel laevaseiresüsteemide abil kõigile alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele;  täieneb esitatavate kalapüügiga seotud andmete hulk ja nende esitamine muutub järk- järgult kõigile püüdjatele elektrooniliseks;  võidakse panna riskianalüüsi põhjal kohustus paigaldada kalalaevadele statsionaarsed süsteemid mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks;  lisandub kalalaeva kogumahutavuse kontrollimise nõue;  hakatakse registreerima kala jälgitavuse ehk päritolu tõendamise andmeid elektrooniliselt ning luuakse seos kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii ja püügireisi või korje vahel, sealhulgas siseveekogudel;  väheneb kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa;  muutuvad kala kaalumisega seotud nõudeid;  täieneb tõsiste rikkumiste nimekiri ja lisanduvad ka tingimused, mille alusel teatud rikkumisi klassifitseeritakse tõsisteks rikkumisteks; 1 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/2024-10-11 1   täieneb viivitamatute täitemeetmete nimekiri tõsiste rikkumiste korral;  lisandub EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratava rahatrahvi määramise põhimõte, mille kohaselt trahv peab vastama minimaalselt vähemalt rikkumise toimepanemise tulemusel saadud kala väärtusele ja maksimaalselt vähemalt viiekordsele kala väärtusele. Kolme aasta jooksul toimepandud korduva tõsise rikkumise korral on minimaalseks määraks kahekordne kala väärtus ja maksimaalselt vähemalt kaheksakordne kala väärtus;  täieneb EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem, mis laieneb ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele. Kalanduse kontrollimääruse muudatuste rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPSi sätteid, muuta karistusregistri seadust (edaspidi KarRS) ja kalandusturu korraldamise seadust (edaspidi KTKS). KarRSi muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (edaspidi KeA) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks. KTKSi muutmine on vajalik, et tagada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. Eelnõu eesmärk on EL ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamine. Muudatused jõustuvad mitmes osas:  alates 10. jaanuarist 2026. a hakkavad kehtima järgmised nõuded: uued kaluri kalapüügiloa nõuded; täpsustatud püügiandmete esitamine (seal hulgas harrastuspüügis); uued kala päritolu tõendamise nõuded; kala koguse piirmäära vähendamine, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa; kaalumise nõuded; tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteemi laiendamine kalalaeva kaptenitele ja kaluritele; tõsiste rikkumiste täiendatud nimekiri ning kohandatud vastutuse sätted; tõsiste rikkumiste eest määratavad rahatrahvid, mis seotakse rikkumiste teel saadud kalapüügitoodete väärtusega; riikliku järelevalve täiendatud erimeetmed ja erisused;  alates 10. jaanuarist 2028. a hakkavad kehtima järgmised nõuded: kalalaevade tegevuse jälgimine merel rannapüügis 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega laevadele; mootorivõimsuse pidev jälgimine üle 221 kilovatti mootoriga kõrge riskiga laevadele;  alates 10. jaanuarist 2029. a hakkavad kehtima kala päritolu tõendamise nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;  alates 1. jaanuarist 2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt liikide puhul millele on harrastuspüügil oluline mõju. Lisaks võetakse vastu uued komisjoni rakendus- ja delegeeritud määrused, mille arutelud EL-i kalanduse ja vesiviljeluse ekspertgrupis veel käivad. Komisjoni poolt esitatud eelnõude alusel on teada, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011) tunnistatakse kehtetuks ning selle asemel kehtestatakse vähemalt 5 eraldiseisvat määrust, mistõttu tuleb KPS-is muuta viited kehtetuks muutuvale määrusele. Väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) ei ole antud muudatuse puhul koostatud, sest seaduseelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja vastavalt Vabariigi Valitsus 29. detsembri 2011. a määruse nr 228 „hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktile 2 ei ole sel juhul VTK koostamine nõutav. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin (tel 626 0715, [email protected]), valdkonnajuht Herki Tuus (tel 626 0711, [email protected]), nõunikud Aare Tuvi (tel 626 0712, [email protected]), Epp Meremaa (tel 625 6223, [email protected]) ja Külli Aas (tel 5625 8463, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected], 5698 3427). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetavad sätted on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega. Eelkõige kalanduse kontrollimääruse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 23, karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 8 ja kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 26.09.2023, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse §-ga 5, mis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ning §-ga 53, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille kohaselt kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on viia kehtivad kalanduse valdkonna nõuded kooskõlla uue, vahetult kohaldatava EL-i õigusega. Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks. Eelnõuga rakendatakse eelkõige kalanduse kontrollimäärust välja arvatud mõned üksikud erandid (punktid 35 ja 36). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused KPSis, teises KarRSis, kolmandas KTKSis ja neljandas sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 ning viimast asendatakse uute määrustega, on vaja muuta vastavaid viited KPS-is. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 kehtetuks tunnistamisel jäävad üleminekuperioodil kehtima rakendusmääruse need sätted, mis puudutavad nõudeid, mis hakkavad kontrollimääruse alusel kehtima hiljem kui 10. jaanuarist 2026. a. Üleminekuperiood kestab kuni vastavate kalanduse kontrollimääruse sätete jõustumiseni. Komisjon asendab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 uute rakendus- ja delegeeritud määrustega ning mitmete väiksemate temaatiliste määrustega. Vastu on võetud harrastuspüügi andmete kogumist puudutav rakendusakt ning 2025. a lõpus võetakse vastu uus rakendusakt ja delegeeritud akt. Eraldi rakendusmäärus töötatakse välja kaalumise jaoks, mis on plaanis vastu 3 võtta 2026. a algul. Uute komisjoni rakendusmääruste viited eelnõus on märgitud tähega „x“, sest vastavaid määruseid pole. 2.1. Kala oma tarbeks ostmine (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2) Eelnõu § 1 punktiga 1 ja 2 ajakohastatakse viited kalanduse kontrollimäärusele KPSi § 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, § 10 lõikes 12 ning § 15 lõikes 3. Muudatus vastab kalanduse kontrollimääruse artiklile 65, millega vähendatakse kogust, mida võib esmakokkuostu vormistamata eraisikule oma tarbeks müüa. Senise 30 kilogrammi asemel võib eraisikule müüa ilma esmakokkuostu vormistamata 10 kilogrammi kala või 2 isendit lõhe päevas. Muudatuse eesmärk on vähendada päritolu tõendamata liikuva kala koguseid, mis teenib loodusressursside parema kaitse eesmärki. 2.2. Kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus (eelnõu § 1 punkt 3 ja § 3 punktid 1- 5) Kalapüügi- ja vesiviljelustoote päritolu peab kontrollimääruse artiklite 56a ja 58 kohaselt olema elektrooniliselt tarneahela igas etapis tõendatav pärast esmakokkuostu kuni jaemüügini. Kalapüügi- või vesiviljelustoote partiide kohta nõutud teavet täiendatakse selliselt, et igas etapis on võimalik püügireisini või korjeni tuvastada, milliselt püügireisilt või vesiviljeluse üksusest toode pärineb. Partiidega kaasas peab olema selline teave, et nad oleksid jälgitavad igas tarneahela etapis kuni jaemüügini. Käitajad, kelle valduses tooted on, peavad pidama partiide kohta elektrooniliselt arvestust partiide kohta nõutava minimaalse teabe ulatuses ning tegema selle info elektrooniliselt teatavaks ka järgmisele käitajale, kellele tooteid tarnitakse. Minimaalseks partii kohta esitatavaks teabeks, mida käitaja igas etapis partii kohta kogub ja esitab on partii identifitseerimisnumber, partiisse kuuluvate kalatoodete püügireisi identifitseerimisnumber või numbrid või püügipäeva kordumatu identifitseerimisnumber või - numbrid, partiisse kuuluvate vesiviljelustoodete tootja või kalakasvandusüksuse nimi ja registreerimisnumber, imporditud toodete puhul püügilaevade number või püügisertifikaadi number, kala nimetus, geograafiline piirkond või veekogu, millest kala on püütud või kasvatatud, püügivahendi liik, püügi või korje kuupäev, kogus või isendite arv, eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta, ning ühiste turustusnormide kohane teave. Muudatuse eesmärgiks on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamine, järelevalve tõhustamine, mis tagab loodusressursside parema kaitse, samuti toiduohutuse tagamine ning ausale konkurentsile kaasa aitamine. See nõue puudutab EL-i vetest (sh siseveed) pärinevaid kalapüügitooteid, vesiviljelustooteid ning kolmandatest riikidest imporditud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid. Kehtivaid nõudeid täiendatakse järgmise teabega: kalapüügitoodete puhul püügireisi või püügipäeva kordumatu numbri või numbritega, vesiviljelustoote puhul vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga ja EL-i imporditava kalapüügi- või vesiviljelustoote puhul püügilaeva IMO numbriga. Täiendava teabe lisamise eesmärk on tõendada, milliselt püügireisilt või millisest korjest kalapüügi- või vesiviljelustoode pärineb, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Vastavustabel olemasolevate nõuete ja uute ning toiduohutuse nõuete kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. 10. jaanuarist 2026. a jõustuvad muudatused puudutavad nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1– 675) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3, milleks on elus, värske, jahutatud, külmutatud kuivatatud, soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala, kalafilee, vähid ja molluskid. Kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 ning grupi 12 (kalakonservid) alamrubriiki 1212 21 (vetikad) kuuluvate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiide osas jõustuvad muudatused 10. jaanuaril 2029. a.2 2 Info kombineeritud nomenklatuuri gruppide kohta leitav siit: https://ncfailid.emta.ee/s/KSfAwqg8f55C5n6 4 Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse tervikuna paragrahvi 13. Kavandatava KPS § 13 lõikega 1 sätestatakse üldnõue, et kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatud. Kutselisel kalapüügil on dokumendid, millega saab kala- ja veetaime päritolu tõendada nimetatud KPS § 61 lõikes 1, harrastuspüügil on päritolu tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks on loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav dokument või esmakokkuostukviitung. Seega dokumentides, millega on võimalik tõendada kala päritolu, sisulist muudatust ei kaasne. Kavandatava KPS § 13 lõikega 2 sätestatakse, et kala impordi ja reekspordi puhul on kala päritolu tõendavaks dokumendiks püügisertifikaat, mis on nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32) (edaspidi ETR määrus) kohaselt. Eraldi ei sätestata enam kolmanda riigi kalalaeva lossimisel päritolu tõendavateks dokumentideks sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni, sest tegemist on kala impordiga, mille puhul on püügisertifikaat niikuinii kohustuslik. Kavandatava KPS § 13 lõikega 3 sätestatakse, et kala ja veetaime päritolu tõendamist ei ole vaja tõendada oma tarbeks ostu puhul juhul kui kogus ühes päevas ei ületa 10 kilogrammi või kahte lõhet isiku kohta. Nimetatud piirmäärad on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 ja artiklis 65. Kavandatava KPS § 13 lõikega 4 kehtestatakse kalandus kontrollimääruse artiklis 69 lõikes 6 sätestatud erand transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport toimub sadamaalal või kuni 25 kilomeetri kaugusele lossimiskohast. Antud säte võimaldab nimetatud tingimustel mitte koostada transpordidokumenti, küll aga kala päritolu tõendamise nõue jääb kehtima. Kehtiva KPS § 13 lõikeid 7 ja 8 ei kehtestata enam. Kehtiv KPS § 13 lõige 7 on kaetud KTKSi punktiga 3, mis sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted peavad olema jälgitavad kontrollimääruse artikli 58 kohaselt. Kehtiv KPS § 13 lõige 8 on kaetud ühelt poolt kavandatava KPS § 13 lõikega 1, teiselt poolt korrakaitseseaduse § 30 ning kavandatava KTKS § 101 lõike 1 muudatusega. Eelnõu § 3 punktiga 1 laiendatakse KTKS-i kohaldamisala. Ehk KTKS § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 selliselt, et seadus kataks ka kalanduse kontrollimääruses nõutud kalapüügi- või vesiviljelustoodete partiide jälgitavuse. Nimetatud tooted peavad olema jälgitavad kogu tarneahela ulatuses kuni jaemüügini. Kavandatava muudatuse tulemusel hõlmab KTKS kalapüügitoodete partii kontrolli peale püüki ja vesiviljelustoodete kontrolli peale korjet. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse peatüki 2 pealkirja, et see peegeldaks paremini peatüki sisu ja hõlmaks ka jälgitavuse nõudeid. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KTKS-i §-ga 101, milleks on kalapüügi- ja vesiviljelustoote partii jälgitavuse nõuded. Kavandatud paragrahv viitab kalanduse kontrollimäärusele ja sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema nõuetekohaselt jälgitavad ehk siis vastama tarneahela kontrollinõuetele. Kavandatud KTKS § 101 lõikes 2 sätestatakse, et tarneahela jälgitavuse nõuded ei kohaldu tarbijale müügi puhul kuni 10 kilogrammi koguste ja 2 tüki lõhe puhul. See rakendub nii püütud kui vesiviljeluses kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele. Eelnõu § 3 punktiga 4 jäetakse välja paragrahvi 11 lõikest 3 esmaviide kalanduse kontrollimäärusele, sest see on kaetud KTKS § 2 muudatusega. Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse KTKS-i §-ga 761. Kavandatud KTKS § 761 on sisuliselt vastutuse säte, mis näeb ette vastutuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest. Nimetatud nõuete rikkumine toob kaasa karistuse füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 €. Juhul kui on tegemist tõsise rikkumisega, siis tuleb karistuse seadmisel lähtuda kavandatavast KPS § 881. 2.3. Mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt 8) 5 Mootorivõimsus koos kogumahutavusega moodustavad liikmesriigi laevastiku püügivõimsuse, millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)3 kohaselt seatud ülempiir riiklikes kalalaevaregistrites. KPS § 35 lõige 4 sätestab, et mootorivõimsus on püügivõimsuse osa. Püügivõimsuse reguleerimine on oluline vahend EL-i kalanduspoliitikas, mille abil viia laevastikud vastavusse kalavarudega ning tagada püügisektori kasumlikkus. Kalalaevaregistris registreeritud kalalaeva mootorivõimsuse ületamine rohkem kui 20 protsenti on kalanduse kontrollimääruse järgi tõsine rikkumine. Muudatuse kohaselt viib KeA koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuriga (edaspidi EFCA) läbi riskianalüüsi nende laevade väljaselgitamiseks, kellel on kõrgem risk rikkumiseks. Selleks hinnatakse, kas piirkonnas kehtib püügikoormuse reguleerimise kord, millised on sihtliigid, kas laev on varem sellist rikkumist toime pannud, kas laeva võimsust on vähendatud jms. Kalanduse kontrollimääruse artikli 39a kohaselt peavad kõrge riskiga üle 221 kilovati mootoriga laevad olema varustatud statsionaarse mõõtesüsteemiga, mis tagab mootorivõimsuse pideva mõõtmise kilovattides ja kõnealuste andmete salvestamise ja säilitamise pardal. Need sätted jõustuvad alates 10. jaanuarist 2028. a ning Euroopa Komisjon (edaspidi ka komisjon) töötab välja rakendusakti nende süsteemide tehniliste nõuete ja omaduste ning paigaldamise kohta. Nõuete täitmiseks on võimalik kalandusettevõtjatel küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri 21.veebruari 2025. a määruse nr 15 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr 15) alusel. Nimetatud määruse kohaselt, toetatakse investeeringuid, mida tehakse merel püüdval segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal. Kalalavade segmendid on kehtestatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määrusega nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi maaeluministri määrus nr 79). Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KPS § 33 lõikega 7. Kavandatava KPS § 33 lõikega 7 sätestatakse, et tulenevalt kalanduse kontrollimääruse artiklist 39a on KeA-l õigus määrata vastavalt sama artikli alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusele laevad mootorivõimsusega üle 221 kilovatti, millele tuleb paigaldada statsionaarne mootorivõimsuse pideva mõõtmise süsteem ja andmete salvestamise süsteem. Vastavalt kalandus kontrollimääruse artikli 39a lõikele 4 vastutavad süsteemi toimimise ja andmete salvestamise, säilitamise ja ametnikele kättesaadavaks tegemise eest kalalaevatunnistuse omanik ja kapten. See nõue jõustub alates 10. jaanuarist 2028. a. 2.4. Kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 6, 7, 11, 14, 15, 22—27, 29-32 ja 34—36) Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse välja KPS § 32 teine lause, mis sätestas, et kalalaeva ja kaluri kalapüügiload antakse elektrooniliselt. Tegemist on ebavajaliku sättega, sest KPS § 7 sätestab juba elektrooniliste lubade andmise põhimõtte, mistõttu pole vaja seda KPS §-s 32 korrata. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse KPS § 32 lõikes 2 viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 viitega kalanduse kontrollimääruse artiklitele 7 ja 7a, mis sätestavad kalapüügilubade andmise nõudeid. 3 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj 6 Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, jättes KPS § 35 lõike 1 punktidest 1 ja 4 välja viited sätetele, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks, ehk viited KPS § 61 lõigetele 4 ja 8. KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 lõikele 4, sest andmed esmakokkuostja kohta on kaetud sama paragrahvi lõikega 5. KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 lõikele 8, sest KPS § 61 lõikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 14 jäetakse KPS 38 lõikest 1 välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011. Seega jääb viide kalanduse kontrollimäärusele, mis tähendab, et kalalaevatunnistuse välja andmisel lähtutakse kalanduse kontrollimääruse nõuetest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõiked 3 ja 5. KPS § 38 lõige 3 sätestas erandi, et alla 10 meetrise kogupikkusega laevade puhul ei pea kalalaeva pardal hoidma kalalaevatunnistust. Kuna kalalaevatunnistus antakse elektrooniliselt, siis on see erand muutunud tarbetuks. KPS § 38 lõige 5 sätestas nõude kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistuse tagastamiseks. Kuna kalalaevaluba antakse samuti elektrooniliselt, siis ei ole see nõue enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 22 ühtlustatakse KPS-is sätestatud menetlustähtajad ning muudetakse kõik kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtajad. Muudatuse tulemusel kalapüügilubadega seotud menetluse tähtajaks on viis tööpäeva. Muudatuse tulemusel peab Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) asendama kalalaev teise kalalaevaga kalalaeva kalapüügiloal, juhul kui ettevõtja on esitatud selleks taotluse, viie tööpäeva jooksul. Eelnõu § 1 punktidega 23 ja 24 täpsustakse kaluri kalapüügiloa nõudeid. Eelnõu § 1 punktiga 23 sätestatakse KPS § 41 lõikes 1 üldnõue, et kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva. Nõue tuleneb kalanduse kontrollmääruse artiklist 7 ja komisjoni rakendusmääruse nr x/2025 artiklitest 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 24 sätestatakse alla 10-meetrise kogupikkusega kalalaevadele erand püügiloale kandmise kohustusest, mida võimaldab kontrollimääruse nr x/2025 artikli 7 lõige 6. See võimaldab jätkata Eestis kasutusel oleva kaluri kalapüügilubade süsteemiga, kus luba antakse ettevõtjale püügivahendite kohta, mitte laevale. Täpsemad reeglid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“(edaspidi loa kord) muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse KPS § 41 lõiget 6 selliselt, et lisatakse esimesse lausesse viide ka kalalaevale. Muudatusega võimaldatakse ka lisaks kalurile asendada ka kalalaev kaluri kalapüügiloal. Täpsustus on vajalik, kuna vastavalt kalanduse kontrollimäärusele kõik merel kasutatavad 10-meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad peavad olema kantud kaluri kalapüügiloale. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse KPS § 43 punkti 1, lisades viide kaptenile, kuna tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi punkt 9. Punktid 1 ja 9 liidetakse punkti 1 alla. Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist. 7 Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse KPS § 44 lõike 3 punkti 1, lisades, et kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks ka siis, kui loale kantud kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele. Need nõuded on loetletud KPS §-des 42 ja 43. Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 30 jäetakse KPS-st välja viited kutselise kalapüügiloa kehtivuse peatamisele. Nii KPS § 42 lõikest 6 ja § 44 pealkirjast jäetakse välja sõna „peatamine“. Tegemist on normitehnilise muudatusega, mis on seotud eelnõu § 1 punktiga 31. Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõige 2, millega reguleeritakse kalapüügiloa peatamist. Kuna praegune püügilubade süsteem ei võimalda loa peatamist ning selle asemel on kohaldatud loa kehtetuks tunnistamist, siis on mõistlik see säte ka seadusest välja jätta. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes, mis tähendab, et loa peatamise aluseks on võimalik võtta loa kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõiked 4 ja 5. KPS § 41 lõikes 6 on loale kantud kaluri asendamine juba kehtestatud ning loa omanik võib taotleda uut luba kui tema loale kantud kalur ei vasta enam loa andmise nõuetele, mistõttu pole vaja KPS § 44 lõikes 4 loa andmist sätestada. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks ka KPS § 44 lõige 5, sest kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt ning sellega on loa tagastamine muutunud ebavajalikuks. Eelnõu § punktiga 35 ja 36 täpsustatakse KPS § 56 lõiget 1. KPS § 56 lõikest 1 jäi ekslikult 21. novembril 2022. a jõustunud redaktsiooniga välja viide väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Püügivõimaluse vähendamine on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 105 ning need nõuded kohalduvad ka väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele. Sellest tulenevalt lisatakse KPS § 56 lõike 1 esimesse lausesse ka viide muule merealale eelnõu § 1 punktiga 35. Eelnõu § 1 punktiga 36 asendatakse KPS § 56 lõike 1 viimases lauses viide kalanduse kontrollimäärusele selliselt, et jäetakse välja tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“, kuna kalanduse kontrollimääruse artikli 105 struktuuri on muudetud ning edaspidi piisab vaid viitest artiklile 105. 2.5. Püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 37—46) Eelnõu § 1 punktiga 37 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 1 lisades, et loetletud andmed tõendavad ka kala päritolu. Säte on seotud KPS § 13 muudatustega seoses kala päritolu tõendamisega. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse KPS § 61 lõike 2 volitusnormi harrastuskalapüügi andmete esitamiseks. Praegu kehtiva volitusnormi järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nõude kalastuskaardi alusel harrastuspüügi andmete esitamiseks lähtudes kalavarude seisundist. Kalanduse kontrollimääruse muudatusega tuleb harrastuskalapüügi andmeid koguda ja esitada ka muudel alustel, näiteks kui harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kaitsemeetmeid või kvoote või päevalimiite, ja kui on tegu pikaajalise majandamiskavaga hõlmatud kalaliigiga või liigiga, millele kehtib lossimiskohustus. Lisaks võib komisjon nõuda harrastuskalapüügiandmete kogumist juhul, kui teadushinnangu põhjal on harrastuspüügil kalavarule oluline mõju. Seepärast muudetakse volitusnormi selliselt, et harrastuspüügi andmete esitamise nõuet saab kehtestada mitte ainult kalastuskaardi alusel toimuva püügi suhtes, vaid ka EL-ist tulenevatest nõuetest ja püügivahendi mõjust lähtudes. Alates 2026. a peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja tursa harrastuskalapüügi kohta sõltumata püügivahendist. Eelnõu § 1 punktiga 39 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 3, millega tekib kohustus mistahes kalapüügil koguda infot püünises hukkunud lindude või imetajate kohta. 8 Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse KPS § 61 lõikega 31, millega lisandub kutselisel kalapüügil merel andmete esitamise kohustus tundlike liikide kohta. Tundlike liikide kaaspüügi korral merel tuleb edastada andmed ka vabastatud liigi seisundi ja elumuse kohta, see tähendab, kas isend vabastati vigastatuna, surnuna või elusalt. Tundlike liikide määratlus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105–201) (edaspidi tehniliste meetmete määrus)4 artiklites 10 ja 11. Tundlike kalaliikide nimekiri on kehtestatud tehniliste meetmete määruse lisas I ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, 21. mai 1992 , looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50) (edaspidi loodusdirektiiv)5 IV lisas ning tundlike mereimetajate ja -roomajate nimekiri loodusdirektiivi II ja IV lisas. Tundlike merelindude nimekiri on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, p. 7–25) (edaspidi linnudirektiiv)6. Sisuliselt tähendab see nõue Eesti olusid arvestades peamiselt atlandi tuura ja hüljest ning merelindude (kaitsealused liigid on järvekaur, sarvikpütt, merivart, kirjuhahk, väikekoskel, alk, krüüsel) kohta täiendavate andmete kogumist. Kalanduse kontrollimääruse rakendusaktiga nr x/2025 on tehtud tundlike liikide kohta andmete esitamise kohustusest vabastus merel alla 12-meetrise kogupikkusega kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kalalaevale kuni 10. jaanuarini 2028. a. Peale seda tähtaega laieneb nimetatud nõue kõigile merel püüdvatele kalalaevadele sõltumata kalalaeva pikkusest. Eelnõu § 1 punktidega 41 ja 42 tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõikeid 4 ja 8 ning muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiv KPS § 61 lõige 4 sätestab esmakokkuostjale kohustuse esmakokkuostu andmete esitamiseks ning sama paragrahvi lõige 5 täpsustab juhud, millal esmakokkuostuandmed tuleb esitada elektroonselt. Kontrollimäärusega on kõigil esmakokkuostjatel kohustus esmakokkuostuandmed esitada elektrooniliselt, sestap tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõige 4 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiva KPS § 61 lõikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12- meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse § 61 lõikes 7 viide kalanduse kontrollimääruse artiklitele 66 ja 68, sest sama määruse artikkel 67 on tunnistatud kehtetuks. Muudatus puudutab transpordidokumendi andmete elektroonilist esitamist. Kuna kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb kõik kalapüügi- ja püügijärgsed andmed esitada elektrooniliselt, on vastav erand välja jäetud. Transpordidokument tuleb esitada enne transpordi algust. Eelnõu § 1 punktidega 44 ja 45 on KPS § 61 lõigetest 9 ja 15 jäetud välja viited KPS § 61 lõigetele 4 ja 8, sest need tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 46 asendatakse KPS § 61 lõikes 16 viide komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 ja viiakse see kooskõlla uue EL komisjoni rakendusmäärusega. 2.6. Kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt 47) 4 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj 5 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01 6 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj 9 Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala kaalumisele. Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kala kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale, kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel. Eestis on praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a. Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusmäärusega, mis plaanitakse vastu võtta 2026. a alguses, kehtestatakse uued nõuded nende erandite rakendamiseks. Vastav esialgne eelnõu on komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad, siis praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik alates 1. jaanuarist 2027. a rakendama hakata. Seepärast on mõistlik kehtestada volitusnorm selle otsustamiseks hilisemas etapis ning viia kõik kaalumisega seotud tehnilised nõuded samuti ministri määrusesse. Kala kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruse nr 52 „Perioodi 2021– 2027 kalasadamate investeeringutoetus“ alusel. Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse tervikuna KPS § 611. Kavandatava KPS § 611 lõikega 1 sätestatakse, et kala kaalutakse lossimisel vastavalt kontrollimääruse sätetele. KPS § 611 lõikega 2 sätestatakse, et kala võib kaaluda kalalaeva kapten või kalur või kalapüügiloa omanik. Isikud kellele on antud kalapüügiluba, võivad teostada ka kala kaalumist. Sellega loetakse kalanduse kontrollimääruse artikkel 60 lõike 5 nõue täidetuks, mis nõuab kaalumiseks loa andmist. KPS § 611 lõikega 3 sätestatakse, et juhul kui kaalujaks on lõikes 2 loetlemata isik, siis peab isikule andma heakskiidu KeA. Kavandatava KPS § 611 lõikega 4 sätestatakse, et kaalumisel võib lisaks taadeldud kaalule kasutada ka kalibreeritud kaalu. Mõõteseadus sätestab millisel juhul peavad kaalud olema taadeldud ja millisel juhul kalibreeritud. Kaalude nõuete eest on vastutav tulenevalt mõõteseadusele Metroloogia keskasutus (Metrosert) ning kaalumise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet vastavalt kalapüügiseadusele KeA. Kavandatavate KPS § 611 lõigetega 5 ja 6 kehtestatakse volitusnormid, mille alusel võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada erandid lossitava kala kaalumise nõuetest. Kalanduse kontrollimäärus võimaldab teatud tingimuste kohaldamisel osalist kaalumist lossimisel proovivõtu kava alusel, kala kaalumist kalalaeval ja kala kaalumist peale transporti. Kõikide nende erandite kasutamiseks on komisjon välja töötamas määrust, mis plaanitakse vastu võtta järgmise aasta alguses. Eelnimetatud lõigete alusel on võimalik kehtestada ministri määrusega nõuded kaalumisele Eesti oludele vastavalt. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse KPS § 34 lõike 4 punkti 1. Muudatuse tulemusel kantakse kutselise kalapüügi registreisse andmed kala kaalumisega tegeleva isiku kohta. Kalanduse kontrollimääruse muudatus näeb artikli 60 lõikes 5 ette, et kaalumise läbiviijale peavad pädevad asutused andma kaalumiseks loa. Muudatuse kohaselt võivad tulevikus kaaluda ainult need isikud, kes on kantud kaalujate nimekirja. Tegemist on siis kaalumisega lossimise tähenduses. 2.7. Kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 13, 33, 51, 52 ja 60) Kalanduse kontrollimääruse artikli 9 järgi peavad kõik 12-meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad olema varustatud laevaseiresüsteemidega alates 10. jaanuarist 2026. a. Kaotatakse erand 12—15 meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis püüavad vaid territoriaalmerel ning ei viibi kunagi kauem kui 24 tundi merel. Kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi ka rannapüük) alla 12- meetrise kogupikkusega kalalaevadele jõustub seire kohustus järk-järgult, kõikidele kalalaevadele jõustub nõue hiljemalt 1. jaanuaril 2030. a. Esmalt jõustub kohustus alla 12- meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis kasutavad aktiivpüüniseid ja 9- 12 meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kasutavatele laevadele. Nendele kalalaevadele kehtib seire nõue alates 10. jaanuarist 2028. a. Rannapüügis võib kalalaevade tegevust merel seirata mobiilsidel või muul sidel põhineva seiresüsteemi abil. Eestis rakendatakse GPS-seadmel põhinevat kalalaevade 10 ja muude mootorsõidukite (lumesaanid) seiramist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. a alates, seal on seireseadmega varustatud umbes 300 laeva. Kavandatava muudatusega kehtestatakse üldine asukoha jälgimise kohustus kõikidele kalalaevadele sõltumata pikkusest ja veealast, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks kasutatavatele mootorsõidukitele jääkatte olemasolul. Üleminekutähtajad merel rannapüügis alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele kehtestatakse rakendussätetega KPS § 90. Kavandatava KPS § 69 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, millega täpsustatakse nõuded kalalaevadele ja muudele sõidukitele vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Merel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatava mootoriga sõiduki asukoha jälgimise vajaduse otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selline üldine sõnastus seaduses võimaldab valida kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogia arengut. Satelliitjälgimissüsteem kui kõige kulukam peaks jääma vaid kalalaevadele, kus muid alternatiive jälgimiseks pole, näiteks kaugpüügis väljaspool Läänemerd, mil püügitegevus toimub avamerel väljaspool kaldariikide jurisdiktsioone (Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil). Läänemerel kus püügitegevus on kaldale lähemal, on võimalikud ka muud alternatiivid peale satelliitjälgimise (GPS, mobiil- või raadiosidel põhinev jälgimine). Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Toetatakse investeeringuid mida tehakse maaeluministri määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal. Kehtiva KPS § 69 lõike 2 kohaselt asub kalanduse kontrollimääruse artikli 9 lõikes 7 nimetatud Eesti kalalaevade jälgimise keskus KeA-s. Eelnõuga täiendatakse sõnastust, lisades, et KeA on lisaks kalalaevade jälgimisele ka kalapüügi seirekeskus. Muudetud kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punkti 15 kohaselt on kalapüügi seirekeskus lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist, töötlemist, analüüsi, kontrolli, seiret ja andmete elektroonilist edastamist. Sama määruse artikli 9a lõiked 3 ja 4 sätestavad, et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele andmetele ning eelkõige sama määruse artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele ning kalapüügi seirekeskused toetavad reaalajas toimuvat laevade seiret, et võimaldada täitemeetmete võtmist. Kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid looma kooskõlas nimetatud määrusega registreeritud andmete valideerimiseks elektroonilise andmebaasi. Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja kontrollimist. Sama artikli lõikes 2a on loetletud andmekoosseisud, mille valideerimist tuleb teha ning sama määruse artikli 111a alusel võib komisjon sätestada rakendusaktiga üksikasjalikud normid muuhulgas andmete kvaliteedi, andmete valideerimise, sealhulgas ristkontrolli, analüüsi ja vastavustõendamise kohta. Nende andmete osas, mille saaja ei ole KeA, teostab esmase andmete kontrolli andmete saaja. Seega KPS § 61 lõigetes 1, 3, 31 ja 5—7 nimetatud andmete osas teostatakse esmane andmete kontrolli kutselise kalapüügi registris, kaluri infotehnoloogilises kliendirakenduses (edaspidi PERK) ja kalalaevade elektroonilises raporteerimissüsteemis (edaspidi ERS) registri volitatud töötleja poolt. Ülejäänud muudetud kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2a toodud andmete osas ning samas lõikes toodud andmete omavahelise valideerimise teostab KeA. Eelnõu § 1 punktiga 13 viiakse viide KPS § 36 punktis 7 kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega. KPS § 36 punktis 7 asendatakse termin „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ terminiga „laevaseireseade“, mis on nimetatud kavandatavas KPS § 69. Eelnõu § 1 punktiga 33 viiakse samuti KPS § 44 lõike 3 punkti 6 sõnastus kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega, mistõttu on vajalik asendada viide terminile „kalalaeva asukoha jälgimisele GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ viitega KPS § 69. 11 Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse tervikuna KPS § 69. Kavandatava KPS § 69 lõikega 1 sätestatakse, et nii merel kui ja Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatav kalalaev peab olema varustatud laevaseireseadmega vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Kavandatava KPS § 69 lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada laevaseireseadmele tehnilised nõuded ning seadme kaudu edastatavad andmed ning andmete esitamise korra. Kavandatavates KPS § 69 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse volitusnormid, millega antakse võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada vajaduse korral kohustus varustada ka muid sõidukeid asukoha jälgimisseadmega ning vastavad tehnilised nõuded seadmele. Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel on juba praegu kohustus, et jääpüügil peavad mootorsõidukid olema jälgitavad. Kavandatav KPS § 69 lõige 5 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 9a nimetatud kalapüügi seirekeskus asub KeA-s. Kavandatav KPS § 69 lõige 6 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 109 sätestatud ülesannet täidab KeA. Eelnõu § 1 punktiga 52 tunnistatakse kehtetuks KPS § 70, kuna sisulised nõuded tulenevad kavandatavast KPS § 69. Eelnõu § 1 punktiga 60 asendatakse viited KPS § 76. Termin „GPS- või muule satelliitjälgimissüsteemile“ asendatakse terminiga „asukoha jälgimise süsteemile“. 2.8. Riikliku järelevalve erimeetmed ja riikliku järelevalve erisused (eelnõu § 1 punktid 48— 50) Kalanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete paremaks rakendamiseks antakse KeA-le õigus kasutada vajadusel korrakaitsemeetmeid, milleks on viibimise keeld, kalalaeva suunamine sadamasse ning kontrolltehing. Tõsise rikkumise korral näeb kalanduse kontrollimäärus ette sellise tegevuse viivitamatu lõpetamise, milleks korrakaitseseaduse alusel saab kohaldada merel või veealal viibimise keeldu. Teatud juhtudel, kui see on vajalik näiteks rikkumise tõendite säilitamiseks, tuleb ette näha võimalus suunata laev konkreetsesse sadamasse. Kontrolltehinguga saab tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle. Muudatuse eesmärk on tagada järelevalve näiteks elektripüügivahendi või ebaseadusliku kala müügiks pakkumise üle, mida on keeruline tõendada, aga millest tulenev keskkonnakahju on suur. Probleemsemateks tegevusteks on osutunud harrastuspüügist saadud kala või ebaseaduslikult püütud kala müük veebis (lõhe keeluajal lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või vahetult enne või pärast keelu jõustumist), samuti elektripüügivahendite müük müügi keskkondades. Muudatuste eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse KPS § 64 ja lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete hulka korrakaitseseaduse § 44 sätestatud võimalused. Antud säte aitab süüteomenetlust läbi viia. Sisuliselt tähendab see seda, et kui tekib kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, saab vajadusel keelata isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid ja seeläbi on võimalik tagada süüteo toimepanemise asukoha puutumatus. Samuti aitab see lõpetada rikkumise. Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse KPS § 65 lõiget 1 punktiga 3, andes KeA-le õiguse suunata kalalaev sadamasse kui see on vajalik tõsise rikkumise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks. Antud nõue tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91 (viivitamatud täitemeetmed tõsise rikkumise puhul). Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse KPS § 65 lõigetega 6—12, millega täiendatakse erimeetmete võimalusi kalandusalaste rikkumiste järelevalves. Esiteks kavandatava KPS § 65 lõikega 6 antakse KeA- le õigus viia järelevalve teostamise eesmärgil läbi riiete ja esemete läbivaatust kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja mida võib võtta hoiule või konfiskeerida. Riiete ja esemete läbivaatamise vajadus tuleneb ebaseadusliku kala või püügivahendi, näiteks elektripüügivahendi, peitmisest riietesse või kotti. Antud meede ei anna KeA-le õigust läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsusi. 12 Teiseks täiendatakse KPS § 65 lõigetega 7—12, millega antakse KeA-le võimalus kohaldada kontrolltehingut, kui tekib vajadus kontrollida KPS § 10 lõigete 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmist. Need on elektripüügivahendiga ning kala müügi ja ostuga seotud keelatud tegevuste kindlaks tegemiseks ja sellise tegevuse lõpetamiseks. Selleks on vaja anda KeA-le võimalus ebaseadusliku müügiks pakkumise üle järelevalvet teostada. Kontrolltehingu võimalus on kehtestatud ka näiteks jäätmeseaduses metallijäätmete kogumise kontrollimiseks ja alkoholiseaduses alaealistele alkoholimüügi ning ebaseadusliku alkoholimüügi keelu jõustamiseks. Kavandatav KPS § 65 lõige 7 sätestab kontrolltehingu võimaluse KPS § 10 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete kontrolliks. Kavandatav KPS § 65 lõige 8 sätestab, et kontrolltehing on müügilepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustega toiming, mille teostamise eesmärk on kontrollida vastavatest nõuetest kinni pidamist. Kavandatava KPS § 65 lõikega 9 sätestatakse, et kontrolltehingu puhul võib vastav ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Sealjuures ei pea ametiisik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud ning kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi abil, siis seda tegev ametiisik võib kasutada sellist kasutajatunnust, mida ei saa seostada tema ametiülesannete täitmisega. Kavandatav KPS § 65 lõige 10 kohustab KeA-t teavitama isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata peale kontrolltehingu eesmärgi saavutamist hiljemalt 3 kuud peale kontrolltehingut. Kavandatava KPS § 65 lõikega 11 sätestatakse, et kontrolltehing protokollitakse vastavalt korrakaitseseaduse §-le 12. Kavandatava KPS § 65 lõikega 12 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Juhul kui kontrolltehinguga rikkumist ei tuvastatud tuleb tehinguga tekitatud kahju hüvitada isikule korrakaitseseaduse § 83 alusel. 2.9. Tõsiste rikkumiste nimekiri (eelnõu § 1 punktid 53 ja 54) Kalanduse kontrollimääruse muutmisel loodi uus terviklik nimekiri tõsistest rikkumistest, mis varem sisaldus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, p. 1–32) (edaspidi ETR määrus)7 mitmes artiklis ja kalanduse kontrollimääruses. Nimekiri sisaldab kahte loetelu: üks neist hõlmab ühise kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP) õigusnormide rikkumisi, mis tuleks kvalifitseerida tõsisteks kriteeriumeid kohaldamata ning teine hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumisi, mis on tõsised kriteeriumite kohaldamisel. Kalanduse kontrollimääruse lisas IV on kehtestatud kriteeriumide uus üksikasjalik ja ammendav loetelu, mis asendab praegu kehtivat liikmesriikide kaalutlusõigust. Komisjoni selgituse kohaselt soodustab kriteeriumite kehtestamine võrdseid tingimusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse. Uue sõnastuse järgi on tõsiste rikkumiste näol enamjaolt tegu ÜKP õigusnormide rikkumistega. Kuna EL õigus reguleerib rannapüüki vaid vähesel määral ning veel vähem siseveekogudel, siis on vajalik kogu tõsiste rikkumiste nimekiri üle vaadata ja täiendada selliselt, et praegu kehtivad tõsised rikkumised jääksid ka edaspidi kehtima, et nende eest saaks määrata proportsionaalsed karistused sõltumata sellest, millisel veealal need on sooritatud. EL tõsiste rikkumiste vastavustabel (EL kehtivad ja uued) on toodud eelnõu lisas 2. Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse tervikuna kutselise kalapüügi tõsiste rikkumiste loetelu KPS § 71 lõikes 1. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 1 käsitleb kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 lõigetes 2 ja 3 käsitletud rikkumisi, mis kohalduvad merele. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 on loetelu rikkumistest, mis on tõsised kaalutlusõiguseta. Need on: püük ilma kehtiva kalalaeva tunnistuse, loa või litsentsita; kalalaeva nime või pardatähise võltsimine või varjamine; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või 7 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj 13 kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine; ümberlaadimine loata või kui see on keelatud; üleviimistoimingute tegemine (elusa tuunikala puhul) ÜKP norme rikkudes; ebaseadusliku, teatamata ja registreerimata (edaspidi ETR) püügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevaga ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine; ETR nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses osalemine tegelikult kasusaava omanikuna; keelatud püügitegevus püügipiirangu alal; kaitsealuste kalaliikide, mereimetajate- või roomajate või merelindude püük, pardal hoidmine, lossimine, ladustamine, müük ja müügiks pakkumine; kvoodita püük, kalaliigi püük, mille suhtes on kehtestatud moratoorium või püügikeeluaeg; riikkodakondsuseta laeva käitamine, juhtimine või omamine; ÜKP normides keelatud püügivahendite või meetodite kasutamine; dokumentide, teabe või andmete võltsimine, millele on osutatud ÜKP normides; mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega manipuleerimine; püügitegevus sunniviisilise töö abil. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3 on toodud rikkumised, mis on tõsised teatud kriteeriumide täitumisel või seatud lävendi ületamisel. Need asjaolud ja lävendid on loetletud kontrollimääruse lisas IV. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 kohased rikkumised on: võltsitud või kehtetute dokumentide, teabe või andmete kasutamine; püügitegevusega seotud andmete esitamisega seotud kohustuste rikkumine; andmete lubatud erinevuse reegli rikkumine; püügivahenditega seotud ÜKP normide rikkumine; lossimiskohustuse rikkumine; püügitegevus piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni (edaspidi RFMO) alal vastuolus seal kohaldatavatele reeglitele; kalapüügi- või vesiviljelustoodete turule pakkumine ÜKP norme rikkudes; harrastuspüügil ÜKP normide rikkumine või harrastuspüügist saadud kala müük; mitu üheaegset ÜKP normide rikkumist; ETR kalapüügiga tegeleva laevaga, mis ei ole kantud ETR nimekirja, ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine; kalalaevaregistris registreeritud ja sertifitseeritud mootorivõimsuse ületamine; kolmandate riikide sadamas lossimine ilma eelteatiseta; ETR kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR kalapüügist saadud kalapüügitoodetega kauplemine, nende importimine, eksportimine, töötlemine ja turustamine; kalapüügivahendite või seadmete ebaseaduslik kõrvaldamine merel. Paljudel juhtudel sisaldab rikkumine viidet ÜKP normidele. ÜKP normid on vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 4 punktis 2 toodud definitsioonile õiguslikult siduvad liidu õigusaktid ja liidule kohaldatavad rahvusvahelised kohustused, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside kaitset, majandamist ja kasutamist, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist, transporti ja turustamist. Sellisel juhul ei hõlma rikkumine neid norme, mis on kehtestatud siseriiklikult. Et ühtlustada tõsiseid rikkumisi erinevatel veealadel ja segmentides, on tõsiste rikkumiste nimekirja täiendatud. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 2 puudutab tõsiseid rikkumisi muul veealal kui meri ehk siis sise- ja piirveekogusid. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on ühised nii merel kui muul veealal ja mis on loetletud kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning lõike 3 punktis g. Nendeks on püük ilma kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine nende tööülesannete täitmisel; püük ilma kvoodita või mille kvoot on ammendatud; liikide püük, mille suhtes kehtib moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg ja kalapüügi– ning vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine turustusnorme rikkudes (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavus ja kontroll tarneahelas). Kavandatavad KPS § 71 lõike 1 punktid 3—9 on rikkumised, mis jäävad punktide 1 ja 2 kohaldamisalast välja ehk siis hõlmates kogu KPS rakendamisala v.a osas, mis on kaetud sama lõike punktiga 1. Näiteks kui püügivahendi silmasuurus on reguleeritud Euroopa liidu määruses ja seda rikutakse ning seda käsitletakse tõsise rikkumisena, siis menetletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui püügivahendi silmasuurus pole Euroopa liidu määruses reguleeritud ja see ületab mõõtmisviga, siis käsitletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti 7 alusel. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 3 puudutab kala kaaspüüginormide ja alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Kaaspüügitingimuste 14 rikkumine on toodud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 2 ning alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumine on sätestatud ETR määruses. Uues kalanduse kontrollimääruses on tõsiste rikkumiste koosseis muutunud, mistõttu on vaja need eraldi sätestada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 4 puudutab keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Keelatud püügiviiside kasutamine on loetletud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 3 ja keelatud püügiviiside kasutamine on toodud ETR määruse artiklis 3. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 5 vastab sisuliselt kehtivale KPS § 71 lõike 1 punktile 4, viide KPS § 13 on muutunud tulenevalt sellest, et KPS § 13 on muudetud. Dokumendid, mille puudumist ja võltsimist ning valeandmete esitamist loetakse tõsiseks rikkumiseks on kutselises kalapüügis nõutavad dokumendid näiteks nagu kalapüügipäevik, lossimisdeklaratsioon, esmakokkuostukviitung, üleandmisdeklaratsioon, transpordidokument ning kala impordi puhul püügisertifikaat. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 6 puudutab loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi rikkumisi. Ka praegu on need tõsised rikkumised. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse hetkel kehtiva KPS alusel loata püügiks. Kalanduse kontrollimääruse artiklis 90 tehakse vahet loata püügil (artikli 90 lõige 2 punkt a) ja loale kantud püügivahendite piirarvu ületamisel (artikli 90 lõige 3 punkt d), mistõttu ei saa enam käsitleda püügivahendite piirarvu ületamist loata püügina, sestap on see eraldi rikkumisena välja toodud. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse edaspidi kui püügivõimaluse rikkumist. Lubatud aastasaagi ületamist võis praegu käsitleda tõsise rikkumisena, kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 seda enam ei kata, mistõttu on vajalik lisada see tõsiste rikkumist nimekirja. Sisult on tegemist sama tõsise rikkumisega nagu püügivõimaluse ületamine. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 7 puudutab püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist. Tegemist on kehtiva sättega ETR määruse artiklis 3, kavandatud muudatusega kitsendatakse kehtivat KPS-i sätet ning sätestatakse, et ainult püügivahendite silmasuurusega seotud nõuete rikkumist loetakse tõsiseks. Nimetatud rikkumine on ka kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumiste nimekirjas, kuid sõnastatud selliselt, et see puudutab üksnes EL-i määrusega kehtestatud nõudeid püügivahenditele. Ühtlustamaks sarnaste rikkumiste tõsidust, hoolimata sellest, kus need on toime pandud, on vaja see rikkumine tõsiste rikkumiste nimekirja lisada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 8 puudutab kalapüüki keelupiirkonnas. Ka see on hetkel tõsine rikkumine. Kalanduse kontrollimääruses on selle rakendusala aga piiratud vaid EL-s kehtestatud keelualadega. Tegemist on sisuliselt olulise rikkumisega, keelualade näol on tegemist kaitsealadega, mis aitavad kala asurkondadel taastuda. Püük nendel aladel on olulise mõjuga, mistõttu on vajalik käsitleda seda rikkumist tõsisena. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 9 puudutab keelu all oleva kalavaru sihtpüüki, mis on samuti olemuselt oluline rikkumine. Tegemist on rikkumisega, mis on kehtivas KPS-s tõsine vastavalt ETR määruse artiklile 3, mistõttu tuleb säilitada see rikkumine tõsiste rikkumiste nimekirjas. Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse KPS § 71 lõiget 2 punktiga 8 ning lisatakse tõsiste rikkumiste loetellu harrastuskalapüügil sellised tegevused, millega rikutakse EL tasandil harrastuspüügile kehtestatud reegleid. Harrastuskalapüügil loetakse tõsiseks rikkumiseks kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punktis h toodud tõsist rikkumist. Nendeks rikkumisteks on nn päeva- ehk kotilimiidi ületamine 50 protsenti või rohkem, harrastuskalapüügil püütud kala müümine 10 kilogrammi ja enam või 50 euro väärtuses või rohkem, keelatud liigi püük. Tegemist on rikkumistega, mis on EL-s harrastuspüügile kehtestatud. Praegu kehtib EL päevalimiit Läänemere avaosa lõhele, kus on lubatud püüda üks eemaldatud rasvauimega lõhe päevas. Püügikeeld merel on EL-i tasandil kehtestatud Atlandi ja Euroopa tuurale ning angerjale. Nii lõhe päevalimiidi ületamist Läänemerel (v.a Soome lahes), kui ka angerja ja tuura püüki tuleb edaspidi käsitleda tõsise rikkumisena harrastuskalapüügil. Peamiselt rikutakse harrastuskalapüügil päevalimiiti ja keelu all oleva kalaliigi püügikeeldu Eestis reguleeritud liikide puhul nagu jõevähk, haug, vimb ja latikas. EL-s reguleeritud liikide normide rikkumised on haruldased või väga haruldased. Eelneval kolmel aastal oli sarnaste rikkumiste arv harrastuspüügil järgmine (kõik liigid ja veealad kokku): 15  Harrastuspüügil müüdud kala Püüda lubatud püügikoguse Harrastuskalapüügil keelu all 10 kgvõi rohkem või 50 euro ületamine 50% või rohkem oleva kalaliigi püük väärtuses 2022 4 0 16 2023 6 0 18 2024 6 0 18 2.10. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 9, 12, 16—21, 28 ja 55) Muudetud kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõige 4 näeb ette tõsiste rikkumiste eest merel täpselt samasuguse punktisüsteemi kohaldamist kalalaeva kaptenile või kalurile sarnaselt juba kehtiva punktisüsteemiga kalalaevatunnistuse omanikule. EL-i õigus ei erista kalurit ja kaptenit nagu Eesti õigus, sellepärast rakendatakse seda süsteemi nii kalurile kui kaptenile. Eestis on praegu kehtestatud lihtsustatud punktisüsteem, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest määratakse kaptenile või kalurile üks punkt. Kui kaptenil või kaluril on rohkem kui üks kehtiv karistus tõsise rikkumise eest ehk kaks punkti, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse. See süsteem viiakse kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega. EL-i kaptenite punktisüsteemi kohaselt määratakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõigete 4 ja 5 ning lisa III alusel kalurile või kaptenile tõsise rikkumise eest vastav arv punkte. Kui kaluril või kaptenil on kogunenud teatud arv punkte, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest keeldutakse asjakohaseks tähtajaks ning kalalaevatunnistus peatatakse. Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus ja keeldutakse kalapüügiloa andmisest vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36 või rohkem, on keeluperiood neli kuud; kui punktide koguarv on 54 või rohkem, on keeluperiood kaheksa kuud; ning kalalaevatunnistus peatatakse ning kalapüügiluba ei väljastata üheks aastaks, kui punktide koguarv on 72 või rohkem. Kui kalurile või kaptenile on kogunenud 90 punkti, siis talle enam kalalaevatunnistust ega kalapüügiluba väljastada ei saa. Kõik punktid kaotavad kehtivuse kui kolme aasta jooksul ei pane kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur toime ühtegi uut kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 ja 3 nimetatud tõsist rikkumist. Teatud arvu punktide täitumisel kalalaevatunnistuse peatamine ning püügiloa kehtetuks tunnistamine ja selle välja andmisest keeldumine ei ole karistus vaid haldusõiguslik meede selleks, et peatada või heidutada kindla kalalaeva, kaluri või kapteni ebaseaduslikku tegevust. Teatud juhtudel saab kalalaevatunnistuse omanikule kogunenud punktid (kaks punkti) ka varem kustutada. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. Kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb määrata tõsise rikkumise eest punktid ka juhul, kui tõsise rikkumise pani toime Eesti kodanik teises liikmesriigis või kui selline rikkumine pandi toime Eesti kalalaevaga teise liikmesriigi jurisdiktsioonis. Sel juhul määratakse punktid peale seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on Eestit sellisest rikkumisest teavitanud. Tõsiste rikkumiste vastavustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KPS § 34 lõike 3 punkti 3 sõnastust, asendades viite komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 vastava viitega kalanduse kontrollimäärusele, lisataks täpsustatakse, et kalalaeva registrisse märgitakse punktid, mis on määratud kalalaevale. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse KPS § 34 lõiget 4 punktiga 5, mille kohaselt kantakse tõsiste rikkumiste eest kaptenile ja kalurile määratud punktid kutselise kalapüügi arvestuse registrisse. Registri pidajaks ja punktide sissekandjaks on PTA. 16 Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 17 muudetakse KPS § 38 lõiget 4. Kehtiva KPS § 38 lõike 4 punktid 1 ja 2 viiakse erinevatesse lõigetesse. Kehtiv KPS § 38 lõike 4 punkt 1 jääb sama paragrahvi lõikeks 4, sätestades, et kui kalalaeva ei ole kahel järjestikusel aastal kalapüügil kasutatud, tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks. Sätte sisu ei muutu. KPS § 38 lõike 4 punkt 2 muudetakse ning KPS § 38 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt kalalaeva tunnistus tunnistatakse kehtetuks kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu kohaselt. See tähendab, et juhul kui kalalaevale on määratud 90 ja enam punkte ning kalalaevatunnistus on peatatud viiendat korda, võetakse kalalaevatunnistus ja kaptenina kalalaeva juhtimise õigus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside töönduspüügiks. Säte samuti sisuliselt ei muutu, jäetakse välja viide komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, piisab viitest kalanduse kontrollimäärusele. Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 muudetakse KPS § 38 lõiget 6 sarnaselt eelnõu punktidega 16 ja 17 ehk siis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse selliselt, et need moodustavad kavandatava KPS § 38 lõiked 6 ja 61. Kavandatav KPS § 38 lõige 6 vastab kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktile 1, sätestades, et kui laeva pole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutanud, peatatakse kalalaevatunnistus. Kavandatav KPS § 38 lõige 61 on sisult sama, mis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punkt 2, aga muutunud on viide, komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 asemel viidatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõikele 6. Selle kohaselt kalalaevatunnistus peatatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 alusel ja korras. Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36, siis neljaks kuuks. Kui 54, siis kaheksaks kuuks. Kui 72, siis aastaks. Kui 90, siis tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks jäädavalt. Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõige 7, sest see on kaetud kavandatava KPS § 38 lõikega 61. Eelnõu § 1 punktiga 21 täpsustatakse KPS § 38 lõike 8 sõnastust, sätestades, et kalalaevatunnistuse peatamise korral sama paragrahvi lõike 6 alusel, hakkab kalalaevatunnistus jälle kehtima kui vastav aeg on möödunud ning kui kalalaeva kalapüügiloa saamise taotlus on uuesti esitatud. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse KPS § 43 punktiga 11, millega viiakse sisse kaluri või kapteni suhtes kohaldatav loa andmise keeld teatud tähtajaks, teatud arvu punktide täitumisel, nagu on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõikes 6. Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse tervikuna KPS § 72, mis puudutab tõsiste rikkumiste punktisüsteemi merel. Kavandatav KPS § 72 lõige 1 sätestab, et tõsiste rikkumiste korral punkte määratakse kalalaevatunnistuse omanikule, kaptenile ja kalurile nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 kohaselt. Punktide määrajaks on KeA. Punktide määramine toimub haldusmeetmena peale teo fikseerimist ja punktide määramiseks ei oodata ära väärteomenetluse tulemust. Maksimaalne võimalik punktide arv ühe inspekteerimise käigus on 12. Ühe tõsise rikkumise eest määratav punktide arv ulatub kolmest seitsmeni. Kavandatav KPS § 72 lõige 2 sätestab punktide kehtetuks muutumise, kui kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur ei ole toime pannud kolme aasta jooksul ühtegi uut tõsist rikkumist. Vastavat arvestust peab PTA. Kavandatav KPS § 72 lõige 3 sätestab punktide varasema kustutamise komisjoni delegeeritud määruse nr xxx/2025 artikli 38 alusel ja korras. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. Punktide kustutamise otsustab KeA. 2.11. Vastutussätted 2.11.1. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (eelnõu § 1 punktid 4, 5 ja 65) 17 Muudatuse tulemusel täiendatakse KPS-i §-ga 881, millega kehtestatakse uus vastutuse säte, mis näeb ette rahatrahvid kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 1 kohaselt tõsiste rikkumiste toimepanemise eest määratavad rahatrahvid peavad olema korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt ühe- kuni viiekordse väärtusega. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 2 kohaselt, kolme aasta jooksul korduva tõsise rikkumise eest määratavad rahalised trahvid peavad vastama rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt kahe- kuni kaheksakordsele väärtusele. Kalapüügitoodete väärtus arvutatakse riiklikult kehtestatud esmakokkuostuhindade ja nende puudumisel Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi (EUMOFA) hindade alusel või rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hindade alusel. Komisjon on auditite8 käigus juhtinud tähelepanu meie rahatrahvidele, mis on EL-is kõige madalamad (2021: 168, 176). Kuigi meil kohaldatakse teatud rikkumiste puhul lisaks trahvile ka kalakahju määramist, siis ei ole komisjoni hinnangul kalakahju hüvitamise näol tegu rahatrahviga. Ka meie õigussüsteemis ei ole kalakahju hüvitamine karistus. Antud uuringu põhjal on komisjon algatanud Eesti suhtes uurimise ÜKP sanktsioonide rakendamise küsimuses. Tegemist on nn pilootprojektiga, mis ei arene rikkumismenetluseks, kui tõstatatud puudujäägid lahendatakse pilootprojekti raames. Oleme saatnud oma vastused komisjonile ning tagasisidet veel pole. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 1 lõige 1 lubab eriseadusega kohaldada väärteo eest rahatrahvi erineval alusel ja määral. Eelnõus on füüsilise isiku vastutuseks tõsise rikkumise toimepanemise eest ette nähtud kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa. Juriidilisele isikule on trahvimäär ette nähtud kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa. Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest on füüsilise isiku vastutus kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe kuni kaheksakordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa. Juriidilisele isikule kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa. Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui rikkumine pannakse toime kaugpüügil, kus püügireis kestab 35 päevast kuni 4 kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus või maksimaalselt kuni kaheksakordne väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse. Näiteks ulatus Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni konventsiooni alal (NAFO) toimunud ühe püügireisi lossimise väärtus 2020.a esmakokkuostuhindadesse arvestatult 3,1 miljoni euroni (uuemaid andmeid pole võimalik välja tuua, sest hiljem pole Eesti laevad NAFO alal püüdnud). Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) alal ulatus ühe püügireisi lossimise väärtus 2024.a 1,1 miljoni euroni. Kuigi need trahvimäärad tunduvad kõrged, saab trahv siiski olla maksimaalselt kaheksakordne rikkumise teel saadud kalapüügitoodete väärtus arvestades kala esmakokkuostuhindu, mis on oluliselt madalamad kala turuhinnast. Näiteks on räime esmakokkuostuhind 2024. a 39 eurosenti kilogrammi kohta ja ahvenal 2,88 eurot kilogrammi kohta. Olulisematest kaugpüügiliikidest on süvameregarneeli esmakokkuostuhind 3,26 eurot kilogrammi kohta ja karelestal 1,73 eurot kilogrammi kohta vastavalt PTA kodulehel avaldatud 2024. a keskmistele esmakokkuostu hindadele9. Oluline on rakendada trahvi kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi ära tasuda. Karistusel peab olema ärahoidev ja hoiatav mõju. Rahatrahvi suurus määratakse KarS-i põhimõtete järgi võttes arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti järgitakse kalanduse kontrollimääruse artikli 89a lõikes 3 toodud põhimõtteid, et arvesse tuleb võtta eelkõige rikkumise raskusastet, laadi ja ulatust, sealhulgas 8 European Commission: Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries, Milieu, Angevin, F., Borrett, C., Moreira, G. et al., Study on the sanctioning systems of Member States for infringements to the rules of the common fisheries policy – EU overall report – Final report, Publications Office of the European Union, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2771/460801 9 Arvutivõrgus: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/kutseline-kalapuuk/kala-esmaost-ja- uleandmine#2024-aasta 18 negatiivset mõju või kahju suurust asjaomasele kalavarule ja merekeskkonnale, selle kestust, korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist. KeA lähtub viidatud alustest, ja töötab vajadusel välja ametkondliku juhise karistuste määramiseks. Trahv tõsise rikkumise eest ei asenda kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamist. Eelnõu § 1 punktiga 65 täiendatakse KPS-i §-ga 881, mille pealkirjaks on ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised. Tegu on väärteokoosseisuga, milles sisaldub vastutus kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 toodud tõsiste rikkumiste eest. Kavandatava KPS-i § 881 lõige 1 sätestab vastutuse füüsilisele isikule kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis on trahvimääraks kalapüügitoodete väärtuse kuni viiekordne määr. Kavandatava KPS-i § 881 lõige 2 sätestab vastutuse korduva rikkumise korral kolmeaastase ajavahemiku vältel füüsilisele isikule rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Kui väärteo käigus on tekkinud kahju kalavarule, siis karistuse suuruseks kalapüügitoodete väärtuse kahe- kuni kaheksakordne määr. Kavandatava KPS-i § 881 lõige 3 sätestab vastutuse juriidilisele isikule trahvimääraga kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis on trahvimääraks kalapüügitoodete väärtuse kahe kuni kaheksakordne määr või ärahoitud kahjule vastav summa. Kavandatava KPS-i § 881 lõige 4 sätestab vastutuse juriidilisele isikule korduva tõsise rikkumise korral kolme aasta vältel. Sellisel juhul on trahvimääraks kuni 800 000 eurot või kalapüügitoodete väärtuse kahe kuni kaheksakordne määr või ärahoitud kahjule vastav summa. Kavandatava KPS-i § 881 lõige 5 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5 kohaselt. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad. Juhul kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad. Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse KPS § 15 lõikes 4 termin „kokkostuhind“ terminiga „esmakokkuostuhind“, selleks, et ühtlustada terminid. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KPS § 15 lõikega 5, mis sätestab, et kui kala keskmist esmakokkuostu hinda pole sama paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, siis võetakse esmakokkuostu hinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik võtta hinna aluseks rahvusvahelistel turgudel avaldatud vastavate kalaliikide hinnad. 2.11.2. Muud vastutussätted (eelnõu § 1 punktid 57—66) Kuna kavandatavas KSP § 881 tuuakse vastutuse peatükki tõsiste rikkumiste koosseis, siis on vaja üle vaadata kõik muud väärteokoosseisud. Väärteokoosseisude kattumine tekitab segaduse, millist väärteokoosseisu konkreetse rikkumise korral kasutada. Muud väärteokoosseisud peavad siiski säilima nende rikkumiste kohta, mis on kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 nimekirjas, sest need rikkumised on tõsised ainult teatud lävendite ületamise või tingimuste täitmise korral, mis on toodud kalanduse kontrollimääruse lisas IV. Kuna kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3 toodud nimekirjas on mitmeid uusi rikkumisi, siis on vaja vastutussätteid ühtlasi nende osas täiendada. Samuti on vaja vastutusnormi nendele tõsistele 19 rikkumistele (KPS § 71 lg 1 punktides 2-9), mis pannakse toime sise- või piiriveekogudel või rannikumeres ilma, et need oleksid tõsised rikkumised kalanduse kontrollimääruse tähenduses (KPS § 71 lg 1 punkt 1). Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse KPS § 74 lõikega 3, mis sätestab, et ka kala ostu, müügi või käitlemisnõuete väärteo katse on karistatav. See on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka väärtoekatse staadiumis. Eelnõu § 1 punktidega 58 ja 59 jäetakse KPS § 75 pealkirjast ja lõikest 2 välja viide kalalaevatunnistusele. Kalapüük merel kalalaevatunnistuseta laevaga on igal juhul tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS §-ga 881. Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse ja sõnastatakse KPS § 76 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et asendatakse nendes läbivalt sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteem“ sõnadega „asukoha jälgimise süsteem“. Muudatusega viiakse KPS § 76 kooskõlla kavandatava KPS § 69. Eelnõu § 1 punktiga 61 asendatakse KPS § 77 pealkirjas ja lõikes 2 sõna „kord“ sõnaga „nõuetega“. Vastutuse säte peaks sisuliselt katma kõikvõimalikud andmete esitamisega seotud nõuete rikkumised. Kehtiv sõnastus on veidi segadusttekitav, kuna sõna „kord“ viitab teatud toimimisnormidele.Uus sõnastus vastab paremini sätte sisule. Eelnõu § punktiga 62 täiendatakse KPS § 77 lõikega 11, millega nähakse harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Harrastuskalapüügis laieneb andmete esitamise kohustus kalanduse kontrollimääruse rakendumisel lõhele ja tursale mistahes vahendiga. Hetkel kehtib andmete esitamise kohustus vaid kalastuskaardiga püügil. Hetkel nimetatud sätte vastutus on aga teisiti lahendatud, see tähendab, et juhul kui andmeid ei esitata, uut kalastuskaarti ei anta. Andmete esitamise kohustuse laiendamisel harrastuskalapüügis aga sellist lähenemist ei saa kohaldada, sest andmed tuleb esitada vaid juhul kui vastavat liiki saadi. Seega on vajalik kehtestada vastav vastutuse säte. Tegu on vastutussättega, mis näeb ette vastutuse KPS § 61 lõigetes 2 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest. Eelnõu § 1 punktiga 63 tunnistatakse kehtetuks KPS § 78. Tegemist on sättega, mis näeb ette vastutuse vaatleja töö takistamise eest. Nimetatud tegu on aga alati tõsine rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS § 881. Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse KPS § 86 pealkirja ja lõiget 1, täiendades loetelu kaalumise nõuete rikkumisega. Tegu on vastutuse sättega, mis näeb ette vastutuse KPS § 611 ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ sätestatud nõuete rikkumise eest. 2.12. Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt 56) Punktiga 56 muudetakse KPS § 73 lõiget 7, millega täpsustatakse kahju sissenõudmise korda. Muudatuse kohaselt hakatakse kalakahju välja nõudma rakendades haldusõigust, mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Perioodil 2022—2024. a on esitatud 31 tsiviilhagi kalakahju hüvitamiseks. Tegemist on haldussüsteemi lihtsustamisega, vähendades halduskohtu ja KeA töökoormust. 2.13. Menetlus (eelnõu § 1 punktid 66 ja 67) 20 Eelnõu § 1 punktiga 66 ja 67 muudetakse KPS § 89 lõikeid 2 ja 3 lisades mõlemasse viite kavandatavale KPS § 881, millega täieneb väärtegude nimekiri, mille kohtuväline menetleja võib olla ka politseiasutus ning mille toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada toimepanemise vahendi ning väärteo objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Kuna kavandatava KPS § 881 nimekirjas on rikkumisi, mis on sisult sarnased nende rikkumistega, mis on juba eelpooltoodud nimekirjades, on vajalik tagada ühesugune lähenemine. Näiteks on kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumise nimekirjas kalapüük keelatud vahendiga, sealhulgas püük elektripüügivahendiga, lõhkelaenguga jne, samuti püügivahendite kohta esitatavate nõuete rikkumine, mille korral võib olla vajalik püügivahend konfiskeerida. Samuti peaks politseiasutus saama vajadusel menetleda sarnaseid rikkumisi vaatamata sellele, kas need on toime pandud merel või siseveekogudel ning vaatamata sellele kas rikuti ühise kalanduspoliitika norme või kalapüügieeskirja norme. 2.14. Rakendussätted (eelnõu §1 punktid 68 ja 69) Eelnõu § 1 punktiga 68 tunnistatakse kehtetuks KPS § 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Sätted ei ole enam ajakohased. Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse KPS § 90 lõigetega 6—10. Kavandatava KPS § 90 lõikega 6 sätestatakse merel kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine 9 kuni 12-meetrise kogupikkuse ja aktiivpüüniseid kasutavatele kalalaevadele alates 10. jaanuarist 2028. a. Alla 9- meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kalutavatele kalalaevadele hakkab nõue kehtima hiljem. Kalalaevaregistri andmetel on selliseid laevu kokku 131. Passiivpüünisteks loetakse KPS § 31 punktides 1—3 nimetatud kalapüügivahendeid, milleks on õngejadad, nakke- ja lõkspüünised. Aktiivpüünisteks loetakse sama paragrahvi punktides 4 ja 5 nimetatud vahendeid nagu kurn- ja traalpüüniseid. Kavandatava KPS § 90 lõikega 7 sätestatakse kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine merel kõikidele alla 9-meetrise kogupikkusega kalalaevadele alates 1. jaanuarist 2030. a. Selliseid laevu on kalalaevaregistri andmetel 1931. Kavandatava KPS § 90 lõikega 8 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 73 sisse viidud muudatusele, millega KeA hakkab kalakahju hüvitisi sisse nõudma haldusmenetluse raames, mis tähendab, et enne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmine viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Kavandatava KPS § 90 lõikega 9 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 881 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud korduvuse arvestamisele kolme aasta jooksul alates eelmise tõsise rikkumise toimepanemisest. Sätet ei kohaldada tagasiulatuvalt enne selle sätte jõustumist sooritatud tõsiste rikkumiste suhtes, sest tõsiste rikkumiste sisu muutub ja sellisel juhul poleks tagatud võrdset kohtlemist. Kavandatava KPS § 90 lõikega 10 sätestatakse, et enne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni. 2.15. KarRSi muutmine (eelnõu § 2 punktid 1, 2 ja 3) EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest rahatrahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samuti peab kalanduse kontrollimääruse artikli 93 kohaselt rikkumiste andmeid säilitama riiklikus rikkumiste registris vähemalt viis aastat. Praegu on KeA- l juurdepääs vaid kehtivatele karistustele kuni nende kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni karistusregistris. KarRSi § 24 järgi kustutatakse väärtegude puhul karistusregistris karistus ühe aasta möödumisel ja kriminaalasja puhul kolme aasta möödumisel. Kalanduse kontrollimääruse nõuete täitmiseks on aga KeA-l tõsise rikkumise korral trahvi määramiseks vajalik saada juurdepääs ka arhiivi andmetele. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et KeA-le antakse juurdepääs karistusregistri arhiivile kavandatavas KPS § 881 nimetatud väärteo korduvuse arvestamiseks ning väärteomenetluse läbiviimiseks. 21 Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20, millega lisatakse andmetele juurdepääsu saajate hulka ka KeA. Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi andmetele kavandatava KPS § 881 nimetatud väärteo menetlemiseks. Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse KarRS § 23 lõigetes 2 ja 6 tekstiosa „3—11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest. 2.16. KTKSi muutmine (eelnõu § 3) KTKSi muutmise sätteid on kirjeldatud käesoleva eelnõu seletuskirja peatükis 2.2. 2.17. Jõustumine (eelnõu § 4) Eelnõu § 4 punkt 1 sätestab, et seadus jõustub 2026. a 10. jaanuaril, mil jõustub enamik kalanduse kontrollimääruse sätteid. Eelnõu § 4 punkt 2 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 8 jõustub 2028. a 10. jaanuaril. Säte puudutab kalalaevade mootori võimsuse kontrolli. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842,20.12.2023);  nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50). Võrdlustabel, mis käsitleb võrdlust nimetatud EL-i õigusaktidega on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 1. 5. Seaduse mõjud Kavandatud muudatused ja nende mõjud 22 Kalanduse kontrollimäärus on liikmesriikidele siduv ja otsekohalduv. Komisjon on teinud oma mõjuhinnangu10 kontrollimääruse muudatuse väljatöötamisel. Seaduse rakendamisega kaasnevad majanduslikud mõjud kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele ning mõjud riigiasutuste (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KeA, PTA) töökorraldusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa õigusliku muudatuse kalapüügi valdkonnas ja selle järelevalves ning mõju riigiasutuste eelarvele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa positiivse mõju looduskeskkonnale läbi tõhusama vee-elusressursside kaitse. Puudub otsene sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele, siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele. Kavandatav muudatus: kala oma tarbeks ostmine (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2) Kala kogust, mida võib omatarbeks osta ilma esmakokkuostu vormistamata, vähendati 30 kilogrammilt 10 kilogrammile inimese kohta päevas. Läänemerest püütud lõhe puhul on piirmääraks kaks isendit tarbija kohta päevas. Senine piirmäär vastas paremini Eesti inimese vajadustele, kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses. Samas on kontrolliasutused (KeA, PTA) seda erandit hinnanud teatud riskikohana, sest see on võimaldanud dokumentideta kala liigutamist. Sihtrühm: ettevõtjaid, kes müüvad kala ainult eraisikutele mitte kokkuostu, on veidi üle 500 ehk umbes 45 protsenti ettevõtjatest. Samal ajal püüab osa neist ettevõtjatest (umbes 15 protsenti) vaid kuni 10 kilogrammi kala aastas, ehk ilmselt ei müü nad kala ka otse tarbijale vaid tarbivad püütud kala ise. Kala kogus, mida müüakse ilma kokkuostu vormistamata, on umbes 2000 tonni aastas. Mõju: eraisikutele muutub suurema koguse kala ostmine otse püüdjalt keerulisemaks ja kulukamaks, sest otse kalurilt ostmas tuleb käia kas mitu korda või kaaslasega, et sama kalakogus kätte saada. Samas muutub keerulisemaks kala päritolu tõendavate dokumentideta kala transport või ladustamine ning võib eeldada, et sellise kala osakaal tarneahelas väheneb. Suurem mõju on rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma. Samas aga tehakse seda tihedamini, mistõttu 10 kilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata. Kavandatav muudatus: kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus(eelnõu § 1 punkt 3 ja § 3 punktid 1—6) Kala päritolu tõendamise nõue ja jälgitavuse nõue toidukäitlejatele kehtib ka praegu, kuid ettevõtted võivad jälgitavuse tagamiseks kaasa panna paberdokumendi, näiteks arve-saatelehe. Eelnõu kohaselt peavad ettevõtjad juurutama elektroonilise arvepidamise partiide üle ning samuti vahetama partiide infot tarnijate vahel digitaalsel kujul, et tagada „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ jälgitavus tarneahelas. Kuna partiide kohta nõutud minimaalset teavet täiendatakse püügireisi või püügipäeva numbriga ja vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga, on võimalik kala päritolu tõendamisel liikuda tarneahelas tagasi püügireisini või korjeni. Sihtrühm: ettevõtjad, kes tegelevad kala töötlemisega, kala transpordi, ladustamise ning hulgi ja jaemüügiga, samuti vesiviljelusettevõtjad. 10 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt artiklile 118. COM(2017) 192 final, 24.4.2017. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0192 23 Mõju: digitaalse jälgitavuse nõuetest mõjutatud ettevõtjaid on 358. Nendest kala esmakokkuostjaid on 142, kala käitlemise ja ladustamisega tegelevaid ettevõtjaid on 114, kala transpordiga tegelevaid ettevõtjaid on 31, kala hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 16, kala jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 22 ning vesiviljelusega tegelevaid ettevõtjaid on 33. Kala päritolu tõendamise nõuete täitmine nõuab ettevõtjatelt toodete digitaalsete jälgitavuse süsteemide kasutusele võtmist. Uute süsteemide juurutamine nõuab lisaressursse, kuna seni oli võimalik kala päritolu tõendada paberdokumentidega. Samas muudab digitaalsete süsteemide kasutusele võtmine ettevõtte sisemisi tööprotsesse paindlikumaks ja kiiremaks, sest kogu arvepidamine partiide üle käib elektrooniliselt. Digitaalne jälgitavus võimaldab tooteid tarneahelas jälgida, tuvastada nende päritolu, pakkuda ettevõtjale kindlust, et tema valduses on seaduslikult püütud kala ning võimaldab vajadusel toidu sihipärast turult tagasikutsumist. Muudatus tõhustab järelevalvet ja seeläbi loodusressursside kaitset, sest igas tarneahela etapis on võimalik jälgida „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ põhimõttel, kellelt tooted on tarnitud ja kellele need on tarnitud. Partii kohta edastatav minimaalne teave võimaldab igas tarneahela etapis tuvastada kala päritolu püügireisi/korje täpsusega ning tuvastada samm-sammult kogu tarneahela. Digitaalse jälgitavuse tagamisega paraneb kala päritolu tõendamine, tõkestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, suurendatakse ausat konkurentsi ning tõhustatakse järelevalvet. Kavandatav muudatus: mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt 8) Komisjoni tellitud 2019. a EL-is läbiviidud kalalaevade mootorivõimsuse vastavustõendamise uuringust11 selgus, et 51 protsenti kontrollitud kõrge riskiga laevadel ületas nende tegelik mootorivõimsus sertifitseeritud võimsust. Kõige suurem rikkumiste arv oli Vahemerel tegutsevate põhjatraalide hulgas ning väikseim rikkumiste arv oli Läänemerel tegutsevate pelaagiliste traalide seas (2019: 17). Selleks, et mootorivõimsusega seotud rikkumisi vähendada ja kõrge riskiga laevu paremini kontrollida, on kehtestatud mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja registreerimise nõue kontrolliasutuste (Eesti puhul KeA ja EFCA) riskianalüüsi põhjal. Sihtrühm: üle 221 kilovatti mootorivõimsusega traalpüüniseid kasutatavad kalalaevad. Neid on kalalaevaregistri andmetel Läänemerel 11, kaugpüügis (Atlandi ookean) 5. Mõju: potentsiaalselt hindame, et see meie laevu ei puuduta tulenevalt riski hindamise kriteeriumitest. Seni pole tuvastatud ka ühtki mootori võimsuse rikkumist. Juhul kui leiab aset mootorivõimsuse rikkumine, mis kergitab riski kõrgeks ja vajalik on mootorivõimsuse pidev mõõtmine, siis seadme kulu koos paigaldusega on hinnanguliselt 12—16 000 eurot (DG MARE 2019: 98-99). Seadme kulu saab katta 85 protsendi ulatuses Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse fondi (edaspidi EMKVF) kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmise meetmest kuni 2028. a. Mootorivõimsuse pideva jälgimise puhul on tegu lisainstrumendiga, mis võimaldab mootorivõimsuse hindamist ning see muudab järelevalve tööd mõnevõrra lihtsamaks. Administratiivne halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju kalavarude seisundile on kaudne ja varude seisund peaks paranema. Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne. Kavandatav muudatus: kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 6, 7, 11, 12, 14, 15, 22—27, 29-32 ja 34—36) 11 Study on engine power verification by Member States - Final report, 2019 EUROPEAN COMMISSION Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries Directorate https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/PECH/DV/2019/09- 04/StudyonenginepowerverificationbyMemberStates-June2019_EN.pdf 24 Lisaks kalapüügiloale väljastatakse ka kalalaevatunnistus edaspidi elektrooniliselt, kalalaevatunnistust pole vaja enam kalalaeva pardal hoida, kehtetuks muutunud tunnistust pole vaja enam registri töötajale tagastada. Kalapüügiloa peatamist puudutavad sätted jäetakse seadusest välja, sest olemasoleval lubade süsteemil pole vastavat funktsionaalsust ning seega pole ka senimaani seda sätet rakendatud. Sihtrühm: kõigi kalalaevastiku segmentide kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA. Aastas tehakse kalalaevade registris keskmiselt 190 toimingut, mille puhul tuleb väljastada uus kalalaevatunnistus. Mõju: nii ettevõtjate kui PTA halduskoormus väheneb mõningal määral, kuna kalalaevatunnistus väljastatakse elektroonilises vormis ning puudub vajadus neid kehtivuse kaotamisel või kehtivuse peatamisel tagastada. Nõue kanda kaluri kalapüügi loale kalalaeva andmed, kui merel kalapüügiks kasutatakse 10- meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Sihtrühm: kalalaevatiku segmenti 4S2 kantud 10-meetrise kogupikkusega ja pikemaid merel püüdvaid rannapüügilaevu on kalalaevade registri andmetel 2. mai 2025. a seisuga 62, mis moodustab 3 protsenti segmenti 4S2 kantud kalalaevadest. Kaluri kalapüügiloa alusel merel esitas 2024. a kohta püügiandmeid 1023 loa omanikku. Neist 10-meetrise kogupikkusega ja pikema kalalaeva kasutamist märkis 76 loa omanikku, ehk ligikaudu 7 protsenti püügireisi teinud loa omanikest. Nende laevadega tehtud püügireiside saagist 98 protsenti moodustas räim, mis oli nõutud kastmõrdadest. Mõju: väike, puudutab väikest osa mere rannapüügisegmendist. Tegemist on suuremate püügiettevõtetega, kelle püügivõimalused on jaotatud mitme laeva ja püügibrigaadi vahel. Kavandatav muudatus: harrastuskalapüügi andmete esitamine (eelnõu § 1 punkt 38) Alates 2026. a. peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja kaaspüügil püütud tursa harrastuspüügi kohta merest sõltumata püügivahendist. Komisjonile tuleb need püügiandmed raporteerida igakuiselt alates märtsist 2026. a. Soome lahe lõhe, tursa ning kilu ja räime harrastuskalapüügi kohta võib andmeid koguda ka näiteks kvantitatiivuuringu (küsitlused) kaudu. Need andmed tuleb iga-aastaselt raporteerida komisjonile alates 2027.a maist. Sihtrühm: andmete esitajateks on EL-ist tulenevate nõuete puhul kõik kalastajad (k.a soodustatud isikud), kes püüavad Läänemere avaosa lõhet (kõik püügipiirkonnad v.a Soome laht), räime, kilu ja turska. Nende arvu on keeruline hinnata. Harrastuskalapüüdjate koguarv Eestis kõikidel veealadel on hinnanguliselt 150 000. Mõju: kalanduse kontrollimäärusest tulenevate kohustuste ülevõtmine mõjutab eelkõige Läänemere avaosast lõhe püüdjaid ning lisaks neid kalastajaid, kes kaaspüügina saavad turska. Lõhe trollimise (õngpüünisega landi või rakise vedamine paadi järel) puhul kehtib püüdjatel kohustus kõik rasvauimega (looduslikud) kalad vabastada. Kaasa tohivad nad võtta ainult ühe lõigatud rasvauimega isendi. EL-ist tulenevate nõuete täitmise puhul tuleb lisaks kaasa võetavatele isenditele ka vette tagasi lastavad isendid raporteerida. See tähendab, et kalastajad on kohustatud arvet pidama selle üle, kui palju nad püügi käigus kalu tagasi lasid, sest liikmesriik on kohustatud edastama andmeid nii püütud kui ka tagasi lastud kalade kohta. Kuna trollimine toimub kas harrastuskalapüügiõiguse olemasolu või KPS-s välja toodud soodustatuse korral, tuleb hakata neil kalastajatel edaspidi oma saake ja kalade vette tagasi laskmisi registreerima. Täna ei ole teada, kui suur hulk on selliseid isikuid, kes võiksid lõhet trollimise teel tabada. Kalastuskaardi alusel püüdvad kalastajad, kes on merest lõhe või tursa kätte saanud, peavad 25 hakkama oma saake päeva täpsusega üles märkima, mis toob neile kaasa senisest suurema andmete deklareerimise kohustuse. Seni pole harrastuspüügiõiguse puhul ja soodustatud isikutel üldse andmete esitamise kohustust ning kalastuskaardi puhul tuleb andmeid esitada viie päeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest. Andmete kogumise tarvis tuleb juba töötavat kalaluba.ee keskkonda arendada selliselt, et see kataks ära eelnimetatud uued kohustused. Arenduse hinnanguline kulu on 40 000 eurot, mida on võimalik katta EMKVF kalanduse kontrolli ja järelevalve meetmest. Lisaks kalaluba.ee arendusele suureneb edaspidi halduskoormus ka ametnikul, kes peab harrastuskalapüügi saagiandmeid kontrollima ning neid Euroopa Komisjoni „RecFishing“ veebiplatvormile edastama. Samuti tuleb hakata teatud liikide osas iga-aastaselt läbi viima harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Seda uuringut on siiani läbi viidud üle aasta, kulud on võimalik katta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalandusandmete kogumise toetus“ vahenditest. Täiendav andmete kogumine annab parema ülevaate harrastuspüügi mõjust, mis omakorda parandab andmete ja kalavarude hindamise kvaliteeti. See võimaldab paremini sihistada ja reguleerida harrastuskalapüüki. Kavandatav muudatus: püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 37— 46) Püügipäevikuga tuleb muuhulgas edastada merel tundlike liikide püügi korral teave vigastatud, surnud, või elusalt vabastatud isendite arvu või saagi koguste kohta. Transpordidokumendi andmeid tuleb hakata esitama elektrooniliselt enne transpordi algust. Sihtrühm: tundlike liikide teabe esitamise kohustus alates 10. jaanuarist 2026. a on kalapüügiloa omanikel, kes kasutavad merel püügiks 12-meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Kaluri kalapüügiloa alusel teostas 2024. a rannapüügiandmetel 12-meetrise kogupikkusega ja pikema kalalaevaga merel püüki kümme loa omanikku, kokku nelja kalalaevaga. Kaugpüügi ja Läänemere traalpüügiettevõtjaid oli 2024. a kokku 19 ja andmeid esitanud kapteneid 33. Alates 10. jaanuarist 2028. a laieneb kohustus kõigile merel kalalaevaga püüdjatele. Kutselisi kalureid, kes püügiandmeid esitavad merel, on ligikaudu 1700. Transpordidokumendi elektroonilise esitamise puhul kõik transpordiettevõtted, kes tegelevad kala transpordiga, keda 2024. a esitatud andmete kohaselt oli kaheksa. Mõju: mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on tundlike liikide püügiga seotud teabe esitamise osas väike. Mõju keskkonnale on positiivne sest paraneb teabe kvaliteet teatud looduskaitsealuste liikide kohta. Teave pardale tõstetud saagi ning püünisesse sattunud hukkunud imetajate ja lindude kohta tuleb esitada juba praegu kõigil, nii siseveekogudel kui ka merel ning sõltumata kalalaeva pikkusest või kalalaeva kasutamisest. Potentsiaalselt laieneb teavitatavate liikide nimistu ning detailsusaste: kas isend oli elus, surnud või vigastatud. Transpordidokumendi elektroonilise edastamisega seonduv mõju transpordiettevõtetele on keskmine. Vedajad peavad omandama võimekuse ise andmed kaluri infotehnoloogilise kliendirakenduse (edaspidi PERK) vahendusel esitada, seni on andmed PERK- i sisestanud selle ettevõtja esindaja, kelle vedajaga tegemist on. Paraneb järelevalve tõhusus ning seeläbi loodusressursside kaitse, sest andmed kala transpordi kohta saadetakse ette, mitte tagant järgi. Kavandatav muudatus: kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt 47) Luua tuleb kaalujate heakskiitmise süsteem ja koostada kaalujate nimekiri. Üldiselt on kohustus kala kaaluda sadamas, seejuures on lubatud erandid mujal kaalumiseks kui sadamas kui täidetakse 26 komisjoni rakendusmääruse nõudeid. Komisjoni kaalumise määruse eelnõu kohaselt tuleb kaalumisel täita teatud miinimumnõudeid sorteerimata kala (kilu-räime) lossimisel ning kala kaalumisel peale transporti ettevõttes. Seega rannapüügil ja räime kastmõrraga püügil saab tõenäoliselt jätkata olemasoleva režiimiga, kus kala kaalutakse lossimisel ja kaalumise eest vastutab kapten. Kaalujate heakskiitmine toimub kaptenite ja ettevõtete poolt kasutatavate kaalumissüsteemide vastavushindamisel. Millised saavad olema need nõuded, on praegu keeruline komisjoni rakendusmääruse eelnõu alusel hinnata, sest läbirääkimiste protsess on alles algusjärgus ning tõenäoliselt tehakse sellesse olulisi muudatusi. Sihtrühm: uued kaalumise nõuded puudutavad kapteneid ning suuremaid kilu-räime töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid (maksimaalselt 40—50 ettevõtjat, ilmselt oluliselt vähem). Mõju: keeruline hinnata, sest nõuded kehtestatakse rakendusmäärusega, mille arutelu on veel pooleli. Teada on, et kaalujate tunnustamine suurendab KeA töökoormust, sest ettevõtete puhul on vaja teha kohapeal vastavushindamine. Kavandatav muudatus: kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 13, 33, 51, 52 ja 60) 10. jaanuarist 2026. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõigile 12-meetrise kogupikkusega ja pikematele kalalaevadele. Erand 12—15-meetrise kogupikkusega kalalaevadele kaob. Eestis puudutab see nelja laeva, kellest ühel on jälgimissüsteem (edaspidi VMS) juba olemas. Kolme laeva puhul viiakse läbi kordusmõõtmised. 10. jaanuarist 2028. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima 9—12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 126 laeva. Samuti hakkab see nõue kehtima viiele alla 12-meetrise kogupikkusega aktiivpüünistega püüdvale laevale. 1. jaanuarist 2030. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõikidele kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 1931 laeva. Sihtrühm: järk-järgult kõik rannapüügilaevad, kokku 2166 laeva. Mõju: hetkel on keeruline hinnata kulusid antud muudatusele, kuna arutelud võimalike tehniliste lahenduste üle alles käivad. Asukoha jälgimise süsteemideks on võimalik saada toetust 85 protsendi ulatuses kuludest EMKVF meetmest „perioodi 2021-2027 kalapüügi investeeringutoetus“. Kavandatav muudatus: riikliku järelevalve erimeetmed ja riikliku järelevalve erisused (eelnõu § 1 punktid 48—50) KeA-le õiguse andmine kohaldada järelevalve käigus viibimise keeldu, suunata kalalaev sadamasse, kohaldada kontrolltehingut ning teostada isiku riiete ja esemete läbivaatus. Sihtrühm: KeA inspektorid. Mõju: eelnõu kohaselt laiendatakse KeA järelevalve meetmeid. Sellega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuna meetmeid rakendavad ametis olevad inspektorid. Vajadus võib olla inspektorite koolitamiseks uute meetmete rakendamisel. Kavandatud muudatused võimaldavad KeA-l senisest tõhusamalt teha järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle ja selline tegevus tõhusalt lõpetada. Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste nimekiri (eelnõu § 1 punktid 53 ja 54) 27 Uue tõsiste rikkumiste nimekirja kehtestamine, vana ja uue tõsiste rikkumiste nimekirja võrdlustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Sihtrühm: kogu kalandussektor, umbes 5000 inimest, KeA kalandusinspektorid, 38 inspektorit. Mõju: osade rikkumiste korral tuleb hakata jälgima lisakriteeriume, et hinnata kas tegu on tõsise rikkumisega või mitte. See suurendab mõnevõrra KeA töökoormust. Vajalik on inspektorite koolitamine näiteks tõsiste rikkumiste kriteeriumite rakendamiseks. Suureneda võib tõsiste rikkumiste arv, sest näiteks andmete lubatava erinevuse lävend on üsna madal ning kilu ja räime segapüügil väikeste kaaspüügi koguste hindamine on 2024. a juulist kehtima hakanud reeglite järgi võib osutuda keeruliseks. Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 9, 12, 16—21, 28, 55) Tõsiste rikkumiste eest merel punktisüsteemi kehtestamine kaptenitele ka kaluritele. Sihtrühm: umbes 2000 kalalaeva kaptenit ja kutselist kalurit. Mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Senine praktika kalalaevatunnistuse omanikele tõsiste rikkumiste eest punktide määramisel näitab, et aastas määratakse punktid umbes 10 laevale, kuid ühelegi laevale pole kogunenud nii palju punkte, et kalalaevatunnistus oleks peatatud. Samas on tõsiste rikkumiste nimekirja muudetud ja teatud rikkumistele on kehtestatud lävendid, mis võib rikkumiste arvu suurendada. Muudatuse rakendamisega suureneb mõnevõrra töökoormus KeA-l seoses lisanduvate ülesannetega vormistada tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punktide määramise otsuseid kaluritele ja kaptenitele. Vajalik on kutselise kalapüügi registrisse kaptenite nimekirja loomine, kuhu kantakse kaptenite punktid. PTA-l tuleb pidada kaptenite punktide arvestust, sellega seoses on ette näha PTA töökoormuse mõningane suurenemine. Samuti võib sõltuvalt toimepandud tõsiste rikkumiste arvust, kui neid koguneb ühe kaluri või kapteni kohta kalanduse kontrollimääruses toodud määral, suureneda vähesel määral PTA töökoormus, kui tuleb vormistada otsused kalapüügiloa kehtetuks tunnistamiseks. Kavandatav muudatus: kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt 56) Kalakahju hakatakse sisse nõudma haldusmenetluse raames mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Sihtrühm: KeA menetlejad, inspektorid ja kohtunikud. Mõju: kalakahju hüvitamiseks on esitatud 31 tsiviilhagi nii kriminaal- kui tsiviilasjades kokku aastatel 2022—2024. Muudatus vähendab oluliselt ametkondade, sealhulgas kohtute töökoormust ning ressursikulu, mis sellega kaasneb. Kavandatav muudatus: vastutuse sätted (eelnõu § 1 punktid 57—67) Väärteokoosseisude vastavusse viimine uue tõsiste rikkumiste nimekirjaga. Uue väärteokoosseisu kehtestamine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest. Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad, KeA inspektorid. Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see umbes 500 inimest aastas, lisaks 36 inspektorit. Mõju: maksimaalse võimaliku rahalisetrahvi määra tõstmine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste korral avaldab kindlasti preventiivset mõju. Samas ei ole pärast 28 maksimummäärade tõstmist karta, et neid hakatakse rohkem määrama. Rahatrahvi suuruse sidumine saadud kalapüügitoodete väärtusega võimaldab rikkuja rikkumise teel saadud kasust ilma jätta. Samas ei ole võimalik määrata ka väga kõrget rahatrahvi kui rikkumise teel saadud kasu on väike. Kavandatav muudatus: karistusregistri seaduse muutmine (eelnõu §2 punktid 1 ja 2) Juurdepääs karistusregistri arhiivile tõsiste rikkumiste eest karistuste määramisel korduvuse arvestamisel. Sihtrühm: KeA kalandusinspektorid, 38. Mõju: muudatusega ei kaasne lisakulusid riigiasutustele. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisest tulenevad kulud tarkvara arendustele. Seoses tundlike liikide kohta andmete esitamisega, kaluri kalapüügiloa andmise korra täpsustamisega, kalalaevatunnistuse elektroonse väljastamisega ning kutselise kalapüügi registrisse kaalujate ning kalurite ja kaptenite kohta täiendavate andmete kogumiseks on vajalik teha vastavad muudatused kutselise kalapüügi registris ning vajadusel registri rakendustes. Nende tööde rahaline maht on umbes 50 000 eurot ning need kulud kaetakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest. Harrastuskalapüügi andmete kogumise nõuete täitmiseks on vajalik infosüsteemi „TEHA“ arendada. Arenduse hinnanguline kulu on ca 40 000 eurot, mis kaetakse samuti „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest. Seaduse rakendamisest tulenevad kulud investeeringuteks ja uuringuteks. Seoses kalalaevade asukoha jälgimisega peavad olema laevad varustatud asukoha jälgimissüsteemiga hiljemalt 1. jaanuar 2030. a, maksumust on keeruline hinnata. Hetkel on hinna prognoos 300 eurot seadme kohta. 2025. a on merel kalalaevaregistris 2166 alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaeva, kellele nõue kohaldub, käimas on kalalaevaregistri ülevaatus, tõenäoliselt on aktiivseid kalalaevu oluliselt vähem. Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Odavamaks alternatiiviks on kalalaeva asukoha jälgimist teostada veebirakenduse kaudu. Sellisel juhul ei peaks eraldi seadmeid soetama, piisaks PERK seadmest. Alates 2027.a tuleb harrastuskalapüügis teatud liikide kohta esitada andmeid iga-aastaselt, selleks tuleb läbi viia harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Kulud on võimalik katta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalandusandmete kogumise toetus“ vahenditest. 7. Rakendusaktid Kavandatud muudatuste tõttu on muutunud järgmiste rakendusaktide volitusnormid:  Vabariigi Valitsuse 17.novembri 2017. a määrus nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise 29  ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“;  keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“;  keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“;  Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“. Kõigi muudetavate ja uute rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4. Lisaks muudetakse järgmisi rakendusakte:  maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“;  Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“;  Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 10. jaanuaril.2026. a. Seaduse § 1 punkt 8 jõustub 10. jaanuaril 2028. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Justiits- ja digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja huvirühmadele - Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalurite liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse Fond ja Kalastusklubide Liit. 30 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0981 - kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7db91de8-396d-4d93-a213-36749d536c1d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7db91de8-396d-4d93-a213-36749d536c1d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main