Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 heakskiitmine

Haridus- ja Teadusministeerium 10.09.2025 nr 1-4/25/4008 Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõu Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 heakskiitmine“ eelnõu ja liiklusohutusprogrammi 2026-2035 aastate 2026-2029 elluviimiskava. Perioodi 2026-2029 elluviimiskava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis peale tervikteksti heakskiitmist Vabariigi Valitsuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: Lisa 1 – Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Lisa 2 – Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõu ja seletuskiri Lisa 3 – Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 aastate 2026-2029 elluviimiskava Lisaadressaadid: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium , Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit Mait Klein, 625 6379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 19.08.2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2025. a Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 heakskiitmine Liiklusseaduse § 3 lõike 1 ja § 5 alusel ning kooskõlas Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 sõlmitud koalitsioonileppe 2025-2027 punktiga 326 „Et oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid, võtame vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille prioriteediks on targem järelevalve, turvalisemad teed ja liikluskäitumise muutused“ kiita heaks „Liiklusohutusprogramm 2026–2035“. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 Kavand: 17.06.2025  LOP35 EELNÕU Sissejuhatus.................................................................................................................................. 2 Infograafiline üksleht..................................................................................................................... 3 1. Arengukava strateegiline raamistik .......................................................................................... 3 2. Liiklusohutusprogrammi eesmärk ........................................................................................... 4 2.1. Strateegiline eesmärk ja alaeesmärgid............................................................................ 4 2.2. Strateegilise eesmärgi ja alaeesmärkide seos Euroopa arengusuundadega ....................... 5 2.3. Liiklusohutusprogrammi tulemusnäitajad ....................................................................... 5 3. Liiklusohutusprogrammi põhimõtted ...................................................................................... 6 3.1. Ohutu liiklussüsteem..................................................................................................... 6 3.2. Ohutu liiklussüsteemi osad ............................................................................................ 7 4. Liiklusohutusprogrammi tegevussuunad.................................................................................. 9 4.1. Ohutu tee ..................................................................................................................... 9 4.2. Ohutu sõiduk ...............................................................................................................11 4.3. Ohutu kiirus.................................................................................................................13 4.4. Ohutu liikleja ...............................................................................................................14 4.5. Ohutu töösõit ..............................................................................................................23 4.6. Kiire ja tõhus õnnetusejärgne abi ..................................................................................24 4.7. Liiklusohutuse andmepõhine juhtimine .........................................................................25 4.8. Kogukonna kaasamine liiklusohutusse ...........................................................................25 5. Liiklusohutusprogrammi elluviimise mõjud .............................................................................26 6. Liiklusohutusprogrammi juhtimiskorraldus .............................................................................28 1  LOP35 EELNÕU Sissejuhatus Liiklusohutusprogrammi keskne siht on järjepidevalt vähendada inimeste liiklusõnnetuses hukkumist ja raskesti vigastada saamist. Programmi koostamine tuleneb liiklusseaduse § 5 sätestatust. Liiklusohutusprogramm 2026 – 2035 (edaspidi LOP35) on eelmise samanimelise programmi jätk, mis seab liiklusohutuse sihid järgnevaks kümneks aastaks. Programmi põhifookuses on hukkunute ja raskesti vigastada saanutega liiklusõnnetuste vähendamine, et 2050. aastaks saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. Aastaks 2035 soovime kolme aasta keskmisena vähendada liiklussurmade arvu 22 inimeseni ning raskesti vigastatute arvu 272 inimeseni. Iga inimese liikluses hukkumist ja raskesti vigastada saamist tuleb ja saab vältida. Püstitatud eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kui terviku pühendumist, kus vastutus lasub nii igal üksikliiklejal kui ka riigil oma pädevusvaldkonnas . Pidades silmas eesseisvaid väljakutseid, on oluline teadvustada liiklusohutuse laiemat tähendust ja mõju kõigile inimestele. Liiklusohutuse väärtus avaldub inimeste elu ja tervise kaitsmise, ühiskonna heaolu, keskkonna kaitsmise, tehnoloogia arengu ja õigussüsteemi toimimise kaudu. Programmi prioriteedid on vähekaitstud liiklejad, käitumisharjumuste muutmine ja jätkusuutliku liikluskultuuri tõus, kõrge riskitasemega olemasoleva taristu ajakohastamine ja sellel liiklemise kõigile ohutumaks ja ligipääsetavaks muutmine ning uute liikumisviiside ohutu integreerimine olemasolevasse liikumisruumi. Peame toime tulema ühiskonna vananemisega seotud muutustega, uute tehnoloogiliste suundumuste ja jagamismajanduse plahvatusliku arenguga kaasnevaga. Eesmärki ei ole võimalik saavutada ühe meetmega, vaid selleks on vaja laia valikut meetmetest ja tegevustest. Keskseteks tegevusteks saavad olema ohutu sõidukiiruse saavutamine, alkoholi- ja uimastite mõju all juhtimise vähendamine, sõidu ajal tähelepanu hajutavate tegevuste vältimine ning et inimesed hakkaksid ka liikluses järgima neid väärtusi, mida me ühiselt tähtsaks peame. Programm toetub Eesti pikaajalistele eesmärkidele, Euroopa Liidu suundadele ja rahvusvahelistele kokkulepetele ning rõhutab koostöö olulisust – nii riigi, omavalitsuste, kogukondade kui igaühe tasandil. LOP35 hõlmab ministeeriumide, ametite ja omavalitsuste liiklusohutusega puutumuses olevaid ülesandeid. Programmi elluviimist juhib Kliimaministeerium. 2  LOP35 EELNÕU Infograafiline üksleht Infograafiline üksleht kujundatakse ja lisatakse kinnitatud terviktekstile. 1. Arengukava strateegiline raamistik Programmi väljatöötamiseks ja elluviimiseks on olulised järgmised Euroopa Liidu ja siseriiklikud seisukohad ning valdkondlikud arengukavad ning muud riiklikud dokumendid. Rahvusvahelised: 1. Euroopa Komisjoni teatis „LIIKUVUS EUROOPAS. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“1 2. Valletta deklaratsioon2 3. 2020. aasta säästva ja aruka liikuvuse strateegia3 4. Liiklusohutuspoliitika raamistik aastateks 2021-20304 5. Euroopa Komisjoni liiklusohutuse pakett 5 6. Euroopa Parlamendi resolutsioon EL-i linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta6 Siseriiklikud seisukohad ja valdkondliku arengukavad: 1. Eesti 2035 2. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 4. Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 5. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 6. Riigikaitse arengukava 2022-2030 7. Sidusa Eesti arengukava 2030 8. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 9. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 10. Üleriigiline planeering „Eesti 2050” (koostamisel) Muud dokumendid: 1. Riigikontrolli „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel“ auditiaruanne 2. Eesti rattastrateegia 2035 (koostamisel) 3. Eesti tänavagiid (koostamisel) 1 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0293 2 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9994-2017-INIT/et/pdf 3 https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/mobility-strategy_en 4 https://transport.ec.europa.eu/system/files/2021-10/SWD2190283.pdf 5 https://transport.ec.europa.eu/news/european-commission-proposes-updated-requirements-driving-licences-and-better- cross-border-2023-03-01_en 6 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0130_ET.pdf 3  LOP35 EELNÕU 2. Liiklusohutusprogrammi eesmärk 2.1. Strateegiline eesmärk ja alaeesmärgid Liiklusohutusprogrammi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2033-2035 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 22 inimese ja raskesti vigastatute 7 arv ei ületaks kolme aasta keskmise väärtustena 272 inimest aastas. Perioodi 2026 - 2035 eesmärgid põhinevad pikaajalisel strateegilisel eesmärgil, et aastaks 2050 saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. Lisaks strateegilisele eesmärgile näeb programm ette kaks laste ja linnalise liikluse ohutusega seotud väärtuspõhist alaeesmärki. 1. Alaeesmärk rõhuasetusega laste liiklusohutusele. Alla 16-aastaste laste liiklussurmade viimine 2035. aastaks nullini. 2. Alaeesmärk rõhuasetusega liiklusohutusele asulates. Asulaliikluses hukkunud jalakäijate arvu viimine 2035. aastaks nullini. Liikluses hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamiseks strateegilise eesmärgi po ole liikumiseks on arvväärtused kolme aasta keskmistena8 välja toodud joonisel 1. Joonis 1. Liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamise kolme aasta keskmised arvväärtused Kliimaministeeriumi tsitaat: Eesti ei vaja (tingimata) ambitsioonikaid tulemusnäitajaid, vaid väärtuspõhiseid strateegilisi sihte. 7 Raskesti vigastatuks loetakse isikut, kes viibis haiglaravil üle 24-tunni. 8 2025. aasta hukkunute ja raskesti vigastatute arvuna kasutati prognoositud väärtusi. 4  LOP35 EELNÕU 2.2. Strateegilise eesmärgi ja alaeesmärkide seos Euroopa arengusuundadega 2017. aasta märtsis vastu võetud Valletta deklaratsioonis liiklusohutuse kohta võtsid EL-i liikmesriikide valitsused kohustuse vähendada liiklusõnnetuses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu. Komisjoni kutsuti üles „valmistama 2020. aastale järgnevaks kümnendiks ette uus liiklusohutuse poliitikaraamistik, sealhulgas hindama liiklusohutuse vallas saavutatud tulemusi, võttes arvesse käesolevas deklaratsioonis seatud sihte ja eesmärke“. Riigid kohustusid seadma eesmärgiks vähendada raskesti vigastatute arvu EL-is 2030. aastaks poole võrra võrreldes 2020. aasta näitajatega. 2018. aastal seadis EL eesmärgi9 vähendada liiklussurmade ja raskesti vigastuste arvu poole võrra ning jõuda 2050. aastaks nulli lähedale. Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid eesmärgid heaks. Nende eesmärkide saavutamiseks tugines komisjon oma liiklusohutuspoliitikas EL-i nn ohutu liiklussüsteemi põhimõttele (ingl. Safe System approach). EL-i uus õigusraamistik hõlmab nii liikmesriikidele suunatud siduvaid õigusakte kui ka soovitusi. Selle esmane eesmärk on tegeleda õnnetuste põhjustega terviklikumalt, luues kaitsekihid, millega tagatakse, et juhul, kui üks turvalisust loov komponent ei toimi, korvab selle teine. Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad (2021) seab liiklusohutuse kontekstis prioriteediks vähemkaitstud liiklejate 10 hukkumise ja raskesti vigastada saamise vähendamise. 2.3. Liiklusohutusprogrammi tulemusnäitajad Liiklusohutuse tulemusnäitajate kasutamine võimaldab hinnata rakendatavate meetmete tulemuslikkust ja jälgida arengut LOP35 seatud eesmärkide suunas. Tulemusnäitajad aitavad paremini mõista liiklusohutust mõjutavaid tegureid, toetada tõenduspõhiste tegevuste rakendamist ja suunata ressursse valdkondadesse, kus riskid on kõrgemad, senised arengud ei ole piisavad või mõju on kõige suurem. Aastatel 2026–2035 kasutatakse tabelis 1 toodud näitajaid11. Selline „põhjus-tagajärg“ loogika aitab nihutada fookuse üksnes tagajärgedelt – nagu hukkunud ja raskesti vigastatud – õnnetuste tekke põhjustele. Liiklusohutuse tulemusnäitajate perioodiline seire aitab mõista, mida tuleb mõjutada kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Tabel 1. Liiklusohutusprogrammi tulemusnäitajad Tegevussuund Märksõna Tulemusnäitaja Piirkiirust järgivate mootorsõidukijuhtide osakaal Kiirus Kiirusjärelevalve (mehitatud + automaatne) maht Automaatse järelevalvega varustatud mõõtepunktide arv Ohutu liikleja Sõidukit vaid kainelt juhtinute osakaal Kainus Kainete juhtide osakaal kõigist liiklusjärelevalve käigus kontrollitutest Tähele- Mobiiltelefoni mitte kasutavate sõidukijuhtide osakaal panelikkus 9 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0293 10 Jalakäija, jalgrattur, kergliikuri- ja pisimopeedi juht, mootorrattur. 11 Tabelis on esitatud kasutatavate tulemusnäitajate koondnimekiri. Algtasemed fikseeritakse 2026. aastal 2025. aasta tulemuste põhjal. 5  LOP35 EELNÕU Reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale teed andvate sõidukijuhtide osakaal Hoolivus Maanteel jalgratturiga ohutut külgvahet pidavate sõidukijuhtide osakaal Keelavat foorituld järgivate sõidukijuhtide osakaal Raudteeülesõidukohal punast foorituld / tõkkepuu asendit Seaduskuulekus järgivate sõidukijuhtide osakaal Punast foorituld järgivate jalakäijate osakaal Turvavöö või laste turvavarustuse kasutajate osakaal Jalgratast või mikrosõidukit12 juhtides kiivrit kandvate täiskasvanute osakaal Turvavarustus Jalgratast või mikrosõidukit juhtides kiivrit kandvate laste osakaal Jalgratta ja mikrosõidukiga sõites tulede olemasolu ja nende kasutajate osakaal Pimeda ajal helkurit kandvate jalakäijate osakaal Ohutu kiirus Kiirus Ohutute piirkiirustega teede ja tänavate osakaal Mootorsõidukite läbisõidu osakaal teedel, mis vastavad sätestatud ohutustasemele Hea ohutustasemega jalakäijate ülekäigukohtade osakaal Ohutu tee Taristu Hea ohutustasemega kooli ümbruste osakaal Dünaamilise liiklusjuhtimise lahendusega kaetud teedevõrgu pikkus Tõkkepuuga varustatud raudteeületuskohtade osakaal Esmaregistreeritud mootorsõidukite osakaal, mis vastavad Ohutu sõiduk Sõiduk sätestatud ohutuskünnisele13 Liiklusohutuse juhtimise standardiga ISO 39001 sertifitseeritud Ohutu töösõit Ohutus-kultuur ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide arv Kiire ja tõhus abi pärast Hädaabi Hädaabikõnest päästeteenistuse õnnetuskohale saabumise aeg õnnetust Liiklusohutuse Raskesti vigastatud on jooksvalt juhtumi põhiselt eristatavad andmepõhine Andmed kõikidest vigastatutest juhtimine Kogukonna kaasamine Kogukond Kogukonna kaasamisele suunatud vabakonna projektide arv aastas liiklusohutusse 3. Liiklusohutusprogrammi põhimõtted 3.1. Ohutu liiklussüsteem Traditsiooniline liiklusohutuse käsitlus keskendub liikluskultuurile ja inimeste hoolivamale käitumisele. Ohutu liiklussüsteemi aluseks on andestav lähenemine, mis tunnistab inimlikku ekslikkust ja seab 12 Mikrosõiduk on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (kergliikur), tasakaaluliikur ja pisimopeed. Välistatud ei ole, et siia lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mille veosüsteem vastab eelnimetatud vahenditele kehtestatud nõuetele. 13 Uute registreeritud sõiduautode osakaal, mille EuroNCAP ohutushinnang on sama või üle kokkulepitud taseme (4+). 6  LOP35 EELNÕU eesmärgiks, et ükski liiklusõnnetus ei lõpeks surma või raske vigastusega. Selleks tuleb kujundada n-ö andestav liiklussüsteem, mis suudab eksimusi taluda. Ohutu liiklussüsteem põhineb kuuel aluspõhimõttel: • Liikluses surma või raskesti vigastada saamine ei ole aktsepteeritav, s.t nullsallivus liiklussurmade ja raskete vigastuste suhtes. Liiklejatel on õigus liigelda ohutult. • Inimesed teevad vigu, mis võivad viia liiklusõnnetusteni. Liiklussüsteem peab olema kujundatud selliselt, et inimlikud eksimused ei viiks traagiliste tagajärgedeni. • Inimkeha on haavatav, liiklussüsteem peab arvestama inimese piiratud võimetega taluda liiklusõnnetuses tekkivaid jõude. • Risk on ennetatav, s.t. eesmärk on ennetada surmaga või raskesti vigastatuga lõppevaid liiklusõnnetusi. Ohutus liiklussüsteemis tuvastatakse ja kõrvaldatakse potentsiaalsed ohud juba enne, kui need põhjustavad raskeid liiklusõnnetusi. • Liiklusohutus on ühine vastutus, s.t. vastutus ohutu liiklussüsteemi eest on jagatud poliitikakujundajate, avaliku sektori, teeomanike, liiklejate ja teenusepakkujate vahel. Iga liikleja on kohustatud käituma liikluses hoolikalt ning järgima kehtivaid liiklusreegleid. • Ohutus on mitmekihiline. See tagab ohutuse ka siis, kui üks süsteemi võtmekomponent veab alt. Ohutus liiklussüsteemis toimivad kõik komponendid samal ajal. Need peavad toimima kooskõlas, et saavutada suurem koondmõju ning tagada liiklejate kaitse ka juhul, kui mõni süsteemi osa ei toimi ootuspäraselt. Eesti liiklusohutus vajab uut kvaliteedihüpet. Lähtudes ohutust liiklussüsteemist, võimaldab see liikuda reaktiivsest tegutsemisest ennetava, tervikliku ja pikaajalise visiooni suunas. See loob raamistiku, mis aitab vähendada hukkunute ja raskesti vigastatute arvu, toetada säästvat liikumist, parandada elukeskkonda ning jõuda lähemale nullvisiooni põhimõtetele. 3.2. Ohutu liiklussüsteemi osad Ohutu liiklussüsteem, mille suunas liiklusohutusprogrammi raames tuleb järjekindlalt liikuda, koosneb kuuest omavahel seotud komponendist: 1. Ohutu ja säästlik ruumiline planeerimine 1.1. Ruumiline planeerimine põhineb elukeskkonna parendamise põhimõttel, sh ka riskide ennetamisel ja ärahoidmisel. 1.2. Ohutus saab alguse kõiki liikumisviise arvestavast ruumilisest planeerimisest. 1.3. Säästlik ja multimodaalne terviklik liikuvussüsteem peab olema igas elemendis ohutu selle kasutajale vanusest ja erivajadustest sõltumata. 2. Ohutu taristu 1.1. Taristu kavandamise, ehitamise ja haldamise standardid arvestavad kõikide liiklejate ohutus- ja liikuvusvajadusega. Modaalnihke suunamisel tuleb kõigepealt arvestada ohutusega. 1.2. Taristu kavandamine ja haldus arvestab liiklejate haavatavusega. 1.3. Taristu haldamisega tegelevate partnerite rollid on selgelt määratletud. 1.4. Liiklejate liikide eraldatuse vajadus peab lähtuma ohutuse tagamise nõuetest. 1.5. Taristu peab ennetama liiklejate eksimusi. 3. Ohutu kiirus 1.1. Piirkiirused arvestavad inimkeha haavatavust, et inimesel mõjuvad kokkupõrkejõud jääksid allapoole inimkeha taluvuspiiri. 7  LOP35 EELNÕU 1.2. Kiirusepiirangud on põhjendatud, usaldusväärsed ja liiklejatele arusaadavad. 1.3. Taristu lahendused, liiklusjärelevalve, juhtide teadlikkuse tõstmine ja nüüdisaegsed sõidukite tehnoloogiad toetavad sätestatud kiiruspiiranguid. 4. Ohutu sõiduk 1.1. Liikluses kasutatavad sõidukid, sh nende ohutusfunktsioonid peavad vastama registreerimise, kindlustamise ja perioodilise tehnoülevaatuse nõuetele. 1.2. Mootorsõidukid on varustatud aktiivsete ja passiivsete ohutussüsteemidega, mis kaitsevad sõidukikasutajaid ja vähemkaitstud kaasliiklejaid. 1.3. Mikrosõidukitele 14 ja innovaatilistele sõidukitele kehtivad ohutusstandardid. 5. Ohutu liikleja 1.1. Liiklejate eksimusi ennetatakse, pakkudes neile süsteemset liiklusharidust ja selget teavet kehtivate nõuete kohta. 1.2. Liiklejate käitumine püsib turvalistes piirides tänu kooskõlaliselt toimivale seadusandlusele, teadmistele, hoiakutele, järelevalvele, taristule, sõidukitehnoloogiale ja liiklejate endi tegevusele. 1.3. Transpordiettevõtted ja ametiasutused (sh era- ja avaliku sektori sõidukipargi haldajad) vastutavad selle eest, et nende sõidukijuhid järgiksid kehtivaid liiklusreegleid. 1.4. Liiklejad kasutavad enda kaitseks asjakohast turvavarustust. 6. Õnnetusejärgne abi 1.1. Liiklejate esmaabi oskused. 1.2. Koordineeritud ja kiire meditsiiniline reageerimine ja liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimine. 1.3. Sobiv varustus ja vastavasisuline väljaõpe kiirabil, haiglatel ja taastusravi teenusepakkujatel. Joonis 2. Ohutu liiklussüsteem Iga inimese liikluses hukkumist ja raskesti vigastada saamist tuleb ja saab vältida. See on igaühe vastutus liikluses tegutsemisel ning riigi roll liikluse korraldamisel. Eesti liiklus muutub pidevalt ja järgneva kümnendi jooksul võivad muutused olla väga drastilised, eriti seoses uute tehnoloogiate kiire 14 Mikrosõiduk on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (kergliikur), tasakaaluliikur ja pisimopeed. Välistatud ei ole, et siia lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mille veosüsteem vastab eelnimetatud vahendi tele kehtestatud nõuetele. 8  LOP35 EELNÕU tulekuga. Kõiki tulevikumuutusi ei ole võimalik ennustada, siiski ei tohiks liikluses ükski inimene saada surma või raskesti vigastada olukorras, kui ohutult käituv liikleja kasutab ohutut sõidukit ja liigub ohututel kiirustel mööda ohutuid teid. 4. Liiklusohutusprogrammi tegevussuunad Tõhus ja ohutu transpordisüsteem eeldab kõigilt vastutustundlikku ja arvestavat osalemist. Liiklus erinevatel teedel ühendab endas auto-, jalg- ja mootorratta-, mikrosõiduki juhtimise ning jalgsi liikumise. Liiklejate vahel on suured erinevused nii kiirustes kui ka liikumiseks vajaliku ruumi mõõtmetes ja massides. Need aspektid muutuvad üha olulisemaks, eriti üha keerulisemate liiklusolukordade taustal, kus kasutusele võetakse uued liikuvuse vormid ja samal ajal on kasutusel erineva automatiseerimise tasemega sõidukid. Ohtlikud olukorrad tekivad eelkõige siis, kui kiirused on suured ja erinevate liiklejate teed lõikuvad, aga ka siis, kui ühele teeosale on koondatud erineva massi ja kiirusega liikuvad liiklejad. 4.1. Ohutu tee Liikluskeskkonna senine kujundamise protsess ei ole toiminud terviklikuna ja sarnastele eesmärkidele tuginevalt, mis võimaldaks saavutada olukorra, kus taristulahendused oleksid kõigile liiklejagruppidele ühteviisi arusaadavad, aktsepteeritavad ja lõpptulemusena – ohutud. Probleem peitub tagasihoidlikus valdkondadevahelises koostöös ja liiklusohutuse ebapiisavas prioriseerimises. Tervikliku ja ohutu liiklussüsteemi saavutamiseks on vajalik süsteemne lähenemine kõigis planeerimise, projekteerimise, rajamise ja korrashoiu etappides. Ohutu maakasutus, planeerimine, projekteerimine Planeerimis- ja projekteerimistegevuses tuleb senisest järjekindlamalt lähtuda nüüdisaegsetest15 ohutu liiklussüsteemi kujundamise põhimõtetest. Ohutus tuleb integreerida ruumilise planeerimise varasesse faasi, et vähendada vajadust hilisemate leevendusmeetmete järele. Kõigis planeeringutes ja projekteerimistegevustes on vajalik kohaldada liiklusohutuse hindamise tööriistu 16 ning ilmnenud puudused tuleb kõrvaldada kõige tõhusamal moel. Planeerimise ja projekteerimise faasis vajab senisest enam tähelepanu kliimamuutustest tulenev ja säästvaid liikumisviise soodustava liikumiskeskkonna arendamine. Eelistada tuleb taristulahendusi, mis võimaldavad eri liikumisviiside füüsilist eraldamist ja vähendavad konfliktikohti. Liikluse rahustamise terviklahendused ning vähekaitstud liiklejate turvalisuse tõstmine peavad olema projektlahenduste olulised kriteeriumid. Liikumisruumi parameetrite ja kvaliteedi hindamine peab tuginema konkreetse konteksti vajadustele, tagades kas ohutu koosliikumise või funktsionaalse eraldatuse. Täiendavat tähelepanu vajavad teeäärsed alad ning nähtavuse tagamine. Asula ja selle lähipiirkond Asula piirkondade kiire ja hajus laienemine suurendab liiklusohutuse riske. Kasvanud on vajadus kooskõlastada ruumikasutus, liikluskorraldus ja ohutus. Linnapiirkondades sh asulaid läbivatel riigiteedel, kus ruum on piiratud ja liiklejate liikumisviisid erinevad, tuleb rakendada lahendusi, mis lähtuvad kõige kaitsetumate liiklejate vajadustest. 15 https://road-safety.transport.ec.europa.eu/document/download/b41a6def-25f2-41e0-a91a- 6df965d20435_en?filename=Road_Safety_Thematic_Report_Safe_System_Approach_2023.pdf 16 Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ja liiklusohutuse auditeerimine . 9  LOP35 EELNÕU Täiendavat tähelepanu vajavad linnade äärealad ja asulatega piirnevad maanteelõigud, kus jalgsi ja rattaga liiklejad on sunnitud teed jagama mootorsõidukitega. Sellistes piirkondades tuleb rakendada madalamaid piirkiirusi ja tagada nende sujuv üleminek. Kiiruse muutuvuse sujuvus tuleb tagada ka asula sees ühtsena toimivatel teeosadel, arvestades liiklejate koosseisu, erinevat võimekust, liikumise kiirust ja eraldatuse taset. Liikluskeskkonna kujundamisel tuleb arvestada eri vanuse ja võimekusega liiklejate liikumiskiirust, vajadusi ja liikumisviise. Liikluskorraldus ja intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) Liikluskorraldus peab olema intuitiivne, keskkonda sobituv ja eksimisruumi vähendav. Liikluskeskkonna ja liikluskorralduse kooskõla, sh kiirusrežiim, peab toetama ohutust ning vähendama liiklusest tulenevat stressi. Samuti tuleb tagada ohutus ka ajutistes liikluskorralduse olukordades, sh ehitusobjektidel. Tulevikku suunatud liikluskorraldus peab arvestama arenevate sõidukitehnoloogiatega, mis tugineb suurel määral olemasoleval füüsilisel taristul. Suure liiklussagedusega teedel ja linnatänavatel tuleb rakendada dünaamilist liikluskorraldust – reaalajas teavitamine, kiirusrežiimi muutmine ja liikluse ümbersuunamine. Need lahendused vajavad kohaldamist ka jalgrataste ja mikrosõidukite kasutajatele. ITS-lahenduste rakendamine aitab muuta liiklemise sujuvamaks, ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks. Samuti soodustavad need erinevate liikumisviiside koostoimimist ning hõlbustavad andmevahetust sõidukite ja taristu vahel. Teede korrashoid Teede vastavus seisundinõuetele tagatakse teede korrashoiuga. See peab hõlmama kõiki ehitusseadustikust tulenevaid tee komponente, sh jalgratta ja jalgteid ning liiklemiseks kasutatavaid rajatisi, ja arvestama liiklejate eripära. Seisundinõuded peavad olema ajakohased ning arvestama muutuvaid ilmastiku- ja liiklusolusid ning sõidukite arengut. Korrashoiu eesmärk on ennetada liiklusõnnetusi ning vähendada nende tagajärgede raskust. Kliimamuutustega kohanemine on teeliikluses ohutuse tagamiseks hädavajalik. Sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused nõuavad reaalajas seiresüsteeme, mis automaatselt või ennetavalt reageerivad. Prognoosimismudelite arendamine ning nende põhine otsustusprotsess on kriitilise tähtsusega. Tingimused ohutuks liiklemiseks eelkõige tugi-, kõrval- ja kohalikel maanteedel võivad halveneda. Juhul kui eelarvelised piirangud ei võimalda tagada teede seisundinõuetele vastavust, tuleb rakendada liikluspiiranguid, mis tagavad ohutuse. Samatasandilised raudteeületuskohad Rongiliikluse intensiivistumine ja sõidukiiruste kasv avalikel raudteedel toob kaasa vajaduse olemasolevate ületuskohtade – nii ülesõitude kui ülekäikude – süsteemseks hindamiseks ja täiendavate ohutusmeetmete rakendamiseks. Ohutu raudteeületus peab olema tagatud kõigil ületuskohtadel sõltumata sellest, kas konkreetsel lõigul rongide kiirus tõuseb või mitte. Raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatel lasub kohustus suurendada ülesõitude ohutust, lisades olemasolevatele automaatsetele foorisignalisatsioonisüsteemidele tõkkepuud või kasutades alternatiivina teetõkkeid, mis takistavad sõiduki liikumise raudteele. Samuti tuleb rakendada vajalikke tehnilisi lahendusi ülekäikudel ohutuse tagamiseks. Kõrgema riski korral tuleb kaaluda eritasandiliste ületuskohtade rajamist. 10  LOP35 EELNÕU Kohad, kus pidevalt raudteed ületatakse väljaspool ametlikke ülekäigukohti, tuleb tõkestada aiaga. Täiendava ohutuse tagamiseks tuleb teeomanikel kehtestada raudteeülesõitudele lähenemisel ohutu sõidukiirus, mis arvestaks nähtavustingimusi ja vajalikku peatumisteekonda. Raudteeülesõidule lähenedes peab juht lisaks taristu valdaja pakutavatele turvalahendustele ka ise veenduma raudtee ületamise ohutuses. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti tsitaat: Ka raudteeületuskohtades, kus rongide kiirus ei tõuse peab olema tagatud ohutu raudtee ületamine liiklejatele. Maismaa suurulukid ja liiklusohutus Maismaa suurulukitega seotud liiklusõnnetused kujutavad endast olulist liiklusohutusriski, mis võib viia nii varalise kahju kui ka inimkannatanuga liiklusõnnetuseni. 2+2 ja 2+1 ristlõikega maanteede ehitamisel on õnnetusriski vähendatud ulukitõkete ja eritasandiliste ökoduktide ja samatasandiliste tarakatkestuste abil. Uuringud on siiski näidanud, et samatasandilised tarakatkestused ei ole sobivad lahendused suure liikluskoormuse ja kõrge piirkiirusega teelõikudel – hinnanguliselt kasutab neid edukalt vaid umbes 50% ulukitest, ülejäänud kas katkestavad teeületuse või loobuvad sellest. Lisaks näitavad kiirusandmed, et juhid ei pea tarakatkestustes kehtestatud piirkiirusest kinni, vähendades lahenduse tõhusust. Tulevikutegevused hõlmavad ulukiohtlike piirkondade ja teelõikude kaardistamist, olemasolevate ohutusmeetmete toimivuse hindamist ning uute TEN-T teede projekteerimisel liiklusohutuse ja eluslooduse arvestamist – eeskätt tarastamise ja ulukitele sobilike eritasandiliste läbipääsude rajamise abil. 4.2. Ohutu sõiduk Eesmärk on kasvatada ohutumate sõidukite osakaalu ja arvestada isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuga seotud arengutega. Tähelepanu keskmesse tõuseb kõikide sõidukite tehnilise seisukorra ja turvalisusnõuete kontroll. Uued tehnoloogiad muudavad põhjalikult liikuvusmaastikku. Tavapärased transpordiettevõtluse mudelid ja tegevusalad peavad arvestama, et nende kõrvale kerkivad uued liikuvusteenused. Aktiivsed ja passiivsed juhiabisüsteemid pakuvad endiselt märkimisväärset liiklusohutuse potentsiaali. Sõidukid saavad tänu automatiseeritud süsteemide ja seadmete olemasolule aina rohkem ülesandeid üle võtta ja juhti toetada. Lisaks suureneb sõidukite ligipääs teisi liiklejaid ja keskkonda puudutavale teabele. Turule jõuab üha enam automatiseeritud ja ühendatud sõidukeid, mis muudavad põhjalikult seda, kuidas liiklejad tulevikus liikuvusest kasu saavad. Kui ise- ja kaugjuhitavatele sõidukitele on kehtestatud kindel õigusraamistik, muutuvad need turvalisemaks ja kergemini kättesaadavamaks. Tehnika areng, eeskätt ühenduvuse ja automatiseerituse vallas, loob uusi võimalusi inimliku vea kõrvaldamiseks või korvamiseks ning üleminek isejuhtivatele sõidukitele peaks pikema aja vältel tõenäoliselt tagama hukkunute ja raskesti vigastatutega liiklusõnnetuste vähenemise. See võib kaasa tuua uusi ajutisi liiklusohutusriske, aga ka uusi võimalusi riskide vähendamiseks. Oluline on kogu perioodi vältel olukorda seirata ja vajadusel olla valmis rakendama asjakohaseid leevendusmeetmeid. Transporditehnoloogia ja automaatika arendamisel on lisaks liiklusohutusele oluline arvestada ka küberturvalisusega. Internetis ja seadmetes kogutakse ja töödeldakse rohkem teavet kui kunagi varem. Info kriitilisus kasvab ning sidevõrkude, transpordisüsteemi ja transpordivahendite vastastikune 11  LOP35 EELNÕU sõltuvus suureneb. Küberturvalisusel saab liiklusohutuses olema oluline roll ja mõju sellele ei tohi kuidagi alahinnata. Näeme infoühiskonnateenuse vahendusel osutatava taksoteenuse ja lühirendi populaarsuse kasvu. Üha enam inimesi kaalub ja kasutab jagatud/renditud sõidukeid oma transpordivajaduste täitmiseks. Peame arvestama ja toime tulema kaasnevate uute riskide ja võimalustega. Lähiaeg võib tuua Eesti teedele suure veovõimega kaubaveokid, mis on raskemad või pikemad (või mõlemat) kui seni kasutatavad sõidukid. Euroopa moodulsüsteemis on nende pikkus praegu 25,25 meetrit ja/või täismass 50–60 tonni. Nendele sõidukitele on viimastel aastatel paljudes riikides antud kasutusluba, samas on Euroopa Transpordiohutuse Nõukogu ETSC juhtinud tähelepanu 17 kaasnevatele võimalikele riskidele. Peame olema valmis neile viivitamata täiendavate regulatsioonidega reageerima. Olemasolevate mikrosõidukite tehnonõudeid ja kasutuse piiranguid tuleb vajadusel täiendada. Peame olema valmis kehtestama tingimused uute mikrosõidukite liiklusesse lubamiseks. Ohutuse tagamiseks on oluline, et mootorsõiduki omanikud ja kasutajad jälgiksid regulaarselt oma sõiduki nõuetel vastavaust (rehvid, tuled, klaasid jne) ka tehnoülevaatuse vahelisel ajal. 4.3. Ohutu kiirus LOP35 prioriteet on saavutada liikluses ohutu kiirus taristulahenduse ja/või järelevalve kaudu, et võimalikult vältida liiklussurmasid ja raskeid vigastusi. LOP35 käsitleb ohtlikku kiirust kui kehtestatud piirkiiruse ületamist või sõitmist liiklustingimuste või halva nähtavuse puhul liiga kiiresti, olenemata kehtestatud piirkiirusest. Sõidukiirus on kriitiline liiklusohutust mõjutav tegur, sest: • Paljud juhid peavad normaalseks piirkiiruse ületamist isegi siis, kui piirkiirusega sõitmine ei ole kooskõlas reaalsete liiklustingimustega. Lubatud sõidukiiruse ületamine on kõige enam registreeritud liiklusreeglite rikkumine. • Kiirus mõjutab liiklusõnnetuse esinemist ja raskust. Suurem sõidukiirus vähendab igaühe võimet vigu vältida või neist taastuda. • Enamik meie praegustest kiiruspiirangutest ei vasta tegelikele teeoludele ja ohutuse nõuetele. Baaskiirus on vastava teetüübi arvestuslik ohutu üldine kiirus, millega tuleb teetaristu planeerimisel arvestada. Baaskiirust võib taristu planeerija või teeomanik liikluskeskkonnast, tee- ja ilmastikuoludest lähtudes või muutteabega liiklusmärkidega kiirusjuhtimise korral muuta. Baaskiiruse muutmise määr leitakse iga objekti puhul eraldi. Siht on jõuda selleni, et igal teel on kehtestatud ohutu ja liiklejatele mõistetav kiirus ning juhid peavad sellest kinni. Lisaks peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. Ohutu liiklussüsteemi soovituslikud baaskiirused on toodud tabelis 2. Tabel 2. Baaskiirused (km/h) erinevatele teetüüpidele Tee tüüp Baaskiirus, km/h Keskpiirdega 2 + 2 või enama rajaline maantee eritasandilise liiklussõlmega 110* Keskpiirdega 2 + 2 ja 1 + 1 rajaline maantee 100* Keskpiirdeta maantee 80 Asula lähipiirkonna tee 50 17 https://etsc.eu/eu-wants-to-give-green-light-to-more-megatrucks/ 12  LOP35 EELNÕU Asulatänav 40 Mikrosõidukite kasutatav taristu 20* * sõidukiliigi põhine kiirus 18, mille puhul teeomanik peab reguleerima seda ohutuse tagamise vajaduse järgi. LOP35 eesmärkide saavutamiseks on oluline määrata ja rakendada piirkiirused, mis vastavad järgmistele põhimõtetele: • Piirkiirused kehtestatakse inimeste haavatavuse järgi, s.t. need põhinevad teadmistel inimese keha löögitaluvusest ja biomehaanikast. • Ohutud piirkiirused aitavad vähendada ühiskonna kogukulusid. • Enamik liiklejaid peab piirkiirust mõistlikuks ja mõistab, miks erinevatel teedel on erinevad piirkiirused. • Piirkiirused arvestavad muutuvate tee- ja liiklusoludega, sh reaalajas. • Piirkiirusi toetavad teede projekteerimine, järelevalve, koolitus- ja teavitustegevus, aga ka ITS- ja sõidukitehnoloogia lahendused. • Kui eri liiklejagruppide liikumiskiiruse vahe on suurem kui 30 km/h, siis peab ohutuse tagamiseks kaaluma eraldi taristut haavatavate liiklejate kaitseks. • Liiklejate ohutuse tagamiseks ja madalamate kiiruspiirangute järgimise hõlbustamiseks kasutatakse liiklust rahustavaid meetmeid (ringristmikke, teekitsendusi, šikaane, tõstetud ristmikke jt). Transpordiameti tsitaat: 70 km/h-st suurematel kiirusetel väheneb sõiduki turvasüsteemide tõhusus märgatavalt. 4.4. Ohutu liikleja Avalikkuse hoiakud, käitumine ja arusaam liiklusohutusest Hoiakud on sageli liiklusõnnetuste toimumist mõjutavaks faktoriks. Kuid need ei pruugi olla püsivad ja hoiakuid on võimalik kogu inimese elu jooksul suunata. Hoiakuid kujundades saab muuta liikluskäitumist empaatilisemaks ja teistega arvestavamaks. See aitab liiklejal mõista ja toetada ohutuma liikluse vajadust ja toimivust. Liiklejate turvaliste valikute ja ohutust soosivate hoiakute kujundamine on liiklusõnnetuste ärahoidmisel esmatähtis. Eestile on oluline, et meil valitseks põhimõte, kus inimelude kaotust ja vigastusi ei peeta vältimatuks, ning me kõik astume aktiivselt samme, et mitte muutuda teedel liiga enesekindlaks ja seeläbi teistele ohtlikuks. Igapäevaelus tuleb rohkem tähelepanu keskmesse seada vastutus, pädevus ja teiste liiklejatega arvestamine. Selged liiklusreeglid Liiklusreeglite arusaadavus on liiklusohutuse üks keskseid aluseid. Liiklusreeglid on tavaliikleja jaoks keeruliselt koostatud ja ei pruugi olla üheselt mõistetavad. Reeglite, erandite ja erisuste koosmõju hindamine ei ole kõigile liiklejatele jõukohane. Muutuvate nõuetega kursis olemine nõuab pidevat teadlikkuse tõstmist ja varasem kogemus võib olla vastuolus kehtiva õigusega. Eestis on vajadus 18 Sõidukiliigi põhised piirangud kehtestab seaduseandja või teeomanik. 13  LOP35 EELNÕU liiklusreeglite lihtsustamise ja parema selguse järele. See on parim võimalik lähtepunkt liiklusohutuse parandamiseks tulevikus. Kommunikatsioon LOP35 tõhusaks elluviimiseks on tarvis, et nii ühiskond, võtmeotsustajad kui ka peamised rakendajad tunneksid liiklusohutuse suhtes omanikutunnet ja vastutust ning teeksid koostööd eesmärkide saavutamise nimel. Kommunikatsiooni seisukohast on oluline suurendada ühiskonnas ühist tahet ja poolehoidu tegutseda suurema liiklusohutuse nimel ehk otsida lahendusi ja vähendada vastandumist. Liiklusohutuse tõstmisele suunatud strateegiline kommunikatsioon eeldab mitmekülgset lähenemist, mis ühendab teaduspõhise info loominguliste ja tehnoloogiliste lahendustega. Strateegilise kommunikatsiooni siht on jõuda selge ja kõnetava sõnumiga peamiste sihtgruppideni neile sobivates kanalites. Avalik kommunikatsioon kannab järgmisi eesmärke: • Tõsta liiklejate teadlikkust nende liikluskäitumise mõju kohta faktilise ja objektiivse info abil. Oluline on saavutada mõistmine, et piirangud on põhjendatud, mis aitab vähendada vastandumist. • Kujundada sotsiaalseid norme, millega inimesed võiks haakuda ja enda käitumist selle alusel kujundada. • Aidata liiklejatel mõista, et liikluskeskkonna turvalisemaks muutmiseks on tarvis ühiskondlikku tahet, ei piisa ainult ohutumatest teedest ja sõidukitest. Vajadus turvalise liikluskeskkonna järele annab ühiskondliku sisendi ja vajaliku toe seadusloomesse. See võimaldab kaasavalt esile tuua erinevaid lahendusi liiklusolukorra parandamiseks ja aitab avaliku debati kaudu hoida üleval liiklusohutust kui väärtust. See eeldab informeeritult ja avatult liiklusohutuse valikute esile toomist, debatis osalemist ning osaliste kaasamist. Ohtliku liikluskäitumise tulemuslik ennetus Ennetuse eesmärk on toetada liikluses toimetulekut, keskendudes liiklejate teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate tegurite komplekssele mõjutamisele. Aitamaks liiklejal käituda ohutult ja vähendamaks liiklusriske, tuleb kasutada erinevaid sekkumisi. Sekkumine on ennetuse tähenduses tegevuste kogum, mille eesmärk on suurendada heaolu ja positiivseid tulemusi. Tulemuslik ennetus on tõenduspõhine sekkumine, mis mõjutab riski- ja kaitsetegureid eri keskkondades, nt perekonnas, koolis, tööl, kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt. Ohtliku liikluskäitumise tõhusaks ennetamiseks tuleb kavandada sekkumisi järgmiste keskkondade lõikes: • Perekonnapõhine ennetus. Perekond on oluline laste arengukeskkond. Kui perekonna toimimine on häiritud või eiratakse ohutu liikluskäitumise hoiakuid ja käitumisnorme, esineb lastel tõenäoliselt liikluses ohutult hakkamasaamisega probleeme. Perekonna hoiuakud ja väärtusruum peavad toetama ohutut liikluskäitumist Perekond ja haridusasutused on kaks peamist kohta, kus tegeletakse liikluses esinevate riskide ennetusega laste ja noorte seas. • Kooli- ja töökohapõhine ennetus. Perekond ja haridusasutused on kaks peamist keskkonda,kus tegeletakse ohtliku liikluskäitumise ennetamisega laste ja noorte seas. Kooli ja töökohapõhine ennetus keskendub õppekavast tulenevale tegevusele, koolipoliitika ja keskkonnakujundamisele. • Keskkonnapõhine ennetus. Keskkonna kujundamise eesmärk on toetada ohutut ja piirata riskikäitumist. See aitab suunata tegema turvalisi valikuid. Lisaks mõjutavad ka eakaaslaste ja eeskujuks olevate inimeste käitumisharjumused oluliselt liikluskäitumist. 14  LOP35 EELNÕU • Meediapõhine ennetus. Laia avalikkust ja kitsamaid sihtgruppe hõlmavate meediakanalite toel on võimalik informeerida, kaasata ja mõjutada liiklusohutusega seotud teadlikkust ja inimeste valikuid liikluses. Tõhusa meediapõhise sekkumise korral sõnumeid, materjale ja sõnumiedastusviise testitakse enne kampaania käivitamist. Tegevus mitmel tasandil ja keskkonnas suurendab meediapõhise ennetuse tulemuslikkust. Meediat ennetustöös kasutades tuleb läbi mõelda, kuidas seda kaasata ja sihtrühmi mõjutada. • Kogukonnapõhine ennetus. See ei ole niivõrd piiritletud füüsilise alaga, vaid põhineb rohkem ühtekuuluvustundel, identiteedil, usaldusel ja ka tunnetatud vastutusel kogukonna ees. Tõenduspõhised sekkumised kogukonnas aitavad mõjutada ka inimesi, kes on haavatavamad ja kelleni on sageli raske jõuda. Tõhus süsteem kogukonnatasandil suurendab usaldust. Ennetus jaguneb: • Universaalseks – suunatud kõigile, olenemata riskist probleemi tekkeks. • Valikuliseks – suunatud gruppidele kellel on kõrgendatud risk ebasoovitava käitumise tekkeks. • Näidustatuks – suunatud neile, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud kõrge risk või kellel juba esinevad ebasoovitava käitumise tunnused. Tulemuste saavutamiseks on oluline, et kõik osalised (riigiasutused, omavalitsused ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostegevustes teistega. Sekkumiste valikul ja elluviimisel on sisuliseks võtmeküsimuseks nende mõju. Tuleb loobuda ennetustegevustest, mis ei anna tulemusi. Ennetus tähendab ka perspektiivis mõtlemist, kus täna tehtavate tegevuste mõju avaldub 3, 5, 10 või 20 aastat hiljem. Seetõttu ei saa ennetus olla ainult projektipõhine ning ennetusvaldkonna otsused lühiajalised. Liiklusharidus Liiklushariduse eesmärk on kujundada ohutut liiklemist toetavad hoiakud ja käitumisviisid juba varases eas ning toetada neid kogu elukaare jooksul. Oluline on, et liiklusharidus muutuks süsteemseks ja järjepidevaks ning hõlmaks kõiki vanusegruppe – lastest eakateni. Vastutusalad jagunevad järgmiselt: kõrgkoolid – õpetajate taseme- ja täienduskoolitus; haridusasutused – kvaliteetne ja süsteemne liiklusõpe lasteaiast autokoolini; pere/kogukond – vastutus isikliku eeskuju ja väljakujunenud käitumisnormide eest. Õiged liiklusharjumused peavad välja kujunema noores eas, seetõttu on oluline õpetamise kvaliteet põhikoolis, mis võimaldaks saavutada riiklikus õppekavas püstitatud eesmärke ja tagada asjakohase pädevuse väljakujunemist. Oluline on õpetajaskonna liikluskasvatusalane ettevalmistus sh liikluskasvatuse aine sisseviimine alushariduse pedagoogi ja klassiõpetaja erialade bakalaureuseõppe õppekavadesse. Haridus- ja Teadusministeeriumi tsitaat: Turvaline liikluskultuur sünnib kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Tõhus, riskidele suunatud järelevalve Enamik liiklejatest on seadusekuulekad. Siiski kombatakse aeg-ajalt piire või tehakse ebaturvalisi valikuid. Liiklusreeglite eiramist saab heidutada mitmel viisil, olenevalt rikkumise liigist ja toimepanijatest – juhuslikest rikkujatest süstemaatiliste rikkujateni. 15  LOP35 EELNÕU On väike hulk kõrge riskiga juhte ehk süstemaatilisi rikkujaid (süstemaatiline rikkuja on ka korduvrikkuja).19 Paljud neist ei ole mõjutatavad traditsioonilise järelevalvega ja heidutuspõhiste algatustega. Kuigi selliselt käituvad juhid moodustavad väga väikese osa elanikkonnast, siis surmaga lõppenud või raskete vigastustega õnnetustes on nende osakaal oluliselt suurem. Süstemaatiliselt liiklusnõudeid rikkuvate liiklejate mõjutamiseks on esmalt vaja sellised liiklejad välja selgitada. Teiseks ja vähemalt sama oluliseks vahendiks on neile sobiva mõjutusmeetme rakendamine, et ära hoida uusi rikkumisi. Eesmärk on mõjutada süstemaatilisi rikkujaid käituma õiguskuulekamalt ning harida liiklusnõuete vastu eksinuid teadlikkuse tõstmise teel, et seeläbi vähendada edaspidi inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu, liikluses hukkunute arvu ning tervisekahjustuste tekkimist. Järelevalve peab keskenduma ohtu tekitavale, selle asemel, et reageerida ainult käitumisele endale. See hõlmab uut lähenemisviisi kõige suurema riskiga ilmingutega tegelemiseks. Tuleb leida ja rakendada karistamisele alternatiivseid lahendusi, et vähendada õigel ja õiglasel viisil retsidiivset, kõrge riskiga käitumist. Peame olema valmis kiirelt ja paindlikult muutma õigusruumi, et käia kaasas tehnoloogia arenguga. Järelevalve tegevused peavad arvestama ohukriteeriume, keskkonnaelemente ja liiklejate käitumist. Rõhk ei ole ainult reeglite täpse järgimise kontrollimisel, vaid ka ohuolukordade hindamisel (näiteks nõuetele mittevastav pikivahe või põhjendamatult aeglane sõitmine) ja ennetamisel. Mehitatud järelevalve peab keskenduma liiklusohutust kõige enam mõjutavatele. Väärteomenetluse läbiviimise lihtsustamine ja digitaliseerimine on vajalik, sh automaatse liiklusjärelevalve võimaluste kasutamise suurendamine, et muuta protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks. Menetluse lihtsustamine ja tõhustamine ei tohi toimuda isiku õiguste tagamise arvelt. PPA tsitaat: Peamised fookusvaldkonnad on liiklusohtliku käitumise vähendamine ja kergliiklejate ohutuse tagamine, piirkiiruse järgimise ja põhjendamatult aeglase sõidu kontrollimine, joobes juhtide liiklusest kõrvaldamine, turvavarustuse nõuetekohase kasutamise kontrollimine. Ohutusvarustuse kasutamine Kuigi ohutusvarustuse kasutamine on paranenud, siis ohutusvarustust mittekasutanud hukkunute ja raskesti vigastatute arv on seni olnud ajas suurenev. Liikleja turvavarustus peab olema liikluses osalemise rolli ja kasutava liiklusvahendi spetsiifikaga kaasnevaid riske arvestav. Jalakäija märgatavust halva nähtavuse ja pimeda ajal aitavad oluliselt suurendada helkur ja valgusallikas. Jalgratta ja mikrosõidukiga (kergliikuri, robotliikuri ja pisimopeediga) liigeldes on oluline märgatavus. Selleks on oluline alati teel liigeldes panna põlema tuled. Sobiva mõõdu ja nõuetekohaselt rihmaga kinnitatud kiivri kasutamisega20 saavutatakse peatraumade vähenemine liiklusõnnetuse ning kukkumise korral. Kiivri kandmine kergliikuriga sõites võib vähendada peavigastuste riski kuni 44% 21 ja jalgrattakiivrid vähendavad raskeid peavigastusi 60% 22 võrra nii täiskasvanutel kui ka lastel. Turvavöö on üks olulisem ja mõjusam passiivne turvaelement sõidukis sõitva inimese jaoks. Seepärast võib turvavöö kinnitamise meeldetuletus ära hoida liiklussurmasid. Kuigi turvavöö kasutus mootorsõiduki juhtide ja esiistmel sõitjate hulgas on Eestis kõrgel tasemel, siis just need juhid, kes 19 Korduvrikkujate osalemine liiklusõnnetustes ja liiklusõnnetuste põhjustamine, Maanteeamet 2019 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-11/lo_vs_liiklusrikkumine.pdf 20 52 empiirilise uuringu metaanalüüs https://tinyurl.com/pn3je3d8 ei toeta hüpoteesi, et jalgrattakiivri kandmine toob kaasa suurema riskikäitumise ja kuigi jalgrattakiivri kandmise kohustuslikuks muutmine võib tuua vähem inimesi jalgrattaga sõitma, ei ole vähenemine tavaliselt märkimisväärne ega pikaajaline, kuna on oluliselt rohkem muid tegureid, millel on palju suurem mõju inimeste jalgrattakasutusele. 21 https://etsc.eu/reducing-serious-injuries-on-european-roads-pin-flash-48/ 22 https://tinyurl.com/pn3je3d8 16  LOP35 EELNÕU turvavööd ei kasuta, seavad ennast ja kaassõitjaid kordades suuremasse ohtu. Turvavöö kasutamine sõiduauto tagaistmel sõitja ja ühistranspordis sõitjate hulgas on oluliselt väiksem ning vajab suuremat tähelepanu. Eakohane ja õigesti kasutatav lapse turvavarustus on kõige tõhusam passiivne turvasüsteem sõidukis sõitva laps jaoks. Autos lahtiselt olev lemmikloom on ohuks sõitjatele ja võib äkkpidurduse või kokkupõrke korral kergesti viga saada. Lemmiklooma rakmed on hea lahendus neile, kellel ei ole võimalik autosse lemmiklooma puuri paigaldada. Ohutusvarustuse kasutamise teadlikkuse tõstmiseks on oluline pakkuda liiklejatele täiendavaid koolitusi ja teavituskampaaniaid, kuidas liikluses ohutult osaleda. Tähelepanu hajumine liikluses Tähelepanu hajumist liikluses põhjustab liikleja23 käitumine (sõnumite saatmine, helistamine, ekraani muu kasutus, navigatsioonisüsteemi opereerimine, söömine), teiste käitumine (reisijate surve, lapsed tagaistmel, lemmikloom autos) ning muud häiringud (teeäärne reklaam, liiklusõnnetus). Sageli läheb tähelepanu liikluses toimuvalt ära kõigi nende vormide kombinatsiooni tulemusena. Üha enam saadakse liiklusteavet ja kasutatakse marsruudinõustamist mobiilseadmetes ning sõidukisisestes süsteemides. Ajakohane navigatsiooniinfo aitab kaasa liiklusohutusele ja liikluse sujuvusele, sest tähelepanelik liikleja saab teha ohutuma valiku, kuid samal ajal on see ka lisastiimul ja segaja. Sellised tähelepanu hajutamise vormid liikluses kujutavad endast üha suuremat ohtu . Eesmärk on tõsta teadlikkust pealtnäha väikeste rikkumistega seotud tõsistest tagajärgedest. Olenemata tehnoloogilistest arengutest jääb inimese aju töötlemisvõime piiratuks, mis tähendab, et aju ei suuda kiiresti ja täpselt töödelda kriitilist infot. Risk eksida ja sattuda liiklusõnnetusse suureneb märgatavalt. Tähelepanu segavate stiimulite vältimine ja keskkonnast eemaldamine peaks juhi ja jalakäija jaoks muutuma reegliks. LKFi tsitaat: Kõrvaliste tegevuste tõttu sõiduki juhtimise ajal toimub sagedamini tagant otsa- ja teelt väljasõite ning kokkupõrkeid sõidurajalt kõrvale kaldumisel. Aga samuti otsasõite jalakäija tele. Juhi tervis Sõiduki juhtimine ei ole igaühe õigus, vaid selleks peab olema sobiv nii füüsiline kui ka vaimne seisund. Liiklusseaduse alusel tehtav mootorsõidukijuhi tervisekontroll on suunatud juhi tervisenõuete vastavuse kontrollimisele ja liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisele. Tervisekontrolli integreerimine e-tervisega võimaldab läbi vaadata mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli ja tõendite väljastamise protsessi. Tuleb leida lahendused juhikanditaatide juhtimisvõimekuse ning vanemaealiste mootorsõidukijuhtide kognitiivse võimekuse hindamiseks. Selleks, et liikluses osaleksid mootorsõidukijuhina piisava juhtimisvõimekusega isikud, on vaja luua nõustamisvõimalused, mis tagavad sõidukijuhi juhtimisvõimekuse säilitamise ja parandamise. Joobes juhtimist aitab tõendatult vähendada tõhus alkoholipoliitika (hinnalt kallis ja füüsiliselt raskemini kättesaadav) ning uimastite tarvitamise varajane märkamine ning toetavatele teenustele suunamine, sh karistuse asemel. Sotsiaalministeeriumi tsitaat: Oskuslik ja teadlik tervisekäitumine toetab liiklusohutust ja aitab kasvatada tervelt elatud aastate arvu. 23 Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. 17  LOP35 EELNÕU Jalakäijate ohutus Jalakäijad on kõige suurem ja kõige ohustatum liiklejate grupp. Jalakäijatena on käsitletavad ka abivahendite (ratastool, rulluisud, rula, rullsuusad, tõukekelk jne) kasutajad. Jalakäijad liiguvad ruumis, mida väga sageli kasutavad ka teised liiklejad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata liikluskeskkonna füüsilisele ja tajutavale ligipääsetavusele, luues ohutuid võimalusi jalgsi liikumiseks, teeületamiseks ja igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmiseks. See, kas on mõttekas jagada liiklusruumi või liiklejad ohutult eraldada, sõltub keskkonnast, liiklusvoogudest ja liiklejate tüübist. Jalakäija kasutatav liiklusruum tuleb senisest enam kavandada ja rajada viisil, mis andestab liikleja eksimusi ja vähendab neist tingitud liiklusõnnetuste raskusastet. Asulavälisel teel tuleb jalakäijate liikumisega arvestada eeskätt kohtades, kus on jalakäijate liikumiste kõrge potentsiaal teekondadel elukohast oluliste igapäevaste sihtkohtadeni – seal tuleb tagada ohutu sõidukiirus, hea nähtavus, turvaline teeületusvõimalus ning ohutust tagav teehoiutase. Talvel tuleb tagada jalakäijatele ohutu ja hästi ligipääsetav liiklusruum. Lumi ja jää jalgteedel või teepeenardel ei tohi sundida jalakäijat liikuma sõiduteel, kus suureneb märgatavalt risk, et mootorsõiduk sõidab jalakäiale otsa. Pimeda ajal on liiklusõnnetuse risk otseselt seotud jalakäija märkamise kaugusega. Asulavälisel teel suurendab helkuri nõuetekohane või valgusallika kandmine oluliselt jalakäija nähtavust ja ohutust. Liiklusõnnetuse korral määrab otsasõidukiirus otseselt jalakäija ellujäämisvõimaluse. Seetõttu on ohutu liikumiskiirusega arvestamine oluline lähtekoht liiklusruumi kavandamisel ja kiiruspiirangute seadmisel. Piirkiirusest kinnipidamist mõjutavad omakorda liiklejate üksteist arvestav käitumine, seaduskuulekus, tõhus liiklusjärelevalve ning liikluskeskkonnast saadav visuaalne ja füüsiline taju, mille põhjal sõidukiirust valitakse. Mootorsõidukjuht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja kahju tekitamist. Laste (0–16 aastat) ohutus Laste – kui eriti kaitset vajavate liiklejate – liiklusohutus peab olema ühiskonna fookuses ja põhinema ühisel vastutusel. Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti vigastada saanud laste arv väheneb, kuid mitte kavandatud tempos. Laste liiklusõnnetustesse sattumise risk jaguneb varajase lapseea, (kus suuresti sõltutakse täiskasvanute otsustest, tegevustest ja eeskujust) noorema kooliea ning murde- ja noorukiea (noorusest tingitud kogenematuses) vahel. Laps näeb ja tajub liikluskeskkonda teistmoodi kui täiskasvanu. Noorukieas suureneb hüppeliselt risk sattuda rasketesse liiklusõnnetustesse. Lisaks võib esineda riskiotsivat käitumist, mis tuleneb põnevuse ja uute kogemuste saamise soovist. Seetõttu on oluline liiklusohutuse kui õppekava läbiva teema tervis ja ohutus alateema rakendamine ealisi iseärasusi arvestades, mille tulemusena kujuneb suutlikkus oma teadmisi erinevates olukordades rakendada ja käituda ohutult. Rakendamist vajavad meetmed, mis suurendavad lasteasutuste ümbruse ja kogu koolitee ohutust ning aitavad kaasa laste turvalisemale käitumisele. Lapsed vajavad turvaliselt liikluses osalemiseks järjepidavat õpet ja lapsevanemad oskusi laste juhendamiseks. Laste liiklusohutus on kodu, koolieelse lasteasutuse, kooli, kooli pidaja ja kogukonna teema. Oma panuse hea eeskujuna peavad andma kõik nii juhi, sõitja kui ka jalakäijana. 18  LOP35 EELNÕU Eakate (65+ aastat) liiklejate ohutus Demograafiline prognoos näitab rahvaarvu langust ja Eesti rahvastiku vananemist. Eakad on kasvav rahvastikurühm ning neil on vanadusega seotud vajadused ja ootused võrreldes tänapäeva eakatega ambitsioonikamad. 65+ elanike osakaal tõuseb 2035. aastaks umbes 3% (> 40 000 in). Praegu on kõige suurem juhtimisõigusega isikute osakaaluga vanusegrupp 40–60 eluaastat. Kümne aasta pärast kandub see üle järgmisse vanusegruppi ehk aastaks 2035 suureneb oluliselt üle 65-aastaste juhtide osakaal liikluses. Ühiskond peab kohanema liikluskeskkonnale esitatavate nõudmistega, mis tulenevad elanikkonna vananemisest. Vananemine vähendab liikluses osalemiseks olulisi võimekusi nagu keskendumine, jälgimine ja teabe töötlemine. Lisaks taluvad eakad inimesed õnnetusjuhtumitest tingitud füüsilist ja emotsionaalset pinget vähem kui noored. Elanikkonna vananemisega seotud probleemistik jaguneb kaheks: eaka jalakäija ohutus ja eaka juhi eripäraga seonduv. Lähedased ja kogukond on need, kes ennekõike saaksid kõrvalt märgata eaka juhi sõidukijuhtimise võime langust. Otsus autojuhtimisest loobuda ei ole kerge. Selle mõttega leppimiseks tuleb anda aega. Tähelepanu tuleb pöörata autole alternatiivsete liikumisviiside piisavale pakkumisele ja teadlikkuse tõstmisele, et vanemaealised saaksid teha teadliku valiku, milline transpordiviis nende füüsilise seisundiga kõige paremini sobib ja milliste uute liikumisviiside ja kaasnevate riskidega nad kokku puutuvad. Eakate sotsiaalse aktiivsuse ja elukvaliteedi tagamiseks tuleb nende jätkuvat autokasutust igati soosida, samas motiveerides neid osalema täiendkoolitustel. Eakas inimene, kes soovib kõrge vanuseni autot juhtida, peab olema teadlik ja oskama toime tulla vanadusega kaasneva juhtimisvõimekuse vähenemisega. Sõidukijuhtimisest tuleb loobuda kohe, kui terviseseisund või kognitiivse võimekuse langus ei võimalda enam ohutut liiklemist. Uute ja ohutumate liikuvusviisidega kaasneb ka parem liikuvus kõigile ühiskonna liikmetele, eelkõige puudega inimestele ja üha suurenevale eakate kogukonnale. Jalgratturite ja mikrosõiduki24 juhtide ohutus Jalgrattasõit on oluline liikumisviis ja vaba aja veetmise võimalus. Jalgratturitena on käsitletavad nii tavajalgrataste kui ka elektriliste jalgrataste kasutajad sõltumata sellest kas need on ühe -, kahe- või enamarattalised, sh kastirattad. Need liikumisviisid on muutumas üha populaarsemaks ja hübriidlahenduste tõttu liiguvad neist paljud senisest kiiremini. Kõige enam jalgratturitest ja mikrosõiduki juhtidest saab vigastada ühesõidukiõnnetustes, vähem kokkupõrgetes mootorsõidukitega. • Suur osa nende rasketest vigastustest tekivad kokkupõrgetes, milles ei osalenud mootorsõiduk. • Prognoosida võib vähemkaitstud liiklejate omavaheliste kokkupõrgete kasvu. • Võttes arvesse nende kokkupõrgete alateatamist, on juhtide vigastuste tegelik arv kordades suurem. • Neile sõidukitele vajalik taristu on katkendlik, kavandamine ja kasutuse edendamine on killustunud. Aastaks 2035 on jalgratas kõigi eelduste kohaselt muutunud mikrosõidukitest eelistatumaks liikumisvahendiks. Ohutu liiklemise tagamiseks on vaja, et rattasõit oleks turvaline igas vanuses inimestele, sh lastele ja eakatele. Rattateede võrgustikku tuleb kujundada terviklikult ning see peab 24 Mikrosõiduk on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (kergliikur), tasakaaluliikur ja pisimopeed. Välistatud ei ole, et siia lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mille veosüsteem vastab eelnimetatud vahendi tele kehtestatud nõuetele. 19  LOP35 EELNÕU olema aastaringi kasutatav. Jalgrattaliikluseks kasutatav taristu tuleb kavandada ja olemasolevat rekonstrueerida nii, et see oleks ohutu ja takistusteta, selgelt märgistatud, piisavalt lai ning andestavate äärtega. Jalgrattateed peavad olema turvalised ja omavahel ühendatud, viiksid olulistesse sihtkohtadesse ja pakuksid piisavaid turvalisis parkimisvõimalusi ja -laadimisjaamu. Teiste liiklejate valmidus jalgratturite ja mikrosõidukitega arvestada ning liiklusreeglite kompromissitu täitmine aitavad oluliselt liiklusohtu vähendada. Mootorsõidukijuhtidele tuleb selgitada vähemkaitstud liiklejate õigusi ning kohustada neid liiklema tähelepanelikult ja teiste liiklejatega arvestavalt. Jalgrattur ja mikrosõiduki juht peavad teadvustama, et neil lasub enda ohutuse tagamise ja teistesse liiklejatesse vastutustundliku suhtumise kohustus. Ohutusvarustuse kasutamine tagab nii aktiivse, õnnetusse sattumist ennetava kui ka passiivse, tagajärgede raskust leevendava ohutuse. Oluline on, et jalgratta ja mikrosõidukiga teel liigeldes kasutatakse alati tulesid. Kuna täiskasvanutel ei ole kohustust kanda ohutusriietust ja kiivrit, siis saavutatakse kasutajate juurdekasv valdavalt liikluskasvatuse abinõusid (teavitus, teadlikkuse tõstmine, koolitus jm) kasutades. Kiivri kandmisega25 on võimalik saavutada peatraumade vähenemine liiklusõnnetuse ning kukkumise korral. Jalgratta või mikrosõiduki juhtimiseks ei piisa tavapäraste jalakäija liiklusreeglite tundmisest. Juhi rolli asumisega kaasnevad täiendavad reeglid, kohustused, vastutus ja ka ohud. Oluline on pakkuda liiklejatele ohutu liiklemise koolitust ja teavet. Ohutuse seisukohalt vajab kiiret lahendust probleem, kuidas vähendada ja välistada mikrosõidukil mitmekesi sõitmist. Mikrosõidukite liiklusreeglite kehtestamine, nagu vanusepiirangu seadmine, kiivri kandmise kohustus, erinevate piirkiiruste seadmine ja täpsustamine, kus ja millal sõita ei tohi, võib vähendada kokkupõrkeohtu ja vigastuste raskust. Liikluskorralduse arusaadavuse ja ohutuse tagamiseks võetakse kasutusele mikrosõidukite teekatte- ja püstmärgised. Mootorratturite ohutus Mootorrattasõit on kõrge riskiga liiklemisviis – statistika näitab, et mootorratturite hukkumise või raske vigastuse tõenäosus liiklusõnnetustes on kuni 40 korda suurem kui sama vahemaa autoga läbivatel inimestel. Vaatamata riskidele on mootorrattasõidu populaarsus kasvutrendis – mootorrataste arv suureneb kiiremini kui autode oma. Seetõttu on oluline keskenduda liiklusohu vähendamisele ja riskide maandamisele. Peamised tegevussuunad: 1. Elukestev koolitus ja teadlikkuse tõstmine. Soodustada vabatahtlikke koolitusprogramme, mis toetavad mootorratturite teadlikkust ja sõiduoskust. Sellised programmid aitavad kujundada vastutustundlikku käitumist ja tugevdavad ohutuskultuuri. 2. Märgatavuse ja ohutuse suurendamine. Mootorratturite parem märgatavus on kriitilise tähtsusega – eredavärviliste ja spetsiaalsete sõiduriiete, kaitsmete ja helkurvestide/trakside kandmine ning teiste liiklejate teadlikkuse tõstmine. 25 52 empiirilise uuringu metanalüüs https://tinyurl.com/pn3je3d8 ei toeta hüpoteesi, et jalgrattakiivri kandmine toob kaasa suurema riskikäitumise ja kuigi jalgrattakiivrite kandmise kohustuslikuks muutmine võib tuua vähem inimesi jalgrattaga sõitma, ei ole vähenemine tavaliselt märkimisväärne ega pikaajaline, kuna on oluliselt rohkem muid tegureid, millel on palju suurem mõju inimeste jalgrattakasutusele. 20  LOP35 EELNÕU 3. Järelevalve. Liiklusjärelevalve peab olema fokusseeritud ohtliku käitumise ennetamisele ja ohutusnõuete järgimisele. Tõhusus saavutatakse automaatse järelevalve võimaluste kasutamise läbi. 4. Muudatused liikluskeskkonnas ja -käitumises. Kliima muutuste ja sõiduhooaja pikenemisega muutub mootorrataste aktiivne kasutusaeg pikemaks, mistõttu peavad kõik mootorsõidukijuhid arvestama kaherattaliste liiklejatega aastaringselt. Vajalik on teavitustöö, mis rõhutab vastastikust tähelepanelikkust ja liikluskultuuri paranemist. Mootorsõidukijuhtide ohutus Ohutu liiklemine algab vastutustundlikust hoiakust. See ei tähenda ainult reeglite järgimist, vaid ka hoolivust ja tähelepanu iga liikuja suhtes. Mootorsõidukijuht, kui suurema ohuallika valdaja, saab teiste liikleja rollidega võrreldes kõige enam liiklusohutust mõjutada. Hea juht mõistab, et tema liikluskäitumine ja sõiduk võib kujutada ohtu mitte ainult temale, vaid ka kõigile teistele teel liiklejatele. Juhikoolitus on üldise liiklusalase alg- ja põhihariduse loogiline jätk. Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks ning juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks. Juhikoolituses on keskne roll autokoolil. Eelistatud on kompetentsipõhine lähenemine, kus mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuded on seotud hinnatavate oskuste, teadmiste ja hoiakutega ning eksamite hindamiskriteeriumid on üheselt määratletud. Õppekavad, eksamineerimine ja õpetajate koolitus peavad tuginema samadele põhimõtetele, mis kindlustab ühtse reeglite tõlgendamise ja tagab koolituse kvaliteedi. Erilist tähelepanu pööratakse algajate juhtide ettevalmistusele, mille keskmes on tehniliste oskuste kõrval ka hoiakute kujundamine, riskitaju arendamine ja oma võimete teadlik hindamine. Eesmärk on kujundada süsteem, kus juhtimisõiguse taotlemine põhineb mitte kohustusliku koolituse mahu, vaid tegeliku pädevuse hindamisel, võimaldades paindlikke õppimisviise. Nõuded kujundatakse minimaalselt vajalikeks, sisuliselt põhjendatuteks ja rakendatavaks õppija seisukohast. Mootorsõidukijuhi koolituses, sh mopeedi- ja mootorrattaõppes on oluline, et õppeperiood oleks intensiivne ning et koolitatav saaks võimalikult palju regulaarset sõidupraktikat enne juhtimisõiguse taotlemist. Koolitusasutuste järelevalve ja eksamineerijate kvaliteedi kontroll peab olema järjepidev ja õppimise parendamisele sihitud. Juhendajatel tuleb läbida kohustuslik eelkontroll – juhendaja tunnistuse saamiseks läbitakse teooriaeksam või teatud arv sõidutunde või mõlemad. Juhendajatel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Autokoolis õppimise eesmärk on tagada, et autokooli lõpetanu saab liikluses iseseisvalt hakkama, liikleb ohutult ja vastutustundlikult. Algaja juht, vaatamata eale, on vähese vastava sõidukiliigi juhikogemusega liikleja. Tuleb arvestada, et uue transpordiliigiga alustamisel on kõik liiklejad algul kogenematud ning sellega kaasnevad teatud riskid. Juhikogemuste lisandudes on otstarbekas soosida elukestva õppe hoiakut nii teadmiste kui ka oskuste mõttes, et kohaneda liiklusreeglite muutustega ajas ning tulla toime sõiduki juhtimise ja muutuvate oludega. Mootorsõidukijuhtide ohutut käitumist mõjutavad faktorid: 1. Sõidukiirus. Oluline liiklusõnnetuse toimumisega seotud faktor, seostudes tugevalt 10% liiklusõnnetuste ja 30% hukkunutega liiklusõnnetustega.26 Suurem kiirus vähendab õigeaegse reageerimise võimekust. Kiirusest tulenevalt muutuvad kokkupõrke tagajärjed raskemaks, sõiduki turvasüsteemid ja inimese keha peavad toime tulema suurema kineetilise energia 26 TRB (1998) Managing speed; review of current practice for setting and enforcing speed limits. Special report 254. Transportation Research Board (TRB). National Academy Press, Washington, DC 21  LOP35 EELNÕU hulgaga. Kiirus ei ole alati liiklusõnnetuse põhjuseks, kuid liiklusõnnetuse tagajärg sõltub alati kiirusest. 2. Alkohol. Mõjutab inimese aju neurokeemilisi protsesse, mille toimel halveneb aju eri piirkondade tegevus. Asudes alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima on vead sõiduki juhtimisel ja olukordade tajumisel paratamatud. Reageerimisvõime alaneb ja juhtimisega seotud tegevused muutuvad ebakindlaks, isegi kontrollimatuks. Kui juhi sellises seisundis peaks tekkima reaalne oht kaasliiklejatele või takistuse näol, on liiklusõnnetus vältimatu. 3. Tähelepanu hajumine. Tähelepanu hajumist põhjustab mootorsõiduki juhi enda käitumine (sõnumite saatmine, helistamine, ekraani muu kasutus, navigatsioonisüsteemi opereerimine, söömine), teiste käitumine ning välised häiringud. Sageli läheb tähelepanu liikluses toimuvalt ära kõigi nende vormide kombinatsiooni tulemusena. 4. Turvavöö kasutus. Kuigi enamik juhte kinnitab turvavöö, on väike osa neid, kes se da ei tee ja kes seetõttu liiklusõnnetuse toimumise korral kuuluvad suurde riskirühma. 5. Väsimus. Väsinuna mootorsõiduki juhtimine tundub olevat midagi sellist, mis ei vääri tähelepanu. Väsimusseisundis muutub sõidukijuhtimine passiivsemaks ja pigem automaatseks tegevuseks, mis mõjutab nii infotöötlusprotsessi, manöövrite motoorset sooritamisvõimet kui ka valvsust. Väsimust ei saa maha suruda tahtejõu, juhi suure kogemuste pagasi või motivatsiooniga. Õnnetuse tagajärjed on fataalsed, kuna need juhtuvad täiskiirusel, ilma, et juht oleks pidurdanud. 6. Vaimne tervis. Stress on nähtamatu liiklusohtlike olukordade põhjustaja. Kui inimese keha on füsioloogilises stressis ja toodab stressihormoone, siis aju ei suuda ühel hetkel emotsioonidega enam toime tulla ja võidaks liikluses käituda ohtlikult. 7. Ravimid. Liikluses osaleb tuhandeid mootorsõidukijuhte, kes tarvitavad igapäevaselt ravimeid, mille kõrvaltoimed on mootorsõidukijuhtimisele vastunäidustatud. Teatud ravimid võivad tekitada kõrval nähtudena uimasust, hägust nägemist ja väsimustunnet. Eriti ohtlikud ravimirühmad on rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha-, nohu- ja allergiaravimid. EAKL ja LKL tsitaat: Juhtimisõiguse taotlemine peab põhinema mitte kohustusliku koolituse mahu, vaid tegeliku pädevuse hindamisel. 4.5. Ohutu töösõit Üle kolmandiku teedel juhtuvatest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud sellega, et vähemalt üks liiklusõnnetuse osaline kasutab sõidukit tööülesande täitmiseks või on sõitja sellises sõidukis. Ettevõtete sõidukipargid on Eesti sõidukituru oluline osa, moodustades ligi poole registreeritud autodest. Iga päev osalevad sajad tuhanded liiklejad tööülesannetega seotult liikluses. O sa neist tegutsevad kutseliste autojuhtidena, kes veavad reisijaid- või kaupu. Teised juhivad sõidukit oma põhirolli osana või platvormitööna. Ettevõtetes ja organisatsioonides, kus töötajad veedavad suure osa oma tööajast liikluses, on ohutusel põhineva juhtimiskultuuri arendamisel organisatsioonis märkimisväärne potentsiaal. Senisest enam vajab tähelepanu laste-, reisijate- ja kaubavedusid tegevate sõidukite ohutus ning ettevõtja kohustuste ja vastutusega seonduv. Igal ettevõttel ja organisatsioonil lasub moraalne ja juriidiline vastutus tagada, et tööga seotud liiklemine oleks nende töötajatele ja avalikkusele ohutu. Tööga seotud liiklusohutus on programmi jaoks kriitiline küsimus mitte ainult probleemi suuruse, vaid ka selle tõttu, et toimeahelas tervikuna ja paljudes sektorites on ettevõtetel reaalne võimalus parandada ohutust teedel. Näiteks ISO 39001 standard seab elementaarsed nõuded liiklusohutuse juhtimissüsteemile, mille abil riigiasutused, teeomanikud ja eraettevõtted saavad oma 22  LOP35 EELNÕU juhtimissüsteeme sertifitseerida. Standard on mõeldud nii avalikele kui eraorganisatsioonidele, kes on osalised liiklussüsteemis ning kellest sõltub kasvõi vähesel määral liiklusohutus. Seni on organisatsioonide potentsiaal liiklusohutust mõjutada suures osas kasutamata. Avaliku sektori võimaluseks on eeskuju näitamine, kuidas organisatsioonid rakendavad avalike teenuste osutamise hangetel liiklusohutusse panustamist. Omavalitsustel on võimalik ühistranspordi- ja koolibussi teenuse ostmisel ning taksoteenuste osutamise tegevuslubade saamise ja säilitamise tingimustes näha ette nõuded liikluses riskide vähendamise ja liiklusreeglite täitmise kohta. Tööandjad saavad oluliselt liiklusriske vähendada, hankides ohutumaid ja juhiabisüsteemidega sõidukeid ning nähes ette nõuded töötajatele ja lepingupartneritele. Ohutuskultuuri loomine on kõige tõhusam, kui organisatsioonis kujundatakse positiivne ja vastutustundlik suhtumine töötajate liiklusohutusse, seatakse selged sihid arengustrateegiasse, tuvastatakse ja maandatakse riske, kogutakse ja analüüsitakse ohutusandmeid ning koolitatakse töötajaid, et tõsta nende liiklusohutuse teadlikkust. Tööinspektsiooni tsitaat: Iga inimelu eest tuleb parimal võimalikul moel võidelda. 4.6. Kiire ja tõhus õnnetusejärgne abi Liiklusõnnetusse sattumisel on abi saamine ja selle osutamine elulise tähtsusega. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele vähendab kahju nii inimestele, asjadele kui ka keskkonnale. Õnnetuse korral võib abi saamise kiirus vigastuste lõplikku raskust vähendada. Uuringud27 näitavad, et kuni 50% liiklusõnnetustes hukkunutest sureb sündmuskohal või haiglasse transportimisel. Ülejäänutest sureb enamik 24 tunni jooksul hoolimata osutatud arstiabist. Liiklusõnnetustes ellu jäämises mängivad olulist rolli nii kiirabi reageerimisaeg kui ka abi kvaliteet. Kokkupõrke korral on kiire, asjakohane ja hästi koordineeritud hädaolukordadele reageerimine ülioluline eeldus raskesti vigastatud inimeste tõhusaks raviks. Abi kiiruse seire on heaks sisendiks hädaolukordadele reageerimise ahela ühtlustamiseks ja erakorralise meditsiini süsteemi edasiseks arendamiseks. Hädaolukorrale reageerimise parendamine võib aidata vältida liiklussurmasid ja elumuutvaid vigastusi. Oluline on igakülgse esmaabikoolituse säilitamine sõidukoolituse õppekavas ning teadmiste ja esmaabioskuste omandamise võimaluse pakkumine kõigile liiklejatele. 4.7. Liiklusohutuse andmepõhine juhtimine Tõenduspõhisus ja tugi andmetele on nüüdisaegse juhtimise alus. Liiklusohutuse valdkonnas tähendab see senisest palju laiemat liiklusohutusalase teabe kogumist, säilitamist, analüüsimist ja levitamist. Selleks, et liiklusohutust puudutavad otsused, rakendatavad meetmed ja investeeringud avaldaksid oodatavat mõju, peavad eelanalüüsid põhinema usaldusväärsetel ja asjakohastel andmetel, mis on kogutud privaatsussätteid ja andmekaitset arvestades. Uuel kümnendil peab liiklusohutuse juhtimine muutuma ennetavaks. See tähendab, et sõltumata liiklusõnnetuste riskidest või nende puudumisest kogutakse ja arhiveeritakse taristu kohta kõik vajalikud andmed. Liiklusõnnetuste toimumise korral lisatakse eelnevaga seotud andmekogusse lisaks klassikalisele õnnetusstatistikale ka õnnetuse toimumise aja ja kohaga seotud teave liiklejate käitumise, tee- ja liiklusolude, taristu seisundi ja keskkonnamõjude kohta. Selline lähenemine võimaldab 27 https://etsc.eu/reducing-serious-injuries-on-european-roads-pin-flash-48/ 23  LOP35 EELNÕU tuvastada varjatud ohukohti, hinnata usaldusväärsemalt sekkumiste mõju ning juhtida liiklusohutust ennetavalt teadmiste, mitte tagajärgede põhjal. Aastatel 2026 – 2035 jäävad või muutuvad olulisteks: • liiklusõnnetuste andmed, mis peavad olema täpsed ja korrektsed, andmekorje peab arvestamata uute sõidukiliikidega (jalgrattad, mikrosõidukid, isejuhtivad sõidukid), peaks tekkima võimalus määrata iga liiklusõnnetuses vigastatu vigastuse raskusastet, tuleb leida toimiv lahendus inimvigastatuga liiklusõnnetuste alaraporteerimisele, et info kannatanutest jõuaks tervishoiuteenuse pakkujatelt liiklusõnnetuste infosüsteemi. Raskete liiklusõnnetuste põhjalikum uurimine peaks jõudma juurpõhjusteni; • nii perioodilised kui ka reaalaja liiklusvoo, liiklustingimuste ja liiklejate käitumise seireandmed; • liiklusohutuse tulemusnäitajad; • teedevõrgu ohutust mõjutavad andmed, teedevõrgu ohutuse hindamise tulemused; • tee- ja liiklusjärelevalvet puudutavad andmed; • avalikkuse ja kogukonna tagasiside (nt liiklejate teavitused ohtlike kohtade kohta); • automaatsed andmekorjesüsteemid (nt sõidukite kogutavad andmed, eCall, sõiduki diagnostika, ITS platvormid). Uue perioodi eesmärk on arendada integreeritud ja reaalajas toimiv andmete ökosüsteem, mis võimaldab ristkasutada erinevaid andmeallikaid, toetab proaktiivset otsustusprotsessi, võimaldab analüüsida liiklusohutuse arengut nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning toetab kohalikke omavalitsusi ja partnereid andmetel põhinevate otsuste tegemisel. Andmepõhine juhtimine eeldab koostööd erinevate osaliste vahel – Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet, Sotsiaalministeerium ja tervishoiuasutused, teadusasutused, omavalitsused ja erasektor. Oluline on ka investeering digitaalsesse võimekusse, analüütilistesse tööriistadesse ning oskuste arendamisse. Eesmärk on kujundada dünaamiline ja õppiv ohutu liiklussüsteem, kus andmed ei ole pelgalt aruandluseks, vaid pidevaks täiustamiseks ja inimelude päästmiseks. 4.8. Kogukonna kaasamine liiklusohutusse Liiklusohutus ei ole üksnes riigi, kohalike omavalitsuste või ametkondade ülesanne – see sisaldab ka ühiskondlikku kokkulepet ja jagatud vastutust, mille kujundamises on oluline roll igal kogukonnal ja liiklejal. Tõeliselt toimiv ohutu liiklussüsteem saab sündida ainult siis, kui selle kujundamises osalevad ka kogukonnad ise. Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on märkimisväärne jõud liiklusohutust mõjutada ning aeg on seda ressurssi silmas pidada ja võimendada. Kogukonnad tunnevad oma keskkonda kõige paremini – nad näevad riske, tajuvad muutusi ja märkavad kohti, kus olukord vajab muutust. Seetõttu on kogukondlikel algatustel oluline roll nii ohtude ennetamisel kui ka ohutu liikluskeskkonna kujundamisel. Lastevanemad või vanavanemad saavad tipptunnil reguleerijana aidata kogukonna väiksematel koolilastel sõiduteed ületada või jõuda hommikuti ohutult koolibussile. Kogukond võib tõstatada taristu ohutuse probleemi, korraldada ohutuse infopäevi, üritusi, teavitusi või panustada naabrivalvesse. Mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, kelle tegevus tugineb kohalike olude tundmisele, usaldusele ja vabatahtlikule koostööle, on liiklusohutuse arendamisel väärtuslikud partnerid. Nad tegutsevad ühiskondliku heaolu, sh ohutuma liikluse nimel. MTÜd saavad panustada liiklusohutusse mitmel viisil: 24  LOP35 EELNÕU • teavitustöö ja haridustegevuste kaudu – korraldades koolitusi, kampaaniaid, töötubasid ja infopäevi eri sihtrühmadele (nt lastele, eakatele, jalgratturitele); • kogukondlike algatuste kaudu – ohtlike kohtade tähistamine, jalgrattapäevade korraldamine või taristu parandusettepanekute esitamine; • vabatahtliku järelevalve ja kogemuspõhise nõustamise kaudu, olles kogukonna hääleks kohalike liiklusriskide tuvastamisel ja lahenduste pakkumisel; • koostöös ametkondade ja omavalitsustega, aidates viia ellu liiklusohutusprogrammi kogukondlikul tasandil; • sihtrühmade toetamise kaudu lastele, eakatele, erivajadustega või vähese liikluskogemusega inimestele. 5. Liiklusohutusprogrammi elluviimise mõjud Riik vajab kaugemale vaatavat programmi selleks, et hoida sihti silme ees ning kavandada ja valmistada ette tegevusi, mis liiklust ohutumaks muudavad. Transpordivaldkonnas võtavad olulised reformid ja investeeringud aega aastaid. See tähendab ka valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist. On oluline, et muutuste protsess oleks korraldatud selliselt, et säiliks pikaajaline visioon, strateegilised eesmärgid ning kavandatud tegevused, mis võimaldavad jätkata teekonda ohutu liiklussüsteemini. Ühiskonnas on nõudlus ohutusele ja tahe panustada, seega tuleb kõigil otsustustasanditel seada eesmärgiks liiklusohutuse maksimaalne tagamine. Liiklusohutuse tagamist tuleb näha ühiskondlikku kokkuleppena. Liiklusohutusprogramm viiakse ellu igal aastal uuendatavate nelja-aastaste elluviimiskavade kaudu. Elluviimiskava maksumus moodustub tegevuste rakendamiseks riigieelarves ette nähtud ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste vastutusel olevate rahastuse saanud tegevuste kogukulust. Täpsem elluviimiskava maksumuse prognoos koostatakse igal aastal riigieelarve planeerimise käigus. Elluviimiskava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuurfondide meetmetest ning teistest välisvahenditest. Kavandatud tegevuste realiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vajalik pikaaegne koalitsioonide ülene rahastamise strateegia, millele on vajalikud ressursid programmi kehtivuse ajaks tagatud. Programmi eesmärkide saavutamise eelduseks on, et ehitatakse TEN-T põhivõrku kuuluvad Tallinna– Tartu–Võru–Luhamaa tee Tallinna–Tartu lõik ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee Tallinna–Pärnu lõik nõuetekohaseks ja nüüdisaegsetele tingimustele vastavaks ning tagatakse teede võrgu säilitamise rahastus minimaalselt 75% riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilises analüüsis 28 välja toodud säilitamise vajadusest. Samuti tuleb tagada, et kõikide suurte taristuobjektide (sh Rail Baltic) ehitamise ja kasutuselevõtuga ei kaasne täiendavat negatiivset mõju liiklusohutusele. Oluline on arvestada, et erinevatele sihtrühmadele suunatud tegevustel on sageli osaliselt kattuvad mõjud. Seetõttu ei ole tegevuste koondmõju lineaarne summa üksikmõjudest: koosmõju on tavaliselt väiksem kui kõigi meetmete aritmeetiline kogusumma. Tegevustel on otsene mõju ka raskesti vigastatute arvu vähendamisele, lisaks avaldavad need mõju tajutavale liiklusohutusele. Otsesed ja mõõdetavad mõjud moodustavad vaid osa üldisest mõjude spektrist. Tegelik liiklusohutuskasu ulatub kaugemale tabelis esitatud arvutuslikust mõjust, kuna mitmete tegevuste 28 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 03/Strateegilise%20rahavajaduse%20L%C3%95PPARUANNE.pdf 25  LOP35 EELNÕU puhul ei ole kvantitatiivset mõju võimalik täpselt hinnata ning osa mõjudest realiseerub kaudselt ja pikema aja jooksul. Tabel 3. Meetmete arvestuslikud kogumõjud Hukkunute arvu Meetmete ja tegevuste kogum hinnanguline vähenemine aastaks 2035* Asulaliikluses jalakäijate hukkumist vähendavad tegevused -12 Alla 16-aastaste laste liikluses hukkumist vähendavad tegevused -10 Süstemaatiliste rikkujate mõjutussüsteem -7 Liiklusohtlike kohtade likvideerimine -7 Teelõigu läbimise keskmise kiiruse mõõtmine 1000 kilomeetril ja -6 automaatjärelevalve liikide laiendamine Ohutute sõidukiiruste kehtestamine maanteedel -5 Raudteeülesõitude ohutustamine -3 * Erinevate meetmete ja tegevuste koosmõju, sh ohutu kiiruse rakendamisega kaasnev mõju. 2024. a jooksevhindades moodustas ühest liiklussurmast tekitatud keskmine kahju ühiskonnale 3 156 993 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähenemist, matusekulusid ja riskiväärtust) ja vigastatust tekitatud keskmine kahju 41 193 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähendamist, riskiväärtust). LOP35 eesmärkide saavutamine võimaldab ära hoida riigi sotsiaalmajanduslikku kahju ca 800 miljonit eurot ja hoida inimeste elusid. Joonis 3. LOP35 eesmärkide saavutamisest ärahoitav sotsiaalmajanduslik kahju 6. Liiklusohutusprogrammi juhtimiskorraldus LOP35 strateegiliste eesmärkide saavutamiseks peab liiklusohutus riiklikul tasandil saama stabiilseks prioriteediks, mida toetavad rahanduspoliitilised otsused ning selge juhtimisraamistik. 26  LOP35 EELNÕU LOP35 kinnitab Vabariigi Valitsus, kelle ülesanne on riikliku liiklusohutuspoliitika välja töötamine. Vabariigi Valitsuse nõustamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon, kelle ülesanneteks on valdkonna tegevuste koordineerimine, Vabariigi Valitsuse nõustamine ja ettepanekute tegemine liiklusohutusega seotud küsimuste lahendamiseks ja liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning lisanduva ülesandena liiklusohutusprogrammi elluviimiskavade heakskiitmine. Liikluskomisjonil on õigus kaasata komisjonis läbivaatamisele tulevate küsimuste lahendamiseks riigi- ja omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, vastava ala asjatundjaid, väliseksperte ja teisi isikuid ning moodustada töörühmi. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esimees (taristuminister) esitab iga aasta 1. juuliks Vabariigi Valitsusele ülevaate komisjoni kinnitatud elluviimiskavade tegevustest, nende täitmisest ning ettepanekud, koos liikluskomisjoni soovitustega, täiendavate tegevuste kohta, mis eeldavad riigi eelarvestrateegiast sihtotstarbelisi lisavahendeid või valitsuse tasandi otsuseid. 2031. aastal tehakse programmi vahehindamine. Vabariigi Valitsus võib eesmärkides ja elluviimiskavas teha muudatusi, kui leitakse, et soovitud mõju ei saavutata või puuduvad vastava tegevusmeetme ettepaneku rakendamise eeldused. LOP35 täitmise lõpparuanne koostatakse hiljemalt 2036. aastal. Transpordiameti ülesanne LOP35 elluviimisel ja suunamisel on liikluskomisjoni töö korraldamine ning üldine seiramine, erinevate osaliste tegevuste koordineerimine ning aruandluse korraldamine. Elluviimiskavade eelarveline rakendamine toimub valitsusasutuste TERE programmide raames. Teised LOP35 osalejad viivad programmi ellu kooskõlastatud kava alusel. LOP35 tegevused kaetakse neli aastat kestva elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta. Planeeritava aasta uutele tegevustele lisatakse eelduslik mõjuhinnang seoses liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähenemise ning elluviimiseks vajamineva rahalise kulu kohta. Elluviimiskava kooskõlastatakse ministeeriumitega ja kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis. LOP35 elluviimiskavas on kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja indikaatorid. Igal tegevusel on omanik, kes vastutab tegevuse rakendamise algatamise, edendamise ja koordineerimise eest ka juhul, kui tegevuse elluviimine eeldab koostööd teiste osalistega. Kui vastutajaid on mitu, on neil kõigil võrdne ja sõltumatu vastutus tegevuse rakendamise eest. LOP35 eesmärkide saavutamisest ülevaate saamiseks hinnatakse igal aastal selle elluviimiskava täitmist. LOP35 elluviimises osalevad ministeeriumid ja ametid koostavad igal aastal oma vastutusalasse jäävate tegevuste tulemusaruande ja esitavad selle hiljemalt iga järgmise aasta 1. veebruariks Transpordiametile. Transpordiamet koostab elluviimiskava täitmise aruande ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonile, mis lisatakse igal aastal Vabariigi Valitsusele esitatavasse ülevaatesse. 27  EELNÕU 21.08.2025 Vabariigi Valitsuse korralduse „Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Liiklusseaduse § 5 sätestab aja- ja asjakohase liiklusohutusprogrammi olemasolu vajaduse, mille eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetustes hukkuvate ja vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks. Liiklusseaduse § 3 lõike 1 kohaselt töötab riikliku liiklusohutuspoliitika välja Vabariigi Valitsus. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ peab vajalikuks liiklusohutusprogrammi elluviimist ja meetmete rahastamist riigieelarvest. 24. mail 2025 kinnitatud Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 koalitsioonileppe 2025–2027 punkt 326 seab eesmärgiks uue liiklusohutusprogrammi vastuvõtmise, mille prioriteediks on targem järelevalve, turvalisemad teed ja liikluskäitumise muutused . Liiklusohutusprogramm 2026–2035 (edaspidi LOP35) on eelmise samanimelise programmi jätk, mis seab liiklusohutuse sihid järgnevaks kümneks aastaks. Programmi põhifookuses on hukkunute ja raskesti vigastada saanutega liiklusõnnetuste vähendamine, et 2050. aastaks saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. LOP35 eelnõu on valminud Transpordiameti juhtimisel. Protsessi kaasati asjassepuutuvad ministeeriumid, organisatsioonid, erialaliidud, kõrgkoolid, valdkonnaeksperdid, teenusepakkujad ning läbi avaliku kaasamise liiklejad ning vabakondade esindajad. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 6379, e-post: [email protected]), Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juht Maria Pashkevich (tel: 5304 7411, e-post: [email protected]) ) ja liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe (tel: 5030 691, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõuga kinnitatakse „Liiklusohutusprogramm 2026–2035“. Liiklusohutusprogrammi koostamise kohustus tuleneb liiklusseadusest. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon on pidanud vajalikuks programmi kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt 1 ning Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 sõlmitud koalitsioonileppe 2025–2027 p 326 näeb ette programmi kinnitamise. Programm koosneb kahest eraldiseisvast osast. Tekstiosast, mis katab ära kogu programmi kestuse (2026–2035), ja igal aastal uuendatavatest nelja-aastase kaetusega elluviimiskavadest. Võib eeldada, et igal aastal lisandub täiendavaid tegevusi ning tuleb teha muudatusi olemasolevates. Elluviimiskava kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega ning selle kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon. 1 Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni 17. juuni 2025. a koosoleku protokoll nr 68 1 Programm koosneb 6. peatükist. 1. Arengukava strateegiline raamistik Esimeses peatükis antakse ülevaade LOP35 väljatöötamise ja elluviimise aluseks olevatest olulistest Euroopa Liidu ja siseriiklikest arengukavadest ning strateegilistest dokumentidest. 2. Liiklusohutusprogrammi eesmärk Programmi teise peatükiga seatakse liiklusohutusprogrammi strateegiline eesmärk ning alaeesmärgid. Liiklusohutusprogrammi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2033–2035 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 22 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks kolme aasta keskmise väärtustena 272 inimest aastas. Raskesti vigastatuks loetakse isikut, kes viibis haiglaravil üle 24-tunni. Perioodi 2026–2035 eesmärk põhineb pikaajalisel strateegilisel eesmärgil, et aastaks 2050 saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. Lisaks strateegilisele eesmärgile näeb programm ette kaks laste ja linnalise liikluse ohutusega seotud ambitsioonikat alaeesmärki. 1. Alaeesmärk rõhuasetusega laste liiklusohutusele. Alla 16-aastaste laste liiklussurmade viimine 2035. aastaks nullini. 2. Alaeesmärk rõhuasetusega liiklusohutusele asulates. Asulaliikluses hukkunud jalakäijate arvu viimine 2035. aastaks nullini. Strateegilised eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu arengusuundadega, lähtutakse 2017. a Valletta deklaratsioonist ja 2018. a Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgist, et 2050. a vähendada liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu liikluses peaaegu nullini. LOP35 tulemuslikkuse hindamiseks võetakse kasutusele liiklusohutuse tulemusnäitajad, mis aitavad mõista liiklusohutust mõjutavaid tegureid, toetada tõenduspõhiste tegevuste rakendamist ja suunata ressursse valdkondadesse, kus riskid on kõrgemad ja senised arengud ei ole piisavad või mõju on kõige suurem. Tegevusnäitajad seatakse kaheksale põhilisele tegevussuunale: ohutu liikleja, ohutu kiirus, ohutu tee, ohutu sõiduk, ohutu töösõit, kiire ja tõhus abi pärast õnnetust, liiklusohutuse andmepõhine juhtimine ja kogukonna kaasamine liiklusohutusse. 3 Liiklusohutusprogrammi põhimõtted Kolmandas peatükis kirjeldatakse liiklusohutusprogrammi põhimõtteid. LOP35 aluseks võetakse ohutu liiklussüsteemi põhimõte (ingl Safe System Approach), mis tunnistab inimlikku ekslikkust ja seab eesmärgiks, et ükski liiklusõnnetus ei lõpeks surma või raske vigastusega. Selleks tuleb kujundada andestav liiklussüsteem, mis suudab eksimusi taluda. Ohutu liiklussüsteem põhineb kuuel põhimõttel: 1) liikluses surma või raskesti vigastada saamine ei ole aktsepteeritav; 2) inimesed teevad vigu; 3) inimkeha on haavatav; 4) risk on ennetatav; 5) liiklusohutus on ühine vastutus; 6) ohutus on mitmekihiline. 2 Lähtudes ohutust liiklussüsteemist, võimaldab see liikuda reaktiivsest tegutsemisest ennetava, tervikliku ja pikaajalise visiooni suunas. See loob raamistiku, mis aitab vähendada hukkunute ja raskesti vigastatute arvu, toetada säästvat liikumist, parandada elukeskkonda ning vähendada tekkitavat sotsiaalmajanduslikku kahju. Ohutul liiklussüsteemil on omakorda kuus omavahel tihedalt seotud komponenti: ohutu ja säästlik ruumiline planeerimine, ohutu taristu, ohutu kiirus, ohutu sõiduk, ohutu liikleja ning õnnetusjärgne abi. Ohutu liiklussüsteemi kujundamisel on igaühe vastutus liikluses tegutsemisel ja liikluse korraldamisel vältida inimese hukkumist ja raskesti vigastada saamist. Ükski inimene ei tohiks saada liikluses surma või raskelt vigastada, kui ta käitub ohutult, kasutab ohutut sõidukit, liigub ohutul kiirusel mööda ohutut teed. 4. Liiklusohutusprogrammi tegevussuunad Programmi neljandas peatükis on täpsemalt lahti kirjutatud programmi tegevussuunad. Tegevussuunad algavad ohutu tee rajamiseks vajaliku maakasutuse, planeerimise ja projekteerimise põhimõtetest. Rõhutatakse, et ohutus tuleb integreerida planeerimise varasesse faasi, et vähendada vajadust hilisemate leevendusmeetmete järele. Oluliseks peetakse liikluse rahustamist ja vähemkaitstud liiklejate turvalisuse tõstmist. Liikluskorraldus peab olema intuitiivne, keskkonda sobituv, eksimisruumi vähendav ja arvestama sõidukite arenguga. Rohkem leiavad kasutust infotehnoloogilised liikluskorralduse lahendused. Teede korrashoiu tegevussuunal peetakse oluliseks ohutuks liikmeliseks tingimuste loomist muutuvate ilmastiku- ja liiklusolude korral, toime tuleb tulla kliimamuutustega ning eelarveliste piirangutega. Kuna rongiliiklus intensiivistub ja sõidukiirused raudteel kasvavad, on programmis tähelepanu pööratud ka teedega samatasandilistele raudteeületuskohtadele. Oluliseks peetakse raudteeülesõitude varustamist tõkestussüsteemidega, ohtlikemates kohtades eritasandiliste ületuskohtade rajamise vajadust, ohutu sõidukiiruse kehtestamist raudteeülesõidule lähenemisel ja väljaspool selleks ettenähtud kohti raudtee ületamise tõkestamist. Suurulukitega seotud õnnetuste ärahoidmiseks nähakse programmis ette TEN-T teede projekteerimisel tarastamise vajadus ja ulukitele sobivate eritasandiliste läbipääsude rajamine. Ohutu sõiduki tegevussuuna eesmärk on kasvatada ohutumate sõidukite osakaalu ja arvestada isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuga seotud arengutega. Tähelepanu keskmesse tõuseb sõidukite tehniline seisukord ja turvalisusnõuete kontroll. Unustada ei saa ka küberturvalisuse riske järjest enam automatiseeritud sõidukite kasutusele võtmisel ja suuremate, raskemate kaubaveokite teedele lisandumise võimalusi, mikrosõidukite tehnonõudeid ja sõidukiomanike enda vastutust oma sõiduki nõuetele vastavuse kontrollimisel igapäevaselt. Ohutu kiiruse osas on LOP35 prioriteet vältida liiklussurmasid ja raskeid vigastusi läbi taristulahenduste ja järelevalve. Eesmärgi saavutamiseks on oluline määrata ja rakendada piirkiirused kindlate põhimõtete kohaselt. Esiteks tuleb piirkiirused kehtestada inimeste haavatavuse järgi, see tähendab, et need põhinevad teadmistel inimese keha löögitaluvusest ja biomehaanikast. Teiseks aitavad ohutud piirkiirused vähendada ühiskonna kogukulusid. Kolmandaks põhimõtteks on, et enamik liiklejaid peab piirkiirust mõistlikuks ja mõistab, et 3 erinevatel teedel on erinevad piirkiirused. Piirkiirused peavad veel arvestama muutuvate tee- ja ilmastikuoludega, sealhulgas reaalajas. Piirkiirusi toetavad teede projekteerimine, järelevalve, koolitus- ja teavitustegevus, aga ka ITS- ja sõidukitehnoloogia lahendused. Kui eri liiklejagruppide liikumiskiiruse vahe on suurem kui 30 km/h, siis peab ohutuse tagamiseks kaaluma eraldi taristut haavatavate liiklejate kaitseks. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja madalamate kiiruspiirangute järgimise hõlbustamiseks võetakse kasutusele liiklust rahustavaid meetmeid (ringristmikke, teekitsendusi, šikaane, tõstetud ristmikke, nutikamaid tehnilisi lahendusi, automaatse järelevalve võimalusi jt). Ohutu liikleja tegevussuunal peetakse oluliseks liikleja vastutuse, pädevuse ja teiste liiklejatega arvestamise tähelepanu keskmesse tõstmist. Samuti on olulised selged ja arusaadavad liiklusreeglid ning kommunikatsioon, mis suurendab ühiskonnas poolehoidu suuremale liiklusohutusele. Ohtliku liikluskäitumise ennetamisel tähtsustatakse tõenduspõhist lähenemist ja koostööd perekonna, kooli, töökoha, kogukonna ning laiemalt ühiskonna tasandil. Ennetustegevused peavad olema suunatud tulevikku ja tuleb arvestada sellega, et nende mõjud avalduvad sageli alles aastate pärast. Liiklushariduse eesmärgiks seatakse ohutut liiklemist toetavate hoiakute ja käitumise kujundamine juba varases eas ning nende toetamine kogu elu jooksul. Oluline on muuta liiklusharidus süsteemseks ja järjepidevaks ning hõlmata kõik vanusegrupid – lastest eakateni. Tõhus ja riskidele suunatud järelevalve keskendub süstemaatiliste rikkujate ohjamisele. Liikluses osaleb väike hulk kõrge riskiga juhte, kelle puhul ei ole olnud traditsioonilised järelevalve ja heidutuspõhised lähenemised tõhusad. Meetme eesmärk on välja selgitada süsteemsed rikkujad ja rakendada neile sobivaid mõjutusmeetmeid, et hoida ära uusi rikkumisi. Ohutusvarustuse kasutamine on ajas paranenud, siiski on suurenenud ohutusvarustust mittekasutanud hukkunute ja raskesti vigastatute arv. Suuremat tähelepanu vajab sõiduauto tagaistmel ja ühistranspordis turvavöö kasutamine. Oluline on ka vähemkaitstud liiklejate märgatavuse tõstmine, jalakäija puhul helkuri või valgusallika kasutamine, jalgratturil, mikrosõidukijuhil tulede kasutamine. Lisaks on mikrosõidukite korral oluline ka kiivri kasutamine. Liikluses tähelepanu hajumise meetme eesmärk on tõsta teadlikkust pealtnäha väikeste rikkumistega seotud tõsistest tagajärgedest. Tähelepanu segavate stiimulite vältimine ja keskkonnast eemaldamine peab juhi ja jalakäija jaoks muutuma reegliks. Juhi terviseseisundi hindamisel tuleb keskenduda senisest rohkem juhtimisvõimekuse tuvastamisele ja vanemaealiste mootorsõidukijuhtide kognitiivse võimekuse hindamisele. Joobes juhtimist aitab vähendada tõhus alkoholipoliitika ning uimastite tarvitamise varajane märkamine ning toetavatele teenustele suunamine. Tegevussuunana tuuakse välja ka jalakäija, kui kõige suurema ja ohustatuma liiklejate grupi, ohutus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohututele jalgsi liikumise võimalustele, teeületamistele ja igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmisele. Jalakäija kasutatav liiklusruum tuleb senisest enam kavandada ja rajada viisil, mis andestab liikleja eksimusi ja vähendab neist tingitud liiklusõnnetuste raskusastet. Talvel tuleb tagada jalakäijatele ohutu ja hästi ligipääsetav liiklusruum. 4 Erilist tähelepanu pööratakse programmis laste ohutusele. Suurendada tuleb lasteasutuste ümbruse ja kogu koolitee ohutust. Lapsed vajavad turvaliselt liikluses osalemiseks järjepidavat õpet ja lapsevanemad oskusi laste juhendamiseks. Laste liiklusohutus on kodu, koolieelse lasteasutuse, kooli, kooli pidaja ja kogukonna vastutus. Oma panuse hea eeskujuna peavad andma kõik nii juhi, sõitja kui ka jalakäijana. Teine vanusegrupp, kellele erilist tähelepanu programmis pööratakse on eakad. Eakad on kasvav rahvastikurühm ning neil on vanadusega seotud vajadused ja ootused võrreldes tänapäeva eakatega ambitsioonikamad. Elanikkonna vananemisega seotud probleemistik jaguneb kaheks: eaka jalakäija ohutus ja eaka juhi eripäraga seonduv. Lähedased ja kogukond on need, kes ennekõike saaksid kõrvalt märgata eaka juhi sõidukijuhtimise võime langust. Otsus autojuhtimisest loobuda ei ole kerge. Eakas, kes soovib kõrge vanuseni autot juhtida, peab olema teadlik ja oskama toime tulla vanadusega kaasneva juhtimisvõimekuse vähenemisega. Jalgratturite ja mikrosõiduki juhtide ohutu liiklemise tagamiseks on oluline kujundada terviklik rattateede võrgustik ning see peab olema aastaringselt kasutatav. Jalgrattateed peavad olema turvalised ja omavahel ühendatud, viiksid olulistesse sihtkohtadesse ja pakuksid piisavaid turvalisis parkimisvõimalusi ja -laadimisjaamu. Tõsta tuleb mootorsõidukijuhtide teadlikkust jalgratturitest ja mikrosõidukijuhtidest, jalgrattur ja mikrosõiduki juht peavad teadvustama, et neil lasub enda ohutuse tagamise ja teistesse liiklejatesse vastutustundliku suhtumise kohustus. Tähelepanu pööratakse ka tulede ja kiivri kasutamisele, piirkiirustele, vanusepiirangule, mitmekesi sõitmisele. Ühe tegevussuunana leiab käsitlemist ka mootorratturite ohutus. Seda seetõttu, et mootorrattasõit on kõrge riskiga liikumisviis - mootorratturite hukkumise või raske vigastuse tõenäosus liiklusõnnetustes on kuni 40 korda suurem kui sama vahemaa autoga läbivatel inimestel. Mootorratturite ohutuse suurendamiseks on oluline soodustada vabatahtlikke koolitusprogramme, mis toetavad teadlikkust ja sõiduoskust. Ka märgatavuse ja ohutuse suurendamisel on oluline roll. Järelevalves tuleb keskenduda ohtliku käitumise ennetamisele ja ohutusnõuete järgmisele. Vajalik on ka teavitustöö, mis rõhutab vastastikust tähelepanelikkust ja liikluskultuuri parandamist. Laiemalt mootorsõidukijuhtide ohutu käitumise kujundamisel on oluline pöörata tähelepanu algajate juhtide ettevalmistusele, mille keskmes on tehniliste oskuste kõrval ka hoiakute kujundamine, riskitaju arendamine ja oma võimete teadlik hindamine. Tõhustatakse ka järelevalvet koolitusasutuste ja eksamineerijate kvaliteedi üle. Sihiks on tagada, et autokooli lõpetanu saab liikluses iseseisvalt hakkama, liikleb ohutult ja vastutustundlikult. Mootorsõidukijuhtide ohutut käitumist mõjutavate faktoritena käsitletakse veel programmis sõidukiiruse, alkoholi, tähelepanu hajumise, turvavöö kasutamise, väsimuse, vaimse tervise ja ravimite tarvitamisega seotud ohtusid. Kuna üle kolmandiku teedel juhtuvatest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud sellega, et vähemalt üks liiklusõnnetuse osaline kasutab sõidukit tööülesande täitmiseks või on sõitja sellises sõidukis, on liiklusohutusprogrammi üheks tegevussuunaks valitud ka töösõitude ohutuse tõstmine. Seni on organisatsioonide potentsiaal liiklusohutust mõjutada suures osas kasutamata. Avaliku sektori võimaluseks on eeskuju näitamine, kuidas organisatsioonid rakendavad avalike teenuste osutamise hangetel liiklusohutusse panustamist. Omavalitsustel on võimalik ühistranspordi- ja koolibussi teenuse ostmisel ning taksoteenuste osutamise 5 tegevuslubade saamise ja säilitamise tingimustes näha ette nõuded liikluses riskide vähendamise ja liiklusreeglite täitmise kohta. Tööandjad saavad oluliselt liiklusriske vähendada, hankides ohutumaid ja juhiabisüsteemidega sõidukeid ning nähes ette nõuded töötajatele ja lepingupartneritele, rakendada standardi ISO 39001 nõudeid. Liiklusõnnetusse sattumisel on abi saamine ja selle osutamine elulise tähtsusega. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele vähendab kahju nii inimestele, asjadele kui ka keskkonnale. Hädaolukorrale reageerimise parendamine võib aidata vältida liiklussurmasid ja elumuutvaid vigastusi. Oluline on ka igakülgse esmaabikoolituse säilitamine sõidukoolituse õppekavas ning teadmiste ja esmaabioskuste omandamise võimaluse pakkumine kõigile liiklejatele. Uuel kümnendil peab liiklusohutuse juhtimine muutuma ennetavaks. See tähendab, et sõltumata liiklusõnnetuste riskidest või nende puudumisest kogutakse ja arhiveeritakse taristu kohta kõik vajalikud andmed. Uue perioodi eesmärk on arendada integreeritud ja reaalajas toimiv andmete ökosüsteem, mis võimaldab ristkasutada erinevaid andmeallikaid, toetab proaktiivset otsustusprotsessi, võimaldab analüüsida liiklusohutuse arengut nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning toetab kohalikke omavalitsusi ja partnereid andmetel põhinevate otsuste tegemisel. Oluline on ka investeering digitaalsesse võimekusse, analüütilistesse tööriistadesse ning oskuste arendamisse. Eesmärk on kujundada dünaamiline ja õppiv ohutu liiklussüsteem, kus andmed ei ole pelgalt aruandluseks, vaid pidevaks täiustamiseks ja inimelude päästmiseks. Liiklusohutus ei ole üksnes riigi, kohalike omavalitsuste või ametkondade ülesanne – see sisaldab ka ühiskondlikku kokkulepet ja jagatud vastutust, mille kujundamises on oluline roll igal kogukonnal ja liiklejal. Kogukonnad tunnevad oma keskkonda kõige paremini – nad näevad riske, tajuvad muutusi ja märkavad kohti, kus olukord vajab muutust. Seetõttu on kogukondlikel algatustel oluline roll nii ohtude ennetamisel kui ka ohutu liikluskeskkonna kujundamisel. Mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad panustada programmi eesmärkide saavutamisse teavitustöö ja haridustegevuse, kogukondlike algatuste, vabatahtliku järelevalve ja kogemuspõhise nõustamise ning sihtrühmade toetamise kaudu. Ka koostöö ametkondade ja omavalitsustega on olulisel kohal. 5. Liiklusohutusprogrammi elluviimise mõjud LOP35 viiendas peatükis tuuakse välja programmi elluviimise mõjud. Kuna transpordivaldkonnas võtavad olulised reformid ja investeeringud aega aastaid , siis on oluline, et muutuste protsess oleks korraldatud selliselt, et säiliks pikaajaline visioon, strateegilised eesmärgid ning kavandatud tegevused, mis võimaldavad jätkata teekonda ohutu liiklussüsteemini ka valitsuskoalitsioonide vahetumistel. Liiklusohutusprogramm viiakse ellu igal aastal uuendatavate nelja-aastaste elluviimiskavad e kaudu. Elluviimiskava maksumus moodustub tegevuste rakendamiseks riigieelarves ette nähtud ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste vastutusel olevate rahastuse saanud tegevuste kogukulust. Täpsem elluviimiskava maksumuse prognoos koostatakse igal aastal riigieelarve planeerimise käigus. Elluviimiskava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuurfondide meetmetest ning teistest välisvahenditest. Mõjuhinnangus tuuakse välja meetmete ja tegevuste kogumid ja nende mõju hukkunute arvu hinnangulisele vähendamisele aastaks 2035. Asulaliikluses jalakäijate hukkumist vähendavate 6 tegevustega väheneb hukkunute arv 2035. aastaks 12 hukkunu võrra. Alla 16-aastaste laste liikluses hukkumist vähendavad tegevused aitavad ära hoida 10 hukkunut, süstemaatiliste rikkujate mõjutussüsteem 7 hukkunut nagu ka liiklusohtlike kohtade likvideerimine. 6 hukkunut aitab säästa teelõigu läbimise keskmise kiiruse mõõtmine 1000 kilomeetril ja automaatjärelevalve liikide laiendamine. Ohutute sõidukiiruste kehtestamine maanteedel võimaldab ära hoida 5 inimese hukkumist ja raudteeülesõitude ohutustamine hinnanguliselt 3 hukkunut. Otsesed ja mõõdetavad mõjud moodustavad vaid osa üldisest mõjude spektrist. Tegelik liiklusohutuskasu ulatub kaugemale arvutuslikust mõjust, kuna mitmete tegevuste puhul ei ole kvantitatiivset mõju võimalik täpselt hinnata ning osa mõjudest realiseerub kaudselt ja pikema aja jooksul. 2024. a jooksevhindades moodustas ühest liiklussurmast tekitatud keskmine kahju ühiskonnale 3 156 993 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähenemist, matusekulusid ja riskiväärtust) ja vigastatust tekitatud keskmine kahju 41 193 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähendamist, riskiväärtust). LOP35 eesmärkide saavutamine võimaldab ära hoida riigi sotsiaalmajanduslikku kahju ca 800 miljonit eurot ja hoida inimeste elusid. 6. Liiklusohutusprogrammi juhtimiskorraldus Programmi kuues peatükk kirjeldab selle juhtimiskorraldust. LOP35 kinnitab Vabariigi Valitsus, kelle ülesanne on liiklusohutuspoliitika väljatöötamine. Vabariigi Valitsuse nõustamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon, kelle ülesanneteks on valdkonna tegevuste koordineerimine, Vabariigi Valitsuse nõustamine ja ettepanekute tegemine liiklusohutusega seotud küsimuste lahendamiseks ja liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning lisanduva ülesandena liiklusohutusprogrammi elluviimiskavade heakskiitmine. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esimees (taristuminister) esitab iga aasta 1. juuliks Vabariigi Valitsusele ülevaate komisjoni kinnitatud elluviimiskavade tegevustest, nende täitmisest ning ettepanekud, koos liikluskomisjoni soovitustega, täiendavate tegevuste kohta, mis eeldavad riigi eelarvestrateegiast sihtotstarbelisi lisavahendeid või valitsuse tasandi otsuseid. 2031. aastal plaanitakse teha programmi vahehindamine. Vabariigi Valitsus võib eesmärkides ja elluviimiskavas teha muudatusi, kui leitakse, et soovitud mõju ei saavutata või puuduvad vastava tegevusmeetme ettepaneku rakendamise eeldused. LOP35 täitmise lõpparuanne koostatakse hiljemalt 2036. aastal. Elluviimiskavade eelarveline rakendamine toimub valitsusasutuste TERE programmide raames. Teised LOP35 osalejad viivad programmi ellu kooskõlastatud kava alusel. LOP35 tegevused kaetakse neli aastat kestva elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta. Planeeritava aasta uutele tegevustele lisatakse eelduslik mõjuhinnang seoses liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähenemise ning elluviimiseks vajamineva rahalise kulu kohta. Elluviimiskava kooskõlastatakse ministeeriumitega ja kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis. Aastate 2026–2029 hinnanguline rahastamisvajadus on 94,4 miljonit eurot sh 39,2 miljonit eurot liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks. Kui esimese nelja aasta elluviimiskava 7 maksumuse prognoosis nimetatud vajadust ei ole võimalik täies mahus rahastada, siis programmi elluviimisel tehakse eesmärkide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. 3. Programmi ettevalmistamise protsess Programmi koostamist juhtis Transpordiamet, kes moodustas 2024. a juunis asutuste ülese töögrupi. Transpordiamet kaasas LOP35 koostamisse Kliimaministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tööinspektsiooni, Autoettevõtete Liidu, Bolt Drive Eesti, CityBee Eesti, Eesti Autokoolide Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Elmo Rent ASi, Euroopa Liiklusohutuse Nõukogu (ETSC), Liikluskindlustuse Fondi, Liikluskoolitajate Liidu, Miltton New Nordicsi, OÜ Stratum, Pärnu Linnavalitsuse, Sisekaitseakadeemia, Soome Transpordi- ja Sideameti (Traficom), Tallinna Linnavalitsuse, TalTechi, Tartu Linnavalitsuse, Tuul Mobility OÜ ja Tõuksimaailma. Avalikkus sai oma ideid LOP35 koostamisse esitada läbi Transpordiameti kommunikatsioonikanalite. Transpordiameti kodulehel2 avaldatud veebirakenduse kaudu esitati 296 ettepanekut ja Facebooki vahendusel 78 ettepanekut. 215 ettepanekut käsitlesid ohutu liikleja meedet, 102 ohutu teega seonduvaid tegevusi ja 36 ettepanekut olid seotud ohutu kiiruse kehtestamisega. Kantar Emor viis 2025. aasta mais läbi sõiduki juhtimise tähelepanu häirivate tegevuste ja turvavarustuse kasutamise uuringu3 Eesti elanike seas, mille raames uuriti avalikku arvamust olulise mõjuga liiklusohutustegevuste kohta, nt automaatne järelevalve, piirkiiruste langetamine, liiklusrikkumiste arvestamine kogumina, keskmise sõidukiiruse mõõtmine. Koguvalim oli 1724 vastajat. Uuringu sihtrühmaks olid Eesti täisealised elanikud. Valim oli 18+ elanikkonna suhtes esinduslik ning uuringu põhjal saab teha üldistusi Eesti elanike kohta. Enam kui pool küsitletutest nõustus piirkiiruse langetamisega asulavälistel teedel nendes kohtades, mis on liiklusohtlikud. Asulasiseste teede osas nõustub valdav osa (55%) piirkiiruse langetamisega piirkondades, kus on suurem hulk jalakäijaid ja nõrgemaid liiklejagruppe . Korduvrikkujatele karmimate meetmete kohaldamisele väljendas toetust 70% autojuhtidest. 86% autojuhtidest on pigem või täielikult nõus sellega, et keskmise sõidukiiruse mõõtmine teelõigul mõjutaks neid hoiduma piirkiiruse ületamisest. 71% autojuhtidest ütleb ka, et neid see oluliselt ei häiriks ning 59% tunneks end sõites turvalisemalt. Valdav osa küsitletutest pooldas automaatse järelevalve rakendamist liiklusrikkumiste osas. Juhtimisvõimekuse hindamist tervisekontrolli käigus pidas vajalikuks 86% vastanutest. Alkoluku kasutamine alternatiivkaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele avaldas poolehoidu valdav osa (67%) autojuhtidest. 4. Eelnõu kooskõlastamine Programmi eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, 2 https://www.transpordiamet.ee/uudised/kuidas-muudaksid-sina-liiklusohutust-paremaks-transpordiamet-ootab- ettepanekuid 3 https://transpordiamet.ee/uuringud#liiklusohutus 8 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Kuldar Leis Taristuminister 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0979 - Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/489d190b-e8a9-48b5-9c3e-3f0b4fb940c1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/489d190b-e8a9-48b5-9c3e-3f0b4fb940c1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main