Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Mart Parind | NOVE From: Eesti Ehitusinseneride Liit <[email protected]> Sent: esmaspäev, 8. september 2025 16:27 To: Mart Parind | NOVE Subject: RE: Kiireloomuline infopäring seoses kutsepädevusega LTMailItemID: 3696ece7-af51-4322-a4e1-9a083f66a107 LTParentItemID: ed91a63b-f196-44f1-8126-c9f05159905f LTParentItemTitle: Esindus VAKOs/kohtus (RH285935 PERH kiiritusravi kanjonid) Tere, Vastused Teie küsimustele: 1. Kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Väljavõtted kutsestandardist „Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, A.2. Tööosad, Valitavad tööosad: Ükski ülal toodud kompetents ei sisalda projekteerimise projektijuhtimist. 2. Kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga „inseneride koolitamine ja arendustöö“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Väljavõtted kutsestandardist „Volitatud ehitusinsener, tase 8“, A.2. Tööosad, Valitavad tööosad: 1  Kompetents „Inseneride koolitamine ja uurimistöö“ ei sisalda projekteerimise projektijuhtimist 3. Kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal). Lugupidamisega, Tiia Ruben EEL-i tegevdirektor [email protected] +372 53285080 www.ehitusinsener.ee From: Mart Parind | NOVE <[email protected]> Sent: Friday, September 5, 2025 4:02 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Kiireloomuline infopäring seoses kutsepädevusega Importance: High Tere, hea EEL esindaja! Kirjutan teile seoses ühe riigihangete vaidlustuskomisjonis poolelioleva hankevaidlusega, kus esindan üht menetlusosalist. Vaidluses on mh tõusnud küsimus, kas teatav kutse teatavate kompetentsidega lubab isikul tegutseda „projekteerimise projektijuhina“. Kuivõrd Eesti Ehitusinseneride Liit on vaidlusaluste kutsete väljastaja ning saab seega anda autoriteetse ekspertarvamuse, palun teil vastata alltoodud küsimustele. Oleksin väga tänulik, kui saaksite vastata kiiresti, paremal juhul juba järgmise nädala esmaspäeval (8.09) või hiljemalt teisipäeva (9.09) keskpaigaks. EEL arvamus tuleks vaidlustuskomisjonile esitada teisipäeva jooksul. Arvamus ei pea tingimata olema digiallkirjaga (kuigi see oleks eelistatud), piisab ka e-kirjast, millest on näha vastaja nimi ja seos EEL-iga. 1. Kas kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ annab isikule kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina? 2. Kas kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga „inseneride koolitamine ja arendustöö“ annab isikule kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina? 3. Kas p-des 1 ja 2 nimetatud kutsete (sh mainitud spetsialiseerumised ja kompetentsid) väljastamisel võetakse arvesse isiku varasemat töökogemust projekteerimise projektijuhina, st kas nimetatud kutsete (sh mainitud spetsialiseerumised ja kompetentsid) väljastamise eelduseks on varasem töökogemus projekteerimise projektijuhina? 4. Kui vastus p-des 1 ja 2 esitatud küsimustele peaks olema „EI“, siis milline kutse millise spetsialiseerumise ja millise kompetentsiga peab isikul olema, et omada kehtiva õiguse alusel pädevust tegutseda projekteerimise projektijuhina? Kui leiate võimaluse tähtaegselt vastata, oleksin äärmiselt tänulik! Mistahes küsimuste või täpsustussoovide puhul palun andke sellest võimalikult kiiresti teada – aitan meeleldi. Lugupidamisega 2 Mart Parind Advokaadibüroo NOVE OÜ Assotsieerunud partner / vandeadvokaat Estonia pst 9, Solarise keskus, 10143 Tallinn +372 610 8018 / +372 5620 3289 +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname teid! 3 Innopolis Insenerid OÜ Arve nr. 20251012 Riia tn 24a Kuupäev 09.09.2025 51010 Tartu Tähtaeg 16.09.2025 EE101159122 Nimetus Kogus Hind Summa Esindus VAKOs/kohtus (RH285935 PERH 22h 15m 215,00 4 783,75 kiiritusravi kanjonid), Partner Mart Parind Riigilõiv 1 640,00 640,00 Kokku maksustatav 0% km: 640,00 Kokku maksustatav 24%: 4 783,75 Käibemaks 24%: 1 148,10 Tasuda EUR: 6 571,85 Anna meie teenuse kohta tagasisidet https://www.nove.ee/tagasiside/ KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise. Arve väljastas Mart Parind Advokaadibüroo NOVE OÜ Tel +372 6 10 80 10 IBAN: EE222200221063459189 Registrikood: 12984303 www.nove.ee BIC/SWIFT: HABAEE2X KM EE101855772 [email protected] Swedbank Estonia pst 9, Tallinn  Lk. 2 / 2 Arve nr. 20251012 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Esindus VAKOs/kohtus (RH285935 PERH kiiritusravi kanjonid), 22h 15m Partner Mart Parind 18.08.2025 Hankija 18.08 otsuste ja hanke materjalidega tutvumine, 35m selgitusnõue hankijale 21.08.2025 Hankija 21.08 vastuse õiguslik analüüs, arutelu kliendiga 30m 25.08.2025 Telefonikonsultatsioonid kliendiga, täiendav kiri hankijale 1h 15m 27.08.2025 Hankija 26.08 vastusega tutvumine, arutelu kliendiga, 30m vaidlustamise kokkuleppimine 27.08.2025 Vaidlustuse koostamine 3h 30m 28.08.2025 Vaidlustuse koostamine, konsultatsioonid kliendiga 4h 45m 04.09.2025 Tutvumine VAKO kirjaliku menetluse teatega ja PERHi ning Kirde 1h 50m Projekti vastustega, vastuste esmane analüüs, ülevaade kliendile 04.09.2025 Telefoninõupidamine kliendiga: vastaspoole vastused ja nende 25m suhtes täiendavate seisukohtade esitamine 05.09.2025 Kutsekvalifikatsiooni teemade õiguslik analüüs 2h 00m 05.09.2025 Videonõupidamine: täiendavate seisukohtade sisend 20m 05.09.2025 Kiri EEL-ile ekspertarvamuse saamiseks 20m 08.09.2025 Kutsekvalifikatsiooni teemade täiendav õiguslik analüüs 25m 08.09.2025 EEL vastuse analüüs, sisenõupidamine kolleegidega ja arutelu 40m kliendiga 08.09.2025 Täiendava seisukoha koostamine 4h 20m 09.09.2025 Täiendavate seisukohtade täiendamine ja viimistlemine, 50m menetluskulude nimekirja koostamine; dokumendi VAKO-le esitamine Riigilõiv 1 28.08.2025 Vaidlustuse riigilõiv 1 Advokaadibüroo NOVE OÜ Tel +372 6 10 80 10 IBAN: EE222200221063459189 Registrikood: 12984303 www.nove.ee BIC/SWIFT: HABAEE2X KM EE101855772 [email protected] Swedbank Estonia pst 9, Tallinn Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 09.09.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Heili Püümann Laura Raadik Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Kristiina Koll Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Mari Past Andra Olm [email protected] Indrek Niklus Liis Kikas Kaisa Poller Sten Tikerpe Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 196-25/285935 Riigihange: „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenr 285935) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood 90006399 Hankija esindaja: Jurist Janika Pajula e-post [email protected] Kolmas isik: KIRDE PROJEKT OÜ Registrikood 12359092 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Rait Sarjas Advokaadibüroo Küllike Namm e-post [email protected]  NOVE - 2/6 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 196-25/285935: Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla („Hankija“) riigihankes „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935, „Hange“) KIRDE PROJEKT OÜ („Kolmas isik“) suhtes 18.08.2025 vastu võetud otsuste peale. 2. 03.09.2025 esitasid Hankija ja Kolmas isik vastused vaidlustusele, paludes jätta vaidlustuse rahuldamata. 3. 04.09.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 09.09.2025 (k.a) täiendavate dokumentide esitamiseks. 4. Käesolevaga Vaidlustaja kasutab täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise võimalust, et kummutada Hankija ja Kolmanda isiku vastustes sisalduvad ekslikud käsitlused. Ühtlasi sisaldab käesolev menetlusdokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VASTASPOOLELE 5. Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele, mis esitavad sisuliselt samu narratiive ja punkte, rajanevad vääradel alustel. Mõlemast vastusest leiab õiguslikke pooltõdesid ning asjasse puutumatuid käsitlusi. Vaidlustaja jääb kõigiti vaidlustuses öeldu juurde ning – soovimata liigselt korrata vaidlustuses juba öeldut – lükkab Hankija ja Kolmanda isiku vastuste olulisemad ebakohad ümber järgmisega. A. Vastuväited Hankijale ▪ Vastavuskontrolli sisulisus 6. Vaidlustaja ei vaidlusta, et hankija saab ja peab riigihanget läbi viies kontrollima pakkumuse vastavust üksnes nendele tingimustele, mis on kirja pandud hanke alusdokumentidesse (RHS § 114 lg 1). Seetõttu jääb arusaamatuks, miks on Hankija pidanud vajalikuks sel teemal üldse peatuda.1 7. Küll on pooltel erimeelsus selles, kuidas ja kui põhjalikult peab hankija pakkumuse vastavust kontrollima. Sellele küsimusele ei saa vastata kõikehõlmavalt ja universaalselt, kuna vastus võib sõltuvalt vastavustingimuse sisust erineda.2 Käesolevas vaidluses tuleb tegeleda konkreetsemalt küsimusega, kas Hankija võis projekteerimise projektijuhi töökogemuse ja referentsprojekti puhul lähtuda üksnes pakkuja antud teabest või pidi Hankija teostama tegelikku ja täiendavat kontrolli. 8. Vaidlustaja positsioon on ühene: Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumust vaidlusaluses osas sisuliselt ja põhjalikult kontrollima.3 Ehkki Vaidlustaja on seda juba ennetavalt pareerinud, olgu veelkord rõhutatud, et Vaidlustaja kindlasti ei nõustu Hankija käsitlusega nagu tähendaksid Hankija välja valitud kohtulahendid seda, et hankija võib riigihanget menetledes piirduda pakkujate palja- sõnalise teabe „usaldamisega“, kui ta ainult nõnda heaks arvab.4 Ehkki usaldusel on inimsuhetes kahtlemata oma roll, koht ja aeg, siis riigihanke menetluse eripäradest tulenevalt – hankija kulutab avalikku raha – peab see menetlus olema siiski läbipaistev, isikuid võrdselt kohtlev ja laiemalt õiguspärane (RHS § 2 lg 1, § 3 p-d 1, 2). Selle tagamine ei ole „ülemäärane ja ebaproportsio- naalne“.5 Riigihankereeglid ei lähtu ega peagi lähtuma hankija mugavusest, vaid avalike rahaliste vahendite kontrollitud kasutuse printsiibist. 9. Hankija on üksikute kohtulahendite mõtet meelevaldselt moonutanud, vähemalt konkreetse kaasuse asjaoludel. RHS-i ei saa, õieti ei tohi tõlgendada viisil, et see toob kaasa hankija suvast lähtuva juriidilise džungli. Ei pea omama kuigi kõrgelt arenenud kujutlusvõimet või kriminogeenset 1 Hankija vastuse p 2.7 ja 2.8. 2 Sellele on Vaidlustaja osutanud ka vaidlustuse p-s 13. 3 Täpsemalt vaidlustuse p 9 jj. 4 Hankija vastuse p 2.11 ja 2.12, aga ka p 2.19.5. 5 Samas, p 2.19.5.  NOVE - 3/6 - mõttelaadi, et mõista: kui hankija pimesi aktsepteerib (eufemistlikult väljendudes „usaldab“) kõike, mida pakkuja talle oma meeskonna liikmete kogemuse jmt kohta väidab, siis saavad riigihanked kiiresti „nurkade lõikamise“ või suisa „muinasjuttude rääkimise“ võistluseks, kus pole tavapäratu hanketingimusele vastamiseks inimesele mõni referentsprojekt või staažiaasta loovalt juurde väita. 10. Üldlevinud õigusteadusliku arusaama järgi tõlgendatakse õigusnormi mh lähtuvalt seadus- andja eesmärgist ja tahtest (teleoloogiline tõlgendamine). RHS § 114 puhul pole kahtlust, millisena on seadusandja selle paragrahvi alusel läbi viidavat kontrollimenetlust ette näinud. RHS eelnõu seletuskiri teeb ühemõttelise avalduse6: „Pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline. Seetõttu on taunitav praegusel ajal sage praktika, mille kohaselt hankija kontrollib pakkumuse vastavust /---/ üksnes pakkuja kinnituse kaudu.“ Selles võtmes tuleb vaadelda ja mõista ka kohtulahendeid. Kohtud ei saa otsustada contra legem, s.o otseses vastuolus sellega, mida seadusandja on ette näinud. 11. Hankija püüab jätta eksitavat muljet nagu otsustaks vaidluse ultraformalistlik kontrollküsimus: kas Kolmas isik täitis ja esitas projekteerimise projektijuhi CV, nagu oli Hankes nõutud, ning kas (ainult) sellest CV-st nähtuvalt on kõik sisulised nõuded täidetud.7 See ei saa tõsimeelselt olla kõik, milles pakkumuse vastavuse kontroll seisneb. Pakkujale ei saa anda ca 150 000 euro väärtuses hankelepingut selle eest, et ta oskab esitada CV, mille kirjed nominaalselt vastavad erinevatele kogemusnõuetele. Kogemust puudutava info paikapidavus tuleb sisuliselt ja päriselt valideerida. Sisuliselt on Hankija väitnud, et paber kannatab kõike ja tema usub kõike, mida talle paberil presenteeritakse. 12. Kui Vaidlustaja suudab Hankija vastuse p-s 2.14 reastatud sõnu õigesti mõista, siis on Hankija väitnud, et ehkki tal puudus kohustus pakkumuse vastavust sisuliselt kontrollida (quod non), siis ta ikkagi tegi seda. Viimane väide ei vasta tõele. Vaidlustaja ei hakka end liigselt kordama, kuid olgu toonitatud, et internetist täiesti asjakohatu teabe lugemine (nt FIE registreerimine äriregistris) ei tähenda pakkumuse sisulist kontrolli. 13. Iseäranis mõistmatuks jääb Hankija mõistaandmine nagu väljendus pakkumuse „sisuline“ kontroll mh selles, et ta luges J. Kriisi CV-d ja sealset kirjet, et pr Kriis on alates 2012. aastast töötanud mitmikametis „projektijuht, insener-konstruktor“.8 See on – vastupidi – õpikunäide formaalsest kontrollist, st hankija pealispindselt loeb talle antud infot ja eeldab selle õigsust. Täpselt nii tehakse vahet formaalsel ja sisulisel kontrollil ka pakkujate kvalifikatsiooni kontrolli kontekstis (RHS § 104 lg 6 vs lg 8).9 Hankija väärkäsitluse illustreerimiseks võib veidi utreeritult küsida, et kui Hankijale esitataks CV, mille järgi allakirjutanu (M. Parind) on töötanud aastail 2009 kuni 2016 ettevõttes A projekteerimise projektijuhina, siis kas „sisuline“ kontroll oleks see, kui hankija vaatab CV-d ja resümeerib rahulolevalt, et mainitud ajavahemik on tõesti pikem kui viis aastat ning ametinimetus on ka õige? 14. Jätkuvalt on kohatud Hankija viited MTR-ile ja äriregistrile kui allikatele, kust saavat teavet isiku töökogemuse kohta.10 Vaidlustaja on varemgi seletanud, et mõnedest MTR-kannetest võib küll nähtuda isikul teatava kutse olemasolu, aga need kanded ei oma vähimatki puutumust isiku töökogemusega. Võrdluseks: advokaadi nimi võib küll advokatuuri kodulehel esineda, aga ainuüksi see ei ütle vähimatki selle kohta, kui mitu korda on asjaomane advokaat esindanud kliente kohtus või VAKO-s, kui mitut tehingut on ta nõustanud jne. Veelgi meelevaldsem on teha mingeid järeldusi tõigast, et äriregistris leidub J. Kriisi FIE, mis tegutseb „inseneritegevuste valdkonnas“. 6 RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 99. Sama on öeldud mitmetes kohtu- ja VAKO lahendites, mõned neist viidatud vaidlustuse joonealuses viites nr 1. 7 Hankija vastuse p 2.19.11. 8 Samas, p 2.16.1. 9 Nt VAKOo 37-21/231019, p 11. 10 Hankija vastuse p 2.16.2.  NOVE - 4/6 - 15. Ehe tõestus selle kohta, et Hankija ei kontrollinud J. Kriisi CV andmeid sisuliselt, vaid kõigest formaalselt, on Hankija enda avaldus11: „/---/ hankija ei pidanud vajalikuks küsida kolmandalt isikult selgitusi ega täiendavaid tõendeid spetsialisti töökogemuse tõendamiseks ega spetsialisti tegutsemise osas viidatud referentsobjektil projektijuhina.” Tegu on kahetsusväärse veaga, mis tingib Hankija otsuse õigusvastasuse. ▪ J. Kriisi ebapädevus tegutseda projekteerimise projektijuhina 16. Hankija on püüdnud mõista anda, justkui annaksid J. Kriisil olemasolevad kutsed12 talle pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina. Selle „kinnituseks“ on Hankija mh esitanud kuvatõmmise kutseregistri otsingust (mille tähendus jääb tõtt-öelda mõistmatuks) ja teatava kutse andmise korra.13 Teadlikult või tahtmatult, ent Hankija eksib. 17. Kui Hankija püüe on olnud keerulisi ja pikki dokumente valikuliselt osundades tekitada juriidilist silmamoondust, siis selle kummutab ühemõtteliselt asjaomaseid kutseid väljastava Eesti Ehitusinseneride Liidu („EEL“) kommentaar. Nimelt esitas Vaidlustaja EEL-ile selgituspäringu, mille vastuse esitab Vaidlustaja VAKO-le tõendina. 18. 05.09.2025 küsis Vaidlustaja EEL-ilt kõigi kolme J. Kriisi kutse kohta (sh konkreetne spetsialiseerumine ja kompetentsid), et kas need annavad „isikule õiguse kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina“. Erapooletuse tagamiseks ei maininud küsija konkreetse vaidluse andmeid, sh J. Kriisi nime. 08.09.2025 saadud vastus kinnitas seda, mida Vaidlustaja on väitnud ka vaidlustuses14: ükski neist kutsetest „ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina“. Põhjuseks justnimelt see, et konkreetsetel kutse- tunnistustel puudub kompetents „projekteerimise juhtimine“ (vt lisa 1). Seega on määrav konkreetne kompetents, mitte laiem kutse. Ühe kutse alla kuulub palju erinevaid kompetentse.15 Ka ei ole mingit alust Hankija propageeritud lihtsustatud lähenemisel, et 8. taseme kutse katab kõik 7. taseme kutse kompetentsid. See ei ole nii. Juba loogiliselt võttes ei kata „inseneride koolitamine“ projekteerimise juhtimist. 19. Lisaks kinnitab EEL vastus täiendavalt sedagi, et „kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal)“ (allakirjutanu rõhutus) (vt lisa 1). Seega on asjakohatu Hankija üldistus, et kutsete andmisel kontrollitakse ka eelnevat töökogemust. Kontrollitakse tõesti, aga üksnes selles osas, mis puudutab konkreetset kompetentsi, mis kutsetunnistusele läheb. Nii nt ei tähenda J. Kriisi kogemus inseneride koolitamisel ja arendustööl seda, et EEL on kontrollinud ja/või et pr Kriisil on kogemus projekteerimise juhtimisel. 20. EhS § 22 lg 1 esimene lause sätestab, et ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. EhS § 22 lg 2 täpsustab, et ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile (nn pädev isik). EhS § 23 lg 2 esimene lause omakorda sätestab, et isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. EEL-i arvamusega on kõige autoriteetsemal võimalikul moel tõendatud, et J. Kriis ei ole pädev juhtima projekteerimistöid. 21. Seega, meenutades vaidlustuses juba öeldut: on tõendamata, et J. Kriis oleks tegelikult tegutsenud projekteerimise projektijuhina (seda nii üldise viieaastase töökogemuse kui ka konkreetse referentsprojekti puhul). Alternatiivselt, isegi kui ta de facto on selles rollis tegutsenud, siis on tegu õigusvastaselt omandatud kogemusega, mida ei saa arvesse võtta. 11 Hankija vastuse p 2.17. 12 Loetletud vaidlustuse p-s 22. 13 Vastavalt hankija vastuse lisad 6 ja 7, kajastatud vastuse p-des 2.16.2 ja 2.18. 14 Vaidlustuse p 22. 15 Nt on kutsel „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ kokku 23 (!) erinevat kompetentsi: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748518?lang=et  NOVE - 5/6 - ▪ Mitme ametirolli küsimus 22. Vaidlustaja ei ole püüdnud mõista anda, et ühe ettevõtte sees korraga mitmel ametipostil töötamine on põhimõtteliselt välistatud.16 Vaidlustaja mõte on kogu aeg olnud, et kui CV on koostatud sedavõrd üldiselt, et mainitud on teatavad aastad ja seejärel mitu ametinimetust, siis selguse ja täpsuse loomiseks tuleks hankijal – eriti olukorras, kus seda nõuavad mitmed teisedki alarmeerivad märgid – küsida pakkujalt lisainfot. Näiteks oleks enesestmõistetav küsimus: kas Teie väide on, et ekspert on kogu nimetatud aja töötanud mõlemal nimetatud ametikohal? 23. Hankija poolt Vaidlustaja projektijuhi Taavo Schmidti näitena kasutamine17 on kohatu kahel põhjusel. Esiteks ei ole Vaidlustaja pakkumus käesolevas vaidlustusmenetluses vaidluse all. Teiseks ei teki Vaidlustaja pakkumuse ja konkreetsemalt hr Schmidti isiku puhul neid küsimusi, mis pr Kriisi puhul. Tegu pole võrreldavate olukordadega. Nagu VAKO võib Kutsekoja kodulehelt veenduda, on T. Schmidtil – erinevalt J. Kriisist – kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, mille üheks kompetentsiks on „projekteerimise juhtimine“ (kutsetunnistus nr 167566). 24. Samamoodi on ebaõnnestunud Hankija toodud näide Vallo Goroško kohta.18 Vaidlustaja on nimetatud isiku tegemistega hästi kursis, kuivõrd viimane töötab alates 2025. a algusest just Vaidlustaja juures. V. Goroškol on kõrgeim kutsetase „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, mille üks kompetentsidest on „projekteerimise juhtimine“ (kutsetunnistus nr 199653). ▪ Üldise töökogemuse nõude tõlgendus 25. Hankija on vaidlustusmenetluses teinud üllatusliku avalduse, et Hankes kehtestatud nõuet, et projekteerimise projektijuhil peab olema „vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina”, ei tulegi mõista nii, et see kogemus on omandatud õiguspäraselt.19 Et Hankija on oma kaitsetaktikas valinud sellise õigusnihilistliku lähenemise, on kõnekas. 26. Riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada seaduskonformselt ehk lähtudes eeldusest, et pakkujailt nõutakse õiguspärast käitumist, mitte ei soosita ega premeerita õigusrikkumisi. Vastasel juhul võiks asuda nt ka seisukohale, et riigihangetes tüüpilise netokäibenõude täitmiseks sobib ka fiktiivselt tekitatud või rahapesuga saadud käive. 27. Lisaks, nagu kohtud on korduvalt selgitanud, tuleb riigihanke alusdokumente tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku vaatepunktist.20 Mõistlikuks isikuks saab riigihanke kontekstis pidada hanke esemega seonduva valdkonna spetsialiste.21 Projekteerimise valdkonnas tegutsevad professio- naalid ei saa tõsi- ja ausameelse lähenemise korral mõista projekteerimise projektijuhtimise kogemust nõudvat tingimust moel, et see aktsepteerib ka töid, mis on teostatud ilma pädevust andva kutseta (kompetentsita). Analoogilise näitena: mõistlikust lähtepunktist ei saa võtta seisu- kohta, et kui mõnes hankes on nõutud töökogemust advokaadina, siis ei peagi isik olema olnud Eesti Advokatuuri liige, vaid piisab sellest, kui isik on end õigusnõustamise töös meelevaldselt nimetanud „advokaadiks“, nagu aferistid seda aeg-ajalt ikka teevad. B. Vastuväited Kolmandale isikule 28. Et Kolmanda isiku seisukohad kattuvad paljuski Hankija omadega, siis hõlmavad Vaidlustaja ülaltoodud vastuväited ka enamiku Kolmanda isiku vastusest. Seega ei hakka Vaidlustaja end Kolmandale isikule oponeerimiseks tarbetult kordama. Kui Vaidlustaja ei ole alljärgnevalt eraldi vastu vaielnud mõnele Kolmanda isiku väitele, ei tähenda see, et Vaidlustaja nendega nõustuks. Küll aga soovime repliigina Kolmanda isiku vastuse eriomastele aspektidele märkida järgmist. 16 Sellist väidet on Hankija püüdnud Vaidlustajale omistada oma vastuse p-s 2.19.6. 17 Hankija vastuse p 2.19.6. 18 Samas, p 2.19.7. 19 Samas, p 2.19.8 ja 2.19.11. 20 Viimasest ajast nt TlnRnKo 3-24-1246, p 19; 3-23-2608, p 14; 3-23-2245, p 13; TlnHKo 3-23-2608, p 10. 21 TrtRnKo 3-13-2040, p 21; TrtHKo 3-23-2155, p 10; TlnHKo 3-23-2101, p 15.  NOVE - 6/6 - 29. Ei vasta tõele, et Vaidlustaja tegelikud etteheited on suunatud Hanke alusdokumentide ebaselgusele.22 Vastupidi, asjasse puutuva vastavustingimuse nõuded on selged. Probleem seisneb selles, et Kolmanda isiku nimetatud spetsialist J. Kriis ei vasta nendele nõuetele. 30. Kolmas isik on püstitanud äraspidise eelduse, öeldes, et „arusaamatuks jääb, millistele andmetele tuginedes on vaidlustaja asunud väitma, et J. Kriisil puudub vajalik töökogemus projekteerimise projektijuhina.“23 Jättes siinkohal isegi kõrvale, et Kolmanda isiku arusaamatus jääb omakorda Vaidlustajale arusaamatuks, kuna vaidlustuses on küllaldaselt lahatud erinevaid põhjusi, mis kinnitavad reaalse (õiguspärase) töökogemuse puudumist, siis oluline on, et tegelikult ei pea pakkuja (Vaidlustaja) tõendama konkurendi (Kolmanda isiku) meeskonnaliikmel vajaliku kogemuse puudumist. Kolmas isik peab ise esiti oma CV-s ja muudes külgnevates dokumentides ning hiljem vajadusel vaidlustusmenetluses ära näitama, et tiimiliikmel on vajalik kogemus. Seda ei ole Kolmas isik teinud. Sisuliste tõendite ja argumentide asemel on Kolmas isik, nagu ka Hankija, tegelenud formalistikaga. 31. Asjakohatu on Kolmanda isiku etteheide, et „Vaidlustaja on küll esitanud etteheite hankijale pakkumuse vastavuse sisulise kontrolli puudulikkusest, ent ei ole samas viidanud ühelegi andmebaasile- või kogule, millest oleks hankijal lisaks pakkuja kinnitusele võimalik kontrollida J. Kriisi töökogemust“.24 Vaidlustajal polegi võimalik Hankijat sedasi õpetada, kuna puuduvad kesksed (riiklikud) andmebaasid, kust isiku faktilist töökogemust kontrollida. Ka ei nõua RHS, et hankija peaks pakkumuse vastavuse kontrollimiseks kasutama mingeid kindlaid teabeallikaid. Iga vastavustingimus ja iga hange on erinev, mistõttu erinevad ka tõendusallikad, mille kaudu tõendada pakkumuse vastavust. Hankija peab iga kord ise välja selgitama, millised on kohased tõendid. 32. Kolmanda isiku vastuse p-s 2.15 loetletud täiendavad väidetavad referentstööd tuleb juba eos kõrvale ja tähelepanuta jätta, kuna kogemuste nimekirja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on Riigikohtu praktika järgi lubamatu.25 III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 33. Et Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt, esitab ta käesolevaga enda menetluskulude nimekirja (RHS § 199 lg 1). 34. Vaidlustaja on selles vaidlustusasjas kandnud menetluskulusid koondsummas 5423,75 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 640 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 4783,75 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 22 h ja 15 min ulatuses tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis on nähtav lisatud arve spetsifikatsioonist (vt lisa 2). 35. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 5423,75 eurot. 36. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksu- kohustuslane.26 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: 1) Teabepäring ja selle vastus; 2) NOVE arve. 22 Kolmanda isiku vastuse p 2.7 ja 2.11. 23 Samas, p 2.12. 24 Samas, p 2.14. 25 RKHKo 3-3-1-24-13. Nõnda ka VAKOo 172-21/237564, p 14. 26 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.