Jürgen Ligi
Rahandusministeerium 09.09.2025 nr 4-12/25/3984
Taotlus Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest
vahenditest raha eraldamiseks mehitamata
õhusõidukite soetamiseks, seire tõhustamiseks ja
küttimise toetuseks
Austatud Jürgen Ligi
Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja
eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest
vahenditest 294 831 euro eraldamist Kliimaministeeriumi valitsemisalale tegevuskuludeks
mehitamata õhusõidukite soetamiseks, seire tõhustamiseks ja küttimise toetamiseks, sh
Keskkonnaametile 94 831 eurot ja Kliimaministeeriumile 200 000 eurot tulemusvaldkonda
„Kliima, energeetika, elurikkus“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1. Rahandusministri käskkirja eelnõu_SAK meetmed
2. Seletuskiri VV sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks_SAK meetmed
Liivi Fuchs, 626 9227
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
KÄSKKIRI
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest
Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli
2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud
vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹:
eraldada 2025. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest
Kliimaministeeriumi valitsemisalale 294 831 eurot mehitamata õhusõidukite soetamiseks, seire
tõhustamiseks ja küttimise toetamiseks, sh:
1) Keskkonnaametile 94 831 eurot tegevuskuludeks tulemusvaldkonda “Kliima, energeetika,
elurikkus“;
2) Kliimaministeeriumile 200 000 eurot tegevusskuludeks tulemusvaldkonda “Kliima,
energeetika, elurikkus“.
(allkirjastatud digitaalselt)
[Rahandusminister]
rahandusminister
1
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest raha eraldamiseks
Kliimaministeeriumi valitsemisalale mehitamata õhusõidukite soetamiseks, seire
tõhustamiseks ja küttimise toetamiseks
1. Sissejuhatus
16.08.2025 oli VV erakorralisel kabinetinõupidamisel arutlusel meetmed sigade Aafrika katku
leviku edasiseks tõkestamiseks ning selleks täiendavate vahendite eraldamine VV reservist.
Vabariigi Valitsuse 21.08.2025 istungi otsusega kiideti heaks tegevuste loetelu, milleks nähti
VV reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Kliimaministeeriumi valitsemisala vajadusteks
2025. aastasse ette 315 000 eurot mehitamata õhusõidukite soetamiseks, küttimise toetuseks ja
bürokraatia vähendamiseks, sh:
1) Droonide võimekuse loomine – 65 000 eurot
2) Küttimistoetus – 200 000 eurot
3) Ekspertiisid küttimise efektiivistamiseks – 30 000 eurot
4) Bürokraatia vähendamiseks ehk esmakontrolli deklaratsiooni protsess – 20 000 eurot.
Punktis 4 nimetatud meetme rakendamiseks esitas Justiits- ja Digiministeerium (JDM) 2025. a
riigieelarve seaduse muudatusettepaneku, et eraldada JDM eelarvest Kliimaministeeriumile
20 000 eurot.
Taotluse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Aimar
Rakko (
[email protected]; +372 6269104) ja finantsosakonna nõunik Liivi
Fuchs (
[email protected]; +372 6269227).
2. Taotluse sisu
Kliimaministeerium esitab taotluse järgmiste kulude katmiseks:
1. Droonide võimekuse loomine:
Metssigade küttimise mahu suurendamiseks 25% võrra perioodil september-detsember
on vaja luua täiendavad võimekused jahimeestele. Olulise lisaväärtuse annab
termokaameratega droonide kasutusele võtt, mis suurendab metssigade kiire leidmise
võimekust kriitilistes tsoonides farmide ümbruses. Nende abil on võimalik õhust
pimedal ajal (metssiga on öine loom) kindlaks teha metssigade asukohad ning
korraldada jaht. Tavapäraste droonide võimekus on piiratud, sest puulehed ei võimalda
kõikjal maapinnal olevaid objekte tuvastada. Efektiivseks jahi korraldamiseks on vaja
üle Eesti vähemalt 10 drooni. Droonide hankimist ja kasutamist korraldab
Keskkonnaamet, kellel on eraldi spetsialiseerunud drooniüksus. Droonid antakse jahi
korraldamiseks kasutusse Eesti Jahimeeste Seltsile ning edaspidi jäävad droonid
kasutusse Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri poolt järelevalveks ja ulukite
seireks.
Termokaameraga droonide soetamise hanke on Keskkonnaamet läbi viinud ning ühe
seadme maksumus käibemaksuta on 64 830,98 eurot, kokku 10 droonikomplekti
maksumusega 64 830,98 eurot käibemaksuta.
2. Küttimistoetus
Seafarmide 10 km ulatusse jäävas järelevalvetsoonis on vaja intensiivistada metssigade
küttimist ning eesmärk on küttida sealt ära kõik metssead. See nõuab jahimeestelt
tavapärasest suuremat pingutust - seda nii kuluvate ressursside (vahendid, kütus jne) kui
selleks kuluva aja näol. Seetõttu tuleks sellel alal jahti pidavatele jahimeestele see
pingutus kompenseerida.
Alates 29. augustist kuni septembri lõpuni makstakse iga kütitud metssea eest
jahipiirkonna kasutajale 65 eurot. Eesmärk oleks küttida vähemalt 2000 metssiga.
Tavaline septembri küttimine on viimastel aastatel jäänud ala 1000 isendi. Septembri
lõpus vaatab Kliimaministeerium koos Keskkonnameti ja jahimeestega
küttimistulemused ja rahalise eraldise jäägi üle ning otsustatakse küttimistoetuse
jätkamine oktoobris. Eesmärk on suunata kogu eraldatud raha vahendid metssigade
arvukuse kiireks vähendamiseks. Kogusummast arvestatakse 10% KIK
administratiivkuluks seoses toetuste haldamisega.
Selleks, et toetusi hakata septembris välja maksma, on vajalik reservist eraldada
vastavad vahendid (200 000 eurot) Kliimaministeeriumi eelarvesse.
3. Ekspertiisid küttimise efektiivistamiseks
Eesmärk on hoida ära SAK levikut ja tagada küttimise eesmärkide saavutamine.
Ekspertiisidega hinnatakse metssigade tegelikku arvukust sigalate ümbruses, kus on
suurem sigade Aafrika katku sisse- või levikurisk. Kontrollitakse minimaalse
küttimismahu täitmist jahipiirkondade lõikes, et tuvastada piirkonnad, kus küttimine ei
ole piisavalt tõhus. Ekspertiiside tulemused võimaldavad Keskkonnaametil teha
erapooletuid ja teaduspõhiseid soovitusi küttimise tõhustamiseks, algatada vajadusel
haldusmenetlusi täiendavate meetmete rakendamiseks, et ära hoida SAK levikut ning
tagada küttimise eesmärkide saavutamine.
Ekspertiisid viiakse läbi tsoonipõhiselt, minimaalselt 10 km² suurustes alades,
rakendades kaasaegseid loendustehnikaid (drooniseire, jäljeindekseerimine, DNA-
proovid). Kulu on arvestatud 3000 eurot ühe 10 km² tsooni kohta (sisaldab tööjõukulu,
andmetöötlust, raporti koostamist ja vajalikke välitöid), minimaalselt 10 tsooni
perioodil 2025 september-2026 veebruar ning maksumusega 30 000 eurot
käibemaksuta.
Eelnevast tulenevalt taotleb Kliimaministeerium Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest
vahenditest 294 831 euro eraldamist tulemusvaldkonda „Kliima, energeetika, elurikkus“,
programmi „Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm“, „Metsanduse ja
jahinduse arengu suunamine“ programmitegevusse.