Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium Meie 09.09.2025 nr 1.2-2/62-8 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Võrreldes esimesel kooskõlastusringil olnud eelnõuga on eelnõusse lisatud toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused, mis on varem juba läbinud nii esimese kui ka teise kooskõlastusringi. Need muudatused lisati, kuna tegemist on samuti sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega, mis peaksid liikuma samaaegselt Vabariigi Valitsusse. Samas on eelnõust välja jäetud erihoolekannet puudutavad muudatused, mis kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal vajavad täiendavat aega läbirääkimisteks. Palume anda kooskõlastus viie tööpäeva jooksul, sest eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarvega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa 1 (muudatuste mõju tabel) 4. Seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid); 4. Seletuskirja lisa 3 (kooskõlastustabel). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Kadri Mets [email protected]  EELNÕU 05.09.2025 Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõike 33 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) on vajalik hooldusteenusel saavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend;“; 2) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa järgmistel juhtudel: 1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid; 2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul; 3) abivahendi üürimine.“; 3) seaduse 3. peatükki täiendatakse 73. jaoga järgmises sõnastuses: „73. jagu Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus § 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk (1) Viipekeele kaugtõlketeenus on lühiajaline spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu päevasel ajal kuulmislangusega inimestele osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises. (2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatav tõlketeenus, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises ja mille osutamise käigus edastab kirjutustõlk eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis. § 13013. Teenust saama õigustatud isikud Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjustustõlketeenust on isikul, kes vastab ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on tuvastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue); 2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, mis on tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust; 3) tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist on tal tuvastanud kuulmislanguse. § 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine 1 (1) Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. (2) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse. (3) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega. (4) Kui isikul ei ole vähenenud töövõimet või puude raskusastet tuvastatud, tuleb teenuse saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta. (5) Viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse osutamiseks õigus töödelda teenust taotleva ja saava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks. (6) Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. § 13015. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenuse rahastamine Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.“; 4) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnal,“ tekstiosaga „kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja“; 5) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“; 6) paragrahvi 132 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodi või sünniaja.“; 7) paragrahvi 132 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vahel“ tekstiosaga „, ega lepingut, mis on sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise“; 8) paragrahvi 132 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust või kuulumist äriühingutesse, et teha selgeks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“; 9) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 62–64 järgmises sõnastuses: 2 „(62) Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks. (63) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja taotleja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks. (64) Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata hiljemalt neljanda ühe aasta jooksul toimunud taotlemise korral.“; 10) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui taotleja või tema perekonna liige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul ajateenistuses, hüvitatakse tema eest vaid käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud, välja arvatud käesoleva seaduse §g 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud kulu, käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt.“; 11) paragrahvi 133 lõiget 23 täiendatakse pärast sõna „tulu“ sõnadega „ja ettevõtluskontole kantud tulu“; 12) paragrahvi 133 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväärse äraelamise“ sõnadega „esmase toimetuleku“; 13) paragrahvi 133 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on käesoleva seaduse § 131 lõike 7 punktides 1 või 2 nimetatud isikud või kui üürijaks on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane.“; 14) paragrahvi 133 lõike 91 punktis 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus“ sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust“; 15) paragrahvi 133 lõiget 91 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.“; 16) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega; 11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures.“; 18) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: 3 „(61) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie sendi täpsusega, taotleja kasuks.“; 19) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.“; 20) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“; 21) paragrahvi 1393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.“; 22) paragrahvi 1393 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Pensionäritoetuse maksmise määr on pensioni määr, millest väiksema pensioni netosumma korral makstakse pensionäritoetust. Pensionäritoetuse maksmise määra arvutamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta. (12) Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega hiljemalt eelarveaasta 31. märtsil.“. § 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ tekstiosaga „, sealhulgas pensioniinfo avaldamine“; 2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isikutele teabe andmine nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“; 3) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) isiku üldandmed ning isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt, elamisloa ja -õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise kohta;”; 4 4) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „samuti pensioniks kogutud õigustest ülevaate saamiseks ning pensioni ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“. § 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(33) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionistatistika tegemiseks.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 21 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 5  Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel, muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ning võimaldada Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine. Eelnõuga kehtestatakse SHS-is riigi poolt korraldatava abina viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse sisu, korraldus ja rahastamine. Tegemist on kahe teenusega, mida on alates 2018. aastast SKA kaudu kuulmislangusega inimeste toetamiseks korraldatud. Seni on teenuseid rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.1 Viipekeele kaugtõlketeenus on eesti viipekeele tõlketeenus, mida osutatakse spetsiaalse tõlkerakenduse vahendusel. Kirjutustõlketeenus on keelesisene tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis. Eelnõuga täpsustatakse ka abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate abivahendite regulatsiooni, et suurendada õigusselgust. Eelnõus kavandatud toimetulekutoetusega seotud peamised muudatused on: 1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine: 1) taotlejad ei pea enam korduvalt esitama samu andmeid, kuna need saadakse automaatselt riiklikest registritest; 2) pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad säästud; 3) väheneb taotlemise halduskoormus – varade põhjalik hindamine on vajalik alles neljanda taotluse puhul 12 kuu jooksul. 2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused: 1) lapsele kohaldatava toimetulekupiiri arvestamine 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega sarnaseid põhimõtteid; 2) töötamise alustamine muutub paindlikumaks – ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel oma sissetulekut suurendada ilma, et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele; 3) lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust – toetuse määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. 3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine: 1) toetuse väärkasutamise ennetamiseks ei arvestata toetuse määramisel enam üürilepinguid, mis on sõlmitud taotleja või tema lähedastega seotud äriühingutega; 2) kuna ajateenistuses viibivate isikute esmavajadused on juba riigi poolt kaetud, hüvitatakse neile edaspidi vaid eluasemekulud; 3) toetuse saajad peavad tõendama hüvitatud eluasemekulude tasumist, et vältida toetuse väärkasutamist ning tagada abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. 1 Teenust on tellitud ja rahastatud välisvahenditest „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (2021-2027.4.09.23-0002)“ alt. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-03/TAT_pikaajaline_hooldus_raamtekst.pdf. 1 Eelnõuga muudetakse SHS-i ja antakse üksi elava pensionäri toetuse maksmise aluseks oleva pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile. Muudatuse eesmärk on muuta määra kehtestamine paindlikumaks ja ennetada juba kehtestatud määra muutmist. Määra muutmise vajadus on tekkinud Statistikaameti andmete hilisemal täpsustamisel. Eelnõuga täiendatakse ka sotsiaalseadustiku üldosa seadust (SÜS) ja väärtpaberite registri pidamise seadust (EVKS), täpsustades sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) edastatavaid andmekoosseise, et võimaldada SKA-l täita pensionikalkulaatori funktsioone. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru ([email protected]) ja pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa ([email protected]) ning majandusliku toimetuleku nõunik Merike Võsotskaja ([email protected]), majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak ([email protected]) ja nõunik Kaie Pukk (teenistusest lahkunud) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]) ning majandusliku toimetuleku poliitika juhtivanalüütik Age Viira (teenistusest lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti SKA erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovskiga ([email protected]), sama talituse peaspetsialisti Bret Schäriga ([email protected]) ja eksperdi Mare Toompuuga ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]) (§ 1 p-d 1–20), õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]) (§ 1 p-d 21 ja 22) ja andmekaitseõiguse juht Nele Nisu (teenistusest lahkunud) (§-d 2 ja 3). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 2026. a riigieelarve seadusega üksi elava pensionäri toetust puudutavate muudatuste osas (eelnõu § 1 p-d 8 ja 9) – eelarve tekstiparagrahvis ei ole vaja enam eelnõust tulenevalt kehtestada pensionäritoetuse maksmise määra. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS): RT I, 12.06.2025, 25 (kehtib alates 01.01.2026); RT I, 12.06.2025, 27 (kehtib alates 01.02.2027); 2) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS): RT I, 12.06.2025, 13; 3) väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS): RT I, 11.10.2024, 17. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6. 2 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel, muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ning võimaldada SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine. Eelnõuga reguleeritakse praegu projektipõhisena osutatavad teenused – viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus – riigi korraldatava abina. Eesmärk on tagada nimetatud teenuste kättesaadavus kuulmislangusega inimestele. Eelnõuga täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate abivahendite regulatsiooni, mida tehakse õigusselguse suurendamise eesmärgil. Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on nn viimane turvavõrk - riigi rahaline abi puudust kannatavatele inimestele ja seda makstakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) kaudu. Seaduse ja praktika koostoimes esineb TTT menetlemisel mitmeid kitsaskohti, mis vajavad ajakohastamist ja korrastamist. TTT süsteemi puudused on toodud ka 16. jaanuaril 2023 avaldatud Riigikontrolli auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“ (edaspidi audit) ja 10. jaanuaril 2023 tutvustatud ja avalikustatud Praxise uuringu „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele“ (edaspidi uuring) aruandes. Eelnõu eesmärk on ka muuta üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks oleva pensioni maksmise määra kehtestamine paindlikumaks, andes selleks pädevuse valdkonna eest vastutavale ministrile. See tagab, et toetuse määramisel lähtutakse alati ajakohastest Statistikaameti andmetest, mis annab toetuse saajatele vajaliku õigusselguse. Samuti on eelnõu eesmärk korrastada SKA pensionikalkulaatorit, mille kaudu hakatakse talletama isikute pensioniandmeid kolme pensionisamba kohta ning võimaldatakse neil saada teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta. Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust puudutavate muudatuste kohta valmis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK), mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 01.06.2023.2 Pensionikalkulaatorit ja üksi elava pensionäri toetust puudutavate eelnõu osade kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, sest nende muudatuste rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Valitsusliidu tegevusprogrammist lähtudes koostati ka TTT regulatsiooni kaasajastamise VTK, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 01.04.2024.3 Lisaks VTK-s toodud muudatustele on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ühtlustavad TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendavad tõlgendusruumi ning suurendavad õiglust ja läbipaistvust toetuste jagamisel. VTK-s oli kaalumisel TTT menetlemisel internetiteenuse eraldi kululiigina arvestamise võimalus. Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on 2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79f002bf-59d6-4282-b3ad-862cb24122ba 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/232b9f6b-8d65-43f9-9c5d-c3e08d750758 3 käimas uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks, kus analüüsitakse ka elatusmiinimumi ja toimetulekupiiri adekvaatsust. Analüüs annab tulevikus selgema suuna, kuidas muu hulgas internetikulusid TTT menetluses arvestada. Eraldi internetiteenuse arvestamine toob kaasa menetluskoormuse kasvu nii taotlejale kui ka menetlejale ning olukorras, kus soovime halduskoormust vähendada, ei ole see muudatus mõistlik. Lisaks toob internetikulude eraldi arvestamine kaasa IT-kulu sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) arendamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse SHS-i, §-ga 2 SÜS-i, §-ga 3 EVKS-i ja §-s 4 on seaduse jõustumissätted. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse SHS § 47 lõike 33 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse, et hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega on otseselt seotud abivahend, mis on vajalik hooldusteenust saavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Kehtivas sõnastuses ei ole selgelt eristatud, et ühekordsed abivahendid peavad olema ka individuaalsed, mistõttu on muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. See võimaldab üheselt mõista, millised hügieenitoiminguteks vajalikud abivahendid peab hooldusteenuse osutaja tagama. Kehtiv regulatsioon on aluseks sellele, et sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus nr 74) lisas olevas abivahendite loetelus on osade abivahendite juures märge H, mis tähistab, et tegemist on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega otseselt seotud abivahendiga. Selline märge on näiteks püsiva survejaotusega lamatisi ennetava madratsi, söögipõlle, tualetitooli, poti- ja dušitooli ning potikõrgenduste juures. Muudatuse eesmärk on selgemalt kindlaks määrata, millised abivahendid peab tagama hooldusteenuse osutaja. Asutusepõhise hooldusteenuse korral tuleb arvestada sellega, et suurem osa teenusesaajatest vajab hügieenitoimingutes kõrvalabi. Selleks peavad hooldekodu keskkond ja seal kasutatavad vahendid toetama teenusesaaja vajadusi. Seega on elementaarne, et hooldusteenuse osutajal oleksid olemas kõik vajaminevad hügieenitoiminguteks mõeldud üldkasutatavad vahendid. Samas ei ole asutuse kohustus tagada individuaalseks ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendeid, kuna nende vajadus tuleneb iga inimese individuaalsest olukorrast ning sama abivahendit ei ole võimalik kasutada mitme isiku puhul samaaegselt. Seoses kavandatava muudatusega on kavas täiendada ka määruse nr 74 lisas olevat abivahendite loetelu, et edaspidi tagaks hooldusteenuse osutaja ka näiteks nahapesemisvahendid, nahakaitsevahendid, niisutatud salvrätid, pesukindad ja peapesumütsid. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SHS § 50 lõiget 11. Kehtiva korra järgi on teatud abivahendite puhul võimalik kehtestada väiksem kui 7-eurone omaosalus. See kehtib naha kaitse ja puhastamise vahendite, uriini absorbeerivate abivahendite, söögipõllede ja punktkirjavarustuse puhul ning abivahendi üürimisel. Praegu on need erisused seaduses detailselt loetletud, kuid muudatuse eesmärk on muuta seaduse sõnastus üldisemaks, viidates abivahendi kategooriatele, mitte üksikutele 4 abivahenditele. Nii on vajaduse korral võimalik hõlpsamini lisada loetellu abivahendeid, millele peaks kehtima väiksem omaosalus. Muudatusega soovitakse tagada isikutele suurem paindlikkus selliste abivahendite ostmisel, mida on vaja regulaarselt ja väikeste koguste kaupa. Nende puhul ei ole põhjendatud kehtestada iga ostu korral 7-eurost omaosalust. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et väiksem kui 7-eurone omaosalus kehtib järgmistel juhtudel: 1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid. Nende hulka kuuluvad praegu seaduses selgelt sõnastatud söögipõlled, naha kaitse ja puhastamise vahendid ning uriini absorbeerivad vahendid; 2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul. Nende hulka kuulub praegu seaduses selgelt sõnastatud punktkirjavarustus; 3) abivahendi üürimine. See on selliselt ka praegu seaduses sõnastatud. Muudatuse eesmärk on parandada õigusselgust ning teha regulatsioon paindlikumaks ja praktikas paremini rakendatavaks. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles on §-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse regulatsiooni loomist. Teenuseid on alates 2018. aastast rahastatud projektipõhiselt ESF-i vahenditest. Muudatuse tulemusena tagatakse teenused edaspidi riigieelarvelistest vahenditest ning SKA jätkab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamist. Samas on viipekeele kaugtõlketeenus mõeldud lühiajalistes olmesituatsioonides tõlkimiseks ja teenuse äärealadel kättesaadavuse parandamiseks ning see ei võta ära KOV-idelt kohustust korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks (SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA korraldatav kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks ega tähenda, et ürituste või konverentside korraldaja või haridusasutus ei peaks kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget tellima, et tagada võrdne ligipääs kõigile. Sellel eesmärgil on varem tehtud KOV-idele ka soovituslik juhis kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste korraldamiseks.4 Nii KOV-i korraldatavate kui ka riigi korraldatavate tõlketeenuste puhul on oluline lähtuda vajaduspõhisusest. Samuti tuleb mõlema teenuse puhul arvestada tehnoloogiliste arengutendentsidega, mis peaksid tulevikus mõlema teenuse kättesaadavust parandama ja teenustega seotud inimtööjõuressursi vajadust vähendama ning mis võivad tulevikus reguleeritavaid teenuseid osaliselt või täielikult asendada (nt Riigikantselei projekt eesti viipekeelse tõlkeroboti loomiseks5, AI tööriistad või muud tehnoloogilised lahendused kirjutustõlke pakkumiseks). Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse kuulmislangusega inimeste mõistet, mis hõlmab nii kurte (kuulmislangus on suurem kui 70–90 dB) kui ka vaegkuuljaid (kuulmislangus ületab 25 dB). Paragrahvis 13012 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk. Lõikes 1 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse sisu ja eesmärk. Eesti viipekeele kaugtõlketeenust osutatakse lühiajaliselt spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu päevasel ajal kuulmislangusega (kurtidele) inimestele. Viipekeele kaugtõlketeenust on alates 2018. aastast testitud ESF-i vahenditest ja teenust on korraldatud SKA kaudu. Varem osutati teenust Skype vahendusel, kuid alates 2024. aasta novembrist osutatakse teenust vaid spetsiaalse rakenduse kaudu, mis on välja töötatud arvestades viipekeelset kogukonda. Muudatuse tulemusena osutatakse teenust SHS-i alusel riigieelarvelistest vahenditest. 4 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/kuulmislang_tolketeenuste_juhend_kov_okt_2020.pdf. 5 Info kättesaadav Riigikantselei veebilehelt: Eesti viipekeelne tõlkerobot | Riigikantselei. 5 Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille puhul tõlkimine toimub reaalajas, kuid viipekeeletõlk ja kliendid ei asu tõlkimise ajal ühes ja samas paigas, vaid on omavahel ühenduses sidevahendite abil. Kaugtõlge tähendab seda, et viipekeeletõlk näeb sidevahendi (internetti ühendatud kaameraga arvuti või telefon) kaudu kuulmislangusega isiku viiplemist ning tõlgib selle kuuljale ja vastupidi. Seega kuuleb (sidevahendi kaudu) viipekeeletõlk kuulja kõnet ning tõlgib selle viipekeelde (olles kurdile nähtav internetti ühendatud arvuti või telefoni kaamerapildi kaudu). Teenus on mõeldud lühemate ja lihtsamate igapäevaelu situatsioonide tõlkimiseks (maksimaalselt 30 minutit). Teenust osutatakse vaid eesti viipekeeles ja teenusesaaja peab olema eesti viipekeele oskaja. Viipekeele kaugtõlketeenuse eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises. Näiteks on kurdil inimesel võimalik rakenduse kaudu helistada tervisemure ilmnemise korral perearstile või saada viipekeele tõlget vajavates situatsioonides kaugtõlketeenust avalikes kohtades (nt ühistranspordis, poes, raamatukogus, hotellis). Lõikes 2 sätestatakse kirjutustõlketeenuse sisu ja eesmärk. Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega (eelkõige vaegkuuljatele, aga ka hiliskurdistunud) inimestele osutatav tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis (keelesisene tõlge). Tõlk markeerib ära ka mitteverbaalse olulise taustainformatsiooni, näiteks selle, kes räägib, kuidas räägib ja millised helid veel ruumis kuuldavad on. Teenus on vaegkuuljatele vajalik, sest verbaalse kõne kiirus, aktsent või taustamüra võivad takistada verbaalsest kõnest arusaamist, mistõttu on vajalik samal ajal kõneldud teksti ka lugeda. Tõlkimine võib toimuda nii kontakttõlkena kui ka kaugtõlkena. Tõlkimiseks võidakse kasutada spetsiaalset tarkvara ja riistvara. Võõrkeelde on kirjutustõlge võimalik tagada ainult masintõlkena ning selle eelduseks on, et lähtekeel on eesti keel. Kirjutustõlketeenuse eesmärk on vähendada või kõrvaldada igapäevases suhtlemises kuulmislangusest tingitud takistusi. Näiteks on võimalik teenust kasutada olmetõlke tellimiseks. Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust saama õigustatud isikud. Teenust on õigus saada kuulmislangusega isikutel. Lastel, kes on vanemad kui 13-aastased on isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste pakkumiseks lubatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8 lõike 1 alusel. Alla 13-aastastel lastel on võimalik rakendust kasutada kui selleks on olemas lapse seadusliku esindaja nõusolek, sest IKS § 8 lõige 2 lubab alla 13-aastaste laste isikuandmete töötlemist lapse seadusliku esindaja nõusolekul, kes esindab taotlemisel oma last. Kuigi katseprojekti raames ei ilmnenud, et teenust oleksid vajanud ja kasutanud ka nooremad kui 13-aastased lapsed, siis on viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse võimaldamine neile siiski sihtgrupi ettepanekul vajalik, et tagada võimalus iseseisvamalt ühiskonnaelus osaleda. Nõusoleku andmisel peab vanem muuhulgas veenduma, et laps oskab teenuseid eesmärgipäraselt kasutada ja seda ka lapsele selgitama. Punktides 1–3 loetletakse kolm erinevat võimalust, mis kinnitavad, et inimesel on kuulmislangus ja annavad õigustatuse teenusele saamiseks. Punktis 1 on sätestatud, et teenust on õigus saada isikul, kellel on tuvastatud kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. See tähendab, et SKA peab olema inimesel tuvastanud puude raskusastme ja kuulmisfunktsiooni kõrvalekalde ehk puude liigi. 6 Punktis 2 on sätestatud, et teenust on õigus saada tööealisel isikul, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, mis on tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust. Selle all on mõeldud seda, et töövõime hindamise põhjendustest peab välja tulema, et inimesel esinevad kuulmislangusest tulenevad tegutsemispiirangud. See on vajalik seetõttu, et osaline või puuduv töövõime võib inimesel hinnatud olla ka muudel põhjustel kui kuulmislangus, kuid oluline on see, et kuulmislangusest tulenevad piirangud tuleksid töövõime hinnangu põhjendustest välja. See annab kinnituse, et tegu on viipekeele kaugtõlketeenust või kirjutustõlketeenust vajava inimesega. Õigustatuse alust saab SKA kontrollida Mini InfoSüsteemi Portaal (MISP2) vahendusel, kus on kirjas nii töövõime ulatus, töövõime perioodi alguse ja lõpu kuupäev, töövõime hinnangu põhjendus ning korduvhindamise taotluse esitamise perioodi kuupäev. Punktis 3 on sätestatud, et teenust on õigus saada isikul, kellel tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist on tuvastanud kuulmislanguse. Kui inimesel ei ole puude raskusastet ja kuulmisfunktsiooni kõrvalekallet (kuulmispuuet) tuvastatud või vähenenud töövõimet hinnatud, on tal võimalik tõendada oma kuulmislangust muul viisil. Selleks sobib arsti (näiteks kõrva-nina-kurguhaiguste arsti) tõend või muu kinnitus, audioloogiline uuring või inimese enda poolt esitatud väljavõte tervise infosüsteemist, milles kajastub kuulmislangus, mis on suurem kui 25 dB. Võimalikeks kuulmise mõõtmise meetoditeks on näiteks tonaalne audiomeetria, OAE (otoakustilised emissioonid), ABR/BERA (auditoorsed ajutüve vastused), tümpanomeetria või akustiline refleks. Inimest peamiselt raviv arst (nt eriarst või temaga sarnase kvalifikatsiooniga tervishoius töötav spetsialist) saab uuringu põhjal luua tekstilise kokkuvõtte uuringust tervise infosüsteemi. Inimene saab omakorda teha terviseportaalist väljavõtte, kus kuulmislangus kajastub. Kui väljavõte sisaldab andmeid, mida inimene edastada ei soovi, on tal võimalik need andmeväljad enne SKA-le edastamist kinni katta või paluda eraldi sellekohast tõendit raviarstilt. Samuti sobivad teised võimalikud variandid, millega inimene kuulmislanguse olemasolu saab ise tõendada. Sätte eesmärk ei ole suunata inimesi teenuse saamiseks tervishoiusüsteemi poole, vaid lähtub eeldusest, et viipekeele kaugtõlketeenust või kirjutustõlketeenust vajav inimene on tervishoiust saanud kinnituse kuulmislanguse esinemise kohta. Paragrahvis 13014 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine. Lõikes 1 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab SKA, kes ka praegu seda teeb. Seejuures on SKA kaudu korraldatav kaugtõlketeenus mõeldud lühiajaliste olmesituatsioonide tõlkimiseks ja teenuse äärealadel kättesaadavuse parandamiseks ning see ei võta ära KOV-idelt kohustust korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks (SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA korraldatav kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks ega tähenda, et ürituste või konverentside korraldaja või haridusasutus ei peaks kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget tellima, et tagada võrdne ligipääs kõigile. Lõikes 2 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks peab inimene esitama taotluse SKA-le, mida saab teha spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu. Tõlketeenuse rakenduse kaudu kasutajaks registreerimine on käsitatav taotlemisena, sest see vastab haldusmenetluse seaduse (HMS § 14 lg 3) nõuetele: 1) esitaja nimi; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed; 5) muud õigusaktidega ettenähtud andmed. Seega toimuks teenuse taotlemine samamoodi nagu praegu – teenuse kasutamiseks tuleb esmalt telefoni või arvutisse alla laadida spetsiaalne tõlketeenuse rakendus. Seejärel tuleb rakendusse sisse logida ja registreerida end kasutajaks. Kasutajaks registreerimiseks on vajalik ID-kaart, 7 Smart-ID või mobiil-ID. Teenuse kasutajaks registreerimisel teavitatakse inimest, et SKA kontrollib tema õigust teenust saada (puude tuvastamise ja töövõime hindamise andmete alusel). Õigustatuse olemasolu korral saab SKA kinnitada inimese kasutajakonto. Rakendusele juurdepääsu õiguse saamiseks taotleb isik SKA poolt toimingu sooritamist ja seega saab taotlus tema soovitud toimingu sooritamisega (ligipääsuga rakendusele) rahuldatud. Kui SKA leiab, et isikul pole õigust tõlget saada, jäetakse taotlus rahuldamata (kasutajat ei kinnitata) ja inimesele saadetakse kirjalik põhjendus haldusaktis. Lõikes 3 on sätestatud kirjutustõlketeenuse taotlemine, mille puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega. Teenuse taotlemine toimub samamoodi nagu praegu – teenuse saamiseks tuleb esitada tõlketellimuse taotlus otse teenusepakkujale, kes annab tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajaduse korral lisainfot. Teenuse saamisele peab eelnema ka õigustatuse kontroll. Selleks peab teenuseosutaja esitama taotleja andmed SKA-le, kes saab kontrollida inimese õigustatuse teenusele ja seejärel teenuseosutajale anda vastuse, kas isik on õigustatud teenust saama. Teenuseosutaja saab õigustatuse kohta SKA-lt info üksnes jah/ei vormis. Lõikes 4 on sätestatud, et juhul kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude raskusastet, tuleb teenuse saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta. Vähenenud töövõime või puude raskusastme olemasolu on võimalik SKA-l infosüsteemides ise kontrollida ja kinnitada, et inimesel on õigus teenust saada. Kui inimesel vähenenud töövõimet või puude raskusastet ei ole, kuid on olemas tõend kuulmislanguse esinemise kohta, tuleb see teenuse saamiseks esitada. Kuulmislanguse tõendi all on silmas peetud tervishoiuvaldkonnas töötava spetsialisti tõendit või väljavõtet tervise infosüsteemist, mis kinnitab kuulmislanguse olemasolu. Lõikes 5 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on õigus töödelda teenust taotleva ja teenust saava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on hädavajalikud teenuse osutamiseks. Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul kontrollib teenusele õigustatust SKA. Kuna aga teenust osutatakse vaid puude raskusastme, vähenenud töövõimega või arstitõendi esitanud inimestele, siis on seeläbi teenuseosutaja teadlik eriliigilistest isikuandmetest. Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse teenuseosutajale. Sellisel juhul saab teenuseosutaja inimese õigustatuse kohta teenusele SKA-lt info jah/ei vormis. Isikuandmeid kasutatakse üksnes selleks, et kontrollida teenusele õigustatust, võimaldada isikul teenust taotleda ja seda kasutada ning tagada teenuse osutamine vastavalt isiku vajadusele. Lõikes 6 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse SKA toiminguga. Kuna tegemist on teenustega, mille puhul peab säilima võimalus neid kiiresti ja operatiivselt saada, on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekas teenuse määramine toimingu, mitte eraldi haldusakti kaudu. Sisuliselt on tegemist faktilise tegevusega, mille käigus SKA kontrollib isiku õigustatust teenusele ning viipekeele kaugtõlketeenuse puhul avab õigustatud isikule ligipääsu rakendusele. Teenusele õigustatuse kontroll põhineb SKAIS- is olevate puude liigi ja MISP-i kaudu saadavatel töövõime hindamise andmetel. Paragrahvis 13015 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse rahastamine. Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest. Eelarvelised vahendid viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamiseks on ette nähtud riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Sellega seoses on viipekeele kaugtõlketeenusele 8 ja kirjutustõlketeenusele ning IT-arendustele ette nähtud 2025. aastal 0,4 miljonit eurot ja 2026.–2028. aastal 0,6 miljonit eurot. Eelarvelised vahendid on täpsemalt välja toodud seletuskirja punktis 7. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 131 lõikes 2 sätestatud tingimust, mille puhul on õigus saada TTT-d. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse TTT määramisel peamiselt netosissetulekuid, aga KOV võib jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui ta leiab, et TTT taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid (§ 134 lg 4 p 7). Seega tuleb olemasoleva varaga, sealhulgas rahaga arvestamine TTT menetlemisel kasutusele alles kaalutluspunktides (§ 134 lg 4), aga selguse huvides, et olemasoleva rahaga arvestatakse, on see oluline välja tuua ka toetuse taotlemise juures ja täiendada sätet selliselt, et TTT-d on õigus saada neil, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad. Ainult netosissetulekutega arvestamine ei ole majandusliku abivajaduse hindamiseks piisav ning seetõttu võib toetust saada ka isik, kellel on pangakontole kogutud suuri summasid, kuid igakuised sissetulekud on väiksed. Kui menetluse käigus on KOV-i sotsiaaltöötajad välja selgitanud, et taotlejal on olemas raha, millega saaks tagada tema toimetuleku, siis on taotlejad apelleerinud seadusele, viidates, et SHS-i kohaselt arvestatakse TTT arvutamisel üksnes netosissetulekuid. Erinevad seaduse tõlgendused võivad viia vaidlusteni. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsuses3 (nr 3-24-214, punkt 14) rõhutatakse, et TTT taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toetuse määramise vältimatu eeldus. Kohus on kinnitanud, et toetust saab määrata ainult siis, kui isiku ja tema pere tegelik toimetulekuvõime on hinnatud terviklikult, sealhulgas arvestades nende olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seaduse täiendamine aitab tagada, et seadus on kooskõlas kohtupraktikaga ning väldib edasisi õigusvaidlusi ja suunab toetuse abivajajatele. Kui toetuse menetlemisel arvestatakse ka sääste ja likviidseid varasid, väheneb võimalus, et toetust määratakse inimestele, kellel on rahalised vahendid oma esmavajaduste katteks tegelikult olemas. Toetuse määramine saab põhineda täpsemal ülevaatel taotleja majanduslikust olukorrast, mis aitab vältida toetuse väärkasutamist. Täiendusega tagatakse, et toetust määratakse ainult neile, kelle tegelik majanduslik olukord seda õigustab. TTT menetlemisel raha olemasoluga arvestamine ei muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma täiendavalt ka toetuse taotlejat, vaid kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku toimetuleku. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 131 lõikega 61, millega luuakse võimalus arvestada TTT maksmisel sarnaselt perehüvitiste seadusega lapseks neid 18-aastaseks saanud lapsi, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust. Neile makstakse TTT-d lapse piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19- aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtivas seaduses on TTT arvestamise alustes lapse vanusepiiriks 18 eluaastat (SHS § 131 lg 6, § 135 lg 2) ja perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Õppiva lapse täisealiseks saamisega ei muutu lapsevanema jaoks midagi, kulutused on endised. Lapse täisealiseks saamisega väheneb aga TTT määr 120%-lt 80%-ni, mis kehtiva toimetuleku piirmääraga teeb rahaliseks kaotuseks 80 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt makstakse lapsetoetusi sündimisest kuni 19- aastaseks saamiseni ja 19-aastase õppimise korral makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. Muudatus puudutab vaid 18–19-aastaseid õpilasi ja nende perekondi. Kuna PISA viimatised tulemused näitavad sotsiaalmajandusliku mõju suurenemist ka õpilaste õpitulemustele, on oluline, et õpingute vältel on TTT-ga kaetus vajaduse korral olemas. Õppimise andmed saab üldjuhul päringutega Eesti hariduse infosüsteemist, aga Astangu Kutserehabilitatsiooni 9 Keskuses õppimise andmed tuleb taotlejal ise esitada või anda menetlejale nõusolek andmete küsimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse SHS § 132 lõikest 2 välja sõnad „sotsiaalne seisund“. Kehtiva seaduse kohaselt peab taotleja TTT saamiseks taotlusele märkima menetluses arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Igapäevases praktikas on juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest registritest pärida. KOV-il on kohustus menetleda toimetulekutoetuse taotlusi SHS § 134 lõike 1 alusel. HMS § 7 lõike 5 kohaselt võib KOV toetuse määramiseks ja maksmiseks vajalike asjaolude tuvastamise eesmärgil töödelda isikuandmeid. Vastavalt SHS § 144 lõike 1 punktile 1 töödeldakse toimetulekutoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikke andmeid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). HMS § 6 kohaselt on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletava asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Toimetulekutoetuse menetlemisel on KOV-il vajalik kontrollida isiku ja tema perekonnaliikmete sotsiaalse seisundi andmeid. Sotsiaalse seisundi andmed on vajalikud eelkõige § 131 lõigete 8 ja 9, § 132 lõike 7, § 133 lõike 2 punkti 9, § 133 lõigete 21 ja 5 ning § 134 lõike 4 alusel TTT menetlemisel erandite kasutamiseks ja kaalutlusotsuste tegemiseks, aga ka statistika jaoks. TTT taotlemisel on vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja pensionäri staatuse kohta. Eelnõuga lisatakse ka säte kaitseväe ajateenijatele eluasemekulude hüvitamiseks (SHS § 132 lg 8). TTT määramisel kasutatakse erandeid näiteks töise sissetuleku arvestamisel, kui töötu inimene suundub tööhõivesse ja hakkab saama töötasu (§ 133 lg 21). Samuti ei arvestata sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (§ 133 lg 2 p 9). Erand elupinna suuruse arvestamisel on nähtud ette eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele, kellele võib TTT määramisel arvestada normpinnaks suuremat elupinda (§ 133 lg 5). SHS § 134 lõige 4 annab õiguse kasutada toetuse maksmisel kaalutlusotsuseid, milleks on vajalik kontrollida töötuna arvel olekut ja aktiivsusnõuete täitmist. Riiklikest andmekogudest on võimalik saada info selle kohta, kas inimene töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi, nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse andmekogudesse STAR põhimääruse kohaselt. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt. Näiteks sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada isiku kontaktandmeid, puude ja töövõimetuse andmeid ning isikule makstavate toetuste, hüvitiste ja pensionide andmeid. Eesti hariduse infosüsteemist on õigus saada andmeid isiku õppimise kohta. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus saada esitlusinfona vahi all oleku andmeid. Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada asendus- või kaitseväeteenistuses viibimise andmeid. Töötukassa andmekogust on õigus saada esitlusinfona töötuna arvel oleku andmeid. Töötamise registrist on õigus saada töötamise andmeid. Kui kellegi sotsiaalset seisundit ei õnnestu andmekogudest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt lisainfot ning säilib käsitsi seisundi(te) lisamise võimalus. Muudatusega vähendatakse taotleja halduskoormust, küsides taotlejalt vähem andmeid ja saades vajalikud andmed edaspidi riiklikest andmekogudest. 10 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS § 132 lõiget 5 ja sätestatakse, kellega sõlmitud lepinguid ei arvestata eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Kehtivas seaduses ei loeta eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel, esimese ja teise astme alanejate ja ülenejate sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine. Eespool nimetatud isikuid loetakse TTT menetlemisel ühisesse perekonda või neil on perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on suurenenud eluruumide soetamine äriühingute nimele ja seejärel nende kasutada andmine äriühingu omanike/juhatuse liikmetega seotud isikutele. TTT taotlejad ja üürile andjad on leidnud võimaluse, kuidas TTT abil tagada endale parem äraelamine. On juhtumeid, kus äriühingu juhatuse esimees või omanik üürib endale eluruumi ja taotleb sellega TTT kaudu üüri ja muude eluasemekulude hüvitamist. Selline tegevus kujutab endast toetussüsteemi võimalikku ärakasutamist, sest üürilepingu kaudu püütakse luua mulje eraldiseisvast ja sõltumatust üürisuhtest, kuigi sisuliselt on tegemist seotud osapoolte vahelise tehinguga, mille tegelik eesmärk võib olla toimetulekutoetuse abil isikliku majandusliku olukorra parandamine, mitte tegelike kulude hüvitamine. Oluline on rõhutada, et kohaliku omavalitsuse üksusel tekib vajadus kontrollida isiku ja eespool nimetatud isikute äriühingu seotust ainult juhul, kui isikul on üürileping sõlmitud äriühinguga, st kohalikul omavalitsusel tekib täiendav teisest andmekogust andmete pärimise koormus ainult nendel juhtudel, kui üürileping on sõlmitud äriühinguga. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 132 lõiget 61 ja pannakse KOV-ile kohustus selgitada välja taotleja ja tema pereliikmete osalus ning kuulumine äriühingutesse. Kehtiva seaduses kohaselt kontrollib KOV riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Äri- ühingutes osalemise andmed on avalikud ja neid arvestatakse ka praegu TTT varade hindamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt loetakse varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti. Näiteks saab isiku varaks lugeda osakuid ja aktsiaid. Sotsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse käigus andmete õigsust ja sooritab andmepäringuid, ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid, mida on menetlejal võimalik ise välja selgitada. Lisaks äriühingusse kuulumisele kontrollitakse andmete põhjal ka taotleja seotust äriühingu nimel üürilepingu sõlminud isikuga, et kinnitada või välistada eluasemekulude arvestamist TTT menetlemisel. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SHS § 132 lõigetega 62– 64. milles sätestatakse, milliseid dokumente tuleb sissetulekute, olemasoleva raha ning tervikliku majandusliku toimetuleku hindamiseks esitada ning reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja väljaselgitamise kohustust. Lõikes 62 sätestatakse, et kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks. Kehtivas seaduses ei ole pangakontode esitamise kohustust selgelt reguleeritud, sellekohane selgitus on esitatud vaid sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 693 SE II4 (lk 21), milles on selgitatud, et sissetulekuid saab tõendada pangakonto väljavõttega ja sellest lähtuvalt kasutatakse pangakonto väljavõtteid TTT menetlemise igapäevases praktikas. 11 TTT on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ja sotsiaaltöötajatel läheb järjest raskemaks tegelikku abivajadust hinnata, sest toetust on tulnud taotlema ka need, kes tegelikult abi ei vaja. Samas puudub KOV-i sotsiaaltöötajal võimalus andmete õigsust muul viisil kontrollida. Osade sissetulekute andmeid ei ole aga võimalik päringutega saadagi, vaid need on näha üksnes pangakonto väljavõtetel (nt platvormitööst saadud ja väljaspool Eestit saadud töötasud, saadud elatis või lähedastelt saadud raha jm). On oluline, et esitatud kontoväljavõtetel on muu hulgas nähtav ka konto alg- ja lõppseis. Eelmise kuu kontoväljavõtte esitamine on vajalik TTT sissetulekute arvestamiseks ja jooksva kuu kontoväljavõtted olemasolevate rahaliste vahendite arvestamiseks. Eelmise kuu kontoväljavõttelt nähtuvad sissetulekud kajastuvad TTT menetlemisel sissetulekuna. Jooksval kuul nähtuvad igakuised sissetulekud (töötasu, toetused ja hüvitised, saadud elatis) arvestatakse üldjuhul järgmise kuu sissetulekuteks, nagu seda on ka varem tehtud. Kui jooksva kuu kontoväljavõttelt nähtub ühekordseid sissetulekuid (pärand, lotovõit, pensioni II samba väljamaksed, saadud laen vms) või sääste, mis tagavad inimese või perekonna toimetuleku, on perekonnal olemas piisavad vahendid toimetuleku tagamiseks. Oluline on jälgida, et samad sissetulekud ei läheks mitmel kuul sissetulekuna arvesse. Ühe probleemina on KOV-id välja toonud, et varade hindamisel arvestatakse KOV-ides erinevate summadega, mistõttu on vajalik täpsustada, milline summa tagab piisavad vahendid. Säästude ja vara arvestamisel on oluline kasutada KOV-ides ühtseid põhimõtteid, et tagada võrdne kohtlemine. Samas on oluline, et ka TTT taotlejad võimaluse korral säästavad või varem kogutud sääste otstarbekalt kasutavad. Seega on oluline välja tuua soovituslik summa, mida TTT menetlemisel ootamatuteks kulutusteks (nt kodumasinate ostuks või remondiks) arvestada ja mis tagab minimaalse säästupuhvri olemasolu. Soovituslik summa, mida võib taotleja ja tema pere säästudeks arvestada, on üksi elavale ja esimesele pereliikmele kaks toimetulekupiiri, mis kehtiva seaduse alusel on 400 eurot. Igale järgnevale pereliikmele lisandub pool toimetulekupiirist. Näiteks, kui toetust taotleb üksi elav inimene, võib soovituslikult varana jätta arvestamata 400 eurot, mis võib taotlejal ettenägematuteks kulutusteks olemas olla. Kui tegemist on kaheliikmelise perekonnaga, on soovituslik summa 500 eurot (kaks toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 + 100). Kui taotleja pereliikmeteks on kaks täisealist ja kaks last, on soovituslik arvestuslik summa pere kohta 700 eurot (kaks toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 + 100 + 100 + 100). Täpsem selgitus, kuidas vara arvestada, esitatakse SKA kodulehel olevas TTT juhendis.5 Täiendusega väheneb menetleja töökoormus, sest varalist seisu ei pea välja selgitama neil, kes taotlevad toetust 1-3 korda. Lisaks vähendab muudatus lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. Lõikes 63 sätestatakse, et toimetulekutoetuse taotleja, kes taotleb aasta jooksul rohkem kui kolm korda toimetulekutoetust, peab lisaks sissetulekutele esitama ka pangakontoväljavõttel väljaminekute andmed. Kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks. Korduv taotlemine annab märku, et inimese majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist. Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka majandamiskäitumist ja võlakohustusi, millele võib viidata kulutuste struktuur. Pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast, eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm), aga samuti püsikulude olemasolust ja korrapärastest harjumustest (nt toitlustus, transport, lastega seotud kulud), ebatavalistest või 12 ebaproportsionaalsetest kulutustest (nt hasartmängud, kiirlaenud), ning sellest, kas inimene katab oma esmavajadused üldse ise või sõltub täielikult välistest allikatest (nt sugulaste regulaarne rahaline tugi või annetused). Korduvate taotlemiste puhul on ka suurem tõenäosus, et inimene vajab lisaks rahalisele toetusele täiendavaid teenuseid (nt majandusnõustamine, võlanõustamine, tööotsingutugi). Kulude muster (nt võlad, sagedased laenu tagasimaksed, maksed kiirlaenudele või sõltuvust tekitavate tegevuste kulud) võib anda olulise info inimese laiemast abivajadusest, mida pelgalt sissetulekutega hinnata ei saa. Oluline on siinkohal märkida, et muudatusega samal ajal jääb kohalikule omavalitsusele kehtima SHSist tulenev abivajaja hindamiskohustus (SHS § 15) , mille alusel selgitab kohalik omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning lähtub seejuures terviklikust lähenemisest isiku abivajadusest st kuigi toimetulekutoetuse määramisel peab taotleja esitama terviklikud pangakonto väljavõtted alles neljandal taotlemise korral aasta jooksul, siis kohalik omavalitsus võib neid andmeid jätkuvalt vajadusel küsida, et täita temal lasuvat tervikliku hindamiskohustust. Sama põhimõtet toetab ka haldusmenetluse seadus. Toetuse määramise ja maksmise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes lähtub sealjuures haldusmenetluse seaduse põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6). See tähendab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning koguma vajadusel tõendeid ka omal algatusel. Haldusorganil on samuti õigus nõuda taotlejalt ja muudelt isikutelt menetluses vajalikke tõendeid (HMS § 38 lg 1), milleks võivad olla näiteks dokumendid (nt pangakonto väljavõte), seletused, asitõendid, paikvaatlused, tunnistaja ütlused või eksperdi arvamus. Kuna toimetulekutoetuse menetlusprotsess sisaldab ka kaalutlusotsuseid (nt SHS § 134 lg 4 p 1–9), peab menetleja veenduma, et taotleja vastab toetuse saamise tingimustele. Vajaduse korral tuleb hankida täiendavaid selgitusi või dokumente. Ka kohtulahendites on selgitatud ja kinnitatud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214). Praktikas esineb olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse. Käesoleva seaduse muudatusega ei nähta ette olukorda, kus STAR süsteem päriks automaatselt taotleja pangakontode olemasolu mõnest teisest andmebaasist, vaid andmete esitamine jääb taotleja kohustuseks. Vastavalt SÜS § 21 lõikele 1 on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Seega kui selgub, et taotleja on tahtlikult varjanud teavet, antud juhul täiendavate pangakontode olemasolu, siis vastavalt SÜS § 31 alusel on õigus toetus tagasi nõuda. Tagasinõude võib jätta tegemata, kui KOV leiab, et selle tegemine ei ole mõistlik (SÜS § 31 lg 3). TTT menetluse igapäevases praktikas esitatakse netosissetulekute tõendamiseks pangakontode väljavõtteid, kuid KOV-ides küsitakse pangakonto väljavõtteid erinevalt. Kehtiva seadusega pole reguleeritud ka seda, mitme kuu kontoväljavõtteid esitada tuleb ja siinkohal on praktika KOV-ides erinev, mistõttu on oluline kontoväljavõtete esitamise nõudeid täpsustada sealhulgas seda millise perioodi kontoväljavõtteid on vaja toetuse taotlemisel esitada. TTT taotlemisel pangakontode väljavõtete lisamine ei muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma oluliselt ka toetuse taotlejat, sest kontoväljavõtete esitamine 13 toimub igapäevaselt ka tänapäeva praktikas. Kavandatav muudatus loob õigusselgust ning aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku olukorra. Lõikega 64 reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja väljaselgitamise kohustust. Seda tuleb teha hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta (12 kuu) jooksul. Kehtiva seaduse järgi tuleb TTT esmataotlemisel kirjalikult esitada nimekiri taotleja ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest ja eluruumidest (SHS § 132 lg 6). Lisaks tuleb TTT menetlemisel teha päringuid kinnistus- ja liiklusregistrisse, et teha kindlaks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid (SHS § 132 lg 61). Menetluse käigus tehakse kindlaks taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine võib tagada taotlejale või tema perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kõige enam taotletakse TTT-d lühikest aega (1–3 korda, 2024. a ~38%, 2023. a ~45%, 2022. a ~58%, 2021. a ~38%), mis tähendab, et ligi poolte taotlejate majanduslik abivajadus on ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest (nt töö kaotus), kuid kehtiva seaduse kohaselt tuleb juba esmakordsel taotlemisel teha täielik varade hindamine (SHS § 132 lg-d 6 ja 61), mis on ebamõistlik töökoormus menetlejale. Olemasoleva varaga arvestamine on reguleeritud SHS § 134 lõike 4 punktis 7, mille kohaselt võib KOV TTT summat vähendada või jätta toetus maksmata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Olemasoleva vara realiseerimine ja üürimine võtab mitmeid kuid aega ning arvestades asjaolu, et peaaegu kolmandik TTT saajatest lahkub toetuse vajajate hulgast enne, kui varast saadavat tulu saaks toimetuleku parandamiseks kasutada, ei ole mõistlik esmakordsel taotlemisel teha varade täielikku hindamist. Kõikide SHS § 134 lõikes 4 sätete puhul, mis reguleerivad KOV õigust jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, tuleb silmas pidada, et tegemist on kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes. Enne kui KOV jätab TTT määramata või vähendab määratavat TTT summat, annab KOV TTT taotlejale teada, et taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra parandamiseks. KOV ei saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab remonti, milleks rahalisi vahendeid pole. Ajutise raskuse tõttu ei peaks isik müüma oma ainsat vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikuks, et ei tekkiks olukorda, kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga töö leidmine võib osutada näiteks majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama müüma oma ainsat vara, mille tulemusena võib ta lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima). Sellise vara müümisel oleks otsesed mõjud isiku toimetulekule ja elutingimustele. Ei ole kooskõlas hea haldustava ega SHS eesmärgiga eeldada vara müüki olukorras, kus tegemist on isiku ainsa eluasemega ning selle müümine seaks isiku suuremasse sotsiaalsesse või majanduslikku haavatavusse. Lisaks, ainsa vara müük on välistatud SHS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata SHS § 134 lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse SHS § 132 lõikega 8, millega luuakse eraldi säte ajateenistuses viibijatele, kes on TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks. Ajateenistus on kohustuslik ning selle vältel ei ole teenistuses viibiv isik tavapäraselt tööturul aktiivne ega saa töötasu. Kui ajateenija ülalpidamiskulud (nt toitlustus- ja majutuskulud) on teenistuse ajal riigi poolt kaetud, võib olla vajadus tasuda endiselt eluasemekulud (nt üür, kommunaalkulud). Ajateenijale antakse ajateenistuse jooksul kümme või 15 päeva (olenevalt 14 ajateenistuse pikkusest) puhkust ning ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. Nimetatud perioodidel on oluline, et ajateenijal säiliks elukoht, kus ta saaks olla nii linnalubade kui ka puhkuse ajal. Linnalubade võimaldamine on ennetav meede lähi- ja sõprussuhete säilimiseks. Praegu on KOV-idel kasutusel erinev praktika ajateenijatele TTT määramisel, mis põhjustab ebavõrdset kohtlemist ja vaidlusi. Ka õiguskantsler on oma kirjas7 (31.05.2024 nr 7-5/240582/2403257) välja toonud, et üldjuhul võib eeldada, et ajateenija TTT-d ei vaja, sest kaitseväes on tal tagatud majutus, toit ja riided ning ajateenijale on ette nähtud mitmed rahalised toetused, näiteks ajateenija toetus, sõidukulude hüvitis, ajateenija lapse toetus (kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg-d 1, 8 ja 11). Ka eluasemega seotud küsimused on ajateenijal võimalik varakult läbi mõelda ja kulude kandmiseks lahendus leida, sest kaitseväekohustuse täitma asumine ei ole ootamatu (kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lg 4, vt ka §-d 41–45). Siiski pole välistatud, et ajateenijal tuleb kanda eluasemekulud ning ta jääb sellega hätta. Kehtiv seadus ei anna KOV-idele eraldi juhiseid selle kohta, kuidas tuleb ajateenija TTT taotlus lahendada. KOV-il on mitu valikut, mille tulemused võivad oluliselt erineda. Seetõttu on mõistlik, kui ajateenijale sätestatakse TTT maksmise tingimused. Selle täienduse eesmärk on tagada, et ajateenija ei satuks majanduslikult raskesse olukorda ega kaotaks ajateenistuse tõttu oma eluaset. Ajateenistuses viibiv isik ei vaja samasugust TTT-d nagu tavapärane toetuse taotleja, sest tema igapäevased esmavajadused on riigi poolt kaetud. Samas võib tal siiski olla kestev kohustus tasuda oma eluasemekulude eest. Ajateenijatele on riik ette näinud ajateenistuse ajaks toetuse, mille suurus sõltub teenistuse pikkusest ja staatusest. Kuna ajateenijad saavad riigi poolt teatud toetusi ja teenistuse ajal on esmavajadused tagatud, on põhjendatud, et TTT piirdub vaid eluasemekulude hüvitamisega, mitte laiemate kulude katmisega. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)8 § 54 lõike 14 alusel tasub riik ajateenistuse perioodil eluasemelaenu intressid ning eluasemelaenu põhiosa makse ajateenijatel peatatakse, kuid ajateenijal tuleb siiski tasuda igakuiseid kommunaalmakseid, mis on suuremad võrreldes ajateenijale makstava ajateenija toetusega. Kuivõrd eluasemelaenuga seotud kulusid ajateenijal teenistuse ajal tasuda ei tule, on õigustatud nende kulude hüvitamise välistamine TTT menetluses ja muudatuse eesmärk on hüvitada kommunaalkulud. Seaduse täiendamine loob selged reeglid selle kohta, kuidas TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks olevaid ajateenistuses viibijaid TTT kontekstis käsitletakse, vältides KOV- ides erinevaid ja subjektiivseid tõlgendusi. Andmed toetuse taotleja ajateenistuses viibimise kohta saadakse kaitseväekohustuslaste registrist. Tulenevalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktist 15 on andmete saamise alus olemas. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse SHS § 133 lõiget 23 ja luuakse võimalus lugeda ettevõtluskontole kantud tulu töiseks sissetulekuks. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse töiseks sissetulekuks tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (SHS § 133 lg 23). TTT arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (SHS § 133 lg 2 p 9). Kui TTT taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud TTT, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel TTT arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 1) kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja 2) seejärel neljal kuul 50% töisest sissetulekust (SHS § 133 lg 21). Seega, töise sissetuleku arvestamata jätmist 15 sissetulekute hulka (edaspidi töise sissetuleku erand) saab kasutada nii õpilane kui ka see TTT taotleja, kes on saanud eelnevalt vähemalt kaks kuud TTT-d ja hakkab saama töist sissetulekut. Viimastel aastatel on juurde tulnud uusi töötamise või ettevõtlusega tegelemise võimalusi, näiteks platvormitöö ja ettevõtluskonto kasutamine erinevate ettevõtlusvormide puhul. Platvormi vahendusel osutatakse reeglina teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna ettevõtluskonto kasutamine ei eelda töölepingut, aga tulult makstakse riiklikke makse, on ka ettevõtluskonto kulu arvestamine erandi kasutamisel igati õigustatud. STAR-is saab töise sissetuleku erandit arvestada juhul, kui töise sissetuleku andmed on saadud päringutega Maksu- ja Tolliametist. Ettevõtluskontol oleva sissetuleku andmeid on võimalik STAR-ist päringutega saada, aga selleks, et seda ettevõtlusliiki töise sissetuleku erandina saaks kasutada, tuleb luua õiguslik alus ja STAR-i tehniline võimalus. Eelnõu § 1 punktiga 12 asendatakse SHS § 133 lõikes 6 sõnad „inimväärse äraelamise“ sõnadega „esmase toimetuleku“. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab KOV TTT määramiseks SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekuludele piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Inimväärne äraelamine on peamiselt hinnanguline väide ja raskesti mõõdetav. TTT taotlejad pöörduvad SoM-i, SKA ja KOV-ide poole küsimusega: mis tähendab inimväärne äraelamine? Selle üle saab palju väidelda, et kas see on inimväärne, mida toetuse saajatele tagatakse või pigem tagab riik puuduse korral TTT-ga esmase toimetuleku ehk reaalsed esmased igapäevavajadused. Praktikas on juhtumeid, kus puudusesse sattunud inimesed ei taha varasemast elustandardist loobuda ja ootavad riigilt endiste mugavuste hüvitamist. TTT eesmärk on soodustada TTT saajate toimetulekut ja võimaluse korral tööle naasmist, mitte toetada harjumuspäraseks kujunenud elustiili. „Esmane toimetulek“ keskendub inimese ellujäämiseks vajalikele igapäevavajadustele, samas kui „inimväärne äraelamine“ on igapäeva vajaduste katmisest laiem mõiste.. Mõiste „inimväärne äraelamine“ on subjektiivne ja raskesti mõõdetav, kuna see sõltub isiklikest arusaamadest, kultuurilistest väärtustest ja ühiskondlikest normidest. TTT eesmärk on ajutiselt tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja „esmane toimetulek“ keskendub täpselt sellele, mida inimene vajab ellujäämiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Ellujäämiseks vajalikke igapäevavajadusi peegeldab Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum, mis tugineb väikseimale summale, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Arvestuslik elatusmiinimum on ainus riiklikult määratletud metoodika, mis näitab, milline on minimaalne kulu eluks vajalikele hüvedele – toit, rõivad, eluase jmt, mis on vastavalt SHS § 131 lg 3 (toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks) ka toimetulekutoetuse ja toimetulekupiiri aluseks. Seega on see loomulik lähtepunkt riigi abikohustuse täitmisel. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Sotsiaalministeerium on järjepidevalt jälginud toimetulekupiiri ja arvestusliku elatusmiinimumi omavahelist suhet ning on oma ettepanekutest Riigikogule toimetulekupiiri osas arvestanud seda metoodikat. Täpsustades TTT määratlust, tagab „esmane toimetulek“ õiglasema ja objektiivsema lähenemise ning õigusselguse, suunates sotsiaaltoetused neid vajavatele inimestele, kellel on hädavajalik TTT-d saada. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse SHS § 133 lõiget 8. Kehtiva seaduse alusel ei võeta üüri TTT arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnases suhtes olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja 16 ülenejad sugulased. Lõiget täiendatakse selliselt, et üüri ei võeta arvesse ka juhul, kui üürijaks on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane. Enamikul sättes nimetatud isikutest on perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus üksteise suhtes. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Juhul kui isikute vahel kehtib ülalpidamiskohustus, siis ei tohiks äriühingu alt lepingu sõlmimine ülalpidamiskohustust vähendada. Kui SHS § 133 lg 8 nimetatud inimeste vahel on sõlmitud üürilepinguid, ei saa TTT-ga hüvitatavaks eluasemekuludeks arvestada üürikulu, küll aga saab arvestada muid sellel elupinnal elades tekkivaid eluasemekulusid. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse SHS § 133 lõike 91 punkti 2 ja sättes tehakse täpsustus, et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse TTT arvestamisel arvesse juhul, kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust. Kehtiva seaduse sõnastuse järgi võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse TTT arvestamisel arvesse juhul, kui on „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus“. Selline sõnastus on tekitanud küsimusi, kas toetuse saamiseks peab inimene olema maksepuhkust täielikult kasutanud ehk saanud juba maksepuhkuse otsuse ja selle lõpuni ammendavalt ära kasutanud ja alles siis tekib taotlejal õiguse laenu tagasimakset toetuse määramisel arvestada. Seaduse tegelik eesmärk on aga see, et inimene peab majanduslike raskuste korral esmalt ise pingutama ja pöörduma panga poole, et küsida maksepuhkust – olenemata sellest, kas pank maksepuhkuse lõpuks võimaldab või mitte. Laenu tagasimakset saab arvestada juba alates hetkest, kui inimene on taotluse esitanud. Muudatusega tehakse see põhimõte seaduse tekstis selgemaks: toetuse arvestamisel ei ole nõutud, et maksepuhkuse võimalust oleks täielikult „ära kasutatud“, vaid piisab sellest, kui inimene on maksepuhkuse saamiseks pöördunud laenuandja poole. Kui pank ei võimalda maksepuhkust, tuleb selle kohta esitada tõend. Kui maksepuhkus on antud, tuleb arvestada, et inimene maksab sel ajal sageli edasi intressi ja kohustuslikku kindlustust – need kulud võetakse samuti TTT arvestamisel arvesse. Kuna eluasemelaenu makseid saab arvesse võtta kuni kuue kuu ulatuses kalendriaastas (§ 133 lõige 92), tuleb panga tõendit maksepuhkuse kohta esitada igal aastal uuesti. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida erinevaid tõlgendusi praktikas. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse SHS § 133 lõiget 91 punktiga 4 ja lisatakse tingimus, et laenuga soetatud eluase peab olema eluasemekuluna arvestamiseks taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kehtiva seaduse järgi võetakse eluasemekulusid TTT arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus TTT taotleja alaliselt elab ja mis asub selle KOV-i haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Kui riik on üle võtnud kohustuse, mis on inimesele soodne, on lisatingimus rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku elukoha kokkulangemine, et tagada, et see eluase on vajalik ja seal tõepoolest elatakse. Ei ole ühtki põhjust, miks laenuga ostetud ainus eluruum, mille eest soovitakse TTT taotlemisel eluasemelaenu hüvitada, ei peaks olema taotleja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui laenuga ostetud elukoht ei vasta rahvastikuregistri andmetele, võib see tähendada, et inimene võib saada hüvesid mitmest KOV- ist – tegelikust ja rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Muudatus puudutab eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvestamist TTT menetluses. Toetuse taotleja tegeliku ja rahvastikuregistrijärgse elukoha arvestamine aitab tagada õiglase, läbipaistva ja tõhusa TTT jaotamise, vähendades toetuste väärkasutust. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. 17 Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks SHS § 134 lõike 4 punkt 3. Töötukassa on teinud ettepaneku jätta edaspidi seadusest välja § 134 lõike 4 punkt 3, mille kohaselt võib KOV jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst. Kehtiva seaduse puudusena tuuakse välja asjaolu, et toetuse vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on tugevalt seotud töötukassa koostatava tegevuskavaga ja selles seatud kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud nõudega, et TTT taotleja peaks täitma KOV-i koostatud juhtumiplaanis kokkulepitud tegevusi. Üldjuhul on korduvalt TTT-d saaval inimesel probleeme (sõltuvus, sotsiaalsed probleemid, eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses motivatsiooni puudumine jne), mis vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid kasutama. Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt, kuid arvestades sihtrühma vajaduste komplekssust, ei saa TTT maksmise või vähendamise aluseks olla ainult töötukassa koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita. Siinkohal on oluline KOV-i ja töötukassa koostöö, mille raames annab KOV töötukassale kliendi kohta teavet ning tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased probleemid jäävad KOV-i tasandil lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täita ning seetõttu kujunevad suurest osast arvele tulnud TTT saajatest pikaajalised töötud, keda töötukassa ei suuda tööturuteenustega aidata. Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id nimetatud punkti alusel kaalutlusotsuseid tehes minimaalselt. Ka kehtiva õiguse alusel tuleb KOV-il TTT määramisel hinnata, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks TTT-le ka muud sotsiaalhoolekandelist abi (SHS § 134 lg 3). Lisaks peab KOV tagama TTT taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavuse, ja TTT saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (§ 134 lg 31). Kehtiva seaduse alusel võib KOV jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud KOV-i korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest (§ 134 lg 4 p 5). Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id praktikas enda teenuste puhul rohkem kaalutlusotsuseid kui töötukassa tegevuskava täitmise järgimist. Tervikliku abi andmine on üks sotsiaalhoolekandelise abiandmise põhimõtetest. SHS § 9 kohaselt kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isiku iseseisva toimetuleku parandamiseks on vaja pikaajalist ja mitmekülgset abi, mille osutamine eeldab mitme organisatsiooni koostööd. Sellisel juhul koostatakse isiku abivajaduse hindamise ja toetavate tegevuste kavandamise aluseks juhtumiplaan. Juhtumiplaani kohustuslikud andmed on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu“, mille § 1 lõike 2 punktid 5–7 näevad ette andmete kogumise muu hulgas isiku töötamise ja õppimise, neid takistavate probleemide ning osalemist toetavate ressursside kohta. Nimetatud andmete kogumiseks on vajalik ligipääs ka töötu tegevuskava andmetele. Vastavalt sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktile 3 on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal õigus saada Töötukassa andmekogust esitlusinfona töötu tegevuskava andmeid. Seega, kuigi kehtetuks tunnistatakse SHS § 134 lõike 4 punkt 3, säilib kohaliku omavalitsuse õigustatud juurdepääs tegevuskava andmetele juhtumikorralduse kontekstis SHS § 9 alusel, kuna tegemist on isiku kompleksse abivajaduse hindamise ja lahendamisega, mille käigus on juhtumiplaani koostamine seadusest tulenev kohustus. Erinevate kaalutlusotsuste kasutamine TTT määramisel on abivajajale hädavajalik ja see on oluline selleks, et toetuse saaja oleks tööturule naasmisel motiveeritud ja aktiivne. Ka töötukassa kasutab meetmeid, kui isik rikub või ei täida koostatud tegevuskava või ei võta vastu 18 pakutavat tööd ning kehtiva seaduse kohaselt võib sama tegevuse eest ka KOV vähendada makstavat toetust või jätta toetuse maksmata, mistõttu ei ole mõistlik kasutada samu meetmeid erinevate toetuste või teenuste määramisel. Seega on õigustatud, et see säte kehtetuks tunnistatakse. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse SHS § 134 lõiget 4 punktidega 10 ja 11. Punktiga 10 lisatakse kaalutlusotsuse võimalus juhtudel, kui toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused (vastavalt SHS § 131 lg 3 minimaalsed tarbimiskulutused toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks ning SHS § 132 lg 4 ja 51 ehk eluasemekulud) osaliselt või täielikult riigieelarvest rahastava teenuse või toetustega kaetud. Probleem tõstatus ajutise kaitse saajatega, kellele oli riigi poolt tagatud toitlustus ja majutus, aga muud esmavahendid (nt hügieenitarbed jm) polnud pakutava teenusega tagatud. Abivajajad taotlesid TTT-d, aga kehtiva seaduse kohaselt ei ole sellises olukorras võimalik TTT-d osaliselt maksta, mistõttu said inimesed TTT-d kogusummas, mis on aga ebavõrdne nende suhtes, kes peavad TTT-st katma kõik esmavajadused. Seaduse täiendusega ennetatakse olukordi, kus sama isik või pere saab toetust mitmest allikast sama kulutuse katteks. Sarnane on näiteks olukord, kus isik suunatakse tahtest olenemata ravile, mille korral on toitlustus ja esmavajadused ravi ajal tagatud ning inimene peab tasuma vaid eluasemekulude eest. Riigieelarvest rahastatavad toetused on juba loodud selleks, et katta teatud esmavajadusi. Kui isik saab ühe teenuse või toetuse kaudu kulutuse kaetud, ei ole õiglane talle samade kulude hüvitamiseks täiendavat TTT-d määrata. Piiratud eelarve tingimustes on oluline, et TTT-d makstakse neile, kellel muu abi puudub, ja riik saab suunata olemasolevaid ressursse suurema vajadusega inimestele. e Sotsiaaltöötajatel on võimalik menetlemisel täpsemalt hinnata taotleja majanduslikku olukorda ning vältida toetuse määramist neile, kelle esmavajadused on juba muude meetmetega tagatud. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda elatusmiinimumi komponentidest. Täienduse abil saavad kõik KOV-id järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni. Kui seaduses on selgelt sätestatud, et riigieelarvest juba kaetud kulusid TTT arvestamisel arvesse ei võeta, välistab see subjektiivsed otsused ja aitab tagada, et kõiki abivajajaid koheldakse võrdselt. Seega on seaduse täiendamine oluline, et tagada sotsiaaltoetuste süsteemi õiglus, vältida ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja toetada sihipäraselt neid, kes tõepoolest abi vajavad. Punktiga 11 luuakse kaalutlusotsuse tegemise võimalus olukorras, kus taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab TTT taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures. Kehtiv seadus ei arvesta erinevaid perekonnamudeleid, aga praktikas tuleb TTT menetlemisel järjest enam ette juhtumeid, kus laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi ühe ja teise vanema juures. Sellise juhtumi puhul ei ole seaduses aga välja toodud, et TTT-d võiks vähendada või see perede vahel ära jagada. Veel keerulisem on TTT-d määrata siis, kui mõlemad vanemad on TTT saajad, sest TTT regulatsiooni vaatest ei saa üks inimene olla korraga kahes perekonnas. Kuna praegu ei ole võimalik TTT summat vähendada ega jagada, saavad taotlejad TTT-d toetuse piirmäära summas, mis toob kaasa ebavõrdsust teiste toetuse saajate suhtes ja olukorra ärakasutamist. Kui menetluse käigus selgub, et laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, näiteks üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures, ei teki lapse puhul ka kulutusi terve kuu piirmäära ulatuses. Sellistel juhtudel tuleb arvestada asjaolu, et laps elab mitmes kohas ning KOV-il on õigus hinnata konkreetse pere olukorda. Muudatused puudutavad ainult toimetulekupiiri arvestamist ja jagamist ega ole seotud eluasemekulude arvestamisega. Muudatus annab võimaluse arvestada erinevaid peremudeleid ja jaotada TTT-d vajaduspõhiselt. Nimetatud juhtumite puhul peab olema tagatud ühetaoline toetuse maksmine, 19 tagades puudust kannatavale perele vajaliku toetuse, ning kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda lapse heaolu arvestamise ja sellest lähtumise põhimõttest. Laste hoolduse jagamist vanemate vahel saab tõendada kohtuotsusega, riikliku perelepituse vanemluskokkuleppega, omavahelise kirjaliku nõusolekuga või mõne muu asjakohase tõendusmaterjaliga. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse SHS § 134 lõikega 61, millega täpsustatakse toimetulekutoetuse maksmist sularahas juhul, kui inimene on seda taotlenud. Toimetulekutoetuse maksmine on üldjuhul reguleeritud SHSi § 134 lõikes 6, mille kohaselt maksab KOV üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates lähtudes SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuse väljamaksmisel sularahas on oluline, et jälgitaks edaspidi 1. jaanuaril 2025 jõustunud euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadust (EKVS), mis kehtestas ümardamisreegli, mille eesmärk on vähendada 1- ja 2 sendiste hulka sularaharingluses. Arveldusarvele toetuse maksmisel, ümardamist ei toimu. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette ümardamine lähima viie sendini; toetusesaaja kasuks – st ülespoole ümardamine, kui summa ei jagu viiega; rakendub ainult sularahas maksmisel- toetuse maksmisel arvelduskontole jääb täpne summa kehtima. Näited:  132,62 € → makstakse välja 132,65 €;  117,01 € → makstakse välja 117,05 €;  145,00 € → jääb muutmata. Sotsiaaltoetustele EKVS-i ümardamisreegel ei kehti, aga ümardamisloogika vähendab vajadust tegeleda 1- ja 2-sendistega, mille kättesaadavus on praktikas järjest piiratum ning mille käsitlemine sularaharingluses on ebaefektiivne ja ajamahukas ning võimaldab kohalikul omavalitsusel tõhusamalt korraldada toetuse sularahas maksmist. Ümardamine inimese kasuks järgib SHS § 3 lõike 1 punktis 1 ja 6 sätestatud sotsiaalhoolekande üldpõhimõtteid, mille kohaselt tuleb abi anda viisil, mis lähtub inimese vajadustest ja on talle kättesaadav. Muudatusega tagatakse õiglane ja kooskõlas EKVS-iga olev praktika, halduskoormuse vähenemine (sularaha haldamine) ning toetusesaajate huvide kaitse olukorras, kus toetuse maksmise viisiks on sularaha. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse SHS § 134 lõiget 7 selliselt, et TTT taotleja või tema perekonnaliige, kellele arvestatakse TTT-d eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama. Kehtiva seaduse järgi on TTT taotlejal, kellele arvestatakse TTT eluasemekulude katmiseks, kohustus tagada nende tasumine. Praktikas aga esineb juhtumeid, kus ei selgu, millistest vahenditest, kas ja kes on eluasemekulud tasunud, mistõttu võib sellistel juhtudel arvata, et inimesel on sissetulekuid, mida ta varjab. Toetuse maksmisel peab KOV veenduma, et toetust kasutatakse sihipäraselt. Kui toetuse saajad peavad kulude tasumist ka tõendama, aitab see vältida olukordi, kus toetust kasutatakse muul otstarbel kui selleks, milleks see on ette nähtud. Muudatus aitab ühtlustada TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendades erinevaid tõlgendusi ja ebavõrdsust. Kui kõik taotlejad või nende pereliikmed peavad eluasemekulude hüvitamiseks antud toetuse kasutamist tõendama, kehtivad neile samad nõuded ja toetuse määramisel välditakse võimalikke vaidlusi. Seega on see muudatus vajalik, et tagada TTT õiglane ja sihipärane kasutamine, millega suurendatakse õigusselgust selles, kuidas toetust kasutatakse, vähendades toetuse väärkasutamise riske. Muudatus selgitab, et ilma tõendamise kohustuseta võib tekkida jätkuvalt olukordi, kus toetust saanud isik väidab, et ta on eluasemekulud tasunud, kuid tegelikult ei ole seda teinud ja seega 20 pole saadud hüvitist kasutatud sihtotstarbeliselt. Varem hüvitatud eluasemekulude maksmist tuleb tõendada TTT järjestikul taotlemisel. Selle tõendamiseks ei pea toetuse saaja eraldi KOV- i pöörduma, vaid uut taotlust tehes tuleb tõendada varem hüvitatud eluasemekulude tasumist (nt kontoväljavõttelt nähtub, esitatakse üürimakse või kommunaalarvete tasumise tõendid). Kuna toetuse taotleja esitab taotlust tehes enda ja oma pereliikmete kontoväljavõtted, saab nende poolt eluasemekulude tasumist hästi tõendada. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse SHS § 135 lõikega 21, millega muudetakse täiendava sotsiaaltoetuse arvestamist õppivate laste puhul, kes on saanud 18-aastaseks. Kehtiva seaduse § 135 alusel on õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot neil TTT saajatel, kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. Kui üks lastest saab 18-aastaseks, kaob ka perel õigus täiendavale sotsiaaltoetusele. Tegelikult ei muutu lapse täisealiseks saamisega õppiva lapse vanema jaoks midagi, kulutused on endised, aga kehtiva seaduse alusel kaob vanemal lapse täisealiseks saamisel võimalus täiendavat sotsiaaltoetust edasi saada. Täiendava sotsiaaltoetuse säte ja summa kehtivad alates 01.01.2011. Muudatuse eesmärk on toetada üksi last kasvatavat perekonda seni, kuni vanem laps õpib. Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19- aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Muudatus puudutab ühe lapsevanemaga perekondi, kellel on 18–19-aastaseid õpilasi. Toimetulekutoetuse määramisel pangakonto väljavõtete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele TTT määramisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakonto väljavõtetel kajastatud sissetulekute ning vajadusel ka väljaminekute ja rahaliste vahendite andmeid. See tegevus riivab isikute õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti puudutab see isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) raames isikuandmete kaitset. Seadusandjal on otsustuspädevus TTT saamise tingimuste üle. See tuleneb põhiseaduse § 28 lõikest 2, mis kohustab riiki tagama puuduse korral sotsiaalabi. Seadusandja otsustab, millised on TTT saamise kriteeriumid, toetuse suurus, selle arvestamise põhimõtted ja toetuse määramisest keeldumise alused. Seega on seadusandjal ulatuslik pädevus otsustada nii TTT andmise aluste kui ka tingimuste üle, tagades sellega, et toetuste süsteem oleks õiglane ja sihipärane ning vastaks ühiskonna vajadustele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatusele, sealhulgas õiguse kaitsta oma perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja üksnes juhul, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduslikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas valitud meede on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Pangakonto väljavõtete kontrollimise eesmärk on tagada TTT maksmise õiguspärasus ja vältida väärkasutust ning põhjendamatut toetuse saamist, hinnates taotleja ja tema pereliikmete majanduslikku seisu. Toetuse saamise eelduseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete majandusliku olukorra väljaselgitamine, milleks on vajalik esmajärjekorras sissetulekute kontroll, et veenduda, kas isik vastab toetuse saamise kriteeriumitele. Korduva taotlemise puhul tehtav väljaminekute ja varalise seisu täiendav kontroll võimaldab eristada ajutiselt hätta sattunuid püsivate toimetulekuraskustega taotlejatest ning hinnata nende abivajadust laiemalt, selleks et oleks võimalik tagada neile vajalik abi. Seega saab järeldada, et pangakonto väljavõtete kontrollimisel on legitiimne eesmärk, mis on suunatud avalike 21 vahendite efektiivsele kasutamisele ja sotsiaalse õigluse tagamisele ning ka isikule sobiva sotsiaalabi tagamisele. Meetme vajalikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem riivaval viisil. TTT määramise aluseks on majandusliku olukorra terviklik hindamine, mis ilma sissetulekute ja väljaminekute andmete töötlemiseta ei ole võimalik. Taotleja majandusliku seisu hindamiseks tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontode väljavõtted, et selgitada välja, kas perel on endal vahendeid, et tagada pere esmavajadused. Regulatsiooni kohaselt on andmete kogumise intensiivsus järk-järguline ja sõltub taotlemiste arvust, mis võimaldab proportsionaalsemat ja individuaalsemat lähenemist. Esimesel kolmel taotlemise korral toimub sissetulekute kontroll, mis tähendab et taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakonto väljavõttel tuleb esitada ainult sissetulekuid kajastavad andmed. Alates neljandast taotlusest sama aasta jooksul lisandub kohustus esitada nii sissetulekuid kui ka väljaminekuid kajastavad andmed kontoväljavõttel, et hinnata isiku täiendavat abivajadust, mis viitab süstemaatilisemale toimetulekuraskusele. Neljandal taotlemise korral tuleb selgitada välja taotleja ja tema perekonna kogu varaline seis, mis on oluline toetuse sihipärasuse kontrollimiseks. Selline lähenemine võimaldab diferentseeritud andmekogumist, millega välditakse liigset riivet taotlejate eraelule esmaste või ajutiste toimetulekuraskuste korral. Alles korduvate ja regulaarsete taotlemiste puhul rakendatakse täiendavat kontrolli, hinnates ka isiku väljaminekuid ja kogu varalist seisu. Pangakonto väljavõtted on olulised tõendid isiku sissetulekute, väljaminekute ning varalise seisu väljaselgitamiseks. Ka kohtud on selgitanud ja kinnitanud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24- 214). Alternatiiviks on küsida inimeselt omakäeline loetelu ja kinnitus sissetulekute kohta, mille andmeid riiklikes andmekogudes ei ole, kuid need ei pruugi olla tõesed ja TTT menetlejal ei ole võimalik isiku tegelikku majanduslikku seisu välja selgitada. Alternatiivsed meetmed, nagu üldine usalduspõhine toetuse määramine, oleksid märkimisväärselt ebaefektiivsed ja soodustaksid väärkasutust. Pangakonto väljavõtete kontrollimine on vajalik, kuna puuduvad mõistlikud ja sama tõhusad alternatiivid. Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas õiguse riive on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Toetuse taotlejate ja nende pereliikmete sissetulekute andmeid töödeldakse ainult ulatuses, mis on hädavajalik toetuse määramiseks. Regulatsiooniga vähendatakse eraelu puutumatuse riivet, kuna andmete töötlemise ulatus suureneb järk-järgult ainult toetuse korduva taotlemise korral. See lähenemine tagab meetme proportsionaalsuse eesmärgi suhtes ja ka isikute õiguste parema kaitse, tagades samal ajal süsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe. Andmetele juurdepääs on piiratud volitatud töötlejatega ning andmete säilitamise ja edastamise protsess on turvaline. Lisaks on tagatud andmesubjektide õigus oma andmeid kontrollida ja vaidlustada. Isiku õiguste riivet võib pidada mõõdukaks, kuna selle ulatus ja intensiivsus on vähendatud miinimumini ning selle eesmärk on õiguspärane ja olulise kaaluga. Kokkuvõttes vastab TTT maksmisel pangakonto väljavõtete andmete töötlemine proportsionaalsuse põhimõttele - riive on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Kuigi eraelu puutumatust riivatakse, on meede õigustatud avalike vahendite kaitse ja sotsiaalse õigluse eesmärgil. Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamist. Kehtiva SHS-i kohaselt kehtestab nii üksi elava pensionäri toetuse ehk pensionäritoetuse määra kui ka suuruse Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 1393 lg 1). Paragrahvi 1393 lõikesse 1 jääb eelnõu kohaselt volitus Riigikogule toetuse suuruse kehtestamiseks iga- 22 aastase riigieelarvega nagu seni. Paragrahvi 1393 lõikesse 11 tuuakse selguse huvides toetuse määra definitsioon (põhimõte tuleneb küll ka SHS § 1391 lg 2 p-st 3, kuid selguse huvides on see toodud ka muudetavasse paragrahvi). Samuti on selles lõikes toodud toetuse määra arvutamise valem, mis on seni kehtestatud SHS § 1393 lõikes 1. Paragrahvi 1393 lõikesse 12 on toodud määruse kehtestamise volitusnorm. Minister kehtestab määruse igal aastal hiljemalt 31. märtsiks. Selleks ajaks on eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus teada. Vastavalt SHS § 1391 lõikele 2 peab isik selleks, et saada pensionäritoetust, vastama jooksval kalendriaastal 1. aprillist kuni 30. septembrini seaduses toodud tingimustele k.a pensioni suuruse tingimusele. Eelnõu kohaselt kehtestab pensionäritoetuse suuruse ka edaspidi Riigikogu, kuid pensionäritoetuse maksmise määra ehk selle pensioni netosumma suuruse, millest väiksema pensioni saajale makstakse kord aastas makstavat toetust, kehtestab minister. Põhiseaduse § 28 lõike 2 teise lause kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus. Antud juhul on abi saamise tingimuse (pensionäritoetuse maksmise määr) arvutamiseks vajalik valem kehtestatud seaduses. Minister hakkab eelnõu kohaselt kehtestama määrusega seaduses sätestatud valemi alusel arvutatud pensionäritoetuse maksmise määra. Kuna täpne valem on seaduses sätestatud ja ministril kaalumisruumi ei ole, siis on põhiseadusega kooskõlas seaduse alusel välja arvutatud toetuse maksmise määra kehtestamine ministri määrusega. Ministrile toetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmine on otstarbekas, sest varasemalt on olnud vaja alusandmete muutumise tõttu muuta juba kehtestatud toetuse maksmise määra. Probleem, kus riigieelarves kinnitatud üksi elava pensionäri toetuse määr erineb hiljem täpsustatud statistilistest andmetest, on korduv ning on nõudnud varasematel aastatel iga-aastase riigieelarve seaduse muutmist. Näiteks 2025. aasta toetuse määra korrigeerimiseks viidi sisse muudatus riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse6 § 3 punktiga 1. Analoogne olukord lahendati aasta varem, mil 2024. aasta vigane määr parandati 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse7 § 2 punktiga 1. Selline iga-aastane vajadus riigieelarve seaduse tagantjärele parandamiseks on ebaefektiivne ja administratiivselt koormav ning käesolev eelnõu pakub olukorrale püsiva ja paindliku lahenduse, kus toetuse määra kehtestab minister. Eelnõu §-ga 2 muudetakse SÜS-i ja §-ga 3 EVKS-i. Eelnõu § 2 punktidega 1–4 täiendatakse SÜS-is sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) eesmärki ja andmekoosseise. Selleks vajatakse andmeid EVKS-i alusel pensioniregistrist. Seega on eelnõu §-de 2 ja 3 muudatused omavahel seotud. Praegu toimub andmevahetus Pensionikeskuse ja SKA vahel piiratud mahus – vahetatakse vaid I, II ja III samba saldoinfot ning andmeid, mis on vajalikud I samba pensioni arvutamiseks. See tähendab, et kuigi tehniline andmevahetus eksisteerib, ei võimalda see esitada inimesele terviklikku ülevaadet tema kogutud pensioniõigustest ja tulevasest pensionist. Muudatuse eesmärk on luua eeldused selleks, et inimene saaks tulevikus ühest kohast (nt pensionikalkulaatori kaudu) kätte koondvaate kõikidest oma pensionisammastest: I, II ja III. See toetab nii paremat arusaama pensionisüsteemi toimimisest kui ka teadlikumaid otsuseid pensionipõlve planeerimisel. Lisaks senisele saldoinfole on edaspidi vajalik esitada inimesele:  tema II samba sissemaksete määr,  info võimaliku taasliitumise kohta (kui isik on II sambast lahkunud), 6 Riigi 2025. aasta lisaeelarve seadus–Riigi Teataja 7 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja 23   info tema valitud pensionifondi kohta,  prognoositav igakuine pensionimakse kõigist kolmest sambast. Selline andmevahetuse laiendamine ei suurenda isikuandmete kaitse riski, kuna tegemist on olemasolevate riiklike andmekogude vahelise teabevahetuse täpsustamise ja tõhustamisega. Eesmärk on tagada andmete sisuline kasutus inimese enda huvides, pakkudes talle terviklikku ja arusaadavat teavet pensioni kogumise ja tulevase pensionitulu kohta. II ja III samba kohta päringu teel saadavaid andmeid pensionikalkulaatoris ei salvestata SKAIS-i andmekogusse. Andmete töötlemisest jäävad jäljed üksnes infosüsteemi logidesse, mida säilitatakse vastavalt kehtivale logihalduse korrale viis aastat. Samuti muudetakse tehniliselt SÜS § 39 lg 1 punkti 1 sõnastust. Kuna kokkuleppeliselt on isiku üldandmetel kindel sisu ja sinna alla kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress ja emakeel, siis palume on seaduse sõnastust sellest lähtuvalt muudetud - nüüd on see veidi üldisem ning ühtib teiste andmekogude regulatsioonidega. Eelnõu §-ga 3 muudetakse EVKS-i, et võimaldada andmete edastamist SKA-le. EVKS § 7 lõike 33 täiendamise eesmärk on täpsustada andmevahetuse ulatust, et SKA-l oleks võimalik pakkuda pensionikindlustatule terviklikumat ja kasutajakesksemat nõustamisteenust, esitada pensionikalkulaatoris selgemat prognoosi tulevase pensioni suuruse kohta ning koostada avalikke ülesandeid toetavat agregeeritud statistikat (nt osalusmäärad, vanuserühmade jaotused, koondmahud). Statistika koostatakse üksnes koondkujul ja viisil, mis ei võimalda isikute tuvastamist. Andmete kuvamine ei piirduks edaspidi üksnes I samba andmetega, vaid sisaldaks ka II ja III samba kontekstis olulist teavet. Tervikvaade on oluline just seetõttu, et nõustada inimesi seoses I sambaga (pensioni suurus ja valikuvõimalused tulevikuks, sh taasliitumine II sambaga). Kokkuvõttes võimaldab täpsustatud andmevahetus esitada inimesele senisest täielikuma pildi tema pensionikogumist, sealhulgas:  II sambaga liitumise või mitteliitumise staatust,  II samba maksemäära,  taasliitumise võimalust (kui isik on sambast vahepeal lahkunud),  isiku valitud pensionifondi andmeid,  arvutusi prognoositava igakuise pensionimakse kohta kõigist kolmest sambast kokku. Sellise andmekuvamise eesmärk on suurendada pensionikindlustatu teadlikkust ja toetada tema võimet teha kaalutletud otsuseid oma tuleviku sissetuleku planeerimisel. Muudatus ei täiustab olemasolevat andmevahetust riiklike andmekogude vahel, järgides kehtivaid andmekaitsenõudeid. Andmete edastamine toimub ainult nõustamise või kalkulaatori kasutamise kontekstis ning inimese huvides. Eeltoodud muudatused loovad pensionikalkulaatori kasutajatele võimaluse saada senisest täpsemat teavet oma pensioniandmete ja pensioni suuruse, sealhulgas prognoositava pensioni suuruse kohta. Eelnõu §-s 4 on esitatud seaduse jõustumissätted. Seaduse § 1 punktid 1–3, 21 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. Seaduse § 1 punktid 4, 7, 8, 9, 12–16 ja 19 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia 24 Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud. 6. Seaduse mõjud Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalsete, majanduslike ja riigivalitsemisega seotud mõjude esinemist. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud SKA ning Statistikaameti andmeid. 6.1. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus Eelnõu muudatuse kohaselt hakatakse osutama viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust riigieelarvelistest vahenditest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kõik kuulmislangusega inimesed Eestis. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kuulmislangusega inimesed Muudatus mõjutab kõiki kuulmislangusega inimesi, tagades viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse jätkumise. See on oluline, et säilitada kuulmislangusega inimeste ligipääs vajalikele teenustele ka edaspidi. SKA andmetel oli 31.12.2024 seisuga Eestis 1990 kuulmispuudega inimest. Lisaks võib kuulmispuue esineda ühe puudeliigina ka liitpuude koosseisus. Selliste inimeste arv oli 3412. Kokku oli 2024. aasta detsembri seisuga Eestis 5402 kuulmispuudega ja liitpuudega (kellel ühe puudeliigina on kuulmispuue) inimest, kes jagunesid vanuserühmade kaupa järgmiselt: lapsed 384, tööealised 2777 ja vanaduspensioniealised 2241. Mõju avaldamise sagedus SKA andmetel oli aastatel 2022–2024 viipekeele kaugtõlketeenuse kasutajate arv järgmine: 2022. aastal 205, 2023. aastal 195 ja 2024. aastal 216 inimest. Teenuse osutamise kulud olid samal perioodil suurenenud 137 356 eurolt (2022. aastal) 195 836 eurole (2024. aastal). Kirjutustõlketeenust kasutas 2022. aastal 45, 2023. aastal 47 ja 2024. aastal 38 inimest. Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele on teenuse kulud suurenenud, ulatudes 2024. aastal 71 323 euroni võrreldes 51 725 euroga 2022. aastal (joonis 1). 25 Joonis 1. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kulud ja teenuseid kasutanud inimeste arv 2022–2024 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Märkused: teenuseid kasutanud inimeste arv aastas on esitatud ühekordselt Teenuseid kasutati enim 2024. aastal Harju maakonnas (5513 korda) ja Tartu maakonnas (1419 korda) ja vähim Lääne maakonnas (3 korda). Joonis 2. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutuskordade arv 2024. aastal maakondade kaupa Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 26 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: seadusemuudatuse mõju sihtrühmale on positiivne, kuna teenused kuulmislangusega inimestele säilivad. Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt väike, kuid muudatusel on oluline mõju sihtrühma sotsiaalsele toimetulekule. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. Mõju riigivalitsemisele, halduskoormusele ja riigieelarvele Muudatus mõjutab SKA-d, kes pakub SHS-ist tulenevalt abivajajatele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riigieelarve kulu kasvab, aga raha on selleks eelarvesse planeeritud. Kuna teenuseid pakutakse ka praegu, ei mõjuta kavandatav muudatus teenusesaajate ega teenuseosutajate halduskoormust. 6.2. Toimetulekutoetuse muudatused Seaduseelnõu muudatused parandavad TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et TTT menetlemise praktika KOV- ides ühtlustub ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Muudatused jaotuvad suuremas plaanis kolmeks:  toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;  perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;  eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine. Muudatuste mõjusid hinnatakse eeltoodud kolmes muudatuste paketis. Detailsemalt on iga muudetava paragrahvi mõju taotleja, menetleja, toetuse kulude, STAR-i arenduste ja andmekaitse vaates välja toodud eelnõu lisas olevas tabelis, mis on esitatud seletuskirja lisas 1. Seaduseelnõu muudatustega tekib kokkuvõttes sotsiaalne (sh majanduslik) mõju, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja mõju riigieelarvele. 6.2.1. Sotsiaalne mõju 2024. aastal maksti TTT-d kokku 15 562 leibkonnale ning kokku rahuldati 93 687 TTT taotlust. Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal kõigist TTT-d saanud leibkondadest oli 30,4% (2023. aastal oli Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal 41,3%). 2025. aasta veebruari seisuga moodustasid ajutise kaitse saajad 29% kõigist TTT saajatest. Joonis 3. Toimetulekutoetust saanud püsielanike ja ajutise kaitse saanud perede arv kuude kaupa 27 Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul TTT-d kuus korda. Kokku sai 2024. aastal TTT- d (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 27 844 inimest, mis on 2,0% Eesti elanikest.8 Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed TTT saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi: lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega leibkonnad. Lastega leibkonnad moodustavad kõikidest TTT-d saanud leibkondadest 35%, valdav osa (67%) neist on ühe täiskasvanuga ja suur osa (58%) töötutega leibkonnad. Töötutega leibkonnad moodustasid 60% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest, pensionäride leibkonnad 12% ning osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad 17%. Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv on suurim leibkondades, kus on pikaajalisi töötuid, ja/või leibkondades, kus on ainult üks täiskasvanu. Tabel 1. Toimetulekutoetuse maksmine leibkonnatüübi* järgi 2024. aastal Ühe leibkonna keskmine Leibkondade Rahuldatud toetuse saamise arv taotluste arv kordade arv Kokku 15562 93687 6,0 Lastega leibkondi 5407 33549 6,2 sh ühe täiskasvanuga 3646 23067 6,3 Töötutega leibkondi 9288 52724 5,7 sh lastega töötutega 3112 16862 5,4 sh pikaajaliste töötutega 888 5666 6,4 Pensionäridega leibkondi 1916 9084 4,7 sh vanaduspensionäridega 1346 6359 4,7 sh töövõimetuspensionäridega 334 1183 3,5 Osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkondi 2699 12711 4,7 sh osalise töövõimega 2057 9703 4,7 28  sh puuduva töövõimega 746 3075 4,1 * Tabelis on välja toodud vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud näitajad (taotluste ja leibkondade arv) summeeritavad. 6.2.1.1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine Muudatused loovad inimese vaatest õigusselgust ja panustavad elanike võrdsesse kohtlemisse: TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Sotsiaalse seisundi andmete automaatsete päringutena registrist pärimine vähendab taotleja koormust toetuse taotlemisel, sest taotleja ei pea enam ise enda ja oma leibkonnaliikmete sotsiaalse seisundi kohta andmeid esitama. Muudatus, mis kaotab TTT maksmata jätmise või vähendamise seose töötukassa tegevuskava täitmisega, toetab paremini neid püsivalt TTT saajaid, kellel on sotsiaalsed ja terviseprobleemid, mis takistavad neil töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täitmast. Muudatuse korral ei jääks see sihtrühm toetusest ilma pelgalt seetõttu, et ei täida töötukassa tegevuskava, millel on positiivne mõju nende majanduslikule hakkamasaamisele. 2024. aasta andmetel oli TTT-d saanud leibkonnaliikmete seas 723 pikaajalist töötut (2,6% kõigist TTT-d saanud leibkonnaliimetest), kui arvestada nende sotsiaalset seisundit viimase taotluse järgi. Võib eeldada, et tööturul aktiivset osalemist takistavate sotsiaalsete või terviseprobleemide olemasolu puudutab paljusid TTT-d saavaid pikaajalisi töötuid. Kaalutlusotsust, et jätta TTT maksmata või TTT-d vähendada, kui töötukassa tegevuskava pole täidetud, on kasutatud vaid harvadel juhtudel. KOV-id on toetust vähendanud 2024. aastal 11 korral, 2023. aastal 13 korral, 2022. ja 2021. aastal neljal korral ja 2020. aastal 11 korral ning toetus on määramata jäetud 2024. aastal kümnel korral (2023., 2022. ja 2020. a kahel korral ja 2021. a ühel korral). Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga, kuid mõju ulatus nende majanduslikule toimetulekule on suur. Muudatus, et TTT taotleja ei pea oma varalist seisu kolmel esimesel taotlemise korral tõendama, vähendab lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. 2024. aastal moodustasid 1–3 korda TTT-d saanud leibkonnad 38% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest. Seega on märkimisväärse osa taotlejate abivajadus ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest, mis vastab ka toetuse peamisele eesmärgile. Joonis 4. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv (üks kord) toetuse saamise kordade järgi 2024. aastal 29 Allikas: STAR-i andmed Toetuse taotlemise protsessi lihtsustumine ja õiglasemaks muutmine mõjutab kõiki TTT saajad kõikides Eesti KOV-ides. Võrreldes kogu elanikkonnaga on sihtrühm siiski väike (2% elanikkonnast). Avalduva mõju ulatus TTT taotlejatele ja saajatele on väike ning mõju avaldumise sagedus, arvestades toetuse saamise kordade arvu, on keskmine. Kokkuvõttes on TTT taotlemise protsessi lihtsustumisel ja õiglasemaks muutmisel väheoluline sotsiaalne mõju. 6.2.1.2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamisel töise sissetulekuna TTT määramisel on positiivne majanduslik mõju neile, kelle suhtes rakendub töise sissetuleku erand. Uuringu „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele“ andmetel kasutas töise sissetuleku erandit aastatel 2018–2021 ca 3% TTT- d saanud leibkondadest, mis tähendab, et erandit kasutas ainult 22% inimestest, kes oleksid võinud seda teha. Sealjuures moodustasid tööle asunud liikmega leibkonnad 14% kõigist toetust taotlenud leibkondadest. 2024. aastal sai TTT-d 2076 leibkonnaliiget, kelle sotsiaalne staatus oli töötav. Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamine töise sissetulekuna annab nendele TTT saajatele, kes alustavad tegevust, mille eest saab tulu ettevõtluskonto kaudu, õiguse kasutada töise tulu erandit ja saada edasi TTT-d. Muudatus parandab töise sissetuleku erandit kasutavate leibkondade majanduslikku toimetulekut. Samuti võib see motiveerida teisi TTT saajaid alustama ettevõtlustegevust, kasutades ettevõtluskontot. Kaalutlusotsuse loomine, et TTT määramist mõjutab laste kordamööda mõlema vanema juures elamine, vähendab nende perede jaoks TTT suurust või TTT määramise võimalust. Tegemist on negatiivse majandusliku mõjuga nende peredele, samas aga õiglase muudatusega võrreldes lastega peredega, kus lapsed elavad suurema osa ajast ühes leibkonnas. Kordamööda mitmes leibkonnas elamine on lahus elavate vanemate puhul pigem erandlik ja puudutab väikest osa lastega peredest. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu9 kohaselt oli selliseid lapsi, kes ööbisid kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures, 1,5% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures ööbijaid oli 4,4% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Seega on kaalutlusotsusel mõju eeldatavasti väikesele osale lastega peredest ning halduskoormus taotlejale ja menetlejale vähene (esitatakse üks lisatõend nt kohtuotsus, riikliku perelepituse vanemluskokkulepe, 30 omavaheline kirjalik nõusolek või mõni muu asjakohane tõendusmaterjal vanemluskokkuleppe kohta). Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Mõjutatud sihtrühmaks on toimetulekuraskustes lastega pered, kus on 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi. Muudatusega hakatakse lugema lapseks ka 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi ehk lapseks hakatakse lugema neid, kellel on õigus saada lapsetoetust, mis on kooskõlas perehüvitise seadusega. 2024. aastal oli TTT saajate seas 8764 alla 18-aastast last (ca 31% TTT saajatest) ning 329 põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivat 18‒19-aastast keskhariduseta õpilast (1,2% TTT saajatest). 2024. aasta andmete baasil moodustab sihtrühm ca 3,4% lapsetoetuse saajatest s.o. ca 300 lapse olukord muutub paremaks. Muudatusega tõuseb õppivate 18‒19-aastaste toimetulekupiir 80%-lt 120%-ni perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot perekonna esimesele liikmele) puhul kasvab see rahaliselt 160 eurolt 240 eurole ehk 80 euro võrra või 50%. Sama põhimõte laieneb ka täiendava sotsiaaltoetuse (SHS § 135) maksmisel TTT saajale, kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. 2024. aastal oli neid leibkondi kokku 3646 ehk 67% lastega leibkondadest. Seega hakkavad täiendavat toetust saama ka need pered (ühe vanemaga lastega pered), kus on 18–19-aastaseid õpilasi. Muudatuse tulemusena paraneb laste ja lastega leibkondade majanduslik toimetulek. Mõju ulatus on suur, mõju avaldumise sagedus keskmine ja sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist TTT-d saavate laste ja lastega perede jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. 6.2.1.3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist puudutavad muudatused Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavad muudatused (loetelu muudatustest leitav Lisa 1 punktid 3.1 - 3.7) loovad inimese jaoks õigusselgust ja tagavad võrdse kohtlemise ning toetavad õiglasemat ja läbipaistvamat menetlemist. Ajateenistujad ei saa enam toetust toimetulekupiiri ulatuses, kuna neil on esmavajadusteks mõeldud kulutused kaitseväes olles tagatud. Ajateenistujale tagatakse kaitseväe poolt eluasemekulud, välja arvatud eluasemelaenu maksed. 2024. aastal on ajateenijad pöördunud kaitseväe sotsiaalteenistuse poole 59 korral, et taotleda TTT-d eluasemekulude hüvitamiseks. Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga. Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavate muudatuste mõju ulatust võib hinnata keskmiseks ja mõju avaldumise sagedust väikseks, kuid mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavatel muudatustel väheoluline sotsiaalne mõju. 6.2.2. Mõju riigivalitsemisele 6.2.2.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused võivad mõjutada kõiki KOV-e. 2024. aastal oli TTT-d saavaid inimesi kõikides Eesti KOV-ides peale Ruhnu valla. TTT-d saavate elanike arv varieerus KOV-ides kuni kümne elanikuni aastas (Vormsi vald, Kiili vald ja Kihnu vald) ja maksimaalselt kuni 9524 elanikuni (Tallinna linnas). Absoluutarvudelt on rohkem TTT-d saanud elanikke peale Tallinna 31 suurematest linnadest Tartus (1937 TTT-d saavad leibkonnaliiget) ja Pärnus (1344 TTT-d saavat leibkonnaliiget). TTT saajate arvu võrdlus KOV-is elavate inimeste arvuga näitab, millistes KOV-ides on rahalise puuduse leevendamisel TTT kaudu võrreldes kõikide elanikega suurem roll. Seda kirjeldab allolev kaart, kus on kujutatud TTT saajate arvu 1000 elaniku kohta. Keskmiselt saab Eestis TTT-d iga 1000 elaniku kohta 21 inimest aastas. Tallinna linnas on absoluutarvult TTT saajaid küll kõige rohkem, kuid TTT-d saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta on Eesti keskmise lähedal. Võrreldes rahvaarvuga KOV-is on TTT saajate arv väiksem Harju maakonna valdades Harkus, Kiilis, Kuusalus, Viimsis ja Rae vallas. TTT saajate suhtarv 1000 elaniku kohta on samuti väike Tartu maakonnas Nõo vallas ja väikesaarel Vormsis, kus elab ka vaid mõnisada inimest. Viis suurima TTT saajate arvuga KOV-i on välja toodud joonisel. Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad KOV-ide töökoormust taotluste menetlemisel seetõttu, et loovad õigusselgust. KOV-ide menetluskoormus on muudatuste kaupa välja toodud seletuskirja lisas. Loobumine TTT taotlejate kogu varalise olukorra hindamise nõudest esimesel TTT taotlemise korral vähendab toetuse menetlemise aega ja menetlejate töökoormust. TTT määramisel töötukassa tegevuskava täitmisega arvestamata jätmise vajadus toob samuti kaasa menetluskoormuse vähenemise, sest töötukassast ei ole vaja tegevuskava andmeid pärida. Sotsiaalse seisundi andmete automaatpäringud registritest toetavad samuti halduskoormuse vähenemist. Lapse vanusepiiri tõstmise tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, kuid menetluskoormuse vaatest on tegu vähese mõjuga, sest 18–19-aastase leibkonnaliikmega TTT taotlusi on kogu riigis kokku vaid 2000 ringis ning lisanduv taotluste arv ei ole kogu riigi peale suur. Töökoormuse vähesel määral suurenemisega kaasneb ka KOV-idele makstava 32 menetluskulu tõus, mis leevendab ebasoovitava mõju riski, mille toob kaasa vähene taotluste arvu kasv. Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju KOV-ide töökorraldusele, sest muudatustest on potentsiaalselt mõjutad kõik Eesti KOV-id, kellest enamik puutub toetuse määramisega kokku regulaarselt, st mõju avaldumise sagedus on sõltuvalt KOV-ist keskmine kuni suur. Samas on mõju ulatus väike, sest peamiselt õigusselgust loovate muudatuste puhul KOV-ide TTT-ga seotud tööprotsessides eeldatavasti erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub. 6.2.2. Mõju riigieelarvele TTT maksmise kulud, sealhulgas toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud, hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest. 2024. aastal kulus KOV-idel TTT maksmiseks 38,7 miljonit eurot. Lisaks hüvitati 2024. aastal KOV-idele menetlemise ja väljamaksmise kulusid 1,1 miljonit eurot. Kõigist riigieelarvest väljamakstavatest sotsiaaltoetustest 2024. aastal (4031 miljonit eurot)10 moodustavad TTT kulud 1%. Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel toob kaasa iga-aastase täiendava riigieelarve kulu. Lapse vanusepiiri tõstmisega kasvab 18‒19-aastase õpilase toimetulekupiir 80 euro võrra (160 eurolt 240 eurole). 2024. aasta andmete alusel rahuldati 1899 TTT taotlust, mille puhul oli leibkonnas 18–19-aastaseid õpilasi, mis tähendab, et muudatuse tulemusena oleks täiendavalt vaja 151 920 eurot (1899 x 80). Arvestades, et muudatuse tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, oleks lisavajadus maksimaalselt 180 tuhat eurot. Väikest eelarvekulude kasvu toob ka täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel. Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus TTT saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, on 15 eurot. Lähtudes sellest, et ühe täiskasvanuga lastega leibkondade taotlused moodustasid 2024. aastal lastega leibkondade rahuldatud taotlusest 69%, kasvaks muudatusega ühe täiskasvanuga leibkondade taotluste arv ca 1200–1300 võrra. Kulud kasvavad täiendava toetuse maksmiseks 18–19,5 tuhande euro võrra. Täiendav eeltoodud muudatusega seotud vahendite vajadus toetuse maksmiseks on ca 200 tuhat eurot. Teised muudatused on pigem õigusselgust toovad ning mõju eelarvele ei ole. 200 tuhat eurot moodustab veidi alla 0,5% RES 2026–2029 2025. aasta kevadprognoosi raames koostatud TTT prognoosist aastatel 2027, 2028 ja 2029. Kokkuvõttes on tegu nii TTT kulusid kui ka riigieelarvet tervikuna arvestades väheolulise mõjuga. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendustele ei kaasne, sest muudatustega seotud arendused teostatakse STAR2 TTT tervikarenduse raames projektist „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“. STAR2 TTT tervikarendustele kavandatav summa on 600 000 eurot (maksumus arvestatud eelnõu koostamise hetkel kehtivate turuhindadega), mille rahastamise allikas on Euroopa Regionaalarengu Fond ja riiklik kaasfinantseering. 6.3. Mõjud üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õiguse andmisel valdkonna ministrile Eelnõuga tehtava muudatuse peamine mõju on üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamise korra muutumine selgemaks, paindlikumaks ja täpsemaks. Toetuse saamise 33 aluseks oleva pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile tagab, et otsus põhineb alati kõige ajakohasematel ja lõplikel Statistikaameti andmetel. Selle tulemusel suureneb sihtrühma ehk üksi elavate pensionäride õigusselgus ja kindlustunne, kuna toetuse saamise tingimused on selged ning ei sõltu enam riigieelarve protsessi käigus tekkida võivatest statistilistest erisustest. Muudatus aitab kaasa ka riigieelarve vahendite täpsemale ja sihipärasemale kasutamisele, ennetades olukordi, kus toetust makstakse ekslike andmete alusel. Muudatus ei mõjuta pensionäritoetuse suurust (praegu 200 eurot), mis jääb endiselt Riigikogu otsustada, ega muuda sihtrühma ennast, vaid tagab, et toetust makstakse täpselt seaduses ettenähtud tingimustele vastavalt. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2024. aastal üksi elava pensionäri toetust kokku 90 021 pensionäri, kellele maksti toetust kogusummas 18 007 tuhat eurot8. Mõjud riigiasutustele Muudatusega korrastatakse ja lihtsustatakse riigiasutuste tööprotsesse. Sotsiaalkindlustusamet saab toetuste maksmisel lähtuda selgest õiguslikust alusest (ministri määrus), mis on kooskõlas kõige värskemate andmetega. See välistab vajaduse tõlgendada olukordi, kus riigieelarve seaduses olev määr erineb tegelikest andmetest. Andmevahetus ega infosüsteemide arendusvajadus muudatusega ei kaasne. Sotsiaalministeeriumi jaoks lisandub uus, iga-aastane ja tehnilist laadi tööülesanne – kehtestada ministri määrusega üksi elava pensionäri toetuse määr. See hõlmab Statistikaametilt saadud andmete vormistamist määrusesse, kuid see annab ministeeriumile parema kontrolli seaduse rakendamisel. Mõjud riigieelarvele ja selle menetlusele Eelnõul on riigieelarvele korrastav ja täpsustav mõju. Muudatuse eesmärk on tagada, et riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse täpselt ja sihipäraselt, vastavalt kehtestatud reeglitele. See ennetab olukordi, kus Statistikaameti andmete hilisema korrigeerimise tõttu on riigieelarve seaduses kinnitatud kõrgem toetuse maksmise määr, kui see tegelikkuses olema peaks. Edaspidi tagab ministri määrusega kehtestatav määr, et toetust makstakse korrektsetel alustel ja riigieelarve kulu vastab tegelikule vajadusele, mis on arvutatud kõige ajakohasemate andmete põhjal. 6.4. Mõju SKAIS-i andmevahetusele SKA-le antakse õigus saada pensioniregistri pidajalt andmeid isiku pensionikonto ja selle omaniku kohta. See muudatus võimaldab seda, et SKAIS-is hakatakse koondama teavet inimeste pensioniõiguste ja pensionikogumise kohta. Selle tulemusena saavad inimesed edaspidi: 1) parema ülevaate oma pensioniandmetest; 2) teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta; 3) võimaluse jälgida andmeid kõigi kolme pensionisamba kohta (riiklik vanaduspension, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension). 8 Üksi elava pensionäri toetus on 200 eurot ja seda makstakse üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga. 34 Nimetatu soodustab senisest kvaliteetsemat ja täpsemate andmete kättesaamist. Seetõttu paraneb inimeste arusaam oma pensioniõiguste kohta. Nimetatu eeldab inimeste laiemat huvi oma pensioniõigustega tutvumise vastu ning loob võimalused paremate pensioniotsuste tegemiseks. Muudatusega ei kaasne SKA-le täiendavat töökoormust ega käsitööna tehtavaid toiminguid. Kõik andmed päritakse automaatselt infosüsteemide kaudu ning vajalikud arvutused (sh prognoositava pensioni suurus ja jagunemine sammaste vahel) toimuvad SKA infosüsteemis olemasolevate arvutusloogikate alusel. Inimesele kuvatakse arvutatud andmed otse infosüsteemis, näiteks pensionikalkulaatori kaudu. Tehnilise muudatusena laieneb vaid osaliselt andmekoosseis, mida SKA pärib pensioniregistrist – lisanduvad II ja III samba kohta täpsustavad andmed (nt liitumisstaatus, maksemäär, fondiinfo jms). Selleks tuleb ühekordselt ajakohastada ameti ja pensioniregistri vahelise andmevahetuse tehniline kirjeldus ning sõlmitud andmevahetusleping. Edasine andmevahetus toimub automaatselt senise andmevahetusinfrastruktuuri raames. 6.5. Andmekaitseline mõjuhinnang 6.5.1. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse lisamine riigi poolt korraldatava abi hulka mõjutab isikuandmete töötlemist. Mõlemat teenust osutatakse praegu ESF-i vahenditest ja isikuandmete töötlemine toimub projektipõhiselt praegu samadel alustel nagu on plaanitud ka tulevikus. Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul laeb teenust sooviv inimene endale alla spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse9 ja registreerib ennast kasutajaks (vajalik ID-kaart, Smart- ID, mobiil-iD), mis on käsitatav teenuse taotlemisena. Taotleja õigustatust teenust saada kontrollib SKA vastutav töötleja MISP-i ja SKAIS2 rakenduse vahendusel. Taotlemise andmeid säilitatakse rakenduses ja neid on võimalik SKA vastutaval töötlejal rakendusest välja võtta statistilise andmetöötluse eesmärgil. Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse otse teenuseosutajale, täites ära vastava vormi. Teenuse saamisele eelneb ka õigustatuse kontroll. Selleks esitab teenuseosutaja taotleja andmed SKA-le, kes saab kontrollida inimese õigustatuse teenusele ja seejärel teenuseosutajale anda vastuse, kas isik on õigustatud teenust saama. Teenuseosutaja saab õigustatuse kohta SKA-lt info üksnes jah/ei vormis. Kui teenuse saamise õigustatuse aluseks on tõend, säilitatakse andmeid SKA dokumendihaldussüsteemis Delta. SKAIS-is või STAR-is andmetöötlust ei toimu. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on mõju oluline, kuid riskide kaasnemise oht kokkuvõttes pigem väike, sest kõik isikuandmed edastatakse krüpteeritud kujul ja neid säilitatakse SKA 10 dokumendihaldussüsteemis Delta. Tabelis 1 on välja toodud, milliseid andmeid, millisel eesmärgil ja kes töötleb. Tabel 2. Teenust kasutada soovivate inimeste isikuandmete töötlemine Isikuandmete liigid Töötlemise eesmärk Töötleja Ees- ja perekonnanimi, Isiku tuvastamine SKA ja teenuseosutaja isikukood Elukoht Sihtrühma paiknemise SKA kaardistamine KOV-ide täpsusega Tervisekassa, SKA 10 Rakenduse leiab nii App Store'ist kui ka Google Play’st või kirjutades oma seadme rakenduste poe otsingusse „tõlketeenus“. 35  ja rahvastikuregistri andmebaasi põhjal Meiliaadress Teenusega seotud olulise SKA ja teenuseosutaja info edastamine, tagasiside küsimine (va reklaam) Puuduva või vähenenud Sihtrühma kuulumise SKA töövõime olemasolu tuvastamine, sh vähenenud töövõime tõendamine Tervisekassa ja SKA andmebaasi põhjal Puude olemasolu Sihtrühma kuulumise SKA tuvastamine Kuulmislanguse tõend Sihtrühma kuulumise SKA ja teenuseosutaja tuvastamine 6.5.2. Toimetulekutoetuse muudatused Toimetulekutoetuse (TTT) määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seadusest (SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS). Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. SÜS § 21 lõike 1 alusel on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3). TTT taotluse menetlemisel töödeldakse toetuse taotleja ja tema pereliikmete pangakontode andmeid. Töötlemise eesmärk on tagada TTT õiguspärane ja õige määramine ja väljamaksmine, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja isikuandmete kaitse nõuetest. Andmete töötlemine hõlmab nende kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Oluline on tagada, et töötlemine oleks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) ja sotsiaalkaitsehüvitise menetlemist reguleerivate seadustega. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (nt isiku sotsiaalne seisund, osalus äriühingutes, kinnisvara) on kohaliku omavalitsuse üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistele andmekogudele SHS regulatsiooni ning STAR põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt. 36 Kõiki toetuse määramiseks vajalikke andmeid töödeldakse elektrooniliselt turvalistes andmebaasides, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Andmete töötlemise eesmärk on hinnata TTT saamise õigust ning tagada toetuse õiguspärane määramine ja väljamaksmine. Andmete töötlemine võimaldab tuvastada toetuse taotleja majanduslikku olukorda ja vältida toetuse ebaõiget maksmist. Toetuse taotlemisel esitab taotleja vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas pangakonto väljavõtted ja perekonnaliikmete sissetulekute andmed. KOV-i ametnikud kontrollivad esitatud andmete õigsust ja asjakohasust ning salvestavad seadusega ette nähtud andmed STAR-i kui turvalisse infosüsteemi. Andmeid säilitatakse vastavalt SHS § 1451 lõigetele 1 ja 2 - ning isikustatult viis aastat pärast toetuse määramist ning pärast seda kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult veel viis aastat. Andmete edastamine toimub ainult seadusest tulenevatel juhtudel, näiteks SKA-le või kohtule. Kõik andmeedastused toimuvad turvaliste kanalite kaudu, tagades andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse. Andmete töötlemise peamised andmekaitsealased riskid ja maandamismeetmed on järgmised: 1. Andmete volitamata ligipääs või lekkimine o Kasutatakse andmete krüpteerimist ja mitmeastmelist autentimist. o Kasutajate ligipääsuõigusi kontrollitakse regulaarselt, et vältida volitamata juurdepääsu. 2. Andmete ebaõige töötlemine või väärkasutamine o Töötajatele korraldatakse korrapäraseid andmekaitsealaseid koolitusi. o Andmetöötluse protsesse auditeeritakse regulaarselt, et tagada õigusaktide järgimine. 3. Andmete kadumine või hävimine o Kasutusele on võetud varundamissüsteemid ning andmeid varundatakse regulaarselt. 4. Andmesubjektide õiguste rikkumine o Isikutele tagatakse õigus tutvuda oma andmetega ning taotleda nende parandamist või kustutamist. o Andmesubjekte teavitatakse nende õigustest ja andmetöötluse eesmärkidest. TTT taotlemisel on taotleja (andmesubjekt) kohustatud esitama enda ja vajadusel enda perekonnaliikmete pangakonto väljavõtted. Kontoväljavõte sisaldab isiku majanduslikku olukorda kajastavaid üksikasjalikke andmeid (nt sissetulekud ja väljaminekud, makse saajad, maksete selgitused, isiklik tarbimiskäitumine), mis võivad olla äärmiselt tundlikud andmed. See toob kaasa järgmised andmekaitsealased mõjud andmesubjektile: 1. Suurenenud eraelu puutumatuse riive risk – pangakonto väljavõtted võivad kajastada isiklikke eluviise, tarbimisharjumusi, terviseandmeteks liigitatavaid kulusid (nt apteegimaksed, raviarved), usulist või poliitilist kuuluvust (nt annetused), mis ei ole alati otseselt seotud toimetulekutoetuse määramise tingimustega. 2. Tundlike isikuandmete töötlemine – kuigi KOV töötleb andmeid õiguspärasel eesmärgil ja seaduse alusel, suureneb andmesubjekti jaoks võimalus, et tema tundlikud andmed saavad andmete töötlejale teatavaks, mis suurendab subjektiivset ebamugavustunnet või tekitab usaldusküsimusi. 3. Andmesubjekti autonoomia vähenemine – kuigi toetuse taotlemine on vabatahtlik, muutub pangakonto väljavõtte esitamine sisuliselt kohustuslikuks, sest ilma selleta ei saa KOV teha põhjendatud otsust. Seega tunneb andmesubjekt, et tal puudub sisuline valikuvõimalus teatud andmete esitamise osas. Mõjude leevendamiseks on kehtestatud järgmised täiendavad kaitsemeetmed: 37 1. Konto väljavõtteid kasutatakse üksnes toimetulekutoetuse määramiseks vajalike asjaolude (nt sissetulekute, kohustuste, kulude) tuvastamiseks. 2. Andmeid töötlevad üksnes volitatud sotsiaaltöötajad, kelle juurdepääs andmekogule on piiratud vastavalt tööülesannetele ning logitud. 3. Andmesubjektile antakse selge ja arusaadav teave selle kohta, miks andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. 4. Andmesubjektil on õigus küsida täpsustusi, piirata andmete ulatust, ja esitada konto väljavõte näiteks teatud ajavahemiku kohta või muul sobival viisil, mis tagab piisava kontrolli oma andmete üle. 5. Vajadusel võib andmesubjekt esitada selgitusi või alternatiivseid dokumente, kui mõni tehing vajab täpsustamist. Kokkuvõttes on TTT taotluse menetlemisel andmete töötlemise andmekaitsealane mõju andmesubjektile oluline, kuid võetud meetmed tagavad, et andmete töötlemine TTT maksmise protsessis toimub vastavalt andmekaitsenõuetele, minimeerides võimalikke ohte isikute õigustele ja vabadustele. Turvameetmete rakendamine ja järelevalve aitavad ennetada andmetega seotud riske ning tagada ohutu ja vastutustundliku andmetöötluse. 6.5.3. Muud muudatused Abivahendite regulatsiooni muudatused ning üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmisel valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole seotud isikuandmete töötlemisega. Pensioniregistrist täiendavate andmete edastamine SKAIS-i ei mõjuta eraelu riivet oluliselt, sest andmeid vahetatakse ka praegu kahe riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vahel, tehes seda küll osaliselt. Edaspidi on eesmärk võimaldada isikul ühest kohast näha kõikides oma pensionisammastes kogutavate pensionide suurusi ja seisu, sõltumata sellest, kas ta soovib infot I, II või III samba kohta. Andmevahetus tagatakse andmekogude vahel turvaliselt ja seniseid kaitsemeetmeid järgides, nii nagu seda ka praegu tehakse. Edaspidi on SKA-l võimalik teha ka statistikat, et suurendada isikute huvi oma pensionikalkulaatori vaatamise vastu. Andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks täpsustatakse SKAIS-i eesmärke ja andmekoosseise. Seetõttu võib selle muudatuse andmekaitselist mõju pidada väheseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud SHS-s tehtud muudatustega üksi elava pensioniäri toetuse määra kehtestamise õiguse andmisel valdkonna ministrile ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid kulusid. Muudatuse rakendamine seisneb valdkonna eest vastutava ministri uues, iga-aastases ülesandes kehtestada määrusega üksi elava pensionäri toetuse määr. Tegemist on tehnilise iseloomuga ülesandega, mille täitmine toimub Sotsiaalministeeriumi tavapärase töökorralduse ja olemasolevate ressursside raames. Muudatus ei eelda uute infosüsteemide arendamist ega olemasolevate muutmist. Samuti ei muutu andmevahetus Statistikaameti ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Seoses SKAIS-i ja pensioniregistri vahelise andmevahetuse täpsustamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Tegemist on üksnes andmekoosseisu laiendamisega olemasolevas infosüsteemide vahelises andmevahetuses. Arendustööd piirduvad tehniliste kirjelduste ja andmevahetuslepingu ajakohastamisega, mis toimub asutuste tavapärase tööprotsessi raames. Uute infosüsteemide arendamist ega täiendavat IT-taristut ei nõuta. 38 Eelnõuga on plaanitud 2025. aasta lõpuni ESF-i vahenditest rahastatavat viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust alates 2026. aasta algusest rahastada riigieelarvest. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenusega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulud, millega on arvestatud ja mis on riigi eelarvestrateegia 2025–202811 protsessis Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale eraldatud kaasnevate kulude katteks. Tegu on eelarveliste vahenditega, mis nähti ette mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega.12 Tabel 3. Lisanduvad riigieelarvelised kulud (€) SKA ja TEHIK 2025 2026 2027 2028 Mootorsõidukimaksu 420 000 580 000 580 000 580 000 seadusega vastu võetud leevendusmeede puudega inimestele: viipekeele kaug- ja kirjutustõlketeenus ning IT-arendused 2025. aasta kulud on 420 000 eurot ja need on mõeldud IT-arendusteks, mis on vajalikud puudega lapse eapiiri tõstmiseks 16 eluaastalt 18 eluaastale. 2026. aasta kulud on kokku 580 000 eurot, millest 400 000 on mõeldud viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamiseks ja 180 000 eurot IT-arendusteks, mis on vajalikud puudega lapse eapiiri tõstmiseks 16 eluaastalt 18 eluaastale. Alates 2027. aastas on viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kulud 580 000 eurot aastas. TTT kaasajastamisega seotud muudatustest tekitab otsest kulu riigieelarvele laste vanusepiiri tõstmine alates 2027. aasta 1. aprillist. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT- arendustele ei kaasne. Eelnõu koostamise ajal on kehtiv toimetulekupiir 200 eurot ning arvestused järgnevateks aastateks on tehtud selle baasil. Tabel 4. TTT kaasajastamisega seotud muudatuste kulud aastatel 2027–2029 2027 2028 2029 TTT kaasajastamise muudatused (laste vanusepiiri tõstmine) 150 000 200 000 200 000 8. Rakendusaktid Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu on vaja muuta järgmisi rakendusakte: 1) sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määrus nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“; 2) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“; 3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. 11 Kättesaadav: Riigi eelarvestrateegia 2025-2028_2.pdf. 12 Vastav seletuskirja lisa kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/61626177-2384-4008-b048-5272080cfe14. 39 SKA põhimääruses täpsustatakse vaid ameti ülesandeid. Abivahendite määruses täpsustatakse abivahendi loetelu lisa. Mõlema rakendusakti kavandid töötatakse välja määruste menetlemise käigus. Seaduse vastuvõtmisel vajab täiendamist ka sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“, mille kavand töötatakse välja samuti määruse muutmise käigus. STAR-i põhimääruse täiendused on seotud eelnõu § 1 punktides 7, 8, 10 ja 13 ette nähtud muudatustega (isiku osalus ja kuulumine äriühingutesse ning ajateenistuses viibimine) ning andmevahetusega teiste andmekogudega. Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu antakse uus ministri määrus „Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamine“. Edaspidi on plaanis ka järgnevate aastate toetuse määrad kehtestada samas määruses – ehk muudetakse esimest määrust, mitte ei anta igal aastal uut määrust. SKAIS-i põhimääruse muutmise ja uue ministri määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et muudatused jõustuksid kindlast kuupäevast, milleks on sobilik uue aasta algus. Punkti 3 jõustumine 1. jaanuaril 2026. a on vajalik ka seetõttu, et ESF-i vahendid teenuse osutamiseks lõppevad 2025. aasta lõpuga. Seaduse § 1 punktid 21 ja 22 jõustuvad 1. jaanuarist, sest muudatused on seotud uue eelarveaasta algusega. Seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud punktid vajavad STAR-i arendusi. Jõustumisaja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks tehtavate arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga. Seaduse § 1 punktid 4, 7, 8, 9, 12–16 ja 19 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras, kuna ei vaja rakendamiseks üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu § 1 punktides 1–3 ning §-des 2 ja 3 kavandatud muudatustega esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (eelnõu toimik nr 25-0774) ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Vaegkuuljate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Viipekeele Seltsile, Viipekeeletõlkide OÜ-le, MTÜ-le Tartu Viipekeeletõlgid, Eesti Töötukassale, Õiguskantslerile, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Pensionikeskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja FinanceEstoniale. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. 40 Eelnõu § 1 punktides 4–20 kavandatud muudatustega esitati EIS-i kaudu (eelnõu toimik nr 25-0426) kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Töötukassale, Kaitseressursside Ametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu esitati teisel ringil kooskõlastamisele Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeerium (mõlemal kooskõlastusringil) ning Haridus- ja Teadusministeerium esitasid eelnõu kohta märkusi. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas 3. Eelnõu § 1 punkte 21 ja 22 (üksi elava pensionäri toetus) ei ole varem kooskõlastamiseks esitatud. Eelnõu esitatakse teisel kooskõlastusringil kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 41  Seletuskirja lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud märkused Märkuse sisu Vastus Jrk Märkuse esitaja: Rahandusministeerium Kommentaar märkusele nr 1 Eelnõu §-s 3 esitatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõike 33 muudatusest tuleks välja Selgitame jätta viide pensionide statistika tegemisele. Kui Sotsiaalministeerium peab selle viite säilitamist Viidet „…ja pensionide statistika tegemiseks“ ei tingimata vajalikuks, tuleks seletuskirjas selgitada, millist statistikat on pensionikonto andmete pealt pea välja jätma. SKAIS-i (SÜS § 38 lg 1) üheks plaanis teha ja põhjendada selle vajalikkust. Statistika tegemist ei ole seletuskirjas praegu üldse eesmärgiks on ülesannete analüüsimine ja mainitud. statistika tegemine, mistõttu on andmete edastamine SKAIS-i vastutava töötleja ülesannete täitmiseks õiguspärane. Praktika on samasugune paljudes teistes andmekogudes (nt vangiregister, EHIS, tervise infosüsteem), kus statistika on eesmärgina seaduse tasandil ette nähtud. EVKS-s täpsustamine loob läbipaistvust, kuid ei tähenda isikuandmete avalikustamist – töötlemine toimub koond- ja mitteisikustatud kujul. Küll aga täiendame seletuskirja, kirjeldades selgelt, et statistika on agregaatne ning tuues vajadusel tüüpnäited (osalusmäärad, vanuserühmade jaotused, koondmahud), ilma üksikisikut tuvastamata. Märkuse esitaja: Kultuuriministeerium Kooskõlastatud Märkuse esitaja: Haridus- ja Teadusministeerium 1 2 Esitasite kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste ettepanekutega. Praktikas on probleemiks erihoolekandeteenuse järjekorra pidamine. Kehtiva seaduse kohaselt Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud inimese taotletud teenuse eelnõust välja jäetud järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast. Sotsiaalhoolekande seadus võimaldab teenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese. Kuna kohtadega on kitsas, siis enamasti nii ka tehakse. Eelnõu kohaselt peab teenust saama õigustatu teavitama Sotsiaalkindlustusametit seitsme päeva jooksul talle teenuskoha pakkumisest pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest ning asuma teenust kasutama seitsme kuni 14 päeva jooksul teenuskoha vastuvõtmise kinnitamisest. Kui inimene keeldub teist korda mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja. Eelkirjeldatud probleemi vältimiseks teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 6 täiendamiseks: 6) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui inimene keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja. Erihoolekandeteenuse järjekorrast ei või arvata välja põhiharidust omandavat õpilast nominaalse õppeaja jooksul.“ 3 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles on Selgitame. §-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse Teenuse katkemise või mittekättesaadavuse regulatsiooni loomist. Juhime tähelepanu, et teenuse katkestamine või mittekättesaadavus pole korral on tegu teenuse korraldusliku küsimusega, reguleeritud. Mida teha juhul, kui rakenduses tekib rike, teenus katkeb, tõlk ei ilmu? Kuidas on mida ei ole vajalik SHS-is eraldi sätestada, sest tagatud teenuse järjepidevus ja asendamine kiiretes olukordades? sedalaadi detailsemad kokkulepped reguleeritakse SKA ja teenuseosutajate vahel sõlmitavates lepingutes. Kõigi sotsiaalteenuste toimimine erinevates kriisiolukordades on läbi mõeldud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamise raames ning need põhimõtted kajastuvad ka praegu 2  Riigikogu menetluses olevas eelnõus. Lisaks on SKAs koostamisel erinevate riigi poolt osutatavate sotsiaalteenuste toimepidevusplaanid. Märkuse esitaja: Justiits- ja Digiministeerium Justiits- ja Digiministeeriumile on saadetud kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 4 Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse SÜS § 38 lõiget 1. Muudatusega lisatakse andmekogu Selgitame. eesmärkide hulka pensioniinfo avaldamine. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole see õige Isikule näidatakse infot iseteenindusportaalis ja sõnastus eesmärgi kohta. Nimelt on hetkel sotsiaalkaitse infosüsteemis üksnes esimese see töötlus on kajastatud eraldi lisatavas punktis pensionisamba info. Eelnõuga nähakse ette, et andmekogusse hakkavad laekuma ka teise ja 2 (SÜS § 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4). kolmanda samba pensioniinfo selleks, et isik näeks ühest ja samast kohast kogu oma pensioniinfot. Pensioniinfo avaldamine sai lisatud täiendusena Kõigi kolme samba info ühte kohta koondamine võimaldab analüüsida isiku pensioniinfot ja kuvada üldisesse statistika punkti, mis võimaldab teha seda pensionikalkulaatoris. Isik näeb üksnes iseenda pensioniinfot, sisenedes selleks andmekogu andmete alusel igasugust statistika. iseteeninduskeskkonda. Iseenda andmetega tutvumine iseteeninduses on andmesubjekti õigus oma Me ei pea õigeks, et sel eesmärgil tehtavad andmetega tutvuda ning see ei kujuta endast pensioniinfo avaldamist. Näiteks on võimalik üksiktoimingud tuleks seaduse tasandil iseteeninduses näha andmeid ka isikule endale makstud toetuste kohta, kuid toetuste puhul reguleerida (koondada, arvutada vms). Selliselt andmekogu eesmärk avaldamist ei kajasta. Palume ei ole kajastatud see mitte üheski teises näiteks, asendada eelnõus pensioniinfo avaldamine pensioniinfo analüüsimise ja koondamisega. SÜS § 38 kus registri enda eesmärgiks on statistika ja selle lõikes 2 on sätestatud, et sotsiaalkaitse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab minister. avaldamine. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega Nii näiteks on vangiregistri juures toodud ei saa asutamist enam edasi delegeerida. Palume sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“. eesmärgid (võimaldada andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika kujundamiseks...) jne, kõiki siinjuures kordamata. Arvestatud. Kuigi antud muudatused (asutab) viidi eraldi just isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses eraldi sisse, saame aru, et praktika on 3  tänaseks muutunud (kuigi veel paar aastat tagasi tehtud KES sisaldab samasuguseid norme). 5 Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse SÜS § 39 ning täiendatakse seal töödeldavate isikuandmete Arvestatud. loetelu. Kuna kokkuleppeliselt on isiku üldandmetel kindel sisu ja sinna alla kuuluvad nimi, Eelnõu on täiendatud. isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress; ja emakeel, siis palume SÜS § 39 lõike 1 punkt 1 sõnastada järgmiselt: 1) isiku üldandmed ning isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt, elamisloa ja -õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise kohta;. Selline muudatus aitab tagada seaduste üleselt ühtset tõlgendust, mida peetakse silma isiku üldandmete all. 6 Pensionikalkulaatori osas tuleks seletuskirjas avada, mis muutub seoses praegu olemas olevate Selgitame. pensionikalkulaatoritega. Kas Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt pakutav täiendava Eelnõu tulemusel koondatakse sotsiaalkaitse andmevahetusega kalkulaator on täpsem, personaalsem vms? Praegu pakuvad pensionikalkulaatorit infosüsteemi I, II ja III samba andmed ning Eesti teabevärav eesti.ee (SKA), Pensionikeskus ja pangad (internetipankades). kasutatakse neid ühtses pensionikalkulaatoris. Kalkulaator täidab inimese andmed automaatselt, rakendab seadusest tulenevaid ametlikke arvutusreegleid (sh indekseerimine, paindliku pensioni vähendus/suurendus ja maksustamine) ning võimaldab personaalseid stsenaariume. Erinevalt olemasolevatest pensionikalkulaatoritest (eesti.ee, Pensionikeskus, pangad) annab uus riiklik kalkulaator tooteneutraalse ja tervikliku vaate kõigist kolmest sambast. Andmeid ei avalikustata – isik näeb üksnes iseenda andmeid iseteeninduses; kolmandatele isikutele andmete edastamine toimub üksnes seaduses sätestatud aluste 7 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Arvestatud. Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud 4  arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Märkuste esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täname sotsiaalministrit sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ning väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks edastamise eest. 8 Täname sotsiaalministrit sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ning Arvestatud. väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse Aitäh toetuse eest. Ettepanekuga võimaldada avaldamiseks edastamise eest. kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust noorematele kui 13-aastastele on arvestatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab viipekeele kaugtõlke teenuse ja kirjutustõlke teenuse püsivaks muutmist. Tegemist on kurtide inimeste jaoks oluliste ligipääsetavuse lahendustega, mis toetavad iseseisvat toimetulekut igapäevaelus ning eesti viipekeele kasutamist. Soovime juhtida tähelepanu ja teha ettepaneku, et viipekeele kaugtõlke teenust ning kirjutustõlke teenust võimaldataks kõigile lastele, sõltumata vanusest, kellel on selleks vajadus (eelnõu § 130¹³). Alla 13-aastastele lastele ei peaks teenuse osutamist keelama, vaid teenuse osutaja saaks küsida lapse seadusliku esindaja nõusolekut. Selgituseks: Eelnõu § 130¹³ sätestab, et viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuse saaja peab olema vähemalt 13-aastane. Seletuskirjas on seda põhjendatud isikuandmete kaitse seadusega ning viidatud, et pilootprojekti käigus ei ilmnenud alla 13-aastaste kasutust. Samas on jäänud märkimata, et isikuandmete kaitse seaduse § 8 lõige 2 lubab alla 13- aastaste laste isikuandmete töötlemist lapse seadusliku esindaja nõusolekul. Kui pilootprojekti ajal ei olnud alla 13-aastastel võimalik teenust kasutada, ei saa järeldada, et neil puudus selleks vajadus. Eestis hakkavad lapsed iseseisvalt koolis käima 6–7-aastaselt ning liiguvad avalikus ruumis ilma saatjata, mistõttu võivad sattuda olukordadesse, kus neil on vaja abi või suhelda võõrastega. Kui neil oleks olnud võimalus teenust kasutada, oleks nad seda tõenäoliselt teinud. Kui aga võimalus oli olemas, kuid teenust ei kasutatud, ei välista see, et tulevikus mõni laps teenust vajab ning see suurendaks nende iseseisvust ja turvatunnet. Kui siiski jääb kehtima piirang, et alla 13-aastastele teenust ei võimaldata, palume täpsustada, mida tähendab seletuskirjas toodud väide, et pilootprojekti käigus ei ilmnenud vajadust teenuse järele selles vanuserühmas Märkuste esitaja: Andmekaitse Inspektsioon 5 9 Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) põhimääruse § 1 lg 2 loetleb andmekogu eesmärgi, milleks on Selgitame. sotsiaalkindlustusameti (SKA)seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine, andes edasi lahtise Seaduses sätestatud ülesanded võivad tuleneda loetelu tegevustest, milleks p-i 4 järgi on ka EL sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest Eesti seadusandlusest või mõnest Euroopa Liidu tulenevate ülesannete täitmine. SÜS § 38 lg-s 1 on samuti andmekogu eesmärgiks märgitud SKA otsekohalduvast õigusaktist. Viimane võib olla seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine ning edasi on esitatud lahtine loetelu, mis aga seotud näiteks otsekohalduva Euroopa andmekogu eesmärgina eelnimetatud p-s 4 toodut ei kajasta. Seega on madalama taseme Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr õigusaktiga laiendatud seaduse volitusnormis toodud eesmärki. Seaduse volitusnormis on märgitud, 883/2004, 29. aprill 2004, et andmekogu pidamise eesmärgiks on „seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine“. sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise Andmekogu asutamise eesmärk peab volitusnormis olema piisavalt konkreetne ning andma vastuse kohta ja selle rakendusmäärusega (Euroopa küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilmselt on Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr soovitud jätta see seaduses võimalikuks lahtiseks, et see kataks ära ükskõik millise SKA 987/2009, 16. september 2009, milles ülesande. Samas on küsitav, kuivõrd on see kooskõlas IKÜM-ist tuleneva läbipaistvuse sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 põhimõttega. Seega soovitame volitusnormi sõnastuse üle vaadata ja sõnastada selliselt, et (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise volitusnorm annaks selge vastuse küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste konkreetsete ülesannete kohta) rakendamise kord). täitmiseks andmekogu luuakse. Tulenevalt õigusaktide rakendamisest, ei ole vastuolus andmekogu põhimääruse täpsustus, mis rakendab otsekohalduvaid määrusi. Õiguslikud alused on sätestatud õigusaktis ja määruste kordamist Eesti õiguskorras tuleks vältida. Küll peavad õigusaktid olema kooskõlas EL-i õigusega (HÕNTE § 3). Viide oleks seaduse reguleerimiseseme seisukohast olulise tähtsusega kui see laieneb kogu seaduse reguleerimisalale, mis aga antud juhul nii ei ole (HÕNTE § 8 lg 5). Seetõttu, koormamata seadust tarbetute kordustega, on põhimääruse tasandil tehtud viide piisav, viidates selgelt EL-i sotsiaalkindlustuse koordineerivatele õigusaktidele ja neist tulenevatele ülesannetele. 6  Leiame, et see on kooskõlas IKÜM-iga, sest õiguslik alus (mida IKÜM eeldab) tuleneb EL-i õigusaktist. 10 Lisaks märkasime, et SÜS §-ga 391 on antud Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Selgitame. Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikele õigus töödelda SKAIS andmeid poliitika Viidatud säte ei ole uus säte ning seda ei muudeta kujundamiseks isikut otseselt tuvastatavate andmeteta (ehk eemaldatakse isikukood, nimi ja käesolevas eelnõus. Viidatud säte on lisatud kontaktid). Sätte sõnastusest võib aru saada selliselt, et on soovitud sätestada poliitika kujundamise seadusesse 2022. aastal. Siis kehtisid nii eesmärgil andmete töötlemise õiguslik alus SÜS-is ja minna sellega mööda AKI-ga kooskõlastamise andmekaitse üldmäärus kui kehtiv isikuandmete kohustusest. Nimelt näeb IKS § 6 lg 5 ette AKI-ga kooskõlastamise nõude, kui tegemist on kaitse seadus, mis reguleerib poliitika riigivõimu poolt tehtavate analüüside ja uuringutega, v.a juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava kujundamisel tehtavaid poliitika uuringuid. uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Praegune SÜS § 391 on Samasugune säte sisaldub SHS-is aga liiga lai ja ei sisalda endas ei uuringu eesmärki ega ka isikuandmete töötlemise ulatust. Poliitika Sotsiaalministeeriumi suhtes. Juurdepääs oli kujundamine uuringu eesmärgina kindlasti ei sobi. vajalik ministeeriumi ülesannete täitmiseks. Juurdepääs on ministeeriumi analüüsiosakonnal ning juurdepääs ei ole otseselt tuvastatavatele isikuandmetele. Need on kaks olulist erisust, mis erinevad isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 toodust. Nii ei tule andmeid liita ega siduda, vaid juurdepääs on pseudonüümitud andmelaole, milles välditakse isikustatud andmete kasutust ning see piirneb andmekogu andmetega. Seaduse eelnõu, milles oli algselt juurdepääs Sotsiaalministeeriumile, selgitati seda järgmiselt: Paragrahvis 391 sätestatakse, et sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika kujundamiseks SKAIS-i kantud isikuandmeid ilma, et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on SÜS § 39 lõikes 1 7  nimetatud isikuandmed, v.a isikukood, perekonna- ja eesnimi ning kontaktandmed. Sotsiaalministeerium on kohustatud oma valitsemisala ülesannete raames läbi viima analüüse ja mõjuhinnanguid, milleks on vajalik töödelda nii STAR-i kui ka SKAIS-i andmeid. STAR-i ja SKAIS-i andmeid kasutatakse lisaks töö- ja sotsiaalvaldkonnale ka tervisevaldkonna poliitika kujundamiseks. Näiteks rahvatervise seaduse eelnõu seletuskirja mõjude hindamiseks kasutati erihooldusteenuste andmeid, et täpsustada eluruumi ja toitlustamist puudutavad nõudeid teenust pakkuvatele asutustele. Andmeid kasutatakse ja on varasemalt kasutatud ka olukorra kirjeldamiseks ning erinevate valdkondade olukorra võrdlemiseks, mis ei tähenda alati erinevate valdkondade andmete ühendamist. Näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumise mahu võrdlemine tervisevaldkonna taastusravi teenuse pakkumise mahuga (SK lk 60). Samuti on esitatud eraldi mõjuhinnang (SK lk 65). Kuna tegemist on analüüsiosakonna igapäevase tööga ning andmete hulk on piiratud andmekogu andmetega ja neid ei töödelda isikustatud kujul, peeti sellist lahendust proportsionaalseks. Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile (vt JUM-i esitatud eelnõu kooskõlastustabelit, EIS-is 25.10.2021). Siis viitas inspektsioon vaid sellele, et kui andmeid soovitaks nö linkida teiste 8  andmekogudega, siis toimuks ikkagi isikustatud andmete töötlus. Ka siis selgitati kooskõlastustabelis, et isikustatud andmeid Sotsiaalministeeriumile ei jagata ja töötlus piirneb andmekogus olevaga. Kuna teatud valdkonnad liikusid Sotsiaalministeeriumist valitsemisalade lõikes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, siis täiendati senist viidet teise ministeeriumiga. Seletuskirja kohaselt oli sooviks tagada võimalus töödelda viibimiskoha KOV-i ja teenust osutava asutuse andmeid, ilma isiku otseselt tuvastamist võimaldavate andmeteta. Muus osas ei ole õigusruum ega andmete töötlemise tõlgendused muutunud, mistõttu peame seda kooskõlas olevaks - juurdepääs on ülesande täitmiseks mis võib olla samuti statistika ning see piirdub andmekogu andmetega ja mida ei töödelda isikustatud kujul. 9 11 Muudetakse EVKS § 7 lg-t 33, millega antakse SKA-le õigus saada pensionikonto ja selle Selgitame. omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionide statistika Kehtiva seaduse alusel on SKAIS-i eesmärgiks tegemiseks. Selgusetuks aga jääb, mida tähendab õigus saada andmeid statistika tegemiseks – ka statistika: ülesannete analüüsimine ja milliseid andmeid ja mille jaoks konkreetselt. Seletuskirjas selle kohta midagi ei ole. statistika tegemine. Lisaks on EVKS § 13 lg 1 järgi pensioniregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu Tegemist on sotsiaalvaldkonna statistikaga, mis kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike piirdub SKAIS-is olevate andmetega. Selline pensionifondide osakute ning nendega tehtavate toimingute registreerimiseks. Seega ei näe eesmärk on enamuse andmekogude juures ja andmekogu eesmärk üldse ettegi, et andmeid kasutatakse statistika tegemiseks. seda põhjendatult. Näiteks on vangiregistris lubatud töötlusena üks eesmärke süstematiseeritud andmetöötlus uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks ning poliitika kujundamiseks, täitmisregistri eesmärgiks on täitestatistika kogumine, Eesti hariduse infosüsteemi eesmärgiks on haridusstatistika tegemine, samuti on see eesmärk paljudel terviseregistritel, sh tervise infosüsteemil. Kuna selline eesmärk on ka andmekogul, kuhu andmed kantakse, toodi samad eesmärgid välja ka EVKS- is. Seega saab SKAIS-i andmeid nii selleks, et pensione arvutada, nii selleks, et isikuid nõustada aga ka selleks, et teha statistikat, sarnaselt tänasele SKAIS-i eesmärkidele ja teiste andmekogude näidetele. EVKS § 13 ei pea ette nägema pensionide või sotsiaalvaldkonna statistikat eraldi eesmärgina, sest vastutavad töötlejad on erinevad. Õigus andmeid saada (st et piirangut ei kohaldata) tähendabki andmete avaldamise või väljastamise õigust kolmandale isikule, kes töötleb neid omal eesmärgil ja oma õiguslikul alusel. Antud juhul täiendati SKAIS-i eesmärke seaduses, et luua 10  suurem läbipaistvus kuid statistika säte kehtib kogu andmekogu ulatuses, mistõttu seda eraldi täpsustada ei olnud vaja. Oleks ebaproportsionaalne reguleerida seaduse tasandil üksikküsimused, mida nö andmekogu andmestikuna kasutada soovitakse – osalusmäärad, vanuserühmade jaotused, koondmahud). Tegemist ei ole uue eesmärgiga SKAIS-i puhul. Arvestades eeltoodut jääb märkus EVKS-i eesmärkide osas arusaamatuks. On üsna tavapärane, et juurdepääs reguleeritakse selle vastutava töötleja ülesannetest lähtuvalt, kes algallikast andmeid soovib. Seetõttu ei pea ega saagi algallikas (andmekogu, kust andmed väljastatakse) katta kõiki teiseseid eesmärke, sest selleks neid sinna ei koguta. Kindlasti saab pensioniregistri eesmärkidel kogutud II ja III samba andmeid kasutada pensioniinfo kuvamiseks, tulevikumaksete arvutamiseks ja statistika tegemiseks (esialgse kogumise eesmärgiga vastuolu ei esine). Esmase ja teise kasutuse näiteid võib tuua siingi teistest seadustest. Näiteks võib Maksu- ja Tolliameti kogutud maksualast infot avaldada terve hulga teistele isikutele nende ülesannete täitmiseks (vt MKS § 29), sh riiklikuks statistikaks ning kõik selles sättes toodud isikute õigus nimetatud teavet saada, sisaldab nende endi ülesandeid ja eesmärke (nö teisene kasutus, võrreldes algallikaga). Sama tulemuseni jõutakse 11  teabenõude korral või muul juhul, kui kolmandal isikul õiguslikul on õiguslik alus teavet saada (nt kohtumenetluseks vms). 12 Kuna käsil on SKAIS andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka kehtivat Selgitame. põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame ka kehtiva põhimääruse osas oma Nagu oleme selgitanud punktis 1, siis EL-i tähelepanekud: üldmäärust ja rakendusmäärust üle kordama ei a) Põhimäärusest nähtuvalt on andmekogu volitatud töötlejateks TEHIK ja MTA. hakata. Põhimääruse § 6 lg 1 p-i 8 ning lg 2 järgi täidavad mõlemad volitatud töötlejad EL määruses nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses nr 987/2009 sätestatud ülesandeid. Samas ei selgu TEHK-u ja MTA osas ei ole tegemist põhimäärusest, milliseid ülesandeid on kumbki asutus seoses sellega kohustatud andmekogus kaasvastutavate töötlejatega. TEHIK-ul on täitma. Lisaks, kui nende ülesannete täitmise raames toimub ka isikuandmete töötlemine, siis vajab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) täpsustamist ka see, kas TEHIK, MTA ja SKA on isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad nr 987/2009 artiklis 4 nimetatud EESSI töötlejad. AKI on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude juhtumite haldamise mooduli RINA haldaja puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat ja andmekogu vastutavat töötlejat, õigused. Seega on tegemist siiski volitatud sh rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu töötlejaga, kes tagab tehnilise võimekuse pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses andmete edastamiseks. isikuandmete töötlemisega. IKÜM art 26 lg 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt (või on seda Maksu- ja Tolliamet on SKAIS-i nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja andmevahetuse osapool, kes kasutab SKAIS-i vahendid, siis on nad kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel vahendusel EESSI raamistiku alusel isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide õiguste kasutamist ja teabe andmevahetust üksnes ulatuses, mis on vajalik andmise kohustusi. Lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama muid vastutava töötleja kohustusi, MTA seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. 12 näiteks seoses üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud Andmevahetus toimub vastutavate töötlejate rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise, vahelise andmevahetuslepingu alusel kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega suhtlemisega. Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta, soovitab Selgitame. Euroopa Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja Seadus loob täna üldise raami ning põhimäärus vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina, näiteks lepingu või muu liidu täpsustab andmekoosseise. Viimased on piisavalt või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad töötlejad on allutatud. detailsed – isiku üldandmed on detailselt Antud juhul saaks selleks olla andmekogu põhimäärus. loetletud, pensionikindlustusstaaži andmed, b) Põhimääruse § 7 lg 2 järgi esitatakse põhimääruse §-des 8–151 nimetatud andmekoosseisud ja §- hüvitise taotluse andmed, erinevate toetust s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmekoosseisud riigi infosüsteemi haldussüsteemis. andmed jms on toodud. Täiendavate õigusaktide AvTS § 435 lg 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sh kaudu on võimalik tuvastada veel detailsemad andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajadusel volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmekoosseisud (muud määrused). Nt ohvriabi andmete koosseis, andmeandjad ja vajadusel muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud seaduses on toodud taotluses esitatavad andmed, küsimused. Andmekogude juhendi p-s 3.2 oleme toonud loetelu andmekogu pidamise olulistest samamoodi on SHS-is eraldi reguleeritud küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. Sealjuures on p-s 9 märgitud, et põhimääruses erihoolekandeteenuse jm taotlemise ja maksmise tuuakse välja andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt kord. Seetõttu ei ole peetud varasemalt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult ka kindlaks, millised on asjakohaseks korrata kõiki SKA makstavaid andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433lg 2 asutada ühtede ja samade toetusi ja hüvitise taaskord andmekogus, kui andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et kui samu andmeid kogutakse juba SKA tegevus ja taotluste ning hüvitiste kord on mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid andmeid, mitte neid reguleeritud detailselt teistes seadustes. isikutelt uuesti koguda. Lõppastmes on andmed kenasti tuletatavad ja kontrollitavad muude aktide pinnalt. Lisaks oleme juhendi p-s 3.3 märkinud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse Kaalume tulevikus kas või kuidas oleks võimalik kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide leida erinevate õigusaktide vahel sobiv tasakaal, kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmete koosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada ilma kõiki eriseadusi ja määrusi kordamata. põhimääruse lisana. Antud juhul ei nähtu andmekogu põhimäärusest, milliseid andmeid andmekogusse koguda tohib ning millised andmed on saadud teistest andmekogudest. Viide riigi infosüsteemi haldussüsteemis olevale andmekoossisu tabelile ei ole kooskõlas AvTS-st tuleneva nõudega, mistõttu palume andmekogu põhimäärust andmekogusse kogutavate andmete osas täiendada. Märkuste esitaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda 13  Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest eelnõu ettevalmistamise etapis. Positiivne, et seni ESF rahastusel olnud kaug- ja kirjutustõlke teenus kehtestatakse seaduses, mis tagab kurtidele ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda. Samuti toetab EPIKoda erihoolekandeteenuse omaosalusmäära kehtestamist. Samas ei saa EPIKoda toetada eelnõu osasid, mis:  piiravad põhjendamatult inimese otsustusaega erihoolekandeteenuse koha vastuvõtmisel;  jätavad omaosaluse kujundamise praktikas liiga suuresti teenuseosutaja otsustada. 13 Eelnõust: Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka Arvestatud. kirjutustõlketeenusele õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates Ettepanekuga võimaldada kaugtõlketeenust ja 13. eluaastast. Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse kirjutustõlketeenust noorematele kui 13- (IKS) § 8 lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete aastastele on arvestatud. töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine. Samuti ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult vajanud nooremad kui 13. aastased lapsed. Mõistame isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid piiranguid, kuid miks ei võiks rakenduse kasutamiseks anda nõusolekut alla 13.aastase lapse vanem? Ka alla 13-aastane laps suhtleb ja tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda. 14 Eelnõu seletuskirjas: SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on vastuvõtmise või sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle eelnõust välja jäetud. teenuskoha pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise vastuvõtmisest või keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui inimene teavitab SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli ja saadab selle inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel). 14 EPIKoda ei toeta 7-päevast otsustamistähtaega ning on selle kohta varem arvamust avaldanud nii kohtumistel kui ka kirjalikult. On mõeldav piiritleda aeg, mille jooksul inimene peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise, kuid säilima peab ka paindlikkus. Palume sõnastada § 71 lõike 5 teise lause asemel: „Teenuskohast vastuvõtmise või sellest keeldumise otsusest teavitab inimene SKAd 14 kalendripäeva jooksul alates pakkumise tegemisest. SKA pikendab mõjuval põhjusel otsustusaega vastavalt inimese vajadusele.“ Mõjuvateks põhjusteks on nii inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse ägenemise episood vms tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad). Eelnõus ei ole välja toodud, kas ja kui palju inimestel võtab otsustamine aega, st pole ülevaadet, kas kavandataval muudatusel oleks ka reaalne mõju. Inimese vaatest näeb EPIKoda siin negatiivseid tagajärgi, kui inimene ei saa ega ole suuteline 7 päevaga elumuutuvat otsust tegema. Lapsevanemad toovad välja peamiselt kuuajalise otsustamise vajaduse, eriti olukorras, kus teenuskoht asub kaugel või neil pole enne olnud teenuseosutajaga kokkupuudet. Lisaks võivad teenusevajaja vaimsest tervisest tulenevad eripärad nõuda ettevalmistusaega, et minna teenuskohaga tutvuma jne (võib juhtuda, et ei õnnestugi esimese korraga). Kiire otsustamine võib viia nii inimese kui ka teenuseosutaja jaoks halvemate tagajärgedeni: inimene läheb teenusele, mis talle ei sobi või ei teki klappi teenuseosutajaga ning seetõttu kannatavad nii inimene, teenuseosutaja kui ka teised teenusekasutajad. Seadus peab olema inimese poolel ja andma paindlikkuse. Süsteemi efektiivsus ei saa olla ainuke põhjus muudatuse tegemiseks. Muudatus puudutab haavatavaid sihtgruppe, kelle jaoks muutused, uute olukordade ja keskkondadega kohanemine võtavad aega. Inimesel, kellele SKA on teinud kohapakkumise, võib juba ainuüksi transpordi korraldamine aega võtta, et teenuskohta vaatama minna (mõnes piirkonnas ei saa mõne päevaga sotsiaaltransporti, pikemate sõitude jaoks vajalik nädala jagu ette broneerida). Kui mureks on, et teenuseosutajad ei saa ilma rahastuseta töötajaid ootel hoida, võiks olla võimalus, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis, kui inimene võib veel peale otsuse vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada ja sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda). See maandaks teenuseosutaja riske ja annaks 15  inimesele võimaluse teenusele minekuga kohaneda ning on suurem tõenäosus, et inimene teenusel ka kohaneb, millest võidavad kõik osapooled. Seega palume sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (tervislik olukord nt – inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, raske viirus, mistõttu kodusel ravil vms tervislik olukord, ettenägematud olukorrad). Hetkel pole ka 7 päeva puhul põhjendatud juhtudel aja pikendamine eelnõus planeeritud. 15 Eelnõust: Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust eelnõust välja jäetud. täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale, mis on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus keskkonnaga, ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta” keeldumisena. Teine muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub pakutud teenuskoha vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada, et tegemist on olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda reguleerivas paragrahvis). EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, sest tekib küsimus, kuidas ja kes hindab, mis on mõjuv põhjus teenusest keeldumiseks, et inimest järjekorrast maha võtta. Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui SKA talle kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras viibimise ajal muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud, teenusele õigustatus ei muutu. Juhul kui inimene arvatakse järjekorrast välja, tõstab see ühtlasi halduskoormust, sest SKA peab väljastama inimesele uue järjekorda võtmise teate. Eelnõust: Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et tegu on mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus järjekorras olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult plaanis lähiaastatel 16  teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta ära võimaluse võtta otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma mõjuva põhjuseta pakutavast teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast välja arvama, kuna korduvalt põhjuseta keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate teenusele saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast teenuskohast ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel inimest järjekorrast välja ei arvata. Sisuliselt tähendab säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale inimesele pakutakse teist korda talle sobivat teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud maakonnas või teenusosutaja juures, varasemalt eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud ajal) ja inimene SKA hinnangul mõjuva põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel hetkel järjekorrast välja. Riik on ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud ennast aastateks järjekorda võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid on SKA andnud inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on lootust vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid inimesi karistada järjekorrast eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega. Oluline on mõista, et erihoolekandeteenuste vajajate ja tulevikus teenustele suunduvate inimeste perede profiil ja võrgustiku/kogukonna nägu on muutunud. Inimesed ja pered ei pruugi ega peagi vastu võtma ei esimest, teist ega kolmandat pakutavat teenuskohta, kui see ei asu koduläheduses, vaid teises Eesti piirkonnas, kui perel puudub teenuseosutaja suhtes usaldus ja turvatunne jne. Eelnõu autor on samuti välja toonud, et senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva põhjuseta loobumisega, seda enam ei pea põhjendatuks, miks peaks seaduse tasandil järjekorrast välja arvamist sätestama. 16 Eelnõust: Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt võib Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve seadusega eelnõust välja jäetud. kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine korraldatakse paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu sõlmivad omavahel teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d omaosaluse tasu summa suurusest ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema omaosaluse tasu ja 17  pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Samas SKA pädevuses ei ole osaleda teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu tingimuste kokkuleppimises. EPIKoda toetab maksimaalse omaosalusmäära kehtestamist, kuid ei nõustu sellega, et selle rakendamine jääb ainult teenuseosutaja otsustada. Eelnõu kohaselt peab teenuseosutaja esitama vastavad kalkulatsioonid SKA-le, aga SKA-l puudub otsustusõigus omaosalusemäära tõstmises kaasa rääkida. Taoline lähenemine jätab inimese teenuseosutaja meelevalda nagu see on juhtunud eelnõus toodud näidete põhjal, kus teenuseosutaja on nõudnud inimestelt väga kõrget omaosalust ning SKA-l pole olnud võimalust sekkuda. EPIKoda teeb ettepaneku, et SKA määratleb koostöös teenuseosutajate, teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib suuremat omaosalust küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad, sh peab teenuseosutaja avalikult näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab. Kahjuks pole eelnõusse jõudnud plaanitav muudatus, mille kohaselt KOV-d saaksid oma piirkonna inimestele teenuskohti rahastades kindlustunde, et SKA poolt ei suunata teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid teenuskohad on tagatud KOV nö oma inimestele, kelle jaoks need kohad oma kogukonda on loodud. Uute teenuskohtade loomine või olemasolevate ümberkorraldamine inimeste kodulähedal toetaks juurpõhjuse ehk kohtade puuduse vähendamist. EPIKoja ja ministeeriumile teadaolevalt on mitmeid kohalike omavalitsusi, kes on valmis uusi erihoolekandeteenuse kohti oma piirkonna inimestele looma. 17 Kokkuvõtvalt: 1. Arvestatud. 1. Võimaldada alla 13-aastasel lapsel kaugtõlkerakenduse kasutamist, sest 13-aastane laps suhtleb ja tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda. 2. Sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise. 2. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (nii inimese enda kui eelnõust välja jäetud. hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse ägenemise episood vms tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad). 3. Luua võimalus, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning 3. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi eelnõust välja jäetud. inimese teenusele saabumiseks tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva 18  jooksul (mitte alles siis, kui inimene võib veel peale teenuskoha vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada ja sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda). 4. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on 4. EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, Teenus on eelnõust välja jäetud. vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui SKA talle kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras viibimise ajal muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud, teenusele õigustatus ei muutu. Samuti on riik ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud ennast aastateks järjekorda võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid on SKA andnud inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on lootust vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid 5. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on inimesi karistada järjekorrast eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega. eelnõust välja jäetud. 5. Toetame omaosaluslae kehtestamist, juhul kui seaduses on sätestatud nõue, et SKA määratleb koostöös teenuseosutajate ja teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib suuremat omaosalust küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsioonid, mis on läbipaistvad, sh peab teenuseosutaja avalikult näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab. Märkuste esitaja: Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tutvunud eelnõuga ning soovib esitada järgmised seisukohad ja ettepanekud seoses § 1 punktidega 3, 4, 5 ja 6. 18 Toetus eelnõu § 1 punktidele 3 ja 4 – otsustustähtaeg ja teenuskohtade täitmine Erihoolekande Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on Pakkujate Liit toetab muudatusettepanekut, mille kohaselt peab õigustatud isik teenuskoha eelnõust välja jäetud. pakkumisele vastama seitsme päeva jooksul. Täna ootab ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras teenuse saamist üle 800 inimese. Kui isikule jäetakse otsustamiseks piiramatu aeg, seiskub järjekord ning vabanenud teenuskoht jääb kasutamata. Selle tulemusel ei saa kiiremas abivajaduses inimesed aegsasti teenusele ning süsteemi toimimine on häiritud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus teenusekoht on jäänud mitmeks kuuks täitmata, sest SKA poolt tehtud pakkumistele ei ole määratletud ajaraamistikus vastatud. Teenuskohtade mittetäitumisel on lisaks sotsiaalsele mõjule ka selge negatiivne mõju teenuseosutajate majanduslikule seisule. Tühjana seisev koht tähendab saamata jäänud tulusid, mille arvelt tasustatakse tegevusjuhendajaid ja teisi 19  spetsialiste. Erihoolekande valdkonnas ei ole võimalik paindlikult töötajaid koondada ja seejärel kiiresti uuesti tööle võtta, sest professionaalse personali ettevalmistus võtab sageli mitu aastat. Et otsustamise protsess oleks kiirem ja sihipärasem, teeb Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit ettepaneku kehtestada õigustatud isikule kohustus külastada alates taotluse esitamisest talle huvipakkuvates piirkondades tegutsevaid teenuskohti. See aitaks kaasa teadlikule otsustamisele ning lühendaks vastuse andmise aega. 19 Toetus eelnõu § 1 punktile 6 – korduvast loobumisest tulenev järjekorra muudatus Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit toetab muudatust, millega sätestatakse, et kui inimene loobub eelnõust välja jäetud. teistkordselt teenuspakkujast mõjuva põhjuseta, paigutatakse ta järjekorra lõppu. Selline muudatus muudab järjekorra läbipaistvamaks ning tagab, et seal asuvad ainult need inimesed, kes reaalselt soovivad ja vajavad teenust. Nii seitsmepäevane otsustustähtaeg kui ka korduva loobumise korral järjekorra lõppu viimine on meie hinnangul mõlemad vajalikud ja ajakohased meetmed. Tegemist on muudatustega, mida erihoolekande valdkonna spetsialistid, ametkonnad ja teenusepakkujad on oodanud aastaid, kuna surve teenuskohtadele on väga suur ja järjekord ebamõistlikult pikk. 20 Märkused eelnõu § 1 punkti 5 kohta – omaosaluse piirmäär Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on ei toeta kavandatavat muudatust, millega tõstetakse teenuseosutaja õigust küsida teenusesaajalt eelnõust välja jäetud. kahekordne riiklik omaosaluse määr. Antud ettepanek ei lahenda suurema osa teenusosutajate tegelikke probleeme, vaid teenib peamiselt väikese osa elitaarsemate teenuste pakkujate huve. Tänane probleem seisneb selles, et teenuseosutajatel puudub võimalus küsida kõrgemat omaosalust olukorras, kus teenuse kulud kasvavad (nt toiduainete ja kinnisvarahoolduse hindade tõusu tõttu), kuid teenuse kvaliteet ei ületa rahvatervise seaduses sätestatud miinimumnõudeid. Sellises olukorras ei võimalda kehtiv regulatsioon katta teenuse tegelikke kulusid, kuigi eesmärgiks ei ole ebamõistliku hinna küsimine, vaid teenuse jätkusuutlik pakkumine. Leiame, et eelnõu ei käsitle piisavalt teenusosutajate vajadust omaosaluse määrade paindlikumaks kujundamiseks, mis arvestaks reaalseid majandusolusid ja inflatsioonimõjusid. Kokkuvõte Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit toetab meetmeid, mis muudavad teenuskohtade täitumise protsessi selgemaks ja efektiivsemaks ning aitavad tagada, et järjekorras ootavad just need isikud, kes teenust reaalselt vajavad. Samas palume eelnõu § 1 punktis 5 kavandatavat muudatust täiendavalt analüüsida ja muuta, et see vastaks ka enamiku teenusosutajate tegelikele vajadustele 20  Märkuste esitaja: Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud. 21 Eelnõu § 1 punkt 3 (SHS § 71 lõige 5). Teeme ettepaneku muuta SHS § 71 lõiget 5 nii, et inimesele Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja teenust saama õigustatud isik ja SKA. eelnõust välja jäetud. Erihoolekande teenuseosutaja võetakse loetelust välja, kuna teenuseosutaja juurde läheb isik teenuskohta üle vaatama ja teenuse osutajaga lepib isik kokku teenuse alguse kuupäeva, kuid teenuseosutaja ei osale nö iseenda väljavalimise protsessis. Praegune sõnastus tekitab probleemi praktikas: teenuse osutaja tugineb sellele sättele ja ütleb, et tema ei lepi kokku selles, et antud isik tema juurde teenusele tuleb – keeldub isiku teenusele võtmisest ja tekib väga palju vaidlusi. 22 Eelnõu § 1 punkt 7 (viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus). Teeme ettepaneku kaaluda Mitte arvestatud. regulatsiooni täiendamist nõuetega teenuseosutajale/teenust vahetult osutavatele isikutele. Ühtlasi Sotsiaalkindlustusameti ettepanekutega seoses teeme ettepaneku täiendada eelnõud regulatsiooniga, mis võimaldaks SKA-l sõlmida lepinguid kohtuti eraldi 19.08 ja 21.08, et ühiselt arutada ja teenuseosutajatega nagu teiste SHS-i teenuste juures seda tehtud on (nt abivahendid, sotsiaalse kokku leppida, milliste ettepanekutega saab rehabilitatsiooni teenus, erihoolekandeteenused). arvestada. Lepiti kokku ja räägiti täiendavalt üle, et viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse puhul ei ole tegu tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega, mistõttu ei saa Sotsiaalkindlustusamet otse lepinguid sõlmida nagu teiste SHS-i teenuste puhul (nt abivahenditeenus). Tegu ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega, sest ei otsita mitmeid võimalikke partnereid (teenuse iseloom ka ei võimalda otsida mitmeid partnereid), vaid üht sobivat/parimat partnerit. Samuti ei lisatud eelnõusse täiendavaid nõudeid teenuseosutajatele, sest kuna tegu ei ole tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega, saab täpsed 21  ja paindlikumad tingimused seada Sotsiaalkindlustusamet lepinguga. Täiendavalt täpsustati viipekeele kaugtõlketeenuse eesmärki sellega, et teenust osutatakse päevasel ajal ja lühiajaliselt, et eristada selgemalt vahet riigi korraldatava viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse vahel. 23 Eelnõu § 1 punkt 7 (SHS § 13013 punkt 2). Punktis 2 on sätestatud, et teenusele on õigustatud Arvestatud. tööealised, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis Arvestades seda ja Töötukassa ettepanekut on on tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. Seletuskirja kohaselt on selle all mõeldud kolmepoolselt kokku lepitud kõigile osapooltele seda, et töövõime hindamise põhjendustest peab välja tulema, et inimesel esineb kuulmislangusest sobivas ja korrektses sõnastuses. tulenevad tegutsemispiirangud suhtlemise valdkonnas. Kuna tegutsemispiirangud suhtlemise valdkonnas võivad olla erinevad, siis teeme ettepaneku kaaluda SHS § 13013 punkti 2 täpsustamist selliselt, et õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust on alates 13. eluaastast isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. 24 Eelnõu § 1 punkt 7 (SHS § 13014). Teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni täiendamist hüvitise Arvestatud osaliselt. andmise korraldust puudutavate täpsustustega või näha ette volitusnorm(id) sellekohase rakendusakti(de) tarbeks. Seda põhjusel, et hetkel jääb ebaselgeks, millised andmed tuleb Eelnõu on täiendatud sätetega, et teenusele viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse saamiseks taotluses esitada ja milliseid õigustatuse kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet andmeid ning kellelt on SKA-l õigus taotluse lahendamisel saada (vt nt analoogia SHS § 51 lõiked toimingu. Samuti on eelnõusse lisatud, et 2 ja 3). kus SKA võtab üle tasu maksmise kohustuse (s.h näiteks hüvitise mahu, maksumuse ja teenuseosutajal on õigus töödelda eriliigilisi eranditega seonduvad küsimused). Seejuures vajaks täpsustamist, kas hüvitise andmine isikuandmeid. Sotsiaalkindlustusametil on õigus otsustatakse haldusaktiga või toiminguna. kontrollida inimese õigustatust teenusele sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse alusel. Samuti lisati eelnõusse täiendav lõige selle kohta, et viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab 14 Sotsiaalkindlustusamet (§ 130 lg 1). 22  Taotlustele kantavaid andmete kohta eraldi regulatsiooni ei lisata, sest sotsiaalseadustiku üldosa seadus (§ 24) reguleerib taotlusele kantavate andmete loetelu. 25 Eelnõu § 3 (EVKS § 7 lõige 33 ). Teeme ettepaneku lisada lõikesse juurde ka sõna Arvestatud. Arvestame ettepanekut lisada „prognoosimiseks“. Seejuures peame oluliseks täpsustada, et SKA saab isikuid nõustada üksnes „prognoosimiseks“ – see toetab kalkulaatori pensioni I samba osas. Palume eelnõus täpsusta, et isikute nõustamine ei hõlma pensionite II ja III tulevikumaksete arvutusi. Täpsustame ühtlasi sammast. seletuskirjas, et SKA nõustab sisuliselt I samba küsimustes (SÜS/SKA seadusest tulenevad ülesanded). II ja III samba andmeid kasutatakse info kuvamiseks ja arvutusteks, kuid SKA ei anna investeerimisnõustamist II/III samba osas; roll jääb tooteneutraalseks. Märkuste esitaja: Eesti Töötukassa Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS), sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Teeme ettepaneku täpsustada seaduse eelnõu ja seletuskirja järgmiselt: 26 Eelnõu § 1 punktis 8 täiendatakse SHS §-ga 13013, mille punkti 2 kohaselt on teenustele õigustatud Arvestatud. isikud, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on Arvestades seda ja Sotsiaalkindlustusameti tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr ettepanekut on kolmepoolselt kokku lepitud 39 töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja kõigile osapooltele sobivas ja korrektses töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 3 lg 2 p 7 kohaselt on valdkond sõnastuses. suhtlemine valdkond, milles hinnatakse suhtlemisega hakkamasaamist, kohast käitumist, suhtlemisega seotud muid piiranguid. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt on viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste toetamiseks. Määruse § 3 lg 2 p 3 kohaselt oleks kuulmislangusest tulenevate piirangute olemasolu puhul asjakohane valdkond teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, milles hinnatakse piiranguid teabe edasiandmisel, teabe vastuvõtmisel ja teabevahetusega seotud muid piiranguid. Vastavad valdkondade muudatused kehtivad määruses alates 01.03.2020. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 1 punktis 8 SHS § 13013 23  punkt 2 järgmiselt: „2) või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on tingitud tegutsemispiirangust teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas või“. Samuti tuleks vastavalt täpsustada ka seletuskirja vastava sätte selgitust ja asendada sõna „suhtlemise“ sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise“ Märkuste esitaja: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste ettepanekute ja märkustega. 27 Omaosaluse võimalik kahekordne tõus: Eelnõuga kavandatav teenuse saajalt küsitava omaosaluse Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on summa kuni kahekordseks tõstmine võrreldes maksimaalse määraga tekitab muret. Teeme eelnõust välja jäetud. ettepaneku, et eelnõu peaks selguse huvides määratlema tingimused, mille puhul kõrgema määra rakendamine on õigustatud (nt teenuse eriline sisu, suurem tugi jms). Antud muudatus tekitab vajaduse lisada kaitsemehhanismid tagamaks, et suurenenud omaosalus ei viiks teenustest loobumiseni kõige haavatavamate seas 28 Teeme ettepaneku täiendavalt kaaluda eelnõuga sätestatud viipekeele kaugtõlketeenusele ja Arvestatud. kirjutustõlketeenusele õigustatud isikute ringi, mille kohaselt on teenusele õigustatud kuulmislangusega isikud alates 13. eluaastast. Leiame, et isikuandmete kaitse seadusega oleks kooskõlas, kui vastava rakenduse ja tõlke kasutamiseks annaks nõusolekut alla 13.aastase lapse vanem või eestkostja, mis aitaks kaasa ka nooremate kui 13-aastaste ühiskonnaelus osalemisele. 29 Eelnõu muudatused, mis reguleerivad inimese järjekorrast välja arvamist, jätavad tunde, et eesmärk Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on on lihtsalt vähendada järjekorras ootavate inimeste arvu. Kahjuks ei taga see teenuse vajaduspõhist eelnõust välja jäetud. kättesaadavust, sest suurimaks probleemiks on teenuste alarahastus. Küsitavust tekitab ka lühikeste tähtaegade seadmine teenuskoha vastu võtmiseks. See võib kaasa tuua selle, et inimene, kes lähedaste toel saaks veel kodus hakkama, läheb teenusele ja täidab koha. Samas võib ta 24  sotsiaalhoolekande seaduse järgi olla üsna palju teenuselt eemal, aga teist inimest samale kohale selleks ajaks võtta ei saa. 30 Täiendavalt toovad liikmed välja, et ka KOVidele on olulised ülevaated isikute II ja III samba kohta Mitte arvestatud ja selgitatud. nii majandusliku toimetuleku analüüsi ja sotsiaalabi määramise vaates kui ka eestkostja ülesannete täitmisel. Hetkel osaliselt sellele infole ligipääs puudub, inimesed neid andmeid meeleldi ei avalda Mõistame KOV praktilist vajadust majandusliku ja see võib kaasa tuua otsuseid, kus on kaalutud sotsiaalabi määramisi mitteõigete andmete pinnalt. toimetuleku ja eestkoste ülesannete täitmisel. Kehtiva õiguse järgi (IKÜM/IKS, SÜS, EVKS § 13) on II ja III samba teave finantsinstrumentide andmestik, mille edastamiseks KOV-ile on vaja selget õiguslikku alust ja vajaduspõhisuse/proportsionaalsuse tõendatust. Käesolev eelnõu ei sätesta KOV-ile eraldi juurdepääsu; isik näeb enda andmeid iseteeninduses. KOV saab jätkuvalt tugineda isiku nõusolekule (andmete esitamine või volitatud jagamine). Märkuste esitaja: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon 31 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Sotsiaalvaldkonnas tegutseva professionaalse ühendusena toetame reforme, mis edendavad teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja kestlikkust. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu probleemkohale, mis eelnõu praegusel kujul võib hoopis suurendada teenuse saajate, nende perede ning spetsialistide koormust ja haavatavust. Alljärgnevalt toome välja murekoha koos lühikeste põhjendustega. Kavandatav lahendus ei lahenda tegelikku probleemi. Kuigi eelnõu esitletakse kui lahendust erihoolekandeteenuste järjekordade vähendamiseks, keskendub see peamiselt sellele, et inimene 25  peab kiiremini otsustama teenuse vastuvõtmise üle. Tegeliku probleemi, teenusekohtade nappuse ja ebapiisava ressursi lahendamiseni see ei ulatu. Selline lähenemine võib luua petlikke ootusi erihoolekannet vajavate inimeste peredele ning panna neile põhjendamatult suurt survet. Sotsiaalteenuste puhul tuleb aga arvestada inimeste kohanemisvõime, psüühilise eripära ning muutustega toimetuleku ajaerinevustega. Ka teaduskirjandus rõhutab, et psüühikahäiretega inimeste puhul on usaldusel ja järjepideval toetusel otsustav roll ravi ja elukvaliteedi tagamisel. Eelnõus toodud probleem, viivitamine teenuse vastuvõtmisel, on lahendatav juhtumikorralduse põhimõtete rakendamise kaudu, mis toetub koostööle teenusevajaja, tema pereliikmete ning SKA spetsialistide vahel. Selleks ei ole otstarbekas rakendada jäika tähtaega ilma kaalutlusõiguseta. ESTA ettepanek Pikendada otsustustähtaega Soovitame teenuse vastuvõtmise tähtaega pikendada, võimaldades piisavat aega teenusesaaja, tema Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on lähedase ja ka eestkostja kohanemiseks ja nõustamiseks. eelnõust välja jäetud. Eelnõu eesmärk on mõistetav, suurendada teenuse kättesaadavust. Kuid see peab toimuma viisil, mis austab iga inimese elukorraldust, psüühilist eripära ja sotsiaalset konteksti. Inimesekeskne, hooliv ja teadlik lähenemine ei tähenda aeglust, vaid kvaliteeti, mis loob pikaajalist mõju ja ühiskondlikku usaldust. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon on valmis panustama aruteludesse ja koostöösse, et koos kujundada lahendusi, mis on jätkusuutlikud, õiguspärased ja väärtustavad iga inimest. 2. Toimetulekutoetuse muudatusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse kohta esitatud märkused Märkuse sisu Kommentaar märkusele Jrk Märkuste esitaja: Justiits- ja Digiministeerium nr Esimene kooskõlastusring 1 Eelnõu § 1 p 3 (SHS § 132 lg 2) kohta on seletuskirjas märgitud järgmist: „TTT taotlemisel on Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavate vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja viidetega. pensionäri staatuse kohta. Eelnõu punktiga 8 lisatakse ka säte kaitseväe ajateenistujatele 26  eluasemekulude hüvitamiseks. Registritest on võimalik pärida, kas inimene töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne. Kui kellegi sotsiaalset seisundit ei õnnestu andmebaasidest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt lisainfot. Muudatusega vähendatakse halduskoormust küsides taotlejalt vähem andmeid saades need tulevikus riiklikest andmekogudest.“ Palume seletuskirja täiendada ja märkida nende andmete andmekogudest saamise õiguslik alus. Millisel õiguslikul alusel neid andmeid andmekogudest saadakse? 2 Eelnõu § 1 p 6 (SHS § 132 lg 62) – normi sõnastusest saab järeldada, et pereliikmete konto Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud väljavõtet ei ole vaja, kui taotlejal on pangas konto. Palume seletuskirjas seda selgitada ja ning täiendatud. vajadusel normi täpsustada. „(62) Kui taotleja või tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada taotleja või tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted rahaliste vahendite ja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks.“; Seletuskirjas on märgitud, et „TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute andmeid.“. Eelnõu käsitleb konto väljavõtet, kus on lisaks palju teisi andmeid kui vaid sissetulekute andmed (suures osas pigem väljaminekute andmed, mis võivad olla eriliiki isikuandmed, nt juhul kui on tasutud mõne tervisehoiuteenuse eest jne). Seletuskirja järgi „esineb praktikas olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse.“. Leiame, et konto väljavõtte küsimise õigus seda probleemi ei lahenda, sest see ei garanteeri, et taotleja jätab teadlikult mõne oma konto kohta teabe andmata. Meie hinnangul tuleb kaaluda, kas sissetulekute andmeid saaks koguda muul vähem riivavamal viisil. Seletuskirjas on selgitatud, et pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast, eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm). Eelnõu seletuskirjas esitatud analüüs „Sissetulekute andmete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele“ vajab seetõttu täiendamist, et oleks võimalik andma hinnang, kas eelnõus sätestatud konto väljavõtte küsimise õigus on sobivaim meede. Palume põhiseaduspärasuse analüüsi täiendada. 3 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) – seletuskirjas on märgitud, et Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. andmetöötlus toimub STAR-s ja andmete säilitamise tähtaeg on tavaliselt kuni viis aastat pärast STARi regulatsioon ei vaja täiendamist, kuna toetuse määramist. Andmete säilitamise tähtaeg peab olema seaduses sätestatud ja palume andmekogusse kantakse toimetulekutoetuse seletuskirja täiendada lisades juurde viite andmete säilitamise tähtaega reguleerivale vastavale menetluses jätkuvalt vaid sissetulekute sättele ning selgitada, mida on silmas peetud seletuskirjas toodud „tavaliselt kuni 5 aastat“ all. andmed. Laiema a abivajaduse hindamise 27  Samuti palume üle vaadata STAR-i regulatsioon andmekoosseisu osas ja veenduda, et konto käigus töödeldavad andmed kantakse isiku väljavõtte selles andmekogus töötlemine mahub SHS-s sätestatud raamidesse ning seda ka juhtumiplaani, mis on STARi regulatsiooniga seletuskirjas kajastada. Võttes arvesse, et SHS sätestab hetkel üksnes isiku sissetulekute andmete juba hõlmatud. töötlemise õiguse, tuleb meie hinnangul täiendada ka SHS §-i 1421, aga seda juhul, kui täiendatud põhiseaduspärasuse analüüsist nähtub, et konto väljavõtte küsimine on sobiv ja vajalik meede eesmärgi saavutamiseks. Me ei saa nõustuda, et sellisel andmetöötlusel on mõju väike (seletuskiri lk 23) – palume selles osas mõjuanalüüsi täiendada. Samuti palume täiendada seletuskirjas esitatud andmekaitselist mõjuhinnangut, et selguks ka konto väljavõtte esitamise mõju andmesubjektile. 4 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik konsulteerima Arvestatud. Eelnõu esitatakse arvamuse järelevalveasutusega (Andmekaitse Inspektsioon), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu avaldamiseks ka AKI-le. võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis seondub isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Selle kohustuse saab lugeda täidetuks, kui eelnõu saadetakse AKI-le arvamuse avaldamiseks eelnõu esimeses kooskõlastusringis. Vastavalt üldmääruse artiklile 52 tegutseb AKI üldmäärusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult ja seetõttu ei ole meil võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks. Lähtudes eelnevast palume saata eelnõu ka AKI-le arvamuse avaldamiseks. 5 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Failides olevate märkustega on arvestatud. märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale Teine kooskõlastusring 6 Eelnõu § 1 punkti 3 (SHS § 132 lg 2 muutmine) kohaselt ei pea TTT taotleja edaspidi märkima Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. taotlusele menetluses arvesse võetavate isikute sotsiaalset seisundit. Seletuskirjas on selgitatud: „Igapäevases praktikas on juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest registritest pärida.“. JDM palus oma varasemas kooskõlastuskirjas täiendada seletuskirja teabega, millisel õiguslikul alusel on lubatav inimese sotsiaalse seisundi kohta andmete saamine andmekogudest. 18.07.2025 eelnõu versiooni seletuskirjas on öeldud, et TTT menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi, nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) kui 28  sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse andmekogudesse STAR põhimääruse alusel. JDM märgib, et STAR põhimäärusest ei tulene õiguslikku alust inimeste isikuandmete töötlemiseks, vastav alus peab tulenema seadusest. Selleks, et oleks üheselt mõistetav, kust tuleb KOV õigus STAR kaudu kontrollida oma haldusülesande täitmiseks isiku sotsiaalse seisundi andmeid, palume seletuskirjas välja tuua järgmised õiguslikud alused: milliste sätete alusel on KOV-il kohustus toimetulekutoetuse taotlusi menetleda, milliste sätete alusel on KOV-il õigus selle ülesande täitmiseks kasutada sotsiaalkaitse infosüsteemi ning milliste sätete alusel on KOV-il õigus toimetulekutaotluste menetlemisel kontrollida isiku sotsiaalse seisundi andmeid ning milline on sotsiaalse seisundi andmete täpsem koosseis, ehk mida need andmed endas hõlmata võivad. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisaks esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Arvestatud. keele- ja normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise kohta. Haridus- ja Teadusministeerium 7 Soovime juhtida tähelepanu, et alates 2025. aasta septembrist muutuvad paljud kutsekeskhariduse Mitte arvestatud. TTT määramisel õppekavad nelja aastaseks ja sellega seoses tuleb arvestada, et osad keskharidustaseme õpilased arvestatakse laste puhul PHS-is sätestatud võivad viimasel õppeaastal olla juba 20 aastased. Palume hinnata, kas eelnõu punktides 2 ja 17 tingimustega, ehk TTT makstakse lapse toodud regulatsioonid sellega ka arvestavad. Ei ole üheselt arusaadav, kas sellise õpilase puhul piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps võiks tulla kohaldamisele viidatud punktides kehtestatava sätte sõnastuses toodud alternatiiv „või saab 19-aastaseks. õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni“. Kui eelnõu sõnastus seda sihtrühma ei käsitle, siis palume eelnõu täpsustada selliselt, et kutsekeskhariduse õppekavadel õppijaid loetaks lasteks õppeaasta lõpuni, mil nad saavad 20-aastaseks. Eesti Linnade ja Valdade Liit 8 Eelnõu § 1 punkt 3 (sotsiaalse seisundi mitteküsimine)- eelnõu kohaselt jõustub muudatus 1.aprillil Selgitame, et eelnõu § 1 punkt 3 on eelnõu 2027 ja andmed täidetakse automaatselt STARi poolt. kohaselt jõustumas alates 1. aprillist Teeme ettepaneku jätta alles käsitsi sisestamise võimalus, kuna võib olla olukordi, mis Eesti 2027.aastal, mil peaks valmis olema STAR2 riiklikes registrites ei kajastu nt töötamine väljapool Eestit, välisriigi pensionär, registreerimata arendus. Arenduste tulemusena tuleb andmete õppimine väljapool Eestit vm erandjuhud. saamiseks teha ainult üks päring. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust jätkata sotsiaalse seisundi märkimist kohapeal avaldust esitava toimetulekutoetuse taotleja poolt seni kuni STARi on loodud võimalus saada adekvaatseid andmeid isiku sotsiaalse seisundi kohta ühe päringuga. Ennatlik on eemaldada SHSst kohustus küsida taotleja sotsiaalset seisundit, kuni puudub tehniline võimekus saada vastavaid andmeid STARist ühe päringuga. Nt. TTT tuleb taotlema 40. aastane naisterahvas koos oma 20. aastase lapsega. Sotsiaaltöötaja teeb STARi kaudu päringu töötamise registrisse ja näeb, et registris 29  puuduvad andmed töötamise kohta. Järgmine STARi päring Eesti Töötukassa infosüsteemist näitab, et isik ei ole töötuna arvel. Järgmise STARi päringuga selgub, et isik ei ole ka töövõimetoetuse saaja. Kuna STARiga ühendatud riiklikest andmebaasidest ei selgu, millega taotleja tegeleb, tuleb sotsiaalse seisundi teadasaamiseks pöörduda lõpuks ikkagi inimese enda poole ja taotleja selgitab, et ta on ettevõtte juhatuse liige ja proovib iseseisvalt oma firmat käivitada. Sama protsess (eraldi) päringute osas kordub ka taotleja 20. aastase lapsega, kuna STARis ei ole näha, et laps töötaks või õpiks või oleks töötuna arvel. Jällegi tuleb isikuga ühendust võtta ja täpsustada, mis on toetuse taotleja pereliikme sotsiaalne seisund (sest sotsiaaltöötajale kättesaadavates registrites vastavad andmed puuduvad). Kokkuvõttes on sotsiaaltöötaja selle juhtumi puhul kulutanud aega tulemusteta päringutele olukorras, kus kogu info oleks koheselt saanud taotlejalt endalt. 9 Eelnõu § 1 punkt 4 – ebaselgeks jääb, kuidas hakkab toimuma äriühingute üürilepingute Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Mõjude kontrollimine: kas eraldi tuleb rahvastikuregistrist vaadata, kes on sugulased ja siis vaadata osa on eraldi seletuskirja lisas 1. Täpsustame, äriregistrist, kas nad on juhid jne? Kuna eelnõu peaks välja tooma kõik mõjud, siis oleks et seaduse muudatus ei keela üürilepinguid asjakohane tuua seletuskirjas välja, et kui seotud isikute äriühingu kaudu üürimine on siiski vajalik, sõlmida, vaid määrab millisel juhul aga üürnikult üüri ei saa võtta, kuna tal puuduvad vahendid (endal sissetulekuid pole ja TTT ei arvestatakse üürilepingutest tulenevaid kata), siis äriühingu jaoks muutub tasuta või alla turuhinna üürile andmine erisoodustuseks vm kohustusi toimetulekutoetuse arvestamisel. moel tulumaksuseaduse alusel maksustatavaks. Juhime tähelepanu ka sellele, et antud muudatusega tuleb üks kontroll juurde ja nende arv, kellele üürikulu hüvitatakse võib väheneda, kuid seletuskirjas ei ole välja toodud mõju menetluskoormusele ja riigieelarvele. 10 Eelnõu § 1 punkt 5 – teeme ettepaneku täpsustada vähemalt seletuskirjas, millisel juhul ja mis Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. ulatuses saab osalust äriühingus ning äri- või mittetulundusühingusse kuulumist lugeda elatusvahendite saamise mõistes varaks. Kas nt välja maksmata dividendid, ... mis veel? Teeme ettepaneku lükata muudatus (eelnõu § 1 punkt 5) edasi kuni STARi on loodud võimalus jooksvalt kontrollida taotleja ja tema pereliikmete osalust äriühingutes ning nende kuulumist äri- ja mittetulundusühingutesse. Kui KOV peab hakkama tegema väljaspool STARi asuvatest andmekogudest iga pereliikme kohta täiendavaid päringuid, siis toob see kaasa töökoormuse olulise ja ebamõistliku kasvu. 11 Eelnõu § 1 punkt 6- seletuskirjas on § 1 punkti 6 juures (lk 8) selgitatud, et kui taotleja ei soovi, et kontoväljavõte jääb menetleja valdusesse, on võimalik pärast oluliste andmete saamist ja Arvestatud. Seletuskirjast välja jäetud. andmete õigsuse kontrollimist, tagastada menetluse lõppedes kontoväljavõte taotlejale. 30  Selguse mõttes palume täpsustada, mida mõeldakse kontoväljavõtte tagastamise all menetluse lõppedes. Sõnastus peaks olema üheselt arusaadav, et abivajajatel ei tekiks sellest väärarusaamasid. Eeldame, et mõeldud on olukorda, kus toetus on määratud või selle määramisest on keeldutud (haldusotsus on tehtud) ja seejärel on inimesel õigus füüsiline kontoväljavõte tagasi saada. Juhime tähelepanu, et kontoväljavõtteid saadetakse ka e-kirja teel. Kas sel juhul kontoväljavõte kustutatakse? Tekib küsimus, kuidas saab KOV siis näiteks SKA järelevalvele tõestada, et arvutused olid õiged? Kas väärtpaberi kontod on STARist otse päritavad, et nende väljavõtteid pole vaja? Eelnõu sõnastuse kohaselt „…peab taotleja või tema pereliige…..”. Teeme ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „…peab taotleja ja tema pereliige… “ 12 Eelnõu § 1 punkt 7 – teeme ettepaneku täpsustada, kas inimestel tekib õigustatud ootus, et enne Selgitame, et seaduse punkt sätestab, et neljandat kuud varalist seisu ei arvestata või võib arvestada, sest seadus ütleb, et hiljemalt neljandal hiljemalt neljandal kuul. Antud säte ei välista, kuul, mis ei välista ka varasemat kontrolli? Kui hinnata neljandal kuul ja näiteks avastada, et on et abivajaduse hindamisel ei või varalist seisu auto, mida saab maha müüa vms, siis tuleb ju jälle anda realiseerimiseks aega. arvestada juba varem. Menetlejale jääb Palume täiendavalt üle vaadata muudatuse mõju riigieelarvele, mis seletuskirjas hinnatakse kaalutlusotsus. puuduvaks. Juhime tähelepanu sellele, et kehtiva seaduse kohaselt hinnatakse ja arvestatakse vara kohe esimesel taotlemisel ja kui tulevikus alles neljandal kuul, siis peaks ju toetuse saajate arv Arvestatud. Seletuskirja vara müügiosas tõusma, sest taotlema saavad tulla ka need, kes siiani vara olemasolu tõttu ei saanud. täiendatud. Seletuskirjas § 1 punkti 7 selgituses (lk 9) on kirjutatud: „Ajutiste raskuste tõttu ei peaks isik müüma vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikkus, et ei tekiks olukorda, kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga kuna töö leidmine võib osutuda näiteks majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama vara müüma, mille tulemusena ta võib lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima, mis võib olla kulukam)“.Palume seda mõttekäiku täpsustada. Praegu jääb mulje nagu võiks KOV nõuda inimese ainsa eluaseme müüki. See ei ole hea näide, kuna kodu müümist nõuda ei tohi. Nimelt ütleb SHS § 134 lõige 5 selle kohta, et kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas muudatust rakendada, et tagada KOVide ühtne lähenemine/menetlemine. 31 13 Eelnõu § 1 punkt 8 – teeme ettepaneku täpsustada nõudeid juhul, kui ajateenijat arvestatakse Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. leibkonna liikmena, mitte ta ei ole üksinda taotleja. Nt võib sellel olla mõju põhjendatud elamispinna suuruse määramisel. 14 Eelnõu § 1 punkt 10 – leiame, et muudatuse puhul ei ole tegemist ainult sõnalise selguse Osaliselt arvestatud. loomisega vaid põhimõttelise muudatusega, kuna need mõisted on oma olemuselt erinevad: Inimväärne äraelamine – mõiste viitab elustandardile, kus inimesel on võimalus elada Seletuskirja täiendatud Statistikaameti poolt turvaliselt ja eneseväärikust säilitades, osaleda ühiskondlikus elus ning rahuldada mitte ainult avaldatava arvestusliku elatusmiinimumi esmavajadusi, vaid ka vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Mõiste on tihedalt seotud metoodika kirjeldusega ja toodud välja selle inimõigustega, nagu õigus haridusele, tervishoiule ja elatustasemele, mis võimaldab seos toimetulekutoetusega. inimväärset elu. Esmane toimetulek – mõiste viitab õigusele minimaalsetele vahenditele, mis on vajalikud Eluasemekulude osas ei toimu seaduse eluspüsimiseks ehk ellujäämiseks (vähim toit, riietus, peavari jne.). See keskendub vaesuspiiri all muudatust, vaid vastavalt VTKle koostatakse või selle lähedal olevate inimeste ellujäämisele, mitte heaolule või väärikusele. juhendmaterjal, et üle-eestilist praktikat Seletuskirjas ei ole analüüsitud seda, kas ja kuidas võib mõjutada antud muudatus KOVide poolt ühtlustada. Praktika ühtlustamine ei mõjuta kinnitatavaid eluasemekulude piirmäärasid? Juhime tähelepanu sellele, et Riigikontroll tõi oma juba eelnõu koostamise ajal kohalike 2023.aasta auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“ välja vajaduse vaadata omavalitsustele kehtivat kohustust üle piirmääradega seonduv. Seletuskirja järgi arvestati eelnõu väljatöötamisel Riigikontrolli piirmäärasid vähemalt üks kord aastas üle soovitustega, aga piirmäärade kohta ei ole kahjuks ühtegi muudatust. vaadata ja vajadusel uusi piirmäärasid kehtestada, seega ei ole selles osas mõjude analüüsi. 15 Eelnõu § 1 punkt 11 - siin võiks olla välistatud ka kooselus olevad isikud (abieluga sarnases suhtes Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. olevad isikuid). Omavalitsus on toonud näitena juhtumi, kus kooselus inimene tegi üürilepingu elukaaslasega. Aga ka sellise juhtumi, kus kooselu ajal (ühine majapidamine ja ühised lapsed) on soetatud mehe nimele korter, mis on üüritud naise isale ning TTT-d küsib isa. Palume üle vaadata sama punkti seletuskirjas (lk 11) toodud väide, mille kohaselt on esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohuslasd. Nimelt sätestab perekonnaseaduse § 96 ülalpidamist andma kohustatud isikud järgmiselt: (1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. (2) Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. 32 16 Eelnõu § 1 punkt 14 – muudatuse mõjude kirjeldusest on väljas väga oluline osa, see on mõju Mitte arvestatud. Selgitame, et SHS § 134 lg inimeste üldisele aktiivsusele ja selle läbi ravikindlustusega kaetusele. Välja on toodud, et 4 punkt 2 reguleerib töötukassas arvel olekuga aktiivsusnõuete täitmata jätmist on harva kasutatud TTT suuruse või saamise kaalutlustes, kuid arvestamist. Kui inimene ei järgi tegevuskava välja ei ole toodud, et päris suur hulk inimesi jõuab üldse töötukassasse arvele tänu sellele, et KOV tegevusi või ei võta vastu talle pakutud tööd, sotsiaaltöötajad saavad öelda, et kui arvele ei võta, siis me TTT ei maksa. Nende inimeste hulgas ei siis võtab Töötukassa ise kasutusele meetmed ole ainult inimesed, kes ei suuda ilma sotsiaalteenusteta tööd teha, vaid näiteks ka need, kes ja ei ole põhjendatud samade tegevuste eest teadlikult manipuleerivad toetustega - näiteks mustalt töötajad. Samuti ei ole toodud mõju meetmete rakendamine ka KOV-ides. Eelnõu ravikindlustusele - juhul, kui inimesed enam ei võta ennast töötukassas arvele ja neil muid aluseid § 1 punkt 14 ei ole seotud ravikindlustuse pole, siis jäävad nad ravikindlustuseta. Edaspidi on neile tasuta ainult vältimatu abi, samas puudub saamisel. õiguslik selgus, kuidas kaetakse muud ravikulud, kui neil endal peale TTT vahendeid ei ole. Ei saa eeldada, et neid hakkavad katma KOVid, kuna tervishoiuteenuste tagamine on riigi ülesanne ja õigusaktid ei kohusta KOVe ravikindlustamata isikute ravikulusid katma. Ettepanek: mitte tunnistada SHS § 134 lg 4 punkti 3 kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 14). Kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst, peaks säilima KOVil võimalus jätta talle TTT määramata või vähendada määratavat toetuse summat. Kehtivas seaduses saab KOV teha kaalutlusotsuse lähtudes kõikidest SHS § 134 lõikes 4 loetletud valikutest. Seletuskirjas puudub sellekohane piisav põhjendus, miks võtta KOVilt võimalus (kaalutlusotsuse alusel) just töötukassa poolt pakutavast tööst keelduja toetuse taotleja mõjutamiseks. Kavandatav muudatus tooks kaasa ka ebavõrse kohtlemise: kui üks isik keeldub omavalitsuse üksuse poolt pakutavast tööst, siis võib talle määratavat TTT vähendada (SHS § 134 lg 4 p. 4); kui aga teine isik keeldub töötukassa poolt pakutavast sobivast tööst, siis (muudatuse jõustudes) analoogse meetme rakendamise võimalus puudub. Omavalitsused on seisukohal, et kehtiv SHS §134 lg 4 punkt 4 on nõue, mis aktiveerib töötut inimest midagi enda heaks tegema, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kui nimetatud seaduse punkt tühistatakse, siis on võimalik, et eriti hajaasustusega piirkonnas jäävad paljud töötute perekonnad TTT saajateks kuust kuusse ja aastast aastasse. On karta, et osade töötute niigi vähene motivatsioon tööle asuda kaob, sest TTT abil saab kuidagi eluga hakkama. Juhime tähelepanu ka sellele, et töötuna arvele võtmist hakkab ilmselt mõjutama ka töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 519 SE kavandatav muudatus, millega lõpetatakse töötutoetuse maksmine. 33 17 Eelnõu § 1punkt 15 (§134 lg 4 lisatav punkt 10- TTT võib mitte määrata või seda vähendada, Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud kui toetuse taotlejal või tema perekonnaliikmel on esmavajadusteks mõeldud kulutused teenuste ja toetuste loeteluga. osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega). Teeme ettepaneku tuua täiendavaid näiteid, millist olukorda silmas peetakse (kas näiteks haiglas on toitlustus), et tagada seletuskirjas toodu: „Täienduse abil saavad kõik KOVid järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni. 18 Eelnõu § 1 punkt 15 (§ 134 lg 4 lisatav punkt 11) - seletuskirjas on toodud selgitus, et " Laste Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. hoolduse jagamist vanemate vahel saab tõendada kas kohtuotsusega, riikliku perelepituse vanemluskokkuleppega või omavahelise kirjaliku nõusolekuga." Teeme ettepaneku selle täpsustuse sätestamiseks seaduses, et vanematele oleks ühene alus ja vältida lõputuid vaidlusi selle üle, kas tegelikult laps on olnud vanemate juures võrdselt või lapse sundimine igal juhul pool ja pool põhimõtet järgima. TTT arvestus võib saada argumendiks, miks vanemad hakkavad rohkem 50%/50% vanemlust taotlema. 19 Eelnõu § 1 punkt 16 - seletuskiri kirjeldab eluasemekulude tasumist ülekandega. Teeme Selgitame, et tõendamine kehtib nii ettepaneku kirjeldada ka sularahas tasumist, sest praktikas võib see vajalik olla. ülekandega kui sularahas tasumise korral. 20 Täiendavad ettepanekud: Mitte arvestatud. Perede toetamine on 1. Üksikvanema toetus. Tunnistada kehtetuks SHS § 135 ja mitte täiendada paragrahvi prioriteet. 135 lõikega 21 (eelnõu §1 punkt 17). Kehtiva SHS § 135 kohaselt on TTT saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. Kuna selle täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel ei arvestata laste arvu peres ning seda pole kehtivuse ajal (10 aastat) indekseeritud/tõstetud, siis on see toetus kaotanud oma varasema võimaliku mõju ja mõtte. Erineva kooslusega perede erinev toetamine peaks vajadusel toimuma toimetulekupiirist lähtuvalt, sest just toimetulekupiiriga peaks olema tagatud kõigi pereliikmete esmavajaduste rahuldamine. Toimetulekupiiri kehtestamise mõte kaob ära, kui TTT ei taga esmavajaduste rahuldamist ning lisaks TTTle kavatsetakse jätkata täiendava 15 euro suuruse toetuse maksmist üksikvanematele. Analoogiat rakendades võiks samasugust riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust (esmavajaduste rahuldamiseks) saada ka eakad ja alla 3. aastaste lastega pered (nt mähkmete ostuks), töötutega pered (nt tööotsinguteks), üliõpilased (nt õpikute soetamiseks) jne. Samamoodi nagu praegu on laste toimetulekupiir kõrgem, kui muudel pereliikmetel, saab toimetulekupiiri tõsta ka üksikvanemaga peredel ja teistel peredel, kus igakuised esmavajadused on tavapärasest 34  suuremad. Korrektse toimetulekupiiri puhul puudub vajadus kehtestada erinevaid täiendavaid sotsiaaltoetusi, mida makstakse TTT vahenditest. 21 2. Internetikulu. Ettepanek: leida rahalised võimalused ja lisada kommunaalkulude Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on seda komponendiks koduse internetikulude eraldi arvestamise minimaalne summa, mis juba analüüsitud. oluliselt aitaks toetuse taotlejat inimväärse elukorralduse säilitamisel ja asjaajamisel. Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse. Arvestades üleüldist elukalliduse ja hindade tõusu on ka sideteenuste kulud märkimisväärselt kerkinud. Kommunikatsioonifirmad on pidevalt tõstnud oma pakutavate teenuste hindasid ja juba täna võib enam kui 25% toimetulekutoetuse piiri esimese pereliikme summast kuluda püsiinterneti kasutamise kulude katteks. Samas on Eesti riik olnud uhke oma toimiva e-riigi üle. Töötuks jäänud isik vajab internetiühendust, et suhelda riigiasutustega ja kandideerida erinevatele töökohtadele, sealjuures on esmane kandideerimine üldjuhul e-võimaluse teel. Lisaks vajavad lapsed/noored pidevalt interneti kasutamise võimalust, sest väga palju õppematerjali on kätte saadav internetis või tuleb koolitöö tehagi vajalikus interneti keskkonnas. Leiame, et interneti kasutamine on vältimatu igapäevane teenus nii tööotsinguteks, õpilastel koolitööde tegemiseks kui ka muudes eluvaldkondades. Arvestades kohalikke olusid nt Jõgeva maakonnas, kus pole ühtegi pangakontorit enam ja saab kasutada ainult internetipanga võimalust, kui taotlejal on internetiühendus ja oskused elektrooniliste vahendite kasutamiseks. Kõige lähemad pangakontorid on Tartus, kus tuleb enne vastuvõtule registreerida aeg (esmalt nõuab isikult interneti ühendust ja isiku enesetuvastamise võimalust), siis Tartusse sõita (sõidukulu) ja iga väljatrükitud arvelduskonto paberkandjal leht on tasuline. 22 3. Säästud. Käesoleval ajal eeldatakse, et peredel on mingis summas säästufond Selgitame, et seletuskirjas on vastavat (arvelduskonto jääk) kriisiolukordadeks, seega tuleks kokku leppida kindel summa põhimõtet selgitatud eelnõu § 1 punktis 6. pereliikmete arvu pealt, mis võib olla eelarve arvelduskonto jääk, mida TTT määramisel ei arvestataks sissetulekute hulka. 23 4. STAR arendused. Omavalitsustelt saadud tagasiside kohaselt vajaks parandamist Teadmiseks võetud. olukord, kus STARis ei ole võimalust teha eitavat otsust, kui üliõpilasel puudub õigus leibkonnast eraldi TTT taotlemiseks või kui taotlejal puudub RR järgne elukoht. Samuti ei ole täna varade hindamiseks automaatselt täidetavat hindamisvormi, kuid võiks olla vorm, kuhu koonduvad autoregistri, kinnisvararegistri, äriregistri, väärtpaberite andmed. 35 24 5. Riigikogu menetluses oleva töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt Nimetatud seadus on Riigikogus vastu võetud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 519 SE muudetakse SHSi ja täiendatakse § 14.05.2025 131 lõikega 91, millega luuakse võimalus kuni 24- aastastele õpilastele ja üliõpilastele erandkorras määrata toimetulekutoetus, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Teeme ettepaneku lülitada eeltoodud säte käesolevalt menetletava sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõusse (toimetulekutoetuse muudatused). Sealjuures vajaks kindlasti täiendavat selgitamist, kuidas hakkavad omavalitsused kontrollima suhete katkemist või mitte toetamist. 25 6. Teeme ettepaneku vaadata üle KOVile hüvitatava TTT menetlemise ja Teadmiseks võetud. väljamaksmise kulu arvestamise alused ja suurus. Omavalitsused on seisukohal, et käesoleval ajal ühe taotluse menetlemise keskmine arvutatud kulu ei ole tegelikkusele vastav, mis toob kaasa selle, et riikliku ülesande täitmist (TTT maksmist) peavad omavalitsused rahastama osaliselt oma eelarvest. ELVL on riigieelarve läbirääkimistel korduvalt juhtinud tähelepanu valitsevale ebavõrdsusele seoses riikliku ülesande täitmisega kaasnevate kulude hüvitamisel: kui näiteks nime muutmise registreerimisel hüvitatakse 37,65 eurot ja sünni registreerimisel 17,26 eurot, siis toimetulekutoetuse määramise hüvitise piirmäär on põhjendamatult madal 9,41 eurot. Eesti Töötukassa 26 1.1. Ettepanek on täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud. Seletuskirja „14) paragrahvi 134 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tööta“ tekstiosaga „ega otsi täiendatud. tööd iseseisvalt või Eesti Töötukassa toel“; 15) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“. Ettepanekust puudutatud sätete eesmärk on tuua sisse inimese vastutus teha pingutusi oma toimetuleku parandamiseks. Tööealise ja -võimelise inimese puhul, kes ei tööta, on selleks aktiivne tööotsing. Toetust taotleva tööealise ja -võimelise isiku või tema pereliikme aktiivsuskohustus tuleneb juba SHS § 134 lõike 4 punktist 1. Sama sätte punkt 2 seob toimetulekutoetuse määramisega seotud otsuse tegemise otseselt isiku töötuna registreerimise staatusega, jättes tähelepanuta muud võimalikud tööotsingu aktiivsusnõude täitmise viisid. Töötuna arveloleku eraldi välja toomine punktis 2 võib luua eksliku arusaama, et aktiivsusnõude täitmiseks piisab üksnes töötuna registreerumisest. Praktikas võib see viia olukorrani, kus toimetulekutoetust vähendatakse või jäetakse määramata üksnes seetõttu, et isik ei ole Eesti Töötukassas arvel, sõltumata inimese tegelikest pingutustest töö leidmiseks. Lisaks võib see suurendada riski, et töötuna registreeruvad ka need isikud, kes soovivad taotleda 36  toimetulekutoetust, kuid tööle asuma valmis ei ole, näiteks sotsiaalsete probleemide või muude takistuste tõttu. Need inimesed vajaksid esmalt kohaliku omavalitsuse tuge sotsiaalse toimetuleku parandamiseks ning tööotsinguga saaksid inimesed alustada siis, kui nad on valmis koheselt tööle asuma. Ettepaneku eesmärk on muuta säte paindlikumaks ja sisulisemaks, rõhutades inimese üldist kohustust ja vastutust otsida tööd ning sotsiaaltöötaja rolli hinnata olukorda individuaalselt. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal on võimalik inimesega kokku leppida sobivad sammud toimetuleku parandamiseks ja kui inimene on valmis tööle asuma, siis vajaduse korral suunata isik töötukassasse. SHS § 134 lõike 4 punkti 1 uus sõnastus võimaldab toimetulekutoetuse maksmisel arvestada sellega, kui isik ei ole põhjendamatult võtnud ette samme oma toimetuleku parandamiseks sh täitnud kohustust otsida tööd, sotsiaaltöötajaga kokku lepitud viisil. Kui töötu isik vajab toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, milleks on vaja koordineerida koostööd töötukassaga, on võimalik rakendada SHS § 9 kohaselt juhtumikorraldust ning tööotsinguga seotud kokkulepped ja koostöö töötukassaga kirjeldada juhtumiplaanis. 27 1.2. Kehtiv SHS § 134 lg 4 p 3 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kasutada Osaliselt arvestatud. Seletuskirja toimetulekutoetuse määramiseks töötuna arveloleva toetuse taotleja või toetust taotleva täiendatud. perekonna liikme tegevuskava andmeid, sealhulgas, kui isik on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst. Muudel juhtudel ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel õigus SHS-st tulenevalt töötukassalt tegevuskava andmeid saada, kuna puudub õiguslik alus. Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 p 3 viimases lauses on märgitud töötukassa andmekogust esitlusinfona antavad tegevuskava andmed, aga seadusest tuleneva aluseta ei ole neid andmeid edaspidi võimalik anda. Kui kohaliku omavalitsuse üksus vajab ka sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste (v.a toimetulekutoetus) ja muu abi andmise korraldamisel töötuna arveloleva isiku tegevuskava andmeid, palume lisada vastav säte asjaomastesse SHS-i paragrahvidesse (nt § 9, § 10, § 15 lg 2, § 151ja § 152). Sotsiaalkindlustusamet 28 1. Eelnõu lisa 1 "Muudatuste mõju" tabeli tulp "STARi arenduse vajadus" vajab täpsustamist, kuna 1) Arvestatud. Seletuskirja ja lisa 1 kogu toimetulekutoetuse funktsionaalsus on plaanis tuua STAR1st üle STAR2te ja seega ei saa täiendatud. tabelis oleval kujul välja tuua, kas konkreetne eelnõus kavandatud muudatus tähendab STARi 2) Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 37  arenduse vajadust või mitte.1 Hetkel jääb eelnõu lisast 1 ekslik mulje, et arendatakse ka vana 3) Teadmiseks võetud. STARi. 2. Täpsustame, et eelnõu seletuskirjas toodud STAR2 toimetulekutoetuse arenduse maksumus on arvutatud tänaste arenduspartnerite tunnihinna põhiselt, mistõttu säilib risk, et uute partneritega võib summa muutuda. 3. Kuivõrd eelnõuga nähakse ette vajadus x-tee teenuste järele, siis lisaks SKA arendusvajadustele vajavad täpsustamist ka teiste osapoolte arendusvajadused, kellega on vajadus andmeid vahetada. On oluline, et ka kolmandate osapoolte arendusplaanid ühtiksid SKA arendusplaanidega. 29 4. Eelnõu § 1 punkt 8 (SHS § 132 lõige 8). Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. millises ulatuses tuleks ajateenistuses viibiva isiku puhul arvestada sissetulekuid kui tema toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel toimetulekupiirist ei lähtuta. Seejuures teeme ettepaneku ühtlustada eelnõu seletuskirja mõistekasutus (perekond v.s leibkond) ja kasutada üksnes terminit perekond. 30 5. Lisaks eelnõus toodule soovime seoses toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmisega ära Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. markeerida ühe täiendava praktilise probleemi. Nimelt on kohalikud omavalitsused (KOV) pöördunud SKA poole 1-2 sendiste kasutamise vähendamise probleemiga toimetulekutoetuse sularaha väljamaksete korral. Teadaolevalt vähendatakse 2025. aastast sularahaga arveldades vajadust kasutada 1- ja 2-sendiseid ning kehtib ümardamisreegel. Ümardamine ei kohaldu sotsiaaltoetustele, mistõttu KOV-idel on tekkimas raskusi toimetulekutoetuse väljamaksmisega sularahas, sest 1- ja 2- sendiste osakaal sularaharingluses väheneb ning neid ei ole võimalik väljamaksete tegemiseks juurde saada. Andmekaitse Inspektsioon 31 1. Eelnõu § 1 p 5 (SHS paragrahvi 132 lõige 6¹). AKI peab vajalikuks selgitada, et ka avalikult Arvestatud. kättesaadavad andmed on endiselt isikuandmed, mille suhtes kehtivad andmekaitsenõuded täies mahus. Ehk järgima peab muuhulgas seda, et ka avalikustatud isikuandmete töötlemiseks oleks konkreetne õiguslik alus. Lisaks ei võimalda äriregister teha isikupõhist otsingut, vaid isiku osalust äriühingus on võimalik näha ainult konkreetse äriühingu registrikaardi kaudu. Seega osaluse kohta andmete saamiseks tuleb teha päring äriregistrisse. 32 2. STAR põhimääruse § 13 ei näe ette võimalust saada andmeid isiku äri- ja mittetulundusühingutes Oleme teadlikud, et põhimääruses ei ole sellist osalemise kohta, vaid selle paragrahvi p 14 lubab saada äriregistrist ainult andmed äriühingu võimalust hetkel ning seni käib see päringutega. 38  juhatuse liikmeks ja füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise kohta. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas KOV hakkab vastavad andmed kontrollima. 33 3. Jääb selgusetuks vajadus kontrollida isiku osalus mittetulundusühingus, mille eesmärgiks või Arvestatud. Eelnõu muudetud. põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 1), seega ei too osalus osalejale ka varalist kasu. Lisaks võivad mittetulundusühingud sisaldada eriliiki isikuandmeid, mistõttu vajab nende andmete saamise õigus täiendavat hindamist ja põhjendamist. 34 4. SHS § 132 lg 6⁴ taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja Selgitame. Varade terviklik hindamine on seda hinnata hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta jooksul. AKI hinnangul viitab sõna kohustuslik alates neljandast „vähemalt“ sellele, et kogu varaline seis saab teha kindlaks ka varem, kuid hiljemalt neljandal toimetulekutoetuse taotlemisest ühe aasta korral, mis on aga vastuolus nii seletuskirja selgitusega, et varalist seisu ei pea välja selgitama neil, jooksul. Esimese kuni kolmanda taotlemise kes taotlevad toetust 1-3 korda, aga ka nt kavandatava SHS § 132 lg 6³ sõnastusega, mis kohustab korral varade terviklik hindamine üldjuhul ei taotlejat esitama kogu konto väljavõte alles siis, kui ta taotleb toimetulekutoetust rohkem kui toimu, et vähendada lühiajalise toetuse kolmel korral ühe aasta jooksul. Palume vaadata kavandatava SHS § 132 lg 6⁴ sõnastuse selle taotlejate halduskoormust. Kohalikul pilguga üle. omavalitsusel säilib siiski piiratud võimalus nõuda varade terviklikku hindamist varem. Korduv taotlemine annab märku, et inimese majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist. Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka majandamiskäitumist ja võlakohustusi, et pakkuda taotleja muid teenuseid (nt. majandusliknõustamine, võlanõustamine). 39  Seletuskirja lisa 2 RAKENDUSAKTIDE KAVANDID MINISTRI MÄÄRUS Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1393 lõike 12 alusel. § 1. Pensionäritoetuse maksmise määr Pensionäritoetuse maksmise määr 2026. aastal on …. eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler MINISTRI MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas pensioniinfo avaldamine“; 2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) anda isikutele teavet nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“; 3) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning inimestele pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Isikule tema pensioniõiguste ja tulevase pensionitulu kohta koondvaate esitamise andmed: 1) II samba pensionikonto avamise kuupäev; 2) II sambast lahkumise kuupäev ning info sissemaksete taasliitumise arvutamise kohta; 3) II samba peatamise alguskuupäev ning info sissemaksete taasalustamise arvutamiseks; kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kehtiv maksemäär ja tulevikus jõustuv maksemäär; 4) II samba pensionikonto saldo kindla kuupäeva seisuga; 5) aktiivse pensionifondi nimetus; 6) pensionifondi keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus; 7) avamise viis, sealhulgas info, kas pensionifond määrati loosimise teel; 8) teave pensioniinvesteerimiskonto olemasolu kohta; 9) III samba liitumise kuupäev; 10) III samba saldo ja kasutatavad pensionifondid; 11) III samba keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus.“; 5) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Pensioniregistri pidaja on andmeandja isiku maksuvaba tulu kasutamise andmete kohta ning käesoleva määruse § 9 lõikes 111 nimetatud andmete kohta.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Seletuskirja lisa 1 Toimetulekutoetuse muudatuste mõjud 1 Toetuse taotlemise protsessi Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STAR2 Andmekaitsealane lihtsustamine ja paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõju õiglasemaks muutmine vajadus Muudetav tekst 1.1 „Toimetulekutoetust on õigus Eelnõu Mõju toetuse suurusele Menetleja koormus Ei. Vähene. Ka praegu saada üksi elaval isikul või punkt 1, § on vähene, sest juba väheneb vähesel Kasutatakse arvestatakse perekonnal, kelle rahalised 131 lõige 2 täna arvestatakse määral, sest suureneb olemasolevat olemasoleva rahaga. vahendid ei ole toimetuleku kaalutlusotsustega õigusselgus, millest kaalutlusotsus. tagamiseks piisavad ja kelle taotleja rahalisi tulenevalt vähenevad kuu netosissetulek pärast vahendeid. vaidlused. käesoleva seaduse § 133 Halduskoormus ei lõigetes 5 ja 6 sätestatud suurene. tingimustel arvestatud TTT saavad Eelarve võib eluasemekulude need, kes seda väheneda, mahaarvamist on alla tegelikult kuid seda kehtestatud toimetulekupiiri.“ vajavad, st kogu TTT 1.2 „Kui taotleja ja tema Eelnõu Ei muutu toetuse Menetluskoormus ei need, kellel eelarvega Puudub. Oluline mõju perekonnaliikmed omavad punkt 6, § suurus ega suurene, sest ka endal võrreldes inimesele, kuid arveldus-, ettevõtlus- või 132 halduskoormus. praegu esitatakse puuduvad väga väheses meede on eesmärgi hoiukontot, tuleb esitada täiendataks Seletuskirja järgi juba seletuskirja järgi ka piisavad ulatuses. suhtes taotleja jatema e lõikega täna kontoväljavõtteid praktikas vahendid. Seega on proportsionaalne ja perekonnaliikmete eelmise 62 küsitakse ja praktikas kontoväljavõtteid. mõju kaitsemeetmed ja jooksva kuu sissetulekuid kontoväljavõtteid Pigem ebaoluline. piisavad. kajastavad esitatakse. Suureneb menetluskoormus Netosissetulekud on kontoväljavõtted õigusselgus. väheneb õigusselguse üks peamistest sissetulekute ja rahaliste võrra, sest ei teki alustest toetuse vahendite vaidlusi. määramiseks. Ka väljaselgitamiseks.“ praegu esitatakse seletuskirja järgi ja praktikas kontoväljavõtteid. 1 1 Toetuse taotlemise protsessi Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STAR2 Andmekaitsealane lihtsustamine ja paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõju õiglasemaks muutmine vajadus Muudetav tekst 1.3 „Kui taotleja taotleb Eelnõu Ei muutu toetuse Menetluskoormus ei Jah. STARi Oluline mõju toimetulekutoetust rohkem punkt 6, § suurus ega suurene, sest ka arendus, mille inimesele, kuid kui kolmel korral ühe aasta 132 halduskoormus. praegu esitatakse eesmärk on meede on eesmärgi jooksul ning taotleja ja tema täiendataks Seletuskirja järgi juba seletuskirja järgi ja teavitus 4. suhtes perekonnaliikmed omavad e lõikega täna kontoväljavõtteid praktikas korra proportsionaalne ja arveldus-, ettevõtlus- või 63 küsitakse ja praktikas kontoväljavõtteid. täitumise kaitsemeetmed hoiukontot, tuleb esitada kontoväljavõtteid Pigem kohta. piisavad. Suureneb taotleja ja tema esitatakse. Suureneb menetluskoormus küll eraelu perekonnaliikmete eelmise ja õigusselgus. väheneb õigusselguse puutumatuse riive jooksva kuu sissetulekuid ja võrra, sest ei teki ning kaasneb väljaminekuid kajastavad vaidlusi. andmesubjekti kontoväljavõtted autonoomia sissetulekute, rahaliste vähenemine, kuid vahendite ja isiku täiendava praktikas on abivajaduse kontoväljavõtteid väljaselgitamiseks.“ koos sisse- ja väljaminekutega esitatud ka praegu. Lisaks on kohus välja toonud, et kontoväljavõtted on asjakohased tõendusmaterjalid, mille alusel inimese olukorda hinnata. 1.4 „Taotleja ja tema Eelnõu Väheneb lühiajalise Halduskoormus Puudub. Puudub. Jah. STARi Oluline mõju perekonnaliikmete kogu punkt 6, § toetuse väheneb, sest varalist arendus, mille inimesele, kuid varaline seis tuleb välja 132 taotlejahalduskoormus. seisu ei pea välja eesmärk on meede on eesmärgi selgitada ja seda hinnata täiendataks selgitama neil, kes teavitus 4. kuu suhtes hiljemalt neljandal e lõikega taotlevad toetust 1-3 täitumise proportsionaalne ja taotlemise korral ühe aasta 64 korral. kohta. kaitsemeetmed jooksul.“ piisavad 1.5 „Taotluses märgib taotleja Eelnõu Väheneb Menetleja ei pea Puudub. Puudub. Jah. STARi Eelnõuga käesoleva seaduse § 131 punkt 3, § halduskoormus toetuse enam STARi arendus vähendatakse lõigete 7 ja 8 järgi 132 lõige 2 taotlemisel. sotsiaalse seisundi selleks, et andmete küsimist. 2 1 Toetuse taotlemise protsessi Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STAR2 Andmekaitsealane lihtsustamine ja paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõju õiglasemaks muutmine vajadus Muudetav tekst toimetulekutoetuse andmeid sisestama. pärida Andmekvaliteet määramisel arvesse võetavate Seega menetleja registritest paraneb. isikute nimed ja nende koormus väheneb vajalikke isikukoodi või sünniaja.“ mõnevõrra. sotsiaalse seisundi andmeid automaatselt. 1.6 „Kohaliku omavalitsuse Eelnõu Puudub. Puudub. Muudatustega Puudub. Jah. STARi Puudub, päritavad üksus kontrollib riigi punkt 5, § tagatakse arendus, et andmed on avalikud. infosüsteemi kuuluvatest 132 lõige sotsiaaltoetust oleks võimalik andmekogudest, kas taotlejale 61 e sihipärane registrist ja tema pereliikmetele kuulub kasutamine, pärida sõidukeid liiklusseaduse õiglane ja äriühingute ja tähenduses ja kinnisasju, läbipaistev mittetulundusü samuti kontrollib nende menetlus ning hingute osalust ja kuulumist vähendatakse osalust. äriühingutesse, et teha sotsiaalabi Päringud ja x- selgeks taotleja ja tema väärkasutamis tee liidestused perekonna varaline seis ning e riske. menetluse sees võimalus tagada vajalikud. toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“ 1.7 „Kui toimetulekutoetus Eelnõu Positiivne majanduslik Lihtsustab KOV-idel TTT suuruse Eelarve võib Puudub. Puudub. makstakse välja sularahas, punkt 15, § mõju neile, kes saavad toetuse maksmist erinevus on suureneda, ümardatakse väljamakstav 134 lõige toetust sularahas. ning ühtlustab võrreldes kuid seda summa viie sendi täpsuseni, 61 praktikat. teiste saajatega kogu ümardades toetuse suuruse väike. toimetulekut inimese kasuks“ oetuse eelarvega võrreldes väheses ulatuses. Seega on mõju ebaoluline. 3 2. Perekondi ja töötamist Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STARi Andmekaitse alane toetavad muudatused paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõjuhinnang Muudetav tekst vajadus 2.1 „Last, kes on saanud 18- Eelnõu Positiivne majanduslik Taotluste arv Kulude vaatest Jah. Kulud Jah. STARis Puudub. aastaseks ja õpib punkt 2, § mõju 18-19-aastastele suureneb vähesel 18-19-aastaste suurenevad, tuleb lisada põhikoolis, gümnaasiumis, 131 õppuritele ja nende määral, mis toob õppivate lisavajadus võimalus kutseõppe tasemeõppes või täiendataks peredele, kuna nende kaasa lastega perede oleks õppiva lapse ja Haridus- ja e lõikega toimetulekupiir menetluskoormuse majandusliku maksimaalse vanusega Teadusministeeriumi 61 suureneb. 2024. aastal vähese kasvu. 18-19- toimetuleku lt 200 tuhat arvestamiseks. hallatava riigiasutuse oli TTT saajate seas aastase võrdsem eurot. Vajab täienduskoolituse kursusel 329 18‒19-aastast leibkonnaliikmega hindamine. analüüsija ja kellel ei ole veel põhikoolis, taotlusi on kogu riigis arendust, x-tee keskharidust, loetakse gümnaasiumis või kokku vaid 2000 päringutega toimetulekutoetuse kutseõppe tasemeõppes ringis ning lisanduv arvestamist. määramisel käesoleva keskhariduseta õpilast. taotluste arvu paragrahvi lõike 5 Saajate sihtrühm võib suurenemine on tähenduses lapseks kuni vähesel määral võrreldes kõikide selle õppeaasta lõpuni, kui suureneda. taotlustega väga ta saab 19-aastaseks, või väike. täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.” 2.2 „Last, kes on saanud 18- Eelnõu Positiivne majanduslik Puudub. Kulude vaatest Jah. Kulud Jah. Vajab Puudub. aastaseks ja kes õpib punkt 17, § mõju üksikvanematega 18-19-aastaste suurenevad, arendust ja x- põhikoolis, gümnaasiumis, 135 18-19- aastastele õppivate 18-19,5 tee kutseõppe tasemeõppes või täiendataks õppuritele ja nende lastega perede tuhande euro päringutega Haridus- ja e lõikega peredele täiendava majandusliku võrra. arvestamist. Teadusministeeriumi 21 sotsiaaltoetuse toimetuleku hallatava riigiasutuse maksmise näol. võrdsem täienduskoolituse kursusel hindamine. ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks kuni 4 2. Perekondi ja töötamist Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STARi Andmekaitse alane toetavad muudatused paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõjuhinnang Muudetav tekst vajadus selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“ 2.3 „Töiseks sissetulekuks Eelnõu Positiivne majanduslik Puudub. TTT saavad Eelarve võib Jah. STARis Puudub. käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 8, § mõju neile, kelle suhtes need, kes seda suureneda, tuleb punkti 9 ja lõike 21 133 lõiget rakendub töise tegelikult kuid seda võimaldada tähenduses loetakse tasu, mis 23 sissetuleku erand. vajavad, st kogu ettevõtluskont on saadud töö- või Sihtrühma suurus need, kellel on toimetulekut ole kantud tulu teenistussuhtes või võrreldes kõikide TTT ka oetuse arvestamist võlaõigusliku teenuse saajatega on väike. ettevõtluskont eelarvega sissetuleku osutamise lepingu alusel, od ja kellele võrreldes erandina. samuti füüsilisest isikust rakendub töise väheses ettevõtja ettevõtlusest saadud sissetuleku ulatuses. tulu ja ettevõtluskontole erand. Seega on kantud tulu.“ mõju ebaoluline. 2.4 „Tunnistatakse kehtetuks § Eelnõu § 134 lg 4 punkti 3 Menetluskoormus Puudub. Eelarve võib Puudub. Puudub. 134 lõige 4 punkt 3: punkt 13, § alusel on toetust väheneb, töötukassast suureneda, Kohaliku omavalitsuse üksus 134 lõige vähendatud 2023.a 13, ei pea tegevuskava kuid seda võib jätta toimetulekutoetuse 4, punkt 3 2022.a ja 2021.a neljal andmeid pärima. kogu TTT määramata või vähendada tunnistatak ja 2020.a 11 korral. eelarvega määratavat se Sama punkti alusel on võrreldes toimetulekutoetuse summat, kehtetuks toetusest keeldutud väheses kui: toetuse taotleja või 2023.a, 2022.a ja ulatuses. toetust taotleva perekonna 2020.a kahel korral ja Seega on liige on töövõimeline 2021.a ühel korral. mõju tööealine isik, kes ei tööta ja ebaoluline. on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud 5 2. Perekondi ja töötamist Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STARi Andmekaitse alane toetavad muudatused paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõjuhinnang Muudetav tekst vajadus tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst;“ 2.5 „Kohaliku omavalitsuse Eelnõu Negatiivne majanduslik Kaalutlusotsuse Toimetulekuto Eelarve võib Jah. STARi Puudub. üksus võib jätta punkt 14, § mõju neile, kes seni tegemise vajadus etust saavad väheneda, luuakse toimetulekutoetuse 134 lõiget said toetust, kuigi neil tekib, aga mõju on need, kes seda kuid seda täiendav määramata või vähendada 4 olid kulud väheoluline, sest tegelikult kogu kaalutlusotsus määratavat täiendataks esmavajaduseks muudatustega vajavad, st toimetulekut e võimalus. toimetulekutoetuse summat, e punktiga kaetud. luuakse õigusselgus. need, kellel oetuse kui toetuse taotlejal või 10 endal eelarvega toetust taotleva perekonna puuduvad võrreldes liikmel on esmavajaduseks piisavad väheses mõeldud kulutused osaliselt vahendid. ulatuses. või täielikult kaetud Seega on riigieelarvest samal mõju eesmärgil rahastatava ebaoluline. teenuse või toetusega.“ 2.6 „Kohaliku omavalitsuse Eelnõu Halveneb nende perede Tekib kaalutlusotsuse Loob Eelarve võib Jah. STARi Puudub. üksus võib jätta punkt 14, § toimetulek, aga tegemise vajadus. võrdsema väheneda, luuakse toimetulekutoetuse 134 lõiget sihtrühma suurus on Mõju väheoluline, olukorra teiste kuid seda täiendav määramata või vähendada 4 väike. sest muudatustega lastega kogu TTT kaalutlusotsus määratavat täiendataks luuakse õigusselgus. peredega, kus eelarvega e võimalus. toimetulekutoetuse summat, e punktiga lapsed elavad võrreldes kui taotleja 11 ühes väheses perekonnaliikmeks olev laps leibkonnas. ulatuses. elab toimetulekutoetuse Seega on taotlemise kuul mõju kordamööda mõlema ebaoluline. vanema juures.“ 6 3 Eluasemekulude hüvitamise Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STARi Andmekaitse alane õiglasem ja läbipaistvam paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõjuhinnang korraldamine vajadus Muudetav tekst 3.1 „Kohaliku omavalitsuse Eelnõu Puudub. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub. üksus kehtestab punkt 9, § toimetulekutoetuse 133 lõige 6 määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete “inimväärse äraelamise” asendada „esmase toimetuleku“.“ 3.2 „Eluruumi kasutamise Eelnõu Negatiivne majanduslik Õigusselgus. Muudatustega Eelarve võib Puudub. Puudub, ei muutu õiguslikuks aluseks ei loeta punkt 4, § mõju neile, kes seni tagatakse väheneda, andmete küsimine. lepingut, mis on sõlmitud 132 lõige 5 said toetust, sest neil sotsiaaltoetust kuid seda käesoleva seaduse § 131 oli üürileping sõlmitud e sihipärane kogu TTT lõikes 7 või 8 nimetatud vastava äriühinguga. kasutamine, eelarvega isikute endi vahel ega Sihtrühma suurus õiglane ja võrreldes lepingut, mis on sõlmitud võrreldes kõikide TTT läbipaistev väheses äriühinguga, mille osanik, saajatega on menetlus ning ulatuses. aktsionär või juhtorgani liige eeldatavasti väike. vähendatakse Seega on on käesoleva seaduse § 131 sotsiaalabi mõju lõikes 7 või 8 nimetatud isik väärkasutamis ebaoluline. või taotleja ise“ e riske. 3.3 „Üüri ei võeta Eelnõu Negatiivne majanduslik Puudub. Muudatustega Eelarve võib Ei. Sellisel Ei muutu andmete toimetulekutoetuse punkt 10, § mõju neile, kes üürivad tagatakse väheneda, juhul küsimine. arvestamisel arvesse, kui 133 lõiget lähedaste äriühingutelt sotsiaaltoetust kuid seda üürisummat üürijaks ja üürnikuks on 8 eluruumi. e sihipärane kogu lihtsalt kuluna käesoleva seaduse § 131 lõike kasutamine, toimetulekut ei sisestata. 7 punktides 1 või 2 nimetatud õiglane ja oetuse isikud, või kui üürijaks on läbipaistev eelarvega äriühing, mille osanik, menetlus ning võrreldes aktsionär või juhtorgani vähendatakse väheses liige on taotleja ise või sotsiaalabi ulatuses. temaga abielus, registreeritud Seega on 7 3 Eluasemekulude hüvitamise Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STARi Andmekaitse alane õiglasem ja läbipaistvam paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõjuhinnang korraldamine vajadus Muudetav tekst kooselus või abieluga väärkasutamis mõju sarnanevas suhtes olev isik e riske. ebaoluline. või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane “; 3.4 „Kui toetuse taotleja või Eelnõu Negatiivne majanduslik Õigusselgus. TTT suurus on Eelarve võib Jah. X-tee Puudub, eriliigilisi toetust taotleva perekonna punkt 7, § mõju neile. Sihtrühma võrreldes vähesel päring isiku andmeid ei töödelda. liige viibib toetuse 132 suurus on väike (ca 59 teiste määral ajateenistuse taotlemise kuul täiendataks isikut 2024. aastal) saajatega väheneda, kohta, hetkel ajateenistuses, hüvitatakse e lõikega 8 võrdväärne. kuid seda kaitseväe tema eest vaid käesoleva kogu TTT viibimiskoht seaduse § 133 lõikes 5 eelarvega RR olemas. nimetatud eluasemekulud, võrreldes välja arvatud punktis 11 väheses nimetatud kulu, vastavalt ulatuses. käesolevas jaos sätestatud Seega on tingimustele.“ mõju ebaoluline. 3.5 „Eluaseme soetamiseks Eelnõu Õigusselgus. Õigusselgus. Õigusselguse Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu võetud laenu tagasimakse punkt 11, § abil hakatakse andmete küsimine. võetakse toimetulekutoetuse 133 lõike erinevates arvestamisel arvesse juhul, 91 punkti 2 KOVides kui eluaseme soetamiseks toetust võetud laenu puhul on ära menetlema kasutatud maksepuhkuse ühtmoodi. saamise võimalust või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige dokumendi, mis tõendab, et maksepuhkuse andmist ei ole peetud võimalikuks“ 3.6 „Eluaseme soetamiseks Eelnõu Õigusselgus. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu võetud laenu tagasimakse punkt 12, § andmete küsimine. 8 3 Eluasemekulude hüvitamise Muudetav Mõju taotlejale Mõju menetlus- Ebavõrdsuse Mõju STARi Andmekaitse alane õiglasem ja läbipaistvam paragrahv koormusele vähendamine riigieelarvele arenduse mõjuhinnang korraldamine vajadus Muudetav tekst võetakse toimetulekutoetuse 133 lõiget arvestamisel arvesse juhul, 91 kui laenuga soetatud eluase täiendataks on taotleja e punktiga rahvastikuregistrijärgne 4 elukoht.“ 3.7 „Toimetulekutoetuse taotleja Eelnõu Taotluse koormus Õigusselgus. Saadud toetust Puudub. Puudub. Puudub. või tema perekonnaliige, punkt 16, § suureneb vähesel kasutatakse kellele arvestatakse 134 lõiget määral. Samas ka sihtotstarbelise toimetulekutoetust 7 praegu esineb antud lt. eluasemekulude katmiseks, praktikat. on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.“ 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0774 - Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e663db1-bac2-41d4-af87-b456c3b6188b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e663db1-bac2-41d4-af87-b456c3b6188b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main