Asutajaõiguste teostaja otsus

SA EESTI MAAELUMUUSEUMID ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA OTSUS (kuupäev digiallkirjas) nr 1.3-1/21 Otsus tehakse riigivaraseaduse § 6 lõike 5, sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA OTSUSTAS: 1. Muuta SA Eesti Maaelumuuseumid põhikirja järgmiselt: 1.1 lisada põhikirja pärast punkti 1.2 punkt 1.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutuse tegevuskohad: Tori Hobusekasvandus Tori alevikus, C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgja külas, Eesti Põllumajandusmuuseum ja selle osana Maaelu Uudishimukeskus Ülenurme alevikus.“; 1.2 muuta põhikirja punkti 2.1 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutuse tegevuse eesmärk on Eesti põllumajanduse ja maaeluga (sh keskkonna ja loodushoiuga) seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning Eesti põllumajanduse, maaelu ja kultuuripärandi seisukohast märgilise tähtsusega C. R. Jakobsoni Talumuuseumi, Tori Hobusekasvanduse, Eesti Põllumajandus- muuseumi ja selle osana Maaelu Uudishimukeskuse arendamine.“; 1.3 muuta põhikirja punkti 2.2.1 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja põhikirja punktis 1.3 viidatud tegevuskohti ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;“; 1.4 muuta põhikirja punkti 2.2.12 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „kasvatab, tutvustab ja säilitab ohustatud eesti tõugusid, eelkõige tori hobuseid, eesti hobuseid ja eesti raskeveohobuseid, ning osaleb nende aretustegevuses;“; 1.5 muuta põhikirja punkti 2.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutus arvestab oma tegevuses ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega.“; 1.6 lisada põhikirja pärast punkti 3.1.4 punkt 3.1.5 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „tegeleda pärand- ja toidukultuuri, loodus-, keskkonna-, jätkusuutlikkuse ning muude maaeluga seotud valdkondade haridusliku tegevuse korraldamise ja arendamisega kõigis vanuseastmetes;“; 1.7 muuta põhikirja punkti 3.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingutes, asutada teisi sihtasutusi, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda asutajaõiguste teostaja otsuse alusel. Sihtasutus võib osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.“; 1.8 tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 5.6.5 sõnastuses: „sihtasutuse struktuuri kinnitamine; nõuandvate kogude loomine;“; 1.9 muuta põhikirja punkti 5.9.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.“; 1.10 lisada põhikirja pärast punkti 6.6.1 punkt 6.6.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine ja nõuandvate kogude loomine.“; 1.11 muuta põhikirja punkti 6.11 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuutasu ulatuses.“; 1.12 tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 7 sõnastuses: „STRUKTUUR“ ja punkt 7.1 sõnastuses „Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul“ (sätestatud põhikirja punktis 6.6.2); 1.13 muuta põhikirja punkti 11.4 (uues redaktsioonis punkti 10.4) ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Koos majandusaasta aruandega esitatakse asutajaõiguste teostajale ja avalikustatakse sihtasutuse veebilehel: 10.4.1 ülevaade nõukogu tegevusest, sealhulgas sihtasutuse tegevuse korraldamine, juhtimine ning järelevalve teostamine; 10.4.2 teave nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude kohta; 10.4.3 teave riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu kohta.“; 1.14 lisada põhikirja pärast punkti 11.4 (uues redaktsioonis punkti 10.4) punkt 11.5 (uues redaktsioonis punkt 10.5) ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutuse juhtimisel rakendatakse jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid. Nende järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes.“; 1.15 lisada põhikirja pärast punkti 11.5.2 (uues redaktsioonis punkti 10.6.2) punkt 11.5.3 (uues redaktsioonis punkt 10.6.3) ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „majandusaasta aruande ja riigivara seaduses sätestatud ülevaated samal ajal registrile esitamisega.“. 2. Muuta põhikirja numeratsiooni terviklikult vastavalt lisatud ja välja jäetud punktidele. 3. Kinnitada SA Eesti Maaelumuuseumid põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis. Saata: SA Eesti Maaelumuuseumid, rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister  Kinnitatud asutajaõiguste teostaja 2025. a otsusega nr 21 SIHTASUTUSE EESTI MAAELUMUUSEUMID PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asukoht on Ülenurme alevik, Kambja vald, Eesti Vabariik. 1.3. Sihtasutuse tegevuskohad: Tori Hobusekasvandus Tori alevikus, C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgja külas, Eesti Põllumajandusmuuseum ja selle osana Maaelu Uudishimukeskus Ülenurme alevikus. 1.4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sihtasutus on asutatud tähtajatult. 1.5. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes. 1.6. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt. 1.7. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 1.8. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on Eesti põllumajanduse ja maaeluga (sh keskkonna ja loodushoiuga) seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning Eesti põllumajanduse, maaelu ja kultuuripärandi seisukohast märgilise tähtsusega C. R. Jakobsoni Talumuuseumi, Tori Hobusekasvanduse, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja selle osana Maaelu Uudishimukeskuse arendamine. 2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja põhikirja punktis 1.3 viidatud tegevuskohti ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid; 2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumi- kogusid, tagab kogude läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise; 2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale; 2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia, digiteenuste ning avalike ürituste kaudu; 2.2.5. teeb teadusliku uurimustööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, toimetisi, katalooge ning muid väljaandeid; 2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise; 2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks; 2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib; 2.2.9. nõustab muuseumeid põllumajandusega seotud kogude hoidmise ja säilitamisega seotud küsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks; 2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; 2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid; 2.2.12. kasvatab, tutvustab ja säilitab ohustatud eesti tõugusid, eelkõige tori hobuseid, eesti hobuseid ja eesti raskeveohobuseid, ning osaleb nende aretustegevuses; 2.2.13. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks. 2.3. Sihtasutus arvestab oma tegevuses ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega. 3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 3.1. Sihtasutusel on õigus: 3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige; 3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara; 3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus-, kultuuri-, vabaaja-, spordi- ja kooliüritusi; 3.1.5. tegeleda pärand- ja toidukultuuri, loodus-, keskkonna-, jätkusuutlikkuse ning muude maaeluga seotud valdkondade haridusliku tegevuse korraldamise ja arendamisega kõigis vanuseastmetes; 3.1.6. korraldada oksjoneid, näitusemüüke ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi; 3.1.7. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, maatulundusmaa-, ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid; 3.1.8. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja konserveerimisteenust; 3.1.9. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks; 3.1.10. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja otsusel Vabariigi Valituse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele; 3.1.11. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid. 3.2. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingutes, asutada teisi sihtasutusi, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda asutajaõiguste teostaja otsuse alusel. Sihtasutus võib osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 4. JUHTIMINE 4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 4.2. Sihtasutus juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.2.3. kellel on ärikeeld; 4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.2 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktides 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 5. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 5.2. Nõukogul on kolm kuni viis liiget, kellest vähemalt ühe valib asutajaõiguste teostaja rahandusministri ja teise kultuuriministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtub asutaja sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 5.3. Asutajaõiguste teostaja määrab nõukogu liikmed 4 aastaks. 5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega. 5.5. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 5.6. Nõukogu pädevus on: 5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine; 5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine; 5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; 5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 5.6.5. nõukogu töökorra kehtestamine; 5.6.6. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekult, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel; 5.6.7. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine; 5.6.8. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmituid lepingu nõudeid; 5.6.9. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine; 5.6.10. juhatuse liikme tulemustasu ja selle suuruse määramine; 5.6.11. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 5.6.12. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 5.6.12.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 5.6.12.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse aluse. 5.7. Nõuded nõukogu liikmele: 5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega sihtasutuses; 5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühingu või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljendavad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellisesse juriidilisse isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 5.8. Nõukogu liikme tasustamine 5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. 5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuses seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.8.3. Nõukogu liikmel on õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud ning eelarve vahendite olemasolul. 5.8.4. Nõukogu liikme töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalik taasesitatavas vormis antud nõusolekut. 5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punkte 5.9.8. tulenevaid kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. Tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav minister. 5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 5.9. Nõukogu töökorraldus 5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega. 5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektroonselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressile vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. 5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile. 5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministeeriumile esitama: 5.9.8.1. Nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 5.9.8.2. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmete ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 5.9.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsusele. 6. JUHATUS 6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. 6.3. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. 6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat. 6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseerib juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 6.6. Juhatuse pädevus on: 6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine; 6.6.2. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine ja nõuandvate kogude loomine; 6.6.3. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevustest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest ajaoludest teatamine; 6.6.4. sihtasutuse töötajatega töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine; 6.6.5. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmine või muul viisil hankimine, sihtasutuse nimel laenude võtmine või laenude andmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud; 6.6.6. sihtasutuse poolt osutavate teenuste hindade kinnitamine; 6.6.7. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrite informeerimine; 6.6.8. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine. 6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse juhtimisel igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.6.12. 6.8. Juhatuse liikmel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. 6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuutasu ulatuses. 6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7. ARENGUKAVA 7.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 7.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon, visioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatavad tegevused ja vahendid. 7.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale. 8. EELARVE 8.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglitele ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 8.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. 9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE 9.1. Sihtasutuse vara moodustab: 9.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara; 9.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus; 9.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 9.1.4. tulud põhitegevusest ja muudest majandustegevustest; 9.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms; 9.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga; 9.1.7. oma sümboolikaga toodete müük; 9.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid. 9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisakti või -aruandega. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsuse kontrollimiseks võib vajadusel küsida audiitori arvamust. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üle andev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. 9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. 9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega taga laene asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdselt majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9.6. Sihtasutus ei või anda ega tagada laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 10. ARUANDLUS JA KONTROLL 10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest. 10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks ning hiljemalt kolme kuu jooksul registrile. 10.4. Koos majandusaasta aruandega esitatakse asutajaõiguste teostajale ja avalikustatakse sihtasutuse veebilehel: 10.4.1 ülevaade nõukogu tegevusest, sealhulgas sihtasutuse tegevuse korraldamine, juhtimine ning järelevalve teostamine; 10.4.2 teave nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude kohta; 10.4.3 teave riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu kohta. 10.5. Sihtasutuse juhtimisel rakendatakse jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid. Nende järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes. 10.6. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel: 10.6.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 10.6.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 10.6.3. majandusaasta aruande ja riigivara seaduses sätestatud ülevaated samal ajal registrile esitamisega. 10.7. Audiitor 10.7.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. 10.7.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuurüksust. 10.8. Siseaudiitor 10.8.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingust, kui aruande aasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 10.8.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuste ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga. 11. PÕHIKIRJA MUUTMINE 11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 12. ÜHINEMINE, JAGUMEMINE JA LÕPETAMINE 12.1. Ühinemine ja jagunemine 12.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutuseks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.2. Lõpetamine 12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega. 12.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel: 12.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv; 12.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 12.2.2.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 12.2.3. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.