V.a. Angelika Timusk RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Lõkke 5, 10122 Tallinn 12 .09.2025 Vastus vaidlustuse kohta on saadetud digitaalselt allkirjastatult Riigihangete Vaidlustuskomisjoni e-posti aadressile
[email protected] . KOLMAS ISIK KIRDE PROJEKT OÜ registrikood 12359092 Narva mnt 11-16, Olgina alevik, Narva-Jõesuu linn, 40103 Ida-Viru maakond Esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Advokaadibüroo Küllike Namm Raekoja plats 20, 51004 Tartu telefon 733 0566 e-posti aadress
[email protected] HANKIJA sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla registrikood 90006399 J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn VAIDLUSTAJA Innopolis Insenerid OÜ registrikood 11297032 Riia tn 181a, 50411 Tartu Esindaja vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn e-posti aadress
[email protected] TÄIENDAV SEISUKOHT ja MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISE TAOTLUSE TÄIENDUS v aidlustusasjas nr 196-25/285935 Eelnev menetlus Riigihangete vaidlustus komisjon (VAKO) menetleb Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi nimetatud ka vaidlustaja) vaidlustust Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi nimetatud ka hankija) poolt läbi viidud riigihankes “Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ ( viitenr 285935) 18.08.2025 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 04.09.2025 edastas VAKO menetlusosalistele hankija ja kolmanda isiku vastused vaidlustuse kohta ning kirjaliku menetluse teate. Teatest nähtuvalt võimaldab VAKO lähtudes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 196 lõikest 3 menetlusosalistel esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid seisukohti ja dokumente, sh menetluskulude taotluse kuni 09.09.2025, selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 12.09.2025. 09.09.2025 esitas vaidlustaja oma seisukohad hankija ja Kirde Projekt OÜ (edaspidi nimetatud ka kolmas isik) 03.09.2025 esitatud vastuste osas. Olles tutvunud vaidlustaja seisukohtadega, peab kolmas isik põhjendatuks esitada vaidlustaja esitatud väidete osas omapoolsed täiendavad seisukohad. Vastuväited vaidlustaja seiskohtadele Pakkumuste sisulise kontrolli osas vaidlustaja poolt täiendavalt tehtud etteheidete osas ei ole kolmandal isikul midagi täiendavat 03.09.2025 menetlusdokumendis juba väljendatule lisada. Kogu vaidlustus põhineb sisuliselt küsimusele, kas Jekaterina Kriis vasta b han kija poolt kehtestatud vastavustingimustes projekteerimise projektijuhi sätestatud nõuetele. Esmalt juhib kolmas isik tähelepanu, et RHAD-s, täpsemalt vastavustingimustes , on hankija sätestanud nõude projekteerimise projektijuhile. Nimetusest rääkimine võib pealiskaudsel lugemise l tunduda ebaoluline, ent nii see siiski ei ole. Vaidlustaja (ja nähtuvalt vaidlustaja poolt esitatud tõendist ka Eesti Ehitusinseneride Liidu tegevdirektor) on samastanud hankija poolt nimetatud projekteerimise projektijuhina soovitud isikule esitatavad nõuded projekteerimise juhtimise kompetentsi omava isiku kutsekvalifikatsiooniga. Kolmanda isiku hinnangul on see ekslik. Vastavustingimuste kohaselt on projekteerimise projektijuhile esita ta v kutsenõue järgmine – vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Juhul kui hankija oleks soovinud, et pakkujad kaasavad sõlmitava hankelepingu täitmisele projekteerimise juhtimise kompetentsiga isiku, oleks hankija seda ka RHAD-s märkinud. Hankija on aga sätestanud, et projekteerimise projektijuhina võib tegutseda isik, kelle l o n ehitusprojekti koostamise või ehitusprojekti ekspertiisi läbiviimise kompetents. Seega ei ole hankija nõudnud, et pakutaval isikul peab vältimatult olema projekti juht i mise alam kompetents. Vaidlustaja käsitlus tähendab aga sisuliselt seda, et vastavustingimuste kaks esimest nõuet on omavahel vastuolus. Kolmas isik selgitab oma väidet – nimelt, isikul, kellel puudub projekti juhtimise alamkompetents, ei ole ks vaidlustaja väidete õigsust eeldades (millega kolmas isik ei nõustu) mingil viisil võimalik täita vastavustingimuste teist nõuet, st omada 5-aasta st töökogemus t projekteerimise projektijuhina , kuna vastavat kogemust saab omada ainult projekteerimise juhtimise lisakompetentsi omav isik . Selline tõlgendus on vastuolus hankija poolt RHAD-s sätestatud tingimustega projekteerimise projektijuhile. Siinkohal on paslik märkida ka seda, et kuigi vaidlustaja eitas väidet, justkui oleks tema etteheide suunatud RHAD ebaselgusele, tuleneb vaidlustaja etteheidete sisust, et just RHAD vastuolule on suunatud vaidlustaja etteheidete teravik. Vaidlustaja on esitanud tõendi, milles Eesti Ehitusinsenerid Liidu tegevdirektor kinnitab, et kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina ; k utse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga „inseneride koolitamine ja arendustöö“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Esitatud tõend kinnitab veelkordselt kolmanda isiku poolt juba eelnevalt märgitut, et ilma kompetentsi „projekteerimise juhtimine“ omamata ei saakski vastavustingimuste esimese tingimuse täitnud isik tegelikkuses olla vastavustingimustele vastav, mis aga ei olnud hankija eesmärk. Tõendi sisu osas märgib kolmas isik järgmist. Selgituse andnud isiku pädevuse osas anda kompetentsi puuduvatavaid selgitusi puudub igasugune kontrollitav teave. Eesti Ehitusinseneride Lii d u tegevdirektori ametikoht ei loo eeldust selle kohta, et isik omaks piisavaid teadmisi kutsete andmise ja kutsekompetentside kohta. Seadmata kahtluse alla tõendi andnud isiku pädevust oma erialal, olgu see milline tahes, ei kuulu Tiia Ruben Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisoni koosseisu. Kuigi kolmas isik jääb selle juurde, et RHAD-s ei ole ette nähtud nõuet, et pakutud isikul peaks olema projekteerimise juhtimise kompetents, märgib kolmas isik, et esitatud tõendis ei ole piisavalt selgitatud, kuidas on tõendi andja vastava järelduseni – kompetentsi puudumiseni – jõudnud. Pelk nentimine, et kompetents puudub, ei ole sisulise hindamise läbiviimiseks piisav. Kutsekoja andmetel on projekteerimise juhtimise kutsekirjeldus järgmine: Projekteerimise juhtimistegevuste läbiviimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires. Projekteerimislepingu ettevalmistamine. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine. Infovahetuse korraldamine. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine. Projekteerija järelevalve korraldamine. Projekteerimise juhtimise tegevusnäitajad on järgmised Viib läbi projekteerimise juhtimisega seotud tegevusi, lähtudes kutsestandardi A.1 kutsekirjelduses loetletud 8. taseme volitatud ehitusinseneri pädevuse piiridest, s.t tehniliste piiranguteta. Kogub ja tutvub lähteandmetega, määratleb rakendatavad määrused, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid. Hindab tööde mahtu ja piire, koostab ja vajadusel täpsustab tööde ajagraafiku ning valmistab ette projekteerimislepingu(d). Komplekteerib projekteerimis-meeskonna, kaasates asjakohased alltöövõtjad ja spetsialistid. Korraldab ja viib läbi projekteerimis-koosolekuid, dokumenteerib otsused ning töötab välja ja kehtestab infovahetuse põhimõtted. Oskab kasutada ehitise infomudelit (BIM). Juhib ja seirab projekteerimise käiku ja lahendusi ning kontrollib ehitusprojekti terviklikkust ja selle osade kokkusobivust. Kontrollib andmevahetust ja koostööd üldehituse ja teiste projektis osalevate erialade vahel. Dokumenteerib projekteerimistööde käigus tekkivad muudatused ja lisatööd. Kontrollib lahenduste lähteülesandele ja lepingule vastavust ning ehitusprojekti eri osade omavahelist vastavust. Vormistab projektdokumentatsiooni, taotleb vastavatelt ametkondadelt vajalikud kooskõlastused ning korraldab projekti tellijale üleandmise. Korraldab ehitustegevuse käigus projekteerija järelevalve tegemist. Kolmas isik toob siinkohal välja ka kutsekirjeldus e , millele on viidatud projekteerimise juhtimise tegevusnäitajate loetelus – ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel. Ehitusinsenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Vaidlustaja ega ka kolmas isik ei ole vähemalgi määral selgitanud, millistele sisulistele kompetentsinõuetele või nende nõuete erinevustele tuginedes on väi detud, et volitatud ehitusinsener, tase 8 kutset omaval isikul puudub projekteerimise juh t i misega tegelemise ks vajalik kompetents . . Ilma vastavat käsitlust esitamata ning oma seisukohti avamata jääb see väide sisutühjaks. Viimaks märgib kolmas isik, et esitatud tõend on oma sisu poolest vastuolus kehtiva õigusega. E hitusseadustiku ( EhS ) § 2 3 lg 5 sätestab, et käesolevas seadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud. EhS § 24 lg-s 2 sisalduvas loetelus puudub projekteerimise juhtimine. Viidatud sätte teise lõike teisest punktist nähtuvalt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud muu hulgas ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise korral, ent see ei ole samastatav projekteerimise juhtimisega. EhS § 23 lg 6 sätestab, et k ui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid, sealhulgas täpsustatud selle tõendamise viisi, hindab isiku kvalifikatsiooni sobivust eelkõige omanik või tellija ettevõtja puhul ja ettevõtja oma töötaja või töövõtja puhul. Antud juhul on hankija seda ka piisavalt teinud. Seetõttu leiab kolmas isik, et J. Kriisil oli vastavustingimustes sisalduvatele nõuetele vastav töökogemus. Kuna vaidlustaja tugines referentsobjekti puudumise väites töökogemuse puudumisele, nimetatud väide on aga ümber lükatud, on täidetud ka referentsobjekti nõue. Eeltoodust tulenevalt palub kolmas isik jätta esitatud vaidlustuse rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmise taotluse täiendus Seoses käesoleva menetlusdokumendi koostamisega on kolmas isik teinud täiendavalt kulutusi õigusabile summa s 450 eurot, õigusteenuse maht 2 ,5 h, tunnitasu määr 180 eurot/h + km. Kuna kolmandal isikul on tekkinud täiendavad menetluskulud, täiendab kolmas isik 03.09.2025 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlust . J uhindudes RHS § 197 lg 1 p-st 4 ning § 198 lg-st 8 palub Kirde Projekt OÜ mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt vaidlustuse edutuse korral välja Kirde Projekt OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud summas 1 62 0 (üks tuhat kuuss ada kaks kümmend) eurot. Kirde Projekt OÜ eest ja nimel lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rait Sarjas vandeadvokaat