Hankija täiendav seisukoht

Lp Angelika Timusk Teie: 04.09.2025 nr 12.2-10/196 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Meie: 12.09.2025 nr 1.2-1/87-6 E-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood 90006399 E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Janika Pajula Tel: 617 2011 E-post: [email protected] Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE OÜ Tel: 610 8010 E-post: [email protected] Kolmas isik: KIRDE PROJEKT OÜ Registrikood 12359092 E-post: [email protected] Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas Advokaadibüroo Küllike Namm Tel: 733 0566 E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA 09.09.2025 SEISUKOHALE riigihanke „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935) vaidlustusasjas 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on vaidlustusasi nr 196- 25/285935: Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) riigihankes „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ 1  (viitenumber 285935, edaspidi riigihange) KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi kolmas isik) suhtes 18.08.2025 vastu võetud otsuste peale. 1.2. 03.09.2025 esitasid hankija ja kolmas isik vaidlustusele vastused, milles asusid seisukohale, et vaidlustus on põhjendamatu ja palusid selle rahuldamata jätta. 1.3. 09.09.2025 esitas vaidlustaja täiendavad seisukohad koos tõendiga ja menetluskulude nimekirja. 1.4. Hankija esitab käesolevaga VAKO määratud tähtajaks (12.09.2025) vaidlustaja seisukohale vastuse. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija jääb oma 03.09.2025 vastuses esitatu juurde ning ei hakka juba esitatud vastuväiteid ja seisukohti üle kordama. Tulenevalt vaidlustaja 09.09.2025 seisukohast selgitab hankija järgnevat. (1) Pakkumuste vastavuse kontrolli sisulisus 2.2. Nii vaidlustusest kui ka vaidlustaja täiendavast seisukohast nähtuvalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija poolt teostatud pakkumuste vastavuse kontroll on olnud ebapiisav ehk ei ole olnud sisuline. Hankija sellega jätkuvalt ei nõustu. 2.3. Vaidlustaja üritab oma seisukohtades hankija kohustusi pakkumuse vastavuse kontrolli teostamisel muuta oluliselt laiemaks kui need tegelikkuses õigusnormide ja VAKO ning kohtute praktika kohaselt on. 2.4. Tegelikkuses saab ja peab hankija pakkumuste vastavuse hindamisel lähtuma nendest tingimustest, mis ta on hanketingimustes kehtestanud. Hankija ei saa pakkumuste vastavuse kontrolli menetlusetapis hakata riigihankes osalevatele ettevõtjatele täiendavaid piiranguid seadma, mida hanke tingimustest ei nähtu ning mida hankija ei ole isegi soovinud ette näha. Hankija ei saa anda riigihanke tingimustele vaidlustusmenetluses sisu, mida soovib hankes mitte edukaks osutunud pakkuja. 2.5. Vaidlustajale meelepärast advokaadikutse näidet aluseks võttes – kui riigihanke tingimustes oleks kehtestatud tingimus, et teenust osutav isik peab olema tegutsenud advokaadina x aja jooksul, siis ei saaks hakata hiljem, pakkumuse vastavuse kontrolli etapis nõudma, et advokaat pidi advokaadina tegutsedes olema veel spetsialiseerunud konkreetsele õigusvaldkonnale, et hankes kehtestatud tingimustele vastata. 2.6. Hankija seisukohta kinnitab ka kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus1 on selgitanud: „Tulenevalt riigihanke läbipaistvuse ja sellest tulenevast ettenähtavuse nõudest kitsendab hanketingimuste üldsõnalisus hankija hindamis- ja kaalutlusruumi eelkõige pakkuja kasuks. Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus2 nr 3-17-1639, p 14). Ettevõtja osaleb riigihankes üheselt hankija seatud tingimustel ega pea hankija tegelikku tahet ennustama rohkem, kui see oleks keskmisele mõistlikule ettevõtjale ilmne.“ 2.7. Hankija jääb ka seisukohale, et hankija saab riigihankes määrata kindlaks, kas ja milliseid dokumente ja tõendeid ta pakkumuste vastavuse kontrollimiseks nõuab ning kui 1 Tln RnKo 13.03.2025, nr 3-24-3262/14, p 22 2 Tln RnKo 31.10.2017, nr 3-17-1639, p 14 2  õigusnormidega ei ole ette nähtud kontrolli ulatust, saab hankija ise määrata, millises ulatuses sisulist kontrolli teostada. Pakkujad ei saa nõuda kontrolli teostamist konkreetsel viisil või konkreetsete nende poolt soovitavate dokumentide põhjal. Oluline on, et pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu oleks tagatud võrdne kohtlemine ja läbipaistvuse põhimõtte tagamine. Hankija ei ole riigihanke läbiviimise nõudeid rikkunud ning on teostanud pakkumuste kontrolli kooskõlas hankes kehtestatud tingimustega, koheldes pakkujaid võrdselt ja läbipaistvalt. (2) Pakkuja spetsialistile kehtestatud nõuded 2.8. Vaidlustaja seisukohtadest nähtub, et vaidluse peamine raskuskese lasub küsimusel, millised olid riigihankes pakkuja spetsialistile kehtestatud nõuded, eelkõige kuidas hinnata spetsialisti varasemat töökogemust ja referentsobjekti projekteerimiskogemust projektijuhi rollis osaledes. Vaidlustaja seisukohtadest nähtub, nagu tuleks mõlemaid tingimusi hinnata selles võtmes, et spetsialisti kvalifikatsiooniks on diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), alamkompetentsina projekteerimise juhtimine. Hankija sellega ei nõustu, olles seisukohal, et vaidlustaja argumendid on põhjendamatud ja otsitud. 2.9. Hankija rõhutab, et ta ei ole hanke tingimustes ette näinud, et spetsialisti varasema töökogemuse ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemise kogemuse tingimuseks on tegutsemine kutsestandardis toodud projekteerimise juhtimise alamkompetentsiga. Tegemist on vaidlustaja meelevaldse tõlgendusega. 2.10. Pakkuja spetsialistile kehtestatud tingimusi hinnates on üheselt selge, et hankija on spetsialisti puhul hanke tingimustele vastamiseks piisavaks kvalifikatsiooniks pidanud „Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne“. Ebaõige ja meelevaldne on vaidlustaja tõlgendus, mille kohaselt peaks varasema töökogemuse ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemise kogemuse hindamisel lähtuma sellest, et spetsialistil peaks täiendavalt olemas olema ka projekteerimise juhtimise alamkompetents. Sellist nõuet hanke tingimustest ei tulene. Pakkuja spetsialistile kehtestatud kolme tingimust koostoimes hinnates ei saanud mõistlikul pakkujal tekkida küsimust selles, kas töökogemuse ja referentsprojekti projekteerimisel projektijuhina osalemise puhul peaks olema võrreldes nõutava kvalifikatsiooniga veel täiendavalt projekteerimise juhtimise kompetents või mitte. Vastus sellele küsimusele on eitav ning vaidlusaluste tingimuste kohta ei esitatud hankijale enne pakkumuste esitamise tähtaega ka päringuid. 2.11. Oluline on, et riigihankes ei ole hankija hankinud projekteerimise juhtimise teenust, vaid projekteerimise teenust ning hankija on tuvastanud, et kolmanda isiku spetsialistil on hagitava teenuse – s.o projekteerimisteenuse pakkumiseks ja EhS mõttes pädevaks isikuks olemiseks vajalik pädevus olemas. 2.12. Vaidlustaja poolt tõendina esitatud Eesti Ehitusinseneride Liidu (edaspidi EEL) vastusest ei nähtu see, et riigihankes pakkuja spetsialisti varasemat töökogemust ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemist saab lugeda tõendatuks, kui spetsialistil oli kutsekvalifikatsioonis projekteerimise juhtimise alamkompetents. Esitatud tõendist ei saa mingil moel järeldada, et kolmanda isiku spetsialistil puudus hanke tingimustele vastav töökogemus ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemise kogemus. Hankija ei ole spetsialisti varasema töökogemuse ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemise tingimusena ette näinud, et kogemused lähevad arvesse juhul, kui varasemaid töid on tehtud omades kutsekvalifikatsiooni alamkompetentsi projekteerimise juhtimine. See tähendab, et käesoleva vaidluse kontekstis ei saa EEL vastuses toodud seisukohaga arvestada, sest see ei ole hanke tingimusi arvestades asjakohane. 3 2.13. Vähem oluline ei ole seegi, et ka vaidlustaja ise on pakkumust esitades mõistnud hankes kehtestatud tingimusi sarnaselt hankija ja kolmanda isikuga. Nimelt, vaidlustaja pakkumuses toodud kumbki spetsialist (Taavo Schmidt ja Laur Vatsfeldt) ei ole neile väljastatud kutse alusel omanud projekteerimise juhtimise alamkompetentsiga kutsepädevust vähemalt 5 aastat. See tähendab, et kui lähtuda vaidlustaja käsitlusest töökogemuse sisulise hindamise võtmes, ei saaks ka vaidlustaja pakutud spetsialistidel olla vähemalt 5-aastast töökogemust projekteerimise projektijuhina (vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10912612/1; https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10860162/1): Praegusel juhul ei ole küll vaidluse all vaidlustaja pakkumus, kuid oluline on see, kuidas vaidlustaja mõistis hankes pakkuja spetsialistile kehtestatud tingimusi pakkumuse esitamise ajal. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt mõistis vaidlustaja vaidlusaluseid tingimusi samamoodi nagu pidas hankija silmas tingimusi kehtestades ja mõistis neid kolmas isik pakkumust esitades. 2.14. Projektijuhtimise rolli ja projekti koostamise kvalifikatsiooniga vastutavat isikut ei tohi segi ajada. Projektijuht ei teosta EhS mõistes projekteerimistöid ning projektijuhtimine ei ole ehitus- või projekteerimistöö. Ka vaidlustaja on sellest teadlik ning koostab peaprojekteerijana ehitusprojekte samal põhimõttel, eristades ehitusprojektides projektijuhti ja pädevat 4  vastutavat isikut (Riiklikus Ehitisregistris (EHR) leitav ehitusprojekt, töö nr IPI-2015, dok. Nr AR-0-0001): Majandustegevuse registrisse kantakse pädeva isikuna need isikud, kes vastutavad projekti osade pädevuse eest, ning majandustegevuse registrisse ei ole võimalik kanda projektijuhtimise eest vastutavat isikut. 2.15. Vaidlustuse p-s 24 avaldab vaidlustaja, et hankija 03.09.2025 vastuse p-s 2.19.7. toodud näide Vallo Goroško kohta on ebaõnnestunud, sest nimetatud isikul on olemas projekteerimise juhtimise alamkompetents ja ta töötab alates 2025. a algusest ka vaidlustaja juures. Vastupidiselt vaidlustaja seisukohale, hankija hinnangul nähtub eelnevast hoopis see, et ehitus- ja projekteerimisvaldkonnas ongi erinevate ametirollide, mis oma sisult võivad olla põimunud, täitmine tavapärane, sealjuures ka erinevate tööandjate heaks töötamine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janika Pajula hankija volitatud esindaja 5