dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 19. september 2025
Seotud ettevõtted
Tänavapuhastuse Aktsiaselts (adressaat)
Viit
12.2-10/25-211/259-1
Registreeritud
19. september 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tänavapuhastuse Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-211
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎FW Kaardimaterjal.msg30 KB
  • 📎Kviitung.pdf70 KB
  • 📎Vaidlustus (RH 298509, 19.09.2025).asice590 KB
  • 📎Volikiri - TÄP (RH 298509).asice15 KB

Sisu (failidest)

19.09.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Haabersti Linnaosa Valitsus Registrikood 75014244 Ehitajate tee 109A, 13514 Tallinn E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 298509 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Haabersti Linnaosa Valitsuse riigihanke „haabersti kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd (osa 2) ” (viitenr 298509) hankemenetlus; 2) kohustada Haabersti Linnaosa Valitsust viima riigihanke „haabersti kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd (osa 2)” (viitenr 298509) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Haabersti Linnaosa Valitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Tallinna Strateegiakeskus on avanud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd“ (viitenr 295379) (DHS), millega on mõlemas, st nii osas 1 kui ka osas 2, liitunud mh Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja). 2. Haabersti Linnaosa Valitsus (Hankija) viib DHSi osa 2 alusel läbi riigihanget „haabersti kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd (osa 2)” (viitenr 298509) (Hange), mille kehtivad alusdokumendid (AD) 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 on VAKOle kättesaadavad RHRist, sh hankelepingu projekt (Leping) ja tehnilised tingimused (TK). 3. Hanke teade avaldati 12.09.2025. a. Pakkumuste esitamise tähtaeg pidi algselt saabuma 29.09.2025. a, millist tähtaega on Hankija tänaseks pikendanud kuni 01.10.2025. a. 4. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 2 7. RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Hankija ei pea vastama küsimustele, mille puhul jääb selgitustaotluse hankijale esitamise ja pakkumuste esitamise vahele vähemalt 6 päeva (samas, lg 2). • Küsimusi ei ole võimalik esitada enne AD läbitöötamist. Pakkujalt ei saa mõistlikult eeldada, et pakkuja jõuaks Hanke ADga tutvuda ning ka küsimused koostada ja esitada juba Hanke avaldamisele järgneval tööpäeval. Just selleks, et pakkujatele garanteerida mõistlik tutvumisaeg, küsimuste-vastuste võimalus enne vaidlustusmenetlust, seotigi 01.09.2017. a kehtestatud RHSiga hanke alusdokumentide vaidlustamise tähtajad pakkumuste esitamise tähtajaga (erinevalt varasemast, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg oli seotud hankest teadasaamise ajaga). • Nt kui käesoleval juhul oleks küsimused esitatud juba avaldamisele järgnenud ülejärgmisel tööpäeval ehk 16.09.2025. a, oleks hankija pidanud neile vastama alles 19.09.2025. a, mis on samas ka eelduslik vaidlustuse esitamise viimane päev (vt täiendavalt vaidlustuse p 41). • Seega reaalselt on Hankes puudunud võimalus lahendada AD ebaselgust jne, küsimuste-vastuste ja nende tulemusena võimalikult AD korrigeerimise teel. 8. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Vaidlustaja märgib siinkohal, et Hankes on sisuliselt kõik TK tingimused dubleeritud Lepingus. Seega ka juhtudel kui vaidlustuses ei ole viidatud Lepingu tingimuse vaidlustamisel eraldi samasisulisele TK tingimusele, hõlmab vaidlustus ka vastavat TK tingimust. Teenuse osutamise algusaeg 9. DHS avaldati 27.05.2025. a ning taotlused sai esitada 30.06.2025. a-ks. Vaidlustaja liideti DHSiga 01.07.2025. a otsusega. 10. Vaidlustajale ei ole teada, millistel kaalutlustel ei alustatud Hankega, mille objektiks on hooldustööd alates 01.10.2025. a (Lepingu p 6.2.1) või 15.10.2025. a (TK p 3.2.1), enne kui alles 12.09.2025. a. Vaidlustaja lähtub järgnevalt kuupäevast 15.10.2025. a. Juhul, kui teenuse osutamise algusajaks oleks 01.10.2025. a oleks vastavalt teenuse osutamise algusaja ebamõistlikkus veelgi ilmsem. 11. Hanke avaldamise (12.09.2025. a) ning Lepingu objektiks olevate tööde teostamise algusaja (15.10.2025. a) vahele jääb vähem kui 5 nädalat, Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (01.10.2025. a) ning tööde teostamise algusaja vahele üksnes 2 nädalat. Veelgi enam. Lepingu p 13.2 kohaselt on Hankijal õigus Leping üles öelda, kui täitjal puudub valmisolek teenuse osutamiseks suveperioodil vähemalt 2 nädalat enne hooldusperioodi algust. Eeltoodu tähendab, et valmisolek teenuse osutamiseks peaks olema samal päeval, kui alles esitatakse Hankes pakkumused. 12. Lepingu p 13.2 järgi peab täitjal olema valmisolek teenuse osutamiseks talveperioodil 1. novembriks (sh vastavalt pakkumuses kirjeldatud tehnika, nõuetele vastav tootmisbaas, nõuetele vastav puistematerjalide hoiustamise koht, lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalik isikkoosseis jne. Seega on taliperioodil teenuse osutamise valmiduse ning pakkumuste esitamise tähtaja vahel üksnes 4 nädalat. 3 Ilmselgelt kulub Hankijal teatud aeg hankelepingu sõlmimisele eelnevalt vajalikeks toiminguteks ning seotud Hankija otsuste vormistamiseks, millisel juhul reaalne ettevalmistusaeg ka taliperioodil teenuse osutamiseks on ebapiisav ja seega õigusvastane. 13. RHS § 3 p-d 1 ja 2 näevad riigihankeõiguse põhimõtetena ette, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muu hulgas proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-st 3 tulenevad põhimõtted rakenduvad absoluutselt kõigile hankija poolt riigihankes tehtavatele otsustele ning on hankijale järgimiseks kohustuslikud. Teisisõnu – kui hankija tegevus (näiteks riigihanke alusdokumentide tingimused) läheb vastuollu RHS §-s 3 tooduga, on see tegevus õigusvastane. Sellega, et teenuse osutamise algusaeg allub riigihanke üldpõhimõtetele, on nõustunud ka VAKO5. 14. Vaidlustaja on seisukohal, et esiteks peab ettevalmistusaeg olema ette kindlaks määratud ehk määratletud konkreetse ajavahemikuna Hanke tingimustes ning seatud sõltuvusse Lepingu sõlmimise ajast (mitte kujunema teadmata viisil ja pikkuses pärast pakkumuste esitamist sõltuvana Hankija poolt otsuste tegemisest ja hankelepingu allkirjastamiseks esitamise ajast). Teiseks ei või ettevalmistusaeg olla põhjendamatult lühike (kuivõrd see oleks vastuolus RHS §-ga 3). Vaidlustaja on seisukohal, et minimaalselt vajalik aeg on 2 kuud. • Hankija ei saa eeldada pakkujalt hankelepingu sõlmimiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus ei ole kindel temaga hankelepingu sõlmimine6. Teadaolevalt võib hankija põhjendatud vajaduse korral hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-ti 6 alusel kuni hankelepingu sõlmimiseni kehtetuks tunnistada. • Vaidlustaja hinnangul ei ole reaalne, et ükski pakkuja suudaks ka paarinädalase etteteatamisajaga hankida kogu taliperioodil teenuse nõuetekohaselt osutamiseks vajaliku tehnika, isikkoosseisu jne. Nagu eelnevalt märgitud – suveperioodil teenuse osutamiseks peaks olema valmidus juba pakkumuste esitamise tähtpäeval. VAKO praktikas on korduvalt leitud, et ettevalmistusaeg tööde tegemiseks peab olema piisav7. • Ettevalmistusaja õiguspärasuse eeldusena peab see võtma vajalikul määral mõistlikult arvesse Lepingu objektiks olevate kergliiklusteede hooldustööde mahtu ja spetsiifikat vastavalt Lepingu tingimustele. DHSi põhiliseks eesmärgiks oli lahendada seni eraomanike õlgadel olnud, erakinnistute ja avalike teede vahel olevate Tallinna linnale kuuluvate kõnniteede talvine koristus (EhS § 97 lg 6 kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda). • Hanke objekti hooldamiseks vajalik tehnika on küllaltki spetsiifiline, just töölaiuse tõttu. Kuigi Hankija on lubanud kasutada ka nn "teise ringi" sõidukeid (väljalaskeaasta alates 2015), mitte ei nõua uusi (mille tellimisel on pikad tarnetähtajad), on spetsiifilisi hooldussõidukeid võimalik arvestatavas mahus soetada üksnes väljastpoolt Eestit, milline ostuprotsess eeldab sõidukite ja lisaseadmete (sahad, puisturid) seisundiga eelnevat tutvumist, nende transporti 5 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 12 6 samas, p 13 7 samas 4 Tallinnasse, kohapealset põhjalikku tehnohooldust (mille käigus võib ilmneda täiendav remondivajadus) jne. Samuti eeldab teenuse osutamise valmidusena nõutud isikkoosseis arvestataval hulgal n-ö käsitööjõudu. Mistahes töökoha vahetus tähendab isikule üldjuhul 30-päevast etteteatamist (TLS § 98 lg 1). Lisaks töötajate palkamisele on neid vajalik tutvustada hoolduspiirkonnaga, samuti koolitada teenuse osutamiseks Lepingu tingimustele vastavalt (viia üksikasjalikult kurssi, kuidas ja millal peab olema üks või teine toiming tehtud ning kuidas fikseeritud), viia töötajad kurssi tööohutusnõuetega, sh isikukaitsevahendite kasutamisega. • DHSi eeldatavaks maksumuseks on RHRi andmetel 40 miljonit eurot ja kestvuseks 48 kuud. Tallinna linna heakorraeeskirja (Heakorraeeskiri) muutmise seletuskirja kohaselt8 hooldatakse DHSi objektiks olevaid kõnniteid 60% ulatuses käsitsi ning kokku on käsitsi puhastatavate kõnniteede maht 480 000 m². See tähendab, et ühekorraga vajatakse Tallinna linnas ühes ja samas ajaaknas (2025. a septembri lõpp – oktoobri algus) nii suurt hulka ühetaolist tehnikat kui ka äärmiselt suurt hulka käsitööjõudu. Ei ole võimalik palgata töötajaid ja osta tehnikat, teadmata, kas ja millises mahus on teenuse osutamine kindel. • Ebamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Ebaselgus Hanke objekti olulistes tunnustes 15. Teenuse osutamiseks, ressursside planeerimiseks ja pakkumuse maksumuse kalkuleerimiseks on pakkujal vajalik teada hooldamisele kuuluvate objektide spetsiifikat (RHS § 87, vt ka täiendavalt vaidlustuse p 5). 16. Konkreetselt Hanke raames n-ö korraliselt hooldamisele kuuluvad objektid on toodud tabeli kujul AD lisas 1 „Haabersti linnaosa kõnniteede, treppide ja jalgteede nimekiri ja hooldusmahud (Osa 2)“ (Tabel). DHSi raames esitati 18.08.2025. a link https://arcg.is/0e4GfS0, millel avaneb “LOV kõnniteede hoolduskaart”9 (Hoolduskaart). 17. Mida lühem on pakkumuse esitamiseks olev tähtaeg, seda suurema tähtsusega on ADs mitte üksnes piisavate, vaid ka õigete andmete avaldamine. Olemasolevas ajaraamis on Vaidlustaja saanud kontrollida AD lisas 1 olevaid objekte üksnes pisteliselt, kuid ka selle põhjal on selge, et AD ei ole korrektne. AD lisas 1 ja Hoolduskaardil olevad andmed ei vasta reaalsele olukorrale. 18. „Lucaranna 1“ • Tabeli jrk 51 kohaselt tuleb hooldada „laudisteed“ laiusega 2 m; • Hoolduskaardi kohaselt on tegemist „Käsitsi hooldatava kõnniteega kitsam kui 1,4 m“, laiusega 2 m. 8 https://teele.tallinn.ee/documents/145716/view#preview 9 Vt lisa 3 – DHSi raames saadetud teade 5 • Tegelik olukord – kõrvuti kulgevad asfaltkatendiga kõnnitee ja laudtee, mis on poole kitsam kui 2 m, ca 1 m: Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused Lepingu järgne hooldusperiood (vastuolu teenuse perioodis) 19. Lepingu p 6.2.1 kohaselt on hooldusperioodiks 01.10-30.04, TK p-s 3.2.1 aga 15.10- 15.05. Seega on AD lubamatult vastuoluline. Lepingu p 3.2 (põhitööde mahu muutmine) 6 20. Lepingu p-ti 3.2 alusel on Hankijal õigus muuta lähtudes nn 10% reeglist. 21. ADs puuduvad tähtajad, mille jooksul teatab Hankija mahu muutusest ette – tegemist peaks olema mõistliku tähtajaga, et Lepingu p 3.2 oleks läbipaistev ja proportsionaalne. 22. AD lisa 2 „Maksumuse esildis“ järgi esitatakse teenustasu põhitöödele ühe summana ühe kuu kohta, vormil on toodud täiendavate andmetena üksnes Tabeli järgne kõnniteede kogumaht 14 292,4 m². AD lisa 3 “Hoolduspiirkonnas tellitavate lisatööde ühikuhindade tabel” kohaselt tuleb esitada täiendavalt 11 erinevat ühikhinda (Ühikuhinnad). Lepingu p-ti 3.2 alusel jääb ebaselgeks kas tasu muutumisel võetakse aluseks lisa 2 või lisa 3. • Eelduslikult on peetud silmas lisa 2, kuivõrd lisas 3 puudub ühikuhind, mis kehtiks kõnniteedele (mis on põhitööde objektiks). • Vaidlust ei saa olla selles, et kõnnitee hooldamiseks vajalikud ressursid (tehnika, tööjõud jne) on erinevad sõltuvalt esiteks sellest, milline on kõnnitee laius – kas seda on võimalik puhastada masinatega või üksnes käsitsi. Erinev ressurss tingib ka erineva kulu. Eelnevalt viidatud Eeskirja seletuskirja kohaselt on käsitsi hooldamisel maksumus 2 eurot/m², masinatega hooldamisel 0,8 eurot/m² ehk vahe on 2,5 kordne. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et kõnnitee hooldamiseks vajalikud ressursid (tehnika, tööjõud jne) määrab mh kõnnitee katend – kas tegemist on nt asfaldikattega kõnniteega või hoopis laudisega kaetud teega (vt vaidlustuse p 18). Lisa 2 alusel n-ö keskmise ruutmeetri hinna leidmine ning selle alusel hinna muutmine tähendaks, et muudatus ei vasta tegelikult mõistlikult põhjendatud tasumuudatusele (kuivõrd ainuüksi puhastamise viisi - käsitsi või masinaga, erinevuse korral on hinnavahe 2,5 korda ning ka laudistee hooldamine on seotud teistsuguste kuludega kui tavalise, asfaldikattega kõnnitee hooldamine). • Eeltoodust tulenevalt peaks mahumuutuse korral toimuma tasu muutumine erineva ühikhinna alusel (mis võivad olla eristatud lisas 2 või toodud välja lisas 3) sõltuvana sellest, kas mahu muutus puudutab käsitsi või tehnikaga hooldatavaid kõnniteid. Lepingu p-d 6.2.5, 6.2.6 ja 6.2.7 (ebaselgus teenuse mahu muutumisel tasustamise alustes) 23. Lepingu p 6.2.5 kohaselt on tellijal õigus mitte tellida tee remondis oleku perioodil teenuse osutamist, vähendades puhastuspiirkonna osa ja täitjale makstavat tasu „vastavalt vähenenud mahtudele ühikuhindade alusel“. Lepingu p 6.2.6 järgi osutab täitja tellija soovil teenust Lepingus sätestamata objektidel puhastuspiirkonnas vastavalt Lepingu regulatsioonile, ning „lisas 2 ja lisas 3 toodud ühikuhindadele. Tellija ei ole kohustatud tellima töid kogu lisas 3 toodud hinnangulistes tööde mahtudes.“ Lepingu p 6.2.7: „Juhul, kui tellija poolt tellitavate teenuste maht ületab piirmäärades sätestatut, siis lepivad pooled võimaliku täiendava tasu kokku arvestades lisas 2 sätestatut.“ 24. Nii nagu Lepingu p 3.2 on ka Lepingu p-d 6.2.5 ja 6.2.6 lubamatult ebaselged osas, kas mahtude muutumisel lähtutakse lisast 2 või lisast 3 ning täiendavalt peaks olema eraldi tasu muutumise alused sõltuvalt sellest, kas tegemist on käsitsi või tehnikaga hooldatavate kõnniteedega, samuti laudtee osas (vt vaidlustuse p 22). 7 25. Eelduslikult peetakse Lepingu p-s 5.2.7 silmas Lepingu p-s 3.2 toodud määrasid. Vaidlustaja on seisukohal, et nii nagu Lepingu p-s 3.2 sätestatud piirmäärade sees mahtude muutumisel peaks toimuma eristus tasu muutumise osas sõltuvalt sellest, kas tegemist on käsitsi või tehnikaga hooldatavate kõnniteedega, samuti laudtee osas (vt vaidlustuse p 22), peaks eristus toimuma ka mahtude osas, mis ületab piirmäärasid. Lepingu p-d 7.1.2.4 ja 7.1.2.8 (kloriidide kasutamine) 26. Lepingu p 6.1.2 alap x) kohustab täitjat järgima Heakorraeeskirja. Alates 01.10.2025. a jõustub Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 5 redaktsioonis, mis jätkuvalt keelab kergliiklusteedel lume- ja libedusetõrjeks kloriidide kasutamise. „Kloriidide kasutamine on lubatud keskkonna- ja kommunaalameti kirjaliku loa alusel erandkorras, kui see on raskete ilmastikuolude korral vajalik ohutu liiklemise tagamiseks.“ Rasked ilmastikuolud on defineeritud järgmiselt: „ilmastikuolud, mille puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: katkematu lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 10 cm lund nelja tunni jooksul; lumesadu, mille jooksul sajab vähemalt 5 cm lund nelja tunni jooksul ja samal ajal esineb tuulepuhanguid üle 12 m/s; muu ilmastikuoludest tingitud olukord, mille tõttu on väga raske tagada tee vastavust seisundinõuetele“ (§ 2 p 9). Sama definitsioon sisaldub Lepingu p-s 1 „Mõisted“. 27. Lepingu p 7.1.2.4 kohustab libedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes nullilähedaste temperatuuride korral vältima lume nakkumist teepinnale ja jääkonaruste teket. See ei ole võimalik aga kloriidide kasutamiseta. Eeskirja tingimused on aga täitmata – lumesadu koos nullilähedaste temperatuuridega on Tallinnas tavaline. 28. Lepingu p-ti 7.1.2.8 sätestab, et kõnni-, jalg- ja jalgrattateedel, jalgteel ja jalgrattateel on kloriidide ja/või kloriidide vesilahuse kasutamine libeduse tõrjeks lubatud jäite või muu erandliku olukorra puhul, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamisel. „Kloriidide ja kloriidide vesilahuse kasutamiseks tuleb tellijalt saada kirjalik nõusolek.“ Jäide, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamine, on Tallinnas tavaline ning seega on Eeskirja nõuded täitmata. Lisaks ei piisa kloriidide kasutamiseks Hankija nõusolekust, vältimatuks eelduseks on KeKo kirjalik luba. Lepingu p-d 7.1.2.18 ja 5.1.2.19 (lume vaalutamine) 29. Eeskirja § 9 lg 2 p 6 keelab lume kuhjamise sõiduteele. 30. Lepingu p-d 7.1.2.18 ja 7.1.2.19 kohustavad jätma kitsama kui 1,2 m laiuse kõnnitee ja kitsama kui 2 m laiuse jalg- ja jalgrattatee puhul vastavalt käimis- või liikumisruumi kogu kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee laiuses. Viidatud tingimused on arvestades Eeskirja § 9 lg 2 p-ti 6 täitmiseks võimatud. Lume teisaldamiseks / äraveoks tuleb lumi kokku vaalutada. Kuni lume teisaldamiseni või äraveoni (millised tööd peab tellija eelnevalt tellima, vt Lepingu p-d 7.1.3.1, 7.1.3.2, 7.1.3.3) peab olema lubatav mitte järgida Lepingu p-te 71.2.18 ja 5.1.2.19 (ehk nõuet, et kitsastel teedel on käimis- või liikumisruum tagatud kogu laiuses). Lepingu p 7.1.3.5 ja lisa 3 jrk 7 (lumeladustusplatside asukoht) 31. Lepingu p 7.1.3.5 sätestab täitja kohustused tellija määratud lumeladustusplatside kasutamisel. Lisa 3 jrk 7 tuleb esitada lume äraveo ühikhind 1 m³ kohta. On selge, et 8 lume äraveo maksumus on otseselt seotud lumeladustusplatside asukohtadega, mh ainuüksi veoga kaasneva kulude aspektist (mida kaugemal, seda suuremad on kütusekulud, kulud sõidukitele ja juhtidele). Seega on AD ebaselge – ei sisalda nõutava lisateenuse hinnastamiseks vajalikku informatsiooni – lumeladustusplatside asukohti. Lepingu p 6.3.6 („sõiduk teisaldatakse“ märkide paigaldamine) 32. Lepingu p 6.3.6: „Teenuse osutamisel peab täitja vajadusel 48 tundi enne puhastustööde teostamist korraldama parkimist keelavate liiklusmärkide koos lisatahvliga „sõiduk teisaldatakse“ paigaldamise, kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada puhastustööde ühtlast kvaliteeti. Märkide paigaldamisest ja seal parkivatest autodest tuleb teha fotod, kus fotokaadris on näha nii märgid, kui ka parkivate masinate registreerimisnumbrid, mis edastatakse tellija poolt edastatud kontaktile”. 33. LS § 20 lg 4 p-st 3 tulenevalt on sõiduki osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel parkimine keelatud, kui seda lubav liikluskorraldusvahend puudub. Seega on Lepingu p 6.3.6 asjakohatu tingimus. Parkimine on lubatud ainult vastava lubava liikluskorraldusvahendi olemasolul. Kui vastav liikluskorraldusvahend (märk) puudub, on tegemist liikluseeskirjade rikkumisega. Täitja ei saa mõistlikult 48 tundi ette näha, kus võidakse parkimiskeeldu rikkuda. Nõue, et täitja dubleeriks seadusest tulenevat parkimise keeldu märkidega, on põhjendamatu. Laudteed 34. Nähtuvalt vaidlustuse p-st 18 peaks hooldatava objekti hulka kuuluma ka laudisega kaetud „kõnniteed“. Selliste kõnniteede Hanke objekti hulka jäämisel tuleb lisada Lepingusse eritingimused vastavate teede hooldamisel (hooldusjuhend). Abrasiivsetel materjalidel (graniitsõelmetel), aga samuti kloriididel on pöördumatult kahjustav mõju laudisele, samuti on objektiivne paratamatus, et laudise regulaarne „kraapimine“ lumelabidaga jne, kahjustab laudist. Põhjendamatu on nõuda üheaegselt nii teenuse osutamist, millega objektiivse paratamatusena kaasnevad teatud tagajärjed ning samaaegselt käsitleda neid täitja poolt tellijale tekitatud kahjuna (vt Lepingu p 10.3), mis annab aluse tasu vähendamiseks. Leppetrahvid (Lepingu p-d 10.1 ja 10.2) 35. Vaidlustaja on seisukohal, et kehtestatud kujul ei ole „tasust tehtavad mahaarvamised“ kui olemuslikult leppetrahvid, õiguspärased, mh peab ainuüksi läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt olema pakkumuse esitamise ajal arusaadav, milline võimalik leppetrahv mingi kohustuse rikkumisele järgneb (erinevus on kordades). Asjaolu, et Hankijal on vastavalt Lepingu p-ti 10.1 preambulale üksnes „õigus“ leppetrahve kohaldada, ei muuda neid õiguspärasteks ning lubatuteks. 36. VAKO praktika järgi peab AD olema koheselt põhjendatud ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, mitte lähtuma eeldusest, et hankija käitub mõistlikult (jätab leppetrahvi nõudeõiguse realiseerimata), või panema hankelepingu täitjale ebamõistlikke kohustusi oma õiguste realiseerimisel (leppetrahvi vähendamise 9 nõude kohtusse esitamine).10 Samuti ei ole iga hankelepingust tuleneva kohustuse rikkumine Hankija jaoks võimalike tagajärgede poolest võrreldav ning rikkumiste ühesugune sanktsioneerimine kooskõlas põhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud11 (RHS § 3 p 2). VAKO on vaidluses Lepingu tingimustega analoogsete tingimuste üle sedastanud, et absoluutsummana kehtestatud leppetrahv saab olla õigustatud ainult siis, kui Hankija põhjendab, et „mistahes puuduste eest on Lepingus ette nähtud absoluutsuuruses leppetrahv asjakohane ja põhjendatud“.12 37. Kõik Lepingu p-s 10.1 toodud leppetrahvid (va leppetrahv alapunktis 10.1.15) on absoluutsummades. Vaidlustaja on seisukohal, et kõnealuste leppetrahvide alused ei ole võimalike tagajärgede poolest võrreldavad ning nende sanktsioneerimine absoluutsummas leppetrahviga on ebaproportsionaalne (RHS § 3 p 2). Arvesse tuleks võtta: • kui suures mahus või alal kõrvalekalded esinevad; • milles seisneb kõrvalekalde olemus, kas tegemist on olulise või ebaolulise kõrvalekaldega; • milline on ebakvaliteetsuse määr (ehk kas rikkumine oli vähene või ulatuslik); • milline oli viivituse kestvus jne. 38. Vaidlustaja on ka seisukohal, et Lepingu p 10.2 on õigusvastane kuna näeb täiendavalt ette leppetrahvide kahekordistumise mistahes rikkumise “teistkordsel“ esinemisel. Kui õigusvastane on absoluutsummana kehtestatud ühekordne leppetrahvi määr, on ainuüksi samadel argumentidel õigusvastane leppetrahvi kahekordne määr. 39. Vaidlustaja hinnangul ei ole õiguspärane ka see, et Lepingu alusel on võimalik ühe ja sama rikkumise korral, teadmata valikukriteeriumite alusel ehk Hankijal omal äranägemisel, valida üks mitmest erinevast leppetrahvist, kuigi need erinevad kordades (RHS § 3 p 1). Näiteks kui täitja viivitab 20% objektidel kevadpuhastuse tegemisega, siis on Hankijal võimalik rakendada leppetrahvi kas punkti 10.1.10 alusel 1000 eurot (sõltumata viivituse kestvusest) või punkti 10.1.15 alusel 500 eurot iga päeva kohta ehk nt 10 päeva võrra ületamisel 15 000 eurot). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 40. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 01.10.2025. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 41. Arvestades pakkumuste esitamise algset tähtaega 29.09.2025. a, on vaidlustus tähtaegne ka siis, kui sellele kohaldada RHS § 189 lg 2 p-s 2 toodud tähtaega, mitte 10 VAKO 19.10.2015. a otsuse nr 207-15/167094 p 8.3 11 VAKO 27.05.2015. a otsuse nr 83-15/160448 p 20 12 VAKO 27.07.2020. a otsuse nr 144-20/224083 p 8.3 10 analoogia korras p-ti 1 (mis kohaldub lihthankemenetlusele, milles pakkumuse esitamise tähtaeg on samaselt äärmiselt lühike nagu DHSi alusel läbiviidavas Hankes). 42. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks. 43. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv13. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 3) DHSis 18.08.2025. a edastatud andmed 13 Vt lisa 2 11 Teema: FW: Kaardimaterjal ________________________________ Saatja: Riigihangete register <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: esmaspäev, 18. august 2025 13:54 Adressaat: Toomas Laurits <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Uus sõnum riigihankes 295379 Teile on riigihangete registris uus teade: Riigihanke 295379 "Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd" raames on saadetud teade: Tere Edastame kõnniteede kaardi, mis on abivahend tulevastes hangetes osalemiseks. Kaart on leitav aadressilt: https://arcg.is/0e4GfS0 <https://arcg.is/0e4GfS0> . See on automaatteavitus. Palume sellele kirjale mitte vastata. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.                    ! "## $% #                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#     !   &"'"$(% #      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  %$"1"" *00 ) /A ) 1"",   /0   / 9 6 ) B).60C0  ./00 C)  . ) 3&52"&  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" ) ""#* ! % '+&"$#"+ / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =#&5%##"&"! !&1"&13"32 !#D#&D3$  + )8 )B 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2#
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel