Arvamuse esitamine Euroopa Komisjoni konsultatsioonile riigiabi üldise grupierandi määruse läbivaatamise kohta

Rahandusministeerium Teie 31.07.2025 nr 12.1-1/3502-1 [email protected] Meie 1 5 .09.2025 nr 4/ 162 [email protected] Arvamuse esitamine Euroopa Komisjoni k onsultatsioon ile riigiabi üldise grupierandi määruse läbivaatamise kohta Lugupeetud Jürgen Ligi ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusm inisteeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta seoses määruse (EL) 651/2014 (edaspidi : üldine grupierandi määrus) läbivaatamise ga, mille eesmärk on üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmise eeskirjade lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine . Oleme konsultatsiooniga tutvunud ning järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud. Euroopa Komisjon on konsultatsioonis välja toonud, et kehtiv üldine grupierandi määrus (GBER) näeb ette, et enne projekti alustamist peab toetuse taotlus olema kirjalikult esitatud. Taotluses peab olema lisaks projekti kirjeldusele ka kinnitus, et investeeringu tegemisel võetakse kohustusi, mis muudavad selle pöördumatuks (nt seadmete tellimine, ehituslepingu sõlmimine). See tingimus on mõeldud selleks, et abi ei antaks projektidele, mis oleksid niikuinii tehtud ka ilma toetuseta. Meie hinnangul peab seda nõuet ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks lihtsustama nii, et nõue kohaldub ainult suuremahuliste investeeringute puhul. Väiksemate projektide puhul ei ole selline tõendamine proportsionaalne võrreldes kaasneva halduskoo rmusega ning piisata võiks lihtsamatest kinnitusviisidest. Konsultatsioonis on välja toodud, et ü ldise grupierandi määruse kohaselt peab teatud juhtudel toetuse suurus põhinema „rahalise puudujäägi” ( funding gap ) arvutamisel. See tähendab, et arvutatakse projekti tegelik rahastamisvajadus, lahutades maha eeldatava tulu ja muu rahastuse. Näiteks rohetehnoloogia investeeringu puhul võib see nõuda mahukaid finantsprognoose ja analüüse. Kaubanduskoda on seisukohal, et rahalise puudujäägi arvutamise nõuet tuleb muuta sel viisil, et nõue kohaldub ainult suurte summade puhul. V äikeste projektide puhul too b selline nõue kaasa ülemäärase bürokraatia ja kulud, mis võivad ettevõtjaid hoopis investeeringutest eemale peletada. Mõne rohepöörde investeeringu toetuse puhul arvutatakse toetus „lisakulude” alusel võrreldes olukorraga ilma toetuseta (vastandstsenaarium). Näiteks kui ettevõte soovib ehitada energiatõhusama hoone, siis võrreldakse selle maksumust tavalise hoone maksumusega ja toetus antakse ainult vahe katteks. Näeme, et see tingimus on ettevõtjate jaoks mõistlik ja ei vaja muutmist. Senine lähenemine on arusaadav ja propor tsionaalne ning on välditud toetus te väärkasutus. Konsultatsioonis on välja toodud, et kehtiv ü ldine grupierandi määrus lubab kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (SCO), kui tegevus on vähemalt osaliselt rahastatud ELi fondidest, mis neid lubavad. See tähendab, et tegelike kulude asemel võib kasutada näiteks kindlat ühikuhinda või protsendipõhist kuluarvestust. Näiteks koolitustoetuse puhul võib kuluks lugeda kindla summa iga koolituspäeva kohta. Komisjon soovib teada, kuidas muuta SCO-de paindlikumaks. Leiame, et üheks võimaluseks on suurendada SCO-de kasutamise võimalusi väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning väikestele projektidele. Paindlikum arvestus vähenda b halduskoormust ja kiirenda b projektide elluviimist. Suurte abikavade puhul (nt üle 150 miljoni euro aastas) peab liikmesriik tegema järelhindamise, enne kui üldise grupierandi määrust saab jätkuvalt kohaldada. Hindamine tähendab sõltumatut analüüsi, kas toetusmeetmed on olnud tõhusad ja vastanud eesmärkidele. Kaubanduskoda on seisukohal, et see nõue peab jääma alles muutmata kujul. Järelhindamine on vajalik, et hinnata suurte toetuste kasutamise mõju sid ning et vältida toetuste kuritarvitamist. Samuti oleme seisukohal, et üldise grupierandi määruses kehtestatud reeglit, mille kohaselt on välistatud raskustes olevate ettevõtjate (nt olulised makseraskused või negatiivne omakapital) toetami n e, v.a mõne erandi puhul (nt loodusõnnetusest taastumine või väikeste kogukonnaprojektide tugi) , peab jääma samaks. Selline piirang hoiab ära olukorra, kus raha kasutatakse mitte jätkusuutlike ettevõtete päästmisek s . Komisjon soovib konsultatsioonis teada, kas kehtiva üldise grupierandi määruse termineid on vaja ühtlustada. Nimelt on praegu üldises grupierandi määruses mitmeid sarnase tähendusega termineid (nt „konkurentsipõhine hankemenetlus,” „konkurentsipõhine valikumenetlus”). Näeme, et termineid on kindlasti vaja ühtlustada, sest see lihtsustab määrusest arusaamist ja selle rakendamist. Samuti väheneb sel viisil sarnastest terminitest tekkiv segadus, kas tingimused on samad või erinevad . Selgus terminite kasutamises tagab ka selle, et reegleid rakendatakse kõigis liikmesriikides ühtemoodi. Üldine grupierandi määrus võimaldab abi anda ka finantsinstrumentide (nt laenud, garantiid, omakapitaliinvesteeringud) kaudu. Näiteks võib toetus tulla riikliku laenufondi kaudu, millele lisandub erainvestorite kapital. Kaubanduskoda on seisukohal, et abi andmi ne läbi finantsinstrumentide regulatsiooni ei ole vaja muuta. Praegune süsteem on piisavalt paindlik ja võimaldab ettevõtjatel leida sobivaid rahastuslahendusi. Euroopa Komisjon annab üldise grupierandi määruse tõlgendamiseks juhiseid e-State Aid Wiki kaudu, kuhu saavad küsimusi esitada ainult liikmesriigid. Ettevõtjad ei saa sinna otse oma küsimusi esitada. Komisjon soovib seega teada, kuidas ettevõtjate ligipääsu juhistele parandada. Näeme , et juhised ja näited võiks l isada otse määruse juurde. See suurendaks õigusselgust ja aitaks ettevõtjatel vältida vigu toetuse taotlemisel. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Ann Raun [email protected] 6040071 Saatja: "Ann Raun" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]>, "Maris Kalda - RAM" <[email protected]> Teema: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus Euroopa Komisjoni konsultatsioonile riigiabi üldise grupierandi määruse läbivaatamise kohta Kuupäev: 2025-09-17 13:09 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere. Edasta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse Euroopa Komisjoni konsultatsioonile riigiabi üldise grupierandi määruse (EL) 651/2014 läbivaatamise kohta. Parimate soovidega Ann Raun Jurist <tel:+372%20604%200071> +372 604 0071 Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda