Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja
Olles tutvunud tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekutega, toome järgnevalt välja meie
tähelepanekud ja ettepanekud esitatud muudatuste osas.
1. Valed lähte-eeldused
a) Muudatusettepanekute koostamisel on lähtutud valest tõendamata eeldusest, mille kohaselt
kehtib uute toodete (e-sigareti vedelikud, nikotiinipadjad ja muud nikotiinitooted) puhul oht, et
nende kasutamine võib viia traditsioonilise suitsetamiseni, mille tõttu tehakse ettepanek ühtlustada
alates direktiivi viimatisest läbivaatamisest ELi turgudele ilmunud uusi tooteid, et tagada võrdsed
tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja uutele asendustoodetele (seletuskiri lk 10).
Käesoleval hetkel ei ole võimalik esitada teavet teiste liikmesriikide statistika osas, ent Eestis
kogutud teabe (TAI statistika) põhjal ei ole võimalik järeldada, et uued tooted võiksid viia
traditsioonilise suitsetamiseni. TAI statistika kohaselt on igapäevasuitsetajate arv läbi aegade kõige
madalaim ning noorte (16-24) aastaste seas on suitsetamine asendunud veipimisega (e-sigareti
tarvitamisega). Kõik andmed viitavad sellele, et tubakatoodete tarvitamine väheneb ning asendub
osaliselt vähemkahjulike alternatiividega ehk tubakakahjude vähendamise perspektiivist vaadatuna
näitab statistika, et üldine olukord liigub püstitatud eesmärkide suunas.
Juhul, kui eesmärgiks võetakse tagada võrdsed tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja
uutele asendustoodetele, siis kujutab see endast suurt sammu tagasi tubakakahjude vähendamise
osas, mis ei haaku ei EL-i ega WHO eesmärkidega. Kuigi e-vedelike tarvitamise osas puuduvad
pikaajalised uuringud nende tervisekahjude osas, siis ei anna sellest lähtuv ettevaatusprintsiip alust
toodete samale pulgale seadmiseks traditsiooniliste tubakatoodetega. On igati õiglane järeldada, et
juhul kui toode ei sisalda tubakat ning selles ei toimu põlemist, siis on see tervisele vähem kahjulik
kui tubaka kasutamine.
Enne, kui kehtestada reeglid, mille aluseks on eeldus, et traditsioonilised tubakatooted ja uued
tubakavabad asendustooted kahjustavad tervist võrdväärselt, tuleb tõendada, et e-vedelikel on
inimese tervisele sama kahjulik toime kui tubaka tarvitamisel. Juhul, kui tõendamise käigus selgub, et
e-vedelike tarvitamine on rahvatervise seisukohast siiski vähemkahjulik kui tubaka kasutamine, siis
on oluline kehtestada reeglid ka sellest teadmisest lähtudes.
b) Eelnevalt käsitletud vastuolu süvendab veelgi asjaolu, et muudatusettepanekute koostamisel on
täheldatud üksnes ebaseaduslikku kauplemist tubakatoodetega (seletuskiri lk 1), ent jäetud
tähelepanuta ulatuslik e-sigarettide salaturg, mis käesolevate muudatusettepanekute taustal
süveneks veelgi.
Käesoleval aastal avalikustati Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, milles uuriti tühja paki
meetodil illegaalsete e-sigarettide tarvitamiste ulatust Eestis. Lõputöö tulemusena jõuti järeldusele,
et kogu e-sigarettide tarbimisest Eestis moodustab salaturult soetatud toodete osakaal 50-60%.
Selline trööstitu vaatepilt on saavutatud läbimõtlematute ja rutakate regulatsioonidega, mille
loomisesse ei ole kaasatud sektorit ega teisi olulist teavet omavaid instantse või isikuid. Eelkõige on
säärase kõrge salaturu osakaalu põhjuseks 2019. aastal jõustunud maitsetega e-vedelike keeld, mis
sundis tarvitajaid soetama endale meelepäraseid tooteid kas välisriikidest või salaturult.
Kõrvale ei saa jätta ka aspekte, mis puudutavad toodete omadusi ja hinda. Nimelt tohib Euroopa
Liidus turustada üksnes e-sigarette või täitekapsleid, mille mahutavus on 2ml ning maksimaalne
nikotiini osakaal sellest 2% ehk 20mg/ml. Eestis on selliste toodete jaemüügihind 6.00 - 7.50 eurot,
ent samal ajal on võimalik illegaalselt turult soetada tooteid, mis sisaldavad 60ml e-vedelikku ning
mis sisaldavad 5% ehk 50mg/ml nikotiini ning sellise toote eest tuleb välja käia 20 - 25 eurot. See
tähendab, et salaturult e-sigaretti soetades saad sa sama raha eest pea 10 korda rohkem toodet.
Sellist illegaalse turu vohamist toetavad ka asjaolud, et üksikisikut ei ole võimalik nõuetele
mittevastava e-sigareti soetamise ega kasutamise eest vastutusele võtta ning selliste toodetega
kauplemist soosivad ka madalad karistusmäärad ning liialt leebed kriminaalmenetluse algatamise
sätted.
Euroopa Liidu liikmesriikide poliitika kujundajate seas on säärane e-vedelike maitsete keelamine üha
enam pead tõstnud ning mitmetes riikides on järjepanu ka e-vedelike maitsed keelustatud. Paraku
annab keelustamine ja piiramine endaga üksnes hoogu juurde illegaalsele turule ning õnnetumal
juhul suunab tarbijaid, kes olid e-sigareti näol leidnud endale vähemkahjulikuma alternatiivi
suitsetamisele, tagasi traditsiooniliste tubakatoodete tarvitamiseni. Samuti piirab see kaupade vaba
liikumist ning suurendab piirikaubandust. Nii kaua kuni nõudlust jagub, leidub alati pakkujaid ning
viise soovitud toodete kättesaamiseks.
2. Ettepanekud
Ülalpool esitatud probleemide tasandilt vaadatuna ei aita nikotiinidetoodete (e-sigaretid ja
nikotiinipadjad) osas esitatud muudatusettepanekud kaasa direktiivi seletuskirjas välja toodud
eesmärkide saavutamisele.
Lähtudes kõnealuse direktiivi seletuskirjast (seletuskiri lk 2) on tarvis norme reformida, et tagada
siseturu nõuetekohane toimimine, vähendada tubakakahjusid ja kaitsta rahvatervist ning tugevada
võitlust pettuste ja maksudest kõrvalekaldumise vastu ning kaitsa liikmesriikide tulu.
Traditsiooniliste tubakatoodetele ja uutele vähem kahjulikele asendustoodetele võrdsete tingimuste
loomine ei aita kaasa mainitud eesmärkide saavutamisele, vaid pigem kujutab endas tagurlikku
traditsiooniliste tubakatoodete tarbimist soodustavat poliitikat.
Järgnevalt toon välja ettepanekud nõukogu direktiivi 2025/0580 (CNS) osas:
a) hetkel tubakatootega seonduvate toodetena määratletud tooted peaksid olema määratletud kui
nikotiinitooted, kuivõrd kõnealuste toodete peamine koostisosa, millest on tingitud ka toote
reguleerimine sellisel kujul, on nikotiin ning toodetel puudub kokkupuude tubakataimega.
b) e-sigarettide ja nikotiinipatjade puhul tuleks välistada väärtuselise aktsiisi (seotud maksimaalse
tarbijahinnaga või jaemüügihinnaga) kehtestamine ning piirduda üksnes minimaalse koguselise
(EUR/kg, EUR/ml) aktsiisimääraga, et soodustada vähemkahjulike asendustoodete kättesaadavust
ning vähendada seeläbi tubakatoodete tarvitamist ja tubakakahjusid;
c) mitte kehtestada e-vedelikele nikotiinisisaldusest sõltuvat koguselist aktsiisi, kuivõrd see toob
endaga kaasa olulise kasvu halduskoormuses nii kõigile tarneahelaga seotud ettevõtetele, kui ka
riigile. Samal ajal loob see võimaluse maksudest kõrvale kaldumiseks ning soosib suurema
nikotiinisisaldusega toodete kõrge määra tõttu illegaalse turu toimimist ehk on vastupidise toimega
liikmesriikide tulu, aga ka rahvatervise kaitsmisel;
d) mitte siduda nikotiinitoodete minimaalse aktsiisimäära tõstmist tarbijahinna harmoneeritud
indeksiga, et säilitada vähemkahjulikele asendustoodetele paindlikum maksuruum ning jätta
liikmesriikidele endale suurem otsustusõigus olenevalt muutustest turul ja tarbijakäitumistes.
Lugupidamisega
Henri Elias
Saatja: "Henri Elias" <
[email protected]>
Saaja: "Info - RAM" <
[email protected]>
Teema: NÕUKOGU DIREKTIIVI 2025/0580 (CNS) muudatusettepanekute tagasiside
Kuupäev: 2025-09-16 15:15
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja
Edastan manusega tagasiside tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekute
osas. Palun mainitud seisukohti ja ettepanekuid arvestada Eesti poolsete
seisukohtade vormistamisel.
Lugupidamisega
Henri Elias
MADVENTUROS OÜ
Juhatuse liige
+372 56 600 926
Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja
Olles tutvunud tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekutega, toome järgnevalt välja meie
tähelepanekud ja ettepanekud esitatud muudatuste osas.
1. Valed lähte-eeldused
a) Muudatusettepanekute koostamisel on lähtutud valest tõendamata eeldusest, mille kohaselt
kehtib uute toodete (e-sigareti vedelikud, nikotiinipadjad ja muud nikotiinitooted) puhul oht, et
nende kasutamine võib viia traditsioonilise suitsetamiseni, mille tõttu tehakse ettepanek ühtlustada
alates direktiivi viimatisest läbivaatamisest ELi turgudele ilmunud uusi tooteid, et tagada võrdsed
tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja uutele asendustoodetele (seletuskiri lk 10).
Käesoleval hetkel ei ole võimalik esitada teavet teiste liikmesriikide statistika osas, ent Eestis
kogutud teabe (TAI statistika) põhjal ei ole võimalik järeldada, et uued tooted võiksid viia
traditsioonilise suitsetamiseni. TAI statistika kohaselt on igapäevasuitsetajate arv läbi aegade kõige
madalaim ning noorte (16-24) aastaste seas on suitsetamine asendunud veipimisega (e-sigareti
tarvitamisega). Kõik andmed viitavad sellele, et tubakatoodete tarvitamine väheneb ning asendub
osaliselt vähemkahjulike alternatiividega ehk tubakakahjude vähendamise perspektiivist vaadatuna
näitab statistika, et üldine olukord liigub püstitatud eesmärkide suunas.
Juhul, kui eesmärgiks võetakse tagada võrdsed tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja
uutele asendustoodetele, siis kujutab see endast suurt sammu tagasi tubakakahjude vähendamise
osas, mis ei haaku ei EL-i ega WHO eesmärkidega. Kuigi e-vedelike tarvitamise osas puuduvad
pikaajalised uuringud nende tervisekahjude osas, siis ei anna sellest lähtuv ettevaatusprintsiip alust
toodete samale pulgale seadmiseks traditsiooniliste tubakatoodetega. On igati õiglane järeldada, et
juhul kui toode ei sisalda tubakat ning selles ei toimu põlemist, siis on see tervisele vähem kahjulik
kui tubaka kasutamine.
Enne, kui kehtestada reeglid, mille aluseks on eeldus, et traditsioonilised tubakatooted ja uued
tubakavabad asendustooted kahjustavad tervist võrdväärselt, tuleb tõendada, et e-vedelikel on
inimese tervisele sama kahjulik toime kui tubaka tarvitamisel. Juhul, kui tõendamise käigus selgub, et
e-vedelike tarvitamine on rahvatervise seisukohast siiski vähemkahjulik kui tubaka kasutamine, siis
on oluline kehtestada reeglid ka sellest teadmisest lähtudes.
b) Eelnevalt käsitletud vastuolu süvendab veelgi asjaolu, et muudatusettepanekute koostamisel on
täheldatud üksnes ebaseaduslikku kauplemist tubakatoodetega (seletuskiri lk 1), ent jäetud
tähelepanuta ulatuslik e-sigarettide salaturg, mis käesolevate muudatusettepanekute taustal
süveneks veelgi.
Käesoleval aastal avalikustati Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, milles uuriti tühja paki
meetodil illegaalsete e-sigarettide tarvitamiste ulatust Eestis. Lõputöö tulemusena jõuti järeldusele,
et kogu e-sigarettide tarbimisest Eestis moodustab salaturult soetatud toodete osakaal 50-60%.
Selline trööstitu vaatepilt on saavutatud läbimõtlematute ja rutakate regulatsioonidega, mille
loomisesse ei ole kaasatud sektorit ega teisi olulist teavet omavaid instantse või isikuid. Eelkõige on
säärase kõrge salaturu osakaalu põhjuseks 2019. aastal jõustunud maitsetega e-vedelike keeld, mis
sundis tarvitajaid soetama endale meelepäraseid tooteid kas välisriikidest või salaturult.
Kõrvale ei saa jätta ka aspekte, mis puudutavad toodete omadusi ja hinda. Nimelt tohib Euroopa
Liidus turustada üksnes e-sigarette või täitekapsleid, mille mahutavus on 2ml ning maksimaalne
nikotiini osakaal sellest 2% ehk 20mg/ml. Eestis on selliste toodete jaemüügihind 6.00 - 7.50 eurot,
ent samal ajal on võimalik illegaalselt turult soetada tooteid, mis sisaldavad 60ml e-vedelikku ning
mis sisaldavad 5% ehk 50mg/ml nikotiini ning sellise toote eest tuleb välja käia 20 - 25 eurot. See
tähendab, et salaturult e-sigaretti soetades saad sa sama raha eest pea 10 korda rohkem toodet.
Sellist illegaalse turu vohamist toetavad ka asjaolud, et üksikisikut ei ole võimalik nõuetele
mittevastava e-sigareti soetamise ega kasutamise eest vastutusele võtta ning selliste toodetega
kauplemist soosivad ka madalad karistusmäärad ning liialt leebed kriminaalmenetluse algatamise
sätted.
Euroopa Liidu liikmesriikide poliitika kujundajate seas on säärane e-vedelike maitsete keelamine üha
enam pead tõstnud ning mitmetes riikides on järjepanu ka e-vedelike maitsed keelustatud. Paraku
annab keelustamine ja piiramine endaga üksnes hoogu juurde illegaalsele turule ning õnnetumal
juhul suunab tarbijaid, kes olid e-sigareti näol leidnud endale vähemkahjulikuma alternatiivi
suitsetamisele, tagasi traditsiooniliste tubakatoodete tarvitamiseni. Samuti piirab see kaupade vaba
liikumist ning suurendab piirikaubandust. Nii kaua kuni nõudlust jagub, leidub alati pakkujaid ning
viise soovitud toodete kättesaamiseks.
2. Ettepanekud
Ülalpool esitatud probleemide tasandilt vaadatuna ei aita nikotiinidetoodete (e-sigaretid ja
nikotiinipadjad) osas esitatud muudatusettepanekud kaasa direktiivi seletuskirjas välja toodud
eesmärkide saavutamisele.
Lähtudes kõnealuse direktiivi seletuskirjast (seletuskiri lk 2) on tarvis norme reformida, et tagada
siseturu nõuetekohane toimimine, vähendada tubakakahjusid ja kaitsta rahvatervist ning tugevada
võitlust pettuste ja maksudest kõrvalekaldumise vastu ning kaitsa liikmesriikide tulu.
Traditsiooniliste tubakatoodetele ja uutele vähem kahjulikele asendustoodetele võrdsete tingimuste
loomine ei aita kaasa mainitud eesmärkide saavutamisele, vaid pigem kujutab endas tagurlikku
traditsiooniliste tubakatoodete tarbimist soodustavat poliitikat.
Järgnevalt toon välja ettepanekud nõukogu direktiivi 2025/0580 (CNS) osas:
a) hetkel tubakatootega seonduvate toodetena määratletud tooted peaksid olema määratletud kui
nikotiinitooted, kuivõrd kõnealuste toodete peamine koostisosa, millest on tingitud ka toote
reguleerimine sellisel kujul, on nikotiin ning toodetel puudub kokkupuude tubakataimega.
b) e-sigarettide ja nikotiinipatjade puhul tuleks välistada väärtuselise aktsiisi (seotud maksimaalse
tarbijahinnaga või jaemüügihinnaga) kehtestamine ning piirduda üksnes minimaalse koguselise
(EUR/kg, EUR/ml) aktsiisimääraga, et soodustada vähemkahjulike asendustoodete kättesaadavust
ning vähendada seeläbi tubakatoodete tarvitamist ja tubakakahjusid;
c) mitte kehtestada e-vedelikele nikotiinisisaldusest sõltuvat koguselist aktsiisi, kuivõrd see toob
endaga kaasa olulise kasvu halduskoormuses nii kõigile tarneahelaga seotud ettevõtetele, kui ka
riigile. Samal ajal loob see võimaluse maksudest kõrvale kaldumiseks ning soosib suurema
nikotiinisisaldusega toodete kõrge määra tõttu illegaalse turu toimimist ehk on vastupidise toimega
liikmesriikide tulu, aga ka rahvatervise kaitsmisel;
d) mitte siduda nikotiinitoodete minimaalse aktsiisimäära tõstmist tarbijahinna harmoneeritud
indeksiga, et säilitada vähemkahjulikele asendustoodetele paindlikum maksuruum ning jätta
liikmesriikidele endale suurem otsustusõigus olenevalt muutustest turul ja tarbijakäitumistes.
Lugupidamisega
Henri Elias