Leping

Pakendite liigiti kogumine PLAST- JA KLAASPAKEND METALLPAKEND, PAPP- JA JOOGIKARTONG PABERPAKEND Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi Voldi suured papist pakendid kokku või rebi pakendeid ja kotti. Eemadada korgid ja kaaned, pakendeid ja kotti. Jäta korgid-kaaned peale. tükkideks, nii võtavad nad vähem ruumi. sildid võivad jääda. Veendu, et materjal on puhas ja kuiv. ▪ Karastus- ja alkohoolsete jookide ▪ Kilekotid, pakkekile ▪ Pappkastid ja -karbid pudelid ▪ Toote ümber olnud penoplast ▪ Paberkotid SOBIB ▪ Moosipurgid ▪ Kosmeetika- ja tarbekaupade ▪ Pakkepaber ▪ Toiduainete purgid pakendid ▪ Kleeplintidega pappkastid ▪ Leiva-saia kotid, singi-juustu pakendid ▪ Salatikarbid ▪ Konservikarbid ▪ Alumiiniumpurgid ▪ Metallkorgid ja -kaaned ▪ Piimatoodete, mahla- ja veinipakendid - Akna- leht- ja peegelklaas - Küpsetuspaber - Määrdunud/vettinud paber ja papp - Valguslambid ja elektripirnid - Toodet sisaldav pakend (nt pitsakarp) EI SOBI - Keraamika, kristall ja portselan - Plastist mänguasjad - Pehmepaber (nt tualettpaber) (nt toidunõud, vaasid jne) - Kodukeemia, liimi-, värvi- ja teisi ohtlikke - Ajalehed, ajakirjad, raamatud - Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad aineid sisaldavaid pakendid - Koopia- või joonistuspaber toidunõud) - Mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid - Fooliumi või kilet sisaldav - Pandimärgisega pudelid - paber, papp, kartong (nt mahlapakid, - Plastist ja kummist tooted, raamatukaaned) mis ei ole pakendid - Munakarbid - Ehitusmaterjalid - Tapeet https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid  Jäätmete liigiti kogumine BIOJÄÄTMED VANAPABER SEGA- OLMEJÄÄTMED Biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, Kogu paber ja kartong muudest jäätmetest Kogu pakendi- ja toidujäätmed eraldi ja paberkotis või täielikult biolaguneva ja eraldi ka siis, kui teie majal pole selleks konteinerit. segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt! komposteeruva kotiga. Vanapaber pane konteinerisse lahtiselt. ▪ Ajalehed, ajakirjad ▪ Jäätmed, mille liigiti kogumine pole ▪ Riknenud toit ja toidujäätmed ▪ Kataloogid ja reklaammaterjalid korraldatud ▪ Tahked riknenud puu- ja köögiviljad, SOBIB ▪ Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud ▪ Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav nende koored ▪ Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber pakend, mähkmed, hügieenisidemed, ▪ Liha-, kalajäätmed, kalaluud ▪ Kontoripaber kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, ▪ Muna- ja pähklikoored ▪ Papp jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, ▪ Pabermassist munarestid ▪ Jõupaber suured kondid, näritud näts, kummist ▪ Majapidamispaber ▪ Kileaknata ümbrikud esemed ▪ Pabersalvrätid ▪ Vanad raamatud (kõvade kaanteta) ▪ Hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, ▪ Kohvipaks, paberfiltrid tühjad-katkised pastakad, tühjad vildikad ▪ Lõikelilled-toataimed ilma potita ▪ Katkised kruusid-taldrikud ▪ Katkised jalanõud, riided, mänguasjad - Tavalised kilekotid, toidupakendid - Määrdunud või vettinud paber ja papp - Toidujäätmed, puhtad pakendid - Kassiliiv, tuhk, suitsukonid - Majapidamispaber - Värvijäägid, ravimid, tule- ja EI SOBI - Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid - Kasutatud pabernõud plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, - Kiletatud või vahatatud pinnaga või - Kopeerpaber akud, kodumasinad, elektroonika kileaknaga paberkotid - Kleepsildid, teibid - Ehitusjäätmed, aiajäätmed - Küpsetuspaber - Foolium, võipaber - Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli) - Vanad ravimid - Kommipaberid, jäätisepaberid - Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, - Mähkmed, hügieenisidemed - Tapeet, lamineeritud või kiletatud paber peegel, vaibad, madratsid - Tolmuimejakotid - Tetrapakid, munakarbid - Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete - Kunstlilled, küünlad - Kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, - Lille- ja salatipotid kartongi veokit või vedajat https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2020-23 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Registriosa nr: 2839835 Katastritunnus: 24901:005:0570 Hoone nimetus: Jõgeva Riigimaja Ehitisregistri kood: 114003250 Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2 4. PARKIMISE KORRALDUS 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7 1/7  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond 1. ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele. Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest. Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine üürilepingu alusel määratud küsimuste kontaktisikute kaudu. lahendamine Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee. 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. klientidele Hoone lahtiolekuaeg on leitav veebilehel https://riigimaja.ee/linn/jogeva/. Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. töötajatele 7 päeva nädalas, 24h. Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Hoone võetakse valvest maha automaatselt 6:30 ja hoone valvestub kell 23:00. Muudel aegadel pääseb kasutaja hoonesse isikliku läbipääsukaardi ja valvestuse koodiga. Väljaspool tööaega hoonesse sisenedes tuleb kirje kanda infolauas asuvasse logiraamatusse. Mehitatud valve Hoones puudub mehitatud valve. Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks haldur ja üürniku poolne selleks volitatud isik. korral Häire puhul kontrollib turvatöötaja hoonet väljast ning seest üldalasid. Läbipääsuvahendite On toodud üürilepingu lisa nr 5 lisas nr 4 „Riigimajade läbipääsusüsteemi haldamine toiminine“. Posti liikumine Reguleerib üürnik. Maja peaukse kõrval on postkast, kuhu saab jätta kõikide Jõgeva Riigimaja asutuste pisisaadetised ning infotöötaja jagab need tamburis asuvatesse asutusepõhilistesse postkastidesse. 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja. Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik. Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. 2/7  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond 4. PARKIMISE KORRALDUS Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. parkimiskorraldus Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada spetsiaalselt hoone klientidele mõeldud parkimiskohti. Parkla asukoht Klientide parkla asub maja ees ning ametiautode parkla asub hoone ees ja taga. Elektriauto 1 laadimispunkt maja taga kinnisel territooriumil. laadimispunkt Jalg- ja Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. tõukerataste parkimine 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ühiskasutuses Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende ruumid otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamist või kasutada laskmist muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“. Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000. Teadlikkus 7. Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. tulekahju korral 8. Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Igale korrusele määratakse hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud. 1. korrusel infotöötaja; 2. ja 4. korrusel haldusspetsialist; 3 korrusel Keskkonnaameti töötaja; Põllumajandus- ja Toiduameti tiivas PTA töötaja. Igal isikul peab olema määratud ka asendaja. Täpsed isikud lepitakse kokku evakuatsiooniõppusel. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse. Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist tulekahjuõppus töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise. Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise 3/7  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada teoreetilise õppuse. Praktiline Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppus tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee. Teade peab sisaldama järgmist infot:  Hoone aadress  Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)  Probleemi kirjeldus  Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele avarii avastaja. likvideerimine väljaspool tööaega Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul. Turvaintsidendist Poolel on kohustus turvaintsidendist2 teavitada teist poolt viivitamatult sellest teavitamine teada saamisel. Üürnikul on kohustus teavitada objekti kinnisvarahaldurit ja üürileandja infoturbejuhti. Üürileandjal on kohustus teavitada üürniku lepingulist kontakti. 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22°C). 1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms. 2 Turvaintsident on sündmus või sündmused, millega kaasneb andmete või muude infovarade käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kadu või tekib oluline oht andmete käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao tekkeks. 4/7  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sundventilatsioon ventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones tagab Üürileandja projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Akna avamine seiskab kütte- ja jahutussüsteemid ning häirib ventilatsioonisüsteemi korrapärast tööd. Seetõttu põhjuseta aknaid mitte avada. Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. hoolduse Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda läbiviimisel konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal. 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Väliheakorda teostatakse 7x nädalas. Siseruumides, üldaladel, toimub koristus 5x nädalas; E-R. Pärast kella 17:00. Sihtotstarbelistes ruumides toimub koristus 3x nädalas; E, K, R. Pärast kella 17:00. 5/7  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult üürileandja vara. Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. osutamisel Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikogumisjaamad kogumine asuvad koridorides ja puhkeruumides. Kontoriruumidesse prügikorve ei ole ette (hoidmine) nähtud ja neid ei tühjendata. Dokumentide konteiner asub 1. korrusel. Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel üürileandjaga). Riigilipu Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp heiskamine heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu külge leinalint. Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, v.a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise Suitsuruum hoones puudub. Suitsetamine on hoones rangelt keelatud. lubamine Välisterritooriumil on suitsetamine lubatud üksnes selleks ettenähtud kohas, maja taga, suitsualal. 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud. Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“. Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada säästlikult. 6/7  HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond SISEKORRAEESKIRJA LISAD 1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised 2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord 3. Jäätmete sorteerimise juhend 7/7  Suur tn 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi 1. edastamine tööpäevadel 8:00-17:00 tel 605 0000 [email protected] Works.rkas.ee Väljaspool tööaega Madis Kaljuvee 2. edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult tel +372 5302 4582 avarii korral) Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, 3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091 Küte Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091 Elekter Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091 Ventilatsioon ja jahutus Sol Baltics OÜ Avariinumber 24/7, tel 5111 091 Nõrkvoolusüsteemid Pristis AS Avariinumber 24/7, tel 1552 (ATS, valve, jne) Heakord Kinnisvarateenindus OÜ Töödejuhataja, tel 53479021, 7422747 Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas 2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale. Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või 48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht. Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus 72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.  Üürilepingu lisa nr 5 lisa nr 4 Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS). 1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele (läbipääsusüsteemi kasutamise logi, valvestamise logi, kasutajate andmed ja õigused) on ligipääs riigimaja infotöötajal (edaspidi infotöötaja), süsteemi administraatoril, vastava riigimaja kinnisvarahalduril (edaspidi haldur) ja valve- ja läbipääsu süsteemi hoolduspersonalil ning riigimajas paikneva asutuse (edaspidi asutus) volitatud isikul asutuse kasutuses olevate ruumide piires. Süsteemi administraatoril ning valve- ja läbipääsu süsteemi hoolduspersonalil on ligipääs ka süsteemi logidele (viimasel tema poolt hooldatava hoone piires). 1.3. Asutuse töötajale väljastatud läbipääsukaart ja valvesüsteemi kood on personaalne ja selle edasiandmine teisele isikule ei ole lubatud. Ühel läbipääsukaardil võib olla mitme riigimaja läbipääsu kasutamise õigused. 1.4. Asutus, mis haldab riigimaja läbipääsusüsteemis nende kasutuses olevaid läbipääsukaarte, õiguseid ja kasutajaid iseseisvalt, määrab selleks volitatud isiku. Volitatud isikule väljastatud tarkvara paroolid on personaalsed ja nende edasiandmine teistele isikutele ei ole lubatud. 1.5 Kui riigimaja läbipääsusüsteemis haldab asutuse kasutuses olevaid läbipääsukaarte, õiguseid, kasutajaid RKAS, määrab asutus kontaktisiku. Kontaktisik annab RKAS-le sisendi riigimaja läbipääsukaardi väljastamiseks, õiguste lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks. 2. OSAPOOLTE ÜLESANDED JA VASTUTUS 2.1. RKAS: 2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad, seadistused, logid); 2.1.2. loob asutuse taotlusel volitatud isikule läbipääsusüsteemi kaughalduskonto ja korraldab talle selle kasutamiseks vajaliku koolituse; 2.1.3. korraldab taustakontrolli nõudega riigimajas hoolduspersonali taustakontrolli, mille alusel toimub ajutiste läbipääsukaartide väljastamine; 2.1.4. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omava hoolduspersonali üle; 2.1.5. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse läbipääsu reeglid; 2.1.6. vastutab, et hoolduspersonali sisenemisel asutuste ainukasutuses olevatesse ruumidesse arvestatakse asutuste poolt määratud reeglitega. Sisenemise vajadusest teavitab RKAS asutust võimalusel ette; 2.1.7. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise; 2.1.8. teeb süsteemi seadistustest ja logidest igal nädalal varukoopiaid, koopiad hoitakse 2 aastat; 2.1.9. tagab, et läbipääsusüsteemi programmis on hoone plaanide, ruumi numbrite ja uste numbritega ajakohane info ja vajadusel jagab asutusele andmeid riigimaja ruumide numbrite ja tsoonide kohta, et asutus saaks moodustada õiguste gruppe; 2.1.10. teeb asutuste lõikes (v.a asutused, kes haldavad ise riigimaja läbipääsusüsteemi) väljastatud läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt vähemalt üks kord aastas auditi ja teavitab kontaktisikuid auditi tulemustest; 2.1.11. teeb anonümiseeritud kujul asutuste lõikes orienteerivalt kolm korda aastas statistikat töölaudade kasutuse kohta ning edastab need asutusele. 2.2. ASUTUS, KONTAKTISIK JA VOLITATUD ISIK: 2.2.1 Asutus teeb otsuse, kas haldab iseseisvalt riigimaja läbipääsusüsteemi või teeb seda RKAS, ja annab sellest teada e-maili aadressil [email protected]; 2.2.2. Asutus määrab volitatud isiku või kontaktisiku ja esitab nimetatud isiku kohta andmed e-maili aadressil [email protected]; 2.2.3. Vajadusel määrab asutus riigimajas erisused hoolduspersonali läbipääsuks nende ainukasutuses olevatesse ruumidesse ja edastab selle kohta info emailile [email protected]; 2.2.4. Kontaktisik või volitatud isik vastutab kasutajatele määratud õiguste ja läbipääsukaartide õigsuste ning ajakohasuse eest talle esitatud andmete alusel; 2.2.5. Kontaktisik või volitatud isik annab infotöötajale teada, kui riigimajja asub tööle uus töötaja; 2.2.6. Töötaja töölt lahkumise korral vastutab kontaktisik, et läbipääsukaart saaks RKAS-le tagastatud. Volitatud isik vastutab, et töötaja töölt lahkumise korral saaks riigimaja läbipääsukaart asutusele tagastatud; 2.2.7. Kontaktisik või volitatud isik määrab asutuse külaliskaardi väljastamise tingimused ja edastab need [email protected]; 2.2.8. Volitatud isik tagab, et asutusel oleks olemas piisav läbipääsukaartide varu. Tellimise vajadusest teavitab infotöötajat/RKAS haldurit. 2.3. INFOTÖÖTAJA/HALDUR: Kui asutuse riigimaja läbipääsusüsteemi haldab RKAS, siis infotöötaja/haldur: 2.3.1. loob kontaktisiku poolt antud sisendi alusel asutuse läbipääsusüsteemi õiguste grupid. Läbipääsusüsteemi lisatakse iga kasutaja kohta järgmised andmed: töötaja nimi, asutus, läbipääsukaardi kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas (nt läbipääsupiirangud); 2.3.2. valmistab ette asutuse poolt antud sisendi alusel läbipääsukaardi ja korraldab töötajale isikut tõendava dokumendi alusel allkirja vastu nende väljastamise; 2.3.3. vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide õigsuse ning ajakohasuse eest talle esitatud andmete alusel; 2.3.4. sulgeb kontaktisiku või töötaja kirjaliku pöördumise alusel kaotatud, rikutud läbipääsukaardi õigused; 2.3.5. väljastab pärast isiku tuvastamist allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi tehnilisele personalile, läbipääsukaardi ajutise puudumise korral asutuse töötajale, asutuse külalisele vastavalt asutuse sisendile ja kaugtöökoha kasutajale ning tagab, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse; 2.3.6. tagab läbipääsukaartide varu, hoiustab tagastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud kaarte turvaliselt. 3. RIIGIMAJA SIDEJAOTLASSE SISENEMINE 3.1 Riigimaja sidejaotlasse (edaspidi ruumi) võivad siseneda isikud, kellel on sisenemiseks õigustatud huvi ja põhjendatud vajadus. 3.2 Ruumi sisenemise põhjused on: 3.2.1 sidetööde tegemine, mille käigus on lubatud avada seadmepüstikute uksi; 3.2.2 hooldus-, haldus- või ehitustööde tegemine, mille käigus ei ole lubatud avada seadmepüstikute uksi; 3.2.3 eriolukord (sh audiitor saatjaga (RIT jne); asutuse kontrolltoiming, inventuur, paikvaatlus jne). 3.3. Sidetööde tegemiseks annab ruumi sisenejale loa Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT). 3.3.1 Loa saamiseks saadab taotleja e-mailile [email protected] järgmised andmed: - riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse siseneda; - põhjendus või selgitus, miks soovitakse siseneda; - aeg, millal soovitakse siseneda; - siseneja nimi, asutus. 3.3.2 RIT võib teha taotlejale taustakontrolli ja keelduda õiguse andmisest; 3.3.3 Loa väljastamisest või mitteväljastamisest annab RIT taotlejale teada, vastates tema e-mailile 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist lisades kontaktisiku andmed, kes tagab sissepääsu ruumi. RIT informeerib ruumi sisenemist, saates taotluse vastuse ka haldurile ja RKAS-i emailile [email protected]; 3.3.4 Kui sisenejale väljastatakse sisenemiseks isikustamata kaart, teeb infotöötaja/turvatöötaja kaardi väljastamise kohta sissekande ruumi logiraamatusse; 3.3.5 IT asutuste töötajal, kes pakub riigimajas asuvale asutusele IT-tuge, on ruumi sisenemiseks õigustatud huvi ja õigus taotleda siseneja õigus isiklikule uksekaardile. Taotlus esitatakse vähemalt 5 tööpäeva enne sisenemise vajadust e-mailile [email protected] koos järgmiste andmetega: - riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse ligipääsu; - sisenemise põhjus; - sisenemise aeg (kas tööajal või 24h); - siseneja nimi ja asutus. 3.3.6 Kui RIT annab taotlejale õiguse saada isiklikule uksekaardile õiguse siseneda ruumi, lisab kaardile sisenemise õiguse RKAS. 3.4 Ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemiseks annab ruumi sisenemiseks ja tööde teostamiseks loa RKAS või vajadusel viibib ruumis koos tööde teostajaga RKASi töötaja, kes peab tööde teostamise üle järelevalvet. 3.4.1 RKAS kooskõlastab RIT-ga eelnevalt kõik ruumis toimuvad ehitus-, hooldus- ja haldustööd. Selleks saadab RKAS teavituse enne ehitustööde tegemist vähemalt 10 tööpäeva ja hooldus- ja haldustööde tegemist vähemalt 5 tööpäeva e-mailile [email protected]. 3.5 Avariiolukorras võib ruumi siseneda ilma eelnevalt luba taotlemata. Teavitus sisenemisest (aadress, ruumi nr, siseneja nimi, asutus ja põhjus) tuleb saata e-mailile [email protected] esimesel võimalusel. Töövälisel ajal teavitatakse avariiolukorrast RIT-i kontaktisikut sms-i teel. 4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD 4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine) teavitab töötaja asutuse kontaktisikut ja infotöötajat/ haldurit koheselt, kes korraldab läbipääsukaardi sulgemise. Asutuse puhul, kes haldab ise läbipääsusüsteemi, toimub intsidentidest teavitamine vastavalt asutuse sisekorraeeskirjas väljatoodud reeglitele. 4.2. Asutus teavitab RKASi töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivituseta pärast sellisest rikkumisest teada saamist ja edastab RKASile vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, „IKÜM“) artikkel 33 lõikes 3 sätestatud teabe. Asutus tagab, et kõik tema töötajad, alltöövõtjad või muud isikud, kellele RKAS on andnud juurdepääsu isikuandmetele, kohustuvad järgima konfidentsiaalsuskohustust või nende suhtes kehtib kohalduvatest õigusaktidest tulenev konfidentsiaalsuskohustus ja kõnealused isikud on teadlikud oma andmetöötlust puudutavatest ülesannetest ja kohustustest. Selleks rakendab asutus õigusaktides, sh IKÜM-i artiklis 32 nõutavaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada isikuandmete töötlemisega seotud riskidele vastav andmetöötluse turvalisuse tase ja vältida isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku hävimist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist. 5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE 5.1. RKAS korraldab eraldi tellimise alusel süsteemis aruannete vormide põhjade koostamise (eraldi tasuline teenus) lähtuvalt asutuse volitatud isiku või kontaktisiku sisendist. 5.2. asutuste volitatud isik või haldur võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud korrale. 6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS 6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas või vastavalt Hoolduslepingus väljatoodud sagedusele. 6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja varustatud läbipääsusüsteemiga. 7. SÜSTEEMI RIKKED 7.1. Riketest, mis mõjutavad asutuse töötajate igapäeva tööd, teavitab RKAS asutuste volitatud isikuid ja kontaktisikuid esimesel võimalusel. 7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud reageerimisaegadest. 7.3. Kui süsteemi kasutaja avastab rikke, siis teavitab ta sellest RKAS-i (läbi works.rkas.ee keskkonna, kirjutades [email protected], või helistades telefonil 605 0000). Töövälisel ajal tegutsetakse vastavalt avariide likvideerimise korrale. 8. MUUD ISIKUANDMETE TÖÖTLEMIST PUUDUTAVAD SÄTTED 8.1. Osapooled on teadlikud, et läbipääsusüsteemiga seonduva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse IKÜMi ning muid asjakohaseid õigusakte, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisele. Isikuandmete töötlemisel on RKAS vastutav töötleja ning asutus volitatud töötleja. 8.2. RKAS tagab, et antud juhised isikuandmete töötlemiseks läbipääsusüsteemide toimimise tagamisel on kooskõlas õigusaktidega. 8.3. Asutus töötleb isikuandmeid RKASi nimel vastavalt RKASi esitatud dokumenteeritud juhiste alusel (nt saadetud e-posti teel), välja arvatud juhul, kui asutus on kohustatud töötlema isikuandmeid õigusaktidest tulenevalt kui vastutav töötleja. Asutus teavitab RKASi esimesel võimalusel, kui tema arvates rikuvad RKASi antud juhised õigusaktides sätestatut või asutuse kohustusi vastutava töötlejana. 8.4. Asutus aitab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid kasutades ning ulatuses, milles see on võimalik, RKASil täita kohustust vastata IKÜM-i III peatükis sätestatud andmesubjektide õiguste kasutamise taotlustele. Samuti aitab RKASil tagada vastutavale töötlejale IKÜM-i artiklitest 32–36 tulenevate kohustuste täitmist, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja asutusele kättesaadavat teavet. 8.5. Asutus teeb RKASile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜMis sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab RKASil või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse. 8.6. RKASi vastavasisulise taotluse saamisel, samuti andmetöötluse lõppedes kustutab asutus kõik käesoleva dokumendi alusel töödeldavad isikuandmed, mh kõik kõnealuste isikuandmete koopiad, või tagastab need RKASile, kui õigusaktidest ei tulene kõnealuste isikuandmete säilitamise kohustust. 8.7. Ilma et see piiraks õigusaktide kohaldamist, võib RKAS, kui asutus rikub oma kohustusi volitatud töötlejana, anda korralduse peatada isikuandmete töötlemine kuni asutus viib töötlemise vastavusse isikuandmete töötlemise nõuetega. Asutus teavitab viivitamata RKASi, kui ta ei suuda mis tahes põhjusel täita volitatud töötleja kohustusi.  Muudatus nr 4 21.12.2021 sõlmitud üürilepingule nr KPJ-4/2020-23 KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Priit Valk ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsler Merike Saks, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled, võttes arvesse, et: 1) poolte vahel on 21.12.2021 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2020-23 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Suur tn 3, Jõgeva asuvat üüripinda; 2) pooled soovivad uuendada lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ ning täiendada lisaga nr 4 „Riigimajade läbipääsusüsteemi toimine“; 3) lepingus on kokku lepitud, et infotöötaja teenuse (kood 790) eest tasutakse vastavalt tegelikule kulule, kuid pooled soovivad kokku leppida nimetatud teenuse tasu fikseerimises, mida muudetakse edaspidi poolte kokkuleppel selleks sõlmitava lepingu muudatusega. Eeltoodust tulenevalt muudetakse lepingu lisas nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ kood 700 „Tugiteenused (790 – infotöötaja)“ muutmise aluseid; 4) üürileandja on 17.03.2025 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2026, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Infotöötaja teenuse (kood 790) tasu fikseeritakse vastavalt lepingu lisas nr 3 toodud summale ning teenuse tasu muutmiseks sõlmitakse edaspidi poolte kokkuleppel vastav lepingu muudatus. 2. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasud“ ning asendada see alates 01.10.2025 käesoleva kokkuleppe lisaga nr 1. 3. Muuta lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ ning asendada see alates 01.10.2025 käesoleva kokkuleppe lisaga nr 2. 4. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata. 5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel. 1/2 6. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast arvates. Kokkuleppe lisad: 1. Lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasud“ 2. Lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ Üürileandja Üürnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Priit Valk Merike Saks haldusteenuste direktor kantsler Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeerium 2/2